left 76532 DÜNAAMILISE HANKESÜSTEEMI PIIRATUD MENETLUS RAIL BALTICA URGE ÖKODUKTI EHITUSTÖÖD 0 0 DÜNAAMILISE HANKESÜSTEEMI PIIRATUD MENETLUS RAIL BALTICA URGE ÖKODUKTI EHITUSTÖÖD HANKE ALUSDOKUMENDID: RAUDTEE TEHNILISE KIRJELDUS E TINGIMUSED JA ERITINGIMUSED Hankija: osaühing Rail Baltic Estonia Hanke viitenumber eRHR: 230702 Hankemenetluse liik: Dünaamilise hankesüsteemi „Rajatiste ehitustööd Rail Baltica trassil 2020 – 2023.“ (eRHR viitenumber 227071) alusel teostatud piiratud hankemenetlus Hanke viitenumber RBE: 2020 H043- 3 right 218316 OSA 1 RAUDTEE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED ÜLDISED Kõik viited FIDIC I nsenerile lugeda viitena O manikujärelevalve tegijale. Kõik FIDIC lepingule viited lugeda kehtetuks ning lähtuda töövõtulepingus määratud tingimustest. Sissejuhatus Alapunkti „Sissejuhatus“ tekst kustutada ja asendada : Käesolevat tehnilist kirjeldust tuleb kasutada kooskõlas hankelepingu projektiga. Sätted Muuta punkti A ja sõnastada see järgnevalt: Käesolev tehniline kirjeldus sisaldab töödega seotud üldnõudeid. Kui toodud nõuded on vastuolus tehnilise kirjelduse teistes jagudes ja/või joonistel toodud erinõuetega, vastab dokumentide prioriteetsus hankelepingus sätestatud järjekorrale. Ehitamise üldosa ja ökodukti BR1610 ehitamisel tuleb järgida kululoendi, projekti ja „Raudtee te hnilise kirjelduse tingimuste ja eritingimuste nõudeid “. Teede OR121009, OR121011 ja OR121013 ja maaparanduskraavide DI010, DI013, DI014 ehitamisel tuleb järgida kululoendi, projekti ja „Teet ööde tehniliste kirjelduste “ nõudeid . Lisada punktid : E. Projekti koosseisus toodud mahud joonistel ja mahutabelites on informatiivsed võimaldamaks T öövõtjal aru saada mahtude jaotumisest lõikude osas . T öövõtja lähtub pakkumuse koostamisel Kululoend is toodud mahtudest. Teostatud ja tõendatud tööde a kteerimine toimub tegelike mahtude alusel. F. Keskkonda mõistetakse selles töös sõna laiemas tähenduses, arvestades lisaks looduskeskkonnale ka inimese elukeskkonna sotsiaalmajanduslikke aspekte, mis on säästva arengu puhul looduskeskkonnaga äärmiselt tihedalt ja orgaaniliselt seotud. 1.1.2. Mõisted Asendada alapunkt 1.1.2 g. järgnevas sõnastuses: „Tellija“ – hankelepingu teabes tellijaks nimetatud üksus ja selle isiku õigusjärglased. Tellija=Tööandja 1.1.4. Ülimuslik keel Lisada nõue: Ehitusplatsil tööde teostamise ajal peavad projekti ja töödega seotud dokumendid, kommunikatsioon, koosolekud ja kirjavahetus olema ametlikus riigikeeles. Töövõtja korraldab vajaduse korral tõlketeenused (eesti keel – inglise keel). Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et põhi projekti kohta esitatavad küsimused, vead ja puudused peavad olema esitatud paralleelselt riigikeeles kui ka inglise keeles . Töövõtja peab arvestama, et kvaliteeditagamise plaan ja riskianalüüs peavad olema esitatud paralleelselt riigikeeles ja inglise keeles. 1.1.9 Töödest teavitamine Lisada alapunkt 1.1.9 Töödest teavitamine Lisada nõue: Avalikustamine Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja välja andma illustreeritud Infolehte ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Töövõtja peab leidma kohaliku(d) ajalehe(d) ning kokku leppima infolehe koostamise, kujundamise, trükkimise ja levitamise lähtudes alljärgnevast: Infolehe väljaandmisega seotud kulutused jäävad Töövõtja kanda; Infoleht peab ilmuma eesti keeles; Infolehe formaat - 2xA4 ühepoolne või 1xA3 ühepoolne; Infolehe ilmumise sagedus – 2 korda lepingu perioodi jooksul; Infoleht peab olema värviline ja infolehe tiraaž on seotud kohaliku ajalehe tiraažiga, mille lisalehena ta ilmuma hakkab; Infoleht peab sisaldama: Projektijuhtide aruandeid tööde käigust koos piltidega, mis iseloomutavad tööde kulgemist; Intervjuusid töö tegijatelt; Arvamusartikleid elanikelt, liiklejatelt; Tööde progressi iseloomustavaid värvilisi skeeme, graafikuid ja pilte; Infot liikluskorralduse muudatustest; Vajadusel muud huvitavat tööde käigust. Infolehe sisu kooskõlastatakse Tellijaga. Seoses sellega võib tekkida erinõudeid infolehe sisus ja kujunduses, millega Töövõtja peab arvestama. Lisaks tuleb enne infolehe trükkimist esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks Insenerile ning Tellijale. Infoleht peab olema kasutatav ka elektroonilisena. Samuti tuleb Töövõtjal koostada ja Inseneriga kooskõlastada materjalid, mis on vajalikud üles panemiseks avalikel teabekanalitel. Eelkõige puudutab see operatiivset infot liikluskorralduse kohta ja ülevaateid tööde seisust. Eelnimetatud infot tuleb uuendada vastavalt vajadusele. Töövõtja projektijuhi kohuseks on jagada operatiivset infot ajakirjandusele kõigi liikluskorralduse muudatusi puudutavate küsimuste kohta ning eelnevalt Tellijat või Inseneri teavitades jagada infot ka tööprogressi osas. Kõik avalikustamisega seotud kulud arvestada makseartiklis 10400. 1.1.10 Infotahvlid Lisada alapunkt 1.1.10 Infotahvlid Lisada nõue: Infotahvlite paigaldamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori poolt 14.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/458 juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus . Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Töövõtja peab paigaldama infotahvlid kooskõlastades need eelnevalt Tellijaga ja Inseneriga. Infotahvlil peab olema viidatud Rail Baltica projektile. Infotahvlite Rail Baltica nõuded on leitavad Rail Baltica koduleheküljelt ( http://www.railbaltica.org/about-rail-baltica/visual-guidelines/ ). Infotahvli mõõtmed 1,5x3,0 m. Infotahvel on ühe küljega ja ülemine äär peab olema 6m kõrgusel maapinnast. Töövõtja peab paigaldama peale ehitustööde lõppu ühe tänuta hvli mõõtmetega 33 x 50 c m eral di postile . Töövõtja on kohustatud lisama infotahvlile /stendile olulise in fo: Objekti nimetus Ehitusloa number Tellija Töövõtja Omanikujärelevalve Ehitusperiood Töövõtja peab tahvleid ehitusperioodil puhastama ja hooldama. Infotahvlil peavad muuhulgas olema Töövõtja ja Inseneri projektijuhtide nimed koos mobiiltelefonide numbritega. Kõik info - ja tänu tahvlitega seotud kulud arvestada makseartiklis 1 1070 . 1.1.1 1 Ajutised tööd Lisada alapunkt 1.1.1 1 Ajutised tööd Töövõtja peab teostama k õik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, truubid toestamised jne , vee pumpamine ja juhtimine sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) . Töövõtja rajab objekti le ajutised teed ja platsid vastavalt vajadusele. Juhul, kui Töövõtja soovib ajutised teed ja platsid jätta mulde osaks, peab Töövõtja kasutama ajutiste teede rajamiseks materjale, mis vastavad projektis toodud mulde materjalide nõuetele. Töövõtja kooskõlastab ajutiste teede ja platside asukohad ja materjalid Inseneriga. Kõik ajutiste töödega seotud kulud arvestada makseartiklis 110 2 0 ja 12000 . 1.1.11.1 Veoteede hooldus Lisada alapunkt 1.1.11.1 Veoteede hooldus Tellija on kokku leppinud Kohila vallaga, et juurdepääs objektile on ettenähtud riigiteelt nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi maantee) mööda valla teid nr 3170011 (Urge tee), nr 3170378 (Vetuka tee), nr 3170009 (Kurtna tee) ja nr 3170199 (Karuvatsa tee). Tellija on Kohila vallaga kokku leppinud, et e hitusperioodil tagab juurdepääsuteede remondi (tööde alguse ajal seisundi säilimise) ja vajaliku täiendav a talihoolduse Töövõtja. Ehitustööde alguses, ajal ja peale lõpetamist tuleb teostada: Kruus- ja freespurukattega veoteede eelnev parendustegevus (nõrga kandevõimega kohtade fikseerimine ja töödele eelnev teede kandevõime tõstmine), hooldus (tööde käigus kandevõime kaotanud kohtade parandamine ning täiendav hööveldamine, vihma ja lumesula perioodil vajadusel killustiku peale toomine) ja tolmutõrje teostamine elamute piirkonnas, nähtavuse tagamine (vajadusel ka terves pikkuses) ning ehituse järgne taastamine (kraavide puhastamine, teepeenarde, haljastuse ja kruusakihi taastamine, tihendamine, profileerimine, tööde käigus rikutud või eemaldatud liikluskorraldusvahendite, teetruupide jms taastamine ja muud endise olukorra taastamiseks vajalikud ehitustööd). Töövõtja peab tagama kruus- ja freespurukattega veoteede vastavuse Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 ning määruse lisadele 4 ja 5 (või tööde teostamise hetkel kehtivale samaväärsele määrusele ning määruse lisadele), mille alusel vastab kruusatee seisunditasemele 1 ööpäevaringselt ja igapäevaselt viima kella 7:00-ks ja 17:00-ks kruusatee vastavuse seisunditasemele 2. Talvisel ajal (oktoober-aprill) peab lisaks eelnevale tööpiirkonna ja veoteede olukord vastama Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 ning määruse lisades 6-9 (või tööde teostamise hetkel kehtivale samaväärsele määrusele ning määruse lisadele) toodud nõuetele ja tasemetele. Kattega (asfaltkate, mustkate, pinnatud kate) veoteede eelnev parendustegevus (nõrga kandevõimega kohtade fikseerimine ja töödele eelnev teede kandevõime tõstmine), hooldus (tööde käigus kandevõime kaotanud ja kahjustatud kohtade parandamine, ära sõidetud tee servade täitmine, teekatte puhastamine) ja katte liivatamine või graniidipuruga täitmine kõrgest õhutemperatuurist tingitud katte sulamise ajal, nähtavuse tagamine (vajadusel ka terves pikkuses) ning ehituse järgne taastamine (kraavide puhastamine, teepeenarde, haljastuse ja kattekihi taastamine, tööde käigus rikutud või eemaldatud liikluskorraldusvahendite, teetruupide jms taastamine ning muud endise olukorra taastamiseks vajalikud ehitustööd). Töövõtja peab tagama kattega veoteede vastavuse Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 ning määruse lisadele 1-3 (või tööde teostamise hetkel kehtivale samaväärsele määrusele ning määruse lisadele) ööpäevaringselt. Talvisel ajal (oktoober-aprill) peab lisaks eelnevale tööpiirkonna ja veoteede olukord vastama Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 ning määruse lisades 6-9 (või tööde teostamise hetkel kehtivale samaväärsele määrusele ning määruse lisadele) toodud nõuetele ja tasemetele. Töövõtjal tuleb kinni pidada kohaliku omavalitsuse ja Transpordiameti poolt kehtestatud ajutistest või alalistest liikluspiirangutest. Töövõtja peab arvestama, et Urge tee ja Vetuka tee on asfaltkattega teed, kuid ei ole tehnoloogiliselt mõeldud sellise järjepideva rasketehnika poolt kasutamiseks, nagu ehitustegevus nõuab. Töövõtja peab arvestama, et Kurtna tee on hetkel kruusakattega tee, kuid 2021. aasta jooksul rekonstrueeritakse Kurtna tee lisades olemasolevale teekattele 15 cm paksuse kruusakihi, seejärel 10 cm paksuse freesipurukihi, mis 2xE pindamisega kaetakse. Töövõtjal arvestada, et Urge, Vetuka ja Kurtna tee d o n tiheda liiklusega ja mõeldud kohalike elanike jaoks, seega need teed nõuavad T öövõtja erilist tähelepanu ja vajadusel hooldust või parendustegevusi teede katendite ning konstruktsiooni säilivuse tagamiseks. T öövõtja peab Kohila vallast saama loa või kinnituse, et alustada teede kasutamist veoteena. Tööde lõppedes peab Töövõtja saama Kohila vallast kinnituse , et teed on taastatud nõutud seisundi tasemel. Olemasoleva kohaliku tee või teelõigu sulgemiseks tuleb töövõtjal esitada avaldus Kohila Vallavalitsusele vastavalt Kohila Vallavolikogu 16.02.2010 määrusele nr 3 „Teede ja tänavate sulgemise maks“. Liikluse ümbersuunamisel kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega liiklusskeem. Tee veoteena kasutamise alustamiseks on vajalik taotleda luba või kooskõlastus Kohila vallavalitsusest. Kui Töövõtja soovib kasutada alternatiivset veoteed, peab Töövõtja kooskõlastama alternatiivse veotee teeomaniku(de)ga. Kõik veoteede hooldusega seotud kulud arvestada makseartiklis 11030 . 1.1.1 2 Projekteerimine Lisada alapunkt 1.1.1 2 Projekteerimine Töövõtja kohustus on kõigi vajalike tööjooniste/tööprojekti (tööprojektide) koostamine. Töövõtja kohustus on BIM- tööprojekti(de) koostamine ja muude vajalike tööjooniste koostamine. Kommunikatsioonide olemasolu puhul tuleb teha tööprojektid ja need vastava võrguvaldajaga kooskõlastada. Töövõtja kohustus on kõikide tööjooniste/tööprojektide kooskõlastamine vastavate asutustega või huvitatud isikutega. Töövõtja kohustus on pikendada olemasolevaid kooskõlastusi või uuendada kooskõlastus i juhul kui on need aegu nud . Kõik projekteerimisega seotud kulud arvestada makseartiklis 10201. Kõik BIM-mudeliga seotud kulud arvestada makseartiklis 10250. Kõik projekteerimise ja BIM -tööprojekti koostamisega seotud kulud arvestada makseartiklis 10201. Üldised nõuded Töövõtjal arvestada, et tööprojekti koostamise käigus tuleb Tellija ja järelevalvega kooskõlastada konstruktsioonide kujud, kasutatavad tooted, töövuukide asukohad, sõlmede lahenduse ja korrigeeritud lepingu mahutabelid. Töövõtja peab arvestama, et Tellija ja järelevalve annavad tagasiside esitatud ettepanekutele/projektidele 2 nädala jooksul. Tööprojekti koostamise ajakava. Põhimõttelised lahendused – konstruktsioonide kujud, töövuukide asukohad, sõlmede lahendused ja korrigeeritud lepingu mahutabeli – peab Töövõtja esitama Tellijale kooskõlastamiseks 4 nädala jooksul peale töödega alustamist. Valitud peavad olema kõik elemendid, mis mõjutavad lahendusi – tugiosad, deformatsioonivuugid, põrkepiirded (sh lumetõkkevõrgud), piirded, kaitsesein jne. Põhimõttelised lahendused peab esitama Tellijale jooniste ja mudeli kujul. Peale seda, kui Tellija on kinnitanud põhimõttelised lahendused, tuleb esitada täismahus tööprojekt 4 nädala jooksul. Tellija ja järelevalve annavad tagasiside esitatud ettepanekutele/projektidele 2 nädala jooksul. Projekteerimistööde ajal tuleb BIM mudelit uuendada CDE keskkonnas üks kord nädalas. Kõik kasutatavad materjalid ja tooted tuleb tööprojekti sisse kanda. Tööprojektis peavad olema kajastatud kõikide tööde töövuugid. Kõik tööd (sh ajutised tööd) peavad olema joonistel kajastatud. Iga tööetapi ja elemendi kohta tuleb koostada materjalide spetsifikatsioon. Joonisetele tuleb kanda mudelis toodud elementide numbrid. Kõik tööde mahte iseloomustavad elemendid peavad olema mudelis mudeldatud ja töömahte ning materjale iseloomustav infosisu lisatud. Kõikidele elementidele tuleb anda kood lähtudes kululoendi makseartiklitest. BIM-tööprojekti kõik mudeli elemendid peavad omama tööde planeeritud teostamise ajalist infosisu. Kõikidele betoonpindadele, kuhu võib sattuda vesi tuleb võimalusel anda minimaalne kalle, et vesi ei jääks betooni peale. Tööprojekti lahendustega ei tohi ehitise ega selle osa eluiga väheneda ja hooldusvajadus suuren e da. Kui tööde käigus muudetakse projektid (nt töövuuke, materjale, tooteid jne), tuleb tööprojekti korrigeerida. 1.1.12.1 Ökodukti tööprojekt Lisada alapunkt 1.1.12.1 Töövõtja kohustus on koostada ökodukti tööprojekt. Tööprojektiga ei tohi muuta põhiprojekti lahendusi (sh betoonkonstruktsioonide kuju, mahtu, armeeringut jne) va järgnevad juhised: Tugimüürid võib 100% uuesti projekteerida. Muuta võib betoonkonstruktsioonide mõõte, armeeringut, vuukide lahendust. Tugimüüride kõrgust muuta ei tohi. Tugimüüri vertikaalsed osad projekteerida kaldega 1% mulde poole. Pinnase ankrute kasutamine ei ole lubatud. Kõik betoonpinnad, millele võib saada ligi grafiti tegemiseks, tuleb kuni 3,0 m kõrguselt katta grafitieemaldamist lihtsustava ainega. Katmise alumine piir 20cm perrooni pealmisest pinnast all pool. Ökodukti otsade nõlvakindlustus (tähistatud punaselt) tuleb teha kivikindlustusega (RIP-RAP). Külgmiste nõlvade kindlustus (tähistatud siniselt) tuleb teha betoonkivi kindlustusega. Nõlvakindlustuse konstruktsioon peab olema: geotekstiil, 5cm kuivsegu, 8cm betoonkivid . Nõlvakindlustus tuleb lõpetada väikese äärekiviga. Kivikindlustuse alla tuleb ette näha tugipruss (minimaalne mõõt 400x250mm (h x b), minimaalne betooniklass C30/37 XD3, XC4, XF4 KK4). Betoonkivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338: 2003: ilmastikukindluse klass 3 ja purunemiskindlus 3,6 MPa . Piirdeaia vundamendid võib 100% uuesti projekteerida. Muuta võib betoonkonstruktsioonide mõõte, armeeringut. Väljaspool ökodukti ettenähtud D160 dreenitoru paigaldada tavapärase lahendusega – D reenitoru kummalegi pool ja peal peab olema v ähemalt 200 mm killustiku fr 8-12 või fr 8-16 . Seejärel kaetakse dreenitoru külgedele ja peale killustikukiht fr 8-12 või 8-16. Geotekstiil tuleb paigaldada kas toru ümber või toru ümber rajatava killustikust kihi ümber. Geotekstiili (III klass) ülekate peab jääma vähemalt 200 mm. Eemaldada ühendus ökodukti keskel. Lisada otsa, kus ei ole betoonkaevu plastikust hoolduskaev metall-luugiga. Töövõtja võib betoonitööde tehnoloogilised alused teha omale sobivast materjalist. Tööbetooni tegemine ei ole vajalik. Killustikalustele kehtivad „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhises “ toodud nõuded. Tööprojektis näha ette lisaks konstruktsioonide tagasitäitele täiendav ajutine tagasitäide, et oleks tagatud 2m tagasitäidet ökodukti ja tugimüüri ääres. Tagasitäidet tuleb teha materjalist, mis vastab Raudtee tehnilise kirjelduse punktis 2.9.7.4.3 toodud nõuetele. Kõik sõlmed ja kinnitused võib projekteerida vastavalt kasutatavatele toodetele ja tööde tehnoloogiale. Tööprojekti koostamise käigus tuleb Töövõtjal kande konstruktsioon vajalikus ulat uses üle kontrollida , et veenduda, et t ööprojektiga tehtud muudatused , ei mõjuta ülejäänud kandekonstruktsiooni toimivust. 1.1.12. 2 Ökodukti maastikukujunduse tööprojekt Lisada alapunkt 1.1.12. 2 Töövõtja kohustus on koostada haljastustööde töö projekt. Haljastustööde lähteülesanne on lisatud Lisa 1 p 8 RB juhendmaterjalide kausta. 1.1.12.3 Maaparanduse tööprojekt Lisada alapunkt 1.1.12.2 Töövõtja kohustus on tööprojektis määrata terastruubi seinapaksus ja tsingikihi paksus vastavalt põhiprojekti ja „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhise“ nõuetele. 1.2.1 Üldist Lisada alapunkt D: D. Kululoendi rea summa peab olema ümardatud üles sendi täpsuseni . 1.2. 2 Mõõdetavad tööd Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud rajama kogu objekti ulatuses reeperite võrgu. Töövõtja annab reeperite võrgu andmed üle Insenerile ja Tellijale kontrollmõõtmiste tegemiseks. Piketaaži märk peab olema loetav eemalt. Piketaaži märke kohustub Töövõtja säilitama kuni garantiiaja lõpuni, vajadusel Töövõtja taastab need. Töövõtja on kohustatud järgima geodeetiliste tööde nõudeid TECHNICAL SPECIFICATION FOR Geodetic network construction and supervision services for Rail Baltica highspeed railway . Töövõtja peab märkima välja raudtee telje vastavalt kinnitatud projekti ja vastavalt Technical Specifications Geodetic networks nõuetele kirjeldatud CP1 punktide ulatuses. Rajatisest kahele poole peab Töövõtja rajama 400m ulatuses (kokku 800 m lõik) CP2 reeperite võrgustiku, mis lähtub CP1 reeperite võrgustiku lähimast põhiprojekti reeperi asukohast . CP1 punk tide info toodud Raudtee tehnilise kirjelduse eritingimuste lisa s 2. Kõiki de ehitustööde geodeetilis te tööde kulud peavad sisalduma tööde makseartiklites . Kõik CP2 võrgu, objekti kohtvõrgu ja piketaaži rajamise ja hooldamisega seotud kulud arvestada makseartiklis 11010. 1.2. 3 Mõõtmismeetod Lisada alapunkt B täiendav lause : B. Mõõtmist ä psus on määratud kululoendi s ridade komakohtade arvuga. 1.2.5 Ühikuhinnad Asendada alapunkt B : B. Kõik ühikhinnad sisaldavad kõike, mis on vajalik hankelepingust tulenevate kohustuste ja ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, järgmist: Töövõtja üldkulud-, juhtimiskulud ja kasum ; kulutusi tööjõ ule (töötasud , transport, majutus, maksud jne) , masinatele ja töövahenditele , materjalidele (ostmine, tarne, ladustamine, paigaldus); kulutusi materjalide ülekuludele; kulutusi ekslikult suurenenud tööde mahtudele ( nt ekslikult suuremalt kaevatud kaeviku kaeve - ja täitetöö eest täiendavalt ei tasuta); kulutusi, mis tulenevad töö erinevateks etappideks (osadeks) jaotumisest; kulutusi materjali näidiste hankimi seks ja katset amiseks ; kulutusi näidistöö teostamiseks; kulutusi materjalid e tehase-, labori ja kohapealsete katsetuste läbivi imiseks (kui selleks ei ole kululoendis eraldi rida) ; kulutusi lõpptulemi katsetuste läbiviimiseks (kui selleks ei ole kululoendis eraldi rida) ; kulutusi töö kvaliteedi tagamise protsessi läbiviimiseks ja selle kasutusele võtmist kinnitavate kontrollid ele; kulutusi ehitustööde märkimis töödele ja teostusmõõdistustele; kulutusi teostusdokumentatsiooni koostamisele; kulutusi tehnilistele tingimustele, lubadele, järelevalve jne kui Töö nõuab nende taotlemist ja tagamist ; kulutusi töö tegemisega seotud vastutuste ja riskide katmiseks sh hävinenud pooliku töö taastamiseks; kulutusi garantiiperioodi hooldustöödele (kui töökirjeldus seda nõuab) ja parandustöödele. Lisada alapunkt C: C. Ühiku hindadel võib olla peale koma kaks numbrit . 1.3.3 Keskkonnakaitse tööde teostamise ajal Lisada nõue: Seoses Urge ökodukti paiknemisega nõrgalt kaitstud põhjaveega alal peab Töövõtja arvestama kõikide vajalike keskkonna meetmete rakendamisega, mis on vajalikud põhjavee kaitseks. Antud kulud peavad kajastuma kõikides tööde makseartiklites . Ehitusobjektilt ärajuhitava vee suunamisel vajalikud kolmandate osapoolte (nt Keskkonnaamet, rajatiste omanikud, Põllumajandus- ja Toiduamet , naaber kinnistute omanikud jne) tingimused ja kooskõlastused taotleb Töövõtja. Vee ära juhtimine peab olema kirjeldatud tööde Kavas. Ehitusobjektilt ärajuhitava vee suunamisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja allavoolu paiknev kraavide süsteem enne ehitust või -ehituse ajal puhastada, kui olemasoleva süsteemi seisukord ei taga sademevee ärajuhtimist ehitusperioodil. Ärajuhitava vee suunamisel ehitustegevuse käigus tuleb välistada igasugune üleujutusala tekkimine. Ajutise või püsiva üleujutuse eest vastutab Töövõtja ning on kohustatud korvama kõik tekitatud kahjud. Ehitusplatsilt jõkke, looduslikesse ojadesse või veekogudesse tagasivoolava vee kvaliteet peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Kõiki veekogusid tuleb kaitsta Töövõtja tegevusest põhjustatud otseste või kaudsete saasteainete eest. Töövõtja ehitab ja paneb Tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlipüüdurid, settetiigid jms., et vältida saastumist ja eraldada hõljuvaineid. Kogutud setted tuleb käidelda vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Vältimaks settereostust ehitusplatsil, tuleb kasutusele võtta veetõrjelahenduste rakendamist. Vältida settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete ehitusperioodil. Ehitusperioodil tuleb kaevandatav sete ladustada vooluveekogudest eemale, et vältida valinguvihmadega sette kandumist allavoolu. Rasketehnika kasutamine vahetult veekogu või selle kalda veekaitsevööndis peab olema minimaalne. Enne ehitustegevuse algust ja enne ehitusobjekti üleandmist Tellijale tuleb Töövõtjal läbi viia vähemalt puurkaevu (Laasi kinnistu, 31701:002:0153) seire joogivee nõuetele vastavuse ja veetaseme väljaselgitamiseks. Seiratavad objektid tuleb kooskõlastada Inseneriga ja Tellijaga. Seireandmetesse lisada puurkaevu kasutamisotstarve (nt. aastaringne joogivee kasutus, suvine kastmisvee kasutus vms). Joogivee seire kulud arvestada makseartiklis 10601. Kui on selgunud langus joogivee kvaliteedi või taseme osas peab Töövõtja tagama ehitusaegse joogivee ümberkaudsetele elanikele. Joogivee kvaliteedi ja taseme tagamise eest vastutab Töövõtja. Töövõtja võtab tarvitusele vastavad abinõud, et viia ehitustegevusest põhjustatud tolmu kogus miinimumi. Tolmavate ehitusmaterjalide veol, laadimisel, teisaldamisel ja ajutisel ladustamisel tuleb neid vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut väliõhus. Ehitusobjekti kõvakattega alad tuleb perioodiliselt puhastada. Sademeteta perioodil tuleb vajadusel teostada tolmutõrjet ka nii ehitusplatsile viivatel katteta teedel kui ka ehitusplatsil. Piirkonnas, kus ehitusobjekti vahetus läheduses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist tugeva tuulega või rakendatakse meetmeid tolmu leviku vältimiseks. Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade niisutamine). Töövõtja peab koostama ehitustegevusega alustamise eelselt keskkonnajuhtimiskava ning kooskõlastama selle I ns eneriga ja Tellijaga. Keskkonnajuhtimiskava tuleb uuendada vähemalt iga kolme kuu tagant ja/või uute oluliste keskkonnaaspektide ilmnemisel. Keskkonnajuhtimiskava peab vastama planeeri-teosta-kontrolli-tegutse põhimõttele. Keskkonnajuhtimiskava peab sisaldama järgmist: a) taotletud või taotlemisel olevate keskkonnalubade staatus ja loa väljaandmisel esitatud keskkonnatingimusi; b) materjalide ja tehnika ladustamisplatsidega seonduvaid toiminguid (asukoha valiku põhimõtted, kasutuse kirjeldus); c ) masinate parkimise, hoiustamise, tankimise ja puhastamisega seotud toiminguid (asukoha valiku põhimõtted, kasutamise kirjeldus); d)materjalide (muld, asfalt, aheraine, kivi jms) tootmise ja/või käitlemise asukoha valiku põhimõtted ning kasutuse kirjeldus; e) keskkonnariskide hindamine, riskide maandamine koos viitega algandmetele, uuendusperioodile, operatiivsele infovahetusele; f) ehitusel tekkivate jäätmete liigid ning käitlemise kord ning meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja taaskasutamiseks; g)vete ärajuhtimise tegevuskava; h) keskkonnaküsimuste (ootamatud olukorrad) lahendamise protsessi kirjeldust; i) tegutsemist keskkonna õnnetuse/-ohu korral; j) oluliste keskkonnaaspektide kirjeldust koos tegevuskava kirjeldusega; k) keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldust; l)keskkonnaga seonduvate dokumentide arhiveerimist; m)kuidas tagatakse, et alltöövõtjad täidavad keskkonnategevuskava; n) keskkonnaalaste küsimustega tegeleva isiku kontaktandmeid. Töövõtja peab tutvustama kõigile oma töötajatele nende tegevust puudutavaid Eestis kehtivaid regulatsioone ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmeid. Töövõtja peab oma tegevuse või tegevusetusega vältima igasugust keskkonnakahjustamist, mis võib tuua kaasa võimaliku keskkonnareostuse. Ökodukti toimimiseks säilitada ökodukti suudme piirkonnas looduslikud kooslused võimalikult suures mahus. 1.3.4 Tervisekaitse ja ohutus töömaal Tühistada E. punkti nõue . 1.4.2 Lineaar sete ehitusprojektide kavandamine Tühistada alapunkt. 1.4.3 Ehitusplatsi juurdepääsetavus / turvalisus Lisada nõue: Töövõtjal on kohustus tagada kõigile kinnistuomanikele takistusteta juurdepääs elamutele/kinnistutele, vajadusel rajab Töövõtja selleks omal kulul ajutisi teid. 1.4. 4 Töövõtja rajatised ehitusplatsil Asendada alapunkt 1.4. 4 punkt A järgnevas sõnastuses: Töövõtja hangib ja hooldab I nseneri ja T ellija jaoks ehitusplatsi kontoreid, laboreid, seadmeid, mööblit ja rajatisi vastavalt hankelepingus sätestatule ja käesolevas tehnilise kirjelduse eritingimustes kirjeldatule (kuid mitte ainult). 1.4.4.1 Inseneri / T ellija kontorid, majutus ja seadmed Asendada alapunkt 1.4.4.1 järgnevas sõnastuses: Töövõtja objektikontor Töövõtja peab enne objektikontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, Inseneri ja Tellijaga. Objektikontor peab omama elektrivarustust, interneti ühendust, konditsioneeri, vastavat mööblit ja ruumi koosolekute pidamiseks (koosoleku ruumi suurus vähemalt 20 m², 10 kohaga laud 800x3000mm, printer, joogivesi). Objektikontor peab olema sõiduautoga juurdepääsetav. Objektikontori territoorium peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olme jäätmete käitlus, vähemalt 1 sanitaarsoojak 2 tualetiga (soojustatud, küttega varustatud ja lukustatav) , tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objektikontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud maksear tiklis 11050 . Inseneri objektikontor Töövõtja peab rajama enda objektikontoriga samal maa- alal Inseneri objektikontori. Töövõtja peab ette valmistama vastava platsi Inseneri objektikontori rajamiseks ning vajadusel laoruumide paigaldamiseks. Töövõtja peab tagama Inseneri objektikontorile elektrivarustuse, internetiühenduse, konditsioneeri, töökoha kolmele inimesele (lauad, kontoritoolid, riiulid, värviline printer ja skänner A3 formaadis jms). Töövõtja kannab kõik objektikontoriga seotud kulud, sh. tagab töövälisel ajal valve ja tagab joogivee olemasolu. Soojakute kasutamisel on minimaalsed mõõdud 3,0 *6,0 m ja soojak peab olema Töövõtja objektikontorist sõltumatu sissepääsuga. Objekti kontori territoorium (territooriumil ka autode parkla vähemalt 4 autole) peab olema korrastatud (vähemalt freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseartiklis 11050 . Tellija objektikontor Töövõtja peab rajama enda objektikontoriga samal maa- alal Tellija esindaja objektikontori. Töövõtja peab ette valmistama vastava platsi Tellija esindaja objektikontori rajamiseks. Töövõtja peab tagama Tellija esindaja objektikontorile elektrivarustuse, internetiühenduse, konditsioneeri, töökoha 3 inimesele (lauad, kontoritoolid, riiulid, laualambid, värviline printer ja skänner A3 formaadis , väliriiete nagid, võimalus sooja ja külma joogi saamiseks, kontorimasinate hooldus jms). Soojakute kasutamisel on minimaalsed mõõdud 3,0 *6,0 m ja soojak peab olema Töövõtja objektikontorist sõltumatu sissepääsuga. Töövõtja kannab kõik objektikontoriga seotud kulud, sh. tagab töövälisel ajal valve ja tagab joogivee olemasolu. Objekti kontori territoorium (territooriumil ka autode parkla vähemalt 3 autole) peab olema korrastatud (vähemalt freesipurust kate), tagatud olme jäätmete käitlus ja tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseart iklis nr 11050 . 1.4.7 Ehitusplats / tööpiirkond Lisada alapunktis 1.4.7 punkti D juurde lause järgnevas sõnastuses: Ö kodukti ehitusega seotud alad piirestada aiaga, mille minimaalne kõrgus on 2,0 m, arvestades seonduvad kulud m akseartiklis nr 12001 . 1.5.1 Töövõtja kvaliteedijuhtimise süsteem Asendada alapunktis 1.5.1 viimane lause järgnevas sõnastuses: Töövõtja koostab ja esitab kvaliteedi tagamise plaani (vt al apunkt 1.5.6) Insenerile ja Tellijale kooskõlastamiseks 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Plaani koostamise ja järjepideva uuendamisega seotud kulud a rvestada makseartiklis nr 10300. 1.5.6 Kava Asendada alapunkt 1. 5 . 6 järgnevas sõnastuses: Kooskõlas hankelepingu lisa 1 eritingimused punkt 2.1 peab Töövõtja esitama Insenerile ja Tellijale kvaliteedi tagamise plaani vastavalt punktis 9 Juhendmaterjalid viidatud dokumendile „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“ ja teisi töö alustamisega seotud dokumente. Kava koostamise ja järjepideva uuendamisega seotud kulud arvestada makseartiklis nr 10300. 1.5.6 Kava Täiendada alapunkti 1.5.6 punkti B. järgnevas sõnastuses: Töövõtja kohus tub välja töötama ja T ellijaga kirjalikult kooskõlastama tööde detailse ajagraafiku vastavalt ajakava koostamise lähteülesandele ja riskide analüüsile . „ Ajakava koostamise lähteülesanne ja riskide analüüs “ on lisatud vt Lep ingu lisas 1 p 8 RB juhendmaterjalid . Juhul kui Töövõtja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt esineb mahajäämus kokkulepitud ajagraafikust, kohustub T öövõtja esitama mõis tli ku aja jooksul selgitused abinõude kohta , mida T öövõtja kavatseb kasutada mahajäämuse likvideerimiseks ning koostama ja kooskõlastama T ellijaga uue ajagraafiku, et tagada tööde tähtaegne ja nõuetekohane teostamine. BIM-tööprojekti koostamise käigus tuleb tööde graafik lisada ka BIM-tööprojektile ja seda tööde käigus jooksvalt uuendada . Kava koostamise ja järjepideva uuendamisega seotud kulud arvestada makseartiklis nr 10300. 1.5. 12 B IM , G IS ja A IM metoodika 1.5. 8 BIM, GIS ja AIM metoodika Asendada alapunkt 1.5. 12 järgnevas sõnastuses: Asendada alapunkt 1.5.8 järgnevas sõnastuses: Töövõtja peab lähtuma BIM mudeli te koostamisel ja esitamisel BIM i juhendmaterjalidest , vt Lepingu lisa 1 p 8 RB juhendmaterjalid. BIM – T öövõtja kasutab andmete (aruannete, dokumentide, ajakavade, arvutustabelite jms), mudelite (BIM, 3D, 4D, 5D, 6D) ja jooniste haldamise platvormi jaoks Tellija (R ail Baltic Estonia OÜ loodud CDE ( Common Data Environment) keskkonda. Tellija annab T öövõtjale 1-3 litsentsi CDE kasutamiseks , mis kehtivad kuni ehitustööde lõpuni. Töövõtjal m itte lähtuda BIM juhendis toodud nõuetest ajagraafiku koostamise tarkvara suhtes . BIM juhendis käsitletud pakkumise aegset BEP-i pole vaja esitada. BEP koostatakse lepingu sõlmimise järgselt. Ehitatud BIM-mudelid luuakse Tellija juhiste järgi ja/või ajakohastatakse, arendades tehnilise projekti PIM mudeleid, millele on lisatud laserskaneerimise/fotogrammeetria andmed vastavalt ja jaotisele „Ehituse ja üleandmise etapi BIM-i kasutamisjuhtumid.“ 1.6.1 Teo stusdokumendid Lisada nõue: Lisada alapunkt H: Täitedokumentatsioon koostatakse digitaalsena. Täitedokumentatsiooni tuleb k oostada jooksval t. Töövõtja kohustus objekti haldamisel rakendama internetipõhist projektijuhtimiskeskkonda. Keskkond peab võimaldama jooniste haldamist, ehitustööde päeviku kaetud tööde akti süsteemis täitmist ja digitaalselt allkirjastamist. Lisada mõõteprotokolle, proovivõtu akte ja teostusjooniseid ning muid PDF faile ja viimastele märkmeid. Tarkvara peab võimaldama kogu ehitusega seonduv kommunikatsioon haldamist üheskohas, nt ülevaade protsessi kulgemisest, vaegtööd, probleemid, küsimused, garantiitööd jne. Tarkvara peab saatma teate projekti meeskonna liikmetele, kui süsteemi lisatakse uued dokumendid või projekti meeskonnal tekib ülesanne dokumente kooskõlastada või allkirjastada. Töövõtja peab tagama tasuta juurdepääsu Tellija projektijuhile ja Inseneri meeskonnale. Keskkond peab toimima ilma täiendavate programmide laadimiseta arvutitesse ning ei tohi olla mahupiiranguid Tellijale, Inseneri meeskonna liikmetele . Keskkond peab võimaldama lisada ja muuta Tellija ja Inseneri meeskonnal dokumente. Kõik dokumentides kajastatavad tööd tuleb siduda projekti, mudeli ja kululoendi elemendikoodidega. Ehitustööde päevik tuleb koostada igapäevaselt hiljemalt järgmise tööpäeva kella 12:00ks. Ehitustööde päeviku vorm tuleb kooskõlastada Tellija ja järelevalvega. Kaetud tööde akt tuleb koostada esimesel võimalusel peale kaetud tööd ülevaatamist ja vastuvõtmist järelevalvega. Kaetud tööd aktile tuleb lisada pildid. Kaetud tööde aktis tuleb korrektselt fikseerida tööde aluseks olnud projektdokumentatsioon (sh joonise nr, versiooni nr ja kuupäevad). Vajadusel lisada projekteerija kinnitus. Projekteerija kinnituskirjad tuleb arhiveerida eraldi projektdokumentatsiooni kõrval kaustas. Teostusdokumentatsiooni ülesehitus tuleb kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. Ülesehitus v õiks lähtuda järgnevast : ETP KTA – elemendi siduda mudeli ja seega kululoendi elementidega Protokollid Mõõtmisprotokollid Betoonitööd protokollid Katsetamise protokollid Teostusjoonised Kasutatud materjalide dokumentatsioon Projektdokumentatsioon (sh eraldi kaust projekteerija kooskõlastustega) Üldfotod Dokumentide mustandid ja lõplikud versioonid peavad olema eraldi kaustades. Lõplikud versioonid peab tõstma/kopeerima lõpliku asukohta jooksvalt. Täitedokumentatsioon peab olema esitatud muudetavas (docx, xlsx , dwg jne formaadis) ja muudetumat u s formaadis (pdf jne). Täitedokumentatsiooni osa on BIM teostusmudel. Teostusmudeli koostamine/täitmine peab toimuma ehitustegevusega paralleelselt. Teostusmudel on aluseks tehtud tööde akteerimisel. Lõplik teostusmudel esitada kooskõlastamiseks Insenerile ja Tellijale koos muude täitedokumentidega. Tingimuste täitmata jätmisel ei allkirjasta Tellija vastuvõtuakti. Täitedokumentatsioon antakse üle digitaalsena. Lisada juhis: Kõik BIM teostusmudeli ja täitedokumentatsiooni koostamisega seotud kulud tuleb arvestada tööde ühikhindades. Muuta ala punkt 1.6.1.1 „Lõplik esitamine“ alapunktiks 1.6.1.2 Lisada alampunkt 1.6.1.1 „Teostusjoonised“ 1.6.1.1 Teostusjoonised Teostama kõigi kaetud tööde teostusmõõdistused. Teostusmõõdistused antakse lõplikult üle digitaalsel andmekandjal koos täitedokumentatsiooniga (dwg ja dgn formaadis). Teostusmõõdistused peavad vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (MKM 14.04.2016 määrus nr 34) ning mõõdistustöid tegev ettevõte esitab teostusjoonised 10 päeva pärast ehitustööde lõppu Tellijale. Lõplik teostusjoonis esitada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemis . Kõik mõõdistused tuleb teostada nii, et nende järgi oleks võimlik hiljem koostada ruumiline mudel. Kõik pinna murdepunktid, kaarelemendi ja muud olulised kuju defineerivad kohad tuleb mõõdistada. Kommunikatsiooni ja järelpinge trossid peavad betoonkonstruktsioonides peavad olema betoonkonstruktsioonide teostusjoonisel näidatud. Nõuded teostusjoonistele: Teostusjoonisel peab olema vähemalt kolm kihti (layer) : t eostusmõõdistus , a lusjoonis , h älbed Teostusjoonise alusjoonis (projektjoonis) tuleb puhastada üleliigsest infost ja peab olema vähem silmapaistev, kui toestus mõõdistus. Vajadusel, kui ei piisada 2D plaanilisest teostusjoonisest, tuleb teha ka teostusjoonisena vaateid ja lõikeid. Teostatud tööde mahud peavad olema joonisele kantud. 1.6.1.1 1.6.1.2 Lõplik esitamine Asendada alapunkt is 1.6.1.1 1.6.1.2 viimane lause järgnevas sõnastuses: Enne mistahes teostussertifikaadi välja andmist või tööde lõpetamise testi alustamist esitab T öövõtja I nsenerile teostusdokumendid ja -joonised, samuti digitaalsel kujul andmed mälupulkadel 2 eksemplaris. Töid ei loeta ülevõtmise tähenduses teostatuks enne, kui I nsener ja T ellija on vastavad dokumendid ja andmed kätte saanud. 1.6.1.1 1.6.1.2 Lõplik esitamine Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa/kasutus- ja/või ehitusteatise taotluste koostamise, esitamise, kooskõlastamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Lisada alapunkt: 1.6.1.2 1.6.1.3 Progressifotod ja kaamera Töövõtja peab organiseerima ja katma kõik kulud seoses progressifotode tegemise ja üleandmisega Insenerile, kes peale läbivaatust edastab need Tellijale. Enne ehituse algust ja ehituse käigus tehtavate progressifotode arv ja tehnilised nõuded on esitatud alljärgnevalt. Progressi-fotode Asukoht Maafoto / Aerofoto / Ortofoto Fotode tegemise sagedus Min. fotode arv ühes komplektis Igale trükitud fotole esitatavad nõuded Märkused Kogu ehitusobjekt Maafoto ja ortofoto 1 kord kuus 25 - Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Inseneri ga ja Tellijaga. Esimene kogus fotosid tuleb teha enne ehitustööde algust ehituseelse olukorra fikseerimiseks objektil. Kogu ehitusobjekt Aerofoto 3 korda ehitusperioodi jooksul 30 - Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Inseneriga ja Tellijaga. Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12,8-megapikslit. Juhul kui Insener ei ole instrueerinud Töövõtjat teistmoodi, tuleb kõik digitaalsed fotod teha kõrgeima resolutsiooni juures ja fotod tuleb salvestada kõrgeima kvaliteedi JPEG või TIFF formaati. Autoriõigus. Töövõtja peab kinnitama, et Lepingu alusel tehtud fotode ja videote osas tekkivad kõik isiklikud ja varalised õigused kuuluvad temale ja Töövõtja loovutab kõik Lepingu alusel tehtud fotodele ja videotele tekkivad varalised õigused Tellijale . Töövõtja annab Tellijale pärast foto - ja video komplektide esitamist ainulitsentsi kõigile autori isiklikele õigustele Lepingu alusel tehtud fotode ja videote suhtes kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks ilma territoriaalsete piiranguteta. Kõik mittevastava kvaliteediga fotod kuuluvad Töövõtja poolt koheselt uuesti tegemisele. Kõik progressifotod tuleb varustada siltidega, kus on näidatud foto asukoht (koos piketaažiga), kirjeldus fotol kujutatu kohta, foto tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kõik progressifotode digitaalsed fotofailid tuleb salvestada JPEG-formaadis nende originaalresolutsiooni juures mälupulgal. Digitaalsed fotofailid peavad sisaldama faili nime, foto numbrit, foto asukohta ja metaandmetes ka foto kuupäeva ja kellaaega. Digitaalsete fotofailidega mälupulk tuleb esitada Insenerile heakskiitmiseks hiljemalt 10 päeva peale fotode tegemist ehitusobjektil, misjärel Insener edastab selle Tellijale. Mälupulga asemel võib kasutada ka pilveteenust, mis võimaldab kõiki faile korraga ja osade kaupa alla laadida. Inseneri kirjalikul nõudmisel on Töövõtja kohustatud tegema täiendavaid progressifotosid. Aerofotod tuleb teha minimaalselt 100 m kõrguselt maapinnast (põhjendatult vajadusel ning kooskõlastades Tellijaga võib ka madalamalt pildistada). Aerofotode tegemisel on Töövõtja kohustuseks kõikide vajalike lennulubade hankimine Lennuametist ning muude, aerofotode tegemisega seotud, lubade ja kooskõlastuste hankimine. Töövõtja on kohustatud paigaldama ökodukti ehitusobjektile kaks salvestavat kaamerat mastide külge mõlemale poole rajatist . K aamera kõrgus peab olema ökodukti võlvist vähemalt 4 meetrit, täpse mad kaamerate asukohad kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. Tellijal ja Inseneril peab olema võimalik objektil tegevust jälgida arvutist/nuti seadmest reaalajas . Tööde lõppedes e sita b Töövõtja Tellijale töötlemata videomaterjalid ja fotod mälupulgaga või edastab eraldi lingi , kust on võimalik fotod ja videod allalaadida. Videod, orto- ja aerofotod, infolehed jms nendega seotud võimalikud kulud tuleb arvestada maksear tiklis 10400 . 1.7.3 Proovivõtt ja testimine Lisada nõue: Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe t ööpäeva jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist Insenerile, kes esitab need omakorda Tellijale. Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile ja Tellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha Töövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide kõik kulud. 1. 7 .1 5 Load , Litsentsid ja sertifikaadid Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa/kasutus- ja/või ehitusteatise taotluste koostamise, esitamise, kooskõlastamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Töövõtja taotleb vajadusel raieloa. Vastavalt vajadusele taotleb Töövõtja ka vee-erikasutusloa (veeluba vms) ja muud load. 1.8. Materjalid 1.8.2 Ülevaatus Lisada nõue: Iga viidet, mida Tellija on teinud riigihanke alusdokumentides, k.a lisades, kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Iga viidet, mille Tellija teeb tehnilises kirjelduses mõnele riigihangete seaduses 88 paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Töövõtja kohustuseks jääb tõendada samaväärsust ja kui õigusaktides on sätestatud tingimused kuidas samaväärsust tõendada, siis aktsepteeritakse ainult õigusaktides nimetatud tõendeid. Oluline on tagada projektis toodud toote eesmärgipärasust tagavate omadustele vastavus. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist Insenerile kooskõlastamiseks. Inseneril on 5 tööpäeva aega Töövõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud materjalid kooskõlastada või tagasi lükata. 1.10 Garantiiperiood 1.10.1.2 Nõuded tööde teostamisele Lisada nõue: Töövõtjal tuleb tagada istutatud põõsaste ja puude garantiiajal hooldamine. Garantiiaegse hoolduse tööde eesmärgiks on kindlustada haljastuse kasvu algus ja jätkuv eluvõimeline areng. Garantiihoolduse alla kuulub põõsaste ja puude kastmine, vajadusel väetamine, puude toestamine ja vajadusel tugede uuendamine, külma kergitatud istikud tuleb uuesti istutada garantiiaja kevadel, istikute talvekaitse kaitsetarade kontroll ja parandamine. Garantiikorras toimub taimede, puude asendamine, kui taime, puude asendamise vajaduse tingis töövõtja tegemata töö (sh hooldami se puudulikkus) , va vandalismi korral. Hoolduskulud arvestada makseartiklis 90001 90000 . MULLATÖÖD 2. 2 Üldist Lisada nõue: T öövõtja on kohustatud esitama ehitusmasinate juhtimiseks ka sutata vad LandXML mudelid. 2. 6 Lammutustöö 2. 6 .2 Üldtingimused Lisada nõue: Lammutamise või demonteerimise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, jäävad üldjuhul Töövõtja omandisse. Töövõtjale ei kuulu ka lammutatavad või demonteeritavad eraomanikele kuuluvad konstruktsioonid ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne), välja arvatud kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised eemaldab objektilt ning käitleb nõuete kohaselt Töövõtja. 2. 7 Ehitusplatsi puhastamine ja väljajuurimine 2. 7 .2 Tööde teostamine Lisada nõue: Säilitatava puu lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga kaevates eemaldada. Töövõtja on kohustatud kaitsma piirdeaiaga puid, põõsaid või mistahes looduskaitse seaduse alusel kaitstavaid taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Säilitatavatele üksikpuudele tuleb paigaldada tüvekaitsed. Pinnavee äravool tuleb juhtida läbi, üle või ümber jääkpinnase mahapanekukoha selliselt, et oleks välditud vihmaveest põhjustatud erosioonikahjustused. Töövõtja peab arvestama, et vundamendisüvendi rajamisega allapoole pinnase- ja põhjaveetaset võib kaasneda vee sissevoolamine süvendisse läbi pinnase või lubjakivi lõhede. 2. 7 . 5 Puude eemaldamine Lisada nõue: Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumuse tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik kulud, mis selle tööga kaasnevad, sh ka üksikpuude langetamise kulud. Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed (vastavalt metsaseadusele) kuuluvad Töövõtjale . Puitmaterjal (vastavalt metsaseadusele), kuuluvad maade omanikele – riigimaa puhul RMK ja kohaliku omavalitusele kuuluva maa puhul kohalikule omavalitsusele ja tuleb neile üle anda. Riigimetsa puhul toimub üleandmine Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK). Enne üksikpuude langetamise alustamist tuleb pöörduda RMK või KOV kontaktisiku poole ning leppida kokku raie käigus valmistatavad sortimendid ja ladustamiskohad. Ladustamise kokkuleppimisel tuleb arvestada ajakuluga metsamaterjali realiseerimisel. Juhul, kui tööde käigus selgub, et RMK või KOV või eraomanik ei soovi puitmaterjale, kuuluvad need Töövõtjale. 2.9 Pinnasetööd 2.9. 3 Üld nõuded Lisada alapunkti 2.9.3 juurde lisaks alapunktid R,S,T,U , V ja nõuded järgnevas sõnastuses: R. Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. S. Materjalide objektilt väljaviimisel peab Töövõtja taotlema loa ja tasuma kaevise võõrandamise tasu. T. Väljakaevatud materjal ja edaspidi ehituseks vajaminev ning sobiv pinnas tuleb ladustada selleks määratud kohtades eraldi. Juhuslik kuhjamine kaevekoha lähedale ei ole lubatud. V . Muinsuskaitse tingimused. U . Arheoloogiline väljakaeve . Ehitusobjekt asub Urge fossiilse põl l u piirkonnas. Seetõttu on vajalik, et kogu objektil peab kasvupinnase eemaldamise juures olema arheoloogiline järelevalve. Kasvupinnase eemaldamise ajal kaardil (Raudtee tehnilis e kirjelduse eritingimuste lisa 1 ) markeeritud kohtades tagada arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimised, vajadusel väljakaevamised) läbiviimine. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Arheoloogilist järelevalvet teostada vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud võimalus pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamiseks ja dokumenteerimiseks. Arheoloogilise uuringu nõudega aladel tohib töödega alustada pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu Muinsuskaitseameti poolt ja uurija-poolset uuringuteatise esitamist Muinsuskaitseametile. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Arheoloogilise uuringu Arheoloogilise järelevalvega seotud kulud arvestada makseartiklis 10610. V. Arheoloogilised uuringud . Enne ehitustööde alustamist Lisa 2.1.1 „ Arheoloogilise väärtusega objektide kaardistamine Rail Balticu trassil . Raplamaa osa 1. Urge fossiilne põld “ toodud topograafilise plaanil määratud ala, tuleb Töövõtjal läbi viia arheoloogilised uuringud ning dokumenteerida ehitusobjekti alla jäävad arheoloogilised objektid . Arheoloogiliste uuringute kirjeldus: Kõik 11 põllukivihunnikut tuleb arheoloogiliselt läbi uurida. Põllukivihunnikust peab saama kätte profiili, mille saavutamiseks tuleb kaevata kihtide kaupa üks pool läbi, dokumenteerida profiil, ja siis kaevata kihtide kaupa läbi teine pool. Selle käigus tuleb mõõta sisse kõikide leidude, söe ja luude kolmemõõtmeline asukoht. Adrajälgede tuvastamiseks tuleb kaevata 2-3 tranšeed (2 × 1 m) põllukivihunnikute vahele. Metsaga või võsaga kaetud PKH-lt ei tohi metsa eemaldada raskete metsatöömasinatega, mis hunnikud ära lõhuvad, vaid käsitsi mootorsaagide ja muu kerge tehnikaga. Samal põhjusel peaks palkide äravedu rasketehnikaga samuti toimuma pärast kaevamiste lõppu. Kuigi 1.1 PKH pealmine kiht on selgelt hiline, siis tuleks see siiski arheoloogiliselt läbi uurida. Selle väljakaevamisel on mõistlik kasutada rasketehnika abi, et esmalt eemaldada kõige suuremad kivid. Seejärel jätkata eelkirjeldatud meetodit kasutades. Kivirida 1.4 ja selle alune maapind tuleks samuti arheoloogiliselt läbi kaevata, et välja selgitada selle täpsem iseloom. Et arheoloogilise uuringu ja jätkutegevuste läbiviimine saaks toimuda koos ehitusprotsessiga, tuleb täpne töövoog kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes väljastab tingimused ehitusobjekti erinevate alade kasutuselevõtu jaoks. St, et ehitusprotsess tuleb koostada võimalusel nii, et arheoloogiliste uuringute või jätkutegevuste läbiviimise ajal saaksid toimuda teatud ehitustegevused väljaspool arheoloogilise objekti uuringu ala. Töövõttu kuulub vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine, uuringute läbiviimine ja dokumentatsiooni koostamine, edaspidiste tegevuste kava koostamine ja nende läbiviimine ja koostatud materjalide üleandmine Hankijale. Varasemalt läbiviidud arheoloogilised tegevused objekti kohta on lisatud (Lisa 2.1.1 ). Töövõtja ülesandeks on enne uuringuloa taotlemist saada kirjalik nõusolek kinnistuomanikelt arheoloogiliste uurimistööde ja vajadusel raietööde läbiviimiseks. Nõusoleku vorm peab sisaldama vajadusel kinnistuomaniku raietöödega nõustumist ning informatsiooni, mida tehakse raiutud puudega edasi. Kooskõlastada nõusoleku vorm eelnevalt Hankija ja Muinsuskaitseametiga. Enne tööde algust anda Hankijale ülevaade kinnistuomaniku nõusolekutest tabelkujul. Töövõtja peab vajadusel korraldama ja teostama puude raie arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks. Töövõtja ülesandeks on arheoloogilisteks uurimistöödeks vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, materjalide, seadmete ja töövahendite tagamine. Sealhulgas ohutuse tagamine väljakaevamiste läbiviimisel. Töövõtja koostab ja esitab uuringukava Muinsuskaitseametile; Töövõtja esitab uuringuteatise Muinsuskaitseametile; Töövõtja teostab arheoloogilised uuringud vastavalt heakskiidetud uuringukavale; Töövõtja koostab uuringuaruande; Töövõtja peab koostama aruandes objekti kohta ehitusaegsete tööde jätkamise kava ja järeldused. Töö sisule seatavad nõuded: Arheoloogiliste leiukohtade asukohtade geodeetilised mõõdistused koos muististe pealekandmisega 10m väljaulatusega. Töö tulemusena peavad valmima digitaalsed aluskaardid SHP ja DWG kujul, mis näitavad ära arheoloogiliste leiukohtade asukoha, ulatuse ning suuruse; Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel tuleb objekt läbi uurida arheoloogiliselt ja dokumenteerida; Uuringute käigus tuleb koguda looduteaduslike analüüside jaoks proove. Vahetult pärast välitööde lõppu otsustatakse tööde Hankija, arheoloogiaekspert ja Muinsuskaitseameti poolt analüüsitavate proovide hulk. Loodusteaduslike analüüside eest tasub Töövõtja; Arheoloogi ülesanne on uuringute käigus kogutud arheoloogiliste leidude konserveerimise korraldamine. Arheoloog peab tagama, et leiud oleksid sellises seisus, et neid saab säilitusasutusele üle anda. Arheoloogiliste leidude säilitava asutuse määrab Muinsuskaitseamet uuringuteatise vastuses; Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia ettevõtja, kes on majandustegevusteates esitanud arheoloogilise uuringukava koostamise ja uuringu tegemise ja kellel on vastavasisuline õigussuhe pädeva isikuga või ta peab olema füüsilisest isikust ettevõtjana ise pädev isik. Pädeval isikul peab olema kehtiv pädevustunnistus arheoloogilise uuringukava koostamise ja uuringu tegemise tegevusalal (MuKS §-d 68-70); Alusplaanile kantavate elementide suure tiheduse tõttu kasutada mõõtkava 1:200-le juhindudes Majandus- ja taristuministri määruses esitatud M 1:500 esitatud nõuetest; Tulemused esitada süsteemselt tabel- ja tekstikujul; Arheoloogilised leiukohad, arheoloogilise väärtusega objektid ja muistised tuleb üles pildistada (digitaalsed fotod). Uuringuala tuleb dokumenteerida joonistel ja fotodel; Kivihunnikute ja –aedade puhul tuuakse välja ka nende kõrgused, aia puhul ka laiused . Arheoloogiliste uuringute ettevalmistamisel ja teostamisel peab arvestama kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuetega uuringute ettevalmistamisele, teostamisele ja tulemuste vormistamisele, sh: Keskkonnaministri 26.10.2011 määruse nr 64 “Geodeetiline süsteem”, mille kohaselt tuleb mõõdistustel aluseks võtta Euroopa kõrgussüsteem; Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”; Geodeetiliste mõõdistuste (topo-geodeetiliste uuringute) tellimine täpsusastmes 1:200 on vajalik elementide tiheduse tõttu; Hankelepingu täitmise eest vastutav arheoloogiaeksperdist projektijuht peab enne mõõdistuste teostamist tagama geodeedi teavitamise mõõdistataval objektil asuvatest arheoloogilise väärtusega objektidest ja muististest; Muinsuskaitseseadus; Kultuuriministri 15.05.2019 määrus nr 25 „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“. Töö tulemused esitatakse elektroonilisel andmekandjal (mälupulk või kõvaketas) järgmistes formaatides: geodeetilised joonised DWG, SHP ja PDF formaadis ; tekstilised aruanded ja dokumendid DOC ja PDF formaadis. Nõuded tekstilistele aruannetele: arheoloogilised objektid peavad olema aruandes esitatud joonisel ortofoto aluskaardil piiritletud aladena (objektid peavad olema joonisel numbriliselt märgitud) ; aruanne peab sisaldama iga objekti kohta teostatud tööde iseloomustust, edasiste tööde jälgimise kava ja järeldusi; pildifailid JPG formaadis loetavate EXIF andmetega sh geolokatsioon. Töövõtja peab esitama Hankijale arheoloogiaeksperdi poolt koostatud ettepanekud iga uue mõõdistatava objekti edasiste arheoloogiliste uuringute tegevuskava osas, mis sisaldab muu hulgas konkreetse muistise kirjeldust, fotot, täpset teavet selle asukoha kohta ning vajaliku uurimismetoodika kirjeldust . Arheoloogilise uuringu läbiviimise tulemusena peab selguma arheoloogilise objekti arheoloogilise jätkutegevuse vajalikkus või mittevajalikus. Kui esialgse arheoloogilise uuringu käigus ilmnevad asjaolud, et pärast uuringu läbiviimist on vaja teostada suu remahulisi jätkutegevusi enne ehitustegevuse jätkamist (nt objekti teisaldamine, täiendav ate uuringu läbiviimine , suuremahulised arheoloogilised väljakaevamised vms), siis täiendavad tööd lepitatakse eraldi kokku. Täiendavate jätkutööde läbiviimist tuleb teostada Muinsuskaitse tingimuste alusel. Arheoloogilise uuring uga seotud kulud arvestada makseartiklis 10611. 2.9.7.5.5 Täitematerjalid Lisada alapunkt järgnevas sõnastuses: Nõuded t äitematerjalid ele , mis on otseses kokkupuutes raudtee sildade kaldasammastega, karkassidega, truupidega ja raudteega seotud tugimüüridega. Peenosakeste massi osakaal vähem kui 5% (0,063 mm sõela läbiv materjal, EN ISO 17892-4). Kui peenosakesed ei ole plastist (WL≤25 ja PI≤7 vastavalt EN ISO 1789-12) võib kasutada materjale, mille peenosakeste sisaldus on kuni 15% (#0,063 mm). Peenosiste sisaldus on vähem kui 5% (0,063 mm sõela läbiv materjal, EN ISO 17892-4). Kui peenosised ei ole plastsed (st WL≤25 ja PI≤7 vastavalt EN ISO 1789-12) võib kasutada materjale, mille peenosiste sisaldus on kuni 15% (0,063 mm). Granuleeritud materjalid, mis pole tundlikud vee, täitematerjali uhtumise ja külma suhtes (vastavalt ISSMFE-TC 8, 1989). Täitematerjalid, mis pole tundlikud vee, uhtumise ja külmakerkelisuse suhtes (vastavalt ISSMFE-TC 8, 1989). Kloriidi- (EN 1744-1) ja orgaanilise aine (ISO 14235) vaba materjal. Täitematerjali maksimaalne suurus (D) ei tohi ületada 63 mm (EN ISO 17892-4). Tutvuda geotekstiili eemaldamise nõuetega, et vältida täitematerjali saastumist peenosakestega, mida võib leiduda täitematerjaliga kokku puutuvas materjalis. Või tagada erinevate osakeste suurusega materjalide filtrikriteeriumite olemasolu. Pinnaserühm a tähis vastavalt tabelile 3 (EN16907-2): G1/G2/S1/S2 või G3/G4/S3/S4 (eeldusel, et WL≤25 ja PI≤7). Pinnaseliik Pinnase klassifikatsioon vastavalt standardile EN ISO 14688-2: Sa, grSa, saGr, Gr. Kui konstruktsioon paigaldatakse hüdroloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt problemaatilistele aladele (nt. süvendinõlvad, üleujutuse tsoonid, soised alad), peab peenosakeste massi osakaal olema piiratud 5% peale. peenosiste sisaldus jääma alla 5%. Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta ning muid omadusi (nt külmakerkelisus, plastsusindeks, voolavuspiir, jne, kui asjakohane) vähemalt üks kord iga 5 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta. Nõuded t äitematerjali dele , mis on seotud viaduktide ja tunnelite kaldasammastega, truupidega ja teega seotud tugimüürid ning ökoduktide konstruktsiooni täide. Peenosakeste massi osakaal vähem kui 5% (0,063 mm sõela läbiv materjal, EN ISO 17892-4). Kui peenosakesed ei ole plastist (WL≤25 ja PI≤7 vastavalt EN ISO 1789-12) võib kasutada materjale, mille peenosakeste sisaldus on kuni 15% (#0,063 mm). Peenosiste sisaldus on vähem kui 5% (0,063 mm sõela läbiv materjal, EN ISO 17892-4). Kui peenosised ei ole plastsed (st WL≤25 ja PI≤7 vastavalt EN ISO 1789-12) võib kasutada materjale, mille peenosiste sisaldus on kuni 15% (0,063 mm). Granuleeritud materjalid, mis pole tundlikud vee, täitematerjali uhtumise ja külma suhtes (vastavalt ISSMFE-TC 8, 1989). Täitematerjalid, mis pole tundlikud vee, uhtumise ja külmakerkelisuse suhtes (vastavalt ISSMFE-TC 8, 1989). Materjali d , mis on kloriidivaba (EN-1744-1) ning mille orgaanilise aine sisaldus on alla 1%. Ökodukti konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid sisaldada kuni 2% ulatuses. Materjalid ei või sisaldada kloriide. Orgaanika sisaldus peab olema alla 2% . Materjalid, mis on vabad kloriididest (EN 1744-1) ning mille orgaanilise aine sisaldus on alla 1%. Ökoduktide täitematerjali orgaanilise aine sisaldus võib olla kuni 2%. Täitematerjali maksimaalne suurus (D) ei tohi ületada 63 mm (EN ISO 17892-4). Tutvuda geotekstiili eemaldamise nõuetega, et vältida täitematerjali saastumist peenosakestega, mida võib leiduda täitematerjaliga kokku puutuvas materjalis. Või tagada erinevate osakeste suurusega materjalide filtrikriteeriumite olemasolu. Pinnaseliik Pinnase klassifikatsioon vastavalt tabelile 3 (EN16907-2): G1/G2/S1/S2 või G3/G4/S3/S4 (eeldusel, et WL≤25 ja PI≤7). Pinnaseliik vastavalt standardile EN ISO 14688-2: Sa, grSa, saGr, Gr. Kui konstruktsioon paigaldatakse hüdroloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt problemaatilistele aladele (nt. süvendinõlvad, üleujutuse tsoonid, soised alad), peab peenosakeste massi osakaal olema piiratud 5% peale. Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 1 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta ning muid omadusi (nt külmakerkelisus, plastsusindeks, voolavuspiir, jne, kui asjakohane) vähemalt üks kord iga 5 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta. Nõuded ö koduktidega seotud mittestruktuurne täitematerjal ile . Ökoduktide mittestruktuurse täitematerjali nõuded ei ole nii ranged kui struktuurse täitematerjali omad. Täitematerjali, mille peenosakeste peen osiste sisaldus on üle 40% (0,063 mm sõela läbiv materjal), saab pidada sobivaks tingimusel, et materjal: Ei oma kõrgeid plastilisi omadusi (vedeliku piir WL peab alati olema alla 50, vastavalt EN ISO 14688-2 plastilisuse tabelile on keelatud ClH, SiH, ClV, SiV materjalid. Ei ole plastne (voolav uspiir WL peab jääma alla 50, vastavalt EN ISO 14688-2 plastilisuse tabelile on keelatud ClH, SiH, ClV, SiV materjalid). Ei oma laiaulatuslikku kokkuvarisemise ohtu. Ei oma laiaulatusli kku ohtu kokkusurutavusele. Vastavalt ISO-le ei ole orgaanilise aine sisaldus üle 6%. Ei ole On sobiv tihendamiseks. Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb materjalide terastikulist koostist kontrollida vähemalt üks kord 2 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta ning muid omadusi (nt plastsusindeks, voolavuspiir, jne, kui asjakohane) vähemalt üks kord iga 10 000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta. Nõuded d renaažimaterjal ile , mida kasutatakse kuivenduskraavides (raudtee platvorm, teed või mis tahes aukudega drenaažitoru ümbruses). Peenosakeste massi Peenosiste osakaal vähem kui 5% (0,063 mm sõela läbiv materjal, EN ISO 17892-4). Granuleeritud Täite materjalid, mis pole tundlikud vee, täitematerjali uhtumise ja külma kerkelisuse suhtes (vastavalt ISSMFE-TC 8, 1989). Mitte- plastiline plastne materjal (vastavalt EN ISO 17892-12 WL=0 ja PI=0). Täitematerjali maksimaalne suurus (D) ei tohi ületada 63 mm (EN ISO 17892-4). Pinnaserühma tähis vastavalt tabelile 3 (EN16907-2): G1/G2/S1/S2 Pinnaseliik Pinnase klassifikatsioon vastavalt standardile EN ISO 14688-2: Sa, grSa, saGr, Gr. Alljärgnevad filtreerimistingimused peavad olema täidetud: D15(F)/D85(B)<5 D15(F)/D15(B)>5 D50(F)/D50(B)<25 Cu=D60(F)/D10(F) < 20 Kus Dx(F) osakeste suurus on suurem kui x% drenaažimaterjali massist (filter) ja Dx(B) osakeste suurus on suurem kui x% kuivendatava maa-ala massist. Kui kuivendamiseks ette nähtud süsteem koosneb drenaažitorudest, peab torude ümber paigaldatud drenaažimaterjal vastama järgnevale tingimusele: D85(F)/ (toru aukude läbimõõt või toruühenduse ava suurus) > 1,2 Kui pole võimalik leida drenaažimaterjali, mis vastab punktides g ja h kehtestatud filtratsioonitingimustele, võib kasutusele võtta mitmekihilist granuleeritud filtrit. Üks nendest kihtidest (kõige paksema materjalikihiga) asetada kuivendustoruga kokku. See kiht peab täitma järgneva kihiga, milleks on pinnas, seotud filtratsioonitingimusi. Võimalus on ka kasutada geotekstiili, millel on kihtide eraldamise ja filtreerimise funktsioonid. Kui pole võimalik leida drenaažimaterjali, mis vastab punktides g ja h kehtestatud filtratsioonitingimustele, võib kasutada mitmekihilist granuleeritud materjalist filtrit. Üks nendest kihtidest (kõige jämedateralisem materjalikiht) asetada drenaažitoruga kokku. See kiht peab täitma järgneva kihi suhtes filterkriteeriumi nõuet. Võimalus on ka kasutada geotekstiili, millel on kihtide eraldamise ja filtreerimise funktsioonid. Juhul kui looduslik pinnas koosneb suurematest kividest, munakividest või kruusast, võetakse arvesse osa, mis jääb granulomeetrilisest kõverast 25 mm allapoole. Juhul kui looduslik pinnas koosneb suurematest rahnudest, veeristest või kruusast, võetakse filterkriteeriumi hindamisel arvesse ainult seda terakoostise osa, mis läbib 25 mm sõela. Juhul kui looduslik pinnas koosneb mitte kokkuhoidvast pinnasest, liivast ja tolmliivast, peab drenaažimaterjal vastama järgnevale filtratsioonitingimusele: Juhul kui looduslik pinnas koosneb mittenidusast peenliivast või möllikast pinnasest, peab drenaažimaterjal vastama järgnevale filterkriteeriumile: D15(F) > 1 mm Kui looduslik pinnas koosneb kokkuhoidvast, ühtlasest ja homogeensest pinnasest, ilma liiva ja tolmliivata, asendatakse alapeatükis g märgitud filtratsioonitingimused i) ja ii) järgnevaga: Kui looduslik pinnas koosneb nidusast, ühtlasest ja homogeensest ilma liiva või möllita pinnasest, asendatakse alapeatükis g märgitud filterkriteerium i) ja ii) järgnevaga: 0,1 mm > D15(F) > 0,4 mm Materjalide vastavust nõuetele tuleb kontrollida enne konstruktsiooni paigaldamist. Tööde käigus tuleb materjalide vastavust nõuetele kontrollida vähemalt üks kord 1000 m3 konstruktsiooni paigaldatud materjali kohta. Geotekstiilid, millel on kihtide eraldamise ja filtreerimise funktsioonid. Pidavuse kriteerium. Geotekstiili ava suurus (O90), vastavalt standardile EN ISO 12956, peab vastama järgmistele tingimustele: O90 > 0,05 mm O90 <0,20 mm O90 < d90 If d40 < 0,06 mm O90 < 10·d50 If d40 ≥ 0,06 mm O90 < 5 · (d10 · d60)1/2 Kus: O90: ava suurus, mis võrdub geotekstiili või geotekstiili-laadset toodet läbiva materjali osakese suurusega d90. dx: osakese suurus, mille x% massiprotsent on väiksem kui mõõdetud osakeste mass. Veeläbilaskvuse kriteerium. Geotekstiili läbilaskvus selle tasapinnaga (Kg) risti asuvas suunas, vastavalt standardile EN ISO 11058, on vähem läbilaskva materjali (Ks) läbilaskvuse osas järgnev: Laminaarne ühesuunaline vool: Kg>10·Ks Kiiresti muutuv vool (vahelduv või turbulentne): Kg>100·Ks 2.10 Nõlvakaitse 2.10.6 Kivipuistetar indid Asendada alapunkt jär gnevast sõnastuses: Konstruktsiooni lõpptulemi näidispilt. Materjalide valikul lähtuda materjalide nõuetest. Konstruktsioon Nõlval, pinnase ja kivikindlustuse vahele tuleb paigaldada geotekstiil. Geotekstiili peale tuleb paigaldada kivikindlustus. Kivikindlustuse kihi paksus on 50cm. Kivikindlustustust alustada kaldega 1:3 (vt lisatud skeem). Kivid paigaldada üksteise vastu, et need omavahel lukustuksid ning oleks välistatud nende hilisem liikuma hakkamine. Kivide vahele ei paigaldata betoon- ega kuivbetoonsegu. Kivikindlustus peab vette läbi laskma. Nõuded materjalidele Kivid Kivid peavad olema toodetud vastavuses standardiga EN 13383-1 ning viidatud standardi nõuetele. Kivide omadused peavad vastama allolevas tabelis kirjeldatud nõuetele. Tootjal peab olema asjakohane tehase tootmisohje sertifikaat (FPC) ning tootel peab olema tootja poolt väljastatud toimivudeklaratsioon (DoP). Kõik nõutud omadused peavad olema deklareeritud toimivusdeklaratsioonil. Property Reference Requirement Petrographic description EN 13383-1 Igneous or metamorphic rock. Sedimentary rock (e.g. limestone) is not allowed Grading EN 13383-1, Clause 4.2.2 LMA40/200 CP 90/250 Shape EN 13383-1, Clause 4.3 LTDeclared20 Crushed or broken surfaces EN 13383-1, Clause 4.4 RO5 Particle density EN 13383-1, Clause 5.2 Average density of 10 pieces ≥ 2,6 Mg/m3; Density of at least 36 to 40 pieces tested ≥ 2,5 Mg/m3 Resistance to breakage EN 13383-1, Clause 5.3 CS60 Resistance to freezing and thawing EN 13383-1, Clause 7.4 FTA Sonnenbrand EN 13383-1, Clause 7.6 SBA Omadus Viide Nõue Petrograafiline kirjeldus EN 13383-1 Tard- või moondekivim. Settekivimid (nt. lubjakivi) ei ole lubatud. Terakoostis EN 13383-1, jaotis 4.2.2 LMA40/200 CP90/250 Terakuju EN 13383-1, jaotis 4.3 LTDeclared20 Purustatud või murenenud pinnad EN 13383-1, jaotis 4.4 RO5 Terade tihedus EN 13383-1, jaotis 5.2 10 tera keskmine tihedus ≥ 2,6 Mg/m3; Vähemalt 36 kuni 40 katsetatud tera tihedus ≥ 2,5 Mg/m3 Vastupidavus purunemisele EN 13383-1, jaotis 5.3 CS60 Vastupidavus külmumis- ja sulamistsüklitele EN 13383-1, jaotis 7.4 FTA Sonnenbrand EN 13383-1, jaotis 7.6 SBA Geotekstiil Geotekstiil peab vastama Raudtee tehnilise kirjelduse p 2.12 esitatud nõuetele (materjali nõuded vastavalt tabel 41 esitatud nõuetele). RAUDTEE PEALISEHITUS DRENAAZ 4.4 Torustikud Asendada punkt D alapunkti e. järgnevas sõnastuses: e. Plasttorude (PVC, PEH, PP jne) kasutamine truupide jaoks on keelatud v.a. raudtee muldkeha välised alad vastavalt põhiprojektile. EHITISED 5.1.2 Ehitiste üldnõuded Lisada alapunkt 5.1.2 järgnevas sõnastuses: Töövõtja on kohustatud koostama konstruktsioonide ja rajatistega seotud vajalikke, täiendavaid tööjooniseid, seletuskirjasid, töökirjeldusi, arvutusi, aruandeid vms, milliste hind tuleb arvestada tööprojektide ja tööjooniste koostamise makseartikli 10201 hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kui Töövõtja tööde korraldamise projektist tulenevalt peab vajalikuks ajutiste ehitiste vms rajamist, siis vastavad kulud peab ta arvestama ajutiste tööde hinna sisse (makseartikkel 12000 ). 5.2.5.1 Kohapeal valatud elemendid Lisada nõue: Kulude loen dis nr 3: Betoon on koondatud betoonitööde alla kõik raudtee tehnilise s kirjelduses betoonitöödega seotud tööd ja materjalid. Kohapeal valatud elementide puhul tuleb arvestada betoonitööde uniklassi koodi alla betoon, armatuur, järelpingetööd , raketis , järelhooldus (sh katmine, soojendamine, kastmine) tugitornid , teisaldatavad tellingud , pumbad ja kõik seonduvad tööd jms hankimine ja paigaldus koos kõigi kaasnevate tööde ning tarvikutega. Töövõtja peab arvestama, et vundamendi toetamisel moreenile tuleb süvendi rajamisel süvend hoida veevabana ning kaitsta moreeni külmumise eest, kuna moreeni vahetäide (savimöll ja möllsavi) on leondumise- ja külmakerkeohtlik pinnas. Veega kokkupuutel moreen kaotab suurema osa oma looduslikult kandevõimest. Juhul, kui Töövõtja ei suuda tagada nõutud tasasust paekivi kaevikus, siis täiendav betoonalus või muu Töövõtja poolt valitud tehnoloogial baseeruv töö tuleb Töövõtjal teostada oma kuludega. 5. 2 . 5.1.1 Betoon isegu katsetamine Lisada alapunkt 5. 2.5. 1. 1 järgnevas sõnastuses: Betoonisegu töödeldavus. Mõõdetakse betoonsegu koonuse vajumit vastavalt EVS-EN 12350-6. Mõõtmised teostab Töövõtja Inseneri juuresolekul. Mõõdetakse iga koormat enne betooni paigaldamist konstruktsiooni. Betoonsegu kvaliteedi stabiilsuse korral ja järelevalve nõusolekul võib mõõtmist läbi viia paralleelselt betooni paigaldamisega konstruktsiooni ja loobuda betoonivalu hilisemas staadiumis iga koorma mõõtmisest. Mõõtmistulemused märgitakse betooni saatelehtedele või mõõtmisprotokolli. Betoonsegu õhusisaldus. Mõõdetakse betoonsegu õhusisaldust vastavalt EVS-EN 12350-7. Mõõtmised teostab Töövõtja Inseneri juuresolekul. Mõõdetakse betoonsegusid, mille külmakindlusklassid on XF2, XF3 ja XF4. Mõõdetakse iga koormat enne betooni paigaldamist konstruktsiooni. Betoonsegu kvaliteedi stabiilsuse korral ja järelevalve nõusolekul võib mõõtmist läbi viia paralleelselt betooni paigaldamisega konstruktsiooni ja loobuda iga koorma mõõtmisest. Mõõtmistulemused märgitakse betooni saatelehtedele või mõõtmisprotokolli. Betooni survetugevus. Betooni survetugevust katsetatakse vastavalt EVS-EN 12390-3. Katsekehad võtab, katsekehasid hoiab ja transpordi Tellijaga kooskõlastatud laborisse transpordib ja katsetamise eest tasub Töövõtja. Tellija määrab ära kululoendi s mitu survetugevuse katset objekti kohta on vajalik teha. Millistest betoonivaludest katsekehad võetakse otsustab Tellija koostöös Inseneriga ja annab Töövõtjale teada betoonivalu ajal. Katseprotokolli d peavad laekuma Töövõtjale ja Insenerile ühe e-mailiga. Betooni külmakindlus . Betooni külmakindlust katsetatakse vastavalt EVS-EN 12390-3. Katsekehad võtab, katsekehasid hoiab ja transpordi Tellijaga kooskõlastatud laborisse transpordib ja katsetamise eest tasub Töövõtja. Tellija määrab mitu külmakindluse katset objekti kohta tehakse kululoendiga. Millistest betoonivaludest katsekehad võetakse otsustab Tellija koostöös Inseneriga ja annab Töövõtjale teada betoonivalu ajal. Katseprotokolli d peavad laekuma Töövõtjale ja Insenerile ühe e-mailiga. 5. 2 . 6 . 2 Betoonpinnad Lisada nõue: J. Nähtavad betoonpinnad tuleb kaitsta grafiti vastase kaitsekihiga kuni 3 meetri kõrguselt Töövõtja on kohustatud teostama ka proovi töö st grafiti paigaldus ja seejärel puhastus 5 m2 ulatuses , asukoht ja tingimused lepitatakse Inseneri ja Tellijaga eraldi kokku. 5.5.2.3 Betoonpindade hüdr o isolatsioon Lisada nõue: F. Ökoduktide hüdroisoleerimine c. Hüdroisolatsiooni tööde hulka kuulub ka aluspinna ettevalmistustööd. RAUDTEESÜSTEEMI KAABLIKANALID KESKKOND 7.2.5.1 Jäätmekäitlus Lisada alapunkti 7.2.5.1 juurde lisaks alapunktid P, R, S, T, U ja V nõuded järgnevas sõnastuses: P. Töömaal peavad olema esmased reostuse likvideerimise vahendid/absorbentmaterjalid, mida tuleb rakendada iga tekkinud reostuse korral, et vältida keskkonnareostumine. Avariiolukordade puhul peab olema võimalus koheselt takistada saasteainete loodusesse sattumist. Töövõtja peab omama väljaõpet ja valmisolekut avariide kiireks lokaliseerimiseks ning likvideerimiseks. R. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele töömaa-alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. S. Pärast ehituse lõpetamist peab Töövõtja esitama Tellijale koos ehitusdokumentatsiooniga jäätme õiendi (sh. jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid jäätmeliikide ja jäätmekoodide ning koguste kaupa). T. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. U. Vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel, looduskaitsealal ja kaitsmata põhjaveega aladel. V. Olmejäätmete ning ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb paigaldada eraldi kinnised konteinerid. W. Töövõtja on kohustatud esitama jäätmeõiendeid iga 90 päeva tagant. 7.2.13 Taimestiku leevendusmeetmed Lisada alapunkti 7.2.13 juurde nõuded järgnevas sõnastuses: n. Säilitatava puu lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga kaevates eemaldada. o. Töövõtja on kohustatud kaitsma piirdeaiaga puid, põõsaid või mistahes looduskaitse seaduse alusel kaitstavaid taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. p. Säilitatavatele üksikpuudele tuleb paigaldada tüvekaitsed. 7.2.14 Loomastiku kaitse Lisada nõue: Kõikjal, kus võimalik, tuleb ehitamist planeerida nii, et oleks võimalikult vähene loomade häirimine loomade jaoks tundlikul perioodil (nt poegimine, pesitsemine). Ehitustegevuse ajal peab Töövõtja teavitama Tellijat tuvastatud kaitsealuste liikide leiust ning ka risupesade leidmisest esimesel võimalusel. Ehituseelselt tuleb Töövõtjal veenduda, et töömaale ei jääks kaitsealuste kuklaste pesi. Nende esinemisel tuleb kuklaste pesade kolimiseks taotleda vastav luba Keskkonnaametilt. Kahepaiksete esinduslike elupaikade või rändeteede läheduses ehitustööde läbiviimisel tuleb tõkestada loomade pääsemist ehitusobjektile ajutiste tõketega. Võimalusel tuleb tagada loomade läbipääs ehitusobjekti teisele küljele. 7.2.16 Ehitusmasinad Lisada alapunkti 7.2.16 juurde lisaks alapunktid C, D, E, F, G ja H nõuded järgnevas sõnastuses: C. Ehitusmasinate pesemine ehitusobjektil on lubatud vaid Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud asukohas ja tingimustel. Töövõtja peab tagama, et kõik töömaal püsivalt või ajutiselt viibivad ehitusmasinad ja seadmed on töökorras, hooldatud ning ei ohusta keskkonda. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid ehitusmasinaid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava koormakattega. Kasutada tuleb vaid töökorras veokeid, ehitusmasinaid ja seadmeid, mis vastavad kõikidele kehtivatele normidele. Tööks kasutatavad veokid (k.a veoauto rattavahed) ja ehitusmasinad tuleb perioodiliselt puhastada. 7.5 Maastikukujundus 7.5.1 Üldised ehitusnõuded Lisada nõue: Ökodukti haljastuse jaoks peab Töövõtja koostama haljastusprojekti, mis peab lähtuma RB ökodukti haljastuspõhimõtetest. Urge ökodukti h aljastus projekti lähteülesandes on toodud maastikukujundustööde kirj eldused. Haljastusprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale ja Insenerile enne ehitustööde algust. Makseart i k l i nr 9000 0 alla arvestada kõik vajalikud tööd lähtuvalt haljastusprojekti lähteülesandest (ettevalmistustööd, okas- ja lehtpuude istutamine, istutusaukude teostamine , põõsaste istutamine, muru külvamine, puudele kasvupinnase paigaldamine , kändude paigaldamine, tiikide rajamine, suur te raudkivid e paigaldamine sõidukite takistamiseks jm s tööd, mis hõlmavad kõiki töid ja kulusid, mis on vajalikud ettenähtud lõpptulemuse saavutamiseks. 7.5.3 Muruplatsi rajamine 7.5.3.3 Teostus ja töö kvaliteet E Muru külvamine Asendada alapunkt d järgnevas sõnastuses Nõlvadel e on ettenähtud murutugevdamise matt (TRM) nõlvade erosiooni tõkestava ja murukasvamist soodustava meetmena . Töövõtja peab valima sobiliku toote, mis tagab haljastuse kasvama hakkamise ja piisava murumätta tekke, mis välistab nõlvade uhtumise. PIIRDED 8.4. PUITPIIRE 8.4.2 ÜLDTINGIMUSED Asendada alapunkt B järgnevas sõnastuses Puitaed peab olema kaitseastmega vähemalt IP3X. Kaitseastme määramine ja vajadusel kontroll vastavalt standardile EN 60529. 8.4.2 ÜLDTINGIMUSED Asendada alapunkt G järgnevas sõnastuses Horisontaalsed puitlauad peavad olema neli meetrit ja seitsekümmend sentimeetrit (4,7 m) pikad, ristlõige peab olema viisteist sentimeetrit (0,15 m) kõrge ja need peavad olema viis sentimeetrit (0,05 m) laiad. P uitlauad peavad olema ristlõikega vähemalt 25x150mm. Puitlaudu ei tohi jätkata. Puitlaudu ei kinnitata vahetult teraspostide külge, vaid selleks kasutatakse vertikaalseid kahe ja poole meetri (2,5 m) pikkuseid puitelemente, mille ristlõige on viis korda kaksteist sentimeetrit (0,05 x 0,12 m). Kõik puitelemendid tuleb ilmastikukindlalt töödelda ja katta. Kasutatav puit materjal peab olema süvaimmutatud vastavalt standardile EVS-EN 33 5, kasutusklass 3, impregneerimise klass AB. Puitmaterjal, mis on kokkupuutes maa pinna, vee või betooniga , peab olema süvaimmutatud vastavalt standardile EVS-EN 335, kasutusklass 4, impregneerimise klass A. MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED 9 . 1 .1 Müra ja vibratsioon ning valgusreostus Lisada alapunkt 9.1.1 järgnevas sõnastuses: Töövõtja peab koostama ehitusaegse mürahinnangu, mis peab arvesse võtma seadusandlust, müratundlike alade kaugust, müraseiret ning vajadusel müraleevendusmeetmeid. Mürahinnang tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale ja Insenerile enne ehitustööde alustamist. Töövõtja peab koostama ehitusaegse vibratsioonihinnangu, mis peab arvesse võtma seadusandlust, vibratsioonitundlike alade kaugust, vajadusel vibratsiooniseiret ning vibratsioonileevendusmeetmeid. Vibratsioonihinnang tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale ja Insenerile enne ehitustööde alustamist. Ehitusaegse müra leevendusmeetmena kasutada müratundlike hoonete lähedal: - Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töökorras mootorid (summutid) - Liikluspiirangu kehtestamist - Kiiruspiirangu kehtestamist Töövõtja peab täitma kõiki Eestis kehtivaid määrusi, mis puudutavad Tööst põhjustatud müra, ning rakendama kõiki vajalikke meetmeid häiriva müra vähendamiseks. Ehitustööde aegset vibratsiooni tuleb vajadusel vähendada õigete ehitusvõtete kasutamisega nõrkade pinnaste esinemisel. Tööobjekti valgustus peab olema lahendatud viisil, et see valgustab tööobjekti ning välistada/minimeerida valgustuse ulatumist ümbritsevatele aladele. M üra ja vibratsiooni ning valgusreostusega seotud võimalikud kulud tuleb arvestada makseartikli s 106 02 . OSA 2 RAUDTEE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab ehitus tööde tegemisel juhinduma Raudtee tehnilise kirjeldusest ver sioon 00 2 , 5 .02.2021, dokumendi kood: RBDTD-EE-DS1-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_SP_GP-AA_MD_00001_00 2 , mis on kättesaadav Urge põhiprojekti kaustast nimega : 0_01_GP-AA > 01_Explanatory_Letter_Reports > 4_Technical_Specifi cations.
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post:
[email protected]
07. juuni 2023
TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
Vaidlustaja Nordecon AS
registrikood: 10099962
aadress: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
Vaidlustaja esindaja Helin Kikerpill
volituse alusel: e-post:
[email protected]
Hankija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
registrikood: 70009764
aadress: Järve tn 34a, 11314 Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankija esindaja Liina Palmsaar
e-post:
[email protected];
[email protected]
Vaidlustusasi Nordecon AS-i vaidlustus Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihanke
alusdokumendi peale riigihankes „Ämari
lennuliiklusala remont“ (viitenumber 263480)
I. MENETLUSE KÄIK
1. Nordecon AS („vaidlustaja“) esitas 26.05.2023 vaidlustuse, paludes peatada riigihanke
„Ämari lennuliiklusala remont“ menetlus ja kohustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust
(„hankija“) viima riigihankes „Ämari lennuliiklusala remont“ riigihanke alusdokumentides
sisalduvad kvalifitseerimistingimused vastavusse riigihangete seaduse nõuetega.
2. 31.05.2023 rahuldas Riigihangete vaidlustuskomisjon („VAKO“) vaidlustaja taotluse ning
peatas riigihanke „Ämari lennuliiklusala remont“.
3. Hankija esitas 01.06.2023 vastuse Nordecon AS vaidlustusele.
4. VAKO määras 02.06.2023 teatega nr 12.2-10/71 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh
menetluskulude taotluste esitamise tähtajaks 07.06.2023.
5. Vaidlustaja esitab käesolevaga hankija 01.06.2023 vastuse osas täiendavad seisukohad.
II. SEISUKOHT HANKIJA VASTUSELE
6. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuses esitatud seisukohtadega. Vaidlustaja jääb enda
26.05.2023 esitatud seisukohtade juurde ning käesolevaga esitab vastuväited ja
täiendavad seisukohad hankija vastuse osas.
7. Hankija on varasemalt märkinud ja märgib ka oma 01.06.2023 vastuses korduvalt, et
töövõtja peab arvestama, et tööde ajaks ei suleta lennuliiklusala täielikult ja sellest
tulenevalt on tööde teostamine keerulisem. Vastuse punktis 7 toob hankija välja, et
hankijale on oluline, et lepingupartner oleks eelnevate lepingute täitmise kaudu punktis 6
toodud nõuetest teadlik ja nendega kokku puutunud. Samuti on hankijale oluline, et
töövõtja oleks kokku puutunud lennuväljade ohutus- ja turvareeglitega (hankija vastuse p
4). Samas ei taga objekti kasutamise otstarbe koodiga 21310 ehitamise kogemus seda,
et töövõtja on punktis 6 toodud nõuetega või ohutus- ja turvareeglitega kokku
puutunud. Seda põhjusel, et ohutus- ja turvareeglid on erinevad ning need sõltuvad
tsoonidest, kus ehitustöid tehakse ja sellest, kas ehitatakse töötava lennujaama juurde või
täiesti uut lennujaama juures.
8. Hankija väidab oma vastuse p-s 4, et kvalifitseerimistingimuse määramisel on hankija
lähtunud sellest, et kui töövõtja on lennujaamades ükskõik, milliseid ehitustöid teostanud
(sealhulgas näiteks asfalteerinud teenindusteid), siis on ta pidanud järgima lennuväljadel
kehtivaid ohutus- ja turvareegleid ning sõlmitavat lepingut täitma asudes on tal vastav
kogemus olemas ning ta ei asu lennuväljal töid tegema esimest korda. See aga ei vasta
tõele. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et vaidlustajale teadaolevalt on tavapäraselt töös
oleva lennuvälja territoorium jagatud tsoonideks (punane, roheline, kollane ja avatud
tsoon), milles liiklemiseks ja tööde teostamiseks kehtivad erinevad erinõuded.1 Erinevates
tsoonides liiklemiseks ja tööde teostamiseks tuleb järgida vastavas tsoonis kehtivaid
piiranguid ja eritingimusi. Seega üksnes asjaolu, et töövõtja on lennujaamas teostanud
ükskõik milliseid ehitustöid, ei taga hankija poolt toodud eesmärki, et töövõtjal on
sellisel juhul olemas pädevus lennuväljal töötamiseks. Samuti ei taga see töövõtjale
lennuväljadel kehtivate ohutus- ja turvareeglitega kokku puutumist. Näiteks lennujaama
avatud tsoonis ei ole kindlasti töövõtja niivõrd ulatuslike lennuvälja ohutus- ja
turvareeglitega kokku puutunud kui punases tsoonis. Seega ei taga ilmselgelt kasutamise
otstarbe kood 21310, et töövõtja on lennuvälja ohutus- ja turvareeglitega kokku
puutunud.
9. Hankija poolt punktist 6 toodud põhjendused on vaidlustaja hinnangul kas tavapärased
ka muudel ehitusobjektidel või seotud asjaoludega, mil kogemust omandatakse töötava
lennujaama tingimustes. Esiteks ei taga kasutamise otstarbe kood 21310, et töövõtja on
töötavas lennujaamas töid teostanud, sest töövõtja kogemus kasutamise otstarbe
koodiga 21310 võib olla seotud nullist ehitatava lennujaamaga (seega ka eelnimetatud
ohutus- ja turvareeglitega pole töövõtja sel juhul kokku puutunud). Teiseks ei ole punktis
6 toodud nõuded iseloomulikud üksnes kasutamise otstarbe koodiga 21310 tehtud
ehitustöödele. Hankija põhjendab kvalifitseerimistingimustes kasutamise otstarbe koodi
21310 kasutamist just nende nõuetega, aga punktis 6 nimetatud nõuded on tagatud ka
1
Lisa 1. TALLINNA LENNUJAAMA LENNULIIKLUSALA KESKKONNASEISUNDI PARENDAMINE JA LENNUOHUTUSE
SUURENDAMINE, lk 19
tavalistel ehitustöödel (sh maanteedel).
9.1. Punktid 6.1 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele.
9.1.1. Kõikidel ehitustöödel võivad võõrobjektid sõidukeid ja seadmeid kahjustada või
inimestele vigastusi tekitada, mistõttu on ehitustööde ohutusnõuetes alati kohustus
tagada, et ehitusobjektil võõrobjekte ei esineks.
9.1.2. Antud riigihanke raames teostatakse lennuliiklusala remonti, st teetöid koos
kaasnevate trassidega, seega on igati asjakohane võrrelda teostatavaid töid teedel
teostavate teetöödega. Mis puudutab hankija viidet kõrgustes ehitamisse, peab
vaidlustaja vajalikuks rõhutada, et antud juhul ei ole vajalik, et töövõtja oleks kokku
puutunud kõrgete masinatega, mis võib tekitada takistusi õhuruumis, sest
teetöödel, sh lennuliiklusala remonttöödel, ei kasutata isegi piisavalt kõrgeid
masinad, mis õhuruumis takistusi võiks tekitada.
9.1.3. Samuti ei ole kasutamise otstarbe koodi 21310 põhjenduseks asjakohane piiratud
ala nõue, sest üldjuhul on kõikidel ehitustöödel piiratud ala, eelkõige teede
remonttöödel, kus enamus ehitustöid teostatakse avatud liikluses ja näiteks kopaga
ei tohi liikuvale autole või jalakäijale pihta panna või liiklusesse tagurdada.
9.2. Punkt 6.2 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Ka muudel ehitustöödel, sh teede
ehitamisel, ei tohi nähtavust takistada, eriti pimedaid nurke tekitada.
9.3. Punkt 6.3 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Siltide paigaldamine ehitusplatsile
on kohustuslik igal objektil ja töid teostavale meeskonnale on teetööde hangetes
esitatud oluliselt karmimaid nõudeid kui käesolevas riigihankes2.
9.4. Punkt 6.4 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Ehitustehnika parkimisreeglid
tulenevad keskkonnanõuetest (nõutakse, et ehitusplatsil on konkreetne koht
masinate parkimiseks) ja see ei ole seotud ehitusobjekti kasutamise otstarbega, vaid
asukohaga. Eeltoodut ilmestab näiteks OÜ Rail Baltic poolt läbi viidud hange „DHS-
1 Rapla maakonna Urge ökodukti ehitustööd“, viitenumber 236203, mille RHAD lisa
2.1. Raudtee tehnilise kirjelduse tingimused ja eritingimused (lisa 2) punkt 1.3.3.
nägi ette mh kohustuse keskkonnakava koostamiseks, kus on ära toodud ka
masinate parkimise, hoiustamise, tankimise ja puhastamisega seotud toiminguid
(asukoha valiku põhimõtted, kasutamise kirjeldus.
9.5. Punktid 6.5 kuni 6.7 – tehnikaga seotud nõudeid saab kvalifitseerimistingimuste all
küll nõuda (RHS § 101 lg 1 p 9), kuid tehnikaga seotud nõuded ei saa olla
põhjenduseks eelneva kogemuse piiramisel kasutamise otstarbe koodiga 21310.
2
Käesolevas hankes nõutakse projektijuhilt 6nda taseme kutsetunnistuse olemasolu, aga näiteks suuremahulises
teede ehitustööde hankes nõutakse võtmeisikut, kel oleks nii erialane töökogemus kui ka minimaalselt 7nda
taseme kutsetunnistus. Vt näiteks hanke „Riigitee nr 4 Tallinn ‒ Pärnu ‒ Ikla km 122,6-125,2 Sauga – Pärnu 2+2
teelõigu ehitus“, viitenumber 264346, lepingu eritingimuste punktiga 4 seatud nõudeid kaasatud spetsialistidele.
Antud juhul hankija pole kvalifitseerimise tingimuste all seadnud nõudeid tehnikale.
9.6. Punkt 6.9 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Heliseadmete, suurt müra tekitava
tehnika, relvade ja pürotehnika kasutamise aeg ja koht tuleb ka kõikidel teistel
ehitustöödel tellija või kohaliku omavalitsustega kooskõlastada.
9.7. Punkt 6.11 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Vaidlustaja soovib välja tuua, et
esiteks tuleb kõikidel ehitustöödel veoteed tellijaga kooskõlastada ning teiseks on
linnasiseste ehitustööde puhul veelgi keerulisem sobivaid veoteid leida, sest
mitmetel teedel on koormuspiirangud.
9.8. Punkt 6.12 – siin soovib vaidlustaja rõhutada, et taotleja võib olla antud nõudega
kokku puutunud üksnes töötavas lennujaamas ehitustöid teostades, kuid seda
hankija kvalifitseerimistingimustes ei nõua ning ka kasutamise otstarbe kood 21310
ei taga kogemust töötavas lennujaamas, st hankija nõudele vastavad on ka uued
ehitatavad lennujaamad, kus navigatsiooniseadmeid sageli alles hakatakse
paigaldama (kas samas töövõtus või peale tööde valmimist eraldiseisva töövõtuna).
9.9. Punkt 6.14 – Tegu ei ole spetsiifilise ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik
üksnes lennuväljadel ehitustööde teostamisele. Kõikides ehitustööde lepingutes on
sätestatud ehitusplatsi puhtana hoidmise ja koristamise nõue.
10. Eeltoodust nähtub, et hankija ole suutnud põhjendada, miks on vajalik
kvalifitseerimistingimuse piiramine kasutamise otstarbe koodiga 21310. Sisuliselt on
kõik hankija vastuses toodud põhjendused ja nõuded kohaldatavad mistahes
ehitustöödele, sh teetöödele, ning need ei ole spetsiifiliselt lennuvälja ehitustöödel
esinevad nõuded. Seega on võimalik taotleja kokku puutunud kõikide hankija vastuses
toodud nõuetega ka muudel ehitustöödel kui üksnes lennuväljal. Samuti on mitmete
nõuetega võimalik kokku puutuda üksnes töötava lennujaama ehitustööde puhul, kuid
seda hankija kvalifitseerimistingimustes ei nõua ning seda ei nõua ka kasutamise
otstarbe koodiga 21310 objektil ehitamine.
11. Hankija toob oma vastuse punktis 9 ka välja, et kasutamise otstarbe koodi 21310
kasutamist õigustab asjaolu, et hankija tahab näha, et taotleja on suuteline ajakriitilist
objekti ehitama. Samas ei taga kasutamise otstarbe koodiga 21310 ehitustööde
teostamise kogemus seda, et töövõtjal on ajakriitilise objektiga kogemusi, kuna sellist
täiendavat nõuet seatud kvalifitseerimise tingimus ei sisalda. Lisaks ei ole piiratud
ajaühikus ehitamise kogemuse näol tegemist ehitustehnilise erinõudega, mis on
iseloomulik üksnes lennujaama territooriumil ehitamisele. Sellist kogemust saab
omandada ka muude objektide ehitustöödelt. Näiteks viimane hange, mis vaidlustaja
hinnangul, arvestades mh hanke mahtu on väga piiritletud ajakavaga, on
„Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 253934). Seega ei tähenda
asjaolu, et taotlejal pole kogemust lennuvälja ehitustöödel seda, et tal puudub kogemus
ajakriitilistel objektidel.
12. Hankija toob oma vastuse punktis 10 välja, et tavalistel maanteedel või linnatänavatel
tehtavad ehitus- ja remonttööd ei ole võrreldavad lennuväljade remonttööde
kogemusega ega tõenda pakkuja suutlikkust hankelepingu täitmiseks. Vaidlustaja leiab, et
eeltoodu tõendab just vastupidist. Kõik ehitustööd, olenemata sellest, kas need
toimuvad lennuliiklusalal või liikluskorraldusega teel, on töökorralduslikust spetsiifikast
ning turva- ja ohutusnõuetest tulenevalt samaväärsed. Avalikult kasutataval teel
kehtivad teetööde teostamisel nõuded ajutisele liikluskorraldusele3, mille kohaselt peab
ajutine liikluskorraldus olema üheselt mõistetav ning arvestama teel kehtivat
liikluskorraldust, liiklusolusid, teel toimuva tegevuse kestust ja iseloomu. Sealjuures tuleb
arvestada ka kergliiklejatega. Teetöö tegija vastutab tööpiirkonnas ohutute
liiklustingimuste tagamise eest, sh tuleb tagada ohutus inimese elule, tervisele, varale ja
keskkonnale.
13. Hankija toob oma vastuse punktis 11 välja, et kvalifitseerimistingimuse funktsioon on
tagada hankelepingu täitmine ning seda funktsiooni täidab ainult selline tingimus, mis
mõõdab piisavalt täpselt ettevõtja võimet antud liiki soorituseks. Vaidlustaja on
eeltoodule tuginedes detailselt ära põhjendanud, kuidas hankija soovitud
kvalifitseerimistingimuste nõuded ei ole seotud spetsiifiliselt lennuvälja nõuetega ja
seetõttu vaid piirab põhjendamatult taotlejate ringi. Hankelepingu täitmist ja pakkuja
samaväärset võimekust täita nõuetekohaselt sõlmitavat lepingut tagab ka sarnaste
ehitustööde kogemus väljaspool kasutamise otstarbe koodi 21310.
14. Hankija selgitab oma vastuse punktides 13 kuni 16 ka seda, miks on kahe referentslepingu
nõue proportsionaalne. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud referentslepingute arvu, vaid
kasutamise otstarbe koodi 21310 kvalifitseerimistingimuses kasutamist, seega pole
punktides 13 kuni 16 märgitu antud vaidluses asjakohane.
15. Hankija märgib oma vastuse punktis 17, et ta on juba oluliselt kvalifitseerimistingimusi
leevendanud, kuid see ei anna alust kasutada muid õigusvastaseid
kvalifitseerimistingimusi. Lisaks soovib vaidlustaja repliigi korras välja tuua, et
referentslepingute perioodi pikendamine 60 kuu pealt 84 kuu peale ei ole otseselt
kvalifitseerimistingimuse leevendamine, kuna RHS § 101 lg 2 võimaldab hankijal piisava
konkurentsi tagamiseks mh arvestada hindamisel pikemat perioodi.
16. Kokkuvõttes soovib vaidlustaja veelkord oma vaidlustuse punktis 15 toodut rõhutada:
„varasemate ehitustööde kogemust võiks piiritleda ehitise kasutamise otstarvete põhiselt,
kuid seda eelkõige juhul, kui kasutusotstarbest tulenevalt on kehtestatud ka erinõudeid
ehitamiseks. Kasutusotstarve ei ole asjakohane referentsobjektide piiritlemise alus, kui see
kogemus ei ole hankelepingu esemeks olevateks ehitustöödeks vältimatult vajalik.“
Hankija ei ole toonud välja ühtegi õigusakti või standardit, millest nähtuks erinõudeid
lennuväljal ehitamiseks ja mis õigustaks kvalifitseerida üksnes selline pakkuja, kes omab
järgmist nõutud kogemust üksnes lennuvälja kasutamise otstarbe koodiga seotud
ehitusobjektilt:
1. Uute asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine koos alustega ja/või
asfaltbetoonkatendite ja/või betoonkatendite rekonstrueerimine, kusjuures vähemalt
ühes lepingus peavad mõlemad tööd (asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine)
olema esindatud. Asfaltbetoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud
3
RT I, 19.07.2018, 12 - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
vähemalt mahus 20 000 m2 ja betoonkatendeid peab olema rajatud ja/või
rekonstrueeritud vähemalt mahus 5 000 m2;
2. Drenaažisüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni ehitus vähemalt mahus 1 000 m
ning F900 koormusklassi sademevee rennkanalite ehitus;
3. Elektripaigaldiste (see tähendab kõrge- ja/või madalpinge kaablitrasside, alajaamade,
elektri välisvõrkude ja välisvalgustuse ehitus) ehitustöid, mille hulka kuuluvad
kaablitrasside ja/või välisvalgustuse rajamine vähemalt mahus 2 000 m.
17. Hankija on küll oma vastuse punktis 5 toonud välja rida dokumente, kuid pole välja toonud
ühtegi konkreetset sätet, kust tulevad konkreetsed erinõuded lennuvälja ehitustöödele.
Veelgi enam, vaidlustaja on hankijalt palunud korduvalt ka hankemenetluse ajal selgitada
erinõudeid, kuid hankija ei ole käesoleva hetkeni seda teinud, vt näiteks vaidlusaluse hanke
teabevahetus ID nr 746703.
18. Eelnevast tulenevalt jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtade ja taotluste
juurde.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Helin Kikerpill
Vaidlustaja volitatud esindaja
Lisad:
1. TL_H_0392_Tehnilise Kirjelduse Üldosa_20220902
2. Lisa 21 Raudtee tehnilise kirjelduse tingimused ja eritingimused 210622
TALLINNA LENNUJAAMA LENNULIIKLUSALA
KESKKONNASEISUNDI PARENDAMINE JA
LENNUOHUTUSE SUURENDAMINE
III EHITUSETAPP (2022)
TEHNILINE KIRJELDUS
ÜLDOSA
Ehitustööde tellimine
Riigihanke viitenumber: 251783
02.09.2022
TL_H_0392
Sisukord
1. Üldist .......................................................................................................... 3
1.1. Tehnilise Kirjelduse Üldosa ...................................................................... 3
1.2. Taustinformatsioon ................................................................................. 4
1.3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................ 5
1.4. Tööde ulatus ja eesmärk ......................................................................... 8
2. Lähteülesanne ............................................................................................. 9
2.1. Seisuplatsid M05, M13 ja M17 .................................................................. 9
2.2. Seisuplats M27......................................................................................10
2.3. Seisuplatside M20, M24 ja M22 sademeveerennid .....................................11
2.4. Perroon K .............................................................................................12
2.5. Perimeetriaed .......................................................................................14
2.6. Asfaltkatte taastamine ...........................................................................15
3. Tööde tehniline kirjeldus ..............................................................................16
3.1. Lennujaama nõuded ..............................................................................16
3.1.1. Lennuohutuse tagamine ...................................................................16
3.1.2. Lennundusjulgestus .........................................................................18
3.1.3. Tallinna lennujaama eeskirjad ...........................................................19
3.1.4. Töötamine lennuvälja tsoonides ........................................................19
3.1.5. Ajutised piirded ja ajutine turvaaed ...................................................20
3.2. Üldist ...................................................................................................21
3.2.1. Projekteerimine ..............................................................................22
3.2.2. Normdokumendid ............................................................................22
3.2.3. Üldised tehnilised nõuded .................................................................23
3.2.4. Kasutatavad materjalid ....................................................................23
3.2.5. Load, kasutusluba ...........................................................................24
3.2.6. Töödest teavitamine ........................................................................24
3.2.7. Tööprogramm .................................................................................25
3.2.8. Töökoosolekud ................................................................................25
3.2.9. Tööde dokumenteerimine, täitedokumentatsioon ja BIM teostusmudel ...25
3.2.10. Infotahvlid .....................................................................................26
3.2.11. Ehitustööde organiseerimine .............................................................26
3.2.12. Ehitusplatsi korrashoid .....................................................................27
3.2.13. Ehitusplatsi juurdepääsuteed ............................................................28
3.2.14. Tööohutus ......................................................................................29
3.2.15. Keskkonnanõuded ...........................................................................29
3.2.16. Proovivõtt ja katsetamine .................................................................30
3.2.17. Ehitusmaterjalide ja toodete nõuetelevastavuse tõendamine ................31
1
TL_H_0392
3.2.18. Tööde vastuvõtmine ........................................................................31
3.3. Mullatööd .............................................................................................32
3.3.1. Kaevetööd ......................................................................................32
3.3.2. Sademeveesüsteemide puhastamine .................................................32
3.3.3. Mullete ehitamine ............................................................................32
3.4. Katendite ehitamine ..............................................................................33
3.4.1. Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) ...................................33
3.4.2. Killustikaluste ehitamine ..................................................................33
3.4.3. Tsementstabiliseeritud killustikalus ....................................................33
3.4.4. Kompleksstabiliseeritud katendikiht ...................................................33
3.4.5. Asfaltbetoonkatte ehitamine .............................................................34
3.4.6. Betoonkatete ehitamine ...................................................................35
3.4.7. Maastikukujundus ...........................................................................38
3.4.8. Piirdeaiad ja piirded .........................................................................38
4. Mõisted ja lühendid .....................................................................................39
4.1. Mõisted ................................................................................................39
4.2. Lühendid ..............................................................................................40
Tehnilise Kirjelduse Üldosa lisad
TK Lisa 1 – M perrooni betoonplatvormide tööprojektid (2007)
TK Lisa 2 – M2 seisuplatsi rekonstrueerimise tööprojekt (2019)
TK Lisa 3 – I ja II Ehitusetapp sademeveerennide tööprojektid (2017-2021)
TK Lisa 4 – II Ehitusetapp eelprojekt K-Projekt töö nr 18096 (2019)
TK Lisa 5 – II Ehitusetapp K perrooni tööprojektid (2020-2021)
TK Lisa 6 – II Ehitusetapp täitedokumentatsioon (2021)
TK Lisa 7 – I ja II Ehitusetapp BIM teostusmudel
TK Lisa 8 – Lennuoperatsioonide prognoos (LOP)
TK Lisa 9 – Geoloogia aruanded
TK Lisa 10 – Geodeetiline alusplaan ja kaevude tabel (TOPO)
TK Lisa 11 – AS Tallinna Lennujaam normdokumendid
TK Lisa 12 – Nädala töökava näidis vorm
TK Lisa 13 – AS Tallinna Lennujaam teenuste hinnakiri
TK Lisa 14 – Kemikaalid
Tehnilise Kirjelduse Üldosa lisade alla laadimiseks palume kirjutada vastav taotlus
[email protected]
2
TL_H_0392
1. Üldist
Töövõtja ülesandeks on teostada Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti raames ette
nähtud vajalikud projekteerimistööd ning teostada lepinguga, tehnilise kirjelduse ja nende
lisadega määratud projekteerimis- ja ehitustööd. Teostatavate tööde ulatuseks on Tallinna
lennujaama arendusprojekti tööd, mille ulatus ja iseloom on kirjeldatud käesolevas Tehnilise
Kirjelduse Üldosas ja Lepingus, hõlmates lennujaama õhusõidukite perrooni laiendamist,
õhusõidukite seisuplatside betoonplatvormide ehitamist, sademeveerennide rajamist ja
lennuvälja perimeetri julgestusaia ehitust.
Töövõtja peab kindlustama kõikide vajalike tehniliste seadmete ja infrastruktuuri toimimise
ehitustööde ajal, et tagada lennuohutus ja Tallinna Lennujaama tõrgeteta käitamine.
1.1. Tehnilise Kirjelduse Üldosa
1) Tehnilise Kirjelduse Üldosa ja selles viidatud muud Tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvad
dokumendid moodustavad Tehnilise kirjelduse Riigihangete seaduse mõistes.
2) Käesolev Tehnilise Kirjelduse Üldosa on koostatud Tööga seotud üldiste küsimuste
käsitlemiseks ning erinevate Lepingu dokumentatsiooni hulka kuuluvate dokumentide
omavaheliste seoste selgitamiseks, samuti kajastab Tehnilise Kirjelduse Üldosa tehniliste
lahenduste muudatusi ja täiendusi, mida on tarvis teha võrreldes projektdokumentatsioonis
sätestatuga või sellele lisaks.
3) Töövõtja peab arvestama, et käesolevas Tehnilise Kirjelduse Üldosas viidatud dokumendid
moodustavad kogu Tellija poolt üle antava tehnilise dokumentatsiooni. Kõik ülejäänud
uuringud, projekteerimistööd, load ja kooskõlastused, mida on tarvis Töö teostamiseks, Töö
eesmärgi saavutamiseks ja lähteülesande täitmiseks teostada, teeb Töövõtja ning kõik
vajalikud kulud peavad olema arvestatud pakkumuse maksumuses.
4) Tööde hulka kuulub projektdokumentatsiooni koostamine ehitustööde aluseks
jäävas tööprojekti staadiumis, kõikide vajalike täiendavate lubade ja
kooskõlastuste hankimine ning koostatud tööprojektide alusel ehitustööde
teostamine ja teostatu või selle osa katsetamine ja käiku võtmine ning kasutusloa
(kasutuslubade) hankimine Tellija nimel. Töövõttu kuulub vajalike täiendavate
uuringute ja mõõdistuste teostamine, nõutavate kooskõlastuste ja lubade
taotlemine, kõikide vajalike katsetuste ja lõpetamiskatsetuste läbiviimine ning
Tööde kasutusse andmine. Peale objekti valmimist tuleb teostada garantiiaja (60
kuud) jooksul vajalikud garantiitööd. Garantiiaja algus arvestatakse lõpliku
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
5) Töövõtja peab teostama ka kõik muud tööd sh ajutised tööd, mis ei ole otseselt
Hankija poolt koostatud hanke- ja/või lepingudokumentides kirjeldatud, kuid on
Lepingu eesmärgipäraseks täitmiseks vajalikud. Vaatamata sellele, kui projektis on
lõpptulemuse saavutamiseks jäänud kirjeldamata mingi ruum, piire, tehnovõrk,
seade või mistahes antud hanke realiseerimiseks vajalik rajatis ja seda pole
kirjeldatud ka Tehnilise Kirjelduse Üldosas ega selle lisades, tuleb see Töövõtjal
projekteerida ja ehitada. Töövõtja peab lisaks tööprojektile vajadusel koostama
Põhiprojekti seda nõudvale Töö tehnoloogilise või konstruktiivsele osale, kui see
osutub vajalikuks eelduseks tööprojekti koostamisel. Hankida ja paigaldada tuleb
kõikide projekteeritud rajatisi teenindavate tehnosüsteemide seadmed sh
vajadusel tuleb olemasolevaid rajatisi muuta või ümber tõsta. Projekteerida ja
rajada tuleb kõik viidad, sildid ja märgid, mis on vajalikud projekteeritud rajatiste
normaalseks ja nõuetekohaseks funktsioneerimiseks süsteemsena olemasolevaga.
6) Tehnilise Kirjelduse Üldosa on töövõtulepingu lahutamatu osa ja tuleb lugeda kooskõlas
kõikide lepingu dokumentidega. Tööde teostamisel tuleb arvestada ka Tehnilise Kirjelduse
Üldosa lisades toodud kirjelduste ja nõuetega, vastuolude korral tuleb lähtuda Tehnilise
Kirjelduse Üldosast.
7) Kui käesolevas tehnilises kirjelduses ning projektides ei ole ette nähtud mistahes töö
kirjeldust, peab see töö ja materjal vastama vähemalt sellekohasele kehtivale Eesti ja/ või
Euroopas kehtivale rahvusvahelisele, sh. EASA/ ICAO normile või muule võrdväärsele
normile või standardile, projektis kehtestatud nõuetele ja heale ehitustavale.
3
TL_H_0392
8) Lähtuda tuleb kõikidest tehnilistest dokumentidest kui tervikust. Juhul, kui
hankedokumentatsiooni osade vahel on vastuolu(sid) või võimaldavad mitmesugust
tõlgendust, tuleb hanke käigus esitada hankijale küsimused selgituste saamiseks. Juhul, kui
pakkuja ei esita vastuolude kohta või mitmesuguse tõlgenduse kohta küsimusi, lähtutakse
rangematest nõuetest ja/või valitakse hankija jaoks soodsam tõlgendus.
9) Juhul, kui Lepingupooltel tekivad eriarvamused Lepingu ja Tehnilise Kirjelduse Üldosa
tõlgendamisel, määrab täpse tõlgenduse kindlaks Tellija lähtuvalt Lennujaama Nõuetest ja
Tellija eesmärgist Lepingu sõlmimisel.
1.2. Taustinformatsioon
1) Tallinna Lennujaamas on teostatud 2016-2017 lennuliiklusala arendusprojekti I Ehitusetapp
projekteerimis- ja ehitustööd, lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja
lennuohutuse suurendamiseks. Tööde koosseisu kuulusid olemasoleva lennuraja ja
ruleerimistee pikendamine, idapoolse jäätõrjeala, mootorite testala, tuletõrje
harjutusväljaku, K perrooni esimese osa väljaehitamine, mis mahutas 1 E klassi või 2 C klassi
õhusõiduki seisuplatsid. Lisaks lahendati sademevete ära juhtimine ja rajati
lumekogumisalad. Uuendati olemasoleva lennuraja ja M perrooni katet, vahetati välja M
perrooni sademeveerenne. Projekteeriti ka uus tulede- ja navigatsioonisüsteem.
Rekonstrueeriti perroonide katendeid, alustati vana perimeetriaia asendamist uue
nõuetelevastava julgestusaia vastu. Tööprojekti koostas Sweco Projekt AS, Ramboll Eesti AS
eelprojekti põhjal, arvestades Tellija soovitud muudatusi.
Pilt 1 – Arendusprojekti I Ehitusetapp 2016-2017
2) Aastatel 2020-2021 teostati lennuliiklusala arendusprojekti II Ehitusetapp projekteerimis ja
ehitustööd, mil jätkati arendusprojekti eesmärkide täitmist lennujaama keskkonnaseisundi
parendamiseks ja lennuohutuse suurendamiseks. Tööde koosseisu kuulus idapoolse
jäätõrjeala laiendamine, uute ruleerimisteede H, Z, T ehitus koos vajalike
navigatsioonituledega ning K perrooni laiendamine lääne suunal, mille tulemusena lisandus
täiendavalt 3 E klassi või 6 C klassi õhusõiduki seisuplatsi. Jätkati sademeveesüsteemide
väljavahetamist ja parendamist sh rajati lennuvälja idapoolset valgala teenindav
sademeveepumpla. Parendati lennuvälja patrull-, teenindus- ja juurdepääsuteede
võrgustikku. Jätkati perroonide sademeveerennide ja katendite väljavahetamist, vana
perimeetriaia vahetamist uue nõuetelevastava julgestusaia vastu. Tööprojektid koostas
Sweco Projekt AS, K-Projekt AS eel- ja põhiprojekti põhjal, arvestades Tellija soovitud
muudatusi.
4
TL_H_0392
Pilt 2 – Arendusprojekti II Ehitusetapp 2020-2021
3) Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti tegevused on kaasrahastatud Euroopa
Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Projekti tegevusi auditeerib Rakendusüksus (Riigi
Tugiteenuste Keskus).
1.3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
1) Perroon M õhusõidukite seisuplatside betoonplatvormid on rajatud valdavalt aastatel 2006 ja
2007. Platvormid on 300mm paksune raudbetoonplaat tsemendiga stabiliseeritud
killustikalusel, pikikaldega max 1%, armeeritud kahes tasapinnas terasvõrguga, tapivarraste
ja armatuurvarrastega, mis moodustavad ümber platvormi perimeetri suletud ringi.
Olemasolevate platvormide tööprojekti joonised on toodud TK Lisas 1.
2) Platvormid on valdavalt rahuldavas seisukorras, kuid terasarmatuur on aja jooksul
omandanud magnetilise välja, mis põhjustab seisuplatsil parkivatel õhusõidukitel kompasside
häireid. Magnetiliste häirete põhjustamise tõttu ei ole need seisuplatsid teatud tüüpi
õhusõidukitele kasutatavad. Seetõttu on otsustatud valitud seisuplatsidel olemasolev
raudbetoonplaat osaliselt asendada armeerimata betoonplaadiga.
3) Aastal 2019 on seisuplatsi M2 betoonplatvormi raudbetoonplaat osaliselt eemaldatud ja
asendatud armeerimata betoonplaadiga (pilt 1), kasutades plaadi vuukides
komposiitmaterjalist vuugitüübleid ja tapivardaid. Seisuplatsi M2 platvormi
rekonstrueerimise projekt on toodud TK Lisas 2. Selline lahendus vähendas platvormi
magnetvälja tugevust piisaval määral ja õhusõidukite kompasside kasutamisel enam häireid
esinenud ei ole.
5
TL_H_0392
Pilt 3 - Seisuplatsi M2 platvormi asendatud plaadid (sinine ala)
4) Seisuplats M27 on teistest seisuplatsidest erinev, kuna sealne katendi pindmine kiht on
betooni asemel lahendatud confalt kihiga. Nimetatud plats on rajatud aastal 2013. Confalt
kiht on rajatud asfaltkatendisse, nimelt on varasemalt olemas olnud asfaltkatendisse
freesitud 8cm süvend täidetud confalt seguga. Confalt ala mõõtmed 9,4x18,5m. Katendi
ligikaudne ristlõige: confalt 8cm, asfalt base 8…11cm, killustik 25cm, dreenkiht ja täide kuni
aluskivimini. Seisuplatsi seisukord on tänaseks mitterahuldav, kuna õhusõidukite
rattakoormusest tingituna on platsi katendile tekkinud püsivad kahjustused, mille osas on
kahtlus, et deformatsioonid ulatuvad elastse katendi alumistesse kihtidesse. Nimetatud
platvormil teostatakse õhusõidukitele jäätõrjet.
Pilt 4 – Perroon M ja seisuplatsid M02, M05, M13, M17, M20, M22, M24 ja M27
6
TL_H_0392
5) Seisuplatsid M20, M24 ja M22 paiknevad olemasoleval betoonplatvormil mõõtmetega
54,50x60,25m, platvormi seisukord on hea. Nimetatud platvormil teostatakse õhusõidukitele
jäätõrjet. Betoonplatvormi keskel ja lõunapoolses servas kulgeb terve seisuplatsi laiuselt
olemasolev sademeveerenn kogupikkusega ca 2x76,5 = 153m, mis on rajatud aastal 2007.
Polümeerbetoonist rennid on amortiseerunud ja malmist restid mitmes kohas logisevad ja on
lahtised. Olemasoleva amortiseerunud renni tööprojekti joonised on toodud TK Lisas 1.
6) Perroon M ülejäänud sademeveerennid on välja vahetatud aastatel 2017 ja 2021, mil on
amortiseerunud rennid asendatud suletud ristlõikega raudbetoon blokkidest koosnevaid
rennielementidega. Nimetatud lahendus on ennast ekspluatatsiooni käigus õigustanud.
Tööprojekti joonised on toodud TK Lisas 3.
7) Olemasolev K perroon koos ruleerimisteedega S, Z ja T on rajatud kahes osas aastatel 2017
ja 2021 Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti I ja II ehitusetapi raames. I
Ehitusetapi raames rajati perrooniosa, mis mahutas ühe E klassi või 2 C klassi lennuki
seisuplatsi ja II Ehitusetapi raames jätkati perrooni ehitust ida suunal, mil lisandusid
täiendavad 3 E klassi või 6 C klassi lennuki seisuplatsi koos perrooni teenindusteega.
Seisuplatsid on tähistatud vastava kattemärgistusega.
Pilt 5 – Olemasolev K perroon sh 4 E klassi või 8 C klassi seisuplatsi
8) K perrooni katendid on rajatud selliselt, et lennukite seisuplatsid paiknevad betoonkatendil
ja ühendus ruleerimisteega Z ning perrooni teenindusteed paikenvad asfalt katendil.
Betoonkatend on rajatud ilma terasvõrkarmatuurita, betoneerimine on teostatud kasutades
betoonilaoturit. Betoonplaadi vuukide samm ca 5,6x6,0m.
9) Ruleerimistee Z lõunapoolne serv on rajatud sellise katendikonstruktsiooni arvestusega, et K
perrooni on võimalik täiendavalt ida suunal laiendada ja perrooni katendid ruleerimisteega
kokku viia ilma ruleerimistee katendit ümber ehitamata.
10) K perrooni I Ehitusetapi raames ehitatud osa muldkeha on rajatud täis massivahetuse
meetodil. II Ehitusetapi raames rajatud perrooniosal on betoonplatvormi ulatuses säilitatud
aluskivimi pealne moreeni kiht, mis on täiendavalt stabiliseeritud.
11) K perrooni sademevee kogumiseks on rajatud sademeveerenn kahes liinis perrooni
põhjapoolsesse ossa. Sademeveed on juhitud olemasoleva perrooniosa idaservas
7
TL_H_0392
paiknevasse kohtpuhastite kompleksi. Kohtpuhastite kompleksi järel on proovivõtukaev ja
siibrikaev. Edasi on sademeveed juhitud lennujaama magistraalkraavi kaudu lennujaama
idapoolsesse sademeveepumplasse, mis pumpab kogu lennujaama idapoolse valgala
sademeveed edasi Soodevahe peakraavi. Kohtpuhastite kompleksile on tagatud elektri- ja
sideühendus, mille baasil on lahendatud oleku- ja häireedastus lennuvälja veerajatiste
monitooringu- ja juhtimissüsteemi (SCADA).
12) Olemasoleva K perrooni lõunapoolses servas on h=25m valgustusmastid LED valgustitega,
kokku 5 masti. Mastideks on kasutatud täisseinalisi terasmaste. Mastide kõrval on
õhusõidukite toitekilbid, mast ja kilbid on varustatud takistustuledega ja kaitstud
põrkepiiretega.
13) Olemasolevast K perroonist vahetult idas on rajatud tuletõrjehüdrant (maa-alune hüdrant)
koos veetoruga, mis on planeeritud ühendada perspektiivse lennujaama lõuna ala
veetorustikuga. Hüdrant ei ole kasutusel.
14) K perroonist ida pool asub K perrooni purgla plats koos purgla varikatusega. Varikatuse
kõrvale on rajatud prožektormasti vundament koos elektri- ja sidekanalisatsiooniga.
Valgustusmasti ei ole vundamendile paigaldatud.
15) Lennuliiklusara arendusprojekti raames aastatel 2017-2021 on välja vahetatud enamus
lennuvälja julgestusaeda ja väravaid. Sepise tn ja Kanali tee piirkonnas on säilinud vana
tüüpi aeda.
16) Kõik käesolevas punktis kirjeldatud alad ja rajatised asuvad lennuvälja kinnisel
julgestuspiirangualal lennuvälja liiklusalal või selle vahetus läheduses.
Foto 1 – Olemasolev K perroon
1.4. Tööde ulatus ja eesmärk
1) Tööde eesmärk on tõhustada Tallinna Lennujaama keskkonnasäästlikku ning efektiivset
käitamist uuendades ja arendades lennuvälja liiklusalaga seotud rajatisi ja süsteeme selliselt,
et need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja
kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud (käidukulud) oleksid optimeeritud ja võimalikult
madalad. Tulevane ehitustööde kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema
tagatud parimal moel ja kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat.
2) Tööde ulatus on kirjeldatud käesolevas Tehnilise Kirjelduse Üldosas ja selle punktis 5.
Lähteülesanne.
8
TL_H_0392
3) Tehnilise Kirjelduse mistahes vormis (tekstilises osas, tabelites, joonistel) toodud tööde
mahud on informatiivsed ning ei ole aluseks Töö eest tasumisel ega Töövõtja kohustuste
ulatuse määratlemisel.
2. Lähteülesanne
Kõikide lähteülesandes kirjeldatud tööde ja kõikide vajalike kaasnevate tööde teostamiseks tuleb
koostada tööprojekt. Enne tööde teostamist tuleb tööprojekt kooskõlastada Tellijaga. Vajadusel
peab projektidele teostama ekspertiisid. Vajadusel peab Töövõtja teostama täiendavaid
uuringuid. Kogu Tellijal olemas olevad alusandmed ja tehniline dokumentatsioon on toodud
Tehnilise Kirjelduse Üldosas ja selle lisades. Töövõtja peab vastavates lisades toodud
dokumentatsiooni projekteerimisel ja tööde teostamisel arvesse võtma.
2.1. Seisuplatsid M05, M13 ja M17
1) Perrooni M seisuplatsidel, mille osas probleemiks on magnetiliste häirete esinemine, on ette
nähtud parkiva õhusõiduki aluse platsiosa raudbetoonplaat lammutada ning asendada uue
betoonplaadiga, mille konstruktsioonis ei ole kasutatud terasarmatuuri.
2) Betoonkatendi vähim välja vahetatav maht on ette nähtud M05 puhul 658 m 2, M13 puhul
617 m2 ja M17 puhul 360 m2, kokku 1635 m2. Kui projekteerimise või tööde teostamise
käigus selgub, et välja vahetatav maht on tehnoloogiliselt otstarbekas teha suurem, siis tuleb
seda teha.
3) Uue betoonplaadi paksus peab olema vähemalt h=300mm.
4) Ümber platvormi perimeetri kulgev armatuurvarrastest moodustatud suletud ring tuleb
katkestada varraste läbilõikamise teel vähemalt kahes ristlõikes.
5) Tööde käigus ei tohi rikkuda ega kobestada katendi aluskihte ja säilitatavat raudbetoonplaati.
Raudbetoonplaadi lammutamise ja eemaldamise täpne tehnoloogia tuleb lahendada
tööprojektis.
6) Võimaluse korral säilitada olemasolev tsemendiga stabiliseeritud h=200 mm killustikalus. Kui
alust säilitada ei õnnestu või kui see saab lammutustööde käigus kahjustatud, tuleb rajada
uus alus madalaklassilisest betoonist C8/10 või muust alusele võimalikult sarnaste
omadustega materjalist.
7) Platvormi taastamisel on soovitav järgida olemasolevat vuugigeomeetriat, deformatsiooni ja
mahukahanemise vuukides tuleb kasutada komposiitmaterjalist tapivardaid ja vuugitüübleid,
mille täpne samm ja omadused määratakse tööprojektis. Tapivardad ja vuugitüüblid
fikseeritakse spetsiaalsete selleks otstarbeks ette nähtud korvidega.
8) Vuukide täitmisel vajadusel renoveerida ka piirneva ala deformatsiooni ja mahukahanemise
vuugid.
9) Projekteerimisel ja katendiarvutusel võtta aluseks TK Lisas 8 toodud lennuoperatsioonide
prognoos, arvestades seisuplatsidele M05, M13 ja M17 1% kogu lennuoperatsioonide
mahust.
10) Seisupaiga katendi valmimisel tuleb taastada seisupaiga ja liiklusala teekattemärgistus
vastavalt lennuvälja markeerimisjoonisele (TK Lisa 10).
11) Seisuplatsid loetakse valminuks, kui tehtud on vajalikus mahus katendite ja kattemärgistuse
taastamine, vuukide täitmine ja lõppkoristus. Betooni puhul on oluline, et betoon on saanud
nõuetekohaselt ja piisavalt kivineda, et plats on võimalik võtta kasutusele. Seisuplatside
tööde puhul peab Töövõtja arvestama, et lennuvälja opereerimise seisukohalt on Tellijal
vajadus platside sulgemise aega minimeerida ja peale Töö valmimist seisuplatsid võtta
koheselt kasutusse. Seisuplatside kasutusse lubamiseks vormistatakse kasutusel võtmise
akt.
9
TL_H_0392
Pilt 6 – Seisuplatside M05 ja M13 vähim välja vahetatav maht
Pilt 7 – Seisuplatsi M17 vähim välja vahetatav maht
2.2. Seisuplats M27
1) Seisuplatsi M27 osas on ette nähtud confalt pinnakihiga katendi asendamine ilma
terasarmatuurita betoonplatvormiga. Uue betoonplatvormi maapealse osa plaanilised
mõõtmed peavad olema samasugused naabruses paiknevate olemasolevate
betoonplatvormidega M23 ja M25, mis on mõõtmetega 33,5x16,0m.
2) Uue betoonplaadi paksus peab olema vähemalt h=300mm.
3) Seisuplatsi M27 piirkonnast on võetud 3 geoloogilist puurauku, geoloogia aruanne on toodud
TK Lisas 4.
4) Seisuplatsi M27 teekattemärgistus teostada analoogselt seisuplatsiga M25. Seisuplatsi
punane ohutuskast tuleb teostada selliselt, et uus toitekilp jääks ohutuskastist välja.
Värvimiseks vajalikud numbrite šabloonid on lennujaamal olemas. Seisupaiga katendi
valmimisel tuleb taastada seisupaiga ja liiklusala teekattemärgistus vastavalt lennuvälja
markeerimisjoonisele (TK Lisa 10).
5) Projekteerimisel ja katendiarvutusel võtta aluseks TK Lisas 8 toodud lennuoperatsioonide
prognoos, arvestades seisuplatsile M27 1% kogu lennuoperatsioonide mahust.
10
TL_H_0392
6) Projekteerida ja rajada õhusõidukite toitekilp. Paigaldada vahekaev trassile kaevude E4.02
ja E4.03 vahele, rajada kaheavaline elektrikanalisatsioon pikkuses ca 5m. Paigaldada kilp
analoogselt B13. Kilp ühendada liinile B11-B14. Toitekilbi pistikute arv vastavalt piirkonnas
olemasolevatele kilpidele. Olemasoleva paigaldise joonised on toodud TK lisas 1. Kilbil peab
olema nõuetekohane lennuohutuse takistustuli.
7) Seisuplatsid loetakse valminuks, kui tehtud on vajalikus mahus katendite ja kattemärgistuse
taastamine, vuukide täitmine ja lõppkoristus. Betooni puhul on oluline, et betoon on saanud
nõuetekohaselt ja piisavalt kivineda, et plats on võimalik võtta kasutusele. Seisuplatside
tööde puhul peab Töövõtja arvestama, et lennuvälja opereerimise seisukohalt on Tellijal
vajadus platside sulgemise aega minimeerida ja peale Töö valmimist seisuplatsid võtta
koheselt kasutusse.
Pilt 8 – Seisuplatsi M27 uue betoonplatvormi maht ja uus toitekilp
2.3. Seisuplatside M20, M24 ja M22 sademeveerennid
1) Amortiseerunud sademeveerennid tuleb katendist demonteerida ja asemele rajada uus F900
koormusklassiga sademeveerenn.
2) Uue sademeveerenni kogumiskaevud tuleb ühendada olemasolevasse sademeveesüsteemi.
Kõikidel kogumiskaevudel peab olema setteosa.
3) Renniliini otstes ja ettenähtud vahemaa tagant peavad olema avatavad puhastusluugid.
4) Uue sademeveerennina kasutada samaväärset sademeveerenni ja samaväärset tehnilist
lahendust nagu on varasemalt aastatel 2017 ja 2021 rajatud M perrooni sademeveerennid.
Varasemalt rajatud sademeveerennide tööprojektid on toodud TK Lisas 3. Samaväärseks
loeme suletud ristlõikega betoonist rennielementidest koostevat rennisüsteemi, mis on
sobilik kasutamiseks lennuväljadel ja mis on vastupidavad lennuväljadel kasutatavatele
jäätõrjeainetele.
5) Asendatava sademeveerenni maht kokku ca 153m.
6) Säilitatava platvormiosa ja renni vahelise vuugi täitmisel vajadusel renoveerida ka piirneva
ala deformatsiooni ja mahukahanemise vuugid.
7) Lahendada demonteeritava sademeveerenni eemaldamine ja uue sademeveerenni rajamine
viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat betoonplatvormi ja välistab
hilisemas ekspluatatsioonis sademeveerenni ja betoonkatendi pindade vahelise kõrgusliku
erinevuse tekkimise.
8) Seisupaiga katendi valmimisel tuleb taastada seisupaiga ja liiklusala teekattemärgistus
vastavalt lennuvälja markeerimisjoonisele (TK Lisa 10).
11
TL_H_0392
Pilt 9 – Jäätõrje seisuplatsi M20, M24 ja M22 sademeveerennid
2.4. Perroon K
1) Aastal 2021 rajatud perrooniosa on ette nähtud laiendada ida poole. Perroonile peab
lisanduma üks täiendav nõuetekohane E klassi õhusõiduki seisuplats koos selleks vajalike
rajatistega. Betoonkatendi lisanduv maht on orienteeruvalt 7600m2 ja asfaltkatendi lisanduv
maht on orienteeruvalt 6100 m2 koos kõikide vajalike alus- ja konstruktsioonikihtidega.
2) Tööprojekti koostamisel võtta aluseks K Projekti eelprojekt töö nr 18096, mis on toodud TK
Lisas 4. Viidatud eelprojektis on perroon projekteeritud suuremas mahus, ulatudes ida suunal
kuni ruleerimistee Z lõpuni. Vertikaalplaneering lahendada vastavalt TK Lisa 4 eelprojektile.
3) Perrooni betoonkatend vastavalt TK Lisa 4 eelprojekti teede osa katendi Tüüp 10. Perrooni
asfaltkatend vastavalt TK Lisa 4 eelprojekti teede osa katendi Tüüp 4.
4) Tööprojekti koostamisel võtta arvesse 2021 aastal teostatud II Ehitusetapi tööprojekt ja
täitedokumentatsioon, mis on toodud TK Lisas 5 ja TK Lisas 6.
5) Tööprojekti koostamisel võtta arvesse, et perrooni laienduse maht peab olema piisav,
mahutamaks ühe täiendava E klassi õhusõiduki seisuplatsi ning selle täiendava seisuplatsi
idapoolsesse serva peab mahtuma 7 m laiune perrooni teenindustee koos teeäärse
parkimisalaga. Lähtuda punktis 2.4. 1) toodud ligikaudsetest mahtudest.
6) Perrooni laienduse betoon ja asfaltkatendi üleminek haljasalaks lahendada asfaltkatendiga
teepeenraga laiusega vähemalt 3,5 millel peab olema võimalik parkida õhusõidukeid
teenindavaid sõidukeid. Asfaltkatendi aluskonstruktsioon tuleb lahendada betoonkatendi
aluskonstruktsiooniga samaväärselt, võimaldades betoonkatendiga perrooniosa
perspektiivset edasist laiendamist ida suunal.
7) Kui K perrooni laienduse kõrguslik lahendus eeldab olemasoleva lõunapoolse aia äärse
patrulltee vertikaallahenduse muutmist, siis tuleb see projekteerida ja teostada käesoleva
töövõtu mahus.
8) Tööprojektis teostada katendiarvutus. Projekteerimisel ja katendiarvutusel võtta aluseks TK
Lisas 8 toodud lennuoperatsioonide prognoos, arvestades K perroonile 5% kogu
lennuoperatsioonide mahust.
9) Katendiarvutuses ja tööprojekti koostamisel arvestada, et betoonkatendi kihipaksused
peavad olema kogu betoonkatendi ulatuses muutumatud.
10) Uue betoonplaadi paksus peab olema vähemalt h=300mm.
11) Laiendatava perrooniosa alla jääv lennujaama magistraalkraavi lõik tuleb vajalikus mahus
sulgeda ja sademeveed tuleb juhtida torusse. Lahendada perrooni laienduse alasse jäävad
sademeveerajatised. Perimeetritee äärse kraavi truup rajada uude asukohta.
12) Laiendatava perrooniosa alla jääb olemasoleva K perrooni sademevee kohtpuhastite
kompleks, sh liivapüüdurid (2tk), õlipüüdurid (3tk), proovivõtukaev ja siibrikaev koos
ühendustorustiku ja torustikul paiknevate kaevudega. K perrooni laienduse tööprojekti
12
TL_H_0392
koostamisel tuleb leida lahendus kohtpuhastite kompleksi säilitamiseks projekteeritava
perrooni laienduse all. Tuleb leida lahendus mahutite teenindusluukide lahendamiseks
selliselt, et oleks tagatud F900 koormusklassi nõue (näiteks on võimalik mahutite
juurdepääsu luugid grupeerida, st näha ette terviklikud F900 koormusklassi moodulluugid
kõrvuti olevate teenindusluukide katteks).
13) Tuleb lahendada olemasoleva kohtpuhastite automaatikakilbi paigaldus sobivasse asukohta
ja tagada kilbile juurdepääs.
14) Ühendustorustike (käänakud, kolmikud) kaevud võivad jääda betoonplaadi alla eeldusel, et
on võimalik teostada hiljem torustike hooldust. Mahutite ventilatsioon grupeerida ja
lahendada süvistatuna või viia perrooni alt välja platsi lõunaküljele.
15) Uue rajatava perrooniga lisatava täiendava valgala (mis on vastavalt TK Lisa 4 eelprojektile
ette nähtud ühendada olemasolevasse puhastite kompleksi) äravoolu osas teostada
kontrollarvutus (EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk). Juhul kui puhasti arvutusvooluhulk
(olemasolev valgala + lisanduv valgala) ületatakse on vajalik ette näha lahendused
sademevee tippvooluhulkade ühtlustamiseks.
16) Olemasolevad säilitatavad kaevud tuleb välja vahetada F900 koormusklassiga kaevude
vastu.
17) Perrooni laienduse vertikaalplaneering, katendid, sademeveesüsteemid, drenaaž,
valgustusmast sh välisvalgustus, õhusõidukite elektri toitekilbid ja kilpide pistikud,
videovalve, põrkepiirded ja kattemärgistus lahendada samaväärselt olemasoleva
perrooniosaga, st tööprojektid TK Lisa 5. Projekteerida ja ehitada elektri- ja
sidekanalisatsioon.
18) Perrooni sademeveerennina kasutada samaväärset sademeveerenni ja samaväärset tehnilist
lahendust nagu on varasemalt aastal 2021 rajatud K perrooni sademeveerennid. Varasemalt
rajatud sademeveerennide tööprojektid on toodud TK Lisas 5. Samaväärseks loeme suletud
ristlõikega betoonist rennielementidest koostevat rennisüsteemi, mis on sobilik kasutamiseks
lennuväljadel ja mille koormusklass on F900.
19) Projekteerida ja rajada toitekilp LTP-6 ja prožektori mast PM-6. Rajada kaablikanalisatsioon
ja ühendada kilbid olemasoleva võrguga, selleks pikendada olemasolevat kaabeldust, mis on
rajatud LTP-5 ja PM-6 kilbini. Valgustusmastiks kasutada 25 meetri kõrgust teeninduskorviga
varustatud täisseinalist terasmasti, mis peab olema kuumtsingitud ja värvitud puna-valgeks
samaväärselt olemasolevate K perrooni valgustusmastidega.
20) Perrooni valgustusmast, prožektorid, valvekaamerad ja põrkepiirded peavad olema
samaväärsed olemasolevatega ja varem projekteeritutega. Prožektorid peavad olema
liidetud olemasolevasse välisvalgustuse juhtimissüsteemi. Valvekaamerad peavad olema
liidestatud lennujaama olemasolevasse videovalvesüsteemi.
21) Rajada K perrooni purgla platsi välisvalgustus vastavakt TK lisa 4. Paigaldada olemasolevale
valgustusmasti vundamendile valgustusmast, paigaldada välisvalgustuse kaablid, kilp,
prožektorid. Toite võib võtta LTP-12 kilbist (vt TK Lisa 5), kilpi paigaldada lisa kaitselüliti,
juhtimine lokaalne. Valgustusmast ja kilp kaitsta põrkepiirdega. Valgustusmast peab olema
kuumtsingitud ja värvitud puna-valgeks samaväärselt olemasolevate K perrooni
valgustusmastidega.
22) Lisanduvale K perrooni valgustusmastile paigaldada kaks valvekaamerat: pöördkaamera ja
staatiline kaamera.
23) Kaamerate ühendamiseks tuleb pikendada olemasolevat sidetrassi ja rajada SM FO kaabel
min. 4 kiudu Alajaam 2- st kuni lisanduva mastini. Mastile paigaldada seadmekapp, nagu
juba olemasolevatel, varustada elektritoitega. Rajada Cat kaabeldus kapist kaamerateni. Iga
kaamera kohta on vaja optikakonverterit POE toitega ja optikamoodulit Alajaam 2 poole.
Kaamerad ja litsentsid vastavalt spetsifikatsioonile (vt. TK Lisa 4).
24) Säilitada olemasolev tuletõrjehüdrandi veetoru. Paigaldada rajatavale perrooni katendile
maapealne tuletõrjehüdrant, kaitsta põrkepiirdega või postidega.
25) K perrooni laienduse piirkonda tuleb olemasolevasse julgestusaeda rajada uus värav. Uue
värava tehniline lahendus ja konstruktsioon peab olema samaväärne piirkonnas olevate
teiste väravatega. Värava tüüplahendus on toodud TK Lisa 6.
26) Kattemärgistus tuleb lahendada ka perrooni üleminekul ruleerimisteele Z. Eemaldatav
kattemärgistus tuleb maha pesta spetsiaalse survepesuseadmega. Vajadusel taastada
olemasolev kattemärgistus.
27) Perrooni laienduse ehitustööde teostamiseks tuleb töömaa eraldada lennuvälja
julgestuspiirangualalt, selleks tuleb paigaldada ajutine julgestusaed (vt. punkt 3.1.5). Peale
13
TL_H_0392
ajutise julgestusaia vastavaks tunnistamist lennujaama julgestusüksuse poolt on võimalik K
perrooni laienduse ehitusplatsile ligi pääseda avaliku ala kaudu, seejärel ei ole K perrooni
ehitusplatsile pääsemiseks vajalik lennujaama pääslaid läbida (vt. pilt 15).
28) Ajutise julgestusaia ääres peab olema tagatud sõidukite liikumine (ajutine perimeetritee),
mis on läbitav ka lennuväljal kasutatavate lennuvälja hooldus, pääste-ja õhusõiduki
teenindustehnikaga ning ajutine perimeetritee peab olema tolmuvaba kattega. Ajutine
perimeetritee osa peab olema tähistatud ajutiste liikluskorraldusvahenditega (aed tähistatud
jne). Vajadusel tuleb ajutist teed hooldada Tellija nõudmisel.
Pilt 10 – Olemasoleva K perrooni laiendus
2.5. Perimeetriaed
1) Vana tüüpi julgestusaed on ette nähtud välja vahetada uut tüüpi aia vastu. Vahetatava aia
maht on kokku ligikaudu 602 meetrit. Kanali tee piirkonnas on ette nähtud vahetada 432 m
ja Sepise tn piirkonnas 170 m.
2) Välja tuleb vahetada ka olemasolev värav V15 uue tiibvärava vastu. Uue värava puhas ava
peab olema võrdne olemasoleva väravaga. Uue värava tehniline lahendus ja konstruktsioon
peab olema samaväärne piirkonnas olevate teiste väravatega. Värava tüüplahendus on
toodud TK Lisa 6.
3) Kanali tee piirkonda rajatav uus aed peab olema kõrgusega vähemalt 2,5 m millele lisandub
tunnelokastraat. Sepise tn piirkonnas rajatav uus aed peab olema kõrgusega vähemalt 3,0
m. Sepise tn aia kaitseks rajada aiast ca 0,8 m kaugusele avatud ala poolele ristmiku
piirkonda maasse rammitud postidega põrkepiire pikkusega ca 40m. Perimeetriaia täpsemad
nõuded on toodud punktis 3.1.5 ja 3.4.8.
4) Kanali tee piirdeaiale paigaldada lennuohutuse takistustuled analoogselt olemasolevale,
vajadusel paigaldada tuledele uus toitekaabel.
5) Aia ja väravate projekteerimisel lähtuda Tehnilise Kirjelduse Üldosas toodud nõuetest. Uus
aed peab olema samaväärne piirkonnas paikneva olemasoleva uut tüüpi aiaga.
6) Aia ja väravate vahetamisel tuleb järgida kõiki lennuohutuse ja julgestusnõudeid (vt. punkt
3.1).
7) Uus aed projekteerida ja rajada kinnistupiirile ja otstes viia sujuvalt kokku olemasoleva uue
aiatüübiga.
14
TL_H_0392
8) Enne vana aia avamist ja likvideerimist peab uus aed olema täielikult valmis. Uue aia
ehitamise ajaks tuleb rajada ajutine julgestusaed vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosas
toodud nõuetele. Lennuvälja julgestusala piiriks olevat alalist või ajutist julgestusaeda tohib
avada vaid julgestustöötaja juuresolekul.
Pilt 11 – Sepise tn perimeetriaed ja põrkepiire
Pilt 12 – Kanali tee perimeetriaed ja värav V15
2.6. Asfaltkatte taastamine
1) Tööde mahtu kuulub asfaltkatte taastamine mahus 10 000 m2. Töömaht asub lennuvälja
suletud territooriumil õhusõidukite perroonil M.
2) Tööde mahtu kuulub kogu taastatava ala olemasoleva kattemärgistuse ülesmõõdistamine,
katendi kõrguste mõõdistamine, freesimisprojekti koostamine, freesimine, asfalteerimine,
kattemärgistuse taastamine.
3) Taastamisel kasutatav asfaldisegu AC 16 surf PMB 75/130-65, H=5cm. Asfaltsegu nõuded
vastavalt TK Lisa 4 eelprojekti teede osa katend Tüüp 4.
4) Kasutatav asfaldisegu peab olema vastupidav lennukite jäätõrjekemikaalidele ja
lennuväljadel kasutatavatele libedustõrjekemikaalidele, vt TK Lisa 14.
5) Asfaltkatte ja betoonkatte (sh sademeveerennide) vahelises vuugis kasutada spetsiaalset
vuugilinti või täita katendite vaheline soon kuuma bituumeniga.
6) Asfaltkatte taastamisel lähtuda nõutud kalletest ja tagada sademevete äravool
olemasolevatesse sademeveerennidesse. Katendile ei tohi vesi seisma jääda ega lompi
koguneda.
15
TL_H_0392
Pilt 13 – Asfaltkatte taastamine
3. Tööde tehniline kirjeldus
Projekteerimisel ja tööde teostamisel peab Töövõtja arvesse võtma kõiki käesolevas peatükis
toodud nõudeid ja tingimusi. Tööde teostamiseks peab Töövõtja vajadusel taotlema kõik
vajalikud kooskõlastused sh omavalitsuse ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused. Enne
projekteerimis- ja ehitustööde teostamist on Töövõtja kohustatud põhjalikult tutvuma
projektiala kohapealse olukorraga ja vajadusel teostama täiendavaid uuringuid
projekteerimise lähteandmete täpsustamiseks.
3.1. Lennujaama nõuded
Töövõtja on kohustatud täitma Lennujaama nõudeid. Lennujaama nõuded on mistahes
rahvusvahelistest õigusaktidest, Eesti Vabariigi õigusaktidest ning lennunduses kehtivastest
reeglitest ja tavadest tulenevad nõuded, standardid ja normid, muuhulgas Tellija juhised ja
lennuohutusest ning julgestusest tulenevad nõuded, mis on vajalikud Tellijale Lepingu
sõlmimisel tema eesmärkide saavutamiseks (muuhulgas lennuvälja liiklusala laiendamiseks
ja viimiseks vastavusse CAT II nõuetega), muuhulgas Tallinna lennujaama käitamises
rahvusvahelise lennujaamana viisil, et igal ajahetkel oleks tagatud lennuohutus ja
lennureisijate teenindamine selliselt, et Tööde tegemine ei tekitaks takistusi Tallinna
lennujaama käitamisel ega viivitusi lennukite teenindamisel, muuhulgas maapealse käitluse
läbiviimisel. Lennujaama nõuete rikkumise korral on Tellijal õigus peatada isiku sõiduki ja
läbipääsuluba ning rakendada sanktsioone (saata territooriumilt välja, suunata isik
täiendkoolitusele ja muid Lepingus kirjeldatud sanktsioone).
3.1.1. Lennuohutuse tagamine
1) Tallinna Lennujaama territoorium sh lennuvälja liiklusala on jagatud tsoonideks, milles
liiklemiseks ja tööde teostamiseks kehtivad erinevad erinõuded, millega tuleb arvestada
tööprojektide koostamisel ja ehitustööde ajakava ning ehitustööde teostuse kavandamisel.
Erinevates tsoonides liiklemiseks ja tööde teostamiseks tuleb järgida vastavas tsoonis
kehtivaid piiranguid ja eritingimusi.
2) Liiklusalal sõidukiga liiklemiseks tuleb edukalt läbida Tallinna lennuvälja poolt korraldatavad
koolitused. Lennuvälja liiklusalal asuval töömaal (ehitusplatsil) on helkurvesti või vastava
riietuse kandmine kohustuslik. Kõigist lennuohutust mõjutavatest ebareeglipärasustest tuleb
16
TL_H_0392
operatiivselt teavitada vastavalt korra „Ebareeglipärasusest ja lennuohutust mõjutavast
juhtumist teavitamise kord Tallinna lennuväljal“ nõuetele (vt. punkt 3.1.3).
3) Käesoleva töövõtu raames teostatavad projekteerimistööd ja ehitustööd teostatakse alade
kaupa selliselt, et kogu ehitusperioodi vältel oleks tagatud lennuvälja ohutu ja tõrgeteta
toimimine. Tööalad paiknevad erinevates tsoonides (vt TK Lisa 11 Lennuvälja kaardid). Tööde
teostamisel tuleb järgida tsooni kohta kehtestatud eritingimusi (tööaja piirang;
keskkonnatingimused, nagu valgustamine, tolm, müra, linnud; tuletööde piirangud;
transpordi liikumise ja kõrguse piirangud jne). Piirangute sisu ja ulatus on kirjeldatud punktis
3.1.4. Töötamine lennuvälja tsoonides.
4) Kui tööde käigus tekkiv tolm (sh roksoniga lõhkumise käigus tekkiv tolm) levib tuulega
liiklusalale või reisiterminali suunas, või kui tekkiv vibratsioon häirib reisiterminali
opereerimist, on tellijal õigus tööd peatada.
5) Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud rakendama tehnoloogiaid, mis piiravad tolmu
tekkimist ja tolmu levikut.
6) Töövõtja on kohustatud katma liiklusalale või reisiterminalile lendunud või paiskunud tolmu
või ehitusprahi tõttu tekkinud kahjud.
7) Töötamisel lennuvälja liiklusalal tuleb tööd teostada katkematu protsessina selliselt, et
piirangute kestus oleks minimaalne ja töödega seotud alad (õhusõidukite seisuplatsid,
perrooni teenindusteed, perimeetriteed…) saaks võimalikult kiiresti uuesti kasutusele võtta.
Seisuplatside kasutusse lubamise kohta vormistatakse kasutusele võtmise akt, mille
allkirjastavad Töövõtja, Tellija ja Insener. Kasutusele võtmise aktiga kinnitan Töövõtja, et
seisuplatsid vastavad Lennujaama nõuetele.
8) Enne tööde teostamist ja ehitusplatsile juurdepääsemist tuleb esitada ja kooskõlastada tööde
lennuohutusplaan, mis peab lahendama lennuohutuse, lennundusjulgestuse, ajutise
liikluskorralduse ja tööde etappideks jaotamisega seotud küsimused. Ajutine liikluskorraldus
tuleb tagada Töövõtja poolt. Kõikide ehitusplatside ja kõikide tööetappide kohta teeb
Töövõtja ajutise liikluskorralduse joonised ja ajakava (tööde täpne ajagraafik), võttes
arvesse lennuväljal liiklemise nõudeid ja iseärasusi.
9) Tööde täpne ajagraafik tuleb kooskõlastada Tellijaga vähemalt 2 nädalat enne tööde algust.
Ajakava (ajagraafik) peab sisaldama kõiki töövõttu kuuluvaid töid sh projekteerimistöid ja
kooskõlastamisteks kuluvad aega ning olema koostatud vähemalt nädalase täpsusega.
Täiendavalt kajastatakse tööde teostamise täpsed ajad päeva täpsusega ja töödega seotud
piirangud Nädala töökavas.
10) Liikluskorralduse ajutised muudatused/piirangud tuleb täiendavalt kooskõlastada Tellijaga.
Lennuvälja liiklusala teenindusteedel peab olema tagatud ohutu sõidukite liiklemine.
11) Kui ehitusplatsile juurdepääsuks tuleb ehitusmasinatel liigelda lennuvälja liiklusalal
(õhusõidukite perroon, perrooni teenindusteed), peab Töövõtja tagama, et transpordi käigus
ei pudeneks masinatelt võõrkehi. Lennuvälja liiklusala peab olema puhas igasugustest
võõrkehadest. Roomikutega sõidukitel on asfaltkatenditel liiklemine keelatud.
12) Lennuvälja perroonil asuv töömaa tuleb piirata aiaga ja tagada kõrvalasuvate seisuplatside
kasutus õhusõidukitega opereerimiseks. Töömaalt ei tohi sattuda kõrvalasuvatele
seisupaikadele ja liiklusala aladele võõrkehi (puistematerjal, betoonitükid, tolm jm).
Paigaldatav aed peab tõkestama võõrkehade sattumist kõrvalasuvatele seisuplatsidele, aed
peab olema ilmastikukindel st. vastu pidama tuulekoormusele. Ehitusplatsi piirdeaia nõuded
vastavalt punktile 3.1.5.
13) Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine lennuohutusplaanis tähistatud töömaa alalt
väljaspool lennuvälja liiklusalale ei ole lubatud.
14) Kui Töövõtja ehitusmasinatelt eraldub võõrkehi sh. tolmu, muda, puistematerjale, lennuvälja
liiklusalale, on Tellijal õigus lennujaama ohutu käitamise tagamiseks ja Lennujaama nõuete
täitmiseks koheselt teostada koristus, ilma Töövõtjaga täiendavalt kooskõlastamata.
Vastavad kulud peab kompenseerima Töövõtja. Liiklusala koristusvajaduse osas teeb otsuse
Tellija poolne lennuvälja liiklusala ohutuse eest vastutav isik, kelleks on rajameister. Kulud
tuleb kompenseerida vastavalt teenuste hinnakirjale, mis on toodud TK Lisa 13. Seejuures
tuleb arvestada, et kui tööd teostatakse aastal 2023, siis tuleb teenuste hindadele arvestada
10% hinnalisa.
15) Tööde teostamisel lennuvälja liiklusalas sh liiklusalal toimuvate ühekordsete tööde korral
tuleb igakordselt ja/ või igal hommikul töömaa-ala täielikult koristada ja üle anda Inseneri ja
Tellija esindajale. Töövõtja peab tagama igakordselt, et tema poolt tööde teostamiseks
kasutuses olnud lennuvälja liiklusalal tagatakse pärast igakordset tööde lõppu õhusõidukite
17
TL_H_0392
ohutud käitamistingimused. Inseneri ja Tellija esindajad peavad veenduma objekti
kvaliteedis ja ohutuses lennuliiklusele avamiseks. Kõik puudused (kaasa arvatud töömaa
koristus, kattemärgistuse taastamine ja kõrvaliste esemete eemaldamine) tuleb Töövõtja
poolt koheselt likvideerida enne töömaa (ehitusplatsi) liikluse ja lennuliiklusele avamist.
3.1.2. Lennundusjulgestus
1) Julgestuspiirangualal tööde läbiviimiseks peavad Töövõtja (sh allhanke korras töid teostavad
ettevõtted) poolt töid teostavad töötajad taotlema lennujaama läbipääsuluba ning läbima
selle saamiseks kõik vajalikud protseduurid. Kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse tööde
teostamiseks julgestuspiirangualal tuleb taotleda Tallinna lennujaama sõidukiluba. Tallinna
lennujaama läbipääsu- ja sõidukilubade taotlemist reguleerib protseduur „Läbipääsu- ja
sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Tallinna lennuväljal“, mis on toodud TK Lisas 11.
2) Töövõtja tasub lennujaama läbipääsu – ja sõidukilubade, nendele kantavate pädevuste ja loa
väljastamise eelduseks olevate taustakontrolli ja koolituse eest vastavalt kehtivale Tallinna
lennujaama teenuste hinnakirjale, mis on toodud TK Lisa 13.
3) Nõuded läbipääsulubade väljastamiseks on esitatud AS Tallinna Lennujaam poolt kehtestatud
Läbipääsu-ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise korras (TK Lisa 11). Eeldatav aeg isikute
kontrolliks ja juhendamiseks kuni loa väljastamiseni on ca 3-4 nädalat. Töövõtja peab
arvestama asjaoluga, et kõik luba taotlenud isikud ei pruugi läbida taustakontrolli ega saada
taotletud luba(sid).
4) Kui lubade väljastamiseks vajalikud eeldused on täidetud, väljastatakse Töövõtja isikutele
rohelised isiku- ja sõidukiload, vt TK Lisa 11.
5) Lennuvälja julgestusalale toodavate materjalidele (sh puistematerjalid, betoon, asfalt jms
ehitusmaterjal, mida ei saa lennuvälja pääslas läbivalgustusseadmega läbi vaadata), tuleb
teostada kontroll ehitusplatsil maha laadimise käigus. Kontrolli saab teostada vaid
julgestustöötaja ja seega tuleb antud materjale saatma ja kontrollima julgestustöötaja.
Olenevalt tööde kestvusest (kuni 0,5 tunni kestvad maha laadimised) on võimalik teostada
olemasoleva julgestustöötajate ressursiga, kui neil ei ole parasjagu muid ülesandeid.
Materjalide, mis vajavad julgestustöötaja saatmist (ka lühiajaliselt), lennuvälja julgestusalale
toomisest on alati soovitav lennujaama eelnevalt informeerida
[email protected] e-posti
aadressil vähemalt 48h ette, et tagada pääslas võimalikult kiire sisenemine.
6) Lennuvälja julgestusalal suuremahuliste materjalitarnete ja pikemajaliste maha laadimise
tööde teostamiseks, mille juures peab olema julgestustöötaja, tuleb eraldi tellida
julgestustöötajast saatja. Tellimus tuleb esitada e-posti aadressil
[email protected] ning
lisades kirja koopiasse Tallinna lennujaama poolne projektijuht. Eelnevalt tuleb vedude
toimumise ajad teatada Nädala töökavas.
7) Kõik lennujaama julgestuse ning julgestusteenust pakkuva ettevõtte (nt G4S) poolt
osutatavad teenused, nii materjalide saatmine ehitusplatsile kui ka ehitusplatsil materjalide
mahalaadimise julgestamine, on Töövõtjale tasulised teenused. Tasu arvestatakse vastavalt
teenuste hinnakirjale, mis on toodud TK Lisa 13. Pakkumuse koostamisel arvestada
julgestuse saateteenuse mahuga 400 tundi ja julgestustöötaja valveteenusega 400 tundi
ning vastav kulu tuleb pakkumuse koostamisel arvesse võtta. Kui ettenähtud tundide maht
ületatakse, siis on TV-l õigus küsida ületatud mahu eest Tellija käest kompensatsiooni, mida
arvestatakse vastavalt hetkel kehtivale teenuste hinnakirjale.
8) Pakkumuse koostamisel tuleb arvesse võtta, et kui töid teostatakse 2023. aastal, siis tuleb
lennujaama teenuste hinnakirja (TK Lisa 13) hindadele arvestada 10% hinnalisa.
9) Töövõtja peab tööde teostamisel arvestama dokumendis „Lennundusjulgestuse juhised
lennujaamas töid teostavatele ettevõtetele“ toodud nõuetega (TK Lisa 11).
10) Töövõtjal on võimalik taotleda lennujaama Tuntud tarnija õigused. See tähendab, et Töövõtja
kindlaksmääratud töötajad peavad läbima vastava koolituse ning neile omistatakse varude
„valvaja“ õigused. Kui lennujaama julgestusalale toodavate materjalide tarnimisel sh peale-
ja mahalaadimisel viibib kaasas varude valvaja õigusega isik, siis ei ole alalõigus 5) ja 6)
kirjeldatud protseduurid vajalikud. Tuntud tarnija õiguste taotlemine on kirjeldatud
dokumendis „Tallinna lennuvälja julgestuspiirangualale toodavate lennuvälja varude
käitlemise kord“ (vt. punkt 3.1.3). Tuntud tarnija õiguse taotlemine võib võtta aega 1 kuni
3 kuud. Töövõtja peab arvestama võimalusega, et tulenevalt erinevatest asjaoludest, ei
pruugita Töövõtjale Tuntud tarnija õigusi väljastada. Tuntud tarnija õiguse taotlemisega
seotud kulud on toodud teenuste hinnakirjas, mis on toodud TK Lisa 13.
18
TL_H_0392
3.1.3. Tallinna lennujaama eeskirjad
Tööde teostamisel ja liiklemisel Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil peab Töövõtja
juhinduma nõuetest, mis kehtestatud Tallinna Lennujaama poolt dokumentides mis on
loetletud Tabelis 1. Dokumendid on leitavad TK Lisa 11.
Dokumendi nr Dokumendi nimetus
Kaeve-, tõste-ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennuvälja
QLO-E-K-01
territooriumil
QLO-E-K-01-V-01 Kaeve- ja tõstetööde luba, loa vorm
Tegevused piiratud nähtavuse korral Tallinna lennuvälja
QLO-E-K-02
kinnisel territooriumil
Läbipääsu- ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord
QLJ-E-K-03
Tallinna lennuväljal
QLJ-E-K-03-V-03 Lisa 1 Läbipääsuloa taotluse vorm
QLJ-E-K-03-V-04 Lisa 3. Sõidukiloa taotluse vorm
Sõidukite liikluskorraldus Tallinna lennuvälja kinnisel
QLO -K-04
territooriumil
QLO-K-12 Võõrkehade käitlemise kord Tallinna lennuväljal
Ebareeglipärasusest ja lennuohutust mõjutavast juhtumist
QLO -K-11
teavitamise kord Tallinna lennuväljal
QLOK-10 Ohutuse üldnõuded Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil
QKRJ-E-K-04 Tuletööde korraldamine Tallinna lennujaamas
QKRJ-E-K-04-V-01 Tuletööde luba, loa vorm
QLO-E-R-01 Tallinna lennuvälja kaardid
Ruleerimisteede ja perroonide kasutamise kord Tallinna
QLO-K-03
lennuväljal
Tallinna lennuväljal asuvate pääslate ja tehnoloogiliste
QLJ-E-K-10
väravate kasutamise kord
Tallinna lennuvälja julgestuspiirangualale toodavate
QLJ-E-K-12
lennuvälja varude käitlemise kord
LENNUNDUSJULGESTUSE JUHISED LENNUJAAMAS TÖID
TEOSTAVATELE ETTEVÕTETELE
Tabel 1
3.1.4. Töötamine lennuvälja tsoonides
1) Käesolevas töövõtus ette nähtud tööde teostamiseks peab Töövõtja tööde teostamiseks
liiklema ja töid teostama lennuvälja tsoonides kollane ja roheline.
2) K perrooni laienduse ehitusplats on ette nähtud ajutise julgestusaiaga rohelisest ja punasest
tsoonist eraldada, seejuures peab Töövõtja ajutise julgestusaia paigaldamiseks ja ajutise
patrulltee rajamiseks sisenema ka punasesse tsooni. Punases tsoonis Töövõtja iseseisvalt
töid teostada ei saa ja tingimused kooskõlastatakse täiendavalt nädala töökavas.
3) Tsoonides töötamisel kehtivad lisaks TK Lisas 11 kirjeldatud tingimustele järgmised nõuded:
a) Punane tsoon - paikneb lennuvälja lennuliiklusalal ning on defineeritud kui
lennurada, lennuraja ohutusriba, ruleerimisteed ja ruleerimisteede ohutusriba.
Punases tsoonis planeeritud tööd tuleb esitada täiendavaks kooskõlastamiseks
Nädala töökavas. Isikute ja sõidukite ligipääs punasesse tsooni toimub vastavalt
19
TL_H_0392
punktis 3.1.3 viidatud dokumentides kehtestatud nõuetele. Ehitustöid punases
tsoonis võib teostada ajutiselt ja lokaalselt Tellija rajameistri saatmisel ja need
sõltuvad lennuliikluse viisist ning mahust ja ilmastikutingimustest. Piiratud
nähtavuse protseduuride korral (nähtavus vähem kui 1000 m) tuleb kõik tööd
punases tsoonis peatada. Öisel ajal ja lennuliikluseks suletud lennuraja
tingimustes on võimalik teostada ehitustöid Tellija rajameistri saatmisel.
Rajameistri saatmine tuleb Töövõtjal ette tellida ja see on Töövõtja jaoks tasuline
teenus (vt. TK Lisa 11).
b) Roheline tsoon - paikneb lennuvälja liiklusalal ning on defineeritud kui perroonid
ja lennujaama teenindusteed ja ringteed (va. punane tsoon). Ehitustööd rohelises
tsoonis on lubatud päeval ja öisel ajal peale Tellija kooskõlastust. Isikute ja
sõidukite ligipääs rohelisse tsooni toimub vastavalt punktis 3.1.3 viidatud
dokumentides kehtestatud nõuetele. Rohelises tsoonis teostatavad tööd on vaja
esitada Nädala töökavas. Ligipääs rohelisesse tsooni toimub läbi lennuvälja
pääslate.
c) Kollane tsoon - piirkond väljaspool lennuvälja liiklusala. Lennuvälja tsoonide
kaardil tähistatud kollase värvusega. Kollases tsoonis teostatavad tööd on vaja
esitada Nädala töökavas. Ligipääs kollasesse tsooni toimub läbi lennuvälja
pääslate.
d) Avatud tsoon – avatud alal olev ehitusala, mis paikneb väljaspool lennuvälja
liiklusala ning peab olema lennujaama kinnisest alast eraldatud statsionaarse või
ajutise julgestusaiaga. Lennujaama kinnise ala ja avatud ehitusala vahelise
nõuetekohase aia paigaldamise eest vastutab Töövõtja. Takistused, mis ulatuvad
üle takistustevabade piirangupindade, tuleb enne püstitamist kooskõlastada
Inseneri/Tellijaga. See kehtib kõigi muudatuste ja tööde kohta lennutegevuse alal
näiteks kaevetööd, ajutiselt püstitatavad objektid või seadmed. Alles peale sellise
töö või seadme kohta NOTAM’i avaldamist on lubatud vastava tööga alustada.
Töövõtja on kohustatud sellistest töödest ette informeerima ning Insener peab
koordineerima vastavate lubade saamist ja NOTAM’i avaldamist koos Tellijaga.
Avatud tsooni sisenemiseks ei ole lennujaama läbipääsuluba vaja.
Pilt 14 – Tallinna lennuvälja kinnise territooriumi tsoonide skeem (vt TK lisa 11 Lennuvälja kaardid)
3.1.5. Ajutised piirded ja ajutine turvaaed
1) Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid,
avatud kaevikud jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks
kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile.
2) Ehitusplatsi ja avatud tsooni vaheliseks piirdeks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega
stabiilset ja katkematut puit-, plast või metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks
20
TL_H_0392
sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Liiklusaladel kasutatavad piirded
peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega ja lahendatud koos ajutise
liikluskorraldusega. Ehitusplatsi piirdeaed peab tõkestama võõrkehade levimist lennuvälja
liiklusalale.
3) Piirdeid, hoiatussilte jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja
hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult
kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Tellija poolt heaks
kiidetud.
4) Töövõtja on kohustatud hoidma volitamata isikud ehitusplatsilt eemal. Sõidukite parkimisel,
ehitusega seotud ajutiste hoonete paigaldamisel ja materjalide ladustamisel ehitusalal tuleb
järgida Lennundusseaduse nõudeid, ning Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud nõudeid.
5) Töötamisel lennuvälja julgestusalal ja liiklusalal peab ajutine töömaa-ala olema selgelt
piiratud ja markeeritud, vastates kõikidele lennujaama normdokumentidele ja
rahvusvahelistele lennundusnõuetele, Lennujaama nõuetele. Perroonil paiknevad töömaad
(ehitusplatsid) peavad olema piiratud madalate piirdeaedadega.
6) Ajutise turvaaia nõuded: Avatud ala ja julgestuspiiranguala vaheline ajutine piirdeaed
(ajutine turvaaed) peab olema kõrgusega maapinnast min 2,5 meetrit. Postid tuleb
ankurdada maasse, vältimaks nende ümber lükkamist/kukkumist. Aia peale tuleb kindlalt
kinnitada tunnelokaslint Concertina diameetriga 600mm (paigaldatuna). Kasutada võib
ümar- või nelikantposti. Aia materjalina võib kasutada keevispaneeli või keevis-võrku ning
aia konstruktsioon peab tagama loomade ja võõrkehade mittesattumise
julgestuspiirangualale. Ajutisest turvaaiast sees pool peab olema patrullsõidukiga läbitav
patrulltee (ajutine patrulltee). Ajutine turvaaed tuleb toestada suletud ala poolt
kaldtugedega. Kaldpostid peavad olema paigaldatud vähemalt 10 m sammuga.
7) Ajutise turvaaia ümber tõstmist (nt kahe vaheetapi vahel) tohib teostada ainult Tellija poolt
kooskõlastatud plaani alusel (plaan peab eelnevalt saama Transpordiameti heakskiidu) ja
Tellija poolt määratud julgestusüksuse juuresolekul.
8) Ajutisel julgestuspiiranguala aial peavad olema vähemalt iga 70 m järel paigaldatud
infotahvlid (500x700 mm, 0,5 mm kuumtsinkplekk, ääred tagasi pööratud, lamineeritud 7
aastane kleebis). Infotahvlid tarnib Töövõtja, kujunduse annab Tellija.
9) Töövõtja vastutab kõikide ajutiste aedade püsivuse eest.
3.2. Üldist
1) Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda käesolevas Tehnilise Kirjelduses Üldosas
viidatud Transpordiameti poolt koostatud Teetööde Tehnilisest Kirjeldustest (edaspidi TTK)
2) Mistahes töö täitmist ei saa alustada enne kui Töövõtja on selleks saanud nõutavad load,
vajalikud Inseneri kooskõlastused ja Tellija kinnitused, sh taotleda tuleb AS Tallinna
Lennujaam kaeve- ja tõstetööde luba.
3) Töövõtja peab enne tööle asumist ja tööde ajal täitma kõiki lennujaama käitamisest
tulenevad erinõudeid ja saama vajalikud kooskõlastused. Lennuväljal ja lähiümbruse aladel
on tõstetöödele kehtestatud piirangud. Arvestada tuleb tõstetöödel Tallinna lennuvälja
takistusevaba piirangupinna nõuetega ja tööd kooskõlastada nädala töökava koosolekutel.
4) Töövõtja vastutab tööde käigus ilmnenud ettenägematute tööde ja tema poolt koostatud
tööprojektiga seotud vigade eest vaatamata asjaolule, et projekt või selle etapp on
kooskõlastatud/kinnitatud Inseneri ja/või Tellija poolt.
5) Töövõtja ülesandeks on teostada kõigi rajatiste ja paigaldatavate seadmete katsetused,
tagada nende nõuetekohane käiku võtmine, koostada nende kasutus- ja hooldusjuhendid,
koolitada välja Tellija personal ning asjakohaste kolmandate osapoolte personal.
6) Töövõtja peab tagama kõikide vajalike tehniliste seadmete ja infrastruktuuri täieliku
valmisoleku ja/või käigus oleku ehitustööde ajal ning erinevate tööetappide vaheldumisel,
tagades seeläbi Tallinna Lennujaama tõrgeteta käitamise ehitustööde ajal.
7) Töövõtja peab arvestama võimalusega, et Tellija poolt töötab ehitusobjektil või ehitusobjekti
kindlaks määratud osal Kõrvaltöövõtja (definitsioon vastavalt ETÜ 2013).
8) Tehtud tööde kvaliteedi hindamine ning aktsepteerimine Inseneri ja Tellija poolt toimub
vastavalt lepingule ning käesolevale tehnilisele kirjeldustele.
21
TL_H_0392
9) Kui töö kvaliteet ei vasta nõuetele, aktsepteerib Insener töö alles pärast Töövõtja poolsete
meetmete rakendamist kooskõlastatult Inseneriga ning töö vastavusse viimist Tellija
nõuetele.
10) Kaetud tööde puhul võib järgnevat tööd alustada ainult peale kaetud töö heakskiitmist ja
dokumenteerimist Inseneri poolt. Kaetud tööde ülevaatused kutsub kokku Töövõtja,
teavitades sellest Tellijat ja Inseneri vähemalt 2 tööpäeva ette. Kaetud tööde kohta
vormistab Töövõtja nõuetekohased kaetud tööde aktid.
11) Kui käesolevas Tehnilise Kirjelduse Üldosas nõutakse Inseneri heakskiitu, ei vabasta saadud
heakskiit Töövõtjat tema lepingulistest ülesannetest või vastutusest.
12) Ebakvaliteetselt tehtud töö peab Töövõtja oma kuludega uuesti tegema. Näiteks, kui
sademevesi koguneb valede kallete tõttu uue betoonplatsi peale (või uue ja säilitatava platsi
üleminekukohta) lompi, tuleb kallete korrigeerimiseks terve plaat betoneerida uuesti. Samuti
tuleb kogu töö teha uuesti, kui betooni pinnaviimistlus ebaõnnestub.
13) Teekattemärgistus taastada. Vajalikud žabloonid on lennujaamal olemas. Enne katendite
lammutamist, peab Töövõtja kattemärgistuse geodeetiliselt üles mõõdistama, et oleks
võimalik kattemärgistus hilisemalt samas asukohas taastada. Eemaldatav kattemärgistus
tuleb maha pesta spetsiaalse survepesuseadmega.
3.2.1. Projekteerimine
1) Töövõtja peab teostama kõik vajalikud projekteerimistööd ja koostama tööprojektid
vastavalt käesolevas Tehnilise Kirjelduses üldosas ja lepingus esitatud tingimustele. Töövõtja
peab koostama tööprojektid ja tööjoonised kõikide tööde kohta, mis on vajalikud Alalise või
Ajutise Töö tegemiseks. Tööprojektid tuleb koostada vastavalt EVS 932:2017 määratud
tööprojekti staadiumile. Lisaks tuleb töövõtjal koostada tehaseliste toodete detailide ja
sõlmede joonised, tootejoonised ja muud joonised, mille koostamine ei kuulu EVS 932:2017
tööprojekti staadiumi koosseisu, kuid on ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks
vajalikud.
2) Kõikide tööde teostamiseks tuleb koostada tööprojekt, millele tuleb enne tööde teostamisega
alustamist saada kõik vajalikud kooskõlastused ja load sh Tellija poolne kooskõlastus. Enne
projekteerimistöödega alustamist peab Töövõtja hankima kõik asjassepuutuvad tehnilised
tingimused sh projekteerimistingimused.
3) Töövõtja peab kõiki projekteeritud lahendusi Tellijale ja Insenerile enne ametlikule
kooskõlastusringile saatmist esitlema ja esitluse käigus põhjendama Tellija tingimustes
toodud nõuete täitmise. Projektide esitlemine on Tellija ja Inseneri kooskõlastuse saamise
eeltingimus. Projektide esitlemine toimub iganädalaste projekteerimiskoosolekute raames.
Esitlusel peavad osalema projektlahenduste otsesed autorid.
4) Töövõtja peab koostama rajatiste ja seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid. Kasutus- ja
hooldusjuhendid tuleb esitada koos tööprojektiga.
3.2.2. Normdokumendid
1) Töövõtja peab tööde tegemisel sealhulgas tööprojektide koostamisel juhinduma käesolevast
Tehnilise Kirjelduse Üldosast ja selle lisadest, Euroopa Parlamendi määrusega nr 216/2008
moodustatud Euroopa Lennuohutus-organisatsiooni (EASA) dokumentidest ja standarditest,
muudest standarditest ja normidest sealhulgas Eurokoodeksitest ning Lennujaama Nõuetest.
2) Projekteerimisel tuleb järgida kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente.
3) Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda kõikidest asjassepuutuvatest
normdokumentidest ja juhendmaterjalidest sh Easy Access Rules for Aerodromes (Regulation
(EU) No 139/2014).
4) Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 määrus nr 97 RT I, 18.07.2015, 7.
5) Lennundust puudutavate nõuete osas nii tööprojekti koostamisel, ehitustööde teostamisel ja
vastuvõtmisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi määrusega nr 216/2008 kehtestatud
Euroopa Lennuohutusorganisatsiooni (EASA) ning ICAO dokumente, kusjuures EASA
dokumentide nõuded on ülemuslikud.
6) Kui mõni ülevõetud standard on Eestis kasutusele võetud inglise keeles, puudulike rahvuslike
lisadega või puudub üldse, lähtuda vastavast mitte ülevõetud Eesti rahvuslikust standardist
(EVS).
22
TL_H_0392
7) Kui Tehnilises Kirjelduse Üldosas või lepingus viidatakse konkreetsele õigusaktile või
normdokumendile, mis puudutab kasutatavaid materjale või tooteid ja tehtavaid või
kontrollitavaid töid, tuleb lähtuda selle õigusakti või normdokumendi kõige viimasest
versioonist, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
8) Kui mõni Tehnilise Kirjelduse Üldosas või lepingus viidatud õigusakt või normdokument on
hanke läbiviimise hetkeks aegunud, siis tuleb lähtuda kõige viimasest hetkel kehtivast
versioonist.
9) Tee-ehituslike tööde projekteerimisel ja teostamisel tuleb juhinduda käesoleva Tehnilise
Kirjelduse Üldosas viidatud Transpordiameti poolt koostatud riigiteede normdokumentidest,
mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressilt https://www.transpordiamet.ee/maanteed-
veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid.
10) Selliste tööde, mille osas täpsemad kvaliteedinõuded puuduvad, teostab Töövõtja Tööd
vähemalt kvaliteediga, mida saab oodata hoolsalt, eriteadmistega ehitusettevõtjalt.
3.2.3. Üldised tehnilised nõuded
1) Projekteerida ja teostada tööde teostamiseks vajalikus mahus katendite sh haljastuse
taastamist. Katendite taastamine lahendada tööprojektis. Kõik taastamised teostada ja
tihendada kihiliselt. Mitte kahjustada säilitatavaid katendeid, vajadusel taastada töödele
eelnenud olukord.
2) Teekattemärgistuseks kasutatav värv peab olema tavapärane teede kattemärgistus värv
koos klaaskuulidega. Plastik värvi ei kasutata.
3) Betoonkatendi ja asfaltkatendi üleminekud, samuti ka uue ja säilitatava katendi üleminekud,
tuleb lahendada viisil, mis välistaks edaspidi ekspluatatsioonis katendite pindade
omavahelise kõrgusliku erinevuse tekkimise.
4) Kõik projekteeritavad ja paigaldatavad sademeveerennid ning kaevud peavad olema
koormusklassiga F900.
5) Projekteerimisel ja katendiarvutuse teostamisel arvestada TK Lisas 8 toodud
lennuoperatsioonide prognoosiga.
6) Projekteeritavatele uutele katenditele teostada katendiarvutus.
7) Nõuded perrooni katendi kandevõimele vastavalt EU komisjoni määrusele ADR-DSN.E.355
Strength of aprons, võttes arvesse projekteeritava katendi liiklusprognoosi (vt punkt 2.
Lähteülesanne).
8) Nõuded perrooni katendi sh betoonplatvormide kalletele vastavalt EU komisjoni määrusele
ADR-DSN.E.360 Slopes on aprons. Perrooni sh seisuplatsi kalle ei tohi ületada 1%. Sademete
korral ei tohi katendile jääda seisvat vett sh vesi ei tohi seisma jääda ka uue ja säilitatava
katendi piirile ja betoonivuukide taha.
9) Haljasalade taastamisel arvestada, et haljasalade kalle ei tohi ületada 5%.
10) Tehnovõrkude rajamisel katendite taastamisel tuleb kasutada samaväärseid materjale ja
kihipaksuseid, taastamine teostada kihiliselt.
3.2.4. Kasutatavad materjalid
1) Töövõtja on vastutav selle eest, et kõik tööprojektis projekteeritud ja objektil kasutatavad
materjalid ja tooted vastavad lepingu dokumentides kehtestatud kvaliteedinõuetele. Töös
kasutatavad materjalid/tooted on vaja esitada enne nende kasutamist Insenerile ja Tellijale
kooskõlastamiseks.
2) Materjalide ja toodete vastavust Eelprojektis, Põhiprojektis ja tehnilises kirjelduses esitatud
nõuetele peab tõendama Töövõtja.
3) Kõiki viiteid standarditele, ostuallikatele, protsessidele, kaubamärkidele, patentidele,
tüüpidele, päritolule ja tootmisviisidele hanke- ja lepingu alusdokumentides tuleb lugeda
koos laiendusega „või sellega samaväärne“.
4) Kõik töödes kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-
EN standarditele ja omama CE märgistust.
5) Juhul, kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub CE märgistus, siis
tuleb see eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga, kuid CE märgistuseta materjal või
toode peab vastama tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.
23
TL_H_0392
6) Kaubamärgi nimetamisel Tehnilise Kirjelduse Üldosas või selle lisades tuleb seda käsitleda
kui soovitust. Tellija ja Inseneri heakskiidul võib kasutada võrdväärseid kaubamärke,
eeldusel, et need tagavad sama või kõrgema kvaliteedi, neil on vähemalt samaväärne
tõendatud kasutuskogemus ja referentsid ning on analoogse tehnilise lahendusega, mis tuleb
dokumenteeritult ja/või katsetustega tõendada.
7) Insener ja Tellija kiidavad Töövõtja poolt esitatud alternatiivsete materjalide kasutamise
töödes heaks ainult juhul, kui nende katsetulemused vastavad lepingus määratletud
kvaliteedinõuetele.
3.2.5. Load, kasutusluba
1) K-Projekti eelprojektile töö nr 18096 on väljastatud ehitusluba 09.06.2020, vt TK Lisa 4.
Nimetatud loa alusel on ehitatud lennuliiklusala arendusprojekti II Ehitusetapp (vt p.1.2).
2) Kui ehitustööde teostamiseks peaks olema vajalik taotleda täiendavaid ehituslubasid või
nõusolekuid, siis need dokumendid hangib Töövõtja.
3) Töövõtja peab hankima kõik muud tööde läbiviimiseks vajalikud load, ametkondlikud
kooskõlastused, vormistama Tellija nimel ehitutööde alustamise dokumendid. Töövõtja peab
tööde teostamisel lähtuma Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud lennuvälja territooriumil
töötamise nõuetest ja protseduuridest ning enne töödega alustamist taotlema lennujaama
kaeve- ja tõstetööde loa.
4) Kui Töövõtja tööprojekti kooskõlastamisel või Tööde teostamise käigus tekib vajadus
ehitusloa (lubade) täpsustamiseks, uuendamiseks või uute lubade väljastamiseks, siis peab
Töövõtja omal kulul taotlema ja hankima uue(d) ehitusloa(d).
5) Vastavalt Eesti seadusandlusele loetaks Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
6) Kasutusloa taotleb Töövõtja Tellija nimel. Töövõtja koostab ja esitab registrile seadusega
ettenähtud dokumendid. Vastavalt Ehitusseadustikus toodud korrale
(https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019098?leiaKehtiv), tasub Töövõtja vajalikud
riigilõivud.
3.2.6. Töödest teavitamine
1) 2.1.2. Töövõtja on kohustatud mitte alustama Tööde teostamisega enne Tellija poolt
Projektdokumentatsiooni ja Lennuohutusplaani kinnitamist.
2) Ehitusplatsil või sellega külgneval alal ei tohi ühtegi tööd läbi viia ilma Inseneri kirjaliku
nõusolekuta, mille saamiseks tuleb Inseneri kirjalikult teavitada üldjuhul vähemalt 48 tundi
enne tööde alustamist. Teade peab sisaldama informatsiooni kõigi liiklus- ja töökorraldusega
seonduvate üksikasjade ning lennuohutuse ja lennujaama tööks kasutatavate meetmete
kohta.
3) Töödest lennuvälja liiklusalal või mis vajavad avaldamist NOTAM’ga tuleb Inseneri ja Tellijat
informeerida kirjalikult Nädala töökavas.
4) Kõik tööd ja tegevused, mis mõjutavad perrooni- ja õhusõidukite liiklust (nt soov sulgeda
seisuplatsi, sulgeda perrooni teenindusteed vms) tuleb esitada Insenerile ja Tellijale
heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva ette.
5) Töövõtja peab esitama Insenerile ja Tellijale neljapäeviti hiljemalt kella 15:00-ks
iganädalased töökavad järgmiseks nädalaks planeeritavatest töödest (Nädala töökava vormi
näidis TK lisa 12).
6) Töövõtja peab koos Nädala töökavaga esitama Insenerile ja Tellijale kooskõlastamiseks
igapäevased tööplaanid töötamiseks lennuvälja ehitustööde aegsetes piirangute tsoonides.
Need tööplaanid peavad sisaldama lennuvälja piirangute tsoonis plaanitavaid töid ja
lennuohutuse tagamise abinõusid.
7) Lennuvälja suletud alal tööde teostamine ja juurdepääs töömaale tuleb eelnevalt
kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga hiljemalt eelneval päeval kell 15:00.
8) Puistematerjalide (liiv, killustik, muld, asfalt, betoon jne) vedudest lennuvälja
julgestuspiirangualale teavitada Tellijat vähemalt 14 päeva ette ning vastavad veod tuleb
kajastada neljapäeviti esitatavas Nädala töökavas.
24
TL_H_0392
3.2.7. Tööprogramm
1) Vastavalt lepingu tingimustele peab Töövõtja esitama Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks
üksikasjaliku tööprogrammi. Ehitustööd toimivad avatud liiklusega lennujaamas, mistõttu on
vajalik, et üksikasjalik tööprogramm esitatakse heakskiitmiseks mitte hiljem kui 28 päeva
enne tööde algust, kuna ehitustöödega kaasnevatest muudatustest on vaja informeerida
lennufirmasid, lennujaama kasutajaid, lennujuhte jt osapooli.
2) Tööde käigus peab Töövõtja esitama Tellija nõudmisel korrigeeritud tööprogrammi, kui
eelnev tööprogramm ei vasta tegelikule tööde käigule või Töövõtja kohustustele.
3) Tööprogramm peab sisaldama muu hulgas:
a. Tööde järjekorda ja ajakava, kuidas Töövõtja kavatseb Tööd teha;
b. Töö tegemisel tehnoloogiate ja tööetappide üldkirjeldust, sh. tööetappide
üleminekute tegevuskavasid;
c. Tööetappide kohaseid töökirjeldusi;
d. Olulisemaid katsetusi;
e. Lennuohutuse tagamise abinõusid;
f. Ajutise liikluskorralduse põhimõttelisi lahendusi jms.
4) Tööde ajakava peab olema koostatud MS Project või muus sarnases formaadis ja sisaldama
kõiki põhilisi tööetappe ning töid, mis kuuluvad Inseneri poolt vastuvõtmisele ja
dokumenteerimisele.
5) Tööprogrammi ja tööde ajakava koostamisel tuleb arvestada, et ühekorraga ei tohi olla
suletud rohkem kui 2 lennukite seisuplatsi. Seega peab arvestama, et kõiki lähteülesandes
toodud seisuplatse ei ole võimalik sulgeda ja ehitada samal ajal.
6) Tööde kava peab arvestama kõiki käesolevas Tehnilise Kirjelduse Üldosas toodud tingimusi
sh lennundusjulgestusele ja lennuohutusele esitatud tingimustega.
7) Materjalide transport ja ladustamine objektile peab olema eelnevalt kooskõlastatud Inseneri
ja Tellijaga sh peab vastav tegevus olema kajastatud Nädala töökavas.
3.2.8. Töökoosolekud
1) Lepinguperioodil peetakse regulaarseid iganädalasi töökoosolekuid, sh
projekteerimiskoosolekud, objektikoosolekud ning Nädala töökava infokoosolekud.
2) Koosolekute toimumise ajad lepitakse osapoolt vahel kokku Avakoosolekul.
3) Koosolekud toimuvad MS Teams keskkonnas, Töövõtja objektikontoris ja/või lennujaama
tööruumides.
4) Projekteerimis- ja objektikoosolekute protokollid koostab Töövõtja ja need allkirjastatakse
Töövõtja, Inseneri ja Tellija projektijuhtide poolt. Töövõtja saadab koosolekute protokollid
Lepingu osapooltele kommenteerimiseks kolme tööpäeva jooksul peale vastava koosoleku
toimumist.
5) Töövõtja saadab koosolekute päevakavad Lepingu osapooltele vähemalt kaks tööpäeva enne
koosolekut.
3.2.9. Tööde dokumenteerimine, täitedokumentatsioon ja BIM teostusmudel
1) Töövõtja peab koostama ja pidama ehitustööde dokumentatsiooni vastavalt Ehitusseadusele
ja muudele õigusaktidele.
2) Kogu üleantav täitedokumentatsioon, sh lõplikud tööprojektid, juhendid, teostusjoonised ja
kaevutabelid tarnitakse digitaalvormis .dwg ja .pdf formaadis digitaalsel andmekandjal.
Kaevutabelid tuleb esitada koondtabelina .xlsx formaadis.
3) Samuti peavad digivormis üleantavad dokumendid (failid) olema koondatud ühtsesse
süsteemi, lisatud peab olema kõikki faile hõlmav sisukord ja faili nimedest peab olema lihtsalt
ja selgelt arusaadav, millise dokumendi või joonisega on tegemist.
4) Teostusjooniste vormistus peab vastama MKM 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Kui dokumentatsiooni
koostamise hetkel kehtib uuem redaktsioon, siis tuleb järgida selles esitatud nõudeid.
Kaevutabeli vormistus peab vastama lennujaama kaevutabelile (TK Lisa 10).
5) Teostusjoonistel tuleb ära näidata kõik tööde käigus likvideeritud maa-alused rajatised
(kaablid, kaablikanalisatsioonid, kaevud, torustikud, vundamendid jne). Samuti tuleb üles
mõõdistada ja teostusjoonistel ära näidata ehitusplatsil tööde käigus avatud ja säilitatud
maa-alused rajatised ja kommunikatsioonid.
25
TL_H_0392
6) Täitedokumentatsiooni hulgas tuleb muuhulgas esitada iga tööliigi kohta eraldi
koondteostusjoonis (näiteks kaevikud, mullatööd, aluste ehitus, asfalteerimine, betoonitööd
jne).
7) Töövõtja annab Tellijale üle Inseneri poolt eelnevalt kontrollitud ja kooskõlastatud
täitedokumentatsiooni digitaalselt enne Tööde Vastuvõtuakti väljastamist.
Täitedokumentatsiooni täpne ülesehitus tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. Töövõtja
peab arvestama, et Tellijale esitatav täitedokumentatsioon peab olema oluliselt detailsem
kui kasutusloa taotlemiseks omavalitsustesse esitatav täitedokumentatsioon.
8) Koos täitedokumentatsiooniga tuleb esitada ka BIM teostusmudel koos mudeli seletuskirjaga.
Teostusmudeli detailsus peab olema vähemalt võrdväärne ehitusetapi I ja ehitusetapi II
toestusmudeliga ning mudeli ülesehitus peab olema sarnane (vt TK Lisa 7). Mudeli
elementidele tuleb sisestada elemendi kohta käiv oluline info sh ehitus- ja/või
paigaldusaasta, ehitaja ja/või tootja nimetus, toote puhul mudel ja/või tootekood, materjal,
lõplikud mõõtmed jne.
9) BIM teostusmudelist tuleb esitada vähemalt kaks versiooni: käesoleva töövõtu mahu
teostusmudel ning lisaks mudel, kus viimane on kokku tõstetud ehitusetapi I ja II
teostusmudeliga. Koos mudelitega esitatakse mudeli seletuskiri, kus on kirjeldatud ja
selgitatud mudeli koostamisel kasutatud põhimõtted.
10) Peale teekattemärgistuse teostamist tuleb kattemärgistus geodeetiliselt üles mõõdistada ja
esitada eraldi teostusjoonisena. Teekattemärgistus tuleb peale kanda lennujaama
kattemärgistuse koondjoonisele (markeerimisjoonis), vt TK Lisa 10. Markeerimisjoonise
uuendamisel peab kinni pidama joonise olemasolevast kihtide struktuurist.
3.2.10. Infotahvlid
1) Töövõtja peab enne tööde algust paigaldama kooskõlastatult Tellijaga sobivasse kohta
teabetahvlid järgmiste andmetega:
a. objekti nimetus;
b. Tellija nimi, aadress, telefoninumber;
c. töö tegija nimi, aadress, telefoninumber;
d. omanikujärelevalve nimi, telefoninumber;
e. tööde alustamise aeg;
f. tööde lõpetamise aeg;
g. EL Ühtekuuluvusfondi sümboolika.
2) Teabetahvlid ja paigaldamise asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga.
3) Euroopa Liidu poolt kaasfinantseeritavate projektide puhul peab Töövõtja paigaldama
kooskõlastatult Tellijaga enne Tööde alustamise tähtaega sobivasse kohta stendid mõõdus
2,4x 2,4 m või nii nagu Insener määrab.
4) Ühe nädala jooksul pärast tööde lõpetamist peab Töövõtja paigaldama objektile lennujaama
reisijatele nähtavasse kohta tänutahvli kooskõlastades selle eelnevalt Inseneri ja Tellijaga.
5) Töövõtja peab teabetahvleid ja stende puhastama ning hooldama ning pärast Lepingu
täitmist need maha võtma ja kõrvaldama.
6) Euroopa Liidu rahastatavate objektide tähistamine tuleb teostada kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 12.09.2014 määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“ või projekti rakendamise ajal kehtiva samaväärse
määrusega.
3.2.11. Ehitustööde organiseerimine
1) Ehitusplatsil tööde tegemisel tuleb Töövõtjal arvestada, et lennuvälja julgestusala on
jaotatud erinevateks tsoonideks (vt TK Lisa 11 Tallinna lennuvälja kaardid), kus kehtivad
erinevad nõuded ja piirangud tööde teostamiseks ja töömaa alale juurdepääsuks, töömaa ala
üleandmiseks-vastuvõtmiseks, nõuded vajalike lubade osas jne. Töövõtja peab arvestama
täiendavalt kõikide lennuohutuse ja julgestusmeetmete järgmisega.
2) Tööde teostamiseks lennuvälja tsoonides peab Töövõtja saama igakordselt Inseneri ja Tellija
kooskõlastuse, esitades töödega seotud info Nädala töökavas ja esitama vajalikud
dokumendid hiljemalt eelneval päeval kl 15:00.
26
TL_H_0392
3) Juurdepääs lennuvälja julgestuspiiranguala tsoonidesse toimub läbi lennujaama pääslate,
kus viiakse läbi isikute ja sõidukite julgestuskontroll. Pääslate kasutamine tuleb eelnevalt
kooskõlastada Tellijaga. Juurdepääs punasesse tsooni ainult koos Tellija poolt määratud
saatjaga.
4) Käesolevas töövõtus on Töövõtjal vaja ligi pääseda tsoonidesse roheline ja kollane.
5) Töövõtja peab ehitusplatsi vastu võtma olemasolevas seisukorras.
6) Töövõtja peab koostama ehitustööde organiseerimise projekti ja kooskõlastama selle Tellija
ja inseneriga. Projekt peab olema koostatud kogu töömahtu hõlmavate alade kohta ja eraldi
konkreetse ala kohta, millel ehitustöid teostatakse. Projekt peab hõlmama sealhulgas
ehitusalade piiramist sh ajutisi julgestuspiiranguala aedu ning ajutisi patrullteid, ajutist
liikluskorraldust, inimeste ja töömasinate liikumist, laoplatse, ajutisi tehnovõrke, ajutist
veealandust.
7) Töövõtja peab ise korraldama ehitusplatsil või väljaspool seda vajalike rajatiste ja seadmete
olemasolu, mis on vajalikud töö teostamiseks, kaasa arvatud kontoriruumid, laod, töökojad,
tualettruumid jne koos vajaliku jäätmekäitlusega.
8) Tööde läbiviimisel peab arvestama kõikide lennujaama nõuetega, vt punkt 3.1.
Pilt 15 – K perrooni töömaa ajutine julgestusaed, ajutine perimeetritee
3.2.12. Ehitusplatsi korrashoid
1) Pärast tööde lõpetamist tuleb ehitusplats ning seda ümbritsev ala anda üle Tellijale samas
või paremas seisukorras, kui see oli enne tööde alustamist, kusjuures Töövõtja poolt peavad
olema tagatud ehitusplatsiga piirneval alal õhusõidukite ohutud käitamistingimused.
2) Töövõtjal on kohustus tagada ehituse ajal sademevete takistusteta äravool kogu lennujaama
territooriumilt, rajades vajadusel ajutisi kuivendussüsteeme või kasutada pumpasid.
Ummistuste tekkimisel olemasolevates või ajutistes sademevee ärajuhtimissüsteemides
tuleb need koheselt likvideerida.
3) Töövõtja peab kandma hoolt oma ajutiste rajatiste eest ning tasub kõik nendega seonduvad
kulud, samuti vee-, elektri- jne kulud vastavalt paigaldatavatele näidikutele või muul
kokkuleppel Tellijaga.
4) Koos ehitusplatsiga annab Tellija Töövõtjale üle vastutuse ehitusplatsi ümbritsevate
piirdeaedade (turvaaed) eest. Lepingu perioodi jooksul vastutab Töövõtja piirdeaedade
(statsionaarsed ja ajutised piirdeaiad) korrasoleku eest. Kui töö teostamisel tekib vajadus
27
TL_H_0392
piirdeaedade kindlustamiseks või ümber tõstmiseks, siis sellega seotud kulud kannab
Töövõtja. Iga piirdeaedu puudutav muudatus tuleb kooskõlastada Tellijaga.
5) Piirdeaeda ajutiste avade ehitamine tuleb Tellijaga eelnevalt kooskõlastada koos kõigi
turvameetmetega (valve, elektronvalve jne).
6) Ehitusplats ning sellega seonduvad alad tuleb hoida puhtad ja korras vastavalt Inseneri ja
Tellija juhistele. Ehitusplatsil olevad kõik teed ja rajatised (sh perroon, ruleerimisteed,
patrullteed) tuleb hooldada vastavalt neile Tellija poolt kehtestatud nõuetele ja hoida vabad
ehitusprahist. Keelatud on hoiustada lahtisi jäätmeid, ehitusparahti jm. tegevusi, mis
soodustavad lindude ja loomade kogunemist töömaal.
7) Lennuvälja liiklusalal teostab libeduse ja lumetõrjet Tellija. Töövõtja kasutusse antud avatud
alal paikneval töömaa osal teostab libeduse ja lumetõrjet Töövõtja.
8) Kõik jäätmed, ehituspraht, prügi ja reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivatele seadustele,
kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale ja Tellija poolt kehtestatud korrale.
9) Pärast igakordset tööde lõpetamist tuleb ehitusplats ja kõik Töövõtja töödega seotud maa-
alad Töövõtja poolt puhastada ja korrastada vastavalt Inseneri juhisele ja saada korrastatud
ehitusplatsile Inseneri heakskiit. Kõik ajutised rajatised ning materjalide ülejäägid tuleb
kõrvaldada. Ehitusplats, mis võetakse lennuliikluseks kasutusse, tuleb igakordselt täielikult
puhastada ja koristada, et tagatud oleksid õhusõidukite ohutud käitamistingimused. Tööde
lõpetamisel alas koostab töövõtja ala üleandmise akti ja esitab selle allkirjastamiseks
Insenerile ja Lennujaama esindajale.
10) Töövõtja peab tagama (vajadusel kastab ehitusplatsi ja juurdepääsuteid kloriidilahusega), et
ehitustööde käigus ei satuks tolmu ja tuulega lenduvat ehitusprahti lennuvälja liiklusalale,
mis mõjutab lennuliikluse kulgu või kahjustab õhusõidukeid ja neid teenindavaid sõidukeid.
Tolmu lendumise ja ehitusprahi sattumise korral lennuvälja liiklusalale kannab Töövõtja
koristamise ja tekkinud kahjudega seotud kulud.
11) Tolmu tekitavatest tööde kavandamisest peab töövõtja eelnevalt inseneri ja Tellijat
teavitama, tööde planeerimise juures tuleb arvestada tuule suunaga.
3.2.13. Ehitusplatsi juurdepääsuteed
1) Töövõtja peab enne tööde algust kooskõlastama Tellija ja tee omanikuga ehitusplatsi
juurdepääsuteed ning nende kasutamise ja hoolduse tingimused.
2) Ehitusplatsile juurdepääs peab toimuma olemasolevate või ajutiste juurdepääsuteede kaudu.
Töövõtja peab tegema kõik selleks, et tema veokid (liiklusvahendid) ega personal ei
kahjustaks ühtegi teed ja lennujaama töökorraldust. Töövõtja peab valima sobivad
liiklusvahendid ning liikumisteed.
3) Igal ajahetkel peab olema tagatud Päästeautode takistusteta juurdepääs ja liikumine nii
ehitusplatsil kui selle ümbruses.
4) Kui Lepingus ei ole määratud teisiti, siis:
a. peab Töövõtja vastutama juurdepääsuteede hooldamise eest;
b. peab Töövõtja hankima kõik juurdepääsuteedele vajalikud liiklusmärgid ja viidad
ning peab saama vastavatelt isikutelt load selleks, et kasutada teid, märke ja viitu.
5) Töövõtja peab tagama, et tema liiklusvahendid järgivad väljaspool kindlaksmääratud
ehitusplatsi kõiki eeskirju ja koormuspiiranguid. Töövõtja peab operatiivselt puhastama
väljaspool ehitusplatsi jäävatelt aladelt kõik maha pudenenud materjalid. Erilist tähelepanu
tuleb pöörata M perrooni töömaal juurdepääsuteede puhastamisele, kuna töömaale
juurdepääs eeldab liiklemist üle perrooni liiklusala.
6) Karjäärist juurdeveetava pinnase või killustiku veoks ei saa kasutada ajavahemikel 15.04-
15.05 ja 15.10-15.11 (kuupäevi täpsustatakse sõltuvalt teede tegelikust olukorrast)
alljärgnevaid avalikult kasutatavaid teid:
a. Kanali tee;
b. Roosivälja tee;
c. Lennuradaritee.
7) Juurdepääsuteede ehituse, hoolduse ja remondi kulud kannab Töövõtja.
8) Täiendavalt järgida punktis 4.6 toodud lennundusjulgestusega seotud ja punktis 4.5 toodud
lennuohutusega seotud erinõudeid.
28
TL_H_0392
3.2.14. Tööohutus
1) Töövõtja kannab täielikku vastutust kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
eest ehitusobjektil vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning käesolevas
dokumendis viidatud lennuohutuse nõuetele.
2) Töövõtja peab määrama objekti töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori, kes on kohustatud
muu hulgas:
a. korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil;
b. kontrollima tööohutuse plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib
muudatusi;
c. jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning
ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud;
d. jälgima, et ehitusplatsil töötavad isikud ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid
varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega;
e. korraldama ehitusplatsi regulaarsed üldkontrollid (vähemalt 1 kord nädalas), mille
kohta koostatakse ehitusobjekti tööohutuse kontrollimise protokollid ning esitatakse
Insenerile allkirjastamiseks.
3) Töövõtja peab esitama Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne tööde alustamist vormi
kohase eelteate.
4) Töövõtja vastutab kõigi tööde ajal kasutatavate seadmete ja töövahendite vastavuse eest
tervisekaitse, töö- ja lennuohutuse ning keskkonnakaitse eeskirjadele, Eesti ametkondade ja
Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud vastavatele nõuetele ning töötajate poolse
tervisekaitse ja ohutusnõuete täitmise eest. Töövõtja peab koheselt kõrvaldama kõik töödega
seonduvad tervisekaitse, töö- ja lennuohutuse ning keskkonnakaitse alased puudused.
5) Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka
muudele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal.
6) Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema
allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima
regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse
eest vastutava(d) isiku(d).
7) Tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määruse Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses,
avaldamismärge: RT I, 05.12.2018, 10 nõudeid. Kõik tööplatvormid, tellingud jm
kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööalad peavad olema
varustatud sobivate piirete ja treppide või redelitega. Kõik ehituskaevikud tuleb varustada
treppide või redelitega. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad ehituskaevikud tuleb
toestada. Materjalide ladustamine ehituskaevikute ligiduses on keelatud.
3.2.15. Keskkonnanõuded
1) Ehituse Töövõtja ülesanne on koostada ehitustööde keskkonnategevuskava, mis peab
sisaldama infot erinevate ehitusaegsete keskkonnaaspektide ning vajadusel
leevendusmeetmete kohta. Töövõtja ülesanne on teostada regulaarselt keskkonnaaspektide
ülevaatust objektil. Töövõtja meeskonnas peab olema keskkonnaalase ettevalmistuse ja
kogemusega spetsialist, kes jälgib keskkonnategevuskava elluviimist.
2) Keskkonnategevuskavas peavad olema määratletud võimalikud keskkonnaaspektid, nende
mõju keskkonnale ning leevendusmeetmed, mida vajadusel rakendatakse.
3) Jäätmekäitlus. Keskkonnategevuskava osana tuleb koostada ehitus- ja lammutusjäätmete
käitlemise kava (jäätmekava) arendusprojekti Ehitusetapp 1 raames koostatud KMH
aruandes (ptk 4.15) välja toodud jäätmekäitluse tingimusi ja jäätmeteke
leevendusmeetmeid järgides.
4) Võimalikust keskkonnareostusest tuleb viivitamatult teavitada AS Tallinna Lennujaama
Koordineerimiskeskust 6058461.
5) Kõik territooriumil töötav tehnika peab olema tehniliselt korras ning peab olema välistatud
igasuguse reostuse tekkimise oht.
6) Pärast tööde lõppu tuleb esitada jäätmekäitluse aruanne AS-le Tallinna Lennujaam koos
jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide ja taaskasutusse läinud jäätmete osakaaluga.
7) Territooriumil viibides peab järgima AS Tallinna Lennujaam keskkonnakaitse eeskirju ja
nõudeid.
8) Tööde teostamise ajal tuleb välistada pinnase ladustamist nii, et see tekitaks lindudele
võimalikku kogunemis ja söögiala.
29
TL_H_0392
9) Ehitustööde teostamisel tuleb jälgida, et oleks välistatud üle normi müra levik elamualadele.
10) Ehitustööde teostamise ajal tuleb välistada tolmu ja peenosakeste levikut ümberkaudsetele
aladele ning lennurajale ning manööverdusteedele.
11) Jäätmekonteinerite paigaldamisel tuleb tagada, et oleks välistatud kolmandate isikute ja
lindude/loomade ligipääs jäätmetele.
12) Ehitustööde käigus arvestada Maaparandusseaduse peatükis 7 sätestatud nõuetega.
13) Vältida tuleb liigset CO2 heitgaaside teket ning minimaliseerida territooriumil viibimise ajal
asjatut fossiilkütustel põhinevate sõidukite töös hoidmist.
3.2.16. Proovivõtt ja katsetamine
1) Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja
rajatiste ehitamisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima nende katsetused,
tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised vastavalt antud Tehnilises Kirjelduse Üldosas
ja selles viidatud dokumentides esitatud tööde ja materjalide nõuetele.
2) Töövõtja peab teostama kõigi paigaldatud ja ümbertõstetud elektri, tulede, navigatsiooni,
meteoroloogia ja valve seadmete ning süsteemide katsetused vastavalt Tehnilise Kirjelduses
Üldosas ja selles viidatud dokumentides esitatud nõuetele. Sealhulgas peab Töövõtja testima
ja katsetama ka tööde vaheetappide vahelisi ajutisi tehnilisi lahendusi.
3) Tööde mõõtmised ja katsetulemused peavad vastama Tehnilise Kirjelduse Üldosas ja selles
viidatud dokumentides esitatud tööde ja materjalide nõuetele.
4) Töövõtja peab eelnevalt kooskõlastama kõikide tööde ja seadmete testimiste ning katsetuste
metoodika Inseneriga. Katsetuste tulemused peavad olema samuti kooskõlastatud
Inseneriga.
5) Õigusaktides, standardites, normdokumentides ja Tehnilise Kirjelduse Üldosas ja selles
viidatud dokumentides ettenähtud laboratoorsed katsetused teostab Töövõtja Inseneriga
kooskõlastatud laboratooriumis.
6) Töövõtja peab laboratoorsete katse- ja mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama hiljemalt
järgmisel tööpäeval pärast katseprotokollide vormistamist Insenerile ja Tellijale.
7) Töövõtja peab lubama katsetusi ja mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt
vastava objekti kohta tellitud katse- ja mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile
ja Tellijale paberkandjal ja digitaalselt.
8) Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud katsetustele ja mõõtmistele teha
Töövõtja juuresolekul kõiki põhjendatud mõõtmisi, võtta kontrollproove ja sõltumatuid
ekspertarvamusi, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Selliste
täiendavate katsetuste, mõõtmiste, kontrollproovide ja sõltumatute ekspertarvamuste
võtmistega seonduvad kulud kannab Töövõtja üksnes juhul kui proov ei vasta nõutule.
9) Materjalide proovid katsetatakse standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja
kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Kui
kontrollproovide katseandmete põhjal võib teha järelduse, et Töövõtja poolt tehtud või
tellitud laboratoorsetel katsetustel saadud katseandmed ei ole usaldusväärsed, siis tasub
kontrollproovide katsetuste eest Töövõtja ning Tellijal on õigus nõuda edaspidi kõikide
katsetuste tegemist ainult akrediteeritud laboratooriumis.
10) Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse
järelevalve olemasolust või korraldusviisist.
11) Kõik tööde ja materjalide kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad seadmed peavad olema
kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile kehtestatud nõuetele.
12) Kõik labori- ja katseseadmed peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile
kehtestatud nõuetele. Töövõtja peab vajadusel võimaldama Inseneril kasutada Töövõtja
laborit.
13) Lennuvälja liiklusalal, kus teostatakse projekti kohaselt katenditöid, tuleb teostada katendi
kandevõimemõõtmised ja määrata mõõtmistulemuste põhjal vastava ala PCN (Pavement
Classification Number) number. Mõõtmised teostada spetsiaalselt lennuväljadele mõeldud
seadmega, nt Dynatest HWD seadmega, mis modelleerib 20 t lennukiratta koormust.
14) Valminud liiklusala teekatetel tuleb enne liiklusele avamist teostada haardeteguri mõõtmised.
Valminud teekatte minimaalne haardetegur peab kuiva ilma korral olema 0,9 ning vihmase
ilma korral 0,7. Haardeteguri mõõtmisel tuleb kasutada Tellija poolt tunnustatud (näiteks
Euroopa tehnilise normi CEN/TS 15901) meetodit. Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb töö teha
uuesti.
30
TL_H_0392
15) Töövõtja kannab kõikide tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja
laboratoorsete katsetuste kulud ning kõik kulud, mis on vajalikud tööde nõuetelevastavuse
tõendamiseks.
3.2.17. Ehitusmaterjalide ja toodete nõuetelevastavuse tõendamine
1) Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku
aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse
tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud
rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele
esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011
ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist.
2) Ehitustoote ja -materjali (edaspidi ehitustoode) nõuetele vastavust tõendab:
a. Ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja (edaspidi tootja) või
ehitustoote tarnija “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” tähenduses
(edaspidi tarnija), andes välja vastavusdeklaratsiooni;
b. Tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, andes välja ehitustoote
vastavussertifikaadi.
3) Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab
sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud
ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda.
4) Ehitustoote vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave:
a. Tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nimi ja aadress;
b. Andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp,
klassifikatsioon ja kasutusala;
c. Viited nõuetele, millele ehitustoode vastab;
d. Eritingimused ehitustoote kasutamisel;
e. Tunnustatud asutuse nimi ja aadress, kui vastavusdeklaratsiooni väljaandmise
aluseks on ehitustoote vastavussertifikaat, tootmisohje sertifikaat või katseprotokoll;
f. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja nimi ja ametikoht;
g. Vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
h. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja allkiri.
3.2.18. Tööde vastuvõtmine
1) Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt lepingule, Ehitusseadustikule ja Tehnilise Kirjelduse
Üldosas esitatud tingimustele.
2) Tööetappide vastuvõtmisel koostatakse tööetappide kohased vastuvõtu ja/või kaetud tööde
aktid, sealhulgas katete erinevate kihtide vastuvõtuaktid ja teostusjoonised koos
kaevutabelitega. Aktide juurde tuleb lisada tööde kvaliteeti tõestavad mõõtmisprotokollid ja
tööde dokumentidega nõutud laboratoorsed katseprotokollid.
3) Lõpetatud tööde vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu tingimustele, millest tulenevalt
koostab ja väljastab Insener Töövõtjale vastuvõtuakti, kooskõlastades selle eelnevalt
Tellijaga. Vastuvõtuakti kohustuslikuks lisaks on täitedokumentatsioon, mis on eelnevalt
saanud Tellija ja Inseneri heakskiidu.
4) Tööde lõpetamisel tuleb arvestada ka ehitusloa väljastanud kohalike omavalitsuste nõuetega.
Lõpetatud tööde vajalike ülevaatustoimingute teostamiseks informeerib Töövõtja kohaliku
omavalitsuse vastavat spetsialisti, kes vajadusel määrab ehitise ülevaatusel osalevad
instantsid, mis enne ehitisele kasutusloa andmist kontrollivad selle nõuetele vastavust ja
viseerivad ehitise ülevaatuse akti. Ehitise ülevaatuse akt on aluseks kasutusloa taotlemisel.
Töövõtja peab taotlema Tellija nimel ehitise kasutusloa vastavalt kohaliku omavalitsuse
kehtestatud korrale. (https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitise-kasutusloa-taotlus-2)
5) Kui kasutusloa taotlemisel nõuab omavalitsus ehitusloa muutmist (uut ehitusluba) siis vastav
asjaajamine on Töövõtja kohustus.
6) Pärast vastuvõetud objekti garantiiaja möödumist ja kõikide ilmnenud puuduste ja defektide
kõrvaldamist Töövõtja poolt (või kõrvaldamist Töövõtja kulul) koostab Insener Täitmisakti ja
kooskõlas Tellijaga väljastab selle Töövõtjale.
31
TL_H_0392
3.3. Mullatööd
3.3.1. Kaevetööd
1) Kaevetöödel peab Töövõtja juhinduma Tallinna lennujaama dokumendis nr. QLO-E-K-01,
Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil, kehtestatud
nõuetest ning saama Tallinna lennujaamalt kaeve- ja tõstetööde loa.
2) Perrooni ja betoonplatvormi konstruktsioonide alt tuleb eemaldada järgnevad pinnased:
täite-pinnas (kihid 2a, 2b ja 2c), muld (kiht 3), turvas (kiht 4), muda (kiht 5) ning möllsavi
ja savi (kihid 6 ja 7), vastavalt vajadusele ka peen- kuni jämeliiv (kihid 8a ja 8b ) ja moreen
(kihid 9a ja 9b).
3) Kui perrooni alal jäävad pärast pinnase eemaldamist paepinnale lohud, siis tuleb need lohud
täita seotud materjaliga (näiteks madalaklassiline betoon), et tagada ühtlane aluspind ja
vältida pinnavee kogumist nn kaussi kattekonstruktsiooni all. Aluspinnal peab olema kas
pikikalle või kalle serva suunas. Vajadusel rajada paepinnale dreenid.
4) Eemaldatud pinnast vs savi ja turvast saab osaliselt kasutada haljasalade täitmiseks.
Eelnevalt tuleb lahendada vertikaalplaneering ja saada sellele kõik vajalikud kooskõlastused.
3.3.2. Sademeveesüsteemide puhastamine
1) Sademeveesüsteemidega seotud tööde mahus tuleb peale ehitustööde lõpetamist teostada
töödega seotud sademeveesüsteemi kogu eelvoolu pesemine ja puhastamine kuni
väljavooluni lennuvälja kinnistutelt.
2) Töö mahus tuleb vajadusel teostada rennide, torude ka kaevude pesemine, kaevude
setteosade tühjendamine ja puhastamine, kohtpuhastite hooldus, kraavide puhastamine.
Puhastada tuleb K perrooni eelvooluks olev Lennujaama peakraav. Samuti tuleb puhastada
M22 seisuplatsi sademeveerennide eelvool.
3) Kraavist eemaldatud pinnas tuleb asetada kraavi kaldale ning olenevalt olukorrast tasandada
või ära vedada.
3.3.3. Mullete ehitamine
1) Muldkeha rajatakse ühtlastest tihendamiseks sobiliku paksusega kihtidest.
2) Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavuses standardiga
EVS 901-20.
3) Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Väljaspool liiklusala
töötsooni alakihis (so katte pinnast 1,0-1,5 m sügavuseni) peab mulde materjali
filtartsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp. Töötsooni ülakihis peab olema tagatud Cu>3.
4) Muldes kasutatava pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule
optimaalsele niiskusele.
5) Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt "Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,
ehitamise ja remondi juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a.
käskkirjaga nr 0001). Muldkeha materjalide ja tihendamise nõuded tuginevad kehtivatel
Maanteede projekteerimisnormidel (MKM määrus nr 106, kehtib alates 05.08.2016, lisa
Maanteede projekteerimisnormid).
6) Lennuliiklusala konstruktsiooni all tuleb saavutada kandevõime, mis vastab vähemalt CBR
11 väärtusele, kandevõime mõõtmine teostatakse plaatkoormuskatsega vastavuses DIN
18134 standardile.
7) Muldkeha ehitusel aktiivtsoonis tuleb määrata filtratsioon iga 1000 m3 paigaldatud pinnase
kohta, Inseneriga kokkuleppel võib määranguid teha harvem, kuid mitte vähem kui üks
määrang 3000 m3 kohta või kui rajatise muldkeha maht on <1000 m3 määrab vajaliku mahu
Insener. Terastikulist koostist määratakse vähemalt iga 3000 m3 kohta.
8) Kogu ala tuleb lugeda II niiskuspaikkonda kuuluvaks kuna kogu konstruktsioon rajatakse
madalale muldele. Vastavalt kvaliteedinõuetele (Tee ehitamise kvaliteedinõuded, Majandus-
ja Taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101) tuleb lisaks tihendustegurile kontrollida
dreenkihil ka kandevõimet, nõutud tulemus Inspector seadmega vähemalt 65 MPa. Kui
dreenkihti eraldi ei rajata, kontrollitakse kandevõimet (65 MPa) muldkeha ülakihil, mille
filtratsioon peab olema vähemalt 0,5 m/ööp vastavalt EVS 901-20 katsele.
32
TL_H_0392
Kontrollmõõtmiste samm lennuliiklusalal (RWY, TWY jms) pikisuunas on 50 m ja ristsuunas
5 m, teistel objektidel vastavalt määruse nõuetele.
3.4. Katendite ehitamine
3.4.1. Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine)
Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsiooni alusel koostatud tööprojektile.
3.4.2. Killustikaluste ehitamine
Tööd teostatakse vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosa alusel koostatud Tööprojektile ning
alljärgnevatele täiendavatele tingimustele:
Vastavuse kontroll
1) Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant.
2) Põikkalde lubatud suurim hälve projektsest on ±0,3%.
3) Aluse tasasust kontrollitakse 5-meetrise latiga nii piki- kui põiksuunas, lubatud pilu lati all on
10 mm.
4) Kihi paksust kontrollitakse ainult topogeodeetiliste mõõtmiste teel võrreldes mõõdetud pinna
kõrgust enne aluse ehitamist mõõdetud pinna kõrgustega. Mõõdistuste samm kuni 12,5 m,
lubatud hälve 10%, üksikmõõtmisel kuni 30 mm.
5) Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal
Loadman või Inspector seadmega, kuni 100 meetri tagant (teljel ja sellest kummalegi poole
4 m sammuga ja aluse servast 0,5 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal
peab olema ≥ 170MPa.
6) Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ±20 mm.
3.4.3. Tsementstabiliseeritud killustikalus
Tööd teostatakse vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosa alusel ja Stabiliseeritud katendikihtide
ehitamise juhisele (Transpordiameti kehtestatud eeskirjad).
Materjalinõuded
Lubatud on kasutada ka freesipuru kuni 60% ulatuses kavandatava kihi täitematerjali
mahust. Freesipuru terakoostis peab vastama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise
juhises toodud nõuetele.
Vastavuse kontroll
1) Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant.
2) Lubatud erinevus projektsest põikkaldest stabiliseeritud kattekihil võib olla kuni ±0,3%.
3) Lubatud tasasuse hälve mõõdetud piki- ja põiksuunas 5-meetrise latiga on 10 mm.
4) Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ± 10 mm.
5) Elastusmoodul mõõdetuna iga 25 m tagant ristlõikes 4 m vahega ei tohi üheski punktis olla
alla 230 MPa (mõõtmised Loadman, Inspector seadmega seitsme päeva vanusel kihil).
3.4.4. Kompleksstabiliseeritud katendikiht
Tööd teostatakse vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosa alusel ja alljärgnevatele täiendavatele
tingimustele:
Materjalinõuded
Kompleksstabiliseeritud katendikihi ehitamisel kasutada freespuru kuni 60%.
Vastavuse kontroll
1) Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant.
2) Lubatud erinevus projektsest põikkaldest stabiliseeritud kattekihil võib olla kuni ±0,3 %.
3) Lubatud tasasuse hälve mõõdetud piki- ja põiksuunas 5-meetrise latiga on 10 mm.
4) Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ±10 mm.
33
TL_H_0392
5) Elastsusmoodul mõõdetuna kuni 25 meetri tagant ristlõike teljel ning sellest kummalegi poole
4 m sammuga ja aluse servast 0,5 meetri kaugusel ei tohi üheski punktis olla alla 230 MPa
(mõõtmised Loadman, Inspector seadmega seitsme päeva vanusel kihil).
3.4.5. Asfaltbetoonkatte ehitamine
Tööd teostatakse vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosale, selle alusel koostatud Tööprojektile,
Transpordiameti Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele ja alljärgnevatele täiendavatele
tingimustele.
1) Ülakihi asfaltkattes tuleb kasutada täitematerjalina aluselist tardkivikillustikku (nt diabaas
või gabro).
2) Kõik asfalteerimistööd liiklusalal tuleb rajada kuuma vuugiga kasutades soojendust.
Soojenduse minimaalne võimsus 30 kW. Mitmekihilisi asfaltkatteid tuleb ehitada ilma
kruntimata puhtale aluskihile, kuna kruntkihi rajamisega võib kaasneda „muhkkatku“ tekke
risk. Vajadusel tuleb kruntimine kooskõlastada eelnevalt Inseneriga. Kruntimine on vajalik
juhul, kui enne järgmise kihi ehitamist on eelmisel kihil avatud liiklus (liikluse all loeme kõiki
teisi sõidukeid ja masinaid, peale otseselt asfaldi laotamisega seotute). Kruntimise korral
tuleb tagada, et kruntimise ja uue kihi paigaldamise vaheaeg vastaks juhistele.
3) Nõuded kasutatavatele materjalidele on esitatud tehnilise kirjelduse lisades 4 ja 5.
4) Lennuliiklusalal kasutada asfaltbetooni ülakihis polümeerbituumenit BMP 75/130-65. alakihis
B100/150, mujal bituumenit B70/100. Bituumenilaigud asfaltkattel ei ole lubatud. Valminud
asfaltkatte minimaalne haardetegur peab kuiva ilma korral olema 0,9 ning vihmase ilma
korral 0,7. Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb töö teha uuesti. Haardeteguri mõõtmisel tuleb
kasutada Tellija poolt tunnustatud (näiteks Euroopa tehnilise normi CEN/TS 15901) meetodit.
5) Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et lennuliiklusalal välditakse liiklust ja tolmu/prahi
levimist alumise asfaltkihi pinnal vältimaks puhastamise ja kruntimise vajadust.
6) Asfaltkatte defektsete kohtade parandamisel kasutatava segu täitematerjal peab vastama
AKÖL 20 3000-6000 nõuetele Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise 2014-15 järgi.
7) Asfaltkatte tihendamisel on keelatud teerulliga sõita säilitatavale betoonkattele, samuti
betoonist sademeveerennidele. Kõik betoonkatetel ja sademeveerennidel teerulli
põhjustatud kahjustused tuleb täies mahus taastada Töövõtja kulul.
Asfaltbetooni kvaliteedinõuded (lennuvälja liiklusala ülakihi asfaltsegud):
Vt TK Lisa 5 Eelprojekt.
Vastavuse kontroll
Tööde vastuvõtmine ja katsetamine toimub vastavalt „Riigimaanteede ehitus- ja
remonttööde vastuvõtu eeskirjale“ (MA 2017-21) ning Tee ja teetööde kvaliteedinõuetes
asfaltbetoonkatetele esitatud tingimustele. Eritingimused asfaltkatete vastavuse
kontrollimisel:
1) Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Perroonil ei tohi ükski kalle
ületada 1%.
2) Põikkalde lubatud erinevus projektsest võib olla ±0,3%.
3) Katte paksuse vastavust projektsega hinnatakse geodeetiliste mõõtmiste teel. Suurim
lubatud keskmise paksuse vähenemine võrreldes projektis ettenähtud keskmise paksusega
võib olla kuni 10%. Üksikmõõtmisel on kihi paksuse lubatud vähenemine paigaldatud
asfaltsegudel 10 mm. Asfaltkihtide summaarne paksus ei või olla väiksem projektis
ettenähtud paksusest.
4) Katte paksust, tihedust ja jäävpoorsust kontrollitakse proovikehade võtmisega. Liiklusalal
arvestada proovide võtmisel järgmiste nõuetega:
• Proovikehad tuleb võtta eraldi kõigist paigaldatavatest asfaldikihtidest.
• Iga paigaldatava paani kohta tuleb teha minimaalselt üks prooviseeria, kus
ristlõikest võetakse kaks proovikeha. Proovikehade kaugus paani servast on
min 1,0 m. Järjestikuste proovikehade seeriate vahe piki paani ei tohi olla
rohkem kui 500 m.
• Vuugiproovid tuleb võtta teljelt sammuga 250 m ja kõigi paanide vahelt
sammuga 500 m.
• Proovikehade võtmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada tulekaevude asukohti.
• Kõik proovikehade võtukohad tuleb viivitusteta sulgeda.
34
TL_H_0392
5) Vuugiproovide kvaliteeti kontrollitakse proovikehade kaudse tõmbetugevuse katsega,
tõmbetugevus ei tohi olla väiksem kui 70% asfaldipaani seest võetud proovide
tõmbetugevusest.
6) Katte tasasuse mõõtmisel piki- ja põiksuunas ei tohi pilu 5-meetrise lati all ületada katte
ülakihis 6 mm (vastavalt EU komisjoni määrusele). Alumiste asfaldikihtide puhul on lubatud
hälve 5-meetrise lati all 10 mm. Katte pinnale ei tohi tekkida seisvaid veelompe.
7) Lubatud erinevus projektsest kõrgusest katte pinnal võib olla kuni ±5mm.
3.4.6. Betoonkatete ehitamine
Tööd teostatakse vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosale ja selle alusel koostatud Tööprojektile.
Materjalinõuded:
1) Betoonkattes kasutatavad täitematerjalid peavad vastama järgmistele standarditele ja
täiendavatele tingimustele.
• EVS-EN 206-1:2014+A2:2021 Betoon. Osa 1: Spetsifikatsioon, toimivus, tootmine
ja vastavus
• EVS-EN 13877-1:2013 Betoonkatted. Osa 1. Materjalid
• EVS-EN 12350 Betoonisegu katsetamine.
• EVS-EN 12390 Kivistunud betooni katsetamine
• EVS-EN 14650:2005 Betoonvalmistooted. Tehase tootmisohje üldreeglid
metallkiudbetooni tootmisel.
• EVS-EN 14721:2005+A1:2007 Metallkiudbetooni katsemeetodid. Metallkiudude
sisalduse määramine betoonisegus ja kivistunud betoonis.
• EVS-EN 14845 Betoonis kasutatavate kiudude katsemeetodid.
• EVS-EN 14889 Betoonis kasutatavad kiud. Osa 1:2006 (hEN) Teraskiud.
Määratlused, spetsifikatsioon ja vastavus.
• EVS-ENV 1504 Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad
tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine.
• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine.
2) Betoonkatte ehituseks kasutatakse tardkivikillustikust C35/45 klassi betooni
keskkonnaklassiga XC4 XD3 XA3 XF4, külmakindlus KK4, kulumiskindlusklass XM2, mille
viimistletud kattepind karestatakse täiendavalt - harjapind.
3) Betoonkate ehitatakse ilma teraskiuta ja ilma terasvõrguga armeerimata. Täiendavat
armeerimist tuleb kasutada betoonplaatide nurkade ja tehnovõrkude kaevude ümbruste
tugevdamiseks ning kohtades kus on võimalik risk pragude tekkimiseks eelnevalt
kooskõlastades selle Inseneri ja Tellijaga.
4) Töövõtja peab tegema kontrollarvutused betoonkatte plaadi pikkuse ja laiuse (vuukide
vahekauguste) dimensioneerimiseks. Vuukide planeerimisel arvestada asjaoluga, et vuuke
oleks nende hoolduse seiskohalt minimaalselt, samas et betoonplaatide temperatuuri-
mahumuutused ei ületaks vuugitäite materjali venivust ja selle nakketugevust betooniga.
Täpne lahendus koos joonisega teostatakse tööprojekti staadiumis
5) Betoonisegud valmistatakse kindlaks määratud segude koostise alusel. Betoonisegu retsepti
koostab Töövõtja vastavalt projektis sätestatud parameetritele ja EVS-EN
206:2014+A1:2016 nõuetele ning selle kooskõlastavad Tellija ja Insener
(omanikujärelevalve esindaja). Seguretseptis esitatud materjalide omadused peavad olema
tõendatud materjali tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsioonidega ja
katseprotokollidega.
6) Betoonisegus kasutatavad täitematerjalid peavad vastama standardile EVS-EN 12620.
7) Betoonisegus kasutatava portlandtsemendi omadused peavad vastama standardile EVS-EN
197 Tsement ja tsemendi minimaalne kogus betoonisegus on 320 kg/m3.
8) Betoonisegus, mis jääb vähemalt 50 mm kate pealispinnale tuleb kasutada veevajadust
vähendavat lisandit, plastifikaatorit vastavalt standardile EVS-EN 934-2.
9) Õhusisaldus betoonisegus peab vastama standardile EVS-EN 206-1. Sealhulgas minimaalne
õhusisalduse protsent veevajadust vähendava lisandiga betoonisegu kogusest on toodud
alljärgnevas tabelis:
Maksimaalne killustikutera suurus Minimaalne õhusisaldus
20 3,5
40 3
35
TL_H_0392
10) Betoonkatte tihedust määratakse vastavalt standardile EVS-EN 13877-2. Kogu betoonkat-te
paksuselt võetud proovikeha tihedus ei tohi olla väiksem kui 95% kuue proovikeha
keskmisest tihedusest, mis võetud samast betoonist ja testitud samal ajal.
11) Betoonkatte kogu paksuselt võetud puurkehade survetugevus, sealhulgas proovikehade
võtmine ja katsetamine peab vastama standardile EVS-EN 13877-2.
12) Betoonist võetakse vastava suurusega puurkehad, viimistletakse ja katsetatakse vastavalt
standardile VSN-EN 12504-1. Puurkehade arv peab vastama standardile EVS-EN 13877-2
Klass 2. 3000 m2 betoonkatte kohta võetakse kolm puurkeha ja lisaks üks proov iga
järgmise 1000 m2 laotatud betoonkatte kohta.
13) Betoonisegu konsistentsi (töödeldavust) määratakse tihendatavusteguri abil vastavalt
standardile EVS-EN 12350-4, või Vebe katse abil vastavalt standardile EVS-EN 12350-3.
Proovikehad võetakse kõikide betooni klasside jaoks vastavalt standardile EVS-EN 12350-1
ja katsetuste arv on vastavalt EVS-EN 206-1 tabelile 12. Töödeldavuse katsed viiakse läbi
betooni paigaldamise kohas koos survetugevuse ja õhusisalduse katsetega. Betooni
töödeldavus peab vastama optimaalsele piirmäärala vastavalt standardile EVS-EN 206-1.
14) Juhul kui betoonisegu määratud konsistentsi tulemus ei ole lubatud tolerantsi piirides, siis
tuleb koheselt teha uus katse järgmisest betooniveoki koormast. Arvutatakse kahe
järjestikuse katsetulemuse keskmine ja tulemuste erinevus keskmisest. Kui katsetulemuste
keskmine ei ole tolerantsi piirides või on suurem kui 0,1 tihendatavusteguri või 20 mm
vajumiskatse või 6 sekundit Vebe katse puhul, siis võetakse järgmised proovid betooniveoki
koormast, mida ei tohi töös kasutada enne kui betoonisegu vastavus spetsifikatsioonile on
tagatud.
15) Kõik vuugid tuleb täita polüsulfiidi põhise vuugitäitematerjaliga SABA Sealer Field või
samaväärne materjal. Vuugi pinnad eeltöödeldud krundiga SABA Primer H17 või samaväärne
materjal. Kasutatav vuugimaterjal peab vastama EN 14188-2, klass A-D.
16) K perrooni laienduse puhul on võimalik kasutada kuumalt paigaldatavat vuugitäitematerjali.
17) Kasutatavad vuugitäitematerjalid peavad olema valitud selliselt, et oleks tagatud piisav
venivus ja nakketugevus betooniga, et pidada vastu betoonplaadi temperatuuri-
mahumuutustele.
18) Deformatsiooni ja mahukahanemise vuukide täitmisel vajadusel renoveerida ka piirneva ala
vuugid sama seisuplatsi ulatuses.
19) Kõik kasutatavad materjalid, mis on avatud katendi pinnale, peavad olema vastupidavad
libeduse- ja jäätõrjekemikaalidele. Lennujaamas kasutatavate libedus- ja
jäätõrjekemikaalide dokumentatsioon on toodud TK Lisas 14.
Ehitamine ja töö
1) Töövõtja peab esitama Insenerile ja Tellijale 2 nädalat enne betoonitööde alustamist detailse
betoonkatte ehitustööde kirjelduse, mis peab sisaldama kasutatavaid materjale ja nende
vastavust standardile, betoonisegu retsepti, masinaid, seadmeid, tööde tehnoloogiat,
katsetusi ja vastavuse kontrolli kriteeriume.
2) Lõunapoolse perroon K laienduse betoonkatte ehitus peab toimuma katkematu protsessina
libiseva raketisega või fikseeritud raketisega betoonilaoturiga. Ülejäänud betoonalade
betooni valu võib toimuda käsitsi.
3) Kõik külgmised betooni raketised ja relsid peavad olema metallist ning piisavalt tugevad ja
jäigad, et taluda betoonilaoturi koormust ja survet. Betooni raketised peavad olema kindlalt
fikseeritud. Raketisi tuleb puhastada ja õlitada koheselt enne igat kasutust. Raketised peavad
olema paigaldatud sirgelt. Lubatud hälve 3 m kohta on 3 mm.
4) Raketisi ei tohi eemaldada varem kui 6 tundi peale betoonplaadi ehituselõpetamist. Kui
raketise eemaldamisega kahjustatakse betooni, siis 6 tunnist perioodi tuleb pikendada kuni
selleni, et vältida edasist betooni kahjustamist.
5) Betooniveokite arv peab olema piisav, et tagada betoonilaoturi katkematu töö.
6) Kui betooni tarnel on ettenägematu olukorra tõttu tekkinud takistused ja betooni
tardumisprotsess on paigalduse hetkeks juba alanud, ei ole lubatud antud betooni
paigaldada. Selline olukord võib tekkida lennuvälja pääslas ettenägematu viivituse tagajärjel
või kui Töövõtja ei ole betooni tarnet ettenähtud korra kohaselt Tellijaga kooskõlastanud.
7) Betoonkatte eraldamiseks alusest tuleb libisemiskihiks paigaldada kahekordne vett pidav PVC
kile paksusega 125 mikromeetrit, K perroonil geotekstiil. Vajadusel peab kile paigaldamisel
olema paanide ülekate kõigis ühenduskohtades (nii piki kui risti asetsevates) vähemalt 300
mm laiune.
36
TL_H_0392
8) Kaugus põikvuukide, sealhulgas töövuugid, mahu- või temperatuurikahanemise
deformatsioonivuugid ja plaadi paisumise deformatsioonivuugid, vahel peab olema mitte
suurem kui 2,0 betoonplaadi pikkuse/laiuse suhtarvust.
9) Töövuugid või ettenägematud vuugid võivad olla mitte lähemal kui 2,5 m eelnevast või
järgnevast vuugist.
10) Vuugid tehakse betoneerimise käigus vuugiliistu abil moodustades betoonplaadi servadesse
faasid 2-4 mm. Alternatiivina, kooskõlastatult Inseneri ja Tellijaga, võib vuugid teha
lõikamise teel.
11) Vuukide lõikamine tuleb teostada nii pea kui võimalik kui betoon on saavutanud piisava
tugevuse, et vältida vuugi servade purunemist. Vuukide sügavus peab jääma 1/4 ja 1/3
vahele plaadi paksusest ja laius ei tohi olla väiksem kui 3 mm. Vuugid tuleb täita peale
lõikamist nii pea kui praktiliselt võimalik.
12) Enne vuukide täitmist tuleb need puhastada sodist ja lahtisest materjalist suruõhuga.
Vuukide täitmisel peavad need olema kuivad ja puhtad.
13) Vuugid tuleb enne vuugitäitematerjali paigaldamist kruntida vastavalt täitematerjali tootja
juhistele.
14) Vuukide kruntimist ja täitmist ei tohi teostada kui vuukides on õhutemperatuur alla 10°.
15) Kuumalt paigaldatav vuugitäitematerjal valmistatakse ette ja paigaldatakse vastavalt
materjali tootja juhistele.
16) Kuumalt paigaldatava vuugi täitematerjalist tuleb võtta proovid ja määrata materjali
penetratsioon ja viskoossus vastavalt standarditele EVS-EN 13880-2 ja EVS-EN 13880-3.
17) Kuumalt paigaldatav vuugitäite materjal peab olema Tüüp N1 või Tüüp F1 ning vastama
standardile EVS-EN 14188-1.
18) Betoonkatte (sh sademevee rennide) ja asfaltbetoonkatte ühenduse lahenduse kohta tuleb
koostada tööjoonised. Lahendus peab tagama erinevast materjalist katendite ühtlase
vertikaalse liikumise ning veetiheduse. Asfaldi ja betooni vahelises vuugis kasutatakse
kuumalt paigaldatavat vuugitäidet Tüüp N1 vastavalt standardile EVS-EN 14188-1.
Alternatiivina võib kasutada polümeerset modifitseeritud bituumenist vuugitäidet ja
paigaldada vastavalt tootja juhistele. Lahenduse peavad heaks kiitma Insener ja Tellija.
19) Betoonkatte pind peab olema harja tekstuuriga. Betoonkatte pinnal ei tohi teraskiude olla.
20) Enne betoonpinnale kaitsekihi, immutusaine paigaldamist tuleb betoonpinnale kanda mitte
laiema kui 450 mm harjaga ühtlane makrotekstuur.
21) Makrotekstuuri sügavus määratakse vastavalt standardis EVS-EN 13036-1 kirjeldatud
meetodile (volumetric patch technique).
22) Betoonkatte pind peab olema kulumiskindel - abrasiooniklass XM2.
23) Nii pea kui paigaldatud betoonkatte pind on kergelt kuiv ja on matti läikega pihustatakse
betoonpinnale selle kaitseks ilmastiku eest ja soodustamaks betooni tardumist vastavat
immutusainet.
24) Töövõtja peab tagama betoonkatte pinna nõutava järelhoolduse sealhulgas hoidma
betoonpinna niiskena vähemalt 7 päeva jooksul peale betooni paigaldamist.
25) Töövõtja peab tagama paigaldatud betoonkatte katmise presendiga betoonkatte hoolduseks
ja kaitsmiseks ilmastiku eest vähemalt 50 m paani ulatuses.
26) Paigaldatud betoonkattel võib liigelda 7 päeva pärast selle paigaldamisest. Selleks ajaks peab
betoon olema saavutanud 75% nõutud tugevusest, mis kontrollitakse 7 päevase
survetugevuse katse põhjal.
27) Betoonisegu ei tohi paigaldada kattesse kui õhutemperatuur on alla 5ºC.
28) Kõikide uute betoonpindade viimistletud kattepind karestatakse täiendavalt – harjapind.
Betoonpindade viimistlemisel ja järelhooldusel ei tohi kasutada kopterit.
Vastavuse kontroll
Betoonkatte ehitamisel tehakse järgmisi katseid ning kontrollitakse betoonsegu ja katte
alljärgnevaid näitajaid:
1) Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant.
2) Betoneeritud kattekihi põikkalde lubatud erinevus projektsest võib olla ±0,3%.
3) Lubatud erinevus projektsest kõrgusest betoneeritud kattekihil võib olla kuni ±5mm.
11) Katte tasasuse mõõtmisel piki- ja põiksuunas ei tohi pilu 5-meetrise lati all ületada katte
ülakihis 6 mm (vastavalt EU komisjoni määrusele).
37
TL_H_0392
3.4.7. Maastikukujundus
Muru rajamisel tuleb järgida TTK alampunktides 9.1 ja 9.2 kirjeldatud nõudeid ja
alljärgnevaid täiendavaid tingimusi.
1) Kasvualus (10-15cm) tuleb teha rajatiste alt eemaldatud või juurde veetavast mullast,
lisades mullaparandusaineid ja väetisi. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke
ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega.
Katenditega piirneva istutusala kasvualus peab jääma katendiga tasa. Tasandatud pind tuleb
tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke vaid
peab surumisel kergesti lagunema. Kui see surve all ei lagune, tuleb olemasolevat kihti
puhastada mätastest, juurikatest ja prahist, eemaldada vildistunud kiht ning tasandada.
Kasvupinnas ei tohi sisaldada jäätmeid (kile, metall, lammutusjäägid, suured kivid, muu
prügi). Jäätmete esinemisel tuleb need koheselt eemaldada.
2) Haljasalade rajamisel tuleb arvestada asjaoluga, et haljasalad peavad kandma
hooldusmasinaid. Haljasalade hooldamisel masinatega ei tohi tekkida roopaid.
3) Muru kasvualus tuleb rajada vastavalt projektile, arvestades III klassi muru rajamisnõudeid.
Tuleb arvestada vähemalt 5 mullaproovi võtmisega.
4) Muruseemne kvaliteedinõuded ja muru külvamine vastavalt projektile TK Lisa 4.
5) Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja
juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri
algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru
vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vastavalt külvise normile.
Murukülv teostada hüdrokülvina.
3.4.8. Piirdeaiad ja piirded
Piirdeaiad (turvaaed) tuleb rajada vastavalt Tehnilise Kirjelduse Üldosas esitatud nõuetele.
Põrkepiirded lahendada vastavalt Eelprojekti TK Lisa 4 toodud nõuetele.
1) Avatud ala ja julgestuspiiranguala vaheline statsionaarne piirdeaed (turvaaed) peab olema
kõrgusega maapinnast min 3,2 meetrit (keevispaneel + tunnelokastraat). Aia materjalina
kasutada 3D keevispaneeli ning aia konstruktsioon peab tagama loomade ja võõrkehade
mittesattumise julgestuspiirangualale. Selleks tuleb postide vahele paigaldada min 30 cm
maapinnast alla poole ulatuv võrk ja ühendada see aiapaneelidega. Aiapaneelid on 2,5 m
laiused, kõrgusega 2,43 m ja valmistatud 5 mm paksusest tsingitud traadist. Paneelid
kinnitatakse postide külge spetsiaalsete roostevabast metallist U-kinnitustega.
2) Aiapostideks on täisnurksed terastorud (100x40x3 mm), mis on tsingitud seest ja väljast,
vastavalt EN 10326. Postid betoneeritakse pinnasesse ca 80 cm sügavuselt, arvestades, et
maapinna ja betooni vahele peab jääma 30 cm võrgu paigaldamiseks. Vastavalt
pinnaseoludele augud pinnasesse kas puuritakse, või kaevatakse. Viimase juhul
paigaldatakse kaevatud auku vajadusel ventilatsioonitoru d315 mm, mille ümbrus täidetakse
eelnevalt välja kaevatud pinnasega. Postiaugud täidetakse betooniga c20/25. Betooni sisse
surutakse post. Betoneerimisel kasutatakse aialiini jälgimiseks suundnööri ja kõrguste
jälgimiseks nivelliir. Posti samm on tsentrist tsentrisse 2520 mm. Postid sulgeda otsast
spetsiaalsete korkidega.
3) Julgestuspiiranguala piirdeaeda (turvaaeda) on kahte tüüpi:
a. Sirgete postidega aed. Nõutav aia kõrgus saavutatakse keevispaneelidega. Näiteks
võib üksteise kohale paigaldada kaks paneeli.
b. Y-varvadega aed. Aiapostide otsa on ette nähtud 45 kraadise kaldega Y-varvad,
millele paigaldada tunnel-okaslint Concentrina. Concentrina peab olema paigaldatud
aia peale ca 2,5m kõrgusele ja toetuma mõlemale poole Y toe siseküljele paigaldatud
3 (kolmele reale mõlemas küljes) reale okaslindile. Aiapaneeli peale paigaldatud
Concertina ja aiapaneeli vaheline tühemik ei tohi olla suurem kui 5 cm (max 7 cm).
Tunnelokastraadi rull tuleb paigaldada Y - kaldosadele võimalikult ühtlase tunnelina.
Tunneli läbimõõt peab jääma vahemiku 82-87 cm- diameetri tolerants 5cm. Tehase
standardrulli võib laiali vedada maksimaalselt 15 m pikkuseks tunneliks.
Tunnelokastraadi alumine serv peab ulatuma alumise sirge okastraadini. Concertina
kinnitub sirge okastraadi külge roostevabade klipsidega. Postivahe kohta vähemalt
kuue klipsiga. Samuti tuleb concertina omavahel klipsidega ühendada
jätkamiskohtades.
4) Kummalegi poole aeda rajada 1 meetri laiune taimevaba vöönd, eemaldada murukamar ja
huumusrikas pinnas vähemalt 15-20cm sügavuselt ja asendada see kivimaterjali segu nr 6
kihiga.
38
TL_H_0392
5) Uued väravad peavad olema tiibväravad. Väravate puhas laius on 6 meetrit, et tagada
pääste- ja rajahooldustehnika läbipääs. Värava raami kõrgus peab olema võrdne piirkonnas
oleva perimeetriaia keevispaneelist osaga. Värava kohal peab olema kohtkindlalt kinnitatud
3x okastraat. Väraval peavad olema tabaluku aasad kinnise ala poolel, tabaluku tarnib Tellija.
Värava alune asfalteerida ja rajada asfaldist künnis. Värava raami ja künnise vaheline pilu
max 40 mm. Värava mõlemale tiivale paigaldada maavai. Värava mõlemat tiiba peab saama
maavaia või haagiga fikseerida avatud asendisse. Kõik materjalid kuumtsingitud.
6) Julgestuspiiranguala aial peavad olema vähemalt iga 70 m järel paigaldatud infotahvlid
(500x700 mm, 0,5 mm kuumtsinkplekk, ääred tagasi pööratud, lamineeritud 7 aastane
kleebis). Infotahvlid tarnib Töövõtja, kujunduse annab Tellija.
4. Mõisted ja lühendid
4.1. Mõisted
Lennuvälja liiklusala Õhusõiduki stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud
lennuvälja osa, mis koosneb manööverdusalast ja perrooni(de)st.
Lennuvälja liiklusala alla kuulub tsoonide kaardil märgitud punane ja
roheline ala. Lennurada, ruleerimisteed, perroonid.
ILS-i ala Instrumentaalmaandumise süsteemi ala, mis koosneb tundlikust ja
kriitilisest alast. Vt. TK Lisa 10 joonis 21M8142_T.dwg kihid nimega ILS
Julgestuspiiranguala lennuvälja lennuala osa, mis on määratletud esmatähtsa riski (ingl
priority risk) alana ning kus lisaks juurdepääsukontrollile kohaldatakse
muid julgestusmeetmeid. Julgestuspiirangualale juurdepääs toimub läbi
lennuvälja pääslate.
Juurdepääsuõigust Tallinna lennuvälja julgestuspiirangualale juurdepääsu andev/võimaldav
andev dokument dokument (nt läbipääsuluba, pardakaart, meeskonnaliikme tunnistus
jne).
Kinnine territoorium lennuvälja liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad,
(lennuala) millele juurdepääs on piiratud. Lennuvälja kinnine territoorium on
kaitstud perimeeteraiaga ning juurdepääs on lubatud pääslatest või
erand juhtudel tehnoloogilisest väravast.
Koordineerimiskeskus AS-i Tallinna Lennujaam üksus, mille kaudu tagatakse reisija- ja
lennuväljateenuse sujuv toimimine tavaolukordades ning toetus
teenuste taastamiseks eri- ja kriisiolukordades.
Lennujaama nõuded Mistahes rahvusvahelistest õigusaktidest, Eesti Vabariigi õigusaktidest
ning lennunduses kehtivastest reeglitest ja tavadest tulenevad nõuded,
standardid ja normid, muuhulgas Tellija juhised ja lennuohutusest ning
julgestusest tulenevad nõuded, mis on vajalikud Tellijale Lepingu
sõlmimisel tema eesmärkide saavutamiseks (muuhulgas lennuvälja
liiklusala laiendamiseks ja viimiseks vastavusse CAT II nõuetega),
muuhulgas Tallinna lennujaama käitamises rahvusvahelise
lennujaamana viisil, et igal ajahetkel oleks tagatud lennuohutus ja
lennureisijate teenindamine selliselt, et Tööde tegemine ei tekitaks
takistusi Tallinna lennujaama käitamisel ega viivitusi lennukite
teenindamisel, muuhulgas maapealse käitluse läbiviimisel, lennujaama
käitamisel ega viivitusi lennukite teenindamisel, muuhulgas maapealse
käitluse läbiviimisel.
Lennuvälja lähiümbrus maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele
kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud
ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud
inimtegevust.
39
TL_H_0392
Manööverdusala Õhusõiduki stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud
lennuvälja osa, välja arvatud perroonid.
Nädala töökava Tööde perioodil neljapäeviti kl 15:00-ks Töövõtja poolt esitatav järgneva
nädala tööde kava.
Perroon Õhusõiduki reisijate, posti või lasti peale- ja mahalaadimiseks ning
õhusõidukite tankimiseks, parkimiseks või hoolduseks ettenähtud ala.
Piiratud nähtavus RVR mistahes mõõtekohas väiksem kui 1000 m
Ringtee Piirdeaiaga külgnev kattega tee M-perrooni lõunapoolse serva juurest
kuni üldlennunduse Y-perroonini (vaadates vastu kellaosuti liikumise
suunda). Ringtee jaguneb kaheks: 1) Ringtee põhjapoolne lõik – Ringtee
põhjapoolne lõik algab Y5 perrooni idapoolsest servast ning kulgeb piki
põhjapoolset piirdeaeda lennuraja 26 pikendatud telgjooneni. 2) Ringtee
lõunapoolne lõik – Ringtee lõunapoolne lõik algab lennuraja 26
pikendatud telgjoonest ning lõpeb M-perrooni lõunapoolses servas.
Sademeveerajatised Sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise süsteemid
katenditelt, haljasalalt, katendi konstruktsioonikihtidest, pinnasest.
Sademeveerajatised on sademeveerennid, restkaevud, kohtpuhastid
(õli-, liiva- ja mudapüüdurid koos vastavate oleku- ja
häireedastusseadmetega), drenaaž, truubid, kraavilasud, kraavid,
sademeveekaevud, drenaaži- ja sademeveepumplad, proovivõtukaevud
jne.
Takistustevabad Lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse
piirangupinnad saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine.
Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad
lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse. Vt. TK Lisa 10 joonis
21M8142_T.dwg kihid nimega OLS.
Insener AS-i Tallinna Lennujaam kui Tellija poolse omanikujärelevalve teostaja.
Markeeringute joonis, Lennuväljade nõuetele vastav teekattemärgistuse joonis.
markeerimisjoonis
4.2. Lühendid
AGL (Airfield Ground Lighting) – lennuvälja maapealsed tuled
AIP (Aeronautical Information Publication) – aeronavigatsioonilise info kogumik
AIP/SUP (Aeronautical Information Publication Supplement) - aeronavigatsioonilise infokogumiku
lisa
ALCMS (Airfield Lighting Control Monitoring System) – lennuvälja navigatsioonitulede juhtimis- ja
jälgimissüsteem
ALS (Approach Light System) - lähenemistulede süsteem
ASDA (Accelerate-Stop Distance Available) - olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa
A-SMGCS (Advanced - Surface Movement Guidance and Control System) – maapealse liikluse
juhtimise ja kontrolli süsteem
AviBit - AviBit Air Traffic Solutions GmbH, Herrgottwiesgasse 125, A-8020 Graz, Austria
BIM (Building Information Modelling) - ehitusinformatsiooni modelleerimise andmemudel
CAT (Category) – kategooria (lähenemise ja maandumise täpsuskategooria)
40
TL_H_0392
CBR (California Bearing Ratio) – lennuväljade katendite projekteerimisel kasutatav suhteline
kandevõimenäitaja
CWY (Clearway) – takistustevaba ala
De-icing facility RWY 26 North – lennuraja 26 põhjapoolne jäätõrjeala
De-icing facility RWY 26 South – lennuraja 26 lõunapoolne jäätõrjeala
DME (Distance Measuring Equipment) - kauguse mõõtmise seade
DTHR (Displaced Runway Threshold) - nihutatud rajalävi
DVOR (Doppler VHF Omnidirectional Radio Range ) - doppler VOR (VHF-ringsuunaline raadioma-
jakas)
EANS (Estonian Air Navigation Services) – Lennuliiklusteeninduse AS
EASA (European Aviation Safety Agency / CAA of EU) – Euroopa Lennundusohutusamet
ECAA (Estonian Civil Aviation Administration) – Lennuamet
ERA - ERA a.s., Průmyslová 387, 530 03 Pardubice, Czech Republic
ETL (Electrical Testing Laboratory)
FAA (Federal Aviation Administration / CAA of USA) – Ameerika Ühendriikide Lennuamet
FAA AC (Federal Aviation Administration – Advisory Circular)
FFM (Far Field Monitor) – LOC signaali kaugjälgimisseade
GP (Glide Path) - glissaad (lõpplähenemisel õhusõiduki vertikaalsuunalise juhtimise jaoks määratud
laskumis-profiil)
HD – hankedokumendid
ICAO (International Civil Aviation Organisation) - Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisat-sioon
IKÕ – Isiklik Kasutusõigus
ILS (Instrumental Landing System) – instrumentaalmaandumissüsteem (selle osad on GP, LOC ja
DME)
LDA (Landing Distance Available) – kasutatav maandumisdistants
LOC (Localizer) – kursimajakas (kasutatakse ka LLZ)
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MSS-A – Multi-Static Surveillance system for Airports
MTOW (Maximum Take-off Weight) - maksimaalne stardikaal
NOTAM (Notice to Airmen) – aeronavigatsiooniline nõustav teade lennunduspersonalile
PAPI (Precision Approach Path Indicator) - täppislähenemistrajektoori näitur
PNP piiratud nähtavuse protseduurid. Protseduurid, mille eesmärk on tagada õhusõidukite ohutu
liiklemine lennuvälja manööverdusalal piiratud nähtavuse tingimustes, kaitsta rada ja ILS
kriitilisi/tundlikke alasid ning võimaldada õhusõidukitel startida kui RVR langeb alla 400 meetri.
RESA (Runway End Safety Area) – lennuraja lõpu ohutusala
RETS (Rapid Exit Taxiways) - kiirruleerimistee
RWR (Runway Visual Range) – Raja nähtavuskaugus. Kaugus, milleni raja telgjoonel asuva
õhusõiduki piloot näeb rajamärgistust või raja serva- või teljetulesid ning mida mõõdetakse raja iga
kolmandiku kohta järgnevalt: Puutekoht (TDZ);Keskosa (MID);Lõpuosa (END)
41
TL_H_0392
RWY (Runway) - lennurada (maalennuväljal kindlaksmääratud nelinurkne ala, mis on ette nähtud
õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks)
RWY STRIP – kindlaksmääratud ala, mis hõlmab lennurada ja pidurdusala ning on ette nähtud: a)
õhusõiduki võimalike kahjustuste ohu vähendamiseks rajalt väljasõidu korral ja b) selle kohal
lendavate õhusõidukite lennuohutuse tagamiseks stardil ja maandumisel
SAT (Site Accptance Test) – paigaldusjärgsed vastavustestid
TDZ (Touchdown Zone) – maandumisala
THALES - Thales Electronic Systems GmbH, Thalesplatz 1 , 71254 Ditzingen, Germany
THR (Threshold) – lävi, maandumiseks kõlbuliku rajaosa algus
TODA (Take-off Distance Available) - olemasolev stardidistants (olemasolev hoovõtudistants koos
kasutada oleva takistustevaba riba pikkusega)
TORA (Take-off Run Available) - olemasolev hoovõtudistants (raja pikkus, mille on kasutami-seks
kinnitanud asjaomane lennuamet ning mis sobib lennuki startimisel maapealseks hoovõtuks)
TORN – Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) lähilennujuhtimisüksus
TTK (Technical Specification of Road Works) – teetööde tehnilised kirjeldused elektroonselt
kättesaadavad Transpordiameti kodulehelt
TWY (taxiway) - ruleerimistee
VAISALA - Vaisala Oyj, P.O. Box 26, FIN-00421, Helsinki, Finland
42