AVP LAW
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Järve 34a, 11413 Tallinn
e-post:
[email protected] 26. mai 2023.a.
VIIDE: osaühingu AB Ansambel vastus ja täiendavad ettepanekud Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi „RKIK“) poolt 28. aprillil 2023.a saadetud
vastusele nr 3-1/23/913-4
RKIK andis vastuses teada, et ei nõustu töövõtja väidetega ning jäi oma eelnevalt esitaud
seisukohtade juurde kuna leidis, et töövõtja on vastutav lepinguliste kohustuste täitmata
jätmise tõttu. Töövõtja selgitab veelkordselt, et esitas heas usus 10. veebruaril.2023.a
RKIK-le ettepaneku lootusega pidada läbirääkimisi 15. septembril 2021.a sõlmitud
töövõtulepingu nr 3-6/21/604-1 edasise täitmise osas. Töövõtjal ei ole olnud kunagi
kavatsust lepingut tahtlikult mitte täita ning ei ole seda väitnud ka RKIK-ile kuid on
selitanud, et muutunud oludes tuleb asuda ka lepingutingimusi muutma. Töövõtja selgitab,
et poolte vahel kokkulepitud lepingu täitmise lõpptähtaeg 24. juuni 2023.a ei ole olnud
põhjuseks, miks töövõtja soovis pidada läbirääkimisi lepingu muutmiseks vaid selle
põhjustas siiski lepinguliste tööde maksumuse muutus.
Ilmselgelt ei ole RKIK-il võimalik väita, et lepingu kehtivuse ajal ei oleks
majanduskeskkond ja lepingu täitmist mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Kehtiva
õiguse kohaselt ei pea üks lepingupool kandma üksi kogu kahju võimaliku kahju kandmise
riisikot ning lepingu täitmisel peavad mõlema poole huvid olema samaväärselt kaitstud.
Vastava õigusliku regulatsiooni ja VÕS § 97 kohaldamise eelduste kohta andsin põhjaliku
ülevaate juba oma 10. veebruaril 2023.a saadetud esimeses pöördumises. Üldine seaduses
sätestatud põhimõte eeldab mõlema poole vastutulekuid ja kompromissi lepingu täitmise
edasiste tingimuste osas ning alles siis kui see ei õnnestu, siis on ettenägematute asjaolude
korral kahjustatud lepingupoolele antud võimalus lepingust taganeda. Töövõtja on
esitanud tõendeid selle kohta, et ehitamine on pärast lepingu sõlmimist oluliselt kallinenud
ning kogu vastav informatsioon on avalikult kättesaadav Tarbijakaitse kodulehelt. Ilmselt
ei ole need asjaolud teadmata ka RKIK-ile, kes tegeleb igapäevaselt ehitushangetega.
Töövõtja nõustub, et projekti etappide kooskõlastamine tellijaga on töövõtulepingute
puhul tavapärane ning töövõtja ei saa eeldada, et tellija pakutuga nõustub. Töövõtja
etteheide seisnes siiski selles, et RKIK soovis eskiisprojekti oluliselt kallimate lahenduste
sisseviimist kui seda võimaldas ettenähtud eelarve ning see tingis omakorda eskiisprojekti
hilinemise kuna töövõtja asetati lepingu täitmisel ja eskiisprojekti etappi vastu võtmata
jätmisel sisuliselt sundseisu, mis omakorda tingis RKIK-i soovidele vastutuleku.
Vastuses toob RKIK välja, et lepingu sõlmimisest olid mõlemad pooled huvitatud, kuid
RKIK ei saanud kuidagi sundida töövõtjat lepingule alla kirjutama ning tal oli võimalus
sellest loobuda. Selguse huvides mainib töövõtja, et tal oli soov lepingu sõlmimisest
loobuda ning teavitas RKIK-i sellest juba 15. juunil 2021.a saadetud e-kirjas, kuid pärast
RKIK-i esindajate poolset veenmist nõustus siiski lepingusse astuma. Mis puudutab 31.
registrikood 16650026
[email protected]
Tornimäe 2, 10122 tallinn www.avplegal.ee
tel: +3725266111
AVP LAW
jaanuaril 2023.a arve esitamist eskiisprojekti eest, siis tegutses töövõtja lepingu tingimusi
täites ja mitte pahatahtlikult nagu RKIK väidab. Töövõtja rõhutab veelkordselt, et
eskiisprojekti koostamise eest arv esitamisel ei olnud tal plaanis lepingut mitte täita ning
töövõtja tegeles hoopis aktiivselt ehituspakkumiste kogumise ja läbirääkimistega
potentsiaalsete ehitajatega. Täielikult arusaamatuks jääb viide, et RKIK peab võimalikuks
arhitekti kutse-eetika põhimõtete rikkumist nii erialategevuses kui ettevõtjana. RKIK ei ole
viidanud, millise eetikakoodeksi punkti vastu on töövõtja väidetavalt eksinud kuid
töövvõtja on seisukohal, et kutse-eetika reeglite vastu antud juhul eksitud ei ole ning
lepingu täitmisel on tekkinud äärmiselt kahetsusväärne olukord pooltest sõltumatutel
asjaoludel.
Mis puudutas eskiisprojekti varaliste õiguste üleminekuga seonduvat, siis tulenevalt lepingu
tingimustele on need RKIK-ile üle läinud. Vaidlust ei saa olla asjaolu suhtes, et
eskiisprojekti ja tööjooniste vastuvõtmisel koostatid üleandmise-vastuvõtmise akt ning
mõlema tööde etapi eest tasuti töövõtjale lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt.
Lepingu punkti 4.5. tuleb aga lugeda töövõtulepingu tüüptingimuseks, mis on teist
lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse
tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks
tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus,
mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Tüüptingimuste
kasutamise korral on üldjuhul tegemist poolte vahelise läbirääkimispositsiooni
ebavõrdsusega. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste regulatsiooni ning tingimuste
tühisuse idee on selles, et enne kui tingimus kedagi kahjustab, oleks selle õiguslik toime
kõrvaldatud. Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta
tarbijalepingutes art 7 järgi võivad seadusega määratud isikud ja organisatsioonid tarbijate
huvides esitada hagi ka siis, kui tingimusi, mille kasutamise keelamist taotletakse, ei ole
konkreetsetes lepingutes kasutatudki (Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2002. aasta otsus
kohtuasjas C-372/99, komisjon vs. Itaalia, p 15). (p 13) Selleks, et tüüptingimus oleks
eelduslikult ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata
vajalik, et tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja
kohustustega. Seaduse olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest.
Võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses
sõlmitud lepingutele. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud
lepingutele. Kui VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused
lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis VÕS § 44 kohaselt tuleb
majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid
eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad.
Töövõtja jääb oma seisukoha juurde, et lepingu täitmise tähtaja pikendamisel kokkuleppe
korral ei ole kohustuse täitmist nõudval isikul õigust selle aja eest, mille võrra kohustuse
täitmise tähtpäev edasi lükati, leppetrahvi nõuda. Täitmiseks täiendava tähtaja andmine ei
välista VÕS § 114 lg 2 kohaselt kohustuse täitmist nõudval isikul leppetrahvi nõudmise
registrikood 16650026
[email protected]
Tornimäe 2, 10122 tallinn www.avplegal.ee
tel: +3725266111
AVP LAW
õigust, leppetrahvi nõudest teatamise tähtaega tuleb VÕS § 159 lg 2 kontekstis aga arvestada
alates täiendava tähtaja möödumisest ehk 24. juunist 2023.a. Sellist seisukohta on
väljendanud ka Riigikohus oma 15. oktoobril 2008.a tehtud lahendis nr 3-2-1-69-08 ning
seega ei ole tellija poolt esitatud lepptrahvinõue täies mahus seaduslik ega töövõtjalt
sissenõutav.
Vaatamata eeltoodule teeb töövõtja veelkordselt ettepanku läbirääkimisteks, et realiseerida
projekt eelarve piires vähendatud mahus selliselt, et kumbki lepingupool ei oleks
ebamõistlikult kahjustatud.
Lugupidamisega
Anto Variku
Osaühingu AB Ansambel lepinguline esindaja
registrikood 16650026
[email protected]
Tornimäe 2, 10122 tallinn www.avplegal.ee
tel: +3725266111