dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 16. juuni 2023
Viit
3031
Registreeritud
16. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
4 Keskkonnakaitse korraldamine ja maa-alade planeerimine
Sari
4-4 -
Toimik
24

Failid

  • 📎Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 _Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord_ muutmine_ eelnõu.asice598 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 14.06.2023 nr 1-4/23/2613 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ muutmine“ eelnõu Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Arvi Toss, 626 0749 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU mai 2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007. a määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 46 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007. a määruses nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) viimase kahe aasta jooksul täitnud müügi korraldaja ees lepingutest tulenevad ostukohustused ja kellel puudub müügi korraldaja ees võlgnevus;“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) täitnud riiklike ja oma asukohariigi maksude tasumise kohustuse õigusaktide kohaselt või kelle maksuvõla tasumine on ajatatud; 5) täitnud müügi korraldaja kehtestatud lisanõuded pakkujale ja pakkumisele kvalifitseerimise kohta.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Müügi korraldajal on õigus nõuda pakkujalt dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja kõrvaldada pakkuja pakkumiselt, kui selgub, et ta ei vasta viidatud nõuetele.“; 4) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „langi puhastamise kulud“ tekstiosaga „ning transpordi- ja laadimiskulud“; 5) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „(sõnade ja numbritega)“; 6) paragrahvi 13 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Pakkumine loetakse tähtajaks esitatuks, kui see on müügi korraldajale posti või digitaalallkirjastatult e-posti teel saabunud hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäeval.“; 7) paragrahvi 13 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(6) Edukaks tunnistatakse pakkumine, mille on teinud isik, kelle on pakkumise müügi korraldaja tunnistanud parimaks, lähtudes pakutavast ostuhinnast ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 3 ja 4 kohastest ettepanekutest.“; 8) määrust täiendatakse §-dega 171, 172 ja 173 järgmises sõnastuses: „§ 171. Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi ettevalmistamine Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) määrab isiku või moodustab komisjoni, kes valmistab läbirääkimised ette ja viib need läbi; 2) otsustab alghinna avaldamise vajaduse; 3) otsustab pakkujate kvalifitseerimise lisanõuded; 4) otsustab kestvuslepingute tähtaja pikkuse. § 172. Läbirääkimistes osalemise sooviavaldus ja selle esitamine (1) Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügiks peetavatel läbirääkimistel osaleda soovijad esitavad oma sooviavaldused müügiteates märgitud korras ja tähtpäevaks. Allkirjastatud sooviavaldused esitatakse kinnistes ümbrikutes, millele on märgitud „Kestvusleping“, või digitaalallkirjastatult e-posti teel failina nimega „Kestvusleping“. (2) Sooviavaldus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, registrikood, asukoht ja sidevahendid; 2) pakkujat esindava isiku nimi ja sidevahendid; 3) sooviavalduse esitamise kuupäev, osaleja allkiri, esindamise puhul volikiri; 4) soovitava metsamaterjali sortimendid ja kogus(ed) aastas koos tarnekohtadega; 5) müügiteates nõutud finantsaruanded; 6) müügiteates nõutud andmed, mis tõendavad kvalifitseerimise lisanõuetele vastamist; 7) nõusolek pakkumise tingimustega ja kehtivate müügilepingu tüüptingimustega; 8) müügiteates nõutud muud andmed. (3) Müügi korraldaja avab laekunud sooviavaldused müügiteates märgitud kohas ja ajal. (4) Sooviavaldus loetakse tähtajaks esitatuks, kui see on müügi korraldajale posti või digitaalallkirjastatult e-posti teel saabunud hiljemalt sooviavalduste esitamise tähtpäeval. Sooviavaldus, mis ei ole tähtajaks esitatud või ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või mille on teinud isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud nõuetele, loetakse tingimustele mittevastavaks ning selle esitanud isik läbirääkimistel ei osale. (5) Kui sooviavalduse esitaja jätab sooviavalduses esitamata nõutud andmed või sooviavalduses on muid puudusi, määrab müügi korraldaja esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib müügi korraldaja jätta selle esitanud isiku läbirääkimistele kutsumata. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse sooviavaldus tähtajaks esitatuks. (6) Sooviavalduse esitanud isikutele teatatakse kirjalikult sooviavalduse esitamise tähtaja lõppemisest kahe nädala jooksul läbirääkimistele kutsumisest või mittekutsumisest. (7) Müügi korraldaja koostab sooviavalduste avamise ja pakkujate kvalifitseerimise protokolli. § 173. Läbirääkimiste korraldamine (1) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava sooviavalduse esitanud isikutega peetakse läbirääkimised osaleja ostutingimuste täpsustamiseks ja konkurentsivõime väljaselgitamiseks. Selleks hinnatakse § 172 lõike 2 kohaselt esitatud andmete ning läbirääkimistel täiendavalt protokollitud andmete põhjal pakkuja sooviavaldust ja §-s 18 esitatud hindamise kriteeriumite täitmist. (2) Läbirääkimiste ajal tagab müügi korraldaja kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Müügi korraldaja ei avalda läbirääkimiste ajal pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. (3) Läbirääkimiste pidaja protokollib läbirääkimiste tulemuse. Protokollis fikseeritakse vähemalt pakkuja sooviavalduse sisu, täpsustatud ostutingimused ja hindamise kriteeriumitele vastavus.“; 9) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Pakkumise hindamine (1) Pakkumise hindamisel analüüsib müügi korraldaja pakkumist, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: 1) pakkumise sisu (pakutud ostuhind ja -kogus, kvaliteedinõuded ning tarne-, makse- ja mõõtmistingimused; puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekt); 2) pakkuja finantsmajanduslik olukord; 3) pakkuja poolt müügi korraldajaga varem sõlmitud lepingute täitmine; 4) pakkuja materiaal-tehnilised võimalused sõlmitava lepingu täitmisel. (2) Müügi korraldaja kehtestab kestvuslepingute sõlmimiseks esitatud pakkumiste hindamise metoodika.“; 10) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191 Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügiks pakkumiste edukaks tunnistamine Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügiks tunnistatakse pakkumised edukaks kõige hilisemate protokollitud läbirääkimiste lõppemisest 30 päeva jooksul. Protokoll pakkumiste edukaks tunnistamise kohta saadetakse kõigile pakkumised esitanud isikutele ühe päeva jooksul pakkumiste edukaks tunnistamisest.“; 11) paragrahvi 22 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Protest esitatakse müügi korraldajale hiljemalt kolmandal päeval pärast kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumise või kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügil pakkumise edukaks tunnistamist ning ühe tunni jooksul pärast suulise, elektroonilise või kombineeritud enampakkumise teise etapi lõppemist.“; 12) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügil protesti rahuldamise korral on müügi korraldajal õigus sõlmida leping protesti esitajaga, kui tema pakkumine on tunnistatud edukaks, või teise pakkujaga, kelle pakkumine on tunnistatud edukaks.“. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ muutmine“ peamine eesmärk on vajadus sätestada selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel. Lisaks on vaja täpsustada ka teiste müügiviiside menetlusreegleid. Kehtivas määruses (edaspidi ka müügi kord) on üksikasjalikult sätestatud avaliku suulise (§ 12), avaliku kirjaliku (§ 13), avaliku kombineeritud (§ 14), avaliku elektroonilise (§ 15) enampakkumise protseduur. Ka eelläbirääkimistega pakkumise etapid ja edukaks tunnistamise tingimused on §-s 16 kindlaks määratud. Kuna metsamaterjali müük toimub kõige suuremas mahus (ligikaudu 85% kogu metsamaterjali müügimahust) kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, on müügi korralduse läbipaistvuse suurendamiseks vaja sätestada ka selle müügiviisi täpsem protseduur, sealhulgas: 1) kehtestada sooviavalduse lisanõuded (näiteks pakkuja valduses oleva või rajatava puidutöötlemise ettevõtte kohta), jätta kvalifitseerimata isikud, kes neile nõuetele ei vasta – niisuguste isikute sooviavaldused ei jõuaks pakkumuste hindamise vooru (kehtiva müügi korra § 17 lg 3 ja § 18 p-de 2–4 koosmõjus hinnatakse ostja isikut pakkumuse sisuna, mis on ebaõige); 2) müügi korraldaja õigus (või kohustus) kehtestada pakkumuste sisulise hindamise kriteeriumite suhteline osakaal ja hindamise metoodika (müügi korra § 18 p-s 1 on viidatud sisulise hindamise kriteeriumitele, kuid need kriteeriumid tuleks sätestada asjakohasemalt, mõõdetavalt ja omavahel võrreldavalt; 3) tulemuste avaldamise kord (osalejaid peaks teavitama tehtud otsustest). Müügi korras sätestatud müügiprotseduuri või kvalifitseerimise tingimuste täiendamiseks peab olema antud müügi korraldajale vastav selgepiiriline õigus. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi (tel 676 7042, [email protected]). strateegianõunik Jaarek Konsa (tel 5695 5875, [email protected]) ja õigusosakonna juhataja Mare Hiiesalu (tel 676 7811, [email protected]). Eelnõu on üle vaadanud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv, tel 626 0726, [email protected] ja metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss, tel 626 0749, [email protected]. Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ kehtivat redaktsiooni. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist. Punktiga 1 muudetakse müügi korra § 2 lõike 1 punkti 3. Müügi korra § 2 lõikega 1 nähakse ette pakkujatele esitatavad kvalifitseerimise nõuded, lõike 1 punkt 3 näeb ette müügi korraldajaga varem sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise. Praktikas hindab müügi korraldaja seda, kas ostja täidab lepingutega kokkulepitud puidukoguste väljaostmise kohustust ja kas ta on väljaostetud koguste eest tasunud. Muudetud punktiga 3 määratakse õigusakti tasemel täheaeg, mille jooksul lepingutest tulenevate kohustuste täitmist arvesse võetakse. Ostukohustuse täitnud pakkujaks loeb müügi korraldaja ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei ole taganenud või enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud. Lepingust taganemise või ülesütlemise korral lähtutakse taganemise või ülesütlemise põhjusest. Punktiga 2 täiendatakse müügi korra § 2 lõiget 1 punktidega 4 ja 5, millega nähakse ette kvalifitseerimise tingimustena riiklike ja oma asukohariigi maksude tasumise kohustuse täimine ja kvalifitseerimise lisanõuete täitmine. Pakkumisel osalevad ettevõtjad on seeläbi hoolsamad oma maksukohustuste täitmisel. Punktiga 3 muudetakse müügi korra § 2 lõiget 2. Müügi korraldajale antakse õigus nõuda pakkujalt dokumente § 2 lõikes 1 sätestatud kvalifitseerimise nõuete täitmise kontrollimiseks. Punktiga 4 täiendatakse müügi korra § 3 lõiget 1. Kasvava metsa raieõiguse alghinna määramiseks tuleb raielangilt saadava metsamaterjali koguse ja vastava metsamaterjali hariliku väärtuse korrutisest lahutada lisaks võimalikele raie-, kokkuveo-, ladustamis- ja langi puhastamise kuludele ka transpordi- ja laadimiskulud. Punktiga 5 jäetakse müügi korra § 13 lõike 2 punktist 3 välja tekstiosa „(sõnade ja numbritega)“. Pakkumised esitatakse müügi korraldaja väljatöötatud vormil, mis tagab numbrite loetavuse. Punktiga 6 muudetakse müügi korra § 13 lõiget 5. Kehtiva määruse § 13 lõike 1 kohaselt on võimalik pakkumisi esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel, mistõttu on vaja lisada müügi korda säte, et tähtajaks esitatuks loetakse ka pakkumine, mis on digitaalselt allkirjastatuna müügi korraldajale saabunud pakkumise esitamise tähtpäeval e-posti teel. Kehtiva määruse § 13 lõige 5 sätestab, et pakkumine loetakse tähtajaks esitatuks, kui see on tähitult postitatud vähemalt üks päev enne pakkumise esitamise tähtpäeva ja see on saabunud tähtpäevaks või müügi korraldajale müügiteates märgitud tähtpäevaks allkirja vastu üle antud. Müügi korraldaja jaoks ei oma tähtsust asjaolu, millal pakkumine postitati. Oluline on, et see oleks kohale jõudnud pakkumiste esitamise tähtpäevaks. Seetõttu on muudetud § 13 lõike 5 teist lauset. Punktiga 7 muudetakse müügi korra § 13 lõike 6 esimest lauset, mille kohaselt tuleb edukaks tunnistamiseks hinnata pakutavat ostuhinda ja müügi korra § 13 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud ettepanekuid. Avalikul enampakkumisel esitatud pakkumise hindamisel ei võeta aluseks §-s 18 nimetatud kriteeriumeid. Punktiga 8 täiendatakse müügi korda §-dega 171, 172 ja 173. Lisanduvate õigusnormidega sätestatakse sarnaselt avalikule enampakkumisele ja eelläbirääkimistega pakkumisele ka kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügi täpsem protseduur. Müügi korda täiendatakse §-ga 171 „Kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi ettevalmistamine“, §-ga 172 „Läbirääkimistes osalemise sooviavaldus ja selle esitamine“ ja §-ga 173 „Läbirääkimiste korraldamine“. Paragrahvi 171 sõnastus on sarnane kehtiva määruse §-ga 8, mis sätestab enampakkumiste ettevalmistamise toiminguid. Paragrahvi sisustamisel on lähtutud kokkuleppehinnaga müügi erisustest. Ettevalmistamise käigus on vaja otsustada kvalifitseerimise lisanõuded ja sõlmitavate kestvuslepingute tähtaeg. Müügi korra § 7 punkti 1 kohaselt müüakse metsamaterjali kestvuslepingute alusel, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud. Paragrahvi 172 sõnastamisel on aluseks võetud müügi korra § 13 lõigetes 1, 2 ja 5 toodud avaliku kirjaliku enampakkumise pakkumise ja selle esitamise nõuded kokkuleppehinnaga müügi erisustega. Oluline on, et sooviavalduses oleksid toodud andmed, mille põhjal saab pakkujat kvalifitseerida läbirääkimistest osalemiseks. Sooviavalduste avamise ja pakkujate kvalifitseerimise kohta koostab müügi korraldaja protokolli. Paragrahvi 173 lõige 1 sätestab läbirääkimiste sisu. Lõike 2 sõnastus on analoogne riigihangete seaduses toodud põhimõtetega, mille kohaselt hankemenetlustes, kus toimuvad läbirääkimised, tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Samuti sätestab riigihangete seadus, et hankija ei avalda pakkuja ega taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele pakkuja või taotleja nõusolekuta. Lõikes 3 sätestatakse nõuded läbirääkimiste protokolli kohta. Punktiga 9 muudetakse müügi korra § 18 ja sõnastatakse see tervikuna uuesti. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse § 18 punktist 1 välja sõnad „lepingu kestus ja garantiid“. Lepingu kestuse otsustab müügi korraldaja lisatava § 171 punkti 4 kohaselt ning garantiid eraldi ei hinnata. Paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõnad „pakkumise majanduslik või keskkonnakaitseline eelisaspekt“ sõnadega „puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekt“. Metsade majandamisel ning puidu müügil tuleb pakkumise hindamisel võtta arvesse lisaks majanduslikule eelisaspektile loodusvarade kestliku kasutamise põhimõtteid, mis on kooskõlas Eesti säästva arengu eesmärkidega aastani 2030. Lisatakse lõige 2, mille alusel on müügi korraldajal õigus kehtestada kestvuslepingute sõlmimiseks esitatud pakkumiste hindamise metoodika. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga asendatakse § 18 punktis 3 sõnad „lepingute täitmise distsipliin“ sõnadega „lepingute täitmine“. Eraõiguslikes suhetes, mis tekivad metsamaterjali müügilepingute sõlmimisel, hinnatakse lepingute täitmist. Distsipliin on pigem avaliku õigusega seotud mõiste. Punktiga 10 täiendatakse müügi korda §-ga 191. Täienduse eesmärk on sätestada tähtaeg, mille jooksul tuleb kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügiks pakkumised edukaks tunnistada ja sellekohane protokoll pakkumise esitanud isikutele saata. Punktiga 11 muudetakse müügi korra § 22 lõike 1 teist lauset. Müügi korda lisatakse ka kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügi korral protestide esitamise tähtaeg. Punktiga 12 lisatakse müügi korra § 23 lõikesse 2 teine lause, millega sätestatakse müügi korraldaja õigused protesti rahuldamise korral. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulud Määrusega kavandatavad muudatused avaldavad majanduslikku mõju maksukeskkonnale, muutes seda läbipaistvamaks ja mõjutades ettevõtjate maksukäitumist, kuna eelnõu sätestab ettevõtjate kohustuse tõendada oma maksuvõla puudumist või selle ajatamist. Määruse tasemel on tegemist uue nõudega. Samuti avaldab ettevõtjatele majanduslikku mõju õigusaktiga täpsustatud periood, mille kestel müügi korraldaja hindab lepinguliste kohustuste täitmist. Neid nõudeid on ka varem esitatud müügiprotsessis, kehtestades müügiteates vastavad tingimused. Määrusega kavandatavate muudatustega kaasnevad keskkonnamõjud. Määrusega laiendatakse kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müügiotsuste tegemise aluseks olevate eelisaspektide loetelu. Varasema keskkonnakaitselise eelisaspekti asemel on kasutusel kestlikkuse eelisaspekt, mis hõlmab lisaks vahetule keskkonnakaitsele (kestliku keskkonna tagamine) ka puidust valmistatavate toodete kestlikkust (näiteks nendes süsiniku sidumise ajaline pikkus vms). See annab võimaluse laiemalt hinnata toorme kasutuse mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele (näiteks vähendada materjali raiskamist ja seeläbi panustada metsa säilimise kaudu kliimamuutuste leevendamisse). Teiseks annab lisanduv kestlikkuse eelisaspekt võimaluse hinnata tarneahela pikkust (näiteks puidu transpordiga kaasnevaid laadimise- ja veokulusid). Kavandatavate muudatustega ei kaasne sotsiaalset mõju; mõju haridusele, kultuurile ega spordile; mõju riigivalitsemisele; infotehnoloogilist ega infoühiskonna mõju; mõju riigikaitsele ega välissuhetele; mõju siseturvalisusele; mõju regionaalarengule. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Määruse jõustumine ei too kaasa olulisi lisakulutusi riigimetsa majandajatele. Määruse rakendamine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →