Ehitusloa taotlus

Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Taotlus/teatis Taotluse/teatise andmed Dokument Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Dokumendi kuupäev 26.04.2023 Menetlev asutus Rõuge Vallavalitsus Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 150,00 EUR Makse saaja Rõuge Vallavalitsus Saaja arvelduskonto EE231010402006965009 (SEB) Viitenumber Makse selgitus Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710: 121402907 Maksekorralduse andmed Kviitung.pdf Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Omanik RIVO VÄHI Taotleja/Teataja 12068470 Jaan Vene Projektbüroo OÜ (JAAN VENE) Ehitusprojekti koostaja 12068470 Jaan Vene Projektbüroo OÜ (JAAN VENE) Dokumendi esitaja 12068470 Jaan Vene Projektbüroo OÜ (JAAN VENE) 26.04.2023 1/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Elamu 121402907 Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Vähi/1 26.04.2023 2/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Ehitis Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Hoone liik Eluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Elamu Ehitisregistri kood 121402907 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Vähi/1 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, eluruumi Üksikelamu (11101) pind (m2) 162,0 Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 162,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 26.04.2023 3/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) 199,3 Maapealse osa alune pind 199,3 (m2) Köetav pind (m2) 143,7 Suletud netopind (m2) 162,0 Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) 3,5 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 5,3 Absoluutne kõrgus (m) 104,8 Pikkus (m2) 20,1 Laius (m) 12,9 Sügavus (m) Maht (m3) 798,0 Maapealse osa maht (m3) 798,0 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate puit, väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, konstruktsioonide materjali liik betoon Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms) Välisseina välisviimistluse krohv, puit (vooder) materjali liik Vahelagede kandva osa puit materjali liik Katuse ja katuslagede kandva puit osa materjali liik Katusekatte materjali liik plekk 26.04.2023 4/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik lokaalne, puhasti Soojusvarustuse liik lokaalküte Soojusallika liik soojuspump, ahi, kamin, pliit Energiaallika liik tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt), maasoojus + elekter Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaas puudub Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Elamu Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6408053.57 671403.33 2. 6408045.92 671393.23 3. 6408044.32 671394.43 4. 6408039.81 671388.48 5. 6408048.94 671381.57 6. 6408053.45 671387.53 7. 6408051.86 671388.73 8. 6408055.35 671393.35 9. 6408058.07 671391.30 10. 6408062.21 671396.79 11. 6408059.50 671398.84 12. 6408053.57 671403.33 Kuju aadressid Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Vähi/1 Ehitisel on 1 kuju 26.04.2023 5/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Ehitise osad Osa nr Näitaja Taotluse andmed Tegevus Lisatud Ehitise osa tüüp Eluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Elamu asub Hooneosa aadress Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Vähi/1 Ehitise osa pind (m2) 162,0 Köetav pind (m2) 143,7 Rõdude ja lodžade pind (m2) Tubade arv 3 Köökide arv 1 Avatud köökide arv Tualettruumi liik vesiklosett Pesemisvõimaluse liik saun, vann/dušš Gaasipaigaldis puudub Soojusvarustuse liik lokaalküte Soojusallika liik soojuspump Energiaallika liik maasoojus + elekter Kokku Kokku eluruume, 1, pind (m2) 162,0 Kokku mitteeluruume, 0, pind (m2) 0,0 Ehitise osade pind kokku (m2) 162,0 Köetav pind (m2) 143,7 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv 3 Köökide arv 1 Avatud köökide arv 0 26.04.2023 6/7  Ehitusloa taotlus nr 2311271/07710 Dokumendid Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail Kviitung.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (26.04.2023) Üleslaadija JAAN VENE Dokumendi liik: EHR-i väline kaasamine, kooskõlastus ja arvamuse avaldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Telia Eesti AS kooskõlastus Fail dokumentatsioon_ES28183.bdoc Väljaandja/koostaja (kpv) Telia Eesti AS (25.04.2023) Üleslaadija JAAN VENE 26.04.2023 7/7 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 A. SELETUSKIRI 1. Töö nimetus Elamu rekonstrueerimise ja laienduse eelprojekt Vähi, Nursi küla, Rõuge vald, Võru maakond. 1.1 Üldosa Projekt on koostatud vastavalt Eesti Standardile EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” ja majandus- ja taristuministri määrusele „Nõuded ehitusprojektile“ (vastu võetud 17.07.2015 nr 97). Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga, tellija soovidega, asukoha ning kõigi kehtivate EPN normidega. Projekt on koostatud uue elamu ehituseks kasutades osaliselt olemasoleva kõrvalhoone (ei oma ehitusregistris registreeringut) põhikonstruktsiooni. Olemasolev kõrvalhoone osas lammutatakse hoone edelapoolne kuur, välisviimistlus (laudvooder) ja katus koos katuse kandekonstruktsiooniga. Hoone kavandatav tööiga on 50 a. 1.2 Projekti tellija Rivo Vähi Vähi kü, Nursi küla, Rõuge vald, Võru maakond Tel. 372 53544307 E-mail [email protected] 1.3 Projekti koostaja Jaan Vene Jaan Vene Projektbüroo OÜ Haavaniidu, Haanja küla 65101, Rõuge vald, Võrumaa Tel. 51 76 263 E-mail. [email protected] MTR EEP002286 Reg.nr. 12068470 Vastutav arhitekt Li Otsing Kutsetunnistus 1172019 Tel. +372 5263317 E-mail [email protected] Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 5/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 1.4 Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed Ehitusgeoloogilisi uuringuid ehitusalale teostatud pole. 1.5 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed Töö nimetus: Vähi katastriüksuse osaline topo-geodeetiline alusplaan, Töö nr AR1211211. Teostamise aeg: 12.11.2021. Teostaja: Geomel OÜ 2. Sissejuhatus 2.1 Töö eesmärk Käesolev projekt käsitleb Nursi külas, Vähi maaüksusele elamu rajamist. Projekteeritud elamu paikneb maaüksuse kagupooses osas. Juurdepääs on 67 Võru-Mõniste-Valga teelt mööda olemasolevat mahasõitu. Juurdepääsutee õuealale on kruusakattega. Lahenduse valikul on lähtutud arhitektuursest sobilikkusest ümbritsevasse keskkonda ja ametkondlikest piirangutest. Projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija poole täiendava informatsiooni hankimiseks. 2.2 Lähteandmed Projekteerimise aluseks on Rõuge Vallavalitsuse korraldus 05.mai 2021 nr 2-3/191 projekteerimistingimuste väljastamine Rõuge vallas Nursi külas Vähi maaüksusel hoone rajamise ehitusprojekti koostamiseks. Lisa 1. Projekteerimistingimused. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 6/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 3 Projekteerimise alus, tingimused 3.1 Üldosa Projekti koostamise aluseks on Rivo Vähi tellimus ja olemasoleva hoone mõõdistus. Kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema heaks kiidetud EV Keskkonnaameti ja Tervisekaitsetalituse poolt. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Hoone kavandatud tööiga vastavalt EVS 932:2017: a) hoonel - 50 aastat; b) rajatistel, sh - pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat ; c) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - ehitise eluiga, - 50 aastat ; d) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat; e) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel - 10 aastat; f) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele. 3.2 Arvestamisele kuuluvad dokumendid Projekti koostamisel on järgitud järgmisi õigusakte, normdokumente ja eeskirjasid: o Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; o Riigikogu seadus „Ehitusseadustik“; o Riigikogu seadus „Tuleohutuse seadus“; o Majandus- ja taristuministri 17.juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; o Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; o Majandus- ja taristuministri määrus 02.07 2015 nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“; o Sotsiaalministri määrus 04.03 2002 nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; o Majandus- ja taristuministri 30.märts 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; o EVS 812-6:2012+A1+A2 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 7/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 o EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; o EVS 812-2:2014+AC:2017 –„ Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; o EVS 812-3:2018 – „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; o Siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“; o Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava kohaselt ja vastavalt: o Euroopa Liidus kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele; o Euroopa Liidus kehtivatele (eel)normidele ja standarditele; o Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele; o Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele. 4 Üldnõuded 4.1 Load, kooskõlastused Töövõtja on kohustatud hankima kõik tööde tegemiseks vajalikud kooskõlastused (v.a. ehitusluba, mille hangib Tellija). Kooskõlastustega kaasnevad maksud tasub Tellija Töövõtja esitatud arvete alusel. 4.2 Piirangud tööde teostamisel Töid teostatakse eraomandi territooriumil, mistõttu Töövõtja peab arvestama kohaliku omavalitsuse ja Omaniku poolsete piirangutega ning tingimustega. Tööd tuleb läbi viia nii, et on välditud olemasolevate hoonete, rajatiste, insenervõrkude, puude jne. hävimine, vajumine või muu kahjustumine. Kui selline kahjustus tekib Töövõtja süül, peab Töövõtja selle omal kulul likvideerima Tellija poolt määratud aja jooksul ning vastavalt Tellija juhistele ja nõuetele. Tellijal on ka õigus likvideerida selline kahjustus ise või kolmandate isikute abil ning nõuda kahjustuse likvideerimiseks kuluv summa sisse Töövõtjalt. Töötamisel kommunikatsioonide kaitsetsoonides tuleb järgida seadusandlusega ning kommunikatsioonivaldaja poolt kehtestatud nõudeid. 4.3 Keskkonnakaitse Töövõtja peab ehitusjäätmed sorteerima erinevatesse konteineritesse. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 8/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 4.4 Igapäevane ja ehitusjärgne puhastamine Töövõtja peab iga tööpäeva lõpus eemaldama ehitusplatsilt selle päeva jooksul tekkinud ehitusprahi või ladustama selle vastavasse konteinerisse, samuti eemaldama tuulega, autoratastega või muul moel ehitusplatsilt piirnevatele aladele kandunud jäätmed. Territooriumilt eemaldatakse kogu ehituspraht peale ehitustööde lõppu. 4.5 Ohutus Tööde teostamisel tuleb järgida VVm nr. 377, 08.12.99 ja VVm nr. 12, 11.01.00. nõudeid. Töövõtja teavitab Tööinspektsiooni tööde alustamisest objektil. Tagada tuleb ehitusobjekti ümber liikuvate inimeste ohutus. Töötsoon tuleb selgelt piirata. Objektil peab olema tööohutuse eest vastutav isik, kes on saanud vastava väljaõppe ning tagab ohutusnõuete täitmise. Töölised peavad kasutama vastavalt teostatava töö liigile ja asukohale selleks ette nähtud isiklikke kaitsevahendeid (kiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid, turvarihmad jne). 5 Ehitusobjekti asukoht 4.1 Asukoht Projekteeritud elamu asub Rõuge vallas, Nursi külas, Vähi kinnistu hoonestusega piiritletud õuealal. Täpsemalt on toodud asendiplaaniline lahendus joonisel AS-4-01. Vähi maaüksuse andmed Tabel 1 Pindala 2,19 ha Õuemaa 0,23 ha Haritav maa 1,89 ha Metsamaa 0,03 ha Muu maa 0,04 ha Katastriüksuse number 69701:002:0048 Registriosa nr 1997441 Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100% Omandivorm Eraomand Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 9/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 4.2 Asukoht, asendiplaan Kaart 1. Asukohaskeem Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste ortofotokaardil Kaart 2 .Asendiplaan Maa-ameti kaardirakenduse ortofotokaardil Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 10/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Kaart 3. Asendiplaan geodeetilisel alusplaanil Olemasolev hoonestus Kinnistul paikneb vana elamu (Ehr.kood 1213290041). Rekonstrueeritav elamu on varasemalt elamu juurde kuuluvast abihoonest ümberehitatud kuid pole seadustatud. Samuti paikneb kinnistul veel teinegi abihoone mis seadustamata. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 11/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Foto 1 Vaade kagu küljelt lammutatavale küüni osale Foto 2 Vaade kagu küljelt rekonstrueeritavale hooneosale Foto 3 Vaade loode küljelt rekonstrueeritavale hooneosale Foto 4 Vaade loode küljelt lammutatavale küüni osale Foto 5 Vaade kirdepoolsest küljest rekonstrueeritavale hooneosale 4.3 Olemasolev reljeef Olemasolev reljeef kinnistul on kaldega kagu krundipiiri suunas. Maapinna absoluutkõrgused ehitusalal jäävad vahemikku 98.00…100.00 abs (EH2000). Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 12/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 4.4 Olemasolev haljastus Kinnistul ei paikne märkimisväärset kõrghaljastust. Mõningane kõrghaljastus paikneb kinnistu kagupiiril. 4.5 Teed, platsid ja parkimine Juurdepääs kinnistule on mööda kruusakattega mahasõitu 67 Võru-Mõniste-Valga teelt. Krundisisene tee ja parkimisala on innas-kruusakattega. Kinnistul on parkimine lahendatud krundisiseselt. 4.6 Piirded Kinnistul piideaed puudub ja käesoleva projektiga pole ka ette nähtud. 6 Arhitektuurne osa 5.1 Üldosa 5.1.1 Elamu üldandmed ja planeeritud ümberehitus Projekteeritud elamu on ühekorruseline, T-kujulise põhiplaaniga, kahe sissepääsu ning 30° katusega. Elamu projekteerimisel on arvestatud olemasoleva hooneosa, ilmakaarte, tellija soovide, projekteerimistingimuste ja energiasäästlikkusega. Hoone on kaasaegselt funktsionaalse ruumiplaneeringuga arvestades ruumide omavahelist ratsionaalset paiknemist ning seotust. Arhitektoonikas on peamiseks ratsionaalsus ja ümbritsev keskkond ja selge geomeetria. Fassaadidel on põhimaterjaliks on krohvipinnad. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 13/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 5.1.2 Elamu tehnilised näitajad enne rekonstrueerimist ja pärast Tabel 2 Näitaja Olemasoleva Elamu näitajad peale rekitava hoone näitajad laiendust ja olemasoleva rekonstrueerimist Hoone ehitisealune pindala 97.5 m² 199,3 m² Hoone maapealse osa alune pind 97.5 m² 199,3m² Suletud netopind 76,3 m² 162,0 m² Maapealse osa korruste arv 1 1 Maa-aluse osa korruste arv - - Hoone kõrgus 6.3 m 5,3 m Hoone pikkus 13.1 m 20,1 m Hoone laius 7.3 m 12,9 m Hoone maapealne maht 449.9 m³ 798,0 m³ Hoone maht kokku 449.9 m³ 798,0 m³ Köetav pind 76.3 m² 143,7 m² Veranda pind 18,3 m² 18,3 m² Vundamendi liik madalvundament madalvundament Kande-ja jäigastavate konstruktsioonide puit, väikeplokk puit, väikeplokk, betoon materjal Katuste ja katuslagede kandva osa puit puit materjal Vahelagede kandva osa materjal puit puit Välisseina liik väikeplokk väikeplokk Katusekatte materjal eterniit plekk Välisseina välisviimistluse materjal puitvooder krohv, puitvooder Veevarustuse liik võrk võrk Kanalisatsiooni liik lokaalne lokaalne Elektrisüsteemi liik võrk võrk Küttesüsteemi liik õhksoojuspump, ahjuküte maasoojuspump. ahjuküte Kütte liik puit, õhksoojus-elekter puit, maasoojus-elekter Ventilatsioonisüsteemi liik loomulik ventilatsioon soojustagastusega ventilatsioonisüsteem Jahutussüsteemi liik puudub puudub Ventilatsioonisüsteemi liik loomulik ventilatsioon soojustagastusega ventilatsioonisüsteem Tööiga 50 a 50 a Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 14/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 5.1.3 Elamu ruumiprogramm enne ja pärast rekonstrueerimist Tabel 3 Ruumi nimetus Ol.olev netopind Pärast netopind I KORRUS 101. Veranda 18,3 m² 18,3 m² 102. Puhkeruum 26,4 m² 26,4 m² 103. Riietusruum 4,6 m² 4,6 m² 104. Pesuruum 4,7 m² 4,7 m² 105. Leiliruum 5,3 m² 5,3 m² 106. WC 6,0 m² 6,0 m² 107. Köök 29,4 m² 29,4 m² 108. Esik - 8,4 m² 109. Koridor - 9,2 m² 110. Tehniline ruum - 3,5 m² 111. Vannituba - 4,0 m² 112. Tuba - 14,7 m² 112a. Garderoob - 2,2 m² 113. Tuba - 12,8 m² 114. Tuba - 12,5 m² KOKKU 94,7 m² 162,0 m² 5.1.4 Tuleohutusnõuded Käsitletakse käesoleva seletuskirja punktis 8. 5.2 Hoone konstruktsioonid – tarindid 5.2.1 Hoone konstruktsioonid Käesolev projekt on koostatud Eesti Vabariigi projekteerimisnormide alusel. Tööd viiakse läbi hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207 – 0068) ja vastavalt, Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. o Ehitusseadustik. Riigikogu seadus vastuvõetud 11.02.2015. o Nõuded ehitusprojektile. MKM määrus nr 97 vastu võetud 17.07.2015. o EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. o EVS-EN 1990:2002 / A1:2006 / AC:2010 + NA:2009. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 15/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused o EVS-EN 1991-1-1:2002 / AC:2009 + NA:2002. Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-1: Üldkoormused – Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. o EVS-EN 1991-1-2:2004 / AC:2013 + NA:2007. Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-2: Üldkoormused – Tulekahjukoormus. o EVS-EN 1991-1-3:2006 / AC:2009 + NA:2016. Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus o EVS-EN 1991-1-4:2007 / A1:2010 + NA:2010. Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus o EVS-EN 1991-1-5:2004 / AC:2009 + NA:2007. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus. o EVS-EN 1991-1-6:2005 / AC:2013 + NA:2006. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. o EVS-EN 1991-1-7:2006 / A1:2014 + NA:2009. Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-7: Üldkoormused – Erakorralised koormused o EVS-EN 1997-1:2005 / AC:2009 + NA:2014 Geotehniline projekteerimine – Osa 1: Üldeeskirjad o EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007/AC:2019 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele o EVS-EN 1992-1-2:2005 + NA:2008 + A1:2019 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus o EVS-EN 206:2014+A1:2016/AC:2019 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus o EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid o EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine o EVS-EN 13369:2018 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad o EVS-EN 1168:2006 + A3:2011 Betoonvalmistooted. Õõnespaneelid o EVS-EN 1996-1-1:2005 / A1:2012 + NA:2013 / AC:2018 Kivikonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks o EVS-EN 1996-1-2:2005 / NA:2008 / AC:2011 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus. o EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine. o EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 16/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 o RIL 107-2012 Ehitise vee- ja niiskuskaitse juhend o RIL 243-1-2007 Hoonete akustiline projekteerimine. Akustika alused o EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest o EVS 840:2017 Radooniohutu hoone projekteerimine o EVS-EN ISO 13370:2017 Hoonete soojuslik toimivus. Soojuslevi pinnasesse. Arvutusmeetodid o EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid o EVS-EN ISO 10211:2017 Külmasillad hoones. Soojusvoolud ja pinnatemperatuurid. Detailsed arvutused o EVS-EN ISO 13793:2004 Hoonete soojuslik toimivus. Vundamentide soojuslik projekteerimine külmakergete vältimiseks o EVS-EN ISO 10456:2008 / AC:2009 Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused. Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning arvutusväärtuste määramise meetodid o BÜ2 2017 Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine o BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised. o BÜ4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad o BÜ7 2018 Betoonpõrandad o BÜ9 2019 Betoonelementide tolerantsid o MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd o TarindiRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid. Hoone kavandatav tööiga on vähemalt 50 aastat. Hoone on rajatud plaatvundamendile. Sokkel on kaetud soklikrovi või sokliplaatidega. Välisseinad on soojustatud ja laotud väikeplokkidest. Siseseinad laotud kergplokkidest ja puitkarkassist vahetäitega. Välisseinad on kaetud vertikaalse laudisega ja Monior õhukeste katusekividega. Esimese korruse põrand on soojustatud monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonis. Katuslaed on puitsarikatel soojustatud ja kaetud katusekividega. Täpne konstruktiivne lahendus antakse konstruktiivse osa projektiga. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 17/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 5.2.2 Kvaliteedinõuded Avatäited o Akende ja uste veepidavus peab vastama -klass 7A, vastavalt EVS-EN 12208:2003. o Akende ja uste õhuläbilaskvus peab vastama- klass 4, vastavalt EVS-EN 12207:2016. o Akende ja uste vastupanu tuulekoormusele peab vastama- C3, vastavalt EVS-EN 12210:2016. o Klaasfassaadide õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12153; klassifikatsioon:AE. Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12155, klassifikatsioon:RE 1200. Vastupidavus tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12179, klassifikatsioon: projekteeritud koormus ±2,0 kN/m2; ohutuskoormus ±3,0 kN/m2. o Nõuded klaasile, sulustele jne. vt EVS-EN 1627:2011. o Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1242 Aknad. o Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1243 Välisuksed ja Sisetööde RYL 2013. o Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.731 Akende ja uste paigaldamine ja p.911 Soojustamine toodud nõuetest. Nõuded puidule o Puittarindid valmistatakse ja paigaldatakse kehtivate või seletuskirjas mainitud määruste, normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate ametiisikute ja projekteerija nõudeid. o Puitkonstruktsioonide valmistamisel, paigaldamisel, materjali valikul ja järelvalvel lähtuda Ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest (TarindiRYL 2000 Kande- ja piirdetarindid) ja EVS-EN 1995-1-1:2009 Eurokoodeks 5:"Puitkonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks". o Kasutatav puitmaterjal peab vastama vähemalt kvaliteediklassi C, nähtavale jäävates osades vähemalt kvaliteediklassi B nõuetele. o Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18 (EVS-EN 14081- 1:2006 "Puitkonstruktsioonid. Nelinurkse ristlõikega tugevussorditud ehituspuit. Osa1: Üldnõuded"); siseruumides kasutatav puit kuulub kasutusklassi 1, välikeskonnas ja katusesoojustuse gabariidis olev puitmaterjal kasutusklassi 3. Konstruktiivselt kasutatav puit peab kuuluma tugevusklassi C24. o Kasutatava saematerjali mõõtmetolerantsid peavad jääma standardis EVS-EN 336:2003 "Structural timber - Sizes, permitted deviations" toodud väärtuste raamesse. o Saetud ja mõõtu lõigatud ning ka profileeritud voodrilaudade valmistolerantsid peavad vastama TarindiRYL 2010 esitatud nõuetele. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 18/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 o Lauad tuleb transpordi ja säilitamise ajal kaitsta märjakssaamise, määrdumise, päikesevalguse, maapinna niiskuse, löökide ja kriimude eest. o Lauad tuleb ladustada lapiti horisontaalsele alusele, kasutades 60cm sammuga vaheliiste. Lauapakkide ümber olevad teraslindid eemaldada ja lauad kaitsta katteplaatide vms. o Puit peab olema kuivatis kuivatatud, puidu niiskus peab olema 15±3%. o Puitmaterjali kujutäpsus peab olema selline, et võimalikud muutused (näiteks külje või serva kõverus, kaardumus või kumerus) ei raskendaks puidu kinnitamist ning välimuselt ühtlase pinna saamist. o Valmis välisvoodril ei tohi olla rebendeid, töötlemispragusid, häirivaid kriimustusi ja tööriistajälgi, väljaulatuvaid kinnitusvahendite päid ega muid voodri tugevust vähendavaid ja/või välimust rikkuvaid vigu. o Välisseina parapeti ja katusekonstruktsioonis paiknev puitmaterjal peab olema immutatud. Välisõhus olevad (mitte eksponeeritud) detailid tehakse immutatud puidust küllastusklassiga P8/HC3 (EVS-EN 351-1:2007 "Puidu ja puittoodete vastupidavus. Kaitsevahenditega töödeldud täispuit. Osa 1: Kaitsevahendi imbumissügavuse ja sissejäävuse liigitus") ehk AB (NTR). o Maapinnaga või betooniga kontaktis olevates puittarindites kasutatakse P8/HC4 (EVS-EN 351-1:2007) ehk A (NTR). o Puittarindite toetamisel raudbetoon- ja kivikonstruktsioonidele paigaldatakse toepinna alla mittemädanev niiskustõkend. o Kinnitusvahendite suurus, tugevus, kogus ja muud omadused peavad olema sellised, et kinnitusvahendid taluvad neile pandud koormusi. Kinnitusvahendid ei tohi alandada puitmaterjali kvaliteeti. o Kruvide pikkus peab olema selline, et nende sisseulatus kinnitusalusesse tagab voodrilaudade piisava kinnituse. Kinnitite pikkus peaks olema selline, et need ulatuksid alustarindisse vähemalt voodri 1,5kordse paksuse võrra. o Kruvid ei tohi põhjustada voodrilaudade lõhenemist. o Laudise kinnitamiseks kasutada kruvisid (mitte naelu), millede keskonnaklass on vähemalt C3 (kui ei ole joonisel määratud teisiti). o Kui kruvi on laua otsale lähemal kui 70mm või tapi kohas, puurida enne kruvimist kinnitusavad, et vältida lõhenemist. o Kruvide päid ei tohiks süvistada liiga sügavale laudvoodri sisse, kuna tekkiv süvend hakkab vett koguma. Kruvipea ei tohi siiski ka välja jääda. o Laud kinnitada igasse kinnituskohta kahe kruviga, mille kaugus laua servast on u 20-25mm (kui võimalik). o Joonistel tähistamata kinnitused tehakse kasutades tüüpseid terasnurgikuid, - sadulaid ja -kingi (Hilti, Rakefix või analoogne; kuumtsingitud või töödeldud vastavalt nõutavale keskkonnaklassile). Puitelementide poltliidetes kasutatakse mutrite ja poldipeade all alusplaate küljemõõduga min 3d ja paksusega min 0.3d (d tähistab poldi läbimõõtu). o Vineerist seinte ja lagede puhul kasutatakse tsingitud kinnitusvahendeid. Muud nõuded o Kiviplokkidest vaheseinte ladumisel juhinduda Tarindi RYL 2010 p.513 Plokkmüüritööd toodud nõuetest. Tellismüüritöödel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 p.511 tellismüüritööd toodud nõuetest. o Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud nõudeid. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 19/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Siseseinte plaatimine o Plaatimistööd tuleb teostada vastavuses Sisetööde RYL 2013 p.74 toodud nõuetest. Plaatimise täpsed lahendused on näidatud ruumipõhistel interjöörijoonistel. Kõik plaaditud seintega ühinevad ukse- ja aknaorvad plaatida samamoodi. Kipsplaatidest jms. koosnevate seinte plaatimisel järgida Partek kipsplaatide plaatimise juhendit. Üldjuhul peab plaatimine olema ruumi seina keskjoonte suhtes sümmeetriline ning ei tohi kasutada plaaditükke, mis on väiksemad kui 1/2 plaati. Põrandate ehitus o Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 p. 75 toodud nõudeid. Konstruktsioonide soojustamine o Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p.911 Soojustamine toodud nõudeid. Helisummutustööd o Helisummutustööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.912 heliisolatsioonitööd toodud nõuetest. Üldised nõuded ehitustöödele o Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Ehitaja peab tagama projektis kirjeldatud hoone valmimise ilma komplikatsioonideta. Kõikidest tekkivatest küsimustest ja ehituslikest konfliktidest peab Ehitaja koheselt teavitama Arhitekti juhise saamiseks. o Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt. o Kõikide toodete ja materjalide näidised kooskõlastada Arhitekti Ja Tellijaga. Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega; tooteid võib asendada samaväärsega (kusjuures toote samaväärsust tõestab ehituse töövõtja); asendus võib toimuda ainult vastavate tehniliste andmete, kestvuse, ekspluatatsiooni ja ekspluatatsiooni kulutuste jne võrdluse alusel. Asendustoodete visuaalsed ja mõõdetavad parameetrid peavad olema samaväärsed või paremad; toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada Arhitekti ja Tellijaga projekti järelvalve käigus. o Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 20/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi kontrollida ja vajadusel turvata. o Tellijale ja Projekteerijale autorijärelvalve faasis tuleb teatada see moment, millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt o Hoone ehituskulude määramisel ja ehitustöödel lähtuda käesolevast seletuskirjast ja joonistest, samuti käesoleva objekti teiste projekti osade joonistest, spetsifikatsioonidest ja seletuskirjadest. Vastuolude ilmnemisel käesoleva seletuskirja ja arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste ja spetsifikatsioonide vahel tuleb viivitamatult teavitada sellest projekteerijat ja projekteerimise projektijuhti. Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010, RT juhendkaardid, Kvaliteedi aluseks on ka LVI RYL 2002 I ja II osa. Samuti Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, InfraRyl 2010 I osa, Infra RYL 2006 II osa, betooni- ja betoonitööde normid By, Soome Ehitusinseneride Liidu normid ja juhendid RIL, Soome Betoonpõrandate ühingu juhendid BLY, LVI-, ST-, Ratu- juhendkaardid, Standardid EVS, EVS-EN, EVS-EN ISO, ISO, Saksa normid DIN, DVS, Saksa Ehitusinfo jt. o Uute ehitusosade ja konstruktsioonide puhul on RYL 2010 nõuete täitmine kohustuslik. Olemasolevate ehitusosade või konstruktsioonide remonttööde teostamisel tuleb lähtuda RYL 2010 nõuetest niivõrd kui see on ehitustehniliselt võimalik. o Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide tootjate kirjalike juhiseid, sh. paigaldusjuhiseid. Kui eelpool loetletud juhised lähevad vastuollu RYL 2010 nõuetega on viimased ülimuslikud. o Ehituse peatöövõtu pakkumisel peab ehitaja detailselt välja tooma pakkumises arvestatud töömahu kõik erinevused projektist ning platsiolukorrast tulenevad lisatööde vajadused tagamaks korrektse ehituse peatöövõtu lepingu sõlmimise. o Vastavalt Ehitusseadusele peavad tehtavad Ehitustööd vastama Heale Ehitustavale. o Töövõtja on kohustatud koostama ja esitama Ehitusobjekti alustuskoosolekuks kvaliteedi plaani (hõlmab ka alltöövõtjate töid) koos kvaliteedi tagamise maatriksiga vastavalt Ratu 1180-S või RATU 2009 „Rakennustöiden laattu 2009“ (Ehitustööde kvaliteet 2009) koos vastavate tööde alustuskoosolekute, näidistööde, teostusjooniste, katsetuste, Töövõtja omakontrolli kohustuste detailse lahti kirjutamisega ning esitamise kohustusega. Peatöövõtja on kohustatud vastutama eri töövõtjate töö ja tööetappide kokkusobitamise ning kvaliteeditagamise eest. Töövõtja on kohustatud koostama Ehitusobjekti Tööohutusplaani Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 21/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 5.2.3 Vundament, sokkel Säilitatakse olemasolev rekonstrueeritava osa madalvundament – lintvundament. Olemasoleva lammutatava kuuri vundament likvideeritakse. Olemasolev rekonstrueeritava hooneosa vundament kaevatakse elamu välispiirides lahti ning kaetakse hüdroisolatsiooniga, soojustatakse EPS 200 Perimeeter Pluss 100 mm paksuselt või samaväärse soojustusega ning sokliosa kaetakse Tempsi sokliplaadiga või viimistletakse krohviga. Uus hooneosa rajatakse plaatvundamendile soojustatult alt 3x100mm EPS 200 Perimeeter Pluss ja välispiirilt 100mm paksuselt. Rajatava vundamendi konstruktsioonid on ära toodud joonisel AR-5-01. 5.2.4 Põrandad Rekonstrueeritava hooneosa põrandad säilitatakse. Laiendatava hooneosale rajatakse uus aluskiht (liiv, killustik), millele paigaldatakse vahtpolüstüroolist soojustus (3x100mm) EPS 100 või samaväärne ja peale valatakse raudbetoonplaat koos põrandaküttetorustikuga. Rajatava põranda soojapidavuskoefitsent – U= 0,11 W/m²K. Põrandate konstruktsioonid on ära toodud joonistel AR-5-02, AR-5-03, AR-6-09 kuni AR-6- 12. 5.2.5 Välis- ja siseseinad Elamu olemasolevad välisseinad on ehitatud väikeplokkidest (Ahtme tuhaplokk) ja soojustatud väljast poolt kas siis 50mm või 100mm EPS 60 vahtpolüstüroolist soojustuskihiga. Välisseinad on viimistletud vertikaalse servamata poolalaudisega. Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse laudis ja selle kinnituse roovitus, lisatakse vastavalt kas 50mm või siis 100mm EPS 60 soojustuskiht ning kaetakse alusvõrgu ja silikoonkrohviga. Juurdeehituse välisseinad ehitatakse Aeroc Classik või Bauroc ehitusplokist paksusega 200mm, kaetakse väljast poolt 200mm paksuse EPS 60 soojustuskihiga. Seinad viimistletakse alusvõrgu ja silikoonkrohviga. Seest poolt seinad krohvitakse ja värvitakse. Rekonstrueeritavate seinte VS-2 soojapidavuskoefitsent – U= 0,17 W/m²K, VS-3 soojapidavuskoefitsent – U= 0,14 W/m²K ja rajatava uue hooneosa välisseina VS-1 soojapidavuskoefitsent – U= 0,14 W/m²K. Siseseinad rekonstrueeritavas hooneosas säilitatakse. Juurdeehituse siseseinad ehitatakse Aeroc Classik või Bauroc ehitusplokist paksusega 150mm või 100mm. Seinte konstruktsioonid on ära toodud joonistel AR-5-02, AR-5-03, AR-6-09 kuni AR-6-12. 5.2.6 Katus, laed Olemasolev eterniitkatus ja selle kandekonstruktsioon lammutataks. Olemasoleva hooneosas tõstetakse müürilati osa nii, et see ühtiks juurdeehituse müürilati kõrgusega. Katuse Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 22/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 kandekonstruktsioon ehitatakse kas puitsarikatest või tellitakse tehasest puitfermid. Katuse katteks on projekteeritud valtsprofiilist plekkkatus Elegant Classik. Olemasoleva rekonstrueeritava hooneosa laed säilitatakse kuid lae peale lisatakse lisasoojustuseks 200mm paksuselt puistevilla. Juurdeehituse laed ehitatakse puittaladest 50x200mm ja vahe täidetakse mineraalvillaga. Lisaks kaetakse lae peale veel 200mm paksuselt puistevilla. Lagede PL-1 ja PL-2 soojapidavuskoefitsent – U= 0,08 W/m²K. Katuse ja lagede konstruktsioonid on ära toodud joonistel AR-5-02, AR-5-03, AR-6-09 kuni AR-6-12. 5.2.7 Trepid Hoone välistrepp valatakse betoonist ja kaetakse tolmuvaba niiskuskindla kattega. 5.2.8 Korstnad Elamul on üks korsten, mis säilitatakse vajadusel remonditakse pottsepa poolt. Korstna kasutuskõlblus tuleb kinnitada aktiga korstnapühkija poolt vähemalt 1 kord viie aasta jooksul. Hoone rekonstrueerimisel tuleb järgida suitsulõõri ohutuskujasid põlevmaterjalini, mis peab vastama tuleohutusnõuetele standardile EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“ ja Siseministri määrus 02.09.2010 nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 1. 5.2.9 Avatäited Olemasolevad välisaknad on plastraamidega 2x klaaspakettidega aknad ja need säilitatakse. Juurdeehituse ja rekonstrueeritava osa juurdetulevad aknad paigaldatakse soojustatud plastikprofiilil 3x klaaspakettidega akendega, mille välimine ja sisemine klaas on kirgas selektiivklaas. Akende välimise profiili tooniks on tumepruun (või valge täpsustada ehituse käigus) ning sisemise profiili tooniks valge. Aknad tuleb tellida soojapidavuskoefitsendiga 0,8 Wm²/C. Ehituse käigus ehitatakse kinni üks uks, mis viib verandale, selle asemel paigaldatakse olemasoleva akna asemele veranda lükanduks. Akende mõõdud on ära toodud korruste põhiplaanidel. Avatäidete akustikale esitatavad nõuded 45Db s.o. kolmkordne asümeetriline klaaspakett. Akende ja uste täpsed mõõtmed täpsustatakse ehituse käigus. Akende ja uste valmistaja koostab vajadusel ise üksikasjalikud tööjoonised koos kõigi vajalike ehituskonstruktsioonide liitumissõlmedega ja esitab need tellijale ja arhitektile kooskõlastamiseks enne toodete valmistamist. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 23/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Aknad varustada suluste, tihendite, piirajate ja muu tarvilikuga. Akende valmistamisel lähtuda heast ehitustavast. Enne akende valmistamist valmistajal mõõta üle akende reaalsed avad. Paigaldamisel arvestada termonihkeohtudega. Tumepruun toonis veeplekid kinnitada, kus võimalik peidetud kinnititega. Nähtavale jäävate kruvidega kinnitamisel tuleb täielikult välistada kruvide kohale kergete süvendite tekkimine või mingil muul põhjusel tekkiv pleki pinna lainetus. Akende valmistamisel jälgida kehtivaid standardeid ja kvaliteedinõudeid. Välisuks varustada vajaliku lukustuskomplekti ja hingedega. 5.2.10 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Arvestuslik sisetemperatuur 22˚C, õhuniiskus suvel 50% ja talvel 20%. 7 Hoone välisseinte soojustuse paigaldus 6.1 Üldosa Hoone küttekulude vähendamiseks on ette nähtud juurdeehituse hoone seinad soojustada väljast poolt EPS 60 vahtpolüstürooliga 200mm ja olemasolevad välisseinad lisasoojustusena 50mm või 100mm, sokkel soojustatakse EPS 200 Perimeeter Pluss 100 mm paksuselt. 6.2 Hoone soojustamine Süsteemi valik: Kasutatakse õhekrohviga soojustussüsteemi. Soojustusmaterjaliks on polüstürool. Kattekrohv: polümeerne krohv. Kogu krohvisüsteem peab olema süsteemne (ühe tootja süsteem, millele võimaldatakse garantii). Krohvitud aluspinna puhul tuleb kasutada lisaks liimimisele ka tüübleid. Kasutatakse nii sertifitseeritud (B-kvaliteediklass) kui ka sertifitseerimata (C-kvaliteediklass) tüübleid. Tüübli mark ja kinnitussügavus sõltub aluspinna materjalist ning soojustusmaterjali paksusest. Soovitame kasutada metallsüdamikuga sertifitseeritud EJOT-tüüblit pikkusega 195 mm. Tüübli tihedus 8 tk./m2. Aluspinna eeltöötlus: Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sile. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate, mustuseta, õlita, silikoonita, sambliketa ja sooladeta pinda. Vetikatega ja samblikega kaetud pind on vajalik eelnevalt töödelda elusorganisme hävitava vahendiga. See vahend sisaldab kloori ning peale töötlust on vajalik see ka maha pesta, soovitavalt surveveega. Selle tegemata jätmise puhul on halvendatud nake liimi ja aluspinna vahel. Mustuse puhul on piisav pinna surveveega pesemine. Ka mustus on naket halvendav tegur. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 24/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Fassaadil esinev sool (valge kirme) on samuti naket halvendav tegur. Sool tuleb kuivalt harjaga maha hõõruda ning pinda töödelda soolasid neutraliseeriva vahendiga. Peale pesu peab ootama kuni fassaad ära kuivab. Lahtine krohv eemaldada ja pind uuesti tasaseks krohvida. Kui tööde käigus leitakse seinapaneelidel ja rõdude raudbetoonist elementidel ulatuslikke kahjustusi, tuleb läbi viia tehniline ekspertiis, hindamaks raudbetoondetailide seisukorda ja püsivust. Vastavalt ekspertiisi tulemustele teostada vajalikud saneerimise ja tugevdustööd. Detailide kinnitused : Kõik soojustatud fassaadi külge kinnitatavad detailid, nagu valgustid, sildid, soojuspumba välisosad jne, demonteerida ja taaspaigaldada soojustatud fassaadipinda. Detailid peavad olema kinnitatud ja tihendatud, et vesi ei pääseks süsteemi. Tihendamiseks ei tohi kasutata silikooni vaid süsteemselt sobivat polüuretaan-bituumentihendit ja/või polüuretaani baasil tihendusmassi. Metallkonstruktsioonide kinnitamisel ei tohi olla ohtu korrosiooni tekkeks. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega hoone sissepoole. Kalle peab olema alla väljapoole, et vesi ei tungiks süsteemi. Kergemad fassaadile kinnituvad detailid võib kinnitada puidust või tugevast XPS plastist vahetükile, mis annab kinnitatavale elemendile piisava kinnitustugevuse. Vahetükk millele on kinnitatud tsementplaat, on soovitav paigaldada armeeringkihi alla. Elemendi toetuspinna ja viimistluskihi vahele lisada bituumen-polüuretaantihend. Kui vahetükk ulatab fassaadipinnast välja, on vaja tihendada nii vahetükk kui ka kinnitatav detail soojustussüsteemiga. Tellingud, kiled ja ilmastik: Tellingu kinnitusankrud (kui neid kasutatakse) peavad olema kinnitatud nii, et ankru silm oleks kaugemal kavandatavast soojustuse pinnast. Ankur peab olema väljapoole allapoole kaldu, et vesi ei tungiks tööde ajal süsteemi. Minimaalseim õhu- ja fassaadipinna temperatuur tööde teostamise ajal on +5˚C. Seda kogu ööpäeva vältel. Madalama õhutemperatuuri juures teostatavad tööd kooskõlastada tellijaga ja toimuvad töövõtja riisikol. Kaitsekiled eemaldatakse alles siis, kui materjal on läbinisti kuivanud. Kõik avad (uksed, aknad) on vaja katta kaitsekiledega. Kaitset vajavad ka kõik muud horisontaalpinnad (vahekatused, sillutis jm.), mis on segujääkide allakukkumisel ohustatud. NB! Mitte unustada asjaolu, et kaitsekile peale kukkunud segu võib öösel sadama hakkava vihma tõttu ära määrida kaitstava pinna. Soklisiini paigaldus : Soklisiini paigaldamiseks looditakse täpne horisontaaljoon (või vahekatustel kaldjoon). Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone. Laiade soklisiinide puhul võib need altpoolt ajutiselt prussiga toestada. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 0,3m. Tüübli nakkepikkus on min 35 mm. Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse soklisiini ja seina vahel plastseibe paksusega 3,5,10 ja 15 mm. Keelatud on kasutada puidust ja muust materjalist omavalmistatud kiile jms. Kui soklisiini ja seina vahele jääb pilu, millest võib näriline sisse minna, tuleb soklisiini alla paigaldada kaitseriba ning pilu alumine osa täita ka soojustusmaterjaliga. Soklisiinide omavaheline lõtk peab olema 2-3 mm. Nende vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 25/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Soklisiini ümber nurga keeramisel ei ole lubatud lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90˚ sälk ning painutada siin täisnurka. Juhul, kui soklisiini kasutatakse vertikaalliidetes, tuleb soklisiini ja seina (või külgneva fassaadielemendi) vahele paigaldada bituumen- polüuretaantihend, et vihmavesi ja lumi ei tungiks süsteemi taha. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastavate professionaalikääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine ja tüübeldamine: Hoone seinte soojustuse paksuseks on 150mm. Soojustusmaterjalina võib kasutada nii mineraalvilla (mineraalvilla lamellid tuletõkkepiiridel) kui ka polüstürooli. Soojustusplaatide liimimiseks võib kasutada kahte meetodit: äär-punkt meetod ja täispinnaline meetod. Täispinnalise meetodi puhul kantakse liim segukammiga 10x12 cm plaadi tagaküljele. Seda kasutatakse ainult täiesti sirge seina puhul, kuna sellise meetodiga ei saa plaate enam aluspinna suhtes õgvendada . Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele. Kui välisseina kõverus ületab +/- 20mm tuleb kasutada vastavalt kas õhemaid või paksemaid plaate. Keelatud on kasutada ülipaksu liimikihti või üritada kleepida soojustusplaate mitmes kihis. Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga. Plaadi külgservad ei tohi olla liimised. Samuti paigaldatakse koheselt bituumen-polüuretaan tihendid vajalikesse liidetesse. Selleks, et tihend ei hakkaks soojustusplaati oma paisumisega kohalt nihutama, võib plaadi liimi kuivamiseni kinnitada ajutiselt tüübli või naelaga aluspinda. Soojutusplaadid paigaldatakse pikem külg horisontaalselt. Teistpidi paigaldada ei ole lubatud. Soojustusplaatide paigaldamisel ei tohi tekkida ristvuuke. Ka väljaastete ja niššide puhul ei tohi tekkida ristvuuke. Plaadid peavad olema seotud nagu laotakse tellismüüritist. Plaadiridade omavaheliseks nihkesammuks ca 0,5 plaadipikkust. Vuugivahesid täidetakse sama soojustusmaterjali ribadega, mis tagavad külmasildadeta vuugitäite. Vuugivahede täitmiseks võib kasutada ka selleks otstarbeks väljatöötatud polüuretaanvahtu, kuid tuleb jälgida, et vaht täidaks mitte ainult avatud vuugi pealispinna, vaid kogu sügavuses. Paisuv Makroflex vms on keelatud. Avade nurkades ei tohi tekkida ristvuuke. Plaati tuleb lõigata hammas küljepikkusega min 10 cm. Juhul, kui soklisiini ja aknajoone vaheline kõrgus jagub täpselt 0,5 m, siis satub avanurka ristvuuk (kui fassaadipolüstürooli plaadi kõrgus on 50 cm). Selle vältimiseks: kas nihutatakse soklijoont, või lõigatakse polüstürooli rida madalamaks. Sama kehtib peale akende kõikide avade, ka niššide kohta. Polüstüroolplaadid ei tohi olla UV-kiirguse mõjul kolletunud. Selle esinemisel on vajalik pind üle lihvida ning tolm eemaldada. Plaadid tuleb paigaldada tasapinnas, üksteise suhtes nihutatuna on oht pragude tekkeks ning ebaühtlane faktuur viimistluskihis. Fassaaditegijal on selle probleemi minimiseerimiseks võimalik kasutada punnsoon- ühendusega või astmevaltsiga polüstüroolplaate. Tüübeldamist võib alustada siis kui liim on soojustusplaatide taga kivistunud, et vältida tüüblite paigaldamisega plaatide nihutamist ja liimikihi aluspinnaga nakke rikkumist. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 26/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Peale soojustusplaatide liimi kuivamist ja tüübeldamist polüstüroolpind ning nurgad lihvitakse. Nurga- ja aknaprofiilide paigaldus: Soojustussüsteemi kõik välis- ja sisenurgad on vajalik tugevdada nurgaprofiilidega. Soojustusplaadile kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Peale seda surutakse profiil tihedalt segusse nii, et segu tuleb läbi profiili avade ja võrgu läbi. Seejärel silutakse pind roostevaba hõõrutiga siledaks, surudes profiili tihedalt vastu pinda. Üleliigne segu eemaldatakse. Aknaliite jaoks on nõutud lahendus on vastav elastne plastprofiil leeliskindla klaaskiudvõrguga, millel on lisakeeleke kattekile paigaldamiseks. Akna mõõtmete järgi paigaldatakse akna veeplekk ning akna veepleki otsatükkide järgi paigaldatakse aknapõse profiil. Profiil kleebitakse akna-raami külge. Profiili joon määrab ära avapõse joone. Ettevaatust kitsaste avapõskede tegemisel: pahtlikiht muudab 5-8 mm võrra aknajoone asendit, mille tulemusel tekib oht, et esialgsest kavandatud täisnurgast aknapõse nurgas tekib peale armeeringu tegemist häiriv teravnurk. Seejärel liimitakse soojustusplaadi ja profiili vahele vastava paksusega avapõse soojustusriba (akna veelaua otsatükil on juba tihend kleebitud). Avapõse soojustusriba alt ei tohi otsatükk välja ulatuda. Ka soojustusplaadi ja profiili minimaalseimad vahed tuleb täita soojustusmaterjaliga, et ei tekiks külmasilda ja pingekoldeid. Avapõse soojustamisel pole lubatud, et soojustusmaterjali riba ulatub otsapidi fassaadipinda. Sellega tekitatakse täiendav pingeallikas ümber ava. Sama profiil paigaldatakse ukse ümber ning ka ülemiste avapõskede ning raami vahele. Peale liimi kuivamist on õige aeg avanurga täpseks lõikamiseks ning lihvimiseks. Avapõse liidet armeeritakse nurgaprofiiliga üheaegselt, s.t. aknaprofiili klaaskiudvõrk ning nurgaprofiili klaaskiudvõrk satuvad ühte armeerimiskihti. Avanurkade diagonaalarmeerimine: Kõikide avade nurgad on vajalik täiendavalt armeerida leeliskindla klaaskiudvõrgust ribaga (mõõtmed ca 20 x 30 cm). Täiendavalt on vaja armeerida kõik akna- ukse-, läbiviikude nurgad. Samuti on vaja täiendavalt armeerida niššide, kangialuste, postide jm nurki tekitavate elementide pingeohu kohad. Diagonaalarmeerimine tehakse enne fassaadipinna armeerimist, soovitav teha avapõskede vormistusega samaaegselt. Akna veepleki paigaldus: Veeplekkide paigaldus enne soojustuse paigaldamist. Akna veepleki paigaldamisel on vaja kindlustada, et kõik aknad oleksid soojustusest ühel ja samal kaugusel. Kui ei ole, siis võib akna veeplekkide erinev väljaulatuvus fassaadipinnast muutuda häirivaks. Selle probleemi ennetamiseks võiks akende täiendavat rihtimist teostada vahetult peale fassaadipinnale soojustusmaterjali paigaldamist. Rihtimine toimub siis mitte soojustatava pinna vaid uue fassaadipinna järgi. Juhul kui akende paigutust avas ei taheta muuta peab iga aknapleki eraldi mõõtma. Akna veeplekk peab olema täpselt akna laiune. Veepleki otstesse paigaldatakse otsatükid, või tellitakse kohe tagasi keeratud otstega veeplekk ,mis vähendab akna visuaalset mõõdet ca 2x2 cm. Kui soovitakse mõõdet veelgi vähendada, saab veeplekki lühemaks saagida. Monteeritud veepleki külge kinnitatakse bituumen-polüuretaantihendid. Need paigaldatakse Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 27/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 veepleki alla, et näiteks lumi ei tuiskaks pleki alt soojustussüsteemi. Sama tihend paigaldatakse otsatüki peale ning küljele, mis tihendab aknapõse ja otsatüki vahelise vuugi. veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale ning kinnitatakse kruvidega aknaraami külge. Kui veeplekk on ilma kaitsekileta, tuleb määrdumise vältimiseks see katta kilega. Tööde järjekord akende juures : akna veepleki kronsteinide kinnitus, fassaadipolüstürooli kinnitus, võimaluse korral akende rihtimine, akna veepleki (lõikamine ja) otsatükkide montaaž, akna veepleki tihendus, akna veepleki kinnitus kronsteinide ja raami külge, aknaprofiili paigaldus otsatüki järgi, aknapõse soojustusmaterjali liimimine, polüstüroolist nurga lõikamine ja lihvimine, nurgaprofiili ja aknaprofiili armeerimine, avanurkade diagonaalarmeerimine. Soojustuse liited muude konstruktsioonidega: Soojustuse liitumisel sissekäikude katusega (rõdudega) ei tohi soojustussüsteem olla vastu katusekatet. Soojustust vahekatuse kohal alustada soklisiiniga ca 50 kõrguselt katusekatte horisontaaltasapinnast. Soklisiin paigaldada seinale katusekaldega paralleelselt. Soojustuse liitumisel betoonlaega sissekäikude ja rõdulagede juures paigaldada raudbetoonplaadi ning soojustuse vahele bituumen-polüuretaantihend. Sarnaselt tihendada kõik soojustuse liited muude konstruktsioonide ja materjalidega. Armeerimine Armeerimise all mõeldakse pinna pahteldamist ning alles värskesse pahtlikihisse klaaskiudvõrgu paigaldamist. Klaaskiudvõrgu paigaldamisel surutakse see pahtlikihi sisse nii, et läbi võrgusilmade tungib pahtel läbi. Lubamatu on võrgu pinnale riputamine ning üritada pahtlit pealtpoolt läbi võrgusilmade suruda. Pahtliks võib kasutada nii mineraalset kui ka polümeerset pahtlit. Võrgu paanid paigaldatakse ülalt alla kogu fassaadi kõrguses. Ülekate naaberpaaniga peab olema ca 100 mm. Ülekatte mittetegemisel on prao teke garanteeritud. Armeering katab ära kogu soklisiini vertikaalpinna, st armeering lõpeb alles veenina alumises servas. Üks pind peaks olema ühekorraga armeeritud, tuleks vältida jätkukohti. Kui see mingil põhjusel on vajalik, tuleb katkestada nii, et viimase paani serv jääb ilma pahtlita ca 100 mm ulatuses. Tööde jätkamisel tehakse sinna järgmise paaniga korrektne ülekate ühes pahtlikihis. Võrgu värv ei tohi olla valmis armeeringust näha, võrgu faktuur võib olla märgata. Võrk ei tohi kuskilt lokkida, katki, voltis või kortsus olla. Armeerimisel peab jälgima, et ülekatete kohal, diagonaalarmeeringu, nurgatugevduste kohal ei oleks armeeringkihi paksus oluliselt suurem kui mujal. Ei ole soovitav tekitada neljakordset võrgukihti. Selle eiramisel on tulemuseks hiljem viimistluskihi faktuurist läbikumavad jutid. Soovitav on armeering rihtlatiga üle käia. Kui ikkagi armeering on muutunud ebatasaseks, tuleb pind tervenisti veelkord armeerimisseguga üle pahteldada. Armeeringu üleulatuvad servad (näiteks üle soklisiini) tuleb kohe märjalt ära lõigata. Maapinnast kuni esimese korruse aknaveeplekkideni paigaldatakse kogu hoone perimeetris „soomusarmeering“ – esimese kihina soojustuse peale paigaldatakse pahtli sisse tugevdatud klaaskiudvõrk kaaluga min 300g/m². Soomusvõrk paigaldatakse serv- servaga, mitte ülekattega. Soomusarmeering kaetakse omakorda tavalise armeeringkihiga. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 28/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Soomusarmeeringu asemel võib kasutada spetsiaalseid tugevdatud pinnaga soojustusplaate (näiteks Capatect Sockelschutsplatte 060/00) või 2- komponentset, süsinikkiuga tugevdatud, löögikindlat armeerimismassi (näiteks Capatect CarboNit). Viimistluskihi pealekandmine: Viimistluskihi pealekandmisele eelneb pinna kruntimine. Krunt kuivab kuivadel suvepäevadel ööpäev. Viimistluskihi pealekandmisel peab vältima igasuguseid katkestusi ühel pinnal. Selle vältimatul tekkel näiteks suurte pindade ja vähese arvu töötlejate puhul, tuleks eelnevalt kavandada ning tellijaga kooskõlastada jätkujoone koht. Jätkujooneks ei soovita kunagi horisontaaljoont. Vertikaaljoon on vähem silmatorkav. Vertikaaljoone võib kavandada vihmaveetoru alla või akende joonele. Katkestusjoon jääb alati näha. Krohvi kuivamisaeg sõltub õhutemperatuurist ning –niiskusest. Suvel kuivaga kuivab standardkrohv 1 ööpäevaga, sügisel vihmaste ja külmade ilmadega kuni 2 nädalat. Kogu kuivamisajal tuleb pinda kaitsta sademete eest. Kuivamisaeg on väga pikk kirjukivi-krohvil, mis suvel on ca 1 nädal. Lõpetustööd: Lõpetustöödeks on kaitsekilede eemaldamine akendelt, ustelt, veeplekkidelt jm. Kinnitada kõik fassaadielemendid (vihmaveetorud, numbrid, sildid, kaamerad, käsipuud jne.). Fassaaditööde hulka lugeda ka kõigi akende, uste jm töödega piirnevate pindade puhastamine ning vajadusel pesu. Kogu maja ümbruse koristamine ja tööde käigus rikutud haljastuse taastamine. Nõuded kasutatavatele soojustussüsteemi materjalidele: Kõik süsteemi komponendid tuleb hankida ühelt süsteemitootjalt ehk tarnijalt . See tähendab, et süsteemi tarnija poolt pakutavad materjalid ja komponendid on omavahel sobivad ning tarnija vastutab nende omavahelise sobivuse, kvaliteedi ja püsivuse eest juhul kui ehitaja/paigaldaja on järginud kõiki transportimise, ladustamise, paigaldamise ja töötlemise nõudeid. Kui valitud süsteemi tarnija ei paku kõiki vajaminevaid süsteemi komponente (siia hulka võib lugeda soojustusmaterjalid, nagu polüstürool või mineraalvill ning vajalikud profiilid ja tüüblid) võib kasutada ainult neid mujalt hangitud materjale ja komponente mida süsteemi tarnija lubab kasutada oma süsteemis. Soklisiinide materjalina on lubatud roostevaba teras või alumiinium, millel on peale korrosioonikindluse ka küllaldane jäikus. Soklisiin peaks olema veeninaga. Soklisiini paksus minimaalselt 0,8 mm. Soojustusmaterjalina on lubatud kasutada ainult süsteemi tootja poolt aktsepteeritud soojustusmaterjalide marke, soojustusmaterjalide tootjad ei vastuta süsteemi eest. Minimaalne tõmbetugevus peab olema TR >100 kPa. Soojustusmaterjalina on lubatud kasutada ainult süsteemi tootja poolt aktsepteeritud soojustusmaterjalide marke, soojustusmaterjalide tootjad ei vastuta süsteemi eest. Minimaalne tõmbetugevus peab olema TR >100 kPa. Polüstürool peab olema piisavalt “laagerdunud”, et vältida tema mahukahanemisi. Polüstüroolplaadi gabariitidel on lubatud väga minimaalseid tolerantse: Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 29/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 ♦ taastumatu pikkusmuut < 0,15 % ♦ pikkus 1000/1200 mm +/- 2 mm/m ♦ laius 500/600 mm +/- 2 mm/m ♦ paksuse tolerants +/- 1 mm ♦ plaadi tasapinnalisus +/- 3mm ♦ täisnurksus +/- 2 mm/m ♦ Polüstürooli mark DIN EN 13163 järgi EPS 040 WDV (Eestis EPS 60F) Kõik tuntud villatootjad suudavad pakkuda õiget marki mineraalvilla õhekrohviga süsteemi jaoks. Ei sobi villad, mis on mõeldud paksu krohvkattega soojustussüsteemidesse. Mineraalvillal ei tohi esineda defekte, mis niiskuse mõjul värvivad pealispinda. Klaaskiudvõrgu tehnilised andmed: ♦ klaaskiud E-klaasist, värviliselt impregneeritud ♦ min rebimistugevus tarnel 1,75 kN/5 cm ♦ min rebimistugevus peale 28 päeva 5 % leelises 23 °C juures 0,85 kN/5 cm ♦ min rebimistugevus peale 6 tundi leeliselahuses 80°C juures >0,75 kN/ 5 cm ♦ silma suurus 4x4 mm ♦ kaal min 165 g/m 2 „Soomus“ klaaskiudvõrgu tehnilised andmed: ♦ klaaskiud E-klaasist, värviliselt impregneeritud ♦ min rebimistugevus tarnel ca 4 kN/5 cm ♦ min rebimistugevus peale 28 päeva 5 % leelises 23 °C juures ca 2 kN/5 cm ♦ silma suurus ca 6x6 mm ♦ kaal min 300 g/m 2 Kinnitusmaterjalid. Liimimiseks kasutatakse ainult selleks otstarbeks väljatöötatud mineraalseid või polümeerseid liime. Liimi nake aluspinna ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2. Tüübeldamiseks võib kasutada ainult sertifitseeritud ja antud aluspinnaga sobivaid tüübleid. Tüüblid valida vastavalt tootja kasutusjuhendile arvestades aluspinna materjali, soojustuse ja liimikihi paksusega Armeeringkihi tegemiseks kasutatakse ainult süsteemi tootja poolt ettenähtud ning testitud mineraalseid või polümeerseid pahtleid. Vastavalt süsteemi tootja ettekirjutusele ja materjali valikule kasutatakse soojustusmaterjali liimimiseks, kas sama segu kui armeerimiseks, või on nomenklatuuris selleks eraldi tooted. Viimistluskate. Fassaadikate peab vastama pinnakihi süttivustundlikuse ja tule leviku ning suitsu tekitamise järgi klassi B-S1,d0 (V1/I) nõuetele. Pakkumises tuleb viimistluskihina pakkuda tuleohutus- nõuetele vastavat dekoratiivkrohvi Kratzputz /Edelputz 1,5-2 mm tera suurusega (kas polümeerset, silikoonset või mineraalset). Krohvi tooni näidised kooskõlastatakse enne tööde algust tellijaga. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 8 Akustika Hoone projekteerimisel on lähtutud EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusest nr 42 nõudeid “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Liiklusmüra normtasemed on määratud EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ tabeli 6.2 p.1 alusel, kus elu ja magamisruumides päeval LpA,eq,T=35dB (öösel 30dB). Arvestatud on asjaoluga, et perspektiivne liiklusmüra ei suurene. Eluruumide ja magamisruumide õhumüra vajalik isolatsiooni indeks R’tr,s,w=35dB (öösel 30dB), vastavalt kui välismüratase LpA,eq,T=56...60dB (II kategooria segaala - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates). Heli summutamiseks eraldi lahendusi projekteeritud ei ole. Hoone eluruumide plaaniline paigutus on tehnilistest seadmetest eemal. Elamu äärde maapinnale paigaldatav õhk-vesi soojuspump seadistatakse päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra, mis jõuab eluruumidesse on päeval alla 40dB ja öösel alla 30dB. Vibratsiooni minimeerimiseks paigaldatakse välisosa (välisagregaadi) kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel lähtutakse tootja poolsetest juhistest. Seinad ja põrandad on projekteeritud siledate pindadega. Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil on määratud EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ tabeli 8.1 p.1 alusel, kus elu ja magamisruumides LpA,max=32dB. Projekteeritud seinad rahuldavad EVS esitatud nõudeid. Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb vältida müra ülekannet ühiste kanalite kaudu ning selleks näha ette mürasummutid ruume ühendavatele kanalitele. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 31/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 9 Tuleohutusnõuded 8.1 Üldosa Projekti koostamisel on järgitud järgmisi õigusakte, normdokumente ja eeskirjasid: 9 Tuleohutuse seadus 18. mai 2010. a otsusega nr 654; 10 Tuleohutuse seadus 05.05.2010; 11 Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650; 12 Vabariigi Valitsuse 30.märts 2017 nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; 13 Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“; 14 EVS 812-2:2014+AC:2017–Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; 15 EVS 812-3:2018–Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; 16 EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017–Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; 17 EVS 812-7:2018–Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; 18 EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016–Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted; 19 Majandus- ja taristuministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 20 EVS 812 – 7:2008 Ehitise tuleohutus, osa 6: Ehitisele esitatavad põhinõuded, tuleohutuse tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; 21 EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 Ehitise elektri- ja elektroonikasüsteemid; 22 EVS-EN 15287-1;2007+A1:2010: Korstnad. Projekteerimine, paigaldamine ja kasutusele võtmine. 22.1 Tuleohutuse põhinäitajad Tabel 4 Ehitise kasutusviis I kasutusviisiga hoone Ehitise kasutamisotstarve 11101 Üksikelamu Tulepüsivusklass TP3 (tuldkartev ehitis) Kasutajate arv (inimeste arv) hoones Tavapäraselt 4 inimest Korruste arv 1 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Pööning, pääs pööningule Pääs pööningule on väljast hoone kirdepoolsest otsast ukse kaudu Hoone kõrgus hoone maapinnast 5,4 m Tulekaitsetase Põlemiskoormus kuni 600MJ Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 32/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivus- D-s2,d2 tundlikkuse- ja tulelevikuklass Välisseina välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus Nõudeid ei esitata Põrandate klass Klassinõudeid ei ole Veranda välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Katusekatte tuletundlikus Broof (t2-t4) Piksekaitse Ei ole nõutud Suitsuärastus Akende ja uste kaudu. Suitsukorsten on savitellisest. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke Läbi tuletõkkeklappide konstruktsioonidest Evakuatsioon Läbi kahe väljapääsuukse õue. Pääs katusele Hoone kirdepoolsest otsas pööninguukse kaudu pööningule ja sealt katuseluugi kaudu katusele Evakuatsiooniteede ja – pääsude kirjeldus Vahetult maapinnale Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks Üksikelamu moodustab omaette ühtse tuletõkkesektsiooni Tuleohutusabinõud hoones Autonoomsed tulekahju suitsuandurid Esmased tulekustutusvahendid - 6kg pulberkustuti Küttekoldega ruumis autonoomne vingugaasiandur Korsten Savitellisest korsten Küttesüsteem Lokaalküte maa-soojuspump põranda ja radiaatorküte. Leiliruumi puuküttekeris. Puuküttepliit. Kütteseadmed tuleb paigaldada tootja etteantud juhiste kohaselt, paigaldajal peab olema pottsepa kutsetunnistus. Kütteseade peab olema varustatud märgistusega, mis peab vastama konkreetse kütteseadme standardile. Seadmel peab olema paigaldus ja kasutusjuhend. Küttekollete korrastusel lähtuda standardist „Küttesüsteemid“ EVS 812-3:2018 Koldeesised põrandad Olemasoleva puuküttega pliidi esine põrand kaetakse keraamiliste plaatidega või klaaskattega või muu mittepõlevamaterjaliga ukseava servast vähemalt 100mm kummalegi poole ja koldesuust vähemalt 400mm eemale, arvestades kolde esiservast. Ehitiste vahelised tuleohutuskujad Hoone kirdepoolse otsaseina vastas paikneb abihoone, mis jääb ca 5,8m kaugusele ning idapool paikneb ca 17m kaugusel olemasolev elamu. Päästemeeskonna juurdepääs hoone välisusteni Krundisisesel sissesõiduteelt ja 67 Võru-Mõniste-Valga Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 33/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 teelt Tuletõrjeveevõtu koht Lähim väljaehitatud väline kustutusvee veevõtukoht - tuletõrje kuivhüdrant asub Nursi koolimaja juures, mis jääb hoonest ca 930m kaugusele. Kinnistul paikneb tiik kust võimalik ka vett võtta. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 on 1. tuleohuklassi puhul tuletõrjevee vajadus 10 l/s, vajamineva kustutusvee hulk 3h (tulekahju normatiivne kestusaeg). Piksekaitse Soovitatav Ventilatsiooni tuleohutus Ventilatsiooni materjalid peavad vastama vähemalt A2- S1,d0 tuletundlikkusele aga võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit /lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul. Köögipliidile paigaldatakse pliidikubu torustik peab vastama tulepüsivusele vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Ventilatsioonisüsteemid kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Elektrikaabelduse tuleohutus Kaabli sisend hoonesse tuleb teostada terasest hülsi läbi kuni sisendijaotusseadmeni (ASU). Õuepoolne toruots pöörata põlvega alla poole, et kaitsta niiskuse ja sademete eest läbiviiku. Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2 22.2 Kütteseadme ohutuskujad Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6m vaba ruumi. Ruumisisesed ohutuskujad põlevmaterjalidest ehitiseosadeni olenevad kütteseadmete ja nende osade temperatuuriklassist. 22.3 Korsten Majas on vana olemasolev korsten, mida soovitakse edaspidiselt kasutada. Üldjuhul on igal küttekoldel oma suitsulõõr, antud juhul on tegemist ühelõõrilise savitellistest korstnaga. Olemasoleva korstna edaspidise kasutuse ohutuse peab välja selgitama kutseline korstnapühkija. Korstnapühkija teeb selgeks: • Kas korsten on terviklik ja ohutu? • Kas on vajalik teha korstnale täiendavaid parandusi / remonditöid? • Kas olemasolevat lõõri saab kasutada suitsulõõrina? • Milline on korstnasse suunduvate kütteseadmete väljundgaaside lubatud temperatuur? Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 34/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 • Milline on temperatuuriklass, kondensaadikindlus, rõhuklass? • Kas olemasolev puiduküttega pliit sobib olemasolevale korstnale? Suitsulõõrid, mis läbivad konstruktsioone peavad üldjuhul olema kaheseinalised isoleeritult, üheseinaliste (>T80) ei tohi läbida konstruktsioone. Vundamenti vajavad korstnad, mis on kogukaaluga üle 400 kg. Vabaltseisva korstna toetuse konstruktsioon peab vastama standardi EN 13084-1 nõuetele. Müüritiskorstna pinda võib katta krohvi, pahtli, värvi ja keraamiliste plaatidega. Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav. Hoone rekonstrueerimisel tuleb järgida suitsulõõri ohutuskujasid põlevmaterjalini, mis peab vastama tuleohutusnõuetele standardile EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“ ja Siseministri määrus 02.09.2010 nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 1. 22.4 Kütteseadme paigutus, ühendus korstnaga Müüritud kütteseadme ohutu ehituse, remondi tagab kutseline pottsepp. Kütteseade ja suitsulõõr ühendatakse isoleeritud metallist suitsutoruga. Ühenduslõõri ja korstna sobivuse hindamisel tuleb lähtuda kütteseadme paigaldusjuhendist ja standardist EVS 812-3:2018. 22.5 Korstna läbiviigud ehituskonstruktsioonidest Müüritiskorstnate läbiviigud vahe- ja katuslagedest tuleb teostada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.7.6.4 toodule. Temperatuuriklassiga ≥T400 müüritiskorstna ja põlevmaterjalist ehitisosa vahele paigaldatakse 250 mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600° C. (EVS 812-3:2018) Müüritiskorstna välispinna ja põrandalaudise , seinavoodri, vahelae alumise pinna vms. põlevmaterjalist voodri kaugus korstna välispinnast peab olema min 30 mm. Sellise materjali paksus ei tohi ületada 30mm. Korstna välispinnale ei ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahe kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega (EVS 812-3:2018). Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 35/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Märkus: Väljavõte Päästeameti poolt koostatud „Küttesüsteemide tuleohutus“ infokirjast. Temperatuuriklassiga ≥T400 müüritiskorstna läbiviik põlevmaterjalist vahelaest isoleeritakse, nagu on näidatud alloleval joonisel, kus tähis X on korstna tootja nõutav isolatsioonikihi paksus tavapärase pikkusega (kuni 200mm) läbiviigu puhul (müüritiskorstna puhul X=250mm). Välimine mineraalvilla kiht peab ulatuma minimaalselt 100mm üle soojustuse, et vähendada nt. puistevilla või muu põlevmaterjali sattumist tulusvahesse, mille minimaalne laius võib olla 50mm. Välimine mineraalvilla kiht võib olla asendatud tuletundlikkuseklassiga A1 materjali vastu. X - nõutav isolatsioonikihi paksus kuni 200mm läbiviigu korral Müüritiskorstna puhul X=250mm. Märkus: Väljavõte Päästeameti poolt koostatud „Küttesüsteemide tuleohutus“ infokirjast. Korstna läbiviikude konstruktsioone peab olema võimalik kontrollida ja hooldada või need on ehitatud vastavalt. 22.6 Koldeesine põrandakate Tahkekütusega köetava kütteseadme ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate näiteks plekk, klaas, kivi vms. Uksega kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 100mm kummalegi poole ja koldesuust 400mm eemale, arvestades kolde esiservast. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 36/72  Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Ukseta kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 150mm kummalegi poole ja koldesuust 750mm eemale, arvestades kolde esiservast. Küttekoldest ülespool võib süttivad materjalid olla minimaalselt 250mm kõrguse. Ohutuskujasid võib vähendada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.5.4 toodule. 22.7 Kütuse paigutamine Kütust, halupuud tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis – kinnistul paiknevas olemasolevas kuuris. Kütusekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses võttes arvesse ohutuskujasid põlevmaterjalist. Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud, et selle temperatuur ei ületaks 80°C. 10 Keskkonnakaitse 9.1 Õigusaktid ja eeskirjad. 1. Jäätmeseadus RT I, 30.12.2011, 51 2. Veeseadus 3. Planeerimisseadus RT I, 10.11.2016, 14 9.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud. Teema käsitlemise vajadus puudub. 9.3 Õhu kaitse. Teema käsitlemise vajadus puudub. 9.4 Pinnase ja põhjavee kaitse. Teema käsitlemise vajadus puudub. 9.5 Jäätmed 9.5.1 Olmejäätmed Kinnistu omab jäätmekäitlusfirmaga olmejäätmete kogumise ja äraveo lepingut. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 37/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 9.5.2 Ehitusjäätmed Ehitustegevusel tekkivad ehitusjäätmed kogutakse selleks ette nähtud konteineritesse ja antakse üle nende käitlemiseks luba omavale ettevõttele, kes korraldab nende veo ehitusjäätmete prügilasse. Ehitusprahi, taaskasutatava kivimaterjali, metalli ja asbesti sisaldavate jäätmete jaoks tellitakse eraldi konteinerid. Konteinerid tähistatakse vastavalt tööde teostaja poolt. Konteinerid paigutatakse võimalusel hoovi. Jäätmete vedu toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Kõik nõuetekohase dokumendid vormistab tööde teostaja. 10 Tehnosüsteemid 10.1 Üldosa Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni osadele. Vajalike ehitustööde teostamiseks on vajalik tellida tehnosüsteemide ehitusprojektid, kas töö teostajalt või eriosade projekteerijalt. Vajalike liitumiste ehitamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused piirkonna võrguvaldajatelt. Tehnosüsteemide kavandamisel lähtuda järgmistest alusdokumentidest: • Veeseadus 01.09.2021; • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; • Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” • Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; • EVS EN 1415-1:2017/AC:2018 Hoone kanalisatsioon; • Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk; • Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Standard EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus. • RYL 90 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“; • MAARYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid“; • LVI RYL 92 „LVI-rakentamisen yleiset laatuvaatimukset“; • RIL 77- 2013„Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste kuja täpsustatud ulatus (KM määrus nr 31, 31.07.2019); • Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ( KM määrus nr 61 08.11.2019); • RYL 2002 Hoone tehnosüsteemid; Tellija lähteülesanne; Hoone arhitektuuriline lahendus. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 38/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteeritav eluiga on vähemalt 20 aastat. 10.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Kinnistu omab liitumist Nursi küla ühisveevarustusega. Rekonstrueeritava elamuosa vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendatakse minimaalses mahus. Juurdeehituse osas ehitatakse välja tänapäevane vee ja kanalisatsioonisüsteem. Olemasoleva hoone reoveed on juhitud imbpeenrasse läbi settekaevu, mis ei vasta heitvete käitlemise nõuetele. Koos hoone rekonstrueerimise ja juurdeehitusega rajatakse ka nõuetekohane heitvete puhastussüsteem. 10.2.1 Veevarustus Veevarustuse on rajatud Nursi küla ühisveevärgist olemasolevasse WC ruumi kus paikneb ka veemõõdusõlm. Seoses hoone rekonstrueerimisega uuendatakse olemasolevat rekonstrueeritava hooneosa veetorustikku minimaalses mahus. Juurdeehituse osas koostatakse eraldi veevarustuse ehitusprojekt. Soe vesi toodetakse maasoojuspumba siseosa tarbeveeboileris. Veevarustuse tehnilised näitajad: Majandus-joogiveevarustuse veevajadus Kokku ööpäevane vooluhulk Qd =0,6 m³/d sh soe vesi Qds=0,36 m³/d Keskmine tunnivooluhulk Qhk= 0,03 m³/h sh soe vesi Qhks=0,02 m³/h Suurim tunnivooluhulk Qh= 0,3 m³/h sh soe vesi Qhs=0,20 m³/h 10.2.2 Kanalisatsioon Reovesi kanaliseeritakse momendil kinnistul settekaevu ja sealt imbpeenrasse. Kuna olemasolev reovete puhastamine ei vasta nõuetele siis on projekteeritud uus septik mahtuvusega 3m³ ja imbpeenar mis koosneb kolmest immutustunneli elemendist mahtuvusega a`300l. Reovee heide (ligikaudne) Qk =0,6 m³/d Planeeritava reostuskoormuse moodustavad üksikelamu elanikud. Reostuskoormuse määramisel võtame aluseks, et 1 elanik tekitab 1,0 ie-se reostuskoormuse. Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks: Reostuskoormus R: Elanik R=1,0 ie 4 x 1,0=4,0 ie Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks: R=4,0 ie. 1 ie = 60 g BHT7/d; Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 39/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 BHT7/d = 60 x 4,0 = 0,24 kg 10.2.3 Heitvee ärajuhtimine Olemasolevast elamust on üks väljaviik ja projekteeritud laiendusest üks väljaviik, mis juhitud kaevu KK-3 sealt edasi projekteeritud kontrollkaevu KK-2, mis paikneb enne septikut 3m³. Septiku läbinud heitveed juhitakse mööda vabavoolset kanalisatsiooni kontrollkaevu KK-1 ja sealt immutustunnelisse. Immutustunnel koosneb kolmest elemendist mahtuvusega a`300l. Perspektiivselt kanaliseeritakse ka kõrvalhoone reoveed projekteeritud süsteemi. Kõrvalhoone kanaliseerimine ehitatakse välja selleks, et edaspidi võimalik hoones tekkivad reoveed ära juhtida. Torustik ehitatakse PVC kanalisatsioonitorudest De110 SN8. 10.2.4 Heitveenõuded Puhastusseadme valikul on lähtutud maksimaalse reostushulga ja seejuures puhastusastmega, mis vastab „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ( KM määrus nr 61 08.11.2019). Kuna kanaliseeritava reovee perspektiivne reostuskoormus jääb alla 300 ie, tuleb reoveetöötlusel arvestada ülalnimetatud määruse nõudeid ja reostusallikatele reostuskoormusega <300 ie kehtestatud nõudeid. Nimetatud nõuded on koondatud tabelisse 1. Tabel 1 Reostusnäitaja Kontsentratsioon mg/l Reovee puhastusaste % BHT7 ≤ 40,0 ei kohaldata KHT ≤ 150,0 ei kohaldata Heljuvaine ≤ 35,0 ≥ 70 Püld ei kohaldata ei kohaldata Nüld ei kohaldata ei kohaldata 10.2.5 Puhasti asukoha valik Reoveekäitluse tehnoloogia valikul on arvestatud asjaoluga, et ehitusala on suhteliselt kaitstud põhjaveega kuid tavapärase septiku ja sellele järgneva immutuspeenra ehituseks on ehitustingimused piiratud. Seetõttu on valitud reoveepuhastuseks biopuhasti. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 40/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Biopuhasti parima asukoha valikul on järgitud, et: • arvestataks krundil olemasolevat maapinna reljeefi; • see paikneks kohas, kus ei ohusta üleujutused; • see jääks elamust valdavate tuulte suhtes allatuult; • see jääks joogiveekaevust allanõlva; • kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (v.a pealt kinnine puhasti, millel on 5 m); • valitaks välja võimalik otstarbekaim suubla puhastist väljuvale heitveele. 10.2.6 Sanitaarkujad Omapuhasti järel oleva heitvee immutamiseks imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kujast. Maapinna Kuja (meetrites) lang, % Suublaks olev pinnas ja selle omadused Keskliivast peenem liiv ja muu Peenliivast jämedam liiv ja muu Moreen peenterine pinnas, mille d10 < 0,1 keskterine pinnas, mille d101 > 0,1 1 mm mm <5 30 50 30 5-15 20 30 20 Omapuhastina rajatava reoveekäitlussüsteemi kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral, mille kuja on vähemalt 5 m; Kanalisatsiooniehitiste sanitaarkuja all mõistetakse lubatud kõige väiksemat kaugust hooneteni. Kanalisatsiooniehitiste kuja mõiste ja ulatused on sätestatud Vabariigi valitsuse määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“, mille järgselt:
kuja on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;
kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest;
kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest; Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 41/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023
omapuhastina rajatava reoveekäitlussüsteemi kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral, mille kuja on vähemalt 5m;
omapuhastina rajatava imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kujast, mis on kirjeldatud p Asendiplaani joonisele VK-4-01 on peale kantud lähipiirkonnas olevad salvkaevud. Olemasoleva immutuskaevu mõjuala ei kattu ühegi olemasoleva ega projekteeritud veehaarde hoolduskujaga. 10.2.7 Immutusväljaku imendumiskatse Selleks, et välja selgitada kas immutuspeenra asukohaks valitud asukoht sobib heitvee immutamiseks peab iga kinnistuomanik läbi viima pinnase imendumiskatse. Selleks tuleb väljaku asukohta kaevata auk sügavusega ca 0,5-1,0m (sõltub imbpeenra immutustorude paigaldamissügavusest). Enne katsetamist hoitakse selline auk üks ööpäev veega täidetuna. Katse alustamisel täidetakse auk põhjast 15cm paksuse veekihiga. Veepinna alanemist mõõdetakse 30min pärast ja arvutatakse imendumisaeg. Imendumisajaks loetakse aega, mis kulub veepinna alanemiseks 25mm võrra. NÄIDE: Kui veepind alaneb poole tunni jooksul 75mm võrra, saame imendumisajaks 25/75x30=10min. Kui ühe pere kohta ehitatakse 30m immutustoru, peab imendumisaeg olema alla 30min. Juhul kui pinnase omadused ei vasta nõutud imendumisajale tuleb imbpeenra asemel rajada filterpeenar. Filterpeenra kasutamise korral on vajalik eesvoolu olemasolu. 10.2.8 Immutuspeenar ja selle tunnel Immutuseks kasutatakse näiteks toote GRAF immutustunneli elemente. Tehnilised andmed: Maht: 300 liitrit Pikkus: 1200 mm Laius: 800 mm Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 42/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Kõrgus: 510 mm Ühendusvõimalused: DN100, DN150 Kaal: 11 kg Materjal: 100% polüpropüleen Asukoha valikul lähtuda tingimustest:  Kaugus keldrist >6m;  Kõrgus pinnasevee tasemest min 120cm;  Kaugus olemasolevatest puudest peab olema vähemalt sama suur kui puuvõra ümbermõõt;  Allavoolu veevõtukohast (salvkaev, puurkaev). Sissetuleva toru paigaldamine: Sissetulev veetoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Sissetulev toru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20cm. Imbtunneli paigaldus septikust väljuva vee immutamiseks: Imbtunnel paigaldatakse septikust mitte lähemale kui 5m. Tunneli aluskaevis täidetakse killustikuga (fr.16/32) vähemalt 30-50cm tunneli alla. Killustik tihendatakse ning sellele asetatakse tunneli elemendid. Selleks, et vältida pinnase sattumist tunnelisse kaetakse immutustunnel geotekstiiliga. Geotekstiili otste ülekate peab olema vähemalt 30cm. Juhul kui imbtunneli ehitatakse muldesse ja murustatakse tuleb imbtunneli kohale asetada veekindel kangas või ca 10cm paksune savi kiht, selleks et vältida imbtunneli kohal oleva muru kiiret kuivamist. Puhastike järgneval tunnelsüsteemil peab olema ventilatsioon. Ventilatsioonitoru paigutada viimase tunnelimooduli asuvale pesale. 10.2.9 Kinnistukanalisatsioon Krundisisene majandus-fekaalkanalisatsioon on projekteeritud vabavoolsena. Projekteeritava elamu heitveed juhitakse läbi kahe väljaviigu projekteeritud väliskanalisatsiooni mööda vabavoolset kanalisatsioonitorustikku De110. Septiku läbinud heitvesi immutatakse immutustunnelis. Projekteeritud vabavoolse kanalisatsiooni välisvõrk rajatakse krundi piires plasttorudest Ø 110 SN8. Kaevudena kasutatakse plastist teleskoopkaeve Ø 400/315 mm. Sademeveed juhitakse vertikaalplaneeringuga haljasalale. 10.3 Küte Olemasolev hoone küttesüsteem rajaneb õhk-õhk soojuspumbal ja puuküttega pliidil. Elamu küttesüsteem on planeeritud lahendada kaasaegse maakütte soojuspumba baasil vesipõrandaküttena juurdeehituse osas ja varasemalt väljaehitatud rekonstrueeritava köögi põranda osas. Teiste ruumides hakatakse kasutama radiaatorkütet v.a. leiliruum. Paigaldatav Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 43/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass peab olema vähemalt A++. 10.4 Ventilatsioon Olemasoleval elamul on loomulik ventilatsioon. Seoses elamu rekonstrueerimisega ehitatakse välja soojatagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt EVS- EN 1886 („Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”) ning EVS-EN 13053 („Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused”) nõuetele ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad omama ka EUROVENT sertifikaati. Elamusse on planeeritud paigaldada soojustagastusega sisse- ja väljapuhkega ventilatsioonisüsteem, kusjuures ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt A+. 10.5 Elektrisüsteem Kinnistu omab elektriliitumist ja võrgulepingut Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustusele muutmise korral peab olema koostatud eraldi elektripaigaldise projekt, mis sisaldab: Tugevvoolu elektripaigaldist (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus) ; Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest normdokumentidest, standarditest: EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. EVS-HD 60364-4-41:2007 Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-42:2011 Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse. EVS-HD 60364-5-54:2011 Osa 5-54:Maandamine ja kaitsejuhid. EVS-HD 60364-5-52:2011 Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. EVS-HD 60364-5-51:2009 Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldosa EVS-HD 60364-4-443:2007 Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja ektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest. EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted“ . EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed EVS-EN 60099 Liigpingepiirikud Seadmete energiatõhususe seadus. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus. Elektrisüsteemi projekteeritav eluiga on vähemalt 20 aastat. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 44/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 KAABLID JA JUHTMED Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema UV- kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 200 mm. VALGUSTUS Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapuna andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella. INSTALLATSIOONIMATERJALID Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad: • pistikupesad 0,3 m põrandast • lülitid 1,0 m põrandast • lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm, POTENTSIAALIÜHTLUSTUS JA MAANDUS Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi. 11 Energiatõhusus 1. jaanuarist 2009 juurutatava hoone energiamärgise kõige olulisemaks eesmärgiks on pakkuda hoone või korterite ostjatele või üürijatele teavet hoone olukorrale energiatarbimise seisukohalt. Energiamärgised pakuvad teavet hoone energiakasutuse kohta võrreldes teiste Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 45/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 samaväärsete hoonetega ja loetlevad meetmeid, mida oleks hoones otstarbekas energia kokkuhoiuks rakendada. Energiamärgis kajastab energiakasutust hoones, mida vajatakse hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks, valgustamiseks ja elektriseadmetes. Piirdetarinditele esitatavate soojapidavuse nõuete aluseks on Majandus-ja taristuministri määrus nr 63 11.12.2018 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Projekteeritavatele hoonetele väljastavad energiamärgiseid "Ehitusseaduse" nõuetele vastavad projekteerimisettevõtjad. 12 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses: Eesti Vabariigi seadustele, määrustele ja eeskirjadele Kohaliku omavalitsuse määrustele Eesti vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele Heale ehitustavale Ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalve juhistele ja ettekirjutustele Kui Eesti Vabariigis vajalik norm või standard puudub, tuleb ehitustööd teostada vastavuses aluseks võetud välisriigi normdokumendile 12.1 Nõuded kvaliteedile Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalve tase DSL2 ehk tegemist on tavalise järelevalvega. Projekteerimise järelevalveklassi taseme DSL2 korral on nõutud, et projekti arvutusi ja jooniseid kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid töötavad samas organisatsioonis. Järelevalve tase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL2 ehk teostatakse tavalist järelevalvet: järelevalve vastavalt organisatsiooni protseduuridele. Ehitustööde teostamisel, samuti ehitise/rajatise püstitamisel kasutatavate toodete valmistamisel, transpordil ja montaažil tuleb protseduuride ja nõuete osas järgida vastavaid tegevusi ja tooteomadusi reguleerivaid standardeid ja juhendmaterjale. Kõigi kasutatavate ehitustoodete vastavus kasutusotstarbele peab olema kinnitatud vastavussertifikaatidega. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded on määratud juhendmaterjalides MaaRYL 2010 ja TarindiRYL 2010. Konstruktsioonide tolerantsiklassid Terastarindite valmistamisel ja montaažil järgida standardite EVS 1090-1:2009+AC:2010 ja EVS 1090-2:2008 nõudeid. Terastarindite valmistamise ja paigaldamise täpsus peab olema vastavuses standardsete üldtolerantsidega. Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 46/72 Vähi, Nursi küla, Elamu rekonstrueerimine ja laiendus Rõuge vald, Võru maakond EELPROJEKT 24.04.2023 Töö JV-AR-04-2023 Kinnitusvahendid Kõik projektis määratud kinnitusvahendid peavad olema kuumtsink pinnakattega ja vastama standardile EN15048-1. Kinnitusvahendite spetsifikatsioon ja kasutuskohad on näidata projekti tööprojekti staadiumis. Tööde korraldamine Ehitustöödeks peab olema kooskõlastatud ehitusprojekt ja vähemalt kolm päeva enne ehituse alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele teatis ehitamise alustamise kohta. Töövõtja peab piirama ehitusplatsi ajutise piirdeaiaga kõrgusega vähemalt 2,0 m. Piirdeaed peab olema värvitud või muul moel tähistatud. Pimedal ajal peab töö ja ohutsoon olema piisavalt valgustatud. Tõstemehhanismide töötsoon ei tohi ulatuda jalgteede ega sõiduteede kohale. Kõikidele ehitistele tuleb tagada tuletõrjeautode juurdepääs. Töövõtja peab kindlustama ehitusplatsi varustamise elektri, side, vee, kanalisatsiooni, kütte ja muude vajalike kommunikatsioonidega ehituse ajaks. Töövõtja peab tagama ehitise, selle maaüksuse ja juurdepääsuteede korrashoiu ning ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ajutised hooned, rajatised ja juurdepääsuteed demonteerida või lammutada, korrastada ümbrus ja taastada liikluskorraldus. Töövõtja peab järgima kõiki tuleohutuse ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Ehitusettevõtja on täielikult vastutav ehitusplatsi ohutuse eest ja on kohustatud täitma kohaliku omavalitsuse ettekirjutusi. Tööde järelevalve korraldamine Esmase kvaliteedikontrolli teeb oma töövaldkonnas iga töövõtja ise vastavalt oma kvaliteedijuhtimissüsteemile. Töövõtja vastutab täielikult tööde kvaliteedi eest ja ta peab hankima tööde igale etapile omanikujärelevalve heakskiidu. Töövõtja esitab kaetud tööd järelevalvele ülevaatuseks ja hinnangu andmiseks. Järgmise etapi töödega võib alustada pärast ülevaatust ja kaetud tööde dokumenteerimist Kui eritööde tegemiseks on seadusega ette nähtud nõuded, siis dokumenteeritakse need tööd vastavalt ettenähtud mahule ja korrale. Juhul kui töö on ebakvaliteetne, on kasutatud nõuetele mittevastavaid materjale või ei ole järgitud ehitusprojekti, on omanikujärelevalvel õigus nõuda tööde ümbertegemist. Koostas: Jaan Vene Vastutav arhitekt : Li Otsing Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2023 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 47/72 411 1 200 200 VÄLISSEIN VS-1 / 411mm, U=0,14 W/m²K 5 5 - siseviimistlus Vaade põhjast - AEROC CLASSIK ehitusplokk - 200mm A B C D - vahtpolüstüroolist soojustus EPS 60 - 200mm - alusvõrk + silikoonkrohv 6,850 5,739 7,238 - viimistlusvärv 20,143 393 7,061 299 5,432 307 6,600 449 200 VÄLISSEIN VS-2 / 393mm U=0,17 W/m²K 100 411 3,283 160 3,207 411 5,315 307 6,600 449 50 25 5 13 - ol.olev sisviimistlus - ol.olev õhkvahe, hor.latid 4,061 1,500 1,911 237 700 2,050 1,450 8,233 - ol.olev Ahtme ehitusplokk - 200mm 1,350 2,100 1,000 679 3,255 3,255 - ol.olev soojustus - 100mm - vahtpolüstüroolist soojustus EPS 60 - 50mm Lõige2 629 100 3,155 100 3,155 100 - alusvõrk + silikoonkrohv Lõige 3 - viimistlusvärv 449 200 VÄLISSEIN VS-3 / 449mm U=0,14 W/m²K 50 22 100 50 5 22 - ol.olev sisviimistlus - ol.olev sisemine poolalaudis TU1 TU1 - ol.olev Ahtme ehitusplokk - 200mm 5 3,155 x 2,100 3,155 x 2,100 - ol.olev soojustus - 50mm - vahtpolüstüroolist soojustus EPS 60 - 100mm 100 - alusvõrk + silikoonkrohv VS-1 A1 VS-1 - viimistlusvärv 1,500 x 1,350 4 4 3,400 2,700 x 2,100 160 2,841 x 2,100 2,800 2,945 SISESEIN SS-1 / 160mm, Rw=40dB 3,000 SU-5 150 2,700 207 1,411 TU1 1,500 1,500 VS-1 411 5 5 1,000 3,283 160 3,207 -0.05 1,900 - siseviimistlus (pahtel + värv) - 5mm - AEROC CLASSIK ehitusplokk - 150mm - siseviimistlus (pahtel + värv) - 5mm 200 100 P-3 VS-2 3,203 3,903 TU2 SS-1 VS-3 VS-3 1,500 x 1,350 3,203 1,450 x 1,000 2,450 x 2,100 3 3 1,500 1,350 1,500 A1 3,903 150 105 P-3 110 3,903 2,200 1,083 1,007 2,200 700 x 2,100 SISESEIN SS-2 / 110mm, , Rw=36dB 393 100 449 449 NPM Külmik 5 5 143 113 170 170 37 245 2,319 1,800 257 800 800 1,800 155 VS-3 - siseviimistlus (pahtel + värv) - 5mm 100 SU-5 SU-5 100 VS-1 - AEROC CLASSIK ehitusplokk - 100mm 2,081 1,800 x 2,000 1,800 x 2,000 - siseviimistlus (pahtel + värv) - 5mm Vaade läänest 1,404 600 600 2,504 10,391 SU-3 SU-3 800 x 2,100 800 x 2,100 4,003 4,003 Vaade idast SS-2 SS-1 1,250 x 1,300 160 160 SS-1 PÕRAND P-1 U=0,11 W/m²K 940 1,250 1,300 735 118 800 500 800 2,232 2,085 110 4,450 - tolmuvaba betoon / Lithurin I (krunt) + 700 x 2,100 1,935 P-2 1,935 Lithurin II(pinnakattevahend) 403 ±0.000 1,935 600 x 1,800 1,935 11,036 11,448 P-2 SU-3 700 1,800 7,236 7,446 7,236 - raudbetoonplaat milles põrandaküttetorustik - 90mm 600 600 Lõige1 Lõige1 A3 - vahtpolüstürool soojustus EPS100 - 300mm 118 800 2,232 1,300 - tihendatud ehitusliiv, kruus - 200mm 500 160 395 SS-1 1,022 PÕRAND P-2 U=0,11 W/m²K SS-1 800 x 2,100 160 160 467 SS-2 210 210 SU-3 P-2 - keraamiline plaat või parkett (põrandalaud) - paigaldussegu või paigaldusliim 415 2,078 x 2,000 2,104 x 2,000 3,877 - hüdroisolatsioon / niiskustõke (niisketes ruumides) 3,037 P-3 1,500 x 1,350 2,106 2,106 SU-5 SU-5 1,500 1,350 2,644 - raudbetoonplaat milles põrandaküttetorustik - 90mm 1,500 A1 110 2,335 2,335 - vahtpolüstürool soojustus EPS100 - 300mm 3,283 100 1,024 600 100 1,428 VS-3 - tihendatud ehitusliiv, kruus - 200mm 4,407 110 2,128 SS-1 PÕRAND P-3 U=0,11 W/m²K 4,468 4,468 160 P-1 SS-1 SS-1 190 - parkett (laminaatparkett, PVC põrandakate) 2 2 1,511 - paigaldussegu või paigaldusliim 415 1,300 190 1,500 x 1,350 550 x 1,400 950 x 700 950 x 700 449 1,795 449 - hüdroisolatsioon / niiskustõke (niisketes ruumides) 2,500 3,283 160 1,614 160 1,433 -0.03 VS-2 VS-2 VS-3 VS-3 VS-3 2,911 2,200 -0.18 - raudbetoonplaat milles põrandaküttetorustik - 90mm 2,200 1,300 x 2,100 1,590 VS-1 - vahtpolüstürool soojustus EPS100 - 300mm 2,100 1,900 1,900 100 1,300 VU1 Lõige4 Lõige4 - tihendatud ehitusliiv, kruus - 200mm 800 x 2,100 800 160 295 160 416 SU-3 1,843 600 840 600 719 600 416 PÖÖNINGULAGI PL-1 / 476mm U=0,08 W/m²K 511 1 1 411 51 600 x 1,400 600 x 1,400 600 x 1,400 - puistevill - 200mm 411 5,116 506 2,250 110 2,070 210 1,960 449 VS-1 VS-1 VS-1 A3 A3 A3 - tuuletõkkeplaat 13mm - mustlaudis - 25....32mm 2,254 600 1,295 600 1,295 600 827 688 1,460 1,934 510 3,937 910 1,294 910 1,027 - laetalad 50x200 vahel mineraalvill - latid 25x50mm samm 300mm 1,400 1,400 1,400 1,330 1,380 680 680 - laelaud või kipsplaat 13mm - viimistlus 411 3,283 160 1,614 160 1,433 411 12,566 105 105 7,056 13,087 PÖÖNINGULAGI PL-2 / 476mm U=0,08 W/m²K 206 6,850 5,739 7,238 - puistevill - 200mm - tuuletõkkeplaat 13mm A B C D - mustlaudis - 25....32mm Lõige 3 Lõige2 - lisa laetalad 50x200 vahel mineraalvill Vaade lõunast - olemasolev laekonstruktsioon KATUS K-1 - valtsprofiil Elegant (Classik) - roovlatid 32(25)x100mm s=300mm (täpsustada vastavalt terasprofiilile) - tuulutuspilu, sarika kohal tuulutusliist 25x50mm - aluskate - sarikad 50x200mm - 200mm Jaan Vene Projektbüroo OÜ Projekt MTR nr EE002268 ELAMU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDUS Reg. nr 12068470 Haavaniidu talu, Rõuge vald 65101, Vorumaa Vähi, Nursi küla, Rõuge vald, Võru maakond Tel. 78 78887, Mob. 5176263 [email protected] Joonis Vastutav arhitekt. Li Otsing PÕHIPLAAN Projekt. Ins. Jaan Vene Tellija Rivo Vähi Formaat Staad. Leht Muudatus Töö nr. JV-AR-04-2023 A2 EP AR-5-02 Kuupäev: 01.04.2023 Mõõtkava 1:75 RÕUGE VALLAVALITSUS KORRALDUS Rõuge 05. mai 2021 nr 2-3/191 Projekteerimistingimuste väljastamine Rõuge vallas Nursi külas Vähi maaüksusel hoone rajamise ehitusprojekti koostamiseks Rõuge Vallavalitsusele esitati BT Ehitus OÜ (registrikood 12927601) kontaktisiku Kaarel Hääl (isikukood 38705126513) poolt 06.04.2021 projekteerimistingimuste taotlus nr 2111002/04112 (registreerimisnumber ehitisregistrist) hoone rajamise ehitusprojekti koostamiseks Rõuge vallas Nursi külas Vähi maaüksusele (katastritunnus 69701:002:0048, kinnistu registriosa nr 1997441). Maaüksuse omanik kinnistusraamatu andmetel on Rivo Vähi (isikukood 38910276539). Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse maaüksusele rajada olemasoleva 80 m2 ehitusaluse pindalaga kõrvalhoone, mida ei ole kantud ehitisregistrisse, asemele 110 m2 ehitusaluse pindalaga 1-korruselist elamut. Maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa ja sellel asub ehitisregistri andmetel üks olemasolev hoone. Maa-ameti kaardirakenduselt on tuvastatav maaüksusel kokku neli hoonet. Kavandatava hoone asukohta kitsendab riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piirvanguvöönd. Kavandatava hoone asukoha lähiala kitsendab avalikult kasutatava riigimaantee Võru-Mõniste-Valga (tee nr 67) kaitsevöönd, Vastse-Nursi maaparandussüsteemi ja maaparandushoiuala maa-ala ning elektripaigaldise (elektriõhuliin alla 1 kV) ja sideehitise (sideliin) kaitsevööndid. Ehitusseadustiku § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Ehitusseadustiku § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Projekteeritav ehitis paikneb hajaasustuses, kus puudub planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustus. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis eeldaks detailplaneeringu koostamist. Ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1 kohaselt annab pädev asutus projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või rajamiseks. Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus on ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt ehitusloakohustuslik, kuivõrd valmiva hoone suurus on üle 60 m2, mistõttu on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. Ehitusseadustiku § 28 kohaselt on projekteerimistingimuste väljastamiseks pädev asutus kohalik omavalitsus. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise ja projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus Rõuge Vallavalitsus kontrollib tulenevalt ehitusseadustiku § 26 lg 3 muuhulgas, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Ehitusseadustiku § 120 lg 1 p 2 kohaselt on riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Samal alusel tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatava ehitise rajamiseks antavad projekteerimistingimused esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Maaparandusseaduse § 47 lg 1 kohaselt tuleb kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, ehitusloakohustuslik ehitamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et rajatav ehitis või seda teenindavad rajatised või nende mõjuala ulatuvad maaparandussüsteemi maa-alale, siis tuleb rajatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks taotleda tingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt ning ehitusloa andmine kooskõlastada ametiga. Ehitusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis, milleks antud juhul on riigimaantee kaitsevöönd ning sideehitise ja elektripaigaldise kaitsevööndid, muuhulgas keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Projekteerimistingimuste andmine, ei anna õigust vastava ehitise ehitamiseks sideehitise kaitsevööndisse. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et rajatav ehitis või seda teenindavad rajatised või nende mõjuala ulatuvad kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse tuleb kaitsevööndiga ehitise omanikuga teha koostööd ja projekteerimisel lähtuda kaitsevööndiga ehitise omaniku väljastatud tehnilistest tingimustest. Kui projekteerimise käigus selgub, et ehitis või seda teenindavad rajatised või nende mõjuala ulatuvad riigimaantee kaitsevööndisse, siis tuleb rajatava ehitise ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. Ehitusseadustiku § 31 lg 2 kohaselt pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Ehitusseadustiku § 31 lg 3 kohaselt pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Tulenevalt ehitise kasutusotstarbest ja asjaolust, et rajatav ehitis on olemasoleva hoone asemele rajatav ja olemasolevas õuealas ning on maaüksuse maakasutuse sihtotstarbele vastav, sobitub projekteeritav ehitis oma olemuselt piirkonda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et rajatava ehitise ruumiline ja kasutamisotstarbest tulenev mõju on pigem kinnistusisene ning pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Rõuge Vallavalitsuse hinnangul planeeritav ehitustegevus ei kahjusta kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike huve, mistõttu ei ole Rõuge Vallavalitsus antud juhul pidanud vajalikuks kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike kaasamist projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Projekteeritava ehitise asukoha kinnisasja omanik on kaastatud projekteerimistingimuste andmise menetluse riikliku ehitisregistri kaudu. Rõuge Vallavalitsus esitas projekteerimistingimuste eelnõu elektrooniliseks kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium andis oma 05.05.2021 kirjaga nr 12-3/21/1534 kooskõlastuse projekteerimistingimuste eelnõule Rõuge vallas Nursi külas Vähi kinnisasjale (katastritunnus 69701:002:0048) elamu projekteerimiseks. Kinnisasja omanik projekteerimistingimuste andmise eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud. Rõuge Vallavalitsus on kontrollinud, et kavandatava ehitustegevuse ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Tuginedes eeltoodule ning võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, § 28 ja § 31 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ning Rõuge Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 1-3/8 „Rõuge Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine“ punkti 1.2 annab Rõuge Vallavalitsus korralduse: 1. Anda projekteerimistingimused Rõuge vallas Nursi külas Vähi maaüksusele (katastritunnus 69701:002:0048, kinnistu registriosa nr 1997441) hoone rajamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt Lisale 1. 2. Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks viis aastat alates käesoleva korralduse teatavakstegemisest. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4. Korralduse peale võib esitada Rõuge Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rein Loik Maire Kulla vallavalitsuse liige õigusspetsialist vallavanema ülesannetes vallasekretäri ülesannetes