Kiri

OTSUSE EELNÕU Maardu tee liiklussõlme ümberehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Osaühing Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, e-mail: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 04.10.2019 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr. 1911002/09670 Maardu tee liiklussõlme ehitustöödeks. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovib OÜ Rail Baltic Maardu tee ja raudtee lõikumiskoha asemel ehitada mitmetasandilise raudteeülesõidukoha ehk viadukti. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust kaalutakse tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamise (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) korral anda KMH vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõikest 5 annab projekteerimistingimused joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja, kelleks on EhS § 39 lõikest 2 tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. Projekteerimistingimused antakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu täpsustamiseks (EhSRS § 13 lg 4). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA saatis …11.2019 kirjaga nr 8-6/19-2985-XXX asjaomastele asutustele eelhinnangu, projekteerimistingimuste taotlusega esitatud joonise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu… Asjaomaste asutuste seisukohad olid järgnevad: TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju (hetkel pole veel lõplikult teada, selgub peale seisukohti). Maardu tee liiklussõlme rajamise maa-ala on seni olnud sihtotstarbeta võsastunud maa või transpordimaa. Tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Maardu tee liiklussõlme laiendamisel planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Maardu tee liiklussõlme rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Käitamisaegseteks negatiivseteks mõjudeks on müra ja visuaalne muutus kuid eeldatavalt need muutused pole olulised kui projekteerimisel järgida õigusaktide nõudeid. Käitamisaegseteks positiivseks mõjuks on ohutu raudteeületusvõimalus, mis vähendab raske liiklusõnnetuse tekke võimalust ning samuti võib positiivseks mõjuks olla heitgaaside vähenemine piirkonnas (autod ei oota raudteeületuskohal töötava mootoriga kuni rong möödub) juhul kui autode hulk jääb võrreldes 0-alternatiiviga (praeguse olukorraga) samaks. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu ning asjaomaste asutuste seisukohtade kohaselt järgmised: 1. Tuleb läbi viia müratasemete uuring, et hinnata, kas liiklusest tulenevad müratasemed vastavad ümberkaudsetel elamualadel keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtustele. Vajadusel võtta kasutusele müraleevendavad meetmed ning kajastada antud meetmete mõju ka mürahinnangus. Ehitustegevusega kaasneva müra  piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisa 1 toodu kohaselt 21.00 – 07.00 vahel II kategooria tööstusmüra normtaset. Mürauuring esitada Terviseametile hindamiseks. 2. Tänavavalgustuse rajamisel ja töömaa valgustamisel arvestada ümbruses asuvate elamutega ning vältida elamualadel võimaliku tekkivat valgusreostust. 3. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 4. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist, et vältida reostuse teket. 5. Loomade ja lindude kaitseks nende sigimisperioodil võiks vältida raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 6. XX ameti seisukohast… 7. Maardu tee liiklussõlme rekonstrueerimise käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. 8. Lisaks tuleks võimalusel teha koostööd rekonstrueeritava ala piirkonnas elavate inimestega ning teavitada neid eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 20 punkti 6 ja § 26: otsustan: 1. jätta Maardu tee liiklussõlme rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  Lisa 1 Otsuse „Maardu tee liiklussõlme ehitustööde keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde EELHINNANG MAARDU TEE LIIKLUSSÕLME EHITUSTÖÖDE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS Üldine teave ja asjaomaste asutuste kaasamine Osaühing Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, e-mail: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 04.10.2019 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr. 1911002/09670 Maardu tee liiklussõlme ehitustöödeks. Tööd toimuvad osaliselt või täielikult alljärgnevatel Harju maakonnas Maardu linnas asuvatel kruntidel (edaspidises eelhinnangu tekstis ehitusala): EHITUSALA Sihtotstarve Omandivorm Aadress kinnistusraamatu järgi 44602:001:0118 Transpordimaa Munitsipaalomand Harju maakond, Maardu linn, Maardu tee 100% lõik 3 44603:001:0006 Sihtotstarbeta maa Eraomand Harju maakond, Maardu linn, 100% Vahenõmme 1 44603:001:0063 Transpordimaa Munitsipaalomand Harju maakond, Maardu linn, Maardu tee 100% lõik 4 44603:001:0029 Ärimaa 50%, Eraomand Harju maakond, Maardu linn, Lasti tee 6 Tootmismaa 50% // 8 // 10 // Maardu tee 57 // Veose tn 3 // 4 // 5 44603:002:0205 Transpordimaa Riigiomand Harju maakond, Maardu linn, Maardu- 100% Muuga 10,0-13,3 km 44602:001:0088 Transpordimaa Eraomand Harju maakond, Maardu linn, 100% Raudteekaare 44602:001:0084 Sihtotstarbeta maa Eraomand Harju maakond, Maardu linn, 100% Vahenõmme 2 44603:001:0027 Transpordimaa Eraomand Harju maakond, Maardu linn, Lasti tee L1 100% X:6594247.86, reformimata reformimata riigimaa ajutine valitseja Y:554699.80 riigimaa Maa-Amet Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust kaalutakse tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamise (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) korral anda KMH vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõikest 5 annab projekteerimistingimused joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja, kelleks on EhS § 39 lõikest 2 tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. 1 Projekteerimistingimused antakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu täpsustamiseks (EhSRS § 13 lg 4). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA esitas … oma kirjaga nr 8-6/19-2985-XXX eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu alljärgnevatele asutustele seisukoha võtmiseks põhjendades ka asutuse asjaomasust: 1. Maardu Linnavalitsus – kohalik omavalitsus sh kogub arvamused allasutustelt; 2. Viimsi Vallavalitsus – omab ühist piiri ehitusalaga, elanikud kasutavad Maardu teed 3. Maanteeamet – kavandatava projekti elluviimine on seotud liikluskorralduse muutustega; 4. Keskkonnaamet – loodusobjektide valitsemine; 5. Päästeamet – potentsiaalsete hädaolukordadega ja neile reageerimise võimekuse tagamisega seonduvalt; 6. Terviseamet – projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule; 7. Veeteede Amet– ehitusalasse jääb Navigational system of marks (vt Geoportaal, merekaart, XY 6594206, 554740) 8. Tallinna Sadam AS - maaomanik Asjaomaste asutuste seisukohta KMH … ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel: Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega eelhinnangus arvestamine Maardu Linnavalitsus Viimsi Vallavalitsus Maanteeamet Päästeamet Terviseamet Keskkonnaamet Veeteede Amet Tallinna Sadam AS Kavandatava tegevuse kirjeldus Tegevuse iseloom ja maht Ehitusala hõlmab ülevalpooltoodud kruntide loetelu. (allikas: OÜ Rail Baltic OÜ Rail Baltic plaanib Maardu tee ja raudtee samatasandilise lõikumise Estonia, PT taotlus) ehitada eritasandiliseks kus viadukt läheb üle rööbastee. Projekteerimise käigus täpsustatakse Rail Baltica eelprojekti järgset lahendust. Maardu tee liiklussõlme rajamise käigus tõstetakse ümber ka tehnovõrgud, elekter, side, vedelkütuse torustik. Tegevuse seosed Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrgeima tasemega kehtiv planeering ehitusalal planeerimisdokumentidega on Harju maakonnaplaneering 2030+ mille kehtestas riigihalduse minister ning lähipiirkonna 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringuga praeguste ja planeeritavate paralleelselt koostati maakonnatasandil teemaplaneeringut „Rail Baltic tegevustega raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille lahendus on kajastatud ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic 2  raudtee trassi koridori asukoha määramine". Maardu liiklussõlme kajastab teemaplaneeringus kaart „Joonis nr 7. Planeeringulahendus Maardu linna osas“. Ehitusala on kas täielikult või osaliselt järgnevate üldplaneeringute piirides: hetkel kehtiv „Maardu linna üldplaneering aastani 2015, kehtestatud … käskkirjaga/korraldusega nr … (koostajad OÜ Hendrikson & Ko ning Maardu linnavalitsus), kus jääb Muuga sadama, Muuga elupiirkonna ning Kroodi majanduspiirkonna kokkupuutepunkti. Planeeringus on perspektiivsed rööbasteed ära toodud ning samuti mitmetasandiline ristmik. Uue Maardu linna üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati Maardu linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264 ning see menetlus praegusel hetkel kestab. Ehitusalasse ulatuvad järgnevate detailplaneeringute planeeringualad: „Muuga sadama idaosa detailplaneering“ Maakasutus ja sihtotstarve muutub planeeritud tegevuse käigus. Ressursside, sh Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: loodusvarade, nagu maa, 1. graniitkillustik (31,5–63 mm) muld, pinnas, maavara, 2. Peenkillustik (5–20 mm), graniit ja lubjakivi vesi ja looduslik 3. Kasvupinnas heakorratöödeks mitmekesisus, näiteks 4. Liiv loomastik ja taimestik, Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a kasvupinnase eemaldamine). Tööde kasutamisest teostamise käigus on võimalik võsa ja puude eemaldamine, täpsem plaan esitatakse tööde käigus. Ehitusalal olemasolevate kraavide täitmise/torustikuga asendamise vajadus selgitatakse välja projekti koostamise käigus. Tegevuse energiakasutus Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori elektritarbimine. Ehitise kasutamise ajal tänavavalgustus. Tegevusega kaasnevad Ehitustegevusega kaasnevad heited: ehitusmasinate heitgaasid õhku või tegurid, nagu heide vette, võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse. Samuti ehitusaegne kõrgendatud pinnasesse ja õhku ning mürafoon ning vibratsioon, sügis- ja kevadtalvisel ajal ka võimalik müra, vibratsioon, valgus, valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine). Tõenäoline on soojus, kiirgus ja lõhn ehitustolmu heide. Ehitise kasutamisega kaasnevate heidete kogused vette, pinnasesse ja õhku sõltuvad ehitist kasutavate masinate (autode) hulgast ning tehnilisest seisukorrast. Juhul kui Maardu tee liiklussõlme kasutajaid on oluliselt rohkem kui praeguse raudteeülesõidukoha kasutajaid, on tõenäoline, et heitgaaside, samuti valguse (autotuled) hulk piirkonnas suureneb. Täpsemad kaasnevad tegevused ja leevendavad meetmed määratakse ära põhiprojekti koostamise käigus ja pannakse ehitajale täitmiseks. Tekkivad jäätmed ja nende Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need käitlemine kogutakse eraldi. Lammutustöödel tekivad erinevast materjalist jäätmed: peamiselt asfalt, betoon ja pinnas, vähemal määral ehk ka metalli (konstruktsioonide ümbertõstmise käigus). Teede rajamise käigus toimub mullakihi eemaldamine. Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. Kõlbmatu pinnas utiliseeritakse jäätmekäitlusettevõtetes või kogumispunktides. 3 Tegevusega kaasnevate Vandalismist, tööohutusnõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest avariiolukordade tingitud tuleoht. Tulekahju tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid esinemise võimalikkus, sh põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusaegseks võimalike heite suurusest avariiolukordade tekkeks võiks lugeda ka liikluskorraldusest tingitud probleemid, kus inimesed ei suuda ümber orienteeruda ning võivad põhjustada liiklusõnnetusi. Vedelkütuse torustiku ümberehitamisega (ümbertõstmisega) võib kaasneda keskkonnareostus (kütuseleke). Tegevuse seisukohast Asjakohaste kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht asjakohaste suurõnnetuste kättesaadavate andmete alusel teadaolevalt puudub. Planeeritud tegevus ei jää või katastroofide oht, sh üleujutusalasse. Geoportaali ohtlike ettevõtete kaardi järgi jääb planeeritud kliimamuutustest tegevus A-kategooria suurõnnetuse ohuga DBT AS (10237594) ohualasse põhjustatud suurõnnetuste raadiusega 2843 meetrit (käideldavad kemikaalid: ammooniumnitraat puistes, või katastroofide oht ammooniumnitraat big-bag ja kompleksväetis NPK. Ohu tüüp: ülerõhk). teaduslike andmete alusel Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Olemasolev ja planeeritav Ehitusala hõlmab peatükis „Üldine teave ja asjaomaste asutuste maakasutus ning seal kaasamine“ toodud kruntide loetelu. toimuvad või Ehitusala asub Harju maakonnas Maardu linnas ning koosneb taotluse järgi planeeritavad tegevused kaheksast krundist ning reformimata riigimaast. Kruntide peamiseks sihtotstarbeks on sihtotstarbeta maa või transpordimaa, ühel krundil ka ärimaa/tootmismaa. Krundil 44602:001:0084 paiknevad üksikud ehitised, mis ei ole ehitisregistrisse kantud ning võivad olla sinna rajatud ebaseaduslikult. Planeeritavaks maakasutuseks on viadukti ning juurdepääsutee rajamine ning praeguse raudteeülesõidukoha sulgemine. Täpsed lahendused ehitusaegsete parkimiste, materjalide ladustamiste jne osas selguvad projekteerimise/ehitamise käigus. Alal esinevad Ehitusala lähedal teostatud OÜ Reaalprojekt tööde nr RB-GL-13-A ning RB- loodusvarad, sealhulgas GL-13-B järgi koosneb pinnakate enamasti moreenist ja liivadest ning on maa, muld, pinnas, suhteliselt õhuke (alla 1m). Rail Baltica raudteetrassi trassilõigu GL13 maavara, vesi ja looduslik uuringupunktide GL13-IP106 (XY 6593539, 554834), GL13-IP108 (XY mitmekesisus, nende 6593737, 554820) ja GL13-IP109 (XY 6593850, 554837) uuringutulemuste kättesaadavus, kvaliteet ja kohaselt esineb külmumissügavusel (1,25 m) peeneteraline liiv. Peenliivas on taastumisvõime (Allikas: saue sisaldus muutlik ning pinnas võib olla savikas või mölline. Peenliiv on OÜ Reaalprojekt tööd nr kohev kuni kesktihe ja seda pole kogupaksuses läbitud. Töö nr RB-GL-13-B RB-GL-13-A, RB-GL-13- järgi on Maardu tee piirkonnas (uuringupunktid GL13-400 (XY 6593950, B) 554654), GL13-401 (XY 6593949, 554771), GL13-402 (XY 6593945, 555019), GL13-403 (XY 6593949, 555204), GL13-404 (XY 6593997, 554815), GL13-405 (XY 6594030, 554741) ja GL13-406 (XY 6594212, 554729)) varieeruva paksusega kasvupinnas või tehispinnas ning selle all mölline peenliiv. Märgalade, jõeäärsete Jõeäärsed alad, jõesuudmed, merekeskkond ja Natura 2000 võrgustiku alad alade, jõesuudmete, planeeritavate ehitustööde asukohas puuduvad. Krundil 44603:001:0014 randade ja kallaste, paikneb tiik (ETAK ID 1980511) pindalaga ca 500m2, samuti jäävad merekeskkonna, ehitusalasse kraavid laiusega 2-4m (ETAK ID 2208157, 2210250, 2212887, pinnavormide, maastike, 2210410, 2210434, 2213084, 2213055, 5352543, 2210244) ning 4-6m (ETAK metsade, Natura 2000 ID 2213069). Ehitusalast 300m kaugusel kagus paikneb samuti tiik (ETAK ID võrgustiku alade, 1971882) kogupindalaga ca 12 900m2 kuid see jääb peatükis „Tegevuse kaitstavate iseloom ja maht“ kirjeldatud tööde piiridest välja. Põllumajandus- ja loodusobjektide, alade, 4  kus õigusaktidega kalandusalad piirinaabruses puuduvad. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega kehtestatud nõudeid on alad, samuti muinsuskaitsealad ning muud mälestised ehitusalal puuduvad. ületatud või võidakse Loomastik ehitusalal ning lähikonnas on teadmata, samas võib eeldada, et ületada, tiheasustusega puistunud alal võib väikeulukeid (nt rebane, jänes) ning linde elada. alade ning kultuuri- või Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee arheoloogilise väärtusega kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, Rail Baltic trassi nihutamisruum, samuti alade võimaliku elektriõhuliinide, elektrimaakaabelliini ning Telia Eesti AS sideehitiste vastupanuvõime kaitsevööndid. Ehitusala läbivad õhuliinid L014 ja L015 (Kallavere – Viimsi) hindamine ning maapealne AS Liwathon E.O.S. vedelkütuse torustik. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt valdajatega kokkuleppele ja nõuetele. Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal veel järgnevad eraldiseisvad geodeetilised märgid: 1667 (väline tunnus 52602), 1633-3 (väline tunnus 52580), 1633-3 (väline tunnus 52580), 1633-1 (väline tunnus 52578), numbrita (väline tunnus 52780), numbrita (väline tunnus 52780), 5623 (väline tunnus 223825), 1633 (väline tunnus 52577), 5627 (väline tunnus 223828). Võimalikud mõjud Ehitusalaga kokkupuutumus (piirinaabrus) on 23 krundil, mis on elamumaa inimese tervisele, heaolule sihtotstarbega. ning elanikkonnale Võimalik ehitusaegne mõju on ajutine kuid inimestele väga negatiivne: liikluse ümberkorraldustööd (sh ajutised) – autode ning jalakäijate ümbersuunamine. Ehitustöödega kaasneb müra, vibratsioon ja võimalikud lõhnahäiringud. Kasutusaegne mõju võib olla pigem positiivne: inimesed saavad naasta harjumuspäraste liikumistrajektooride juurde, tekib ohutu võimalus ületada rööbasteed. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav. Mõjuala ulatus, näiteks Mõjuala piirneb suures osas ehitusalaga, tekib visuaalne muudatus, mõjutatud geograafiline ala ja on eelkõige piirinaabrid. tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Mõju ilmnemise Oluline mõju puudub kui tehakse peatükis „Tegevuse iseloom ja maht“ tõenäosus kirjeldatud töid projekteerimistingimuste taotlusega esitatud alal ja piires. Mõju tugevus, kestus, Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). sagedus ja pöörduvus Pöördumatuks muutuseks võib lugeda täitepinnase ümberpaigutamise ja mingil määral ka puude raie. Mõju piiriülesust Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 Natura 2000 võrgustiku alad ehitusalal ning lähipiirkonnas puuduvad. Seega võrgustiku alale kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 alale puudub. Kavandatava tegevuse On võimalik, et ehitustööde ettevalmistamisel ja pinnase planeerimisel koosmõju muude leitakse ohtlikke jäätmeid või reostunud pinnast. asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 5 Ebasoodsa mõju tõhusa Ehitusaegset tolmu on võimalik vähendada väga kuivade ennetamise, vältimise, ilmastikutingimustega näiteks tolmavate materjalide (liiv, kruus) kastmisega. vähendamise ja Liikluskorralduslikust seisukohast on vajalik hoolikas ja teadus/uuringupõhine leevendamise võimalused lähenemine, et vältida inimeste kodutänavate muutmist nö transiittänavateks. Eelhinnangu järeldus Järeldus kavandatava Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta Põhjenduste kokkuvõte Maardu tee liiklussõlme rajamise maa-ala on seni olnud sihtotstarbeta võsastunud maa või transpordimaa. Tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Maardu tee liiklussõlme laiendamisel planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Maardu tee liiklussõlme rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Käitamisaegseteks negatiivseteks mõjudeks on müra ja visuaalne muutus kuid eeldatavalt need muutused pole olulised kui projekteerimisel järgida õigusaktide nõudeid. Käitamisaegseteks positiivseks mõjuks on ohutu raudteeületusvõimalus, mis vähendab raske liiklusõnnetuse tekke võimalust ning samuti võib positiivseks mõjuks olla heitgaaside vähenemine piirkonnas (autod ei oota raudteeületuskohal töötava mootoriga kuni rong möödub) juhul kui autode hulk jääb võrreldes 0-alternatiiviga (praeguse olukorraga) samaks. Ettepanekud vajalikeks 1. Tuleb läbi viia müratasemete uuring, et hinnata, kas liiklusest tulenevad keskkonnameetmeteks müratasemed vastavad ümberkaudsetel elamualadel keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtustele. Vajadusel võtta kasutusele müraleevendavad meetmed ning kajastada antud meetmete mõju ka mürahinnangus. Ehitustegevusega kaasneva müra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisa 1 toodu kohaselt 21.00 – 07.00 vahel II kategooria tööstusmüra normtaset. Mürauuring esitada Terviseametile hindamiseks. 2. Tänavavalgustuse rajamisel ja töömaa valgustamisel arvestada ümbruses asuvate elamutega ning vältida elamualadel võimaliku tekkivat valgusreostust. 3. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 4. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist, et vältida reostuse teket. 5. Loomade ja lindude kaitseks nende sigimisperioodil võiks vältida raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Ettepanekud muudeks Maardu tee liiklussõlme rekonstrueerimise käigus tuleb arvestada sellega, et ohutusmeetmeteks tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. 6  Lisaks tuleks võimalusel teha koostööd rekonstrueeritava ala piirkonnas elavate inimestega ning teavitada neid eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Kasutatud allikate loetelu: 1. Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 2. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" https://maakonnaplaneering.ee/127 3. Keskkonnaagentuur, EELIS infoleht https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ 4. Rail Baltic maakonnaplaneeringute heakskiidetud KSH aruanne ja selle lisad (10.08.2017) https://maakonnaplaneering.ee/127 5. OÜ Reaalprojekt töö nr RB-GL-13-A „Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks. Lõik GL-13.“ 30. september 2017. 6. OÜ Reaalprojekt töö nr RB-GL-13-B „Ehitusgeoloogilised uuringud teede eelprojektide koostamiseks. Lõik GL-13“ 25. oktoober 2017 Kasutatud Maa-Ameti XGIS kaardirakenduste loetelu:  Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed  Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid  Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid  Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid  Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud...  Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid  Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned  Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed  Natura metsatoetused: metsaalana KKR-i kantud toetusõiguslikud alad  Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid  Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus  Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu  Üleujutuste rakendus  Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)  Kallete ja nitraaditundliku ala kaart  Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus  Maaparandussüsteemide kaardirakendus  Ristipuude kaardirakendus  Kaldaerofotode kaardirakendus  Mahealade kaart  Müraandmete kaardirakendus  Lennunduskaart Koostas: Kristina Fuks-Kuus 6672063 [email protected] 7  Vastavalt jaotusnimekirjale 01.11.2019 nr 8-6/19-2985-003 Seisukoha küsimine Maardu liiklussõlme ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule Osaühing Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, e-mail: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 04.10.2019 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse nr. 1911002/09670 Maardu tee liiklussõlme ehitustöödeks. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust kaalutakse tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamise (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) korral anda KMH vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõikest 5 annab projekteerimistingimused joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja, kelleks on EhS § 39 lõikest 2 tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. Projekteerimistingimused antakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu täpsustamiseks (EhSRS § 13 lg 4). KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks on käesolevas menetluses: 1. Maardu Linnavalitsus – kohalik omavalitsus, planeeringumenetluste teabe valdaja sh kogub arvamused allasutustelt; 2. Viimsi Vallavalitsus – omab ühist piiri ehitusalaga, elanikud kasutavad Maardu teed Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 3. Maanteeamet – kavandatava projekti elluviimine on seotud liikluskorralduse muutustega; 4. Keskkonnaamet – loodusobjektide valitsemine; 5. Päästeamet – potentsiaalsete hädaolukordadega ja neile reageerimise võimekuse tagamisega seonduvalt; 6. Terviseamet – projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule; 7. Veeteede Amet – ehitusalasse jääb Navigational system of marks (vt Geoportaal, merekaart, XY 6594206, 554740) 8. Tallinna Sadam AS - maaomanik TTJA palub ühtlasi Maardu Linnavalitsuselt ning Viimsi Vallavalitsuselt infot alal kehtivate detailplaneeringute ning nende ulatuse kohta (eelhinnangus kollasega joonitud tekst), mille kohta eelhinnangu koostajal on puudunud andmed. Samuti palub TTJA Keskkonnaametilt, Maardu Linnavalitsuselt ning Viimsi Vallavalitsuselt teavet ehitusalal ning lähipiirkonnas olevate kaitsealuste loodusobjektide kohta, mille kohta eelhinnangu koostajal on puudunud andmed. Palume Teie seisukohta ning küsitud infot niipea kui võimalik kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates aadressile [email protected] Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil puudub seisukoht või ei soovi Te seda avaldada ning otsus tehakse Teie seisukohata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Sula ehitusosakonna juhataja asetäitja Lisad: 1. Maardu tee liiklussõlme ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Maardu tee liiklussõlme ehitamise KMH eelhinnang 3. Väljavõte Maardu tee liiklussõlme skeemist (PT esitatud joonise maht on 22MB) 4. Maardu tee liiklussõlme piirkonna joonis Koopia: Maardu Linnavalitsus, [email protected] Viimsi Vallavalitsus, [email protected] Maanteeamet, [email protected] Keskkonnaamet, [email protected] Päästeamet, [email protected] Terviseamet, [email protected] Veeteede Amet, [email protected] 2 AS Tallinna Sadam, [email protected] Kristina Fuks-Kuus 6672063 [email protected] 3