Saatja: "press - AKI" <
[email protected]>
Saaja: "info - AKI" <
[email protected]>
Teema: FW: palun kommentaari
Kuupäev: 2026-01-19 16:10
From: Marju Lina <
[email protected]>
Sent: Monday, January 19, 2026 4:54 PM
To: Maire Iro - AKI <
[email protected]>
Subject: Vs: palun kommentaari
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Maire.
Suur tänu. Olen sotsiaalkaitseametilt juba vastused saanud. Võin need
teile siia kopida:
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuseomanik Kristiina Kaldma:
Lasteabi (116 111, lasteabi.ee) on mõeldud selleks, et hoida laste heaolu
ja turvalisust ning märgata muresid võimalikult vara. Abi on kättesaadav
ööpäevaringselt üle Eesti ning nõustamine toimub eesti, vene ja inglise
keeles.
Lasteabi nõustab, võtab vastu teateid abivajava või hädaohus oleva lapse
kohta ja suunab info edasi sellele asutusele, kes saab olukorda hinnata ja
tegutseda (näiteks omavalitsus või politsei). Igat teadet, olgu mure väike
või suur, võetakse tõsiselt ning käsitletakse professionaalselt ja
konfidentsiaalselt.
Mõnikord võib abivajava lapse kohta tehtud teade osutuda ebatäpseks või
harva ka pahatahtlikuks. Sellest hoolimata tuleb igasse teatesse suhtuda
tõsiselt, sest mängus võib olla lapse turvalisus.
Lastekaitseseadus ütleb selgelt, et valikuid tehes tuleb lähtuda ennekõike
lapse huvist. Sama põhimõtet rõhutab ka UNICEF, toetudes ÜRO lapse õiguste
konventsioonile: lapse parimad huvid on alati esikohal. Nendest
põhimõtetest lähtub oma töös ka lasteabi.
Me mõistame, et lastekaitsespetsialisti sekkumine ja sellega kaasnevad
sammud võivad pere jaoks olla emotsionaalselt väga rasked. Samas on see
alati väiksem risk kui see, et lapse päris mure jääb märkamata ja laps ei
saa abi, mida ta vajab.
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse nõustamisteenuste juhtivspetsialist
Signe Algma:
Lastekaitseseaduse järgi on kõigil inimestel kohustus märgata abivajavat
last ja temast teavitada. Teavituse saab teha omavalitsuse
lastekaitsetöötajale või võttes ühendust lasteabiga. Oluline on teavitada
ka siis, kui mure tundub esialgu väike või pole päris kindel, kas laps
vajab abi.
Omavalitsuse lastekaitsespetsialisti roll ja kohustused abivajava lapse
toetamisel tulenevad lastekaitseseadusest. Lastekaitsetöötaja peab
abivajava lapse teate saamisel kohe teavitama last kasvatavat inimest,
hindama kohe lapse abivajadust ning pakkuma lapse toetamiseks sobilikke
abimeetmeid. Alates hetkest, kui omavalitsus saab teate abivajavast
lapsest (ka anonüümselt), alustab lastekaitsetöötaja asjaolude
selgitamist: mis on juhtunud, kui suur on lapse abivajadus ja kas on vaja
sekkuda. Seda tehakse koostöös lapse ning lapsevanema või last kasvatava
inimesega. Kodukülastus on lastekaitsetöötaja jaoks oluline ja sageli ka
esimene samm, kui tuleb teade abivajavast lapsest. Kui külastus tehakse
kohe, aitab see saada selge pildi lapse olukorrast: kas laps on turvalises
keskkonnas, kuidas temast hoolitsetakse ja millised on kodused olud.
Lastekaitsetöötaja otsustab iga juhtumi puhul teate sisu põhjal, millisel
viisil on kõige mõistlikum lapse kohta infot koguda.
Lastekaitsetöötaja teeb kogutud info põhjal hiljemalt 10 päeva jooksul
pärast teate saamist otsuse, kas alustada juhtumikorraldust või mitte.
Otsuse aluseks on teate sisu, lapse ja pere kohta kogutud teave ning lapse
ja vanemate vaade. Kui lastekaitsetöötajale saab esmaste toimingute raames
selgeks, et tegu ei ole abivajava lapsega lastekaitseseaduse tähenduses ja
puuduvad asjaolud, mille tõttu peab lapse abivajadust hakkama täpsemalt
välja selgitama, siis juhtumikorraldust ei alustata. Juhtumikorraldust ei
alustata ka siis, kui lapse mure saab lahendada ühe konkreetse abimeetmega
– näiteks lastekaitsetöötaja ennetav vestlus vanematega – ja sellega on
teade sisuliselt lahendatud.
Kodukülastuse ja vestluste käigus saab lapsevanem või last kasvatav
inimene rahulikult selgitada, kuidas tema olukorda näeb ja mis tema
hinnangul on toimunud. Vanem tunneb oma last kõige paremini ning saab
jagada olulist infot, mis aitab last paremini mõista ja toetada. Lapse
heaolu nimel on oluline teha lastekaitsetöötajaga koostööd ka siis, kui
vanemale tundub, et teade lapse kohta ei olnud vajalik või õiglane. Need
sammud on vajalikud selleks, et kaitsta lapse huve ja õigusi ning
veenduda, kas lapse heaolu ja turvalisus on päriselt tagatud.
Lastekaitsetöötaja peab teatele reageerima ka siis, kui teade võib olla
tehtud pahatahtlikult või hiljem selgub, et laps tegelikult abi ei vaja.
Teate saamisel ei saa eeldada, et kõik on korras – olukord tuleb üle
vaadata, koguda faktid ja nende põhjal teha järeldused.
Lastekaitsetöötaja eesmärk on hoida lapse heaolu ja aidata vanemal tagada
lapse turvalisus. Selleks tehakse koostööd lapsevanema või last kasvatava
inimesega, vajadusel ka lähisugulaste ning lapsega kokku puutuvate
spetsialistidega. Meie soov on, et koostöö oleks alati rahulik,
vastastikune ja mõistev, et ükski lapse mure ei jääks märkamata ning abi
jõuaks lapseni õigel ajal.
Andmekaitset puudutavaid vastuseid lootsin just AKI-st. Mul on väga kahju,
kui te rohkemat kommenteerida ei oska. Siiski loodan, et leiate võimaluse
just andmekaitse koha pealt artikli tarbeks midagi vastata.
Heade soovidega
Marju Lina
Virumaa Teataja
virumaateataja.postimees.ee <https://virumaateataja.postimees.ee/>
+372 51 989 177