Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERING Asukoht (L-Est’97) X 6584955 Y 719302 Töö nr 2019-209 Mai 2023 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Narva-Jõesuu linna üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linnale TÖÖ LIIK: Üldplaneering KOOSTAJA: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond Kontaktisik: Olga Batluk Arendus- ja planeerimisspetsialist [email protected] KONSULTANT: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Juhataja: Erki Kõnd 730 0313, 5650 8163 [email protected] Projektijuht/planeerija: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Kartograaf, planeerija: Piia Kirsimäe - kartograaf-geoinformaatik, planeerija [email protected] Planeerija: Kadri Kattai - maastikuarhitekt-planeerija [email protected] Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Priit Paalo - maastikuarhitekt-planeerija Silvia Türkson - maastikuarhitekt-planeerija Kontrollijad: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 2 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola 3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 4. Kutsetunnistused: • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 3 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering SISUKORD 1 NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED............................................................................................................................................ 8 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK............................................................................................ 8 1.2 TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID ............................................................................................ 8 1.3 RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 8 2 ALADE ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED........................................................... 10 2.1 ÜLDTINGIMUSED ........................................................................................................................... 10 2.2 EHITAMINE ALTKAEVANDATUD ALAL ................................................................................................ 14 2.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD .................................................. 16 2.4 AVATUD MENETLUSEGA PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD....................... 18 2.5 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ....................................... 18 2.6 TIHEASUSTUSALAD MAAREFORMI SEADUSE JA LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDUSES ...................... 18 2.7 HAJAASUSTUSALAD....................................................................................................................... 19 2.8 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED ................................................................................................... 22 2.8.1 ELAMU MAA-ALA........................................................................................................................ 22 2.8.2 KORTERELAMU MAA-ALA ........................................................................................................... 25 2.8.3 ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA-ALA .............................................................................................. 27 2.8.4 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA ................................................................................. 28 2.8.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA .......................................................................................... 29 2.8.6 LOODUSLIK MAA-ALA ................................................................................................................. 30 2.8.7 SUPELRANNA MAA-ALA .............................................................................................................. 31 2.8.8 KALMISTU MAA-ALA ................................................................................................................... 32 2.8.9 ÄRI MAA-ALA ............................................................................................................................. 33 2.8.10 TOOTMISE MAA-ALA .............................................................................................................. 34 2.8.11 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA..................................................................................................... 37 2.8.12 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA .................................................................................................. 37 2.8.12.1 TOOTMISE JA JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA SEGAOTSTARVE..........................................38 2.8.13 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA .................................................................................................... 38 2.8.14 SADAMA MAA-ALA ................................................................................................................. 39 2.8.15 RIIGIKAITSE MAA-ALA ............................................................................................................ 41 2.8.16 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA ....................................................................................... 42 3 VEEKOGUDE KALDAALA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ................................................ 45 3.1 KALLASRAJALE JUURDEPÄÄS JA SULGEMINE ................................................................................... 46 3.2 ÜLEUJUTUSEST JA SELLE OHUST TULENEVAD TINGIMUSED .............................................................. 46 3.3 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE.............................................................................................. 47 4 VÄÄRTUSED ........................................................................................................................................ 55 4.1 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA................................................................................................. 55 4.2 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ........................................................................................................... 55 4.3 VAATEKORIDOR ............................................................................................................................ 57 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 4 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 4.4 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD JA OBJEKTID .................................................................... 58 4.5 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID................................................................................................ 60 4.5.1 ARHEOLOOGIATUNDLIKUD ALAD ................................................................................................. 60 4.6 ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................... 61 4.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...................................................................................................... 64 4.7.1 ARENDAMISE TINGIMUSED VAIVARA MAASTIKUKAITSEALAL .......................................................... 64 4.7.2 LAAGNA KÜLAS ASUVA SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA ARENDAMISE TINGIMUSED ............................. 64 4.8 KÕRGENDATUD AVALIKU HUVIGA METSAALAD ................................................................................. 64 5 TARISTU ............................................................................................................................................... 65 5.1 TRANSPORDIVÕRK ........................................................................................................................ 65 5.1.1 TEED........................................................................................................................................ 65 5.1.2 E20/T1 TALLINN-NARVA TRASSIKORIDOR .................................................................................. 70 5.1.3 JALGRATTA- JA JALGTEED ......................................................................................................... 70 5.1.4 PARKIMINE ............................................................................................................................... 72 5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE ....................................................................................................... 73 5.1.6 RAUDTEE ................................................................................................................................. 73 5.1.7 MATKARAJAD, TERVISERAJAD JA SUUSARAJAD ........................................................................... 75 5.1.8 VEESKAMISKOHT ...................................................................................................................... 76 5.1.9 MAASTIKUSÕIDUKITEGA LIIKLEMINE ............................................................................................ 76 5.1.10 NAVIGATSIOONIMÄRGID ......................................................................................................... 76 5.2 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................... 77 5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK ................................................................................................................... 77 5.2.2 GAASI PÕHIVÕRK ...................................................................................................................... 78 5.2.3 TAASTUVENERGIA ..................................................................................................................... 79 5.2.3.1 TUULEENERGIA ...........................................................................................................79 5.2.3.2 PÄIKESEENERGIA ........................................................................................................79 5.2.3.3 MAASOOJUSSÜSTEEM .................................................................................................80 5.2.4 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE ..................................... 80 5.2.4.1 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD .......................................................................................82 5.2.4.2 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE .........................................................................................83 5.2.5 SOOJAVARUSTUS. ..................................................................................................................... 84 5.3 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD .......................................................................................... 85 6 OHTLIKUD ETTEVÕTTED ................................................................................................................... 86 7 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS ............................................................................................ 86 8 LIKVIDEERITAVAD HOONED ............................................................................................................. 87 9 EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS .............................................................................. 88 10 MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................................... 89 11 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ..................................................................................................... 90 12 ETTEPANEK MAAKONNAPLANEERINGU TÄPSUSTAMISEKS ..................................................... 90 13 ETTEPANEK MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS .............................................................. 91 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 5 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Mõisted Arendusala Ala, kus on kehtestatud, kuid veel realiseerimata detailplaneering või kus planeeritakse arendustegevust ehk tulevikku suunatud tervikliku ruumilise lahenduse loomist. Arhitektuuri- ja Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ehitisele parim võimalik arhitektuurne planeeringuvõistlus lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus korraldatakse enne või peale detailplaneeringu algatamist, et leida alale parim lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Domineeriv hoone Konkreetse piirkonna jaks mitteomane, sellest oluliselt suurem ehitiste kõrgus ja/või ehitusalune pind ja/või uudne hoonestuse lahendus ja/või nende ehitistega varjatakse olulisi vaateid. Haljastus Looduslik või inimtekkeline taimkate (sh kõrghaljastus). Kaitstav loodusobjekt Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid. Keskkonnahäiring Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Kultuurimälestis Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel mälestisena. Kõrghaljastus Haljasala, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad. Kõrghaljastuse hulka ei loeta katuse- ja konteinerhaljastust. Kõrghaljastuse pindalana arvestatakse olemasolevate võrade projektsiooni ja/või kavandatavate täiskasvanud puude võra laiust. Miljööväärtuslik Ajalooliselt väljakujunenud ehituslik tervik, mida kujundavad ehitised, krundistruktuur, hoonestusala maastikuelemendid, miljöö eripärad ning avanevad kaug- ja sisevaated. Miljööväärtuslik objekt Märkimisväärne kuurordiarhitektuur, kuurordimiljöö hoidja, arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone. Müratõkkesein Tee ääres paiknev tõke/barjäär müra vähendamiseks teisel pool seina. Olulise ruumilise mõjuga Oluline ruumiline mõju on mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, ehitis saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Peremeheta varemed Heakorrastamata objekt, mille eest keegi ei hoolitse ja mis on muutunud ohtlikuks. Reostusohtlikud objektid Sellised objektid ja tegevused, mis paiskavad keskkonda veeseaduses nimetatud ohtlikke aineid. Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütused, põlluväetised ja taimekaitsevahendid. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 6 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Suurim täisehituse % Protsent, mille ulatuses on lubatud püstitada ehitisi. Detailplaneeringu kohustuse korral arvestatakse seda protsenti krundist. Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). Veeskamiskoht Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht. Väiketootmine Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagaritöökoda, käsitöökoda, väikeelektroonika tootmine jmt). Väärtuslik kõrghaljastus Väärtusliku kõrghaljastuse määramisel võetakse arvesse puittaimestiku liiki (taksonoomiline kuuluvus), mõõtmeid, vanust, sanitaarset ja esteetilist seisukorda ning kasvukohta (sh sobivus maastikku). Väärtuslikuks kõrghaljastuseks loetakse järgmisi puuliike: mänd, tamm, vaher, kask, kuusk, künnapuu, jalakas, saar ja pärn. Lisaks nendele loetakse väärtuslikuks kõrghaljastuseks ka heas seisukorras võõrliike. Väärtuslikuks kõrghaljastuseks võivad olla nii üksikud puud kui ka metsamaa. Väärtuslik kõrghaljastus määratakse detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljaandmisel. Õueala Õueala on nii eraõu, mis kuulub funktsionaalselt eluhoonete, ärihoonete ja ühiskondlike hoonete juurde kui ka tootmisõu, mis kuulub funktsionaalselt tootmishoonete juurde või on kasutusel laoplatsina. Üldjuhul Sõnakasutus „üldjuhul“ võimaldab kohalikul omavalitsusel põhjendatud kaalutluse korral esitada teistsuguseid nõudeid. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 7 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 1 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ja üldised põhimõtted 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 19. detsember 2018 otsusega nr 71 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud lähteseisukohtadega. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). 1.2 Teostatud uuringud ja analüüsid Üldplaneeringu koostamisega koos viidi läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostati alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud:  keskkonnamõjude strateegiline hindamine (lisa 1);  transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;  Narva-Jõesuu linna liiklusohutuse analüüs (lisa 2);  Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus (lisa 3). 1.3 Ruumilise arengu üldised põhimõtted Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, kuidas Narva-Jõesuu linna territooriumi edasi arendada ning need on aluseks maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel arvestati nii kohaliku omavalitsuse ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku omapära ja tuleviku väljavaateid. Narva-Jõesuu linna keskuseks on Narva-Jõesuu linnasisene linn, mis on maakonnaplaneeringus määratud piirkondlikuks keskuseks. Üldplaneeringus on tiheasustusaladeks määratud lisaks Narva-Jõesuu linnasisele linnale Olgina alevik, Sinimäe alevik, Vaivara ja Viivikonna küla. Kohaliku omavalitsuse geograafiline asend ja looduslikud tingimused ning piirkonnas asuvad loodusobjektid ja vaatamisväärsused loovad suurepärased võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Linnal on väga silmapaistev ajalugu ning säilinud on mitmeid olulisi objekte. Piirkonnas tegutsevad mitmed majutus- ja teenindusasutused. Majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade arendamine ning Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 8 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering tingimuste loomine aktiivse puhkuse veetmiseks on oluline piirkonna turismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti piirkonda meelitamiseks. Soodustamaks alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist ja tervislikumaid eluviise on planeeritud jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatud puhkealadele hea ligipääsetavus. Narva-Jõesuu linna üheks prioriteediks on Soome lahe lõunaranniku väljaarendamine ja juurdepääsu tagamine Narva jõele. Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ja kaevandamispiirkond. Soodustatud on väljakujunenud asustusmustri säilimist ja asustuse tihendamist, samuti vähesel määral olemasolevate elamualade laienemist. Kahanenud karjääriasulate puhul on vajalik asulate restruktureerimine (Sirgala, Viivikonna). Karjääriasulatena rajatud külakeskustes on valdavad korterelamud. Sirgala küla keskuses paiknevad hooned on suuremas osas tühjad ja lagunenud (lisa 3). Narva eeslinnaline asend võimaldab uute elamumaade tekke Narva ja Sillamäe linnade läheduses (Vaivara, Olgina (Narva Futura/Narva Äripark)). Uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Sellest tulenevalt peavad uued elamualad jääma olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu, on jätkuv suund ühepereelamute rajamisel. Teenuste mitmekesistamiseks on oluline, et lisanduksid aasta läbi teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Kohapealse ettevõtluse arengu puhul on tähtsad eelkõige kohalikku ressurssi väärindav väiketootmine, turism ja kalandus. Paindlikkuse loomiseks ja ettevõtluse arengu soodustamiseks on üldplaneeringus näidatud nii äri- kui ka segaotstarbega maa-alad. Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks. Uute tootmisalade planeerimisel lähtuti olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist. Tootmisaladena eelistati alasid, mis paiknevad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust, samuti vähendada negatiivset keskkonnamõju. Narva-Jõesuu, Suur-Lootsi ja Kudruküla sadamad on olulised majandustegevuse elavdamise ning puhke- ja turismimajanduse edendamise seisukohalt. Oluline on välja arendada Soome lahe ja Narva jõe äärne sadamate võrgustik, tagamaks turiste teenindavate sadamate seotus. Narva-Jõesuus on üldplaneeringuga planeeritava külalissadama paremaks toimimiseks vajalik lisada kaikohti Narva-Jõesuu linnasises linnas. Külalissadama puhul on tegu harrastusmeresõitjatele rajatud kümne või enama sildumiskohaga väikesadamaga, millel on märgatav tähtsus maakonna kui terviku jaoks veeturismi ja selle meresõiduohutuse seisukohast ning infrastruktuuri osana, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid piirkonna ettevõtete tegutsemise võimaldamine. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 9 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2 Alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused 2.1 Üldtingimused Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtted ning alade üldised kasutus- ja ehitustingimused, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja arendamise vajadustest. Hoone, piirded, haljastus ja parkimine tuleb lahendada terviklahendusena. Aiandus- ning suvilaühistutes ja tiheasustusaladel on keelatud Loomakaitseseaduse mõistes põllumajandusloomade pidamine. Detailplaneeringu koostamise jaoks kasutatav geodeetiline alusplaan ei tohi olla vanem kui kaks aastat. Kohalik omavalitsus omab õigust põhjendatud juhul teha erandeid. Maakasutuse juhtotstarve Üldplaneeringuga antakse maa-alale valdav maakasutuse juhtotstarve, mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna. Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksusest. Kõrvalotstarve peab arvestama piirkonna hoonestuslaadiga. Lubatud kõrvalotstarbed on toodud peatükis 3. Tootmise maa-ala kõrvalotstarbe määramise korral tiheasustusalal ei ole maa-alal lubatud kavandada tootmistegevust, millega kaasneb keskkonnaoht, eelistatud on väiketootmine. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ei taga ehitusõigust, kui seda ei luba muu õigusakt. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbed ning maakasutus- ja ehitustingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ehitusloakohustusega hoonete ja ehitusteatise kohustusega hoonete ehitamisel. Üldplaneeringuga määratud tingimused kehtivad ka vaba ehitustegevuse (ehitusloakohustuseta ja ehitisteatise esitamise kohustuseta ehitiste ehitamise) korral. Katastriüksuse struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teedestruktuuri. Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Katastriüksuste struktuur peab arvestama võimalikult palju looduslikke tingimusi ja looduslikke piire (kraav, kitsendus, tee jne). Ehitised Lähemale kui 5 m katastriüksuse piirist ei tohi ehitada hooneid (kaasa arvatud kuni 20 m2 pindalaga hooned) ning küttekoldega (korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi, välja arvatud naabri kirjaliku nõusoleku alusel või kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Hajaasustuses (v.a suvila- ja aiandusühistutes) ei tohi uut elamut ehitada katastriüksuse piirile lähemal kui 15 m. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ehitusteatiseta, kui seda ei piira muu regulatsioon või seadus (nt kaitseala kaitse-eeskiri, looduskaitseseadus). Antud väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamine naaberkinnistu piirile lähemale kui 5 m on lubatud ainult naabri kirjalikul nõusolekul ning ehitustegevusest tuleb teavitada linnavalitsust. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 10 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Kõikidele maa-aladele ehitamisel tuleb hoone esinduslik külg planeerida avaliku tee/tänava ja/või veekogu poole. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka teised lahendused. Tiheasustusaladel tuleb arvestada olemasolevate hoonete mahtude ja kõrgustega, et tagada asustusstruktuuri säilimine. Hoonete ehitamisel (sh rekonstrueerimisel, renoveerimisel ja restaureerimisel) tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta (hoonestusjoon, kõrgused, mahud, materjalid, korruselisus, välisviimistlus, piirdeaiad, katusekalded, aknad jne), selleks tuleb hoonete paigutamisel maastikku lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Detailplaneeringu või (selle koostamise kohustuse puudumisel) ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada kaugvaadete koridoridega (vaated veekogudele, maamärkidele, loodusobjektidele või väärtuslikele maastikele) ehk detailplaneeringus või hoone projektis tuleb kajastada, kas planeeritav või kavandatud ehitis võib varjata sõidu-, jalgratta- või jalgteedelt, naaberhoonetest või kaugemal paiknevatest hoonetest avanevaid vaateid. Lagunenud, kasutusest väljalangenud ja hävinenud hoonete taastamist Narva-Jõesuu linnasiseses linnas käsitletakse ehitamisena. Seda võib läbi viia taastamis- või rekonstrueerimisprojekti alusel, mille aluseks on soovitatav võtta hoone esialgne projekt. Hoonestusjoone määramisel tuleb järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri (tiheasustusaladel). Juurdeehituse kavandamisel tuleb lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus ei tohi jääda domineerima. Katastriüksuse maapinna kõrguse muutmine, millega halveneb naaberkinnistutel pinnase veerežiim (kuivendamine või liigniiskemaks muutumine), võib toimuda vaid kohaliku omavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel. Katastriüksuse pinna tõstmiseks või langetamiseks tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millel peab olema piirinaabrite nõusolek enne kohalikult omavalitsuselt kirjaliku kooskõlastuse küsimist (projekt peab sisaldama sademevee juhtimise lahendust). Arendusalade kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitisealuse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naaberkinnistu olemasolevat olukorda. Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või õueala kohtvalgustid. Suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Vajadusel tuleb viia läbi prügila pinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude jm asjaolude hindamine ning kaalutletud otsusena võib linnavalitsus väljastada ehitusloa või aktsepteerida ehitisteatise. Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõttega seotud planeeringu või ehitusprojekti koostamisel lähtuda kemikaaliseadusest tulenevatest erinõuetest maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 11 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Soovitused Jõgede kaldaaladel on soovitatav hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalike kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusega sellistel aladel. Täpsemalt on üleujutusest käsitletud seletuskirja ptk-s 3.2 „Üleujutusest ja selle ohust tulenevad tingimused“. Piirded Üldjuhul ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid, mille kõrgus on rohkem kui 1,5 m. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on erandina lubatud rajada läbipaistmatud piirded ümber liiklus- ja tootmisalade, kui see on vajalik müra leviku takistamiseks või ohutuse tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud spordirajatiste ümber kõrgemate piirdeaedade rajamine. Piirded peavad paiknema katastriüksuse piiril (tiheasustusalal) või oma katastriüksuse sees. Tiheasustusalal peab katastriüksuste vahelise piirde rajamiseks olema naaberkatastriüksuse omaniku nõusolek. Piirdeaia ehitamine katastriüksuste vahele ei ole kohustuslik. Piirdeaia ehitamisel ja ümberehitamisel peavad piirdeaiad asuma tänava teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel. J. Poska, L. Koidula ja Vabaduse tänaval asuvate kinnistute piirdeaiad peavad asuma teekatte servast minimaalselt 3 m kaugusel. Hekk võib tiheasustusala elamu maa-alal olla kuni 2 m kõrgune. Kui soovitakse rajada kõrgemat hekki, tuleb haljastusplaan kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Haljastusplaanis tuleb analüüsida naaberkinnistule ja tänavale haljastusest tekkida võivat mõju (valgustingimused, vaadete varjamine jms). Heki rajamine katastriüksuse piirile on lubatud ainult mõlema katastriüksuse omaniku kirjalikul nõusolekul. Ristmiku nurgakinnistule uute piirdeaedade kavandamisel peab hindama ristmiku liiklusolukorda, et tagada piisav nähtavus ning vajaduse korral kavandama piirdeaiale erilahenduse (piirdeaed osaliselt madalam, hõredam või läbipaistvam, kinnistu nurgas 45-kraadise nurga all lõigatud jms), et parandada ristmikel nähtavust. Piirde rajamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja tee omanikuga. Kõik tiheasustusalal tänavatega/teedega piirnevad katastriüksused peavad rajama sissesõidu väravad sissepoole avanevatena või lükandväravatena. Narva-Jõesuu linnasiseses linnas jalgratta- ja jalgteega piirnevate katastriüksuste piirdeaedade rekonstrueerimisel, peavad sissesõidu väravad olema varustatud kaugjuhtimisega vältimaks autode peatumist jalgratta- ja jalgteel. Moodustatavatel katastriüksustel ette näha alternatiivina autopikkusega võrdne tasku enne väravat. Katastriüksuse sissesõidutee laius peab olema võrdne vähemalt ühe transpordivahendi laiusega. Juhul, kui on vajadus püstitada piirdeaeda mere kaldal, tuleb arvestada, et väärtuslike luidete ala kaitse ja avatud liivaranna säilitamise eesmärgil on üldplaneeringuga lubatud püstitada merekaldal vaid postidel piirdeaedu. Keelatud on piirdeaedade jaoks lintvundamendi rajamine. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 12 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Veekogude kaldaaladel ja vaatekoridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Vajadusel tuleb projekteerimisel koostada vaadete analüüs eraldi peatükina. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (vt ka seletuskirja ptk-i 3.1 “Kallasrajale juurdepääs ja sulgemine”). Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu veepiirini, ei tohi piire takistada liikumist kallasrajal (erandid on toodud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses). Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel takistada (haljastus vms). Haljastus Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat. Puud pakuvad suvel varju aidates leevendada tehiskattega aladel soojussaarte teket, mis on oluline arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks kaitseb hästi planeeritud kõrghaljastus tuule eest ja vähendab hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid) (skeem 1). Üldplaneeringuga säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid tootmis- ja elamualade eraldamiseks, liiklusmagistraalide ja raudtee äärde. Tiheasustusaladel tuleb väärtuslikku kõrghaljastust1 säilitada võimalikult maksimaalses ulatuses või tagada asenduspuude istutamine. Väärtusliku haljastusega (haljastuse hindamine toimub projekti või detailplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse ettekirjutusel) katastriüksusel on lubatud vertikaalplaneerimist ning sellega koos kõrghaljastust likvideerida kuni 50% katastriüksuse pindalast, kui järgnevates peatükkides ei ole sätestatud teisiti. Asenduspuude istutamise põhimõtted tiheasustuse alal tuleb sisse viia Narva-Jõesuu linnasisese linna raiekorda. Eesmärk on säilitada kõrghaljastuse tänane osakaal Narva-Jõesuu linnasises linnas. Tehnovõrkude rajamisel tuleb arvestada puujuurestikuga. Narva-Jõesuu linn on rohkelt invasiivse karuputke kasvukohti, millega tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel. 1 Väärtusliku kõrghaljastuse määramisel võetakse arvesse puittaimestiku liiki (taksonoomiline kuuluvus), mõõtmeid, vanust, sanitaarset ja esteetilist seisukorda ning kasvukohta (sh sobivus maastikku). Väärtuslikuks kõrghaljastuseks loetakse järgmisi puuliike: mänd, tamm, vaher, kask, kuusk, künnapuu, jalakas, saar ja pärn. Lisaks nendele loetakse väärtuslikuks kõrghaljastuseks ka heas seisukorras võõrliike. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 13 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 1. Kõrghaljastuse olulisus tiheasustusaladel. Soovitused Kõrghaljastus on soovitatav rajada kogu katastriüksust hõlmava lahendusena ühekordselt (elurikkus, tuulekindlus jne on parem). Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt. 2.2 Ehitamine altkaevandatud alal Maa oleku klassifikatsiooni ning sellel põhinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi altkaevandatud alal käsitleb 2001. aastal kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu lisa „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“. Maa-ameti andmetel on Viivikonna ja Mustanina küla territooriumile jäävast Sirgala karjääri alal paiknevast altkaevandatud alast osa langetatud, osa kvaasistabiilne (skeem 2). Täpsemad juhised altkaevandatud maa tüübi ja püsivuse määramiseks on välja toodud dokumendis „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ (TTÜ Mäeinstituut, 2015). Ehitamise soovil altkaevandatud aladele peab arvestama, et varisemisohtlike (kvaasistabiilsete) alade püsivus ei ole täpselt teada. Ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike (kvaasistabiilsete) alade ning tühikute ja tervikute ohutus geotehnilise analüüsi kaudu. Kehtiva kaevandamisloa olemasolu korral tuleb projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu koostamise faasis võimalusel teha koostööd kaevandamisloa omanikuga. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 14 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 2. Altkaevandatud ala Narva-Jõesuu linnas (andmed: Maa-amet, 2023). Ehitustingimused altkaevandatud aladel: 1) maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseaduse § 14, kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisiti; 2) arvestada tuleb vajumisohuga; 3) ehitamisele eelnevalt tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Projekteerimise alustamiseks määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne kaardimaterjal; 4) varisemisohtlike alade paiknemine ei ole täpselt teada. Ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja tervikute paiknemine. Soovitatav on planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele. Ehitamisel on soovitatav vältida laavade lõpuosasid; 5) ehitiste ja rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel; 6) hoone projekteerimisel peab arvestama vibratsiooni, vajumist jms; 7) omavalitsusel on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist kaevandatud aladel enne Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 15 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel ka seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule (sh kõrgusele). Altkaevandatud aladel koostatavate detailplaneeringute koosseisus tuleb vajadusel esitada ehitusgeoloogiline uuring ja joonis, kus on määratud planeeritava ala maa püsivuse tüüp (tüübid); 8) laavade servaaladele ehitades on vajalik geotehniline ekspertiis; 9) langetatud aladel tuleb arvestada võimalike liigniiskete kohtadega. Selle ennetamiseks tuleb kavandada ehitusaluse pinnase kuivendus; 10) kaevandustöödest mõjutatud territoorium on kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb majandustegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega. 2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võimaldab kehtiv seadustik väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ ning raamdokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad: 11) Narva-Jõesuu linnasisene linn, Sinimäe ja Olgina alevik; 12) üldplaneeringuga Vaivara küla tiheasustusalaks määratud ala. Juhud, millal detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui kaheks katastriüksuseks;  kahe katastriüksuse hulka ei arvestata tekkivat avaliku kasutusega transpordimaa katastriüksust; 2) suvila- ja aiandusühistumaade muutmisel alalisteks elamumaadeks (sh ühistute likvideerimisel) või muude oluliste muudatuste tegemisel; 3) hajaasustuses alla 2 ha suuruse elamumaa või maatulundusmaa (elamu ehitamise eesmärgil) katastriüksuse moodustamisel; 4) hajaasustuses elamu ehitamisel, kui elamute vaheline kaugus on alla 40 m; 5) tootmise maa-ala planeerimisel; 6) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala planeerimisel, kui hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on suurem kui 10%; 7) sadama rajamisel; 8) olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamisel; 9) eeldatava olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel (v.a maavara kaevandamisel); Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 16 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 10) objektide kavandamisel, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra ja lõhna normtasemete ületamine. Antud objektide puhul on arendajal vajalik koostada vastav uuring ning teha koostööd metsaomanikuga puhverala määramisel. Juhud, millal detailplaneeringu koostamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega: 1) äri maa-ala planeerimisel. Alla 150 m2 hoonete korral teeb kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse, kas võimalik on projekteerimistingimuste andmine läbi avatud menetluse; 2) mäetööstuse maa-alade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlemisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi eripärast ja kontaktvööndi iseloomust ning järgmistest põhimõtetest: oluline avalik huvi, kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse asjakohane mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. Avaliku huvi tuvastamiseks on vaja analüüsida rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis, kui mõju ulatub kinnistu piirist kaugemale ehk rajatis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed. Olulise avaliku huviga rajatiseks võib pidada selliseid rajatisi, mis pälvivad avalikkuse tähelepanu oma erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid on varem ehitatud ja on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis. Põhjendatud juhul võib kohaliku omavalitsuse volikogu algatada detailplaneeringu, millega kavandatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Sellise detailplaneeringu algatusotsus peab sisaldama kaalutlust, mis selgitab, kas taotletav tegevus muudab üldplaneeringu põhilahendust ulatuslikult või üksnes täpsustab seda – st taotletav tegevus üldjuhul toetab üldplaneeringus välja toodud väärtusi ja põhimõtteid. Kui kaalutluse käigus leitakse, et tegemist on ulatusliku muutmisega, siis tuleb detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringukohase tee, üldkasutatava haljasala, puhkeala või mänguväljaku, välisvalgustuse, sademeveekanalisatsiooni ja tehnovõrkude rajamise kuni planeeritavate katastriüksusteni lepivad detailplaneeringu koostamise taotleja ja linnavalitsus kokku asjakohase lepinguga. Lepinguga lahendatakse ka detailplaneeringu alale juurdepääsu tee ehitamise kohustus, kui see puudub. Üldplaneeringu muutmisel tuleb arendajal katta erakorralised kulud, mis tekivad tehnilise infrastruktuuri rajamisel ning tagada keskkonnariskide olemasolul nende leevendamine. Linnavalitsus võib üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamisest loobuda, kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või sellega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju või kavandatav ehitis ei ole haakuv konkreetse koha miljööga. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimuste koostamise kord on toodud kultuuriministri 24.04.2019 vastu võetud määruses nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 17 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust. 2.4 Avatud menetlusega projekteerimistingimuste kohustusega alad ja juhud Juhud, millal avatud menetlusega projekteerimistingimuste koostamine on kohustuslik:  seni hoonestamata ühiskondlike ehitiste maal hoone juurdeehituse, rekonstrueerimise või lisahoone ehitamisel olemasoleva kompleksi juurde  olulise avaliku huviga jalgratta- ja jalgteede kavandamisel  olemasolevate raudteerajatiste laiendamiseks ja ümberehitamiseks (s.h jaamateede juurde- või ümberehitamiseks tiheasustusalasse jäävas Vaivara jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamiseks Juhud, millal avatud menetlusega projekteerimistingimuste koostamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega:  detailplaneeringu kohustusest loobumiseks, kui äri maa-alale kavandatakse alla 150 m2 pindalaga hooneid Juhud, millal avatud menetlusega projekteerimistingimuste koostamine on soovituslik:  matka- ja terviseradade rajamise korral (kui ei kasutata mõnd teist vahendit omavalitsuse elanike teavitamiseks); 2.5 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud Arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse vajadusel projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Omavalitsuse territooriumil tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist:  linnas ja alevikes avalike hoonete ja maastikul domineerivate hoonete rajamisel;  kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside rajamisel;  miljööväärtuslikel hoonestusaladel;  kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises kohas);  kohtades, kus hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast. Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel hinnata projekteerimise eel välisruumi kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamise vajadust. 2.6 Tiheasustusalad maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses Üldplaneeringuga on määratud tiheasustusega alad maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et hooned rajatakse üksteise lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 18 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Tiheasustusaladeks on määratud Narva-Jõesuu linnasisene linn, Olgina alevik, Sinimäe alevik, Vaivara ja Viivikonna küla üldplaneeringu maakasutuskaardile kantud piirides. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega aladeks määratud Narva-Jõesuu linnasisene linn ja Sõtke küla Sillamäe linna lähiala. Narva-Jõesuu linnasisese linna tiheasustusala piire tuleb käsitleda maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiride täpsustamisena. Sõtke küla on linnalise asustusega alade hulgast välja arvatud. Täpsemalt on maakonnaplaneeringute täpsustamist käsitletud peatükis 11. 2.7 Hajaasustusalad Hajaasustusega ala on territoorium väljaspool tiheasustusala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa kohaliku omavalitsuse territooriumist. Üldplaneeringu maakasutuse joonisel on hajaasustuse aladel maakasutus kujutatud osaliselt, st üksikuid elamu maa-alasid ei ole välja toodud. Näidatud on suuremad elamuarenduseks sobilikud piirkonnad ning detailplaneeringutega kavandatud suuremad elamualad. Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.7) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.7 ning ptk 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel. Üle kümne (10) katastriüksusega elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel tuleb tagada vähemalt üks keskmise elamukinnistu suurusega (konkreetsel alal planeeritavate elamu kinnistute keskmine suurus) avalik puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Iga järgneva elamukinnistu kohta tuleb suurendada avaliku puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kinnistu pindala täiendavalt 20% võrra (seal võivad paikneda ka mänguväljakud vms). Sõltuvalt planeeringuala krundijaotusest tuleb üle 20 katastriüksusega elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel kaaluda kahe avaliku puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandamist planeeringuala erinevatesse piirkondadesse. Hajaasustusalal elamute püstitamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega Võimalikud Maa-alale on lubatud kõrvalotstarbed lähtuvalt määratud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbest. Hoonestusviis Lubatud on rajada ühepereelamuid ja abihooneid. Hajaasustuses enne käesoleva planeeringu kehtestamist olemas olnud katastriüksusele on lubatud ehitada üks ühepereelamu ja selle juurde kuuluvad kuni 3 abihoonet (lisaks kasvuhooned, kusjuures need arvestatakse katastriüksuse täisehitusprotsendi sisse) üldplaneeringu kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta, kui suudetakse tagada hajaasustuses nõutud hoonete vaheline kaugus ja nõutud minimaalne kaugus katastriüksuse piirist. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 19 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Elamute vaheline kaugus hajaasustuses peab üldjuhul olema 40 m (ei kehti abihoonetele). Uute hoonete ehitamisel ajaloolise struktuuriga küladesse, tuleb olemasolevat külatüüpi säilitada. Uute hoonete ehitamisel tuleb arvestada hoonete väljakujunenud omavahelise kauguse, ehitusjoone ja külale iseloomuliku õuestruktuuriga. Nõuded Minimaalne katastriüksuse suurus on 2 ha. katastriüksuse Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud teha erandeid, võttes suurusele arvesse piirkonna katastriüksuste struktuuri, maakorralduslikke võimalusi ja/või minimaalsest suurusest kõrvalekalde suurust. Kohalikul omavalitsusel on lubatud teha erandeid, kui alla 2 ha suurune katastriüksus on tekkinud E20/T1 Tallinn-Narva maantee rajamisel katastriüksuste jagamisel ja katastriüksus on enne jagamist olnud suurem kui 2 ha. Katastriüksusele peab mahtuma kogu hoone teenindamiseks vajalik taristu (parkimine, tehnovõrgud jne). Suurim lubatud Suurim lubatud täiehitusprotsent on 5%. Kui olemasolev katastriüksus on täisehituse % väiksem kui 5 000 m2 siis 10%. Suurim lubatud Lubatud on kuni 2-korruselised elamud katuseharja kõrgusega kuni 9 m katuseharja kõrgus ja (alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist) ja 1-korruselised korruselisus abihooned, mille kõrgus määratakse vastavalt vajadusele. Haljastus Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab moodustama kõrghaljastus, et tagada looduslähedane elukeskkond. Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust, metsa olemasolul tuleb säilitada selle looduslik ilme. Liikluskorraldus, Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal lahendada nende parkimine ja varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja tehnovõrgud keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Reoveepuhastuse lahenduse, küttelahenduse, liikluslahenduse valikul tuleb eelistada lahendusi, mis on minimaalsete keskkonnamõjudega. Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS parkimisnormidele. Piirete kavandamise Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid mille kõrgus on põhimõtted rohkem kui 1,5 m. Detailplaneeringu Lähemale kui 40 m teisest elamust elamute ehitamiseks tuleb koostada koostamise kohustus detailplaneering. Metsamaa kõlvikuga täielikult kaetud katastriüksusele elamu ehitamisel tuleb koostada detailplaneering. Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 20 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Suvila- ja aiandusühistu maadel elamute püstitamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega Võimalikud Maa-ala ei ole lubatud kasutada muul otstarbel. Erandiks on piirkonda kõrvalotstarbed teenindava tehnilise taristu rajamine. Hoonestusviis Hajaasustuses enne käesoleva planeeringu kehtestamist olemas olnud katastriüksusele ja uutele katastriüksustele on lubatud ehitada üks suvila või muu sarnane hoone ja selle juurde kuuluvad kuni 2 abihoonet, kui suudetakse tagada seadusest tulenev tuleohutuskuja. Nõuded Üldjuhul on keelatud katastriüksuste jagamine. katastriüksuse Lubatud on katastriüksuste liitmine. suurusele Elamu ehitamisel on minimaalne katastriüksuse suurus katastriüksuse jagamisel: • Arumäe AÜ- 900 m2; • Ehavalguse AÜ- 400 m2; • Energeetiku AÜ- 500 m2; • Koiduvalguse AÜ- 400 m2; • Mustajõe SÜ, Valgejõe SÜ ja Külmajõe SÜ- 400 m2; • Saare AÜ- 1 000 m2; • Viljapea AÜ- 900 m2; • Kaevuri AÜ- 1000 m2; • Vikerkaare AÜ- 600 m2; • Kesalille ühistu- 600 m2; • Konna AÜ- 700 m2; • Lõkke SÜ- 1200 m2. Suurim lubatud Suurim lubatud täiehitusprotsent on: täisehituse % • Arumäe AÜ- 10%; • Ehavalguse AÜ- 20%; • Energeetiku AÜ- 20%; • Koiduvalguse AÜ- 20%; • Mustajõe SÜ, Valgejõe SÜ ja Külmajõe SÜ- 20%; • Saare AÜ- 15%; • Viljapea AÜ- 20%; • Kaevuri AÜ- 10%; • Vikerkaare AÜ- 15%; • Kesalille ühistu- 15%; • Konna AÜ- 15%; • Lõkke SÜ- 10%. Suurim lubatud Lubatud on kuni 7,5 m kõrgusega (alusplaanil mõõdetud maapinna katuseharja kõrgus kõrgusmärgist katuseharjani) 2-korruselised elamud ja kuni 5,0 m kõrgused ja korruselisus 1-korruselised abihooned. Haljastus Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab moodustama kõrghaljastus. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju puuliike ja kõrgeid põõsaid, et tagatud võimalikult looduslähedane elukeskkond. Liikluskorraldus, Uute elamute ehitamisel tuleb arendajal või katastriüksuse omanikul parkimine ja lahendada nende varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh tehnovõrgud juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Reoveepuhastuse Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 21 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering lahenduse, küttelahenduse, liikluslahenduse valikul tuleb eelistada lahendusi, mis on minimaalsete keskkonnamõjudega. Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS parkimisnormidele. Piirete kavandamise Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid mille kõrgus on põhimõtted rohkem kui 1,5 m. Detailplaneeringu Ei ole kohustuslik. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8 Maakasutuse juhtotstarbed 2.8.1 ELAMU MAA-ALA Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ning ehitist teenindav maa. Üle kümne (10) katastriüksusega elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel tuleb tagada vähemalt üks keskmise elamukinnistu suurusega (konkreetsel alal planeeritavate elamu kinnistute keskmine suurus) avalik puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Iga järgneva elamukinnistu kohta tuleb suurendada avaliku puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kinnistu pindala täiendavalt 20% võrra (seal võivad paikneda ka mänguväljakud vms). Sõltuvalt planeeringuala krundijaotusest tuleb üle 20 katastriüksusega elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel kaaluda kahe avaliku puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandamist planeeringuala erinevatesse piirkondadesse. Tiheasustusalal elamu maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on äri maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, tehnoehitise maa-ala (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatise jaoks, nt pumpla, alajaam vms) ning transpordi maa-ala kõrvalotstarve, kui see ei too kaasa liigset müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Hoonestusviis Lubatud on rajada üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud) või kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud). Ühele katastriüksusele on lubatud üks elamu ja kuni kaks abihoonet (v.a alla 600 m2 katastriüksused). Alla 600 m2 katastriüksustel on lubatud üks elamu ja üks abihoone. Üksikelamu ja selle juurdeehitus ning abihoone peavad järgima tänava väljakujunenud ehitusjoont. Katuse tüüp ja katuseharja suund peab järgima piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 22 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). Tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (puitlaudist jäljendavad plastvoodrid, puitakna välimusega plastaknad jms). Keelatud on välisviimistluseta palkmajade projekteerimine ja püstitamine. Ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada ühesuguseid katusekaldeid (maksimaalselt kaks erinevat, näiteks korraga 45° ja 30°) ja värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 50°) või suurt katusekallete vahelduvust ning hoonete suuri värvitoonide vahesid, sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme. Nõuded 1) üksikelamu puhul on lubatud katastriüksuse minimaalseks suurus katastriüksuse 1 000 m²; suurusele 2) paariselamu puhul on lubatud katastriüksuse minimaalne suurus 1 400 m2; 3) väärtusliku kõrghaljastusega hoonestamata uue katastriüksuse minimaalne suurus üksikelamu ja paariselamu puhul on 2 000 m2; 4) jõgede veepiirini ulatuva katastriüksuse lubatud minimaalne suurus on 2 500 m2 ja sealjuures peab katastriüksuse miinimum laius olema 30 m. Suurim lubatud 1) olemasolevate katastriüksuste puhul: täisehituse %  600 m2 kuni 1 000 m2 suuruse katastriüksuse korral 25%;  alla 600 m2 katastriüksuse puhul on nõutud hoone maksimaalne suurus 60 m2 ning suurima võimaliku hoone pindala määratakse selliselt, et täidetud peab olema ette nähtud haljastuse osakaal ja parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel; 2) moodustatavate ja olemasolevate katastriüksuste puhul:  1 000 m2 – 25%;  1 001 kuni 1 300 m2 – 20%;  1 301 kuni 1 600 m2 – 17%;  1 600 kuni 1 900 m2 – 15%;  üle 1 900 m2 – 13%. Suurim lubatud Suurim lubatud elamu katuseharja kõrgus on 9 m (alusplaanil mõõdetud katuseharja kõrgus maapinna kõrgusmärgist). Abihoonel on lubatud kuni 1 korrus ja kõrgus kuni ja korruselisus 5 m (alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist). Suurim lubatud elamu maapealne korruselisus on 2 korrust. Haljastus Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 50% katastriüksuse pinnast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamu maa-aladele hoonete projekteerimisel tuleb tagada haljastuse osakaalust vähemalt 60% Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 23 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering katastriüksuse pindalast olemasoleva kõrghaljastuse säilimine või uue samaväärse kõrghaljastuse rajamine2. Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus. Väärtusliku kõrghaljastusega ja luidetel (luidete ala määramisel lähtuda maapinna kõrgusmudelist ja olemasolevast olukorrast) asuvatel katastriüksustel on keelatud vertikaalplaneerimine üle 50 % katastriüksuse pindalast. Katastriüksusel, millel on olemasolev haljastus, peab hoonestus olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada võimalikult kõrghaljastust säästvalt. Tehnovõrkude projekteerimisel ja võrkude liitumiste kavandamisel lähtuda kõrghaljastuse asukohast ning võimalikult vähe kahjustada puujuurestikku. Liikluskorraldus, Tuleb tagada vähemalt 2 parkimiskohta ühepereelamu ja parkimine ja kaksikelamusektsiooni kohta. tehnovõrgud Parkimise lahenduse välja töötamisel tuleb arvestada, et külalistele ettenähtud parkimine ei suleks tänavaid, ei rikuks olemasolevat haljastust ega takistaks tänaval liiklust. Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal ning välja on ehitatud ühiskanalisatsioonivõrk. Piirete Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid, mille kõrgus on kavandamise rohkem kui 1,5 m. Piirdeaed peab järgima piirkonnas väljakujunenud kõrgust põhimõtted ja ehituslaadi. Hekk võib elamumaal olla kuni 2 m kõrgune. Kui soovitakse rajada kõrgemat hekki, tuleb koostada haljastusplaan ja see kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja naaberkinnistute omanikega. Haljastusplaanis (koostab arendaja) tuleb analüüsida naaberkinnistutele ja tänavatele haljastusest tekkida võivat visuaalset ning varjamisest tingitud mõju. Detailplaneeringu Vastavalt peatükis 2.3 toodule. koostamise Elamute ehitamisel ranna luidete ulatuses peavad detailplaneeringus kohustus sisalduma vertikaalplaneerimise põhimõtted. Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2 Asendusistutuse korral määrab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist istutatava püsihaljastuse osas tingimused (nt istikute arv, liik, vanus, kõrgus, võra läbimõõt jne). Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 24 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2.8.2 KORTERELAMU MAA-ALA Korterelamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Korterelamu maa-alale on lubatud rajada korter- ja ridaelamuid ning selle juurde kuuluvad majapidamis- ja abiehitised. Korterelamu on kolme või enama korteriga ühise sissepääsuga ja trepikojaga elamu. Ridaelamu on kolme või enama boksiga eraldi sissepääsudega elamu. Olemasolevaid kortermaju tuleb hooldada ning remontida, pöörates erilist tähelepanu soojakadude vähendamisele (välisseinte täiendav soojustamine, akende vahetus). Olemasolevate korterelamute rekonstrueerimisel kooskõlastatakse kavandatavad tegevused (majade ümberehitused, arhitektuursed lahendused, nt fassaadimuudatused, akende ruudujaotus, avade suurused, rõdude kinniehitamine vm) eelnevalt omavalitsusega. Ridamaja ja kortermaja planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada antud hoonetüübi sobivust konkreetse piirkonna hoonestuslaadiga. Sobivuse hindamise aluseks tuleb koostada hoone eskiisprojekt koos 3D piltide või maketiga enne, kui otsustatakse detailplaneeringu algatamine. Eskiisi ja visualiseeringu alusel kujundab omavalitsus seisukoha ja esitab vajadusel arhitektuursed nõuded hoone projekti täpsustamiseks. Hindamise kriteeriumiks on hoone esteetiline ja mahuline sobivus konkreetsesse kohta (aluseks võetakse lisaks hetkeolukorrale ka alale kehtestatud planeeringud ja naabrusesse koostatavad või seal ehitusloa saanud projektid). Korterelamu maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatise jaoks, nt pumpla, alajaam vms) ning transpordi maa-ala. Hoonestusviis Korterelamuid on lubatud rajada Narva-Jõesuu linnasiseses linnas, Olgina ja Sinimäe alevikus ning Viivikonna küla tiheasustusalas. Korterelamu maa-alale on lubatud kavandada korterelamuid ja kuni kolmekorruselisi ridaelamuid (eraldi sissepääsuga boksid). Korterelamus võib olla maksimaalselt 12 korterit (v.a Narva-Jõesuu linnasises linnas, kus ei ole maksimaalset korterite arvu määratud). Ridaelamus võib olla maksimaalselt 6 korterit (v.a Narva-Jõesuu linnasiseses linnas, kus on lubatud 4 korterit). Väljaspool tiheasustusala ei tohi korterelamuid ehitada üksikelamule lähemale kui 50 m. Korterelamutel ei tohi ilma omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta muuta elamute akende jaotust. Aknaid võib vahetada ilma projektita ainult sama jaotuse, sama kuju ja sama laia raamiga ning sama värvi akende vastu. Kõik aknad, mida ei ole vahetatud sama kujuga akende vastu, tuleb vahetada tagasi algupärase kujuga akende vastu või kooskõlastada nende Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 25 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering vahetuse põhimõtted teist tüüpi akende vastu omavalitsusega kogu maja ulatuses. Korterelamute rõdusid ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel korraga ehitusloa alusel. Rõdude kinniehitamine on lubatud vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga. Nõuded Uue katastriüksuse minimaalne suurus ridaelamu puhul on: katastriüksuse ridaelamu boksi arv x 0,6 x1 000 m². suurusele Uue katastriüksuse minimaalne suurus korterelamu puhul on: korterite arv x 250 m² maapealse parkla korral; kui parkla rajatakse maa alla või hoone esimesele korrusele on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega võimalik vähendada katastriüksuse minimaalsuurust parkla pindala võrra. Suurim lubatud Suurim lubatud katastriüksuse täisehitusprotsent on kuni 30%. täisehituse % Suurim lubatud Hoone suurim lubatud kõrgus alusplaanil mõõdetud maapinna katuseharja kõrgus ja kõrgusmärgist katuseharjani on 14 m. korruselisus Haljastus Kõrghaljastust peab olema vähemalt 20% katastriüksuse pindalast. Korterelamu maa-ala katastriüksuse pindalast tuleb minimaalset 30% jätta üldkasutatavaks haljasala maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms. Ridaelamute puhul tuleb koostada tervet ridaelamute kinnistut hõlmav haljastusplaan (määrata põhimõtted, rajatised, liigiline koosseis, piirete tüübid, vajadusel parkimise põhimõtted jne). Liikluskorraldus, Parkimine lahendatakse katastriüksuse siseselt vastavalt EVS parkimine ja parkimisnormidele (v.a Narva-Jõesuu linnasises linnas, kus tuleb tagada tehnovõrgud vähemalt 2 parkimiskohta korteri/ridaelamuboksi jaoks ning korterelamul tuleb ette näha viie korteri peale vähemalt üks täiendav külastajate parkimiskoht). Olemasolevate korterelamute juures tuleb parkimine lahendada viisil, et säiliks vähemalt 10 % haljasala. Piirete kavandamise Korruselamute katastriüksuste piiramine ei ole lubatud, erandina on lubatud põhimõtted 1,5 m kõrguse haljaspiirde kasutamine piirinaabriga kokkuleppel, kui naabriks on ühepere- või kaksikelamu. Kuni 1,5 kõrguse läbipaistva piirdeaiaga võib piirata korterelamute mänguväljakute alad. Detailplaneeringu Tiheasustusalal kohustuslik. koostamise kohustus Ridaelamute rajamisel tuleb koostada detailplaneering. Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 26 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2.8.3 ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA-ALA Ühiskondlike ehitiste maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on äri maa-ala, väikeelamu maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala (ainult ühiskondlike ehitiste maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks, nt pumpla, alajaam vms) ning transpordi maa-ala. Hoonestusviis Ühiskondlike hoonete ja nende juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Nõuded Määratakse detailplaneeringuga/projekteerimistingimustega. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga/projekteerimistingimustega. täisehituse % Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga/projekteerimistingimustega. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30% katastriüksuse pinnast, millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Liikluskorraldus, Parkimine (sh jalgrataste) tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt parkimine ja EVS parkimisnormidele. tehnovõrgud Piirete kavandamise Uue hoone piire projekteeritakse koos hoone projektiga. põhimõtted Olemasoleva hoone piirde rajamine toimub kooskõlastatud projekti alusel. Vajalik on piirinaabrite nõusolek projektile. Soovituslikult kaaluda piirde mitterajamise võimalust, et vähendada barjääride tekkimist tiheasustusaladel. Detailplaneeringu Detailplaneering või avatud menetlusega projekteerimistingimused koostamise kohustus lähtuvalt kavandatud hoonest. Ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga. Seni hoonestamata ühiskondlike ehitiste maale hoonete planeerimisel tehakse see läbi detailplaneeringu ning juurdeehituse, rekonstrueerimise või lisahoone ehitamisel olemasoleva kompleksi juurde tehakse seda avatud menetlusega projekteerimistingimuste kaudu. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 27 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.4 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist. Suure puhke- ja virgestustegevuse potentsiaaliga on endised karjäärid, kuhu on pärast kaevandamistööde lõppu võimalik kujundada sügavad veekogud. Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on ühiskondlike ehitiste maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala. Hoonestusviis Katastriüksusele võib ehitada puhkerajatisi (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) ja hooajalisi või aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid (puhke-, spordi- ja kogunemishooneid). Puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib ehitada ainult puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud hooneid ja rajatisi. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestustegevuse maa- alale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets ja teised loodusväärtused. Paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid. Nõuded Määratakse igakordselt eraldi. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on väike, maksimaalselt täisehituse % 10% (detailplaneeringu koostamisel võib seda vajadusel suurendada), kuid puhkerajatiste (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) pinna suhe katastriüksuse kogupinda võib olla kuni 90%. Detailplaneeringu koostamisel võib hooneid ehitada rohkem, kuid nende osakaal ei tohi katastriüksusel domineerida. Suurim lubatud Puudub. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Maksimaalselt säilitada olemasolevad metsad ja haljasalad. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 28 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Liikluskorraldus, Tuleb lahendada ligipääs nii kergliiklusvahenditega kui ka vajadusel parkimine ja mootorsõidukitega. Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tehnovõrgud vastavalt EVS parkimisnormidele. Piirete kavandamise Terve katastriüksuse ulatuses piirete rajamine ei ole lubatud. põhimõtted Mänguväljakute, palliplatside jt spordi- ja puhkerajatiste ümber on lubatud piirete rajamine, mis vastavad kavandatud tegevusest tingitud vajadustele. Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine. Detailplaneeringu Kui hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on suurem kui 10%. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA Haljasala ja parkmetsa maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Tootmis- ja ettevõtlusalade ning teede läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse rolli. Haljasala ja parkmetsa maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala. Hoonestusviis Haljasala ja parkmetsa maa-alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste (väikevormide) ehitamine. Tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja haljasalad rohelise üldilme säilitamiseks. Nõuded Määratakse igakordselt eraldi. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Puudub. täisehituse % Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja tehnoehitise maa-ala kõrvalotstarbe määramise puhul hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on väike, maksimaalselt 10%. Suurim lubatud Puudub. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Säilitada maksimaalses ulatuses. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 29 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Liikluskorraldus, Määratakse igakordselt eraldi. parkimine ja tehnovõrgud Piirete kavandamise Piirete rajamine ei ole lubatud. põhimõtted Detailplaneeringu Puudub. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.6 LOODUSLIK MAA-ALA Looduslik maa-ala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud loodusliku või poolloodusliku ilme ja kooslusega maa-ala. Loodusliku maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale ei ole lubatud määrata kõrvalotstarvet. kõrvalotstarbed Hoonestusviis Lubatud on üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate teede ning radade ehitamine. Tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja haljasalade roheline üldilme. Nõuded Puudub. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Puudub. täisehituse % Suurim lubatud Puudub. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Säilitada maksimaalses ulatuses. Liikluskorraldus, Määratakse igakordselt eraldi. parkimine ja tehnovõrgud Piirete kavandamise Piirete rajamine ei ole lubatud. põhimõtted Detailplaneeringu Puudub. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 30 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2.8.7 SUPELRANNA MAA-ALA Supelranna maa-ala käsitletakse üldplaneeringus looduskaitseseaduse tähenduses. Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamise ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega. Supelranna maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala. Hoonestusviis Avaliku kasutusega supluskoha rajamisel tuleb tagada päästerõnga ja supluskohta puudutava info olemasolu. Avaliku kasutusega supluskohta tuleb paigutada prügikastid ja võimalusel ka teisaldatavad tualetid. Liivaluidete kahjustamine ei ole lubatud hooldus- ja ehitustegevuse raames. Täpsemalt on liivaluidete kaitse tingimusi käsitletud peatükis 4.2. Erivajaduste ja puuetega inimestega tuleb vastavalt vajadusele arvestada supelranna maa-alale juurdepääsu kavandamisel (nt kald(laud)tee vms rajamine). Nõuded Puudub. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Puudub. täisehituse % Suurim lubatud Puudub. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Säilitada olemasolev kõrghaljastus. Liikluskorraldus, Avalikult kasutatavas supluskohas tagada avalikuks kasutuseks vajalikud parkimine ja tingimused, sh avalik juurdepääs. Kohalikul omavalitsusel tuleb teha tehnovõrgud koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks läbi servituudi või määrata tee avalikku kasutusse läbi sundvalduse või sundvõõrandamise. Supelranna aladel on lubatud teenindustehnikaga liikumine (näiteks liiva lükkamine, ranna rajatiste teenindamine jne). Mootorsõiduki juurdepääs ranna teenindamiseks on lubatud Lembitu tänavalt. Juurdepääs on planeeritud rajada kõvakattelisena Lembitu tänava pikendusena. Antud juurdepääs on sobilik supelranna alale pääsemiseks, supelranna juures on tee tõkestatud tõkkepuuga. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 31 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Kommunikatsioonide rajamine on lubatud teatud tänavatel, mis suubuvad supelranna maa-alale (Suur-Lootsi, Pargi, Mere, A. Hahni, Kiriku, Lennuki, Lembitu, Nooruse). Piirete kavandamise Puudub. põhimõtted Detailplaneeringu Puudub. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.8 KALMISTU MAA-ALA Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium) maa-ala. Omavalitsuse territooriumil asuvad Sillamäe, Vaivara vana, Vaivara uus, Narva-Jõesuu, Riigiküla ja Sininõmme kalmistu. Üldplaneeringuga on planeeritud laiendada Riigiküla ja Sillamäe kalmistut. Lisaks on planeeritud rajada lemmikloomade kalmistu Arumäe külla Lao katastriüksusele (85101:002:0083). Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerib kasutamise eeskiri tulenevalt kalmistuseadusest ning muinsuskaitseseadusest. Keelatud on ebaseaduslik matmine (sh lemmikloomade) isetekkelistele kalmistutele. Kalmistu maa-alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on transpordi maa-ala, tehnoehitise maa-ala ja looduslik maa-ala. Hoonestusviis Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Nõuded Puudub. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. täisehituse % Suurim lubatud Puudub. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Olemasoleva kalmistu laiendamisel tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja kalmistut ümbritsev roheline vöönd laiusega vähemalt 30 m. Kalmistu ja avalikult kasutatava tee vahele peab jääma vähemalt 20 m laiune kõrg- ja madalhaljastusega koridor. Vastavalt kalmistuseadusele tuleb kalmistu rajamisel ja laiendamisel näha planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 32 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Liikluskorraldus, Parkimisvõimalus tuleb tagada kalmistu katastriüksusel või selle vahetus parkimine ja läheduses. tehnovõrgud Piirete kavandamise Kalmistu maa-ala on lubatud piirata heki või aiaga. põhimõtted Detailplaneeringu Puudub. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.9 ÄRI MAA-ALA Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Äri maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on elamu maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala. Hoonestusviis Hoonestusviis määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega lähtuvalt hoone asukohast, ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga. Tagada tuleb liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Äri maa-alale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole äri maa-alale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb parkimise jms korraldamisel lähtuda elamutele esitatud nõuetest. Eelistada võimalusel olemasolevate kasutuseta hoonete kasutuselevõttu uute hoonete rajamisele. Olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust. Nõuded Määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega katastriüksuse (ehitusaluse pinnaga kuni 150 m2). suurusele Suurim lubatud Maksimaalne täisehituse protsent on 50%. täisehituse % Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 33 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega katuseharja kõrgus (ehitusaluse pinnaga kuni 150 m2). ja korruselisus Haljastus Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30% katastriüksuse pinnast, millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Majutusasutuse kavandamisel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 50% katastriüksuse pindalast, millest vähemalt 30% peab olema kõrghaljastatud. Olemasoleva kõrghaljastusega kaetud aladel tuleb tagada vähemalt 60% katastriüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine. Liikluskorraldus, Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS parkimine ja parkimisnormidele. Parkimise lahenduse välja töötamisel tuleb arvestada, tehnovõrgud et külalistele ettenähtud parkimine ei suleks tänavaid, ei rikuks olemasolevat haljastust ega takistaks tänaval liiklust. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste või turiste teenindavate ärihoonete juurde olema tagatud bussi peatumise võimalus. Eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu. Piirete kavandamise Piirete rajamine terve katastriüksuse ulatuses ei ole lubatud. Lubatud on põhimõtted piirata konkreetsest tegevusest tingitud või vara kaitsmisega seotud ala katastriüksusest. Tiheasustusaladel on vaja arvesse võtta piirkonna esteetilist kvaliteeti. Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid, mille kõrgus on rohkem kui 1,5 m. Detailplaneeringu Üldjuhul on vajalik detailplaneeringu koostamine. Alla 150 m2 pindalaga koostamise kohustus ärihoonete korral teeb kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse, kas võimalik on projekteerimistingimuste andmine läbi avaliku menetluse. Detailplaneeringus või projekti asendipaanil tuleb määrata ärimaa katastriüksuse haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus. Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.10 TOOTMISE MAA-ALA Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslike tootmishoonetega maid. Oluline on olemasolevate tootmise maa-alade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmise maa-aladena võtta eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 34 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeemil 3 toodud piirkonnas on ainukesena Narva-Jõesuu linnas lubatud suurtootmise arendamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Keskkonnaohtu tuleb vältida. Vältimispõhimõtte peamisi instrumente on keskkonnaload ning asjakohased leevendusmeetmed, mis vähendavad keskkonnahäiringu tekkimise tõenäosust või olulisust. Keskkonnaohu talumise kohustus tekib vaid siis kui on tagatud kolme järgneva tingimuse olemasolu: 1) ülekaalukas huvi, 2) alternatiivide puudumine, 3) rakendatakse meetmeid mõjude vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Skeem 3. Keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond Narva-Jõesuu linnas. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 35 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Tootmise maa-alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja transpordi maa- ala kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. Hoonestusviis Hoonestusviis määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast. Olemasoleval tiheasustusalal või nende vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnahäiringuga tootmistegevusi. Nõuded Määratakse detailplaneeringuga. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%. täisehituse % Agropargi detailplaneeringu alal on võimalik täpsustada katastriüksuste täisehitusprotsenti detailplaneeringu koostamise käigus, arvestades katastriüksuse kasutamise täpsemat eesmärki ning detailplaneeringu käigus tehtuid uuringuid ja keskkonnamõju hindamisi. Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Tootmise maa-aladel (v.a väiketootmine) on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%, millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus (oluline visuaalse mõju vähendaja). Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Hajaasustusalal võimalikku häiringut põhjustava tootmise korral (v.a väiketootmine) võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest. Puhvertsoon tuleb rajada tootmismaa katastriüksusele. Liikluskorraldus, Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS parkimine ja parkimisnormidele. tehnovõrgud Piirete kavandamise Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeaedu ning piirdeaedu mille põhimõtted kõrgus on tiheasustusalal rohkem kui 1,5 m ja hajaasustusalal rohkem kui 2 m. Läbipaistmatuid piirdeid võib rajada ümber tootmisalade, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks. Tootmismaal on vajalik teha piirdeaia projekt ja kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega. Lubatud on rajada kuni 2 m kõrguseid hekke. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 36 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Detailplaneeringu Kohustuslik. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. Üldised tingimused: 1) tootmistegevuse arendamisel eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole;  looduskaitseliste aladega piirnevatel aladel võib arendada üksnes tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole; 2) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund;  tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga;  välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat) tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele. 2.8.11 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala, tootmise maa-ala, tehnoehitise maa-ala ja/või transpordi maa-ala. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused. 2.8.12 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA Maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa-ala juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade kaevandamine ja segaotstarbega maa-ala juhtotstarbega maardla alale on püsiva iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 37 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused. Laagna küla territooriumile kavandatud segaotstarbega maa-alale kehtivad lisatingimused on toodud ptk 4.7. 2.8.12.1 TOOTMISE JA JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA SEGAOTSTARVE Tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: tootmise maa-ala ja/või jäätmekäitluse maa-ala. 2.8.13 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA Jäätmekäitluse maa-ala on tootmis- ja olmejäätmete käitlemise- või ladestamisehitiste alune ja neid teenindav maa. Jäätmete käitlemist reguleerib Narva- Jõesuu linnas jäätmehoolduseeskiri ja Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025. Jäätmekäitluse maa-alade kavandamisel ei tohi jäätmekäitlusega seotud piirangud ulatuda naabermaaüksustele ilma maaomanike nõusolekuta. Jäätmekäitluse maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused kehtivad ka jäätmetega seotud tootmistele. Tiheasustusaladel ei ole lubatud kavandada jäätmete töötlemisega (taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) seotud tegevusi, välja arvatud avalikke jäätmejaamu, kogumispunkte/jäätmemaju, kalmistu kompostväljakuid ja üldplaneeringuga kavandatud haljastusjäätmete kompostväljak. Jäätmekäitluse maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on tootmis- ja tehnoehitiste maa-ala kõrvalotstarve. Hoonestusviis Vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele reovee puhastamiseks sätestatud nõuete kohaselt tuleb ette näha meetmed jäätmekäitluse maa-alal tekkiva nõrgvee kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse juhul, kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti. Nõuded Määratakse detailplaneeringuga. Välja arvatud avalikud jäätmejaamad, katastriüksuse kogumispunktid/jäätmemajad, kalmistu kompostväljak ja Narva-Jõesuu ÜP suurusele kavandatud haljastusjäätmete kompostväljak. Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga. täisehituse % Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga. katuseharja kõrgus ja korruselisus Haljastus Määratakse detailplaneeringuga. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 38 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Liikluskorraldus, Määratakse detailplaneeringuga. parkimine ja tehnovõrgud Piirete kavandamise Üldjuhul ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeaedu ning piirdeaedu, põhimõtted mille kõrgus on tiheasustusalal rohkem kui 1,5 m ja hajaasustusalal rohkem kui 2 m. Läbipaistmatuid piirdeid võib rajada ümber jäätmehoidla maa-ala, kui see on vajalik müra ja saasteainete tõkkena või ohutuse tagamiseks. Lubatud on rajada kuni 2 m kõrguseid hekke. Jäätmehoidla maa-alal on vajalik teha piirdeaia projekt ja kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega. Võimalikku negatiivset häiringut põhjustava jäätme ladustamise ja töötlemise korral tuleb negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandada vähemalt 25 m laiused rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks jäätmehoidla maa- ala elamutest, puhkealadest ja avalikest hoonetest. Puhvertsoon tuleb rajada jäätmehoidla maa-ala katastriüksusele. Detailplaneeringu Kohustuslik. koostamise kohustus Saadud keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks ei anna koheselt õigust kinnistut kasutada jäätmekäitluseks. Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. 2.8.14 SADAMA MAA-ALA Sadama maa-ala on sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Narva-Jõesuu linnas on neli väikesadamat (lisa 7). Üldplaneeringuga on kavandatud Narva-Jõesuu kaubasadam Narva-Jõesuu linnasises linnas Kalda tn 20a (51301:001:0114) katastriüksusele. Sadam on planeeritud teenindama hakkama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu. Detailplaneeringuga kavandatud sadamad ja sadamate laiendamine:  Narva-Jõesuu kalurisadam- alale on kehtestatud detailplaneering ning on alustatud slipi rajamise ja vajalike süvendustööde läbiviimisega;  Narva-Jõesuu sadam- külalissadam funktsioneerib eelkõige turistidele ja kaluritele orienteeritud väikesadamana. Sadama laiendamiseks on planeeritud kalda kindlustamine ja slipi paigaldamine, mis eeldab süvendustööde teostamist. Lisaks on planeeritud alale sadamat teenindava hoone rajamine. Narva jõel aastaringse ohutu navigeerimise tagamiseks tuleb kavandada muuli taastamist (valminud on muuli tööprojekt). Suudmealal tähistatakse püsiv faarvaater. Arvestades sadama tähtsuse tõusuga tulevikus, on ette nähtud uue tänava (koos jalgratta- ja jalgteega) rajamine, mis ühendaks Kalda tänavat Suur-Lootsi tänavaga.  Suur-Lootsi 1- alale on koostatud detailplaneering. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 39 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Tulenevalt turismipotentsiaalist on väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama teenusstandardit (Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020, 2014). Narva- Jõesuus tuleb soosida väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ka ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt kohaliku omavalitsuse arengukavale on oluline sadamate ja muu toetava taristu arendamine. Sadama teenuste osutamisel peab olema tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine sadamaseaduse kohaselt. Sadama maa-ala kasutamise ja arendamise põhimõtted Võimalikud Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse kõrvalotstarbed pindalast. Lubatud on äri maa-ala, transpordi maa-ala, tehnoehitise maa- ala. Hoonestusviis Planeeritud sadama maa-alale on lubatud rajada väikepaatide sildumiskohad, slipid, kuni 3 ujuvkaid, parkimisplats ja sadamat teenindav hoone. Sadamates peavad olema jäätmemahutid jäätmete liigiti kogumiseks. Väikesadamate arendamine ei tohi kahjustada kaitstavaid loodusväärtusi. Nõuded Määratakse detailplaneeringuga. katastriüksuse suurusele Suurim lubatud Määratakse detailplaneeringuga. täisehituse % Suurim lubatud Suurim lubatud hoone kõrgus katuseharjani on 10 meetrit (alusplaanil katuseharja kõrgus ja mõõdetud maapinna kõrgusmärgist). korruselisus Suurim lubatud hoonete maapealne korruselisus on 3 korrust. Haljastus Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab moodustama kõrghaljastus. Liikluskorraldus, Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS parkimine ja parkimisnormidele. Tagada väikesadamatele hea ligipääs nii mere poolt kui tehnovõrgud maismaalt. Piirete kavandamise Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid ning piirdeid mille kõrgus on põhimõtted rohkem kui 1,5 m. Piiriveekogu äärde kavandatava sadama territooriumi aiaga sulgemine tuleb kooskõlastada Politsei ja Piirivalveametiga lähtudes vajadusest tagada juurdepääs randumiskohta ja tagada kallasraja kasutatavus lähtuvalt riigipiiri kaitse vajadusest. Detailplaneeringu Kohustuslik. koostamise kohustus Lisatingimused Kohaspetsiifilised tingimused on toodud peatükkides 3-9. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 40 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Üldised tingimused: 1) uute sadamate planeerimisel ja olemasolevate laiendamisel tuleb läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine, et analüüsida veekogule, kaldaalale ja selle vee-elustikule olulise negatiivse mõju avaldumise võimalikkust. Vajadusel tuleb algatada KSH või KMH, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mõjuala ulatuse ja mõju suuruse täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks; 2) planeeritud Narva-Jõesuu kaubasadama akvatooriumi süvendustööde läbiviimisel tuleb Narva jõel elupaigatüübi 3260 (jõed ja ojad) olemasoleva seisundi säilitamiseks arvestada järgmiste tingimustega:  sadama akvatooriumi süvendamisel tuleb kasutada veekogu põhjani ulatuvat ekraani, või sama eesmärki täitvat muud võtet, mis välistab töödega kaasneva heljumi (toitainete) kandumise allavoolu ja ristisuunas;  tööd tuleb peatada vihmavalingute korral selleks, et välistada sette tagasiliikumist veekogusse ning tagada masinatega töötamisel tööohutus, mis välistab reostusohu tekkimise;  sobiv periood tööde läbiviimiseks on madala veetaseme korral (juuni-september);  heljumi kandumise minimeerimiseks on süvendustööd keelatud tugevate lääne kaare tuulega (tuule kiirus kolme tunni jooksul keskmiselt 10 m/s;  Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks määratud kalaliikide ning nende elupaikadele ebasoodsa mõju vältimiseks ei ole sadama süvendus- ja hooldussüvendustöid lubatud teostada kevadisel kuderändel (1.04 - 30.06) ega lõheliste rändel sügisel (15.10-15.12). Parim aeg töödeks on suvine madalveeline periood (juuli-september) või sügis talvine periood väljaspool kalade rändeaega; 3) planeeritud Narva-Jõesuu kaubasadamas tuleb reostuse vältimiseks rakendada järgmisi ettevaatusabinõusid:  kasutatavat tehnikat on lubatud töövälisel ajal parkida selleks rajatud parklasse või selle puudumisel minimaalselt 10 m kaugusele Narva jõe veepiirist;  tööks kasutatava tehnika tankimine on lubatud tanklates või vajadusel vähemalt 50 m kaugusel veekogust, mis välistab võimaliku ohu veereostuse tekkeks;  naftareostuse tekkimisel tuleb tööd peatada ja rakendada koheselt meetmeid reostuse piiramiseks ja likvideerimiseks;  tööks kasutatakse ainult tehniliselt korrasolevaid masinaid. 2.8.15 RIIGIKAITSE MAA-ALA Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa. Riigikaitselise maa-ala planeerimisel lähtutakse üleriigilistest vajadustest, sõltumata majandusarengu prognoosist. Narva-Jõesuu linnas asuvad ammendatud karjäärid on Eesti ühed sobivamad alad Kaitseväe Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 41 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja Kaitseliidu väljaõppetegevuseks. Osa Sirgala ja Viivikonna ammendatud karjääride aladest on vastava detailplaneeringuga kehtestatud Sirgala harjutusväljaks. Üldplaneeringuga on ette nähtud maa-alad harjutusvälja perspektiivseks laiendamiseks. Sirgala harjutusväli koos perspektiivse laienemisalaga omab piiranguvööndit 2 km ulatuses harjutusvälja välispiirjoonest. Sirgala harjutusvälja arendamise ja laiendamise vajadus on tingitud Jõhvi linnakus asuvate üksuste väljaõppetingimuste tagamise vajadusest (tugevdatud soomusjalaväe pataljonile vajalike väljaõppe tingimuste tagamiseks, riigikaitse arengukava eesmärkide täitmise toetamiseks) ning oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist. Harjutusvälja laiendamiseks on koostatud projekt koos keskkonnamõjude hindamisega. Ehitusprojekti KMH programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal. Üldplaneeringu lahenduses kajastatakse harjutusvälja laiendamist, kuid täpsemalt seda ei käsitleta (lahendus saadakse projekti käigus). Harjutusvälja laiendamise kavandamisel tuleb arvestada nii ümbritsevate asulate paiknemise kui ka olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus tulevane laskeväli ning õppe- ja treeningalad tuleb kavandada asustusest võimalikult kaugele. Harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu otstarbekas rajada uusi müratundlikke ehitisi (elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid ja ühiskondliku kasutusega hooneid) (vt ptk 9 tabel 2), vaid pigem müra suhtes mittetundlikke tootmis- ja tööstushooneid. Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus. Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel – taktikaaladel. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu omavalitsusse kavandatavad kõrged ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka kõigi kõrgete ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada võimalikult varases etapis. 2.8.16 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA Mäetööstuse maa-ala on maavara, välja arvatud turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Turbatööstuse maa-ala on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Omavalitsuse territooriumil asuvad karjäärid on toodud lisas 8. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 42 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Üldplaneering jätab võimaluse pärast mäe- ja turbatööstuse maa-ala korrastamist määrata sellele alale muu maakasutuse otstarbe (planeeritud otstarbed on kujutatud üldplaneeringu maakasutuse kaardil). See saab toimuda keskkonnaloa menetluse käigus. Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamistegevusega tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid minimaalseks. Sirgala ja Narva karjääri korrastatud aladel tuleb arvestada, et antud alad on veetaseme suhtes ebastabiilsed (skeem 4). Peale kaevandamisetegevuse lõppemist antud piirkonnas põhjaveetase suure tõenäosusega tõuseb (kõrgusele ca 25,5 m) ning praeguste laiade ja sügavate väljaveoteede veega täitumisel kujunevad kanalid, mis ei ole ületatavad. Skeem 4. Sirgala ja Narva karjääri korrastatud alad. Kaevandamistegevuse kohta omavalitsuse poolt esitatava arvamuse korral kaalutakse järgmisi põhimõtted: 1) väärtusliku maastiku, väärtusliku põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja tiheasustusaladel puhkealade toimimise tagamisega tuleb arvestada maavara kaevandamise keskkonnaloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel lisada keskkonnaloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 43 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering Leevendavate meetmete rakendamise vajadust hindab maavara kaevandamise keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise läbiviija. Leevendavad meetmed antakse keskkonnamõju hindamise aruandes; 2) turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; 3) keskkonnaloa omanik on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; 4) kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi säilimisele; 5) uute kaevandamisalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandamisaladel teostada järjepidevalt keskkonnalubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandamisalade puhul määrata kaevandamislubades veeseire tingimused; 6) kaevandamistegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi halvenemine. Seetõttu tuleb kaevandamistegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused kaevandamistegevuse mõjutsooni jäävate üksikelamute veega varustamiseks. Tegutsevate kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate üksikelamute varustamine kvaliteetse joogiveega on kaevandamise loa omaniku ülesanne. Tuleb rajada sügavamad puurkaevud, mis ulatuvad kaevandamistegevuse mõjust puutumata põhjaveekihti; 7) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju on minimaalne. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni vähendamiseks; 8) hinnata tuleb uutele kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel näha ette kandevõime suurendamine; 9) uute kaevandamisalade arendamisel peab samuti arvestama müra mõjuga, kavandama efektiivsed leevendusmeetmed. Iga kaevanduse, karjääri ja muu tööstusobjekti mürataset tuleb hinnata ja leevendusmeetmed kavandada eraldiseisva KMH või eelhindamise käigus. Probleemide tekkimisel tuleb läbi viia mürataseme mõõtmised; 10) põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones; 11) kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada; 12) kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud alad korrastama korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse vajadusi ning arengukavasid; 13) korrastatud kaevandatud alale võib detailplaneeringuga määrata üldplaneeringust erinevaid juhtotstarbeid, ilma et üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut on vaja koostada. Ilma detailplaneeringut koostamata võib antud aladele määrata vaid maatulundusmaa ja veekogude maa juhtotstarvet; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 44 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 14) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele; 15) veekogude kujunemise puhul näha korrastusprojektis ette madalaveeliste alade rajamine, et suurendada looduslikku ja maastikulist mitmekesisust; 16) ehitustööd ja hilisem transport korraldada selliselt, et maksimaalselt (eriti öisel ajal) on välditud suuremat müra tekitavate raskeveokite liiklus avalikel teedel, kus inimasustus on teele lähedal (kuni 200 m) . Soovitused Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitavalt vähemalt 150 m. Kui elamu asub karjäärile lähemal kui 150 m, on üldjuhul kohustuslik rajada müratõkkevallid. Kui elamu asub kaugemal kui 150 m, tuleb kaevandamisloa taotluse menetluse raames hinnata vajadust müratõkkevallide rajamiseks. Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Narva-Jõesuu linna territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Sellisteks trassideks võivad olla konveierliinid ja/või raudteetrassid ning nende koridorid ja/või muud maapealse tehniline taristu objektid (elektriliinid ja alajaamad, settebasseinid ja sellega kaasnev pumplatorustik, aheraine puistangud). Asukohavalik tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames. Eriplaneeringu detailses lahenduses tuleb määratleda/täpsustada tehnilise taristu objektide ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Planeeringuga paralleelselt koostatav KSH peab sisaldama kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist ning selle alusel seadma tingimused säästvale ja tasakaalustatud ruumilisele arengule. 3 Veekogude kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused Rannal ja kaldal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, kus on seatud kindlad kitsendused ranna või kalda kaitseks. Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Hoonete hulka kuuluvad ka alla 20 m2 ehitusloa kohustuseta hooned/rajatised. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on toodud lisas 13. Ehituskeeluvööndi laiused on toodud looduskaitseseaduses. Narva-Jõesuu linnasiseses linnas ei vähendata ranna ja kalda ehituskeeluvööndid uute hoonete rajamiseks veekogu poolt esimeste liivaluidete osas tagamaks kaitstust erosiooni, tuiskliivade ja tuulte eest Üldjuhul on keelatud kaldajoone/rannajoone muutmine. Kalda alal maapinna täitmist ja kaldajoone/rannajoone muutmist tohib läbi viia ainult kooskõlastatud projekti alusel vastavalt looduskaitseseadusele ja veeseadusele. Kaldajoone muutmist peab jälgima Keskkonnaamet. Supelranna aladel on lubatud teenindustehnikaga liikumine (näiteks liiva lükkamine, ranna rajatiste teenindamine jne). Mootorsõiduki juurdepääs ranna teenindamiseks on lubatud Narva-Jõesuu linnasisese linna Lembitu tänavalt. Kommunikatsioonide rajamine on Narva-Jõesuu linnasises linnas lubatud teatud Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 45 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering tänavatel, mis suubuvad supelranna maa-alale (Suur-Lootsi, Pargi, Mere, A. Hahni, Kiriku, Lennuki, Lembitu, Nooruse). 3.1 Kallasrajale juurdepääs ja sulgemine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Sadama aladest peab olema kallasrada ümber juhitud. Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 võib kallasrada sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral ning see otsustatakse üldplaneeringuga. Narva-Jõesuu linnas suletakse kallasrada:  Mustajõe suvilaühistu alal;  Külmajõe suvilaühistu alal;  Valgejõe suvilaühistu alal;  Valgejõe suvilaühistu alal;  Ehavalguse aiandusühistu alal;  Saare aiandusühistu alal;  Koiduvalguse aiandusühistu alal. Kallasrada on suletud antud piirkondades paikneva hoonestuse tõttu, mille tõttu ei ole seal võimalik liiklemine kallasrajal. Hooned asuvad veekogu kaldale nii lähedal, et puudub seadusega ettenähtud kallasrada. Samuti puudub antud piirkondades võimalus hoonete vahelt kalda alale jõuda. Kallasrajast möödapääs on suunatud esimesele avalikult kasutatavale teele ning graafiliselt kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Kallasrajast möödapääsul on võimalik liikuda jalgsi. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsu asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus. Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu kaldale on planeeritud teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse rajamist. Narva-Jõesuu linnasisese linna supelranna maa-ala teenindamiseks vajalik juurdepääs on planeeritud rajada kõvakattelisena Lembitu tänava pikendusena. Antud juurdepääs on sobilik supelranna alale pääsemiseks, supelranna juures on tee tõkestatud tõkkepuuga. 3.2 Üleujutusest ja selle ohust tulenevad tingimused Üldplaneering määrab mererannal korduva üleujutusala piiriks Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiiri. Suurte üleujutusaladega siseveekogud Narva-Jõesuu linnas puuduvad. Üldplaneeringuga on lisaks määratud üleujutusohuga alad. Üleujutusohuga alade hulka arvatakse ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Üldplaneeringus on antud alade määramisel lähtutud lammimuldade (AM ja AG) leviku piirist. Nimetatud muldade leviku piir on kantud väärtuste ja piirangute joonisele. Üleujutusohuga aladel tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 46 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale ning jälgida järgmist: 1) planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet; 2) elektrivõrgud tuleb planeerida viisil, mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires; 3) sademevee sulgemise süsteemid tuleb planeerida selliselt, et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle; 4) kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist; 5) teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt; 6) hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda. Narva jõe Narva-Jõesuu linna jääv osa ei ole arvatud suurte üleujutusaladega veekogude hulka, kuid võimaliku üleujutusohu tõttu on kahjustuste (majanduslik kahju) ja veekogu reostumise vältimiseks üldplaneeringuga ette nähtud Narva-Jõesuu linnasisse linna Narva jõe äärde ehitatavate elamute, ühiskondlike hoonete, ärihoonete ja tootmishoonete minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,14 m (1% üleujutustõenäosusega veetase). Jäätmekäitluskoha minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,14 m+0,5 m Narva veehoidla veelaskme kaitseks. Madalam ehituskõrgus on lubatud funktsionaalselt vähem oluliste ehitiste ja mitteeluruumide (garaaž, hoiuruum, sissepääs jms) rajamiseks, kuid sel juhul tuleb arvesse võtta üleujutusest tuleneda võivaid riske. Kui eelnimetatud tingimuste täitmine ei ole võimalik, tuleb edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides ning enne ehitustegevust läbi viia vajalikud uuringud ning välja töötada meetmed, mis tagavad Narva jõe äärde ehitamisel nii ehitise püsivuse kui ka looduslike protsesside jätkumise. Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud ka EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel on üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele. 3.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul (08.11.2018 kiri nr 7-13/18/12228-4) on Narva-Jõesuu linnas Läänemere ja Narva jõe ääres seni kehtinud Narva-Jõesuu linnasisese linna üldplaneeringuga (kehtestatud 30.01.2019 otsusega nr 78) ehituskeeluvööndit vähendatud vastavalt lisas 14 toodule. Vähendatud ehituskeeluvöönd on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Antud kohtades jäävad vähendatud ehituskeeluvööndid kehtima muutmata kujul. Üldplaneering teeb ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks: 1) Narva jõel Narva-Jõesuu linnasises linnas Kalda tn 10 (51301:001:0170) katastriüksusel 10 meetrini veepiirist (skeem 5). Narva jõe ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusest tulenevalt 50 m. Antud piirkonnas arvestatakse ehituskeeluvööndit astangust. Ehituskeeluvööndi Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 47 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering vähendamine on vajalik alale mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (LKS § 38 lg 5 p 2). Kalda tn 10 katastriüksusele kavandatavad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised slipp, paadisild, paadikuur kuuluvad erandite alla ja nende ehitiste jaoks ehituskeeluvööndit ei vähendata. Skeem 5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Kalda tn 10 katastriüksusel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 48 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2) Läänemere ääres Narva-Jõesuu linnasiseses linnas Vabaduse tn 75 (51301:010:0030), Vabaduse tn 77 (51301:010:0010), Vabaduse tn 79 (51301:010:0020) ja Vabaduse tn 83 (51301:010:0015) katastriüksustel skeemil 6 näidatud ulatuses. Ehituskeeluvöönd Narva-Jõesuu linnas on vastavalt looduskaitseseadusele 200 m. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik spaa- ja majutusteenuse arendamiseks. Skeem 6. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Läänemerel Vabaduse tn 75 (51301:010:0030), Vabaduse tn 77 (51301:010:0010), Vabaduse tn 79 (51301:010:0020) ja Vabaduse tn 83 (51301:010:0015) katastriüksustel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 49 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 3) Läänemere ääres Narva-Jõesuu linnasiseses linnas Aia tn 50 (51401:001:0368) katastriüksusel skeemil 7 näidatud ulatuses. Ehituskeeluvöönd Narva-Jõesuu linnas on vastavalt looduskaitseseadusele 200 m. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik olemasoleva spaa laiendamiseks ja uue majutushoone rajamiseks. Skeem 7. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Läänemerel Aia tn 50 (51401:001:0368) katastriüksusel. 4) Narva jõel Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel (skeem 8 ja 9) üldjuhul veekaitsevööndi piirini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekus on säilitatud võimalikult suures ulatuses jõe äärset looduslikku ala ja kui hoone või õueala ei asu veekaitsevööndis siis on vähendamise ettepanek tehtud õueala piirini. Olemasolevatel hoonetel, mis asuvad juba veekaitsevööndis on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud hoone kontuuri arvestades. Ehituskeeluvööndit ei ole vähendatud üldplaneeringus kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-ala katastriüksustele, et säilitada alade looduslik olukord. Ehituskeeluvööndi vähendamise alal ei ole lubatud uute hoonete rajamine ja olemasolevate laiendamine uuest ehituskeeluvööndi piirist veekogu poole. Soovitatav on veekaitsevööndis olemasolevad hooned lammutada. Keelatud on kaldajoone muutmine. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 50 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 8. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ ja Mustajõe SÜ aladel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 51 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 9. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel. 5) Energeetiku AÜ, Vikerkaare AÜ ja Viljapea AÜ aladel üldjuhul veekaitsevööndi piirini aga olemasolevatel hoonetel vastavalt hoone paiknemisele (skeem 10 ja 11). Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekus on säilitatud võimalikult suures ulatuses jõe äärset looduslikku ala ja kui hoone või õueala ei asu veekaitsevööndis, on vähendamise ettepanek tehtud õueala piirini. Olemasolevatel hoonetel, mis asuvad juba veekaitsevööndis on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud hoone kontuuri arvestades. Ehituskeeluvööndit ei ole vähendatud üldplaneeringus kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-ala katastriüksustele, et säilitada alade looduslik olukord. Ehituskeeluvööndi vähendamise alal ei ole lubatud uute hoonete rajamine ja olemasolevate laiendamine uuest ehituskeeluvööndi piirist veekogu poole. Soovitatav on veekaitsevööndis olemasolevad hooned lammutada. Keelatud on kaldajoone muutmine. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 52 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 10. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Tõrvajõel Energeetiku AÜ ja Vikerkaare AÜ aladel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 53 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 11. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kudruküla ojal Viljapea AÜ aladel. Ehituskeeluvööndi vähendamise vastavus kalda kaitse-eesmärkidele on käsitletud KSH aruandes. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 54 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 4 Väärtused 4.1 Väärtuslik põllumajandusmaa Väärtusliku põllumajandusmaa3 määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke põllumajandusmaid alates pindalast 5 ha. Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused: 1) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks;  maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale;  väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 2) väärtuslikel põllumajandusmaadel on hajaasustuses katastriüksuse jagamisel ning hoonestamisel prioriteediks terviklike põllumassiivide säilitamine; 3) väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitamine keelatud (erandina on tervikliku põllumassiivi säilimisel lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine. Eelistatud on ehitamine vanadele talukohtadele); 4) hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. 4.2 Väärtuslikud maastikud Narva-Jõesuu linna väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) lisa 5 teemaplaneeringuga „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Väärtuslike maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Maakonnaplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna määratud kolm väärtuslikku maastikku: Sinimäe väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass), Narva-Jõesuu väärtuslik maastik (maakondliku 3 Väärtuslik põllumajandusmaa - põllumajandusmaa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määratud põllumajandusmaa massiivi koosseisu. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 55 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering tähtsusega, II klass) ja Narva väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass). Väärtuslike maastiku kaitseväärtuste kirjeldused on leitavad lisas 9. Üldplaneeringuga on muudetud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtuslike maastike piire ning seda on täpsemalt kajastatud peatükis 11. Lisaks on kohalikest oludest tulenevalt täpsustatud maakasutustingimusi. Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused: 1) säilitada väärtuslike maastike omapära;  uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga; 2) uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga; 3) põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena; 4) väärtuslike maastike ja maardlate kattumine;  maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele;  väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 5) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida;  leida lahendusi endiste suurmajandite tootmishoonete (karjalaudad, töökojad jms) heakorrastamiseks või lammutamiseks. Suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele maastikele jäävates asulates kui ka nende lähiümbruses; 6) Sinimäe väärtuslikul maastikul:  korrastada ja regulaarselt hooldada Rootsi kantsi ning tähistada selgitavate viitadega;  taastada Vaivara vana kalmistu;  taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi imago ning arendada piirkonna puhkemajandust;  Udria loodusalal tuleb läbi viia KSH eelhinnang ja eelhinnangus käsitleda külastuse mõju loodusalale. 7) Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul:  likvideerida/lammutada linna ilmet rikkuvad Nõukogude perioodil ehitatud ja nüüd hooletusse jäänud hiiglaslikud puhkekodud, pooleli jäänud või hüljatud puhkekodude varemed;  väärtustada ja kaitsta/konserveerida puidust suvilaid ja pansioneid; eriti hoolikalt jälgida uusehitiste arhitektuurilist sobivust ümbritseva miljööga;  leida vahendeid kuursaali taastamiseks;  arendada Narva-Jõesuu sadamat purjejahtide ja teiste väikealuste vastuvõtmiseks; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 56 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering  säilitada maastikuilme ja kaitsta liivaluiteid4; • tiheasustusalal on ranna ja kallastega piirnevate liivaluidete erodeerimise vältimiseks keelatud väärtuslike puude ja elujõulise põõsarinde raie. Eelpool nimetatud aladel on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul olemasoleva avaliku huviga taristu/rajatiste (nt kraavide) hooldamiseks minimaalselt vajalik raie ja eesmärkidele vastav hooldusraie. Maatulundusmaa metsamaa raietele kehtib Metsaseadus ja sellega seotud õigusaktide nõuded; • keelatud on liivaluidete tasandamine ja muul moel ümberkujundamine; • erandina on lubatud luidete tasandamine ja kaevamine ainult vahetult hoone alusel pinnal. Ülejäänud osa katastriüksusest peab jääma looduslikuks; • erandina on lubatud luidete tasandamine ja kaevamine teede ja parkimisplatside rajamiseks ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul; • mere poolt esimese rinde liivaluited peavad säilima terviklikult muutmata kujul. Esimese rinde luidet ei tohi katkestada erosiooniohu tõttu. 4.3 Vaatekoridor Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad (puistu väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus), soovitatavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Raiudes võsa vaadete avamiseks võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele- lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks. Vaatekoridoride avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta või ala kasutada karjatamiseks. Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks: 1) säilitada ja avada vaatekoridorid (v.a Narva lahe vaatekoridorid);  Narva lahe vaatekoridoris on oluline säilitada rohevöönd, et tagada rohelised looduslikud vaated merelt. Antud aladel on lubatud eemaldada väheväärtuslikud puud ja põõsad, kuid eesmärgiks on säilitada võimalikult suures ulatuses looduslikud tingimused. Narva lahe vaatekoridore ilmestavad liivaluited ning neid kattev männik; 2) säilitada vaated kirikutele ja teistele kultuuriväärtuslikele objektidele; 3) säilitada vaated miljööväärtuslikel aladel vastavalt miljööväärtuslike alade tingimustele; 4) võimalusel arendada osa vaatekoridoridest puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Rajada vajadusel nende juurde sobiv taristu (pingid, prügikastid jne) ja juurdepääsuteed; 5) vaatekoridori uute hoonete ehitamine ei ole üldjuhul lubatud;  kui katastriüksus asub täielikult vaatekoridoris ning hoonet ei ole võimalik rajada väljaspoole vaatekoridori, siis katastriüksuse piires peab säilima vähemalt 30 m ulatuses avatud vaatekoridor. Detailplaneeringu või projekti raames tuleb koostada maastikuanalüüs, mis selgitab, kuidas jäävad vaated toimima peale hoonete rajamist; 4 Arendussoovi korral Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul määrab kohalik omavalitsus luidete asukoha iga üksikjuhtumi korral eraldi. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 57 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 6) maastikul domineerivaid objekte (nt päikesepaneelid, mobiilsidemast, kõrgepingeliin jt) mitte rajada planeeringuga määratud vaatekoridoridesse. 4.4 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid Miljööväärtuslikud hoonestusalad on määratud selleks, et tagada miljööväärtuslike hoonestusalade kui ajalooliselt väljakujunenud ehituslike tervikute ja neid kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine, seejuures mitte takistades arenguid ja ehitustegevust, vaid säilitades ajaloolise ja omanäolise linnaruumi. Miljööväärtusliku objektina on käesolevas planeeringus määratletud märkimisväärne kuurordiarhitektuur, kuurordimiljöö hoidja, arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone. Aladele, mis on käesolevaga üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks ning kus puudub hoonestus või olemasolev hoonestus ei vasta planeeritavale kasutamise otstarvetele ning see on kavandatud lammutada, tuleb koostata detailplaneering, millega määrata kogu ala kohta täpsed ehitustingimused ja tuua välja planeeritavate hoonete ja vajadusel, piirdeaedade väljanägemise eskiislahendused. See soodustab ala arengut tervikliku ja loogilisena. Täpsem miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide loetelu ning kirjeldus on leitav lisas 10. Miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide arendus- ja ehitustingimused: 1) miljööväärtusega hoonestusalal ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda ehitiste sobivusest ajaloolisse keskkonda. Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid (algne krundistruktuur, kinnistute suurus, tänavavõrgustik, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, haljastustavad, katastriüksuse tänavapoolsed piirded jms) ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist; 2) vanade hoonete korrastamisel tuleb järgida säästva renoveerimise/rekonstrueerimise põhimõtteid ning püüda korrastada ja säilitada olemasolevat;  säilitatakse hoone maht, fassaadijaotus ja räästajoon. Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Säilitada tuleb ajaloolised korstnad ja ventilatsiooniavad. Vajadusel tuleb uued korstnad laduda ajalooliste korstnate eeskujul;  säilitada algsed või nendega sarnased fassaadimaterjale, viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid: • akende kuju, mõõtmed, asend seinas ja ruudujaotus; • fassaad, varikatuse ja katusekarniisi kujundus; • katuse kalle (lubatud muuta +/-10 kraadi) (miljööväärtuslike objektide katuseharja on lubatud tõsta erandjuhul, kui säilib ajaloolistele naaberhoonetele ja majatüübile iseloomulik arhitektuurne lahendus), harja- ja räästajoon ning kuju; • hoovi poole on lubatud paigaldada katuseaknaid. Katuseakende või -luukide väljaehitamine lahendatakse igal konkreetsel juhul projekteerimistingimustega ja/või projektiga; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 58 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering  renoveerimisel kasutada olemasolevatega sarnaseid ehitusmaterjale. Algupärast matkivate materjalide (näiteks vooderplast, teraskivi, trapetsprofiilplekk seinas vms) ja ajaloolise miljööga sobimatute ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine miljööväärtusega hoonestusalal ei ole lubatud; 3) juurdeehitised tuleb ehitada vana hoone arhitektuurse stiiliga sobituvalt (ei ole välistatud moderne lahendus, mis suhestub vanaga väärikalt); 4) rajatavate hoonete põhimahu tänavapoolne ehitusjoon peab ühtima olemasoleva välja kujunenud ehitusjoonega; 5) ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel säilitada alale iseloomulikku korruselisust ja hoonete kõrgust, hoonete arv katastriüksusel ei tohi ületada naaberkinnistutel olevate hoonete arvu, säilitada alale iseloomulik katastriüksuste struktuur ja planeering (nt kus põhihoone paikneb üldjuhul tänavajoonel ja põhihoone taha on moodustunud kõrvalhoonetega piiratud suletud hoov). 6) maksimaalselt tuleb säilitada katastriüksustel ja tänavamaal olev väärtuslik piirkonnale iseloomulik haljastus. Heas tervislikus seisundis olevaid puid ei ole lubatud likvideerida. Puude tervislikku seisundit hinnatakse dendroloogilise hinnangu alusel. Kõrghaljastuseta maatükkidele tuleb istutada kõrgekasvulisi piirkonda sobivaid puuliiki, mida tohib istutada mitte lähemale kui 5 m hoonetest ja naaberkinnistu piirist; 7) tehnorajatiste ja infrastruktuuri elementide asukoha valikul arvestada miljööväärtusliku linnaruumiga ja väärtuslike ajalooliste objektidega - tehnorajatised peaksid jääma linnaruumis võimalikult märkamatuks; 8) katuse tänavapoolsele küljele on lubatud paigaldada päikesepaneele, mis näevad välja nagu katusekivid või katuseplekk ja on katusega samas tasapinnas; 9) miljööväärtusliku objekti lammutamine on lubatud ainult juhul, kui kandvatest konstruktsioonidest on hävinud üle 60%. Selle kindlaks tegemiseks tuleb objekti omanikul tellida ehitustehniline ekspertiis. Kui hoone lubatakse lammutada, tuleb omanikul koostada ajalooline õiend, mis sisaldab tekstina hoone kujunemis ja ehituslugu, olemasoleva olukorra fikseerimist fotodel, olemasolevaid ajaloolisi fotosid, ajaloolisi projekti- ja ülesmõõtmisjooniseid; 10) miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele; 11) olemasoleva maastiku ja maapinna kõrguse muutmine on lubatud põhjendatud vajadusel üksnes minimaalsel määral hoonete ja teede alla jäävatel katastriüksuse osadel, maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Soovitused Soovitatav ei ole paigaldada elektrikilpe, antenne ja muid tehnilisi seadmeid (sh õhksoojuspumbad, päikesepaneelid) ja juhtmeid hoone tänavapoolsele fassaadile, nende ette ning tänavaruumist hoone vaadet kahjustavale kohtale katusel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 59 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 4.5 Kultuuriväärtuslikud objektid Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Üldjuhul on kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m mälestise väliskontuurist või piirist, tihedalt koos asuvatelel mälestistele on üldjuhul määratud ühine kaitsevöönd. Mälestise kaitsevööndi ulatus tuleb kontrollida igakordselt kultuurimälestiste registrist. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nendega kui olulise avaliku huviga. Kultuurimälestistena kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) võimaluse korral sobiv kasutusotstarve. Tagada ümbruse heakord ja mälestise vaadeldavus. Muinsuskaitseametile on Narva-Jõesuu linnas lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele teada veel 45 erinevat muistist (asulakohti, matmispaiku, arheoloogilisi leiukohti ja looduslikke pühapaiku), mis ei ole veel riikliku kaitse alla jõudnud. Kaitse alla võtmise menetlus on algatatud või algatamisel kolme Kudruküla-Tõrvajõe piirkonnas asuva kiviaja asulakoha ning Udria külas asuva lohukivi suhtes. Kui Narva- Jõesuu linnas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi (v.a maavara kaevandamisel), sh teed, karjäärid vms, tuleb eelnevalt konsulteerida Muinsuskaitseametiga. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Ida-Virumaa piirkond, sealhulgas ka Narva-Jõesuu linn, oli muinasajal tihedasti asustatud ala, kus rannikulähedased alad olid lülitatud ka aktiivsesse kaubavahetusvõrku. Sellest annavad muuhulgas tunnistust piirkonna arvukad aardeleiud. Narva-Jõesuu linna territooriumil on suurem potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks rannikulähedastel aladel ning Narva jõe lähikonnas, kus juba praegu on teada suur hulk kiviaegseid asulakohti. Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardile kultuurimälestiste riikliku registri alusel. Narva-Jõesuu linna kultuurimälestiste nimekiri on leitav lisas 11. 4.5.1 ARHEOLOOGIATUNDLIKUD ALAD Muinsuskaitseameti poolt on koostamisel arheoloogiatundlike alade analüüs, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKS § 31 lg 3); 2) arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 60 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering  algatatakse detailplaneeringut;  ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse ja kooskõlastamise vajalikkuse kaevandamisloa andja. Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). 4.6 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Ida-Virumaal rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringus. Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna territooriumil oleva rohevõrgustiku piire (skeem 12) ja kasutustingimusi täpsustatud. Rohevõrgustik on klassifitseeritud neljaks hierarhia tasemeks (tabel 1). Tabel 1. Rohevõrgustiku hierarhia tasemed. Rohevõrgustiku tasand Tugiala indeks Koridori indeks Riigi T1 K1 Piirkondlik T2 K2 Kohalik T3 K3 Üldplaneeringuga määratud T4 K4 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 61 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 12. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku tugialad ja koridor ning alad, kus tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust (aluskaart: Maa-amet, 2023). Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused: Üldine: 1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus– metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine; 2) ei tohi halvendada veekogude seisundit, et tagada bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja et säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;  vältida paisude rajamist rohekoridori staatuses olevatele sinikoridoridele (vooluveekogudele), kui see halvendab rohekoridori toimimist ja kui see ei ole planeeritud üldplaneeringuga; 3) niitudel ja poollooduslikel kooslustel taastada koosluse säilitamise huvides majandustegevus– karjatamine ja regulaarne niitmine; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 62 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 4) rohevõrgustiku alal (v.a karjääride alad) tuleb säilitada looduslikud pinnavormid; 5) Sirgala ja Narva karjääri korrastatud aladel tuleb teatud kohtades (vt skeem 12) säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust; 6) rohevõrgustiku metsamaa (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) raadamise korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Arendustegevus ja ehitamine: 1) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist piirangute väljatöötamiseks ala väärtuste tagamise eesmärgil. Uuringu tellib linnavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Uuringu viib läbi pädev isik. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist; 2) arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid selliselt, et see kahjustab oluliselt ulukite liikumist. Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist ja toimimist;  rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks; 3) uute hoonete rajamisel hajaasustuses rohevõrgustikku:  lubatud on ehitada üks elamu- või talukompleks kinnistu kohta juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 2 ha;  ei ole lubatud olemasoleva minimaalselt 4 ha suuruse maaüksuste enam kui kaheks kruntimine (sh üks hooviala elamualana ja ülejäänud ala maatulundusmaana) elamuehituse jaoks;  aiaga piiratav õueala suurus ei tohi ületada 0,4 ha ning peab olema tagatud hajaasustusele omase avatud ruumi ja ulukite vaba liikumise säilimine; 4) üldjuhul tuleb vältida suurte tehnilise taristu või muude riigi toimimiseks vajalike objektide rajamist rohevõrgustiku alale. Kui see osutub vajalikuks, on oluline rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning taristute vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb vajadusel leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks;  teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid; 5) rohevõrgustikku ei ole lubatud kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Kaevandamine (mäe- ja turbatööstuse maa-alad): Kaevandamistegevusega seonduvalt tuleb arvestada järgmiste tingimustega: Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 63 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 1) vältida võimalusel maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule eelhinnangu/eksperthinnangu raames; 2) tagada rohevõrgustiku toimimine kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 4.7 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad ning kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitstavad loodusobjektid on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning toodud lisas 12. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. 4.7.1 ARENDAMISE TINGIMUSED VAIVARA MAASTIKUKAITSEALAL Juhul kui Vaivara maastikukaitsealal (KLO1000450) perspektiivsete maa-alade väljaarendamisega planeeritakse objekte, mis meelitavad kaitsealale külastajaid on vajalik läbi mõelda, kuidas külastajate liikumist suunata, et ei saaks kahjustada kaitseala kaitse-väärtused. Võimalusel tuleks vältida liikumistrajektooride tekitamist asukohtadesse, kus EELIS-e andmetel asuvad kaitsealused elupaigatüübid või liigid. Liikumisradade ja külastusobjektide (kaasa arvatud istumiskohtade jne) planeerimisel on vajalik teha koostööd Keskkonnaametiga. 4.7.2 LAAGNA KÜLAS ASUVA SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA ARENDAMISE TINGIMUSED Laagna külades segaotstarbega maa-ala territooriumile golfiväljaku arendamisel peavad kaitsealuste taimeliikide leiukohad säilima (ei tohi rajada uusi ehitisi, ei tohi muuta pinnast). Leiukohtades peab vältima üleliigset niitmist. Perioodiline niitmine, et vältida ala võsastumist on lubatud. Samuti ei tohi leiukohtades kasutada taimemürke. 4.8 Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad Tegemist on riigimetsadega, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Nendel aladel tuleb kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. RMK poolt majandatavate metsade osas, mis on määratud teavituskohustusega metsade hulka, on lubatud kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 64 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 5 Taristu 5.1 Transpordivõrk Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate, jalgteede, ohutusribade ja mereohutuse tarbeks navigatsioonimärkide rajamine. 5.1.1 TEED Narva-Jõesuu linna läbivad mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 1 Tallinn- Narva (E20). Teedevõrk on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev. Suvila- ja aiandusühistute teed on suuremas osas kas eraomandis või asuvad reformimata riigimaal. Mustajõe suvilaühistule ja Koiduvalguse aiandusühistule puudub juurdepääs kohalikult teelt, läbida tuleb Enefit tootmisala või jäätmekäitluse maa-ala. Kõige probleemsemaks on Auvere küla Narva metskond 17 katastriüksusel asuvad suvilad, sest antud piirkonnale puudub maismaa juurdepääs. Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist ning ühistranspordi marsruute. Riigiteede arendamine, säilitamine ja liiklusohtlike kohtade likvideerimine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale. Üldplaneeringus käsitletakse olulise liiklussagedusega teedena (OLT) riigiteid liiklussagedusega (AKÖL)>6 000 a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Seisuga 04.03.2020 on Narva-Jõesuu linnas OLTks põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva kogu ulatuses ning tugimaantee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa (km 7-8,1) (skeem 13). OLT on ajas ja ruumis muutuv ning uued loendusandmed on võimalik saada Transpordiameti käest. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 65 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 13. Liiklussagedus riigiteedel (lilla värviga on tähistatud AKÖL>6 000 a/ööpäevas) (Andmed: Transpordiamet, 2020). Kõigi arendatavate alade arendamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigiteede teekaitsevööndi ulatusega. Ehitusseadustiku kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee (tee nr 1 Tallinn- Narva E20) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit, ülejäänud maanteede korral 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Alljärgnevatel riigimaanteedel on määratud kaitsevööndi laiused äärmise sõiduraja välimisest servast:  riigitee nr 1 Tallinna–Narva põhimaanteel Sinimäe aleviku ulatuses (km 189,45–192,42) 50 m (skeem 14). Sinimäe aleviku Mere tn 1 (85101:001:0101) ja Mere tn 2 (85101:001:0103) katastriüksusel on lubatud olemasoleva õueala piires ehitada arvestades kinnistu hoonestusjoont, st ehitada võib olemasolevate hoonetega samale joonele või olemasolevatest hoonetest põhjapoole;  riigitee nr 13144 Sillamäe–Sinimäe Sinimäe aleviku ulatuses (km 2,25–4,87) 30 m (skeem 14);  riigitee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,10–21,30 30 m (skeem 15);  riigitee nr 13146 Vodava–Meriküla km 3,77–4,31 30 m (skeem 15). Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 66 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 14. Teed Sinimäe alevikus, mille osas on tee kaitsevööndi ulatus käesoleva üldplaneeringuga määratud 50 m ja 30 m (Andmed: Maa-amet, Transpordiamet, 2020). Skeem 15. Teed Narva-Jõesuu linnasiseses linnas, mille osas on tee kaitsevööndi ulatus käesoleva üldplaneeringuga määratud 30 m (Andmed: Maa-amet, Transpordiamet, 2020). Üldplaneeringuga on määratud kõigi kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Detailplaneeringujärgsete teede ja tänavate väljaehitamise ja nende avalikku kasutusse määramise kohta sõlmib kohalik omavalitsus maa-ala arendajaga vastava kokkuleppe. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on Eestile olulise rahvusvahelise ühendusteena välja toodud Narva jõge ületav uus maanteesild. Uue maanteesilla asukohta märgib maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kavandatud E20 trassikoridori täpsustatud trassi lõikumine Narva jõega. Trassi koridor on üle toodud ka üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisele. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 67 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Planeeritud on sulgeda Hahni tänava lõik Nurme ja Vabaduse tn vahel (skeem 16) peale pargi rekonstrueerimisprojekti realiseerumist. Skeem 16. Suletav Hahni tänava lõik (peale pargi rekonstrueerimisprojekti realiseerumist). Liikluskorralduse üldised põhimõtted: 1) tiheasustusala peab olema võrdselt mugav jalakäijale, ratturile ja mootorsõiduki juhile ning tagama nende ohutuse ja juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele; 2) planeeringute koostamisel lähtuda maanteede projekteerimise normidest ja nõuetest; 3) üle kümne katastriüksusega elamuala sisese uue transpordi maa-ala katastriüksuse miinimum laius peab olema 12 m. Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse miinimum laius olema 16 m; 4) tiheasustusega alal:  ühepereelamule ja paarismajale on lubatud rajada üks mootorsõiduki juurdepääs (laiusega kuni 5 m) ja üks jalakäijate juurdepääs (laiusega kuni 2 m); • rohkem kui ühe juurdepääsu rajamine on lubatud ainult põhjendatud juhul ja see tuleb kooskõlastada linnavalitsusega;  ridaelamule ja korterelamule on lubatud rajada maksimaalselt kaks mootorsõiduki juurdepääsu. Detailplaneeringu või projekteerimise käigus tuleb lahendada juurdepääsud ja katastriüksuse liikluskorraldus;  korterelamu planeerimisel ja olemasoleva korterelamu liikluskorralduse muutmisel tuleb liikluskorralduse skeem kooskõlastada kohaliku omavalitsusega;  kõik tänavad ja juurdepääsuteed peavad olema kõvakattega;  juurdepääs katastriüksusele kavandada võimalusel kõrvaltänavate kaudu, et vähendada koormust peatänavale; 5) transpordimaale ei tohi rajada hooldustehnikat takistavaid rajatisi (nt vallid, tee pinnast kõrgemad betoon äärised, aiad jne); Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 68 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering 6) kui juurdepääs katastriüksusele rajatakse üle munitsipaalkraavi, tuleb koostööd teha omavalitsusega. Üle kraavi rajatud teeosal on lubatud kasutada ainult tänavakive, et lihtsustada truubi hooldamist ja vajadusel vahetamist. Omavalitsusega tuleb kooskõlastada kasutatavad materjalid ja truubi suurus; 7) katastriüksuste maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni katastriüksust teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt; 8) teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus; 9) avalik juurdepääs tuleb tagada supelranna maa-alale ja kallasrajale igal juhul olukorras, kui avaliku veekogu rannal ja/või avalikult kasutatava veekogu kaldal on planeeritud kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust. Planeeritud avalikud juurdepääsud on näidatud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude kaardil; 10) vältida elamuarendust maantee lähiümbruses, I-III klassi maantee kaitsevööndisse elamumaade kavandamisel tuleb hinnata mürakaitsemeetmete vajadust olenevalt teelõigu olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest, sõidukiirusest ning raskeliikluse osakaalust. Riigiteelt leviva müra sisse ei ole soovitatav planeerida I-IV müra kategooria objekte; 11) uute juurdepääsuteede rajamine toimub kooskõlastatuna tee omanikuga (kohalik omavalitsus, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, eratee omanik jne); 12) looduskaitseseaduse alusel on erateede ehitamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndis keelatud v.a looduskaitseseaduses toodud erisustele. Erateede ehitamiseks tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) tee/tänavaaluse maa-ala määramisel tuleb arvestada jalgratta- ja jalgteede rajamise võimaldamisega; 14) riigiteede puhul tuleb vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul annab Transpordiamet nõusoleku seda maad kasutada. Samuti tehakse erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt eraldi; 15) uute maanteelõikude kavandamisel ning maanteede rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele; 16) riigitee püsivuse tagamiseks ei tohi sademevett juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiamet; 17) riigiteedele juurdepääsu planeerimise üldised põhimõtted:  juurdepääsud arendusaladele tuleb lahendada esmajärjekorras olemasolevate riigiteede ristumiskohtade ja kohalike teede kaudu;  lahendada tuleb lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteedelt ühe ühise ristumiskohana, so juurdepääsud koondada planeeringuala siseseks kogujateeks;  enne olulise liikluskoormuse kasvuga detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste andmist tuleb kaaluda, kas olemasolev avalikult kasutatav Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 69 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering teedevõrk seda toetab. Lähtuda tuleb asjaolust, et Transpordiamet ei võta teehoiukava väliseid kohustusi riigiteede ümberehitamiseks; 18) põhimaantee ristumised teiste teedega ja raudteedega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt eritasandiliselt; 19) olulise liiklussagedusega tee liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:  kohalike teede uued liitumised olulise liiklussagedusega teega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Transpordiametiga;  arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu; 20) ohtlike veoste maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. Riskianalüüsi koostamisel soovitame kaasata Päästeameti Ida päästekeskust ning võimalusel lähtuda põhimõttest, et ohtlike veoste koridor kulgeks tihedalt asustatud aladest võimalikult kaugel; 21) rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast; 22) Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub; 23) turvalisuse tagamiseks kavandatakse tiheasustusaladel tänavavalgustuse rajamine; 24) Tuletorni tn 1 katastriüksusel (51401:001:1334) tuleb igasugune ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. 5.1.2 E20/T1 TALLINN-NARVA TRASSIKORIDOR E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridor on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ ning arendamise tingimused on toodud teemaplaneeringus. Põhimaantee rekonstrueerimisel I klassi maanteeks suletakse mahasõidud ja juurdepääsud maanteega piirnevatele kinnistutele ja majapidamistele, et tagada sõidu sujuvus ja liiklusohutus 2+2 trassil. Juurdepääsude sulgemisega samaaegselt lahendatakse ja korraldatakse koheselt ka juurdepääs maaüksustele või aladele kogujateede ja eritasandiliste ristmike kaudu. 5.1.3 JALGRATTA- JA JALGTEED Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. Jalgratta- ja jalgteed on keskkonnasäästliku, kõikidele vanusegruppidele sobiva liikumisviisi harrastamiseks ning on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud olemasolevad ja perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed. Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes teed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Seal, kus vaadeldav jalgratta- ja jalgtee piirneb loodusalaga, on üldplaneeringuga määratud kindlaks selle paiknemine Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 70 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering loodusalast teisele poole jäävale sõidutee küljele. Udria loodusalale jääval teelõigul teest eraldiseisvat jalgratta- ja jalgteed ei tohi rajada, see tuleb lahendada olemasoleval sõiduteel. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada lahendused maa omanikuga. Jalgratta- ja jalgteede valgustamise vajadus määratakse teede projekteerimise etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja ohutusest. Üldplaneering näeb ette A. Hahni tänava lõigu - Nurme ja Vabaduse tänavate vahel - muuta jalgratta- ja jalgteeks, kus autoliiklus võib olla lubatud ainult valdaja loal. Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted: 1) perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed peavad arvestama kõigi erivajadustega inimeste liikumisvajadusi; 2) olulise avaliku huviga jalgratta- ja jalgteede kavandamisel antakse projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi avatud menetluse; 3) tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;  jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel; 4) reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normide kohase eraldusribaga;  kitsastes oludes, kus ei ole võimalik jalg- ja jalgrattatee vahele kavandada eraldusriba, tuleb liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu; 5) jalgratta- ja jalgtee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsad lahendused võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui jalgratta- ja jalgteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk vmt), on ratturite ruumivajadus tavapärasest suurem; 6) sõidutee lähedal kulgev jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee; 7) kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega; 8) sildade ja viaduktide ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade ja viaduktide rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele; 9) raudtee kaitsevööndisse kergliiklustee kavandamisel või raudtee kaitsevööndit läbiva kergliiklustee kavandamisel tuleb teha koostööd raudtee valdajaga ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning lähtuda vastavatest seadusandlikest piirangutest. Kergliiklusteed kavandada väljapoole raudteemaad ning vajadusel ette näha meetmed, mis takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte ettenähtud kohtades; 10) riigitee kaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattateede planeeringutele tuleb küsida Transpordiametilt eelnevalt tehnilised tingimused; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 71 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde võimalusel kavandada autoparklad. 5.1.4 PARKIMINE Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on olnud probleemiks parklate ja parkimiskohtade puudumine suvisel perioodil, mil linna külastab väga palju suvitajaid. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on toodud nii olemasolevad kui ka planeeritud parklad, millega üritatakse parkimise probleemi leevendada. Parkimiskohad tuleb tagada vastavalt kehtivatele normidele. Parkimisalade arendamise põhimõtted: 1) kõikidel katastriüksustel (v.a ühiskondlike ehitiste ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada katastriüksuse siseselt vastavalt kehtivatele normidele ja ala kasutusotstarbele;  tiheasustusaladel peab igal ühepereelamul, kaksikelamusektsioonil ja ridaelamu boksil olema vähemalt 2 parkimiskohta oma katastriüksusel;  Narva-Jõesuu linnasiseses linnas tuleb korterelamutel oma katastriüksusel ette näha minimaalselt 2 parkimiskohta korteri kohta, lisaks sellele tuleb ette näha viie korteri peale vähemalt üks täiendav külastajate parkimiskoht; 2) parklate rajamine toimub projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimistingimused parkla projekteerimiseks annab kohalik omavalitsus. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; 3) liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool riigiteed ja alaga samal teepoolel; 4) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise võimalus); 5) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel võiks soovitatavalt olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus spetsiaalselt kasvumulda on vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele; 6) parklad tuleb eelistatult katta vett läbilaskva sillutisega või muu vett läbilaskva katendiga. Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud parkimist. Soovitused Soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad ja jalgrattaparklad. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 72 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on toodud avalikult kasutatavad teed. Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik tee, tänav ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikult kasutatavad teed on näidatud kohtadesse, kus tee teenindab vähemalt kahte katastriüksust. Vähemalt kahte katastriüksust teenindava eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse teele sundvaldus või tee sundvõõrandatakse. Eratee avalikuks kasutuseks määramine võib toimuda ka muul mõjuval põhjusel ja avaliku huvi korral (nt juurdepääsu tagamine kallasrajale, matkarajale, looduse õpperajale, suusarajale, vaatamisväärsusele või muule avalikule objektile). Avalik transpordi maa-ala katastriüksus moodustatakse uutel arendustel alates juurdepääsuvajadusest vähemalt viiele elamumaa katastriüksusele või muu avaliku huvi korral. Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. 5.1.6 RAUDTEE Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn – Tapa – Narva raudteeliin peatusega Vaivaras. Lisaks reisijate ja kauba veoks kasutatavatele raudteedele on kohaliku omavalitsuse territooriumil Eesti Energia põlevkivi raudteed. Uute raudteelõikude või olemasolevas raudteekoridoris täiendava rööpmepaari kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele. Raudteega piirnevate alade planeerimisel tuleb arvestada müratõkkeseinte ja piirdeaedade ehitamise vajadusega, kuna seoses perspektiiviga tõsta reisirongide liikumiskiirust kuni 160 km/h tuleb piirata jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti. Rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee. Riigiteede teehoiukavas 2020-2030 on ära toodud kõrvalmaanteele Sillamäe – Viivikonna (tee nr 13106) viadukti ehitus üle Tallinn – Narva raudtee. Teehoiukavas on märgitud ehituse indikatiivseks realiseerimise ajaks 2024. aasta. Kaubarongide parema teenindamise eesmärgil on planeeritud Vaivara raudteejaama laiendamine. Jaama põhjakülge kavandatakse juurde ehitada kaks rööbasteed (jaamateed). Olemasolev raudtee kaitsevöönd laieneb põhja poole. Planeeritud on Vaivara–Viivikonna–Sirgala raudtee ( kuulub Enefit Power AS) ja Sillamäe sadama raudtee (kuulub AS Sillamäe Sadam) ühendamine. Uue ühendustee rajamisel tuleb lahendada Tallinna–Tapa– Narva raudteega ristumine (nt raudteetunneli rajamisega olemasoleva raudtee alt). Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 73 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus. Rööbasteede arendamise põhimõtted: 1) olemasolevate raudteerajatiste laiendamiseks ja ümberehitamiseks (s.h jaamateede juurde- või ümberehitamiseks tiheasustusalasse jäävas Vaivara jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamiseks antakse projekteerimistingimused läbi avatud menetluse; 2) olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega; 3) uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas; 4) tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad; 5) jalgratta- ja jalgteede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km; 6) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks; 7) erilist tähelepanu (detailne uuring või eksperthinnang) tuleb pöörata maapinna vibratsioonile juhul, kui uusi objekte kavandatakse raudteele lähemal kui ca 20-30 m. Nimetatud raudteeäärsesse tsooni on soovitatav ette näha ainult uusi tootmis- või ärihooneid. Uusi eluhooneid tohib sinna rajada ainult erandjuhtudel ja eritingimustel, kui kombineeritakse erinevaid müra ning vibratsiooni mõjusid leevendavaid meetmeid: hoonete välispiirde kõrge helipidavus, müratõkkeseinte rajamine, hoonesiseselt tubade jaotuse planeerimine (tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele), vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonilahenduste kasutamine. Vastavad tingimused tuleb määrata detailse hinnangu käigus; 8) uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400 m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid jms); 9) rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt mobiilsidemastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 74 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 10) raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimusest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud; 11) uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis on sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“; 12) tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele;  uute samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele; 5.1.7 MATKARAJAD, TERVISERAJAD JA SUUSARAJAD Matkarada on jalgsi matkamiseks ettenähtud rada. Matkarada on pinnasrada, mis on tähistatud viitadega ning alguspunktis asub matkaraja kaart. Terviserada on jalgsi või rattaga liiklemiseks mõeldud kõvakattega, selgelt tähistatud ja valgustatud tee. Võimalusel asub terviseraja ääres tervisespordi tegemise varustus (näiteks välijõusaal). Turismi ja puhkemajanduse arendamiseks tuleb tagada olemasoleva väljakujunenud turismitaristu ja selle rajatiste korrashoidmine ja säilitamine. Turismiobjektide kättesaadavuse tagamiseks tuleb rajada uusi turismitaristu objekte. Olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad ning terviserajad on toodud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel. Matkaradade ja terviseradade arendamise põhimõtted: 1) säilitada võimalikult suures ulatuses väärtuslik kõrghaljastus ja selle kasvutingimused; 2) radade rajamine on võimalik ainult maaomanike nõusolekul (riigimaa kasutamine tuleb kooskõlastada); 3) kõik rajad peavad olema selgelt tähistatud viitadega; 4) radade rajamisest on eelnevalt vaja teavitada omavalitsuse elanikke (soovitavalt läbi projekteerimistingimuste avatud menetluse); 5) omavalitsusega on vaja kooskõlastada radade hooldamise plaanid;  arvestada teede hilisemaks hoolduseks kasutatavate masinate mõõtmete ning võimalustega; 6) radadel on keelatud maastikusõidukitega liiklemine, kui see ei ole eelnevalt kooskõlastatud omavalitsusega; 7) riigimetsa rajatavate radade tingimused tuleb läbi arutada Riigimetsa Majandamise Keskusega ja sõlmida radade haldamiseks maarendileping; 8) kaitstavatel loodusobjektidel tuleb matkaraja rajamine kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 75 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 5.1.8 VEESKAMISKOHT Juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi tohib rannale või kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega ning tagatud on piisav manööverdusala ujuvvahendite vette laskmiseks. Planeeritud veeskamiskohad:  Kudruküla veeskamiskoht;  Mustajõe veeskamiskoht Mustajõe kordoni lähistele (slipp ei tohi asuda vahetult kordoni aia vastas);  Narva-Jõesuu linnasisese linna veeskamiskoht (Kalda tn 10 (51301:001:0170)). 5.1.9 MAASTIKUSÕIDUKITEGA LIIKLEMINE Maastikusõidukitega5 liiklemist reguleerib liiklusseadus. Maastikusõidukitega liiklemisel ei tohi tekitada kahju keskkonnale ja maavaldajale ning tuleb tagada liiklusohutus. Väljaspool teid on lubatud liigelda muinsuskaitsetööde teostamiseks, spordi- ja kultuuriürituse korraldamiseks, mis tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Vastavalt liiklusseadusele ei nõuta eriluba politsei- ja tollitöötajatelt ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegijatelt, muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Maastikusõidukitega on keelatud liiklemine puhke- ja virgestustegevuse maa-alal ning jalgratta- ja jalgteedel. Narva-Jõesuu linnasise linna rohealadel ja munitsipaalomandis oleval metsamaal on maastikusõidukitega, mootorratastega ja muude mootorsõidukitega sõitmine keelatud. Riigimetsas (väljas pool teid), looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel ja püsielupaikades on keelatud maastikusõidukiga (samuti mootorrataste, mootorsõidukitega) sõitmine välja arvatud kui see on seotud riigimetsa majandamise ja hooldamisega. Kaitstaval alal liiklemist reguleerib ala kaitse-eeskiri. 5.1.10 NAVIGATSIOONIMÄRGID Narva-Jõesuu linnas paikneb kolm navigatsioonimärki: 1) Narva-Jõesuu tuletorn 001; 2) Narva-Jõesuu jõesihi alumine tulepaak 015; 3) Narva-Jõesuu jõesihi ülemine tulepaak 016. Navigatsioonimärkide vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas tuleb ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. 5 Maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk. Maastikusõidukiks loetakse ATV ja mootorsaan. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 76 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 5.2 Tehniline infrastruktuur Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. 5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Elektrivõrke haldab Narva-Jõesuu linnas VKG Elektrivõrgud OÜ. Elektri põhivõrgu osas on kavandatud järgnevad muudatused (kujutatud ka skeemil 16):  rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 202;  Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor, kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru-Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025);  330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse kolme otsaga Tartu-Balti- Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega). Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023;  Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse optimeerida, mille käigus demonteeritakse osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani. 110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330 kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani.  olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin. Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna liinile Ahtme-Balti.  Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 77 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 16. Elektri põhivõrgu kavandatavad muudatused (Autor: Elering, 2022) Lisaks on üldplaneeringuga säilitatud võimalus ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse torujuhtmega. Torujuhtme trajektoor on kujutatud Taristu ja tehnovõrkude joonisel. Samuti nähakse ette Olgina alevikku läbiva 35 kV õhuliini paigutamine Tallinn-Narva maantee kõrvale maakaablisse. Kavandatud maakaabli asukoht on toodud taristu ja tehniovõrkude joonisel. Ülevaade olemasolevatest liinidest ja alajaamadest on leitav seletuskirja lisas 15. Elektripaigaldiste lähialal tuleb arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel tuleb lähtuda funktsionaalsusest, turvalisuse tagamiseks peavad valgustatud olema eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ning olemasolevad ja kavandatavad elamupiirkonnad. Kasutada tuleb energiasäästlikke valgusteid. Soovitused Soovitatavalt tuleb projekteerida uued ning rekonstrueeritavad elektriliinid maakaablitega. 5.2.2 GAASI PÕHIVÕRK Narva-Jõesuu linnas on A-, B-, C- ja D-kategooria torustikud. Gaas jõuab linna Riigiküla-Narva-Jõesuu C- kategooria magistraalgaasitorustiku kaudu. Üldplaneeringuga on planeeritud gaasitorustiku pikendamine L. Koidula, Raja, Kungla, Kesk, Sepa, J. Poska ja Kalda tänavatele. Uute hoonestusalade varustamisel Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 78 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering gaasiga lahendatakse gaasitrasside täpne paiknemine detailplaneeringute koostamise käigus. AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonnas on lubatud gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel, biometaani tootmisjaamade ja -sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise eesmärgil. Gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks on enne projekteerimist vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimused. 5.2.3 TAASTUVENERGIA Taastuvenergeetika seisukohast on Narva-Jõesuu linnas perspektiiv arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat. 5.2.3.1 TUULEENERGIA Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 5.2.3.2 PÄIKESEENERGIA Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks päikesepaneele koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud. Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide hooldamisel on keelatud kasutada taimemürke. Hooldamiseks on sobivateks meetoditeks näiteks karjatamine, niitmine või taimekasvu takistava geotekstiili kasutamine. Päikesepaneelid peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Elektromagnetilise ühilduse nõuetele mittevastavad päikesepaneelid võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Oma tarbeks rajatud päikesepaneelide6 kavandamise tingimused: 1) tiheasustusega alal katastriüksuse piires üldjuhul mitte paigaldada paneele maapinnale katastriüksuse tänavapoolsele alale. Tiheasustusalas päikesepaneelide kavandamine ei ole kõrghaljastuse likvideerimise ja üldplaneeringus või detailplaneeringus seatud haljastuse mahu vähendamise aluseks; 2) tiheasustusega aladel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt ning täites ehituseadustiku nõudeid; 3) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid lahendada kogu hoonele terviklikult ja hoone arhitektuuriga sobivalt ning täites ehituseadustiku nõudeid; 6 Oma katastriüksuse tarbeks rajatud paneelideks loetakse maapinnale paigaldatud paneele võimsusega mitte üle 50 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 79 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 4) väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel, kus on levinud katusetüübiks viilkatus, tuleb päikesepaneelid paigutada paralleelselt katuse kaldega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine (päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms) kui on arvesse võetud hoone arhitektuuriga sobivust ning tänavaruumi ilme säilimist. 5.2.3.3 MAASOOJUSSÜSTEEM Narva-Jõesuu linna aladel sobivad kasutamiseks üldjuhul kinnist tüüpi horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus tohib kasutada keskkonnaohutuid aineid. Puurkaevude sanitaarkaitse- ja hooldusalas on maasoojussüsteemide rajamine keelatud. Planeeritavad vertikaalsed maasoojussüsteemid ei tohi ulatuda ühisveevärgi või lähedal asuvate puurkaevude veekihtideni. Soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m. Katastriüksuse piirile lähemal on lubatud ehitada naabriga kirjaliku kokkuleppe alusel. Horisontaalse maasoojussüsteemi rajamine ei ole üldjuhul lubatud tiheasustusalal (ekspertiisi alusel ja omavalitsuse kaalutlusotsusega lubatud). Iga kaitstava loodusobjekti alal tuleb seal maasoojuse kasutamiseks küsida looduskaitseala valitsejalt nõusolek. Maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis. Maasoojussüsteemi rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt, ehitusluba, ehitusteatis) on vaja näidata maasoojussüsteemi rajamise tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina). Detailplaneeringus või projektis peab olema näidatud maasoojussüsteemi kontuuride paiknemise ala. Kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu teenindusala (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri. 5.2.4 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Narva-Jõesuu jääb Ida-Eesti vesikonda. Narva-Jõesuu maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt kaitsmata või nõrgalt kaitstud (skeem 17). Esineb ka keskmiselt kaitstud ja kaitstud alasid. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 80 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Skeem 17. Narva-Jõesuu linna esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Kaart: Maa-ameti geoportaal, 1: 50 000 ja 1:400 000 geoloogiline baaskaart, 2020). Likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peab toimuma reoveest lahkvoolselt. Järgida tuleb veeseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid. Tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 81 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Narva-Jõesuu linna aladele jääb Narva linna Mustajõe veehaare, kus tuleb arvestada veeseadusest tulenevate nõuetega. Veehaare on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Uute tootmismaade planeerimisel on vajalik arvestada läheduses asuvate pinna- ja põhjaveekogudega ning vajadusega tagada nende igakülgne kaitse tootmisega kaasnevate mõjutuste eest. Rakendada tuleb kõiki võimalikke ja majanduslikult mõistlikke meetmeid, millega tagatakse pinna- ja põhjaveekogude maksimaalne reostuskaitstus. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja puhastamisega. Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Põhja- ja pinnavee kasutamisel ja kaitse korraldamisel, sh detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb arvestada veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega. Narva-Jõesuu linna vee- ja kanalisatsioonivõrk lahendatakse Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas. Suuremad puhastid on toodud lisas 15. Piirkondades, kus ühiskanalisatsiooni pole, tuleb reovee käitlemisel lähtuda Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Suvila- ja aiandusühistutel on lubatud rajada kas kogumismahuti või kuivkäimla lahendus. Kogumismahuti miinimum suuruseks on 3 m3. Täita tuleb kõik heitveele seatud normid. Aiandus- ja suvilaühistutes on lubatud rajada puurkaev mitme kinnistu teenindamiseks, jälgides seaduses toodud nõudeid. Veevärgi ja reovee süsteemide rajamisel järgida seadustes toodud omavahelisi kauguseid. Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja Vaivara reoveekogumisaladel on omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Reoveekogumisala on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. 5.2.4.1 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD Narva-Jõesuu linna tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Tuletõrje veevõtukohad on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Kohaliku omavalitsuse territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Kui ei ole tagatud piisavat veevarustust, tuleb planeerimise ja projekteerimise käigus igakordselt hinnata täiendavad veevarustuse kavandamise vajadust. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 82 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 5.2.4.2 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on 100% ühisvoolne kanalisatsioon ja eraldi sademeveetorustikke ei ole rajatud. Hetkel on osaliselt probleemiks saastunud sademevee sattumine Narva jõkke ja Narva linna reoveepuhasti ülekoormatus ühiskanalisatsiooni suunatud sademevee tõttu. Oluline on jälgida, et edasisel planeerimistegevusel lahendatakse sademevee kogumine kinnistutelt muul alternatiivsel viisil ja sademevett ei suunataks ühiskanalisatsiooni, et mitte liigselt koormata Narva linna reoveepuhastit. Kliimamuutused avalduvad muuhulgas sademete jaotuse muutumisega. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused. Sadamete hulga kasvu (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem) ja intensiivsete vihmahoogude (suureneb tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm)) tõttu on oluline tähelepanu pöörata sademevee käitlusele ning seda eelkõige kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud lahendused). Linnaliste alade arendamisel eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda vähendades üleujutusohtu. Tingimused sademevee immutamiseks ja sademevee süsteemide toimimise tagamiseks: 1) detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi. Lisaks tuleb tagada kraavide hooldamise jaoks vajalik ruum; 2) planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (keelatud on sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele); 3) sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naaberkinnistu olemasolevat olukorda; 4) sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus kehtivates õigusaktides sätestatule; 5) uue sademevee kraavi rajamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsusega tuleb kooskõlastada kraavi asukoht, pindala, pikkus, hooldamine, kasutatavad materjalid. Lisaks tuleb vajaduse hindamiseks esitada situatsiooni kirjeldus;  Narva Jõesuu linnasiseses linnas Saare maaüksusel (katastriüksuse tunnus 85101:003:0057) on lubatud olemasoleva sademevee kraavi asukoha muutmine (olemasoleva kraavi likvideerimine ja uue kraavi rajamine vastavalt Taristu ja tehnovõrgud joonisel toodud asukohale) kui selle jaoks taotletakse kohalikult omavalitsuselt projekteerimistingimused; 6) sademevee kraavi rajamine on võimalik kõrval asuva(te) katastriüksuse omanike nõusolekul, kelle veerežiimi hakatakse muutma; 7) munitsipaalomandis oleva sademevee kraaviga liitumine ja hilisem hooldamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; 8) truubi ja silla rajamine üle Narva-Jõesuu linnasisese linna munitsipaalkraavi peab olema kooskõlastatud omavalitsusega; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 83 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering  Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on lubatud sademevee kraavile paigaldada minimaalselt 500 mm läbimõõduga toru/truup;  üle kraavi kulgeval juurdepääsutee osal on lubatud kasutada ainult tänavakive, et lihtsustada truubi hooldamist ja vajadusel vahetamist. Omavalitsusega tuleb kooskõlastada kasutatavad materjalid ja truubi suurus; 9) keelatud on aia ehitamine sademevee kraavi nõlvadele lähemal kui 1 m; 10) sademevee kraavis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui see ei ole kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega; 11) sademevee kraavi tuleb regulaarselt hooldada (vähemalt 1 kord aastas) - ümbrus korrastada, taimestik, voolutakistused, risu ja setted eemaldada; 12) soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; 13) uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-bensiini-liivapüüdurid vm); 14) sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud; 15) sadevee juhtimisel maaparandussüsteemi või maaparandussüsteemi eelvoolu on eelnevalt vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus. Soovitused Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on soovitatav luua veeühistu sademevee eesvoolude haldamiseks. Veeühistuga liitumiseks tuleb koostada sademevee arvutus. 5.2.5 SOOJAVARUSTUS. Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele (sh Narva-Jõesuu linna soojamajanduse arengukava 2016-2026). Kaugkütte piirkonnad hõlmavad: Narva-Jõesuu linnasisese linna kesklinna osa, Olgina ja Sinimäe alevikku. Narva-Jõesuu linnasiseses linnas kasutavad soojavõrgu küttesüsteeme põhiliselt kortermajad ja ühiskondlikud asutused. Katlamajad kasutavad kütusena biomassi, looduslikku gaasi ning alevikes ka põlevkiviõli. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõikidele kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on ehitatav või rekonstrueeritav tarbijapaigaldis soojusega varustamiseks. Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga. Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muid kütteviise alljärgnevate ehitiste korral: Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 84 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering  ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemalt liitunute varustuskindluse;  ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskküttest loodussõbralikumaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, maagaas jne);  ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi;  ajutised ehitised. Soojavarustus väljaspool kaugkütte piirkonda lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne). Olemasolevad korterelamud tuleb võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel on tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte). 5.3 Maaparandussüsteemide maa-alad Ülevaade olemasolevatest maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 16. Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas kohaliku omavalitsusega. Maaparandushoiukavade koostamisel arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, puistute koosseis ja kvaliteet ning puidu kättesaadavuse raskenemine liigniisketest metsadest). Arvestada prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta jooksul ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude ja seega ka väiksemate maksimaalsete veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb arvestada, et suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 85 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 6 Ohtlikud ettevõtted Narva-Jõesuu linnas paiknevad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad on toodud Taristu ja tehnovõrkude joonisel, ohtlike ettevõtete loetelu KSH aruandes (lisa 1). Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna territooriumile Sillamäel paiknevate OÜ EuroChem Terminal Sillamäe ammoniaagi terminali ja AS Silsteve ohualad. Narva-Jõesuu linnas on lubatud ohtlikke ettevõtteid kavandada suurõnnetuse ohuga piirkonda (vastav joonis ptk 2.8.10), mujale pole ohtlikke ettevõtteid planeeritud. Ohtlike ettevõtete ja nende ohualade kavandamise ja arvestamise üldised põhimõtted: 1) uue ohtliku ettevõtte rajamisel ja olemasoleva ohtliku ettevõtte mõjualasse uue tegevuse kavandamisel tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud nõuetest; 2) ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei ole soovitatav kavandada uut elamurajooni ning suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus-, kaubandus- ja meelelahutusasutust, spordirajatist ning puhkeala; 3) ühiskondlike hoonete kavandamisel eelistada alasid, mis ei asu ohtliku ettevõtte vahetus läheduses. Alternatiivsete asukohtade puudumisel kasutada mõju leevendavaid meetmeid (nt planeerida mänguväljakud teest/tootmishoonest kaugemale ja suunaga teest eemale, rajada kõrgem ja tihedam haljastus (nt hekk) tee ja objekti vahele teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja ohtlike mõjude vähendamiseks); 4) vältida tuleb ohtlike ettevõtete kavandamist asukohta, kus ohtliku käitise eriti ohtlik või väga ohtlik ohuala võib ulatuda eluhooneteni, suuremale inimeste hulgale mõeldud ärihooneteni, ühiskondlike hooneteni, spordirajatisteni ja puhkealadeni; 5) ohtliku ettevõtte ohualasse tegevuse kavandamisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajooni, avalikus kasutuses oleva hoone ja ala, puhkeala ning võimaluse korral peamiste liikumisteede vahel. 7 Olulise ruumilise mõjuga ehitis Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel. Narva-Jõesuu linnas on olemasolevateks olulise ruumilise mõjuga ehitiseks:  Orica Eesti OÜ, kus käideldakse ammooniumnitraati, naatriumnitraati ja lõhkematerjale. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille ohuala raadius on 2 256 m;  Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas, kus käideldakse lämmastikku; argooni; väävelhapet; nalco 2510; nalco 8506 plus; nalco 8514 plus; nalco 3D Trasar 3DT199; nalco 3D Trasar 3DT1129. Tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte, mille ohuala raadius on 125 m;  Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus;  Enefit Power AS õlitehas;  Enefit Power AS tuhaväljad. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 86 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga ehitisteks on:  Narva lennuväli (EENA)- kui rajatakse vähemalt 1 000 m pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Lennuvälja piirangupinnad on leitavad Maa-ameti geoportaali lennunduskaardilt;  Narva-Jõesuu kaubasadam- kui hakatakse teenindama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu. Narva kaubasadamana käsitletakse Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) Kalda tn 20a (51301:001:0114) katastriüksust;  Põlevkivituha töötlemise käitis- Auvere külas paikneva Õlitehase maa-ala läheduses. 8 Likvideeritavad hooned Üldplaneeringuga on planeeritud likvideerida Auvere küla Narva metskond 17 (85101:012:0200) katastriüksusel paiknevad hooned (skeem 18). Katastriüksus on riigiomandis maatulundusmaa. Antud hoonetel puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk hooned on alale püstitatud ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja hoonetele puudub juurdepääs mööda maismaad, mistõttu on raskendatud vajadusel päästetehnika juurdepääs hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele on tagatud läbi Koiduvalguse aiandusühistu ja mööda veekogu. Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel eraisikute poolt. Samuti asub Auvere küla Narva metskond 95 (85101:001:0737) katastriüksusel varisemisohtlik hoone, mis on planeeritud likvideerida. Tegemist on riigiomandis maatulundusmaaga. Ainus ligipääs hoonele on läbi Koiduvalguse aiandusühistu ja mööda veekogu. Skeem 18. Likvideeritavad hooned Narva metskond 17 ja 95 katastriüksusel. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 87 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 9 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on radoonirisk valdavalt kõrge (skeem 19). Suuremas osas jääb pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele. Soome lahe rannikualal esineb ka ülikõrge radooniriskiga alasid, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab kohati (Pimestiku ja Udria küla juures) isegi 500 kBq/m³. Lõuna poole liikudes radoonisisaldus pinnaseõhus väheneb (Eesti geoloogiateenistus, 2020). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 § 2 sätestab, et hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Rangem radoonisisalduse viitetase (väiksem kui 200 Bq/m³) kehtib koolieelsete lasteasutuste ja koolide ruumides (vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrusele nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele”). Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud. See kuidas projekti kohaselt ehitatud hoone puhul tagatakse, et hiljem selle kasutuse käigus vastaks hoone ruumide siseõhk kehtestatud nõuetele, jäetakse projekteerija otsustada. Skeem 19. Radooniriski levilad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (Eesti geoloogiateenistus, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 88 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 10 Müra normtasemed Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on näidatud tabelis 2. Tabel 2. Müra kategooriate liigitus. Müra kategooria Üldplaneeringu alusel I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja ehk vaiksed alad parkmetsa maa-ala, supelranna maa-ala, kalmistu maa- ala II kategooria – haridusasutuste, Ühiskondlike ehitiste maa-ala7, elamu maa-ala tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Ühiskondlike ehitiste maa-ala8, sadama maa-ala, äri ja alad tootmise maa-ala Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase. Uute müratundlike alade (I-IV kategooria, vt tabel 2) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega aladel tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud taotlustasemetega. Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel või projekteerimisel kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel. Eramute piirkonnas on efektiivseimaks meetmeks müratõkkeseinte rajamine, korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välisfassaadi heliisolatsiooni parandamine. Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus. 7 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul 8 v.a II kategooria all toodud Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 89 / 91  Narva-Jõesuu linna üldplaneering Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie või muu metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi. 11 Üldplaneeringu elluviimine Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele ja maa- alade munitsipaliseerimisele. Detailplaneeringuid koostatakse üldjuhul vastavuses üldplaneeringuga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse kohaliku omavalitsuse arengu iseärasusi. Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist; enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest. Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms). Asenduspuude istutamise põhimõtted tiheasustuse alal tuleb sisse viia Narva-Jõesuu linnasisese linna raiekorda. Eesmärk on säilitada kõrghaljastuse tänane osakaal Narva-Jõesuu linnasises linnas. 12 Ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks Üldplaneeringuga täpsustatakse maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas: 1) Rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine - arvestatud on maastiku iseloomu, korrigeerides rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire selliselt, et rohevõrgustiku alad ühtiksid paremini looduslike aladega, kattuksid vähem põllumajandusmaadega ning asustusaladega. Rohevõrgustiku korrigeerimisel lähtuti rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. 2) Väärtuslikud maastike paiknemine:  Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust arvati välja Kudrukülas paiknev tootmiskompleks ja suvilaühistu, mis ei esindanud väärtusliku maastiku väärtusi. Maastikule liideti juurde Puhkova küla elamute rajoon, kus on välja kujunenud miljööväärtuslik asustusstruktuur ja mis täiustab ja mitmekesistab olemasolevaid väärtusi.  Sinimäe väärtusliku maastiku koosseisust arvati välja Vaivara küla ja Perjatsi küla kandis ning Hundinurga ja Udria küla kandis asuvad maa-alad, millel ei tuvastatud analüüsi käigus antud väärtuslikule maastikule omaseid väärtusi või muid maastikulisi väärtusi, mis vajaksid eraldi kaitset.  Narva väärtuslikust maastikust arvati välja Narva-Jõesuu linna aladel paiknev osa, sest antud osal puudusid silmapaistvad ja kaitseväärtustes kirjeldatud väärtused. 3) Linnalise asustusega alad - maakonnaplaneeringu järgi loetakse linnalise asustusega alasid elanike, töökohtade kui ka teenuste peamise koondumise kohtadeks. Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 90 / 91 Narva-Jõesuu linna üldplaneering puhkealasid. Tegemist on aladega, kus on perspektiivne linnalise elukvaliteedi teke. Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel on arvestatud tegelikku ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutusotstarbeid ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengualasid:  Narva-Jõesuu linnasisene linn - linnalise asustusega ala on suurendatud vastavalt asustusüksuse piiridele. Põhiliselt on liidetud linnalise asustusega alaga linnaelanike poolt aktiivselt kasutatavad puhke- ja rekreatsioonialad. Tegelikke maakasutusotstarbeid ja olemasolevat linnalise ala struktuuri arvestades on linnalise asustusega ala suurendatud ka elamu- ja äripiirkonna arvelt.  Sõtke ja Perjatsi küla (Sillamäe linna läheduses) - linnalise asustusega ala on vähendatud, sest Narva-Jõesuu omavalitsuse piires ei asu seal kompaktselt väljakujunenud linnalise asustusega ala. 4) Jalgratta- ja jalgteede paiknemine – jalgratta- ja jalgteede võrgustikku korrigeeriti võttes arvesse juba olemasolevat võrgustikku ning kohalike elanike vajadusi. 13 Ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks 1) Potentsiaalne tuulepark ja kõrge tuulepotentsiaaliga ala Üldplaneeringus ei ole käsitletud potentsiaalset tuuleparki ja kõrge tuulepotentsiaaliga alasid tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohtadele. Tuuleparkide rajamine Narva-Jõesuu linna aladele vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet 2) Uued linnalise asustusega alad  Üldplaneeringusse on lisatud tiheasustusaladena (ehk maakonnaplaneerignu mõistes linnalise asustusega aladena) Olgina alevik ja Sinimäe alevik administratiivüksuse piirides - kuna tegemist on alevikuga, on need seaduse kohaselt tiheasustusalad. Samuti on Olgina alevikus ühine veevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttepiirkond.  Üldplaneeringusse on lisatud tiheasustusaladena (ehk maakonnaplaneeringu mõistes linnalise asustusega aladena) Vaivara ja Viivikonna küla tihedama asustusega piirkonnad. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 91 / 91 NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERING LISAD Asukoht (L-Est’97) X 6584955 Y 719302 Töö nr 2019-209 Mai 2023  Narva-Jõesuu linn üldplaneering SISUKORD LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ................................................................ 3 LISA 2. NARVA-JÕESUU LINNA LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS .......................................................... 3 LISA 3. SIRGALA JA VIIVIKONNA KÜLADE OLEMASOLEVA HOONESTUSE SEISUNDI KIRJELDUS ............................................................................................................................................... 3 LISA 4. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID ......................................... 3 LISA 5. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA .............................................. 4 LISA 6. NARVA-JÕESUU LINNA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS......................................................................................................... 5 LISA 7. SADAMAD .................................................................................................................................... 6 LISA 8. MÄEERALDISED JA MAARDLAD .............................................................................................. 6 LISA 9. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ................................................................................................... 7 LISA 10. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID ...................................................................... 8 LISA 11. KULTUURIMÄLESTISED........................................................................................................... 12 LISA 12. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .......................................................................................... 14 LISA 13. VEEALAD ................................................................................................................................... 16 LISA 14. VARASEMA ÜLDPLANEERINGUGA VÄHENDATUD EHITUSKEELUVÖÖNDID.................. 18 LISA 15. SUUREMAD PUHASTID ............................................................................................................ 22 LISA 16. MAAPARANDUSSÜSTEEMID .................................................................................................. 23 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 2 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Esitatud eraldi dokumendina. Lisa 2. Narva-Jõesuu linna liiklusohutuse analüüs Esitatud eraldi dokumendina. Lisa 3. Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus Esitatud eraldi dokumendina. Lisa 4. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 368, 30.08.1012;  Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määruse nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“;  Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema poolt 28.12.2016 korraldusega 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);  Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“;  Ida-Viru maavanema 12.11.2001 korraldusega nr 1652 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“;  Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+, heaks kiidetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 määrusega nr 50;  Ida-Viru maakonna arengustrateegia tegevuskava 2019-2023, heaks kiidetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 määrusega nr 50;  Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrtusega nr 45 31.10.2018 vastu võetud „Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025“;  Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.04.2015 määrusega nr 64 vastu võetud „Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri“;  Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrusega nr 73 vastu võetud „Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025“;  Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“;  Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt 29.09.2010 määrusega nr 23 vastu võetud „Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022“;  Vaivara Vallavolikogu poolt 22.10.2014 määrusega nr 16 vastu võetud „Vaivara valla arengukava aastateks 2015-2020“; Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 3 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering  Vaivara Vallavolikogu poolt 31.03.2011 määrusega nr 26 vastu võetud „Vaivara valla jäätmekava 2011-2015“;  Vaivara Vallavolikogu poolt 09.12.2015 määrusega nr 36 vastu võetud „Vaivara soojusmajanduse arengukava 2015-2025“;  Vaivara Vallavolikogu poolt 24.04.2013 määrusega nr 74 vastu võetud „Vaivara valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine aastateks 2013-2025“;  Vabariigi Valitsuse 22.12.2022 vastu võetud määrus nr 137 „Haldusüksuste piiride muutmine Ida- Viru maakonna Sillamäe linnas ja Narva-Jõesuu linnas territooriumiosa üleandmisega“. Üldplaneeringus toodud nõuded ja tingimused, mis tulenevad teistest viidatud seadusandlikest dokumentidest, on ajas muutuvad, mis tähendab, et viidatud dokumendi muutumisel, muutub ka vastav põhimõte, mida üldplaneeringus on tingimusena käsitletud. Lisa 5. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Olulisemad infoallikad käesoleva planeeringu koostamisel olid teemade lõikes järgmised:  kaitsealad, kaitsealused liigid, veekogude kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndid, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused ning inventeeritud märgalad ja niidud, Natura 2000 alad ja ELFI poolt Natura kõlblikuks tunnistatud kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid – Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 19.04.2023;  roheline võrgustik ja väärtuslik maastik – Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (koostatud 2016);  mälestised – Muinsuskaitseamet, andmed seisuga 15.03.2023;  maardlad – Maa-amet, andmed seisuga 15.04.2023;  aluskaart – Maa-ameti Eesti põhikaart, andmed seisuga 08.03.2023;  halduspiirid – Maa-ameti andmed seisuga 01.05.2023;  katastripiirid ja olemasolev maakasutus – Maa-ameti andmed seisuga 08.05.2023;  ühinenud valdade varem koostatud üldplaneeringud;  teed – Maanteeameti teederegister, andmed seisuga 05.05.2023;  väärtuslikud põllumaad – Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (koostatud 2016);  elektriliinid ja alajaamad – AS Elering andmed seisuga 31.01.2019 ja OÜ VKG Elektrivõrgud andmed seisuga 03.05.2023;  riigikaitselised ehitised ja piiranguvööndid- Kaitseministeerium, andmed seisuga 30.09.2019;  tuletõrje veevõtukohad- Päästeamet, andmed seisuga 14.04.2023;  maaparandussüsteemid – Maa-ameti andmed seisuga 17.05.2023. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 4 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 6. Narva-Jõesuu linna arengukava strateegilised arengueesmärgid ja ülesanded nende täitmiseks Narva-Jõesuu linna tulevikuvisioon on ilus, puhas ja looduslähedane elukeskkond. Narva-Jõesuu linnasisene linn linna teiste asulatega on hästi seotud. Linnas on heal tasemel, kättesaadavad ning optimaalselt korraldatud avalikud teenused. Narva-Jõesuu linn on üle-eestiliselt ja rahvusvaheliselt tuntud Soome lahe äärne kuurort. Narva-Jõesuu linna arengukavas toodud linna arengu võtmetegurid Elanikkonna Ettevõtluskoostöö Planeeringud ja taristu juurdekasvatamine ja Heakord arendamine arendamine heaolu tagamine Õiglane hüvitis saaste ja Vee- ja keskkonnakvaliteedi kanalisatsioonitrasside Elanike linnas aadressiga Linna miljöö parandamine halvendamise ja lisamine, soojatrasside registreerimine mainekahjude eest remont Viivikonna ja Sirgala riikliku Eraarendajatele täiendavate Pikaajalise elanikkonna restruktureerimiskava Tondilossid korda võimaluste loomine kasvatamise meetmed koostamine Liikluse korraldamine, Sotsiaalteenuste Kuurordi aktraktiivsuse transpordikorralduse tugisüsteemi arendamine, Koolid korda ja kasvatamine parandamine lastele ja ühise noorsoosüsteemi spordiväljakuid juurde õpetajatele loomine Teadliku kohaturunduse Jäätmekäitluse ja teostamine koostöös Linnavalitsuse uus hoone prügikogumise ettevõtetega korraldamine Sotsiaalpindade Elanikele vajalike teenuste uuendamine ja juurde Mets ja pargid korda lisamine ehitamine Skeem 4. Narva-Jõesuu linna arengukavas välja toodud arengu võtmetegurid. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 5 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 7. Sadamad Andmed: Sadamaregister, 2020 Nimetus Aadress Pakutavad teenused Narva-Jõesuu sadam Suur-Lootsi tn 4, Narva-Jõesuu linn, Veesõiduki sildumise Ida-Virumaa võimaldamine Suur-Lootsi sadam Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Veesõiduki sildumise Suur-Lootsi tn 1d võimaldamine Narva-Jõesuu Kalda tn 32a, Narva-Jõesuu linn, Veesõiduki sildumise kalurisadam Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru võimaldamine maakond Kudruküla sadam Puhke, Kudruküla, Narva-Jõesuu Veesõiduki sildumise linnd, Ida-Viru maakond võimaldamine Lisa 8. Mäeeraldised ja maardlad Andmed: Maa-amet, 15.03.2023 MÄEERALDISED Aktiivne Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi Kaevandusloa nr nr Kirikuküla liivakarjäär 1473 945 L.MK/329486 liiv Kirikuküla II liivakarjäär 2172 945 KL-512383 liiv Narva karjäär 343 10 KMIN-073 põlevkivi Sirgala karjäär 279 34 KMIN-074 põlevkivi Menetluses Varu liik Nimetus Kood lubjakivi Laagna lubjakivikarjäär 1295 põlevkivi Sirgala karjäär 2015 MAARDLAD Maavara Nimetus Registrikaardi nr põlevkivi Eesti 10 põlevkivi Eesti 5 põlevkivi Eesti 34 liiv Kirikuküla 945 kruus Laagna 770 lubjakivi Laagna 785 turvas Puhatu 198 kruus Puhkova 713 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 6 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 9. Väärtuslikud maastikud Sinimäe (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass) Kaitseväärtused Hõlmab kogu endise Vaivara valla põhjaosa. Tegemist on väga mitmekesise piirkonnaga, kus kultuurilis- ajaloolise osise kõrval on esindatud tööstus-, põllumajandus- ning mõningal määral ka rekreatsiooniline maastik. Sillamäest idas jätkub endise Vaivara valla maadel pankrannik, mis Udriani moodustab järsu astangu. Udria lähedal asuvad neli kivikalmet, kaitse all on Udria oja kaldal asuv kivikülv. Vabadussõja käigus tähtsat rolli mänginud Udria dessandi koht on tähistatud mälestuskiviga. Meriküla all on üks väheseid paiku Põhja-Eesti rannikul, kus meri ulatub veel murrutama panga jalamit. Siin on mälestusmärgiga tähistatud 1944. aasta 14. veebruaril toimunud nõukogude vägede traagiliselt lõppenud dessandi maabumiskoht. Ala tsentri moodustavad kolm nn Vaivara Sinimäge - Pargimägi (84,6 m), Põrguhauamägi (83,2 m) ja Tornimägi (70 m). Sinimäed mängivad sümbolina tähtsat rolli, tähistades kohta, kus peeti II maailmasõja verisemaid lahinguid Eesti aladel. Sinimäed olid tähtsaks osaks nn Tannenbergi kaitseliinis, mille jäänuseid võib endiselt siin-seal märgata. Siia on püstitatud mitmeid mälestuskive nii nõukogude poolel kui ka saksa armees langenuile. Ala hõlmab lisaks Sõtke jõge, orgu ja Langevoja juga. Joa kõrgus ulatub erinevatel andmetel 3,3 - 5,2 meetrini. Sõtke jõe orgu läänest laskuval Langevojal on ka samanimeline joastik, enam kui 4 m kõrguse astanguga. Oja on uuristanud paari meetri sügavuse oru, mis joa kohal ja sellest pärivoolu laieneb paarikümne meetrini. Umbes 5 meetri ulatuses enne joa astangut langeb vesi astmeliselt 1,2 meetrit. Narva-Jõesuu (maakondliku tähtsusega, II klass) Kaitseväärtused Ala hõlmab Narva lahe rannikut Merikülast Narva jõe suudmeni, haarates kogu Narva-Jõesuu linnasisest linna ja osaliselt Puhkova küla. Tegemist on põhiliselt rekreatsioonilise maastikuga. Merikülast itta kulgev kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidete vöönd on ideaalseks suplus- ja puhkepiirkonnaks. Piki merekallast kõrguvad 40 m laiuselt liivaluited, luidete kõrgus on 6 - 10 m, üksikud kohad muuli pool servas kuni 12 m kõrgused. Luiteid katab suures osas pargiilmeline männimets ja pajuvõsa. Pajuvõsa on sama väärtuslik haljastus kui männid, kuna kinnistab liivaluiteid. Huviväärsetest loodusobjektidest asub Narva- Jõesuu-Udria tee ääres nn Šiškini mänd. Narva-Jõesuu linnas on veel säilinud mõningaid 19. saj lõpus ja 20. saj alguses ehitatud suvilaid ja pansione – omaaegsete pitskaunistustega puitarhitektuuri iseloomulikke näiteid. Suures osas on säilinud vana tänavate võrk ja pargid (kuursaali “Hele park” ja “Tume park”). Linna ilmet rikuvad kõvasti nõukogude perioodil ehitatud ning nüüd hooletusse jäänud hiiglaslikud puhkekodud. Eriti inetud on pooleli jäänud või hüljatud puhkekodude varemed. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 7 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 10. Miljööväärtuslikud alad ja objektid Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikeks objektideks: Ehitise kasutusviis Aadress Kaitseväärtus Sanatooriumi „Narva- Jüri tn 5 Plastiliselt vormitud väike krohvitud seintega hoone on Jõesuu” IV korpus neofunktsionalistiku arhitektuuriga. Kahe, osaliselt 3- kordne hoone on L-kujulise põhiplaaniga, mille tiibu ühendab kaarja välisseinaga vestibüül, mille õhuruum läbib kõiki korruseid. Peale numbritubade ja abiruumide on keldris saun, bassein ja piljardiruum. Elamu/suvila Kiriku tn 4 Elamu Linda tn 15a Kahekorruseline kivist neofunktsionalistlik hoone, mille esifassaadi ilmestab ümara vormiga tugevalt eenduv trepikojaplokk. Fassaadid on kaetud silekrohviga ja värvitud. Elamu/suvila Nurme tn 16 Rajatud 19. saj lõpus elamuks/suvilaks. Nõuk. perioodil teostatud remondi käigus tõenäoliselt kaotanud osaliselt autentset dekoori, kuid säilitanud üldilme. Kahest erineva korruselisusega hoonemahust koosnev puithoone. Hoonet ilmestab mõõdukas saelõikedekoor ning kombineeritud kujundusega laudis. Paikneb tänavast eemal katastriüksuse sügavuses. Autentsena säilinud otsaseinad. Elamu Nurme 27 Ühekorruseline viilkatuse ning dominantse kahekorruselise klaasitud verandaga puithoone. Hoonet ilmestab mõõdukas puitdekoor ning kombineeritud kujundusega laudis. Elamu/suvila Nurme tn 38 Ühekorruseline madala viilkatusega puithoone. Hoonet ilmestab venepärane puitpitsdekoor ning kombineeritud kujundusega laudis. Veetorn Pargi 3a Tegemist on kahese mahuliseliigendusega ehitisega: betoonist alumine koonduv silinder ja punasest tellisest ülemine silindriline veepaagi osa, mida toetavad metallist tarindid (ülaosa on tõenäoliselt ehitatud hiljem) Elamu Raja tn 65 Kahekorruseline puithoone, mille esifassaadilt eendub dominantne kahekorruseline klaasitud veranda. Fassaade ilmestab mõõdukas puitpitsdekoor ning kombineeritud kujundusega laudis. Elamu Raja tn 79 Kahekorruseline viilkatusega puithoone, mille esifassaadilt eendub dominantne kahekorruseline klaasitud veranda. Fassaade ilmestab kombineeritud kujundusega laudis. Tuletorn Tuletorni tn 1 Tegemist on punase-valgevöödiliseks värvitud 36,7 m kõrguse silindrilise taribetoontorniga, mille tipus on poolkerakujulise katusega laternaosa. Sanatoorium Vabaduse tn 75 Puhastest tellisest 9-kordse tornja mahuga magalale liitub “Põhjarannik” 2-kordne saaliosa. Liigendatud mahtu seovad ümara vormiga rõdupiirded. Hoone on ainulaadne oma imporditud arhitektuurilise keele poolest, kuid jääb samas solidaarseks põhjamaisele modernismile. Üks vähestes sanatooriumidest, kus on terviklikult lahendatud ümbruse kujundus ja haljastus. Sirgala küla mälestuskivi Vana Luteri kalmistu Alale on maetud palju kultuuritegelasi ning püsitatud erinevaid skulptuure. Vältida tuleb peale matmist. Vajalik on ala puhastada võsast. Paikneb linnakalmistu alal kvartalis 2, 3, 4 ja 5. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 8 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Gendti mälestusmärk 1877. aastal püstitatud ausammas on säilinud tänaseni, kuigi vajab korrastamist. Rootsi kants Pimestiku ja Rootsi kantsi või ka valli nime all tuntud tõkkerajatis on Perjatsi küla piiril osaks venelaste rajatud kaitsesüsteemist, mis kaarekujuliselt ümbritses Narva linna. Ehituslikult on tegemist lihtsa valliga, mille lääne- ja lõunanõlv (oodatav ründesuund) oli järsem, piirnes kraaviga ja kus paiknesid reduudid ehk etteulatuvad kahuripositsioonid. Paremini on Rootsi kants säilinud Rootsikrantsi talu (varasem nimi Kantsitaga) piiril, mis ühtlasi on Pimestiku ja Perjatsi külade piiriks. Narva-Jõesuu linna miljööväärtuslikud alad: Lõkke suvilaühistu Lõkke suvilaühistus on väärtuslik eelkõige piirkonnale iseloomulik hoonestusstruktuur. Hooned asuvad kobaras ümber juurdepääsutee. Üldjuhul asub katastriüksusel üks elamu ning üks abihoone. Suvilaühistut eraldab maanteest kõrghaljastus, mistõttu on tegemist väga privaatse kohaga. Sellest tulenevalt tuleb ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel hoiduda väljakujunenud ruumilise ja mahulise struktuuri muutmisest. Olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel, ümberehitamisel või uute ehitiste planeerimisel antud piirkonnas tuleb jälgida hoonete mastaapsust ja eskiislahendusel kajastada ka naaberkinnistutel olevaid ehitisi. Mereranna piirkond Mereranna piirkonnas on aastatega välja kujunenud kõrghaljastusega kaetud segahoonestusala, kus võrdlemisi väikesed elamumajad vahelduvad suuremahuliste ärifunktsiooniga hoonetega (hotellid ja spaa´d), mis on omaette maamärgiks. Piirkonnas kehtib Looduskaitseseaduse kohaselt 200 m laiune ehituskeeluvöönd eesmärgiga säilitada olemasolevat looduskeskkonda ja tagada liivaluidete loodusliku kaitset. Piirkonnale on omapärane kõrghaljastuse olemasolu koos niidetud murukattega. Haljastuse protsent ülejäänud linna territooriumist on suurem. Põõsarinne on vähe arenenud. Elamumaa kruntidel üldjuhul paikneb krundil üks elamu ning üks kuni kaks abihoonet. Abihooned paiknevad üldjuhul tänavajoonest kaugemal. Kruntide suurus on piisavalt suur selleks, et luua rohelise vahevööndi hoonete vahel ja eraldada eri funktsiooniga hooned. Ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel eristada elamumaa ja äri-, sega- või muu funktsiooniga alad ja eelkõige säilitada alale iseloomulikku avarust (krundid peavad olema piisavalt suured, kruntide jagamine ei ole soovituslik ja selle vajadus peab olema põhjendatud), haljastusprintsiipi ja hoonete mastaapsust ja mahu suhet kruntide pindala suhtes. Alal tuleb olemasoleva haljastuse puudumisel rajada uut haljastust lähtuvalt selle sobivusest linnaruumi. Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessist kaitseks on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine liivaluidetele- avatud/liikuva liivaga luidetele ei tehta istutusi. Tuleb lähtuda olemasolevast haljastuse vööndist. Ühiskondlike ehitiste maal, äri- või äri segafunktsiooniga kruntidel Mereranna piirkonnas igasuguse ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia ideekonkurss eesmärgiga leida parim keskkonda sobiv ja ümbruskonda arvestav lahendus. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 9 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Piirkonda jäävale elamumaale ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel säilitada alale iseloomulikku korruselisust, katuse tüübi ja kallet, hoonete krundil paiknemise printsiip (abihooned on tänavajoonest kaugemal). Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil on üks elamu ja kuni kaks abihoonet. Piirkonnas jälgida naaberkinnistutel olevate piirdeaedade omavahelist sobivust ja säilitada väljakujunenud tänavate võrgustik. Piirkonnas tuleb maksimaalselt säilitada väärtuslik kõrghaljastus. Olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel, ümberehitamisel või uute ehitiste planeerimisel antud piirkonnas tuleb jälgida hoonete mastaapsust ja eskiislahendusel kajastada ka naaberkinnistutel olevaid ehitisi. Piirkonnas uute kruntide kavandamisel või olemasolevate ümber planeerimisel tuleb tagada, et haljasalad oleks tihedas seoses naabruses olevate haljasaladega, tagades rohevõrgustiku katkematuse. Ulatuslik maastiku muutmine on piirkonnas keelatud. Maapinna kõrguse muutmine on lubatud põhjendatud vajadusel üksnes minimaalsel määral hoonete alla jäävatel kruntide osadel, maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Olemasolevad ja uued planeeritud väikeelamu ja segafunktsiooniga piirkonnad Alal vahelduvad ühiskondlikud hooned eluhoonetega. Hoonete vahel paiknevad luited ja luitemännikud. Ala on väärtuslik oma loodusliku maastiku ja hästi säilinud kõrghaljastuse eest. Ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb säilitada alale iseloomulikku kõrghaljastust. Olemasolevate liivaluidete rikkumine ja maastiku muutmine aladel ei ole lubatud. Maapinna kõrguse muutmine on lubatud põhjendatud vajadusel üksnes minimaalsel määral hoonete alla jäävatel kruntide osadel, maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Kungla, Raja, Piiri ja Metsa tänavaga piiretletud ala Ala on metsase miljööga väärtusliku puhkeala potentsiaaliga, mille ilme säilitamiseks tuleb majandada selle metsapargina. Raiealad või välja langenud puud tuleb asendada uute, kasvukohale looduslikult omaste puudega või teostada asendusistutust linnavalitsuse poolt määratud asukohta. Alal kasvava männiku puhul on oluline säilitada sealset elurikkust, maastiku ilu ning puhkekeskkonna funktsioone. Männiku alal on metsa majandamise eesmärk esteetiliselt nauditava metsa kujundamine, puhketingimuste parandamine, rekreatiivsete omaduste ja metsa männikuna püsimine. Ala välja kujunemisel tekkib Narva-Jõesuus olemasoleva Kuursaali pargi ja metsamassiivi ühendav rohekoridor, mis ka tänapäeval on puhvertsooniks Narva-Jõesuu hooldekodu ümber. Alal maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Jaan Poska tänav 42-42b Piirkonnas on säilinud kolm puidust elamumaja (kolm ühepereelamut ja üks korterelamu), mis paiknevad krundi tagaosas. Krundid on kitsad ja pikad, hästi säilinud kõrghaljastus, mis toetab metslinna ilmet. Hooned on valdavalt rahuldavas ja heas seisukorras. Ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel säilitada kõrghaljastus, hoonete krundil paiknemise printsiip (rajatavate hoonete põhimahu tänavapoolne ehitusjoon peab üldjuhul ühtima olemasoleva välja kujunenud ehitusjoonega), katuseharjajoone suund ning hoonete välisviimistluses kasutatavad värvid ja materjalid. Maapinna kõrguse Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 10 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering muutmine on lubatud põhjendatud vajadusel üksnes minimaalsel määral hoonete alla jäävatel kruntide osadel, maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Lydia Koidula tänav Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) sisse sõidul Koidula tänavat ääristavad hooned. Koidula tänavast mere poole domineerivad ärihooned. Teisele poole teede jäävad abihoonetega ühepereelamud. Tuleb lahti kirjutada eeldused loogilise ja avatud vaatekoridori tekkimiseks. Vabriku, Jüri, Vaikne, Liiva, Poska, Vana ja Uus tänav Kahel pool kitsaid tänavaid paiknevad ühepereelamud valdavalt pikiküljega tänava pool. Krundil paikneb üldjuhul tänavajoonest kaugemal üks kuni kaks abihoonet. Mereäärne piirkond kujutab endast meeldivat vaikset elurajooni, kus on säilitatud ajalooline tänavate struktuur. Alal ehitustegevuse jm tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb säilitada tänavate võrgustik, kõrghaljastus, hoonete krundil paiknemise printsiip (rajatavate hoonete põhimahu tänavapoolne ehitusjoon peab üldjuhul ühtima olemasoleva välja kujunenud ehitusjoonega), katuseharjajoone suund ning hoonete välisviimistluses kasutatavad värvid ja materjalid. Maapinna kõrguse muutmine on lubatud põhjendatud vajadusel üksnes minimaalsel määral hoonete alla jäävatel kruntide osadel, maapinna üldise kõrguse muutmine pole lubatud. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 11 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 11. Kultuurimälestised Andmed: Muinsuskaitseamet, 15.03.2023 Reg. Mälestise nimi Liigitus Kaitsevööndi ulatus Nr 28769 Elamu ehitismälestis Kaitsevöönd on kehtestatud Nurme tn 33 krundi piires. 27896 Asulakoht arheoloogiamälestis Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. 27508 Narva-Jõesuu ehitismälestis Kaitsevööndi ulatus on toodud sanatooriumi Kultuurimälestiste riiklikus registris ja Maa- peakorpus, 1961 ameti kitsenduste kaardil. 27106 Vabadussõja ajaloomälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 mälestussammas moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 27105 Vabadussõja Udria ajaloomälestis meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist dessandi või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise mälestusmärk õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 27104 Vabadussõja ajaloomälestis mälestussammas 14053 Vaivara1 mõisa ehitismälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 sepikoda, 19. saj moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 13998 Suvila Narva-Jõesuu ehitismälestis Pargi 6, 19. saj 13996 Suvila Narva- ehitismälestis Kaitsevööndi ulatus on toodud Jõesuus Aia t 45, 19. Kultuurimälestiste riiklikus registris ja Maa- saj ameti kitsenduste kaardil. 13995 Suvila Narva- ehitismälestis Jõesuus Aia 29, 19. saj 13994 Narva-Jõesuu ehitismälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 õigeusu kirik, 19. saj moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 13993 Narva-Jõesuu ehitismälestis meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist Tšaikovski paviljon, või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise 19. saj õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 13991 Narva-Jõesuu ehitismälestis kuursaali pargi lehtla, 19. saj 13990 Narva-Jõesuu ehitismälestis Kaitsevööndi ulatus on toodud kuursaali park, 19. Kultuurimälestiste riiklikus registris ja Maa- saj ameti kitsenduste kaardil. 13989 Narva-Jõesuu ehitismälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 kuursaal,1922 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 9192 Pelgupaik arheoloogiamälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 9191 Kivikalme "Papi arheoloogiamälestis Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala kivik" mälestise väliskontuurist arvates. 1 Hooldustöid võib teostada omanik. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 12 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering 9190 Kivikalme arheoloogiamälestis 9189 Kivikalme2 arheoloogiamälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 9188 Kiviaja asulakoht arheoloogiamälestis Kaitsevööndi ulatus on toodud Kultuurimälestiste riiklikus registris ja Maa- ameti kitsenduste kaardil. 9187 Ohvrikivi arheoloogiamälestis Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala 9186 Kivikalme arheoloogiamälestis mälestise väliskontuurist arvates. "Suurvare" 9185 Kivikalme arheoloogiamälestis 9184 Kivikalme arheoloogiamälestis 9183 Kivikalme arheoloogiamälestis 9182 Kivikalme arheoloogiamälestis 9181 Kivikalme arheoloogiamälestis 9180 Kivikalme arheoloogiamälestis 9179 Kivikalme arheoloogiamälestis 9178 Kivikalme arheoloogiamälestis 5823 II maailmasõja ajaloomälestis Sinimägede lahingu koht 5822 Vaivara vana ajaloomälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 kalmistu moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 56 Vaivara uus ajaloomälestis Kaitsevööndi ulatus on toodud kalmistu3 Kultuurimälestiste riiklikus registris ja Maa- ameti kitsenduste kaardil. 55 II Maailma-sõjas ajaloomälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 hukkunute ühishaud moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 54 II Maailma-sõjas ajaloomälestis meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist hukkunute ühishaud või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise 53 Vabadus-sõjas ajaloomälestis õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. langenute mälestus- sammas 52 Vabadus-sõjas ajaloomälestis hukkunute ühishaud 48 II Maailma-sõjas ajaloomälestis hukkunute ühishaud 2 Senist maakasutust võib jätkata olemasolevas mahus. Mullatöid mälestise säilinud osale mitte kavandada. 3 Matmine lubatud tingimusel, et kuni aastani 1945 püstitatud hauatähised ja –piirded jäävad oma algsele kohale. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 13 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 12. Kaitstavad loodusobjektid Andmed: EELIS, Keskkonnaagentuur 03.12.2020 HOIUALAD Looduskaitseline Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord piirang Narva jõe alamjooksu Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on hoiuala (KLO2000089) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Vabariigi Valitsuse 5. elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning mai 2005. a määrus nr II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus 93 “Hoiualade kaitse gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis alla võtmine Ida-Viru taenia), vingerja (Misgurnus 14ossiilis), merisuti maakonnas” (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. KAITSEALAD Looduskaitseline Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord piirang Auga looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 26. (KLO1000720) veebruari 2019. a määrus nr 11 “Laane- ja salumetsade Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja kaitseks taastada väärtuslikke metsakooslusi. looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri” Udria maastikukaitseala Udria maastikukaitseala kaitse-eesmärk on (KLO1000583) kaitsta: 1) klinti, pangaaluseid kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku Vabariigi Valitsuse 26. loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I aprilli 2007. a määrus lisas. Need elupaigatüübid on: esmased nr 119 “Udria rannavallid (1210), merele avatud pankrannad maastikukaitseala (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), kaitse-eeskiri” metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) III kategooria liiki – mets-kuukressi (Lunaria rediviva). Vaivara maastikukaitseala Vaivara maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: (KLO1000450) 1) geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja maastikku – Vaivara Sinimägesid, ning elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; Vabariigi Valitsuse 22. 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv novembri 2018. a 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku määrus nr 104 “Vaivara loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, maastikukaitseala 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on kaitse-eeskiri” vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust samblaliiki kurrulist tuhmikut (Anomodon rugelii) ja selle kasvukohti. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 14 / 24 Narva-Jõesuu linn üldplaneering NATURA 2000 LOODUSALAD Looduskaitseline Kaitsekord piirang Struuga loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning (EE0070128) lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus 15ossiilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); Viivikonna loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), (EE0070189) rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080); Mustajõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud (EE0070105) (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia); Udria loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), (EE0070110) püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); PÜSIELUPAIK Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk Auvere virgiinia võtmeheina Keskkonnaministri Eesmärk on kaitsta liiki väljaspool kaitsealasid ja püsielupaik (KLO3002702) 28.12.2022 vastu hoiualasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. võetud määrus nr 60 “Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” Hundinurga väike- Kaitse kord lähtub Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku konnakotka püsielupaik looduskaitseseaduse väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi (KLO3002183) st § 50 tagamiseks. Lodu käpaliste püsielupaik Keskkonnaministri (KLO3001227) 03.02.2011 vastu võetud määrus nr 10 “I ja II kaitsekategooria Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse. käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” Meriküla kurrulise tuhmiku Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi püsielupaik (KLO3000890) Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II Keskkonnaministri kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide 24.05.2007 vastu loetelu» § 1 lõike 3 punkti 1 kohaselt I võetud määrus nr 36 kaitsekategooriasse, § 5 lõike 4 punktide 2, 6, 12 "Kaitsealuste ja 25 kohaselt II kaitsekategooriasse ning samblaliikide Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 püsielupaikade kaitse «III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § alla võtmine ja kaitse- 1 lõike 3 punkti 4 kohaselt III kaitsekategooriasse eeskiri" kuuluvate samblaliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 15 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Mustajõe laialehise nestiku Keskkonnaministri püsielupaik (KLO3000479) 14.09.2005 vastu võetud määrus nr 61 "Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku Laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri"https://www.rii giteataja.ee/akt/1282 4209?leiaKehtiv Mustanina virgiinia Keskkonnaministri võtmeheina püsielupaik 28.12.2022 vastu (KLO3002704) võetud määrus nr 60 “Kaitsealuste Eesmärk on kaitsta liiki väljaspool kaitsealasid ja võtmeheinade hoiualasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” Narva karjääri kalakotka Kaitse kord lähtub Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku püsielupaik (KLO3002170) looduskaitseseaduse väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi st § 50 tagamiseks. Lisa 13. Veealad Andmed: EELIS, Keskkonnaagentuur 09.05.2023 MERI JA JÄRVED Veepeegli Kallasrada Veekaitsevöönd Piiranguvöönd Nimi pindala EKV (m) (m) (m) (m) (ha) 1. Läänemeri 200 (Narva-Jõesuu linna piires) (VEE3000000) 10 20 100 200 2. Sõtke paisjärv (VEE2085110) 30,5 10 50 100 3. Nimetu (VEE2015490) 2,5 10 25 50 4. Narva veehoidla (VEE2015410) 10 587,9 4 10 50 100 5. Nimetu (VEE2015480) 2,6 10 25 50 6. Laagna tiik 3,7 10 25 50 7. (VEE2014870) 8. Narva karjääri tiik (VEE2025470) 2,1 10 25 50 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 16 / 24 Narva-Jõesuu linn üldplaneering 9. Perjatsi tiik (VEE2014860) 2,2 10 25 50 10. Viivikonna tiigid (Mustanina tiigid) (VEE2027990) 2,1 10 25 50 VOOLUVESI Veepeegli Valgala Kallasrada Veekaitsevöönd EKV Piiranguvöönd Nimi pindala pindala (m) (m) (m) (m) (ha) (km2) 1. Arumäe oja (VEE1065400) 8,5 10 25 50 2. Auvere oja (VEE1065300) 4,7 10 25 50 3. Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900) 10 4. Konsu peakraav (VEE1064200) 109,2 5. Kudruküla oja (VEE1065900) 28,3 4 10 50 100 6. Kulgu jõgi (VEE1065200) 54,1 4 10 50 100 7. Kõrgesoo kraav (VEE1065100) 9,9 8. Meriküla oja (VEE1066000) 7,3 10 25 50 9. Metsküla oja (VEE1064700) 77,7 4 10 50 100 10. Mustajõgi (VEE1063800) 399,9 4 10 50 100 11. Narva jõgi (VEE1062200) 56783 10 10 50 100 12. Perjatsi oja 4,6 (VEE1066400) km² 10 25 50 13. Pimestiku oja 6,2 (VEE1066300) km² 10 25 50 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 17 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering 14. Põõsastiku kraav (VEE1065000) 17 10 25 50 15. Reidepõllu peakraav (VEE1066700) 8,4 1* 25* 50* 16. Ridaküla oja 3,7 (VEE1066200) km² 10 25 50 17. Sambliku kraav 4,4 (VEE1064800) km² 18. Soldina peakraav (Sornajõgi) (VEE1065800) 8,8 1* 25* 50* 19. Sõtke jõgi (VEE1066500) 95 4 10 50 100 20. Tõrvajõgi (VEE1065700) 43,7 4 10 50 100 21. Udria oja (VEE1066100) 15,1 10 25 50 22. Vaivara kraav alla 10 (VEE1065001) km² * vööndid kehtivad nendes veekogu osades, kus veekogu on maaparandussüsteemi eesvooluks. Lisa 14. Varasema üldplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndid Planeeringuga jäetakse kehtima varasema Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga (Zoroaster OÜ töö nr. 13042015/UP) vähendatud ehituskeeluvööndid. Alade asukohad on kujutatud allpool olevatel skeemidel 1-3. ala 1- ala 4 Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamised on tehtud rannavalve teenuse eesmärgil. Rannavalve teenuse eesmärk on tagada avalikus supluskohas (supelrannas) kas komplekselt või eraldi operatiivne vetelpääste korraldus, vältimatu meditsiinilise esmaabi osutamine, aga ka turvalisuse ja korra tagamine supelrannas. Supluskohas peab suplushooajal olema tagatud suplejate ja külastajate ohutus ning heakord. Kvaliteetseks rannavalveteenuseks on oluline tagada supelranna käigushoidmiseks vajalike teenuste toimimine – heakord, rannainventari olemasolu ja hooldus, rannakoristus ja muud vajalikud tegevused. Supluskoha omanik või valdaja peab tagama rannavalveteenuse osutajale rannavalveteenuse tagamiseks Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 18 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering vajaliku ehitise (nt vaatlustorn, rannainventari ruum). Vetelpäästetorni suurim lubatud ehitusalune pindala on 35 m2. Ehitiste püstitamine ei ole lubatud kõrghaljastusega alale ega luitevallile. 1) ala 5, ala 10 – ala 13 Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamised on tehtud rannahooajaks välikohvikute paigaldamise eesmärgil. Välikohvikute suurim lubatud ehitusalune pindala on 35 m2. Ehitiste püstitamine ei ole lubatud kõrghaljastusega alale ega luitevallile. 2) ala 6 Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamine on tehtud kinnistule Parga tn 1. Antud maa-alal asus 1930. aastal rajatud Narva-Jõesuu Rannahoone, mis on olnud ühtlasi ka üks olulisemaid ajaloolisi objekte, mille selle aja edulugu oli teada üle riigi. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik Narva-Jõesuu Rannahoone taasrajamiseks. Narva-Jõesuu Rannahoone taastamine ei ole lubatud kõrghaljastusega alal. 3) ala 7 Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamine on tehtud kinnistule Aia tn 3. Kinnistul paikneb Narva- Jõesuu Sanatooriumi hoone. Hoone on ehitatud 1961. aastal ning on põhjust arvata, et ehituskeeluvöönd on tekkinud kaardile hiljem. 4) ala 8 Narva jõe kaldal ehituskeeluvööndi vähendamine on tehtud kinnistule Suur-Lootsi tn 1d. Suur-Lootsi tn 1d kinnistu osas on vajalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldamaks sinna ühtse tervikliku arhitektuurse lahendusega äri- ja korterelamute rajamist. 5) ala 9 Narva jõe kaldal ehituskeeluvööndi vähendamised on tehtud kinnistule Kalda tn 32, Kalda 32a ja Kalda tn 36. Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistutel on nende omanike (vastavalt garaažiühistud Narva –Jõesuu Nord ja ZÜID) poolt praeguseks tegevuseks sadama kailt oma paatide vettelaskmine, Narva jõele sõitmine, paatide tagasitulekul paatide veest väljavõtmine ja paatide või inventari oma paadigaraažiboksis hoidmine. Kalda tn 32a kinnistu seaduslikult sadama kailt toimub alates 1987. a praeguseni samuti kohalike kalurite paatide vettelaskmine kanalisse (rajati koos kaiga Narva-Jõesuu linna generaalplaani kohaselt maismaale) sõiduks Narva jõele. Peale paatide tagasipöördumist ja veest väljavõtmist ei ole nendele paatidele ja nende inventari hoidmiseks paadikuure. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik Kalda tn 32a kinnistule paadikuuride ehitamiseks ja kanali suudmest läänepoole 40 m kai ja slipi rajamiseks. 6) ala 14 – ala 19 Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamised on tehtud rannahooaja inventari hoidmiseks vajalike rajatiste paigaldamiseks (teisaldatavad konteinerid näiteks). Kaubakonteinerite suurim lubatud ehitusalune pindala on 35 m2. Ehitiste püstitamine ei ole lubatud kõrghaljastusega alale ega luitevallile. 7) ala 20 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 19 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Läänemere rannal ehituskeeluvööndi vähendamine on tehtud kinnistule L. Koidula tn 107. L. Koidula tn 107 detailplaneeringu kruntidele pos nr 4 ja pos nr 5 on ette nähtud katastriüksuse piiridel plokistatud üksikelamud, mis moodustavad visuaalselt ühe hoonemahu. Nimetatud hoonemaht on kavandatud katastriüksusel olemasolevast hoonestusest kaugemale maismaa poole. Katastriüksusele pos nr 6 pindalaga 397 m2 on kavandatud elamumaa lubatud suurima hoone ehitisealuse pinnaga kuni 150 m2. Skeem 1. Vähendatud ehituskeeluvööndid – alade nr 1, 2, 7, 8, 9 ja 12 asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 09.05.2023) Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 20 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Skeem 2. Vähendatud ehituskeeluvööndid – alade nr 3-6,10,11 ja 13-19 asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 09.05.2023) Skeem 3. Vähendatud ehituskeeluvööndid – ala nr 20 asukoht. (Aluskaart: Maa-amet, 09.05.2023) Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 21 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 15. Suuremad puhastid Andmed: EELIS, Keskkonnaagentuur 09.05.2023 Nimi Tüüp KKR kood EHAK Ida-Viru maakond, Narva- Eesti EJ puhasti nr 1 Muu PUH0441430 Jõesuu linn, Auvere küla Läbivoolne Ida-Viru maakond, Narva- Laagna hotelli reoveepuhasti aktiivmudapuhasti PUH0441240 Jõesuu linn, Laagna küla Läbivoolne Ida-Viru maakond, Narva- Mustajõe kordon aktiivmudapuhasti PUH0441690 Jõesuu linn, Auvere küla Läbivoolne Ida-Viru maakond, Narva- Olgina aktiivmudapuhasti PUH0440960 Jõesuu linn, Olgina alevik Ida-Viru maakond, Narva- ORICA EESTI OÜ reovee PS Biokilepuhasti PUH0440850 Jõesuu linn, Mustanina küla ORICA EESTI OÜ Ida-Viru maakond, Narva- sademevee puhasti Muu PUH0441280 Jõesuu linn, Mustanina küla Ida-Viru maakond, Narva- Orica sademeveepuhasti Muu PUH0441780 Jõesuu linn, Mustanina küla Põlevkivi ühendlao Ida-Viru maakond, Narva- settebassein Settebassein PUH0000063 Jõesuu linn, Auvere küla Ida-Viru maakond, Narva- Settebassein nr 21 Settebassein PUH0440270 Jõesuu linn, Mustanina küla Ida-Viru maakond, Narva- Settebassein nr 6 Settebassein PUH0441330 Jõesuu linn, Mustanina küla Läbivoolne Ida-Viru maakond, Narva- Sinimäe aktiivmudapuhasti PUH0440610 Jõesuu linn, Sinimäe alevik Läbivoolne Ida-Viru maakond, Narva- Sirgala aktiivmudapuhasti PUH0440290 Jõesuu linn, Mustanina küla Ida-Viru maakond, Narva- Vaivara Biotiik põhipuhastina PUH0452230 Jõesuu linn, Sõtke küla Vaivara OJKK Ida-Viru maakond, Narva- pöördosmoospuhasti Muu PUH0441500 Jõesuu linn, Auvere küla Ida-Viru maakond, Narva- Viivikonna Muu PUH0440320 Jõesuu linn, Viivikonna küla Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 22 / 24  Narva-Jõesuu linn üldplaneering Lisa 16. Maaparandussüsteemid Andmed seisuga 17.05.2023 Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus Ehitusaasta 1020851100010 Gaasisõlme/TTP-538 Oru 1988 1106590030010 Orasoja 1994 1106520010020 Hundinurga/TTP-284 SIRGALA 2001 1106570040010 Tuulukse 1911 1106610020030 Udria 3 1976 1106610020030 Udria 4 1976 1106610020040 Sinimäe II-1 1964 1106610020050 Repniku 1 1977 1106610020060 Sinimäe II-2 1964 1106610020070 Repniku 2 1977 1106610020080 Sinimäe II-3 1964 1106640010010 Vaivara 1 1980 1106650010020 Reidepõllu 1 1982 1106650010030 Reidepõllu 2 1982 1106650010030 Jõetaguse/TTP-236 Sirgala 1974 1106650010040 Reidepõllu 3 1982 1106650010050 Kaasiku/TTP-236 Sirgala 1974 1106650010060 Veerumäe/TTP-538 Oru 1988 1106650010060 Kordoni/TTP-538 1988 1106650010060 Arumetsa/PÜ-48 Vaivara 1969 1106650010060 Karjääri/PÜ-48 Vaivara 1969 1106650010060 Süsinõmme/PÜ-48 Oru 1969 1106220010010 Valdeku/ PÜ-118 Narva 1968 1106380010010 Avakingu/TTP-284 Narva 1976 1106470010010 Laanemetsa/TTP-313 Narva 1979 1106470010010 Keskuse/TTP-313 Sirgala 1979 1106470010010 Karjääri/TTP-314 Sirgala 1979 1106470010010 Tedresaare/TTP-284 Narva 1976 1106470010010 Viivikonna/TTP-236 Sirgala 1974 1106470010010 Sooküla 1960 1106470010010 Keskusealuse 1969 1106470010010 Vaivara 2 1980 1106470010010 Kaasiksaare 1970 1106520010010 Liiniäärse/TTP-473 Narva 1992 1106520010020 Kädelga 1990 1106520010020 Uus-Auvere 1992 1106520010020 Auvere 1 1991 1106520010020 Auvere 2 1990 1106560010010 Jaama/TTP-473 Narva 1992 1106560010010 Parve 1992 1106570010010 Peetri 1 1961 1106570020010 Peetri 2 1961 1106570020010 Olgino 2 1970 1106570020020 Peetri 3 1961 1106570020030 Olgino 1 1970 1106570040010 Laagna 1 1974 1106570040020 Otsa / PÜ-150 Narva 1969 1106570040030 Laagna 2 1974 1106570040040 Tuleviku / PÜ-150 Narva 1969 1106570040050 Repniku 3 1977 1106580010010 Keskuse 1972 1106580020010 Soldino 1984 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 23 / 24 Narva-Jõesuu linn üldplaneering 1106590020010 Kudruküla 1/ PÜ-118 Narva 1968 1106590020020 Pruuka 1 1967 1106590020030 Pruuka 2 1967 1106590020030 Kudruküla 2/ PÜ-118 Narva 1968 1106590020040 Puhkova/ PÜ-118 Narva 1968 1106600010010 Puhkova 1 1989 1106600010020 Puhkova 2 1989 1106600010020 Puhkova 3 1989 1106610010010 Sinimäe 3 1983 1106610020010 Udria 1 1976 1106610020020 Udria 2 1976 Kobras OÜ töö nr 2019-209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 24 / 24 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–189 Asukoht (L–Est’97) X 6586305 Y 724283 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN Tellija: NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS OÜ Juhataja: ERKI KÕND Juhtekspert: URMAS URI; TEELE NIGOLA KSH juhteksperdi abi: NOEELA KULM Üldplaneeringu projektijuht: TEELE NIGOLA Keskkonnaekspert: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND 2023 TARTU Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Narva-Jõesuu Linnavalitsus ÜLDPLANEERINGU Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023 KOOSTAMISE Narva-Jõesuu linn KORRALDAJA: Ida-Viru maakond Kontaktisik: Olga Batluk Arendus- ja planeerimisspetsialist [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhteksperdid: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Teele Nigola Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Noeela Kulm – Natura 2000, looduskaitse, müra Maris Palo – maastik, miljööväärtused Ene Kõnd – põhja- ja pinnavesi Marite Blankin – jäätmed, õhk, kliima, keskkonnapiirangud Konsultandid: Tanel Mäger – geoloog Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 2 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola. 3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012. Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 4. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 3 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 7 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ................................... 8 ÜLDPLANEERINGU JA KSH MENETLUSPROTSESS .......................................................................... 9 1.2.1 Üldplaneeringu ja KSH algatamine .................................................................................... 9 1.2.1 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus .................................... 9 1.2.2 Üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ..................................... 10 KOOSTÖÖ JA AVALIKKUSE KAASAMINE ........................................................................................ 10 2. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE JA KESKKONNAPOLIITIKAGA ...................................................... 11 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LOODUSKESKKONNA KAITSE, SÄÄSTVA JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE ..................................................................................................................................... 11 2.1.1 Säästev Eesti 21 .............................................................................................................. 11 2.1.1 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ......................................................................... 12 SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................... 18 2.2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ................................................................................ 18 2.2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 21 2.2.3 Narva-Jõesuu linna arengukava kuni aastani 2025 ........................................................ 25 3. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................................................................................................................... 26 ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................................... 26 LOODUSLIK KESKKOND .............................................................................................................. 27 3.2.1 Maastik ja maakasutus .................................................................................................... 27 3.2.1.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ...................................................................................... 28 3.2.1.2 Väärtuslikud maastikud ................................................................................................ 28 3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad ............................................................................ 30 3.2.2.1 Aluspõhi........................................................................................................................ 30 3.2.2.2 Pinnakate ..................................................................................................................... 32 3.2.2.3 Maavarad ..................................................................................................................... 33 3.2.2.4 Radoonirisk .................................................................................................................. 36 3.2.3 Pinna- ja põhjavesi .......................................................................................................... 37 3.2.3.1 Põhjavee kaitstus ......................................................................................................... 37 3.2.3.2 Põhjaveekogumid ......................................................................................................... 39 3.2.3.3 Põhjaveevarud ............................................................................................................. 43 3.2.3.4 Jõed ja järved ............................................................................................................... 44 3.2.3.5 Pinnaveekogumid ......................................................................................................... 45 3.2.4 Elurikkus ja rohevõrgustik ................................................................................................ 49 Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 4 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................ 49 3.2.5.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................................. 49 3.2.5.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid ............................................................................. 52 3.2.5.3 Natura 2000 kaitsealad ................................................................................................ 53 3.2.5.4 Kaitstavad üksikobjektid ............................................................................................... 54 3.2.6 Kliima ............................................................................................................................... 54 TEHISKESKKOND ....................................................................................................................... 55 3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond ......................................................................................... 55 3.3.1.1 Rahvastik ...................................................................................................................... 55 3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive ................................................................................................... 57 3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused......................................................................................... 58 3.3.2 Tehniline infrastruktuur .................................................................................................... 59 3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus .................................................................................. 62 3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 63 3.3.5 Jääkreostusobjektid ......................................................................................................... 63 AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND ......................................................................................... 63 3.4.1 Kultuurimälestised ........................................................................................................... 63 3.4.2 Miljööväärtuslikud alad .................................................................................................... 64 4. PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ............ 65 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ..................................................................................................... 65 4.1.1 Mõju maakasutusele ja maastikule ning kultuuripärandile ja -väärtusele ....................... 65 4.1.1.1 Üldplaneerigu mõju maastikule ja maakasutusele ....................................................... 65 4.1.1.2 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele ......................................... 66 4.1.1.3 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele maastikele ............................................................. 70 4.1.1.4 Vaatekoridorid .............................................................................................................. 72 4.1.1.5 Üldplaneeringu mõju miljööväärtuslikele hoonestusaladele ja objektidele .................. 73 4.1.1.6 Üldplaneeringu mõju kultuurimälestistele .................................................................... 74 4.1.2 Mõju rohevõrgustikule ...................................................................................................... 75 4.1.2.1 Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse laiendamine ............................................... 78 4.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................... 80 4.1.3.1 Sinimäe alevik .............................................................................................................. 80 4.1.3.2 Narva-Jõesuu linnasisene linn ..................................................................................... 82 4.1.3.3 Riigiküla kalmistu laienemisala .................................................................................... 86 4.1.3.4 Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse laiendamine ............................................... 86 4.1.3.5 Meriküla ja Laagna küla golfiväljak .............................................................................. 87 4.1.3.6 Uudria maastikukaitsealal ja Põhjaranna katastriüksus ............................................... 88 4.1.3.7 Napoleoni ja Sannikovimaa katastriüksus Tõrvajõe külas ........................................... 88 4.1.4 Mõju Natura 2000 aladele ................................................................................................ 89 4.1.4.1 Natura-eelhindamine .................................................................................................... 89 Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 5 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.1.4.2 Natura asjakohane hindamine ..................................................................................... 97 4.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele .............................................................................................. 103 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse suunamine ................................................................. 103 4.1.5.2 Põhjavee tarbimine .................................................................................................... 104 4.1.5.3 Mõju pinnaveekogumitele .......................................................................................... 105 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ........................................................................................ 106 4.2.1 Narva-Jõesuu suvila- ja aiandusühistute perspektiivne areng ...................................... 113 MÕJU INIMESE HEAOLULE JA SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ..................................................... 120 4.3.1 Teenuste kättesaadavus ................................................................................................ 120 4.3.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele ................................................................... 120 4.3.3 Puhkealade kättesaadavus ............................................................................................ 121 4.3.4 Mõju varale .................................................................................................................... 122 4.3.5 Mõju elanikkonna turvalisusele ...................................................................................... 123 4.3.6 Ehitustegevus altkaevandatud aladel ............................................................................ 124 KESKKONNATERVIS ................................................................................................................. 126 4.4.1 Müra ............................................................................................................................... 126 4.4.2 Vibratsioon ..................................................................................................................... 129 4.4.3 Välisõhk ......................................................................................................................... 130 4.4.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus ........................................................ 131 KLIIMAMUUTUSTEGA KAASNEVAD MÕJUD JA NENDEGA KOHANEMINE ........................................... 132 KLIIMANEUTRAALSUS ............................................................................................................... 133 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITISED...................................................................................... 134 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 138 5. ALTERNATIIVSED ARENGUTSENAARIUMID .......................................................................... 138 6. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS ................................................................... 138 7. KASUTATUD ALLIKAD .............................................................................................................. 139 Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 6 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 74 lg 4 alusel on üldplaneeringu koostamisel KSH kohustuslik. Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja KSH koostamine algatati Narva Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 02.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 05.01.2019 ajalehes Põhjarannik ja kohalikus ajalehes Meie Leht (jaanuarikuu 2019. a väljaandes) ning kohaliku omavalitsuse veebilehel (http://narva-joesuu.ee/uldinfo). Üldplaneeringu eesmärgiks on kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Narva-Jõesuu üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades. KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH viiakse üldjuhul läbi samaaegselt üldplaneeringu väljatöötamisega, et tagada strateegilise planeerimise eri tasanditel keskkonnaaspektide kaalutlemise võimalus. KSH-s hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasnevat võimalikku mõju loodus-, kultuur-, sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning KeHJS tulenevaid nõudeid aruande sisule ja muudele tingimustele (KeHJS § 40). Eelnevast tulenevalt peab KSH aruanne sisaldama:  strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;  strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;  eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust;  hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale;  ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlemisest ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 7 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneering ning alaks kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium. Narva-Jõesuu linn moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Vaivara valda, Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna (joonis 1). Hetkel kehtib Narva-Jõesuu linna territooriumil kaks üldplaneeringut:  Narva-Jõesuu linna üldplaneering, kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78;  Vaivara valla üldplaneering, kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. Joonis 1. Narva-Jõesuu linna territooriumi asukohaskeem (aluskaart ja andmed: Maa-ameti geoportaal, 2020). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. Keskkonnamõju strateegiline Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 8 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hindamine viiakse läbi Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ja vajadusel kirjeldatakse ka mõjusid, mis ulatuvad linna haldusterritooriumist kaugemale. Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess Kogu üldplaneeringu juurde kuuluv dokumentatsioon (üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse koopia, üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekute kirjade koopiad, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalike arutelude protokollid, kooskõlastuskirjade koopiad, asutuste ja isikute ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos põhjendustega jne) on esitatud üldplaneeringu juurde kuuluvate menetlusdokumentide koosseisus. 1.2.1 Üldplaneeringu ja KSH algatamine Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja KSH koostamine algatati Narva Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 02.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Põhjarannik ja kohalikus ajalehes Meie Leht (jaanuarikuu 2019. a väljaandes) ning 02.01.2019 teavitati kirjalikult asjassepuutuvaid ettevõtteid ja asutusi. Linnavolikogu otsuse terviktekstiga saadi tutvuda Linnavalitsuse kantseleis aadressil Koidu tn 25 ja Narva-Jõesuu linna veebilehel (http://narva-joesuu.ee/). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Üldplaneering on koostatud ja koostatakse NarvaJõesuu Linnavalitsuse poolt moodustatud töörühma ja Kobras OÜ (konsultandi) poolt avalikkuse osalusel. Töörühma ülesandeks on üldplaneeringu konsultantide ja KSH koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu linna eripärast lähtuvalt. 1.2.1 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Narva-Jõesuu Linnavalitsus edastas 24.10.2019 üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse seisukohtade küsimiseks Alutaguse Vallavalitsusele, Sillamäe Linnavalitsusele, Toila Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Põllumajandusametile1, Keskkonnaametile, Lennuametile2, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Veterinaar- ja Toiduametile1, Veeteede Ametile2, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Rohelisele Liikumisele, Eestimaa Looduse 1 01.01.2021 moodustati Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamisel Põllumajandus- ja Toiduamet. 2 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 9 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Fondile, Eesti Gaas AS-le, ELASA-le, Telia AS-le, Elisa Eesti AS-le, Tele2 Eesti AS-le, Eesti Raudtee AS-le, Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le, VKG Elektrivõrgud OÜ-le, Alfatom Ehitus AS-le, Metsagrupp OÜ-le, Metsatervenduse OÜ-le, Valga Puu OÜ-le, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, KA Vaiko AS-le, Adven Eesti AS-le, Narva Vesi AS-le, SPA Tours OÜ-le, Noorus OÜ-le, Maanteeametile2. Seisukohti üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta esitasid Elering AS, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Eesti Raudtee AS, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet2, Maa-amet, Lennuamet2, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaõiguse Keskus, Narva Linnavalitsus, Terviseamet, Adven Eesti AS, Keskkonnaministeerium. Asutuste ja isikute ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos põhjendustega on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides. 1.2.2 Üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu avalik väljapanek Üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus esmest korda perioodil 25.10.2021 – 25.11.2021. Antud perioodil laekunud ettepanekud ja vastused on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides. Peale avaliku väljapanekut toimusid üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelud neljas kohas kahel erineval päeval: 30.11.2021 kell 16.00 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse volikogu saalis ning 01.12.2021 kl 14.30-16.00 Vaivara raamatukogus, kl 16.30-18.00 endises Sinimäe vallamajas ja kl 18.30-20.00 Olgina rahvamajas. Avalikud arutelud viidi läbi vastavalt COVID nõuetele. Kõikidel juhtudel oli võimalik osaleda arutelul ka veebi teel. Tulenevalt sellest, et üldplaneeringu lahendus muutus oluliselt peale eelnõu avaliku väljapaneku ajal laekunute ettepanekute sisse viimist ning, et eelnõu avalik väljapanek ei toimunud täielikult vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele otsustati viia läbi uus eelnõu avalik väljapanek. Üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu II avalik väljapanek toimus 15.07.2022 – 15.08.2022. II avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 04.01.2022 kell 16.00 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse volikogu saalis ja 07.01.2022 kl 15.00 endises Sinimäe vallamajas. Mõlemal juhul oli olemas ka võimalus ühineda aruteluga veebi teel. Eelnõu avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel laekunud ettepanekute ja märkuste alusel täiendati planeeringut ning KSH aruannet. Koostöö ja avalikkuse kaasamine Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Narva-Jõesuu linna üldplaneering on koostatud koostöös peatükis 1.2 nimetatud asutustega. Kõik isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu ja KSH koostamisse, on selle võimaluse ka saanud. Laiemat avalikkust on teavitatud ja teavitatakse üldplaneeringu koostamisest, avalike väljapanekute ja arutelude toimumisest ametlikus, vastavalt planeerimisseadusele, väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Põhjarannik ja Meie Leht ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse koduleheküljel. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 10 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise vältel on avalikustatud ja avalikustatakse üldplaneering ning KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega ka edaspidises menetlusprotsessis üldplaneeringu koostamise korraldaja (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse) veebilehel. 2. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja keskkonnapoliitikaga Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega ning erinevatest Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega. Eesti keskkonnaalased strateegilised dokumendid kajastavad seega ka rahvusvahelisi keskkonnaeesmärke. Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes peamises strateegilises dokumendis: Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. 2.1.1 Säästev Eesti 21 Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on esitatud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” (edaspidi ka SE21). „Säästev Eesti 21“ eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Tegemist on dokumendiga, mis käsitleb arengusuundasid, mida tuleb arvestada, et tagada Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine pikemas perspektiivis (30 aastat). SE21 säästva arengu põhieesmärgid on:  Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus);  inimese heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida);  sotsiaalselt sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamine);  ökoloogiline tasakaal (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine). Narva-Jõesuu linna üldplaneering on koostatud kooskõlas SE21 säästva arengu põhieesmärkidega. SE21 eesmärkide saavutamisele saab kohalik omavalitsus kaasa aidata eelkõige läbi Narva- Jõesuu arengukavas kuni 2025 ja eelarvestrateegias 2020-2023 ning valdkondlikes arengukavas püstitatud eesmärkide, tegevussuundade ja nende alusel formuleeritud konkreetsete tegevustega, kuna üldplaneeringut viiakse osaliselt ellu arengukavas ja eelarvestrateegias esitatud tegevuste kaudu. Linna üldplaneering panustab strateegia eesmärkide saavutamisele elu- ja tööpaiga väärtustamise, looduskeskkonna rekreatiivsete Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 11 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ressursside kasutamise soodustamise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise ja kaitsmise (roheline võrgustik, kaitsealad, väärtuslik maastik) kaudu. Üldplaneeringuga on maakasutuse juhtotstarvete reserveerimise ja tingimuste seadmise ning taristu asukoha määramisel arvestanud nii elanike kui erinevatel eesmärkidel linnas viibijate heaolu tagamise vajadusega ning samal ajal ka looduskeskkonna väärtustamise ja kaitse vajadusega. 2.1.1 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele. Selle eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia rakendusplaaniks on Eesti keskkonnategevuskava. Keskkonnastrateegia põhisuunad on:  loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (jäätmete ladustamine, pinnavee ja põhjavee seisund, maavarade kaevandamine, metsakasutus, kalapopulatsioonide seisund, ulukite asurkondade elujõulisus, loodus- ja kultuurmaastikud). Tabel 1. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. “Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus aastani 2030” eesmärk Aastal 2030 on tekkivate Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav, küll aga on jäätmete ladestamine seoses olemas. Üldplaneeringu ülesandeks ei ole seada vähenenud 30% ning oluliselt konkreetseid ettepanekuid jäätmetekke vähendamiseks ning on vähendatud tekkivate kavandada rajatisi ja ehitisi jäätmete taaskasutamiseks, küll aga jäätmete ohtlikkust. on ette nähtud jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarbega ala Narva jõe lähistel Kalda tn ääres komposteerimisplatsi rajamise võimaldamiseks. Vastavad vajalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks on antud Narva-Jõesuu linna jäätmekavas 2019-2025. Lisaks reguleerib jäätmete käitlemist Narva-Jõesuu linnas jäätmehoolduseeskiri. Maavarade Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. keskkonnasõbralik Narva-Jõesuu linna ÜP-ga ei ole määratud täiendavaid mäe- ja kaevandamine, mis säästab turbatööstuse maa-alasid võrreldes olemasolevate või vett, maastikke ja õhku, ning taotletavatega (kus keskkonnaluba on juba menetluses). maapõueressursi efektiivne Maavarade keskkonnsõbralik kaevandamine tagatakse tingimuste kasutamine minimaalsete seadmise kaudu keskkonnalubades. Üldplaneeringus on välja kadude ja minimaalsete toodud põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peaks lähtuma jäätmetega. kaevandamistegevuse kohta omapoolse arvamuse esitamisel. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 12 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 1 jätk… “Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus aastani 2030” eesmärk Saavutada pinnavee ja Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneering toetab põhjavee hea seisund ning pinnaveekogumite ja põhjaveekogumite seisundi parendamist ja hoida veekogusid, mille kaitsmist kaudselt inimmõjust lähtuva koormuse vähendamisega seisund juba on hea või väga veekogudele ja põhjaveele. Veekogude ümbruses olev maa-ala hea. on suuremas osas määratud kas puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks, haljasala ja parkmetsa maa-alaks või looduslikuks maa-alaks luues eeldused veekogude kaldavööndis puhvervööndi säilimiseks. Narva-Jõesuu linnas on mitmetele pinnaveekogudele koormuseks majapidamised, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga või kus puudub omapuhasti. Üldplaneeringu lahendus suunab asustuse arengut juba väljakujunenud tiheasustusega aladel neid tihendades, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga ning ühiskanalisatsiooni väljaehitamist. Üldplaneeringu seletuskirjas on põhjavee kaitstuse teemat käsitletud tootmise maa-alade arendustingimustes: uute tootmismaade planeerimisel on vajalik arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga. Metsakasutuses ökoloogiliste, Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringuga on valdav sotsiaalsete, kultuuriliste ja enamus metsamaast määratletud ökoloogilist, majanduslikku ja majanduslike vajaduste rekreatiivset tähtsust omava rohevõrgustiku osaks. tasakaalustatud rahuldamine Maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemist väga pikas perspektiivis. ja kasutustingimusi on täpsustatud. Üldplaneeringuga on enamiku maakasutuse juhtotstarvetele kehtestatud minimaalne lubatud kõrghaljastuse osakaal. Üldplaneeringus on välja toodud, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal peab säilitama maksimaalselt olemasolevad metsad ja haljasalad. Tagada jahiulukite ja muude Eesmärgiga on arvestatud. Ulukite mitmekesisus ning ulukite liikide mitmekesisus asurkondade elujõulisus sõltub suuresti loomade rände ning asurkondade elujõulisus. võimalustest ning sobilike elukohtade olemasolust. Ulukite liikuvuse eelduseks on hästi toimiva rohevõrgustiku (suur metsade osakaal, sidusus, terviklikkus jne) olemasolu. Üldplaneeringu koostamisel on korrigeeritud rohevõrgustiku piire, et rohevõrgustik moodustaks funktsioneeriva terviku. Üldplaneeringus seatud rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused tagavad ulukite rändevõimalused rohevõrgustikus. KSH-s on teemat täpsemalt käsitletud ptk-s 4.1.2. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 13 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 1 jätk... “Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus aastani 2030” eesmärk Tagada kalapopulatsioonide Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. Üldplaneeringus on hea seisund ning kalaliikide eesmärgiga arvestatud pinnaveekogumite seisundi kaitsmise ja mitmekesisus ja vältida parendamise kaudu. Üldplaneeringuga ei planeerita veekogudele kalapüügiga kaasnevat kalade rändetõkkeid. kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Keskkonnasõbralik mulla Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes, seda kasutamine. eelkõige väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisega (ÜP ptk 4.1) ning nendele kasutuse ja arendamise põhimõtete seadmisega. Üldplaneeringus soodustavad keskkonnasõbralikku mulla kasutamist ja säilitamist järgmised tingimused:  väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks;  hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel;  väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitamine keelatud (erandina on tervikliku põllumassiivi säilimisel lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine. Eelistatud on ehitamine vanadele talukohtadele); Mulla säilitamisele aitab pikas perspektiivis kaasa üldplaneeringus maakasutuse juhotstarvetele määratud suurim lubatud täisehitamise protsent.  maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine (maastike mitmeotstarbelisus ja sidusus, liikide elupaigad ja kooslused). Tabel 2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. “Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus aastani 2030” eesmärk Loodus- ja kultuurmaastike Eesmärgiga on arvestatud rohelise võrgustiku, väärtuslike toimivus ja säästlik maastike, väärtusliku põllumajandusmaa, kultuuriväärtuslike kasutamine. objektide/alade, puhkemaastike (haljasalad, parkmetsad, Mitmeotstarbeliste ja sidusate rohealad, supelrannad jt), miljööväärtuslike alade, vaatekoridoride maastike säilitamine. kaitse- ja/või kasutustingimuse seadmise läbi. Elustiku liikide elujõuliste Eesmärgiga on arvestatud. Koosluste ja elupaikade säilitamisel populatsioonide säilimiseks mängib olulist rolli rohevõrgustik. Narva-Jõesuu linna vajalike elupaikade ja üldplaneeringus on sätestatud tingimused rohevõrgustiku koosluste olemasolu toimimise kaitseks (ÜP ptk 4.6). Üldplaneeringus on maakasutuse tagamine. suunamisel lähtutud põhimõttest, et asustust suunatakse juba väljakujunenud tiheasustusega aladele tagades sellega olemasoleva rohevõrgustiku struktuuri säilimise (sh ka olemasolevate elupaikade säilimise). Lisaks toetab üldplaneering eesmärgi saavutamist maakasutuse juhtotstarvetele suurima lubatud täisehitamise protsendi ning minimaalse lubatud haljastuse osakaalu määramise abil. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 14 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet (energia tootmine ja tarbimine, ühistransport ja kergliiklus, transpordivajadus). Tabel 3. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 ja nende arvestamine Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus, Narva-Jõesuu üldplaneeringus. “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Toota elektrit mahus, mis Väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlike tehnoloogiate arengu rahuldab Eesti seisukohast on Narva-Jõesuus perspektiiv arendada vaid kohalikul tarbimisvajadust, ning tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat. arendada mitmekesiseid, Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja erinevatel energiaallikatel tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva- põhinevaid väikese Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste keskkonnakoormusega töövõimet. Samuti on keelatud päikeseparkide rajamine. Viimase jätkusuutlikke osas on Kaitseministeerium viidanud riigikaitseliste ehitiste töövõime tootmistehnoloogiaid, mis vähenemisele ning kohalik omavalitsus soovib arendajaid võimaldavad toota elektrit informeerida, et tulenevalt omavalitsuse asukohast ja ka ekspordiks. raadiosüsteemide paiknemisest ei kooskõlasta Kaitseministeerium päikeseparkide rajamist Narva-Jõesuu linnas. Seega piirdub antud teemavaldkonna käsitlemine üldplaneeringus peamiselt oma tarbeks rajatud päikesepaneelide kavandamise tingimuste määramisega. Põgusalt on üldplaneeringus käsitletud ka maasoojussüsteemi kasutamist. Energiatarbimise kasvu Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav. aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii Teema ei ole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega lahendatav. tööstusest kui ka Eesmärki toetab kaudselt jäätmemajanduse arendamine Narva- kodumajapidamistest Jõesuu jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastavalt osoonikihti kahandavad ning inimeste teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas. tehisained. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 15 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 3 jätk... “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga on arvestatud. Efektiivne transpordivõrgustik sõltub keskkonnasõbralik ja väljakujunenud asustusstruktuurist. Narva-Jõesuu linna mugav üldplaneeringus on maakasutuse kavandamisel lähtutud ühistranspordisüsteem, väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Seega ohutu kergliiklus (muuta perspektiivsed tootmise maa-alad, äri maa-alad ja elamu maa-alad auto alternatiivid on planeeritud (võimalusel) olemasolevate alade lähedusse. mugavamaks) ning Eesmärgiks on võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning sundpendelliiklust ja vältida hajaasutuses maastiku killustamist. Seeläbi soodustatakse maanteevedusid vähendav raskveokite sundpendelduse ning transpordimaa vähendamist. asustus- ja tootmisstruktuur Üldplaneeringuga on esitatud põhimõtteline kergliiklusteede (vähendada võrgustik maanteede kõrval peamisi keskusi (Sillamäe, Sinimäe, transpordivajadust). Narva-Jõesuu, Narva ja Olgina) ühendavalt. Kergliiklusteed on planeeritud nii, et need ühendaksid naaberlinnade ja asulate hoonestusalasid suuremate suvila-aladega või linna olulisemaid asustusüksusi omavahel ning võimaldaksid ohutu liikumise jalgsi ning jalgrattaga. Üldplaneeringuga on määratud jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted, kus on tähelepanu pööratud ka ohutusele. Näiteks on üldplaneeringus seatud tingimus, et kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad olema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida tuleb põhjendamatuid ristumisi maanteega. Üldplaneeringuga on määratud raudteetranspordi arendamise põhimõtted, kus on arvestatud selle efektiivsemaks ja ohutumaks muutmisega. Näiteks on üldplaneeringuga määratud järgmised tingimused (ÜP ptk 5.1.6):  tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad;  jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks;  uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine.  keskkond, tervis ja elu kvaliteet (saasteained toiduahelas, joogivee kvaliteet, jääkreostuskolded, julgeolek). Tabel 4. Keskkonna, tervise ja elu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Keskkonnast tulenevate Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav. saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 16 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 4 jätk... “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Tervist säästev ja toetav Eesmärgiga on arvestatud. Tervist säästva ja toetava väliskeskkond. väliskeskkonna arendamisega seonduvalt on üldplaneeringus perspektiivsed tootmise maa-alad ning äri- ja tootmise maa-alad planeeritud elamualadest eemale või on planeeritud arvestusega, et need saaksid elamualdest eraldatud piisava puhverribaga. Elamu maa-alde planeerimisel on välditud uute elamurajoonide teket maanteede lähedusse, kus on suur liiklussagedus. Üldplaneering soodustab puhkealade kättesaadavust, planeerides perspektiivsed puhke- ja virgestustegevuse maa-alad ning haljasala ja parkmetsa maa-alad elamu maa-alade lähedusse. Lisaks on üldplaneeringuga ettenähtud juurdepääsud Narva lahe ja Narva jõe kallasrajale, soodustades nende puhkeotstarbelist kasutamist. Üldplaneeringuga on erinevatele maakasutuse juhotstarvetele seatud minimaalne lubatud kõrgahaljastuse osakaal. Kõrghaljastus aitab parandada linnalises asulas mikrokliimat näiteks pakkudes suvel varju ja seeläbi leevendada kuumasaarte teket. Üldplaneering toetab tervislikku eluviisi läbi kergliiklusteede planeerimise. Üldplaneeringuga on esitatud põhimõtteline kergliiklusteede võrgustik liikumisteede äärde keskusi ja olulisi sihtpunkte ühendavalt. Läbi selle soovitakse soodustada tervisesporti. Inimese tervisele ohutu ja Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringus pööratakse tervise säilimist soodustav tähelepanu radooniohutusele. Maakasutuse planeerimisel on elamu siseruum. maa-alad võimalusel planeeritud eemale potentsiaalsetest (tootmise maa-alad) või olemasolevatest müraallikatest (nt riigimaanteest nr 1 Tallinn – Narva). Joogi- ja suplusvesi on Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. inimese tervisele ohutu. Suplusvee ohutuse eest vastutab supluskoha omanik või valdaja, kellel on kohustus korraldada suplusvee seiret. Supluskohad, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda, peavad vastama Sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Üldplaneering toetab eesmärki suunates asustust juba väljakujunenud tiheasutusaladele soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga. Samuti survestab asustuse tihendamine ühiskanalisatsiooni väljaehitamist. Üldplaneeringu seletuskirjas on põhjavee kaitstuse teemat käsitletud ptk-s 5.2.3 „Põhjavesi, pinnavesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine“, kus on välja toodud ka üldised põhjavee kaitse põhimõtted. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 17 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 4 jätk... “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Aastaks 2030 on likvideeritud Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav. Keskkonnaregistri kõik täna teadaolevad andmetel (seisuga 30.11.2020) asub Narva-Jõesuu linnas kaks jääkreostuskolded. jääkreostusobjekti: Soldina Õlibaas (JRA0000071), mis asub Soldina külas ja Eesti SEJ tuhaväljak (JRA0000072), mis asub Auvere külas. Tagada elanike turvalisus Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneering käsitleb võimaliku ning kaitse nende julgeolekut üleujutusohuga alasid (ÜP ptk 3.2) ja radooniohtlikke piirkondi (ÜP ohustavate riskide eest. ptk 8) ning sätestab üldised ehituspõhimõtted ja -nõuded antud aladele. Üldplaneeringu lahendus lubab suurtootmist, millega kaasneb keskkonnaoht, arendada vaid linna lõunaosas korrastatud põlevkivi karjääride aladel, kus on vähem sotsiaalseid vastuolusid. Lisaks on üldplaneeringus raudteetranspordi ning jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamise põhimõtetes ette nähtud tingimused liiklejate turvalisuse tagamiseks. Üldplaneeringu liikluskorralduse üldistes põhimõtetes on välja toodud, et turvalisuse tagamiseks kavandatakse tiheasutusaladele tänavavalgustuse rajamine. Üldplaneeringuga on lahendatud Narva-Jõesuu linna tuletõrje veevõtukohad. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” toodud põhisuundadega üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneering toetab keskkonnastrateegia eesmärke suunates Narva-Jõesuu linna ruumilist arengut ning seades ehitus- ja arendustingimusi asustuse arendamisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimiseks ning leevendamiseks. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 18 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üleriigilise planeeringu põhisuunad on:  tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng (mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, teenuste kättesaadavus);  head ja mugavad liikumisvõimalused (toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine, ühendus välismaailmaga, transpordiliikide tasakaalustatud kasutamine);  varustatus energiataristuga (uute energiatootmisüksuste paigutamine, välisühendused Läänemere piirkonna energiavõrkudega, taastuvenergia osakaal energiavarustuses, energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine);  rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigiline planeeringu „Eesti 2030+” kohaselt võib praegust rohevõrgustiku struktuuri, sidusust ja osatähtsust Eestis ja selle maakondades pidada heaks (joonis 2). Joonis 2. Rohevõrgustik Eesti riigi tasandil (Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”, 2012). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 19 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rahvusvaheliselt ja riiklikult oluliste tuumalade ning neid ühendavate koridoride võrgustik põhineb maakondade teemaplaneeringute tulemuste üldistamisel. Riigi suurte tuumalade osatähtsus on kõige märgatavam Ida-Virumaal ja Läänemaal. Vastavalt üleriigilisele planeeringule tuleb tagada riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri. Seetõttu tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise taristu objektide rajamist suurstruktuuride kaudu. Suurte tuumalade ulatus ei tohi eriti (üle 10%) väheneda. Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada korrastaimise või asendusalade leidmise kaudu. Lisaks on välja toodud, et üldplaneeringutes tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile jääb üks riigi tasandi väike tuumala, mis on üleriigilises planeeringus näidatud rahvusvaheliselt ja riiklikult olulise rohevööndina, olles ühenduses Alutaguse valla territooriumile jääva riigi tasandi suure tuumalaga (joonis 2). Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on välja toodud, et suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandamisaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid. Narva-Jõesuu linna üldplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga:  Üldplaneeringu lahendus suunab asustuse arengut juba väljakujunenud kompaktse asustustega aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Seeläbi soodustatakse elanikele vajalikele teenustele head ligipääsu ja välditakse killustatust. Lisaks on üldplaneeringuga planeeritud tiheasustusaladele täiendavalt juurde nii perspektiivseid äri- ja tootmistegevust lubavaid maa-alasid kui ka puhke- ja virgestustegevust toetavaid maa-alasid, võimaldades arendada Narva-Jõesuu linnas mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda.  Üldplaneering aitab kaasa toimepiirkondade omavahelisele sidususele kergliiklusteede planeerimise kaudu.  Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Üldplaneeringu lahendus võimaldab säilitada Narva-Jõesuu linna jäävat riigi tasandi väikest tuumala olemasolevas ulatuses. Üldplaneeringuga ei ole Narva-jõesuu linna põhjapoolsetele aladele kavandatud ehitisi, mis takistaksid riigi tasandi väikese tuumala sidusust teiste tuumaladega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 20 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kuigi üleriigilises planeeringus on Ida-Virumaa, kaasa arvatud Narva-Jõesuu linn, toodud välja, kui sobiv ala tuuleenergia arendamiseks ei ole üldplaneeringus tuulenergia arendamiseks perspektiivseid alasid ette nähtud ega tingimusi tuulegeneraatorite püsititamiseks määratud, kuna mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Selleks, et tagada Eesti riigi julgeolek on Narva-Jõesuu linna territooriumil tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine keelatud. 2.2.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ põhineb üleriigilisel planeeringul ning selle peamiseks eesmärgiks on saavutada otstarbekas ruumikasutus Ida-Virumaa kui terviku mastaabis. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu visioon: aastaks 2030 on Ida-Virumaa ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond, mis on Soome lahe idaregiooni arendustegevuste üks eestvedajaid. Ida-Virumaa elukvaliteedi tagavad tugevad linnalised keskused ning elujõuline maaline asustus, kus maakonna ettevõtluse jäätme- ja heitmevabam suund tagab puhta elukeskkonna ja loodusväärtuste säilimise. Ida- Virumaa majanduskeskkond baseerub hästitoimival põlevkivi- ja logistikasektoril ning mitmekülgseid turismiteenuseid pakkuval turismiklastril, mida toetab väljaarendatud tehniline taristu. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu arengueesmärgid on:  maakonna elanike ja ettevõtete vajaduste, soovide ja ootuste rahuldamine;  maakonnas olemasolevate looduslike ressursside ja võimaluste ratsionaalne kasutamine ja säästmine;  elukvaliteedi tõusmine ning võrdsustamine Eestimaa teiste regioonidega. Ida-Virumaa kujunemine paigaks, mis on inimsõbralik ning hea koht töötamiseks, elamiseks ja puhkamiseks;  maa- ja ruumikasutusega seotud konfliktide ennetamine ja lahendamine ning maakonna paiknemise asukohast tulenevalt probleemide ja eelistega arvestamine. Maakonnaplaneeringu järgi tuleb asustuse edasist arengut suunata kas hajususe või kompaktsuse põhimõttel: hajaasustatud maapiirkondades olemasolevat asustusstruktuuri jälgivana ning olemasolevates keskustes tihendamise põhiselt, mis tagab keskuste suurema kompaktsuse. Tiheasutuse võimalikku laienemist (linnalise asustuse alasid) tuleks ette näha vaid suuremate keskuste juurde ja lähialale, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi tekkimine. Üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud juurde üldjuhul eelkõige tiheasustusaladele. Erandina võib välja tuua hajaasustusse kavandatud Vaivara küla läänepoolset ala, mis jääb Sillamäe linna lähedusse ning Narva-Jõesuu linna kaguosas asuvat Eesti soojuselektrijaama tootmisterritooriumi piirkonda. Ülejäänud maakasutuse juhtotstarbed mis jäävad hajasutusse on enamasti määratud üldplaneeringusse kehtivate detailplaneeringute alusel, et kajastada ja arvestada üldplaneeringus kehtestatud Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 21 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne detailplaneeringute lahendusi. Üldplaneeringu seletuskirjas on seatud eraldi tingimused hajaasustusega aladele ehitamisel, mille eesmärgiks on säilitada väljaspool tiheasustusalasid hajaasustusele omane keskkond. Maakonnaplaneeringus on Narva-Jõesuu linn (asustusüksus) märgitud piirkondlikuks keskuseks, mis teendindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid (joonis 3). Maakonnaplaneeringu järgi tuleb Ida-Virumaal ruumilisel planeerimisel võtta eesmärgiks suuremate linnaliste asulate olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks tagatiseks elamistingimuste tagamisel ka maalises piirkonnas. Üldplaneeringus on maakasutuse suunamisel lähtutud põhimõttest, et asustust suunatakse juba väljakujunenud tiheasustusega aladele, rõhutades tiheasustusalade tähtsust töökohtade ja teenuste pakkujana. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise asustusega tagamaast. Ida-Virumaa puhul on toimepiirkondade keskusteks Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva (koos asustusüksusega Narva-Jõesuu) ja Kiviõli – kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga. Keskuslinnast kaugenedes väheneb elanike seotus keskusega ning maalises asustuses eristuvad vööndid lähtuvalt sellest, kui suur osa elanikkonnast igapäevaselt keskuslinna sõidab. Kuna maalise asustuse kõikides vööndites, sh linnalähivööndis, elavad inimesed, kes igapäevaselt keskuslinna ei sõida, on kogu toimepiirkonnas oluline tagada teenuseid elanike kodulähedastes väiksemates keskustes: kohalikes keskustes ja lähikeskustes. Üldplaneeringuga on planeeritud perspektiivsed elamu maa-alad olemasolevate elamualade lähedusse, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Seeläbi soodustatakse elanikele vajalikele teenustele head ligipääsu ja välditakse killustatust. Üldplaneering võimaldab olemasolevates suurtemates asustustes (Viivikonnas, Vaivaras, Sinimäes, Olginas ja Narva-Jõesuus) teenuste arendamise võimalust perspektiivsete äri maa-alade, tootmise maa-alade, äri- ja tootmise maa-alade ja segaotstarbega maa-alade planeerimisega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 22 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 3. Ida-Virumaa asustuse struktuur (Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+, 2016). Maakonnaplaneeringu järgi on peamisteks perspektiivseteks tööstus- ja logistikaaladeks Narva-Jõesuu linna kaguosas asuv Eesti soojuselektrijaama tootmisterritoorium ning Olgina aleviku ja Tõrvajõe küla piirkond. Olgina alevikus ja Tõrvajõe külas on tööstusalade arendamine lahendatud kehtestatud detailplaneeringutega, mille lahendustega on üldplaneeringus arvestatud (näidatud vajalikud maakasutuse juhotstarbed). Narva-Jõesuu linna kaguosas on Eesti soojuselektrijaama tootmisterritooriumi ümbrussesse kavandatud juurde perspektiivseid tootmise maa-alasid, et võimaldada seal vajadusel erinevate tootmistegevuste arendmist. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus 2030+ on toodud potentsiaalsed tuuleparkide asukohad (joonisel 4 rohelise diagonaalse viirutusega), millest osad jäävad ka Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile. Eraldi on Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ välja toodud Auvere piirkonnas kõrge tuulepotsentsiaaliga ala (paksu lilla diagonaalse viirutusega), millel on riigikaitseliste piirangute ja/või tehnoloogia arengu korral ning etteantud nõudmistega arvestades võimalik alustada täpsustatud uuringuid tuuleenergia tootmise võimalikkuse kohta tulevikus (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 23 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 4. Väljalõige Ida-Viru maakonnaplaneeringu kaardist: Tehnilised võrgustikud (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Narva-Jõesuu üldplaneeringu kohaselt ei ole Narva-Jõesuu linna territooriumil lubatud tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva- Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 24 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Tuuleenergeetika teemat üldplaneering täpsemalt ei käsitle. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on arvestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ toodud ruumilise arengu suundade ja põhimõtetega ning lahendatud teemad ja ülesanded, mis maakonnaplaneeringus on pandud ülesandeks üldplaneeringus lahendada. Üldplaneeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade piire ja kasutustingimusi. Samuti on üldplaneeringuga arvesse võetud maakonnaplaneeringuga määratud üldpõhimõtteid, soovitusi ja suundumusi loodus- ja kultuurikeskkonna väärtuste kaitsmiseks ja säilitamiseks ning ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonna arendamiseks. 2.2.3 Narva-Jõesuu linna arengukava kuni aastani 2025 Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025 visioon on järgmine: Narva jõe suudme- ja rannaala rahvas räägib kahes keeles, nooremad ka juba kolmes keeles. Narvajõesuulane armastab oma kodu, olgu see siis maja ja korter suvituslinnakeses või rannalähedases põllu- ja metsakülas. Kodu peab olema ilus ja selle ümbrus puhas ja looduslähedane. Kodust ei ole kaugel käia tööle Narva, Sillamäele või ka mujale. Narvajõesuulane on lahke - võõrustab hääl meelel külalisi Narvast ja Piiterist, Tallinnast ja Helsingist. Rahvast võiks juurdegi tulla: uusi spaasid, villasid ja pansionaate passib kenasti mändide vahele rajada. Siis saaks linnarahvas ka rohkem ja paremaid teenuseid. Nii et kuuldused Narva-Jõesuu ilust ja siinse rahva lahkusest võiks kaugemalegi kajada. Arengukavas on toodud elukeskkonda, ettevõtluskeskkonda, haridust, noorsootööd, kultuuri ja sporti, seltsitegevust, sotsiaalhoolekannet, tervishoidu, turvalisust ja juhtimist puudutav hetkeolukord ning strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2025. Arengukava peaeesmärgid on: 1) Õiglane hüvitis saaste ja keskkonnakvaliteedi halvendamise ja mainekahjude eest; 2) Eraarendajatele täiendavate võimaluste loomine; 3) Kuurordi atraktiivsuse kasvatamine; 4) Teadliku kohaturunduse teostamine koostöös ettevõtetega; 5) Elanikele vajalike teenuste lisamine; 6) Kasutamata ja lagunenud hooned peavad saama korda; 7) Viivikonna ja Sirgala riikliku restruktureerimiskava koostamine; 8) Jäätmekäitluse ja prügikogumise korrastamine; 9) Mets ja pargid korda; 10) Uue üldplaneeringu koostamine; 11) Elanike linnas aadressiga registreerimine; 12) Pikaajalised elanikkonna kasvatamise meetmed; 13) Õpetajaid ja tugispetsialiste tuleb juurde saada; 14) Koolid korda ja spordiväljakuid juurde; 15) Ühise noorsootöösüsteemi loomine; 16) Transpordikorralduse parandamine lastele ja õpetajatele; 17) Sotsiaalpindade uuendamine ja juurde ehitamine; 18) Sotsiaalteenuste tugisüsteemi arendamine; 19) Vee- ja kanalisatsioonitrasside lisamine, soojatrasside remont; 20) Linna miljöö parandamine; 21) Liikluse korraldamine ja 22) Linnavalitsuse uus hoone. Arvestades üldplaneeringu kui strateegilise dokumendi iseloomu ei ole üldplaneeringuga kõiki arengukavas välja toodud eesmärke võimalik ellu viia. Üldplaneeringu väljatöötamisel on arengukavas toodud eesmärke arvestatud maakasutuste juhtotstarvete planeerimisel ning nende kasutustingimuste välja arendamisel või täpsustamisel. Näiteks on kuurordi Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 25 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne atraktiivsuse suurendamiseks üldplaneeringuga Narva-Jõesuu linnas Narva lahe liivaranda ümbritsevat metsaala reserveeritud võimalikult suures ulatuses haljasala ja parkmetsa maa- alana, et tagada arendustegevuse käigus metsa säilimine. Liivaranda ümbritsev kaunis mets mängib olulist rolli turistide kohale meelitamisel. Samuti on üldplaneeringuga ette nähtud juurdepääsud Narva lahe kallasrajale ning perspektiivsed parkimisalad Narva-Jõesuu linnas (asustusüksuses), mis suurendavad kaudselt kuurordi atraktiivsust (puhkealadele ligipääsu suurendamise kaudu). Selleks, et võimaldada elanikele vajalike teenuste lisamist, on üldplaneeringuga tiheasustusaladele kavandatud võrreldes praegusega lisaks perspektiivseid äri maa-alasid ning segaotstarbega maa-alasid. Viimane võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa- ala, ühiskondlike hoonete maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Asukoht ja üldandmed Narva-Jõesuu linn paikneb Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas Läänemere Narva lahe ääres (joonis 5). Omavalitsusüksus piirneb idast Narva linnaga ning Venemaa Föderatsiooniga. Läänes on piirinaabriteks Alutaguse vald, Toila vald ning Sillamäe linn. Narva-Jõesuu linna pindala on 404,7 km2, mis moodustab ca 14% kogu Ida-Virumaa pindalast (Eesti Statistikaamet, 2013). Joonis 5. Narva-Jõesuu linna omavalitsuse haldusterritooriumi paiknemine Ida-Viru maakonnas (alusandmed: Maa-ameti geoportaal, 2023). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 26 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linna territooriumil asub üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ning kakskümmend küla. Enamus asustusest on koondunud linna territooriumi põhjaossa. Eesti Statistikaameti andmete järgi elas Narva-Jõesuu linnas seisuga 01.01.2023 4269 inimest. Enam kui pool elanikkonnast (2618 in) elab administratiivkeskuses Narva-Jõesuu linnas. Selle territooriumi suurus on ca 10 km2 ja asustustihedus ca 257 in/km2. Ülejäänud omavalitsusüksuse koosseisu kuuluva ala asustustihedus jääb alla 5 in/km2, seda suurte asustamata metsa-, soo- ja karjäärialade tõttu (Narva- Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018). Looduslik keskkond Narva-Jõesuu looduskeskkonnas vastanduvad inimtegevusest tugevasti mõjutatud alad, mis on oma looduslikkuse kaotanud ning inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Linna lõunaosas on maastik pöörduvalt muudetud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tõttu. Sealset maastikku iseloomustavad endised metsastatud karjäärialad ning aktiivselt kasutuses olevad karjäärid. Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power AS Eesti Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja õlitehaste tööstusterritooriumid, tuhaväljad ja settebasseinid. Seal, kus inimtegevuse mõju on väiksem, linna keskosas, levivad ulatuslikud metsad. Lisaks metsadele leidub omavalitsusüksuse territooriumil ka märgalasid. Narva-Jõesuu linnale on omapäraseks ca 18 km pikkune Soome lahe rannikujoon. Külastajaid ning kohalikke elanikke meelitab ranniku äärde ca 8 kilomeetri pikkune liivarand, mida ümbritseb kaunis männimets (Maa-ameti geoportaal, 2020). 3.2.1 Maastik ja maakasutus Narva-Jõesuu linna territooriumist moodustab maa sihtotstarbe järgi ligi 80% maatulundusmaa. Suurema osa moodustavad maatulundusmaadest maa-alad, mida kasutatakse metsakasvatuseks või millel on metsamajanduslik potentsiaal. Haritavaid põllumajandusmaid on vähe paiknedes peamiselt linna põhjaosas põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja suuremate külade ning alevike (nt Sinimäe ja Olgina) ümbruses. Mäetööstusmaa osakaal on Narva-Jõesuu haldusterritooriumil 4,7%. Narva-Jõesuu linna piiresse jäävad osa Sirgala ja Narva kaeveväljadest (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018; Maa-ameti geoportaal, 2020). Narva-Jõesuu linna territoorium paikneb Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru (Kirde-Eesti) lavamaa ja Alutaguse madaliku maastikurajooni alal (Arold, 2005). Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. Rannikumadalik ulatub kitsa maaribana Pakri poolsaare kirdeküljelt Narva jõeni ning piirneb lõunas Põhja-Eesti pangaga (Põhja- Eesti rannikumadalik, 2009). Narva-Jõesuu linna territooriumil asub Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõik, mis on 15 km pikkune lõik pangast Sillamäest Merikülani (joonis 6). Vaivara klindilõik jaguneb omakorda Sillamäe ja Vaivara rikkevööndiks ning kolmeks pangasaarestikuks: Pimestiku, Sinimägede ja Laagna pangasaarestikuks. Meriküla panga alguses pöördub Põhja-Eesti pank ja kogu Balti klint merest eemale ja klindimoodustised suunduvad sisemaale (Soesoo ja Miidel, 2006). Põhja-Eesti pangast lõuna poole on Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi pinnamood valdavalt tasane (Maa-ameti geoportaali, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 27 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 6. Põhja-Eesti klint Kirde-Eestis (Soesoo ja Miidel, 2006). 3.2.1.1 Väärtuslik põllumajandusmaa Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) on väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletud põllumajandusmaa massiive, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest – 38 boniteedipunktist ning mis on suuremad kui 0,3 ha. Lisaks on väärtuslike põllumajandusmaade valikul arvestatud ka maaparandusüsteemi olemasoluga ning selle seisundiga. Maakonnaplaneeringu järgi võib üld- või detailplaneeringuga määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks ka muid põllumajanduslikke maid. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on väärtuslike põllumajandusmaade osakaal väga tagasihoidlik. Väärtuslikud põllumajandumaad paiknevad peamiselt kohaliku omavalitsusüksuse põhjaosas. 3.2.1.2 Väärtuslikud maastikud Narva-Jõesuu linna väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 28.12.2016). Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb osaliselt või tervenisti Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile kolm väärtuslikku maastikku: Narva-Jõesuu, Narva ja Sinimäe. Väärtuslike maastike piirid on välja toodud joonisel 7. Sinimäe väärtuslik maastik paikneb Narva-Jõesuu põhjaosas Narva lahe ranniku ääres. Väärtusliku maastiku ala ulatub Sillamäe linnast Meriküla külani. Maastikuliselt ja geoloogiliselt olulisteks elementideks on pankrannik järsu astanguga ning Sinimäed. Ala on seotud mitme olulise ajaloolise sündmusega (II maailmasõja lahinguala). Tegemist on maakondliku/riikliku tähtsusega väärtusliku maastikuga. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 28 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu väärtuslik maastik hõlmab Narva-Jõesuu linna kirdepoolset osa. Alal paikneb kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidetevöönd, mis saab alguse Merikülast. Liivaranda ümbritseb kaunis männimets. Alal on suur rekreatsiooniline väärtus. Tegemis on maakondliku tähtsuse väärtusliku maastikuga. Narva väärtuslik maastik ulatub Narva-Jõesuu linna territooriumile väga vähesel määral. Antud vaadeldav ala ei oma olulisi väärtusi nimetatud väärtusliku maastiku poolest. Üldiselt on väärtusliku maastiku kaitseväärtustena välja toodud kultuurilist-ajaloolist maastikku ning looduskaunist jõe kallast. Joonis 7. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvad väärtuslikud maastikud (aluskaart: Maa-ameti geoportaal, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 29 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad 3.2.2.1 Aluspõhi Narva-Jõesuu linna maa-ala paikneb Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Devoni aluspõhjakivimite avamusalal (joonis 8). Joonisel 8 kujutatud pruun ala on Kesk-Devoni Narva lademe (D2nr) kivimite (domeriit, aleuroliit, liivakivi) avamusala. Punased viirutatud alad on mattunud orud. Punased pidevjooned on kindlakstehtud ja katkendlikud jooned oletatavad aluspõhja rikked (Maa-ameti geoportaal, 2020). Joonis 8. Narva-Jõesuu piirkonna aluspõhja avamusalad (Maa-ameti geoportaal, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 30 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Põhja-Eesti rannikumadaliku aluspõhja pealmise kihi moodustavad peamiselt Kambriumi settekivimid, Alam-Kambriumi Lontova lade (nn Kambriumi sinisavi) ning Lükati ja Tiskre kihistud (joonis 9). Klindi jalamil esineb kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobulusjat glaukoniitliivakivi ning argilliiti, mis koos Kambriumi liivakividega on ühtlasi lähtekivimiks piirkonna hallidele moreenidele ning meresetetele. Joonis 9. Aluspõhjakivimid klindijärsakul (Soesoo ja Miidel, 2006). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 31 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Viru lavamaa asub peamiselt Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Alutaguse madaliku aluspõhja moodustavad enamasti Ordoviitsiumi lubjakivikihid (Rakvere, Nabala, Vormsi, Pirgu ja Porkuni lademed), mis looduslikult ei paljandu. Narva veehoidlast edelas asub Ordoviitsiumil kuni 30-50 m paksune Kesk-Devoni Narva lademe domeriidi, dolomiidi, savi ja aleuroliidi avamusala. Põhja-kirde osas on paekihtide vahel u 6-3 m katendikompleksi all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte (OÜ Alkranel, 2013). 3.2.2.2 Pinnakate Pinnakate on peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim ning oluline veerežiimi ja vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakatte paksus on Narva-Jõesuu linna piires väga muutlik, ulatudes Põhja-Eesti rannikumadaliku panganeemikute jalamil mõnekümnest sentimeetrist kuni 100 ja enam meetrini vanades mattunud vagumustes. Viru lavamaa tasandikulise pinnamoe ning tektoonilistest lõhedest lõhestatud lubjakivil lasub suhteliselt õhuke (enamasti alla 1 m) Kvaternaarisetetest pinnakate. Esineb alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel leidub vaid õhuke mullakiht. Pinnakatte suuremad paksused on lavamaal seotud mattunud ürgorgude ja mandrijää servakuhjatistega. Valdavateks seteteks on moreen (paksus ulatub harva üle 2…3 m), glatsiofluviaalne liiv ja kruus ning glatsiolimniline liiv ja viirsavi. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes esineb viirsavisid, enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes samasuguses paksuses. Looduslikest kuhjevormidest liigestavad maastikku üksikud oosid ja Vaivara Sinimäed. Eesti kirdenurgas Meriküla – Olgina joonel Narva jõeni klindiastangu eelsel alal on pinnakate valdavalt liivane või kivine, domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke (AS Infragate Eesti, 2010), pinnakatte paksus alal võib ulatuda 50 meetrini. Alutaguse maastikus domineerivad jääjärve- ja järvetasandikud (37%) ja sootasandikud (37%) (Arold, 2005) ning nende setted. Ala on tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike alas. Pinnakatte paksus on väike, keskmiselt 3...4 meetrit, paiguti kuni 10 m, Narva veehoidlaga piirneval alal kuni 25 m. Pinnakate algab 1...2 meetri paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 meetri paksuselt. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 m paksuse turbakihiga. Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses. Kvaternaarisetete levik on esitatud joonisel 10 (Maa-ameti geoportaal, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 32 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 10. Ülevaade Narva-Jõesuu piirkonna pinnakattest, punased viirutatud alad on mattunud orud (Maa-ameti geoportaal, 2020). 3.2.2.3 Maavarad Narva-Jõesuu on rikas maavarade poolest. Maavaradest esineb vaadeldaval alal põlevkivi, lubjakivi, turvast, liiva ja kruusa. Omavalitsusüksuse territooriumil paikneb osa Eesti põlevkivi maardlast ja Puhatu turbamaardlast. Linna territooriumi lõuna- ja edelaosa hõlmavad põlevkivimaardla kaeveväljad (joonis 11). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 33 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 11. Maavarade leiukohad, levialad ja perspektiivalad Narva-Jõesuu linna territooriumil (Maa-ameti geoportaal, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 34 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 12. Maardlad ja turbaalad Narva-Jõesuu haldusterritooriumil (Maa-ameti geoportaal, 2023). Narva-Jõesuu linnas on registris arvel kaheksa maardlat (joonis 12 ja tabel 5). Tabel 5. Narva-Jõesuu linnas asuvad maardlad (Maa-amet, 15.05.2023). MAARDLAD Maavara Nimetus Registrikaardi nr kruus Puhkova 713 kruus Laagna 770 liiv Kirikuküla 945 lubjakivi Laagna 785 põlevkivi Eesti 10 põlevkivi Eesti 5 põlevkivi Eesti 34 turvas Puhatu 198 Linna territooriumile jääb neli mäeeraldist: Kirikuküla liivakarjäär, Kirikuküla II liivakarjäär, Narva karjäär ja Sirgala karjäär (tabel 6). Seisuga 15.05.2023 on Narva-Jõesuus menetluses kolm maavara kaevandamise loa taotlust. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 35 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6. Narva-Jõesuu linna territooriumil väljastatud maavara kaevandamise load (Maa-amet, 15.05.2023). MÄEERALDISED Aktiivne Varu liik Nimetus Kood Kaevandamisloa nr liiv Kirikuküla liivakarjäär 1473 L.MK/329486 liiv Kirikuküla II liivakarjäär 2172 KL-512383 põlevkivi Narva karjäär 343 KMIN-073 põlevkivi Sirgala karjäär 279 KMIN-074 Menetluses Varu liik Nimetus Kood lubjakivi Laagna lubjakivikarjäär 1295 põlevkivi Sirgala karjäär 2015 3.2.2.4 Radoonirisk Radoon on värvitu ja lõhnatu inertgaas, mis tekib uraani radioaktiivse lagunemise käigus. Viimane on looduslik protsess. Radoon muutub inimese tervisele kahjulikuks, kui ta kontsentreerub siseruumidesse. Pikaajaline (aastakümneid kestev) elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Radooni võib leiduda peagu kõikjal Eestis, kuid kõrge radooniriskiga alad on iseloomulikud peamiselt Põhja-Eesti rannikualale. Põhja-Eestis levib uraanirikas diktüoneemaargilliit, mille peal lasub poorne ja lõheline paekivi, mistõttu on gaasil kerge liikuda maapinnale (Keskkonnaministeerium, 2020; Keskkonnaamet, 2020). Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on radoonirisk valdavalt kõrge (joonis 13). Suuremas osas jääb pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele. Soome lahe rannikualal esineb ka ülikõrge radooniriskiga alasid, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab kohati (Pimestiku ja Udria küla juures) isegi 500 kBq/m³. Lõuna poole liikudes radoonisisaldus pinnaseõhus väheneb (Eesti Geoloogiateenistus, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 36 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 13. Eesti pinnase radooniriski kaart Narva-Jõesuu linnas (Eesti Geoloogiateenistus, 2020). 3.2.3 Pinna- ja põhjavesi 3.2.3.1 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest (üldiselt õhuke ja mitmel pool esineb alvareid) ja koostisest tulenevalt jääb Narva-Jõesuu linna territoorium peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (joonis 14). Linna kaguosas Kõrgesoo piirkonnas on põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud. Sinimäe alevikus on põhjavesi aleviku loodeosas keskmiselt kaitstud ja lõunaosas nõrgalt kaitstud. Vaivara külas on põhjavesi peamiselt kaitsmata, Viivikonna külas nõrgalt kaitstud ja kaitsmata. Olgina alevikus on põhjavesi lõunapool kaitstud, kuid põhja poole liikudes kaitstus väheneb. Aleviku põhjaosas on põhjavesi kaitsmata. Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) on põhjavesi kaitstud. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 37 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes kohtades, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal, karstunud (OÜ Alkranel, 2017). Administratiivkeskus Narva-Jõesuu linn paikneb klindieelsel alal Narva lahe liivarannikul ning piirkonna läbilõikes puuduvad nii Ordoviitsiumi ladestu lubjakivikompleks kui Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu kivimid. Lontova sinisavi vettpidav kiht paikneb otse Kvaternaari veekompleksi all ligikaudu 20 m sügavusel maapinnast. Narva-Jõesuu veehaarete ühisveevarustuse joogiveeallikaks on Kambrium- Vendi veekompleksi Voronka veekiht. Voronka veekiht on ülemisest Kvaternaari veekompleksist eraldatud Lontova lademe savidega (paksus 25-60 m) ja alumisest, Gdovi veekihist Kotlini kihistu savidega (paksus 30-40 m) (AS Infragate Eesti, 2010). Joonis 14. Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi looduslik kaitstus Narva- Jõesuu linna haldusterritooriumil (Maa-ameti geoportaal, 1: 50 000 ja 1:400 000 geoloogiline baaskaart, 2020). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 38 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.3.2 Põhjaveekogumid Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asub kuus põhjaveekogumit: 1) Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1); 2) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2); 3) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a); 4) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6); 5) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7); 6) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22) (EELIS, 15.08.2022). 1) Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1) Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi lasuva veepideme moodustavad Kotlini lademe (V2kt) aleuroliidid ja savid, mis katavad põhjaveekogumit kogu ulatuses kuni 50 m paksuse lasundiga. Lamavaks veepidemeks on kristalne aluskord. Gdovi põhjaveekogumi põhjavesi on surveline ning kaitstud reostuse eest. Põhjaveekiht toitub looduslikult basseini lõunapoolsete vete arvelt ja ürgorgude kohal läbi Kvaternaari setete infiltreeruvast sademete veest. Oluline ürgorgude mõju põhjaveekogumi toitumisele on ainult kogumi lääneosas (Kundast läänes), kus levib laialdane sügavate aluskorda ulatuvate ürgorgude süsteem. Gdovi põhjaveekogumile on iseloomulik suur risk sooldumisele. Seoses intensiivse põhjaveevõtuga on eriti rannikupiirkondades (Sillamäe) oluliseks surveteguriks kujunenud merevee sissetungimise oht ja mõju põhjavee keemilise koostise muutumisele (Marandi jt, 2019). Tabel 7. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* hea hea ohustatud** 10 675 10 430 6 625 3 805 ** Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. * m3/ööpäevas. 2) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum on kogu ulatuses kaetud Lükati–Lontova (Clk–ln) regionaalse veepidemega, mis on esindatud samanimeliste Alam-Kambriumi kihistute aleuroliitide ja savidega. Veepideme maksimaalsed paksused Kirde-Eesti rannikualadel ulatuvad 90 kuni 100 meetrini ja vähenevad lõuna suunas. Lontova savid on säilitanud oma plastsuse ning tektoonilised rikked neis ei paranda lasumi filtratsiooniomadusi. Küll aga teevad seda sügavad ürgorud, mis kohati lõikavad lasuva veepideme täies ulatuses läbi. Põhjaveekogum lasub peaaegu tervenisti Kotlini lademe savikompleksil, (paksusega 31 m). Mattunud ürgorude suudmetes – Vokas ja Toilas, on lamav veepide Kvaternaari setetega täidetud ürgoru poolt läbi lõigatud. Üldiselt on Voronka põhjaveekogum kindlalt kaitstud pindmise reostuse eest ning põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis. Seoses intensiivse tarbimisega on põhjavee looduslik survepind oluliselt langenud ja Ida-Viru maakonnas on moodustunud survepinna ulatuslik alanduslehter, mille piires põhjaveevool Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 39 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on jagunenud suuremate veetarbijate (Jõhvi, Sillamäe ja Kohtla-Järve) vahel. Intensiivse tarbimise tõttu väljakujunenud põhjaveevoolu suuna muutus Soome lahe poolt mandri suunas kujutab kloriidide sisalduse suurenemise näol riski põhjavee kvaliteedile (Marandi jt, 2019). Kuigi tabelis 8 on aruande „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ (2019) andmete kohaselt Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi üldseisund hinnatud „heaks“, on aruandes pööratud tähelepanu, et need põhjaveekogumid, mille looduslik veeresurss on väiksem kui põhjavee tarbevarud, tuleb hinnata ohustatuks (Marandi jt, 2019). Tabel 8. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* hea hea hea (pigem 15 442 18 950 5 118 13 832 ohustatud) * m3/ööpäevas. 3) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi lasuva veepideme moodustab Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu graptoliitargilliit, millel lasuvad Varangu, Leetse ja Toila kihistu savid, savikad glaukoniiti sisaldavad liivakivid ja tihedad dolomiitlubjakivid. Põhjaveekogum lasub Alam-Kambriumi vanusega Lükati–Lontova (Calk–ln) regionaalsel veepidemel. Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks ja kogumiga seotud veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse (kõige kiirem veevahetus veekogumis toimub Põhja-Eesti ranniku lähedal, kus lasuvate kihtide paksus on väike). Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile ning veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu mõju põhjaveetasemete režiimile. Kohalikud alanduslehtrid on kujunenud intensiivsema veevõtuga piirkondades (nt Estonia kaevandus). Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi suurim väljavoolukoht on Põhja-Eesti rannik, kus dreenitakse umbes 60 % kogu põhjaveekogumi põhjaveest. Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum ületab riigipiiri Ida- Virumaal, olles seal nii Eesti kui Venemaa veekasutuse mõju all (Marandi jt, 2019). Põhjaveekogumil nr 5a on otsene sõltuvus ülevalt infiltreeruvast veest läbi Alam-Ordoviitsiumi veepideme. Kui mõnes kohas hakatakse kogumi põhjavett rohkem kasutama, siis tulenevalt põhjaveerõhu gradiendi muutusest hakkab rohkem vett infiltreeruma ka lasuvast veepidemest. Kui ülemises põhjaveekogumis (Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini kogum nr. 7) kasutataks suurel hulgal vett, siis väheneks seetõttu ka sissevool kogumisse 5a (Marandi jt, 2019). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 40 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 9. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* hea hea ohustatud** 49 519 12 260 3 033 9 227 ** Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. * m3/ööpäevas 4) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhelised (eriti 30 m paksune maapinnalähedane osa). Lõhede ja karstivormide pindalaline ja vertikaalne levik on ebaühtlane. Põhjaveekogumi lasuv veepide on äärmiselt ebaühtlane. Ida-Viru põlevkivibasseinist põhja pool lasuv veepide praktiliselt puudub ja vettandvad kivimid on kaetud suhteliselt õhukese glatsiaalse päritoluga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega. Ordoviitsiumi karbonaatkivimites levivad põhjaveekihid on sügavamast liivakivikompleksist eraldatud Alam- Ordoviitsiumi veepidemega. Looduslikult voolaks põhjavesi veekogumis Pandivere kõrgustikult radiaalselt väljavoolualade, Soome lahe ja Narva jõe suunas. Tänapäeval on põhjavee looduslikud voolusuunad oluliselt mõjutatud kaevandamistegevusest, sõltudes kaevandusalal toimuvast põhjavee väljapumpamisest või suletud kaevanduste veega täitumisest. Põhjaveekogumi nr 6 koguseline seisund on ohustatud kogumis nr 7 toimuva veevõtu tõttu (Marandi jt, 2019). Tabel 10. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* hea halb** halb 285 853 pole 754 -754 andmeid **Fenoolide sisaldus ületab läviväärtust seitsmes ja naftasaaduste sisaldus ühes seirekaevus. Lisaks näitab nende kahe saasteaine sisaldus kaevanduste vee ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee sissetungi. Seega ei vasta kümnest vaadeldud kaevust seitsmes põhjavesi kvaliteedinõuetele. * m3/ööpäevas 5) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlase paksusega ning kogumi põhjavesi on valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse glatsiaalsete, fluvioglatsiaalsete ja limnoglatsiaalsete setetega, mis ei moodusta väljapeetud veepidet. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi lamav veepide koosneb Türisalu kihistu argilliidist, Leetse Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 41 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kihistu glaukoniitliivakivist ja Toila kihistu savikate vahekihtidega glaukoniitlubjakivist. Põhjavee survepind on mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja sellest tulenevast kaevanduste veevõtust. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60-100 mg/L kuni väärtusteni ~350 mg/L. Sulfaadi kontsentratsioonide suurenemisega on kaasnenud ka põhjavee mineraalsuse suurenemine. Kuigi põhjaveekogumi algne keemiline koostis on olnud valdavalt Ca-HCO3 tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,3–0,5 g/L, siis nimetatud protsesside tõttu on põhjavesi kogumis muutunud kohati Ca-HCO3-SO4 või Ca-SO4 tüüpi veeks. Lisaks on kaevandamistegevuse ja aherainemägedega seotud ka suuremad orgaaniliste ainete (fenoolid, naftasaadused, benseen, PAH) kontsentratsioonid maapinnalähedases põhjavees (Marandi jt, 2019). Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on seotud Narva-Jõesuu linna haldusterritoorimul asuva Mustjõe vooluveekogumiga Kõrgesooga (Marandi jt, 2019). Tabel 11. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* halb** halb*** halb 107 903 5 000 165 485 -160 485 *** Põhjavee kvaliteet vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult 65% seirekaevudest. ** Kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevandamispiirkondades, mis mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi. * m3/ööpäevas Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline seisund on halb (tabel 11), kuna seal on põhjavee tarbimine oluliselt suurem kui looduslik ressurss. Antud põhjaveekogumi puhul peab arvestama, et see paikneb ühtses Kirde-Eestis levivate Ordoviitsiumi karbonaatkivimite põhjaveekompleksis koos teda ümbritsevate põhjaveekogumitega. Põhjaveekogumi nr 7 põhjavee tarbimise mõju ohustab ka ümbritsevat põhjaveekogumit nr 6. Lisaks peab arvestama, et tegemist on maapinnalähedase põhjaveekogumiga, mille bilansi muutus mõjutab otseselt pinnaveekogude bilanssi. Kui summerida kokku kogumite nr 6 ja 7 looduslikud ressursid (393 756 m3/ööpäevas), siis on see juba suurem kui summaarne põhjaveekasutus neis põhjaveekogumeis (166 239 m 3/ööpäevas). Väljavool pinnaveekogudesse kogumitest nr 6 ja 7 on looduslikes tingimustes kokku 275 610 m 3/ööpäevas. Ka see on suurem kui kogu tarbitav veekogus põhjaveekogumitest. Siiski, kui arvestada eeldusega, et põhjavee tarbimine mõjutab eelkõige väljavoolu vähenemist põhjaveekogumist ehk antud juhul Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 42 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne peamiselt väljavoolu pinnaveekogudesse, siis moodustab tarbimine hetkel ca 60 % põhjavee väljavoolust pinnaveekogudesse (Marandi jt, 2019). 6) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22) Põhjaveekogum paikneb leviku põhjaosas maapinnalt esimeses väljapeetud põhjaveekihis, mis on kaetud suhteliselt paksu savikate Kvaternaari setete lasundiga. Kogumit moodustavatel põhjaveekihtidel ei ole hästi välja kujunenud lamavat veepidet. Kesk-Alam-Devoni kivimite all paiknevad hea veeandvusega Siluri ladestu lõhelised lubjakivid ja dolomiidid, milles on moodustatud Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all. Hüdrogeoloogiliselt moodustavad Siluri ja Kesk-Alam- Devoni kivimid ühtse põhjaveekompleksi, aga kivimite kollektor-omaduste erinevuse tõttu võib neid käsitleda ka eraldi. Põhjaveerežiimi kogumi Ida-Virumaal asuvas osas on mõjutanud põlevkivi avamaakaevandamine (Narva ja Sirgala karjäärid) (Marandi jt, 2019). Tabel 12. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt, 2019). Koguseline Keemiline Üldseisund Looduslik Põhjavee Põhjaveevõtt Kasutuses seisund seisund ressurss* kinnitatud 2017. a* olev vaba varu* põhjavee- kogus* hea hea hea 336 699 37 280 11 693 25 587 * m3/ööpäevas. 3.2.3.3 Põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asub neli kinnitatud põhjaveevaruga piirkonda (tabel 13). Narva-Jõesuu vallasisese linna põhjaveevarud on kinnitatud Keskkonnaministri 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/441. Narva karjääri põhjaveevarud on kehtestatud Keskkonnaministri 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333. Meriküla ning Sirgala-Viivikonna piirkonna põhjaveevarud on kinnitatud 06.04.2006 Keskkonnaministri käskkirjaga nr 409. KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et põhjaveevaru ala nimetus „Narva-Jõesuu vallasisene linn“ on eksitatav, sest sellist omavalitsusüksust nagu Narva-Jõesuu vald ei eksisteeri. Tabel 13. Kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Põhjaveevaruga ala Põhjaveekiht Põhjaveevaru Kasutusaeg (m3/d) Narva-Jõesuu vallasisene linn Kambrium-Vendi Voronka 1600 31.12.2045 Narva-Jõesuu Kambrium-Vendi Gdovi 100 kuni 2023 (Meriküla piirkond) Kohtla-Järve (Sirgala-Viivikonna Kambriumi-Vendi Voronka 100 kuni 2035 piirkond) Narva karjäär Kambriumi-Vendi Voronka 180 31.12.2045 Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 43 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.3.4 Jõed ja järved Narva-Jõesuu linnas ei asu ühtegi looduslikku järve. Linnas asub seitse tehisjärve ja kaks paisjärve (Narva veehoidla ja Sõtke paisjärv), mis ei ole avalikult kasutatavad (EELIS, 15.08.2022). Terviseameti avalike supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Narva-Jõesuu linnas ametlikult vaid üks avalikult kasutatav supluskoht, milleks on Narva-Jõesuu supelrand Narva lahes. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 15.08.2022) jääb Narva-Jõesuu linna territooriumile osaliselt või terviklikult viis jõge: Kulgu jõgi (VEE1065200), Mustajõgi (VEE1063800), Narva jõgi (VEE1062200), Sõtke jõgi (VEE1066500) ja Tõrvajõgi (VEE1065700). Kulgu jõgi suubub Narva veehoidlasse. Jõe valgala on üle 25 km2. Kulgu jõgi kuulub veetüübilt heledaveelise ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (EELIS, 15.08.2022). Mustajõgi saab alguse Peen-Kirjakjärvest ning suubub Narva jõkke. Jõe valgala suurus on 399,9 km 2 (EELIS, 15.08.2022). Vooluveekogu on oluliselt muudetud, et võimaldada sinna põlevkivi kaevandusvee juhtimist (Keskkonnaministeerium, 2015). Eesti Elektrijaam saab jahutusvee Mustajõest. Võetud vesi suunatakse jõkke tagasi. Jõe veega varustamiseks juhitakse sinna täiendavat vett juurdevoolukanaliga Narva jõest (Keskkonnaagentuur, 2014). Narva jõgi on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriveekoguks. Eesti territooriumile jääb umbes 30% jõe valgalast. Narva jõgi on looduslikult võrdlemisi varieeruv. Jõe piires saab eraldada nelja erinevat lõiku: sügav lähteala, kiirevooluline Omuti kärestike lõik, Narva veehoidla poolt mõjutatud seisuveeline lõik ning alamjooks veehoidlast suudmeni. Teatavate tingimuste kokkulangemisel tekib Narva jões põhjajääd ning lobjakat. Põhjajää tekib eelkõige jõe ülemjooksul Omuti kärestike piirkonnas. Lobjaka kuhjumine võib tuua kaasa talviseid ummistusi, mille ajal veetase võib tõusta mitu meetrit (OÜ Hendrikson & Ko, 2011). Narva jõe ja veehoidla vett kasutatakse erinevates valdkondades. Jõe hüdroenergilist ressurssi kasutatakse Narva jõe paremkaldal paiknevas Venemaale kuuluvas hüdroelektrijaamas. Eesti poolel hüdroenergilist ressurssi praegu ei kasutata. Veehoidla suurimad kasutajad on Eesti ja Balti soojuselektijaamad. Soojuselektijaamade seadmete jahutamiseks võetakse hoidlast vett. Peale kasutust juhitakse jahutusvesi suuremalt jaolt tagasi veehoidlasse. Tagasi juhitav vesi on tunduvalt kõrgema temperatuuriga (OÜ Hendrikson & Ko, 2011). Lisaks kasutatakse Narva jõe vett ka joogivee tootmiseks Narva linna elanikele. Veehaare Narva jõest vee võtmiseks asub Narva-Jõesuu linna territooriumil Mustanina külas Veehaarde katastriüksusel (tunnus 85101:012:0106). Veehaare kuulub AS-le Narva Vesi (keskkonna loa nr KL-512749) (KOTKAS, 15.08.2022). Narva jõgi on laevatatav siseveekogu, kuid tulenevalt jugadest ja elektrijaama rajatistest ei ole võimalik veesõidukitega liikuda jõe ülemjooksult alamjooksule (ja vastupidi). Narva jõgi Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva paisust suubumiseni merre (VEE1062200) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 44 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Sõtke jõgi saab alguse Konju asulast sookraavina ja suubub Narva lahte. Jõe valgala suurus on 95 km2. Jõele on alamjooksul Sillamäe linnas rajatud kolm paisjärve. Kokku asub Sõtke jõel neli paisu, millest kolm on kaladele ületamatud (EELIS, 15.08.2022). Tõrvajõgi kuulub veetüübilt heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõede hulka. Tõrvajõe valgala suurus on 43,7 km2. Jõgi suubub Narva jõkke (EELIS, 15.08.2022). Vastavalt keskkonnaministeeriumi 28.05.2005 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ ei jää Narva-Jõesuu haldusterritooriumile suurte üleujutusaladega siseveekogude lõike. 3.2.3.5 Pinnaveekogumid Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik riigid rakendama valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustama veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning koostama igale vesikonnale veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Narva-Jõesuu jääb Ida-Eesti vesikonda, seega selle haldusterritooriumil asuvate vete kaitse ja kasutamise abinõud on antud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016). Eestis peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Hinnang antakse pinnaveekogumi ökoloogilisele ning keemilisele seisundile. Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas:  väga hea– inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või on need tühised;  hea– inimtegevusest tulenevad muutused bioloogiliste näitajate osas on väiksed, veekogu hüdromorfoloogilisi omadusi pole muudetud nii, et see mõjutaks elustikku, vooluveekogu on tõkestamata;  kesine– inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi;  halb– bioloogilised näitajad erinevad tugevasti tüübi referentstingimustest, suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub;  väga halb– bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub. Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas:  hea– prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus;  halb– prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 45 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile jääb osaliselt või täielikult kümme pinnaveekogumit (tabel 14). Lisaks piirneb omavalitsusüksus pinnaveekogumiga Narva-Kunda lahe rannikuvesi. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnangu kohaselt ei ole Narva-Jõesuu linna territooriumile jäävatest pinnaveekogumitest mitte ükski saavutanud koondseisundi eesmärki „hea“. Kõikidest pinnaveekogumitest on seitse halvas seisundis, kolm kesises seisundis ning üks väga halvas seisundis. Viimase puhul on tegemist pinnaveekogumiga Sõtke_2. Sõtke_2 väga halva seisundi peamiseteks põhjusteks on paisrajatised, mis on kaladele ületamatud ja mis muudavad jõe vee hüdroloogilist režiimi ning nõuetele mittevastav põllumajandustegevus (nt nõuetele mittevastavad silo- ja sõnnikuhoidlad, nõuetest mitte kinni pidamine välistingimustes karjatamisel ning taimekaitsevahendite kasutamisel ja hoiustamisel jne). Lisaks paisudele on Sõtke_2 veekogumis probleeme spetsiifiliste saasteainetega. Täpsemalt on probleeme olnud elavhõbedaga kalades. Sõtke_1 seisundit on hinnatud halvaks. Veekogumi üheks probleemiks on ebasoodsad hapnikuolud. Veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogrammis on Sõtke_1 seisundi parendamiseks ettenähtud meetmed seotud peasjalikult Narva-Jõesuu linna Viivikonna ja Sirgala külade ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni piirkonnale väljastatud keskkonnalubade tingimuste täitmisel nõuetele vastavuse tagamisega. Narva jõgi on jagatud neljaks pinnaveekogumiks, millest kolm (Narva_1, Narva_2 ja Narva_4) piirnevad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumiga. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu kohaselt on kõigi kolme pinnaveekogumi seisund halb. Keemilise seire käigus on avastatud Narva jõe pinnaveekogumitest järgmisi prioriteetseid ohtlike aineid: perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), elavhõbe (Hg) ja selle ühendid ning di(2-etüül- heksüül)ftalaat (DEHP). Ühte kindlat põhjust Narva jõe pinnaveekogumite seisundi selgitamiseks ei ole. Kindlasti mõjutab Narva jõe seisundit Narva HEJ-ga veehulga reguleerimine, kuid lisaks koormavad jõge (vastavalt veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammile) selle valgalal paiknevad alla 2000 ie reoveepuhastid, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, jõkke juhitavad sademe- ja drenaaživeed ning muud jõkke juhitavad heitveed, mis ei vasta keskkonnanõuetele. Narva jõe seisundi jälgimise ning parendamise teeb keerukaks selle jaotus kahe riigi vahel. Narva-Kunda lahe rannikuvee halva seisundi potentsiaalsed koormusallikad on vastavalt veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammile: üle 2000 ie reoveepuhasti heitveelask, alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, sademevee lask, keskkonnakompleksloaga ettevõtte heitveelask, muu tööstusheitvee lask, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask, hajukoormus, punktkoormus, siirde- või rannikuvee kasutamisel avalduv koormus, sadamad. Tõrvajõe seisundi parandamiseks ettenähtud meetmed veemajanduskavas 2022-2027 on ennekõike administratiivsed, välja arvatud üks tehniline meede, milleks on Olgina puhasti nõuetele vastavuse tagamine. Mustajõe seisundi parandamiseks on ette nähtud meede teostada eksperthinnang Vaivara reoveepuhastile, et selgitada välja põhjused, miks heitvesi ei vasta loa nõuetele. Kesises seisundis on pinnaveekogumid Udria, Kulgu ja Kudruküla. Kõikide pinnaveekogumite kesise seisundi põhjused varieeruvad. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 46 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 14. Narva-Jõesuu linna pinnaveekogumid ja nende seisund 2021. a (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabel). Pinnaveekogumi Veekogu tüüp ÖSE mitte hea põhjus 2021 ÖSE KESE halb KESE Koond- Koondseisundi nimi 2021 näitaja 2021 2021 seisund eesmärk aastaks 2020 2027: saavutatud/ saavutamata Narva lähtest Narva LV võõrliigi (rändvähk) võimalik mõju, hea DEHP vees ja halb halb saavutamata veehoidlani eutrofeerumine (Peipsi järve mõju) elavhõbe kalas (Narva_1) Narva veehoidlast TMV veetaseme kõikumine, paisud keskmine PFOS vees halb halb saavutamata suudmeni (Narva_4) Narva jõgi: Narva TMV veetaseme kõikumine, jõesängi halb DEHP vees ja halb halb saavutamata veehoidla muutmine, SUSE, FÜBE, MAFÜ elavhõbe kalas (Narva_2) seisundiklassipiirid ülehinnatud, kalastiku vähene seire Kudruküla LV toitained, heitveed, kesine puudub pole kesine saavutamata hindamissüsteemi puudused seiratud Tõrvajõgi LV jõesäng muudetud, SUSE ebasobiv halb puudub pole halb saavutamata seirekoht seiratud Kulgu LV (tehtud jõesängi muutmine, veevaegus kesine puudub pole kesine saavutamata ettepanek seiratud muuta ümber TMV-ks) Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 47 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 14 jätk... Pinnaveekogumi Veekogu tüüp ÖSE mitte hea põhjus 2021 ÖSE KESE halb KESE Koond- Koondseisundi nimi 2021 näitaja 2021 seisund eesmärk aastaks 2021 2027: saavutatud/ saavutamata Udria Utria pais kesine puudub pole kesine saavutamata LV seiratud Sõtke Vaivara TMV SUSE - hüdroloogiline režiim väga halb elavhõbe kalas halb väga halb saavutamata raudteejaama ebasoodne. KALA - truubist suudmeni paisud/paisjärved, tiheasualaga (Sõtke_2) kaasnevad mõjud, äravoolu reguleerimine (Sillamäe I, II ja III paisud) Sõtke lähtest LV (tehtud KALA - paisud (Sillamäe I, II, III), halb puudub hea halb saavutamata Vaivara ettepanek ebasoodsad hapnikuolud, hävinud raudteejaama muuta ümber liigid (võldas, lepamaim), jõesängi truubini (Sõtke_1) TMV-ks) muutmine Mustajõgi TMV puudub hea nikkel halb halb saavutamata Narva-Kunda lahe LV eutrofeerumine kesine elavhõbe kalas halb halb saavutamata rannikuvesi (Narva- ja TBT settes Kunda lahe r_v) Lühendid: ÖSE – ökoloogiline seisund; KESE – keemilise seisund; LV – looduslik veekogum; TMV – tugevasti muudetud veekogum (veekogu, mille füüsiline seisund on inimtegevuse tulemusena oluliselt rikutud või halvenenud); KALA- kalastik; SUSE- suurselgrootud põhjaloomad; MAFÜ- suurtaimed; FÜBE- fütobentos (bentiliste ränivetikate kooslus); P-üld – üldfosfor; NH4 – ammoonium; PFOS- perfluorooktaan­sulfoonhape ja selle derivaadid; DEHP- di(2-etüül-heksüül)ftalaat.; TBT- Tributüültina-katioon. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 48 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.4 Elurikkus ja rohevõrgustik Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk ökosüsteemide mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus on väärtus, mis pakub hulgaliselt ökosüsteemi teenuseid, millest me sõltume. Ökosüsteemi teenused on erinevad keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimestele/elanikele pakuvad, siia hulka kuulub näiteks biomassi produktsioon, mitmesugused regulatiivsed omadused nagu tolmeldamine, erosiooni vältimine, veeringe reguleerimine, samas ka puhtalt esteetilised ja vaimsed, st rekreatiivsed väärtused. Elupaikade rohkus loob eeldused suureks liigirikkuseks, samas Eesti geograafilise asendi tõttu elavad paljud liigid siin oma leviala piiril (Euroopa Liit, 2011; OÜ Hendrikson & Ko, 2018). Eestis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad, esinduslikumad ja tüüpilisemad liigid, maastikud, kooslused ja kompleksid seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele piirangud seatud. Erinevate elupaikade ja liikide kaitsmisest ei piisa, kui ruumiliselt on elupaigad eraldatud ning liikide levik piiratud. Ruumilises planeerimises on oluline tagada elupaikade seotus ning toimimine ühtse ökoloogilise võrgustikuna, sest vaid sellisel juhul on tagatud bioloogilise mitmekesisuse säilimine. Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) on rohevõrgustik ära näidatud maakonnaplaneeringu täpsusastmega. Maakonnaplaneering seab üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks. Narva-Jõesuu linnas on rohevõrgustiku toimimine Tallinn-Tapa- Rakvere/Narva raudteest lõunapool hästi tagatud tänu suurtele metsaladele, mis on peaaegu asustamata. Rohevõrgustiku funktsioon on häiritud rohkem linna kirdeosas, kus asustus on suurem ning ka lõunas põlevkivi kaevanduse piirkondades, kus looduslikku maastiku on oluliselt muudetud. Tallinn- Narva põhimaantee nr 1 ristub mitmes kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina eraldades kirdepoolsed rohevõrgusiku alad ülejäänud aladest. 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid 3.2.5.1 Kaitsealad ja hoiualad Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmetele (seisuga 17.05.2023) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil kolm kaitseala ning üks hoiuala: Auga looduskaitseala (KLO1000720), Udria maastikukaitseala (KLO1000583), Vaivara maastikukaitseala (KLO1000450) ja Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) (joonis 15). Nimetatud kaitsealade ja hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 49 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 15. Narva-Jõesuu linnas asuvad kaitsealad ja hoiualad (EELIS, 17.08.2023). Kaitsealad ei moodusta ühtset tervikut, vaid on osadeks jaotatud. Erinevad osad paiknevad hajusalt üle kogu omavalitsuse. Hoiuala ning kaitsealade kaitse-eesmärgid on välja toodud tabelis 15. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 50 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 15. Narva-Jõesuu linnas asuvad kaitsealad ja hoiualad ning nende kaitse eesmärgid (EELIS, 17.05.2023). Ala nimetus Pindala Kaitse-eesmärk kokku (ha) Auga looduskaitseala 198,6 kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada (KLO1000720) väärtuslike metsakooslusi. Udria maastikukaitseala 373,7 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) klinti, pangaaluseid (KLO1000583) kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku; 2) elupaigatüüpe: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) III kategooria liiki - metskuukressi (Lunaria rediviva). Vaivara maastikukaitseala 85,5 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) geoloogilise ehituse (KLO1000450) ja geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja maastikku - Vaivara Sinimägesid, ning elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo‑lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust samblaliiki kurrulist tuhmikut (Anomodon rugelii) ja selle kasvukohti. Narva jõe alamjooksu hoiuala 259,2 kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpi jõed ja (KLO2000089) ojad (3260) ning liikide harilik võldas (Cottus gobio), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), merisutt (Petromyzon marinus), jõesilm (Lampetra fluviatilis), vinträim (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaiku. EELIS-e andmetel (seisuga 17.05.2023) asub Narva-Jõesuu linna territooriumil kolm projekteeritavat kaitseala. Üks kaitseala on projekteeritud Sillamäe linna ja Narva-Jõesuu haldusterritooriumile. Tegemist on Langevoja maastikukaitsealaga (PLO1000738), mille loomise eesmärgiks on kaitsta Langevoja joaastangut, Sõtke klindioru kanjoni ning elupaigatüüpi lubjakivipaljandit (8210). Projekteeritava maastikukaitseala kogupindala on ca 2,1 ha. Teine projekteeritav kaitseala jääb Mustanina külla kõrvalmaantee Müdiküla – Sirgala (tee nr 13107) lähedusse. Projekteeritav kaitseala nimetus EELIS-s on Ala nr 117 (ID: -1339787297). Projekteeritaval kaitsealal asuvad kohastunud, ohustatud, ohualtide ja haruldaste liikide tõenäolised elupaigad, mis on inventeeritud vääriselupaikadena, kuid milles leiduvate väärtuste kaitse ei ole tagatud. Vääriselupaikade tüüpideks on märgitud laialehised salumetsad, soostunud metsad, kasvukohatüüpideks on naadi ja angervaksa. Alalt on leitud I kategooria kaitsealust liiki villtulikat (Ranunculus lanuginosus), III kategooria kaitsealust liiki sulgjat õhikut (Neckera pennata) ja vähesel hulgal III kategooria kaitsealust liiki pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis). Projekteeritava kaitseala kogupindala on ca 28 ha. Lisaks jääb Narva-Jõesuu linna territooriumile projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala (ID: 977800148). Metsaelupaikade Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 51 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne looduskaitseala moodustamise eesmärgiks on võtta Natura loodusaladel range kaitse alla I lisas nimetatud metsa elupaigatüübid (Narva-Jõesuu linnas on kaitse alla võetud Udria loodusala (RAH0000502) metsa elupaigatüübid). Range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise järgi valdavas osas soodne. Seisund ei ole soodne järgmistel metsaelupaikadel: vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad –9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo-ja rabametsad (*91D0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Metsaelupaikade looduskaitsealaga moodustatakse nimetatud elupaigatüüpidele loodusaladel uued sihtkaitsevööndid ehk metsaelupaikade ökoloogilised nõudlused on plaanis tagada LKS § 30 abil. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et Eesti Looduse Infosüsteemi andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. 3.2.5.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid Narva-Jõesuu linnas leidub mitmete I, II ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohti hajusalt üle kogu haldusterritooriumi. Keskkonnaportaali andmetel (seisuga 17.05.2023) jääb linna osaliselt või täielikult 13 I kaitsekategooria liigi leiukohta. Linna territooriumil leiduvad I kaitsekategooria liigid on: Ranunculus lanuginosus (villtulikas), Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein), Epipogium aphyllum (lehitu pisikäpp), Pandion haliaetus (kalakotkas) ja Clanga pomarina (väike-konnakotkas). Narva-Jõesuus asub seitse püsielupaika (EELIS, 17.05.2023):  Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik (KLO3000890) on moodustatud II kaitsekategooria lehtsambliku Anomodon rugelii (kurruline tuhmik) kaitseks;  Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479) on moodustatud II kaitsekategooria taime Cinna latifolia (laialehine nestik) kaitseks;  Lodu käpaliste püsielupaik (KLO3001227) on moodustatud II kaitsekategooria taime Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) kaitseks;  Hundinurga väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002183) on moodustatud I kaitsekategooria looma Aquila pomarina (väike-konnakotkas) kaitseks;  Narva karjääri kalakotka püsielupaik (KLO3002170) on moodustatud I kaitsekategooria looma Pandion haliaetus (kalakotkas) kaitseks;  Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik (KLO3002702) on moodustatud I kaitsekategooria taimeliigi Botrychium virginianum (virgiinia võtmeheina) kaitseks;  Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik (KLO3002704) on moodustatud I kaitsekategooria taimeliigi Botrychium virginianum (virgiinia võtmeheina) kaitseks. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 52 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisaks asub linna haldusterrotooriumil EELIS-e andmetel (seisuga 17.05.2023) kaks projekteeritavat püsielupaika:  Auvere villtulika püsielupaik (ID: 1527815690);  Mustanina villtulika püsielupaik (ID: -224223734). 3.2.5.3 Natura 2000 kaitsealad Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Narva-Jõesuu linnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615. EELIS andmetel (seisuga 17.05.2023) jääb Narva-Jõesuu linna alale neli Natura 2000 loodusala (joonis 16): Mustajõe loodusala (RAH0000169), Struuga loodusala (RAH0000602), Udria loodusala (RAH0000502) ja Viivikonna loodusala (RAH0000650). Suurim neist on Struuga loodusala, mis ümbritseb Narva jõe alamjooksu pindalaga 1724,2 ha. Suuruselt teine on Udria loodusala, pindalaga 376,7 ha, mis võtab enda alla Soome lahe rannikuala Perjatsi külast Merikülani. Ühtegi Natura 2000 linnuala Narva-Jõesuu linna territooriumile ei jää. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 53 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 16. Narva-Jõesuu linnas asuvad loodusalad (EELIS, 17.05.2023). 3.2.5.4 Kaitstavad üksikobjektid Linna territooriumil asub viis kaitsealust üksikobjekti: Hoovi künnapuu (KLO4000820), Langevoja juga (KLO1000513), Šiškini mänd/Meriküla mänd (KLO4000819), Suur rändrahn/Olgino rändrahn (KLO4000967) ja Tõrvajõe joa astang (KLO4001050). Kõik üksikobjektid jäävad linna kirdepoolsesse ossa, välja arvatud üksikobjekt Langevoja juga (KLO1000513), mis osaliselt asub Sillamäe linna territooriumil (EELIS, 17.05.2023). 3.2.6 Kliima Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb üheltpoolt merega ja teiseltpoolt mandriga eristatakse Eesti territooriumil läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Lääne poolt sisemaapoole liikudes kliima mandrilisus kasvab. Geograafilise asendi tõttu kõigub aastajaliselt Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 54 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne päikesekiirgus ja õhutemperatuur tunduvalt. Eesti kliimale on iseloomilik pehme, aga püsiva lumekattega pikk talv. Mere erisoojusmahtuvuse tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia, 2020). Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (vastu võetud 2017) esitab peamised muudatused, mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:  temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;  sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;  merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms;  tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tehiskeskkond Tehiskeskkonna moodustavad alad ja objektid, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Selle alla kuulub asustus, majandus- ja ettevõtluskeskkond. 3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond 3.3.1.1 Rahvastik Statistikaameti andmete järgi elas seisuga 01.01.2023 Narva-Jõesuu linnas 4269 inimest. Üldiselt on Narva-Jõesuu linna elanike arv püsinud stabiilne, siiski viimastel aastatel on toimunud omavalitsuses märgatav elanike arvu vähenemine ning seda peamiselt negatiivse loomuliku iive tõttu (joonis 17). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 55 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linna elanike arv aastatel 2018-2023 4600 4562 4559 4472 4479 4500 4400 Elanike arv 4300 4269 4200 4175 4100 4000 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Aasta Joonis 17. Narva-Jõesuu linna elanike arv aastatel 2018-2023 (andmed: Statistikaamet, 17.05.2023). Narva-Jõesuu linnas on loomulik iive olnud perioodil 2015-2022 negatiivne. Perioodil 2015-2022 on elanike arv loomuliku iibe tulemusena vähenenud keskmiselt 51 elanikku võrra aastas (joonis 18). Sise- ja välisränne on aastate lõikes olnud väga erinev, kuid viimastel aastatel on see stabiliseerunud (joonis 19). Elussünnid ja surmad 2015 -2022 120 103 100 87 80 82 74 80 68 70 66 60 40 34 36 36 20 27 24 22 23 21 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Elussünnid Surmad Joonis 18. Elussündide ja surmade arv Narva-Jõesuu linnas aastatel 2015-2022 (andmed: Statistikaamet, 17.05.2023). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 56 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linna rändesaldo 2015 -2022 300 250 242 200 167 150 113 100 50 31 16 -3 1 49 -22 3 0 -5 -25 -3 -50 -33 -54 -100 -69 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Siseränne Välisränne Joonis 19. Narva-Jõesuu linna rändesaldo aastatel 2015-2022 (andmed: Statistikaamet, 17.05.2023). Elanike vanuseline struktuur Narva-Jõesuu linnas võrrelduna naaberomavalitsuste ja maakonna suuremate linnadega on sarnane. Narva-Jõesuu linnas moodustavad kõige suurema rühma elanikkonnast tööealised inimesed (62%). Eakad inimesed moodustavad 23%, lapsed vanuses 7-18 eluaastat 11% ning lapsed vanuses 0-6 eluaastat 5% elanikkonnast. Rahvastiku vananemisega kaasneb maksumaksjate vähenemine ning suurem nõudlus eakatele inimestele suunatud sotsiaalteenuste järgi (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). 3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive Narva-Jõesuu linna ettevõtluskeskkonnas on välja kujunenud kaks peamist sektorit: (1) elektrienergia varustamise ja põlevkivitööstuse sektor ning (2) turismisektor. Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana ning on seotud ajalooliste spaa-traditsioonidega. Linnas asuvad mitmed turismiettevõtted, mis pakuvad puhkamise ja lõõgatumise teenuseid. Suurimad nendest on näiteks: Narva-Jõesuu Sanatoorium, Meresuu Spa & Hotel, Noorus Spa Hotel ja Noorus SPA Inn. Turismisektoriga seotud ettevõtted asuvad peamiselt linna kirdeosas Narva lahe ääres, kus turiste meelitavad suvel kohale liivane mererand ning männimetsad. Turismi poolest pakub linnale suurt eelist Peterburi linna lähedus. Samuti meelitab turiste Narva-Jõesuu linna põlevkivi kaevandamine ja kaevandamisega muudetud maastik. Oluliseks huviobjektiks on kindlasti ka Sinimäed ja Vaivara Sinimägede muuseum (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Tähelepanuväärne hulk kohalikke elanikke saab tööd põlevkivitööstuse ja elektrienergia varustamise valdkonnas. Kui Ida-Viru maakonna keskkmine palk on läbi aastate olnud madalam Eesti keskmisest, siis põlevkivisektori keskmine palk on olnud suurem kui maakonna keskmine, mis tähendab, et sektori Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 57 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne töökohad on atraktiivsed (Keskkonnaministeerium, 2015; AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2015). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2018. aasta aprillis Narva-Jõesuu linnas kokku registreeritud ligi 400 ettevõtet. Tegutsevaid ettevõtteid oli 119 ning neist töötajatega oli 97. Ettevõtetes olevate töökohta arv kokku oli 1700. Kuigi enamus ettevõtetest tegutses hulgi- ja jaekaubanduse sektoris, siis ligi poolt töötajatest tegelesid elektrienergia varustamise valdkonnaga (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Põlevkivitööstuse tähtis roll tööhõives muudab kohaliku omavalitsuse põlevkivitööstuse konjunktuurimuutustest väga sõltuvaks tuues kaasa suuri sotsiaal-majanduslikke riske (Keskkonnaministeerium, 2015). Tööjõunõudlust põlevkivitööstuse sektoris mõjutavad järgmistel aastatel peamiselt kaks tegurit: põlevkivi tulevane tootmismaht ja see, kui palju töötajatest jääb pensionile ehk milliseks kujuneb töötajate nn asendusnõudlus. Kui põlevkivi tootmismaht kasvab suurel määral, tekib vajadus lisatööjõu järele, peamiselt oskustööliste ja inseneride järele. Kui tootmismaht ei muutu, ei teki ka uut tööjõuvajadust (Keskkonnaministeerium, 2015). Eesti Statistika 2020. aasta andmete põhjal on Narva- Jõesuu linna tööturu indeks 0,46, mis tähendab, et ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta 0,46 tööturule sisenejat. Praegu on raske hinnata, kas Narva karjääri edasise tegevusega tööhõive suureneb või väheneb. Tegevuse jätkumisel samadel tingimustel ja tehnoloogiaga tootmis- ehk kaevandamismaht paratamatult väheneb. Kaevandusele üleminek võimaldab tootmismahtu suurendada, kuid laavakombaini kasutuselevõtt suurendab tootmise automatiseeritust. Tulevikus põlevkivi kaevandamismahud paratamatult vähenevad ning selle järgneb põlevkivitööstuse kokkutõmbumine (AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2015). Lisaks tööhõivele on põlevkivisektori olukorral märkimisväärne mõju kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Narva-Jõesuu linna arengul on märkimisväärne tähtsus põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasudel. Saadud keskkonnatasude tulu kasutatakse nii keskkonnaseisundi parandamiseks kui ka elukeskkonna arendamiseks (Keskkonnaministeerium, 2015). Põlevkivitööstusega kaasnevaks probleemiks on ka põlevkivimaardla kohal paikneva maa kasutusega seotud piirangud, mis võivad takistada alternatiivse ettevõtluse arengut (Keskkonnaministeerium, 2015). 3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused Narva-Jõesuu linnas asub viis haridusasutust: Narva-Jõesuu lasteaed Karikakar, Vaivara lasteaed, Narva-Jõesuu kool, Sinimäe põhikool ja Narva-Jõesuu laste muusikakool (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu kooli õpilaste arv on püsinud stabiilselt 130-140 õpilase vahel. Sinimäe põhikooli õpilaste arv on viie aastaga enam kui kahekordistunud. 2017/2018 õppeaastal oli õpilasi kokku 93. Mõlema kooli seisukord on hea. Gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Narva-Jõesuu linnas puudub. Tulenevalt sellest, et Narva-Jõesuu paikneb teiste suurte linnade lähedal, toimub haridusasustustes intensiivne õpilasränne. Narva-Jõesuu põhikoolide õpilastest enam kui pool on mujalt ja 221 last õpib teiste omavalitsuste koolides (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 58 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Vaivara lasteaias ja Narva-Jõesuu lasteaias Karikakar käis 2017/2018 õppeaastal 121 last. Mõlemas lasteaias oli avatud 4 rühma (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Linna kultuuritegevust korraldab Narva-Jõesuu huvikeskus. Narva-Jõesuus asub kokku kolm rahva- ja seltsimaja: Olgina Rahvamaja, Sinimäe Rahvamaja ja Vaivara Seltsimaja. Linnas asub kaks muuseumit: Vaivara Sinimägede muuseum ning Narva-Jõesuu koduloomuuseum. Narva-Jõesuu linnaraamatukogu ruumid asuvad Narva-Jõesuu linnas, Sinimäel ja Olgina alevikus ning Vaivara külas. Enamus kultuuri- ja spordiüritusi toimub suvel vabas õhus. Tähtsamad üritused on: Sportlik Jüripäev (Jürijooks), Noorte kultuuripäev, Kalurite päev, Narva-Jõesuu linnapäevad, Puhkpillilahing, Silmufestival, Küünlavalgusõhtud ja Meremiilijooks. Spordisaalid on olemas Narva-Jõesuu koolis ja Sinimäe põhikoolis. Lisaks on spordisaal olemas ka Olgina rahvamajas. Suuremates asulates on olemas spordi- ja mänguväljakud. Sinimägedel on suusarajad, mida hooldab Sillamäe suusaklubi (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). 3.3.2 Tehniline infrastruktuur Elektrijaamad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas asub Enefit Power AS Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja õlitööstus. Eesti ja Auvere elektrijaamad on soojuselektrijaamad, mille põhikütuseks on põlevkivi (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi ning AS Narva-Jõesuu Kommunaal. Ühisveevarustuse süsteem on olemas Vaivara, Auvere ja Soldinas külas, Olgina alevikus, Narva- Jõesuu linnas (asustusüksus), Kudrukülas ning Sirgala ja Viivikonna külas. Vaivaras ja Kudrukülas on ühisveevarustuse süsteem rajatud üksnes reoveekogumisala piires. Piirkondades, kus ühisveevarustus puudub, on veega varustamine lahendatud lokaalselt salv- ja puurkaevude abil (OÜ Alkranel, 2017). Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) ühisveevarustus põhineb Kambrium-Vendi veekompleksi põhjaveel. Olemasolevast kahekümmnest puurkaevust toimub ametlikult registreeritud veevõtt kaheksast Narva Vesi AS ühisveevarustuse kaevust. Joogiveetorustike kogupikkus on ca 28 km. Olemasoleva torustiku seisund on halb. Suurem osa torustikest (ca 80%) on rajatud perioodil 1961 kuni 1981 (AS Infragate Eesti, 2010). Ühiskanalisatsioon on olemas Sinimäe ja Olgina alevikus, Vaivara külas, Kurdukülas ja Narva- Jõesuu linnas (asustusüksus). Sinimäe ja Olgina alevikus on kanalisatsioon valdavalt isevoolne. Sinimäe aleviku reovee puhastamine toimub aleviku kaguosas asuvas reoveepuhastis. Olgina alevikus toimub reovee puhastamine aleviku põhjaosas asuvas reoveepuhastis. Kudruküla reovesi suunatakse küla Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 59 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne keskuse korrusmajadest idasuunas olevasse reoveepumplasse, mille abil pumbatakse tekkiv reovesi otse Narva-Jõesuu ning Narva linna vahelisse kanalisatsiooni survetrassi. Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub, on kanalisatsioon peamiselt lahendatud kogumiskaevude ja imbsüsteemidega (OÜ Alkranel, 2017). Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) reovee puhastamine toimub Narva reoveepuhastis. Reovesi juhitakse sinna mööda 11,607 km pika survetoru abil. Narva linna reoveepuhastusjaam on rekonstrueeritud 2005. aastal. Kommunaalreovee ja tööstuse reovee töötlemine toimub erinevaid tehnoloogiad kasutades. Veed liidetakse peale puhastusprotsesside läbimist ja suunatakse Narva jõkke. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumis- ja imbkaevudesse või otse loodusesse. Vajalik on ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamine. Kanalisatsioonivõrgustiku seisund on väga halb. Olemasolevad torustikud on valdavalt vanad ja rajatud madala ehituskvaliteediga (toimub pinnasevee infiltratsioon torudesse). Narva-Jõesuu linnas (asustusüksuses) sademevee kanalisatsioon puudub (AS Infragate Eesti, 2010). Soojusvarustus Narva-Jõesuu linnas on kaugküttevõrk olemas Sinimäe ja Olgina alevikus ning Narva-Jõesuu linnas (asustusüksuses). Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) kaugküttepiirkonnas vastutab kaugküttesüsteemi töö eest Adven Eesti AS. Linna katab ca 5 km pikkune kaugküttevõrgustik. Katlamajas toimub soojuse tootmine täisautomaatselt. Kütteallikana kasutatakse maagaasi. Katlamaja ning kaugküttevõrgustiku seisund on hea. 2016. aastate andmete kohaselt oli kaugküttevõrguga seotud 56 tarbijat. Paljud hooned vajavad piirkonnas soojustamist, et vähendada hoonete soojustarbimist (Doran OÜ, 2016; Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukavas aastateks 2016-2026 on kavandatud rajada uus hakkpuidu katlamaja Narva-Jõesuu linna (asustusüksus). Uue katlamaja ehitamise eesmärk on alandada soojuse hinda ja vähendada sõltuvust kõikuva hinnaga maagaasist. Lisaks näeb arengukava ette Narva-Jõesuu Sanatooriumi ühendamist kaugküttevõrgustikuga (Doran OÜ, 2016). Olgina ja Sinimäe katlamajad ning soojusvõrgud kuuluvad kommunaalettevõttele KA Vaiko AS. Alates 2014. aastast on katlamajad ning soojusvõrgud antud 12 aastaks rendile SW Energia OÜ-le. Sinimäe katlamajas kasutatakse põhikütusena maagaasi ning Olgina katlamajas hakkepuitu. Kõikide katelde töö toimub täielikult automaatrežiimis. Olgina aleviku soojusvõrgustiku kogupikkus on 709 m ning Sinimäe aleviku soojusvõrgustiku pikkus on 912 m. Mõlema aleviku võrgustiku süsteemid on suhteliselt heas korras (Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015). Jäätmekäitluskohad Jäätmete käitlemist reguleerib Narva- Jõesuu linnas jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 30.10.2019) ja Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025 (vastu võetud 30.10.2019). Narva-Jõesuu linnas on jäätmetekke põhjustaja 99% ulatuses põlevkivitööstus: linna territooriumil asuvad põlevkivielektrijaamade tuhaväljad, kuhu ladestatakse põlevkivikoldetuhka ja -lendtuhka. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 60 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Keskkonnaportaali andmetel (seisuga 15.06.2022) on Narva-Jõesuu linnas kuus töötavat tavajäätmete käitluskohta: Narva kaeveväli (JKK4400120, käitaja Enefit Power AS), Auvere elektrijaam (JKK4400167, käitaja Enefit Power AS) ja Töökoja 3 jäätmekäitluskoht (JKK4400205, käitaja Adoxa OÜ). Viimane on registreeritud ka ümberlaadimisjaamaks ja vaheladuks, koos Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusega (JKK4400194, käitaja EcoPro AS). Auvere elektrijaam ja Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on lisaks registreeritud ka veel ohtlike jäätmete käitluskohana. Biolagunevate jäätmete kohapealne üleandmisvõimalus elanikel puudub. Samuti puudub linnas nõuetekohane kompostimisplats linna hallatavate haljasalade haljastusjäätmete käitlemiseks. Biolagunevaid aiajäätmeid ja bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on võimalik elanikel tasu eest üle anda Narva Jäätmekäitluskeskusele või Uikala Prügilasse (Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025, 2019). Transpordivõrgustik Linna teevõrgustikust on tähtsaimad riigiteed põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja tugimaantee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa. Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on lisaks ka rahvusvaheline põhimaantee E20. Kohalike teid on kokku 146 km, millest 91 km on maanteed. Kõvakattega on kaetud 38% kohalikest teedest, 18% maanteedest ja 72% tänavatest. Suureks probleemiks on teede seisukord. Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 järgi on vajalik linnas jätkata kergliiklusteede rajamisega. Samuti on vaja arendada tänavavalgustust tihedamalt asustatud külaliskeskustes ja suuremate teede ääres (Teederegister, 2019; Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee. Linna territooriumil paiknevad Vaivara, Auvere ja Soldina raudteejaam ning reisirongide peatuskoht Vaivara raudteejaamas. Lisaks reisi- ja kaubaveo raudteetrassile asub linna lõunaosas ka tööstusraudteed, mis ühendavad omavahel suuremas plaanis Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva tööstusalasid ning Balti elektrijaama. Tööstusraudtee läbib Narva-Jõesuu linna territooriumil Eesti Energia Viivikonna, Sõtke, Sirgala, Metsküla ja Musta kaevandusjaamu. Raudteevõrgustik on rajatud Eesti Energia karjääride ja kaevanduste teenindamiseks ning põlevkivi veoks (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016). Lennuväljad Narva-Jõesuu linnas Olgina aleviku lähedal asub Narva lennuväli. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamist 2000 meetrini. Sadamad Sadamaregistri andmetel (seisuga 17.05.2023) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Narva jõel neli väikesadamat (tabel 16). Narva-Jõesuu sadama ja Narva-Jõesuu kalurisadama pidaja on Narva- Jõesuu Linnavalitsus. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 61 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 16. Narva-Jõesuu linna sadamad (Sadamaregister, 17.05.2023). Nimetus Aadress Pakutavad Kai põhiteenused Kudruküla sadam Puhke, Kudruküla, Veesõiduki sildumise Maabumissild (ujuvkai) Narva-Jõesuu linn, võimaldamine Ida-Viru maakond, 29024 Narva-Jõesuu sadam Suur-Lootsi tn 4, Veesõiduki sildumise Statsionaarne kai ja NarvaJõesuu linn, Ida- võimaldamine kaks ujuvkaid Virumaa Suur-Lootsi sadam Suur-Lootsi tn 1d, Veesõiduki sildumise Kolm statsionaarset NarvaJõesuu linn, Ida- võimaldamine kaid Virumaa Narva-Jõesuu Kalda tn 32a, Narva- Veesõiduki sildumine, Statsionaarne kai kalurisadam Jõesuu linn, Narva- lastimine ja lossimine Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Narva jõe suudmeala lääneküljel asub lagunenud muul (katastriüksuse nimi: Supelrand R1, tunnus: 51301:001:0089). Narva-Jõesuu Linnavalitsus on tellinud muuli kohta tööprojekti (Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2020), mis näeb ette lagunenud muuli konstruktsioonide eemaldamist ning uue muuli rajamist. Uus muul on vajalik rajada, et hoida ära lagunenud muuli läänepoolsele küljele kuhjunud ja edaspidi kuhjuvate liivade valgumist Narva jõe suudmealal paiknevale laevateele. Muul on tööprojekti põhjal kantud ka üldplaneeringu lahendusse. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 lg 5 ei laiene kalda ehituskeeluvööndis muulile ehituskeeld. Keskkonnaamet väljastas 09.10.2020 keskkonnaloa Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (nr KL-509327 kehtivusega kuni 01.04.2026) Narva-Jõesuu laevatee süvendamiseks ja süvenduspinnase ümberpaigutamiseks Narva lahes mahus 9990 m³ ning Narva-Jõesuu olemasoleva lagunenud muuli asemele uue muuli rajamisel tahkete ainete paigutamiseks allpool keskmist veetaset mahus kuni 9990 m³. 3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi edelaosas asub Sirgala harjutusväli (joonis 4). Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) kohaselt on vajalik Sirgala harjutusvälja laiendamine sõjalise väljaõppe tingimuste parandamiseks ning riigikaitse arengukava eesmärkide täitmise toetamiseks. Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal. Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on harjutusvälja laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusvälja laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat hindamist). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 62 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Maa-ameti ohtlikke käitiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 15.06.2022) asub ohtlikest ettevõtetest3 Narva-Jõesuu linnas:  Orica Eesti OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 2 256 m);  Enefit Power AS Õlitööstus (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 39 m);  Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 125 m);  Enefit Power AS Eesti Elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 175 m);  Enefit Power AS Auvere elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 59 m). Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna aladele ka Sillamäel paiknevate ohtlike ettevõtete ohualad. 3.3.5 Jääkreostusobjektid Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 16.06.2022) asub Narva-Jõesuu linnas kaks jääkreostusobjekti: Soldina Õlibaas (JRA0000071), mis asub Soldina külas ja Eesti SEJ tuhaväljak (JRA0000072), mis asub Auvere külas. Soldina õlibaasi jääkreostusobjekt on riikliku tähtsusega objekt. Soldina Õlibaasi jääkreostusobjektil on põhjavesi reostunud naftasaadustega, aromaatsete ühenditega ning fenoolidega. Tegemist on neljanda kategooria jääkreostusobjektiga, kus esineb oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt varasemate uuringute alusel või eksperthinnangute tasemel on pinnas reostunud orgaaniliste ainetega. Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti elektrijaama tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust. Jääkreostusobjektil leitavad saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, fenoolid, naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide, PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC). Ajaloolis-kultuuriline keskkond 3.4.1 Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 17.05.2023) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil 38 kinnismälestist: 11 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist ja 11 ehitismälestist. Enamus muinsuskaitseobjekte jääb linna põhjaossa. Eriti rohkelt on kultuurimälestisi Sinimäe aleviku ümbruskonnas ning Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus). Omavalitsusüksusele on omapärane mitmete ajaloomälestiste olemasolu, mis on seotud II maailmasõjaga või Vabadussõjaga. Kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest enamiku moodustavad kivikalmed (12), lisaks nendele on 2 kiviaja asulakohta Narva jõe lähistel Kudruküla ja Tõrvajõe külades, ohvrikivi Sõtke külas ja pelgupaik Vaivara külas. 3 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 63 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Suurem osa kivikalmetest paikneb rannikulähedastel aladel, Tallinn-Narva maanteest põhjas (Maa- amet, 2023; Kultuurimälestiste riiklik register, 2023). Muinsuskaitseamet on edastanud 25.11.2019 oma kirjas nr 1.1-7/11-4, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele asub Narva-Jõesuu linnas veel 45 erinevat muistist, mis ei ole veel riikliku kaitse alla jõudnud. Kaitse alla võtmise menetlus on algatatud või algatamisel kolme Kudruküla-Tõrvajõe piirkonnas asuva kiviaja asulakoha ning Udria külas asuva lohukivi suhtes. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud 2019) ning Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) kohaselt võib kultuurimälestist konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Vaivara valla üldplaneeringus on välja toodud, et Tõrvajõe küla piirkonnas peab enne suuremahuliste ehitustegevuste kavandamist tegema koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada alal arheoloogiliste eeluuringute läbiviimise vajadus. Lisaks on alates Narva jõest kuni Peeterristi ristmikuni maanteest kahel pool asuv ala kuni Tallinn - Narva maanteest ca 200 m lõuna poole jääv ala piirkond, kus mullatööde tegemisel on samuti vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Tegemist on piirkonnaga, mis võib sisaldada kultuurimälestisi alates kiviajast kuni uusima ajani. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga (kehtestatud 2019) tehakse ettepanek võtta tabelis 17 esitatud üksikobjektid (ehitised) riikliku muinsuskaitse alla. Lisaks teeb linna üldplaneering ettepaneku tunnistada arhitektuurselt väärtuslikeks ehitisteks 25 üksikobjekti (ehitist). Tabel 17. Üksikobjektid, mille kohta on tehtud ettepanek need riikliku kaitse alla võtta (Narva- Jõesuu linna üldplaneering, 2019). Ehitise kasutusviis Aadress Piirdeaed Aia tn 13 ja 15 Puhkekodu Aia tn 17, 17a Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11 Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11a Elamu L. Koidula tn 44 Elamu Mere tn 8 Elamu/suvila Nurme tn 19 Elamu Nurme tn 63 Elamu/suvila Nurme tn 44 Elamu Vabaduse pst 43a Elamu Vabaduse tn 51 / Aia 42 3.4.2 Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 64 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes. Endiste Narva-Jõesuu linna (kehtestatud 2019) ja Vaivara valla (kehtestatud 2010) üldplaneeringutes ei ole miljööväärtuslike alasid määratletud. 4. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud Mõju looduskeskkonnale 4.1.1 Mõju maakasutusele ja maastikule ning kultuuripärandile ja -väärtusele 4.1.1.1 Üldplaneerigu mõju maastikule ja maakasutusele Maastik on meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond, mis on pidevas muutumises. Maakasutuse muutumisega kaasneb ühtlasi maastiku muutumine. Üldplaneeringu lahendus keskendub ennekõike tiheasutusalade arendamisele ja kompaktsemaks muutmisele ning hajaasustuses sellele omase looduslikku keskkonna säilitamisele. Üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud ennekõike tiheasustusaladele (Narva-Jõesuu linnasisene linn, Olgina alevik, Sinimäe alevik, Vaivara ja Viivikonna küla) ja nende vahetusse lähedusse. Otseselt üldplaneeringuga hajaasustusse ehitamist ei piirata, mis ei oleks linna arengu paindlikkuse mõistes ka asjakohane. Kuigi hajaasustuses soovitakse säilitada hajaasustusele omane keskkond, on vajalik jätta sinna arendamise võimalusi näiteks sellisele tootmistegevusele, mis ei sobi tiheasustusalale. Selleks, et väljaspool tiheasustusalasid säiliksid hajaasustusele omane keskkond, on üldplaneeringu seletuskirjas seatud hajaasustusalal elamute rajamisele näiteks järgmised tingimused: 1) uute hoonete ehitamisel ajaloolise struktuuriga küladesse tuleb olemasolevat külatüüpi säilitada. Uute hoonete ehitamisel tuleb arvestada hoonete väljakujunenud omavahelise kauguse, ehitusjoone ja külale iseloomuliku õuestruktuuriga; 2) vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab moodustama kõrghaljastus, et tagada looduslähedane elukeskkond. Metsa olemasolul säilitada selle looduslik ilme; 3) elamute vaheline kaugus hajaasustuses peab üldjuhul olema 40 m. Lähemale kui 40 m teisest elamust elamute ehitamiseks tuleb koostada detailplaneering; 4) minimaalne lubatud katastriüksuse suurus on 2 ha; 5) lubatud on rajada ainult ühepereelamuid (ja abihooneid). Antud tingimused takistavad uute kompaktsete elamurajoonide teket hajaasustusalale. Lisaks eeltoodutele toetab hajaasustuse säilimist tingimus, et hajaasustuses elamu maa-alale ehitamisel on suurim lubatud täisehituse protsent 5%. Kui olemasolev katastriüksus on väiksem kui 5 000 m2, siis 10%. Üldplaneering soosib Narva-Jõesuu linnas kõrghaljastuse säilimist seades erinevatele maakasutuse juhtotstarvetele minimaalse lubatava kõrghaljastuse osakaalu (maa-ala väljaarendamisel). Eraldi on käsitletud väärtuslikku kõrghaljastust. Väärtuslikuks kõrghaljastuseks loetakse üldplaneeringu järgi järgmisi puuliike: mänd, tamm, vaher, kask, kuusk, künnapuu, jalakas, saar ja pärn. Lisaks nendele loetakse väärtuslikuks kõrghaljastuseks ka heas seisukorras võõrliike. Kõrghaljastust säilitavate tingimuste seadmise mõju maastikule on positiivne, kuna see aitab kaasa säilitada Narva-Jõesuul sellele omast metsarohket maastikku. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 65 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.1.1.2 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele Üldplaneeringus on teadvustatud, et keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurssi kasutamine on äärmiselt vajalik kvaliteetse toidu tootmise eesmärgil ning mittepõllumajandusliku otstarbel ala kasutusele võtmisega võivad kaasneda pöördumatud muutused, millega ei ole hiljem enam ala harimikõlblikkust (või vähemalt seda endisel tasemel) võimalik taastada. Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada vaid üksik elamu ja seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) alusel on Narva-Jõesuu linna territooriumil väärtuslikke põllumajandusmaid kokku umbes 1000 hektarit. Kui Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) on väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletud põllumajandusmaa massiive, mis on suuremad kui 0,3 ha, siis üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletud põllumajandusmaid alates 5 ha. Väikeste põllumajandusmaade harimine ei ole majanduslikult otstarbekas ning tihti jäetakse need sööti, mille tagajärjel need võsastuvad. Väikestele põllumajandusmaadele puudub tihti ka juurdepääs, mis võimaldaks suurte põllumasinatega liigelda. Tulenevalt üldplaneeringuga määratud pindalalisest piirangust arvatakse üldplaneeringuga väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja ca 156 ha ulatuses põllumassiive. Teiselt poolt on üldplaneeringu koostamise protsessis kohalikelt elanikelt tuleneva info põhjal väärtuslike põllumajandusmaade hulka lisatud juurde täiendavalt ca 400 ha ulatuses põllumajandusmaa massiive 4. Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslikele põllumajandusmaadele perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid, selle tõttu on väärtuslike põllumajandusmaade hulgast täiendavalt välja arvatud rohkem kui 144 ha ulatuses põllumajandusmaid. Järgnevalt vaadatakse lähemalt asukohti kuhu väärtuslike põllumajandusmaa asemele on kavandatud perspektiivne maa-ala: 1) Laagne küla, Niidi katastriüksus (85101:001:0960, 100% maatulundusmaa). Üldplaneeringuga on segaotstarbega maa-ala kavandatud sinna, kus teadaolevatel andmetel asub ca 6 ha väärtuslik põllumajandusmaa. Segaotstarbega maa-ala on antud piirkonda kavandatud vastavalt maaomaniku soovile arendada sinna golfiväljak. Antud juhul kattub väärtuslik põllumajandusmaa perspektiivse maa- ala tervikuna. Kuna teadaolevalt suuremahulisi töid golfiväljaku väljaarendamisega ei kaasne. Vaadeldavasse asukohta rajatakse vaid hooldatav muruga maa-ala koos golfiaukudega, siis säilib tulevikus võimalus väärtuslik põllumajandusmaa uuesti kasutusele võtta. 4 See tähendab, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikeks ka neid põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 66 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 20. Segaotstarbega maa-ala ning väärtusliku põllumajandusmaa (Põllumajandusuuringute Keskuse kaart) kattumine Laagna külas. 2) Sinimäe alevik. Mitmed väärtuslikud põllumajandusmaad asuvad Sinimäe alevikus. Üldplaneeringu lahenduses on enamus alevikku jäävatest väärtuslike põllumajandusmaa massiividest määratud looduslikuks maa-alaks. Vastavalt seletuskirjale on looduslik maa-ala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud loodusliku või poolloodusliku ilme ja kooslusega maa-ala. Kuigi maakasutuse juhtotstarbe kirjeldus ei ühti väärtusliku põllumajandusmaa olemusega toetab antud maakasutuse juhtotstarve seda, et sina ei suunata arendustegevust. Ehitustingimuste järgi on looduslikule maa-alale lubatud ehitada üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvaid teid ja radasid. Seega säilib põhimõtteliselt üldplaneeringu elluviimisel väärtuslike põllumajandusmaade uuesti kasutusele võtmise võimalus. Vähemal määral kattuvad alevikus väärtuslikud põllumajandusmaad ka perspektiivse puhke- ja virgestustegevuse maa-alaga ning segaotstarbe maa-alaga, mille elluviimisel ei ole tagatud väätusliku põllumajandusmaa säilimine. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 67 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 21. Väärtuslikud põllumajandusmaad (Põllumajandusuuringute Keskuse kaart) Sinimäe alevikus. 3) Sõtke küla. Üldplaneeringuga on näidatud Vaivara külast läände ulatuslikult perspektiivseid äri- ja tootmise maa-alasid, tootmise maa-alasid ning elamu maa-alasid. Perspektiivsed maa-alad kattuvad suures osas väärtuslike põllumajandusmaadega, mille kaalutud keskmine boniteet on mitmel juhul suurem kui keskmine riiklik boniteet (41 hindepunkti). Perspektiivsete maa-alade ulatuslik laienemine vaadeldavas piirkonnas tuleneb Sillamäe linna laiendamise survest. Üldplaneeringu elluviimisel ei ole tagatud väärtusliku põllumajandusmaa säilimine. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 68 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 22. Perspektiivsete elamu maa-alade, äri- ja tootmise maa-alade ning tootmise maa-alade kattumine väärtuslike põllumajandusmaadega (Põllumajandusuuringute Keskuse kaart) Sõtke külas. 4) Olgina alevik. Üldplaneeringus maakasutuse lahenduses on Olga alevikus asuv väärtuslik põllumajandusmaa pindalaga ca 47 ha, määratud osaliselt looduslikuks maa-alaks ning osaliselt segaotstarbega maa-alaks. Üldplaneeringu elluviimisel suurem osa (segaotstarbega maa-ala) väärtuslikust põllumajandusmaast ei säili. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 69 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 23. Segaotstarbega maa-ala ja loodusliku maa-ala ning väärtusliku põllumajandusmaa (Põllumajandusuuringute Keskuse kaart) kattumine Olga alevikus. 4.1.1.3 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele maastikele Üldplaneeringuga on seatud ehitus- ja kasutustingimused väärtuslike maastike omapära ja sellele omaste elementide ja alade säilitamiseks. Eraldi on seatud lisatingimused Sinimäe ja Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku jaoks. Enamus väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimustest on otse üle võetud Ida-Viru maakonnaplaneeringust 2030+. Kuigi osade tingimuste ülevõtmine maakonnaplaneeringust on õigustatud, on mõningaid tingimusi vaja üldplaneeringus täpsustada. Üldplaneeringus seatud tingimus (võetud üle maakonnaplaneeringust) vältida väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmist juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster, ei ole üheselt arusaadav ega asjakohane. On ebaselge ja üheselt määratlemata, millisel juhul on maastikumustri muutmine oluline. Samuti ei ole tegemist konkreetse tingimusega, vaid soovitusega, millest ei pea ilmtingimata lähtuma ja mis ei täidaks soovitud eesmärki. Kohustus teha kohaliku omavalitsusega koostööd arendustegevusel, millega kaasneb maa sihtotstarbe muutumine, tuleneb seadusest ning kehtib seega igal juhul. Üldplaneeringu lahendus soosib olemasoleva ruumilise keskkonna ja maastikuväärtuste säilimist, mistõttu olulist maastikumustri muutumist väärtuslikul maastikul ei saa eeldada. Lisaks tuleb arvestada, et antud tingimus võib muutuda Sinimäe aleviku ja Narva-Jõesuu linna (asustusüksuse) arendustegevusel liiga piiravaks. Eeltoodust lähtudes tehakse KSH aruandes ettepanek antud tingimus üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 70 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisaks teevad keskkonnaeksperdid ettepaneku täpsustada maakonnaplaneeringust üldplaneeringusse kantud tingimust: korrastada Vaivara ja Sinimägede asulat. Juhul kui tingimust ei suudeta täpsustada, tehakse ettepanek see üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada, kuna tegemist on ebatäpse tingimusega, mis ei ole üheselt arusaadav. Üldplaneeringu seletuskirja on täiendatud (seisuga 30.08.2021) KSH aruandes väljatoodud ettepanekutega. Mõlemad tingimused on seletuskirjast eemaldatud. Sinimäe väärtuslik maastik Üldplaneeringuga ei ole Sinimäe väärtuslikule maastikule kavandatud perspektiivseid maa-alasid või objekte, mis võiksid negatiivselt mõjutada maastiku väärtuseid. Sinimägede kaitse Sinimäe alevikus on tagatud Vaivara maastikukaitsealaga (KLO1000450). Vaivara maastikukaitseala üheks kaitse- eesmärgiks on kaitsta Sinimägesid. Üldplaneeringuga Sinimäe alevikku kavandatud perspektiivsete maa-alade väljaarendamisel tuleb igal juhul arvestada Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Ülplaneeringuga on Sinimäe väärtusliku maastiku koosseisust välja arvatud Vaivara küla ja Perjatsi küla kandis asuvad maa-alad, millel ei tuvastatud analüüsi käigus antud väärtuslikule maastikule omaseid väärtusi või muid maastikulisi väärtusi, mis vajaksid eraldi kaitset. Narva-Jõesuu väärtuslik maastik Üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul vaid Narva-Jõesuu linnasiseses linnas. Üldplaneeringuga ei ole ette nähtud suuri maakasutuse muutusi Narva-Jõesuu linna asustusüksuses. Osaliselt on üldplaneeringuga Narva- Jõesuu linna näidatud juurde perspektiivseid elamu maa-alasid. Kõige rohkem on tehtud muudatusi linna edelaosas, kuhu on määratud mitu perspektiivset segaotstarbega maa-ala. Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku eriti väärtuslikuks osiseks on Merikülast itta kulgev kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidetevöönd ning luiteid kattev männimets. Üldplaneeringu maakasutuse lahendus toetab olemasolevate väärtuste säilimist, reserveerides nimetatud alad peamiselt haljasala ja parkmesta maa-alana ning supelranna maa-alana. Lisaks on üldplaneeringus seatud eraldi tingimused liivaluidete kaitseks. Suure osa Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku väärtusest moodustavad ka 19. sajandi lõpus kuni 20. sajandi alguses liivaranna lähedusse ehitatud suvilad ja pansionid, mis on omaaegsete pitskaunistustega puitarhitektuuri iseloomulikud näited. Antud piirkonnale omapärast arhitektuuri ja tänavavõrku ning selle säilitamist tagavaid tingimusi on spetsiifilisemalt käsitletud eraldi miljööväärtuslike hoonestusalade teemavaldkonna all (vt ptk 4.1.1.5). Narva-Jõesuu väärtuslikule maastikule eraldi seatud kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused on asjakohased ning konkreetsed, täiendavate tingimuste seadmine ei ole vajalik. Üldplaneeringuga arvati Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust välja Kudrukülas paiknev tootmiskompleks ja suvilaühistu, mis ei esindanud väärtusliku maastiku väärtusi. Maastikule liideti juurde Puhkova küla elamute rajoon, kus on välja kujunenud miljööväärtuslik asustusstruktuur ja mis täiustab ja mitmekesistab olemasolevaid väärtusi kompleksselt. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 71 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva väärtuslik maastik Üldplaneeringuga korrigeeriti Narva väärtusliku maatsike piire selliselt, et see ei ulatuks Narva-Jõesuu linna territooriumile. Narva-Jõesuu linnas paikneval osal puuduvad Narva väärtusliku maastiku kaitseväärtustes kirjeldatud väärtused. 4.1.1.4 Vaatekoridorid Narva-Jõesuu linnas avanevad vaatekoridorid olemasolevatelt teedelt Sinimägede pinnavormidele ning Narva lahelt Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) liivarannale ja männimetsadele, seega on vaatekoridorid otseselt seotud Sinimägede ja Narva-Jõesuu väärtusliku maastikuga. Vaid üks vaatekoridor Narva-Jõesuu linnas ei ole seotud väärtusliku maastiku väärtustega. Tegemist on vaatekoridoriga, mis jääb kõrvalmaanteele Hiiemetsa-Auvere ning millelt avaneb kaugele ulatuv vaade avatud maastikule ümbritsevate haritavate maade tõttu, kus puuduvad nähtavust takistavad elemendid. Vaatekoridori avavad haritavad maad on üldplaneeringus määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks. Merelt avanevate vaatekoridoride puhul on kõige tähtsam säilitada olemasolev liivaranda ääristav männimets. Üldplaneeringuga on Narva lahte ääristav männimets määratud haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Üldplaneeringu järgi on haljasala ja parkmetsa maa-ala peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Haljasala ja parkmetsa maa-alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste (väikevormide) ehitamine. Lisaks on määratud, et haljasala ja parkmetsa maa-alal tuleb haljastust säilitada, lubatud on üksnes ohtlike puude eemaldamine ja puude eemaldamine üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste (väikevormide) ehitamisel. Arvestades maakasutuse juhtotstarbe definitsiooni ja üldplaneeringuga seatud kasutustingimusi selle juhtotstarbega aladele, on merelt avanevate vaatekoridoride väärtused kaitstud. Sinimägedele avanevates koridorides on kõige tähtsam säilitada vaade pinnavormide siluettidele. Vaatekoridoris sulgeb kohati vaadet tee ääres olemasolev kõrghaljastus. Üldplaneeringus on sätestatud tingimus, et vaatekoridoris tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad (puistu väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus), soovitatavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist, mis tagab, et vaade taastatakse. Üldplaneeringu lahenduses on Sinimägedele avanevates vaatekoridorides kahte vaatekoridori planeeritud perspektiivsed äri- ja tootmise maa-alad ning segaotstarbega maa-ala. Antud maa-alade välja arendamisel ei ole tagatud olemasolevate vaatekoridoride säilimine. Seega KSH aruandes tehakse ettepanek maakasutuse lahendust muuta selliselt, et vaatekoridorid säiliksid või kehtestada antud vaatekoridorides olevatele äri- ja tootmise maa-aladele ning segaotstarbega maa-aladele ehitustingimused, mis tagaksid vaatekoridoride säilimise. Antud vaatekoridoride säilitamine on oluline Sinimäe väärtusliku maastiku eksponeerimise seisukohast. Üldplaneeringus välja toodud tingimused vaatekoridoride kaitsmiseks ei taga Sinimägede Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 72 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pinnavormidele avanevate vaatekoridoride säilimist. KSH aruandes tehakse ettepanek tingimusi täiendada ja korrigeerida. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu maakasutuse lahendust on korrigeeritud vastavalt KSH aruandes toodud ettepanekutele seisuga 30.08.2021. Korrigeeritud maakasutuse lahenduses on tagatud olemasolevate vaatekoridoride säilimine. Üldplaneeringu seletuskirjas on vaatekoridoride ehitus- ja arendustingimusi täiendatud. Kõrvalmaanteele Hiiemetsa-Auvere jääva vaatekoridori säilimine on tagatud väärtuslike põllumajandusmaade kasutuse ja arendamise tingimuste kaudu. Üldplaneeringus on määratud väärtuslikele põllumajandusmaadele tingimus, et tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale rajada üksik elamu. Tegemist on üsna laia vaatekoridoriga, mistõttu üksikute elamute rajamine põllumajandusmaadele ei sulge vaatekoridori tervikuna. Lisaks on üldplaneeringus välja toodud, et väärtuslikel põllumajandusmaadel on väljaspool tiheasustusalasid asuvate maa-alade kruntimisel ning hoonestamisel prioriteediks terviklike põllumassiivide säilitamine ning hajaasustuses vältida detailplaneeringute algatamist väärtuslikel põllumajandusmaadel. 4.1.1.5 Üldplaneeringu mõju miljööväärtuslikele hoonestusaladele ja objektidele Üldplaneeringuga määrati kuus miljööväärtusliku hoonestusala ning 27 miljööväärtuslikku objekti, mida kohalikke olusid arvestades on oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikud alad ja objektid ning nende väärtused on välja toodud üldplaneeringu seletuskirja lisas 10. Kõik kuus miljööväärtuslikku hoonestusala asuvad Narva-Jõesuu linna asustusüksuses ehk väga suur osa Narva-Jõesuu linnast (asustusüksus) on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Samuti jäävad ka enamus miljööväärtuslikest objektidest miljööväärtuslikele aladele. Üldplaneeringuga seatud miljööväärtuslike hoonestusalade ning objektide arendus- ja ehitustingimused on seatud selliselt, et oleks tagatud olemasoleva olukorra (väärtuste) säilimine nii olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel kui ka uute ehitiste planeerimisel. Seatud on palju konkreetseid tingimusi, nagu näiteks, et vanade hoonete korrastamisel tuleb säilitada algsed või nendega sarnased fassaadimaterjalid, viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid ehk akende kuju ja ruudujaotus, fassaad, varikatuse ja katusekarniisi kujundus ning katuse kalle ja kuju. Samas on seatud ka üldisemaid tingimusi, mis on kohased ja mõõdukad, kuid mille ühtseks mõistmiseks ning rakendamiseks on vajalik, et üldplaneeringus oleks antud võimalikult detailne miljööväärtuslike objektide ja hoonestusalade vääruste kirjeldamine. Näiteks on üldplaneeingus seatud tingimus, et ehitustegevuses tuleb järgida ala hoonestus- ja ehitustavasid ning et juurdeehitised tuleb ehitada vana hoone arhitektuurse stiiliga sobituvalt. Selleks, et konkreetsed väärtused, mida soovitakse säilitada, oleks kõigile üheselt arusaadavad, teevad KSH aruande keskkonnaeksperdid ettepaneku täiendada üldplaneeringuga määratud hoonestusalade ja objektide kirjeldust. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 73 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu üldplaneeringu seletuskirja on oluliselt täiendatud seisuga 30.08.2021 vastavalt KSH aruandes toodud ettepanekutele. Seletuskirjas toodud miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide arendus- ja ehitustingimused on piisavad, et tagada vallas nende väärtuste säilimine. 4.1.1.6 Üldplaneeringu mõju kultuurimälestistele Kultuurimälestisele avalduv mõju ei sõltu niivõrd maakasutuse juhtotstarbest kui spetsiifilisemalt antud mälestisega seotud ehitustööde läbiviimise korraldustest. Näiteks kui kultuurimälestisena arvele võetud hoone puhul tagada selle esialgsete arhitektuursete väärtusete säilimine, ei ole vahet, kas hoone võetakse kasutusele äritegevuseks või elamiseks. Kultuurimälestiste kaitseks on vajalik arvestada muinsuskaitseseadusega (vastu võetud 20.02.2019) ning teha tihedat koostööd Muinsuskaitseametiga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Järgnevalt käsitletakse täpsemalt neid kultuurimälestisi, mille asukohas on Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuselahenduse muudatusi või mille lähedusse on üldplaneeringuga kavandatud perspektiivseid objekte. Udria külas Kännumaa katastriüksusel (51401:001:0486) asub Kivikalme „Papi kivik“ (reg nr 9191). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Arheoloogiamälestis jääb Ridaküla tee (85101:002:0128) äärde, kuhu on üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivne kergliiklustee. Kuna perspektiivne kergliiklustee läbib kultuurimälestise kaitsevööndit ei ole välistatud, et kergliiklusteede rajamisega ei rikuta vaadeldava kivikalme seisundit. Vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ § 33) ei tohi mälestist hävitada ega rikkuda. Antud juhul on kultuurimälestise säilimise tagamiseks vajalik enne kergliiklustee väljaarendamist taotleda Muinsuskaitseametilt eritingimusi (MuKS § 50 lg 2) mälestise kaitseks. Muinsuskaitseamet keeldub muinsuskaitse eritingimusi andmast, kui kavandatavad muudatused ei taga mälestise säilimist. Ametil on õigus nõuda enne muinsuskaitse eritingimuste andmist uuringu tegemist. Muinsuskaitse eritingimuste andmise menetlus peatub kuni nõuetekohase uuringuaruande esitamiseni. Sinimäe alevikus Põrguaugu katastriüksusel (85101:001:0976) asub II maailmasõja Sinimägede lahingu koht (reg nr 5823). Üldplaneeringuga on vaadeldav katastriüksus määratud perspektiivseks puhke- ja virgestutegevuse maa-alaks. Seisuga 15.06.2022 on Maa-ameti andmetel katastriüksuse maaksutuse juhtotstarve 100% üldkasutatav maa. Sinimäe alevikku jäävad veel mitmed teised kultuurimälestised, aga nende osas ei ole üldplaneeringuga ettenähtud maakasutuse muudatusi. Perspektiivse puhke- ja virgestustegevuse maa-ala väljaarendamisel on vajalik tagada ajaloomälestise säilimine. Üldplaneeringu lahenduse järgi on Sinimäe alevik detailplaneeringu kohustusega ala. KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et detailplaneeringu koostamisel on vajalik teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Arvestades perspektiivse maakasutuse iseloomu on maa-ala võimalik välja arendada selliselt, et ajaloomälestisele negatiivset mõju ei avalduks. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 74 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linnasises linnas A. Hahni tn 1 katastriüksusel (51401:001:0677), mis on Maa-ameti andmetel 100% ühiskondlike ehitiste maa-ala, asub 19. saj Tšaikovski paviljon (reg nr 13993). Üldplaneeringuga on vaadeldava katastriüksuse maa-ala määratud supelranna maa-alaks. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on Narva-Jõesuu linnasisene linn detailplaneeringu kohutusega ala. KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et detailplaneeringu koostamisel on vajalik teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Arvestades perspektiivse maakasutuse iseloomu on maa-ala võimalik välja arendada selliselt, et kinnismälestisele negatiivset mõju ei avalduks. Tõrvajõe ning Peeterristi – Kudruküla tee (85101:003:0253) äärde ja/või lähedusse jäävad arheoloogiamäelstised: asulakoht (reg nr 27896) ning kiviaja asulakoht (reg nr 9188). Üldplaneeringu lahendusega ei ole kultuurimälestiste alale või lähedusse kavandatud perspektiivseid maa-alasid, mille väljaarendamisega kaasneks negatiivne mõju. Asulakoha nr 27896 juurde jääv perspektiivne elamurajoon on kehtestatud Soldina külaplatsi detailplaneeringuga. 4.1.2 Mõju rohevõrgustikule Üldplaneeringu koostamisel korrigeeriti rohevõrgustiku piire. Rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel võrreldi maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku piire põhikaardiga ja ortofotoga, et saada paika rohevõrgustikku kuuluvate alade realistlikum piir. Piiride korrigeerimise tulemusena rohevõrgustikku oluliselt ei muudetud. Kõige rohkem muudeti analüüsi tulemusena rohevõrgustiku paiknemist Olgina aleviku, Tõrva ja Soldina küla piirkonnas, kus teatud rohevõrgustiku koridore laiendati või kitsendati vastavalt looduslikele oludele või hoopis eemaldati, kuna puudus sidusus. Meriküla, Laagna ja Hiiemetsa küla piirkonnas vähendati koridori laiust vastavalt looduslikele oludele rohevõrgustikule omaste funktsioonide täitmise võimalikkust silmas pidades. Uus rohevõrgustiku koridor tekitati Sõtke jõe ning Perjatsi oja äärde, mille kaldaalad on säilinud suuremas osas looduslikena. Veekogude kaldad toimivad oluliste elupaikadena ning liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele. Samuti võib ühe suurima muudatusena välja tuua mäeeraldise Narva karjääri lõunapoolse lahustüki haaramist rohevõrgustikku. Ala määramine rohevõrgustikku on põhjendatud, sest praeguseks on karjäär ammendatud ja korrastatud. Kuigi hetkel ei ole veel mäeeraldisel pinnataimestik täielikult peale kasvanud, on tulevikus oodata ala kujunemist väärtuslikuks rohevõrgustiku osaks. Rohevõrgustiku sidusus Tallinn – Narva põhimaanteest lõunas on hea, kuna sealne rohevõrgustik moodustab ühe tervikliku tugiala ulatuslike metsaladega ning asustus on hõre. Maanteest põhja pool on tugialade omavaheline sidusus tagatud koridoride kaudu. Rohevõrgustiku sidusus on kõige halvem Olgina aleviku, Tõrva ja Soldina küla piirkonnas, kus osasid rohevõrgustiku tugialasid ühendavad kohati vaid kitsad (võrreldes tugiala suurusega) rohevõrgustiku koridorid. Koridoride väikene ulatus on tingitud ümbruskonna ulatuslikest haritavatest põllumajandusmaadest. Intensiivse maakasutusega hõlmatud alad ei toeta elurikkust, puhkefunktsiooni ega muid rohevõrgustiku olulisi eesmärke. Lisaks on antud piirkonda maakonnaplaneeringuga ette nähtud tööstus- ja logistikaalade laiendamine. Antud aladele on kehtestatud praeguseks juba detailplaneeringud, mille lahendusega on üldplaneeringus arvestatud. Kuigi rohevõrgustiku toimine on Olgina aleviku, Tõrva ja Soldina küla piirkonnas raskendatud, Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 75 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on see siiski tagatud. Tähtis on edaspidise arendustegevuse käigus säilitada sealsed rohevõrgustiku koridorid rohevõrgustiku toimimiseks. Üldplaneeringu lahendusel oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna rohevõrgustiku korrigeerimisel oluliselt rohevõrgustiku piire ei muudetud ning üldplaneeringu lahenduses on maakasutuse suunamisel lähtutud põhimõttest, et asustust suunatakse juba väljakujunenud tiheasustusega aladele ning hajaasustuses säilitatakse sealne omane keskkond. Läbi asustuse suunamise tagatakse ka rohevõrgustiku säilimine. Üldplaneeringuga Sõtke külla kavandatud perspektiivsed elamu, tootmise ja äri- ning tootmise maa-alad (mis jäävad Sillamäe linna ja Vaivara küla vahele) jäävad rohevõrgustikust väljaspoole (konflikt puudub). Konfliktikohad Narva-Jõesuu linnas asuvad rohevõrgustiku konfliktikohad seal, kus rohevõrgustik ristub põhimaanteega nr 1 Tallinn – Narva, tugimaanteega nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa ja Tallinn – Tapa – Rakvere/Narva raudtee trassiga. Lisaks on rohevõrgustiku konfliktikohaks märgitud kõrvalmaantee nr 13144 Sillamäe – Sinimäe, kuna põhimaantee Tallinn – Narva ümberehitamisel neljarealiseks I klassi maanteeks ning sellega kaasneva liikluse ümberkorralduse tõttu on oodata kõrvalmaanteel olulist liiklussageduse kasvu. Tallinn – Narva põhimaantee nr 1 ristub mitmes kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina eraldades kummalegi poole teed jäävad rohevõrgustiku alad omavahel. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on ette nähtud olemasoleva maantee ümberehitamine nelja realiseks I klassi maanteeks. Teemaplaneeringus on määratud konfliktalad põhimaantee trassil, kus on metsloomade väljakujunenud liikumiskoridorid (üle maantee). Antud konfliktialad on välja toodud ka Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Tegemist on metsloomade peamiste liikumistrajektooridega, mis ristuvad maanteega ja kus oleks vaja lahendada loomade ohutu jõudmine teisele poole maanteed eritasandilise ristumisega ökoduktide või –tunnelite abil. Üldplaneeringu etapis rohevõrgustiku konfliktikohtadele leevendusmeetmete seadmine ei ole asjakohane, kuna hetkel ei ole teada maantee tervikliklahendus ning arvestatud ei ole välitööde läbiviimisega. Otstarbekas on rohevõrgustiku toimimisele lahenduste otsimine tee projekti ja selle KMH raames, kus saab vajadusel läbi viia ka detailsemaid uuringuid ning analüüse, et välja töötada sobivaimad meetmed rohevõrgustiku sidususe toimimise tagamiseks. KSH aruandes täpsustatakse, et tee projekti koostamisel tuleb ökodukti/-tunneli sobivaima lahenduse ja asukoha leidmiseks uuringute tegemisel kaasata täiendavaid spetsialiste. Uuringu peavad teostama eksperdid, kes oskavad määrata liike, teavad nende elupaiku, ohustatust, kaitsestaatust ja oskavad prognoosida mõju liikidele ja elupaikadele. Ökoduktide kavandamisel tuleb arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide puhu. Oluline on, et taimekooslused ülepääsul oleksid võimalikult sarnased nendega, mis jäävad kahele poole teed ülepääsu piirkonnas, moodustades niimoodi ülepääsule võimalikult loodusliku elupaigakoridori. Samuti ei tohi lubada ülepääsule viivatesse Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 76 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rohekoridoridesse planeerida mingisugustki arendustegevust (elamu- ja igasugune muu ehitustegevus, kohalikud ja kogujateed, tööstus- ja ärialad, puhkekohad), mis vähendaks ülepääsu edukat toimimist. Väikeulukite liikumisteede ristumised maanteega tuleb välja selgitada eraldi, sest need ei pruugi kattuda suuremate metsloomade liikumiskoridoridega ning nõuded ülepääsude rajamiseks on teistsugused. Kui põhimaantee nr 1 projekti käigus viiakse läbi detailsemaid analüüse ja kavandatakse leevendusmeetmeid lõigus km 188,5-190,5, siis tuleb kindlasti leevendusmeetmete kavandamisel ja nende toimivuse hindamisel arvestada ka üldplaneeringus näidatud rohevõrgustiku ja kõrvalmaantee nr 13144 Sillamäe – Sinimäe ristumiskohtadega. Isegi kui leevendusmeetmetega tagatakse rohevõrgustiku tugiala toimimine põhimaanteel km 188,5- 190,5, siis ei taga see antud asukohas rohevõrgustiku tomimist tervikuna, kui projekti elluviimise tulemusena suureneb kõrvalmaanteel Sillamäe – Sinimäe liiklussagedus ning moodustub uus konfliktikoht, mis lõikab tugiala läbi. Ülejäänud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile jäävad teede ja rohevõrgustiku ristumiskohtades võib leevendavate meetmetena välja pakkuda kiirusepiirangu rakendamist või liikluse hoiatusmärgi 178 „Metsloomad“ paigaldamist. Kuna tegemist on olemasolevate teedega, on leevendusmeetmete valik piiratud. Juhul kui kunagi tulevikus hakatakse kavandama rohevõrgustiku konfliktikohtades maantee laiendamist või rekonstrueerimist, tuleks tööde käiku kaasata loomastiku ekspert, kes töötaks välja rohevõrgustiku sidususe säilitamiseks vajalikud lahendused. Kuigi enamasti on raudtee liiklus maantee liiklusega võrreldes hõredam ning loomade liikumine üle raudteetrassi ei ole oluliselt raskendatud, on Narva-Jõesuus näidatud Tallinn – Tapa – Rakvere/Narva raudteetrassi ja rohevõrgustiku ristumised konfliktikohtadena, kuna varasemast on teada õnnetusjuhtumeid, kus on toimunud rongi ja looma kokkupõrge. Edaspidiselt tuleks raudtee rekonstrueerimistööde või ümberehitustööde käigus hinnata rohevõrgustiku toimimise ning õnnetuste riski vähendamise seisukohalt rohevõrgustiku toimimist tagavate leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Raudteedele on võimalik rakendada maanteedega samu leevendusmeetmeid (ökoduktid, tarad jne). Rohevõrgustiku tingimuste analüüs Maakasutuse suunamisest ning rohevõrgustiku piiride korrigeerimisest on olulisemaks üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tingimuste seadmine. Üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku kaitsetingimused on piisavad, et tagada Narva-Jõesuus rohevõrgustiku toimimine ja säilimine. Üldplaneering seab rohevõrgustiku kaitseks nii üldisi kui ka konkreetseid tingimusi. Erilist tähelepanu on pööratud uute hoonete rajamisele rohevõrgustikku. Üldplaneeringus on seatud konkreetsed tingimused rohevõrgustiku säilimiseks uute hoonete rajamise korral: hajasustuses olevale rohevõrgustikule on lubatud ehitada üks elamu- või talukompleks kinnistu kohta juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 2 ha. Aiaga piiratav õueala suurus ei tohi ületada 0,4 ha. Samuti on täpsustatud, et ei ole lubatud olemasoleva minimaalselt 4 ha suuruse maaüksuste enam kui kaheks kruntimine elamuehituse jaoks. Enamuste tingimuste puhul on välja toodud, et need kehtivad Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 77 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hajasustuses, kuid Narva-Jõesuus paikneb suurem osa rohevõrgustikust hajaasustuses. Tiheasustusaladel nii spetsiifiliste ehitustegevust piiravate tingimuste rakendamine ei oleks proportsionaalne. Ainukese tingimuse puhul, kus hajaasustuse täpsustus tuleb probleemiks, on rohevõrgustiku koridore kaitsev tingimus: hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Kuna üldplaneeringu lahenduse järgi jäävad väga kitsad koridorid ka Vaivara aleviku ja Narva-Jõesuu linna (asustusüksus), kus teatud tugialade toimine on tagatud vaid nende kitsaste koridoride kaudu, on oluline, et antud tingimus laieneks ka tiheasustusaladele. KSH aruandes tehakse ettepanek antud tingimust vastavalt muuta. Üldplaneeringu rohevõrgustiku kaitsetingimustes on täpsustatud, et rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Tingimus kehtib olenemata sellest, kas tegemist on tiheasutusalaga või hajaasustusega. 4.1.2.1 Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse laiendamine Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on Auvere külas asuv Kauri katastriüksus (tunnus: 85101:012:0130), kus asub Vaivara ohtlike jäätme käitluskeskus, näidatud jäätmekäitluse maa-alana vastavalt katastriüksuse sihtotstarbele, mis on 100% jäätmehoidla maa. Keskkonnaagentuur on teinud ettepaneku määratleda üldplaneeringus Auvere külas asuva Narva metskond 50 katastriüksuse kaguosa (tunnus: 85101:012:0124) tootmise maa-alaks, kus oleks võimalik teostada jäätmete töötlemist, sh ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada olemasolevat Vaivara ohtlike jäätme käitluskeskuse katastriüksust kui jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale tootmise maa-ala, kuhu oleks võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Narva metskond 50 katastriüksusel on planeeritud töödelda vaid tavalisi jäätmeid. Üldplaneeringu maaaksutuse joonisel on Narva metskond 50 katastriüksusele antud tootmise ja jäätmekäitluse segaotstarbega maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringuga Narva metskond 50 kaguossa kavandatud tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala ning Kauri katastriüksuse põhjapoolne ala jäävad piirkondlikule rohevõrgustiku tugialale (joonis 24). Keskkonnaagentuur on teinud ettepaneku vaadeldavatelt aladelt rohevõrgustik eemaldada, et võimaldada eespool kirjeldatud tegevuste elluviimist. Rohevõrgustiku eemaldamist perspektiivsetelt maa-aladelt toetab ka asjaolu, et antud piirkond on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ peamiseks töötuse- ja logistika alaks maakonnas. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 78 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 24. Kauri ja Narva metskond 50 katastriüksuste kattumine rohevõrgustiku tugialaga. Arvestades piirkondliku tugiala suurust ei kaasne vaadeldavate alade rohevõrgustikust välja arvamisega olulisi mõjusid tugiala toimimisele. Vaadeldavas piirkonnas on rohevõrgustiku sidusus “katkendlik“ olemasolevate tööstus- ja tootmisobjektide ning sellega seotud taristu (nagu nt raudtee ja kõrgpingeliinid) tõttu. Alade eemaldamise tulemusena ei muutu rohevõrgustiku sidusus vaadeldavas piirkonnas otseselt halvemaks, pigem säilib olemasolev olukord. Rohevõrgustikust eemaldatavad ala ei oma elurikkuse mõttes olulist tähtsust. Vaadeldavatel aladel levivad keskmises seisundis soovikumetsad ja/või kõdusoometsad (Helm jt). Aladel ei asu EELIS-e andmetel (seisuga 15.05.2023) looduskaitselisi objekte või muid väärtuslikke objekte nagu näiteks vääriselupaiku. Vaadeldavate alade eemaldamine rohevõrgustikust ei mõjuta Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku toimimist, mistõttu on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tegevusala laiendamise võimaldamiseks maa-alade eemaldamine rohevõrgustiku tugialast võimalik. Riigi jäätmekava 2014-2020 seab peaeesmärgiks jäätmekäitluse hierarhiat järgiva säästva jäätmehoolduse. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Tegemist on EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Narva metskond 50 katastriüksusele kavandatav tegevus toetab Euroopa Liidu ja Eesti Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 79 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne riigi jäätmepoliitika eesmärke, luues võimalusi ohtlike jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti ringlusesse võtmiseks olles seega positiivse mõjuga. Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendust on seisuga 19.05.2023 muudetud. Rohevõrgustikust on eemaldatud omavalitsuse kaguossa jäävad tootmise maa-alad, et vältida perspektiivis konflikte maakasutuse ja rohevõrgustiku vahel. Tootmise maa-alade eemaldamine ei mõjuta Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku toimimist tervikuna. 4.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 4.1.3.1 Sinimäe alevik Sinimäe alevikku jääb EELIS-e andmetel (seisuga 16.08.2022) Vaivara maastikukaitseala (KLO1000450) (joonis 25). Maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: (1) geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja maastikku – Vaivara Sinimägesid, ning elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; (2) elupaigatüüpe vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); (3) kaitsealust samblaliiki kurrulist tuhmikut (Anomodon rugelii) ja selle kasvukohti. Viimase leiukoht on EELIS-s maastikukaitsealal ka eraldi välja toodud 4 ha suuruse maa-alana (KLO9400915). Lisaks jääb maastikukaitseala piiridesse teisi kaitsealusete taimeliikide või loomaliikide leiukohti, mille liigid pole otseselt määratud maastikukaitseala kaitse- eesmärgiks:  III kaitsekatekooria taimeliik Neckera pennata (sulgjas õhik) leiukoht (KLO9400917);  III kaitsekatekooria taimeliigi Lunaria rediviva (mets-kuukress) leiukoht (KLO9336969 ja KLO9400918);  III kaitsekatekooria taimeliigi Thamnobryum alopecurum (kähar põõsassammal) leiukoht (KLO9400918);  III kaitsekategooria kahepaikse Pelophylax lessonae (tiigikonn) leiukoht (KLO9118738);  II kaitsekategooria päevaliblika Parnassius mnemosyne (mustlaik-apollo) leiukoht (KLO9201064). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 80 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 25. Vaivara maastikukaitseala piirid Sinimäe alevikus (EELIS, 16.08.2022). Vaivara maastikukaitseala idapoolsele lahustükialale, millele jääb Pargimägi, on näidatud üldplaneeringuga haljasala ja parkmetsa maa-ala ning ühiskondlike hoonete maa-ala. Ühiskondlike hoonete maa-ala juhtotstarve on näidatud väiksele maa-alale, kus on kunagi asunud külastajatele mõeldud vaatetorn, mis on kavas lähitulevikus ka taastada. Ühiskondlike hoonete maa-ala võimaldaks tulevikus ala külastajatele ka muid vajalike ehitiste rajamist (välikäimlad, istumiskohad jne). Üldplaneeringu tasandil konkreetseid objekte maastikukaitsealale ei kavandata. Maastikukaitseala läänepoolsetele aladele on üldplaneeringuga näidatud looduslik maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa- ala ning puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Arvestades maakasutuste juhtotstarvete definitsioone ning üldplaneeringuga määratud ehitus- ja kasutustingimusi, ei ole maastikukaitsealale kavandatud maa-alad otseselt konfliktis kaitseala kaitse-eesmärkidega. KSH aruanne pöörab tähelepanu selle, et ehitustegevust looduskaitsealal reguleerib kaitse- eeskiri. Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri ja looduskaitseseadus võimaldab. Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 22.11.2018 määrusega nr 104. Üldplaneeringu tasandil ei ole võimalik puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ning ühiskondlike hoonete maa-ala arendamisega kaasnevat mõju üksikasjalikult maastikukaitsealale hinnata, mistõttu tuleb seda vajadusel teha eelhinnangu käigus detailplaneeringu koostamise raames (vastavalt üldplaneeringule on Sinimäe alevik detailplaneeringu koostamise kohustusega ala). Kui eelhindamise tulemusel selgub, et olulist negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased mõjud ja vajalikud leevendusmeetmed. Samuti tuleb Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 81 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne igal juhul arendustegevusel tagada maastikukaitsealal ka teiste looduskaitseobjektide säilimine, mis ei ole otseselt seotud Vaivara maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega. Perspektiivsete maa-alade ja vaatetorni väljaarendamisega kaasneb maastikukaitsealal külastuskoormuse kasv. Suure külastuskoormusega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud on loomade ja lindude häirimine, puude ja põõsaste vigastamine (sh puude ja kivide peal kasvavate sammalde ja samblike kahjustamine), alustaimestiku ja maapinna tallamine (sh puujuurte vigastamine) ning prahistamine. Mõjude avaldumise suurus oleneb paljudest teguritest – ala kasutusviisist, looduslikest eeldustest aga ka ettevalmistusest külastajate vastuvõtuks. Juhul kui perspektiivsete maa-alade väljaarendamisega planeeritakse objekte, mis meelitavad kaitsealale külastajaid on vajalik läbi mõelda, kuidas külastajate liikumist suunata, et ei saaks kahjustada kaitseala kaitse-väärtused. Võimalusel tuleks vältida liikumistrajektooride tekitamist asukohtadesse, kus EELIS-e andmetel asuvad kaitsealused elupaigatüübid või liigid. Liikumisradade ja külastusobjektide (kaasa arvatud istumiskohtade jne) planeerimisel on vajalik teha koostööd Keskkonnaametiga. Teine võimalik meede, millega võib külastusega kaasnevaid mõjusid, sh tallamise või ronimisega kaasnevat negatiivset mõju leevendada on inimeste teavitamine ümbruskonnas levivatest kaitsealustest liikidest ning sellest, mida tuleks kaitsealal viibides meeles pidada. Prahistamist saab efektiivselt piirata piisavas koguses prügikatide paigaldamisega. 4.1.3.2 Narva-Jõesuu linnasisene linn Asustusüksusele Narva-Jõesuu linn jäävad EELIS-e andemetel (seisuga 16.08.2022) mitmed looduskaitselised objektid. Tiheasustusalale jäävad metsa-alad Narva-Jõesuu linna tiheasustusalale jäävatel ulatuslikel metsa-aladel paiknevad nii mitmed III ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliigi leiukohad kui ka üks kaitseala – Auga looduskaitseala (KLO1000720). Üldplaneeringuga ei suunata arendustegevust Narva-Jõesuu linna jäävatele metsa-aladele. Üldplaneeringu lahenduse järgi on Narva-Jõesuu linna jäävad metsaalad (sh Auga looduskaitseala) määratud maakasutuse juhtotstarbelt looduslikuks maa-alaks5. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on looduslik maa-ala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud loodusliku või poolloodusliku ilme ja kooslusega maa-ala. Antud juhtotstarbega maa- alale on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate teede ning radade ehitamine, arvestades sellega, et olemasolevat haljastust tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Maa-alale ei ole lubatud määrata kõrvalotstarvet. Arvestades üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe iseloomu ning sellele kehtivaid maakasutus- ja ehitustingimusi võib järeldada, et üldplaneeringu elluviimisel negatiivne mõju vaadeldava alal paiknevatele looduskaitse objektidele puudub. 5 Laagri katastriüksus (51401:001:0586) on määratud üldplaneeringus elamu maa-alaks tuginedes 30.05.2007 algatatud Raja tn 16 maa-ala detailplaneeringule. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 82 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Nahkhiirlased Narva-Jõesuu linna (asustusüksuse) piires jääb Narva jõe kaldaalale ulatuslik II kaitsekategooria nahkhiirlaste Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Nyctalus noctula (suurvidevlane), Myotis daubentonii (veelendlane) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) leiukoht (KLO9116565, KLO9116566, KLO9116567, KLO9116568). Suurem osa nahkhiirlaste leiukoha alast on üldplaneeringus maakasutuse juhtostarbelt näidatud loodusliku maa-alana või haljasala ja parkmetsa maa-alana. Arvestades leiukoha ala suurust (167,96 ha) ei mõjuta üksikute perspektiivsete elamu maa-alade kavandamine antud alale või olemasoleva jäätmehoidla maa-ala laiendamine oluliselt nahkhiirlaste seisundit. Kuigi metsaala vähenemine tehisliku ala suurenemise arvelt mõjub kaitsealustele nahkhiirlastele negatiivselt, tuleb meeles pidada, et hoonete katusealused ja muud õõnustega kohad pakuvad nahkhiirlasastele aktiivsel perioodil (kui ei olda talveunes) päevasel ajal varjupaika. Lisaks leevendab elamu maa-alade väljaarendamisega kaasnevat negatiivset mõju nahkhiirlastele üldplaneeringu tingimus, mille kohaselt on tiheasustusalale jääval elamu maa-alal minimaalne lubatud haljastuse osakaal 50% katastriüksuse pinnast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamu maa-aladele hoonete projekteerimisel tuleb tagada haljastuse osakaalust vähemalt 60% katastriüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Narva-Jõesuu kaubasadam Üldplaneeringuga kavandatakse katastriüksusele Kalda tn 20a (tunnus: 51301:001:0114) kaubasadamat (joonis 26). Kaubasadamat on üldplaneeringus käsitletud ORM ehitisena ehk ei ole välistatud, et seal hakatakse teenindama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu. Vaadeldav katastriüksus ja sellega piirnev veeala on olnud kunagi kasutusel sadamana, seega sadama rajamiseks vajalik infrastruktuur on osaliselt olemas. Katastriüksusele rajatud ehitised on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud (joonis 27). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 83 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 26. Kavandatava kaubasadama asukoht Narva jõe kaldal (Maa-ameti geoportaal, 2022). Joonis 27. Ortofoto katastriüksusest Kalda tn 20a (Maa-ameti geoportaal, 2022). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 84 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva jõgi Narva lahest kuni Narva HEJ on võetud kaitse alla Narva jõe alamjooksu hoiualana (pindala kokku 259,2 ha). Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse (EELIS, 16.08.2022). Narva jõgi on lisaks kaitse all Struuga loodusalana, mis kuulub rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku. Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt Struuga loodusala kaitse-eesmärkidega. Mõlema kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse ning liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. Mõju hinnang nimetatud kaitse-eesmärkidele on antud eraldi ptk-s 4.1.4, võttes arvesse Natura hindamise erisusi. Alljärgnevalt käsitletakse vaid neid Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärke, mis ei kattu Struuga loodusala kaitse-eesmärkidega (milleks on merisutt ja vinträim). Merisutt (Petromyzon marinus) on Atlandi põhjaosa rannikuvees ja Läänemeres elutsev lõuatu selgroogne. Merisutt on kolmest Eestis levinud sõõrsuust kõige haruldasem, teda on tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Ta elab põhjalähedases veekihis. Kudemiseks siirdub merisutt merest jõkke. Noored siirduvad sügistalvel merre, kus nad elavad kuni suguküpsuse saabumiseni, umbes 1-2 aastat. Merisutt on Narva jões juhukülaline (Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024, 2015). Vinträim (Alosa fallax) on Atlandi ookeani Euroopaga piirnevate rannikumerede heeringlane. Vinträim on siirdekala. Läänemeres elava vinträime tähtsaim kudemisjõgi on Nemunas, Eestis on teda kudemisajal püütud Narva jõest. Kudemisvalmis vinträimi on tabatud ka Liivi ja Soome lahest. Noored laskuvad aastavanustena sügisel merre. Vinträime arvukus on pidevalt vähenenud peamiselt vesiehitiste ja veereostuse pärast. Vinträime arvukus on Narva jões väga madal, mistõttu võib liiki käsitleda juhukülalisena (Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024, 2015). Vastavalt Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskavale 2015‒2024 on mõlema liigi kaitse-eesmärgiks liigi elupaiga (Narva jõe) säilimine soodsas seisundis. Liikide kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Kaubasadama arendamisel on kohustuslik pidada kinni Natura asjakohases hindamises väljatoodud leevendavatest meetmetest (vt ptk-i 4.1.3.4). Ajalise kitsenduse ja heljumi ulatusliku kande vältimisel on välistatud negatiivne mõju hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260), seega ei mõjuta tegevus ka kaitse-eesmärgiks olevate merisuti ja vinträime elupaiganõudlusi. Teisisõnu on Narva jõe alamjooksu hoiualale negatiivse mõju avaldumine välistatud, kui jälgitakse Struuga loodusalale natura asjakohases hindamises ettenähtud leevendusmeetmeid. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 85 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva jõgi Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva paisust suubumiseni merre (VEE1062200) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kavandatud Narva-Jõesuu kaubasadama tööde käigus ei toimu veekogu tõkestamist. Sadama akvatooriumi puhastamise käigus ei toimu paisutamist ega veerežiimi muutust. 4.1.3.3 Riigiküla kalmistu laienemisala Üldplaneeringu maakasutuskaardil on näidatud katastriüksusele Tulevase (tunnus: 85101:003:0167) Riigiküla kalmistu laiendusala, vastavalt Riigiküla kalmistu laienduse põhiprojekti lahendusele, millele on väljastatud ehitusluba (nr 1912271/12176) Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 17.05.2019. Pärast ehitusloa väljastamist on EELIS-sse kantud (vaatluse kuupäev: 25.05.2020) kalmistu laienemisalale II kaitsekategooria taime Pulsatilla patens (palu-karukell) leiukoht ning III kaitsekategooria taimede Pulsatilla pratensis (aas-karukell) ning Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) leiukohad (EELIS, 16.08.2022). Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 46 reguleerib ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Vastavalt antud paragrahvile tunnistab pädev asutus ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad või ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist. Vastavalt § 46 lg 2 võib ehitusloa kehtetuks tunnistada kui ehitusloa omaja või kinnisasja omanik seda taotleb, välja arvatud kui teistel isikutel on ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi, või ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele. Kaitsealuste taimeliikide esinemine tuvastati pärast ehitusloa väljaandmist ning sellist juhtumit ehitusseadustik ei reguleeri. Tavapäraselt lahendatakse sellised olukorrad kaitsealuste taimeliikide ümberistutamisega, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. KSH aruandes tehakse ettepanek teha koostööd botaanikuga ning selgitada välja Pulsatilla patens (palu-karukell), Pulsatilla pratensis (aas-karukell) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) ümberasustamise võimalikkus. Keskkonnaamet ja Narva-Jõesuu linnavalitsus on jõudnud kokkuleppele, et palu-karukella kasvukoha kõige esinduslikumale osale kalmistut ei laiendata, muus osas katsetatakse ümberistutamist. 4.1.3.4 Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse laiendamine Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa (joonis 28). Eesmärgiks on kavandada Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (asub Kauri katastriüksusel) kõrvale ala, kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja laohooneid Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 86 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning asjakohaseid muid ehitisi kus oleks võimalik teostada jäätmete töötlemist, sh ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Joonis 28. Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa kavandatud perpsektiivne tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala. Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 15.05.2023) on perspektiivsele maa-alale lähim kaitsealune loodusobjekt ca 300 m kaugusel loodes asuv II kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi Cinna latifolia (laialehine nestik) leiukoht (KLO9307528). Nimetatud liigi kaitseks on moodustatud samasse asukohta Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479). Viimane kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Mustajõe loodusalaga (RAH0000169). Kuna Mustajõe loodusala üheks kaitse-eesmärgiks on taimeliigi laialehine nastiku elupaikade kaitse hinnatakse mõju nimetatud liigile eraldi ptk-s 4.1.4 „Mõju Natura 2000 aladele“ võttes arvesse Natura hindamise erisusi. 4.1.3.5 Meriküla ja Laagna küla golfiväljak Üldplaneeringuga on Meriküla ja Laagna küla territooriumile, täpsemalt Laagna (VEE2014870) ja Kõrgemaa tiikide ümbrusesse, kavandatud segaotstarbega maa-ala eesmärgiga rajada sinna golfiväljak. Vastavalt arendaja soovidele on perspektiivsele maa-alale kavas rajada hooldatud muruga maa-ala ning golfiaugud. Hooned ei ole perspektiivsele maa-alale kavas ehitada. EELIS-e kohaselt (seisuga 16.08.2022) leidub perspektiivsel maa-alal järgmisi III kaitsekategooria taimeliike: kuradi-sõrmkäpp (KLO9302900), vööthuul-sõrmkäpp (KLO9302899) ja balti sõrmkäpp (KLO9302898). Kaitsealuste taimede kasvukohaks on kirjeldatud võsastunud niitu. Nimetatud liikide ohuteguriteks on kasvukohtade kuivendamine ja metsastumine/võsastumine. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 87 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Golfiväljaku arendamisel tuleb arvestada kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega (joonis 29). Golfiväljaku arendamisel peavad kaitsealuste taimeliikide leiukohad säilima (ei tohi rajada uusi ehitisi või muuta pinnast). Leiukohtades peab vältima üleliigset niitmist. Perioodiline niitmine, et vältida ala võsastumist on lubatud. Samuti ei tohi leiukohtades kasutada taimemürke. Joonis 29. Kaitsealuste taimeliikide leiukoha piirkond (punase katkendjoonega), millega tuleb golfiväljaku arendamisel arvestada (aluskaart: Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduse hübriid kaart, seisuga 17.08.2022). 4.1.3.6 Uudria maastikukaitsealal ja Põhjaranna katastriüksus Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on Udria maastikukaitsealale (KLO1000583) jääv Põhjaranna katastriüksuse (tunnus: 85101:002:0392) maa-ala näidatud elamu maa-alana. Tegemist on olemasoleva elamu maa-alaga (mitte üldplaneeringuga kavandatud perspektiivse maa-alaga), millel kehtib 26.08.2010 kehtestatud Kiviranna maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu lahenduse järgi jääb planeeritav hoonestusala väljaspoole Udria maastikukaitseala. Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 18.03.2010 kirjaga nr V 6-5/13653-2. 4.1.3.7 Napoleoni ja Sannikovimaa katastriüksus Tõrvajõe külas Vastavalt EELIS-e andmetele (17.08.2022) leidub Tõrvajõe külas Napoleoni (85101:003:0349) ja Sannikovimaa (85101:003:0352) katastriüksustel mitmeid II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohti (KLO9116573, KLO9116574, KLO9116572, KLO9116570, KLO9116571, KLO9116569, KLO9116596, Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 88 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KLO9116595, KLO9116598, KLO9116594, KLO9116597, KLO9116593, KLO9116592). Üldplaneeringuga on antud katastriüksustele näidatud mitmed perspektiivsed elamu maa-alad. Perspektiivsete elamu maa-alade lahendus tugineb 21.04.2005 algatatud Napoleoni ja Sannikovimaa maaüksuste detailplaneeringu lahendusele. 4.1.4 Mõju Natura 2000 aladele Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Eestis on Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) alusel. Kaitse-eeskirja ja looduskaitseseaduse (lühend LKS) kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Juhul, kui Natura ala kohta kaasaegne kaitsekorralduskava puudub lähtutakse kaitse korraldamisel Natura standardsel andmevormil (https://natura2000.eea.europa.eu/#) toodud andmetest. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust. Ala terviklikkus on tagatud, kui alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on määratud ehk see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega ja ökoloogiliste funktsioonide toimimisega. Iga üksiku kaitse-eesmärgiks oleva liigi isendi hävimine või surm ei pruugi olla ala kaitse-eesmärkidest lähtudes oluline ega tähendada, et ala terviklikkus on ohus. Kui aga kavandav tegevus avaldub mõju kaitse- eesmärkide säilimisele või saavutamisele, siis mõjutab see paratamatult ebasoodsalt ala terviklikkust. Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruande koostamisel on Natura 2000 hindamisel lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2016, 2017 ja 2019) ja Euroopa Komisjoni metoodilistest suunistest loodusdirektiivi artikli 3 ja 4 sätete kohta „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“ (Brüssel, 28.09.2021). 4.1.4.1 Natura-eelhindamine Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine. Eelhindamise etapis prognoositakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele on Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 89 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme: 1. Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik; 2. Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine; 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus, eelkõige kaitse- eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal; 4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine. 1. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. 2. Mõjuala ulatuse määratlemine. Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Narva-Jõesuu linna ning selle lähiala. 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Tabelis 18 on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad, mis jäävad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile. Ülevaade Natura loodusalade paiknemisest linnas on esitatud ptk 3.2.5.3 „Natura 2000 kaitsealad“ joonisel 16. Tabelis 18 on tärniga märgitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 90 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 18. Narva-Jõesuu territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ja nende iseloomustus (EELIS andmed seisuga 16.08.2022). Natura ala Kogu- nimetus ja pindala Kaitse-eesmärk6 Kirjeldus7 Ohutegurid3 keskkonnaregistri (ha) kood Mustajõe loodusala 77,70 Kaitstavad elupaigatüübid on: Mustajõe loodusala koosneb kahest lahustükist. Raieoht, kuivendamise (RAH0000169) rohunditerikkad kuusikud (9050) ning Tegemist on valdavalt niiske leht- ja kaugmõju, risustamine, soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). segametsaga. Soised metsad on laialehelise metsaveoteed, soojus- Kaitstav liik, kelle elupaika kaitstakse on: nestiku üks vähestest leiukohtadest Eestis. elektrijaama lähedus. laialehine nestik (Cinna latifolia). Struuga loodusala 1724,20 Kaitstavad elupaigatüübid on: jõed ja Struuga loodusala koosneb kahest lahustükist. Reostusoht, (RAH0000602) ojad (3260) ning lamminiidud (6450). Üks lahustükk asub Alutaguse vallas ning võsastumine. Kaitstavad liigid, kelle elupaiku hõlmab Narva jõe ülemjooksu ja teine asub kaitstakse on: saarmas (Lutra lutra), Narva-Jõesuu ja Narva linnas ning hõlmab paksukojaline jõekarp (Unio crassus), Narva jõe alamjooksu. Narva jõgi on Eesti tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe- suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi. Narva vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik jõe alamjooksule on iseloomulik suhteliselt tõugjas (Aspius aspius), harilik hink väike jõe langus ning veetaseme suur looduslik (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus kõikumine sõltuvalt muutustest merevee gobio), harilik vingerjas (Misgurnus tasemes. Ülesvoolu paiknev Narva HEJ fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe muudab sõltuvalt oma vajadusest jõe (Salmo salar). vooluhulka alamjooksul. Narva jõe alamjooksu hoiualal ei asu kalade rändetõkkeid. (Keskkonnaamet, 2015). 6 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 7 EELIS, seisuga 16.08.2022 v.a Struuga loodusala kirjeldus. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 91 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 18 jätk... Natura ala Kogu- nimetus ja pindala Kaitse-eesmärk2 Kirjeldus3 Ohutegurid3 keskkonnaregistri (ha) kood Udria loodusala 376,66 Kaitstavad elupaigatüübid on: esmased Udria loodusala peamine väärtus on koosluste Risustamine. (RAH0000502) rannavallid (1210), püsitaimestuga poolest mitmekesine rannikumaastik ning kivirannad (1220), merele avatud kõrge Vaivara pank. Paeklindi kaldajärsakutel pankrannad (1230), püsitaimestuga kasvab valdavalt laialehistest puudest koosnev liivarannad (1640), metsastunud luited pangamets (*9180). Pikaajaliste looduslike (2180), kuivad niidud lubjarikkal mullal protsesside tulemusel on pangametsaks (olulised orhideede kasvualad – *6210), kujunenud ka Udria jõe kallastel kasvav liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), metsistunud Udria parkmets. Klindi-alused ja lubjakivipaljandid (8210), vanad metsastunud luidete vahelised madalamad loodusmetsad (*9010) ning rusukallete ja kohad on kaetud peamiselt halli lepa metsaga. jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Mere ja klindi vahele on mandrijää taandumisest maha jäänud rändrahnud, mis kohati moodustavad tihedaid kivikülve. Neist eriti esinduslik on Udria kivikülv, mis on üks suuremaid ja ilusamaid Eestis. Loodusalal leidub kaitsealuseid sambla-, sambliku- ja soontaimeliike. Viivikonna 28,52 Kaitstavad elupaigatüübid on: vanad Viivikonna loodusala on moodustatud Raieoht. loodusala loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad väärtuslike metsaelupaikade kaitseks. (RAH0000650) kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- Suurema osa loodusalast moodustavad vanad lehtmetsad (*9080). loodusmetsad, mille sees on üksikuid rohunditerikaste kuusikute ning soostuvate ja soo-lehtmetsade laike. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 92 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. Üldplaneeringu mõju prognoosimine Natura-aladele Mustajõe loodusala (RAH0000169) – Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa (joonis 30). Eesmärgiks on kavandada Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kõrvale ala, kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi kus oleks võimalik teostada ohtlikke jäätmete töötlemist, sh nt ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Joonis 30. Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa kavandatud perspektiivne tootmise- ja jäätmekäitluse maakasutuse juhtotstarve ning Mustajõe loodusala paiknemine. EELISe andmeil on Mustajõe loodusalal inventeeritud üksnes soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga, kus metsad on vee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud – metsad on niisked või märjad ja nendes on kujunenud turbakiht. Selle tüübi kasvukohtadele on omane erineva veetasemega alade esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Põhjaveetase on muutuv: kevadeti on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale (Paal J., 2007). EELISe andmeil on elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) loodusalal väheesinduslik (D), kuna enamik suuri/vanu puid on raiutud ja järgi on jäetud nooremad/haigemad. Elupaigatüübi seisundit on kirjeldatud suhteliselt halvana, kuna kooslusele avaldab survet soojuselektrijaama lähedus, mistõttu pole see tasakaaluseisundis. Inventeerija on välja toonud, et metsloomad selles metsas ei ela. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 93 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Elupaigatüübile on üldhinnanguna omistatud keskmine väärtus (C) ja on leitud, et ala on võimalik kergesti taastada. Rohunditerikkad kuusikud (9050) on elupaigatüüp, mis hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalamil ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid – harilik saar, harilik pärn, harilik jalakas, harilik vaher, mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Need metsad on kujunenud varasematest tammesegametsadest; niisugusest päritolust annavad tunnistust arvukad vähemnõudlikud salutaimed. Lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi soostuvatele metsadele. Siia elupaigatüüpi arvatakse Eestis lisaks ka salukuusikud (Paal J., 2007). EELIS-e andmeil jääb rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüpi Mustajõe loodusalale vaid vähesel määral ning need on kõrge väärtusega (B). Elupaigatüübi asukohta ei ole võimalik EELIS-s kindlaks teha. Mustajõe loodusalal on tegemist laialehelise nestiku ühega vähestest leiukohtadest Eestis. Laialehine nestik (Cinna latifolia) on kõrreliste sugukonda kuuluv II kategooria kaitsealune taimeliik. Ta kasvab soostunud metsades sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis. Talle sobivad hõredamad erivanuselised puistud. Niiskuslembese taimena kasvab ta meelsasti ojade, allikate ja lompide kaldal. Laialehine nestik on mitmeaastane laiade lehtede ja longus pöörisega suur kõrreline, kes kasvab hõremurusalt väikeste kogumikena (Laialehine nestik. Eesti Loodus, 01/2002). Tootmise ja jäätmekäitluse maa-ala kavandamine Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa vastavalt joonisele 30 ei oma otsest mõju Mustajõe loodusala kaitse-eesmärkidele, kuna tegevused jäävad väljaspoole loodusala. Võttes arvesse loodusalal esineva elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialise nastiku elupaiga iseloomustust võib Mustajõe loodusala ühe kaudse ohutegurina välja tuua kuivendusmõju. Arvestades, et perspektiivne maa- ala jääb Mustajõe loodusalast minimaalselt ca 300 m kaugusele on välistatud kuivendusmõju ulatumine loodusalale. Kokkuvõttes võib järeldada, et Narva metskond 50 katastriüksuse kaguossa jäätmete käitlemiseks ja ringlusesse võtmiseks asjakohaste ehitiste rajamine ei avalda Mustajõe loodusala kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju ning Natura-asjakohast hindamist ei ole vajalik seega läbi viia. Kui edaspidises planeerimis etapi käigus selgub uusi/täiendavaid asjaolusid ja tekib kahtlus mõjude avaldumise osas, korratakse eelhindamise protseduuri ja vajadusel viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. Üldplaneeringu maakasutuse kaardil piirneb Mustajõe loodusala lõuna- ja edela suunast vahetult tootmise maa-alaga. Antud tootmise maa-ala on vaadeldavasse asukohta (täpsemalt Põhjaterritooriumi katastriüksusele, tunnus: 51401:001:1294) planeeritud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestatud detailplaneeringuga “Narva-Jõesuu linna territooriumil Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering”. Õlitehase maa-ala detailplaneeringu eesmärk oli näha ette ajalooliselt välja kujunenud tööstuskompleksi laiendamist ja ümber kujundamise võimalusi, et tagada piirkonnas elektritootmise ja õlitootmise jätkumine arvestades tehnoloogilist arengut ja muutunud keskkonnanõudeid. Detailplaneeringule on koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, kus Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 94 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hinnati mõju ka Mustajõe loodusalale. Detailplaneeringu KSH aruandes on jõutud Natura asjakohase hindamise tulemusel järeldusele, et hindamise käigus toodud leevendusmeetmeid arvesse võttes ei avaldu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju. Keskkonnaamet andis detailplaneeringu KSH aruandele kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6-5/19/74-5. Viivikonna loodusala (RAH0000650) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Udria loodusala (RAH0000502) – Üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee ühendamaks Sillamäe linna ja Narva-Jõesuu linnasisest linna, mis piirneb kohati Udria loodusalaga (joonis 31). Joonis 31. Udria loodusala ja üldplaneeringuga planeeritud perspektiivse kergliiklustee paiknemine. Üldplaneeringuga on ette nähtud, et loodusalale jääval teelõigul teest eraldiseisvat kergliiklusteed ei rajata (kergliiklus toimub sõiduteel). Kuigi üldiselt üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta, on erand tehtud antud kergliiklustee lõikude puhul, mis piirnevad Udria loodusalaga. Seal, kus vaadeldav kergliiklustee piirneb loodusalaga, on üldplaneeringuga määratud kindlaks kergliiklustee paiknemine loodusalast teisele poole jäävale küljele. Kergliiklustee rajamiseks kooritakse pinnase pealmine kiht ning viiakse läbi asfalteerimistöid, mis tähendab, et kergliiklustee rajamise asukohas olemasolev looduslik kooslus hävineb. Kuna üldplaneeringu Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 95 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lahenduse järgi jääb perspektiivne kergliiklustee väljaspoole Udria loodusala, on ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud. Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on Udria loodusalale jääv Põhjaranna katastriüksuse (tunnus: 85101:002:0392) maa-ala näidatud elamu maa-alana. Tegemist on olemasoleva elamu maa-alaga (mitte üldplaneeringuga kavandatud perspektiivse maa-alaga), millel kehtib 26.08.2010 kehtestatud Kiviranna maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu lahenduse järgi jääb planeeritav hoonestusala väljaspoole Udria loodusala. Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 18.03.2010 kirjaga nr V 6-5/13653-2. Struuga loodusala (RAH0000602) – Üldplaneeringuga kavandatakse katastriüksusele Kalda tn 20a kaubasadamat (joonis 26). Kaubasadamat on üldplaneeringus käsitletud ORM ehitisena ehk ei ole välistatud, et seal hakatakse teenindama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu. Vaadeldav katastriüksus ja sellega piirnev veeala on olnud kunagi kasutusel sadamana, seega sadama rajamiseks vajalik infrastruktuur on osaliselt olemas. Katastriüksusele rajatud ehitised on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud (joonis 27). Kuna kaubasadama väljaarendamisega kaasneb (tõenäoliselt) sadama akvatooriumi süvendamine, s.h vajadusepõhine hooldussüvendamine ei ole välistatud ebasoodsa mõju avaldumine Struuga loodusala terviklikkusele ning vajalik on läbi viia asjakohane hindamine. Lisaks on üldplaneeringu lahenduses näidatud Narva jõe suudmeala lääneküljele uus muul vastavalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt tellitud Narva-Jõesuu muuli tööprojektile (Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2020). Uus muul on vajalik rajada, et hoida ära olemasoleva lagunenud muuli läänepoolsele küljele kuhjunud ja edaspidi kuhjuvate liivade valgumist Narva jõe suudmealal paiknevale laevateele. Tööprojektile koostati vee erikasutusloa taotluse käigus Keskkonnaameti poolt eelhinnang, kus jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid juhul, kui arvestatakse keskkonnaloa piirangute ja nõuetega. Keskkonnaluba vee erikasutamiseks (nr KL-509327) väljastati Narva-Jõesuu Linnavalitsusele Keskkonnaameti poolt 09.10.2020 (keskkonnaluba on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)). Üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Narva jõel Narva-Jõesuu linnasises linnas Kalda tn 10 (tunnus: 51301:001:0170) katastriüksusel kuni 10 meetrini veepiirist (loe täpsemalt KSH ptk-st 4.2). Tänases olukorras on katastriüksusel Kalda 10 juba üle paarikümne aasta seisnud ebaseaduslikud konteinerid, mida kohalikud kalamehed omavoliliselt kasutavad. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et antud piirkonnas on olemas vajadus korrastatud ala järgi, kus hoida kalapüügi varustust ja teenindada nii kohalikke harrastuskalamehi kui külalisi. Narva-Jõesuus on küll jahisadam, kuid see on teistsugusele sihtgrupile. Harrastuspüügiga tegelevatele kohalikele ja külalistele sobiv sildumiskoht puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et planeerida alale avalikult kasutatav slipp kalapaatide veeskamiseks ja paadisild, samuti paadikuurid, mida saab vajadusel ka ööbimiseks kasutada ja mõnekümne toaga külalistemaja kaugemalt tulnud kalastushuvilisele. Sildumiskoht on planeeritud vaid madala süvisega kalapaatidele, seega vajadust jõe süvendamiseks pole. Sildumiskoha Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 96 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja paadikuuride rajamisel korrastatakse ala ning krundile kavandatakse reguleeritud jäätmekäitlus. Ala väljaarendamine pikendab kalastushooaega ja piirkonna külastatavust. Kalda 10 katastriüksusele kavandatavad ehitised ja tegevused ei ole oma iseloomult sellised, mis mõjutaksid loodusala terviklikust või loodusala kaitse-eesmärke. Pigem on vaadeldava ala korrastamise mõju looduskeskkonnale positiivne. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne ebasodsat mõju Struuga loodusalale. 4.1.4.2 Natura asjakohane hindamine Vastavalt juhendmaterjalile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ tuleb kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohasel hindamisel lähtuda dokumendi täpsusastmest ehk kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul üldplaneeringu) täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele, tuleb hindamisel pakkuda välja meetmed järgmisele planeerimise või loatasandile, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Natura asjakohase hindamise sammud: 1. Informatsiooni koondamine kavandatavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus; 2. Hinnata strateegilise planeerimisdokumendi mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala terviklikkusele; 3. Leevendavate meetmete kavandamine; 4. Natura hindamise tulemused. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu Natura asjakohasel hindamisel on lähtutud peamiselt EELIS-s, Natura standardandmebaasis, kaitsealuste loodusobjektide kaitsekorralduskavades ja liigi kaitse tegevuskavades esitatud andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide kohta. Arvestada tuleb, et EELIS-e andmed on ajas ja ruumis muutuvad. ➢ Struuga loodusala 1. Informatsiooni koondamine kavandatavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus. Kavandatava tegevuse kirjeldus Üldplaneeringuga kavandatakse katastriüksusele Kalda tn 20a (51301:001:0114) kaubasadamat (joonis 26). Kaubasadamat on üldplaneeringus käsitletud ORM ehitisena ehk ei ole välistatud, et seal hakatakse teenindama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu. Vaadeldav katastriüksus ja sellega piirnev veeala on olnud kunagi kasutusel sadamana, seega sadama rajamiseks vajalik infrastruktuur on osaliselt olemas, kuigi sealsed ehitised on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Sisuliselt on kavandatava tegevuse puhul tegemist olemasoleva sadama rekonstrueerimisega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 97 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaubasadama väljaarendamisega kaasneb (tõenäoliselt) sadama akvatooriumi süvendamine, s.h vajadusepõhine hooldussüvendamine. Süvendamistööde eesmärgiks on laevaliikluse ohutu toiminine. Sadama hooldussüvendustöid viiakse pärast sadama rekonstrueerimist läbi vastavalt vajadusele. Hooldussüvendustööde teostamise vajadus tuleneb Narva jõe veevooluga sadama akvatooriumi alale kantava materjali settimise kiirusest. Elupaigatüübid Jõed ja ojad (3260) - Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatu (Paal, 2007) kriteeriumide alusel käsitletakse elupaigatüübina jõed ja ojad (3260) veekogude selliseid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Narva jõgi jääb loodusalale koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel olevate vanajõgedega. Natura 2000 standardandmebaasi andmetel esineb Narva jões elupaigatüüpi 470 ha ulatuses ning selle esinduslikkuse hinnanguks on antud B. Eesti Looduse Infosüsteem andmetel on Narva jõe alamjooksu hoiuala elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) siseveekogude pindala 259,15 ha. Elupaigatüüp on määratud Natura veeprojekti raames ja antud esinduslikkuse hinnanguks C. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024 (Keskkonnaamet, 2015) alusel tuleb tagada elupaigatüübi hea seisund ja esinduslikkuse (B ja C) säilimine ning jõe (veekogumi) seisund veemajanduskava kriteeriumide järgi peaks olema vähemalt hea. Kaubasadama süvendustööde ala hõlmab ainult katastriüksuse Kalda tn 20a sadama akvatooriumi ala. Vaadeldav ala jääb Narva jõe veekogumile Narva_4 (Narva veehoidlast suudmeni), mille koondseisund on 2020. aasta andmete järgi halb. Veekogum Narva_4 on liigitatud tugevalt muudetud veekogumiks. Lamminiidud (6450) - Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeluhtadele toodavad toiteelemendid on lamminiidu viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest, kuni pidevalt veega küllastatuseni. (Paal, 2007) Struuga maastikukaitsealal on lamminiite Natura standardandmebaasi kohaselt 542 ha esinduslikkusega B. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on, et loodusalal oleks säilinud 619,5 ha lamminiite esinduslikkusega vähemalt B. Liikid ja nende elupaigad Saarmas (Lutra lutra) - on poolveeline imetaja, kelle miinimumarvukus on käesoleval ajal 1000- 1200 isendit. Eestis asustab saarmas kõiki siseveekogusid ja rannikumerd. Saarma põhielupaikadeks on suuremad jõed ja järved, kuid ta liigub ka mööda väga väikeseid kraave ja ojasid. Saarmast ei ole ühelgi Struuga loodusala hõlmaval kaitstaval alal EELISes registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub neist kõigil. Loodusala pikaajaline kaitse-eesmärk on saarma elupaiga säilimine soodsas seisundis. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) - Paksukojaline jõekarp elab Eestis peamiselt keskmise suurusega vooluvetes, mõõdukas või kiires voolus. Kevadel ja suvel tegutsevad paksud jõekarbid 0,3- 0,8 m sügavusel vees, sügisel liiguvad nad sügavamale. Paks jõekarp eelistab liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Paksukojaline Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 98 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne jõekarp on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal haruldane. Paksu jõekarbi kaitse korraldamise tegevuskava (2017) kohaselt on suured jõed nagu Narva jõgi liigile ebasobivaks elupaigaks. Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) - Tõmmuujur on 14-15 mm pikkune mustjaspruun mardikas, kes elupaikadena eelistab väikesi, madalaveelisi järvi ja tiike, kus veekihi sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui üks meeter ning rikkalikule kaldataimestikule lisaks on vajalik ka taimestikuta avavee olemasolu. Peamiseks ohuks on veekogude eutrofeerumine ja saastamine pestitsiididega, kuid ka väikesaunade pesuvesi, sõidukite pesemine veekogude ääres ja õlireostus, mis võivad veekogud tõmmuujuri jaoks ebasobivaks muuta (Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava, 2017). Tõmmuujur on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal haruldane. Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) - Rohe-vesihobu on keskmisest veidi suurem kiililiik, teistest vesihobudest eristatav eemalt üleni rohelisena näiva rindmiku järgi. Vastsed on sarnased hariliku vesihobu ning näps-vesihobu vastsetega, kes elavad eranditult puhta veega vooluvetes, liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. Ohuteguriteks on eelkõige jõesängi füüsiline muutmine, õgvendamine, voolurežiimi muutmine, taimestiku ümberkujundamie jõekoridoris ja vee reostamine. Rohe-vesihobu on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal haruldane. Lõhe (Salmo salar) - on anadroomne siirdekala, kes elab ning toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Kudemispaikadeks on lõhel jõgede kärestikulised alad. Alates 20. sajandist on Eestis lõhe asurkondade arv ja lõhe arvukus oluliselt vähenenud. Narva jõgi oli väga hea lõhejõgi, kuid praegusel ajal seal lõhe looduslikku taastootmist ei toimu. Lõhe kudemiseks sobivad kärestikud paiknevad jõelõigus, mis on pärast Narva hüdroelektrijaama tammi ehitamist enamuse aastast ilma veeta, mujal sobivaid kudemiskohti jões ei leidu. Lõhepopulatsiooni taastumisel võivad surveteguriteks osutuda ka vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning veekvaliteedi langus. Peamisteks ohtudeks on rändeteede tõkestamine, jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused reguleeritud jõgedes ja kudejõgede reostumine. Lõhe on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal harva esinev. Harilik tõugjas (Aspius aspius) - on Eestis üsna vähearvukas, leidub peamiselt Peipsiga seotud suuremates jõgedes, sealhulgas Narva jões. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Tõugjas koeb tavaliselt aprillikuus. Kaitsekorralduskava järgi on Narva jõe alamjooksul liigile probleemiks suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena ning vooluhulga ja veetaseme kõikumised. Tõugja kaitsekorraldusperioodi ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on asurkonna säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis. Harilik hink (Cobitis taenia) – Hink on üldiselt paikse eluviisiga soojalembeline jõgedes ning järvedes elav mageveekala, kes eelistab liivase põhjaga aeglasevoolulisi elupaiku: järvede sisse- ja väljavoolualasid, aeglase vooluga jõelõike, järvede litoralivööndit. Hink koeb juunis-juulis madalas (0,3- Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 99 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 0,8 m sügavuses) vees elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele. Kudemiseks on oluline tiheda taimestiku esinemine veekogus. Hink on laialdaselt levinud Narva jõe alamjooksul (Natura standardandmebaasis märge C). Narva jõe alamjooksu hoiualal tagatakse liigi kaitse läbi elupaiga jõed ja ojad (3260) kaitse (Natura standardandmebaas; Struuga loodusala, 2021). Hingu asurkondi ohustavaks olulisemaks teguriks peetakse veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemist (paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt). Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi langus. Narva jõe alamjooksul on tähtsaimaks surveteguriks vooluhulga ja veetaseme kõigutamine. Liigi kaitsekorraldusperioodi (kuni 2024. aastani) ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on asurkonna säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis. Harilik võldas (Cottus gobio) - Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Eestis on võldas tavaline vooluvetes, kus asustab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga jõelõike. Vooluveekogude puhul määravad nende kvaliteedi võldase elupaigana ära kaks põhilist kvaliteedielementi: hüdromorfoloogiline kvaliteet ja vee kvaliteet. Kaitsekorralduskava järgi leidub võldast Narva jõe alamjooksul väga vähesel määral. Narva jõe alamjooksul on surveteguriteks suure osa potentsiaalse elupaiga – kanjonis asuva jõelõigu – jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning settekoormuse tõus ujuvsaarte jõkke juhtimise tõttu. Võldas on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal laialdaselt levinud. Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) - on varjatud eluviisiga mageveekala, kes asustab peamiselt veekogude kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes, eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides. Vingerjat võib leida ka kraavidest, järvedest, mõnikord jõgede kärestikulistelt lõikudelt. Vingerjas hoidub jõepõhja (mutta), kasutab fakultatiivselt õhuhingamist ja talub hästi hapnikupuudust. Vingerjas koeb aprilli lõpust kuni juunini. Vingerjat leidub ka Narva jõe alamjooksul hüdroelektrijaamast suudmeni. Vingerjas on Natura standardandmebaasi andmeil (2021) Struuga loodusalal vähe levinud. Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase madalaveelise elupaiga asustajana on vingerjas tundlik veetaseme kõikumise suhtes. Jõesilm (Lametra fluviatilis) - on Eestis tavaline ja üsna laialt levinud liik. Suguküpsed isendid elavad ning toituvad mere- või riimvees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Koelmud paiknevad kiirevoolulistel kärestikel, kruusase ja kivise, Narva jões ka paese põhjaga aladel. Ränne jõgedesse algab kudemisele eelneva aasta suve teisel poolel, on intensiivsem sügisel ja seejärel kevadel. Marjast koorunud jõesilmu vastsed levivad koelmutelt allavoolu liivase ja mudase põhjaga jõelõikudesse ning jäävad sinna 4-5 aastaks. Narva jõe alamjooks on jõesilmule kõige olulisem elupaik Eestis, siinse jõesilmu osakaal Eesti püükides on ligikaudu 80%. Jõesilm esineb Narva jões ajalooliselt ainult koskedest allavoolu, sest kosed on ületamatuks looduslikuks rändetõkkeks. Praegu on levila veelgi lühenenud, kuna koskede kohal ei ole jõesängis püsivalt vett. Jõesilm on Natura standardandmebaasi andmeil Struuga loodusalal laialdaselt levinud. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 100 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Peamisteks kahjulikeks surveteguriteks jõesilmule Narva jões on suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ja settekoormuse tõus ujuvsaarte jõkke juhtimisega või jõe põhja süvendamise tagajärjel. Liigi kaitsekorraldusperioodi (kuni 2024. aastani) ja pikaajaline (30 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärk on asurkonna säilimine ja elupaiga säilimine soodsas seisundis. 2. Hinnata strateegilise planeerimisdokumendi mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala terviklikkusele. Elupaigatüübid Struuga loodusala kaitse-eesmärki: elupaika lamminiidud (6450) kavandatud tööde käigus ei mõjuta, kuna tegevus toimub peamiselt katastriüksuse Kalda tn 20a sadama akvatooriumi alal, mis jääb elupaiga jõed ja ojad (3260) alale. Sadama maapealsed tööd ei mõjuta lamminiitude elupaiga seisundit, kuna sadama maa-ala asub linnalise asustusega piirkonnas, kus lamminiidu elupaika ei leidu. Kavandatud Narva-Jõesuu sadama tööde käigus ei toimu veekogu tõkestamist, pindala vähendamist, heitvee jõkke juhtimist ega maaparandusobjektide rajamist. Oluline mõju Narva jõe pinnavee kvaliteedile ja seega ka elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) on seotud süvendustööde läbiviimisel heljumi vabal ja ulatuslikul kandumisel allavoolu, mis Narva jõe voolutugevuse mõjul võivad kanduda mereni. Veekeskkonnale võib olulist mõju avaldada ka tehniliset mittekorras tehnika kasutamine tööde läbiviimisel, samuti muul põhjusel kütuse või määrdeõli sattumine veekeskkonda, mis võib tekitada veereostuse ning mõjutada oluliselt veekvaliteeti ja veekeskkonna seisundit. Tööde läbiviimisel ei kaasne muutusi jõe hüdromorfoloogilises seisundis. Liikide elupaigad Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudluste tagamisel on oluline säilitada tööde tegemise perioodil võimalikult sarnane senine harjumuspärane elupaiga (jõe) seisundi. Suurimaks häiringuks ja elupaiga seisundit mõjutavaks teguriks on süvendamisel tekiiva heljumi kanne. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalamarja ja kalalarve, mistõttu võivad süvendustööd häirida kalu kudeperioodil. Süvendustöödel vette paisatav heljum mõjutab loodusalal eelkõige järgmisi liike ja nende elupaiku: harilik hink, harilik võldas, vingerjas, tõugjas, lõhe ja jõesilm. Väiksema koguse heljumi sattumine vooluveekogusse hajub looduslikult, voolutugevuse mõjul. Lühiajaline ebasoodne mõju heljumi kande tõttu ei ole populatsiooni säilimisele ega elupaiga seisundile oluline ega määrav. Liikide elutingimuste võimalikult soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik rakendada meetmeid heljumi ulatusliku ja suuremahulise leviku vältimiseks. Akvatooriumi puhastamise käigus ei toimu paisutamist ega veerežiimi muutust. Kaubasadama akvatooriumi alal ega selle lähiümbruses ei ole leitud saarma elupaika. Tegemist on linnalise asustusega, kus looduslikku kallast on inimese poolt oluliselt muudetud ja seega võib eeldada, et ala ei paku liigile sobivat elupaika. Ebasoodne mõju liigi seisundile on välistatud. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 101 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Paksukojalist jõekarpi ei ole Narva jões alamjooksult leitud, see on liigile ebasobiv elupaik ja seega on ebasoodne mõju liigile välistatud. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala, mis jääb kavandatavate tööde mõjualast välja. Tõmmuujurit ei ole Narva jõe alamjooksul leitud ja seega ei mõjuta kavandatav tegevus tõmmuujuri elupaika ebasoodsalt. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala, mis jääb kavandatavate tööde mõjualast välja. Narva-Jõesuu kaubasadama akvatooriumi alal kavandatavad tööde käigus ei avaldu ebasoodsat mõju rohe-vesihobu elupaigale, kuna rohe-vesihobu ei ole Narva jõe alamjooksul leitud. Sobivad elupaigad on eelkõige struugad ja Narva jõe ülemjooksu kaldaala, mis jääb kavandatavate tööde mõjualast välja. 3. Leevendavate meetmete kavandamine. Süvendustööde läbiviimisel tuleb Narva jõel elupaigatüübi 3260 (jõed ja ojad) olemasoleva seisundi säilitamiseks arvestada järgmiste tingimustega:  sadama akvatooriumi süvendamisel tuleb kasutada veekogu põhjani ulatuvat ekraani, või sama eesmärki täitvat muud võtet, mis välistab töödega kaasneva heljumi (toitainete) kandumise allavoolu ja ristisuunas;  tööd tuleb peatada vihmavalingute korral selleks, et välistada sette tagasiliikumist veekogusse ning tagada masinatega töötamisel tööohutus, mis välistab reostusohu tekkimise;  sobiv periood tööde läbiviimiseks on madala veetaseme korral (juuni-september);  heljumi kandumise minimeerimiseks on süvendustööd keelatud tugevate lääne kaare tuulega (tuule kiirus kolme tunni jooksul keskmiselt 10 m/s. Reostuse vältimiseks tuleb rakendada järgmisi ettevaatusabinõusid:  kasutatavat tehnikat on lubatud töövälisel ajal parkida selleks rajatud parklasse või selle puudumisel minimaalselt 10 m kaugusele Narva jõe veepiirist;  tööks kasutatava tehnika tankimine on lubatud tanklates või vajadusel vähemalt 50 m kaugusel veekogust, mis välistab võimaliku ohu veereostuse tekkeks;  naftareostuse tekkimisel tuleb tööd peatada ja rakendada koheselt meetmeid reostuse piiramiseks ja likvideerimiseks;  tööks kasutatakse ainult tehniliselt korrasolevaid masinaid. Kaitse-eesmärgiks määratud liikide harilik hink, harilik võldas, vingerjas, tõugjas, lõhe ja jõesilm ning nende elupaikadele ebasoodsa mõju vältimiseks ei ole süvendus- ja hooldussüvendustöid lubatud teostada kevadisel kuderändel (1.04 - 30.06) ega lõheliste rändel sügisel (15.10-15.12). Parim aeg töödeks on suvine madalveeline periood (juuli-september) või sügis talvine periood väljaspool kalade rändeaega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 102 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. Natura hindamise tulemused Leevendavad meetmed tagavad, et Struuge loodusalale ei avalduks negatiivset mõju. Leevendusmeetmete rakendamisel loodusala terviklikkus säilib. 4.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse suunamine Üldplaneeringu lahenduse mõju hindamisel põhjaveele on eelkõige võimalik hinnata, kuidas maakasutuse suunamine mõjutab ühiskanalisatsiooni taristu väljaehitamist. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu täpne lahendus lahendatakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kavas, kuid üldplaneeringus on maakasutuse suunamisel võimalik vajaliku taristu väljaehitamist toetada. Muud põhjavee seisundit mõjutatavad tegevused nagu tootmistegevus, kaevandamine ja põllumajandustegevus ei ole otseselt üldplaneeringuga reguleeritavad. Antud valdkondade tegevus (sh põhjaveekasutus) on reguleeritud keskkonnalubadega ning asjakohaste õigusaktidega. Narva-Jõesuu üldplaneeringu lahendus toetab ühiskanalisatsiooni välja ehitamist suunates asustust juba väljakujunenud kompaktse asustustega aladele, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga. Samuti survestab asustuse tihendamine ühiskanalisatsiooni väljaehitamist (hajaasustuses ei ole üksikute elamute puhul ühiskanalisatsiooni ehitamine majanduslikult põhjendatud). Erandina on üldplaneeringuga kavandatud uus asustusala Sõtke külla. Uue asustuse kavandamine suurendab põhjavee reostuskoormust, kui ei peeta kinni Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Reovee kohtkäitluse nõuete täitmise tagamiseks peab kohalikul omavalitsusel olema usaldusväärne ülevaade kasutatavatest kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast ning omavalitsus peab tegema ka vajadusepõhist järelevalvet. Üldplaneeringu lahenduses on olemas maakasutuse juhtotstarbena tehnoehitise maa-ala, mis on mõeldud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatiste rajamise võimaldamiseks. Hetkel on Viivikonna küla ainukene tiheasustusala, kus puudub täielikult ühiskanalisatsioon. Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne tehnoehitise maa-ala katastriüksusele Rahu põik 16 (tunnus: 51401:001:0986), et võimaldada tulevikus Viivikonna külasse reoveepuhatusjaama rajamist. Antud asukoht on perspektiivse reoveepuhastusjaama jaoks sobiv, kuna tegemist on endise reoveepuhastusjaama asukohaga. Üldplaneeringus on käsitletud põhjavee kaitstuse teemat ptk-s 5.2.4 „Põhjavesi, pinnavesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine“, kus on välja toodud ka põhjavee kaitse üldised põhimõtted. Eraldi põhjavee kaitse tingimus on seatud tootmise maa-aladele: uute tootmismaade planeerimisel on vajalik arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga. Lisaks on põhjavee seisundi kaitsele pööratud tähelepanu üldplaneeringuga määratud kaevandamistegevuste põhimõttetes (ÜP ptk 2.5.17). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 103 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne toob omakorda välja, et kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Piirkondades, kus ühiskanalisatsiooni pole, tuleb reovee käitlemisel lähtuda Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Vastavalt Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrusele nr 43 on Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja Vaivara reoveekogumisaladel omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. 4.1.5.2 Põhjavee tarbimine Narva-Jõesuu linna jäävate Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi (nr 6) ning Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7) seisundit mõjutab peaasjalikult põlevkivi tööstus: põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. Halvas seisundis põhjaveekogumitele avalduvaks koormuseks on peamiselt kaevanduste vee sissetung, kaevanduste veeheide ja veevõtt kaevandustest. Põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele on paratamatus, mida saab vaid leevendada. Eesti põlevkivimaardlas vesi otsa ei saa, kuna sademeid on piisavalt, kuid kaevandatud alal suureneb põhjavee saastumise oht ja väheneb joogiveena kasutatava põhjavee kogus. Varem kaevandatud ja praegu kaevandatavatel aladel toimib tehislik või tugevasti muudetud veeringe, millest tulenevad probleemid keskkonnale ja elanikkonnale võivad ilmneda ka aastaid hiljem liigniiskuse, veekogude kuivamise, vee ja maismaa ökosüsteemide seisundi ning veekvaliteedi muutumise näol. Näiteks kui kaevandamise lõppedes hakkab suletud või üleujutatud kaevanduste põhjaveetase taastuma, võib see põhjustada liigniiskust seni kaevanduste kuivendava mõju all olnud aladel (Keskkonnaministeerium, 2015). Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ei suunata, kuna tegemist on riigi huviga, mille realiseerimine toimub efektiivses ja säästlikus põlevkivi kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises, mille täpsemad tingimused on määratletud põlevkivi kasutamise riikliku arengukavas 2016-2030 ning maavara kaevandamise lubades. Põhjaveevõtt ühisvärgiks on tähtsamaiks koormusallikaks Kambriumi-Vendi Gdovi (nr 1) ja Kambriumi- Vendi Voronka (nr 2) ning Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa (nr 5a) põhjaveekogumitele. Üldplaneeringu lahenduse mõju hindamisel põhjavee tarbimisele tuleb meeles pidada, et üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsed maakasutuse juhtotstarbed võimaldavad teatud tegevuste elluviimist ettenäidatud maa-alal, kuid see ei tähenda nende kindlat realiseerumist. Üldplaneeringuga uusi ulatuslikke asustuse laiendamisalasid ette näidatud ei ole, välja arvatud Sõtke külas, kus on surve Sillamäe linna laiendamiseks. Peamiselt on üldplaneeringus maakasutuse suunamisel lähtutud põhimõttest, et asustust suunatakse juba väljakujunenud tiheasustusega aladele. Kuigi üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Narva-Jõesuu linna ruumilises arengus lähitulevikus (üldplaneeirngut koostatakse ca 10 aastase perspektiiviga) elanikkonna võimaliku kasvuga (eelkõige Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 104 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisserändajate arvelt), ei ole pikas perspektiivis ette näha olulist põhjaveetarbimise kasvu elanikkonna poolt, kuna pikema prognoosi järgi Narva-Jõesuu linna elanike arv pigem väheneb nagu enamustes kohalikes omavalitsustes üle Eesti. Vastavalt Statistikaameti prognoosile kahaneb Ida-Virumaal rahvastik perioodil 2012-2040 27% (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+). 4.1.5.3 Mõju pinnaveekogumitele Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammis välja toodud meetmed Narva- Jõesuu linnas olevate pinnaveekogumite seisundi parandamiseks ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatavad. Üldplaneering saab vaid maakasutuse suunamise ja tingimuste määramise abil vähendada või vältida edaspidise inimmõju koormuse suurenemist pinnaveekogumitele. Üldiselt on üldplaneeringu lahenduse mõju pinnaveekogumitele positiivne. Üldplaneeringu lahendus ei suuna asustust pinnaveekogude kaldaalale. Veekogumite ümbruses olev maa-ala on määratud eelkõige kas puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks, haljasala ja parkmetsa maa- alaks või looduslikuks maa-alaks andes maakasutuse poolest eeldused veekogude kaldavööndis puhvervööndi säilimiseks. Narva-Jõesuu linnas on mitmetele pinnaveekogumitele koormuseks majapidamised, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga või kus puudub omapuhasti. Üldplaneeringu lahendus suunab asustuse arengut juba väljakujunenud tiheasustusega aladele, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga ning ühiskanalisatsiooni väljaehitamist (antud teemat on käsitletud täpsemalt KSH ptk-s 4.1.5.2). Üldplaneering kaitseb kaudselt kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile jäävaid voolu- ja seisuveekogusid rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste kaudu, kuna paljud veekogumid on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. Näiteks on üldplaneeringus rohevõrgustiku kaitsetingimustes välja toodud, et rohevõrgustikus tuleb vältida paisude rajamist rohekoridori staatuses olevatele sinikoridoridele (vooluveekogudele), kui see halvendab rohekoridori toimimist ja kui see ei ole planeeritud üldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirjas on tähelepanu pööratud looduskaitseseadusega ja veeseadusega ettenähtud ranna ja kalda kaitsevöönditele, kuid eraldi tingimusi otseselt pinnaveekogude kaitseks sätestatud pole. Eraldi pinnaveekogumite kaitseks tingimuste seadmine ei ole Narva-Jõesuus ka vajalik. Pinnaveekogude seisundi kaitseks on vajalik kinni pidada olemasolevatest seadustest ja määrustest, mis reguleerivad pinnaveekogude kaitset piisavalt üksikasjalikult. Kompostimisväljak Kalda tänaval Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) Kalda tänavale kavandatud jäätmehoidlate maa-ala, selleks et võimaldada sinna kompostimisplatsi (haljastusjäätmete jaoks) rajamist. Looduskaitseseaduse § 37 sätestab, et kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Üldplaneeringu lahenduse järgi jääb perspektiivne jäätmehoidla maa-ala Narva jõe piiranguvööndist (100 m) väljapoole, seega seadusega vastuolu puudub. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 105 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringuga on ette nähtud Narva-Jõesuu linnasisese linna Narva jõe äärde jäätmekäitluskoha minimaalseks ± 0.00 absoluutkõrguseks 2,34 m (1% üleujutustõenäosusega veetase) + 0,5 m. Selleks, et vältida üleujutusest tulenevaid riske on vajalik kompostimisplatsi rajamisel vaadeldaval maa- alal maapinda tõsta vastavalt üldplaneeringus ettenähtud nõuetele. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleks kompostimisväljak esialgu välja ehitada ainult Kalda tänavast Jaan Poska tänava suunas ning vältida kompostimisväljaku rajamist Kalda tänavast Narva jõe poole. Vaid äärmise vajaduse korral võtta kasutusele ka Kalda tänavast jõepoolne jäätmehoidla maa-ala. Kompostimisväljaku väljaehitamisel peab olema tagatud väljakul tekkiva nõrgvee kogumine ja puhastamine. Vastavalt veeseadusele on reovesi olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Ehituskeeluvööndi vähendamine Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 40 võib kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Seaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks: 1) Üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Narva jõel Narva- Jõesuu linnasises linnas Kalda tn 10 (tunnus: 51301:001:0170) katastriüksusel kuni 10 meetrini veepiirist (joonis 32). Narva jõe ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusest tulenevalt 50 m. Antud juhul kehtib LKS §35 lg 5 ehk kõik kalda vööndid koosnevad kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja sätestatud vööndi laiusest. Tänases olukorras on katastriüksusel Kalda 10 juba üle paarikümne aasta seisnud ebaseaduslikud konteinerid, mida kohalikud kalamehed omavoliliselt kasutavad. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et antud piirkonnas on olemas vajadus korrastatud ala järgi, kus hoida kalapüügi varustust ja teenindada nii kohalikke harrastuskalamehi kui külalisi. Narva-Jõesuus on küll jahisadam, kuid see on teistsugusele sihtgrupile. Harrastuspüügiga tegelevatele kohalikele ja külalistele sobiv sildumiskoht puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et planeerida alale avalikult kasutatav slipp kalapaatide veeskamiseks ja paadisild, samuti paadikuurid, mida saab vajadusel ka ööbimiseks kasutada ja mõnekümne toaga külalistemaja kaugemalt tulnud kalastushuvilisele. Sildumiskoht on planeeritud vaid madala süvisega kalapaatidele, seega vajadust jõe süvendamiseks pole. Sildumiskoha ja paadikuuride rajamisel korrastatakse ala ning krundile kavandatakse reguleeritud jäätmekäitlus. Ala väljaarendamine pikendab kalastushooaega ja piirkonna külastatavust. KSH aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (LKS § 38 lg 5 p 2). Kalda tn 10 katastriüksusele (51301:001:0170) Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 106 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kavandatavad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised slipp, paadisild, paadikuur kuuluvad erandite alla ja nende ehitiste jaoks EKV-d ei vähendata. EKV vähendatakse vaid külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete kavandamiseks. Joonis 32. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Kalda tn 10 katastriüksusel.  Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Vaadeldaval katastriüksusel ei asu looduskaitselisi objekte. Alal, mille osas soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, asub Maa-ameti maainfo kaardirakenduse ortofoto järgi (seisuga 16.06.2022) kõrghaljastus. Kohati paistab vaadeldaval alal ka väiksemaid lagedaid alasid. Katastriüksuse idapoolsel alal asub kaks ehitist. Ehitiste ümbrus on risustatud. Kui planeeritavad ehitised rajatakse olemasolevate ehitiste asukohta ehk olemasolevale lagedale alale, säilib kaldal asuv looduskooslus täielikult. Juhul kui ka ala korrastamisega kaasneb üksikute puude või põõsaste eemaldamine ei ole sellel olulist mõju Narva jõele (kui vaadata jõge ja selle kallast tervikuna). KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. Narva jõgi on vaadeldavas lõigus kaitse all Struuga loodusalana. Natura eelhindamine on kavandatud ehitistele ja tegevustele viidud läbi KSH ptk-s 4.1.4. Natura eelhindamisel jõuti tulemuseni, et ebasoodne mõju Struuga loodusalale on välistatud.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Vaadeldava katastriüksuse praeguse kasutuse mõju keskkonnale on negatiivne, kuna alal puudub korralik jäätmekäitlus ja üldine kontroll inimtegevuse üle. Ala väljaehitamine harrastuskalastajatele Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 107 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sobivaks kohaks mõjuks keskkonnale positiivselt, sest alale planeeritavate ehitistega saaks paremini inimtegevust suunata. Lisaks peaksid uued planeeritavad ehitised jälgima üldplaneeringuga määratud minimaalset ± 0.00 absoluutkõrgust. Hetkel olemasolevad ehitised on Kalda tänava üleujutuse korral potentsiaalseteks reostusallikateks Narva jõele.  Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Planeeritavate ehitistega ei muudeta olemasolevat kaldajoont. Sildumiskoht on planeeritud vaid madala süvisega kalapaatidele, seega vajadust jõe süvendamiseks pole. Kuna asukoht on välja kujunenud omavoliliselt kalastuskohaks harrastuskalastajatele ning Narva- Jõesuus, on olemas vajadus korrastatud ala järgi, kus hoida kalapüügivarustust ja teenindada nii kohalikke harrastuskalamehi kui külalisi, siis on mõistlik antud ala harrastuskalastajate jaoks välja arendada. Kuigi antud asukohas esineb üleujutusi, saab vältida võimalike üleujutuste kahjustusi varale ja Narva jõe reostumist, kui pidada kinni üldplaneeringuga määratud ehitusnullist.  Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Ehituskeeluvööndit vähendatakse kuni 10 meetrini Narva jõe veepiirist, seega säilib 10 m laiune ala jõe kaldaalal liikumiseks. Slipi välja ehitamine kaldal ei takista veekogu kaldaalal liikumist. Juurdepääs jõe kaldale on täna olemas ja see säilib ka pärast planeeritavate ehitiste ehitamist ning ala korrastamist. Üleujutuse korral on võimalik liikuda piki Kalda tänavat või piki Jaan Poska tänavat, mis asub Kalda tänavaga paralleelselt. 2) Üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Läänemerel Narva- Jõesuu linnasises linnas Vabaduse tn 75 (51301:010:0030), Vabaduse tn 77 (51301:010:0010), Vabaduse tn 79 (51301:010:0020) ja Vabaduse tn 83 (51301:010:0015) katastriüksustel joonisel 34 näidatud ulatuses. Narva-Jõesuu linnas on Läänemere ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusest tulenevalt 200 m. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et planeerida alale spaa- ja majutusteenuste arendamist. Alale on kavandatud ca 16 väiksemat majakest ning kaks suuremat hoonetekompleksi (joonis 33). Uue hoonestuse rajamisega moodustatakse ühtne majutuskompleks juba olemasoleva hotelliga Vabaduse tn 75 katastriüksusel. Hoonestuse kavandamisel võetakse aluseks Vabaduse tn 81 paikneva põhihoone kaugus merest. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 108 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 33. Vabaduse tn 75 (51301:010:0030), Vabaduse tn 77 (51301:010:0010), Vabaduse tn 79 (51301:010:0020) ja Vabaduse tn 83 (51301:010:0015) katastriüksuste hoonestusplaan. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 109 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 34. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vabaduse tn 75 (51301:010:0030), Vabaduse tn 77 (51301:010:0010), Vabaduse tn 79 (51301:010:0020) ja Vabaduse tn 83 (51301:010:0015) katastriüksustel.  Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Vaadeldaval katastriüksusel ei asu looduskaitselisi objekte. Alal, mille osas soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, asub Maa-ameti põhikaardi järgi (seisuga 05.07.2022) mets. Hoonete ja nende teenindamiseks vajalike teede ning kommunikatsioonide rajamisel tuleb metsa osaliselt eemaldada. Arvestades rajatavate hoonete suurust ja paiknemist, on hoonete rajamise võimaldamiseks eemaldatava puittaimestiku osakaal väike. Puittaimestiku maksimaalne säilitamine on väärtus, mida soovitakse säilitada, kuna on ala puhkepotentsiaali suurimatest väärtustest. Olemasolevat taimestikkooslust on võimalik suuremas osas tervikkujul säilitada.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Hoonete rajamisega kaasnev kahjulik inimmõju on eelkõige seotud vee reostamisega ning külastuskoormuse kasvust tingitud ala prügistamisega. Kõigi hoonete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni baasil ning korraldada nõuetele vastav jäätmekäitlus (piisav arv prügikonteinereid ning korraldada regulaarne jäätmete äravedu). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 110 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Planeeritavate ehitistega ei muudeta olemasolevat kaldajoont. Kuna tegemist on linnakeskkonnaga ning lähipiirkonnas tegeletakse puhkemajandusega, siis on antud hoonete rajamine piirkonda sobilik.  Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Ehituskeeluvööndit vähendatakse kuni ca 90 meetrini Läänemere veepiirist, seega säilib piisav ruum rannaalal liikumiseks. Juurdepääs mere randa on täna olemas ja see säilib ka pärast planeeritavate ehitiste ehitamist ning ala korrastamist. 3) Üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Läänemerel Narva- Jõesuu linnasises linnas Aia tn 50 (51401:001:0368) katastriüksusel joonisel 36 näidatud ulatuses. Narva-Jõesuu linnas on Läänemere ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusest tulenevalt 200 m. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et planeerida alal paikneva olemasoleva Meresuu spaa hoone laiendus ja uus majutushoone koos lisa parkimiskohtadega. Uue hoonestuse rajamisega moodustatakse ühtne majutuskompleks juba olemasoleva hoonega Aia tn 48a (joonis 35). Joonis 35. Aia tn 50 ja Aia tn 48a hoonestusskeem. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 111 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 36. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Aia tn 50 (51401:001:0368) katastriüksusel.  Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Vaadeldaval katastriüksusel ei asu looduskaitselisi objekte. Alal, mille osas soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, asub Maa-ameti põhikaardi järgi (seisuga 05.07.2022) haljasala kõlvik (madalhaljastus koos üksikute puudega), lagunenud hoone ning amortiseerunud asfaltplatsid. Arvestades ala madalat haljastuslikku väärtust, on mõju looduskooslustele marginaalne (ebaoluline).  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Hoonete rajamisega kaasnev kahjulik inimmõju on eelkõige seotud vee reostamisega ning külastuskoormuse kasvust tingitud ala prügistamisega. Kõigi hoonete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni baasil ning korraldada nõuetele vastav jäätmekäitlus (piisav arv prügikonteinereid ning korraldada regulaarne jäätmete äravedu).  Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Planeeritavate ehitistega ei muudeta olemasolevat kaldajoont. Kuna tegemist on linnakeskkonnaga ning lähipiirkonnas tegeletakse puhkemajandusega, siis on antud hoonete rajamine piirkonda sobilik.  Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Ehituskeeluvööndit vähendatakse kuni ca 200 meetrini Läänemere veepiirist, seega säilib piisav ruum rannaalal liikumiseks. Juurdepääs mere randa on täna olemas ja see säilib ka pärast planeeritavate ehitiste ehitamist ning ala korrastamist. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 112 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.2.1 Narva-Jõesuu suvila- ja aiandusühistute perspektiivne areng Nõukogude ajal oli suvilapiirkondade rajamine suurlinnade või veekogude lähedusse osa ruumilisest arengust. Selliste piirkondade loomine võimaldas pakkuda inimestele lisapuhkevõimalusi. Ajapikku kujunesid antud piirkonnad välja tihedalt hoonestatud aladeks. Kui algselt ehitati suvilad sellistena, et võimaldada seal elamist suveperioodidel, siis hiljem on hakatud suvilaid ehitama ümber eluhooneteks, kus saab aastaringselt elada. Narva-Jõesuu linnas on mitmed suvila- ja aiandusühistud rajatud veekogude kaldale jäädes kehtiva looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) tähenduses ehituskeeluvööndisse (§ 38). Mitmed ehitised, peamiselt paadikuurid, on ehitatud ka veepiirini või veekaitsevööndisse. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et Narva jõe (VEE1062200) kaldal asuvad Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ alad, Tõrvajõel (VEE1065700) kaldal Energeetiku AÜ ja Vikerkaare AÜ alad ning Kudruküla oja (VEE1065900) kaldal Viljapea AÜ ala on suuremas osas rajatud enne ranna ja kalda kaitse seaduse vastuvõtmist 1995. aastal (joonis 37-39), millega kehtestati avalikele veekogudele ehituskeeluvöönd. Samas on kaardimaterjali põhjal üksikasjalikku analüüsi väga keeruline teha. Nõukogude perioodil ei olnud suvilate kasutajad krundi omanikud. Inimestel oli ainult krundi kasutamise õigus. Seetõttu on hooneregistri õiendeid ja/või ehituslube suvila- ja aiandusühistute asutamise ajast võimatu leida. Joonis 37. NSVL o42 topograafiline kaart 1:50 000 1963-1989. Punase ringiga on näidatud Narva jõe kaldal asuvad Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ piirkonnad (Maa-ameti geoportaali kaardirakendus ajaloolised kaardid, 02.06.2021). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 113 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 38. NSVL o42 topograafiline kaart 1:50 000 1963-1989. Punase ringiga on näidatud Tõrvajõe kaldal asuvad Energeetiku AÜ ja Vikerkaare AÜ piirkonnad (Maa-ameti geoportaali kaardirakendus ajaloolised kaardid, 02.06.2021). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 114 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 39. Katastrikaart 1:10 000 (1978-1989). Punase ringiga on näidatud Kudruküla oja kaldal asuv Viljapea AÜ piirkond (Maa-ameti geoportaali kaardirakendus ajaloolised kaardid, 02.06.2021). Eelduslikult on Narva jõe, Tõrvajõe ja Kudruküla oja kaldal asuvate suvila- ja aiandusühistud rajatud projekti põhjal, kuna hoonete paigutamisel on järgitud selgelt ühtset struktuuri ja teede paigutus moodustab ühtse terviku. Nimetatud suvila- ja aiandusühistutes on väljakujunenud olukord, kus veekogude kaldad on veepiirini tihedalt täis ehitatud ja kallas on oma looduliku ilme kaotanud, mistõttu on antud aladel ehituskeeluvööndist lähtuva piirangu rakendamine kaotanud oma eesmärgipärasuse. Arvestades Narva-Jõesuu linna territooriumil Narva jõe, Tõrvajõe ja Kudruküla oja kaldal asuvate suvila- ja aiandusühistute väljakujunenud olukorda (hooned on aktiivselt kasutuses inimeste poolt) ning ajaloolist tausta tehakse Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus ja KSH aruandes ettepanek vähendada suvila- ja aiandusühistutes ehituskeeluvööndit vastavalt väljakujunenud olukorrale, et viia veekogude kaldaaladel asuvad ehitised vastavusse looduskaitseseadusega. Üldplaneeringu seletuskirjas on suvila- ja aiandusühistuste kohta ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud tehtud peatükis 3.3 “Ehituskeeluvööndi vähendamine”. Narva jõel Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel (joonis 40 ja 41), kus enamus õuemaad ulatuvad veepiirini on tehtud ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit enamasti veekaitsevööndini. Nende hoonete puhul, mis jäävad veekaitsevööndisse on tehtud ehituskeeluvööndi Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 115 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vähendamise ettepanek mööda hoone veekogupoolset kontuuri. Vähestel juhtudel, kus õueala ei ulatu veekaitsevööndisse või hoone ei asu veekaitsevööndis on vähendamise ettepanek tehtud õueala piirini. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on lähtutud põhimõttest, et alles tuleks jätta võimalikult suures ulatuses veekogu kaldalal säilinud olemasolevat looduslikku ala ehk kohtades, kus kallas on säilinud looduslikuna on ehituskeeluvööndit vähendatud võimalikult väikses ulatuses lähtudes väljakujunenud keskkonnast. Joonis 40. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ ja Mustajõe SÜ aladel. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 116 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 41. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Narva jõel Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel. Kuna Energeetiku AÜ, Vikerkaare AÜ ja Viljapea AÜ aladel (joonis 42 ja 43) on jäävad õuemaa-alad ja hooned üldjuhul väljaspoole veekaitsevööndit on seal ehituskeeluvööndi vähendamisel järgitud eelkõige õuealade piiri. Seal kus õueala ulatub veekaitsevööndisse on ehituskeeluvööndit vähendatud veekaitsevööndini. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 117 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 42. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Tõrvajõel Energeetiku AÜ ja Vikerkaare AÜ aladel. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 118 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 43. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kudruküla ojal Viljapea AÜ aladel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega uut inimtegevusest kahjulikku mõju veekogudele ei kaasne. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga seatakse suvila- ja aiandusühistute aladel uus ehitusjoon, millega hakatakse edaspidist ehitustegevust suunama. Kuigi soovitatav on veekaitsevööndis olemasolevad hooned lammutada, siis tuleb arvestada, et mitmed veekogu piiril või veekogus asuvad hooned on oma funktsioonilt paadikuurid ning nende lammutamist ei tohiks survestada, kuna vaadeldavates piirkondades (eelkõige on mõeldud Narva jõel Külmajõe SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ) on mööda veeteed sõitmine oluline viis liikumiseks. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 119 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõju inimese heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele 4.3.1 Teenuste kättesaadavus Üldplaneeringu lahendus suurendab kohalikele elanikele teenuste kättesaadavust maakasutuse planeerimisega. Esiteks kavandatakse üldplaneeringuga uued elamu maa-alad olemasolevate elamualade lähedusse, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Seeläbi soodustatakse elanikele vajalikele teenustele head ligipääsu ja välditakse killustatust. Teiseks võimaldab üldplaneering olemasolevates suurtemates asustustes (Viivikonnas, Vaivaras, Sinimäes, Olginas ja Narva-Jõesuus) teenuste arendamise võimalust äri- ja tootmistegevust võimaldavate maakasutuse juhtotstarvete (äri maa-ala, tootmise maa-ala, äri- ja tootmise maa-ala, segaotstarbega maa-ala) planeerimisega. Osaliselt parandatakse üldplaneeringuga teenuste kättesaadavust ka perspektiivsete kergliiklusteede ja parklate planeerimisega. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud juurde palju ühiskondlike hoonete maakasutuse juhtotstarbega maa-alasid. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on eelistatud segaotstarbega maa-alade planeerimist ühiskondlike hoonete maa-alade asemel, et jätta rohkem valikuvabadust ning paindlikkust kohaliku omavalitsuse arengule. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Sotsiaalse infrastruktuuri kasutamisel ja arendamisel on oluline, et arvestatakse inimestega, kellel on puue või erivajadused. Ühiskondlikule hoonele peab olema tagatud juurdepääs kõikidele liiklejatele. Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna kavandatud kalmistu maa-ala katastriüksusele J. Poska tn 80 (tunnus: 51301:005:0004) loomakalmistu jaoks, mille järgi on elanikud tundnud puudust. Samuti on üldplaneeringuga asustusüksusele Narva-Jõesuu linn kavandatud jäätmehoidlate maa-ala Kalda tänavale, selleks et võimaldada linna nõuetekohase kompostimisplatsi rajamist. Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud asustusüksusele Narva-Jõesuu linna katastriüksusele Kalda tn 20a Narva-Jõesuu kaubasadam. Kaubasadam hakkab tulevikus funktsioneerima turistidele ja kaluritele orienteeritud väikesadamana. Ala väljaarendamine pikendab kalastushooaega ja piirkonna külastatavust. 4.3.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele Üldplaneeringu mõju majandustegevusele ja töökohtadele on positiivne, kuna üldplaneeringuga on planeeritud tiheasustusaladele juurde perspektiivseid äri- ja tootmistegevust lubavaid maa-alasid, mis võimaldavad arendada kohaliku omavalitsuse majanduskeskkonda. Uute äri ja tootmise maa-alade juurde planeerimine on vajalik, et võimaldada arendada põlevkivitööstusest ja hooajalisest turismisektorist sõltumatut ettevõtlust ning seeläbi hajutada Narva-Jõesuus sotsiaal- Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 120 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne majanduslikke riske. Uute tootmisalade planeerimisel on lähtutud olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete tootmiskomplekside tekkimist. Üldplaneeringu lahenduses on ühe maakasutuse juhtotstarbena kasutatud segaotstarbega maa-ala. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Segaotstarbega maa-alade planeerimisega on jäetud rohkem valikuvabadust ning paindlikkust kohaliku omavalitsuse arengule. Põllumajandustegevus Üldplaneeringu lahendusel on positiivne mõju põllumajandustegevusele, kuna üldplaneeringus on ära määratud väärtuslikud põllumajandusmaad, mida tuleb hoida eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslike põllumajandusmaade kaardistamine aitab vältida arendustegevuse kavandamist viljakatele maa-aladele. Samuti on üldplaneeringus kehtestatud väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutustingimused, mille järgi tohib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada eelkõige vaid põllumajanduslikuks tegevuseks ning hajaasustuses ei tohi väärtuslikele põllumajandusmaadele detailplaneeringut algatada. Kaevandamistegevus Üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ei kavandata, põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamine toimub valdkondlike arengukavade, kaevandamist reguleerivate õigusaktide alusel ja eelkõige lähtudes Eesti riigi energiasektori vajadustest. Üldplaneering ei sea piiravaid tingimusi kaevandamistegevusele, vaid ainult toob välja kaalutuluskohad, millest kohalik omavalitsus peaks edaspidiselt lähtuma kavandatavale kaevandamistegevusele oma arvamuse avaldamisel. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel ning hinnata eelnevalt mõju väärtuslikele maastikukomponentidele. KSH aruanne täpsustab, et väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad ja rohelise võrgustiku alad ei ole takistuseks maavara kaevandamise lubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras, kuid maavara kaevandamise loa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid nendele aladele. 4.3.3 Puhkealade kättesaadavus Puhkealade funktsiooni täidavad täielikult või osaliselt puhke- ja virgestustegevuse maa-alad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohevõrgustiku alad, looduslikud maa-alad ning supelranna maa-alad. Puhke- ja virgestustegevuse maa-alad on puhkamiseks mõeldud alad, kus on olemas vajalikud hooajalised ja aastaringselt teenindavad puhke-, kultuuri- ja virgestusehitised ning spordirajatised (sh ühiskondlikud ehitised). Samuti toimivad puhkealadena looduskaunid kohad (nt looduskaitsealad), kuhu on loodud juurdepääsuvõimalused (parklad, matkarajad jne). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 121 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Vastavalt rohevõrgustiku planeerimise juhendile loetakse lähipuhkeala hästi kättesaadavaks, kui selle kaugus elukohast on kuni 300 meetrit (ligikaudu 5 minuti tee jalgsi), suuremate puhkealade puhul 1,5 kilomeetrit (ligikaudu 25 minuti tee jalgsi). Narva-Jõesuus on rohevõrgustikku seotud rohealad (enamasti metsa maa-alad), mis kannavad samuti osaliselt puhkefunktsiooni, kõikidele tiheasustusalade elanikele hästi kättesaadavad. Üldplaneering soodustab puhkealade kättesaadavust, planeerides perspektiivseid puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid ning haljasala ja parkmetsa maa-alasid elamu maa-alade lähedusse. Üldplaneeringu lahenduse järgi on kõikides tiheasustusalades olemas puhkefunktsiooni täitvad maa-alad. Viivikonna küla ja Olgina aleviku tihasustusalal pakuvad puhkefunktsiooni nii looduslikud maa-alad kui ka haljastuse ja parkmets maa-alad. Vaivara küla ja Sinimäe aleviku tiheasustusalal on puhkealadeks loodusllikud maa-alad, haljasala- ja parkmetsa maa-alad kui ka puhke- ja virgestustegevuse maa-alad. Narva-Jõesuus on puhkealade kättesaadavus väga hea. Narva- Jõesuus täidavad puhkefunktisooni nii supelrand kui ka kaunid metsad ning pargid. Üldplaneering soodustab puhkealade kättesaadavust kergliiklusteede planeerimise kaudu. Üldplaneeringuga kavandatakse kergliiklusteid nii asulate siseselt (nt asustusüksuse Narva-Jõesuu linna ja Sinimäe aleviku puhul) kui ka pikemate ühenduste loomiseks (nt Sillamäe – Sinimäe – Narva- Jõesuu - Narva), mis muuhulgas võimaldab ka kaugemal asuvate puhkeotstarbeliste alade kasutamist. Lisaks on üldplaneeringuga näidatud juurdepääsud kallasrajale, mis suurendab Narva lahe ning selle rannikuala kasutusvõimalust puhkealana. Puhkealade kättesaadavus sõltub parklate olemasolust. Näiteks on Narva-Jõesuu linnasiseses linnas olnud probleemiks parkimiskohtade vähesus suvisel perioodil, mil linna külastab väga palju suvitajaid. Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna planeeritud juurde uusi avalikke parklaid, eriti asustusüksuse Narva-Jõesuu linna tiheasustusalale, kus on parkimisega hooajaliselt probleeme. 4.3.4 Mõju varale Negatiivselt võib elamu maa-ala kinnisvara hinda mõjutada kaevanduse, karjääri või tootmise maa-ala lähedus. Narva-Jõesuu üldplaneeringus on uute tootmise maa-alade ning äri- ja tootmise maa-alade planeerimisel eelistatud alasid, mis paiknevad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest. Kohati aitab leevendada tootmise maa-alade negatiivset mõju elamu maa- aladele üldplaneeringu tingimus, mille järgi tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30%, millest vähemalt 15% peab olema kõrghaljastus. Kõrghaljastus on mõeldud visuaalse mõju vähendamiseks. Hajaasustuses väärtustatakse vaikset ja looduslähedast keskkonda, mistõttu seal tootmistegevusest tulenev mõju kinnisvara hinnale võib omada suuremat osakaalu. Üldplaneeringu järgi tuleb hajaasustusalal tootmise maa-alad eraldada vähemalt 50 m laiuste roheliste puhvertsoonidega. Üldplaneeringuga ei ole uusi elamu maa-ala juhtotstarbega alasid mäetööstuse maa-alade lähedusse planeeritud. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 122 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linn ei kuulu üleujutusohuga riskipiirkonda. Samuti puuduvad Narva-Jõesuu linnas suurte üleujutusaladega siseveekogud. Üldplaneeringuga on määratud üleujutusohuga alad lähtudes üleujutuse tunnustega mullastiku levikust ehk lammimuldade ja alluviaalsete soomuldade leviku piirist. Üleujutusohuga aladel tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Üldplaneeringus on määratud tingimused, millest tuleb lähtuda üleujutusohuga alale ehitamisel. Kuigi Narva jõgi ei kuulu kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi piires suurte üleujutusaladega veekogude hulka, on teada, et varasemalt on Narva jõe kaldaalal asustusüksuse Narva-Jõesuu linna piires üleujutusi esinenud (Kalda tänaval). Sellest tulenevalt on üldplaneeringuga ette nähtud tiheasustusalal jõe äärde ehitatavatele elamutele, ühiskondlikele hoonetele, ärihoonetele, tootmishoonetele ja jäätmekäitlusaladele minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,14 m (1% üleujutustõenäosusega veetase). Minimaalse ± 0.00 absoluutkõrguse määramine aitab vältida tulevikus Narva jõe üleujutusest tekkivaid kahjustusi varale ning vältida üleujutusega kaasneda võivat veekogu reostumist, seega on mõju positiivne. 4.3.5 Mõju elanikkonna turvalisusele Üldplaneeringus on käsitletud turvalise elukeskkonna kujundamist järgmiselt:  Üldplaneeringus on raudteetranspordi ning jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamise põhimõtetes ette nähtud tingimused liiklejate turvalisuse tagamiseks. Üldplaneeringu jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtetes on välja toodud, et: 1) jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel; 2) kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida tuleb põhjendamatuid ristumisi maanteega; 3) reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga. Raudtee arendamise põhimõtetes on turvalisuse tagamiseks välja toodud, et: 1) tiheasustusega piirkondades tuleb raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad; 2) jalgratta- ja jalgteede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km; 3) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks.  Liikluskorralduse põhimõtetes on välja toodud, et turvalisuse tagamiseks kavandatakse tiheasutusaladele tänavavalgustuse rajamine.  Üldplaneeringuga on lahendatud Narva-Jõesuu tuletõrje veevõtukohad. Omavalitsuse tuletõrje veevarustus on lahendatud tehislike ja looduslike veevõtukohtade baasil. Üldplaneeringus on sätestatud tingimus, et veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Üldplaneeringus väljatoodud tingimused tagavad valmisoleku hädaolukorrale reageerimiseks. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 123 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  Üldplaneeringuga on eraldi ette näidatud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil piirkond, kuhu on lubatud rajada suurtootmist, millega võib kaasneda keskkonnaoht. Nimetatud piirkond asub linna lõunaosas vanadel põlevkivi karjäärialadel. Antud piirkond on valitud keskkonnaohtliku suurtootmise jaoks sobivaks, kuna jääb olemasolevatest asustustest eemale.  Üldplaneeringu seletuskirjas on seatud tingimus, et suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud, vajadusel viiakse läbi maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm asjaolude hindamine ning kaalutletud otsusena võib linnavalitsus väljastada ehitusloa. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahendus sisaldab ennetavaid meetmeid ohtude vältimiseks ning seab tingimused turvalise elukeskkonna väljaarendamiseks. Elanikkonna turvalisuse teemat on käsitletud üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneeringuga ei planeerita Narva- Jõesuu linna inimese tervist ohustavaid objekte. 4.3.6 Ehitustegevus altkaevandatud aladel Kaevandustegevuse tulemusena on Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile moodustunud altkaevandatud alad. Altkaevandatud alad on nähtavad Maa-ameti geoportaalis. Narva-Jõesuu linnas asuvad altkaevandatud alad Mustanina ja Viivikonna külas jäädes Viivikonna külast lõunasse (joonis 44). Vaadeldavas piirkonnas on allmaakaevandamisel kasutatud kamberkaevandamise tehnoloogiat, kus kaevandustegevuse käigus jäetakse lae püsivuse tagamiseks alles tugitervikud (teisisõnu sambad). Aja möödudes paratamatult tugitervikute kandevõime väheneb, millega võib kaasneda kamberplokkide varisemine ning sellega omakorda maapinnale varinguaugud ja langatuslohud (Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut, 2018). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 124 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 44. Altkaevandatud ala Narva-Jõesuu linnas (andmed: Maa-amet, 2023). Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ esitab tingimused ehitustegevusele altkaevandatud aladel üldplaneeringu koostamiseks. Üldplaneering täpsustab ja täiendab maakonnaplaneeringuga etteantud tingimusi. Üldjuhul on atkaevandatud aladele võimalik ehitada hooneid ja rajatisi. Vajalik on silmas pidada järelvajumiste võimalikkust ning vajadusel rakendada erimeetmeid ohutuse tagamiseks. Ehitamine on üldiselt keelatud kvaasistabiilsetel aladel. Maa-ameti põhikaardi kohaselt ja katastriüksuste andmetel (seisuga 18.05.2023) asuvad Narva-Jõesuu linna altkaevandatud aladel olemasolevad elamu maa-alad. Vastavalt olemasolevale olukorrale on maakasutust üldplaneeringus ka vaadeldavas asukohas kajastatud. Üldplaneeringuga ei ole perspektiivseid maa-alasid altkaevandatud aladele juurde planeeritud. KSH aruandes tehakse ettepanek lisada üldplneeringus altkaevandatud alade ehitustingimustele juurde järgmine tingimus: „kaevandustöödest mõjutatud territoorium on kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb majandustegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega“. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 125 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringu seletuskirja on KSH ettepanekul seisuga 19.05.2023 täiendatud altkaevandatud alade ehitustingimusi. Keskkonnatervis 4.4.1 Müra Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu välisõhus leviva müra hulka (ehk ei normeerita) olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Müraallikaks ei loeta metsaraie või muu metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi. Müratundlike alade kategooriad on määratud vastavalt Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele tabelis 19. Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest. Uute müratundlike alade (I-IV kategooria) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega aladel tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud taotlustasemetega. Hajaasustuses maatulundusmaal uue elamu projekteerimisel tuleb rakendada II kategooria müra nõudeid. Müra normtase tuleb tagada elamu õuealal. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvetega. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 126 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 19. Narva-Jõesuu üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele vastavad mürakategooriad ning liiklus- ja tööstusmüra piir- ja sihtväärtus öisel (23.00-07.00) ja päevasel (07.00-23.00) ajal8. Liiklus- Liiklusmüra Tööstus- Tööstus- müra9 sihtväärtus müra10 müra Üldplaneeringu Müra kategooria piirväärtus (dB(A)) piirväärtus sihtväärtus alusel (dB(A)) päev / öö (dB(A)) (dB(A)) päev / öö päev / öö päev / öö I kategooria - Puhke- ja virgestusrajatiste virgestustegevuse maa-alad ehk maa-ala, haljasala vaiksed alad ja parkmetsa 55 / 50 50 / 40 55 / 40 45 / 35 maa-ala, supelranna maa- ala, kalmistu maa- ala II kategooria - Ühiskondlike haridusasutuste, ehitiste maa-ala11, tervishoiu- ja elamu maa-ala 60 / 55 sotsiaalhoolekande 55 / 50 60 / 45 50 / 40 -asutuste ning (65* / 60*) elamu maa-alad, rohealad III kategooria - Segaotstarbega keskuse maa-alad maa-ala, äri maa- ala 65 / 55 IV kategooria - Ühiskondlike 60 / 50 65 / 50 55 / 45 ühiskondlike hoonete maa- (70* / 60*) hoonete maa-alad ala12, sadama maa-ala, äri ja tootmise maa-ala * müratundliku hoone teepoolsel fassaadil Tootmise maa-alad Maakasutuse planeerimise käigus ei vähendata reeglina küll müra teket, kuid võimaldatakse müratundlike alade isoleerimist olulistest müraallikatest. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on perspektiivsed tootmise maa-alad ning äri- ja tootmise maa-alad planeeritud elamualadest eemale või on planeeritud arvestusega, et need saaksid elamualdest eraldatud piisava puhverribaga. Segaotstarbega maa-alad on näidatud elamu maa-alade kõrvale, kuid seal on lubatud väiketootmine vaid kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. Üldplaneeringuga on tootmise maa-aladele ette nähtud ehitustingimus, mille kohaselt tuleb sõltuvalt tootmise otstarbest ja katastriüksuse täisehitusest katastriüksuse vaba ala haljastada, minimaalne 8 Müra normtase kehtib kogu maa-alal, kui ei ole sätestatud teisiti. 9 Müra, mida põhjustavad regulaarne auto- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega. 10 Müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. 11 vaid haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul. 12 v.a II kategooria all toodud. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 127 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lubatud haljastuse osakaal on 30%, millest vähemalt 15% peab olema kõrghaljastus (oluline visuaalse mõju vähendaja). Tegemist on müra leviku seisukohast ebaefektiivse leevendusmeetmega, ent kohati visuaalne eraldatus vähendab psühholoogiliselt müra mõju. KSH aruanne teeb ettpaneku täpsustada, mõistet “sõltuvalt” ehk milliste tootmisotstarvete puhul ja millise katastriüksuse täisehituse juures hakkab antud tingimus kehtima. Üldplaneeringu seletuskirjas on (seisuga 30.08.2021) tootmise maa-ala haljastuse teemat muudetud vastavalt: Tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%, millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Müra häiringute ennetamise koha pealt on palju efektiivsemaks hajaasustuse alale üldplaneeringuga seatud tingimus, mis ütleb, et tootmise maa-alale tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest. Puhvertsoon tuleb rajada tootmismaa katastriüksusele. 50 m laiused rohelised puhvertsoonid suudavad vähesel määral müra vähendada. Antud tingimus sobib hajaasustusse, kus pole ruumipuudust. Liiklusmüra Välisõhu strateegiline mürakaart tuleb esitada maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas ehk aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega ≥8200 sõidukit ööpäevas. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile sellise liiklussagedusega teelõike ei jää. Sellele vaatamata jääb liiklussagedus väga lähedale antud piirväärtusele põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva lõigus km 203.94 kuni 209.18, kus aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2019. aasta loendamise andmete kohaselt 8177 autot/ööp. Teistes lõikudes nagu näiteks km 187.68 kuni 194.31 oli samal aastal liiklussagedus 7314 autot/ööp ning km 194.92 kuni 203.94 6086 autot/ööp (Teeregister, 2020). Riigiteed, mille liiklussagedus on üle 6 000 auto/ööpäevas liigitatakse olulise liiklussagedusega teedeks (OLT). Narva-Jõesuus on olulise liiklussagedusega teedeks põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva kogu ulatuses ning tugimaantee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 6.90 kuni 8.09. Teeregistri andmetel oli 2019. aasta loendamisel keskmine ööpäevane liiklus tugimaanteel nr 91 km 6.09 kuni 8.09 6991 autot/ööp. Samas oli km 10.00 kuni 11.59 liiklussagedus samal aastal 4916 autot/ööp ja km 19.11 kuni 26.37 liiklussagedus 986 autot/ööp. Teiste teede liiklussagedus Narva-Jõesuu linnas on ca 2000 autot/ööpäevas või kõvasti alla selle (Teeregister, 2020). Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud liiklusmüraga. Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva läbib Narva-Jõesuu linnas Sinimäe ja Olgina aleviku tiheasustusala. Üldplaneeringuga ei ole olemasoleva põhimaantee nr 1 lähedusse I ja II mürakategooriale vastavaid maakasutuse juhtotstarbega alasid planeeritud. Sinimäe alevikus on maantee lähedusse planeeritud segafunktsiooniga maa-alasid ning looduslike maa-alasid ning Olgina alevikus on maantee lähedusse planeeritud äri- ja tootmise maa-alasid ning äri maa-alasid, millele kehtivad suuremad müra normtasemed (looduslikele maa-aladele ei ole müra normtaset kehtestatud). Samuti ei ole Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 128 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üldplaneeringuga tugimaantee nr 91 Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teelõigul km 6.09 kuni 11.59 lähedusse perspektiivseid maa-alasid planeeritud. Liiklusmüra leevendamiseks ning sellega seoses võimalike häiringute tekke ennetamiseks on Viivikonna ja Vaiara külas (ja üldplaneeringuga kavandatud perspektiivses asustuses Sõtke külas) raudteetrassi ja elamu maa-alade vahele üldplaneeringuga planeeritud looduslik maa-ala, et võmaldada sinna kaitsehaljastuse rajamist või olemasoleva haljastuse säilimist (mis kannab kaitsehaljastuse rolli). Üldplaneeringus on välja toodud nõue, et raudteele lähemale kui ca 20-30 m võib uusi eluhooneid rajada vaid, kui kombineeritakse erinevaid müra ning vibratsiooni mõjusid leevendavaid meetmeid: hoonete välispiirde kõrge helipidavus, müratõkkeseinte rajamine, hoonesiseselt tubade jaotuse planeerimine (tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele), vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonilahenduste kasutamine. Vastavad tingimused tuleb määrata detailse hinnangu käigus. Tegemist on konkreetse ja efektiivse tingimusega, mis väldib raudtee liiklusest võimalike keskkonnahäiringute teket. Sarnane tingimus on kehtestatud ka maatee lähiümbrusesse uute elamuhoonete rajamisel: I-III klassi maantee kaitsevööndisse elamumaade kavandamisel tuleb projekteerimise või detailplaneeringu koostamise käigus hinnata mürakaitsemeetmete vajadust olenevalt teelõigu olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest, sõidukiirusest ning raskeliikluse osakaalust. Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt peab planeeringust huvitatud isik tagama, et müra sihtväärtust ei ületata. Soovitused liiklusmüra mõju vähendamiseks:  tiheasustusega aladel maanteeäärsele alale ehitamisel peab arvestama maanteelt lähtuva müraga. Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb vajadusel nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides;  uute maanteelõikude kavandamisel ning maanteede rekonstrueerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise võimalusi. Madalate eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda ka müratõkkeseinte rajamist, korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine. 4.4.2 Vibratsioon Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist. Inimesele mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale ja selle toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse tavapäraselt sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 129 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit. Raudteest ja maanteest lähtuv vibratsioon ei ole reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele ega ehitiste seisukorrale. Üldplaneeringuga ei ole olemasoleva Tallinn – Tapa – Narva raudteetrassi ning põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva lähedusse perspektiivseid elamu maa-alasid planeeritud. Raudteetrassi ümber on üldplaneeringuga võimalusel planeeritud looduslik maa-ala, et võmaldada sinna kaitsehaljastuse rajamist või olemasoleva haljastuse säilimist. Samuti on üldplaneeringus seatud tingimus, et raudteele lähemale kui ca 20-30 m võib uusi eluhooneid rajada vaid, kui kombineeritakse erinevaid müra ning vibratsiooni mõjusid leevendavaid meetmeid: hoonete välispiirde kõrge helipidavus, müratõkkeseinte rajamine, hoonesiseselt tubade jaotuse planeerimine (tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele), vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonilahenduste kasutamine. 4.4.3 Välisõhk Narva-Jõesuus mõjutavad välisõhu kvaliteeti majapidamistest, ettevõtetest ja transpordist lähtuvad saasteained (vääveldioksiid SO2, lämmastikdioksiid NO2, raskmetallid, ammoniaak NH3, väävelvesinik, formaldehüüd, peened tahked osakesed jt), tolm, ioniseeriv- ning mitteioniseeriv kiirgus. Enamiku õhusaastest põhjustab Narva-Jõesuus elektrienergia varustamise ja põlevkivitööstuse sektor. Põlevkivi kaevandamisel, materjali veol ja põlevkivi rikastamisel tekkiva tolmu ja muude saasteainete (alifaatsed süsivesinikud, vesiniksulfiid, metaan ja ammoniaak) levik elamu- ja puhkealadeni on hinnatud iga konkreetse keskkonnaloa taotlemise, muutmise ja pikendamise käigus koostatava KMH raames ning kavandatud vajalikud abinõud mõju vähendamiseks. Olemasolevatel ja reserveeritavatel tööstuse ja tootmise maa-aladel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi tagamise eesmärgil arvestama vastavasisulisi õigusakte. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47) õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Tööstusheite seadusega (THS) ja selle alamakti(de)ga määratletakse suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad (ja mille käitamiseks on vajalik kompleksluba), sätestatakse nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutus nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korraldus. Seaduse eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmete tekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 130 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Atmosfääriõhu kaitse seaduse (§ 47 ja 48) alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid", mis sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga on perspektiivsed tootmise ning äri- ja tootmise juhtotstarbega maa-alad kavandatud eemale senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et ennetada negatiivse keskkonnamõju avaldumist inimestele. Narva-Jõesuu linnas ei ole piirkondi, mille kohta tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 alusel koostada välisõhu kvaliteedi parandamise kava. Transpordiliiklusest paisatakse õhku nii heitgaase kui ka tolmu. Liiklusest tulenevat õhusaaste keskkonnahäiringut on oluline vältida ja leevendada Narva-Jõesuus eelkõige põhimaantee nr 1 Tallinn- Narva läheduses. Liiklusest tulenev õhusaaste reeglina väljaspool teekoridori lubatud piirkontsentratsioone ei ületa. Üldplaneeringuga ei ole perspektiivseid elamu maa-alasid põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva lähedusse planeeritud. Üldplaneeringuga on antud võimalus kavandada täiendavalt äri- ja teenindusmaad suurematesse keskustesse, mis parandab teenuste kättesaadavust elukohas ja seeläbi väheneb ka liiklusest põhjustatud õhusaaste. 4.4.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus Eestis kehtib siseruumide radoonisisalduse kohta neli õigusakti:  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“;  Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”;  Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele”;  keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel”. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 § 2 sätestab, et hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kummagi kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks. Sama radoonisisalduse viitetase kehtib keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel” alusel tööruumides. Määruse § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas on toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu (haldusüksuste kaupa), mille seas Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 131 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on ka Narva-Jõesuu linn. Antud radooniriskiga maa-alade loetelu on toodud haldusüksuste kaupa, eristamata ühe haldusüksuse siseselt piirkondi, kus on/võib olla kõrgendatud radoonirisk ja kus mitte. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa- alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud. See kuidas projekti kohaselt ehitatud hoone puhul tagatakse, et hiljem selle kasutuse käigus vastaks hoone ruumide siseõhk kehtestatud nõuetele, tuleks jätta projekteerija otsustada. Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine Tänapäeval ei kahtle enam keegi, et toimuvad kliimamuutused, see on tuntav nii Euroopas kui terves maailmas. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (vastu võetud 2017) toob välja, et maailma keskmine temperatuur, mis on praegu 0,8 oC tööstuseelsest perioodist kõrgem, jätkab kasvamist. Kliimamuutuste tulemusena tõuseb maismaa kui ka merealade temperatuur, millega võib kaasneda liustike sulamine, maailmameretaseme tõus, muutus sademete hulgas. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused: pikad põuad, suured sajud, tormide sagenemine jpm. Kõik see võib omakorda kaasa tuua ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Ruumilise planeerimisega on võimalik kliimamuutuste mõjusid leevendada, kuid mitte täielikult välistada. Eestis on kliimamuutustest kõige haavatavamad piirkonnad tiheasustatud rannikualad ning siseveekogude äärsed piirkonnad. Peamised kliimamuutustega kaasnevad probleemid seal on rannikumere või siseveekogude suurenenud vooluhulgast tingitud veetaseme tõus ja äärmuslikud sademed, mis toovad kaasa sagedasemad ja suuremad üleujutused. Seoses üleujutuste direktiivi 2007/60/EÜ rakendamisega on hinnatud Eestis aset leidnud üleujutusi ning eraldi välja toodud üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad. Üleujutusohupiirkondi ja üleujutusega seotud riskipiirkondi on võimalik vaadata Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Narva-Jõesuu linn ei kuulu üleujutusohuga riskipiirkonda. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade määramisel on arvestatud kliimamuutusi, sh meretaseme tõusu. Kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel tulevikustsenaariumi RCP4.5 korral 20−40 cm ning RCP8.5 korral ligi 40−60 cm. Selle meretaseme tõusu osas Eestis ühtegi riskipiirkonda juurde ei teki (Keskkonnaministeerium, 2019). Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 132 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on esinenud üleujutusi (aastal 2001 ja 2011), mis on olnud tingitud tormidest. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt senikogetuist suurem. Selleks, et vältida Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) tormituulte poolt põhjustatud üleujutusest tulenevaid kahjustusi on üldplaneeringuga määratud Narva jõe äärde ehitatavatele elamute, ühiskondlike hoonete, ärihoonete, tootmishoonete ja jäätmekäitlusalade minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,34 m, mis vastab 1% üleujutustõenäosusega veetasemele. Samuti ei ole üldplaneeringuga kõrgusjoonest 2,34 m allapoole Narva lahe äärde elamu maa-alasid või muid maa-alasid peale haljasala ja parkmetsa maa-ala ning supelranna maa-ala planeeritud. Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutustest tingitud mõjudega üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneeringus on esitatud üldpõhimõtteid ja suuniseid maaparandussüsteemide jätkuva toimimise tagamise osas. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud, et maaparandushoiukavade koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega. Samuti on üldplaneeringus käsitletud sadamavee ärajuhtimise teemat kliimamuutuste kontekstis. KSH lisab, et tulenevalt sademete hulga suurenemisest, tuleb tiheasutusalade arendamisel eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda vähendades üleujutusohtu. Üldplaneeringus on elukeskkonna kavandamisel tähelepanu pööratud rohealade ja haljastuse säilitamisele ja rajamisele. Üldplaneering soosib Narva-Jõesuu linnas kõrghaljastuse säilimist seades igale maakasutuse juhtotstarbele eraldi kohustusliku kõrghaljastuse säilitamise osakaalu maa-ala väljaarendamisel. Näiteks on üldplaneeringuga minimaalne lubatud haljastuse osakaal tiheasustusalal asuval elamu maa-alal 50% katastriüksuse pinnast ning kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamu maa-aladele hoonete projekteerimisel tuleb tagada haljastuse osakaalust vähemalt 60% katastriüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30%, millest vähemalt 15% peab olema kõrghaljastus. Kõrghaljastus aitab parandada linnalise keskkonna mikrokliimat, vähendades kuumasaarte teket ning tulvaveest tekkinud üleujutusi. Kliimamuutused põhjustavad liikide väljasuremist ning väljakujunenud ökosüsteemide kadumist. Narva- Jõesuu linna üldplaneering toetab elurikkuse säilitamist eelkõige läbi rohevõrgustiku toimimise tagamise. Narva-Jõesuu rohevõrgustikuga on seotud enamus kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile jäävad kaitsealad ning kõrge ökosüsteemse väärtusega (metsamassiivid, märgalad) loodusalad. Üldplaneering kehtestab rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused, mis tagavad rohevõrgustiku säilimise ja funktsioneerimise (vt ptk 4.1.2). Kliimaneutraalsus Euroopa Liidu (EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 133 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Komisjoni teatises “Puhas planeet kõigi jaoks” (28.11.2018). Dokumendis on välja toodud seitse strateegilist suunda, mille valiku kombineerimisest sõltub Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine: 1. Energiatõhususest tuleneva kasu maksimeerimine (sh liginullenergiahoonete kasutuselevõtt); 2. Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine, et muuta Euroopa energiasüsteem täielikult CO2-vabaks; 3. Puhta, turvalise ja ühendatud liikuvuse edendamine; 4. Konkurentsivõimeline ELi tööstus ja ringmajandus on peamised vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks; 5. Piisava arukate võrkude taristu ja ühenduste väljaarendamine; 6. Biomajanduse võimaluste täielik ärakasutamine ja hädavajalike CO2 sidujate olemasolu tagamine; 7. Ülejäänud CO2-heitega seotud probleemide lahendamine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise abil. Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050. Vabariigi Valitsuse 21.11.2019 toimunud istungil kiideti heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020-2021, milles on lisaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgile kirjas vajadus see saavutada sotsiaalselt õiglaselt, st viies läbi riigisiseselt õiglase ülemineku, mis ühtegi piirkonda arengus maha ei jäta. Kliimaeesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta energeetika sektori reaalseid võimalusi panustada heitmete vähendamisse, võttes arvesse, et samal ajal oleks tagatud energiajulgeolek. Narva-Jõesuu linna territooriumile ei ole võimalik tuulegeneraatorite, tuuleparkide ja päikeseparkide rajamine, kuna nende rajamine Narva-Jõesuu linna territooriumile vähendaks riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lubatud on ainult alla 50 kW võimsusega oma tarbeks paigaldatud päikesepaneelide rajamine. Eeltoodule tuginedes saab järeldada, et Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga, kui kohaliku omavalitsuse planeerimisdokumendiga, ei ole võimalik suurel määral toetada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist. Üldplaneering toetab kliimanutraaluse saavutamist kaudselt läbi oma tarbeks rajatud päikesepaneelide rajamise tingimuste määramisega ning kergliiklusteede võrgustiku täiendamisega. Viimane toetab sõiduautole alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist. Olulise ruumilise mõjuga ehitised Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud 01.10.2015 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Määruse kohaselt kuuluvad olulise ruumilise mõjuga ehitiste hulka näiteks: ohtlike jäätmete põletamise, keemilise töötlemise või ladestamise paik, sadam, mis teenindab 500-se ja enama kogumahutavusega laevu, vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuväli, rahvusvahelisteks võistlusteks ettenähtud autode ja mootorrataste Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 134 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ringrajasõiduks mõeldud rada ning tuulepark (Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses), mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Vastavalt PlanS § 95 tuleb olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu lahendus näeb ette kolme perspektiivset olulise ruumilise mõjuga objekti Narva-Jõesuu linna:  Narva lennuväli (EENA) - Narva lennuväli on olemasolev, kuid Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamist 2000 meetrini. Kui lennuväljale rajatakse vähemalt 1 000 m pikkuse kõvakattega maandumisrada on tegemist ORM ehitisega.  Narva-Jõesuu kaubasadam - Tegemist on perspektiivse sadamaga, mis on ettenähtud Narva- Jõesuu linna (asustusüksus) Kalda tn 20a katastriüksusele (51301:001:0114). Kui perspektiivses sadamas hakatakse teenindama 500-se ja enam kogumahutavusega laevu on tegemist ORM ehitisega.  Põlevkivituha töötlemise käitis - Narva-Jõesuu linna territooriumile kavandatakse süsinikuneutraalse põlevkivituha töötlemise käitist Auvere külas paikneva Õlitehase maa-ala lähedusse. Käitises kasutatav põlevkivituha innovaatiline töötlusprotsess toetab ringmajanduse kontseptsiooni, on süsinikneutraalne ning aitab tuua ringlusesse erinevaid sekundaarsest toormest toodetud tooraineid. Toodetavatest materjalidest suurima osakaaluga saab olema sünteetiline kaltsiumkarbonaat, mille keemilised omadused on elusorganismidele ohutud. Kaltsiumkarbonaati kasutatakse muuhulgas näiteks ka toiduainetööstuses, ravimistööstuses jpt tootmissektorites. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saaksid Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama värvi-, plasti- ja paberitööstus. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 punkt 6 määratleb ORME-na tavajäätmete keemilise töötlemise rajatise, kus töödeldakse üle 100 tonni jäätmeid ööpäevas. Kavandatavas käitises töödeldaks põlevkivilendtuhka ning põlevkivikoldetuhka. Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ § 3 lg 2 ning määruse lisa „Jäätmenimistu“ kohaselt on põlevkivilendtuhk ja põlevkivikoldetuhk tavajäätmed.  Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus – Olemasolev Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus asub Kauri katastriüksusel (tunnus: 85101:012:0130). Keskkonnaagentuur esitas Narva-Jõesuu Linnavalitsusele 10.12.2021 Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Kauri katastriüksusele ca 3,45 ha suurusele alale Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse arendamiseks (laiendamiseks) detailplaneeringu algatamise taotluse. Riigi ainukeses toimivas ohtlike jäätmete lõppladestuskohas on jäätmete ladestamiseks kasutatavad 4 kärge täitumas ning on tekkinud vajadus uute ladestusüksuste rajamiseks. Uute kärgede rajamine võimaldab tagada riigi ohtlike jäätmete käitluse ja rahuldada lõppladestuskoha vajaduse. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 135 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringuga soovitakse kavandada uute ladestuskärgede planeerimist Kauri kinnistu põhjaossa. Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Kauri katastriüksusele (kü tunnus 85101:012:0130) algatati detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise täpsusastmega (edaspidi KSH) Narva-Jõesuu Linnavolikogu 22.02.2022 otsusega nr 23. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus arvestatakse Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse jäätmete ladestuskohtade laienemise vajadusega. Üldplaneeringus on kogu Kauri katastriüksus määratud jäätmekäitluse maa-alaks. Ülaltoodud ehitised on objektid, millel on oluline ruumiline mõju. Alljärgnevalt hinnatakse täpsemalt antud objektidega kaasnevat ruumilist mõju, pannes rõhku eelkõige objektide asukohavalikule. Mõju looduskeskkonnale, sh kaitsealustele loodusobjektidele on hinnatud eraldi ptk-s 4.1. Narva lennuväli (EENA) ORME määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on ORM ehitiste nimekirja hulka lisatud vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuväli, kuna eeldatavalt kaasneb suurte lennuväljade rajamisega transpordivoogude, saatseainete hulga, külastajate hulga, müra, tooraine- või tööjõevajaduse muutmine objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Narva lennuväli asub Narva-Jõesuu linnas Olgina aleviku lähedal. Lennuvälja lähedusse jäävad mitmed olemasolevad elamu maa-alad, mis on kindlasti lennuraja laienemisega kaasneva müra või saasteainete suhtes tundlikud. Lisaks on üldplaneeringu lahendusest näha, et vaadeldavas asukohas kehtivad detailplaneeringud, millega on ettenähtud Olgina alevikku mitmeid ulatuslikke perspektiivseid äri maa-alasid, äri- ja tootmise maa-alasid ning segaotstarbega maa-alasid. Üldplaneeringu lahenduse järgi ei ole lennuvälja lähedusse täiendavalt perspektiivseid elamu maa-alasid või muid müra ja õhusaaste suhtes tundlike maa-alasid nagu näiteks ühiskondlike hoonete maa-alasid või puhke- javirgestutegevuse maa-alasid kavandatud. Vaadeldav asukoht on suure lennuvälja rajamiseks sobiv selle poolest, et lennuvälja arendamiseks vajalik maa-ala on tagatud katastriüksuse Lennuvälja (85101:003:1275) maa-alaga, mis on 100% transpordimaa (Maa-amet, 17.06.2022). Samuti, kui välja arvata Tallinna maanteest põhjapoole jäävat ala jääb lennuväli üldiselt hajaasutusse. Olemasolevast lennuväljast lõuna poole ei jää lähedusse ühtegi hoonet ning ulatuslik transpordi maa-ala tagab, et sinna ka perspektiivis midagi ei rajataks. Asukoha üheks suureks miinuseks on Olgina alevikku ja lennuvälja lähedusse jäävad olemasolevad elamu maa- alad. Lisaks ei ole perspektiivsetele segaotstarbega maa-aladele välistatud uute elamu maa-alade või muude müra ja saasteainete suhtes tundlike maa-alade kavandamist. Selleks, et lennuvälja lennuraja pikendamisega kaasneva müra ja õhusaasteainete mõju hinnata olemasolevatele elamu maa-aladele ja perspektiivsetele maa-aladele täpsemalt tuleb detailplaneeringule (vastavalt üldplaneeringu lahendusele on ORM ehitise rajamisel vajalik koostada detailplaneering) koostada (vähemalt) KSH eelhinnang. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 136 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu kaubasadam Kaubasadama rajamiseks on tegemist hea asukohaga, kuna Kalda tn 20a katastriüksus ja sellega piirnev veeala on olnud kunagi kasutusel sadamana, seega sadama rajamiseks vajalik infrastruktuur on seal osaliselt olemas. Seega oleks kavandatava tegevuse elluviimisel tegemist sisuliselt olemasoleva sadama rekonstrueerimisega. Kaubasadam jääb Narva jõe suudmele lähedale (aga samas mitte liiga lähedale), mis on laevaliikluse seisukohast postiivne. Lisaks on vaadeldav ala sadama jaoks hea asukoht, sest tegemist ei ole jõe sette kuhjumise alaga (sadam asub jõe põrkeveerul) ehk sadama akvatooriumi süvendustöid pole eeldatavasti vajalik nii tihti läbi viia. Kaubasadam jääb tiheasutusalale, mis on positiivne tööjõu vajaduse poolest. Samas ei jää sadama vahetusse lähetusse ühtegi elamu maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondlike ehitiste maa-ala (häringute suhtes tundlikud maa-alad). KSH aruandes pööratakse tähelepanu selle, et olenevalt sadama akvatooriumi süvendustööde mahtudest võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering või veeluba (alates süvendusmahust 100 m3). Lisaks tuleb kinni pidada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (ja selle alamaktidest), mis sätestab keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra. Näiteks veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit vajab keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Põlevkivituha töötlemise käitis Vaadeldav asukoht (katastriüksus Kauramäe, tunnus: 85101:012:0055) on põlevkivi tuha töötlemise kätise rajamiseks väga sobiv. Vaadeldav ala asub põlevkivikompleksi, sh Õlitehase maa-ala läheduses. Kogu vaadeldav lähipiirkond on kujunenud tööstuslikuks rajooniks. Põlevkivi tuha käitise lähedusse ei jää müra või saasteainete tundlike maa-alasid (nt elamu maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala või/ja puhke- ja virgestustegevuse maa-ala). Samuti ei ole üldplaneeringuga ette nähtud käitise kõrvale perspektiivseid müra või saasteainete tundlike maa-alasid. Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse laiendamine Kuna Kauri katastriüksusel juba toimub ohtlike jäätmete lõppladestumine on loogiline jätkata samal katastriüksusel sama tegevusega. Selliselt piiratakse ohtlike jäätmete ladestamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid ruumiliselt ühe konkreetse asukohaga. Kogu vaadeldav lähipiirkond on kujunenud tööstuslikuks rajooniks. Vaadeldava asukoha lähedusse ei jää müra või saasteainete suhtes tundlike maa-alasid (nt elamu maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala või/ja puhke- ja virgestustegevuse maa-ala). Samuti ei ole üldplaneeringuga ette nähtud antud alade kõrvale perspektiivseid müra või saasteainete tundlike maa-alasid. Kavandatavate tegevuste väljaarendamisega ei kaasne Narva-Jõesuu linna elanikele olulisi sotsiaalmajanduslikke mõjusid: elanike elukeskkonda ei mõjutata (vaadeldav ala jääb eraldatud piirkonda), uusi töökohti eeldatavasti juurde ei tekitata ning majandust või ettevõtlust oluliselt ei mõjuta. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 137 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju Venemaa Föderatsioonile. Narva-Jõesuu kaubasadama välja arendamisega suureneb laevaliiklus Narva jõel, kuid mitte sellisel määral, et see tooks endaga kaasa olulisi keskkonnamõjusid. 5. Alternatiivsed arengutsenaariumid Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on olnud Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu suunal kindel visioon, mistõttu alternatiivseid arengustsenaariume välja ei kujunenud. 6. Leevendavad meetmed ja seire vajadus Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või minimeerida üldplaneeringu või selle alusel koostatavate madalama tasemete planeeringute ja projektide elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH koostamine toimub samaaegselt, mistõttu on võimalik kõiki keskkonnakomponente arvestava planeeringulahenduse koostamine. Keskkonnamõju minimeerimise või vähendamise meetmed on esitatud mõju hindamise peatükis (ptk 4) iga valdkonna lõikes vastavates alapeatükkides, mistõttu ei hakata neid siinkohal dubleerima. Keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtete seirekohustus on seatud neile väljastatud lubades. Lisaks toimub erinevate keskkonnakomponentide seire riikliku keskkonnaseire programmi raames. Erinevate seirete tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise huvides tegevuste edasisel kavandamisel arvesse võtta. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 138 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. Kasutatud allikad Õigusaktid 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. 2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. 3. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 4. Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas. Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93. 5. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu. Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70. 6. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248. 7. Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 1. 8. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. 9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 10. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011. 11. Kiirgusseadus, vastu võetud 08.06.2016. 12. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. 13. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 14. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. 15. Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus nr 74. 16. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61. 17. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. 18. Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28. 19. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 20. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. 21. Tervisekaitsenõuded koolidele. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84. 22. Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131. 23. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 139 / 143  Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 24. Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013. 25. Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 22.11.2018 määrus nr 104. 26. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. 27. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. 28. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 29. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Muud allikad 1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 2. AS Infragate Eesti, 2010. Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022. Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23. 3. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2015. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 27.01.2016 kirjaga nr 7-12/16/861. 4. Doran OÜ, 2016. Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu võetud 07.12.2016 Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrusega nr 81. 5. E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124. 6. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. 7. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007. 8. Eesti Entsüklopeedia (veebiversioon). Eesti Kliima. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima (viimati vaadatud 28.10.2020) 9. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021. Heaks kiidetud 21.11.2019 Vabariigi Valitsuse istungil. 10. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. Eesti pinnase radooniriski kaart. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd (viimati vaadatud 06.12.2020) 11. Eesti Statistikaamet, 2023. 12. Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005. 13. Euroopa Komisjon, 2018. Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni (COM/2018/773). EUR-Lex - 52018DC0773 - EN - EUR-Lex (europa.eu) (viimati vaadatud 06.12.2020) 14. Euroopa Liit, 2011. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 140 / 143 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 15. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Kehtestatud 28.12.2016 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278. Täiendatud Ida-Viru maavanema 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25. 16. Health and Safety Laboratory, 2009. Installation permitting guidance for hydrogen and fuel cell stationary applications: UK version. Research Report. 17. Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). 18. Keskkonnaagentuur, 2014. Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine. 19. Keskkonnaamet, 2015. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. 20. Keskkonnaamet, 2020. Korduma kippuvad küsimused radooni kohta. https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon/korduma-kippuvad- kusimused-radooni-kohta (viimati vaadatud 06.12.2020) 21. Keskkonnaministeerium, 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Euroopa Komisjon Keskkonna peadirektoraat. 22. Keskkonnaministeerium, 2015. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Kinnitatud Riigikogu otsusega 16.03.2016. 23. Keskkonnaministeerium, 2016. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 24. Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 25. Keskkonnaministeerium, 2020. Radoon. https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 02.12.2020) 26. Keskkonnaministeerium, 2019. Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid: ajakohastamine. 27. Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS), 2022. https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 15.08.2022) 28. Klein, L., 2010. Loomad ja liiklus Eestis: Käsiraamat konfliktide määramiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks. 29. Kultuurimälestiste riiklik register, 2020. 30. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 06.12.2020) 31. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 141 / 143 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 32. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 33. Muna, M., Kovtun-Kante, A., Trepp, K., Ojamäe, K., Mikomägi, A. ja Korsjukov, M., 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu lisatabel veemajanduskomisjonile. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi veeosakond. 34. Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022. Vastu võetud Narva- Jõesuu Linnavolikogu 31.10.2018 määrusega nr 45. 35. Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025. Vastu võetud 30.10.2019 Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt määrusega nr 73. 36. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2019. a otsusega nr 78. 37. Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2020. Narva-Jõesuu muul: Tööprojekt. Töö nr P19102 TP. 38. OÜ Alkranel, 2013. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025. 39. OÜ Alkranel, 2017. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028. Kinnitatud 25.01.2017 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 48. 40. OÜ Hendrikson & Ko, 2011. Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaline taastamine eelprojekti keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu. 41. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tellija: Keskkonnaagentuur. 42. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Keskkonnaministeerium, Tallinn. https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (viimati vaadatud 02.12.2020) 43. Põhja-Eesti rannikumadalik, 2009. http://www.estonica.org/et/Loodus/Soome_laht_ja_P%C3%B5hja- Eesti_rannikumadalik/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik/ (viimati vaadatud 06.12.2020) 44. Rahvastikuregister, 2019. 45. Sadamaregister, 2020. 46. Sisekaitseakadeemia, 2017. Päästetöö terminite seletav sõnaraamat. 47. Soesoo, A., Miidel, A., 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut Turu Ülikooli geoloogia osakond. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn. 48. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut, 2018. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring: lõpparuanne. KIK PROJEKT nr. 11735. 49. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015. Vaivara valla soojusmajanduse arengukava 2015 – 2025. Kinnitatud 09.12.2015 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 36. 50. Tartu Ülikool, 2016. Eesti e-floora. Epipactis atrorubens - tumepunane neiuvaip. 51. Teeregister, 2020. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 142 / 143 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 52. Uehara, I., 2009. Handling and Safety of Hydrogen. Energy carriers and conversion systems - volume 1. EOLSS Publications. 53. Vaivara valla üldplaneering. Kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11. 54. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. Kobras OÜ töö nr 2019–209 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn 143 / 143 Viivikonna ja Sirgala küla uuring Viivikonna ja Sirgala küla uuring Välitööd: 16.12.2019 Kokkuvõte: 31.12.2019 Läbiviijad: Kobras AS maastikuarhitekt Priit Paalo Kobras AS praktikant Jonny-Harrison Nõmmik Eesmärk: Käesoleva uuringu eesmärgiks oli koostatava Narva-Jõesuu üldplaneeringu tarbeks uurida paikvaatluse teel Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna haldusalas paikneva Viivikonna ja Sirgala küla hoonestuse olukorda ning selgitada välja külade üldine seisukord ning peamised väärtused. Töö lahutamatuks osaks on uuringu käigus kogutud andmetabel ning fotod. Tulemused: Oluline on märkida, et uuring viidi läbi hoonete välise vaatluse põhjal. Seetõttu oli mitmetel juhtudel keeruline määratleda elanike olemasolu või puudumist. Hooned olid üldiselt väga halvas seisukorras ning tihti välised elutegevuse jäljed puudusid või olid mitmeti tõlgendatavad. Sellest tulenevalt ei saa uuringu tulemustes kajastatud elanike olemasolu protsenti pidada lõplikuks. Kokkuvõttes saab öelda, et mõlema küla üldine seisukord on halb. Korterelamud on vähesel määral kasutusel. Hooned on vanad ja lagunenud, aknaklaasid tihti katki või puuduvad. Täiesti varemetes ja kasutuseta hooneid leidus mõlemas külas, kuigi rohkem võis neid täheldada Viivikonna külas. Uuringu välitööde ajal oli mõlamas külas näha liikumas mõnda üksikut inimest. Sirgalas oli näha liikumas ainult vanemaid inimesi, Viivikonnal aga ka paari nooremat. Külade tuleviku üle otsustamisel on oluline silmas pidada, et tegemist on inimeste kodudega. Tähtsad on inimeste ajaloolilsed ja emotsionaalsed sidemed koduküla ning elupaigaga. VIIVIKONNA Võrreldes Sirgalaga on Viivikonnas toimiva küla tunnuseid rohkem. Selgelt eristatav on ettevõtlusega tegelev kompleks. Külas on olemas suhteliselt värskelt paigaldatud mänguväljakuelemendid. Hoonetest domineerivad stalinistlikud, peamiselt kahekorruselised korterelamud. Esindatud on ka arvestatav hulk eramaju. Mitme hoone puhul saab täheldada renoveerimise märke. Leidus hooneid millele oli paigaldatud uus katus. Üks eramaja oli hiljuti pea täielikult renoveeritud. Uuringu käigus vaadeldi 35 Viivikonna külakeskuse piirkonnas asuvat korter- ja ühepereelamut. 37% hoonetest ei tuvastatud elanike olemasolu. Hooned olid elanike poolt kasutusel 51% juhtudest. Neljal Kobras AS Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Viivikonna ja 1/2 Sirgala küla Viivikonna ja Sirgala küla uuring juhul ehk 12% jäi elanike tuvastamine äärmiselt kaheldavaks. Tuleb märkida, et elanike poolt kasutusel olevate kortermajade puhul oli tavaliselt kasutusel väga üksikud korterid. Katus oli peal 86% hoonetest. 14% puudus katus täielikult ning sisuliselt oli tegemist varemetega. Sisse varisenud või pooliku katusega hooneid ei esinenud. 29% hoonestest ei olnud aknaid ees või olid enamus klaase katkised. 51% puhul oli suurem osa aknaklaase ees ja terved. Osaliselt (ligikaudu pooled aknad) olid aknad terved 17% hoone puhul. Kolmel juhul ehk 3% puhul tuvastati, et aknad olid kinni löödud puitmaterjaliga. Küla suurima arhitektuuriväärtusena võib välja tuua stalinistlike hoonete koosluse, mis hetkel on väga halvas seisukorras. Tulevikus võib oluliseks kujuneda Viivikonna, kui nn “kummituslinna” turismisihtkoha väärtus. Juba täna külastatakse küla eesmärgiga vaadelda mahajäetud kummastavat endist elukeskkonda. SIRGALA Hoonetest domineerivad silikaattellistest kahe- ja neljakorruselised korterelamud. Esindatud on ka üksikud eramajad. Ühel korterelamul olid täies ulatuses uued pakettaknad. Võrreldes Viivikonna külaga tundus Sirgala rohkem välja surnud. Hoonete üldine seisukord tundus olema parem kui Viivikonnal, kuid see tuleneb ilmselt asjaolust, et hooned on lihtsalt ehituslikult uuemad. Uuringu käigus vaadeldi 23 Sirgala külakeskuse piirkonnas asuvat korter- ja ühepereelamut. 57% hoonetest ei tuvastatud elanike olemasolu. Hooned olid elanike poolt kasutusel 39% juhtudest. Ühel juhul ehk 4% jäi elanike tuvastamine äärmiselt kaheldavaks. Tuleb märkida, et elanike poolt kasutusel olevate kortermajade puhul oli tavaliselt kasutusel väga üksikud korterid. Katus oli peal 78% hoonetest. 17% puudus katus täielikult ning sisuliselt oli tegemist varemetega. Ühel juhul ehk 5% oli katus suhteliselt hiljuti sisse varisenud. 22% hoonestest ei olnud aknaid ees või olid enamus klaase katkised. 48% puhul oli suurem osa aknaklaase ees ja terved. Osaliselt (ligikaudu pooled aknad) olid aknad terved 26% hoone puhul. Ühel juhul ehk 4% puhul tuvastati, et aknad olid kinni löödud puitmaterjaliga. Esiletõstmist väärivaid väärtuseid on Sirgala küla puhul raske leida. Kobras AS Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Viivikonna ja 2/2 Sirgala küla