PÖÖRDUMISKIRI Nursipalu militaarseks välilaboriks ja militaarse arenguga seotud teadusuuringute keskuse loomiseks Eestis ja Baltikumis Austatud kaitseminister Hanno Pevkur Seoses Nursipalu polügoon i laiendamisega on kohalikele elanikele ja omavalitsustel e pakutud rahalist kompensatsioon i. Kahjuks tekitab see pakkumine kohalikes elanikes pettumust , sest ei adresseeri nende põhimuret piirkonna kultuuri, majanduse, keskkonna ja kogukondliku sfääri jätkusuutlikkuse pärast. Kui raha eraldades taandab riik ennast Nursipalu laienduse negatiivsete mõjude sisulisest leevendamisest ning paneb kogu vastutuse mõjude hindamise ja leevendavate lahenduste loomises kohalikele omavalitsustele, on suur oht, et lahendused tulevad kitsad. Nimelt on igati mõistuspärane, et kohalik omavalitsus valib need leevendusmeetmed, mille korraldamine on üksiti tema pädevuses. Antud juhul riik oma pädevusvaldkondades koostööd ei paku. Ometi kõige mõjusamaid ning jätkusuutlikumaid lahendusi on võimalik luua peaasjalikult siiski erinevate osapoolte koostöös. Järgnevalt teen mõned ettepanekud koostöistest lahendustest kohalike omavalitsuste, ettevõtete, regiooni ja riigi tasandil, millel on suur potentsiaal lõimida kohalikku kogukonda kaitseväe tegevustega piirkonnas ning mõjutada pikaajalises vaates regiooni arengut. Mõistlik on siduda polügooni laiendus konkreetsete sammudega Kagu-Eesti arengu toetamiseks . See lähenemine eeldab, et ka polügoon i enda infrastruktuuri võimalused oleks id laiemad, kui ainult õppus te vajadused . Üks kõrge potentsiaaliga lahendus on arendada Nu r sipalus koos polügooni laiendusega välja Eesti ja laiemalt ka Läänemere piirkonna kaitsetööstuse ja kaitsevägede arengu toetamiseks teadusuuringute välilabor ja keskus. Mida annab kaitsetööstust ja kaitseväge teenindav teadusuuringute keskus asukohaga Nursipalus Kagu-Eesti regioonile ja Eesti riigile ? Mida võiks see anda kaitseväele ja Kaitseväe Akadeemiale? Teadusuuringute keskus toimib Kagu-Eesti talendimagnetina. Kui Võrumaal on sõjaväele orienteeritud teaduskeskus koos välilaboriga , siis ei ole siin vaid ääremaa , kus puuduvad töökohad kõrgelt haritud tippspetsialistidele, vaid see loob võimaluse kohalikule elanikkonnale enamaks, kui jääda vaid teenindava personali rolli. Kuna militaaruuringud vajavad erinevaid spetsialiste, siis ei pea spetsialist olema sõjaväelane , et osaleda teadustöös . Kaitseväe Akadeemial on suur vajadus doktorantuuri arendamiseks . O ma katsebaasi olemasolu, mida tsiviilülikoolidega jagada , toeta b kindlasti nii Akadeemia enda, kui ka kaitseväe arengut. Teadusuuringute keskus toeta b Eesti kaitsetööstuse arengut erinevates uurimissuundades. Keskuse infrastruktuur sisalda b võimalusi tulla ja teha koostööd kaitsestruktuuridega kohapeal , k.a. ka itsetööstus ettevõtetele . Vajalik on arendada sealjuures koostööd spordi füsioloogia labori ga Tartu Ülikooli juures, ergonoomia alaste uuringute osas Maaülikooli ga , rõivaste ja kaitsevahendite disaini osas Tallinna Tehnikakõrgkooli ga jne. Keskus on kaitseväe alaste praktiliste uuringute sõlmpunktiks. Teadusuuringute keskus toetab oskushariduse arengut. Keskuse arendamine ning sellega kaasnev ettevõtluse areng loob pinnase Võrumaa Kutsehariduskeskuses kaitsetööstuse suunitlusega tehnoloogiaalaste õppekavade arendamiseks (tehnikud, operaatorid, mehhatroonikud jt), mis tõstab seni lokaalselt toimiva kooli atraktiivsuse kasvuks mujalt pärit noortele. See omakorda toimiks taaskord talendipumbana regioonis. Investeeringuvajadused selle arengu elluviimiseks ei ole suured , kui Nursipalu infrastruktuuri planeerimise käigus sellega arvestada. Teadusuuringute keskus toetab sõjaajal rakendatava tsiviil- ja militaarkoostöö toimimiseks spetsialistide ettevalmistust. Kui Võrumaa K utsehariduskeskuse programmidele lisada , kas riigikaitse vm. kursuse raames sõjaväelise kallakuga tunde, si is loob see baasi kogemustega tehnikute grupile, kel on kerge m mõelda sõjaolukorra probleemide vajadustele /nõuetele ja ka tsiviilteenistuses olla need isikud firmades, kes oleksid valmis kaitseväe tellimusi täitma . Näiteks v õiks ehitust õppivad poisid kursuse praktika käigus rajada kaitserajatisi ja punkreid jmt. , mida saab õppuste käigus hävitada. Selle kaudu saaks anda/saada ka tagasisidet töö kvaliteedi ja tehniliste lahenduste osas. Samuti võiks ehitamisel ja eelneva olukorra taastamisel kasutada (ehitus) tehnikat, mida õpilased saaksid õppida tundma – tekib huvi masinate vastu . See loob suurema huvi minna teenistus s e insenerivägedesse. Kui sarnaseid masinaid kasutavad tulevased ehitajad hiljem ka oma töös, siis pole ohtu, et militaartehnika kasutusoskus ununeb ja meil saavad olema tugeva taustaga inimesed Eesti riigi ja kaitseväe tarbeks . Mehhatroonika kursus võiks samas sisaldada loenguid ja praktikat droonide ja autonoomsete masinate kohta , t oitlustus e suund saaks kogemuse väliköökidega ja tagalatoe organiseerimisel jne. Välja õpe saaks toimuda Kaitseliidu , Naiskodukaitse ja Kaitseväe Akadeemia toel . Teadusuuringute keskus loob kogukonna ja polügooni kasutajate vahel otseseid sidemeid. Kui senini vaadeldakse Võrumaal kaitseväe rajatisi läbi aia ning neid kohalikke elanikke, kes on kaitseväe tegevusega vahetult seotud, on pigem vähem. E elpool kirjeldatud mõjude abil on kohalik kogukond ning kaitsevägi omavahel heas sünergias ja koostöös. Ka kohalikud elanikud on ala kasutamisega seotud ning näevad vahetult oma rolli riigikaitse korraldamisel ja arendamisel. Kuna sarnaseid keskusi on piiratud hulgal, tuleb arvestada ka lähipiirkonna riikide militaarekspertide huvidega . Esimese sammuna selles suunas oleks koostöö Baltimaades, nt. Riia Tehnika ülikooliga . Näiteks , Riia Tehnikaülikool is on olemas kõrgel tasemel termiline nukk, millega mõõta ja hinnata riiete termo -füsioloogilisi omadusi. Samasugust varustust pole mõtet mujale Baltikumi hankida, sest tellimusi poleks siis piisavalt. Pigem tuleks teha Lätiga koostö ö d , et nii Baltikumi, kui Põhjamaade tellimused liiguksid Riiga (Rootsis on taoline varustus vana , Norras seda pole, Taanis on see o r ienteeritud sisekliima hindamisele ja Soomes on sarnane varustus raske ja raskem käsitseda ), samas kui ühiselt pakkuda välja Nursipalu t , kui praktiliste katsete korraldamise kohta nii tehnikale, varustusele kui riietele . Isikliku varustuse ja riiete tarbeks peaks Nursipalu katsekeskus sisaldama NATO standarditele vastava t takistusrada - LEAP ( Load Effects Assessment Program ). Hetkel on sellised Ühendkuningriigis , Hollandis ja Portugalis. Põhjamaades ja Ida-Euroopas seda minu teada pole . LEAP takistusrada saab kasutada tavatreeninguks, aga ka isikliku varustuse ja riidesüsteemide hindamiseks , sest standarditele vastava raja igal osal on ka soorituse mõõtmiseks vajalikud automatiseeritud instrumendid. Kõigil Nursipallu saabuvatel partneritel oleks siin võimalus oma varustuse efekt i ivs u st hinnata , võrrelda teistega ja leida parim kombinatsioon. Selline rada annab aga ka hea võimaluse hinnata meie oma sõdurite võimekust ja arengut läbi praktiliste harjutuste prisma ja mitte ainult läbi testide jooksulindil või muul t rena ž ööril. Sel juhul saab enne varustuse ostmist ning vajadusel ka juba disaini faasis (prototüübid) varustust standardtingimustes katsetada . Keskust peaks esmatasandil kindlasti nägema töötamas sõlmpunktina , kus Kaitseväe Akadeemia, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja tehniliste kõrgkoolide teadurid saaksid koos töötada kaitseväele oluliste probleemide uurimisega, lahenduste leidmise ja varustuse ergonoomilise sobivuse testimise ja arendamisega. Lähedus Kuperjanovi pataljonile annaks võimaluse ka objektiivselt (ja regulaarselt) kutsealuste arengut hinnata. Teiseks peaks kindlasti keskus olema osa Baltimaade ja seejärel ka Põhjamaade ja üldisemalt Läänemere piirkonna militaaralase teadus ja arendustöö kohaks. Ja kolmandaks usun ma, et taoline arendus pakuks kindlasti huvi ka kogu meie NATO liitlasvägedele, kes iganes siia õppustele tuleksid . Loodan saada Teilt hinnangut ja tagasisidet militaaruuringute keskuse loomise võimalustest ning asjaosalistega kohtumiseks veel lähiajal , juunis 2023. Lugupidamisega, 05.06.2023 Kalev Kuklane, Ph.D ., Assoc . Prof. Expert Occupational Health and Safety Netherlands Institute for Public Safety (NIPV) P.O. Box 7112 NL-2701 AC Zoetermeer The Netherlands Visiting address: Zilverstraat 91, Zoetermeer www.nipv.nl M +31 640 640125
[email protected]