RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Lõkke 5, 10122 Tallinn 09 . 0 6 .202 3 Vaidlustus on saadetud digitaalselt allkirjastatult Riigihangete Vaidlustuskomisjoni e-posti aadressile
[email protected] . VAIDLUSTAJA Revin Grupp OÜ registrikood 11896241 aadress Kastani pst 10, 44307 Rakvere Esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Advokaadibüroo Küllike Namm Raekoja plats 20, 51004 Tartu telefon 733 0566 e-posti aadress
[email protected] HANKIJA Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood 70009764 aadress J ärve 34a, 11314 Tallinn SEISUKOHT VASTUSE OSAS Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetlus es „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413 ) Eelnev menetlus 29.05.2023 esitas Revin Grupp OÜ (edaspidi nimetatud vaidlustaja) vaidlustuse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlus es „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) . 02.06.2023 esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi nimetatud ka hankija) vastuse vaidlustusele. Hankija palus vaidlustuse rahuldamata jätta, leides, et vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli antud juhul õiguspärane. VAKO edastas 06.06.2023 vaidlustajale hankija vastuse ning kirjaliku menetluse teate. Teatest nähtuvalt võimaldab VAKO lähtudes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 196 lõikest 3 menetlusosalistel esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 09.06.2023. Olles tutvunud hankija vastusega, peab vaidlustaja vajalikuks esitada omapoolse täiendava seisukoha ning täiendatud menetluskulude nimekirja . Vaidlustaja täiendav seisukoht Hankija vaidles vaidlustusele vastu, märkides, et hankelepingu täitmine eeldab lisaks ehitustööle ka projekteerimistööde teostamist. Vaidlustaja saab sellest aru selliselt, et hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna vaidlustaja objektijuhina märgitud isikul ei ole projekteerimise kompetentsi. Vaidlustaja on seisukohal, et ühestki riigihanke alusdokumendist (edaspidi RHAD) ei tulene taotlejatele nõuet , et projekteerimisega peaks tegelema objektijuht (vt nt hankelepingu projekti p 3.3.8, selles on viidatud üldsõnaliselt töövõtjale) . Hankija poolt seatud kvalifitseerimistingimuste (vt „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“, alajaotus „Vastutavad isikud“) kohas elt tuli kaasata muu hulgas tööde juhtimise eest vastutav isik ehk vastutav peaprojektijuht, kes on pakkuja nimel vastutavaks isikuks kogu hankelepingu täitmise eest, juhtides ja koordineerides kõiki töid. Seega oli projekteerimise eest vastutavaks isikuks vastutav peaprojektijuht, mitte aga objektijuht. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja poolt taotluses märgitud isiku kvalifikatsiooni osas hankijal etteheiteid ei olnud. Objektijuhi ülesannete hulka ei kuulugi projekteerimine ning seda on tunnistanud RHAD-s ka hankija, kuna on seadnud objektijuhile nõude, et tal oleks ehitustegevuse juhtimise kompetents. Sisuliselt ei ole hankija selgitanud, millisele tema poolt seatud kompetentsinõudele vaidlustaja poolt taotluse s märgitud isik ei vastanud. Hankija avaldas vastuses vaidlustusele, et vastutava isiku, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, aktsepteerimine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Vaidlustaja nõustub, et pakkujate ebavõrdne kohtlemine on lubamatu. Kuna aga antud juhul vastab vaidlustaja hankija poolt seatud kvalifitseerimistingimustele, ei ole ks vaidlustaja kvalifitseerimine toonud kaasa teiste taotlejate ebavõrdse t kohtlemist. Vastusena hankija vastuse punktis 4 väidetule selgitab vaidlustaja, et ta ei ole ette heitnud hankijale taotluses märgitud objektjuhi võimalikku ehitusinsener, tase 6 kutse saamisek s vajalike eelduste hindamata jätmist. Kuigi tegemist võib olla diskretsiooniotsuse tegemisel asjakohase kaalutlusega, seisneb vaidlustaja etteheide siiski selles, et hankija ei viinud läbi kontrolli, kas vaidlustaja poolt taotluses märgitud objektijuht vastas hankija vajadustele ehk kvalifitseerimistingimustele. Kummastav on hankija vastuse punktis 5 väidetu , justkui ei peaks hankija analüüsima, kas taotlejal on sisuline pädevus (kvalifikatsioon ). Kohtud on korduvalt rõhutanud, et k ui hankija on hanketeates kehtestanud tingimused pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt kontrollida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-19-2345 p 27, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-22-332 p 15 ). Riigikohus on rõhutanud, et riigihankemenetlus sisaldab muu hulgas ka formaalseid elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda hankemenetluse sätete tõlgendamisel (vt RKHKo lahendi 3-2-1-24-13 p 19). Õiguskirjanduses on märgitud, et nagu kvalifitseerimistingimuste seadmisel, kohaldub ka tingimuste rakendamisel kvalifikatsiooni kohta otsuseid tehes proportsionaalsuse põhimõte. Seega erinevalt hankijast leiab vaidlustaja, et hankija pidanuks läbi viima sisulise analüüsi, selgitamaks välja, kas sisuliselt vastas vaidlustaja hankija poolt esitatud kvalifitseerimistingimustele. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, mil viisil on võimalik hankijal kindlaks teha, kas taotleja või pakkuja on ka sisuliselt võimeline täitma hankelepingust tulenevaid kohustusi. Hank i ja on toonud veelkordselt välja, et ehitusinsener, tase 6 kutse hõlmab ka projekteerimise kompetentsi. Vaidlustaja jääb samale hankija väitele juba ülal esitatud vastuväidete juurde, märkides täiendavalt, et h ankija ei ole viidanud ehitusinsener, tase 6 kutsestandardis sisalduvale projekteerimiskompetentsile isiku puhul, kellel on ehitustegevuse juhtimise kompetents. Hankija hinnangul ei pidanud ta lugema ehitusjuht, tase 6 kvalifikatsiooni samaväärseks ehitusinsener, tase 6 kvalifikatsiooniga, kuna sellist võimalust RHAD-s ei sisaldunud. Vaidlustaja on seisukohal, et see väide on otsese s vastuolus keeluga tõlgendada kvalifitseerimistingimus i kitsendavalt. Kui sisulisi kõrvalekaldeid hankija poolt seatud kvalifitseerimistingmustest ei esine, ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust jätta taotleja formaalse nõude tõttu kvalifitseerimata. Vaidlustaja nõustub, et eelnev ate riigihangete praktika ei pruugi olla asjakohane ja iga hanke puhul tuleb lähtuda just selle hanke kvalifitseerimistingimustest. Samas tekitab hankija ebajärjepidev käitumine ebaselgust. Vaidlustaja osutab, et riigihankes viitenumbriga 248343 olid objektijuhi puhul identsed kvalifitseerimistingimused, lugenud vaidlustaja poolt pakutud objektijuhi isiku pädevuse piisavaks, täitmaks hankija seatud kvalifitseerimistingimusi (lisatud vaidlustaja poolt esitatud lisa 1 vorm I ). Tegemist on sama isikuga keda vaidlustaja nimetas objektijuhina ka käesolevas hankes. Hankija ei ole selgitanud, millele tuginedes on hankija oma p raktika t muut nud. Hankija tõi esile, et erinevatel kutsetasemetel on sisulised erinevused ja töid juhtivatele spetsialistidele esitatakse nõudeid sõltuvalt hankeesemest. Vaidlustaja ei vaidle hankija väitele vastu. Kahetsusväärselt aga ei ole hankija ei hankemenetluses vaidlustatud otsust tehes ega ka vaidlustusmenetluses esitanud sisuliste erinevuste kataloogi (peale tõendamata ja ebaolulise väite objektijuhil projekteerimise pädevuse nõude kohta). Ilma sisulise analüüsita, mida hankija ilmselt läbi viinud ei ole, ei olegi seda võimalik teha. Vaidlustaja on seisukohal, et õiguskaitset ei vääri hankija põhistamata seisukoht formaalsest erinevusest RHAD ja esitatud taotluse vahel. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustaja esitatud vaidlustuse juurde. Täiendatud menetluskulude nimekiri RHS § 198 lg-le 1 palub v aidlustaja mõista h ankijalt välja v aidlustaja menetluskulud summas 2 900 ( ka ks tuhat üheksas ada) eurot (koos käibemaksuga), milline koosneb riigilõivust summas 1 28 0 eurot ning advokaadibüroo Küllike Namm poolt osutatud õigusabi eest nõutavast summast 1 620 eurot. Vaidlustajale osutati õigusabi järgmiselt : m aterjalide analüüs, vaidlustuse koostamine k onkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetlus es „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 18.05.2023 käskkirja nr 204H osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, summa 810 eurot + km, õigusteenuse maht 4 ,5 h, tunnitasu määr 1 80 eurot/h + km ; h ankija seisukoha analüüs, 09 .0 6 .2020 seisukoha koostamine hankemenetlus es „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) , summa 540 eurot + km, õigusteenuse maht 3 h, tunnitasu määr 1 80 eurot/h + km . Tulenevalt RHS § 199 lg-st 2 kinnitab v aidlustaja, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja teavitab, et ta on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustaja taotlus Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 197 lg 1 p-st 5 ning § 198 lg-st 1 palub Revin Grupp OÜ rahuldada v aidlustus; tunnistada osalise lt kehtetuks konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetlus es „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 18.05.2023 käskkiri nr 204H osas, millega hankija jättis Revin Grupp OÜ kvalifitseerimata ; mõista h ankijalt välja Revin Grupp OÜ vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ning Revin Grupp OÜ poolt kantud õigusabikulud summas 1 620 ( üks tuhat kuussada kaks kümmend) eurot. Revin Grupp OÜ eest ja nimel lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rait Sarjas vandeadvokaat lisa: riigihankes viitenumbriga 248343 esitatud Lisa 1 vorm I