Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
05.05.2023 nr DM-124372-11
Arvamuse küsimine Männiku XX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele
Teatame, et oleme võtnud menetlusse Osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, aadress Tooma
tee 27, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond) 28.04.2023 esitatud Männiku XX
liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.
Taotletav Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile
kuuluval kinnistul Viimsi metskond 252 (katastritunnus: 71801:001:1416), mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa hõlmavad Tallinna-Saku liivamaardla (maavarade
registri registrikaart nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 200 ja 201 plokke, hõlmates 201
plokki osaliselt. Tegemist on uue mäeeraldisega. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa
pindala on 1,96 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on
170 tuh m³ ja kaevandatav varu 108 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks
on 20 tuh m³. Maavara kasutatakse on üld- ja teedeehituses. Keskkonnaloa kehtivusajaks
taotletakse 7 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ning metsamaaks.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitisega Männiku
harjutusväli ning riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja, Männiku linnaku ja Männiku
lasketiiru piiranguvööndiga.
Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 4 kui mäeeraldis või selle
teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab
kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust
MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 06.06.2023.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Carmen Tau
spetsialist
maapõuebüroo
Lisa: DM-124372-8. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1018407
5857 1347
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1017889-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing C.B.A.
Kontaktisik Hendrik Klaas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ C.B.A. (edaspidi taotleja) on liiva ja killustiku müügi ning liivakarjääride haldamisega tegelev
ettevõte, kes tegutseb Tallinna-Saku liivamaardlas asuvates Liivalaia III (keskkonnaloa nr KMIN-099,
luba kehtiv kuni 06.09.2023) ja Männiku V (keskkonnaloa nr KMIN-111, luba kehtiv kuni
27.01.20235) liivakarjäärides.
Käesolevaga soovib taotleja laiendada oma senist tegevust Tallinna-Saku maardlas (mis on ühtlasi
üheks tähtsamaks liivamaardlaks Harjumaal) asuvas Männiku karjääris ning võtta kasutusele
Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis. Taotletavalt mäeeraldiselt väljatav ehitusliiv (plokid 200 ja 201
aT) sobib kasutamiseks Tallinna linna ja Harju maakonna ehitusprojektide rajamiseks, ehitussegude
valmistamiseks ning muusuguseks üld- ja teedeehituseks.
Tallinna-Saku maardla on riigi jaoks olulise tähtsusega, et tagada eelkõige Tallinna ja Harjumaa
ehitusobjektide varustuskindlus selleks vajaliku kvaliteediga ehitusliivaga.
Ehitusliiva aktiivne tarbevaru taotletavas Männiku XX liivakarjääris on 170 tuh m3 (sh veealune
mahus 67 tuh m3), millest kaevandatav on ca 108 tuh m3 (sh veealune mahus 32 tuh m3).
Parandustaotluse selgitus Lisatud Männiku XX kohta käivad graafilised lisad.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Männiku XX liivakarjäär
Aadress Viimsi metskond 252, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 5260
Katastritunnus(ed) 71801:001:1416
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6577553, Y: 539995
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 252 (71801:001:1416).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 7 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Männiku XX liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 1.96
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1.96
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 18.60
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 20
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
200 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 103 tuh m³ 31.12.2022
201 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 67 tuh m³ 31.12.2022
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
2/4
1. 1203 - ehitusliiv 108 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja C.B.A. OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-155
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 17.04.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)
Geoloogiafondi number 9587
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1177
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.05.2022
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja tehisveekogu
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogiline_labiloige.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_27.05.2022_nr_1177.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Aruanne__Manniku_XX_.pdf
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: piir_maeeraldis_teenindusmaa.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind.dgn
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Keskkonnakaitseloa taotlus Lisa 10: Manniku_XX_taotlus.asice
4/4
Karjäär
9
.7
45
34
.
46
Liivalaia karjäär
5
46.2
96
0.
1
1 5
71901:001:0587
481
.1
90
.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46
'
504
.2 57
07
.6 9.
I
5 3
.5 4
0 50
508
.
1 Plokk 37 aT
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
50
31
47
93
49
48.
97
76
50.
50.49
50.
46.
Külgneva mäeeraldise piir Plokk 203 aT 50.93
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 205 aT Liiv
6 577 800
83
50.73
78
.
.
50
48
19
70
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Karjääri tee 5
.
47
45,40
71801:001:0788
14.10.2020
Nõlvaterviku alumine piir 50.78
Plokk 3 pT
1
.8
45.81
PA-4 0,3 51.09
50
99
02
94
51
.
Plokk 4 pT
50.
Tallinna-Saku maardla piir (asendiplaanil) Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
50.
50.79
18 50,50 5,1 EL
Viimsi metskond 252 piiripunktide koordinaadid
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 34,50 10,6 TL
71801:001:1416
17
61
51
62
.
I I' Geoloogilise läbilõike joon
50
Nr X Y Nr X Y
.
51.04
49
51.24
N
51.
50
5 PA-7(20) 0,9 1 6 577 599,50 539 901,58 12 6 577 679,91 540 153,58
08
1
45.
.
Maapinna samakõrgusjoon, m
93
50.
04
02
50.88
11
51.
13,1 EL
86
51,07
51.
2 6 577 583,07 539 954,61 13 6 577 709,09 540 155,09
33 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 32,07 5,0 TL 51.33
3 6 577 567,72 540 014,48 14 6 577 731,24 540 155,59
Ploki 201 aT piir mäeeraldisel (mäeeraldise lamam läheb Karjäär 4 6 577 560,18 540 043,41 15 6 577 738,02 540 156,10
Männiku liivakarjäär
15
51
üle 201 aT lamamilt 200 aT lamamile) 50.91
51.05
5 6 577 562,94 540 072,33 16 6 577 749,59 540 157,10
KMIN-135
48.
51.04
51
47
45.
50.
84
44,45 6 6 577 578,54 540 103,27 17 6 577 764,93 540 158,36
.80
18
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
34
14.10.2020
14 55.33
7 6 577 590,87 540 120,38 18 6 577 766,52 540 158,59
51
35
30
51.
.
51.
30
Kaardileht nr 6334 Tallinn 8 6 577 605,96 540 132,70 19 6 577 791,18 540 196,53
51
50.98
.40
Ranna või kalda piiranguvöönd 51.05 9 6 577 626,08 540 140,75 20 6 577 613,86 540 201,80
45
51
47.
.
10 6 577 641,68 540 146,54 21 6 577 527,44 540 054,25
37
4
5
70
50.
.5
9
5
26
0
11 6 577 660,29 540 150,82 22 6 577 552,15 539 828,74
47
.7
13 3
Raudtee kaitsevöönd
50
50.83 .78
6 577 700 Pindala 1,96 ha
Plokk 1 aT
50
.
81
32
Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 2 aT
45.
66
45.
50
.
80
Liiv
51.01
35
Liiv
51.
12
Plokk 200 aT 50.51
12 Plokk 202 aT
94
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
51.01
.07
51.27
48
50.98
51
49.
.
Männiku liivakarjäär
50.
02
73
91
49
PA-2(20) 1,0 Puuraugu nr (rajamise aasta) Katendi paksus, m 11 71801:001:0183
51
81
51,69 11,0 EL Suudme abs kõrgus, m Ehitusliiva kihi paksus (EL)
36
46.
45.
26
31,09 8,6 TL Lamami abs kõrgus, m Täiteliiva kihi paksus (TL)
43
51.03
51.
51.02
51.
.85 PA-83
48
10 50,93
17
52.01
17
48.
51.
52 36,43
51.01 44,45 0,5
09
14.10.2020
37
.
Karjääri tee 1 9 9,0 EL Karjäär
51
51.
42
50.99
47.
71801:001:0270 PA-3 2,0 5,0 TL
30
45
51.74
6
.
.5
46
.
Plokk 182 aT 3,3 EL
34
51
50,35
9
.
4
51.74
Plokk 185 pT
51
52
47
49
0 100 200 m
.
32,35 12,7 TL
78
.
51.21
51
5
Plokk 186 pT
51.78
51.98
Plokk 183 aT 50
.
2.
30
Plokk 179 aT 24
2
4
.3
.5
52 51.26
1
Liiv
51
Plokk 184 aT
5
2 52 0
.4
45
1
. . 52
52 16
Plokk 187 pT Plokk 180 aT
51
20
.36
5 54
1. 0.
Märkused:
47.
34 5
52 51.46
51.
5 .
2 50.55
51.
1 8 52.32
48
.
95
8
7
52.04 49.62
.4
Plokk 181 aT
49
51.20
53
51
52 51.71
2
.
2
1
51.82 8
.7
51 51.56 62
6 577 600
51
.
30 .
52.
1 51 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5 6
84
48.
65
1
Plokk 203 aT
81
.
84 .
50
45
7
48.
Viimsi metskond 253
50.
52
84
.
22
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.36
51.38 Liiv
PA-8(20) 0,6
Plokk 204 aT
51.90
2 52.
16 71801:001:1413
51.17 51.25
Liivalaia III liivakarjäär
45.
51,77
51.67
13,4 EL 62
. 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
72
52.37 51
52
36 5
I Plokk 205 aT 51.65 51
5
.
2
2
5
.
08
2.
18
5 51.42 796 57
. KMIN-099
48.
51 32,77
2.
11
5,0 TL 51
. 45 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
32
.
76 51.28
86
35
51.
5
PA-1 0,4 52.31 2.
12
- Keskkonnaregistri Tallinn-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
.65
5
3 2.
49
11
49.
52,13 17,6 EL 3 Plokk 89 aT - "Tallinn-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
51.
20
. 51.47
51.69
Karjääri tee 5
43
51.84 52.
14
4
04
32,13 2,0 TL 52 51.92
Plokk 200 aT 5 Plokk 105 (varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Liiv aT
51.82
71801:001:1504
47
5 51.31
45.
2.
21
37
.
44,73
45
50
51.69
14.10.2020 52.43 52.12 Plokk 201 aT 51.67 51.84
Plokk 111 aT
4. Ploki 200 aT lamam asub abs kõrgusel 45,1 m.
ee
Plokk 202 aT
52
5. Mäeeraldis kattub täielikult järgmiste riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega:
52
udt
.09
59
.04
38
51.63
.
Viimsi metskond 252 Plokk 89 aT
51
51.62
TP
- Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764; 51);
63
Ra
51.83
51.33
51.
51.67
Männiku tee 145 // 51.46 22 51.90 71801:001:1416 44,99
51.58
- Männiku linnaku pv (tunnus 3714824; 37);
52.34 51.63 14.10.2020 Plokk 105 aT
Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km51.72 52.
01
51.57
- Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820; 33).
Katend
PA-2 1,0 Plokk 110 aT
71815:001:0003
39
51.69
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
41
44
36
.
4
11,0 EL
45.
1
44.52 5 51,69
.
1.
70
51
0
PA-18(03) 0,4 44.50
31,09
51.
73 8,6 TL Plokk 130 aT 51.47
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
.4
44 51,83
51.
51.37 52.05
44
21 Plokk 143 aT
51.
.
66
52.
7,6 EL Plokk 74 aT
84
44.
65
94
01
34,20- Männiku XX liivakarjäär
63
4,0+ TL 4
Mäeeraldise plaan
51.
4.
29
6
58
4
Männiku harjutusväli 4 PA-16(03) Plokk 144 aT
51.
4
Plokk 75 aT
51.
.
56
Talteri liivakarjäär 0,4
44.
41
Saku vald, Harju maakond
43
51.24
71801:001:0982 44.
6 51,43
.
1
KMIN-102
44
10,1+ EL
Plokk 93 aT
Karjäär
40,93-
44.
67
51.
51.
Loa omanik
76
OÜ C.B.A. Graafiline lisa 1/3
83
Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
6 577 500
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
539 800
539 900
540 000
540 100
540 200
(esindaja nimi ja allkiri)
44.
51.
52.
35
95
04
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/
Liivalaia karjäär 2
0788
PA-1
Läbilõige I-I'
ee 5
71901:001:0587
W 52,13 N
001:
it
m Viimsi metskond 252 Karjääri tee
PA-4 m
äär
50,50
71801:
54 71801:001:1416 71801:001:1504 54
j
PA-2
Kar
51,69 PA-3
52 0,4 Pr. PA-1-1 52
50,35
Kr.0,0
1,0 Pr. PA-2-1
L. 96,2
50 Plokk 203 aT Kr.0,0 0,3 50
St.3,8 Pr. PA-4-1
2,8 L. 95,5 Plokk 203 aT
Pr. PA-1-2 EL Kr.0,0
St.4,5
Kr.0,0 2,0 L. 95,6
48 Pr. PA-2-2 EL 48
L. 96,5 Plokk 200 aT Kr.0,0 4,0 Pr. PA-3-1 St.4,4
St.3,5
L. 94,9
Kr.0,0 Plokk 200 aT Pr. PA-4-2 EL
EL L. 95,4 4,0
46 6,0 St.5,1 Kr.0,0 46
Pr. PA-1-3 Keskmine veetase 45,1 m 6,0 St.4,6 vt. 45,40 m
vt. 44,73 m TL Pr. PA-2-3 vt. 44,99 m L. 94,3 14.10.2020
Kr.0,0 14.10.2020 EL vt. 44,45 m Pr. PA-4-3
14.10.2020 Kr.0,0 6,0 St.5,7
44 L. 95,7 Plokk 201 aT 14.10.2020
6,4 Kr.0,0 44
L. 96,3 Pr. PA-3-2 TL
St.4,3 L. 95,2
okk 205 aT
Plokk 204 aT St.3,7 Kr.0,0
Pr. PA-4-4 8,0 St.4,7
EL
10,0 Pr. PA-2-4 EL L. 93,5
42 Pr. PA-1-4 Kr.0,0 EL 42
Kr.0,0 10,0 St.6,5
L. 93,8
Kr.0,0 Plokk 201 aT L. 97,4 TL Pr. PA-3-3 St.6,2 10,0
Pr. PA-4-5
L. 96,3 10,0 Kr.0,0 Kr.0,0
40 St.2,6 TL 40
St.3,7 12,0 Pr. PA-2-5
EL L. 93,0 Plokk 202 aT L. 92,7
EL Kr.0,0 Pr. PA-4-6 12,0 St.7,3
13,6 Pr. PA-1-5 St.7,0
L. 94,2 12,0
38 EL Kr.0,0 TL 38
Pl
Kr.0,0 St.5,8 Pr. PA-3-4 L. 90,3
L. 95,8 TL Kr.0,0 Pr. PA-4-7
Pr. PA-2-6 15,0 St.9,7 14,0
36 Pr. PA-1-6 St.4,2 L. 89,0 Kr.0,0 36
Kr.0,0 TL
Kr.0,0 16,7 EL St.11,0 L. 62,3
L. 89,9
L. 95,1
Pr. PA-1-7 Plokk 202 aT St.10,1 TL Pr. PA-3-5 16,0 St.37,7
34 St.4,9 18,0 16,5 16,1 TL 34
Kr.0,0 TL 18,0 Pr. PA-2-7 Kr.0,0
EL Kr.0,0 L. 76,2
L. 90,9
20,0 St.9,1 L. 86,8 18,0 St.23,8
32 32
TL St.13,3 18,1 TL
Plokk 205 aT 20,6 TL
30 30
22,0
29 23,0
28
Märkused:
PA-2(20) Puuraugu nr ja rajamise aasta
Mäeeraldise piir
51,69 Suudme absoluutkõrgus, m
Mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Proovi number
Pr. PA-2-1 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Sügavus maapinnast, m 1,0 Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Kr.0,0 - "Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Liiva sisaldus (0,63 - 31,5 mm), % Karjääri tee
L. 95,5 (varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Savi- ja tolmusisaldus (<0,63), % Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
St.4,5 71801:001:1504
Proovitud intervall EL - ehitusliiv 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
EL Uuringuaegne keskmine veetase (abs 45,1 m)
4,0
TL - täiteliiv
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaevandamisel jäetav nõlvus
6,0 Veetaseme abs kõrgus, m Veepealses osas 1 : 2, veealuses osas 1 : 5
vt. 44,99 m
Männiku XX liivakarjäär Geoloogiline läbilõige
14.10.2020 Mõõtmise kuupäev
Saku vald, Harju maakond
Ehitusliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd
20,6 Loa omanik OÜ C.B.A. Graafiline lisa 2/3
Täiteliiv Ranna või kalda piiranguvöönd Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
Puuraugu sügavus, m 23,0
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200
Aleuriit Savi
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 50 100 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/
Karjäär
9
.7
45
34
.
46
Liivalaia karjäär
5
46.2
96
0.
1
1 5
71901:001:0587
481
.1
90
.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46
504
.2 57
07
.6 9.
5 3
.5 4
0 50
508
.
1 Plokk 37 aT
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
50
31
47
93
49
48.
97
76
50.
50.49
50.
46.
Külgneva mäeeraldise piir Plokk 203 aT 50.93
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 205 aT Liiv
6 577 800
83
50.73
78
.
.
50
48
19
70
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
.
47
Tallinna-Saku maardla piir (asendiplaanil) 50.78
Plokk 3 pT
1
.8
45.81
Viimsi metskond 252 49.46
50
99
02
94
51
.
Plokk 4 pT
50.
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
50.
50.79
71801:001:1416
18 49.11
piiripunktide koordinaadid
50
51 Maapinna samakõrgusjoon, m 46.46
9
17 4 4746
61
3
51
62
.
46.53
3 Veekogu samakõrgusjoon, m
50
Nr X Y Nr X Y
.
51.04
49
48.39
N
47.85
51.
50
45.80
1 6 577 599,50 539 901,58 12 6 577 679,91 540 153,58
08
45.
.93
50.
48
04
02
11
51.
86
48.89
51.
2 6 577 583,07 539 954,61 13 6 577 709,09 540 155,09
45.80
Ranna või kalda piiranguvöönd 46.98 51.33
3 6 577 567,72 540 014,48 14 6 577 731,24 540 155,59
47.04 Karjäär 4 6 577 560,18 540 043,41 15 6 577 738,02 540 156,10
Männiku liivakarjäär
15
51
KMIN-135 5 6 577 562,94 540 072,33 16 6 577 749,59 540 157,10
48.
Raudtee kaitsevöönd 51.04
47
45.
50.
84
45.80
6 6 577 578,54 540 103,27 17 6 577 764,93 540 158,36
.
48
80
18
34
47.91
14 45.80 7 6 577 590,87 540 120,38 18 6 577 766,52 540 158,59
51
35
30
51.
.
51.
30
Kaardileht nr 6334 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd
46.60
8 6 577 605,96 540 132,70 19 6 577 791,18 540 196,53
51
50.98
.40
9 6 577 626,08 540 140,75 20 6 577 613,86 540 201,80
49
48.57
45
47.
.
10 6 577 641,68 540 146,54 21 6 577 527,44 540 054,25
37
4
5
70
50.
.5
9
26
45.89
Liinirajatise kaitsevöönd 11 6 577 660,29 540 150,82 22 6 577 552,15 539 828,74
47
48.45 45.80
13
45.80
50.83
46.54
6 577 700 Pindala 1,96 ha
47
Metsamaa
Plokk 1 aT
48.86
32
Pindala 1,16 ha
45.80
Plokk 2 aT
45.
46
47.94
47
66
49
45.80 46.73
46
45.
Liiv
45
51.01
35
Liiv
51.
50
51.
Mäeeraldisele tekkiv veekogu Plokk 200 aT
12 Plokk 202 aT
94
Pindala 0,8 ha
48.
48.00
.07
47.62
48
50.98 46.31
45.80
Männiku liivakarjäär
48
48.42
49
11 47.86
71801:001:0183
81
36
46.
46.96
45.
26
45.80
43
46.57
51.
51.02
51.
45.80
10
17
48
52.01
48.
52 51.01
Karjäär
Karjääri tee 1 9
45.80
42
47.
71801:001:0270 48.66
30
45
51.74
.
46
45.80
.
Plokk 182 aT
34
51
.
51.74 47.33
Plokk 185 pT
51
52 46.00
47
49
.78
.
51.21
51
5
Plokk 186 pT
51.78
51.98
Plokk 183 aT
2.
30
Plokk 179 aT 52 51.26
48.22 45.80 45.8046.35
0 100 200 m
2 52
Plokk 184 aT
45
1
. . 52
52 16
Plokk 187 pT Plokk 180 aT 20
.36
51.
47.
34 46.39
52 51.46
51.
5 .
2 50.55
51.
1 8 52.32
48
.
95
8
7
52.04
.4
Plokk 181 aT
49
Märkused:
53
51
52 51.71
2
.
2
51.82
1 8
.7
51 51.56 62 45.80
6 577 600
51
.
30 .
52 51
46
47
.
1
49
6 48.10
5
84
48.
65
1
Plokk 203 aT
81
.
84 .
50
45
7
48.
Viimsi metskond 253
50.
52
84
.
22
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
.
50
36
51.38 Liiv
Plokk 204 aT
51.90 49.04
51 2 52.
16 71801:001:1413
51.17
45.80
Liivalaia III liivakarjäär
45.
48
51.67
62
. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
72
52.37 51
52
5 5
Plokk 205 aT 46.44 49.37 51.
2
2
5
.
08
2.
18
5 51.42 796 57
. KMIN-099
48.
51
2.
11
51
.
47.91
45 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
32
.
7 51.28
5 6
86
0
51.
52 49.64
.
12
43.79
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
65
49.61 45.80
47.78
4 45 4
.
4 9 5
3 2.
49
11
49.
43.40
47.99
3 Plokk 89 aT - Keskkonnaregistri Tallinn-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
51.
49.76 20
. 51.47
51.69
49 47 6 2 Karjääri tee 5
43
43 4
51.84
49.17
4
52.
14
4
04
50 4
Plokk 200 aT46
7 5 46.43
Plokk 105 - "Tallinn-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Liiv aT
71801:001:1504
47
48
5 51.31
45.
47.11 2.
21
.
43.07
45
5
50
4 46.77 1
51.69
48.78 0 40.52
Plokk 201 aT 44.30
48 48.91 48.58
Plokk 111 aT
(varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
3
ee
9
37.33 Plokk 202 aT 41.86 4. Mäeeraldis kattub täielikult järgmiste riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega:
udt
50
59
44.45 42.88 48.97
.
38.91
3 45.86
49 48.40
8 Viimsi metskond 252 Plokk 89 aT
51
51.62
TP
- Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764; 51);
63
4
Ra
46.21 51.33
3 4
51.
37.18
4 5 47
Männiku tee 145 // 51.46 22 38.56
4
4
71801:001:1416
46.36
4 6
45.80
- Männiku linnaku pv (tunnus 3714824; 37);
37.50 39.19 41
2 43.53
45.80
Plokk 105 aT
Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km51.72 44.31 45.80 - Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820; 33).
Katend
71815:001:0003
38.45
39.59
40 46.31
Plokk 110 aT
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
41
44 45.80
36
.
4
45.
1 40.23
44.52
.
48.62
51
44.50 49.25
48.05
Plokk 130 aT 51.47
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
.40
44
51.
51.37 52.05
44
21 Plokk 143 aT
51.
.
66
52.
Plokk 74 aT
84
44.
65
94
01
Männiku XX liivakarjäär
63
4
Korrastatud ala plaan
51.
4.
29
6
58
4
Männiku harjutusväli 4
Plokk 144 aT
51.
4
Plokk 75 aT
51.
.
56
Talteri liivakarjäär
44.
41
Saku vald, Harju maakond
43
51.24 44.
71801:001:0982 6
.
1
KMIN-102
44
Plokk 93 aT
Karjäär
44.
67
51.
51.
Loa omanik
76
OÜ C.B.A. Graafiline lisa 3/3
83
Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
6 577 500
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
539 800
539 900
0
540 100
540 200
(esindaja nimi ja allkiri)
0
44.
0
51.
0
52.
35
0
00
95
04
OÜ Inseneribüroo STEIGER
0
Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
44
/Allkirjastatud digitaalselt/
5
5
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ C.B.A. (edaspidi taotleja) on liiva ja killustiku müügi ning liivakarjääride haldamisega
tegelev ettevõte, kes tegutseb Tallinna-Saku liivamaardlas asuvates Liivalaia III (keskkonnaloa
nr KMIN-099, luba kehtiv kuni 06.09.2023) ja Männiku V (keskkonnaloa nr KMIN-111, luba
kehtv kuni 27.01.20235) liivakarjäärides.
Käesolevaga soovib taotleja laiendada oma senist tegevust Tallinna-Saku maardlas (mis on
ühtlasi üheks tähtsamaks liivamaardlaks Harjumaal) asuvas Männiku karjääris ning võtta
kasutusele Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis. Taotletavalt mäeeraldiselt väljatav ehitusliiv
(plokid 200 ja 201 aT) sobib kasutamiseks Tallinna linna ja Harju maakonna ehitusprojektide
rajamiseks, ehitussegude valmistamiseks ning muusuguseks üld- ja teedeehituseks.
Tallinna-Saku maardla on riigi jaoks olulise tähtsusega, et tagada eelkõige Tallinna ja Harjumaa
ehitusobjektide varustuskindlus selleks vajaliku kvaliteediga ehitusliivaga.
Ehitusliiva aktiivne tarbevaru taotletavas Männiku XX liivakarjääris on 170 tuh m3 (sh veealune
mahus 67 tuh m3), millest kaevandatav on ca 108 tuh m3 (sh veealune mahus 32 tuh m3).
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 20/3134).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, jäädes
riikliku tähtsusega Tallinna-Saku liivamaardlasse. Mäeeraldis paikneb riigiomandisse kuuluval
Viimsi metskond 252 (tunnus 71801:001:1416, 100% maatulundusmaa) kinnistul, mille
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Männiku XX liivakarjäär on ümbritsetud teiste Tallinna-Saku liivamaardlasse jäävate
mäeeraldistega, sh Männiku harjutusväli (tunnus 71801:001:0982) kinnistule jäävate Talteri
(keskkonnaloa nr KL-509103) ja Liivalaia III (keskkonnaloa nr KMIN-099) liivakarjääridega,
Männiku liivakarjäär (tunnus 71801:001:0183) kinnistul asuva Männiku liivakarjääriga
(keskkonnaloa nr KMIN-135) ning Viimsi metskond 253 (tunnus 71801:001:1413), Viimsi
metskond 254 (tunnus 71801:001:1417) ja Karjääri tee 1 (tunnus 71801:001:0270) kinnistutel
asuva Männiku XIX liivakarjääriga (keskkonnaloa nr KL-514228).
Taotletavast mäeeraldiselt ca 7 m kaugusele põhja- ja läänesuunda jääb mitteavalik 7180355
Järvistu tee, mis läheb selle põhjaosas üle avalikuks teeks. Ligikaudu 90 – 140 m kaugusel
läänes kulgeb 11340 Tallinn-Saku kõrvalmaantee. Maanteega paralleelselt kulgeb AS-ile Telia
Eesti kuuluv maismaa sideehitis (tunnus 132405506), millele on määratud 1 m laiune kaitse-
vöönd. Mäeeraldisest läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele kehtib
30 m laiune kaitsevöönd rööpa välimisest servast. Mäeeraldisele nimetatud kitsendused ei ulatu.
Taotletavast Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku
liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldisel, asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia
albifrons (valgelaup-rabakiil, tunnus KLO9200972) leiukoht.
Taotletava mäeeraldise piirist vahetult läänes ja põhjas paikneb OÜ-le Elektrilevi kuuluv
elektriõhuliin 35 – 110 kV kõrgepingeliini 35Kv AS-70 (tunnus 8047670) kaitsevöönd.
Mäeeraldisele kõige lähemalt 30 m kaugusel asub elektrimaakaabelliini AJ12942:TOP (tunnus
KKL118256104) kaitsevöönd.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult idasse jääb kaevandamise tulemusena tekkinud tehisvee-
kogu Männiku järv (tunnus VEE2006020, üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
veekogu), millele on määratud 100 m laiune kalda piiranguvöönd.
Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kogu ulatuses
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764), Männiku linnaku pv
(tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820) piiranguvöönditega.
Lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusele loodesse Tooma tee
35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) andmetel on maardlat uuritud 48 korral,
millest käesolevale taotlusele asjakohaseim on 2021. a. teostatud uuring. Uuringu tulemused on
esitatud aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Vastavalt geoloogilise baaskaardi andmetele on aluspõhja pealispinna abs kõrgus vahemikus
20 – 30 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu
(O3kh1) savikas lubjakivi ja mergel.
Pinnakatte ülemise osa moodustavad Pleistotseeni ladestiku Järva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu (Q1jrVr_fg) viimase jääkatte hääbumisel kuhjunud glatsiofluviaalsed setted (liiv,
kruus, veerised, munakad).
Maapinna abs kõrgused jäävad kõrguste 48,6 – 52,4 m vahemikku (keskmiselt 50,5 m). Katendi
paksus mäeeraldisel on 0,3 – 2,0 m (keskmiselt 0,9 m) ning on esindatud oranžika-
roostepruunika mullaseguse huumuserikka liivana.
Taotletaval mäeeraldisel lasuv kasulik kiht koosneb glatsiofluviaalse päritoluga erineva
terasuurusega liivast (ehitusliiv), mille terasuurus sügavuse suunas järk-järgult väheneb ning
liiv muutub värvuselt beežist halliks. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 3,3 – 17,6 m
(keskmiselt 11,6 m). Kasuliku kihi lamami moodustab hall savikas aleuriit ja savi.
Veetase asub maapinnast 5,1 – 7,4 m (keskmiselt 6,3 m) kõrgusel, jäädes abs kõrguste
44,5 – 45,4 m vahemikku (keskmiselt 45,1 m). Mäeeraldisel lasuva ehitusliiva keskmised
kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 3.1. Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku maardla asub,
levib jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni
mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist
ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Liiva kaevandamise mõju põhjaveele on minimaalne.
Maavara Ehitusliiv
Veepealne
Liiva sisaldus (0,063 – 31,5 mm), % 94,3 – 96,5 (keskmine 95,6)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % -
Savi- ja tolmosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 3,5 – 5,7 (keskmine 4,4)
Veealune
Liiva sisaldus (0,063 – 31,5 mm), % 95,1 – 97,1 (keskmine 96,1)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % -
Savi- ja tolmosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,6 – 4,9 (keskmine 3,9)
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,96 ha.
Mäeeraldise kuju tõttu ei ole kõige alumine täiteliiva varu (plokk 202 aT) kaevandatav ning
seetõttu on mäeeraldisega hõlmatud vaid ehitusliiva plokid 200 ja 201 aT. Plokk 200 aT on
mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses, kuid plokk 201 aT on hõlmatud 0,8 ha suurusel alal
taotletava mäeeraldise lääneosas, kus see külgneb Talteri liivakarjääri mäeeraldisega, et tagada
kaevandatud maa otstarbekam korrastamine. Seega on mäeeraldise lamam piiritletud ehitusliiva
plokkide 200 ja 201 aT lamamite järgi.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
osaliselt mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Kaevandamisel ei tule nõlvatervikut jätta
mäeeraldise lõunaküljele, kus taotletav Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis piirneb Talteri
(keskkonnaloa nr KMIN-102) ja Liivalaia III (keskkonnaloa nr KMIN-099) liivakarjääridega.
Taotletaval mäeeraldisel leiduva ehitusliiva (ja katendi) ohutuks nõlvuseks veepealses osas on
arvestatud nõlvusega 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on
tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Ehitusliiva varu kogused Männiku XX liivakarjääris (seisuga 31.12.2022)
Kaevandatav
Plokk Pindala, ha Taotletav varu, tuh m3 Kadu, tuh m3
varu, tuh m3
200 aT 1,96 103,0 27,0 76,0
201 aT 0,80 67,0 35,0 32,0
Kokku 170,0 62,0 108,0
Männiku XX liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks, keskmise aastase kaevandamise
mahuga 20 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 20 tuh m3 ammendatakse karjäär
ca 5 – 6 aastaga ning keskkonnaloa kehtivuse jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
Kui selgub, et mäeeraldisel ei jõuta kehtiva keskkonnaloa jooksul varu ammendada, tuleb
alal kehtivat keskkonnaluba pikendada või taotleda alale uus luba.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XX liivakarjääris on võrdlemisi soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda Järvistu teed, katendi paksus mäeeraldisel on väike ning
kasuliku kihi paksus on suur ja on väljatav veetaset alandamata.
Kasulikku kihti katva katendi paksus on 0,3 – 2,0 m (keskmiselt 0,9 m) ning selle kogumaht
mäeeraldisel on ca 18,6 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb mäeeraldiselt langetada alal kasvavad
puud ning võsa, juurida kännud ning koorida kattekiht. Katend on otstarbekas eemaldada järk-
järgult mäetööde arenedes ning ladustada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Mäeeraldiselt
eemaldatud katendit on otstarbekas kasutada kaevandatud ala bioloogilisel korrastamisel.
Korrastamistöödeks mittevajalik katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist, selle kuju ning kasuliku kihi paksust, tuleb
kasulik kiht väljata ühe või kahe astmega, sõltuvalt valitavast tehnoloogiast, veetaset
alandamata. Veepealse varu väljamiseks kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit,
veealuse varu väljamiseks ekskavaatorit ja/või pinnasepump-süvendajat. Veepealse ehitusliiva
varu väljamisel saab kaevise laadida otse kalluritele ning karjäärist välja transportida. Veealune
varu tuleb väljates jätta vallidesse nõrguma – peale nõrgumist saab materjali kalluritele laadida.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi.
Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv
(tunnus 3714764), Männiku linnaku pv (tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus
3714820) piiranguvöönditega.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XX liivakarjääris kaevandamisel tekib müra
peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav
müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Männiku XX liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel
maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(700) = 49 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates
elamutes Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373)
kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 49 dB, mis jääb
kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Silmas tuleb pidada, et arvutustes pole arvestatud ühegi
müra levikut takistava meetmega ning ka seda, et elamute ja karjääri vahel kulgeb Tallinn-Saku
kõrvalmaantee ning ka raudtee. Sellest tulenevalt pole põhjust eeldada, et kavandatava
tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme levimist ega piirnormide ületamist
lähimate majapidamiste õuealadel. Ülenormatiivne müra levib reeglina peamiselt karjääriala
piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m raadiuses. Arvutuse kohaselt ei ole
täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire
rakendamine vajalik.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 20 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,0180 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Männiku XX liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavast mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku liivakarjääri (KMIN-135)
mäeeraldisel, asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil,
tunnus KLO9200972) leiukoht. Liigi kaitse tegevuskava andmetel on liigi levila Lääne-
Euroopas katkendlik ja arvukus väheneb. Liiki ohustab peamiselt veekogude reostumine ja
veerežiimi muutused.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus minimeeritud ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Männiku XX liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu
kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud
maa korrastamiseks. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
Tehnilise korrastamise töödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel,
paralleelselt kaevandamisega, ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Korrastamisprojektiga määratakse täpsemad lahendused kaevandatud maa korrastamiseks.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Männiku XX liivakarjääris on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks tehis-
veekoguks ning metsamaaks. Mäeeraldisele tekib kaevandamise tulemusena veekogu ca 0,8 ha
suurusele alale ning see ühineks Talteri liivakarjääri (keskkonnaloa nr KL-509103) tekkinud
seisuveekoguga. Ülejäänud mäeeraldis tuleb korrastada metsamaaks (ca 1,16 ha).
Kaevandatud maa korrastamisel metsamaaks tuleb veenduda, et põhjavesi jääks maapinnast
vähemalt 0,7 m sügavusele – seega on ammendatud ala täitmiseks vajaliku materjali kogus
minimaalselt 8 tuh m3. Korrastamisel on otstarbekas kasutada maksimaalses ulatuses katendist
tulevat materjali kui ka teisi inertseid püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud
mahud ja täitmiseks vajalikud materjalid määratakse korrastamise projektis. Tehnoloogilise
korrastamise tööd on mõistlik teha järk-järgult paralleelselt kaevandamisega.
Männiku XX liivakarjääri korrastamise eeldatav maksumus jääb tasemele 3 000 eur/ha ehk
summaarselt ca 6 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Risto Tralla /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ C.B.A.
Juhatuse liige
Taotluse koostas 30.03.2023. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
27. mai 2022 nr 1-17/22/1177
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
Osaühing C.B.A. esitas Maa-ametile Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva tarbevaru osalise
ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva ja täiteliiva tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud
09.05.2022, kirja registreerimise nr 9-3/22/1694-5). Aruanne on koostatud geoloogiliste uuringute
tulemuste alusel (Keskkonnaamet on 17.04.2020 andnud Männiku XX uuringuruumis geoloogilise
uuringu loa nr HARMG-155).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1., 2., 3., 4., 5. ja 6. plokk), mis paiknevad Harju
maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleval katastriüksusel Viimsi metskond 252 (tunnus 71801:001:1416), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse
tarbevaru 95., 129. ja 197. plokkidega, hõlmates olemasolevaid plokke osaliselt. Aruandes
moodustatud plokid paiknevad täielikult Männiku XX uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt Männiku järve (keskkonnaregistri kood
VEE2006020) ja nimetu tehisjärve (keskkonnaregistri kood VEE2006090) kalda
piiranguvöönditega. Männiku järv on keskkonnaregistri kohaselt tekkinud kaevandamise
tulemusena ja jääb Männiku liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale. Nimetu tehisjärv
kattub maardlaga. Järvede ning nendega seotud piiranguvööndite alad ei ole korrastatuks
tunnistatud ning moodustatud varuplokkide aladel rakendatakse veeseaduse § 120 lõikes 1 ja
looduskaitseseaduse § 37 lõikes 4 sätestatud erisusi.
Aruandes moodustatud 4. ja 6. ploki põhjapoolsemat lahustükki läbib 35-110 kV elektriõhuliin
35K-19:(L35055), 4. – 6. plokid on moodustatud elektriõhuliini kaitsevööndisse. Aruandele on
lisatud Elektrilevi OÜ kooskõlastus, mille kohaselt tuleb elektriõhuliini kaitsevööndis
kaevandamine kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku linnak,
Männiku harjutusväli ja Männiku lasketiir piiranguvöönditega. Aruandele on lisatud
Kaitseministeeriumi kooskõlastus.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva ja täiteliiva
kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2021
keskkonnaregistri maardlate nimistus Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada
aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,96 ha – 103 tuh m3 (aruandes 1. plokk),
1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,29 ha – 81 tuh m3 (aruandes 2. plokk, osaliselt
aruande 1. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),
1.3 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,96 ha – 167 tuh m3 (aruandes 3. plokk, aruande 1.
ja 2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),
1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,32 ha – 19 tuh m3 (aruandes 4. plokk),
1.5 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,20 ha – 21 tuh m3 (aruandes 5. plokk, osaliselt
aruande 4. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),
1.6 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,32 ha – 18 tuh m3 (aruandes 6. plokk, aruande 4.
ja 5. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks osaühingule C.B.A., OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Saku vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku XX uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021)
Töö nr 20/3134
Tallinn 2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 3
ANNOTATSIOON
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2021).
Aruanne ühes köites, teksti 26 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa ja digitaalsed lisad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn.
Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
uuringuloa HARMG-155 alusel. Uuringuruum teenindusala pindalaga 2,28 ha asub asub
Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Viimsi metskond 252 (katastritunnus
71801:001:1416, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitseja on Keskkonna-
ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva ammendamata maavara
levikut, paksust, kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamis-
tingimusi. Geoloogilise uuringu käigus rajati 4 puurauku. Puuraukudest võeti kokku 27
proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Kasulikku kihti iseloomustavad 26
proovi. Teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 1000.
Uuringuruumi katendi paksus on 0,3 - 2,0 m (keskmiselt 0,9 m). Moodustatud plokkide
kasuliku kihi materjal kvalifitseerub ehitus- ja täiteliivana nii veepealses- kui ka
veealuses plokis. Veepealsete ja veealuste plokkide vahepiiriks on võetud keskmise
veetaseme abs kõrgus 45,1 m. Ehitusliiva paksus on uuringuruumi piires 3,3 - 17,6 m.
Veepealse ehitusliiva kihi paksus on 3,3 - 6,6 m, veealuse ehitusliiva kihi paksus on kuni
11,0 m. Veealuse täiteliiva kihi paksus 2,0 - 12,7 m. Kasuliku kihi lamami moodustab
savikas aleuriit ja savi.
Uuringu tulemuste alusel eraldati kuus maavaravaru plokki:
- plokk 1 (pindala 1,96 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 103 tuh m3;
- plokk 2 (pindala 1,29 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 81 tuh m3 (osaliselt
ploki 1 aT lamamis);
- plokk 3 (pindala 1,96 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 167 tuh m3 (osaliselt
ploki 1 aT ja 2 aT lamamis);
- plokk 4 (pindala 0,32 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 19 tuh m3 (elektri-
liini kaitsevööndis);
- plokk 5 (pindala 0,20 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 21 tuh m3 (elektri-
liini kaitsevööndis, osaliselt ploki 4 aT lamamis);
- plokk 6 (pindala 0,32 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 18 tuh m3 (elektriliini
kaitsevööndis, plokkide 4 aT ja 5 aT lamamis).
Uued moodustatud plokid kattuvad osaliselt keskkonnaregistris arvel olevate aktiivse
tarbevaru plokkide 95, 129 ja 197. Kattuvate plokkide jääkvaru ja pindala:
- plokk 95 (pindala 0,54 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 29 tuh m3;
- plokk 129 (pindala 14,33 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 422 tuh m3;
- plokk 95 (pindala 2,21 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 442 tuh m3;
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele
võtmiseks seisuga 01.01.2021. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 4
maardlate nimistusse ja Tallinna-Saku liivamaardla registrikaarti (nr 0109) sisse viia
vastavad muudatused.
Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla, Männiku XX
uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, geoloogiline uuring.
Koostas: Annika Vohta
/allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS........................... 8
3. MAARDLA UURITUS ..................................................................... 10
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ... 12
4.1 Puuraukude rajamine ....................................................................................... 12
4.2 Proovide võtmine ............................................................................................ 12
4.3 Topograafilised tööd ....................................................................................... 13
4.4 Laboratoorsed uuringud .................................................................................. 13
4.5 Kameraaltööd .................................................................................................. 13
4.6 Uuringu keskkonnamõju ................................................................................. 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED................................................................................... 15
5.1 Geoloogiline ehitus ......................................................................................... 15
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................................... 16
6. MAAVARA KVALITEET ............................................................... 18
7. VARU ARVUTUS ............................................................................. 20
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................ 22
8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................... 22
9. KOKKUVÕTE .................................................................................. 24
10. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 25
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba nr HARMG-155 .......................................................... 27
2. Puuraukude kataloog ............................................................................................ 30
3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused.................................................................. 33
4. Puuraukude likvideerimise akt ............................................................................. 37
5. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (EVS-EN 933-1) ............ 40
6. Labori katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER).......................................... 44
7. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............... 48
8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 50
9. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 52
10. Maavaravaru koguse koondtabel .......................................................................... 56
11. OÜ Elektrilevi kooskõlastus ................................................................................. 58
12. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ........................................................................ 60
13. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...................................................................... 63
Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 6
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’. Mõõtkava hor. 1 : 1000, vert. 1 : 200
DIGITAALSED LISAD
1. Moodustatud plokkide ruumikujud.
2. Samakõrgusjooned:
- Lamam plokid 2-5.dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned);
- Lamam plokid 3-6.dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned);
- Katend.dgn (katendi lamami samakõrgusjooned);
- Maapind.dgn (maapinna samakõrgusjooned).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 7
1. SISSEJUHATUS
Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
Osaühing C.B.A. tellimusel keskkonnaameti 17.04.2020. a väljastatud geoloogilise
uuringuloa HARMG-155 alusel (tekstilisa 1).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus,
kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis
võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda antud maa-alale
maavara kaevandamise luba. Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati puurmasinaga 4
puurauku. Uuringupunktidest võeti kokku 27 proovi terastikulise koostise määramiseks.
Hüdrogeoloogiliste uuringute raames mõõdeti kõigis puuraukudes veetasemed. Proovid
analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumites. Uuringuruumi
teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 1000.
Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 14.10.2020. a mäeinsener
Annika Vohta. Topograafilise mõõdistamise tegi 25.08.2020. a geodeet Arles Tehu.
Geoloogilise uuringu aruande ja graafilised lisad koostas mäeinsener Annika Vohta.
Maavaravaru jääkvaru uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi,
järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (RT I, 06.03.2020, 6).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Männiku XX uuringuruum, pindalaga 2,28 ha, asub Harju maakonnas Saku vallas
Männiku külas. Uuringuruum hõlmab kinnistut Viimsi metskond 252 (katastritunnus
71801:001:1416, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringuruumi teenindusalast idas asub Männiku liivakarjäär kinnistu (katastritunnus
71801:001:0183), lõunasse jääb Männiku harjutusväli kinnistu (katastritunnus
71801:001:0982) ning põhjast piirneb Karjääri tee (katastritunnus 71801:001:1504),
Karjääri tee 5 (katastritunnus 71801:001:0788) ja Liivalaia karjäär 2 (katastritunnus
71801:001:0001) kinnistutega.
Uuringuruumi idaserv külgneb AS-i Silikaat Männiku liivakarjääriga (KMIN-135),
lõunaserv külgneb Osaühing C.B.A. Liivalaia III liivakarjääriga (KMIN-099) ja AS-i
YIT Eesti Talteri liivakarjääriga (KMIN-102).
Uuringuruumist 6 - 7 m kaugusele põhja- ja läänesuunda jääb mitteavalik Järvistu tee
(tunnus 7180355), mis läheb põhjaosas avalikuks teeks. Ligikaudu 90 - 140 m kaugusele
läänesuunda jääb Tallinn-Saku kõrvalmaantee (tunnus 11340).
Uuringuruumist läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele
mõlemale kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee/rööpa välimisest servast. Tallinn-Saku-
Laagri maanteega paralleelselt kulgeb Telia Eesti AS maismaa sideehitis (tunnus
132405506) 1 m laiuse kaitse-vööndiga.
Uuringuruumi teenindusalast ~15 m kaugusel idas, Männiku karjääris, asub III
kategooria kaitsealuse liigi valgelaup rabakiil (Leucorrhhinia albifrons) (tunnus
KL09200972) elupaik.
Männiku XX uuringuruumi teenindusalast idasse jääb kaevandamise tulemusel tekkinud
Männiku järv (tunnus VEE2006020, üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
veekogu) 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja
veekaitsevöönd 10 m. Uuringuruumiga kattub kalda piiranguvöönd ja ehituskeelu-
vöönd. Samuti kattub nimeta tehisjärvega (tunnus VEE2006090) kalda
piiranguvööndiga. Keskkonnaregistri andmetel on mõlemad tehisveekogud
kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu, millele rakendatakse Veeseaduse § 120
lg 1.
Uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega
(tunnused: 33, 37 ja 51). Uuringuruum kattub osaliselt Elektrilevi OÜ elektriõhuliin
35 - 110 kV kõrgepingeliini 35K-19:(L35055) (tunnus KP55461092) kaitsevööndiga –
kaitsevööndi laius 25 m liini teljest. Läänest piirneb uuringuruum elektrimaakaabelliini
Männiku lasketiir:TOP (tunnus KKL118256104) kaitsevööndiga (1 m liini teljest).
Uuringuruumi teenindusala pindala on 2,28 ha, mille ligikaudsed mõõtmed on
50 m × 550 m. Ala läbib kaks kruusateed. Uuringuruumi näol on tegemist suuremas osas
metsamaaga. Uuringuruumi looduslik reljeef on vahelduv, kus maapinna abs kõrgused
jäävad kõrgustele 48,6 - 52,4 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 9
Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6334 (Tallinn). Ala keskosa
geograafilised koordinaadid on 59 20' 43,88'' pl ja 24 42’ 17,56'' ip.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 10
3. MAARDLA UURITUS
Uuringuruum piirneb lõunast ja idast Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1262,55 ha
suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning
varu ümberhindamisi kokku neljakümne viiel (45) korral. Uuringuruum vahetus
läheduses on tehtud järgmised uuringud mida on käesolevas aruandes kasutatud:
- Remmel, S., 1980. Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlblike liivade otsimistöödest
Tallinna liivamaardlast edela pool. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3719;
- Remmel, S., jt, 1982. Aruanne Tallinna liivamaardla Saku uuringuala eeluuringu
tulemustest (vene keeles). Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3909;
- Jürgenson, V. 1998. Tallinn-Saku liivamaardla Liivalaia-II karjäärivälja uuringu
aruanne. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. EGF 6008;
- Sinisalu, R., 2003. Tallinn-Saku liivamaardla Talteri uuringuala ehitusliiva uuring.
OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7490;
- Kattai, V., Kotenjov, R., 2009. Liivalaia III mäeeraldise lamamis Tallinna-Saku liiva-
maardlas täiendava varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.04.2009). OÜ
Inseneribüroo STEIGER. EGF 8132;
- Kukk, M., 2012. Tallinna-Saku liivamaardla Talteri mäeeraldise piires ehitusliiva ja
täiteliiva varu arvutus (varu seisuga 01.01.2012.a). OÜ Mäebüroo Nord. EGF 8397;
- Kaasik, C., 2019. Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 143, 144 ja
145 varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2019. a). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 9091;
- Kask, A., 2020. Geoloogilised uuringud Männiku XIX uuringuruumis (varu arvutatud
seisuga 15.06.2020. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9343.
Lisaks eelmainitud uuringutele on kasutatud OÜ C.B.A. esitatud Liivalaia III
liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlust.
Eeltoodud uuringutest jäävad lähimad puuraugud Männiku XX uuringuruumist
lõunasse, Talteri liivakarjääri põhjaossa, Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa põhjaossa ning uuringuruumist põhjas Männiku XIX uuringuruumi alale.
Uuringuruumi iseloomustamiseks on kasutatud AS TREV-2 Grupp 2020. a uuringu
puurauke PA-1, PA-6, PA-7, PA-8, Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a uuringu puurauke
PA-16, PA-17 ja PA-18, Eesti NSV Geoloogia Valitsuse 1980. a uuringu puurauke PA-
57, PA-78, PA-83 ja 1982. a uuringu puurauke PA-92 ja PA-95 ja Eesti NSV Geoloogia
Valitsuse 1998. a puurauk PA-98-9 (joonis 3.1).
Tabel 3.1 Männiku XX uuringuruumi vahetus läheduses asuvate varasemate puuraukude
andmed
Puuraugu nr Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Rajamise kuupäev
PA-1 0,7 23,3 12.05.2020.a.
PA-6 1.0 19.0 14.05.2020.a.
PA-7 0,9 18,1 15.05.2020.a.
PA-8 0,6 18,4 15.05.2020.a.
PA-16 0,4 10,1 10.2002.a.
PA-17 0,5 11,5 10.2002.a.
PA-18 0,4 11,6 10.2002.a.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 11
Puuraugu nr Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Rajamise kuupäev
PA-98-9 0,6 7,9 05.1998.a.
PA-92 0,4 18,1 04.1980.a.
PA-95 0,3 16,2 04.1980.a.
PA-57 0,4 16,6 01.1980.a.
PA-78 0,6 15,4 01.1980.a.
PA-83 0,5 14.0 01.1980.a.
Joonis 3.1 Varasemate uuringupuntkide asukohaskeem (alus: Maa-ameti WMS teenus,
2020)
Uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 0109) aktiivse
tarbevaru plokkidega 95, 129 ja 197.
Tabel 3.2 Tallinna-Saku liivamaardlaga kattuvate plokkide andmed (registrikaart 0109,
seisuga 01.01.2022)
Plokk Pindala, ha Keskmine paksus, m Varu, tuh m3
95 aT 0,55 7,8 41,0
129 aT 14,38 8,2 429,0
197 aT 2,21 19,6 442,0
1
aT – aktiivne tarbevaru
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 12
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Keskkonnaameti 17.04.2020. a väljastatud geoloogilise uuringu loas (HARMG-155),
kehtivusajaga kuni 16.04.2022. a, on lubatud uurimissügavuseks kuni 25 meetrit.
Uuringu loaga on lubatud rajada kuni 10 puurauku. Hüdrogeoloogilistest töödest on
lubatud veetasemete mõõtmised.
4.1 Puuraukude rajamine
Enne uuringu tegemist oli teada, et uuritavaks materjaliks saab olema eelkõige väga
peeneteraline kuni keskmiseteraline liiv kruusateradega. Eelmainitu tõttu tehti uuring
puurmasinaga kuni kasuliku kihi lamamini või uuringu loas lubatud sügavuseni.
Kasuliku kihi lamam avati kõigis puuraukudes.
Puurimistööd teostas Osaühing Geotehnika Inseneribüroo G.I.B puurmasinaga GM 65
GTT. Tigupuurimise meetodil pika tigupuuriga puuriti maavara kvaliteedi ja kasuliku
kihi leviku hindamiseks välitöö käigus 4 puurauku (Pa-1…Pa-4), mille sügavused jäid
vahemikku 16,1 - 23,0 meetrit (keskmine 19,8 m).
Puurtööde üldmetraaž oli 79,2 meetrit. Männiku XX uuringuruumi rajatud uuringuvõrk
vastab tarbevaru uurituse tasemele, ehk puuraukude vaheline kaugus ei ületa 200 meetrit,
varieerub valdavalt vahemikus 150 - 160 m. Kõikides uuringupunktides fikseeriti
põhjavee ilmnemisel selle tase ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks,
iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Veeproove ei võetud. Kõikide puuraukude
asukohad on näidatud graafilisel lisal 1.
4.2 Proovide võtmine
Välitööl võeti 27 proovi terastikulise
koostise määramiseks. Proovid on
võetud kogu kasuliku kihi ulatuses
litoloogiliste erimite kaupa pikkusega
0,4 - 4,5 m (keskmine 2,6 m),
proovitud üldpikkus 71,3 m. Proovid
võeti puuraukudest vahedeta, kogu
kasuliku kihi ulatuses. Proovi
materjal võeti kasuliku kihi intervalli
ulatuses ühtlaselt, segati ja pandi
proovikotti (foto 3.1).
Foto 3.1 Männiku XX uuringuruumi
proov PA-2-1 59˚20'2,59'' pl,
24˚42'11,84'' ip (Vohta, Annika;
14.10.2020. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 13
4.3 Topograafilised tööd
Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 25.08.2020. a.
Mõõdistamistööd (GPS-mõõdistus) tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas
1 : 1000. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000
süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i
(litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde
seletuskirjas (tekstilisa 8).
4.4 Laboratoorsed uuringud
Kõik terastikulise koostise määramise proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER
laboratooriumis (EAK L202). Liiva terastikulise koostise määramiseks kasutati
standardile EVS-EN 933-1 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 63; 31,5; 16; 8; 4; 2; 1;
0,5; 0,25; 0,125; 0,063 mm. Vastavalt geoloogilise uuringu korrale lisati sõelad 125; 80;
40; 20; 12,5; 6,3 mm. Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud
tekstilisades 5 - 6.
4.5 Kameraaltööd
Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute
andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks,” mille alusel liiva kästiletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele
põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%.
Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täiteliiva.
Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan koos
geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised
läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i. Pinnamudelid ja mahu-
määrangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga.
4.6 Uuringu keskkonnamõju
Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, puuraukude
rajamine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda.
Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Tööde teostamiseks kasutatud puurpink oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga ei
kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks
eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Puuraugud likvideeriti koheselt pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, samast kohast välja tõstetud
materjaliga (foto 4.1). Likvideeritud puuraukude ümbruses maapind tasandati ja viidi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 14
võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda. Likvideerimise kohta on koostatud
akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (tekstilisa 4).
Foto 4.1 Likvideeritud puurauk Pa-3 59˚20'5,41'' pl, 24˚42'21,71'' ip (Vohta, Annika;
14.10.2020. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 15
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
5.1 Geoloogiline ehitus
Vastavalt geoloogilise baaskaardi andmetele on aluspõhja pealispinna kõrgus vahemikus
20 - 30 m (Maa-amet 2020). Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Kahula kihistu (O3kh1) savikas lubjakivi ja mergel.
Pinnakatte ülemise osa moodustavad Pleistotseeni ladestiku Järva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu (Q1jrVr_fg) viimase jääkatte hääbumisel kuhjunud glatsiofluviaalsed setted
(liiv, kruus, veerised, munakad) (joonis 5.1).
Joonis 5.1 alus: Pinnakatte levik Männiku XX uuringuruumi ümbruses (Maa-ameti
WMS teenus, 2020)
Maapinna absoluutkõrgused jäävad kõrgustele 48,6 - 52,4 m (keskmiselt 50,5 m).
Uuringuruumi katendi paksus on 0,3 - 2,0 m (keskmiselt 0,9 m). Katend on esindatud
oranžika-roostepruunika mullaseguse huumuserikka liivana, v.a puuraugus PA-3 kus
esineb tumepruun mullasegune liiv.
Uuritud ala kasulik kiht koosneb glatsiofluviaalse päritoluga erineva terasuurusega
liivast, mille terasuurus sügavuse suunas järkjärgult väheneb ning liiv muutub värvuselt
beežist halliks (foto 5.1 ja 5.2). Põhjavee tasemest kõrgemal olev lasund vastab
kasutusala poolest ehitusliivale (savi-tolmuosakeste sisaldus valdavalt ~4,4% piires).
Ehitusliiva levib ka põhjavee tasemest allpool puuraukudes PA-1 ja PA-2 ning läheb
järk-järgult üle täiteliivaks puuraukudes PA-3 ja PA-4. Alumises täiteliiva osas esineb
peeneteraline ja väga peeneteraline liiv ning sügavuse suunas muutub liiv aleuriitsemaks
ja savikamaks. Ehitusliiva paksus on uuringuruumi piires 3,3 - 17,6 m. Veepealse
ehitusliiva kihi paksus on 3,3 - 6,6 m, veealuse ehitusliiva kihi paksus on kuni 11,0 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 16
Veealuse täiteliiva kihi paksus 2,0 - 12,7 m. Kasuliku kihi lamami abs kõrgused on
vahemikus 31,1 - 34,5 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall savikas aleuriit ja savi.
Foto 5.1 PA-1 esineb beežikas
keskmiseteraline liiv 59˚20'3,87'' pl, Foto 5.1 PA-3 esineb hall peeneteraline
24˚42'1,38'' ip (Vohta, Annika; liiv 59˚20'5,41'' pl, 24˚42'21,71'' ip
14.10.2020. a) (Vohta, Annika; 14.10.2020. a)
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku liivamaardla asub, levib ligi 60 km2 suurusel alal
jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni
mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest dreenib ala Vääna jõe
Pääsküla lisajõgi, lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna
oja, põhjast Ülemiste järv. Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja
liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas.
Maa-ameti kaardirakenduses oleva hüdrogeoloogia kaardi 1:400 000 alusel levivad
kavandatava tegevuse alal karbonaatsed kivimid veeandvusega 2,0 - 5,0 l/s*m. Kogu
liiviku alal toitub põhjavesi sademetest. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja
(Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka
lõuna ja ida suunas. Looduslikes oludes paiknes veetase liivades 1 - 3 m sügavusel
maapinnast järgides maapinna reljeefi.
Hüdrogeoloogilistest töödest käesoleva uuringu raames fikseeriti põhjavee tase kõikides
puuraukudes. Veetase asub maapinnast 5,1 - 7,4 m (keskmiselt 6,3 m) kõrgusel, asudes
absoluutkõrgustel 44,5 - 45,4 m (keskmiselt 44,9 m). Kasulik materjal on esindatud nii
veepealse kui ka veealuse varuna.
Tallinna-Saku liivamaardla on pideva kaevandamise mõju all, millest tulenevalt on
kaevandamise tagajärjel tekkinud mitmed järved. Talteri ja Talteri II liivakarjääride
markšeiderimõõdistamisel mõõdetud veetaseme abs kõrgus on 44,64 m (seisuga
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 17
15.04.2019). Männiku veetaseme seire alusel on 02.11.2020 a seisuga Männiku järves
veetaseme abs kõrguseks 45,32 m. Mäeeraldise „Männiku liivakarjäär“ piirkonda
moodustunud veekogu veetasemeks mõõdeti AS-i TREV-2 Grupp uuringu käigus
19.05.2020. a seisuga 45,48 m. Käesoleva töö puhul on otstarbekas arvestada keskmise
veetaseme määramisel piirkonnas esinevate kaevandatud alade stabiliseerunud
veetasemete järgi. Eelmainitud andmete põhjal on piirkonna keskmiseks veetasemeks
45,1 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 18
6. MAAVARA KVALITEET
Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2020. a geoloogilise uuringu
puuraukudest võetud proovide tulemusi. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused
ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 5 ja kokkuvõtlikud tulemused on
tabelis 6.1. Kokku on uuringuruumi piires kasutatud kasuliku kihi iseloomustamiseks ja
kvaliteedi määramiseks 27 proovi laboratoorsete analüüside tulemusi, millest kasulikku
kihti jääb 26.
Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad kaevanditest võetud kasulikule kihile vastava 26
proovi põhjal EVS-EN 933-1 standardi alusel on kruusa sisaldus moodustatud
uuringuruumis 0%. Liiva sisaldus on 62,3 - 97,4% (keskmiselt 91,4%) ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on vahemikus 2,6 - 37,7% (keskmiselt 8,6%).
Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Männiku XX uuringuruumis
Maavara Täiteliiv
Proovide arv 26
Proovide pikkus, m 70,9
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 62,3 - 97,4 (keskmine 91,4)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % –
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,6 - 37,7 (keskmine 8,6)
Laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal kvalifitseerub uuringuruumi piires
lasuv maavara ehitusliivale (51%) esitavatele nõuetele ja täiteliivale (49%) esitavatele
nõuetele. Eraldatud on veepealsed ja veealused plokid. Veepealne plokk vastab
ehitusliiva nõuetele. Veealune maavavaru jaguneb ehitus- ja täiteliiva plokiks. Plokkides
kasutatavate proovide jaotus on välja toodud tekstilisas 5.
Kasuliku materjali põhinäitajad veepealses ehitusliiva plokis on toodud tabelis 6.2.
Liivalasundi veepealse ehitusliiva osas on valdavateks fraktsioonideks keskmiseteralise
liiva fraktsioon (0,250 - 0,500 mm), kus liiva keskmine sisaldus 39,4%. Kruusa
fraktsiooni ei esine. Aleuriidi ja savi fraktsiooni (<0,063 mm) sisaldus on ehitusliivas
kuni 6% (vahemikus 3,5-5,7%, keskmiselt 4,4 %).
Tabel 6.2 Kasuliku materjali põhinäitajad veepealsetes ehitusliiva plokkides
Maavara Ehitusliiv
Proovide arv 9
Proovide pikkus, m 20,6
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 94,3 - 96,5 (keskmine 95,6)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % –
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 3,5 - 5,7 (keskmine 4,4)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 19
Kasuliku materjali põhinäitajad veealuses ehitusliiva plokis on toodud tabelis 6.3.
Liivalasundi veealuses ehitusliiva osas on valdavateks fraktsioonideks peeneteralise
liiva fraktsioon (0,125 - 0,250 mm), kus liiva keskmine sisaldus 55,3%. Kruusa
fraktsiooni ei esine. Aleuriidi ja savi fraktsiooni (<0,063 mm) sisaldus on ehitusliivas
kuni 5% (vahemikus 2,6 - 4,9%, keskmiselt 3,9%).
Tabel 6.3 Kasuliku materjali põhinäitajad veealustes ehitusliiva plokkides
Maavara Ehitusliiv
Proovide arv 6
Proovide pikkus, m 16,4
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 95,1 - 97,1 (keskmine 96,1)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % –
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,6 - 4,9 (keskmine 3,9)
Kasuliku materjali põhinäitajad veealuses täiteliiva plokis on toodud tabelis 6.4.
Liivalasundi veealuses täiteliiva osas on valdavateks fraktsioonideks peeneteralise liiva
fraktsioon (0,125 - 0,250 mm), kus liiva keskmine sisaldus 54,9%. Kruusa fraktsiooni ei
esine. Aleuriidi ja savi fraktsiooni (<0,063 mm) sisaldus on täiteliivas kuni 37,7%
(vahemikus 4,6 - 37,7%, keskmiselt 10,8%). Savi- ja tolmu sisaldus on kõrge ainult ühes
proovis, mis asub puuraugu (PA-4) viimases kasuliku kihti arvestatud intervallis ning on
arvestatud sisse lamami ühtlustamiseks. Ilma eelmainitud proovita on savi- ja tolmu
keskmine sisaldus 8,9%.
Tabel 6.4 Kasuliku materjali veealustes täiteliiva plokkides
Maavara Täiteliiv
Proovide arv 15
Proovide pikkus, m 33,9
Loodusliku materjali koostise näitajad
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 62,3 - 95,4 (keskmine 89,2)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % –
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 4,6 - 37,7 (keskmine 10,8)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 20
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000 (graafiline lisa 1) ja
2020. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute
tulemused. Kasuliku kihi iseloomustamiseks kasutati 2020. a nelja (4) puuraugu
andmeid (PA-1…PA-4). Lisaks on lamami koostamiseks arvestatud AS TREV-2 Grupp
tehtud 2020. a uuringu puuraukude PA-1, PA-6, PA-7 ja PA-8, Eesti NSV Geoloogia
Valitsuse 1980. a uuringu puuraugu PA-78 ja 1982. a uuringu puuraugu PA-92 andmeid.
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Nimetatud
programm arvestab maapinna, lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid
muutusi. Koostati maapinna, kattepinnase ja kasuliku kihi lasumi mudelid. Nimetatud
mudelite alusel arvutati uuringuruumi varu maht (tekstilisa 9). Eraldi arvutati ka
koostatud mudelite alusel katendi maht. Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide
piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 7 ja graafilisel lisal 1.
Mudelarvutuste (triangulatsiooni meetodi) puhul on tähtis, et kogu ploki moodustamise
ala oleks mudeliga kaetud. Väljaspool uuringuruumi ei olnud võimalik kasutada igalpool
varasemate puuraukude andmeid, siis on osaliselt kasutatud mudelite modelleerimisel
geoloogiliste andmete ekstrapoleerimist (maksimaalselt 65 m).
Plokkide moodustamisel on lähtutud esmalt maavara kvaliteedist. Eraldatud on
veepealne ja veealune plokk ning veealuse varu piires on eraldatud täiendavalt ka
täiteliiva plokk. Veepealse ja veealuse ploki vahepiiriks on võetud keskmise veetaseme
abs kõrgus 45,1 m. Elektrilevi OÜ kõrgepingeliini 35K-19:(L35055) (tunnus
KP55461092) kaitsevööndiga kattuval alal on moodustatud eraldi aktiivse tarbevaru
plokid (graafiline lisa 1, kooskõlastus tekstilisa 11). Maavarade kaevandamine
kaitsevööndis tuleb kooskõlastada hilisemalt Elektrilevi OÜ-ga. Varu arvutuse
tulemused on toodud tabelis 7.1.
Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused seisuga 01.01.2021
Plokk1 1 aT (vp) 2 aT (va) 3 aT (va) 4 aT (vp) 5 aT (va) 6 aT (va)
Pindala, ha 1,96 1,29 1,96 0,32 0,2 0,32
Kasuliku kihi
5,3 6,3 8,5 5,9 10,5 5,6
keskmine paksus2, m
Maavaravaru kogus,
103 81 167 19 21 18
tuh m3
Maavara nimetus3 EL EL TL EL EL TL
Katendi keskmine
0,9 - - 0,3 - -
paksus, m
Katendi kogus (sh
19 - - 1 - -
kasvukiht), tuh m3
1
aT – aktiivne tarbevaru; vp – veepealne, va – veealune
2
Keskmine paksus on arvutatud ploki mahu ja pindala suhtest
3
EL – ehitusliiv, TL – täiteliiv
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 21
Uued moodustatud plokid kattuvad osaliselt keskkonnaregistris arvel olevate aktiivse
tarbevaru plokkide 95, 129 ja 197. Plokkide pindala ja varu muudatused on toodud
tabelis 7.2
Tabel 7.2 Registris olevate plokkidega kattuva varu muutus
Registrikaart (seisuga
01.01.2022) Varu
Kattuvus, Pindala Varu uus,
Ploki nr muutus,
ha uus, ha tuh m3
Pindala, ha Varu tuh m3 tuh m3
95 0,55 41 0,4817 0,54 12,0 29
129 14,38 429 0,0459 14,33 7,1 422
197 2,21 442 0,0013 2,21 0,2 442
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 22
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Männiku XX uuringuruumis leiduva maavara kasutusele võtmise tingimused on head –
piirkonna teedevõrk on hea, maavara lasundi katendi paksus väike ning kasuliku kihi
kogupaksus suur.
Logistiliselt paikneb uuringuruum Tallinna linna piirist ligikaudu 2,5 km kaugusel lõuna
suunas. Ligipääs on planeeritud uuringuruumist 6 m põhjasuunda jääva Järvistu tee
kaudu, mis suubub 120 m kaugusel idas asuvale Tallinn - Saku kõrvalmaanteele.
Kasuliku kihi katendi paksus on 0,3 - 2,0 m (keskmiselt 0,9 m). Katenditegur on
uuringuruumi piires 0,05, mis näitab et kasuliku kihi ja katendi paksuste vahekord on
väga hea. Keskmise veetaseme abs kõrgus on 45,1 m. Ehitusliiva paksus on 3,3 - 17,6 m
(keskmiselt 17,7 m), sh veepealse ehitusliiva kihi paksus 3,3 - 6,6 m ning veealuse
ehitusliiva kihi paksus kuni 11,0 m. Veealuse täiteliiva kihi paksus on 2,0 - 12,7 m.
Kuna tegemist on uue alaga, siis tuleb rajada rasketehnikale sobilik infrastruktuur. Enne
kaevandamise alustamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht.
Kattekiht eemaldatakse ekskavaatoriga, vajadusel ka buldooseriga ning ladustatakse
tulevase mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem
ammendatud karjääri korrastamisel.
Veepealne varu kaevandatakse ühes astangus kas ekskavaatoriga või rataslaaduriga.
Veealust varu saab kaevandada veetaset alandamata hüdrokaevandamise tehnoloogial.
Selleks kaevandatakse kõigepealt ekskavaatoriga 2 - 4 meetrine veealune süvend,
ülejäänud osa spetsiaalse ujuva pinnasepump-süvendajaga. Veega küllastunud liiv
(pulp) pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt ettevalmistatud platsile – hüdro-
puistangusse − nõrguma, kus liigvesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Vee-
pealse varu olemasolul kuni 1 - 2 meetrit saab ka kaevandada varistamise teel.
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääri süvend korrastada veekoguks.
8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Männiku XX uuringuruumi puhul on tegemist uue alaga, kuid uuringuruum paikneb
piirkonnas, kus liiva kaevandamine on toimunud juba pikemat aega. Planeeritav tegevus
on aktiivse kaevandamistegevuse osaline laiendamine, mistõttu kaevandamise mõju on
ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine. Ala on üldiselt
kaevandamisest mõjutatud, selle tulemusel on kujunenud ka praegune Männiku järv, mille
serval kaevandamist soovitakse jätkata.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju pinna- ega põhjaveele. Häiring, mis võib
tekkida vihmavaestel perioodidel, on liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti
lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu niisutamisega. Seni juba muutunud
maastikupilti kavandatav tegevus oluliselt ei muuda. Suurenev veekogu sobib
uuringuruumiga kattuva rohevõrgustiku tuumalasse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 23
Kaevandamine Männiku XX uuringuruumis ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.
Pinnavee ja välisõhu reostuse kaitseks kasutatavad tavameetmed tagavad keskkonnaohutu
kaevandamise.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 24
9. KOKKUVÕTE
Männiku XX geoloogiline uuring teostati geoloogilise uuringu loa nr HARMG-155
alusel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada Männiku XX uuringuruumi
geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning
kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et
hiljem taotleda antud maa-alale maavara kaevandamise luba.
Männiku XX uuringuruum, pindalaga 2,28 ha, asub Harju maakonnas Saku vallas
Männiku külas. Uuringuruum hõlmab kinnistut Viimsi metskond 252 (katastritunnus
71801:001:1416, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringu tulemuste alusel eraldati kuus maavaravaru plokki:
- plokk 1 (pindala 1,96 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 103 tuh m3;
- plokk 2 (pindala 1,29 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 81 tuh m3 (osaliselt
ploki 1 aT lamamis);
- plokk 3 (pindala 1,96 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 167 tuh m3 (osaliselt
ploki 1 aT ja 2 aT lamamis);
- plokk 4 (pindala 0,32 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 19 tuh m3 (elektri-
liini kaitsevööndis);
- plokk 5 (pindala 0,20 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 21 tuh m3 (elektri-
liini kaitsevööndis, osaliselt ploki 4 aT lamamis);
- plokk 6 (pindala 0,32 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 18 tuh m3 (elektriliini
kaitsevööndis, plokkide 4 aT ja 5 aT lamamis).
Uued moodustatud plokid kattuvad osaliselt keskkonnaregistris arvel olevate aktiivse
tarbevaru plokkide 95, 129 ja 197. Kattuvate plokkide jääkvaru ja pindala:
- plokk 95 (pindala 0,54 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 29 tuh m3;
- plokk 129 (pindala 14,33 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 422 tuh m3;
- plokk 95 (pindala 2,21 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 442 tuh m3;
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele
võtmiseks seisuga 01.10.2020. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maard-
late nimistusse ja Tallinna-Saku liivamaardla registrikaarti (nr 0109) sisse viia vastavad
muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 25
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ Inseneri-
büroo STEIGER;
2. Geoloogilise uuringu luba HARMG-155;
3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/;
4. Maa-amet, 2020. Keskkonnaregistri maardlate nimistu Tallinna-Saku liivamaardla
registrikaart nr 109;
5. Riigikogu 27.00.2016 seadus, Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11);
6. 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi
ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (RT I, 06.03.2020, 6);
7. Kuslap, E. 2019. Liivalaia III liivakarjääri kaevandamise loa taotlus. OÜ
Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 19/2630;
8. Remmel, S., 1980. Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlblike liivade
otsimistöödest Tallinna liivamaardlast edela pool. Eesti NSV Geoloogia Valitsus.
EGF 3719;
9. Remmel, S., jt, 1982. Aruanne Tallinna liivamaardla Saku uuringuala eeluuringu
tulemustest (vene keeles). Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3909;
10. Jürgenson, V. 1998. Tallinn-Saku liivamaardla Liivalaia-II karjäärivälja uuringu
aruanne. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 6008;
11. Sinisalu, R., 2003. Tallinn-Saku liivamaardla Talteri uuringuala ehitusliiva uuring. OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7490;
12. Kaasik, C., 2019. Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 143, 144
ja 145 varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2019. a). OÜ
Inseneribüroo STEIGER. EGF 9091;
13. Kask, A., 2020. Geoloogilised uuringud Männiku XIX uuringuruumis (varu
arvutatud seisuga 15.06.2020. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9343;
14. Kukk, M., 2012. Tallinna-Saku liivamaardla Talteri mäeeraldise piires ehitusliiva ja
täiteliiva varu arvutus (varu seisuga 01.01.2012.a). OÜ Mäebüroo Nord. EGF 8397;
15. Kupits, K., 2008. Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi
säilitamiseks vajalikud uuringud (ajakohastatud versioon). AS Maves, Töö nr 8077;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2021) 26
16. Kattai, V., Kotenjov, R., 2009. Liivalaia III mäeeraldise lamamis Tallinna-Saku
liivamaardlas täiendava varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.04.2009). OÜ
Inseneribüroo STEIGER. EGF 8132.
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ C.B.A. (edaspidi taotleja) on liiva ja killustiku müügi ning liivakarjääride haldamisega
tegelev ettevõte, kes tegutseb Tallinna-Saku liivamaardlas asuvates Liivalaia III (keskkonnaloa
nr KMIN-099, luba kehtiv kuni 06.09.2023) ja Männiku V (keskkonnaloa nr KMIN-111, luba
kehtv kuni 27.01.20235) liivakarjäärides.
Käesolevaga soovib taotleja laiendada oma senist tegevust Tallinna-Saku maardlas (mis on
ühtlasi üheks tähtsamaks liivamaardlaks Harjumaal) asuvas Männiku karjääris ning võtta
kasutusele Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis. Taotletavalt mäeeraldiselt väljatav ehitusliiv
(plokid 200 ja 201 aT) sobib kasutamiseks Tallinna linna ja Harju maakonna ehitusprojektide
rajamiseks, ehitussegude valmistamiseks ning muusuguseks üld- ja teedeehituseks.
Tallinna-Saku maardla on riigi jaoks olulise tähtsusega, et tagada eelkõige Tallinna ja Harjumaa
ehitusobjektide varustuskindlus selleks vajaliku kvaliteediga ehitusliivaga.
Ehitusliiva aktiivne tarbevaru taotletavas Männiku XX liivakarjääris on 170 tuh m3 (sh veealune
mahus 67 tuh m3), millest kaevandatav on ca 108 tuh m3 (sh veealune mahus 32 tuh m3).
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 20/3134).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, jäädes
riikliku tähtsusega Tallinna-Saku liivamaardlasse. Mäeeraldis paikneb riigiomandisse kuuluval
Viimsi metskond 252 (tunnus 71801:001:1416, 100% maatulundusmaa) kinnistul, mille
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Männiku XX liivakarjäär on ümbritsetud teiste Tallinna-Saku liivamaardlasse jäävate
mäeeraldistega, sh Männiku harjutusväli (tunnus 71801:001:0982) kinnistule jäävate Talteri
(keskkonnaloa nr KL-509103) ja Liivalaia III (keskkonnaloa nr KMIN-099) liivakarjääridega,
Männiku liivakarjäär (tunnus 71801:001:0183) kinnistul asuva Männiku liivakarjääriga
(keskkonnaloa nr KMIN-135) ning Viimsi metskond 253 (tunnus 71801:001:1413), Viimsi
metskond 254 (tunnus 71801:001:1417) ja Karjääri tee 1 (tunnus 71801:001:0270) kinnistutel
asuva Männiku XIX liivakarjääriga (keskkonnaloa nr KL-514228).
Taotletavast mäeeraldiselt ca 7 m kaugusele põhja- ja läänesuunda jääb mitteavalik 7180355
Järvistu tee, mis läheb selle põhjaosas üle avalikuks teeks. Ligikaudu 90 – 140 m kaugusel
läänes kulgeb 11340 Tallinn-Saku kõrvalmaantee. Maanteega paralleelselt kulgeb AS-ile Telia
Eesti kuuluv maismaa sideehitis (tunnus 132405506), millele on määratud 1 m laiune kaitse-
vöönd. Mäeeraldisest läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele kehtib
30 m laiune kaitsevöönd rööpa välimisest servast. Mäeeraldisele nimetatud kitsendused ei ulatu.
Taotletavast Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku
liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldisel, asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia
albifrons (valgelaup-rabakiil, tunnus KLO9200972) leiukoht.
Taotletava mäeeraldise piirist vahetult läänes ja põhjas paikneb OÜ-le Elektrilevi kuuluv
elektriõhuliin 35 – 110 kV kõrgepingeliini 35Kv AS-70 (tunnus 8047670) kaitsevöönd.
Mäeeraldisele kõige lähemalt 30 m kaugusel asub elektrimaakaabelliini AJ12942:TOP (tunnus
KKL118256104) kaitsevöönd.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult idasse jääb kaevandamise tulemusena tekkinud tehisvee-
kogu Männiku järv (tunnus VEE2006020, üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
veekogu), millele on määratud 100 m laiune kalda piiranguvöönd.
Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kogu ulatuses
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764), Männiku linnaku pv
(tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820) piiranguvöönditega.
Lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusele loodesse Tooma tee
35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) andmetel on maardlat uuritud 48 korral,
millest käesolevale taotlusele asjakohaseim on 2021. a. teostatud uuring. Uuringu tulemused on
esitatud aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Vastavalt geoloogilise baaskaardi andmetele on aluspõhja pealispinna abs kõrgus vahemikus
20 – 30 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu
(O3kh1) savikas lubjakivi ja mergel.
Pinnakatte ülemise osa moodustavad Pleistotseeni ladestiku Järva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu (Q1jrVr_fg) viimase jääkatte hääbumisel kuhjunud glatsiofluviaalsed setted (liiv,
kruus, veerised, munakad).
Maapinna abs kõrgused jäävad kõrguste 48,6 – 52,4 m vahemikku (keskmiselt 50,5 m). Katendi
paksus mäeeraldisel on 0,3 – 2,0 m (keskmiselt 0,9 m) ning on esindatud oranžika-
roostepruunika mullaseguse huumuserikka liivana.
Taotletaval mäeeraldisel lasuv kasulik kiht koosneb glatsiofluviaalse päritoluga erineva
terasuurusega liivast (ehitusliiv), mille terasuurus sügavuse suunas järk-järgult väheneb ning
liiv muutub värvuselt beežist halliks. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 3,3 – 17,6 m
(keskmiselt 11,6 m). Kasuliku kihi lamami moodustab hall savikas aleuriit ja savi.
Veetase asub maapinnast 5,1 – 7,4 m (keskmiselt 6,3 m) kõrgusel, jäädes abs kõrguste
44,5 – 45,4 m vahemikku (keskmiselt 45,1 m). Mäeeraldisel lasuva ehitusliiva keskmised
kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 3.1. Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku maardla asub,
levib jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni
mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist
ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Liiva kaevandamise mõju põhjaveele on minimaalne.
Maavara Ehitusliiv
Veepealne
Liiva sisaldus (0,063 – 31,5 mm), % 94,3 – 96,5 (keskmine 95,6)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % -
Savi- ja tolmosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 3,5 – 5,7 (keskmine 4,4)
Veealune
Liiva sisaldus (0,063 – 31,5 mm), % 95,1 – 97,1 (keskmine 96,1)
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % -
Savi- ja tolmosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,6 – 4,9 (keskmine 3,9)
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,96 ha.
Mäeeraldise kuju tõttu ei ole kõige alumine täiteliiva varu (plokk 202 aT) kaevandatav ning
seetõttu on mäeeraldisega hõlmatud vaid ehitusliiva plokid 200 ja 201 aT. Plokk 200 aT on
mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses, kuid plokk 201 aT on hõlmatud 0,8 ha suurusel alal
taotletava mäeeraldise lääneosas, kus see külgneb Talteri liivakarjääri mäeeraldisega, et tagada
kaevandatud maa otstarbekam korrastamine. Seega on mäeeraldise lamam piiritletud ehitusliiva
plokkide 200 ja 201 aT lamamite järgi.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
osaliselt mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Kaevandamisel ei tule nõlvatervikut jätta
mäeeraldise lõunaküljele, kus taotletav Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis piirneb Talteri
(keskkonnaloa nr KMIN-102) ja Liivalaia III (keskkonnaloa nr KMIN-099) liivakarjääridega.
Taotletaval mäeeraldisel leiduva ehitusliiva (ja katendi) ohutuks nõlvuseks veepealses osas on
arvestatud nõlvusega 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on
tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Ehitusliiva varu kogused Männiku XX liivakarjääris (seisuga 31.12.2022)
Kaevandatav
Plokk Pindala, ha Taotletav varu, tuh m3 Kadu, tuh m3
varu, tuh m3
200 aT 1,96 103,0 27,0 76,0
201 aT 0,80 67,0 35,0 32,0
Kokku 170,0 62,0 108,0
Männiku XX liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks, keskmise aastase kaevandamise
mahuga 20 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 20 tuh m3 ammendatakse karjäär
ca 5 – 6 aastaga ning keskkonnaloa kehtivuse jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
Kui selgub, et mäeeraldisel ei jõuta kehtiva keskkonnaloa jooksul varu ammendada, tuleb
alal kehtivat keskkonnaluba pikendada või taotleda alale uus luba.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XX liivakarjääris on võrdlemisi soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda Järvistu teed, katendi paksus mäeeraldisel on väike ning
kasuliku kihi paksus on suur ja on väljatav veetaset alandamata.
Kasulikku kihti katva katendi paksus on 0,3 – 2,0 m (keskmiselt 0,9 m) ning selle kogumaht
mäeeraldisel on ca 18,6 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb mäeeraldiselt langetada alal kasvavad
puud ning võsa, juurida kännud ning koorida kattekiht. Katend on otstarbekas eemaldada järk-
järgult mäetööde arenedes ning ladustada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Mäeeraldiselt
eemaldatud katendit on otstarbekas kasutada kaevandatud ala bioloogilisel korrastamisel.
Korrastamistöödeks mittevajalik katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist, selle kuju ning kasuliku kihi paksust, tuleb
kasulik kiht väljata ühe või kahe astmega, sõltuvalt valitavast tehnoloogiast, veetaset
alandamata. Veepealse varu väljamiseks kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit,
veealuse varu väljamiseks ekskavaatorit ja/või pinnasepump-süvendajat. Veepealse ehitusliiva
varu väljamisel saab kaevise laadida otse kalluritele ning karjäärist välja transportida. Veealune
varu tuleb väljates jätta vallidesse nõrguma – peale nõrgumist saab materjali kalluritele laadida.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi.
Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv
(tunnus 3714764), Männiku linnaku pv (tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus
3714820) piiranguvöönditega.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XX liivakarjääris kaevandamisel tekib müra
peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav
müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Männiku XX liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel
maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(700) = 49 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates
elamutes Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373)
kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 49 dB, mis jääb
kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Silmas tuleb pidada, et arvutustes pole arvestatud ühegi
müra levikut takistava meetmega ning ka seda, et elamute ja karjääri vahel kulgeb Tallinn-Saku
kõrvalmaantee ning ka raudtee. Sellest tulenevalt pole põhjust eeldada, et kavandatava
tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme levimist ega piirnormide ületamist
lähimate majapidamiste õuealadel. Ülenormatiivne müra levib reeglina peamiselt karjääriala
piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m raadiuses. Arvutuse kohaselt ei ole
täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire
rakendamine vajalik.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 20 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,0180 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Männiku XX liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavast mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku liivakarjääri (KMIN-135)
mäeeraldisel, asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil,
tunnus KLO9200972) leiukoht. Liigi kaitse tegevuskava andmetel on liigi levila Lääne-
Euroopas katkendlik ja arvukus väheneb. Liiki ohustab peamiselt veekogude reostumine ja
veerežiimi muutused.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus minimeeritud ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Männiku XX liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu
kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud
maa korrastamiseks. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
Tehnilise korrastamise töödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel,
paralleelselt kaevandamisega, ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Korrastamisprojektiga määratakse täpsemad lahendused kaevandatud maa korrastamiseks.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Männiku XX liivakarjääris on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks tehis-
veekoguks ning metsamaaks. Mäeeraldisele tekib kaevandamise tulemusena veekogu ca 0,8 ha
suurusele alale ning see ühineks Talteri liivakarjääri (keskkonnaloa nr KL-509103) tekkinud
seisuveekoguga. Ülejäänud mäeeraldis tuleb korrastada metsamaaks (ca 1,16 ha).
Kaevandatud maa korrastamisel metsamaaks tuleb veenduda, et põhjavesi jääks maapinnast
vähemalt 0,7 m sügavusele – seega on ammendatud ala täitmiseks vajaliku materjali kogus
minimaalselt 8 tuh m3. Korrastamisel on otstarbekas kasutada maksimaalses ulatuses katendist
tulevat materjali kui ka teisi inertseid püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud
mahud ja täitmiseks vajalikud materjalid määratakse korrastamise projektis. Tehnoloogilise
korrastamise tööd on mõistlik teha järk-järgult paralleelselt kaevandamisega.
Männiku XX liivakarjääri korrastamise eeldatav maksumus jääb tasemele 3 000 eur/ha ehk
summaarselt ca 6 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Risto Tralla /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ C.B.A.
Juhatuse liige
Taotluse koostas 30.03.2023. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Karjäär
9
.7
45
34
.
46
Liivalaia karjäär
5
46.2
96
0.
1
1 5
71901:001:0587
481
.1
90
.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46
'
504
.2 57
07
.6 9.
I
5 3
.5 4
0 50
508
.
1 Plokk 37 aT
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
50
31
47
93
49
48.
97
76
50.
50.49
50.
46.
Külgneva mäeeraldise piir Plokk 203 aT 50.93
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 205 aT Liiv
6 577 800
83
50.73
78
.
.
50
48
19
70
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Karjääri tee 5
.
47
45,40
71801:001:0788
14.10.2020
Nõlvaterviku alumine piir 50.78
Plokk 3 pT
1
.8
45.81
PA-4 0,3 51.09
50
99
02
94
51
.
Plokk 4 pT
50.
Tallinna-Saku maardla piir (asendiplaanil) Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
50.
50.79
18 50,50 5,1 EL
Viimsi metskond 252 piiripunktide koordinaadid
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 34,50 10,6 TL
71801:001:1416
17
61
51
62
.
I I' Geoloogilise läbilõike joon
50
Nr X Y Nr X Y
.
51.04
49
51.24
N
51.
50
5 PA-7(20) 0,9 1 6 577 599,50 539 901,58 12 6 577 679,91 540 153,58
08
1
45.
.
Maapinna samakõrgusjoon, m
93
50.
04
02
50.88
11
51.
13,1 EL
86
51,07
51.
2 6 577 583,07 539 954,61 13 6 577 709,09 540 155,09
33 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 32,07 5,0 TL 51.33
3 6 577 567,72 540 014,48 14 6 577 731,24 540 155,59
Ploki 201 aT piir mäeeraldisel (mäeeraldise lamam läheb Karjäär 4 6 577 560,18 540 043,41 15 6 577 738,02 540 156,10
Männiku liivakarjäär
15
51
üle 201 aT lamamilt 200 aT lamamile) 50.91
51.05
5 6 577 562,94 540 072,33 16 6 577 749,59 540 157,10
KMIN-135
48.
51.04
51
47
45.
50.
84
44,45 6 6 577 578,54 540 103,27 17 6 577 764,93 540 158,36
.80
18
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
34
14.10.2020
14 55.33
7 6 577 590,87 540 120,38 18 6 577 766,52 540 158,59
51
35
30
51.
.
51.
30
Kaardileht nr 6334 Tallinn 8 6 577 605,96 540 132,70 19 6 577 791,18 540 196,53
51
50.98
.40
Ranna või kalda piiranguvöönd 51.05 9 6 577 626,08 540 140,75 20 6 577 613,86 540 201,80
45
51
47.
.
10 6 577 641,68 540 146,54 21 6 577 527,44 540 054,25
37
4
5
70
50.
.5
9
5
26
0
11 6 577 660,29 540 150,82 22 6 577 552,15 539 828,74
47
.7
13 3
Raudtee kaitsevöönd
50
50.83 .78
6 577 700 Pindala 1,96 ha
Plokk 1 aT
50
.
81
32
Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 2 aT
45.
66
45.
50
.
80
Liiv
51.01
35
Liiv
51.
12
Plokk 200 aT 50.51
12 Plokk 202 aT
94
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
51.01
.07
51.27
48
50.98
51
49.
.
Männiku liivakarjäär
50.
02
73
91
49
PA-2(20) 1,0 Puuraugu nr (rajamise aasta) Katendi paksus, m 11 71801:001:0183
51
81
51,69 11,0 EL Suudme abs kõrgus, m Ehitusliiva kihi paksus (EL)
36
46.
45.
26
31,09 8,6 TL Lamami abs kõrgus, m Täiteliiva kihi paksus (TL)
43
51.03
51.
51.02
51.
.85 PA-83
48
10 50,93
17
52.01
17
48.
51.
52 36,43
51.01 44,45 0,5
09
14.10.2020
37
.
Karjääri tee 1 9 9,0 EL Karjäär
51
51.
42
50.99
47.
71801:001:0270 PA-3 2,0 5,0 TL
30
45
51.74
6
.
.5
46
.
Plokk 182 aT 3,3 EL
34
51
50,35
9
.
4
51.74
Plokk 185 pT
51
52
47
49
0 100 200 m
.
32,35 12,7 TL
78
.
51.21
51
5
Plokk 186 pT
51.78
51.98
Plokk 183 aT 50
.
2.
30
Plokk 179 aT 24
2
4
.3
.5
52 51.26
1
Liiv
51
Plokk 184 aT
5
2 52 0
.4
45
1
. . 52
52 16
Plokk 187 pT Plokk 180 aT
51
20
.36
5 54
1. 0.
Märkused:
47.
34 5
52 51.46
51.
5 .
2 50.55
51.
1 8 52.32
48
.
95
8
7
52.04 49.62
.4
Plokk 181 aT
49
51.20
53
51
52 51.71
2
.
2
1
51.82 8
.7
51 51.56 62
6 577 600
51
.
30 .
52.
1 51 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5 6
84
48.
65
1
Plokk 203 aT
81
.
84 .
50
45
7
48.
Viimsi metskond 253
50.
52
84
.
22
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.36
51.38 Liiv
PA-8(20) 0,6
Plokk 204 aT
51.90
2 52.
16 71801:001:1413
51.17 51.25
Liivalaia III liivakarjäär
45.
51,77
51.67
13,4 EL 62
. 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
72
52.37 51
52
36 5
I Plokk 205 aT 51.65 51
5
.
2
2
5
.
08
2.
18
5 51.42 796 57
. KMIN-099
48.
51 32,77
2.
11
5,0 TL 51
. 45 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
32
.
76 51.28
86
35
51.
5
PA-1 0,4 52.31 2.
12
- Keskkonnaregistri Tallinn-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
.65
5
3 2.
49
11
49.
52,13 17,6 EL 3 Plokk 89 aT - "Tallinn-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
51.
20
. 51.47
51.69
Karjääri tee 5
43
51.84 52.
14
4
04
32,13 2,0 TL 52 51.92
Plokk 200 aT 5 Plokk 105 (varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Liiv aT
51.82
71801:001:1504
47
5 51.31
45.
2.
21
37
.
44,73
45
50
51.69
14.10.2020 52.43 52.12 Plokk 201 aT 51.67 51.84
Plokk 111 aT
4. Ploki 200 aT lamam asub abs kõrgusel 45,1 m.
ee
Plokk 202 aT
52
5. Mäeeraldis kattub täielikult järgmiste riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega:
52
udt
.09
59
.04
38
51.63
.
Viimsi metskond 252 Plokk 89 aT
51
51.62
TP
- Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764; 51);
63
Ra
51.83
51.33
51.
51.67
Männiku tee 145 // 51.46 22 51.90 71801:001:1416 44,99
51.58
- Männiku linnaku pv (tunnus 3714824; 37);
52.34 51.63 14.10.2020 Plokk 105 aT
Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km51.72 52.
01
51.57
- Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820; 33).
Katend
PA-2 1,0 Plokk 110 aT
71815:001:0003
39
51.69
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
41
44
36
.
4
11,0 EL
45.
1
44.52 5 51,69
.
1.
70
51
0
PA-18(03) 0,4 44.50
31,09
51.
73 8,6 TL Plokk 130 aT 51.47
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
.4
44 51,83
51.
51.37 52.05
44
21 Plokk 143 aT
51.
.
66
52.
7,6 EL Plokk 74 aT
84
44.
65
94
01
34,20- Männiku XX liivakarjäär
63
4,0+ TL 4
Mäeeraldise plaan
51.
4.
29
6
58
4
Männiku harjutusväli 4 PA-16(03) Plokk 144 aT
51.
4
Plokk 75 aT
51.
.
56
Talteri liivakarjäär 0,4
44.
41
Saku vald, Harju maakond
43
51.24
71801:001:0982 44.
6 51,43
.
1
KMIN-102
44
10,1+ EL
Plokk 93 aT
Karjäär
40,93-
44.
67
51.
51.
Loa omanik
76
OÜ C.B.A. Graafiline lisa 1/3
83
Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
6 577 500
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
539 800
539 900
540 000
540 100
540 200
(esindaja nimi ja allkiri)
44.
51.
52.
35
95
04
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/
Liivalaia karjäär 2
0788
PA-1
Läbilõige I-I'
ee 5
71901:001:0587
W 52,13 N
001:
it
m Viimsi metskond 252 Karjääri tee
PA-4 m
äär
50,50
71801:
54 71801:001:1416 71801:001:1504 54
j
PA-2
Kar
51,69 PA-3
52 0,4 Pr. PA-1-1 52
50,35
Kr.0,0
1,0 Pr. PA-2-1
L. 96,2
50 Plokk 203 aT Kr.0,0 0,3 50
St.3,8 Pr. PA-4-1
2,8 L. 95,5 Plokk 203 aT
Pr. PA-1-2 EL Kr.0,0
St.4,5
Kr.0,0 2,0 L. 95,6
48 Pr. PA-2-2 EL 48
L. 96,5 Plokk 200 aT Kr.0,0 4,0 Pr. PA-3-1 St.4,4
St.3,5
L. 94,9
Kr.0,0 Plokk 200 aT Pr. PA-4-2 EL
EL L. 95,4 4,0
46 6,0 St.5,1 Kr.0,0 46
Pr. PA-1-3 Keskmine veetase 45,1 m 6,0 St.4,6 vt. 45,40 m
vt. 44,73 m TL Pr. PA-2-3 vt. 44,99 m L. 94,3 14.10.2020
Kr.0,0 14.10.2020 EL vt. 44,45 m Pr. PA-4-3
14.10.2020 Kr.0,0 6,0 St.5,7
44 L. 95,7 Plokk 201 aT 14.10.2020
6,4 Kr.0,0 44
L. 96,3 Pr. PA-3-2 TL
St.4,3 L. 95,2
okk 205 aT
Plokk 204 aT St.3,7 Kr.0,0
Pr. PA-4-4 8,0 St.4,7
EL
10,0 Pr. PA-2-4 EL L. 93,5
42 Pr. PA-1-4 Kr.0,0 EL 42
Kr.0,0 10,0 St.6,5
L. 93,8
Kr.0,0 Plokk 201 aT L. 97,4 TL Pr. PA-3-3 St.6,2 10,0
Pr. PA-4-5
L. 96,3 10,0 Kr.0,0 Kr.0,0
40 St.2,6 TL 40
St.3,7 12,0 Pr. PA-2-5
EL L. 93,0 Plokk 202 aT L. 92,7
EL Kr.0,0 Pr. PA-4-6 12,0 St.7,3
13,6 Pr. PA-1-5 St.7,0
L. 94,2 12,0
38 EL Kr.0,0 TL 38
Pl
Kr.0,0 St.5,8 Pr. PA-3-4 L. 90,3
L. 95,8 TL Kr.0,0 Pr. PA-4-7
Pr. PA-2-6 15,0 St.9,7 14,0
36 Pr. PA-1-6 St.4,2 L. 89,0 Kr.0,0 36
Kr.0,0 TL
Kr.0,0 16,7 EL St.11,0 L. 62,3
L. 89,9
L. 95,1
Pr. PA-1-7 Plokk 202 aT St.10,1 TL Pr. PA-3-5 16,0 St.37,7
34 St.4,9 18,0 16,5 16,1 TL 34
Kr.0,0 TL 18,0 Pr. PA-2-7 Kr.0,0
EL Kr.0,0 L. 76,2
L. 90,9
20,0 St.9,1 L. 86,8 18,0 St.23,8
32 32
TL St.13,3 18,1 TL
Plokk 205 aT 20,6 TL
30 30
22,0
29 23,0
28
Märkused:
PA-2(20) Puuraugu nr ja rajamise aasta
Mäeeraldise piir
51,69 Suudme absoluutkõrgus, m
Mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Proovi number
Pr. PA-2-1 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Sügavus maapinnast, m 1,0 Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Kr.0,0 - "Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Liiva sisaldus (0,63 - 31,5 mm), % Karjääri tee
L. 95,5 (varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
Savi- ja tolmusisaldus (<0,63), % Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
St.4,5 71801:001:1504
Proovitud intervall EL - ehitusliiv 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
EL Uuringuaegne keskmine veetase (abs 45,1 m)
4,0
TL - täiteliiv
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaevandamisel jäetav nõlvus
6,0 Veetaseme abs kõrgus, m Veepealses osas 1 : 2, veealuses osas 1 : 5
vt. 44,99 m
Männiku XX liivakarjäär Geoloogiline läbilõige
14.10.2020 Mõõtmise kuupäev
Saku vald, Harju maakond
Ehitusliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd
20,6 Loa omanik OÜ C.B.A. Graafiline lisa 2/3
Täiteliiv Ranna või kalda piiranguvöönd Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
Puuraugu sügavus, m 23,0
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200
Aleuriit Savi
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 50 100 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/
Karjäär
9
.7
45
34
.
46
Liivalaia karjäär
5
46.2
96
0.
1
1 5
71901:001:0587
481
.1
90
.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46
504
.2 57
07
.6 9.
5 3
.5 4
0 50
508
.
1 Plokk 37 aT
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
50
31
47
93
49
48.
97
76
50.
50.49
50.
46.
Külgneva mäeeraldise piir Plokk 203 aT 50.93
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 205 aT Liiv
6 577 800
83
50.73
78
.
.
50
48
19
70
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
.
47
Tallinna-Saku maardla piir (asendiplaanil) 50.78
Plokk 3 pT
1
.8
45.81
Viimsi metskond 252 49.46
50
99
02
94
51
.
Plokk 4 pT
50.
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
50.
50.79
71801:001:1416
18 49.11
piiripunktide koordinaadid
50
51 Maapinna samakõrgusjoon, m 46.46
9
17 4 4746
61
3
51
62
.
46.53
3 Veekogu samakõrgusjoon, m
50
Nr X Y Nr X Y
.
51.04
49
48.39
N
47.85
51.
50
45.80
1 6 577 599,50 539 901,58 12 6 577 679,91 540 153,58
08
45.
.93
50.
48
04
02
11
51.
86
48.89
51.
2 6 577 583,07 539 954,61 13 6 577 709,09 540 155,09
45.80
Ranna või kalda piiranguvöönd 46.98 51.33
3 6 577 567,72 540 014,48 14 6 577 731,24 540 155,59
47.04 Karjäär 4 6 577 560,18 540 043,41 15 6 577 738,02 540 156,10
Männiku liivakarjäär
15
51
KMIN-135 5 6 577 562,94 540 072,33 16 6 577 749,59 540 157,10
48.
Raudtee kaitsevöönd 51.04
47
45.
50.
84
45.80
6 6 577 578,54 540 103,27 17 6 577 764,93 540 158,36
.
48
80
18
34
47.91
14 45.80 7 6 577 590,87 540 120,38 18 6 577 766,52 540 158,59
51
35
30
51.
.
51.
30
Kaardileht nr 6334 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd
46.60
8 6 577 605,96 540 132,70 19 6 577 791,18 540 196,53
51
50.98
.40
9 6 577 626,08 540 140,75 20 6 577 613,86 540 201,80
49
48.57
45
47.
.
10 6 577 641,68 540 146,54 21 6 577 527,44 540 054,25
37
4
5
70
50.
.5
9
26
45.89
Liinirajatise kaitsevöönd 11 6 577 660,29 540 150,82 22 6 577 552,15 539 828,74
47
48.45 45.80
13
45.80
50.83
46.54
6 577 700 Pindala 1,96 ha
47
Metsamaa
Plokk 1 aT
48.86
32
Pindala 1,16 ha
45.80
Plokk 2 aT
45.
46
47.94
47
66
49
45.80 46.73
46
45.
Liiv
45
51.01
35
Liiv
51.
50
51.
Mäeeraldisele tekkiv veekogu Plokk 200 aT
12 Plokk 202 aT
94
Pindala 0,8 ha
48.
48.00
.07
47.62
48
50.98 46.31
45.80
Männiku liivakarjäär
48
48.42
49
11 47.86
71801:001:0183
81
36
46.
46.96
45.
26
45.80
43
46.57
51.
51.02
51.
45.80
10
17
48
52.01
48.
52 51.01
Karjäär
Karjääri tee 1 9
45.80
42
47.
71801:001:0270 48.66
30
45
51.74
.
46
45.80
.
Plokk 182 aT
34
51
.
51.74 47.33
Plokk 185 pT
51
52 46.00
47
49
.78
.
51.21
51
5
Plokk 186 pT
51.78
51.98
Plokk 183 aT
2.
30
Plokk 179 aT 52 51.26
48.22 45.80 45.8046.35
0 100 200 m
2 52
Plokk 184 aT
45
1
. . 52
52 16
Plokk 187 pT Plokk 180 aT 20
.36
51.
47.
34 46.39
52 51.46
51.
5 .
2 50.55
51.
1 8 52.32
48
.
95
8
7
52.04
.4
Plokk 181 aT
49
Märkused:
53
51
52 51.71
2
.
2
51.82
1 8
.7
51 51.56 62 45.80
6 577 600
51
.
30 .
52 51
46
47
.
1
49
6 48.10
5
84
48.
65
1
Plokk 203 aT
81
.
84 .
50
45
7
48.
Viimsi metskond 253
50.
52
84
.
22
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
.
50
36
51.38 Liiv
Plokk 204 aT
51.90 49.04
51 2 52.
16 71801:001:1413
51.17
45.80
Liivalaia III liivakarjäär
45.
48
51.67
62
. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
72
52.37 51
52
5 5
Plokk 205 aT 46.44 49.37 51.
2
2
5
.
08
2.
18
5 51.42 796 57
. KMIN-099
48.
51
2.
11
51
.
47.91
45 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
32
.
7 51.28
5 6
86
0
51.
52 49.64
.
12
43.79
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
65
49.61 45.80
47.78
4 45 4
.
4 9 5
3 2.
49
11
49.
43.40
47.99
3 Plokk 89 aT - Keskkonnaregistri Tallinn-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
51.
49.76 20
. 51.47
51.69
49 47 6 2 Karjääri tee 5
43
43 4
51.84
49.17
4
52.
14
4
04
50 4
Plokk 200 aT46
7 5 46.43
Plokk 105 - "Tallinn-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Liiv aT
71801:001:1504
47
48
5 51.31
45.
47.11 2.
21
.
43.07
45
5
50
4 46.77 1
51.69
48.78 0 40.52
Plokk 201 aT 44.30
48 48.91 48.58
Plokk 111 aT
(varu seisuga 01.01.2021)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134).
3
ee
9
37.33 Plokk 202 aT 41.86 4. Mäeeraldis kattub täielikult järgmiste riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega:
udt
50
59
44.45 42.88 48.97
.
38.91
3 45.86
49 48.40
8 Viimsi metskond 252 Plokk 89 aT
51
51.62
TP
- Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764; 51);
63
4
Ra
46.21 51.33
3 4
51.
37.18
4 5 47
Männiku tee 145 // 51.46 22 38.56
4
4
71801:001:1416
46.36
4 6
45.80
- Männiku linnaku pv (tunnus 3714824; 37);
37.50 39.19 41
2 43.53
45.80
Plokk 105 aT
Tallinn-Lelle 9,8-27,4 km51.72 44.31 45.80 - Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820; 33).
Katend
71815:001:0003
38.45
39.59
40 46.31
Plokk 110 aT
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
41
44 45.80
36
.
4
45.
1 40.23
44.52
.
48.62
51
44.50 49.25
48.05
Plokk 130 aT 51.47
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
.40
44
51.
51.37 52.05
44
21 Plokk 143 aT
51.
.
66
52.
Plokk 74 aT
84
44.
65
94
01
Männiku XX liivakarjäär
63
4
Korrastatud ala plaan
51.
4.
29
6
58
4
Männiku harjutusväli 4
Plokk 144 aT
51.
4
Plokk 75 aT
51.
.
56
Talteri liivakarjäär
44.
41
Saku vald, Harju maakond
43
51.24 44.
71801:001:0982 6
.
1
KMIN-102
44
Plokk 93 aT
Karjäär
44.
67
51.
51.
Loa omanik
76
OÜ C.B.A. Graafiline lisa 3/3
83
Tooma tee 27, 75511 Harjumaa
6 577 500
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
539 800
539 900
0
540 100
540 200
(esindaja nimi ja allkiri)
0
44.
0
51.
0
52.
35
0
00
95
04
OÜ Inseneribüroo STEIGER
0
Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 30.03.2023
44
/Allkirjastatud digitaalselt/
5
5
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4351
/Allkirjastatud digitaalselt/