Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium Maaeluministeerium 07.07.2022 nr 2-1/2022/4520 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.05.2022 määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust võimalusel viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Raigo Iling 5594 1997 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 06.07.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruses nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmine panustab Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2106, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid (ELT L 429, 1.12.2021, lk 83–91) lisa punktis 5 sätestatud ühise näitaja „Lisandunud eluruumid, millel on interneti juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele“ täitmisesse.“; 2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „elluviimiseks“ sõnadega „enne taotluse esitamist vahendusasutusele“; 3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–9 järgmises sõnastuses: „4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396 30.12.2006, lk 1-850) lisas XIV nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud ohtlike ainete kasutuspiirangutele; 5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174 1.7.2011, lk 88-110), toodud nõuetele; 6) uue taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasoleva taristu efektiivset kasutamist; 7) uue taristu rajamisel välditakse olulise kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõjude hindamise nõuetest; 8) olema vastupidav kliimamuutustele; 9) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad vastavalt kehtivatele nõuetele ja võimaldama jäätmete ringlussevõttu või taaskasutust võimalikult suures ulatuses.“; 4) paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa „teenust,“ tekstiosaga „teenust või“; 5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) dokumendid mille alusel saab veenduda kulu asjakohasuses ja säästlikkuses läbiviidava tegevuse suhtes;“; 6) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: „12) taotleja kinnitus, et juurdepääsuvõrgu rajamine ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 13) taotleja kinnitus, et ta vastab §-s 11 sätestatud tingimustele;“; 7) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus oma kodulehel vähemalt viis tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust.“; 8) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Taotluse nõuetele vastavuse hindamisel konsulteerib vahendusasutus vajadusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.“; 10) paragrahvi 18 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ning kindlasummaliste maksete suurused“; 11) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kui toetust saanud projekti projekteerimis- või ehitustegevus pole alustatud § 21 lõikes 2 sätestatud tähtajaks;“; 13) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse sõnad „kindlasummalist makset“ sõnadega „toetuse suurust ühe aadressi kohta“; 14) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vahendusasutus vähendab toetuse summat osas, milles toetuse saaja tegelikud kulud projekti lõppemisel on väiksemad, kui algselt toetuse taotluses märgitud projekti kogumaksumus.“; 15) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti elluviimiseks vajalik projekteerimis- või ehitustegevus peab olema alustatud kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.“; 16) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse üldmääruse § 9 lõike 3 punkti 1 kohaselt tekkinud ja tasutud kulude alusel.“; 17) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kuludokumendid, mis näitavad maksetaotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele.“; 18) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 24 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „pärast projekti“ sõnadega „kulude ja“; 20) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja peab riigihanke alusdokumentides seadma tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.“.  06.07.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine on tingitud pärast määruse jõustumist selgunud täiendavatest asjaoludest seoses kulude hüvitamise meetoditega taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF)1. Nimelt ei ole võimalik nende toetusmeetmete puhul, kus antakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/20142 alusel (üldine grupierandi määrus), võimalik kasutada lihtsustatud kulude meetodit, mis on võimalik Euroopa Liidu struktuurifondide puhul. Seetõttu on tarvis muuta määruse sätteid, mis käsitlevad toetuse andmist ja kasutamist ning toetuse saaja poolt koos maksetaotlusega esitatavaid dokumente. Lisaks eemaldatakse taotlusvoorude läbiviimisega seotud kohustuslikud minimaalsed tähtajad ning lihtsustakse teavituste reegleid läbi selle, et võetakse välja kohustuslik teavitamine üleriigilises ajalehes. Muudatused on vajalikud tulenevalt RRFi eelarveliste vahendite kasutuselevõtmise lühikestest tähtaegadest: toetuse andmise otsused peavad olema tehtud hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning toetust saanud projektid valmima hiljemalt 2026. aastaks. Ka täpsustatakse keskkonnanõuetega seotud sätteid ning tehakse teisi parandusi, mis tagavad määruse õigusselguse. Kehtiva määruse alusel pole ühtegi taotlusvooru käivitatud ega ühtegi toetuse andmise otsust tehtud. Seega ei mõjuta määruse muudatused juba antud toetusi. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: 5594 1997, e-post: [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected]; 625 6360). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab 22 punkti. Punktiga 1 sõnastatakse ümber § 2 lõige 3. Muutmise eesmärk on tagada viide korrektsele RRF väljundnäitajale, milleks on lisandunud eluruumid, millel on interneti juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele. Kehtiva määruse § 2 lg 3 viitab määrusele (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, kuid RRFil on enda 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R0241&qid=1651005733484&from=EN 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014R0651-20210801 1 väljundnäitajad ning kehtiva määruse sättesse sai kogemata vale viide, mis avastati määruse muutmise eelnõu koostamise ajal. Punktiga 2 lisatakse § 5 lõike 2 lõppu täpsustus selle osas, millise ajahetkeni ei tohi alustada tegevustega ega võtta kohustusi. See täiendus võimaldab toetuse taotlejal alustada soovi või vajaduse korral teatud tegevustega ka enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Oluline on, et projektiga ei tohi alustada enne taotluse esitamist vahendusasutusele. Selline muudatus on kooskõlas ka üldise grupierandi määrusega artikli 6 lõikega 2. Punktis 3 lisatakse § 9 lõikele 1 punktid 4 kuni 9, mis kehtestatavad tingimused lähtuvalt keskkonnanõuetest ning taastekava “ei kahjusta oluliselt” analüüsist3. Punktis 4 on toodud tingimus, mis keelab REACH-määrusega4 reguleeritud ohtlike ainete sisalduse juurdepääsuvõrgu rajamisel kasutatavates toodetes ja materjalides. REACH määruse lisas XIV on nimetatud väga ohtlikud aineid (ing.k. substances of very high concern), mis kuuluvad autoriseerimisnimekirja ning mille turule laskmine ja kasutamine on võimalik vaid vastava loa alusel. Lisas XVII on kehtestatud erinevate ohtlike ainete osas tootmise ja kasutamise tingimused. Näiteks ei tohi sisaldada plastmaterjalid raskmetalle (nt kaadmium), va kui on valmistatud kaablitorud taaskasutusse võetud plastijäätmetest, või kasutada materjalina puidust valmistatud ja immutatud poste, mis sisaldavad ohtlikke aineid, kui on oht, et toimub kokkupuude inimestega. Ohtlike ainete sisalduse vastavuse REACH-määruse nõuetele peab tagama materjalide tootja. Punktis 5 on toodud kohustus tagada elektri- ja elektroonikaseadmete puhul (nt aktiivseadmed) vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/65/EL5 (RoHS-direktiiv), mis reguleerib ohtlike ainete sisaldust elektri- ja elektroonikaseadmetes. RoHS direktiivi nõuded on üle võetud jäätmeseadusse ning see hõlmab mõningaid raskmetalle, leegiaeglusteid ja plastifikaatoreid. Seadmete vastavuse peab tagama toetuse taotleja. Vahendusasutusel, kes hindab vajadusel seadmete vastavust kehtestatud nõuetele, on õigus nõuda toetuse saajalt dokumente, mis tõendavad seadmete vastavust nõuetele. Kui tehniline lahendus eeldab seadmete hilisemat hooldust ja välja vahetamist, siis tuleb tagada tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohane kogumine ja käitlusesse suunamine. Punktis 6 on maakasutuse muutmise vältimiseks ja kahjude minimeerimiseks vajalik, et lähtutakse esmalt võimalusest kasutada ära olemasolevat taristut. Seda muidugi juhul, kui tehniliselt ja juriidiliselt on olemasoleva taristu kasutamine võimalik ning võrgu plaanitavat ülesehitust arvestades on see kõige optimaalsem lahendus. Punktis 7 on nõue, et kui rajatakse uued liinid, siis tuleb silmas pidada, et nende rajamine ei kahjustaks kaitsealasid, sh Natura 2000 alasid ning ei põhjustaks elupaikadele ja liikidele olulist kahju. Lisaks tulenevalt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest peab otsustaja andma tegevusloa menetluse käigus eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel ehk infrastruktuuri ehitamisel ja kasutamisel on oluline keskkonnamõju ning kas on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamine võib olla vajalik looduskaitse aladel uue taristu paigaldamisel maapinda või veekogude põhja. 3 https://rtk.ee/media/3925/download (lk 432) 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006R1907-20140410 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0065-20211101 2 Punkti 8 kohaselt peab arvestama juurdepääsuvõrgu rajamisel vastupidavusega kliimamuutustele ning äärmuslikele kliimatingimustele (nt üleujutused, maalihked, kuumalained) ning arvestama nende mõjude maandamisega tehnilise lahenduse kavandamisel. Eesti oludele vastavatest prognoositavatest kliimamuutustest annab informatsiooni kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Punktis 9 on toodud nõue, et taristu ehitatakse selliselt, et ehitus- ja hilisemate hooldustööde käigus tekkivad jäätmed käidelda selliselt, et jäätmeid üle andes käitlemiseks oleks valitud lahendused, mis väldivad jäätmete kõrvaldamist prügilates ning et oleks võimalikult suures ulatuses tagatud jäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Vastuvõtval jäätmekäitlejal peab olema vastav keskkonnaluba. Kohapeal tekkiv kaevis tuleks ära kasutada sama maa-ala planeerimisel ning pinnasetäitena. Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad kirjeldavad lähemalt kuidas tekkivaid jäätmeid liigiti koguda ja kuhu on võimalik jäätmeid üle anda. Punktis 4 asendatakse § 11 punkti 2 lause alguses olev koma sõnaga „või“, et tagada ühene arusaadavus selles osas, et loetletud kolm tingimust ei pea olema kõik täidetud samaaegselt, vaid piisab ainult ühest tingimusest. See tähendab, et toetuse saajaks saab olla sideettevõtja, kes osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või vähemalt kolme aasta pikkuse sidevõrkude ehituse kogemusega ettevõtja või äriühing, kelle osad või aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsuse üksusele. Punktiga 5 asendatakse § 13 lõike 2 punkti 10 sõnastus täpsemaga osas, mis puudutab taotlusega esitatavaid dokumente, mis tõendavad toetusega tehtavate kulude asjakohasust ja mõistlikkust. Nimetatud dokumentideks võivad olla saadud pakkumised või muud dokumendid, mille alusel saab veenduda, et need kulud mida taotletakse on antud tegevuste suhtes kohalduvad/abikõlblikud. Punktiga 6 sõnastatakse § 13 lõike 2 punkt 12 ümber selliselt, et viidatud oleks ainult võrgu rajamisega seotud keskkonnamõjudele ning mitte hilisema käitamisega seotud mõjudele. Lisaks muudetakse § 13 lõike 2 punktis 13 sõnastust nii, et toetuse taotleja peab kinnitama oma vastavust kõikidele §-is 11 sätestatud nõuetele. Vahendusasutus kontrollib kinnituste õigsust vastavalt vajadusele ning kahtluse korral küsib lisainfot. Punktiga 7 eemaldatakse § 14 lõikest 3 vahendusasutuse kohustus teavitada taotlusvoorudega seotud asjaolusid üleriiklikus ajalehes ning kohustus teha teavitust vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Alles jääb ainult kohustus teavitada vahendusasutuse kodulehel ja teha seda vähemalt 5 tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Muudatuse eesmärk on muuta taotlusvoorude välja kuulutamist panindlikumaks ning kiiremaks. Kuna taasterahastu kasutamiseks toetuse andmise otsuste tegemiseks on aega kuni 2023. aasta lõpuni, siis võimaldab taotlusvoorude kiirem läbi viimine tagada vähemalt kolme taotlusvooru korraldamise, mis varasema pikema tähtaja korral ei oleks tõenäoline. Minimaalse etteteatamise tähtaja eemaldamine jätab vahendusasutusele kaalutlusõiguse tähtaegade seadmisel. Seda kaalutlust teostades tuleb tagada siiski kõigile ettevõtjatele piisav aeg taotluste ettevalmistamiseks ning taotlusvoorudest tuleb võimalusel teavitada siiski ka meedia või sotsiaalmeedia vahendusel. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 4, mis seab taotlusvooru minimaalseks avatud olemise ajaks 60 kalendripäeva. Muudatusega antakse vahendusasustusele kaalutlusõigus 3 taotlusvooru kestvuse osas. Tähtaeg peab olema mõistlik ja võtma arvesse reaalselt taotluse ettevalmistamiseks kuluvat aega. See võimaldab taotlusvooru läbiviimist kiirendada. Punkt 9 lisab § 16 uue lõike 21, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus konsulteerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA). Muudatus on tehtud selguse huvides, et tagada vahendusasutusele vajadusel tehnilise ekspertiisi olemasolu taotlustes kirjeldatud tehnoloogiate hindamisel. Vahendusasutus võib seda teha juhul, kui taotluses kirjeldatud tehniline lahendus on selline, mille puhul nad varasemale kogemusele toetudes ei saa kindlalt tuvastada, et tegemist on määruse nõuetele vastava juurdepääsuvõrguga. TTJA annab oma arvamuse kirjalikult selle kohta, kas toetusega rajatav juurdepääsuvõrk vastab määruses sätestatud tehnilistele tingimustele. Keskkonna nõuetega seotud vastavusi TTJA ei hinda. Punkt 10 kustutab § 18 lõike 3 punktis 3 sõnad „ning kindasummaliste maksete suurused“. Muudatuse eesmärk on viia määrus vastavusse üldise grupierandi määrusega, mis ei võimalda taasterahastus kasutamisel lihtsustatud kulude meetodi kasutamist. Üldise grupierandi määruse artikkel 7 lõige 1 võimaldab lihtsustatud kulude meetodit kasutada ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20136 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10607 alusel rahastatavate toetuste puhul. Kindlasummaliste maksete korral oleks toetuse saajal piisanud ainult toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrgu valmimisest taotluses märgitud mahus (ehk liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvus) ning toetus oleks vastavalt sellele välja makstud. Kindlasummalistest maksetest loobumine tähendab, et toetuse saaja peab maksetaotlust esitades tõendama kõik tekkinud kulud ja toetuse anda peab kontrollima nende kulude vastavust toetuse tingimustele. Punkt 11 tunnistab kehtetuks § 19 lõike 3. Lõike 3 kehtetuks tunnistamine võimaldab suuremat paindlikkust taotluse rahuldamise otsuse (TRO) muutmisel näiteks olukorras, kui TRO muutmise vajadus ilmneb abikõlblikkuse perioodi lõpus, kuid vahendusasutus ei pruugi jõuda taotluse rahuldamise otsust muudatust vormistada (allkirjastada) abikõlblikkuse perioodil. Samuti võivad TRO muutmise vajadus ilmneda alles lõpparuande esitamisega ehk praktikas esitatakse TRO muudatus koos lõpparuandega. Punkt 12 sõnastab ümber § 20 lõike 2 punkti 1, et viia see kooskõlla paragrahv 21 lõikes 2 tehtava muudatusega. Punktiga 13 asendatakse § 20 lõikes 3 sõnad „kindlasummalist makset“ sõnadega „toetuse suurust ühe aadressi kohta“. Muudatus on vajalik, kuna toetust makstakse tegelike kulude alusel. Punkt 14 sätestab, et § 20 lisatakse lõige 4, mis võimaldab toetuse kogusummat, kui toetuse saaja tegelikud kulud projekti lõppedes on väiksemad algselt taotletud toetusest. Antud punkt kehtib ka nende projektide puhul, kus kõikides projektiga hõlmatud asustusüksustes on kõik 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159) 4 toetuse taotluses märgitud aadressiobjektid saanud liitumise võimaluse, aga projekt on kokkuvõttes muutunud odavamaks ning toetuse saajal on olnud väiksemad kulud. Vahendusasutus teeb toetuse summa vähendamiseks eraldi otsuse. Punkt 15 asendab § 21 lõike 2 sõnastuse. Muudatuse eesmärk on tagada suurem paindlikkus toetuse saajale. Kehtiva määruse sõnastus võib tuua kaasa probleeme – näiteks ei tohi esitada hiljem ühtegi kulu, mille projekteerimislepingut pole õigeaegselt esitatud. Samuti võib toetuse saajal tekkida vajadus algse ehitajaga leping lõpetada ja leida uus. Kui projekti algusest on möödas üle kuue kuu, siis lõike 2 praeguse sõnastuse korral uusi lepinguid enam sõlmida ei tohiks ning projekteerimis- või ehitustegevus peab olema selleks ajaks alanud. Punktiga 16 muudetakse § 24 lõike 2 sõnastust asendamaks kindlasummalised maksed toetuse maksmisel makseks tekkinud ja tasutud kuludel põhinevaks. Muudatus on seotud punktiga eelnõu punktiga 10 ning on vajalik samadel põhjustel. Üldmääruse8 § 9 lõike 3 alusel on võimalik toetust maksta kolmel viisil: 1) tekkinud ja tasutud kulude alusel; 2) kokkulepitud tingimuste täitmise alusel; 3) põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena, välja arvatud riigiasutustele. Kui algselt oli toetusmeede kavas viia ellu punkti 2 alusel, siis nüüd muudetakse vastavaks punktile 1. Punktides 17, 18 ja 19 nimetatud muudatused on kõik seotud üleminekuga kindlasummaliselt makselt tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse maksmisele. Punktiga 20 sõnastatakse ümber § 29 lõige 3. Ümber sõnastamise eesmärk on täpsustada sõnastust selleks, et see vastaks paremini Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr (EL) 2021/241. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr (EL) 2021/241 artikli 22 punkti d järgi tuleb liikmesriigil koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs: i) lõpliku vahendite saaja nimi; ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija; iii) vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (26) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg. Erinevalt määrusest (EU)2021/1060, mis reguleerib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, ei ole eeltoodud regulatsioonis ei ole sätestatud piirmäärasid, millest alates nimetatud infot tuleb koguda, mistõttu on vajalik koguda nimetatud teave kõikide riigihangete puhul sõltumata nende maksumusest või alltöövõtu mahust või maksumusest. Täiendavalt on oluline saada ka teave töövõtja omanike kohta. Tagamaks vajaliku info olemasolu tuleb toetuse saajatel kehtestada riigihanke alusdokumentides kohustus lepingupartnertitel nimetatud info edastada. Juhul, kui tegemist on Eestis registreeritud isikutega, on vajalik info kättesaadav Eesti registritest, mistõttu eraldi andmeid hankijale esitama ei pea. Küll aga on hankijal vaja teada, milliseid alltöövõtjaid on 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005 5 üleüldse hankelepingu täitmisel kasutatud. Kõige mugavam lahendus selleks on täna alltöövõtjate info sisestamine jooksvalt riigihangete registrisse, kus hankelepinguga seotud andmete juures on olemas ka vastav vaheleht alltöövõtu info jaoks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna eelnõu muudab jõus olevat määrust ainult väga väikeses ulatuses, siis on jätkuvalt asjakohane jõustunud määruse eelnõu seletuskirjas9 olnud analüüs vastavusest Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega ei kaasne taotlejale ega toetuse saajale täiendavaid mõjusid. Muudatused on seotud eelkõige määruse rakendamisega, võimaldamaks taotlusvoorude läbiviimisel paindlikkust. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid võrreldes sellega, mis on kirjeldatud kehtiva määruse eelnõu seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/307f7ca0-0f47-490e-ae4c-46de075fa78a 6 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.07.2022 11:51 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/22-0826 - "Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0826 - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2022 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88e8aa4c-ddab-4457-b507- 81670c96e1d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88e8aa4c-ddab-4457-b507- 81670c96e1d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main