ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 18.12.2025 nr 1-6/3332-1
Siseministeerium
[email protected] Meie 29.01.2026 nr 2.3-4/26/4117-2
Arvamuse avaldamine väljatöötamiskavatsusele (RelvS)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks relvaseaduse
(RelvS) eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), milles käsitletakse uue tervikseaduse
väljatöötamist. Meil on esitatud VTK osas järgmised tähelepanekud.
1. Selgitamiskohustuse täpsustamine
Toetame selge seadusliku raamistiku loomist, mille kohaselt oleks läbipaistvalt määratletud
taotleja kohustus selgitada relva vajalikkust ja taotletavat kasutusotstarvet. Selgitamiskohustuse
sõnastamisel palume võtta arvesse, et kui selgitamiskohustus hõlmab vajadust esitada täiendavaid
isikuandmeid, siis nende andmete koosseis (vähemalt kategooria täpsusega) peab tulenema
seadusest. Isikule peab juba enne loa taotlemist olema arusaadav, millised andmed ja vajadusel
dokumendid peab ta loa taotlemisel esitama relva vajalikkuse ja kasutusotstarve põhjendamisel.
2. Relvakaupmehe õigus teha päringud relvaregistrisse
Juhime tähelepanu, et kauplejale relvaregistrisse juurdepääsu võimaldamiseks volitusnormi
loomisel on oluline paika panna selged reeglid, kuidas juurdepääs tagatakse, väljastatavate
andmete maht, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused (sh vajadusel piirangud) ning
meetmed andmete kaitseks.
Päringute põhjuste läbipaistvuse tagamiseks ning põhjendamatutute päringute vältimiseks
soovitame kaaluda võimalust kohustada päringu tegijat enne andmete vaatamist sisestama päringu
põhjuse. Kindlasti peavad päringud olema ka jälgitavad (logid).
Registriandmetele juurdepääsu võimaldamisel peab sõlmima lepingu. Hetkel on relvaregistri
põhimääruse § 23 lg 5 teises lauses sätestatud, et vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping,
milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, millele juurdepääs antakse, ning
andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. Tegelikult ei ole andmesaajaga
lepingu sõlmimine vabatahtlik, vaid tegemist on andmetele juurdepääsu võimaldamise
kohustusliku komponendiga. Kokkuleppe sõlmimist nõuab ka infosüsteemide andmevahetuskihi
(X-tee) määruse § 12.
3. Tervisekontroll
VTK-s on leitud, et tervisekontrolli regulatsiooni tuleks täiendada selliselt, et tervishoiutöötajal
oleks õigus kas peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või
tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire. Selle õiguse
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
vajaduse põhjused on VTK-s selgitatud, kuid jääb arusaamatuks praktiline rakendus.
Nimelt, kas tervisetõendi saaks peatada või kehtetuks tunnistada mis iganes tervishoiutöötaja (sh
see, kes muidu tervisetõendeid ei väljasta), kes tuvastas relvaluba omaval isikul relvaloa
väljastamist välistava tervisehäire, või peab sellest informeerima tervisetõendi väljastanud
perearsti. Eraldi lahendamist vajab olukord, kui isik piirab juurdepääsu oma terviseandmetele
pärast tervisetõendi saamist.
Lisaks on selgusetu, kuidas mõjub tervisetõendi staatuse muutmine relvaloa kehtivusele, st kuidas
sellisel juhul korraldatakse loa peatamine ning kuidas saab PPA teada, et tervisetõend ei kehti.
Eelnõu koostamisel palume läbi mõelda tervishoiutöötajate ja PPA andmevahetuse üksikasjad nii
normipõhiselt kui ka tehniliselt.
4. Üldised märkused relvaregistri põhimääruse osas
VTK-s on öeldud, et uue RelvS-i koostamisel ei kavandata muudatusi, mis andmesubjekti õigusi
riivaksid või ei oleks kooskõlas andmekaitseõiguse põhimõtetega. AKI-l on aga märkus
põhimääruse praeguse redaktsiooni osas. Nimelt näeb põhimääruse § 9 p 18 ette, et relvaregistri
andmeandjateks on mh muu asutus või isik õigusaktis sätestatud juhul. Sellist regulatsiooni ei tohi
aga olla, kuna sisuliselt see tähendab seda, et põhimäärus justkui annab õiguse mis iganes andmeid
mis iganes asutuselt või isikult nõuda. Andmekogu põhimäärus peab selgelt sätestama andmete
allikad ehk andmeandjad koos antavate andmetega. Ideaalis peaks sellele vastama ka andmeandja
kohustav norm neid andmeid esitada.
Üldiselt soovitame lähtuda Justiits-ja Digiministeeriumi juhisest isikuandmete ja avaliku teabe
töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes, mis annab selget ülevaadet sellest,
millised küsimused tuleb seadusega reguleerida ning milliseid saab reguleerida määruse tasandil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)