Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Kaitseministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium 05.06.2023 nr 2-1/2023/3047 Justiitsministeerium Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. /*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Keskkonnaamet Riigimetsa Majandamise Keskus Maa-amet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnamõju Hindajate Ühingule Eestimaa Looduse Fond Eesti Keskkonnaühenduste Koda Liisi Pajuste 625 6399 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  01.06.2023 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Energiakriis nõuab otsustavaid samme, et suurendada energiatootmises taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist. Siiani on peetud üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel pikki ja keerulisi haldusmenetlusi. 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja lubade protsessi. Auditi ja sellele saabunud huvirühmade põhjaliku tagasiside alusel alustati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ning Justiitsministeeriumiga teiste tegevuste seas ka õigusaktide muudatuste ettevalmistamist. Taastuvenergia kasutuselevõttu puudutavad muudatused on valminud mitmes etapis. Vabariigi Valitsuses 2022. aastal kokkulepitu kohaselt liideti planeerimisega seotud muudatused ja osaliselt ka keskkonnamõju hindamisega seotud ettepanekud Riigikogus 15. veebruaril 2023 vastu võetud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, milles olid juba varem muudatused liitumiskulude vähendamiseks, sh fantoomliitumiste kaotamiseks, kohaliku kasu instrumendi täpsustamine ning maardlatele taastuvenergiaehitise ja seotud taristu tähtajalise ehitamise võimalus. Tehtud täiendustega ei olnud kaetud loamenetlused ja olulised keskkonnamõju hindamise protsessi muudatused. Nendes valdkondades tehtavad muudatused on koondatud käesolevasse eelnõusse. Eelnõuga luuakse uue loa liigina mereala tuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba), ehitusluba) nõuded mereala tuulepargi hoonestusloa kontrolliesemesse. Mereala tuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Mereala tuulepargi hoonestusloale lisaks ehitusluba ja veeluba ei anta. Eri menetluste ühendamine võimaldab vähendada nii taotlejate kui ka menetlejate koormust ja kiirendada loamenetluste protsessi, mh seetõttu, et KMH menetluse algatamiseks erinevates loamenetlustes kaob vajadus ja võimalus. Muudatuste tulemusel väljastatakse edaspidi vaid üks haldusakt ja see vähendab ka kohtumenetluste arvu. Taastuvenergia projektidel on mõju keskkonnale ja seetõttu on projektide menetlemisel oluline roll KMH-l. Eelnõu kohaselt viiakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH tegevust samaaegseks ja vähendatakse seega KMH eri etappidele kuluvat aega. Samuti luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud taastuvenergiarajatiste ajakohastamise projektide kiireks KMHks, mis võimaldab vajaliku tegevusloa väljastada kuue (teatud juhtudel kolme) kuuga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid. Direktiivi kohaldatakse projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt selle lisas esitatud loetelule, ja muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. Direktiivi 2021/1187 üldeesmärk on liikmesriikide põhivõrgukoridoride projektide loamenetluste tõhustamine läbi ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistiku EL-is, mis aitab vähendada nii halduskulusid kui ka hoogustama EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Hoolimata direktiiviga antud diskretsioonist Eesti õiguses ühe konkreetse pädeva asutuse määramise näol juba tagatud ning nelja-aastase loamenetluse tähtaja ületamist Eestis samuti ette tulla ei saa. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavaid mõjusid neil põhjustel ei kaasne. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Tuulepargi hoonestusluba merealal ja riigilõivu seadust puudutavad muudatused valmistasid ette MKM-i ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (625 6399, [email protected]) ja energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi (626 6479, [email protected]). Muudatuste väljatöötamisse oli kaasatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi (667 2004, [email protected]). Tuulepargi hoonestusluba merealal puudutavad vee erikasutuse sätted valmistasid ette KeM-i veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja (626 2861, [email protected]), merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson (626 2990, [email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter (626 2981, [email protected]) ja Keskkonnaameti veeosakonna vanemspetsialist Kai Ginter (5699 4373, [email protected]). KMH muudatused valmistasid ette KeM-i keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected]), peaspetsialist Ülle Luiks (623 1220, [email protected]) ja Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen (5683 1311, [email protected]). Direktiivi (EL) 2021/1187 ülevõtmist puudutavad muudatused valmistas ette transpordi arengu ja inevsteeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (5885 1057, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]) ja KeM-i õigusosakonna nõunikud Triin Nymann ([email protected]), Annemari Vene ([email protected]) ja Elina Lehestik ([email protected]). Eelnõu koostamist koordineeris Riigikantselei ülesandel projektijuht Sille Uusna-Rannap. 1.3. Märkused 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei juhtimisel planeeringute, KMH ja lubade protsessi.1 Auditis koostati ülevaade taastuvenergiaprojektide senistest menetlustest ja pakuti välja nii regulatiivseid kui ka mitteregulatiivseid võimalusi menetluste kiirendamiseks. Auditi elluviimiseks moodustati Riigikantselei juurde juhtrühm ja neli alltöörühma. Töörühmadesse kaasati MKM-i, KeM-i, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ning 1 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. Riigikantselei, 2022. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine?view_instance=0&current_page=1 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud, kes on auditis käsitletud teemadega iga päev seotud. Enne eelnõu väljatöötamist auditi koostamine võimaldas laiendada fookust nii mitteõiguslikele probleemidele kui ka mitteregulatiivsetele lahendustele, mida eelnõu väljatöötamise kavatsusega oleks olnud keeruline siduda. Kuivõrd auditi koostamisel oli suuremalt jaolt esindatud avaliku sektori vaade, saadeti audit 30. septembril 2022 tagasiside andmiseks laiale ringile partneritele, kelle hulgas oli keskkonnaühendusi, taastuvenergia tootmisega tegelevaid ettevõtteid, asjakohaseid erialaliite, võrguettevõtteid. Sisukat ja väärtuslikku tagasisidet andis enam kui 20 organisatsiooni ja seda kasutati auditile järgnenud eelnõu koostamise protsessis. Ministeeriumid ja Riigikantselei analüüsisid ettepanekuid ja 30. jaanuaril 2023 saadeti partneritele seisukohad esitatud ettepanekute kohta. Nagu auditis viidati, eeldab haldusmenetluste kiirendamine, et omakorda kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, mitmel juhul õigusaktide muutmist. Kuivõrd taastuvenergia arendamisel on oluline roll väga paljudel nii avaliku sektori kui ka erasektori asutustel, peeti enne lõpliku eelnõu koostamist vajalikuks koostada eraldi kokkuvõte eelnõusse valitud põhilistest lahendustest (eelnõu põhialused). Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu põhialuste avalik konsultatsioon toimus laia ringi partneritega 2023 märtsis.2 Saadud tagasisidet analüüsiti ning võimalusel on seda arvestatud eelnõu ja seletuskirja koostamisel. Eelnõu väljatöötamise kavatsusele esitatud nõuded täideti eelnimetatud auditi tegemise ja eelnõu põhialuste avaliku konsultatsiooniga. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Muudatuste üheks ajendiks on EL-i direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust3 (edaspidi RePowerEU direktiiv). RePowerEU direktiiv on veel Euroopa Parlamendi menetluses, seega ei ole käesolev eelnõu direktiivi ülevõtmise eelnõu. Eelnõu näeb ette nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklis 5 nimetatud taastuvelektrijaama ajakohastamise tegevusloa menetluses KMH kiirendatud läbiviimist võimaldava menetluskorra, kuna kehtiva õiguse järgi ei ole ELi määruse rakendamine võimalik. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18.mai 2023 kinnitatud tegevusprogrammi punktiga 6.1.1. 2 Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialuste avalikule konsultatsioonile esitamine (2022). Tallinn: Riigikantselei. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4fa173d4-c192-4068-baa3-1eb03b824f69 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. RePower EU on ettepandud kava, millega soovitakse toetada energiatarnete mitmekesistamist, kiirendada üleminekut taastuvenergiale ning suurendada energiatõhusust ja kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupanuvõimet, vt Komisjoni 8. märtsi 2022. a teatist „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ 3 Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) ehitusseadustik (17.03.2023–30.06.2023, RT I, 07.03.2023, 72); 2) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (17.03.2023, RT I, 07.03.2023, 75); 3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (17.03.2023, RT I, 07.03.2023, 77); 4) keskkonnatasude seadus (01.07.2023, RT I, 17.03.2023, 40); 5) planeerimisseadus (17.03.2023, RT I, 07.03.2023, 82); 6) riigilõivuseadus (30.03.2023–31.05.2023, RT I, 14.03.2023, 32); 7) veeseadus (01.04.2023–31.12.2023, RT I, 17.03.2023, 52). Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13) . Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu koostamisel kasutati ministeeriumide vahelise koostöö sujuvamaks korraldamiseks riigi koosloome keskkonda.4 2. Seaduse eesmärk, lahendatavad küsimused ja lahendused Eelnõuga tehtavate muudatuste üldine eesmärk on kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises. Eelnõuga tehtavad muudatused nii loamenetluses kui ka KMH elluviimisel on mõeldud selleks, et kiirendada haldusmenetlust. Muudatuste tegemisel on seatud eesmärk tagada kogukondadele ja teistele osalistele seaduse muudatuse välja töötamise protsessides kaasarääkimise võimalus ja teha muudatused selliselt, et need kiirendaksid nii menetluses olevate kui ka uute taotluste menetlemist. Energiakriisi tõttu on vaja taastuvenergia tootmist arendada võimalikult kiiresti. Üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel peetakse pikki ja keerulisi haldusmenetlusi. Selline olukord ei rahulda ei riiki ega Eesti ühiskonda, sh tuuleparkide arendajaid. Eelnõuga on kavandatud nii lahendusi, mis mõjutavad spetsiifiliselt üksnes kindlatele tingimustele vastavaid tuuleelektrijaamu (tuulepargi hoonestusluba merealal), kui ka selliseid, mis kiirendavad viidatud menetlusi kõikides valdkondades (KMH). Seega on eelnõu mõju laiem kui üksnes taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Eelnõuga ühendatakse mereala tuulepargi rajamiseks senise kolme loa menetlus mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse ning tõhustatakse KMH menetlust. Samuti on eelnõu eesmärk lahendada seaduse kohaldamisel kerkinud erinevad praktilised probleemid ja viia Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Direktiivi 2021/1187 üldeesmärk on 4 Riigi koosloome keskkond on Justiitsministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös loodud IT-lahendus, mis koondab tulevikus Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta ja katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Täpsem info: https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/riigi- koosloome-keskkond 4 liikmesriikide põhivõrgukoridoride projektide loamenetluste tõhustamine läbi ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistiku EL-is, mis aitab vähendada nii halduskulusid kui ka hoogustama EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Hoolimata direktiiviga antud diskretsioonist Eesti õiguses ühe konkreetse pädeva asutuse määramise näol juba tagatud ning nelja-aastase loamenetluse tähtaja ületamist Eestis samuti ette tulla ei saa. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavaid mõjusid neil põhjustel ei kaasne. 2.1. Merealale tuulepargi rajamiseks ühendloa loomine Ehitusseadustikus (EhS) ja veeseaduses (VeeS) sätestatud loamenetlust puudutavate muudatuste eesmärk on koondada mereala tuulepargi kolmes loamenetluses sätestatud nõuded ühte loamenetlusse ja seeläbi kiirendada mereala tuulepargi rajamist, et võimaldada mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses anda hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele. See annab võimaluse loobuda seni eri menetlustes kordunud toimingutest, näiteks eri haldusorganitele taotluste ja lisamaterjalide esitamine või täiendava KMH algatamine, ja vähendab nii taotlejate kui ka haldusorganite haldus- ja töökoormust, tegemata taotluse sisulises hindamises või kaasamise sisukuses järeleandmisi. Merre tuulepargi ehitamiseks tuleb kehtiva korra kohaselt taotleda kolm luba: 1) hoonestusluba Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA). Nõuded tulenevad EhS-ist. Hoonestusloa menetluses selgitatakse esmalt välja lõplik arendaja. Seejärel hinnatakse taotluse vastavust hoonestusloa väljaandmise tingimustele. Merealale hoonestusloa väljaandmise menetluses algatatakse KMH. 2) veeluba Keskkonnaametilt. Nõuded tulenevad VeeS-ist. Kui varasemas menetluses ei ole mõju asjakohaselt hinnatud ja Keskkonnaametil ei ole loa väljaandmiseks piisavalt teavet, tehakse uus KMH. Veeloa taotluse menetlus peatub KMH tegemise ajaks. 3) ehitusluba TTJA-lt. Nõuded tulenevad EhS-ist. Kui varasemas menetluses ei ole keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja TTJA-l ei ole loa väljaandmiseks piisavalt teavet, viiakse ellu uus KMH. Ehitusloa menetlus peatub uue KMH elluviimise ajaks. Iga loa menetluses tuleb esitada kõik vastava loa taotlemisel nõutud dokumendid ja viia ellu kogu haldusmenetlus. Kolmes menetluses antud mistahes haldusakt on kohtus vaidlustatav ja igas menetluses on KMH algatamise võimalus – mõlemad, nii võimalus korduvalt KMH-d algatada kui ka haldusakte vaidlustada, võivad märkimisväärselt aeglustada tuulepargi rajamist. Eelnõuga täiendatakse hoonestusloa menetluse kontrollieseme koosseisu ehitusloa ja vee erikasutuse loa elementidega. Menetlust viiakse ellu ehitisregistris. Ühe tuulepargi püstitamiseks väljastatakse üks luba ja selle raames tehakse üks KMH. Muu hulgas võimaldab ühe loa väljastamine saada võimalike kohtuvaidluste korral õigusrahu ühe kaebuse menetluse raames. Muudatuste tulemusel ei pea taotleja korduvalt esitama taotluseid ega üha uuesti täitma osaliselt samu andmeväljasid. Loa menetlemine ehitusregistris vähendab nii taotlejate töökoormust kui ka menetlejate halduskoormust. Menetluse läbipaistvus suureneb, sest taotluse menetlemise seis ja hoonestusloa kohta esitatud märkused on ehitisregistris kogu menetluse vältel kõigile osalistele näha. 5 2.2. KMH menetluse tõhustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) KMH-d puudutavate muudatuste eesmärk on: ▪ tõhustada ja kiirendada projektide, sh taastuvenergia projektide KMH menetlust; ▪ koondada KMH toimingud vähematesse menetlusetappidesse, kasutades kõigi menetlusosaliste aega ja raha tõhusamalt ja otstarbekamalt. KMH menetlus on ebamõistliku ülesehitusega ja seda on vaja ajakohastada. Eelnõuga optimeeritakse ja tõhustatakse KMH tervikprotsessis menetlusetappe ja kaotatakse dubleerivate KMH eelhinnangute andmise kohustus. Eraldi lisatava paragrahviga luuakse erisus, mis võimaldab nõukogu määruse 2022/2577 artikli 5 rakendamist (st väljastada tegevusluba ajakohastamise projektidele kuue (teatud juhtudel kolme) kuuga, sh KMH). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Ehitusseadustiku muudatused § 1 p 1 – muudatuse kohaselt ei nõuta ehitusluba juhul, kui on väljastatud tuulepargi hoonestusluba merealal. EhS-i § 38 lõikega 2 on seatud ehitusloa kohustus kõikidele ehitistele, mis on seaduse lisas 1 nimetatud ehitusloa kohustusega. Uus hoonestusloa menetlus tuulepargi hoonestusloa puhul aga sisaldab juba ehitusloa ja vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeloa) andmiseks vajalikke andmekoosseise – ei anta eraldi ehitusluba ega veeluba. Seega, ehitusloa nõue ei ole sellise hoonestusloa väljastamise korral enam vajalik. § 1 p 2 – ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Ehitamise alustamise teatis on teavitus, et alustatakse ehitusloas märgitud ehitustegevusega. Kuna ehitusloa kehtima hakkamise ja ehitama asumise vahel võib olla mitu aastat, ei ole mõistlik kohustus, mille kohaselt peab ehitustegevuse algusest andma märku ehitusloa taotlenud isik – seda võib teha ka ehitaja või omanik või muu isik. Muudatusega luuakse lisaks võimalus, kus ehitusluba ei ole vaja eraldi anda, vaid ehitise ehitamise õigus tekib tuulepargi hoonestusloa andmisega. Selle hoonestusloa puhul ei ole ehitusloa taotlenud isikut. Muudatus on vajalik, et ka mereala tuulepargi hoonestusloa omajal, kellel ei ole kohustust taotleda ehitusluba, oleks siiski kohustus teavitada ehitamisega alustamisest. § 1 p 3 – samamoodi eelmise muudatusega võib ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ja lammutamise vahel olla võrdlemisi pikk ajavahe. Ei ole mõistlik ega vajalik siduda täieliku lammutamise teatise esitajat ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitajaga. Käesoleva eelnõu raames luuakse lisaks võimalus, kus ehitusluba ei ole eraldi vaja anda, vaid ehitise ehitamise õigus tekib tuulepargi hoonestusloa andmisega. Selle hoonestusloa puhul ei ole ehitusluba taotlenud isikut ja ilma asjakohase muudatuseta ei oleks kohustust teavitada ehitisregistrit lammutatud ehitisest ja registrisse jääksid ehitised, mida faktiliselt olemas ei ole. 6 § 1 p 4 – eelnõuga luuakse võimalus saada ehitusõigus tuulepargi hoonestusloa saamisega merealal. Muudatusega täiendatakse EhS-i kasutusloa saamise sätteid, sest kehtiva seaduse kohaselt peab ehitis kasutusloa saamiseks vastama ehitusloale, ent meretuuleparkidele ehitusluba ei anta. § 1 p 5 – kasutusloa menetluse kehtivates sätetes eeldatakse, et peale õigusakti ja ehitisele esitatavate nõuete peab ehitis vastama ka ehitusloale. Tuulepargi hoonestusluba, mis eelnõuga sätestatakse, annab ka õiguse ehitist ehitada ja sellele lisaks ei pea taotlema ega andma ehitusluba. Seetõttu on vaja lisada kasutusloa andmise eelduste hulka ehitusloa alternatiiv, s.o mereala tuulepargi hoonestusluba, mille taotlemiseks esitatakse laiem andmekoosseis. § 1 p 6 – kuna hoonestusloa menetlusega seonduvad tegevused kantakse ehitisregistrisse, täiendatakse § 61 lõike 2 sõnastust nii, et ka ehitisregistri vahendusel väljastatud hoonestusloal on õiguslik tähendus. § 1 p 7 – muudatustega koondatakse nõuded, mis seni olid kolmes eri loamenetluses (ehitusluba, hoonestusluba, veeluba), mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse. EhS-i § 1131 lõikes 12 sätestatakse, et tuulepargi hoonestusluba merealal on tähtajaline õigus koormata avalikku veekogu või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, ja annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks tuulepargi ehitamisel. Laiema koosseisuga uus hoonestusluba on mõeldud üksnes tuuleparkide püstitamiseks ja kiirendab hoonestusloa menetlemist, tagades taastuvelektri kiirema kasutuselevõttu. Käesoleva seaduse tähenduses on tuuleelektrijaam tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast, ja tuulepark on ühest või mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ja ehitistest koosnev tootmisseade. Seega, laiema koosseisuga uus hoonestusluba annab õiguse püstitada konkreetsele merealale nii tuuleelektrijaamasid kui ka nende teenindamiseks vajalikke ehitisi. Sellise hoonestusloaga on hõlmatud: a) tavapärane hoonestusloa ese (õigus kasutada konkreetset ala), b) ehitusloa ese (õigus püstitada ehitis) ja c) veeloa ese (õigus teha järgmist: süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja, süvenduspinnase kaadamine). Lisatud sättes on pädevale asutusele lisandunud õigus anda hoonestusluba ka majandusvööndisse. Majandusvöönd on majandusvööndi seaduse5 kohaselt väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik teostab oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni vastavuses rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud normidega, Eesti Vabariigi poolt sõlmitud riikidevaheliste lepingutega ning käesoleva seadusega. Täiendus on vajalik, sest mereala planeeringus käsitletakse ka alasid, mis asuvad majandusvööndis, ja vastasel juhul ei ole võimalik neile aladele hoonestusluba anda. Pärast hoonestusloa saamist võib alustada tuulepargi ehitustegevust. 5 RT I, 19.03.2019, 10 7 EhS-i § 1131 lõikes 13 sätestatakse, et merealale tuulepargi rajamiseks hoonestusloa andmisel ei anta ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) tuulepargi ehitamiseks. Muudatus on seotud eelmise paragrahvi muutmisega. Kuna mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses antakse hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele, siis eraldi ehitusluba ega veeluba ei taotleta ega anta. § 1 p 8 – pärast KMH-s, sh KMH programmis nõutud uuringute elluviimist, teeb TTJA KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Pärast otsust esitab taotleja TTJA-le 180 päeva jooksul lisaandmed ja dokumendid, mis on vajalikud ehitusloa ja veeloa koosseisude hindamiseks. Uuesti ei ole vaja esitada andmeid, mida on KMH-s käsitletud, mis on KMH-s selgelt esile toodud või on varem esitatud. EhS-i § 1131 lg 31 punktis 1 nimetatakse ehitusõigusega seonduvad lisaandmed ja dokumendid. Ehitusõiguse taotlemisel esitatakse pädevale asutusele ehitusprojekti ja ehitise tehnilised andmed ehitusõiguse andmiseks vajalikus mahus. Ehitise tehniliste andmete loetelu on sätestatud majandus- ja taristuministri 1. juuli 2015. a määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“6. Esitada tuleb andmed, mis on konkreetse ehitise puhul asjakohased. EhS-i § 1131 lg 31 punktis 2 nimetatakse vee erikasutuse õigusega seonduvad lisaandmed ja -dokumendid. Vee erikasutuse õigust nõudvad tegevused tuulepargi rajamisel merealale on eelkõige süvendamine või merre tahkete ainete paigutamine, sealhulgas kaadamine. Et saada õigus teha vee erikasutusega seonduvaid tegevusi, tuleb taotlejal esile tuua, millist konkreetset lahendust soovitakse ellu viia ja millised vee erikasutustööd on selleks vajalikud. Lisaandmed tuleb esitada vee erikasutust puudutavate tegevuste, keskkonnahäiringu, riskide ja seire kohta. Sättes viidatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 42 lõike 1 punktides 5–8 loetletud andmed on: 5) kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus; 6) kavandatava tegevuse iseloomustus; 7) andmed tekkida võiva keskkonnahäiringu ja selle tekkepiirkonna kohta, sealhulgas tegevuse täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega, piirkonna kommunikatsioonid, maastik, lähimad hooned, keskkonnaseisund; 8) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta. Sättes viidatud KeÜS-i § 42 lõike 1 punktides 10–12 loetletud andmed on: 10) muud asjaolud, mis võivad mõjutada taotletavast tegevusest lähtuva keskkonnariski suurust; 11) meetmed keskkonnariski vähendamiseks; 12) keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta. Lisaandmed tuleb esitada üksnes juhul, kui neid ei ole KMH aruandes piisavalt käsitletud. EhS-i § 1131 lg 31 punktis 3 sätestatakse kohustus esitada asjakohased andmed, mis on kehtestatud keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 3. peatükis, milles veekogu süvendamiseks ja veekogusse tahkete ainete paigutamiseks, sh kaadamiseks, andmete 6 RT I, 10.06.2015, 8 8 esitamist puudutab § 12. Punktis 3 nimetatud andmete esitamine on kohustuslik, kuna neid andmeid KMH-s põhjalikult enamasti ei käsitleta, andmed on seotud konkreetselt väljavalitud alternatiiviga ja sellega seotud tegevustega, mis puudutavad vee erikasutust. § 1 p 9 – EhS-i § 1134 lisatakse lõige 21. Sätet kohaldatakse kõikidele hoonestusloa menetlustele, et vähendada halduskoormust. See tagab ühtlasi ka olukorra, kus hoonestusloaga saadud ehitusõigus on samamoodi kõigile menetlusosalistele näha ja võrdne ehitusloaga saadud ehitusõigusega. Ehitisregistri menetlus algab pärast hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, vältimaks, et ehitisregistri kaudu ei peetaks oksjoneid. § 1 p 10 – EhS-i § 1134 lisatakse lõige 31. Muudatusega sätestatakse, et juhul, kui hoonestusloa menetluses tehtava KMH raames on vaja teha veeuuring, järgitakse veeuuringute tegemisel nõudeid, mis on esitatud VeeS-i §-des 236 (proovide võtmine ja analüüsimine), § 237 (nõuded katselabori kohta) ja § 243 (proovivõtjale esitatavad nõuded) nõudeid. Kui kasutatakse olemasolevaid seire- või uuringuandmeid, peavad need vastama VeeS-i § 53 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vesikonna veeseireprogrammi sisu, sealhulgas veeseireprogrammi koostamise põhimõtete, meetodite ja metoodika, ning rakendamise kohta. Tegemist on VeeS-is sätestatud põhimõtetega veeuuringute ja olemasolevate andmete kogumise kohta. Esimesel juhul tagatakse nõuetekohane proovide võtmine ja analüüsimine, et proovid oleksid analüüsitud nõuetekohases katselaboris ja proovivõtja oleks nõuetekohaselt atesteeritud. See tagab kogutavate andmete usaldusväärsuse. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu tuleb olemasolevate seire- või uuringuandmete kogumisel järgida keskkonnaministri 1. septembri 2019. a määruse nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“7 alusel kehtestatud põhimõtteid, meetodeid ja metoodikat. Sellega tagatakse eri piirkondade kohta ja eri aastatel kogutud andmete võrreldavus. KMH menetluses tehtavad uuringud on seni olnud üldisemad ja nende tegemisel ei pea lähtuma VeeS-is sätestatud nõuetest. KMH puhul ei ole sätestatud, millistele nõuetele peavad vastama juba kogutud andmed. Seetõttu on eelnõusse lisatud viide VeeS-i veeuuringute ja seireandmete sätetele. Viidatud nõuetest tuleb mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses tehtava KMH raames veeuuringuid läbi viies lähtuda. Loamenetluse eesmärk on maandada kõik keskkonnaohud ja vähendada keskkonnariske. VeeS-i nõuete kohaldamine on vajalik, et maandada negatiivset keskkonnamõju, et andmed oleksid kogutud täpselt ja töömahukas ning kulukas tuulepargi hoonestusluba merealal oleks antud õigeid andmeid arvestades. KMH põhimõtete kohaselt tasub kõik KMH raames tehtud uuringute eest taotleja. § 1 p 11 – lisatava lõikega sätestatakse hoonestusloa riigilõivu tasumise kohustuse aeg. Aeg erineb tavapärasest riigilõivu tasumise loogikast, sest enne menetlusse võtmise otsust võib tekkida olukord, kus esitatakse konkureerivaid hoonestusloa taotlusi. Seega tekitaks tavapärase riigilõivu tasumise loogika järgimine ebamõistliku koormuse nii konkureerivate taotlejate kui ka haldusorgani jaoks. Riigilõivu tasumise aeg sätestatakse sama ka uue lisanduva tuulepargi hoonestusloale merealal, kuigi lõplik tuuleenergiajaamade arv võib selguda alles peale keskkonnamõjude hindamist. Juhul kui tuuleenergiajaamade arv väheneb või taotleja ei ole tasunud riigilõivu sätestatud 30 päeva jooksul, siis lähtutakse riigilõivuseadusest, millega on sätestatud enammakstud riigilõivu tagastamine või 7 RT I, 19.06.2020, 8 9 riigilõivu sissenõudmine. Juhul kui oletatud tuuleelekrijaamade arv suureneb, siis tuleb juurde tasuda varasemalt vähem tasutud riigilõivu osa. § 1 p 12 – muudatus on seotud sellega, et hoonestuslubade menetlus viiakse üle ehitisregistrisse ja edaspidi antakse hoonestusluba välja elektrooniliselt. Sellega tagatakse menetluse suurem läbipaistvus. § 1 p 13 – EhS-i § 11312 lisatakse lõiked 21–25. Tuulepargi hoonestusloaga lubatud tegevuste laiendamisel tuleb laiendada ka võimalust pädeval asutusel seada lisatingimusi, mis varem oleksid olnud asjakohased ehitus- või veeloa väljastamise korral. Lõikes 21 sätestatakse, et tuulepargi hoonestusloale merealal võib täiendava tingimusena määrata EhS-i § 42 lõike 3 punktides 5 ja 6, § 109 lõike 1 punktis 2 ning VeeS-i § 193 lõike 1 punktides 5–10, 12 ja 15 sätestatud tingimusi. Peale hoonestusloa tavapäraste tingimuste on tuulepargi hoonestusluba merealal välja andes võimalik seada ehitamiseks ehitise või ehitamise keerukusest tulenevaid lisatingimusi, samuti tingimusi, mis seonduvad ehitusprojekti ekspertiisi tegemise või ehitise kasutamise ja töörežiimiga. Vee erikasutusega seotud tegevusteks seab pädev asutus (TTJA) koostöös Keskkonnaametiga tuulepargi hoonestusloas lisatingimusi, nagu: ▪ kohustusliku seire tegemise tingimusi; ▪ meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks; ▪ meetmeid, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile; ▪ mere süvendamise, tahkete ainete paigutamise ja kaadamise nõuded; ▪ nõudeid teabe esitamisele. Samuti on lisatud viide VeeS § 193 lg 1 punktile 15, mille kohaselt märgitakse loale sõltuvalt vee erikasutuse liigist teave, mis on vaja kanda keskkonnaloale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisu kohaselt. Viide on vajalik, et tuulepargi hoonestusloas oleks hõlmatud andmed, mis on esitatud keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ lisas 3 punktides 10 (süvendamise andmed) ja 11 (veekogusse tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise andmed). Lõikes 22 sätestatakse, et TTJA edastab täiendatud hoonestusloa taotluse Keskkonnaametile, kes esitab ettepanekud vee erikasutuse kohta hoonestusloa eelnõu koostamisel 30 päeva jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates. Sätte eesmärk on kaasata Keskkonnaamet hoonestusloa vee erikasutuse hindamisse ning tal on võimalus omalt poolt anda sisend TTJA-le vee erikasutusnõuete ja tingimuste seadmiseks hoonestusloa eelnõule. Keskkonnaameti kaasamine enne hoonestusloa eelnõu koostamist kohe, kui on saadud andmed ja dokumendid, on vajalik, et hoonestusloa eelnõusse oleksid vee erikasutuse tingimused lisatud võimalikult täpselt. Eesmärk on vähendada hilisemaid korduvaid kooskõlastusi. Lõikes 23 sätestatakse, et TTJA esitab peale Keskkonnaameti poolt tingimuste saamist hoonestusloa haldusakti projekti koos täiendatud ehitus- ja veeloa saamiseks vajalike andmete ja dokumentidega kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile, Transpordiametile ja teistele asutustele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud loaesemega, ning arvamuse avaldamiseks 10 isikutele, kelle huvisid ehitamine või ehitis võib puudutada. Näiteks on teatud juhtudel osade asutuste kooskõlastuse puudumise korral keelatud ehitada (EhS § 120) ning seega on nende asutustega kooskõlastamine vajalik, et tekiks ehitusõigus ja antud hoonestusluba saaks asuda realiseerima. Puudutatud isikud tuleb igas menetluses eraldi tuvastada ja vajaduse korral menetlusse kaasata. Haldusorgan peab arvestama, et kaasamisel tekkiv viivitus ei tohi olla ebaproportsionaalne, võrreldes saadava kasuga. Haldusorgan peab hindama saadava informatsiooni vajalikkust asja lahendamiseks, sest kaasamine ei tähenda, et merealale tuuliku püstitamise korral tuleks kaasata kõik rannikul asuvate kinnistute omanikud. Haldusorganil peab olema võimalik ette näha, et ehitis võib puudutada isikute õiguseid või huve, või peab tal olema selline kahtlus. Lõikes 24 sätestatakse, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 jooksul hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Sätte eesmärk on takistada menetluste venimist. Kaasatud haldusorgan peab tähtaja saabumisel edastama oma kooskõlastuse või pikendama vastamise tähtaega. Vastasel juhul on TTJA olukorras, kus taotleja nõuab loa väljastamist, ent TTJA-l puudub võimalus luba anda, sest ei ole vajalikku kooskõlastust. Lõikes 25 sätestatakse, et TTJA teeb 90 päeva jooksul lisaandmete esitamisest otsuse mereala tuulepargi hoonestusloa andmiseks. Selle aja vältel tehakse nõuetele vastavuse kontroll ja asutustega kooskõlastamine ning vajaduse korral saadetakse dokumendid taotlejale tagasi täiendamiseks. 90 päeva hulgas ei ole aeg, mil taotlus on taotleja käes täiendamisel. Sätte lisamine on vajalik, et seada tuulepargi hoonestusloa menetluse tähtaeg. § 1 p 14 – kuna tuulepargi hoonestusloa kooseisus on mitme loa kontrolliesemed, on vaja laiendada loa andmisest keeldumise aluseid. Hinnates ehitusloa koosseisu, on asjakohased järgmised keeldumise alused: ▪ kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik- õiguslikele kitsendustele; ▪ ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi; ▪ ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata; ▪ ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatud nõuetele. Tuulepargi hoonestusloa andmisest keeldumise alustena sätestatakse VeeS-is sätestatud asjakohased veeloa andmisest keeldumise alused. VeeS-i kohaselt võib veeloa andmisest keelduda, kui ▪ kavandatav tegevus seab ohtu VeeS-i §-des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei kohaldata erandit VeeS-i §-de 39–42 alusel. ▪ kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas. ▪ kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata. 11 § 1 p 15 – eelnõu annab mereala tuulepargi arendajale võimaluse saada õigus tuulepargi rajamiseks vaid ühe loa menetlusega, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Sellega seoses on sätestatud taotlejale kohustus esitada asjakohased andmed ja taotlusmaterjalid. Kavandatava muudatusega on pädeval asutusel võimalik keelduda hoonestusloa väljastamisest juhul, kui taotleja ei ole oma kohustust täitnud ega ole esitanud mõjuvat põhjendust taotlusele lisatavate materjalide esitamise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib pidada näiteks suurt hulka andmeid ja mahukaid dokumente või inseneride puudust. Samas peab taotleja olema teinud kõik endast oleneva, et asuda kohustust täitma, näiteks olema võtnud ühendust eri inseneridega või vähemalt alustanud dokumentide koostamise ja andmete kogumisega. § 1 p 16 – EhS-i § 11315 pealkirja täiendatakse sõnadega „või vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine“ paragrahvi lõike 5 lisamise tõttu (täpsemini vt selgitusi eelnõu § 1 punkti 17 juures). § 1 p 17 – hoonestusloa tingimuste muutmise sätet täiendatakse uute lõigetega. Lõikes 4 on sätestatud tuulepargi hoonestusloa vee erikasutusega seotud tingimuste muutmise võimalus. Selles viidatakse KeÜS-i § 59 lõike 1 punktile 2. Selle sätte kohaselt võib pädev asutus muuta hoonestusloa tingimusi juhul, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ja huvi jätta keskkonnaluba muutmata ei ole ülekaalukas. Lõikega 5 lisatakse eelnõukohase seadusega meretuulepargi hoonestusloa sätetesse KeÜS-is, VeeS-is ja maapõueseaduses sätestatud põhimõte, et keskkonnaloaga lubatud tegevused võib peatada täielikult või osaliselt kuni kolmeks kuuks kui selgub, et lubatud tegevusega kaasneb oluline keskkonnahäiring ning huvi loa peatamata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Olulise keskkonnahäiringu eeldused on sätestatud KeÜS-i § 3 lõikes 2. Seejuures tuleb arvestada arendaja majandushuvi ja riigi energiajulgeolekut, kas need võivad üles kaaluda loa peatamise vajaduse (ülekaalukas huvi ja proportsionaalsus). Selline peatamise võimalus on vajalik, et vältida olukorda, kus vee erikasutusega kaasneb keskkonnahäiring, mida ei olnud keskkonnamõju hindamise raames tehtud mudeldamiste, prognooside ega uuringutega ette näha. Näiteks, heljumi levik on prognoositust oluliselt ulatuslikum ja teise suunaga, kui mudelite kohaselt oli näha, ning heljum levib kalade olulistele kudealadele. Samuti olukordades, kus vee erikasutusega kaasneb märkimisväärne keskkonnahäiring, kuna keskkonnamõju hindamise raames pakutud keskkonnahäiringut leevendavad meetmed ei ole piisavad või Eesti tingimustes kohaldatavad. Eesti merealaga sarnastes tingimustes (geoloogia, jääolud jne) ei ole seni ühtegi meretuuleparki rajatud, seetõttu puuduvad KMH raames kasutatavatel mudelitel ja prognoosidel valideerimisvõimalused. Samuti puudub praktika leevendusmeetmete kasutamisel Eesti oludes. Selle tõttu ja lähtudes asjaolust, et kõiki keskkonnaga seotud aspekte ei ole võimalik lõplikult ette prognoosida, peab ettevaatuspõhimõttena sätestama võimaluse vee erikasutusõigusega seotud tegevuste täielikult või osaliselt peatada. See tähendab, et olukorra tekkimisel on võimalik peatada just need vee erikasutusõigusega seotud tegevused, millega kaasneb oluline keskkonnahäiring, peatama ei pea aga tegevusi, mis häiringuid kaasa ei too (näiteks lähtudes seire tulemustest peatatakse süvendustööd, kuid vaiamistööd oleksid endiselt lubatud või vastupidi). Ajal, kui vee erikasutusõigusega seotud tegevused on peatatud tuleb leida meetod või viis tegevuste korraldamiseks olulist keskkonnahäiringut tekitamata. KeÜS-i järgi on sarnane põhimõte ette nähtud kõikide keskkonnalubade kohta. 12 Kindlasti peab olema tõendatud põhjuslik seos olulise keskkonnahäiringu ja tuulepargi hoonestusloaga lubatud tegevuse vahel. Põhjusliku seoses hindamise reeglid sätestab korrakaitseõigus. § 1 p 18 – sätte kohaldamisalast jäetakse välja tuulepargi hoonestusluba merealal. Üldjuhul tunnistatakse hoonestusluba kehtetuks, kui viie aasta jooksul ei ole hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba saadud. Pärast tuulepargi hoonestusloa saamist ehitusluba ei väljastata, seega ei ole sättes esitatud kohustuse täitmine selle hoonestusloa puhul võimalik. § 1 p 19 – hoonestusloa kehtetuks tunnistamise paragrahvi täiendatakse uue lõikega 21, milles viidatakse KeÜS-i § 62 lõike 2 punktile 1 ja VeeS-i § 194 lõike 2 punktile 4. Lisaks EhS-i § 11318 lõikes 1 ja 2 toodule võib pädev asutus hoonestusloa kehtetuks tunnistamisel kohaldada ka sätteid, mis on olulised vee erikasutus õiguse vaatest. Need on KeÜS-i §-s 59 sätestatud alused kui avalikku või kolmanda isiku huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega ning kui tegevus on halvendanud vee seisundit ning see halvenemine ei ole kooskõlas VeeS-i §-des 39–42 sätestatud nõuetega veekaitse eesmärkide saavutamise erandite kohta. § 1 p 20 – hoonestusluba antakse kuni 50 aastaks. Mereala hoonestusloaga kaasnevad vee erikasutuse õigus ja ehitusõigus on antud konkreetsete tegevuste jaoks ja lõpevad vastava õiguse realiseerimisega. Seega, need õigused ei ole antud 50 aastaks või korduvateks tegevusteks. Mereala on riigi piiratud ressurss ja mereala hoonestusluba antakse selleks, et sellel alal toodetaks taastuvenergiat. Seetõttu võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks, kui hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul hoonestusloa saamisest saanud kasutusluba tuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti. Tegemist on pädeva asutuse igakordse kaalutlusotsusega, võttes arvesse ka juba läbitud protsessi. Mõjuval põhjusel on viieaastast tähtaega võimalik pikendada. Mõjuv põhjus võib olla näiteks detailide või nende paigaldamise tehnika tarneraskus. Pädev asutus hindab iga juhtumit eraldi ja kaalub konkreetseid asjaolusid. Kui hoonestusluba tuleks tunnistada kehtetuks, aga osaliselt on ehitised juba ehitatud, tunnistatakse kehtetuks hoonestusloa see osa mereala kohta, kuhu ei ole veel tuuleparke püstitatud. § 1 p 21 – EhS-i 12. peatüki 4. jakku lisatakse seoses tuulepargi hoonestusloaga merealal aruannete esitamise kohustus ja seetõttu muudetakse jao pealkirja. § 1 p 22 – muudatusega täpsustatakse, et merealal tuulepargi rajamiseks antava hoonestusloa puhul on hoonestustasu arvestamise alguseks hoonestusloa andmise aeg. Sätte senine tekst sidus hoonestustasu arvestamise alguse ehitusloaga, ent mereala tuulepargi rajamisel ehitusluba ei anta. § 1 p 23 – muudatus on vajalik, et laiendatud koosseisuga hoonestusloa saamisel oleks võimalik määrata hoonestustasu maksmise vahemik väiksemas mahus, sest ehitusluba selliste ehitiste püstitamiseks lisaks ei anta. § 1 p 24 – tuulepargi hoonestusloa väljastamisel ei anta lisaks veeluba vee erikasutuseks, sest selleks loa väljastamise eeldused on hinnatud tuulepargi hoonestusloa koosseisus ja tuulepargi hoonestusloa väljastamisega antakse õigus teha ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kuna VeeS-i kohaselt tuleb vee erikasutusega seotud mõningate tegevuste korral esitada veekasutuse aruanne, on vajalik, et ka meretuulepargi rajamisel tehtavate vee erikasutusega seotud tegevuste kohta esitatakse aruanne. 13 Mereala tuulepargi rajamisel on aruandluskohustusega tegevused veekogu süvendamine või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine alates mahust 100 kuupeetrit ning veekogusse tahkete ainete paigutamine alates mahust 100 kuupmeetrit ja kaadamine. Nende tegevuste andmeid on vaja selleks, et hinnata mere elupaikade seisundit ja esitada HELCOM-ile8 aruanne. Aruandluskohustustega tegevuste aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS vahendusel. Aruandluskohustus lõppeb, kui on lõpetatud kõik vee erikasutusega seonduvad tegevused ja nende kohta on aruanne esitatud. § 1 p 25 – Keskkonnaamet on järelevalveasutus VeeS-is sätestatud nõuete, sh veeloaga seotud nõuete täitmise üle. Kuna veeluba ja sellega seotud VeeS-i nõuded on lõimitud hoonestusloasse, teeb hoonestusloaga hõlmatud vee erikasutusega seotud tegevuste üle järelevalvet Keskkonnaamet. Keskkonnaameti järelevalve pädevust täiendatakse viitega meretuuleparkide hoonestusloa vee erikasutuse nõuetele. § 1 p 26 – Direktiivi (EL) 2021/1187 kohaldatakse projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt selle lisas esitatud loetelule: 1. piiriülesed ühendused: 1.1. Tallinn-Riga-Kaunas-Warszawa: Rail Balticu uus UIC - rööpmelaiusega9 täielikult koostalitlev liin; 1.2. Via Baltica koridor EE-LV-LT-PL. 2. puuduvad ühendused: 2.1. Kaunas-Vilnius: osa Rail Balticu uuest UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist. Direktiivi kohaldatakse ka muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. TEN-Ti lõplik väljaarendamine ja sellesse tehtavad investeeringud jäävad aga tänapäeval pidama arvukate, erinevate ja keerukate loamenetluste, ebakindlate või möödalastud tähtaegade, riigiabi andmise menetlustega seotud ebakindluse, raskendatud riikidevahelise koostöö, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selle tagajärjel tekkivad märkimisväärsed viivitused, kulud, projektiarendajate ja erainvestorite ebakindlus ning mõnel juhul see viib selleni, et projekte ei viida esialgu kavandatud kujul ellu. Arvestades eespool mainitud probleeme ja võttes eesmärgiks teha võimalikuks kogu menetluse selge juhtimine, on vaja põhivõrgukoridoride projekte toetada tõhusate loamenetlustega. Esimene lahendus seisneb selles, et liikmesriigid peavad olenevalt oma riigisisesest õigusraamistikust ja halduskorraldusest ning asjaomastest projektiliikidest määrama selleks ühe ametiasutuse või mitu ametiasutust. Mitme määratud asutuse puhul peab tagama, et konkreetse projekti jaoks on määratud ainult üks konkreetne loamenetlus, ja asutus, kes hakkab olema kontaktpunktiks projektiarendaja ja teiste menetlusest puudutatud asutuste vahel. Teise lahenduse kohaselt , ei tohi loamenetluse elluviimise tähtaeg ületada nelja aastat, kuid samadel tingimustel on selle pikendamine lubatud maksimaalselt kuni kaks korda. Ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistiku loomine Euroopa Liidus mõjutab nii projektiarendajaid kui ka pädevaid asutusi, vähendades halduskulusid ja hoogustades Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsate projektide ehitamist. Üleeuroopalise transpordivõrgu tõhus ja õigeaegne elluviimine on ülioluline ühtse turu efektiivseks toimimiseks, transpordi digiteerimiseks ning ühtlasi transpordi CO2 heite vähendamiseks. 8 https://helcom.fi/ 9 Enamik Euroopa Liidu raudteesid kasutab rahvusvahelise raudteede liidu UIC (Union International des Chemins de Fer) standardile vastavat rööpmelaiust, mis on 1435 mm 14 Oluline on märkida, et algselt planeeris Euroopa Nõukogu seda akti määrusena, seetõttu on avalikest allikatest leitav Euroopa Nõukogu mõjuanalüüs viitega määrusele10. Komisjoni 15. juuni 2021 a teatises Euroopa Parlamendile on selgitatud miks määruse vorm sai vahetatud direktiivi vastu. Määrus on siduv õigusakt, mida tuleb kohaldada kogu Euroopa Liidus. Direktiiv aga annab juhise, selles sätestatakse eesmärk, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad saavutama, ning see muutub riigisisese õiguse osaks selle ülevõtmise kaudu. Vormi vahetus võimaldab saavutada Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku eesmärgid, säilitades piisava diskretsiooniruumi, paindlikkuse ja riikide ambitsioonikuse. Direktiivi (EL) 2021/1187 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1 . Õigusanalüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et riigisisene õigus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ja erisätete kehtestamise vajadus puudub. Ühe konkreetse pädeva asutuse määramine iga projekti ja loamenetluse jaoks on Eesti õiguses tagatud. Direktiivi kohaldamisalas olevate projektide puhul on Eesti Vabariigis enamasti tegemist riigi eriplaneeringuga. Eriplaneeringute projektide ehitusloa pädev väljastaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti on see pädev asutus raudtee projektide puhul. Riigiteede ehitusloa väljastamine kuulub Transpordiameti pädevusse. Vastavalt kehtivale Eesti õigusele ja reaalelu praktikale, ei saa direktiivis sätestatud nelja-aastane loamenetluse tähtaeg ületatud. Seadusjärgne ehitusloa väljastamise tähtaeg on 30 päeva. Ehitisregistrist oli välja võetud kõigi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti raudtee ja maanteede loamenetluste statistika aastast 2016 kuni 2022, mille kohaselt on keskmine menetluse elluviimise aeg 62 päeva. Transpordiameti poolt edastatud Via Baltica loamenetluste statistika kohaselt on menetluse elluviimise aeg samamoodi alla nelja aasta. On jõutud järeldusele, et kuna Eesti ei ole territooriumi poolest suur ja riigil puuduvad kompleksmenetlused, siis probleem, mida Euroopa Liit püüab direktiiviga 2021/1187 lahendada, ei ole Eesti Vabariigis aktuaalne. Eelmainitut arvestades ei laiene Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti, Transpordiameti ja KOV-ide pädevus ega ole vaja lisaraha. Tulenevalt sellest, et direktiivi ülevõtmine riigisiseselt muudatusi kaasa ei too ja puuduvad eelnõuga kaasnevad mõjud, ei ole seletuskirja mõjude osas direktiivi ülevõtmise mõjusid täiendavalt esitatud. Direktiivi mõju on käsitletud eelpool viidatud Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis. § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatused § 2 p 1 – seadust täiendatakse §-dega 253 ja § 254. Paragrahvis 253 sätestatakse, et tuulepargi ehitamiseks ehitusloa andmisel ei kohaldata § 42 lõikes 1 sätestatud planeeringule vastavuse nõuet osas, mis puudutab tuulepargi vastavust üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele, kui ehitusloa taotlemise aluseks olev hoonestusloa taotlus on esitatud enne 25. maid 2017. Mereala planeeringu algatamisel oli pooleli mitu hoonestusloa menetlust, mida ei ole samas käsitletud mereala teemaplaneeringus. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Seega on võimalik küll anda hoonestusluba aga ei ole võimalik anda neile järgnevat luba ehk ehitusluba, sest ehitusluba tuleb anda 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52018SC0178 15 vaid juhul kui ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele sh ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Üheks ehitamisele esitatavaks nõudeks on ka planeeringule vastavus. Seega on muudatus vajalik, et tagada pooleli olevate menetluste õiguskindlus, sest nendes menetlustes olevad tuulepargid ei vasta enam kehtestatud mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus antakse küll õigus maa-ala kasutada aga ehitusluba anda, et hakata maa-ala kasutamise õigust läbi ehituse realiseerima, ei ole võimalik. Paragrahvis 254 sätestatakse, et EhS-i § 1131 lõikes 12 sätestatud hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse alustatud hoonestusloa menetlusele alates 2023. aasta 1. juulist, kui on täidetud kõik punktides 1–3 esitatud tingimused. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab hoonestusloa loa taotleja tegema taotluse TTJA-le. Punkti 2 kohaselt tuleb tagada, et KMH aruandes on hinnatud või hinnatakse ka vee erikasutuse mõju. Punkti 3 kohaselt tasub hoonestusloa taotleja riigilõivu vastavalt riigilõivu seaduse 21513 lõikele 2. Muudatusega võimaldatakse pooleliolevate tuulepargi hoonestusloa menetlustega minna üle uude, loodavasse menetlusse. 2023. aasta alguse seisuga on algatatud kolm mereala puudutavat hoonestusloa menetlust. HMS-i § 5 lõige 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud norme. Muudatustega jäetakse nendele taotlejatele, kelle suhtes on kehtiva seaduse alusel algatatud hoonestusloa menetlus, võimalus seda soovi korral jätkata mereala tuulepargi hoonestusloa uues menetluses. Selleks, et menetlusele rakendada uut EhS-i § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusloaga seonduvat regulatsiooni, tuleb taotlejal täita kolm eeldust ja need peavad olema täidetud korraga. Esmalt tuleb taotlejal esitada TTJA-le taotlus. Taotlusele ei seata vorminõudeid, aga taotlus peab sisaldama taotleja selget tahet minna üle uuele menetlusele. Teiseks peab taotleja tagama, et KMH aruandes hinnatakse ka vee erikasutuse mõju. Taotluse esitamisega võtab taotleja endale kohustuse tagada, et tema esitatavas KMH aruandes on hinnatud vee erikasutuse mõju, kuigi seda kohustust ei pruukinud KMH programmis olla sõnaselgelt ette nähtud. Kui taotlus esitatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist, on pädeval asutusel õigus keelduda uuele menetlusele üleminekust, kui varasem nõuetele vastavaks tunnistatud aruanne ei sisaldanud piisaval määral vee erikasutuse mõju hindamist. Seega juhul, kui enne muudatuste jõustumist taotluse esitanud taotleja soovib, et taotlust menetletakse edasi uue regulatsiooni alusel, peab KMH kajastama ka mõju, mille hindamine on vajalik vee erikasutusega seotud töödeks. Kolmandaks peab taotleja tasuma ka menetlusele seatud riigilõivu, sest juba alustatud menetlused ei ole riigilõivustatud. Taotleja esitab TTJA-le taotluse, Taotleja tagab, et KMH Taotleja tasub väljendades tahet aruandes hinnatakse menetlusele seatud jätkata uues vee erikasutuse mõju. riigilõivu. menetluses. Joonis. Mereala tuulepargi hoonestusloa uuele menetlusele ülemineku kolm eeldust 16 Lõige 2 sätestab, et ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne 2023. aasta 1. juulit esitatud mereala tuulepargi hoonestusloa taotlustele, mille puhul ei ole tehtud ehitusseadustiku § 1134 kohast hoonestusloa menetluse algatamise otsust. Seega on sätestatud eeldus nende tuuleparkide kohta, mille puhul on küll esitatud hoonestusloa taotlus, aga menetlusse võtmise otsust ei ole veel tehtud. Mereala puudutavaid hoonestusloa taotlusi on kehtiva EhS-i alusel esitatud üle 30 ja neile kohaldatakse juhul, kui hoonestusloa menetlus algatatakse, käesoleva eelnõuga muudetud korda. Muudatuste kohaselt tuleb mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses anda KMH-s hinnang ka vee erikasutusega seonduvate tööde mõjule. § 2 p 2 – hoonestuslubade menetlus viiakse üle ehitisregistrisse ja selle tõttu on vaja üleminekusätteid juba lõpetatud või pooleliolevatele menetlustele. Lõikes 8 sätestatakse, et enne 2024. aasta 1. aprilli välja antud hoonestusloa esitab pädev asutus ehitisregistrisse. Hoonestusloa menetlused viiakse üle ehitisregistrisse ja sellega seoses tuuakse üle ka varem väljastatud hoonestusload. Selleks tuleb pädeval asutusel, kelleks on TTJA, kanda hoonestusluba dokumendina ehitisregistrisse. Lõikes 9 Kui hoonestusloa taotlus on esitatud enne 2024. aasta 1. aprilli ja hoonestusluba ei ole antud või selle andmisest keeldutud, kannab pädev asutus ehitisregistrisse taotluse andmed ja taotlusele lisatud dokumendid ning menetlusse võtmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsused. Ehitisregistri menetluse kasutamise nõue jõustub 2024. aasta 1. aprillist. Seoses sellega tekib olukord, kus paljud hoonestusloa menetlused on alustatud, aga ei ole lõpetatud. Säte on vajalik, et tuua pooleliolevad menetlused üle ehitisregistrisse. Pädev asutus kannab taotlusega esitatud andmed ja dokumendid ning menetlusse võtmise ja KMH otsuse ehitisregistrisse – nii tekib igale menetlusele oma number. Pärast seda saab konkreetse menetluse raames olenevalt menetluse seisust kas pädev asutus või taotleja teha järgmise toimingu. § 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused § 3 p 1 – KeHJS-i § 24 sätestab KMH menetlustähtaegade pikendamise võimaluse. Paragrahvi sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse välja viited KeHJS-i § 151 ja 201 ning § 22 lõikele 3, sest need tunnistatakse seaduseelnõuga kehtetuks. Kui kehtiva KeHJS-i kohaselt on asjaomasel asutusel võimalik pikendada programmile ja aruandele seisukoha esitamise tähtaega, siis muudatusega pikendamise võimalust ei anta. Muudatuse eesmärk on muuta KMH menetlus kiiremaks ning asutus peab esitama seisukoha avaliku väljapaneku jooksul (programmi puhul 21 ja aruande puhul 30 päeva). Seetõttu pikendatakse programmi avaliku väljapaneku kestust ja senise 14 päeva asemel on see vähemalt 21 päeva. Samuti jäetakse §-st 24 välja viited § 18 lõikele 4 ja § 22 lõikele 7 (otsustaja teavitab programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest 14 päeva jooksul), sest nendes sätestatud menetlustoimingute tähtaegade pikendamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. KeHJS-i § 24 loetellu lisatakse viited KeHJS § 17 lõigetele 11 ja 3, § 21 lõikele 4 ning § 281 lõikele 6, sest need sätted lisatakse käesoleva seaduseelnõuga ning neid toiminguid peab olema võimalus pikendada sõltuvalt menetlusdokumentide mahust ja asja keerukusest. Menetlustähtaegade pikendamise otsustab otsustaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kes viib läbi KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) protsessi. 17 § 3 p 2 – KeHJS-i § 11 lõige 24 sätestab erisuse, et samaks tegevuseks vajalike tegevuslubade menetlemisel võib otsustaja põhjendatud juhul kasutada kord juba antud eelhinnangut ka hiljem. Kui kehtivas seaduses kohaldub see säte vaid ühele ja samale otsustajale, kes samaks tegevuseks annab mitu tegevusluba, siis muudatusettepanekuga antakse see võimalus eri otsustajatele. Peale eri otsustajatele eelhinnangu korduva kasutamise võimaluse andmisega laiendatakse KeHJS-i § 11 lõiget 24 ka selles osas, et erandi rakendamisel ei tule teha KeHJS-i § 11 lg 8 kohast KMH algatamata jätmise otsust koos sellest teavitamisega, kuna see on juba varem tehtud ja on asjakohane ka edaspidi. Kui üks otsustaja on tegevusloa taotluse menetluses KMH eelhinnangu juba andnud ja otsustanud KMH algatamata jätta, võib teine otsustaja sama kavandatava tegevuse puhul teise tegevusloa taotluse menetluses kasutada sama eelhinnangut. Samas tuleb rõhutada, et otsustaja peab siiski iga kord kaaluma normi kohaldamise võimalikkust, st kas ta saab jätta KMH vajalikkuse11 kaalumata – see kehtib üksnes juhul, kui asjaolud ei ole oluliselt muutunud12 ning otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Erisuse kohaldamisel ei pea otsustaja tegema KeHJS-i § 11 lg 8 kohast KMH algatamata jätmise otsust ja sellest teavitama, vaid ta põhjendab erandi kasutamist tegevusloa andmise või muutmise otsuses. § 3 p 3 – KeHJS-i § 11 lõige 6 sätestab, et otsustaja jätab KMH algatamata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba varem asjakohaselt hinnatud KMH või KSH käigus. Samuti saab seda sätet kasutada olukordades, kus sama kavandatava tegevuse jaoks on vaja taotleda tegevusload eri otsustajatelt. Otsustaja peab arvestama, et tal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, st varem elluviidud KMH või KSH annab talle piisavalt teavet tegevuse keskkonnamõju kohta. Seejuures peab olema varem koostatud KMH või KSH aruanne tunnistatud nõuetele vastavaks või heaks kiidetud. Nii nagu eelmiseski punktis, peab ka siin otsustaja kaaluma, kas ta saab seda normi kasutada. Muudatusega lisatakse sättesse tingimus, et sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui asjaolud ei ole oluliselt muutunud, eesmärgiga rõhutada, et otsustaja peab kontrollima, kas kavandavad tegevused ja nende mõju ümbritsevale keskkonnale on samad. § 3 p 4 – muudatusega lisatakse erisusena § 11 lõige 62, mis võimaldab jätta § 11 lõikes 6 nimetatud eelhinnangu andmata. Kui otsustaja tugineb KMH algatamata jätmisel varem tehtud KMH või KSH aruandele, võib ta jätta eelhinnangu andmata, kui KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest või heakskiitmisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi (nt detailplaneeringu), millele on tehtud KSH, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. Tähtaja määramisel on juhindutud analoogse KeHJS-i sätte varasemast sõnastusest ning neli aastat on optimaalne aeg oluliste muudatuste toimumiseks. Otsustaja peab otsuse tegemisel kasutama ajakohaseid materjale, et jõuda õigele järeldusele. Kui KMH-st või KSH-st on möödunud palju aega, ei pruugi see enam sisaldada õiget ja ajakohast infot. Samuti peab otsustaja arvestama sellega, et asjaolud ei tohi olla olulisel määral muutunud, ning veenduma, et tal on tegevusloa üle otsustamiseks piisavalt teavet. Otsustaja võib jätta eelhinnangu andmata, aga KMH algatamata jätmise otsuse peab ta siiski tegema. Seda saab ta teha samal ajal 11 Eelhinnangu andmine koos asjaomaste asutuste seisukohtade küsimisega. 12 st kavandavata tegevuse iseloom, maht või ulatus ei ole niivõrd oluliselt muutunud, et tingiks eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaasnemise, sealjuures on eelhinnangus analüüsitud ja kaalutud kõiki olulisi asjaolusid ning keskkonnamõju. 18 tegevusloa andmise otsusega ning seejuures peab otsustaja põhjendama, millistel kaalutlustel ta otsuse tegi ja mis põhjustel jäetakse KMH algatamata. Kirjeldatud § 11 muudatusettepanekutega tehakse eelhinnangu andmise menetlus paindlikumaks selle kaudu, et asjakohasel juhul saab eelhindamise tulemusi kasutada korduvalt. See käib nii sama otsustaja kui ka eri otsustajate kohta. Kuna eelhinnangu andmine on aeganõudev toiming, arvestades, et selle käigus küsitakse enne otsuse tegemist asjaomastelt asutustelt seisukohad, aitab muudatus vähendada otsustajate halduskoormust, kuna eelhinnanguid tuleb teha vähem. Halduskoormus väheneb ka asjaomastel asutustel, kellelt küsitakse eelhinnangutele seisukohti. Muudatusettepanek sisaldub ka Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus13, kus tehakse ettepanek võimaldada KeHJS-s erisus, mis lubab jätta eelhinnangu andmata, kui see on juba antud mõne varasema loataotluse raames, sealjuures peab selline võimalus olema eri otsustajatel. § 3 p 5 – paragrahvide 151–18 (ning §-ide 201–22) muutmisel on arvestatud nii Keskkonnaministeeriumi varem tellitud uuringute14 kui ka 2022. aastal tehtud taastuvenergia arendamise kiirendamise auditis esitatud järelduste ja ettepanekutega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub KMH programmi/aruande kohta seisukoha küsimine kohustusliku etapina asjaomastelt asutustelt eraldi enne programmi/aruande avalikustamist. Muudatusettepanekute kohaselt ühildatakse KMH programmi kohta seisukoha küsimise ja avalikustamise etapp, mistõttu tunnistatakse § 151 kehtetuks ja mõlema toimingu nõuded esitatakse §-s 16. Samad muudatusettepanekud on kavandatud KMH aruande korral, lisaks loobutakse KMH aruande kooskõlastamise eraldi etapist. Muudatusettepanekute eesmärk on optimeerida kogu KMH menetlus, sh seda kiirendada. Seega, peale üldise KMH menetluse tõhustamise kaasneb muudatustega märkimisväärne ajavõit kogu menetluses. Endiselt aga tuleb arvestada nt vajalike uuringute tegemiseks kuluva ajaga, olenevalt neis kasutatavatest metoodikatest jne. § 3 p 6 – muudatuse kohaselt ühitatakse KMH programmi kohta seisukoha küsimise ja avalikustamise etapp. Need kajastatakse koos §-s 16 ja § 151 tunnistatakse kehtetuks. Seetõttu tuleb muuta ka paragrahvi pealkirja. § 3 p 7 – paragrahvi 16 lõikes 1 täpsustatakse esimest lauset nii, et peale KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamise on otsustaja ülesanne edastada programm asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Programmi avaliku väljapaneku miinimumkestust pikendatakse 14 päevalt 21-ni. § 3 p 8 – paragrahvi 16 lisatakse lõiked 11 ja 12. Lõike 11 puhul on tegemist tehnilise täpsustusega, mille kohaselt esitab arendaja otsustajale eelnimetatud toimingute tegemiseks KMH programmi. Lõikes 12 sätestatakse kehtiva regulatsiooni §-s 151 toodud kontrollinõue: otsustaja peab kontrollima programmi vastavust §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Tegemist on otsustaja esmase programmi nõuetekohasuse kontrolliga (tuginedes teadaolevale informatsioonile), st kas programmis 13 Toonpere, P., Piirimäe, K., Aadna, K. Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs, 2020, https://envir.ee/media/1240/download 14 Peterson, K., Vahtrus, S. Keskkonnamõju hindamise uuring, 2019, https://envir.ee/media/1241/download; Toonpere, P., Piirimäe, K., Aadna, K. Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs, 2020, https://envir.ee/media/1240/download 19 on olemas KeHJS § 13 ettenähtud osad. Selles etapis otsustaja veel ei tööta programmi detailselt läbi, see toimub edasiste toimingute raames. Kui programm ei vasta nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. Eesmärk on vältida olukorda, et avalikustatakse ja asjaomastele asutustele saadetakse KMH programm, milles otsustaja hinnangul esinevad puudused. Samas on ka otsustaja enda huvides olla dokumentide sisuga varakult kursis, arvestades korduvat seisukoha kujundamise vajadust. Otsustaja peab kõnealuse toimingu tegema 10 päeva jooksul programmi saamisest, arvestades, et vastavat menetlustähtaega ei ole võimalik pikendada (vrdl kehtivas regulatsioonis 14 päeva koos pikendamise võimalusega). § 3 p 9 – eelmiste muudatuste tõttu korrigeeritakse § 16 lõigetes 2 ja 3 viitamist: otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust § 16 lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates (samamoodi kehtiva regulatsiooniga 14 päeva jooksul). § 3 p 10 – paragrahvi 16 lõige 2 sätestab, mil viisil otsustaja teavitab KMH programmi (aruande) avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Otsustaja peab avalikustamisest teavitama Ametlikes Teadaannetes, üleriigilise levikuga või kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes ning kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, samuti kirjalikult puudutatud isikutele ja asutustele. Eelnõuga lisatakse § 16 lõikesse 2 punkt 4, mille järgi peab otsustaja avaldama teate ka oma või muul veebilehel. Programmi ja aruande avalikustamisest tuleb teavitada sobivate infokanalite vahendusel, mille kaudu jõuab avalikustamise teade võimalikult paljude inimeste ja organisatsioonideni, kes võivad olla sellest huvitatud. Teade peab olema avaldatud otsustaja veebilehel kergesti leitavas kohas, nt selleks omaette asukohas, uudisvoos vms. Lisaks võib otsustaja avaldada teate oma ametlikes sotsiaalmeediakanalites (nt Facebook, Instagram), mida võidakse jälgida rohkem kui otsustaja ametlikku kodulehte, või eraldiseisvas veebipõhises infosüsteemis, kus saab avaldada ka teateid vms. Näiteks, Keskkonnaamet kasutab KMH programmide ja aruannete avalike väljapanekute jaoks keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS15, kus on kättesaadavad keskkonnakaitselubade taotluste menetlustega seotud avalikul väljapanekul olevad KMH materjalid, samuti avalikustamise teated. Lisaks on Keskkonnaameti veebilehel viide KMH avalikele väljapanekutele. Samuti on TTJA veebilehe esilehel viide KMH-ga seotud teadetele. § 3 p 11 – muudatusega korrigeeritakse § 16 lõigetes 2 ja 3 viitamist: otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust § 16 lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates (sarnaselt kehtivale regulatsioonile 14 päeva jooksul). Paragrahvi 16 lõike 3 kontekstis toome esile, et asjaomastelt asutustelt seisukohta küsimiseks ja KMH programmi avalikustamisest teavitamiseks saab otsustaja kasutada ühte teadet (st asjaomastele asutustele pole vaja koostada mitut kirja). § 3 p 12 – § 16 lisatakse uus lõige 41, mille kohaselt peavad nii asjaomane asutus kui ka otsustaja esitama KMH programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha avaliku väljapaneku jooksul, kuid mitte hiljem kui avaliku väljapaneku lõpuks. Dokumentide läbivaatamisel peavad otsustaja ja asjaomane asutus andma hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollima eksperdirühma koosseisu piisavust. Tegemist on kehtiva § 151 põhimõttelise lähenemisega, mida on täiendatud otsustaja kohustusega esitada avaliku väljapaneku jooksul oma 15 https://kotkas.envir.ee/, eraldi leht „KMH avalik väljapanek“. 20 seisukoht – sel moel on nii arendajale ja juhteksperdile (või eksperdirühmale) kui ka avalikkusele varakult teada ka otsustaja seisukoht. § 3 p 13 – paragrahvi 16 lõike 51 muudatuse kohaselt tuleb KMH programmi avalikul arutelul tutvustada muu hulgas programmi kohta avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti (k.a otsustaja seisukohta) ning selgitada tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. § 3 p 14 – paragrahvi 17 lõikes 1 täpsustatakse, et otsustaja (kehtivas normis üldisemalt „asutus“) edastab KMH programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning enda ja asjaomaste asutuste seisukohad arendajale. § 3 p 15 – paragrahvi lisatakse uus lõige 11, mille kohaselt peab otsustaja 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates vaatama läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad. Otsustaja peab arendajale esitama oma seisukoha ka KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste esitatud seisukohti. Kui eelnenud menetlusetappides peab otsustaja tegema KMH programmi nõuetekohasuse esmase kontrolli (§ 16 lõige 12) ja esitama programmi kohta oma seisukoha juba avaliku väljapaneku raames (§ 16 lõige 41), siis kõnealuse normi kohaselt esitab otsustaja oma seisukoha pärast avalikustamist, st siis, kui avalikustamine on lõppenud, sh arutelu toimunud, ja kogu tagasiside on laekunud. Tagasiside alusel KMH programmi täiendamisel ja muutmisel on otsustaja seisukoht väga tähtis – see on oluline teave ja lähtekoht arendajale ja juhteksperdile (eksperdirühmale), kelle ülesanne on teha programmis vajalikud parandused ja täiendused. Seejärel esitab arendaja programmi otsustajale nõuetele vastavuse lõppkontrolliks. Kirjeldatud moel on otsustaja aktiivselt kaasatud kogu KMH programmi koostamisse ning selle täiendamisse ja parandamisse, kuna KMH on abivahend eelkõige otsustajale, et otsustada tegevusloa andmise üle16. § 3 p 16 – lõikes 3 täpsustatakse, et arendaja peab saatma avaliku arutelu toimumise järel KMH programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused ka otsustajale ja asjaomastele asutustele. Otsustaja kujundab oma seisukoha ja annab sellest arendajale teada 14 päeva jooksul KMH programmi avalikust arutelust arvates ning arendaja saadab vastused ettepanekute esitajatele 30 päeva jooksul. Need kaks protsessi toimuvad samaaegselt, mis tähendab, et arendaja ei saa vastuskirju välja saata enne, kui otsustaja seisukoht on olemas, ning selle võrra jääb tal vähem aega vastuskirjade koostamiseks (30 päeva asemel 16 päeva). Küll saab arendaja ettepanekuid analüüsida ja koostada vastused juba varem ning sõltuvalt otsustaja seisukohast vajaduse korral muudab neid enne väljasaatmist. Arendajal on olemas menetlustähtaja pikendamise võimalus, kui selleks tekib vajadus. § 3 p 17 – paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatavas lauses loobutakse kehtivas regulatsioonis sisalduvast täiendist „tuginedes käesoleva seaduse § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele“, 16 KeHJS-i § 31 lõike 1 järgi on KMH eesmärk anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 21 kuna eelnõuga tunnistatakse § 151 kehtetuks. Sisuline põhjus seisneb aga selles, et otsustaja peab KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimisel muu hulgas arvestama kogu laekunud tagasisidega (st nii asjaomastelt asutustelt kui ka avalikkuselt laekunud seisukohtadega). Lisaks, arvestades eelnõu §-s 24 tehtavaid muudatusi ei saa otsustaja enam pikendada lõikes 4 ette nähtud KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise tegemise otsusest menetlusosaliste teavitamise tähtaega (14 päeva on piisav aeg vastava toimingu tegemiseks). § 3 p 18 – samamoodi eelkirjeldatud KMH programmi avaliku väljapaneku ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade ühildamisega kavandatakse samad muudatused KMH aruande menetlemisse. Erinevad vaid mõningad menetlustähtajad, arvestades et üldjuhul on aruanded mahukamad kui programmid. Kuna KMH aruande menetlemise sisuline ülesehitus on analoogne, on ka muudatusettepanekute põhjendused ja selgitused samad. Eelnevat arvestades tunnistatakse § 201 kehtetuks. Muudatusettepanekute kohaselt ühitatakse KMH aruande kohta seisukoha küsimise etapp ja avalikustamise etapp, mistõttu tunnistatakse § 201 aruande seisukoha küsimise kohta kehtetuks ja mõlema toimingu nõuded esitatakse §-s 21. § 3 p 19 – muudatustega ühitatakse KMH aruande kohta seisukoha küsimise etapp ja avalikustamise etapp, need kajastatakse §-s 21 (§ 201 tunnistatakse kehtetuks). Seetõttu tuleb muuta ka paragrahvi pealkirja. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga esitatakse § 21 sisu viie lõikena. Lõikes 1 täpsustatakse, et KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohti, aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt §-dele 16 ja 17 (arvestades §-s 21 sätestatud erisusi). Lõike 2 järgi peab otsustaja kontrollima 14 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates aruande vastavust §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sarnaselt KMH programmi menetlemise etapiga on tegemist otsustaja aruande nõuetekohasuse esmase kontrolliga, st kas nõutud info on aruandes esitatud. Kui aruanne ei ole nõuetekohane, tagastatakse see arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. KMH aruande menetlemise tähtaega ei ole võimalik pikendada (kehtivas regulatsioonis 21 päeva koos pikendamise võimalusega). Lõikes 3 esitatakse kehtivas §-s 21 sätestatud nõue, et KMH aruande avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 30 päeva. Lõike 4 kohaselt vaatab otsustaja 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. Lõikega 5 antakse arendajale aruande avalikustamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele vastuste saatmiseks aega 40 päeva (kehtiva sõnastuse järgi on aega 30 päeva), seda arvestusega, et otsustajal on oma seisukoha esitamiseks aega 21 päeva. Seega jääb arendajal ka pärast otsustaja esitatud seisukoha saamist aega vähemalt 19 päeva. Eriti mahuka tagasiside puhul on võimalik seda tähtaega § 24 alusel pikendada. 22 § 3 p 20 – muudatusega loobutakse §-s 22 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimise raames aruande eraldi kooskõlastamisest ja vastavad lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks. § 3 p 21 – korrigeeritakse lõike 5 sissejuhatavat lauset, loobudes kehtivas regulatsioonis sisalduvast täiendist „tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele“. Otsustaja peab KMH aruande vastavuse kontrollimiseks esitamisest 30 päeva jooksul kontrollima punktides 1–4 nimetatut. See on KMH menetlust optimeeriv muudatus. Vajadusele taoline muudatus teha on tähelepanu juhitud nii Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringutes kui ka taastuvenergia arendamise kiirendamise auditis. Näiteks on 2020. a uuringus esile toodud, et ametiasutustega kooskõlastamine toimub üldjuhul märkusteta ja see pikendab menetlusaega ilma KMH kvaliteeti parandamata – pigem võib olla tegemist vormitäiteks tehtava toiminguga. Samuti võib tekitada küsimusi praegu võimalik praktika, kui asjaomane asutus esitab pärast KMH aruande avalikustamist, kooskõlastamise etapis uusi ja ulatuslikke ettepanekuid, kuigi varem on nende tegemiseks olnud mitu võimalust (samas märgime, et KMH aruande sisu võibki pärast avalikustamist olulisel määral muutuda). Kokkuvõttes saab asjaomaste asutuste seisukohalt esile tuua, et ka muudatusettepanekute kohases KMH menetluses on asutustel võimalik esitada oma seisukohti aruandele korduvalt (avalik väljapanek ja avalik arutelu) – seda tuleb teha õigel ajal ja õiges menetlusetapis ehk laiemas kontekstis on menetlusosaliste koostööl veelgi suurem tähtsus. Kooskõlastamise etapist loobumine vähendab asjaomaste asutuste halduskoormust, ent tuleb arvestada, et otsustaja vastutus suureneb. Muudatustega võib vähesel määral kasvada otsustaja halduskoormus (nt § 21 uue lõike 4 kaudu). Siiski rõhutame, et ka kehtiva regulatsiooni järgi on otsustajal KMH menetluses juhtroll, k.a kohustus kontrollida KMH aruande nõuetele vastavust, sealhulgas ka seda, kas aruande kohta esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on arvestatud või mitte. Otsustajal on vajaduse korral võimalus konsulteerida asutustega, kui tekib küsimusi aruande ja ettepanekutega arvestamise kontrollimisel. Lisaks, arvestades eelnõu §-s 24 tehtavaid muudatusi ei saa otsustaja enam pikendada § 22 lõikes 7 ette nähtud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise tegemise otsusest menetlusosaliste teavitamise tähtaega (14 päeva on piisav tähtaeg vastava toimingu tegemiseks). § 3 p 22 – paragrahvi 22 lõike 10 sõnastust täiendatakse. Kehtiva sõnastuse järgi võib otsustaja põhjendatud juhul nõuda KMH aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis. Uues sõnastuses täpsustatakse ja kitsendatakse arendajalt lisateabe küsimise alust: otsustaja võib nõuda KMH aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis vaid juhul, kui pärast programmi nõuetele vastavaks tunnistamist on ilmnenud uued ja asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, mis ei olnud teada programmi koostamise ajal, kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. KeHJS-i järgi määratakse kavandatava tegevuse KMH sisu ja detailsusaste KMH programmiga 17 – lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud programmist koostab arendaja koostöös juhteksperdi (eksperdirühmaga) KMH aruande. Lisateabe küsimine (milleks võib nt osutuda vajalikuks teha lisauuring) võib arendajale tähendada nii lisanduvat rahakulu kui ka märkimisväärseid muudatusi ajakavas. Seega peab lisateabe nõudmine toimuma vaid äärmise vajaduse korral ja otsustajal tuleb 17 KMH sisu, ulatuse ja täpsusastme kindlaksmääramise etappi nimetatakse inglise keeles scoping. 23 seda arendajale asjakohaselt põhjendada. Sellisel juhul on lisateabe nõudmine võimalik kogu KMH menetluse jooksul, mitte ainult aruande nõuetele vastavaks tunnistamise etapis. § 3 p 23 – seadust täiendatakse §-ga 282, milles nähakse ette KMH erisus nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklis 5 sätestatud taastuvelektrijaama ajakohastamise tegevusloa menetluses. Muus osas, mille suhtes erisusi paragrahvis ette ei nähta, kehtivad n-ö menetluse tavanormid. Nimetatud määrus võeti kiirkorras vastu EL-i nõukogus 19.12.2022 EL-i toimimise lepingu artikli 122 alusel, mis võimaldab teatud kriisiolukordades nõukogul kehtestada õigusakte tavapärast kaasotsustusprotseduuri järgimata. Sellise menetluse kasutamine on teadaolevalt EL-i ajaloos esmakordne. Määrus jõustus 30.12.2022, olles eelmisel päeval ilmunud EL-i Teatajas, ning kehtib 18 kuud. Nimetatud määruse (edaspidi ka taastuvenergeetika kiirendamise määrus) artikli 5 kohaselt tuleb olemasolevate taastuvelektrijaamade, sh seotud võrguga ühendamiseks vajalike vahendite ajakohastamiseks vajalik tegevusluba anda kuue kuu jooksul (pikendamisvõimalus puudub). Nimetatud tähtaja sisse peab jääma ka KMH, kui see on vajalik. Kui ajakohastamise maht ei ületa 15% olemasolevast võimsusest, on tähtajaks kolm kuud. Määrus ei täpsusta KMH menetluse detaile, seega tuleb KMH-ks kohaldada riigisisest seadust ehk Eestis KeHJS-i. Kehtiva KeHJS-i järgi kestab KMH keskmiselt kaks aastat, millest suurima osa võivad moodustada looduskeskkonna uuringud, mille tegemisel mängivad nt olulist rolli ka aastaajad. Selleks, et KMH-d saaks teha lühema aja jooksul, on vaja kehtestada KeHJS-is erinev menetluskord nimetatud artikli rakendamiseks. Taastuvenergeetika kiirendamise määruse artikli 2 kohaselt kasutatakse määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 2 sätestatud mõisteid, mille kohaselt:  taastuvenergia on taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;  ajakohastamine on taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks. Taastuvenergeetika kiirendamise määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleb tegevusloa menetluses kohaldada direktiivi 2011/92 sätteid, mis loetlevad tegevused, mille kohaselt on KMH kohustuslik või millele tuleb anda KMH vajaduse kohta eelhinnang. Seejuures sätestab viidatud lõige, et tegevusloa taotluse ja vajaduse korral KMH raames tuleb hinnata vaid olemasoleva tegevuse ajakohastamise mõju (nt võimsuse suurendamise ulatuses), st olemasolevat tegevust arvestamata. Viimane tähendab, et eelduslikult on võimalik lisanduv keskkonnamõju vähemoluline ning selle hindamisel saab suuresti kasutada algse tegevuse loamenetluses tehtud KMH tulemusi. KeHJS-i § 6 lõikes 1 nimetatud tegevustest on taastuvenergeetikaga potentsiaalselt seotud punktid 5 (tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse), 21 (tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine), 211 (hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri) ning 30 (kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus 24 üle 15 kilomeetri). Sama lõike punkti 35 kohaselt on oluline keskkonnamõju (ja seega KMH kohustuslik) eespool märgitud punktides nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab kohustusliku KMH künnisele. Seega on ajakohastamise kontekstis KMH kohustuslik näiteks ülalviidatud punktis 21 viidatud rekonstrueerimise ja punktides 211 ning 30 sätestatud künnisvõimsust ületavate ajakohastamiseks kvalifitseeruvate tegevuste korral. Kui KMH algatamine ei ole kohustuslik, peab otsustaja andma eelhinnangu vastavalt KeHJS-i § 6 lõikele 21 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusele nr 224 (st vastates küsimusele, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte). Määruse sätetest on asjakohased näiteks § 2 punkt 2 (rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale) ja punkt 5 (35−110-kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkuse elektriõhuliini rajamine), § 11 punkt 4 (hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamine või rekonstrueerimine veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitel või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatel veekogudel, välja arvatud KeHJS-i § 6 lõike 1 punktides 21 ja 211 nimetatud juhtudel) ja punkt 6 (veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamine) ning § 16 punkt 1 (muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ja punkt 2 (käesolevas määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule). Lisaks tuleb arvestada määruse § 15 punkti 8, mis sätestab eelhinnangu kohustuse sellise tegevuse puhul, mis üksi või koostoimes muu tegevusega võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Lisatava paragrahviga kehtestatakse taastuvelektrijaamade ajakohastamiseks vajalike tegevuslubade (eelkõige ehitusluba) menetlusele kehtivast korrast erinev menetluskord, mis peab tagama, et menetluse pikkus vastab taastuvenergeetika kiirendamise määruse artiklis 5 sätestatule. Lõikega 2 nähakse ette, et otsustaja, kellele on esitatud tegevusloa taotlus, teeb KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse 14 päeva jooksul, küsimata selleks asjaomaste asutuste seisukohti, nagu kehtiv kord seda ette näeb. Lõike 3 kohaselt peab otsus juhul, kui otsustatakse KMH algatada, sisaldama ka infot selle kohta, millises ulatuses tuleb keskkonnamõju hinnata (nt nimetades hinnatavad mõjuvaldkonnad ja lühiajalised uuringud, aga võimaluse korral ka KMH ajakava ja vajalike ekspertide loetelu). Viimane asendab KMH programmi ning see sisaldub KMH algatamise otsuses (mis tuleb teha 14 päeva jooksul). Sealjuures tuleb arvestada, et keskkonnamõju tuleb hinnata väga lühikese aja jooksul ning seega väga piiratud mahus. Kuna kuue kuu jooksul ei ole võimalik teha mahukamaid ja aeganõudvaid uuringuid, tuleb mõjude väljaselgitamiseks teha vajaduse korral uuringuid või anda eksperthinnanguid, mis mahuvad kitsasse ajaraamistikku. Aja piiratuse tõttu ning kuna potentsiaalne keskkonnamõju on limiteeritud (kuivõrd tegemist on olemasoleva taastuvelektrijaama uuendamisega), ei korraldata tavapärast kaasamisprotsessi, mille käigus avalikkusel oleks võimalik KMH ulatuse teemal kaasa rääkida. Lõike 4 kohaselt on eksperdirühmal juhteksperdi juhtimisel ja koostöös arendajaga keskkonnamõju hindamiseks (aruande koostamiseks) aega 90 päeva. KMH aruanne peab vastama siiski KeHJS-i § 20 nõuetele, kuivõrd need nõuded tulenevad KMH direktiivist. Kuivõrd aga KMH programmi KeHJS-i § 13 mõttes ei koostata, peab § 20 lõike 1 kohaselt KMH aruanne vastama hindamise algatamise otsusega määratud KMH ulatusele (mitte nõuetele vastavaks tunnistatud programmile). Kui aruande koostamise ajal osutub vajalikuks KMH mahtu või sisu muuta võrreldes algatamise otsusega, saab 25 otsustaja sellise muudatusega nõustuda (kui see on põhjendatud ja asjakohane) koos aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega (kuivõrd mõlemad on tema haldusotsused ning KMH algatamise otsus tehti avalikkust kaasamata, mistõttu kellegi huve see ei riiva). 90-päevase tähtaja jooksul (pikendamisvõimalus puudub) tuleb aruanne esitada otsustajale, kes edastab selle viivitamata asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks ning korraldab 30-päevase avaliku väljapaneku. Nendele toimingutele kohaldatakse KeHJS § 16 lõigetes 2–5 ja 6 ning § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamise, seisukohtade ja ettepanekute jms esitamise ja nendega arvestamise korda (välja arvatud lisatava paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaeg arendajale talle esitatud seisukohtadele, ettepanekutele jne vastamiseks, milleks on 21 päeva tavapärase 30 päeva asemel). Lisaks sätestab lõige 6, et asjaomasel asutusel on oma seisukohtade ning huvitatud isikutel oma ettepanekute, küsimuste ja märkuste esitamiseks aega kuni avaliku väljapaneku lõpuni. Erinevalt tavamenetlusest ei korraldata ajakohastamise menetluses KMH aruande avalikku arutelu. Avaliku arutelu korraldamine nõuab siiski rohkem aega, mis protsessi äärmise ajalise piiratuse tõttu tuleks muude, sisuliste etappide arvelt. Kuna ajakohastatakse siiski juba olemasolevaid ehitisi ja tegevusi, mille algses loamenetluses on eelduslikult tehtud täismahus KMH, ning ka ajakohastamise raames toimub KMH direktiivi-kohane aruande 30-päevane avalik väljapanek (mis tagab kaasarääkimisvõimaluse mh avalikkusele), on avaliku arutelu ärajätmine proportsionaalne (ka KMH direktiiv ei nõua eraldi avaliku arutelu korraldamist). Pärast avaliku väljapaneku lõppemist peab arendaja seega vastavalt lõikele 6 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul kõigile esitatud seisukohtadele (asjaomastelt asutustelt), ettepanekutele, küsimustele ja märkustele ning esitama need koos täiendatud ja parandatud KMH aruandega otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustajal on seejärel 21 päeva aega (tavapärase 30 päeva asemel) aruanne üle vaadata ning teha nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Kui otsustaja leiab, et aruanne ei vasta nõuetele (st algatamise otsusele ja selles sisalduvale nõudele hindamise ulatuse kohta, kui aruanne ei ole piisav või asjakohane lõppotsuse tegemiseks), on otsustajal õigus nõuda arendajalt aruande täiendamist. Otsustajal on aga õigus nõuda aruande täiendamist vaid selliste aspektide või andmetega, milleta ei ole tegevusloa andmise üle võimalik otsustada. Aruande täiendamiseks annab tähtaja otsustaja, kes peab silmas pidama taastuvenergeetika kiirendamise määruse artiklis 5 sätestatud tähtaega. Nimetatud tähtaja tõttu on paragrahvi lõikes 10 sätestatud, et juhul, kui arendaja ei esita otsustajale KMH aruannet tähtaegselt, lõpetab otsustaja KMH menetluse ning tegevusloa taotluse menetluse tegevusluba väljastamata. Arendajal on aga alati võimalus sama taotlus uuesti esitada. Lõige 11 näeb ette lõigetes 4 ja 7 sätestatud tähtaegade erisuse juhul, kui nõukogu määruse 2022/2577 artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ajakohastamiseks, mille kogumaht jääb alla 15% algsest rajatisest. Sellisel juhul tuleb tegevusluba väljastada kolme kuuga, mistõttu juhul, kui tegevus vajab KMH-d, saab teha vaid väga lühiajalisi uuringuid ning otsustaja peab ise tagama, et kõik tähtajad oleksid piisavalt lühikesed. Kuivõrd KMH direktiivist tuleneb nõue KMH aruande 30-päevaseks avalikustamiseks, ei ole seda tähtaega otsustajal võimalik korrigeerida, küll on aga võimalik korrigeerida sama paragrahvi lõigetes 4 ja 7 sätestatud tähtaegu. § 3 p 24 – eelnõuga lisatakse KeHJS-sse rakendussätted: § 56 lõike 15 kohaselt viiakse juba algatatud KMH menetluses alustatud toiming lõpuni selle alguses kehtinud sätte redaktsiooni kohaselt. Järgmisele toimingule on võimalik rakendada redaktsiooni, mis kehtestatakse seadusemuudatusega. Enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud KeHJS redaktsiooni järgi algatatud KMH menetlustele kohaldatakse sel ajal kehtinud redaktsiooni. 26 Näiteks, kui KMH on algatatud septembris 2022, siis juhul, kui KMH programmile hakatakse küsima asjaomaste asutuste seisukohti, tehakse seda käesoleva eelnõu kohaselt § 16 järgi (kuna § 151 on käesoleva eelnõu jõustumisest kehtetu). Kui aga KMH menetlus on käesoleva eelnõu jõustumisel parajasti asjaomaste asutuste seisukohtade küsimise etapis § 151 alusel, viiakse see selle sätte alusel ka lõpuni. Alates järgmisest menetlustoimingust kohaldatakse aga uut, käesoleva eelnõuga kehtestatavat redaktsiooni (esitatud näites toimub KMH aruande avalikustamine ja seisukohtade küsimine § 21 kohaselt). Lõike 16 kohaselt kehtib uus § 282 nõukogu määruse (EL) 2022/2577 kehtivusajal algatatud tegevusloa menetlustele. Pooleliolevatele menetlustele ei ole võimalik sätet laiendada, kuna kehtiva regulatsiooni järgi tehtavat KMH-d ega selle aluseks oleva tegevusloa menetlust (millele on algatatud KMH) ei ole võimalik lõpetada kuue kuuga, mistõttu tekiks õigusselgusetu olukord § 282 kohaldamisel. § 4. Keskkonnatasude seaduse muudatused Muudetakse § 215 teksti ja asendatakse viide § 214 lõikele 2 viitega lõikele 1. Muudatus on seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga. Täpsustakse meres paikneva tuuleelektrijaama tasu arvutamise loogikat. Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu puhul makstakse kümme protsenti kogu meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergia tootmise tasust (määrast ja kalandusettevõtja hüvitist) perioodil, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast ja lõpeb tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päevaga. Sätte algeesmärk oli, et sel perioodil makstaks ka kalandusettevõtja hüvitist, kuna ei ole välistatud meres paikneva tuuleelektrijaama ehitamise mõju kalastikule. Kuna kehtivast sõnastusest see nõue üheselt ei selgu, täpsustatakse sätet. § 5. Planeerimisseaduse muudatused Riigi eriplaneering (REP) on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine, sh tuuleparkide ja tuuleparkide toimimiseks vajalike elektriliinide asukoha valimine. 17.03.2023 jõustus planeerimisseaduse (PlanS) redaktsioon, mis annab võimaluse loobuda senisest REP detailse lahenduse koostamise etapist REP menetluses, kui on täidetud PlanS § 271 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeldused. PlanS § 271 lõigetes 1 ja 2 on ekslikult märgitud, et asukoha eelvaliku otsuse alusel võib REP-i kehtestada planeeringu koostamise korraldaja. REP koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, ja kehtestaja Vabariigi Valitsus (PlanS § 53 lg 1). Et kõrvaldada kehtivas PlanS redaktsioonis olev vastuolu ja tagada senine rollijaotus, tuleb planeeringu koostamise korraldaja roll selgelt eristada planeeringu kehtestajast. Selleks muudetakse PlanS § 271 lõikeid 1 ja 2 ning lisatakse puuduvad sõnad „Vabariigi Valitsus“. § 6. Riigilõivuseaduse muudatused Hoonestusloal puudub kehtiva õiguse kohaselt riigilõiv ja see on üks väheseid lube, mille eest ei pea riigilõivu maksma. Hoonestusloa menetlemine vastab kõigile riigilõivu seaduse (RLS) § 3 riigilõivu kehtestamiseks vajalikele tunnustele. Hoonestusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on kujundatud 27 arvestades RLS-i § 4 lõikes 1 esitatud kulupõhimõttele loataotluse menetlemisele kuluvat aega, menetleja tööaega, personalikulu, juhtkonnakulu ja majanduskulu. Riigilõiv seatakse kõikidele hoonestusloa menetlustele. Riigilõivu tasumise aeg erineb tavapärasest riigilõivu tasumise loogikast, sest enne menetlusse võtmise otsust võib tekkida olukord, kus esitatakse konkureerivaid hoonestusloa taotlusi. Seega tekitaks tavapärase riigilõivu tasumise loogika järgimine ebamõistliku koormuse nii konkureerivate taotlejate kui ka haldusorgani jaoks. Riigilõivu tasumise aeg sätestatakse sama ka uue lisanduva tuulepargi hoonestusloale merealal, kuigi lõplik tuuleenergiajaamade arv võib selguda alles peale keskkonnamõjude hindamist. Juhul kui tuuleenergiajaamade arv väheneb või taotleja ei ole tasunud riigilõivu sätestatud 30 päeva jooksul, siis lähtutakse riigilõivuseadusest, millega on sätestatud enammakstud riigilõivu tagastamine või riigilõivu sissenõudmine. Juhul kui oletatud tuuleelekrijaamade arv suureneb, siis tuleb juurde tasuda varasemalt vähem tasutud riigilõivu osa. Tuuleparkide hoonestusloa koosseisus hinnatakse ka varasema ehitusloa elemente. Selle töö mahtu on hinnatud ehitusloa riigilõivu sättes (RLS-i § 214), kuna edaspidi täidetakse need ülesanded tuulepargi hoonestusloa menetluses. Seega, kuna on lisatud riigilõiv iga ehitatava tuuleelektrijaama eest, ei rakendata lisaks RLS-i § 214, sest selle tasu on hõlmatud juba lisatava sätte lõikes 2. § 7. Veeseaduse muudatus Muudatusega sätestatakse, et tegevusteks, mis kaasnevad tuuleelektrijaama rajamisega avalikku veekogusse ja milleks EhS-i kohaselt antakse tuulepargi hoonestusluba merealal, ei ole eraldi veeluba vaja taotleda. Tuulepargi rajamisega kaasnevaks vee erikasutusega seotud tegevuseks antakse õigus tuulepargi hoonestusloaga, mis on nimetatud EhS-i § 1131 lõikes 12, arvestades, et nimetatud hoonestusloa taotlemisel juba esitatakse asjakohased andmed, mida tuleb eraldi esitada siis, kui taotletakse veeluba. 4. Seaduse jõustumine Seaduse üldiseks jõustumise ajaks on kavandatud 2023. aasta 1. juuli. Seaduse jõustumiseks kindla kuupäeva sätestamine võimaldab edaspidi selgemini eristada enne käesolevas eelnõus olevate muudatuste jõustumist ja pärast muutmist tehtud toiminguid ja esitatud taotlusi. Jõustumisaeg on valitud eesmärgiga jõuda taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavate muudatuste vastuvõtmiseni võimalikult aegsasti. Eelnõu § 1 punktid 9 ja 12 jõustuvad 2024. aasta 1. aprillil. Sätted puudutavad ehitisregistrit ja on seotud ehitisregistri arenduse valmimisega selleks kuupäevaks. Eelnõu § 1 punkt 26 jõustub kohe peale Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuse jõustumise kuupäev valiti, et õigeaegselt Eesti õigusesse üle võtta direktiiv (EL) 2021/1187. 5. Eelnõusse valitud lahenduste sihtrühm ja mõju 5.1. Muudatus: merealale tuulepargi rajamiseks ühendloa loomine Muudatuse sihtrühm: ettevõtjad, kes tuuleparke juba arendavad või tulevikus arendada kavatsevad, ja haldusorganid, kes loamenetluse ellu viivad 28 Kolme loamenetluse liitmisena tekkiv uus ühendloa menetlus on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, olles esitatud dokumentide hulga ja tehtavate toimingute poolest väiksema halduskoormusega kui kõigi kolme varasema menetluse läbimine kokku. „Eesti mereala planeeringuga“18 on kehtestatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad Saaremaast lääne poole jääval merealal ja Sõrve poolsaare lähedal ning „Pärnu mereala planeeringuga“ on kehtestatud sobilikud alad Pärnu maakonna lähedal Liivi lahes. 2023. a märtsi seisuga on TTJA-le Eesti merealal esitatud 43 hoonestusloa taotlust, millest 36 on üleriigilise mereala planeeringu piirkonnas. Taotlusi on esitanud 17 arendajat.19 Muudatused mõjutavad neid arendajaid, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus pärast käesolevate seadusemuudatuste jõustumist. Hoonestusloa menetlus on algatatud nelja arendaja taotluse menetlemiseks.20 Nende nelja taotluse menetlust puudutavad muudatused juhul, kui taotlejad taotlevad oma taotluse menetlemiseks uue menetluse reeglite kohaldamist ja täidavad seaduses sätestatud tingimused. Muudatustel ei ole olulist mõju avalikkuse kaasamisele (keskkonnaorganisatsioonid ja kogukonnad), sest ka senises kolmes eraldi menetluses on kaasatud haldusotsuse kohta arvamuse andjatena üksnes need isikud, kelle õigusi otsus vahetult puudutab või riivab. Puudutatud isikute kaasamise tähtaeg on seni olnud sätestatud ehitusloa menetlemisel – selleks oli EhS-i kohaselt 10 päeva. Kuna mereala tuulepargi hoonestusloa menetlus on mahukam, on haldusakti eelnõule puudutatud isikute ja pädevate asutuste seisukohtade kogumise aega pikendatud 30 päevani. Põhjalik avalikkuse kaasamine on KMH protsessis olnud seni oluline ja on ka edaspidi. Muudatusel on majanduslik mõju. Taotleja halduskoormus väheneb, sest kogu menetlus andmete ja dokumentidega toimub ehitisregistris. Pädev asutus kaasab ise vajalikud isikud ja menetlus on läbipaistvam, sest kõik seisukohad on taotlejale ja haldusorganitele ehitisregistris näha. Kuna taotleja ei pea eri asutustele esitama korduvaid andmeid ja dokumente või ootama mitme menetluse tulemust, siis eelduslikult võidakse jõuda investeerimisotsuste ja tuulepargi rajamiseni kiiremini. Muudatustel on mõju riigiasutuste töökorraldusele. Senist kolme luba on menetlenud kaks haldusorganit. Neist TTJA halduskoormus kasvab, sest ühendloa menetlemisel tuleb arvestada vee erikasutuse tingimuste ja nõuetega ning kaasata menetlusse vee erikasutuse tingimustele hinnangu andmiseks Keskkonnaamet. TTJA väljastatav tuulepargi hoonestusluba merealal on seniste hoonestuslubadega võrreldes oluliselt mahukam, eeldades ka mahukamat menetlust. Keskkonnaameti halduskoormus mereala tuuleparkide lubade menetlemisel prognoositavalt väheneb, sest mitu menetlustoimingut, mida seni tuli veeloa menetlemisel teha, teeb TTJA hoonestusloa menetluse raames. Ehitisregistri kasutusele võtmine ei mõjuta üksnes tuuleparkide hoonestuslubade taotlejaid, vaid selle mõju on laiem – kui ehitisregistri arendus on valmis, on edaspidi kavas registrit kasutada kõikide hoonestuslubade menetlemiseks. 18 RT III, 17.05.2022, 2 19 TTJA asub meretuuleparkide enampakkumisi ette valmistama. https://www.mkm.ee/uudised/ttja-asub- meretuuleparkide-enampakkumisi-ette-valmistama 20 Algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetlused. https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/meretuuleparkide- hoonestusload/algatatud-meretuuleparkide-hoonestusloa 29 Muudatustel on ka eelarveline mõju, mis seisneb ehitisregistri arendusteks ja keskkonnalubade registriga KOTKAS infovahetuseks vajalike kulude tegemises. Ehitisregistri arenduskulude hulka on arvestatud ka praegu koostatavast RePowerEU direktiivist tuleneva kohustusena käsiraamatu koostamise kulud. Tööde tegemise eelarvena on ette nähtud u 860 000 eurot ja selleks on taotletud toetus Euroopa Komisjonilt. Mõju riigieelarvele on hoonestuslubadele riigilõivu kehtestamise tõttu. Riigilõiv kehtestatakse kõikidele hoonestusloa menetlustele, sh tuulepargi hoonestusloa menetlusele. Erisuses sätestatakse erinev riigilõivu määr eelnõuga lisatavale tuulepargi hoonestusloale, sest määr hõlmab nii ehitusloa riigilõivu kui ka veeloa riigilõivu. Varem juba alustatud menetlustes on võimalik minna üle uuele ühendloa menetlusele, ent tuleb arvestada riigilõivu tasumise kohustusega. 5.2. Muudatus: KMH menetluse tõhustamine Muudatuse sihtrühm: KMH protsessis osalejad – otsustajad, asjaomased asutused, eksperdid, arendajad 5.2.1. Keskkonnamõju hindamise tervikprotsessis menetlusetappide optimeerimine ja tõhustamine Muudatuse tulemusel kaotatakse KMH ebavajalikud menetlusetapid ja etappide ühitamine lühendab KMH menetluse kestust. Vähenevad KMH protsessis osalejate (otsustajad, asjaomased asutused, eksperdid, arendajad) halduskoormus ja kulud. KMH protsess muutub avalikkusele läbipaistvamaks – avalikul arutelul tutvustatakse ka otsustaja seisukohta ning ka programmi avaliku väljapaneku tähtaeg pikeneb. Rakendussättega nähakse ette võimalus kohaldada kiiremat menetlust ka pooleliolevates menetlustes alates järgmisest menetlustoimingust. Muudatuste tulemusel kaob asjaomaste asutustega KMH aruande kooskõlastamise etapp, seetõttu suureneb otsustaja roll ja vastutus (eri otsustajate pädevus võib erineda) ja väheneb võimalus teatud menetlustähtaegu pikendada. Muudatus mõjutab nii KOV-i kui ka keskvalitsuse töökorraldust, sest kaasneb vajadus koolitada KOV-i ametnikke ja pädevate asutuste ametnikke, kes peavad otsuste tegemisel arvestama KMH-ga. Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, sest vähemate etappidega ja kiirem KMH protsess vähendab muu hulgas ka neid kulusid, mida peab katma arendaja. 5.2.2. Dubleerivate keskkonnamõju hindamise eelhinnangute kohustuse kaotamine Muudatustega väheneb otsustaja ja asjaomaste asutuste haldus- ja töökoormus, kuna jääb ära vajadus iga kord koostada samasisuline eelhinnang ja esitada seisukohad. Vajaduse korral saavad sama tegevuse kohta varem koostatud eelhinnanguid kasutada eri otsustajad. Muudatuste rakendamisel on mõningane risk, et eelhinnangu andmata jätmise korral võib jääda algatamata KMH, mis tulnuks siiski algatada asjaolude olulise muutumise tõttu. Muudatus mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust, sest eelhinnanguga seotud korduvatest tegevustest loobumine vähendab muu hulgas ka neid kulusid, mida peab katma arendaja. 30 5.2.3. Kiirendatud korras KMH menetluskorra sätestamine taastuvenergiarajatiste ajakohastamise projektidele nõukogu määruse 2022/2577 artikli 5 rakendamiseks Muudatus võimaldab otsustajal algatada ajakohastamise projektidele KMH, kui tegevusloa andmine eeldab uute, täpsustavate andmete kogumist ajakohastamise mõju kohta. Sellisel juhul määrab otsustaja ise KMH käigus kogutava teabe ulatuse (nt tehtavad uuringud, arvestades sealjuures määrusega ettenähtud ajalimiiti. Sätte tulemusena võib eeldada, et täpsemate andmete kogumine võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid. Kuna KMH algatamise aluseid ei muudeta, ei kaasne ettevõtluskeskkonnale ka lisakoormust, pigem väheneb KMH-ga seotud kulu, sest tavapärase KMH asemel saab selle läbi viia vaid väga piiratud mahus. 6. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse termineid järgmises tähenduses. tuuleelektrijaam – elektrituulik, mis toodab tuuleenergiast elektrit tuulepark – üks või mitu tuuleelektrijaama ning neid omavahel liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised tuulepark merealal - tuulepark, mis on püstitatud avalikku veekogusse (ainult meri), on selle põhjaga püsivalt ühendatud, aga ei ole püsivalt ühendatud kaldaga 7. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Keskkonnamõju hindamise regulatsioon lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/92/EL21, mis seab kasvuhoonegaaside menetlusele üldise raamistiku. Keskkonnaministeeriumi 2020. aastal tellitud uuringu „Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs“22 kohaselt liigutakse kogu EL-s keskkonnamõju hindamise menetluse lihtsustamise ja kiirendamise poole. Eelnõuga KeHJS-isse lisatav § 282 võimaldab riigisiseselt rakendada nõukogu määruse 2022/2577 artiklit 5, lühendades riigisiseseid tähtaegu selliselt, et tegevusloa taastuvenergia projektide ajakohastamiseks vajaliku tegevusloa saaks väljastada kuue (teatud juhtudel kolme) kuuga ka juhul, kui see eeldab KMHd. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13). Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 10.08.2023. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on seletuskirja lisas 1. 8. Rakendusaktid 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta 22 P. Toonpere, K. Piirimäe, K. Aadna 2020. Keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüs. Tallinn: Lemma OÜ 31 Eelnõuga seoses ei ole vaja muuta ega kehtestada rakendusakte. 9. Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõu on koostatud koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa-ametile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Keskkonnaametile. Kristen Michal kliimaminister 32  EELNÕU 01.06.2023 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juhul“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui on antud käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusluba“; 2) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vähemalt kolm päeva enne ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise alustamist esitatakse pädevale asutusele ehitamise alustamise teatis.“; 3) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitusloakohustusliku või ehitusteatisekohustusliku ehitise täieliku lammutamise teatis esitatakse pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist.“; 4) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastas ehitusloale“ tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusloale“; 5) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ja ehitusloale“ tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusloale“; 6) paragrahvi 61 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „teatistel,“ tekstiosaga „hoonestus-,“; 7) paragrahvi 1131 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Tuulepargi hoonestusluba merealal (edaspidi tuulepargi hoonestusluba) on tähtajaline õigus koormata avalikku veekogu või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, ja annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks tuulepargi ehitamisel. (13) Tuulepargi hoonestusloa andmisel ei anta ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) tuulepargi ehitamiseks.“; 8) paragrahvi 1133 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tuulepargi hoonestusloa taotleja esitab pädevale asutusele 180 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust: 1) nõuetele vastava ehitusprojekti ja ehitise tehnilised andmed ehitusõiguse andmiseks vajalikus mahus ning ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu korral ka ekspertiisiakti; 2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 1 punktides 5–8 ja 10–12 sätestatud andmed, kui neid andmeid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes piisavalt käsitletud; 3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 alusel kehtestatud määruses veekogu süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise kohta sätestatud andmed.“; 9) paragrahvi 1134 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Hoonestusloa menetlus algatatakse ehitisregistris. Esitatud taotluse andmed ja dokumendid kannab ehitisregistrisse pädev asutus.“; 10) paragrahvi 1134 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui hoonestusloa menetlusega seoses tehakse veeuuring, järgitakse selle tegemisel veeseaduse §-des 236, 237 ja 243 sätestatud nõudeid. Kui kasutatakse olemasolevaid seire- või uuringuandmeid, peavad need vastama veeseaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.“; 11) Paragrahvi 1134 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) hoonestusloa riigilõiv tasutakse 30 päeva jooksul peale hoonestusloa menetluse algatamise otsust.“; 12) paragrahvi 11312 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asutus“ sõnadega „ehitisregistris elektrooniliselt“; 13) paragrahvi 11312 täiendatakse lõigetega 21–25 järgmises sõnastuses: „(21) Tuulepargi hoonestusloale võib lisatingimusena määrata käesoleva seadustiku § 42 lõike 3 punktides 5 ja 6, § 109 lõike 1 punktis 2 ning veeseaduse § 193 lõike 1 punktides 5–10, 12 ja 15 sätestatud tingimusi. (22) Pädev asutus esitab käesoleva seadustiku § 1133 lõikes 31 sätestatud andmed ja dokumendid Keskkonnaametile vee erikasutuse tingimuste seadmiseks. Keskkonnaamet esitab kirjalikult tingimused vee erikasutuseks 30 päeva jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates. (23) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud tingimuste saamist esitab pädev asutus tuulepargi hoonestusloa eelnõu: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitus- või veeloa esemega; 2) vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. 2 (24) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul tuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (25) Tuulepargi hoonestusluba antakse 90 päeva jooksul käesoleva seadustiku § 1133 lõikes 31 toodud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.“; 14) paragrahvi 11313 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tuulepargi hoonestusloa andmisel võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud aluste kohaldada käesoleva seadustiku § 44 punktides 1–3 ja 5 või veeseaduse § 192 lõike 3 punktides 8– 10 sätestatud keeldumise aluseid.“; 15) paragrahvi 11313 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „majandust“ tekstiosaga „või kui tuulepargi hoonestusloa taotleja ei ole täitnud käesoleva seadustiku § 1133 lõikest 31 tulenevat kohustust ega ole tähtaja pikendamiseks esitanud mõjuvat põhjendust“; 16) paragrahvi 11315 pealkirja täiendatakse pärast sõna sõna „muutmine“ sõnadega „ja vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine“; 17) paragrahvi 11315 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Pädev asutus võib tuulepargi hoonestusloa vee erikasutusega seotud tingimusi muuta peale käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 alusel. „ (5) Keskkonnaamet võib vee erikasutusega seotud tegevused peatada täielikult või osaliselt kuni kolmeks kuuks, kui tuulepargi rajamisel kaasneb vee erikasutusõiguse kasutamisega oluline keskkonnahäiring, mida ei olnud võimalik loa andmisel ette näha, või kui loaga ette määratud leevendusmeetmed ei ole olnud piisavad ja põhjuslik seos vee erikasutuse ja olulise keskkonnahäiringu vahel on tõendatud ning huvi vee erikasutusega seotud tegevuste peatamata jätmiseks ei ole ülekaalukas.“; 18) paragrahvi 11318 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hoonestusloa, välja arvatud tuulepargi hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist;“; 19) paragrahvi 11318 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: 3 „(21) Pädev asutus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatule tunnistada tuulepargi hoonestusloa kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 2 punkti 1 või veeseaduse § 194 lõike 2 punkti 4 alusel.“; 20) paragrahvi 11318 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui tuulepargi hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist saanud kasutusluba tuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti, ega ole esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks.“; 21) seadustiku 12. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. jagu Hoonestustasu ja aruandlus“; 22) paragrahvi 11322 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „andmise“ sõnadega „või tuulepargi hoonestusloa andmise“; 23) paragrahvi 11322 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ehitusloa“ sõnadega „või tuulepargi hoonestusloa“; 24) seadustiku 12. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 11323 järgmises sõnastuses: „§ 11323. Tuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse aruande esitamine (1) Tuulepargi hoonestusloa omaja on kohustatud esitama kord aastas veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu veekasutuse aruande järgmiste tegevuste kohta: 1) veekogu süvendamine või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist; 2) veekogusse tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist; 3) kaadamine mahuga alates 100 kuupmeetrist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud aruande esitamisel rakenduvad sõltuvalt lubatud tegevusest veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud nõuded. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud aruandluskohustus lõppeb, kui on lõppenud vee erikasutusega seonduvad tegevused ja nende kohta on esitatud veekasutuse aruanne.“; 25) paragrahvi 130 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ehituskeeluvööndis“ tekstiosaga „, tuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava tuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise“. 26) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13).“ 4 § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-dega 253 ja § 254 järgmises sõnastuses: „§ 253. Ehitusseadustiku § 42 lõike 1 kohaldamine Tuulepargi ehitamiseks ehitusloa andmisel ei kohaldata § 42 lõikes 1 sätestatud planeeringule vastavuse nõuet osas, mis puudutab tuulepargi vastavust üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele, kui ehitusloa taotlemise aluseks olev hoonestusloa taotlus on esitatud enne 25. maid 2017. § 254. Ehitusseadustiku § 1131 lõike 12 kohaldamine (1) Ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne 2023. aasta 1. juulit algatatud hoonestusloa menetlusele, mille puhul on tehtud ehitusseadustiku § 1134 kohane hoonestusloa menetluse algatamise otsus ning täidetud kõik järgmised tingimused: 1) hoonestusloa loa taotleja teeb taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile; 2) keskkonnamõjude hindamise aruandes on hinnatud või hinnatakse ka vee erikasutuse mõju; 3) hoonestusloa taotleja tasub riigilõivu vastavalt riigilõivu seaduse § 21513 lõikele 2. (2) Ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne 2023. aasta 1. juulit esitatud mereala tuulepargi hoonestusloa taotlustele, mille puhul ei ole tehtud ehitusseadustiku § 1134 kohast hoonestusloa menetluse algatamise otsust“; 2) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Enne 2024. aasta 1. aprilli välja antud hoonestusloa kannab pädev asutus ehitisregistrisse. (9) Kui hoonestusloa taotlus on esitatud enne 2024. aasta 1. aprilli ja hoonestusluba ei ole antud või selle andmisest keeldutud, kannab pädev asutus ehitisregistrisse taotluse andmed ja taotlusele lisatud dokumendid ning menetlusse võtmise ja keskkonnamõjude hindamise algatamise otsused.“. § 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 17 lõigetes 11 ja 3, § 18 lõigetes 2, 7 ja 8, § 21 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõigetes 1 ja 5, § 261 lõikes 4, § 281 lõikes 6, § 361 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide 5 maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.“; 2) paragrahvi 11 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(24) Kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jäetud keskkonnamõju hindamine algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumata.“; 3) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata.“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Otsustaja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.“; 5) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „avalikustamine“ sõnadega „ja seisukoha küsimine asjaomastelt asutustelt“; 7) paragrahvi 16 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja korraldab keskkonnamõju hindamise programmi vähemalt 21 päeva kestva avaliku väljapaneku ja edastab programmi asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.“; 8) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. (12) Otsustaja kontrollib kümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.“; 6 9) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt:“; 10) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) oma või muul veebilehel.“; 11) paragrahvi 16 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates:“; 12) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul, kuid mitte hiljem kui avaliku väljapaneku lõpuks. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust.“; 13) paragrahvi 16 lõiget 51 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „otsustaja ning“; 14) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning enda ja asjaomaste asutuste seisukohad arendajale.“; 15) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti.“; 16) paragrahvi 17 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „isikutele“ tekstiosaga „, otsustajale ja asjaomastele asutustele“; 17) paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7 „Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates:“; 18) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine, aruande avalikustamine ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamine (1) Keskkonnamõju hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohti, aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 16 ja 17, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (3) Keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. (4) Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. (5) Arendaja saadab 40 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvessevõtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele: 1) kes esitasid oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult; 2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.“; 20) paragrahvi 22 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 22 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamisest arvates:“; 22) paragrahvi 22 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Otsustaja võib nõuda keskkonnamõju hindamise aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmis, üksnes juhul, kui pärast programmi tunnistamist nõuetele vastavaks on ilmnenud uued ja olulist tähtsust omavad asjaolud, mis ei olnud teada programmi koostamise ajal, 8 kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.“; 23) seadust täiendatakse paragrahviga § 282 järgmises sõnastuses: „§ 282. Taastuvelektrijaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erisus (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kohaldatakse nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44) artiklis 5 nimetatud taastuvelektrijaama ajakohastamise tegevusloa menetluses. (2) Otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase tegevusloa taotluse saamisest ilma asjaomase asutuse seisukohta küsimata. (3) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust, arvestades kavandatava ajakohastamise sisu ja mahtu ning tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega. (4) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande lähtuvalt keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest ning esitab aruande otsustajale 90 päeva jooksul algatamise otsusest avaliku väljapaneku korraldamiseks ja seisukoha küsimiseks asjaomastelt asutustelt. (5) Otsustaja korraldab 30-päevase kestusega keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Avaliku väljapaneku korraldamisele, seisukohtade, ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamisele ning nendega arvestamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2–5 ja 6 ning § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu ei korraldata. (6) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul, kuid mitte hiljem kui avaliku väljapaneku lõpuks. (7) Hiljemalt 21 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest saadab arendaja elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele ja asjaomastele asutustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. (8) Otsustaja kontrollib keskkonnamõju hindamise aruande vastavust algatamise otsusele, käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks ning avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist ning teeb otsuse aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 21 päeva 9 jooksul aruande saamisest arvates. Otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 lõikeid 7 ja 8. (9) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks otsustaja määratud tähtajaks. Otsustaja võib nõuda aruande täiendamist vaid teabega, milleta ei ole võimalik tegevusloa andmise üle otsustada. (10) Kui arendaja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 7 või 9 sätestatud tähtaja jooksul esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse. (11) Kui käesolevat paragrahvi kohaldatakse nõukogu määruse 2022/2577 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusloa menetluses, määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 7 nimetatud tähtajad otsustaja.“; 24) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „(15) Tegevusloa taotlusele, millele kohaldatakse käesoleva seaduse mistahes redaktsiooni alates 2015. aasta 1. juulist, ja käesoleva seaduse § 261 alusel algatatud keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 15118 ja 20122 käesoleva sätte jõustumisel kehtivas redaktsioonis. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud toiming on alustatud, lõpetatakse toiming selle alustamisel kehtinud redaktsiooni sätte kohaselt. (16) Käesoleva seaduse § 282 kohaldatakse nõukogu määruse (EL) 2022/2577 kehtivusajal algatatud tegevusloa taotluste keskkonnamõju hindamise menetlustele.“. § 4. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse § 215 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast ja lõppeb tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti vastavalt kas käesoleva seaduse § 213 lõike 2 alusel kehtestatud määrast maismaal paikneva tuuleelektrijaama puhul või § 214 lõigetes 2 või 4 sätestatud määrast meres paikneva tuuleelektrijaama puhul.“. § 5. Planeerimisseaduse muutmine 1) paragrahvi § 271 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja Vabariigi Valitsus võib kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.“; 10 2) paragrahvi § 271 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja Vabariigi Valitsus võib kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused.“. § 6. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseadust täiendatakse §-ga 21513 järgmises sõnastuses: „§ 21513. Hoonestusloa taotluse läbivaatamine (1) Hoonestusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5700 eurot. (2) Ehitusseadustiku 1131 lõikes 12 nimetatud tuulepargi hoonestusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8300 eurot, millele lisandub iga ehitatava tuuleelektrijaama ehitise eest 250 eurot.“. § 7. Veeseaduse muutmine Veeseaduse § 188 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) tegevusteks, mis kaasnevad tuulepargi rajamisega merealale, milleks antakse ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusluba.“. § 8. Seaduse jõustumine (1) Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9 ja 12 jõustuvad 2024. aasta 1. aprillil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 26 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …. ……. 2023 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, …. ……. 2023 11  Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL-i direktiivi EL-i direktiivi EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid: norm normi ülevõtmise riigisisesed õigusaktid Kooskõlla viimise tähtaeg: 10. august 2023, (Artikkel, lõige, kohustus (jah direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri punkt) /ei/valikuline) Art 1 – (1) Jah (1) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, - (1) Eesti õiguses on juba kohaldatud. Direktiivi Reguleerimisese ja (2) Valikuline - Ei § 89, § 101 lg 2 artiklis 1 on selgitatud, mis projektid kuuluvad kohaldamisala (2) - selle kohaldamisalasse. Eesti Vabariigi praktikas on selliste projektide puhul tegemist eriplaneeringutega PlanS § 27 lg 1 tähenduses. Vastavalt EhS § 39 lg-le 2 annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering. Raudteede puhul on pädevaks asutuseks samamoodi TTJA (EhS § 89) ning riigiteede puhul Transpordiamet (edaspidi TRAM, § 101 lg 2). (2) - Art 2 – Ei (1) „Loa andmise otsus“ – EhS § - Mõistete ülevõtmine ei ole liikmesriikidele Mõisted 38 lg 1 (ehitusluba). kohustuslik. Kasutatud mõisted on Eesti (2) „Loamenetlus“ – EhS § 42 õigusaktides juba defineeritud. (ehitusloa menetlus). (3) „Projekt“ – EhS § 5 (ehitusprojekt). (4) „Piiriülene projekt“ – ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. (5) „Projektiarendaja“ – ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. EhS- is kasutatakse sõna „ettevõtja“, mis ei ole eraldi mõistena välja toodud. (6) „Määratud asutus“ – EhS § 39 (ehitusloa andmiseks pädev asutus). (7) „Ühine asutus“ – ühise asutuse loomine on vabatahtlik. Ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. Art 3 – (1) Jah (1) - - (1) Eesti õiguses on juba kohaldatud. Prioriteetsus (2) Ei (2) - Deklaratiivne säte, mis ei vaja õigusnormiga (3) Ei (3) - ülevõtmist. Prioriteetsus tähendab, et prioriteetsus tuleb teadvustada poliitilisel tasandil ehk riigieelarvest (näiteks projekti oma- või kaasfinantseeringu tagamiseks). Kuna Euroopa Liidu finantside kasutamiseks on alati kindel tähtaeg, siis selleks, et need finantsid saaksid maksimaalselt ära kasutatud, arvestatakse ka muus menetluses (load, hanked) neid tähtaegu. (2) Eesti õiguses puudub spetsiifiline loamenetlus prioriteetsetele projektidele. (3) Informatiivne säte. Tähendab, et kui projekt kuulub direktiivi kohaldamisalasse, siis see peab olema prioriteetse staatusega. Oluline on märkida, et prioriteet puudutab ainult loa andmise menetlust, mitte nendesse projektidesse tehtavaid investeeringuid. Eelmainitust tulenevalt, ei ole liikmesriigid kohustatud neid projekte rahastama. Art 4 – Määratud (1) Jah (1) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, - (1) Eesti Vabariigi praktikas on selliste asutus (2) Ei § 89, § 101 lg 2 projektide puhul tegemist eriplaneeringutega (3) Jah (2) - PlanS § 27 lg 1 tähenduses. Vastavalt EhS § 39 (4) Jah (3) - lg-le 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa 1  (5) Ei (4) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks (6) Valikuline - Ei § 89, § 101 lg 2, HMS § 25 lg 1, § on riigi eriplaneering. Raudteede puhul on (7) Ei 43 lg 1 p 1 pädevaks asutuseks samamoodi TTJA (EhS § (8) Ei (5) - 89) ning riigiteede puhul TRAM (§ 101 lg 2). (6) - (2) Vaata eelmist kommentaari. (7) HMS § 5 lg 2, § 36 (3) Kaetud esimese punktiga. Kuna TTJA ja (8) HMS § 16 TRAM on seadustes juba määratud, siis see informatsioon on avalik ja kättesaadav. Vastav informatsioon on saadaval ka TTJA ja TRAM kodulehtedel. (4) Eesti õiguses juba kohaldatud. TTJA-l ja TRAM-l on sisuliselt ehitusloa andmise volitused olemas. Kehtiv HMS sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakt toimetatakse menetlusosalistele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. (5) Loa andmise otsuse tegemine on reguleeritud hetkel kehtivates EhS-is ja PlanS- is. Täiendavaid volitusi ei anta. (6) Käesolev direktiivi säte annab liikmesriigile diskretsiooniruumi, mistõttu selle ülevõtmine ei ole kohustuslik. (7) Direktiivi kohaselt peab määratud asutuseks olema haldustasandi asutus. Haldustasandi asutuse ülesanded on reguleeritud hetkel kehtivates EhS-is ja PlanS-is. (8) Direktiivi art 4 lg 7 ei piira teiste loamenetluses osalevate asutuste pädevust ega projektiarendaja võimalust taotleda teistelt asutustelt loa andmise otsuse osaks olevaid konkreetseid lube, otsuseid ja arvamusi. Eesti õiguses on see reguleeritud vastava HMS sättega. Art 5 – (1) Jah (1) EhS § 42 - (1) EhS §-is 42 on reguleeritud ehitusloa Loamenetluse (2) Ei (2) - väljastamise ja kooskõlastamise tingimused, kestus (3) Ei (3) EhS § 42 lg 5 määratud asutuse pädevus ja loamenetluse (4) Jah (4) HMS § 33 lg 5 tähtaeg. Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev (5) Ei (5) - asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Direktiivis sätestatud nelja-aastase tähtaja ületamise riskide tuvastamiseks oli analüüsitud Eesti Vabariigi ehitusloa andmise menetluste praktika järgmiste projektide näol: Rail Baltic (raudtee) ja Via Baltica (maantee). Rail Baltic (TTJA poolt edastatud informatsioon): Selliste suurte projektide puhul nagu Rail Baltic ei ole tegemist ühe ehitusloaga, vaid mitme loamenetlusega. Ehitusloa andmise menetluse kestus on keskmiselt 1–6 kuud, vahepeal ka rohkem. Kestuse pikkus sõltub projekti muutmise ja projektdokumentatsiooni parandamise vajadusest. Juhul, kui ei ole projektdokumentatsiooni vaja parandada ning kõik vastab nõuetele, siis on võimalik menetlus läbi viia ka alla 30 päeva. Via Baltica (TRAM poolt edastatud informatsioon): 1. Pärnu-Uulu 2+2 tee: 02.10.2017 – projekti ettevalmistamise lepingu sõlmimine; 01.08.2018 – projekteerimistingimused; 27.01.2022 – ehitusluba. 2. Väö suur liiklussõlm: 01.06.2017 – projekteerimistingimused; 21.10.2019 – ehitusluba. Ehitusregistrist oli võetud ka TTJA kõigi raudtee või maantee rajatiste menetluste statistika aastast 2016. Statistika analüüsi järelduseks on see, et Eesti Vabariigi 2  loamenetluste praktika vastab direktiivis olevale tähtaja nõudele. Eelmainitust tulenevalt vastavad nii Eesti õigus kui ka loamenetluste praktika direktiivi nõuetele ning 4-aastane tähtaeg on järgitav isegi koos pikendustega. (2) Informatiivne säte. (3) Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (4) HMS § 33 lg-st 5 tulenevalt on haldusorganil õigus enda määratud tähtaegu oma algatusel pikendada. (5) Informatiivne säte, mis reguleerib asjaajamist Euroopa Liidu tasandil. Art 6 – (1) Jah (1) HMS § 35 lg 1 p 1, EhS § 40 lg - (1) Projektiarendaja teatab projektist määratud Loamenetluse (2) Jah 1 asutusele või piiriüleste projektide puhul korraldamine (3) Jah (2) EhS § 40 lg 2 ja 4, § 41, HMS ühiskasutusele (kui see on loodud). (4) Valikuline - Ei § 43 lg 2 Loamenetluse alguseks loetakse (5) Jah (3) EhS § 40 lg 2 ja 4, § 42 lg 5, projektiarendaja esitatud projektiteadet. Teate (6) Jah HMS § 7 lg 2, § 36 tagasilükkamine peab olema igakülgselt (7) Jah (4) - põhjendatud. Eraldi ülevõtmise vajadus (8) Jah (5) EhS § 40 lg 2 ja 4 puudub, kaetud vastavate HMS ja EhS sätetega. (6) HMS § 36 (2) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on (7) EhS § 42 lg 5 regileeritud EhS § 40 lg-s 2. EhS § 41 sätestab, (8) HMS § 16, EhS § 42 lg 9 et pädev asutus kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sellest tulenevalt tagastab pädev asutus taotluse mitte hiljem kui 30. päeval alates taotluse esitamise päevast. HMS § 43 lg-st 2 tulenevalt antakse ka siis haldusakt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, ehk teade lükatakse igakülgselt põhjendatud otsusega tagasi. (3) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on regileeritud EhS § 40 lg-s 2. Loa andmise tähtaeg on sätestatud EhS § 42 lg-s 5 – 30 päeva peale taotluse esitamist. HMS § 7 lg-st 2 tulenevalt hoolitseb haldusorgan haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. TTJA ja TRAM kodulehtedel on vastav informatsioon olemas. (4) - (5) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on regileeritud EhS § 40 lg-s 2 ja 4. (6) Määratud asutus võib esitada projektiarendajale taotluse korral täiendavat teavet lõikes 4 osutatud elementide kohta. Kaetud vastava HMS sättega, (7) Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (8) HMS § 16 lg 1 sätestab, et kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Kooskõlastuse tähtajaks andmata jätmise korral ilma tähtaja pikendamata, loetakse kooskõlastus antuks (HMS § 16 lg 2). EhS § 42 lg 9 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 10.päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks 3  või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Art 7 – Piiriülese (1) Jah (1) TTJA põhimääruse § 4 lg 1 p - (1) TTJA põhimäärus sätestab, et enda loamenetluse (2) Valikuline – Ei 14 tegevusvaldkondades teeb amet riigisiseselt ja koordineerimine (3) Ei (2) - rahvusvaheliselt koostööd teiste asutuste ja (4) Ei (3) - organisatsioonidega. (4) - (2) - (3) Lõige on otseselt suunatud Euroopa koordinaatorite teavitamisele liikmesriikide poolt ja liikmesriikide koostöö teostamisele, kaetud määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 45 lg-ga 7. Sellisena on see otsekohalduv ning ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. (4) Lõige on otseselt suunatud Euroopa koordinaatorite teavitamisele liikmesriikide poolt. Sellisena on see otsekohalduv. Artikkel ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. Art 8 – Piiriüleste (1) Ei RHS § 44 lg 4 „Piiriülesed riigihanked“ RHS § 44 lg 4 sätestab, et Euroopa Liidu eri projektidega (2) Ei liikmesriigi hankijad võivad kokku leppida seotud riigihanked riigihangete ühises korraldamises, sõlmides omavahelise koostöö aluseks oleva lepingu, milles määratakse kindlaks vastutuse jagunemine hankijate vahel ja sellest tulenev kohaldatav liikmesriigi õigus, mis tuleb avaldada riigihanke alusdokumentides, ja riigihanke korraldamise korralduslikud üksikasjad. Art 9 – (1) Jah Võetakse üle EhS-i eelnõuga – normitehnilise Üleminekusätted (2) Ei EhS § 142 märkuse lisamine. (3) Ei Art 10 – Aruandlus (1) Ei (1) - - Artikkel on otseselt suunatud Euroopa (2) Ei (2) - Komisjoni ja liikmesriigi tegevusele ja sellisena on see otsekohalduv. Artikkel ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. Art 11 – (1) Jah (1) - - (1) EhS-i eelnõu – tunnustame Liidu tunnistusi. Ülevõtmine (2) Jah (2) - (2) KOM teavitamine – koos direktiivi ülevõtmise teatega edastatakse õigusakti teksti link RT-s ja vastavustabel. Art 12 – Ei - - Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle Jõustumine avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. I Lisa Ei - - I Lisas on loetletud konkreetsed EE projektid, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2021/1187 kohaldamisalasse. Kindlaks määratud piiriülesed ja puuduvad ühendused põhivõrgukoridorides [millele on osutatud artikli 1 lõike 1 punktis a]: 1. Piiriülesed ühendused: 1.1. Tallinn – Rīga – Kaunas – Warszawa: Rail Balticu uus UIC rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin (raudtee); 1.2. Via Baltica koridor EE – LV – LT – PL (maantee). 2. Puuduvad ühendused: 2.1. Kaunas – Vilnius: osa Rail Balticu uuest UIC- rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist (raudtee). 4