Protokoll

Rail Balticu juhtrühma protokoll Tallinn 22.06.2022 nr 25-4/22-74-1 Algus: 15.06.2022 kell 13.00 Lõpp: 15.06.2022 kell 14.40 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Pärja Bärg Võtsid osa: Raido Kivikangur, Kaur Laansalu, Ainar Viires, Andres Lindemann, Priit Sauk, Leena Albreht, Liina Roosimägi, Rasmus Pruus, Toomas Kalda, Andres Sepp, Eleri Kautlenbach, Ivari Rannama, Marleen Mihkelson, Heleri Robtsenkov, Tambet Tiits, Kaia Sarnet, Imre Kaas, Erik Kosenkranius, Gert Siniloo, Heigo Saare, Kaarel Kose, Keit Kokk, Kaido Padar, Margit Tennokene, Maris Pärn, Markus Väin, Miiko Peris, Rasmus Pruus, Riivo Tuvike, Roland Müür, Merje Krinal, Andre Säre, Ene-Liis Bachmann, Hanna Sokk, Miiko Peris, Kätlin Strikholm, Birgit Lao, Heiki Hepner, Eva-Maria Nool, Madle Lippus, Ahti Kuningas, Kristi Talving, Heddy Klasen, Mari-Anne Härma, Leena Albreht Päevakord: 1. RB projekteerimise hetke olukord, edasiminekud ja probleemid (Priit Sauk) 2. RB ehituse edusammud (Raido Kivikangur) 3. Ülevaade maakonnaplaneeringust, Natura 2000 aruande küsimused (Kaur Laansalu) 4. Ökoduktid: suudmealade piirangud, seaduse muudatuste kava (Margit Tennokene ja Maris Pärn) 5. Ülemiste ühisterminali detailplaneering ja seonduv müra teema (Madle Lippus) 1. RB projekteerimise hetke olukord, edasiminekud ja probleemid Priit Sauk (RBR) andis ülevaate RB projekteerimise hetke olukorrast. RBR peab reaalseks võimalust lõpetada projekteerimistöödega 2024. a lõpuks. Tallinn-Rapla: DPS1 lõigus on kinnitatud 3 projekti ja DPS2 lõigus on kinnitatud 6 projekti. Rapla-Pärnumaa: Raudtee lõike veel heaks kiidetud ei ole, kuid kiiresti arenevad ristumised. Pärnu-Läti piir: DPS1 juunis on oodata põhiprojekti versiooni esitamist, oodatakse Natura 2000 hindamise aruannet. Peamised väljakutsed, raudtee süsteemide muudatused, projekteerimisnormide muutumine, puudutatud asutuste vaheline koostöö ja sisend, projekteerimismahu suurenemine, mis mõjutab nii ajakava kui ka maksumust. Kiire ajakava objektidest 33-st on 24 vastuvõetud.  2 2. RB ehituse edusammud Raido Kivikangur (RBE) andis ülevaate RB ehituse edusammudest.  Ehituses 9 objekti ja 1 TRAM objekt;  Hankes 4 objekti, 2 TRAM objekti;  Kavas veel 11 objekti. Lisaks kohtobjektidele, tõstetakse täna juba ümber RB trassiga ristuvaid kõrgepingeliine ja D- kategooria gaasitorusid. Ehituses olevad objektid valmivad suures osas 2022. a lõpuks. Küsimusi on tekkinud lepingutes, mille hanked olid kinnitatud ja lepingud sõlmitud enne 24. veebruari 2022. Toorainete kallinemine võib hakata mõjutama käimasolevaid lepinguid. Lisaks ökoduktidele, viaduktidele ja trasside ümberehitusele, valmistutakse ka esimesteks põhitrassi hangete läbiviimiseks. Küsimused/kommentaarid: Heddy Klasen - Kas hanked lubavad sekundaarsete toorainete kasutamist või mitte? R.Kivikangur: Nii raudtee ehitusprojektid kui tehniline kirjeldus seda lubavad. 3. Ülevaade maakonnaplaneeringust, Natura 2000 aruande küsimused Kaur Laansoo (RBE) andis ülevaade maakonnaplaneeringust, sh Natura 2000 aruande küsimused. Riigikohtu maakonnaplaneeringut tühistava otsuse järel on valminud Lõuna-Pärnumaal uus planeeringulahendus kuue erineva alternatiiviga, mida tutvustati avalikkusele juba 2021. a suvel. Venimised on tekkinud Natura 2000 aruande koostamisel, mis kava kohaselt peaks valmima sügis- talvel 2022. a. Pärast seda toimub planeeringu ja KSH täiendamine, ning planeeringulahenduse kooskõlastamine. 4. Ökoduktid: suudmealade piirangud, seaduse muudatuste kava Margit Tennokene tegi kokkuvõtte Ökoduktide suudmealade piirangutest ja seaduse muudatuste kavast (Keskkonnaministeerium). Ulukiläbipääsude suudmeala kasutustingimuste regulatsioon on kavas viia ehitusseadustikku. Piirangute ulatus peaks olema 500 m ja hõlmab jahipidamise keeldu, metsa majandamise piirangud, uusehitistite püstitamise ja maavarade kaevandamise keeld. Ulukiläbipääsud peaksid saama seotud rohevõrgustiku aladega. Ettepanekud/arutelu: Andres Sepp: Mida termin „erilahendus“ tegelikus elus võiks tähendada? Margit Tennokene: See tagab võimaluse teha erisusi ka kaitsevööndi sees, kui see ei sega ulukiläbipääsu toimimist. Heiki Hepner: Kes erilahendusi algatab ja veab? Margit Tennokene: See on arendaja kohustus, erilahenduste ekspertiis võiks olla ka osa mõjuhindamisest. Heiki Hepner: Kui planeeringu järgi toimub maa sihtotstarbe muutmise või kasutamise piirangute  3 puhul hüvitamine maaomanikule. Tennokene: Metsamajandamise puhul teatud asjad on lubatud ja hüvitamised ei tundu olevat vajalikud. Roland Müür: Kuidas käib projekteerimise käigus KOViga kooskõlastamine? Paljudel juhtudel ei ole vajalik läbi viia projekteerimistingimuste taotlemist. Ehk selle käigus kooskõlastuskohta ei teki. Tennokene: Kooskõlastamise koht tuleb leida. Toomas Kalda: Milline on eeldatav ajakava loomapääsude regulatsiooni ehituseadustikku viimiseks? Margit Tennokene: Ajakava selgus sügiseks. Andres Sepp: Ütlesite, et arendaja koostab „erilahenduse“. Kas arendaja sellisel juhul koostab sisuliselt teise omaniku (riigimetsa puhul KeM) maale selle 500 m ringi kasutamise kava? Margit Tennokene: Põhimõtteliselt küll kuid seda ei pea tegema kui piisab seadustest tulenevatest tingimustest. Antud teema arutamiseks kutsutakse kokku eraldi kohtumine. 6. Ülemiste ühisterminali detailplaneering ja seonduv müra teema Madle Lippus andis ülevaate Ülemiste ühisterminali detailplaneeringust ja sellega seonduvast müra teemast. Terviseamet on esitanud negatiivse kooskõlastuse Rail Baltica ühisterminali detailplaneeringule sest planeeringulahenduse elluviimisel ületatakse mürataseme piirnorme. Lahendust püütakse leida Peterburi tee rekonstrueerimise käigus ning projektlahendusest lähtuvalt on kavas uuendada detailplaneeringu mürauuringut. Lahendused on vajalik leida enne detailplaneeringu kehtestamist 2022. augustis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Pärja Bärg Koosoleku juhataja Protokollija