Kehtna Vallavolikogu Teie nr
[email protected]
Meie 07.10.2025 nr 6-4/252000/2507217
„Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded“ § 2 lõike 1 teine lause
Lugupeetud volikogu esimees
Õiguskantsleril paluti hinnata Kehtna Vallavolikogu 22. oktoobri 2014 määruse nr 31 „Avaliku
ürituse korraldamise ja pidamise nõuded“ § 2 lõike 1 kooskõla seadusega.
Selles sättes on öeldud: „Ürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt 20 päeva enne
ürituse toimumist vallavalitsusele taotluse koos kõigi nõutud lisadokumentidega. Avaliku huvi või
vältimatute asjaolude tõttu, võib vallavalitsus menetleda taotlust lühema tähtajaga. Loa taotluse
vormi kinnitab Kehtna Vallavalitsus kui täitevorgan ja taotluse vorm on kättesaadav Kehtna valla
ametlikul veebilehel.“
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõigete 2 ja 4 kohaselt tuleb kõik taotlused lahendada võimalikult
kiiresti, austades suujuures menetlusosaliste õigusi. Taotluse lahendamiseks ette nähtud tähtaeg
näitab pikimat aega, mis võib kuluda, kui kiiremini ei jõua. Küsimuse lähemal uurimisel selgus,
et volikogu eesmärk oli lühendada aega, mis peab jääma avaliku ürituse korraldamise taotluse
esitamise ja ürituse kavandatud toimumise vahele. Seda eesmärki säte sel kujul paraku saavutada
ei aita.
Leian, et määruse sätte teine lause ei ole põhiseaduspärane, sest pole seadusega kooskõlas. Palun
vallavolikogul viia määruse § 2 lõike 1 teine lause kooskõlla haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5
lõigetega 2 ja 4. Ootan teilt tagasisidet hiljemalt 1. detsembriks 2025.
I. Vastuolu HMS § 5 lõigetega 2 ja 4
Avaliku ürituse korraldamise loa andmise menetlus (vt määruse §-d 2 ja 3) on haldusmenetlus
(HMS § 2 lg 1).
Vallavalitsusel tuli ja tuleb haldusakti (ürituse korraldamise loa) andmise taotlusi menetledes
tegutseda vallavolikogu määrusega kehtestatud tähtaja piires võimalikult kiiresti. Seejuures tuleb
kinni pidada menetlusnõuetest (eriti oluline on ärakuulamisõigus – HMS § 40).
Seetõttu kitsendab määruse § 2 lõike 1 teine lause seadusevastaselt HMS § 5 lõigetes 2 ja 4
sätestatut. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus alati läbi viia eesmärgipäraselt ja
2
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, nii et isikutele ei tekitataks üleliigseid kulutusi
ega ebameeldivusi. Niisiis sätestab HMS § 5 lõige 2 üldise menetluse kiire läbiviimise kohustuse.
HMS § 5 lõikes 4 on veel selgitatud, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte
hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Teiste sõnadega, menetlustoimingud
viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik ehk mõistliku tähtaja jooksul (RKHKm 13.06.1997, 3-3-1-18-
97), mis leitakse kõiki olulisi asjaolusid arvestades (küsimuse tähendus menetlusosalisele,
menetlustoimingute keerukus, menetlusosaliste arv, menetlusosalise enda käitumine).
Kui määrus näeb menetluse läbiviimiseks ette pikima tähtaja, kuid asutus ei vii menetlust läbi nii
kiiresti kui võimalik, on tema viivitus õigusvastane ka siis, kui menetluse lõpptähtaeg on veel
kaugel.1
II. Puudub õiguslik alus esitada ürituse korraldamise taotlus hiljem kui 20 päeva enne
üritust
Määruse eelnõu seletuskirjast ja volikogu 17. septembri 2025 istungil toimunud arutelust2 võib
järeldada, et määruse muutmise tegelik eesmärk oli sätestada õiguslik alus, mis annaks avaliku
ürituse korraldajale võimaluse esitada ürituse korraldamise taotlus mõnel juhul ka hiljem kui 20
päeva enne avaliku ürituse toimumist.
Seda eesmärki ei ole vallavolikogu määrust muutes saavutanud. Paragrahvi 2 lõige 1 on sõnastatud
nii, et see kohustab ka edaspidi korraldajat esitama avaliku ürituse korraldamise taotlust vähemalt
20 päeva enne ürituse toimumist (vt lõike esimene lause). Lõike teise lause adressaat on
sõnastusest tulenevalt mitte ürituse korraldaja, vaid tema taotlust menetlev vallavalitsus (vt
eespool I.). Teistsugusele järeldusele ei ole võimalik jõuda ka tõlgendamise teel.
Kui volikogu peab vajalikuks sätestada avaliku ürituse korraldamise taotluse esitamise tähtajast
teatud erandeid, siis on see iseenesest lubatav, kui need erandid on sisuliselt põhjendatud ja
sõnastatud kõigile selgelt ja arusaadavalt.
III. Menetlustähtaja ennistamine
Kui ürituse korraldaja hilineb taotluse esitamisega, tuleb vallavalitsusel järgida HMS-is sätestatut.
HMS § 34 reguleerib menetlustähtaja ennistamist. Paragrahvi 34 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan
oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud
mõjuval põhjusel.
Seega, kui isik on menetlustoimingu teinud hilinemisega, ei ole alati vaja temalt tähtaja
ennistamise taotlust nõuda. See on õigustatud näiteks juhtumitel, kui haldusorgan juba teab, miks
isik tähtajast kinni ei pidanud ja ta kavatseb sel põhjusel tähtaja ennistada. Tähtaja ennistamise
taotlus tuleb esitada eelkõige neil juhtudel, kui ei ole selge, kas isik soovib tähtaja ennistamist ja
miks ta seda soovib.3
Mõjuva põhjuseta tähtaja ennistamine on seadusevastane ja puudutatud isik võib selle vaidlustada.
HMS ei ava mõiste mõjuvad põhjused sisu. See on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb sisustada,
lähtudes konkreetsest menetlusest. Õiguskirjanduses loetakse mõjuvateks põhjusteks eelkõige
1
Vt I. Pilving. Menetlustähtajad. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. – Tallinn: Juura, 2004, lk 122.
2
Vt Kehtna Vallavolikogu 44. istung 17.09.2025 kell 17 Kehtna Vallamajas
(https://www.youtube.com/watch?v=0UIuTwCdwCo&t=4397s, 02.10.2025).
3
E. Lopman. Tähtaja ennistamine. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 120.
3
haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei sõltu
menetlusosalise teadvusest ja tahtest.
Halduskohtumenetluse tähtaegu puudutava kohtupraktika kohaselt ei ole mõjuva põhjusega
tegemist siis, kui kaebuse esitamine oli võimalik, kuid seda oli keeruline või ebamugav teha.
Mõjuv põhjus võib aga olla see, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt
võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (nt raske haigus – RKHKm 19.01.2001, 3-3-1-59-
00).
HMS § 34 lõige 2 näeb ette, et menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus võib esitada kahe
nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
Korrakaitseseaduse § 59 lõige 1 annab volikogule avara kaalutlusruumi avaliku ürituse
korraldamise ja pidamise nõuete sätestamisel. Volikogu kehtestatud nõudeid tuleb järgida neil,
kellele need on kehtestatud, ja ka vallal endal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]