Vaidlustuskomisjoni otsuse edastamine

< OTSUS Vaidlustusasja number 71-23/263480 Otsuse kuupäev 16.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Nordecon AS-i vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse konkurentsipõhise läbirääkimistega menetlusega riigihankes „Ämari lennuliiklusala remont“ (viitenumber 263480) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Nordecon AS, esindaja Helin Kikerpill Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Liina Palmsaar Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Nordecon AS-i vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Ämari lennuliiklusala remont“ (viitenumber 263480) ja kohustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust viima õigusaktidega kooskõlla kvalifitseerimise tingimus Samalaadsete projekteerimis- ja ehitustööde teostamine. 2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Nordecon AS-i välja tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.05.2023. a avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Ämari lennuliiklusala remont“ (viitenumber 263480) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Hankija tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid, sh Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused. 2. 26.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Nordecon AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele. 3. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 02.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/71 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 07.06.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 12.06.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Nordecon AS, vaidlustuses ja 07.06.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 4.1. Hankija on kehtestanud taotlejate tehnilisele ja/või kutsealasele pädevusele kvalifitseerimise tingimuse Samalaadsete projekteerimis- ja ehitustööde teostamine (edaspidi Tingimus): Taotleja peab riigihanke algamisele eelneva 84 kuu (04.2016-04.2023) jooksul olema teostanud nõuetekohaselt samalaadseid projekteerimis- ja ehitustöid (sh projekteerimine sama lepingu raames vähemalt tööprojekti ulatuses või projekteerimise leping eraldi tööprojekti ulatuses). Samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks loetakse vähemalt 2 projekteerimis- ja ehitustöö lepingut ehitise kasutamise otstarbe Majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015.a. määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa 1 koodiga 21310 Lennuväljad, mille puhul on teostatud vähemalt järgmised tööd: 1. Uute asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine koos alustega ja/või asfaltbetoonkatendite ja/või betoonkatendite rekonstrueerimine, kusjuures vähemalt ühes lepingus peavad mõlemad tööd (asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine) olema esindatud. Asfaltbetoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 20 000 m2 ja betoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 5 000 m2. 2. Drenaažisüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni ehitus vähemalt mahus 1 000 m ning F900 koormusklassi sademevee rennkanalite ehitus. 3. Elektripaigaldiste (see tähendab kõrge- ja/või madalpinge kaablitrasside, alajaamade, elektri välisvõrkude ja välisvalgustuse ehitus) ehitustöid, mille hulka kuuluvad kaablitrasside ja/või välisvalgustuse rajamine vähemalt mahus 2 000 m. 4. Lennuvälja navigatsioonitulede süsteemi paigaldamine, vähemalt mahus 500 m. 4.2. Tingimus on õigusvastane nõude osas, mille kohaselt loeb Hankija samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks üksnes Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi Määrus) lisas 1 fikseeritud ehitise kasutamise otstarbe koodiga 21310 Lennuväljad objektilt saadud spetsiifilise kogemuse. 4.3. Tulenevalt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3 p-d 3 ja 4) peab kvalifitseerimise tingimus olema proportsionaalne oma eesmärgi suhtes. Vaidlusaluse Riigihanke objektiks on lennuliiklusala ehitus/remonttööd. Hankija on lugenud hankelepingu esemeks olevate töödega samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks üksnes need tööd, mis on teostatud lennuvälja territooriumil ehk on kasutamise otstarbe koodiga 21310 ja välistanud mistahes muudelt objektidelt, nt koodiga 21100, saadava kogemuse, mis samuti on transpordirajatise all nagu ka lennuväljad ja mis on oma ehitustehnilistelt nõuetelt, iseärasuselt ja keerukuselt samuti sobivad nõude täitmiseks. 4.4. Õigusaktidest ega ehitustehnilistest normdokumentidest ei tulene nõudeid, mis kehtestaksid lennuliiklusala ehitamiseks spetsiifilisi erinõudeid, mis oleksid ainulaadsed üksnes lennuväljade ehitustöödel. Ehitustööde teostamise oskuse aspektist ei ole vahet, kas ettevõttel on nt katendite ehituse kogemus, mis on saadud lennujaama ehitustööde objektist või muu taristu (maanteed vmt) ehituse objektist. 4.5. Vaidlustaja päringule Tingimuse kohta vastas Hankija hankemenetluses: Kuigi tegemist on militaarlennuväljaga, ei ole Hankija piiranud referentsobjekti puhul tingimust militaarlennuväljadel teostatud samalaadsete projekteerimis- ja ehitustööde lepingutega, mis piiraks oluliselt konkurentsi. Siiski on Hankija jaoks on oluline, et taotlejal/pakkujal on eelnev kogemus samalaadsete objektide teostamisel, mis annab tellijale kindluse, et tööd suudetakse antud kriitilise ajaraami jooksul nõuetekohaselt teostada. Antud tööd on spetsiifilisemad, kui tavapärased ehitustööd maanteedel, linnatänavatel ning isegi tsiviillennuväljadel, kus on võimalik liiklust ümber suunata või arvestada pikalt teadaolevate lennugraafikutega, et sulgemist korraldada. Lennutegevus lennuliiklusalal toimub ka remonttööde ajal ning militaarlennuväljal ei ole lennutegevuse graafikud pikalt ette teada ning Pakkujad peavad olema piisava kogemusega (lennuväljal tehtavate ehitustööde osas), et korraldada töid ning tagada ohutus keerulistes, lühikest etteteatamist nõudvates tingimustes. Tingimus ei nõua, et taotleja oleks teostanud töid töötava lennujaama alal. Lisaks ei nõua Hankija ka konkreetselt lennuraja töid, mis on koodiga 21311, vaid räägib üldkoodist 21310, 2 (11) mille alla läheb seega ka kood 21312, millega tähistatakse lennuvälja teenindusteed, mis Vaidlustajale teadaolevalt oma olemuselt ei erine maanteedest (nt Eesti põhimaanteed jms, mis on tähistatud Määruses koodiga 21110). Seega ei ole Hankija selgitus Antud tööd on spetsiifilisemad, kui tavapärased ehitustööd maanteedel, linnatänavatel ning isegi tsiviillennuväljadel Tingimusega kooskõlas, kuna lennuvälja teenindusteede ehitamine, mis on üldkoodi 21310 all kogemusena lubatud, on samaväärne maanteede ehitamisega. 4.6. Tingimuse ebaproportsionaalsust tõendab see, et viimase 84 kuu jooksul on Eestis teostatud samalaadseid ehitustöid kahel lennuväljal - Tallinna lennuväljal (viitenumber 215130) ja Pärnu lennuväljal (viitenumber 218110). Sealjuures ei hõlmanud Pärnu lennuvälja ehitustööd kõiki Riigihankes nõutud mahte. See tähendab, et kahte lennuvälja hõlmava referentskogemuse nõudmise korral ei saaks vastavate ehitustööde kogemust omavad ettevõtjad Riigihankes osaleda, sest Eestis pole ühelgi ettevõttel viimase 84 kuu jooksul täidetud Hankija nõutud mahus kahe lennuvälja ehitustööde lepinguid. Hankemenetluse käigus edastatud teabevahetusest ning Hankija selgitustest nähtub, et vähemalt üks hankemenetlusest huvitatud isik on teinud taotlusi 2 objekti nõude asendamiseks 1 objekti nõudega. Siit saab järeldada, et Hankija nõuded piiravad konkurentsi kunstlikult, mis omakorda oleks vastuolus ka RHS § 3 p-ga 3. 4.7. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas põhimõtteliselt möönnud võimalust, et varasemate ehitustööde kogemust võiks piiritleda ehitise kasutamise otstarvete põhiselt, kuid seda eelkõige juhul, kui kasutusotstarbest tulenevalt on kehtestatud ka erinõudeid ehitamiseks. Kasutusotstarve ei ole asjakohane referentsobjektide piiritlemise alus, kui see kogemus ei ole hankelepingu esemeks olevateks ehitustöödeks vältimatult vajalik. Käesoleval juhul ei ole Hankija tõendanud, et selline piiritlemine on vältimatult vajalik. 4.8. Teised hankijad (nt Tallinna Lennujaam AS, – ühtlasi ainus samalaadsete tööde korraldaja/läbiviija Eestis) ei ole lennuväljade ehitustööde hangetel pidanud vajalikuks nõuda nõnda spetsiifilist kogemust. 4.9. Hankija viis enne Riigihanget läbi riigihanke „Ämari lennuraja projekteerimine“, (viitenumber 248109), milles ei nõutud lennuraja projekteerijalt koodiga 21310 objektide projekteerimise kogemust. See tõendab, et koodiga 21310 olevalt objektilt saadav kogemus ei ole nii spetsiifiline ja vältimatu, et seda on võimalik tõendada üksnes 21310 kasutusotstarbe koodi kandnud objektidega. 4.10. Vaidlustuskomisjon on oma varasemates otsustes korduvalt sedastanud, et kvalifitseerimise tingimus on vastav ja proportsionaalne, kui ta on kohane ja vajalik. Kvalifitseerimise tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita ning vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Käesoleval juhul on võimalik taotleja võimet hankelepingut täita tõendada kergemate tingimuste abil. 4.11. 07.06.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.11.1. Hankija rõhutab, et töövõtja peab arvestama, et tööde ajaks ei suleta lennuliiklusala täielikult ja sellest tulenevalt on tööde teostamine keerulisem, samuti, et Hankijale on oluline, et lepingupartner oleks eelnevate lepingute täitmise kaudu teadlik nõuetest, mis seonduvad tööde tegemisega lennuväljal ja nendega kokku puutunud. Samuti on Hankijale väidetavalt oluline, et töövõtja oleks kokku puutunud lennuväljade ohutus- ja turvareeglitega. Samas ei taga objekti kasutamise otstarbe koodiga 21310 ehitamise kogemus seda, et töövõtja on lennuvälja puudutavate nõuetega või ohutus- ja turvareeglitega kokku puutunud. Seda põhjusel, et ohutus- ja turvareeglid on erinevad ning need sõltuvad tsoonidest, kus ehitustöid tehakse ja sellest, kas ehitatakse töötava lennujaama juures või täiesti uut lennujaama juures. 4.11.2. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et lähtus Tingimuse määramisel sellest, et kui töövõtja on lennujaamades ükskõik, milliseid ehitustöid teostanud (sealhulgas näiteks asfalteerinud teenindusteid), siis on ta pidanud järgima lennuväljadel kehtivaid ohutus- ja turvareegleid ning sõlmitavat lepingut täitma asudes on tal vastav kogemus ning ta ei asu lennuväljal töid tegema esimest korda. See ei vasta tõele. Vaidlustajale teadaolevalt on tavapäraselt töös oleva lennuvälja territoorium jagatud tsoonideks (punane, roheline, kollane ja avatud tsoon), milles liiklemiseks ja tööde teostamiseks kehtivad erinevad erinõuded. 3 (11) Erinevates tsoonides liiklemiseks ja tööde teostamiseks tuleb järgida vastavas tsoonis kehtivaid piiranguid ja eritingimusi. Seega üksnes asjaolu, et töövõtja on lennujaamas teostanud ükskõik milliseid ehitustöid, ei taga Hankija eesmärki. Samuti ei taga see töövõtjale lennuväljadel kehtivate ohutus- ja turvareeglitega kokku puutumist. 4.11.3. Vastuses vaidlustusele on Hankija põhjendanud nõudeid teostatavale tööle (edaspidi Põhjendused). Vaidlustaja hinnangul sisaldavad Põhjendused kas tavapäraseid nõudeid, mis kehtivad ka muudel ehitusobjektidel, või on seotud asjaoludega, mil kogemust omandatakse töötava lennujaama tingimustes. Kasutamise otstarbe kood 21310 ei taga, et töövõtja on teostanud töid töötavas lennujaamas. Põhjendused ei ole iseloomulikud üksnes kasutamise otstarbe koodiga 21310 tehtud ehitustöödele vaid ka tavalistele ehitustöödele: 1) kõikidel ehitustöödel võivad võõrobjektid sõidukeid ja seadmeid kahjustada või inimestele vigastusi tekitada, mistõttu ehitustööde ohutusnõuetes on kohustus tagada, et ehitusobjektil võõrobjekte ei esineks; 2) Riigihanke raames teostatakse lennuliiklusala remonti, st teetöid koos kaasnevate trassidega, seega on asjakohane võrrelda teostatavaid töid teedel teostavate teetöödega. Antud juhul ei ole vajalik, et töövõtja oleks kokku puutunud kõrgete masinatega, mis võivad tekitada takistusi õhuruumis, sest teetöödel, sh lennuliiklusala remonttöödel, ei kasutata piisavalt kõrgeid masinad, mis õhuruumis takistusi võiks tekitada; 3) kasutamise otstarbe koodi 21310 põhjendusena ei ole asjakohane piiratud ala nõue, sest üldjuhul on kõikidel ehitustöödel piiratud ala, eelkõige teede remonttöödel, kus enamus ehitustöid teostatakse avatud liikluses ja näiteks kopaga ei tohi tabada autot või jalakäijat või liiklusesse tagurdada; 4) ka muudel ehitustöödel peale lennuväljade ehitustööde, sh teede ehitamisel, ei tohi nähtavust takistada, eriti pimedaid nurki tekitada; 5) siltide paigaldamine ehitusplatsile on kohustuslik igal objektil ja töid teostavale meeskonnale on teetööde hangetes esitatud oluliselt karmimaid nõudeid kui Riigihankes; 6) ehitustehnika parkimisreeglid tulenevad keskkonnanõuetest; 7) tehnikaga seotud nõudeid saab kvalifitseerimise tingimusena küll nõuda (RHS § 101 lg 1 p 9), kuid tehnikaga seotud nõuded ei saa olla põhjenduseks eelneva kogemuse piiramisel kasutamise otstarbe koodiga 21310. Hankija pole kvalifitseerimise tingimustena seadnud nõudeid tehnikale; 8) heliseadmete, suurt müra tekitava tehnika, relvade ja pürotehnika kasutamise aeg ja koht tuleb ka kõikidel teistel ehitustöödel tellija või kohaliku omavalitsustega kooskõlastada; 9) kõikidel ehitustöödel tuleb veoteed tellijaga kooskõlastada ning teiseks on linnasiseste ehitustööde puhul veelgi keerulisem sobivaid veoteid leida, sest mitmetel teedel on koormuspiirangud; 10) Hankija nõudele vastavad on ka uued ehitatavad lennujaamad, kus navigatsiooniseadmeid sageli alles hakatakse paigaldama (kas samas töövõtus või peale tööde valmimist eraldiseisva töövõtuna); 11) kõikides ehitustööde lepingutes on sätestatud ehitusplatsi puhtana hoidmise ja koristamise nõue. Sisuliselt kohalduvad kõik Põhjendused mistahes ehitustöödele, sh teetöödele, ning need ei ole spetsiifiliselt lennuvälja ehitustöödel esinevad nõuded. Mitmete Põhjendustes nimetatud asjaoludega on võimalik kokku puutuda üksnes töötava lennujaama ehitustööde puhul, kuid seda Tingimus ning kasutamise otstarbe koodiga 21310 objektil ehitamine ei nõua. 4.11.4. Hankija hinnangul õigustab kasutamise otstarbe koodi 21310 kasutamist asjaolu, et Hankija tahab veenduda, et taotleja on suuteline ajakriitilist objekti ehitama. Samas ei taga kasutamise otstarbe koodiga 21310 ehitustööde teostamise kogemus, et töövõtjal on ajakriitilise objektiga kogemusi, kuna sellist nõuet Tingimus ei sisalda. Lisaks ei ole piiratud ajaühikus ehitamise kogemuse näol tegemist ehitustehnilise erinõudega, mis on iseloomulik üksnes lennujaama territooriumil ehitamisele. Sellist kogemust saab omandada ka muude objektide ehitustöödelt. 4.11.5. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et maanteedel või linnatänavatel tehtavad ehitus- ja remonttööd ei ole võrreldavad lennuväljade remonttööde kogemusega ega tõenda pakkuja suutlikkust hankelepingu täitmiseks. Kõik ehitustööd, olenemata sellest, kas need toimuvad lennuliiklusalal või liikluskorraldusega teel, on töökorralduslikust spetsiifikast ning turva- ja ohutusnõuetest tulenevalt samaväärsed. Avalikult kasutataval teel kehtivad teetööde teostamisel nõuded ajutisele liikluskorraldusele, mille kohaselt peab ajutine liikluskorraldus olema üheselt mõistetav ning arvestama teel 4 (11) kehtivat liikluskorraldust, liiklusolusid, teel toimuva tegevuse kestust ja iseloomu. Teetöö tegija vastutab tööpiirkonnas ohutute liiklustingimuste tagamise eest, sh tuleb tagada ohutus inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. 4.11.6. Hankija leiab, et kvalifitseerimise tingimuste funktsioon on tagada hankelepingu täitmine ning seda funktsiooni täidab ainult selline tingimus, mis mõõdab piisavalt täpselt ettevõtja võimet antud liiki soorituseks. Tingimuse nõuded ei ole seotud spetsiifiliselt lennuvälja nõuetega ja seetõttu Tingimus vaid piirab põhjendamatult taotlejate ringi. Hankelepingu täitmist ja pakkuja samaväärset võimekust täita nõuetekohaselt sõlmitavat lepingut tagab ka sarnaste ehitustööde kogemus väljaspool kasutamise otstarbe koodi 21310. 4.11.7. Asjaolu, et Hankija on kvalifitseerimise tingimusi juba leevendanud, ei anna alust kasutada muid õigusvastaseid kvalifitseerimise tingimusi. Referentslepingute perioodi pikendamine 60 kuu pealt 84 kuu peale ei ole otseselt ka kvalifitseerimise tingimuse leevendamine, kuna RHS § 101 lg 2 võimaldab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks mh arvestada hindamisel pikemat perioodi. 4.11.8. Hankija ei ole toonud välja ühtegi õigusakti või standardit, millest nähtuks erinõudeid lennuväljal ehitamiseks ja mis õigustaks üksnes sellistele nõuetele vastava taotleja kvalifitseerimist. Hankija on vastuses vaidlustusele toonud välja rea dokumente, kuid pole näidanud ühtegi konkreetset sätet, kust tulevad konkreetsed erinõuded lennuvälja ehitustöödele. 5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 01.06.2023 ja 12.06.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 5.1. RHS § 98 lg 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Vaidlusaluses Riigihankes on lepingu esemeks lennuliiklusala remonttööd. Lennuliiklusala on lennurada, perroonid ja neid ühendavad ruleerimisteed koos nende vahel ja külgnevate kõvakatteta määratletud aladega, kus liikumine toimub ainult lennujuhtimisteenistuse loal ja kuhu sisenemine toimub ainult selleks otstarbeks määratletud punktidest. Seega ei ole lennuliiklusala remonttööd oma olemuselt sh töökorralduslikust spetsiifikast ning turva- ja ohutusnõuetest tulenevalt võrreldavad maanteedel või linnatänavatel tehtavate ehitus- ja remonttöödega. 5.2. Tingimuse kehtestamisel lähtus Hankija sellest, et kui töövõtja on lennujaamades ükskõik milliseid ehitustöid teostanud (sealhulgas nt asfalteerinud teenindusteid), siis on ta pidanud järgima lennuväljadel kehtivaid ohutus- ja turvareegleid ning sõlmitavat lepingut täitma asudes on tal olemas kogemus, mis tagab Hankijale usaldusväärsema ning asjatundlikuma lepingupartneri. Lennujaamade nõuded on rahvusvahelistest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest (lennundusseadus) ning lennunduses kehtivastest reeglitest ja tavadest tulenevad nõuded, standardid ja normid. Aluseks on näiteks Euroopa Parlamendi määrusega nr 216/2008 moodustatud Euroopa Lennuohutus-organisatsiooni (EASA) dokumendid ja standardid, muud standard ja normid, sealhulgas Eurokoodeksitest; Easy Access Rules for Aerodromes (Regulation (EU) No 139/2014); ICAO dokumendid (International Civil Aviation Organization ehk Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon). Ämari lennubaasi puhul kehtivad ka NATO nõuded ja standardid (STANAG, Bi-SC Directive 85-5), mida tsiviillennunduses ei rakendata. 5.3. Tööde teostamisel lennuliiklusalal tuleb järgida rangeid nõudeid, mis ei ole võrreldavad maanteede ehitusel kehtivate nõuetega ning olulise tegurina tuleb arvestades ka seda, et tööde ajaks ei suleta lennuliiklusala täielikult. Arvestada tuleb muuhulgas järgmiste Põhjendustega: 1) igasugune võõrobjekt (aine, ese või praht), võib kahjustada õhusõidukeid, seadmeid, lennuvälja või tekitada vigastusi inimestele. Lennuväljal toimuvate tööde spetsiifika seab erinõuded ka kasutatavale tehnikale, nt võib juba liiga kõrge masin või tõste tekitada takistuse õhuruumis. Seevastu maanteedel või ükskõik kus mujal ei osutu kraanatõste või ekskavaatori kopa sirutus nii ohtlikuks; 2) ajutiste takistuste kõrgused maapinnast (mulla, materjalide virnad jm) ei tohi ületada 5 (11) 1 meetrit ja takistuste asukoht tuleb leppida kokku lennubaasi esindajatega. Kõik ajutised takistused, mis ületavad selle kõrguse, tuleb lennuliikluse ajaks nimetatud tsoonist eemaldada; 3) võrreldes nn tavapärase ehitusobjektiga seab tööde teostamine lennuväljal oluliselt kõrgemad nõuded ka töid teostavale meeskonnale, millest annavad tunnistust näiteks järgmised reeglid: sissepääsud ehitusplatsile peavad olema märgistatud sildiga, millel tekst peab olema loetav 10 m kauguselt; 4) väljaspool tööaega ja lennujuhtimiskeskuse nõudmisel lennutegevuse ajal peab kogu ehitustehnika olema pargitud väljaspool instrumentaalmaandumissüsteemi tundlikku ja kriitilist ala, täppislähenemise tulede süsteemi tundlikku ja kriitilist ala ja lähenemistulede kriitilist ala selleks ettenähtud kohale, mis määratakse ehitustööde alguses ja märgistatakse maastikul; 5) ehitusplatsil kasutatav tehnika peab olema kirjeldatud koos esitatava nädalaplaaniga (võivad kehtida erinõuded tehnika kasutamiseks); 6) tehnika valgustatus (pimedal ajal põleb pidev punane ringsuunaline valgus mehhanismi kõrgeimas punktis); 7) peatöövõtja peab igal hommikul enne tööde alustamist edastama täpse info planeeritud tööde ja kasutatava tehnika kohta valves olevale rajameistrile; 8) lennuvälja liiklusalal või selle vahetus läheduses oleval ehitusplatsil peab ehitusplatsi eest vastutaval isikul olema raadiojaam pidevalt sisse lülitatud ja kuuldel ning valmis alati raadiole vastama; 9) peatöövõtja peab teatama rajameistrile heliseadmete, suurt müra tekitava tehnika, relvade ja pürotehnika kasutamise aja ja koha; 10) suurema ohu tekkimisel (hädaolukord õhusõidukil vms olukord) ja päästetööde juhi või lennujuhtimiskeskuse nõudmisel peab ehitaja olema valmis paiknema ümber vastavalt saadud korraldustele; 11) töövõtja peab kasutama juurde- ja/või äravedudeks eelnevalt kooskõlastatud marsruute ja teid; 12) navigatsioonisüsteemide läheduses töötamisel (nt ehitustööd) on kehtestatud eritingimused, kuna metallist materjalid, ehitustehnika ja -seadmed võivad häirida navigatsioonisüsteeme; 13) ehitustegevuse ajal on vaja arvestada takistuste piirangupinnaga (pind, mille suhtes korraldatakse õhuruumi ulatuvate objektide kohta kehtestatud piiranguid), nt kaevetöödel ei tohi ekskavaatori nool läbida piirangupinda või kraanaga tõsted peavad arvestama piirangupinnaga; 14) iga sõiduki puhul, mis lennuliiklusalale siseneb, tuleb enne alale sisenemist veenduda, et sõiduk on ohutu (nt puistematerjali vedav sõiduk peab olema tendiga kaetud, et materjal ei lenduks ega pudeneks); kõikide sõidukite rehvid peavad olema üle kontrollitud, et rehvimustri vahele ei oleks kive sattunud. 5.4. Hankijale on oluline, et sõlmitavat hankelepingut täitma hakkav lepingupartner oleks eelnevate lepingute täitmise kaudu eeltoodud nõuetest teadlik ja nendega kokku puutunud. Hankija ei ole nõudnud kitsalt lennurajal või perroonil tööde teostamise kogemust. 5.5. Hankija aktsepteerib ka lennujaama teenindusteede ehitamise kogemust, sest ka need on ehitatud lennundusjulgestuse meetmeid silmas pidades lennuvälja kinnisel või julgestuspiirangualadel ning Hankija ei ole soovinud piirata kvalifitseeruvate taotlejate arvu. Lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 463 lg 1 p-i 4 kohaselt tuleb lennujulgestusalase ülesandena lennuväljal ehitiste ehitamisel ning ehitiste rekonstrueerimisel tagada lennundusjulgestusalaste nõuete täitmine. Kasutusotstarbe koodis 21310 sisalduvate tööde kogemus annab kindluse, et taotleja omab kogemust tööde teostamiseks lennuvälja alal. 5.6. Hankija hinnangul sisaldavad sõlmitava hankelepingu raames tehtavad tööd rangemaid nõudeid kui tööd, mis on tehtud nn tavalisel lennuväljal ja neid vähemrangete tingimustega töid esitades on taotlejal võimalik Riigihankes kvalifitseeruda. Tööd tuleb teha piiratud ajalistes tingimustes, kogu lennuliiklusalal toimuvate remonttööde teostamine peab toimuma perioodil 15.03.2024–15.10.2024, kus samal ajal kehtivad ka lennutegevusest tulenevad piirangud. Seetõttu on Hankijale äärmiselt oluline, et tulevasel töövõtjal oleks eelnev kogemus just lennuväljadel ehitus- ja remonttööde tegemisel. 5.7. Lennuvälja remonttööde lepingute nõue kvalifitseerimise tingimusena vastab hankelepingu esemeks olevate ehitustööde olemusele ja otstarbele, kuna see seisneb sarnase lepingu täitmises ja näitab kogemust sarnases valdkonnas. Tavalistel maanteedel või 6 (11) linnatänavatel tehtavad ehitus- ja remonttööd ei ole eeltoodust tulenevalt võrreldavad lennuväljade remonttööde kogemusega ega tõenda suutlikkust hankelepingu täitmiseks. 5.8. Kvalifitseerimise tingimuse funktsiooniks on tagada hankelepingu täitmine. Seda funktsiooni täidab ainult niisugune tingimus, mis mõõdab piisavalt täpselt ettevõtja võimet antud liiki soorituseks. Tingimus on seotud hankeesemega ja antud hankelepingut suudab nõuetekohaselt täita pakkuja, kellel on varasem kogemus just lennuvälja alal vajalike spetsiifiliste töödega. 5.9. Eeltoodust tulenevalt leiab Hankija, et ettevõtja maanteedel või linnatänavatel töötamise kogemus ei kajasta tema võimet täita nõuetekohaselt ka lennuvälja või veelgi enam militaarlennuväljal teostatavate tööde lepingut, millele on kehtestatud spetsiifilisemad ja rangemad nõuded. Antud lepingu puhul on äärmiselt oluline, et etteantud kriitilise perioodi jooksul oleks pakkuja suuteline nõutud tööd nõuetekohaselt teostama. 5.10. 12.06.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 5.10.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kasutamise otstarbe kood 21310 ei taga, et töövõtja on ohutus- või turvareeglitega kokku puutunud, kuna töös oleva lennuvälja territoorium on jagatud tsoonideks, milles liiklemiseks ja tööde teostamiseks kehtivad erinevad erinõuded. LennS § 463 lg 1 kohaselt lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija: tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise (p 4); informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid (p 6); teatab viivitamata Transpordiametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest (p 7). LennS § 463 lg 3 kohaselt lennuvälja või kopteriväljaku käitaja: tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale (p 6); tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise (p 8); tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale (punkt 9). Seega ei kehtesta seadus lennuvälja tsoonideks jagunemist (ning lisaks ei kehti toodud nõuded linnatänavate või maanteede puhul). 5.10.2. Oma täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja Tallinna Lennujaama näitel omistanud „tsoonid“ kõikidele lennujaamadele. Tegelikult on „tsoonid“ lennuvälja käitaja enda määratud. Militaarlennuväljadel „valgusfoorisüsteemi“ ei ole. 5.10.3. Hankija ei nõustu väitega, et kuna LennS-i alusel tuleb lennuväljadel alati tagada julgestuspiiranguala lennundusjulgestuse tingimused, ei ole tulenevalt liiklemisest või ehitamisest erisusi. Riigihanke puhul tuleb hankelepingut täita Kaitseväe territooriumil ning lisaks kehtivad siin ka Ämari lennubaasi tegevusjuhend jm nõuded, mis tehakse kättesaadavaks lepingut täitvale ettevõttele. 5.10.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kõrgustes ehitamisel ei ole vajalik, et töövõtja oleks kokku puutunud kõrgete masinatega, mis võib tekitada takistusi õhuruumis, sest teetöödel, sh lennuliiklusala remonttöödel, ei kasutata isegi piisavalt kõrgeid masinad, mis õhuruumis takistusi võiks tekitada. Vaidlustaja 07.06.2023 kirjale lisatud Lisa 1 ptk 4.1 avab mõiste takistustevabad piirangupinnad, mis tuleneb LennS § 341 lg-st 4 – Takistuse piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse. Hankija selgitab Ämari ja Tallinna lennuväljade näitel, et lennuraja keskteljest 150 meetrit mõlemale poole on piirangupinnaks 0.00 kõrgusmärk ehk iga sõiduk või objekt on õhuruumi takistus ning peale seda tõuseb kõrguspiirang igas suunas arvutusliku valemi järgi. Kõikide Eesti lennuväljade piirangupinnad on leitavad Maa-ameti avalikult kaardilt. 7 (11) 5.10.5. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija vastuses vaidlustusele toodud Põhjendused on tavapärased ka muudel ehitusobjektidel või seotud kogemusega töötava lennujaama tingimustes, aga kasutamise otstarbe koodiga 21310 seotud töö võib olla saadud ka uue lennujaama ehitamisel, kus lennundusega seotud ohutus- ja turvanõuded veel ei kehti. Esiteks - Vaidlustaja on välja toonud, millised on need viimase 84 kuu jooksul ehitatud uued lennujaamad, mida võidakse referentsobjektina esitada. Seevastu ainult Ämari lennubaasi näitel on sel perioodil täidetud kolm ehitus- ja remonttööde lepingut. Teiseks - teatud ohutus- ja turvanõuded kehtivad ka uue lennuvälja rajamisel ja ka juhul, kui olemasoleval lennuväljal on lennutegevus ehitamise ajaks peatatud (vt nt LennS § 35 lg 2, § 462 lg 8 p 3, § 467 lg 1). 5.10.6. Ettevõte, kes projekteerib või ehitab lennuvälja, peab tööde käigus teadma ja/või ehitama välja ohutuse- ja turvanõuetele vastava taristu ja/või kokku puutuma enne lennuvälja käitamist lennundusega seotud ohutus- ja turvanõuetega, sest vastasel korral ei saa ehitisele ehitus- ega kasutusluba. Lisaks sellele kehtivad ka muud turvalisuse nõuded, nt LennS § 469 kohaselt peab Kaitsepolitseiamet teostama taustakontrolli isiku sobivuse kontrolliks lennuvälja julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks. 5.10.7. LennS § 467 näeb ette piirangute kehtestamise lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel. Lõike 1 kohaselt Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Transpordiametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele. Lõike 2 kohaselt Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele. Seega tuleb ka uue lennuvälja rajamisel ning ehitades peatatud tegevusega lennuväljal arvestada lennuvälja spetsiifikast tulenevate ohutus- ja turvalisuse nõuetega. Kõik isikud peavad kinni pidama lennuvälja reeglitest, läbima taustakontrolli, koolitused jne muuhulgas seetõttu, et nad puutuvad kokku valmiva või remonditava lennujaama spetsiifilise s.h tundliku informatsiooniga. Samuti ei hakka ükski lennuväli enda kõrguste piiranguvööndit ära võtma või välistama mingeid teisi piiranguid, et saaks ehitada. Lisaks tuleb juba ehitamisel arvestada spetsiifiliste nõuetega, millele peab valmis ja toimiv lennuväli vastama. Seetõttu on Hankija Riigihanke tingimuseks seadnud, et samalaadseks projekteerimis- ja ehitustööks loetakse vähemalt kahte projekteerimis- ja ehitustöö lepingut ehitise kasutamise otstarbe koodiga 21310 Lennuväljad. 5.10.8. Hankija ei nõustu väitega, et kõik ehitustööd, olenemata sellest, kas need toimuvad lennuliiklusalal või liikluskorraldusega teel, on töökorralduslikust spetsiifikast ning turva- ja ohutusnõuetest tulenevalt samaväärsed. Hankijale teadaolevalt ei ole ühelgi Transpordiameti teedeehituse objektil nõutud isikutele taustakontrolle ega teostatud julgeolekukontrolle kõikidele sisenevatele isikutele ja sõidukitele. Seevastu LennS § 463 lg 3 p-i 9 kohaselt tuleb tagada mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale. 5.10.9. Riigiteede puhul on nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele sätestatud liiklusseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on kehtestatud Riigiteede liikluskorralduse juhis. Lennuliiklusalal on õigusaktide aluseks 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisadest tulenevad standardid ja soovitused, mis kohalduvad Euroopa Liidu õigusaktide, lennundusseaduse ja muude riiklike õigusaktide kaudu. Lennunduse puhul kehtib muuhulgas Riiklik lennundusohutusprogramm. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 2320/2002, 16. detsember 2002 kehtestab muuhulgas lennujaamade planeerimisnõuded. Peatüki 2 p-i 2.1 kohaselt tuleb Lennujaamade, reisijate- ja kaubaterminalide ning kinnise alaga piirnevate muude ehitiste projekteerimise ja ehitamise puhul võetakse arvesse olulisi nõudeid, mis on seotud: a) reisijate, pagasi, kauba, kuller- ja ekspress-saadetiste, posti ning lennuettevõtja toitlustus- ja pardavarude suhtes rakendatavate julgestuskontrollimeetmetega; b) kinnise ala, julgestuspiirangualade ja lennujaama muude tundlike alade ja rajatiste kaitse ja neile juurdepääsuga; c) julgestusvahendite tõhusa kasutamisega. P-i 2.4. kohaselt peavad tehnilised ja hooldealad olema kaitstud aia, valvurite ja patrullidega ning juurdepääsu neile aladele tuleb kontrollida lennujaama läbipääsu- ja sõidukilubade abil. 8 (11) Samalaadseid meetmeid võetakse piirete ning lennujaamarajatiste, nt elektriliinide, elektrialajaamade, navigatsioonirajatiste, lennujuhtimistornide ja muude lennujuhtimisteenistuse poolt kasutatavate ehitiste ning kütuse- ja siderajatiste kaitsmiseks. Erilisi ettevaatusabinõusid võetakse kütuse- ja siderajatiste kaitsmiseks sabotaažikatsete eest (alapunkt b) ja kõnealuse piirdeaia ja julgestuspiirangualaga piirnevate alade, väljaspool piirdeaeda asuvate kinnise ala osade, sealhulgas lennuraja läve ja ruleerimisteede vahetus läheduses asuvate alade valvet korraldatakse patrullide, valvekaamerate ja muude seirevahendite abil. Rakendada tuleb rangeid tõkestusmeetmeid isikute suhtes, kelle lennujaama läbipääsuluba ei ole nähtaval kohal või kes sisenevad aladele, kuhu neid ei ole lubatud (alapunkt c). Sama määrus sätestab ka lennuohutusele omased mõisted näiteks kinnine ala ja julgestuspiiranguala. Hankijale teadaolevalt ei saa väita, et toodud nõuded või mõisted kehtiksid ka linnatänavate ja maanteede planeerimisel. 5.10.10. Vaidlustaja eksib, kui väidab, tuginedes Tallinna Lennujaama lennuliiklusala projekteerimise normdokumentides välja toodule, et tee-ehituslikud tööd teedel ja nt Tallinna Lennujaama lennuliiklusalal on samaväärsed. Tallinna Lennujaam nõustub hankijana teedeehituse referentsidega, kuna on viidanud, et tee-ehituslike tööde projekteerimisel ja teostamisel tuleb juhinduda käesoleva Tehnilise Kirjelduse Üldosas viidatud Transpordiameti poolt koostatud riigiteede normdokumentidest. Ämari militaarlennuvälja tee-ehituslike projekteerimise- ja ehitustööde aluseks on Bi-SC 85-5 NATO Approved Criteria & Standards for Airfields ja/või ICAO Aerodrome Design Manual, kui sealne nõue on rangem. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja on seisukohal, et Tingimus on õigusvastane nõude osas, mille kohaselt loetakse Riigihanke esemega samalaadse projekteerimis- ja ehitustöö kogemuseks üksnes kogemus, mis on saadud Määruse lisas 1 fikseeritud ehitise kasutamise otstarbe koodiga 21310 Lennuväljad (edaspidi kood 21310) objektil järgmiste tööde tegemisega: 1) uute asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine koos alustega ja/või asfaltbetoonkatendite ja/või betoonkatendite rekonstrueerimine, kusjuures vähemalt ühes lepingus peavad mõlemad tööd (asfaltbetoonkatendite ja betoonkatendite rajamine) olema esindatud. Asfaltbetoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 20 000 m2 ja betoonkatendeid peab olema rajatud ja/või rekonstrueeritud vähemalt mahus 5 000 m2; 2) drenaažisüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni ehitus vähemalt mahus 1 000 m ning F900 koormusklassi sademevee rennkanalite ehitus; 3) elektripaigaldiste (see tähendab kõrge- ja/või madalpinge kaablitrasside, alajaamade, elektri välisvõrkude ja välisvalgustuse ehitus) ehitustöid, mille hulka kuuluvad kaablitrasside ja/või välisvalgustuse rajamine vähemalt mahus 2 000 m; 4) lennuvälja navigatsioonitulede süsteemi paigaldamine, vähemalt mahus 500 m. Vaidlus puudutab üksnes koodi 21310 nõuet Tingimuses, mitte aga nõutud tööde olemust või mahte. 7. Hankelepingu esemeks on Ämari lennubaasis asuva Ämari lennuvälja lennuliiklusala (ca 38 ha) sadeveesüsteemide, valgustussüsteemide ja katendite ning märgistuste remondilahenduste projekteerimine ja ehitus/remonttööde teostamine. Vaidlust ei saa olla selles, et ehitustööde tegemise koht on militaarlennuväli. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et võrreldes tsiviillennuväljaga kehtivad militaarlennuväljal rangemad julgeolekureeglid. Samuti puudub vaidlustuskomisjonil alus kahelda Hankija poolt küsimustele vastamisel antud teabes, et lennutegevus lennuliiklusalal toimub ka remonttööde ajal. Arvestades eeltoodut on vaidlustuskomisjon siiski seisukohal, et Hankija põhjendused seoses Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmisega Kaitseväe territooriumil ning sellest tulenevate julgeolekutingimustega, ei ole asjakohased praeguses vaidluses Tingimuse üle, milles Hankija ei ole nõudnud kogemust militaarlennuvälja ehitamisel, kus kehtivad erinõuded, vaid on kehtestanud nõude, et tööd oleksid tehtud koodi 21310 objektil (lennuväli), mis hõlmab (eelkõige) ka tsiviillennuvälju, kus Hankija kirjeldatud rangemad nõuded ei kehti. 9 (11) 8. RHS § 98 lg-st 1 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Lisaks sätestab RHS § 3 p 2, et hankija peab riigihanke korraldamisel jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Niisiis annab RHS hankijale kvalifitseerimise tingimuste seadmisel märkimisväärse vabaduse, kuid see vabadus ei ole siiski piiramatu. Kvalifitseerimise tingimuse sisu ei tohi olla ülemäärane. Kui pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane. Eelnevast johtub, et kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse vaidlustab, peab hankija tingimuse vastavust seaduse nõuetele põhjendama. 9. Hankija põhjendab vaidlustusmenetluses Tingimust osas, et sarnasteks töödeks loetakse üksnes koodi 21310 objektidel, s.o lennuväljadel, tehtud ehitustööd, kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kui töövõtja on teostanud ükskõik milliseid ehitustöid lennuväljal, siis on tal kogemus lennuväljal kehtivate ohutus- ja turvareeglite järgimisest; 2) ehitustööde teostamisel lennuliiklusalal tuleb järgida rangemaid nõudeid, kui need, mis kehtivad nt maanteede ehitusel (vt käesoleva otsuse p 5.3 Põhjendused); 3) ehitustöid lennuliiklusalal reguleerivad teised õigusaktid, kui need, mis reguleerivad nt maanteede ehitust; 4) kuna Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu alusel tehakse töid militaarlennuväljal kehtivad neile rangemad nõuded, kui töödele, mida on tehtud tsiviillennuväljal, mistõttu Tingimus on ei piira konkurentsi ebamõistlikult, kuna võimaldab kvalifitseerida taotleja, kes vastab vähem rangele nõudele. Vaidlustaja hinnangul ei ole Hankija tõendanud Tingimuse põhjendatust vaidlustatud osas, kuna: 1) ehitustööde teostamise oskuse aspektist pole vahet, kas ettevõtjal on kogemus, mis on saadud ehitustöödest lennuväljal (kood 21310) või muu taristu (nt maanteed) objektil (nt kood 21100); 2) Põhjendustes esitatud asjaolud on üldjuhul iseloomulikud mitte üksnes koodiga 21310 objektidel tehtud ehitustöödele vaid igasugustele ehitustöödele. 10. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et peamiseks asjaoluks, mille tõttu Hankija soovib lugeda sarnasteks töödeks üksnes koodi 21310 objektidel (lennuväli) tehtud tööd, on see, et ettevõtja, kes on teinud ehitustöid lennuväljal, omab kogemust lennuväljal kehtivate ohutus- ja turvareeglite täitmisel. Hankija ei vaidle vastu, et ehitustööde teostamise sisulisest aspektist ei ole vahet, millise kasutusotstarbega objekti ehitamisel nõutud kogemus on omandatud. Vaidlustuskomisjon leiab, et kehtestades Tingimuses koodi 21310 nõude, ei ole Hankija eristanud neid ehitustöid, mis on tehtud nö töötava lennuvälja territooriumil ning ehitustöid, mis on tehtud lennuväljal, kus lennuliiklust ei toimu. Seega võib taotlejate kogemus, mis on saadud koodile 21310 vastaval objektil ehitustööde tegemisel olla põhimõtteliselt erinev sõltuvalt sellest, kas nõutavaid ehitustöid on tehtud lennuväljal, kus lennuliiklust ei toimu või lennuväljal, kus lennuliiklust pole peatatud. Lennuväljal, kus lennuliiklus on peatatud või pole seda kunagi olnudki, omandatud ehitustöö kogemus saab vaid väga piiratud ulatuses erineda sellest, mille taotleja võiks omandada ehitustööde tegemisel mõnel teisel objektil. Hankijale ei saa see anda kindlust, et taotleja on piisavalt võimekas ehitööde tegemiseks lennuväljal, kus toimub lennuliiklus. 11. Vastates vaidlustusele ei ole Hankija veenvalt selgitanud, millised on sisuliselt need lennuväljal kehtivad ohutus- ja turvanõuded, mille järgimisest ehitustöödel saadud kogemus annab Hankijale kindluse, et taotleja on võimeline hankelepingut edukalt ning tähtaegselt täitma. 12. Põhjendustes on Hankija esitanud rea asjaolusid (või nõudeid), mis tema hinnangul tõendavad, et võrreldes n.ö tavaliste ehitustöödega on töödel lennuväljal erinevad ja rangemad nõuded. Vaidlustaja vaidleb sellele vastu. Analüüsides Hankija ja Vaidlustaja väiteid seoses konkreetsete Põhjendustega leiab vaidlustuskomisjon, et valdavas osas on Põhjendustena esitatud nõuete ja tingimuste puhul tegemist selliste asjaoludega, mis on iseloomulikud ehitustöödele üldse ning tegemist ei ole spetsiifiliste tingimustega, mis on olulised nimelt tööde tegemisel lennuliiklusalal. 10 (11) Vaidlustuskomisjoni arvates ei erine Põhjendustes välja toodud tingimused üksikult võttes ega kogumis sisuliselt sellisel määral n.ö tavalistel ehitustöödel kehtivatest nõuetest, et põhjendada koodi 21310 nõudega kehtestatud piirangut Tingimuses. 13. Vastuses vaidlustusele on Hankija rõhutanud, et Riigihanke puhul on oluline, et tööd tuleb teha väga piiratud ajavahemikus (15.03.2024-15.10.2024) ja tingimustes, kus kehtivad ka lennutegevusest tulenevad piirangud. Tööde tähtaegse teostamise olulisuses nõustub vaidlustuskomisjon täielikult Hankijaga. Samas ei ole Hankija kuidagi põhjendanud, kuidas tagab ehitustööde kogemuse omandamine koodiga 21310 objektil selle, et taotlejal oleks kogemus ajakriitiliste objektide ehitamisel ning miks Tingimuse täitmine peaks Hankijale andma vastava kindlustunde. 14. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole vaidlustusmenetluses veenvalt põhjendanud seda, et Tingimuses esitatud koodi 21310 nõue on RHS § 3 p-s 3 kehtestatud riigihanke üldpõhimõtte mõttes proportsionaalne ja põhjendatud. Vaidlustusmenetluse kulud 15. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 15.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. 15.2. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 11 (11)