TTJA ohuprognoosi kinnitamine (2022)

KÄSKKIRI 07.06.2022 nr 1-2/22-044 TTJA ohuprognoosi kinnitamine (2022) Võttes aluseks korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 ja majandus- ja taristuministri 7.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 1 kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ohuprognoosi (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor  Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 07.06.2022 käskkirjaga nr 1-2/22-044 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET OHUPROGNOOS 2022 Tallinn  SISU SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 10 1. OHUPROGNOOSI FUNKTSIOON: OHUENNETUSLIKU RIIKLIKU JÄRELEVALVE ALUS ................................................................ 10 2. OHUPROGNOOSI MEETOD: PROGNOOSITAVA OHU (1) KAALUKUS JA (2) TÕENÄOSUS ........................................................ 11 2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 11 2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 11  (1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud .......................................................................................... 11  (2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur ........................................................................................... 12 2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine .......................................................... 14 2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed ........................................... 14 ETTEVÕTLUSE OSAKOND ...................................................................................................................................... 16 1. LEPINGUEELNE TEAVE, TÜÜPTINGIMUSED JA EBAAUSAD KAUPLEMISVÕTTED: 6- SUUR-OLULINE OHT .................................... 16 1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 16 1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 17  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 17  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 17 1.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 17 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 17 2. HINNA KUVAMISEGA MANIPULEERIMINE, EKSITAVAD SOODUSHINNAD: 6- SUUR-OLULINE OHT ........................................... 17 2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 17 2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 18  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 18  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 18 2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 18 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 18 3. KAUPLEJA EI TÄIDA ALKOHOLISEADUSEST TULENEVAID NÕUDEID: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ............................................. 19 3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 19 3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 19  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 19  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 19 3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 19 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 19 4. ALKOHOLIREKLAAMI REEGLITE RIKKUMINE: 6- SUUR-OLULINE OHT ............................................................................... 19 4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 19 4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 20  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 20  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 20 4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 20 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 20 5. TUBAKATOOTE JA SELLEGA SEOTUD TOOTE MÜÜGINÕUETE RIKKUMINE: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................ 20 5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 20 5.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 21  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 21  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 21 5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 21 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 21 6. NÕUETEKOHASE EESTIKEELSE KASUTUSJUHENDI PUUDUMINE: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT .............................................. 21 6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 21 6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 22  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 22  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 22 6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 22 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 22 7. LENNUREISIJA ÕIGUSTE RIKKUMINE EBAAUSATE KAUPLEMISVÕTETEGA: 3-SUUR-TAVALINE OHT ........................................... 22 7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 22 7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 23   Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 23  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 23 7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 23 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 23 8. REISITEENUSTE NÕUETEKOHASE TAGATISE ESITAMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT .................................................... 23 8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 23 8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 24  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 24  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 24 8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 24 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 24 9. REISITEENUSTE MÜÜMISEL PUUDULIKU LEPINGUEELSE TEABE ANDMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ........................................ 24 9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 24 9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 25  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 25  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 25 9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 25 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 25 10. SPORDIKLUBIDE JT VABAAJA TEENUSTE OSUTAJATE ÕIGUSVASTANE TEGEVUS: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ............................. 25 10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 25 10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 26  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 26  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 26 10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 26 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 26 11. MAJUTUSETTEVÕTETE ÕIGUSVASTANE TEGEVUS: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ................................................................. 26 11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 26 11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 27  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 27  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 27 11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 27 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 27 12. LENNU-, LAEVA- JA BUSSIREISIJA ÕIGUSTE RIKKUMINE: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT .......................................................... 27 12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 27 12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 27  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 27  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 28 12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 28 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 28 13. AGRESSIIVNE KAUPLEMISVÕTE TARBIJATELE EDASTATAVATE LAENUPAKKUMISTE TEGEMISEL: 3-SUUR-TAVALINE OHT ................. 28 13.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 28 13.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 29  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 29  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 29 13.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 29 13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 29 14. KINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED EI OLE ARUSAADAVAD: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ..................................................... 29 14.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 29 14.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 30  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 30  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 30 14.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 30 14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 30 15. FINANTSTEENUSE REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 2-SUUR-TAVALINE OHT ...................................................................... 30 15.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 30 15.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 30  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 30  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 30 15.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 31 15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 31  16. MEEDIATEENUSTE PROGRAMMI STRUKTUURI JA KÕRVALTINGIMUSTE NÕUETE RIKKUMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ................. 31 16.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 31 16.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 31  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 31  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 31 16.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 31 16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 32 17. MEEDIATEENUSE OSUTAJA KOHTA TEABE AVALDAMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ................................................... 32 17.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 32 17.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 32  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 32  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 32 17.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 32 17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 32 18. MEEDIATEENUSTE SISU SEADUSLIKKUS: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................................... 33 18.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 33 18.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 33  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 33  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 33 18.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 33 18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 33 19. PUUETEGA INIMESTELE LIGIPÄÄSETAVUS AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTELE: 3-SUUR-TAVALINE OHT .................................. 34 19.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 34 19.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 34  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 34  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 34 19.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 34 19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 34 20. ÄRITEADETELE SÄTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ................................................................. 34 20.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 34 20.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 35  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 35  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 35 20.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 35 20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 35 21. INFOÜHISKONNA TEENUSE OSUTAJA KOHTA TEABE ANDMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ........................................... 35 21.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 35 21.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 36  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 36  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 36 21.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 36 21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 36 22. AVALIKU SEKTORI DIGILIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE TÄITMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ............................................. 36 22.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 36 22.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 37  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 37  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 37 22.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 37 22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 37 TEHNIKAOSAKOND .............................................................................................................................................. 38 1. LASTELE SUUNATUD TOODETE NÕUETELEVASTAVUS: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ........................................................... 38 1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 38 1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 38  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 38  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 38 1.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 38 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 39 2. ISIKUKAITSEVAHENDITE NÕUETELEVASTAVUS: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT .............................................................. 39 2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 39  2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 39  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 39  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 40 2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 40 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 40 3. TARBEKAUPADE NÕUETELEVASTAVUS: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ................................................................................ 40 3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 40 3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 40  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 40  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 41 3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 41 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 41 4. ELEKTRI- JA RAADIOSEADMED EI VASTA NÕUETELE: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ................................................................ 41 4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 41 4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 42  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 42  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 42 4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 42 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 42 5. EHITUSTOODETE NÕUETELEVASTAVUS: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................................... 43 5.1. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 43  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 43  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 43 5.2. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 43 5.3. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 43 6. TEHNILISTE SEADMETE JA PAIGALDISTE NÕUETELEVASTAVUS: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................................ 44 6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 44 6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 44  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 44  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 44 6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 44 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 45 7. MÕÕTEVAHENDITE JA MÕÕTETEGEVUSE NÕUETELEVASTAVUS: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ................................................ 45 7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 45 7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 45  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 45  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 46 7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 46 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 46 8. KAEVANDAMISE OHUTUSNÕUETE RIKKUMINE: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ...................................................................... 46 8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 46 8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 47  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 47  Realiseerumise tõenäosus: Keskmine tõenäosus .................................................................................................. 47 8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 47 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 47 9. OHTLIKU KEMIKAALI KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ........................................................... 47 9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 47 9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 48  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 48  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 48 9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 48 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 48 10. LÕHKEMATERJALI KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 7-VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .............................................................. 49 10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 49 10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 49  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 49  Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 49 10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 49  10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 49 11. PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 7-VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ....................................................... 50 11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 50 11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 50  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 50  Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 51 11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 51 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 51 12. VABAAJATEENUSTE OHUTUSNÕUETE RIKKUMINE: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ............................................................... 51 12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 51 12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 52  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 52  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 52 12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 52 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 52 EHITUS- JA RAUDTEEOSAKOND ............................................................................................................................ 53 1. KASUTUSEST VÄLJA LANGENUD JA PEREMEHETUD EHITISED: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................................. 53 1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 53 1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 53  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 53  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 53 1.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 53 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 54 2. MÖÖDUNUD VÕI LÄHIAJAL SAABUVA KASUTUSEAGA KORTERELEAMUD: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT .................................. 54 2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 54 2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 54  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 54  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 55 2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 55 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 55 3. RAUDTEE OHUTU ÜLETAMISE RAJATISTE NÕUETELEVASTAVUS: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ............................................... 55 3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 55 3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 56  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 56  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 56 3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 56 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 56 4. ALLMAAKAEVANDUSTE KOHALE EHITATUD EHITISED: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ..................................................... 57 4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 57 4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 57  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 57  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 57 4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 57 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 57 5. RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMISED: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ........................................................... 58 5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 58 5.2. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 58  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 58  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 58 5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 58 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 58 6. RAUDTEE INFRASTRUKTUURI NÕUETELEVASTAVUS: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ....................................................... 59 6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 59 6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 59  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 59  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 59 6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 59 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 59 7. AVALIKUD JA LASTEASUTUSTE TERRITOORIUMILE EHITATUD MÄNGUVÄLJAKUD JA SEIKLUSPARGID: 6-SUUR-OLULINE OHT .......... 60  7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 60 7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 60  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 60  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 60 7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 60 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 60 8. EHITISE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMINE: 6-SUUR-OLULINE OHT .............................................................................. 61 8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 61 8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 61  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 61  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 61 8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 61 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 62 9. AVALIKE HOONETE NÕUDED SEOSES PUUETEGA INIMESTE ERIVAJADUSTEGA: 6-SUUR-OLULINE OHT ..................................... 62 9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 62 9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 62  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 62  Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 62 9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 62 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 63 10. EHITAMINE AVALIKUS VEEKOGUS: 7-VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ................................................................................... 63 10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 63 10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 63  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 63  Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 63 10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 63 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 63 11. ENERGIAMÄRGISTE KONTROLLIMINE: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ................................................................................. 64 11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 64 11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 64  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 64  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 64 11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 65 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 65 12. SUURETTEVÕTETE ENERGIAAUDITITE KONTROLLIMINE: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ........................................................... 65 12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 65 12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 65  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 65  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 65 12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 66 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 66 13. RAUDTEE VEEREMI NÕUETELEVASTAVUS: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................................. 66 13.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 66 13.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 66  Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 66  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 66 13.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 67 13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 67 14. EHITUSVALDKONNA ETTEVÕTJA JA PÄDEVA ISIKU NÕUETELEVASTAVUS: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ..................................... 67 14.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 67 14.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 67  Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 67  Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 67 14.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 67 14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 68 SIDEOSAKOND ..................................................................................................................................................... 69 1. RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMISE NÕUETELEVASTAVUS: 9-SUUR-KÕRGENDATUD OHT ....................................................... 69 1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 69 1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 69  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud ..................................................................................................................................... 69 1.3. Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................... 69 1.4. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 69 1.5. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 70 2. NUMERATSIOONI KASUTAMISE TINGIMUSTE RIKKUMINE: 4-VÄIKE-OLULINE OHT .............................................................. 70 2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 70 2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 70 Tagajärje kaalukus: oluline oht......................................................................................................................................... 70 Realiseerumise tõenäosus: väike..................................................................................................................................... 70 2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 70 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 71 3. LEPINGUEELSE TEABE EBAKORREKTNE ANDMINE (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ......................... 71 3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 71 3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 71 Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 71 Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 71 3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 71 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 72 4. EBAAUSATE KAUPLEMISVÕTETE KASUTAMINE (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ............................. 72 4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 72 4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 72 Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 72 Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 72 4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 72 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 73 5. TÜÜPTINGIMUSTE EBASEADUSLIKKUS (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ....................................... 73 5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 73 5.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 73 Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 73 Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 73 5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 74 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 74 6. ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE KEHTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 7-VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ..................................... 74 6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 74 6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 74 Realiseerumise tõenäosus: väike..................................................................................................................................... 74 Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ............................................................................................................................... 74 6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 75 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 75 7. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTE EI TÄIDA TALLE KEHTESTATUD KOHUSTUSI: 8-VÄIKE- TAVALINE OHT ........................ 75 7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 75 7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 75 Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 75 Realiseerumise tõenäosus: väike..................................................................................................................................... 75 7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 75 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 76  Sissejuhatus 1. Ohuprognoosi funktsioon: ohuennetusliku riikliku järelevalve alus 1 Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid reguleerib korrakaitseseadus (KorS). Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:  Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6). Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule. Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga.  Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve). 2 Riikliku järelevalve üldmeetmetest saab ohu ennetamiseks kasutada vaid avalikkuse või konkreetsete isikute teavitamist (KorS §-d 23 ja 26). Korrakaitseorganil on lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks eeldusel, et ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg 1). Seega tuleb ohtude ennetuseks kaardistada ohuprognoosis olukorrad, mil võivad tekkida ohuolukorrad. 3 Eeltoodust tulenevalt on koostatud TTJA tegevusvaldkondade ohuprognoosid. Järjepidevalt ja vähemalt üks kord aastas hinnatakse ohuprognoosi asjakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused (KorS § 24 lg 4). Ohuprognoosi asjakohasuse hõlpsamaks hindamiseks on iga valdkonna puhul ära kaardistatud õigusaktidest tulenevad kõik TTJA ülesanded selles valdkonnas. 4 Ohuprognoosi funktsioon kokkuvõtvalt on anda sekkumiseks kontrollitav ja arusaadav alus: (1) Kodanikele ja ettevõtjatele (2) TTJA-le 5 Tuginedes ohuprognoosile kinnitatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisva dokumendina järelevalve plaan (nn tööplaan), kus kajastatakse täpsemalt, millist valimit kirjeldatud olukordadest sel aastal kontrollitakse (nt et kontrollitakse mingi piirkonna tanklaid või hajaasustuse tanklaid vmt). 6 Ohuprognoos peab põhinema faktidel ja teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Ohuprognoos koostatakse seega objektiivsete tunnuste alusel ja lähtutakse senise järelevalve tulemustest, ametile esitatud märgukirjadest ja süüteoteadete analüüsist, teiste asutuste edastatud järelevalveesildistest ning õnnetusjuhtumite ja intsidentide analüüside tulemustest, samuti teadus- ja erialakirjanduses avaldatud käsitlustest ja ülevaadetest. Märkus: Iga ametkondliku ohuhinnangu õiguspärasuse puhul on määravaks ex ante perspektiiv, s.t ajahetk, kui hinnangu annab korrakaitseorgan. Hiljem ex post perspektiivist selgunud asjaolud ohuhinnangu õiguspärasust reeglina ei mõjuta, v.a kui tegu oli ilmse hooletusega. Seega ohu hindamisel (kas ja milline) teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta vaatega tulevikku. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist. Ohu kindlakstegemisel ei ole täitevvõimul kohtuvaidluses reeglina kontrollivaba hindamisruumi.1 1 Vt nt RKHKo 3-17-1545/81, p 26.  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 2. Ohuprognoosi meetod: prognoositava ohu (1) kaalukus ja (2) tõenäosus 7 Ohuprognoosi koostamisel kajastatakse iga olukorra kohta, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht, järgmised andmed: 2.1. Ohuolukorra kirjeldus 8 Iga ohuolukorda tähistab eraldiseisev pealkiri, milles sõnastatakse lühidalt probleem, mille kohta vastav ohuprognoos on koostatud. Ohuolukorra raskuspunkt on reeglina kaitstav õigushüve. 9 Olukorra kirjelduses tuuakse välja olukorra sisulised, olulised tunnused, millele tugineva hinnangu järgi võib olukorda pidada ohtlikuks (kirjeldades sõnaliselt või ka viitega konkreetsele normile). Selles osas võib ka määratleda nt lävendi, määra või piiri, millest alates loetakse olukord tekkinuks. Näide: Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine eramute ehitamisel, siis tuleb kirjeldada, mis etapist või tegevusest alates loetakse ehitis kasutusse võetuks, kas (a) siseviimistlustööde tegemisest, (b) ruumide möbleerimisest ja isiklike asjade sisseviimisest; c) ruumide kasutamisest ja nendes ajutisest viibimisest (nt ilma ööbimiseta) või (d) eramusse püsivalt sissekolimisest, mujalt väljakolimisest vmt. 10 Olukorda kirjelduses tuuakse välja andmed, millele tuginedes saab pidada võimalikuks ohu teket. Näide: Statistilised andmed (mh varasemad menetlused, õnnetusjuhtumid), märgukirjad, selgitustaotlused, järelevalveesildised. 11 Tähtis on, et olukord oleks hästi piiritletud ega piirduks üksnes sellega, et mööndakse võimalust, et toimub mõne seaduse rikkumine. Näide: Hea pole ning liiga üldiseks jääb „tarbijakaitseseaduse rikkumine“ või „toote nõuetele vastavuse seaduse rikkumine“, kuid sobilik on „ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ehituspoodides“ või „agressiivsete müügivõtete kasutamine koduuksemüügi puhul“ vms. 2.2. Ohuolukorra hinnang 12 Iga ohuolukorra puhul hinnatakse vastavas olukorras (1) kõigepealt saabuda võiva tagajärje raskust, (2) seejärel ohu tõenäosust.  (1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud 13 Tagajärjena tuuakse ära, millised õigushüved ja millises ulatuses võivad kahjustatud saada ohu realiseerumisel. Tuleb määrata kindlaks, kas tegemist on ohuga (nn lihtoht), olulise või kõrgendatud ohuga KorS-i tähenduses: tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht 14 Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). 15 Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele (st ületab enam kui kümnekordselt ühe kuu palga alammäära, s.o 2022. aastal 10x654 eurot) või keskkonnale (KorS § 5 lg-d 3 ja 8 p 1). Lisaks on kaalukaks õigushüveks loetud kõik õigushüved, mille kaitseks on kehtestatud kuriteokoosseisud, v.a KarS 15. peatükis sätestatud I astme kuriteod ja 22. peatükis sätestatud kuriteod. 16 Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele (st seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine), füüsilisele vabadusele, suure 11  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht (KorS § 5 lg 4). Märkus: Kui tegemist on kaalukate õigushüvede kaitsmisega (nt elu), piisab sekkumisel vähem tõenäolisemast korrarikkumise võimalusest kui õigushüvede puhul, mis niivõrd kaalukad ei ole (nt tervis). Siinkohal omandavadki ohuhinnangu andmisel olulise rolli erineva raskusega ohukategooriad, s.o tavaline oht (KorS § 5 lg 1), oluline oht (KorS § 5 lg 3) ja kõrgendatud oht (KorS § 5 lg 4). Näited: (1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte (mille vahetus lähenduses viibivate inimeste hulk on muutuv), siis iseloomustab kaitstava õigushüve kaalukus seda, mis on õnnetuse tagajärg - kas ja mitu inimest võib õnnetuse ajal konkreetsel aastal sattuda ohtu või surra või mis on keskkonnamõju. Sellisel juhul on ohu tase sõltuvalt ohustatud õigushüvest (tervis või elu või keskkond) tavaline, oluline või kõrgendatud. (2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tagajärje osas tuleb hinnata, kas (a) sellega rikutakse üksnes formaalseid reklaamile esitatavaid nõudeid; (b) sellega kahjustatakse kõlblust; (c) selle tulemusena rikutakse konkreetse inimese tervis või võime oma elu iseseisvalt korraldada või (d) selle tulemusena tekib kahju paljude inimeste tervisele ehk oht rahvatervisele.  (2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur 17 Ohu realiseerumise tõenäosus iseloomustab, kui suure tõenäosusega kirjeldatud olukorras tekib oht või ohukahtlus. Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamise skaalal on kolm astet: väike tõenäsus keskmine tõenäosus suur tõenäsus 18 Ohu ennetamisel ei pea olema korrarikkumise toimumine tulevikus täielikult kindel, samuti ei pea korrarikkumine olema vahetult eelseisev. Tõenäosus, et korrarikkumine aset leiab, peab olema üksnes piisav. Siin tuleb KorS § 5 lg 2 järgi lähtuda keskmise objektiivse hindaja perspektiivist. Piisavat tõenäosust saab sellekohaselt jaatada siis, kui korrarikkumise aset leidmisega tulevikus võib arvestada iga elukogenud isik. Märkus: Praktikas peaks ohuennetusliku riikliku järelevalve teostamisel kehtima nn „mida-seda“ reegel: (a) mida kaalukam on õigushüve, seda leebemad nõudmised on sekkumisele tõenäosuse hindamisel. (b) Samuti kehtib ka vastupidi, mida suurem on tõenäosus, seda vähem kaalukas võib olla kaitstav õigushüve. Teisisinõu ohuennetuslik riiklik järelevalve on seda pakilisem, mida kõrgemad on nö panused. Näited: (1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus õnnetuse võimalus on ettevõtja enda rakendatud ettevaatusabinõudest tulenevalt muutuv, siis iseloomustab tõenäosus seda, kas ja kui palju mõjutavad konkreetsed ettevaatusabinõud seda, et leiab aset õnnetus – selline tõenäosus on sõltuvalt asjaoludest väike, keskmine või suur. Olles rakendanud korralikult kõiki abinõusid, on suurõnnetuse tõenäosus väike. (2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tõenäosuse osas tuleb hinnata, kas (a) tegu uue reegliga majandusekeskkonnas (mis toob kaasa vähese teadlikkuse), on rikutav nõue iseenesest selge või pigem vajab arutelu (sh ka grammatiline selgus), kas (b) TTJA on andnud nõude rikkumisel varasemalt välja juhise (mis toob kaasa suurema teadlikkuse) või on korraldatud koolitusi/seminare; (c) kas nõue puudutab suuremaid või väiksemaid ettevõtteid (viimastel on võimekust spetsialisti palkamiseks vähem) või (d) näitab senine kogemus teatud valdkonnas rikkumiste sagedust (tulenevalt hoopis mõnes muust asjaolust või motivatsioonist, maksunõuetest lähtuvalt vms). 19 Lähtudes eeltoodust on iga ohuolukord seotud: (1) esiteks prognoositava ohuga ning (2) teiseks selle ohutüübi realiseerumise tõenäosusega järgmiselt: tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht 12  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. väike keskmine suur väike keskmine suur väike keskmine suur 20 Nii moodustub ohuprognoosis iga ohuolukorra kohta 3x3=9 astet, mis kirjeldavad kasvavalt prognoosi tõsidust (mida suurem number, seda tõsisem prognoos). PUNANE: Nimetatud 9 astet on järgmised: KOLLANE: ↓ ↓ 4. väike-oluline oht 7. väike-kõrgendatud oht ROHELINE: 5. keskmine-oluline oht 8. keskmine-kõrgendatud oht ↓ 6. suur-oluline oht 9. suur-kõrgendatud oht 1. väike-tavaline oht 2. keskmine-tavaline oht 3. suur-tavaline oht 21 Kokkuvõtvalt on TTA ohuprognoosi 3-astmelise mudeli alusel sekkumisvajaduse kasv ohu kaalukuse ja ohu realiseerumise teljel järgmine: Joonis. TTJA 3-tassemelise ohuprognoosi mudel Tagajärje kaalukus (kaitsehüved) kõrgendatud 3 2 oluline 1 tavaline väike keskmine suur Realiseerumise tõenäosus 13  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine 22 Kontrolli ulatuse all piiritletakse vajadusel täpsemalt, millistel kaalutlustel peab TTJA vajalikuks sekkuda. Siin määratakse vajadusel ära (1) keda, (2) mida ja (3) kuidas täpsemalt kontrollitakse. 23 (1) Kontrolli ulatuse juures tuleks eelkõige ära määratleda kontrollitavate isikute ring (avaliku korra eest vastutavad isikud). Tähtis on teadvustada, milliste tunnuste alusel tehakse kindlaks isik, kellel lasub vastavas ohuolukorras vastutus avaliku korra eest ehk kes on riikliku järelevalve menetluse subjektid (KorS § 15). Vastutus avaliku korra eest võib tekkida ka üksnes seeläbi, et isik omab või valdab asja, sh kinnisasja, ehitist, rajatist (KorS § 15 lg 4 ja 5). Korrakaitseõigusliku vastutuse subjektideks võivad olla: - füüsilised isikud; - eraõiguslikud juriidilised isikud (nt osaühingud ja aktsiaseltsid). Märkus: Praktikas võib tõusetuda õiguslik küsimus, kas haldusekandjad saavad samuti korrakaitseõiguslikud vastutada, kui nendest peaks lähtuma oht avalikule korrale. Lühidalt kokku võetuna vastutavad ka haldusekandjad, kuid teine riigiasutus (sh TTJA) ei saa nende suhtes rakendada riikliku järelevalve meetmeid (vt KorS § 15). Näited: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja haldusorganid. 24 (2) Lisaks saab vajadusel täiendavalt ära määratleda kontrollitavate objektide (asjad, kinnisasjad, hooned, dokumendid, ohtlikud tooted, seadmed vms) või milliseid nõudeid kontrollitakse (kirjeldades või ka viitega konkreetsele normile). Eesmärk on kontrolli ulatust selgemalt piiritleda. Näited: (1) Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine hoone või rajatise ehitamisel, siis kontrolli ulatuse all võib kirjeldada, milliseid nõudeid täpsemalt kontrollitakse. (2) Kui ohuolukorrana on määratletud alkoholiseadusest tulenevate reeglite järgimine, võib kontrolli ulatuse juures täpsustada ning piiritleda, milliseid jaekaubanduse müügikohti kontroll hõlmab (kauplused, kioskid, tanklad). 25 (3) Kontrolli ulatuse juures võib ära nimetada, milliseid riikliku järelevalve meetmeid TTJA eelistatult rakendada kavatseb, sh kas reeglina toimub pigem vaid leememate meetmete rakendamine, nt küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30), või rakendatakse ka teisi sekkuvamaid meetmeid, nt valdusesse sisenemist ja selle läbivaatust (KorS § 50 ja § 51). 2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed 26 Selguse huvides võib ohuprognoosis nimetada õigusaktid ja vajadusel ka õigusnormid, millest tuleneb TTJA pädevus vastava ohuolukorra suhtes. Samuti nimetatakse dokumendis ära need erimeetmed, mida korrakaitseorgan saab ohuprognoosi ja KorS § 24 lg-e 1 alusel rakendada. Riikliku järelevalve erimeetmete volitused sõltuvad konkreetsest seadusest, mille alusel järelevalvet teostatakse. 27 Eriseadustest tulenevad täiendavad nn spetsiaalsed riikliku järelevalve meetmed (nt kontrolltehing) või riikliku järelevalve meetme eritingimused (nt lammutusettekirjutus). Sellised täiendavad erimeetmed on selguse huvides otstarbekas ära nimetada. 28 Haldussunni abinõusid eraldi nimetada vaja ei ole, sest need on kõikides olukordades alati olemas ning samad (asendustäitmine, sunniraha ja vahetu sund). Märkus: KorS näeb ette ka ettekirjutuse tegemise ja selle täitmata jätmisel sunniraha võimaluse (§ 23 lg 4). Lisaks näeb samuti osa eriseadusi ette sunniraha määramise võimalusi. Seejuures tuleb tähele panna, mis on konkreetsel juhul ettekirjutuse tegemise ja sunniraha määramise alus, mh võimalik sunniraha suurus. Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks (KorS § 24 lg 6). 14  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. TTJA rakendatavad erimeetmed on ülevaatlikult ära toodud eraldi tabelina: Tabel. TTJA rakendatavad erimeetmed MõõteS MaaPS MeeTS KemS TNVS SeOS RdtS LMS EhS TKS ESS KorS § 26. Teavitamine X X X X X X X X X X X KorS § 28. Ettekirjutus ja X X X X X X X X X X X haldussunnivahendi kohaldamine KorS § 29. Ohu tõrjumine [--] X X X X X X X X X X X korrakaitseorgani poolt KorS § 30. Küsitlemine ja dokumentide X X X X X X X X X X X nõudmine KorS § 31. Kutse ja sundtoomine X X X X X X X X X X KorS § 32. Isikusamasuse tuvastamine X X X X X X X X X X KorS § 33. Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega KorS § 34. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku [--]ga KorS § 35. Isikuandmete töötlemine [--] sideettevõtjalt KorS § 351. Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine KorS § 37. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine KorS § 38. Alkoholijoobe kontrollimine X ja tuvastamine kohapeal KorS § 39. Isiku toimetamine [--] tervishoiuteenuse osutaja juurde KorS § 40. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga KorS § 41. [--] joovastava aine tarvitamise [--] tuvastamine KorS § 42. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine KorS § 43. Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused KorS § 44. Viibimiskeeld X X KorS § 45. Sõiduki peatamine X X KorS § 46. Isiku kinnipidamine KorS § 47. Turvakontroll X KorS § 48. Isiku läbivaatus KorS § 49. Vallasasja läbivaatus X X X X X X X X X X KorS § 50. Valdusesse sisenemine X X X X X X X X X X KorS § 51. Valduse läbivaatus X X X X X X X X X X KorS § 52. Vallasasja hoiulevõtmine X X X X X X X X X KorS § 53. Hoiulevõetud vallasasja X X X X X X X X müümine või hävitamine EhS § 132 lg 3 lammutamisettekirjutus X TNVS § 54 // TKS § 63. Kontrolltehingu X X X tegemine 15  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. Ettevõtluse osakond 1. Lepingueelne teave, tüüptingimused ja ebaausad kauplemisvõtted: 6- suur-oluline oht 1.1. Ohuolukorra kirjeldus 29 TKS § 3 kohaselt on tarbijal õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale. Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. 30 Kaupleja poolt tarbijale antav lepingueelne teave on e-kaubanduses esitatud puudulikult ja tüüptingimuste sätted seadusega vastuolus, tarbija õigusi on ebaseaduslikult piiratud. 31 E-kaubandus on kiiresti arenev valdkond ja e-poe loomine on väga lihtne ja ka odav eriti sotsiaalmeedias, mistõttu tuleb turule üha enam juurde e-kauplejaid. 2021. aastal kontrolliti 612 e-poe tüüptingimusi (45 Facebooki e-poodi ja 567 nö tavalist e-poodi) ning üksnes 5% tüüptingimused olid täielikult seadusega kooskõlas. Nt ei viidata korrektselt õiguskaitsevahenditele, mida tarbijal on õigus kasutada lepingurikkumise puhul, ja tarbija ei pruugi seadusest tulenevate oma õigustega kursis olla ega tea neid õigusi seetõttu ka kasutada. Välistatakse või kitsendatakse seadusest tulenevat taganemisõigust, nt märkides hügieeniriskiga toodete alla kaupa, mis sinna tegelikult ei kuulu. Taganemisõigusele viitamata jätmine kitsendab ka ettevõtja õigusi – kasutatud tagastatava asja puhul ei ole tal sel juhul õigus tugineda väärtuse vähenemisele. 32 Palju pöördutakse TTJA poole juhtudega, kus kaupleja ei tarni kaupa lubatud aja jooksul. Oluline tehinguotsuse tegemise kriteerium on tarbija jaoks tarneaeg. Kui kaupleja ei suuda lubatud lühikese tähtaja jooksul tegelikult kaupa tarnida, petetakse sellega tarbijat ja moonutatakse oluliselt tarbija õigust teha teadlik tehinguotsus. 33 Lisatasusid kuvatakse lõpphinnast eraldi. Lõpphinnas peavad sisalduma kõik kohustuse täitmisega seotud kulutused, sh ka maksud. E-kauplused lisavad aga ostuhinnale täiendavaid lisatasusid, mis peaks sisalduma juba lõpphinnas, nt haldustasu ja tellimuse töötlemise tasu, mida küsitakse kauba komplekteerimisega, laotöödega ja kauba ettevalmistusega seotud kulude hüvitamiseks. 34 Alati ei ole tarbijal võimalik (mõistliku pingutusega) mõista, kes on teine lepingupool – tarbija ei saa aru, et tegu on vahenduskeskkonnaga ja müügileping sõlmitakse hoopis kellegi teisega. 35 Nii TTJA-le esitatud tarbijate kaebused ja pöördumised kui ka järelevalvetulemused näitavad, et müüjad ei tee vahet seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja tootja või müüja antud vabatahtlikul müügigarantiil ning eksitavad seetõttu väärinfo andmisega tarbijat. Kui tarbijale antakse ebaõiget teavet või jäetakse sellekohane teave üldse andmata, võib tarbija saada majanduslikku kahju, kuna ei pöördu kaubal ilmnenud puuduse ilmnemisel õigeaegselt kaebusega kaupleja poole (nõudes asja tasuta parandamist, asendamist). 36 E-kaubanduse valdkonna kaardistamise analüüs näitab, et enim tellitakse tarbijate poolt e- kaubanduse teel elektroonikat (39%), seejärel ilu- ja tervisetooted (36%) ning rõivaid (33%), samuti tellitakse mööblit ja sisustust ning kodu ja aiaga seonduvaid tooteid. Kaupade hinnad varieeruvad väga suurelt, kuna internetipoodidest on võimalik tellida nii 2 eurot maksvaid aksessuaare kui ka tuhandeid eurosid maksvaid kodumasinaid. 37 Olulisel kohal on ka koostöö teiste järelevalve asutustega: Veterinaar- ja Toiduamet, Ravimiamet, Terviseamet. Koostöö vajadus tekib, kui tegemist on toodetega, mida ei tohi üldse müüa või mille puhul on tegemist tootega, mille reklaamimisel on kasutatud tervistavaid ja 16  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. tarbijaid eksitavaid väiteid. Sel juhul on oluline teha teiste asutustega koostöö nt veebilehele ligipääsu piiramisel, teavitamisel jne. 1.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 38 Arvestades asjaoluga, et kauplejate poolt on tarbija lepingueelne teave esitatud puudulikult, on oluline oht, et tarbija õigused ning majandushuvid saavad kaupleja poolt sätestatud müügitingimuste tõttu kahjustada, kui tarbija ise ei ole teadlik oma õigustest. Rahaline kahju (kaupleja poolt toote mittetarnimise korral tarbijale).  Realiseerumise tõenäosus: suur 39 Palju on kaebusi ja TVK menetlusi e-poodide kohta, ka järelevalveprojektid kinnitavad rikkumist suurt hulka. Ebaausate kauplemisvõtete kohta esitatakse ka vihjeid. 1.3. Kontrolli ulatus 40 Kontrollitakse kõiki jaemüügi ettevõtteid, e-poe vormis kaupu või teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse e- poe müügitingimusi, samuti kauplemisvõtteid. Samuti kontrollitakse tarbijale teenuspakkujaid – nt autohooldustööd, keemiline puhastus, töövõtulepinguga eritellimusel toodete valmistamine jne (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 41 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 42 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621 lg 2). TKS §-s 63 on sätestatud erimeetmena kontrolltehing. 2. Hinna kuvamisega manipuleerimine, eksitavad soodushinnad: 6- suur-oluline oht 2.1. Ohuolukorra kirjeldus 43 Hinna kuvamine soodushinnana, kui varasemalt oli soodushind toote täishind ehk kunstlik hinna kergitamine, et saaks näidata (suuremat) allahindlust. Tarbijat mõjutatakse tehinguotsust tegema ehk asja ostma sellega, et kuvatakse tootel suur allahindlusprotsent. Tarbijale jääb mulje, et tegemist on suure soodustusega ning toote hea hinnaga saamiseks tuleb tal see kohe ära osta. Reaalsuses esitavad kauplejad esialgu toote tavahinna (näiteks 250 eurot), kuid soodusperioodi ajaks märgivad, et toote soodushind on 250 eurot ning toote tavahind 299 eurot. Sellega ei võimaldata tarbijal teha teadlikku tehinguotsust ning samuti ei võimaldata objektiivselt võrrelda hindu, kuna tarbijale ei esitata tõest teavet toote täis- ja soodushinna kohta. Soodusperioodid ei ole kauplejatel piiritletud. Kauplejad näitavad lõputult või suurema 17  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. osa ajast soodushinda. Alates 28.05.2022 kehtib uus, rangem soodushinna kuvamise regulatsioon, kus varasema hinnana võib näidata üldjuhul üksnes viimases 30 päeva madalaimat hinda. Ilmselt võtab uue regulatsiooni teadvustamine aega. 44 Jaekaubanduses esineb juhtumeid, kus tarbijale müügisaalis välja pandud kauba hind ei vasta hinnale kassasüsteemis, nt tuleb tarbijal kaupluses ostu tehes tasuda kauba eest tunduvalt suurem hind, kui oli müügisaalis kauba juures avaldatud hinnateabel. Selline kaupleja tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena, kuna tarbijale esitatakse valeandmeid kauba ühe peamise omaduse kohta, milleks on hind. Samuti on juhtumeid, kus kaupleja poolt antakse tarbijale eksitavat teavet sooduskampaaniate kohta, et tarbijal on võimalik osta lubatud kaupa allahindlusprotsendiga, kuid kui tarbija läheb kauplusesse toodet ostma, siis selgub, et lubatud allahindlusprotsent antud kaubale ei laiene või on kaup kampaaniaperioodi ajal (nt reklaamlehel toodud kaup) enne kampaaniaperioodi lõppu nt keti 18 kaupluses läbimüüdud. 45 2022. aastal on esinenud ka olukordi, kus enimmärgatavana ei kuva kauplejad mitte müügi- ega ühikuhinda, vaid nt 100 g või 500 g hinda. See on eksitav, kuna selline hinna kuvamise viis tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. 2.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 46 Tarbijale tekitatav kahju ühe ostu puhul ei pruugi olla suur, kuid summaarselt saavad tarbijad ulatuslikku kahju. Eriti ehituspoodides teeb tarbija ostuotsuse sageli ka siis, kui saab aru, et tegemist oli eksitava soodustusega, sest soovitakse kaup kohe kasutusse võtta ega taheta kulutada aega järgmisesse poodi minekule.  Realiseerumise tõenäosus: suur 47 2021. aastal on tulnud palju pöördumisi, eriti ehitus-, mööbli ja tehnikakaupade (e-)poodide kohta, mille järgi esitatakse soodushinda manipuleerivalt. 2.3. Kontrolli ulatus 48 Kontroll hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti või e-kauplusi (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 49 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 50 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621 lg 2). TKS §-s 63 on sätestatud kontrolltehing. 18  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 3. Kaupleja ei täida alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid: 5- keskmine-oluline oht 3.1. Ohuolukorra kirjeldus 51 AS kohustab kauplejaid paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkohoolsete jookide nähtavust väljastpoolt müügikohta. Alates alkoholi väljapanekut reguleerivate AS-i muudatuste jõustumisest 1.06.2019 kuni 31.12.2019 läbiviidud järelevalve tulemused näitasid, et mitte kõik kauplejad ei täida alkohoolsete jookide väljapaneku osas AS § 40 lõigetest 12 ja 13 tulenevaid nõudeid. Samuti on kauplejaid, kes on teinud küll ümberkorraldusi kaupluses eraldamaks alkohoolsed joogid teistest kaupadest ja piiramaks alkohoolsete jookide väljapaneku nähtavust ülejäänud müügisaalist, sh väljastpoolt müügikohta, kuid teostatud ümberkorraldused ei ole olnud alati piisavad täitmaks AS-i nõudeid. 3.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 52 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija tervisele. Eriti on ohustatud alkoholisõltlaste tervis, keda alkoholi nägemine kergesti ahvatleb (liigselt) tarbimisele.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 53 Alkoholi väljapaneku muudatused jõustusid küll juba 2019. aastal, aga ka 2021. aastal esines ikka rikkumisi. 3.3. Kontrolli ulatus 54 Kontroll hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti – nt kauplused, kioskid, tanklad, kus müüakse alkoholi (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 55 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab alkoholiseadus (AS). 56 AS § 491 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan võib AS-s sätestatud riiklikku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riiklikku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 4. Alkoholireklaami reeglite rikkumine: 6- suur-oluline oht 4.1. Ohuolukorra kirjeldus 57 Ohuhinnangu seisukohast on relevantne risk, et kaupleja ei täida alkohoolseid jooke müües reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid, sh et alkohoolsete jookide reklaamimisel rikutakse reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid. 58 Muudatuste jõustumisest 1.06.2019 kuni 31.12.2019 läbi viidud järelevalvetulemused näitasid, et mitte kõik kauplejad ei täida RekS §-st 28 tulenevaid nõudeid, avalikustades internetis, trükimeedias, telemeedias ja sotsiaalmeedias alkohoolse joogi reklaami, mis on vastuolus RekS § 28 sätetega. Enim rikkumisi on seotud RekS § 28 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga, kus on kehtestatud nõuded alkoholi reklaamis kuvamiseks lubatud teabele ja nõuded lubatud teabe visuaalsele ja helilisele kujundusele. 19  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 59 Ühtlasi esineb palju rikkumisi sotsiaalmeedias avalikustatava alkoholi reklaami puhul. Nimelt on RekS § 28 lg 7 p 14 kohaselt alkoholi reklaam keelatud sotsiaalmeedia võrgustikes, välja arvatud alkoholikäitleja veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol. Piirangu eesmärk on vähendada laste ja noorte eksponeeritust alkoholi reklaamile (Seletuskiri alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 33). Samas on üha enam hakanud levima alkoholi reklaami avalikustamine erinevate suunamudijate sotsiaalmeedia kontode kaudu, kes ei ole alkoholikäitlejad. Seetõttu jõuab alkoholi reklaamist tingitud mõju aina enam laste ja noorteni, kes moodustavad suure osa suunamudijate jälgijakonnast. 60 Rikkumisi on ka 2021. aastal nii TTJA ametnikud oma algatusel leidnud kui ka on nende kohta esitatud palju vihjeid. 4.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 61 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija tervisele. Eriti sotsiaalmeedias jõuab reklaam väga paljude isikuteni, sh alaealisteni, kelle tervist ja käitumisharjumusi tulevikus mõjutab see enim.  Realiseerumise tõenäosus: suur 62 Sotsiaalmeedias võib näha alkoholireklaami rikkumisi peaaegu iga päev. 4.3. Kontrolli ulatus 63 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes teevad alkoholi reklaami trükireklaamis (sh kaupluste kliendilehed), telereklaamis, internetis ja sotsiaalmeedias (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik), samuti mõjuisikute tegevust veebis. 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 64 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus (RekS). 65 RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami korrektsuse eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja. 5. Tubakatoote ja sellega seotud toote müüginõuete rikkumine: 8-keskmine-kõrgendatud oht 5.1. Ohuolukorra kirjeldus 66 Ohutõrjeliselt on relevantne olukord, kus tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste müümisel rikutakse kaupleja poolt tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote jaemüügi ja märgistuse nõudeid ning reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid. 67 TubS § 22 lg 31 kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine keelatud. RekS § 17 lg 1 kohaselt on tubakatoote, samuti tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote ning tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodete ja nende osiste reklaam keelatud. Varasemate 20  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. järelevalvetulemuste põhjal on joonistunud välja tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete müümisel kauplejate poolt probleemsete tegevuste pingerida: 1) tubakatoote ja tubakatootega seonduvate toodete väljapanekul müügikohas sisaldab teave reklaamielemente; 2) tubakatoodetega ja tubakatootega seonduvate toodetega kauplevate ettevõtjate sotsiaalmeediakontodel avalikustatakse reklaami; 3) tubakatootega seonduv toode ei ole kohaselt märgistatud; 4) tubakatooteid pakutakse müügiks kaugteel, mis on keelatud. 5.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 68 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, kuna esineb oht tarbija, sh alaealise, tervisele ja elule. Tubakatoodete nähtava väljapaneku ning reklaami keelustamine aitab vähendada tubakatoodete kättesaadavust alaealistele ning aitab tagada alaealiste kaitse tubakatoodete kahjuliku mõju eest. Eriti alaealised on kättesaadavusest enim mõjutatud, samuti ei ole nende otsustusküpsus veel täiskasvanute tasemel.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 69 Eelkõige jõuab keelatud reklaam sotsiaalmeedias alaealisteni. Tubakafirmade lehtedeni veebis jõuavad vaid need, kes ise infot otsivad. Trükireklaame ei ole viimasel ajal avaldatud; on olnud veebis nn sisuturundust. 5.3. Kontrolli ulatus 70 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes tegelevad jaemüügiga kauplustes ja e-poodides, samuti ettevõtjaid, kes teevad reklaami internetis ning trükimeedias (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 71 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tubakaseadus (TubS). 72 TubS § 33 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan TubS sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan RekS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. 6. Nõuetekohase eestikeelse kasutusjuhendi puudumine: 9-suur-kõrgendatud oht 6.1. Ohuolukorra kirjeldus 73 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus puudub eestikeelne kasutusjuhend tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal. 74 TKS § 6 lg 1 kohaselt tehniliselt keerukale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab tootja lisama kasutusjuhendi. Sellisteks kaupadeks on näiteks erinevad kodumasinad ja olmeelektroonika, sidevahendid (telefonid, arvutid jm), erinevad komplekteeritavad kaubad (mööbel, valgustid jm). Vastavalt TKS-le peab kasutusjuhend sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks (paigaldusjuhisest peab ilmnema vajadusel asjale sobiv 21  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. asukoht), ühendamiseks, hooldamiseks (käsitleb asja puhastust või korrapärast hooldamist) või säilitamiseks (asja säilitamiseks sobivad tingimused) ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal (VÕS § 211 lg 1). 75 Tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal eestikeelse kasutusjuhendi puudumine võib põhjustada tarbija poolt toote valesti käsitlemise ja kasutamise, mis omakorda võib põhjustada otsest ohtu tarbija elule, tervisele ja varale. Probleeme võib olla ka toote paigaldamisega. 2021. aastal kontrolliti tehniliselt keerukate või kasutamisel erioskust nõudvate kaupade eestikeelsete kasutusjuhendite olemasolu erinevates kauplustes üle Eesti ning 472 kontrollitud tootest puudus kasutusjuhend 80-l, st ca 17%-l. 6.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 76 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, kuna esineb oht tarbija tervisele, elule ja varale – inimene võib end eksliku kasutamisega vigastada või halvemal juhul surma saada (nt ehitusmasinad), toode võib puruneda või lõhkuda mõne muu asja, süttida.  Realiseerumise tõenäosus: suur 77 Tõenäosus on suur. 6.3. Kontrolli ulatus 78 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad ja müüvad tarbijale tehniliselt keerukaid või kasutamisel erioskust nõudvaid kaupu (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 79 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 80 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. 81 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1. 82 Täiendav erimeede on TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing. 7. Lennureisija õiguste rikkumine ebaausate kauplemisvõtetega: 3-suur-tavaline oht 7.1. Ohuolukorra kirjeldus 83 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus lennureisijale jäetakse kirjalik teatis andmata ja hüvitise nõue rahuldamata kasutades ebaausaid kauplemisvõtteid. 84 EL lennureisija õigusi käsitleva määruse järgi peab lennuettevõtja reisijat teavitama viimase õigustest. Igale reisijale, keda puudutab lennureisist mahajätmine, lennu tühistamine, või lennu hilinemine vähemalt kaks tundi, peab lennuettevõtja andma kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad ning siseriikliku määratud asutuse kontaktandmed. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on vastavalt TKS §-le 14 keelatud. 22  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 85 Lennuettevõtjalt kirjaliku teatise saamata jäämisel ei pruugi reisija olla oma õigustest teadlik ja ta jääb ilma õigusest hoolitsusele, abile ja hüvitisele. Ametile ja Tarbijavaidluste komisjonile varasemalt laekunud pöördumistest nähtub, et lennuettevõtjad ei täida alati teavitamiskohustust. 86 Lennuettevõtja ei ole kohustatud lennu hilinemise või lennu tühistamise korral hüvitist maksma üksnes siis, kui lennu hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Varasemalt laekunud pöördumised on näidanud, et tihtipeale ei ole reisijad lennuvedajalt saanud määrusejärgset hüvitist. Ametile ja Tarbijavaidluste komisjonile esitatud pöördumistest nähtub, et lennuettevõtjad tuginevad erakorraliste asjaolude selgitamisel tihtipeale tehnilistele riketele. Samas võib tehniline rike vastavalt Euroopa Kohtu praktikale olla käsitletav erakorralise asjaoluna vaid väga erandlikel juhtudel. 87 Süstemaatilist lennuettevõtja tegevust, millega keeldutakse reisijate hüvitise nõuete rahuldamisest tuues põhjenduseks tehnilise rikke või muu taolise asjaolu, mida vaidluse korral tõendada ei püüta ega suudeta, võib teatud juhtudel (iseäranis siis, kui varasemalt on lennuettevõtja sama lennu reisijatele hüvitist makstud) käsitleda ebaausa kauplemisvõtte kasutamisena. On tõenäoline, et keskmine lennunduse valdkonna eriteadmisteta tarbija võib lennuettevõtjalt saadud hüvitise maksmisest keelduva vastuse järel oma õiguste edasisest kaitsmisest loobuda ning rahulduda lennuettevõtjalt kui lennundusvaldkonna eksperdilt saadud vastusega. 7.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 88 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline kahju tarbijale.  Realiseerumise tõenäosus: suur 89 Varasematest pöördumistest nähtub, et realiseerumise tõenäosus on suur. 7.3. Kontrolli ulatus 90 Kontrollitakse kõiki lennuvedajaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 91 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lennundusseadus (LenNS) ja tarbijakaitseseadus (TKS). 92 Ettekirjutus tehakse vastavalt LennS § 60³ lg-le 2 ja TKS §-le 64. 93 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt LennS § 60² lg 1 ja TKS § 62 lg-le 1. 8. Reisiteenuste nõuetekohase tagatise esitamata jätmine: 3-suur-tavaline oht 8.1. Ohuolukorra kirjeldus 94 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja müümine toimub nõuetekohast tagatist omamata. 23  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 95 Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiviga nr 2015/2302 on reisijatele ette nähtud kaitse reisikorraldaja ning seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksejõuetuse eest. Neil ettevõtetel peab olema tagatis, et reisiettevõtja maksejõuetuse korral oleks võimalik täita järgmised kohustused: 1) kõik reisijad reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada, eeldusel, et pakettreis või seotud reisikorraldusteenused sisaldavad reisijavedu ning seotud reisikorraldusteenuste puhul on seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja vastutav reisijaveo eest; 2) pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste ära jäämisel tagastada kõikidele reisijatele nende poolt või nimel tasutud reisitasud, pakettreiside puhul ka lunastamata kinkekaardid. 96 Kui reisiettevõtjal ei ole tagatist või selle suurus on ebapiisav, on reisijate õiguste ja huvide kõrgetasemeline kaitse tagamata ning tagatisega ei ole võimalik täita eeltoodud kohustusi. 97 Ametile on varasemalt esitatud vihjeid ja pöördumisi, mille kohaselt tagatise kohustust omavad isikud on jätnud tagatise kohustuse täielikult täitmata (st et tegutsetakse ilma tagatiseta). Ühtlasi on amet järelevalvemenetluste käigus tuvastanud, et reisiettevõtjate tagatis ei ole alati piisav. Varasemates tagatise kasutamise menetlustes (reisiettevõtja maksejõuetused) on selgunud reisiettevõtjate tagatiste ebapiisavus, mille tulemusena on reisijatele kaasnenud rahaline kahju. 8.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 98 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline kahju reisijale.  Realiseerumise tõenäosus: suur 99 Varasematest tagatise kasutamise menetlustest (reisiettevõtja maksejõuetused) tulenevalt on realiseerumise tõenäosus suur. 8.3. Kontrolli ulatus 100 Kontrollitakse kõiki pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate reisiteenuste pakkujaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 101 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS § 65 lõigetele 1 ja 2. 102 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt turismiseaduse (TurS) §-le 301. 103 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63. 9. Reisiteenuste müümisel puuduliku lepingueelse teabe andmine: 3-suur-tavaline oht 9.1. Ohuolukorra kirjeldus 104 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus leiab aset pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müümisel puuduliku lepingueelse teabe andmine. 105 Reisijate paremaks teavitamiseks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kohta peavad reisiettevõtjad esitama standardteabe infolehe. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste 24  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. direktiivi järgi peavad ettevõtjad selgelt ja nähtavalt välja tooma, kas nad pakuvad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenust ning teavitama asjaomasest kaitse tasemest enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, 106 Varasematest menetlustest on selgunud, et ettevõtjad on andnud lepingueelset teavet puudulikult. 9.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 107 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline kahju reisijale. Olukorras, kus reisijale esitatakse reisiteenuste müümisel puudulikku lepingueelset teavet, võib reisija teha ostuotsuse, millega teha majandushuvid ei ole kaitstud ning ta võib kanda rahalist kahju.  Realiseerumise tõenäosus: suur 108 Varasematest menetlustest nähtud suur realiseerumise tõenäosus. Reisija teadmatus oma õigustest võib probleemide ilmnemisel olla ettevõtjale kasulik. 9.3. Kontrolli ulatus 109 Kontrollitakse kõiki pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate reisiteenuste pakkujaid. 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 110 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS § 65 lõigetele 1 ja 2. 111 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TurS §-le 301. Kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63. 10. Spordiklubide jt vabaaja teenuste osutajate õigusvastane tegevus: 2-keskmine-tavaline oht 10.1. Ohuolukorra kirjeldus 112 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus spordiklubid ja muud ettevõtjad, kes osutavad kestvuslepingu alusel vabaaja teenuseid, tegutsevad ebaseaduslikult. 113 Kaupleja ja tootja on seaduse järgi kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on tühised. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud. 114 Ametile esitatud pöördumistest on nähtunud, et tarbijatega sõlmitud lepingud on sisaldanud tingimusi, mis piiravad ja kahjustavad tarbija õigusi ebamõistlikult. Tarbija õiguste ennetavaks tagamiseks peab TTJA kontrollima, et ei kasutataks ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Põhjalikku analüüsimist vajab ka teabe andmise kohustuse täitmine ning võimalike ebaausate kauplemisvõtete kasutamine. Ametile esitatud pöördumistest on nähtunud, et tarbijale on kaasnenud rahaline kahju, kuna 25  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. kaupleja on kasutanud ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Järjest enam pööratakse rõhku tervislikele eluviisidele ja üheks enda tervise parandamise ja füüsilise aktiivsuse tõstmise võimaluseks on külastada jõusaali ja rühmatreeninguid pakkuvaid spordiklubisid. Lisaks pakuvad ka huvikoolid kestvuslepingu alusel treeninguid. 10.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 115 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline kahju tarbijale.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 116 Varasematest pöördumistest tulenevalt on realiseerumise tõenäosus keskmine. 10.3. Kontrolli ulatus 117 Kontrollitakse kõiki kestvuslepingu alusel vabaajateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse tarbijale antavat teavet, sealhulgas lepingueelset teavet ning tarbijaga sõlmitud lepingut ja selle osaks olevaid (tüüp)tingimusi. 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 118 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 119 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 või § 65 lõigetele 1 ja 2. 120 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1. 121 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63. 11. Majutusettevõtete õigusvastane tegevus: 2-keskmine-tavaline oht 11.1. Ohuolukorra kirjeldus 122 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus majutusteenust osutavad ettevõtjad, tegutsevad ebaseaduslikult. 123 Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on tühised. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud. 124 Tarbijate pöördumistest on nähtunud, et majutuse broneerimisel ilmnenud teave on olnud ebaõige ja seeläbi tarbijat eksitav. Tarbija õiguste ennetavaks tagamiseks peab TTJA kontrollima, et teenuse pakkumine ja müük tarbijale ning muul viisil turustamine toimub head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Ametile esitatud pöördumistest on nähtunud, et tarbijale ebaõige teabe andmisega ja seeläbi tarbija eksitamisega on kaasnenud rahaline kahju. Analüüsimist vajab ka võimalike ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine. 26  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 11.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 125 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline kahju tarbijale.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 126 Varasematest pöördumistest tulenevalt on realiseerumise tõenäosus keskmine. 11.3. Kontrolli ulatus 127 Kontrollitakse kõiki majutusteenust osutavaid ettevõtjaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse tarbijale antavat teavet, sealhulgas lepingueelset teavet ning tarbijaga sõlmitud lepingut ja selle osaks olevaid (tüüp)tingimusi. 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 128 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 või § 65 lõigetele 1 ja 2. 129 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1. 130 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63. 12. Lennu-, laeva- ja bussireisija õiguste rikkumine: 2-keskmine-tavaline oht 12.1. Ohuolukorra kirjeldus 131 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus lennu-, laeva ja bussireisija õigusi käsitlevatest määrustest tulenevaid õigusi on rikutud. 132 Lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu seaduse ja ühistranspordiseadusega on ette nähtud, et amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (mis käsitleb lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2010 (mis käsitleb laevareisija õiguseid) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 (mis käsitleb bussireisija õiguseid) rakendamise. 133 Viidatud määrustega on terminalidele (lennujaamad, sadamad, bussijaamad) mh ette nähtud teabe andmise kohustus reisijale (näiteks teabe andmise kohustus reisi tühistamise või hilinemise korral), transpordile juurdepääsu tagamise kohustus ja abi andmise kohustus reisijale (näiteks abi andmine puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele). 134 Kuigi varasemalt ei ole kontrollitud terminalide reisijatele teabe ja abi andmise kohustuse täimist, tuleks seda kontrollida, veendumaks, et reisijate õigused on ses osas määrustes ette nähtud tingimustel ja korras tagatud. 12.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 135 Olukorras, kus reisija ees ei täideta teabe või abi andmise kohustust, võib reisijale kaasneda rahaline kahju, mistõttu on prognoositav tagajärg tavaline oht (lihtoht). 27  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 136 Realiseerumise tõenäosust võib pidada keskmiseks. 12.3. Kontrolli ulatus 137 Kontrollitakse kõiki terminale (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 138 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lennundusseadus (LennS), kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS), ühistranspordiseadus (ÜTS) ja tarbijakaitseseadus (TKS). 139 Ettekirjutus tehakse vastavalt LennS § 603 lg 2, KMSS § 601 lg 3 ja ÜTS § 82. 140 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt LennS § 60² lg 1, ÜTS § 81 lg 3 ja TKS § 62 lg-le 1. 13. Agressiivne kauplemisvõte tarbijatele edastatavate laenupakkumiste tegemisel: 3- suur-tavaline oht 13.1. Ohuolukorra kirjeldus 141 TTJA-s on registreeritud nii tarbijate kui ka krediidiandjate enda konkurentide poolt edastatud vihjeid erinevate krediidiandjate tegevusele agressiivsete laenupakkumiste edastamisel. Vihjete kohaselt edastatakse tarbijatele igapäevaselt ahvatlevaid pakkumisi n-ö tavalisest soodsamatel tingimustel (nt lepingutasu 0 eurot) laenu võtmiseks või krediidilimiidi suurendamiseks. Samuti edastatakse laenupakkumisi ka enne erinevate sündmuste saabumist (jaanipäev, jõulud jne), milles kutsutakse tarbijaid üles võtma laenu erinevate tähtpäevade tähistamiseks. 142 Lisaks edastatakse tarbijatele laenupakkumisi, milles kasutatakse ära tarbijate rasket majanduslikku olukorda (näiteks „võta laenu elektriarvete tasumiseks, et Sa ei peaks küünlavalgel istuma). 143 TTJA on suhelnud ka Eesti Võlanõustajate Liiduga, kes on kinnitanud, et erinevad krediidiandjad edastavad tarbijatele agressiivseid laenupakkumisi, kallutades tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. 144 Rahandusministeeriumi poolt tellitud krediidituru uuringute tulemustest nähtub samuti, et agressiivsed laenupakkumised on Eestis suureks probleemiks, kuivõrd tarbijad teevad läbimõtlematuid ning kaalutlemata laenuotsuseid, millel võib olla negatiivne mõju tarbijate majanduslikule seisule. 145 Krediituru uuringu tulemustest nähtus, et krediidipakkujad jätkasid uute pakkumiste edastamist mobiilsõnumi teel (ca kord kuus) ka pärast seda, kui tarbija oli juba maksimaalse summa laenanud. Krediidipakkujad soovitasid krediiti suurendada (“....saame pakkuda krediidikontot limiidiga kuni 5000 eurot”), kasutasid ära päevakajalisi sündmusi krediiditoote tarbimise aktiveerimiseks (nt jaanipäev, Rally Estonia). Sõnumid jätkusid ka pärast seda, kui tarbija oli lepingu lõpetanud, ning iga kord oli sõnumi lõppu lisatud link, mis oleks võimaldanud tarbijal minutitega uue lepingu sõlmida. Tarbijale jäeti pigem mulje, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks ning tarbijat kallutati läbimõtlematule laenuvõtmisele. 28  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 13.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 146 Prognoositav tagajärg on oluline oht tarbija majandushuvidele, kuivõrd agressiivsete SMS-ide või e-kirjadega survestatakse inimesi võtma laenu või kui laenuleping on juba sõlmitud, siis pakutakse tarbijatele võimalust oma krediidilimiiti suurendada. Samuti pakutakse tarbijatele SMS-ide ja e-kirjade kaudu võimalust võtta konkreetse sündmuse saabumise eel tähistamiseks laenu.  Realiseerumise tõenäosus: suur 147 Võlanõustajate Liidu poolt edastatud kuvatõmmistest nähtub, et tarbijatele saadetakse igapäevaselt SMS-e ja e-kirju erinevate laenupakkumistega. 13.3. Kontrolli ulatus 148 Kuivõrd otseposti puhul on tegemist teabega, mis ei ole suunatud avalikkusele, siis teostatakse kontrolle vastavalt tarbijate või Eesti Võlanõustajate Liidu poolt edastatud vihjetele. 13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 149 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 150 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. 151 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1. 14. Kindlustuslepingu tingimused ei ole arusaadavad: 2-keskmine-tavaline oht 14.1. Ohuolukorra kirjeldus 152 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus tarbijatele ei ole sõlmitava kindlustuslepingu tingimused lepingueelse teabena üheselt mõistetavad, samuti ei saada aru lepingutingimuste sisust ega tagajärgedest. 153 Eelnevatel aastatel on TTJA poole pöördunud mitmed tarbijad, kes on väitnud, et kindlustusandjad ei pea kindlustuslepingu tingimustest kinni, kindlustuslepingu tingimused ei ole üheselt mõistetavad ning sellest tulenevalt on tarbija jäänud kindlustushüvitisest ilma, s.t kindlustusandja on viidanud oma tüüptingimustele ning leidnud, et tarbijaga toimunu puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning on seetõttu keeldunud kindlustushüvitise maksmisest. Seeläbi on saanud kahjustada tarbija majandushuvid, kuivõrd tarbija ei ole olnud teadlik näiteks võimalikest välistustest. 154 Tarbijad sõlmivad kindlustuslepinguid mõistmata, et nad ei saa kaitset selle riski vastu, mille osas reaalselt kaitset soovivad. Kui leping ei vasta tegelikult soovitule, tekivad osapoolte vahel vaidlused kindlustusjuhtumi toimumise korral, mida saab vältida, kui turuosalised täidavad oma kohustusi. 155 2021. aasta lõpus kontrollis TTJA 10 erineva kahjukindlustuspakkuja tüüptingimusi ning algatas järelevalvemenetluse neist 2 kindlustusandja osas, kelle kindlustustingimused olid TTJA hinnangul mitmeti tõlgendatavad ning seetõttu oli oht, et tarbija ning kindlustusandja vahel võib tekkida tõlgendamise osas vaidlusi. 29  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 14.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 156 Arvestades asjaoluga, et olukorras, kus kindlustusandjate poolt on tarbijale antav lepingueelne teave on mitmeti tõlgendatav, on oht, et tarbija õigused ning majandushuvid saavad kindlustusandjate poolt sätestatud arusaamatute tüüptingimuste tõttu kahjustada, s.t sõlmitakse kindlustusleping, mis ei vasta tarbija ootustele või vajadustele ega paku tarbijale soovitud kindlustuskaitset.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 157 TTJA-s ning TVK-s on registreeritud mitmeid pöördumisi kindlustusandjate tegevuse kohta, kus kindlustusandjate tüüptingimused on mitmeti tõlgendatavad, mis tekitavad kindlustusandja ning kindlustusvõtja vahelisi vaidlusi. 14.3. Kontrolli ulatus 158 Kontrollitakse kõiki kindlustusandjaid, kes pakuvad tarbijatele lepingute tüüptingimusi, mis on avaldatud kindlustusandjate veebilehel, kindlustusandjate müügikohtades, sh elektroonilistes kanalites osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 159 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 160 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. 161 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1. 15. Finantsteenuse reklaami nõuete rikkumine: 2-suur-tavaline oht 15.1. Ohuolukorra kirjeldus 162 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus finantsteenuse pakkujad ei järgi reklaami avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud finantsteenuse reklaami nõudeid. 163 2021. aastal tuvastati palju rikkumisi finantsteenuste reklaamides. Peamiselt oli probleemiks RekS § 29 lg 1 rikkumine, mille kohaselt peab tarbijakrediidireklaam olema tasakaalustatud ning vastutustundlik. Esines puudusi ka tüüpnäite ja kohustusliku hoiatusteksti esitamisel, s.t see kas puudus üldse või oli ebaproportsionaalselt väikses kirjas võrreldes muu olulise teabega. 15.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 164 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb varaline kahju tarbijale ja tema majandushuvidele.  Realiseerumise tõenäosus: suur 165 2021. aastal oli palju rikkumisi ja need on jätkunud ka 2022. aastal vaatamata finantsteenuste reklaami juhendi valmimisele koostöös sektoriga. 30  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 15.3. Kontrolli ulatus 166 Kontrollitakse kõiki finantsteenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik) ja avalikustajaid (sh telereklaam, elektroonilised kanalid, reklaamlehed, paberil meediaväljaanded jm). 15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 167 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus (RekS). 168 RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan RekS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. 16. Meediateenuste programmi struktuuri ja kõrvaltingimuste nõuete rikkumine: 3-suur- tavaline oht 16.1. Ohuolukorra kirjeldus 169 Iga aasta esitavad meediateenuse osutajad aastaaruanded. Aruannetest on nähtunud, et alati ei vasta eetris olnud programm programmi struktuurile või kõrvaltingimustele. Peamiselt on varasemate järelevalvemenetluste käigus tuvastatud sõnasaadete osakaalu nõuete rikkumisi. Aastaaruannete põhjal on tuvastatud Euroopa päritolu audiovisuaalteoste enamusosa ja omatoodangu nõuete rikkumisi. 16.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 170 Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest nõuete eiramine moonutab konkurentsi meediateenuste turul. Eesti ja Euroopa päritoluga tootjad jäävad vajaliku finantstoeta, mis ei toeta Eesti ja EL-i kultuuripoliitilisi eesmärke. Kui on täitmata Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste või Euroopa sõltumatute tootjate poolt loodud teoste osakaalu nõuded, võib Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetluse Eesti Vabariigi vastu.  Realiseerumise tõenäosus: suur 171 Toetudes plaanilise järelevalve raames saadud tulemustele, on sellise rikkumise esinemise tõenäosus suur. Meediateenuste osutajad lähtuvad programmi struktuuri puhul pigem majanduslikest huvidest, kui riigi ja EL-i kultuuripoliitilistest eesmärkidest. 16.3. Kontrolli ulatus 172 Kontrollitakse kõiki meediateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse statistilisi andmeid iga kalendriaasta kohta. Eelkõige küsitakse dokumentatsiooni ja salvestisi. Kui programmile kehtivad teatud erandid programmi struktuuri nõuetest (nt teemaprogrammile tehtud erand uudistesaadete miinimumnõudest), siis on need koos Kultuuriministeeriumi või TTJA sätestatud kõrvaltingimustega välja toodud tegevusloal ning kontrollitakse tegevuse vastavust neile eranditele ja kõrvaltingimustele. 31  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 173 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS). 174 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Kui leiab aset majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on võimalik meediateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36). 17. Meediateenuse osutaja kohta teabe avaldamata jätmine: 3-suur-tavaline oht 17.1. Ohuolukorra kirjeldus 175 Meediateenuse osutaja kohta teabe avaldamise kohustus tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist nr 2010/13/EL, mida muudeti direktiiviga nr 2018/1808, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud meediateenuste seadusega (MeeTS), uued kohustused lisandusid 2022. aasta seadusemuudatustega. Varasemate järelevalvemenetluste käigus on tuvastatud puuduseid meediateenuse osutaja kohta avaldatud teabes. Reeglina on kohustuslik teave avaldatud osaliselt. 17.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 176 Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest meediateenuse tarbijatel puudub info, kes on vastutav antud teenuse sisu eest ning kellele nad saavad esitada vajadusel oma küsimused ja pretensioonid, samuti puudub neil võimalus õigesti hinnata meediateenuse kui infoallika usaldusväärsust. Kasutajatel puudub info, milline riigiasutus teostab riiklikku järelevalvet.  Realiseerumise tõenäosus: suur 177 Toetudes plaanilise regulaarse järelevalve raames saadud tulemustele, on sellise rikkumise tõenäosus suur. Meediateenuste osutajate koduleheküljed on pidevas arengus, nende eest vastutavad inimesed muutuvad ning uued töötajad ei ole tihti teadlikud kehtivatest nõuetest. Arvestades asjaolu, et avaldamisele kuuluvate andmete hulk suurenes 09.03.2022 jõustunud MeeTS muudatustega, on suur tõenäosus, et meediateenuse osutajad ei ole uut regulatsiooni teadvustanud ega täida teabe avaldamise nõuet korrektselt. 17.3. Kontrolli ulatus 178 Kontrollitakse kõiki meediateenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 179 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS). 180 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus. 32  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 18. Meediateenuste sisu seaduslikkus: 5-keskmine-oluline oht 18.1. Ohuolukorra kirjeldus 181 Tele- ja raadioprogrammides pole lubatud edastada saateid, mis õhutavad vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist või kujutavad ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule. Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel on meediateenustes rikutud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamise keeldu või kujutatud meediateenustes avaldatuga ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule. 18.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 182 Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamise keelu rikkumine võib kaasa tuua ohu isiku tervisele või varalisele hüvele. Süstemaatilised üleskutsed meedias võivad põhjustada füüsilisi konflikte tänavatel, nt sarnaselt pronksiööga. Vaenu õhutamine eri ühiskonnagruppide vahel võib ohustada tervikuna ühiskonna turvalisust ning kujutada lõpuks ohtu ka riigi julgeolekule. Kui tegemist on teadlike süstemaatiliste inforünnakutega, mille eesmärk on (pikemas perspektiivis) kahjustada Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, siis on tegemist kõrgendatud ohuga. Kui aga tegu on üksikute ja nn juhuslike üleastumistega, on võimalik saabuv tagajärg kindlasti vähemkaalukas. Kokkuvõttes saab hinnata siiski võimalike ebaseaduslike inforünnakute tagajärgi oluliseks.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 183 Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel on meediateenustes rikutud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamise keeldu või kujutatud meediateenustes avaldatuga ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule. Alates Venemaa sõja alustamisest Ukrainas veebruaris 2022 on julgeoleku olukord muutunud, samuti on intensiivistunud Eestit puudutav Vene propaganda. 18.3. Kontrolli ulatus 184 Kontrollitakse kõiki meediateenuste osutajaid, sh teisest riigist pärit Eestis taasedastatavaid meediateenuseid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 185 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS). 186 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus taasedastamise ajutiseks piiramiseks. Kui leiab aset majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on võimalik meediateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36). 33  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 19. Puuetega inimestele ligipääsetavus audiovisuaalmeedia teenustele: 3-suur-tavaline oht 19.1. Ohuolukorra kirjeldus 187 Puuetega inimestele audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu tagamise kohustus tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist nr 2010/13/EL, mida muudeti direktiiviga nr 2018/1808, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud meediateenuste seadusega (MeeTS). 188 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus nägemis- ja kuulmispuudega inimestele pole tagatud audiovisuaalmeedia teenusele juurdepääs ning meediateenuse osutaja pole võtnud järk-järgult kasutusele proportsionaalseid meetmeid juurdepääsu tagamiseks (sh koostanud ligipääsetavuse tegevuskava). Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et esineb puudusi puuetega inimestele meediateenustele juurdepääsu tagamises. 19.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 189 Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest rikkumise korral puuetega inimesed ei ole kaasatud ühiskonnaellu, neil puudub ligipääs vajalikule (mõnikord kriitilisele) infole ning ka meelelahutusele. Euroopa Komisjon võib alustada rikkumismenetluse Eesti Vabariigi vastu, kui puuetega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele ei ole mõistlikus ulatuses tagatud.  Realiseerumise tõenäosus: suur 190 Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Vajalikud tehnilised lahendused on kulukad ning tihti ei ole selliste võimaluste pakkumine meediateenuse osutaja esmane prioriteet. Arvestades asjaolu, et puuetega inimete ligipääsetavuse nõuded muutusid oluliselt (sh lisandus ligipääsetavuse tegevuskava esitamise nõue) 09.03.2022 jõustunud MeeTS muudatustega, on suur tõenäosus, et meediateenuse osutajad ei täida ligipääsetavuse tagamise nõudeid korrektselt. 19.3. Kontrolli ulatus 191 Kontrollitakse kõiki meediateenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 192 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS). 193 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus. 20. Äriteadetele sätestatud nõuete rikkumine: 2-keskmine-tavaline oht 20.1. Ohuolukorra kirjeldus 194 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus meediateenustes edastatakse lubatust suuremas mahus reklaami ja otsepakkumisi, tootepaigutusi saadetes, kus see pole lubatud (nt uudistesaated) või varjatud reklaami. Igale äriteate liigile kehtestab seadus teatud piirangud. 34  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 195 Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel esineb äriteadete nõuete rikkumisi (nt tootepaigutus uudistesaadetes, reklaami ja otsepakkumise mahu ületamine). 20.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 196 Nõuete rikkumine mõjutab negatiivselt meediateenuse osutaja toimetuslikku sõltumatust. Tarbijad ei ole kaitstud liigse reklaamitulva eest, muuhulgas ei ole lapsed kaitstud neid mõjutavate (mõnikord ebatervislikku eluviisi propageerivate) äriteadete eest. Ei võeta arvesse saadete loomulikke pause, vormi ja kestust ning sellega kahjustatakse õiguste valdajate õigusi ja saadete terviklikkust.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 197 Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Erameedia jaoks on äriteated peamiseks sissetuleku allikaks ning otsuste tegemisel lähtutakse tihti pigem majanduslikust kasust, kui seaduse nõuetest. Prime time-i ajal edastatavatele äriteadetele on suur nõudlus ning kuna reklaami maht on piiratud, otsitakse äriteadete paigutamiseks eetrisse alternatiivseid võimalusi, mis pole kooskõlas meediateenuste seaduse nõuetega. Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel esineb äriteadete nõuete rikkumisi (nt tootepaigutus uudistesaadetes, reklaami ja otsepakkumise mahu ületamine). 20.3. Kontrolli ulatus 198 Kontrollitakse kõiki meediateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik), kuid eelkõige televisiooniteenuse osutajaid. 20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 199 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS). 200 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. 21. Infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe andmata jätmine: 3-suur-tavaline oht 21.1. Ohuolukorra kirjeldus 201 Infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe andmise kohustus tuleneb elektroonilise kaubanduse direktiivist nr 2000/31/EÜ, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud infoühiskonna teenuse seadusega (InfoTS). 202 Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus. 203 Infoühiskonna teenuse osutajale kehtestatud nõuded on ellu kutsutud eelkõige selleks, et teenuse kasutaja saaks õiget teavet selle kohta, kes on teenuse osutaja. Oluline aspekt on infoühiskonna teenuse osutaja poolse jälgimiskohustuse puudumine (teenuse kasutaja ja sisu 35  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. suhtes), kuid saades teada ebaseaduslikust teabest või tegevusest, peab ta selle kõrvaldama või takistama juurdepääsu. 204 Varasemad isikute pöördumised ja järelevalvemenetlused näitavad, et esineb puudusi infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe avaldamises, näiteks ei selgu veebilehelt teenuseosutaja nimi või kontaktandmed. 21.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 205 Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Kui infoühiskonna teenuse osutaja ei avalikusta oma andmeid, siis ei ole tarbijal või järelevalveasutusel võimalik saada teavet teenuse osutaja kohta. Tarbijal puudub võimalus võtta teenuseosutajaga ühendust näiteks kaebuse esitamiseks, järelevalveasutusel puudub võimalus teatada ebaseaduslikust sisust ja lasta see eemaldada.  Realiseerumise tõenäosus: suur 206 Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Arvestades infoühiskonna teenuste rohkust (iga veebileht, veebimajutusteenuse osutaja), võib rikkumine aset leida küllaltki suure tõenäosusega. Varasemad isikute pöördumised ja järelevalvemenetlused näitavad samuti, et puudusi (kogu teave esitamata, teave esitatud osaliselt) teenuseosutaja kohta teabe andmises esineb rohkesti. 21.3. Kontrolli ulatus 207 Kontrollitakse kõiki infoühiskonna teenuse osutajad (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). 21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 208 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab infoühiskonna teenuse seadus (InfoTS). 209 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada infoühiskonna teenuse seaduse § 13, 16 ja riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet. 22. Avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuete täitmata jätmine: 3-suur-tavaline oht 22.1. Ohuolukorra kirjeldus 210 Kohustus avalikule sektorile tagada enda veebilehtedele ja mobiilirakendustele juurdepääs tuleneb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse direktiivist nr 2016/2102 ja Komisjoni rakendusotsusest nr 2018/1524, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud avaliku teabe seadusega (AvTS) ning selle alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord.“ 211 Komisjoni rakendusotsuse nr 2018/1524 lisa 1 sätestab miinimumnõuded veebilehtede ja mobiilirakenduste iga-aastasele seirele. 212 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus avaliku sektori asutuse veebilehe külastaja või mobiilirakenduse kasutaja ei saa oma erivajaduse tõttu avalikule teabele ja teenustele ligi, sest avaliku sektori asutus on jätnud täitmata digiligipääsetavuse nõuded. 36  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 213 Varasemad asutuste pöördumised ja 2021. aastal läbi viidud veebilehtede ja mobiilirakenduste seire näitavad, et esineb puudusi digiligipääsetavuse nõuete täitmisel. 22.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 214 Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Kui avaliku sektori asutus ei täida digiligipääsetavuse nõudeid, siis ei pääse märkimisväärne osa ühiskonnast ligi avalikule teabele ja e-teenustele. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab 31.12.2021 seisuga Eestis kokku 133 007 puudega inimest. Halveneb erivajadustega inimeste, samuti eakate võime iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada ja aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.  Realiseerumise tõenäosus: suur 215 Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Varasemad asutuste pöördumised ja 2021. aastal läbi viidud veebilehtede ja mobiilirakenduste seire näitavad, et puudusi digiligipääsetavuse nõuete täitmisel esineb rohkesti. Peamiselt esineb olukordi, kus digiligipääsetavuse nõuded on täidetud osaliselt, kuid samas võib ühe nõude täitmata jätmine tuua kaasa olukorra, et kogu veebileht või rakendus ja pakutav avalik teenus on ligipääsmatu, nt broneerimissüsteem, mis ekraanilugejale ei anna teavet parajasti kasutajal fookuses oleva kuupäeva kohta. 22.3. Kontrolli ulatus 216 Kontrollitakse kõiki teabevaldajaid AvTS § 5 tähenduses (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik), välja arvatud AvTs § 32 lg-s 6 toodud erisused, mille kohaselt ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata teabevaldajaga võrdsustatud isikutele, meediateenust osutavale teabevaldajale ning koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Viimaste puhul on siiski kohustus ligipääsetavaks muuta üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoht ja kontaktandmed. 22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 217 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab avaliku teabe seadus (AvTS). 218 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. TTJA ettekirjutuse täitmisele kohalduvad AvTS § 534 nõuded. 37  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. TEHNIKAOSAKOND 1. Lastele suunatud toodete nõuetelevastavus: 9-suur-kõrgendatud oht 1.1. Ohuolukorra kirjeldus 219 Lastele suunatud tooted ei tohi seada ohtu ega kahjustada laste tervist. Lastetoodete märgistus ei tohi olla eksitav ja peab vastama nõuetele, et tagada toote sihipärane ja ohutu kasutamine. Pidades silmas laste käitumist, ei tohi lastele mõeldud tooted k.a nendes sisalduvad kemikaalid, kahjustada laste jt isikute ohutust ning tervist kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil. 220 Aastal 2021 olid mänguasjad ELi ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemis RAPEX (edaspidi RAPEX) üks kahest enim teavitatud tooteliigist (20% kõikidest teavitatud toodetest). Seega jõuab jätkuvalt ELi turule laste tervisele tõsist ohtu kujutavaid mänguasju, mistõttu kõrgendatud tähelepanu ohtlike toodete tuvastamisele ning info vahetus liikmeriikide vahel on väga oluline. 221 Aastal 2021 kontrolliti kolmandatest riikidest pärit lastetooteid (mänguasjad, lastehooldustooted jms), mille raames kontrolliti tollipiiril kokku ca 155 000 toodet, millest vabasse ringlusesse lubati vaid ca 16 000 s.o kontrollitud kogumahust vaid 10%. Selline madal nõuetele vastavate toodete protsent kinnitab, et valdkonnas on probleeme Euroopa Liidu nõuete täitmisega. 1.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 222 Nõuetele mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete tõttu võib nende kasutamisel juhtuda olenevalt toodete omadustest ja parameetritest mitmesuguseid õnnetusi või sündmusi, mis tähendab ohtu eelkõige laste elule, tervisele, aga ka varale ning kahju keskkonnale (nt sisalduvad toodetes keskkonnale ohtlikud ained). Näiteks võib tõsine oht tekkida olukorrast, kus toote kasutusjuhend või ohutusalane teave on esitatud Eesti kodanikule vaid võõrkeeles, mida isik (nt lapsevanem) ei mõista ning seetõttu ei arvesta ohutusalase teabega, seades seeläbi ohtu lapse elu ja tervise. 223 Ohtu nõuetele mittevastavatest toodetest kinnitab suurematelt haiglatelt saadud teave, mille kohaselt 2020 ja 2021 aasta esimeses kvartalis on juhtunud vähemalt 9 õnnetust, mil laps on alla neelanud kaks või enam magnetit ja vajanud seepärast arstlikku sekkumist. Kõik õnnetused on juhtunud kuni 6-aastaste lastega.  Realiseerumise tõenäosus: suur 224 Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete esinemise tõenäosus olla suur, eriti kui võtta arvesse tollipiiril läbiviidud kontrollitulemusi, mis aastal 2021 näitas, et nõuetele vastavaid tooteid oli kontrollitud kogumahust vaid 10% ning läbi RAPEX süsteemi teavitatud ohtlike mänguasjade hulka (20% kõikidest teavitatud toodetest). 1.3. Kontrolli ulatus 225 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad lastele suunatud tooteid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka tollipiiril 38  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. ning teistes müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel. Samuti võetakse lastele suunatuid tooteid testimisele, et kontrollida nende vastavus kehtestatud nõuetele. Kontrollitakse läbi RAPEX süsteemi teavitatud ohtlike mänguasjade ja lastetarvete müüki Eesti turul ning jagatakse liikmeriikidega asjakohast infot ohtlike toodete osas. 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 226 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS). 227 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 54 lg 3–7), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes. 2. Isikukaitsevahendite nõuetelevastavus: 8-keskmine-kõrgendatud oht 2.1. Ohuolukorra kirjeldus 228 Isikukaitsevahendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja ohutud, et nende kasutusega ei tekiks kahju inimese tervisele ega varale. Isikukaitsevahendite kasutamisel peavad olema tagatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue sh vastavushindamine, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta. Kolmandast riigist pärit isikukaitsevahendite kontrollimisel tollipiiril kontrolliti 2021 aastal kokku ca 3 800 000 tk, millest vabasse ringlusesse lubati vaid ca 1 000 000 tk, mis on kontrollitud kogumahust vaid ca 26 %. Aastal 2020 oli sama kontrollitulemused järgmised: kontrollitud toodete arv ca 16 600 000 tk, millest vabasse ringlusesse lubati vaid ca 3 900 000 tk (mis teeb ca 23,5% kogumahust). 2.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 229 Nõuetele mittevastavate isikukaitsevahendite kasutamise tõttu võib tekkida oht kasutaja elule ja tervisele. Näiteks, kui toode ei vasta kehtestatud nõuetele, siis ei pruugi see tagada ohuolukorras ka asjakohast arvestatavat kaitset ning seeläbi satub ohtu kasutaja elu ja tervis. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata siinkohal III ohukategooria isikukaitsevahenditele, mis peavad tagama kaitse ohtude eest, milledel võivad olla väga tõsised tagajärjed, nagu surm või pöördumatu tervisekahjustus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata isikukaitsevahendite eestikeelse teabe sh kasutusjuhendite olemasolule, kuna isikukaitsevahendi eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik täielik ohutus ja kasutusjuhiste järgimine. Kui teave on võõrkeelne, ei pruugi kasutaja vajalikest juhistest aru saada ning valest või mitte eesmärgipärasest kasutusest tekib tõsine oht kasutaja elule ja tervisele. 230 Arvestades jätkuvalt koroonaviiruse suurt levikut, on isikukaitsevahendite (eelkõige maskide) riikliku järelevalve mitteteostamisel võimalik kõrgendatud oht inimeste tervisele. 39  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 231 Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate isikukaitsevahendite esinemise tõenäosus olla keskmine, eriti kui võtta arvesse tollipiiril läbiviidud kontrollitulemusi, mis aastal 2021 näitas, et nõuetele vastavaid tooteid oli kontrollitud kogumahust vaid 26%. 2.3. Kontrolli ulatus 232 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad isikukaitsevahendeid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka tollipiiril ning teistes müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel. 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 233 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/425 mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ. 234 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 54 lg 3–7), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes. 3. Tarbekaupade nõuetelevastavus: 2-keskmine-tavaline oht 3.1. Ohuolukorra kirjeldus 235 Tooted peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja ohutud, et nende kasutusega ei tekiks kahju inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Kuivõrd tarbekaupade liigitused on üpris laiad, siis ei ole neid võimalik kõiki välja tuua, kuid siia kuuluvad muuhulgas kogukonnamaskid (riidest näomaskid), moeehted, nahktooted, tekstiiltooted, tulemasinad jms. Aastal 2021 oli testitud kauplustes müügil olnud 24 erinevat riidest näomaski, millest 10 maski efektiivsus osutus väga madalaks ning vaid 6 filtreerimistõhusus oli enam kui 90%. Tarbekaupade oht võib tekkida ka valest või puudulikkust märgistusest/kasutusjuhendist. 3.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 236 Nõuetele mittevastavate või puuduliku märgistuse/kasutusjuhendiga tarbekaupade kasutamine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. Samuti võivad mõned tarbekaubad sisaldada ohtlike keemilisi aineid (nt moeehetes sisalduv nikkel, kaadmium, plii-allergilised reaktsioonid; nahktoodetes sisalduv kroom VI-allergiline reaktsioon), mis mitte ainult ei kahjusta inimese tervist, vaid ka seavad ohtu meid ümbritseva keskkonna. Nende tagajärgede kaalukus on tavalise ohuga. 40  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 237 Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate tarbekaupade esinemise tõenäosus olla keskmine, kuivõrd viimaste aastate jooksul ei ole antud valdkonnas esinenud palju realiseeritud ohte. 3.3. Kontrolli ulatus 238 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad tarbekaupasid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka katsetuste läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel. 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 239 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS) ning tarbijakaitseseadus (TKS). 240 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2, TKS § 62 lg 1), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 54 lg 3–7), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7), tagada tarbijatele antud õiguste täitmine (TKS § 61 lg 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes. 4. Elektri- ja raadioseadmed ei vasta nõuetele: 5-keskmine-oluline oht 4.1. Ohuolukorra kirjeldus 241 Seadme kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutaja ja kolmanda isiku elu, tervist ja vara ning kodulooma elu ja tervist. Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue sh vastavushindamine, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta. Seadmed peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. 242 Raadioseade tuleb kavandada, projekteerida ja toota nii, et oleks tagatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuete täitmine. Raadioseade peab olema valmistatud viisil, mis välistab raadiohäire tekkimise ning tagab raadiosageduse efektiivse kasutamise. Raadioseadmed peavad olema konstrueeritud selliselt, et need kasutaks raadiospektrit (raadiosagedusi) otstarbekalt ja toetaksid selle otstarbekat kasutamist, et vältida kahjulike häirete tekkimist (raadiohäirete tekitamine on keelatud). Raadioseade ei tohi kahjustada võrku ega selle tööd ega kuritarvitada võrgu ressursse, mis halvendaks lubamatult teenuste kvaliteeti. 243 Elektriseadmetest tulenevad ohud jagunevad peamiselt kolmeks: elektriohutus ehk võimalik elektrilöögi- ja põlenguoht; elektromagnetiline ühilduvus ehk seadme omadus mitte teisi seadmeid häirida ja samas ka tavapärases elektromagnetilises keskkonnas ettenähtud viisil toimida; ohtlike ainete sisaldus (RoHS) ehk seadmed võivad sisaldada mürgiseid raskemetalle ja ftalaate. 244 Aastal 2021 menetleti kokku 124 elektriseadme teadet, millest vabasse ringlusesse ei lubatud ca 15% juhtumitest. Eelmisel aastal tollipiiril kinni peetud kogustest enamuse moodustasid toiteplokid, millel enamus juhtudel ei suudetud tõendada ROHS nõudeid. 245 Raadioseadmeid kontrolliti aastal 2021 kokku 5986 tk, millest vabasse ringlusesse ei lubatud 337 tk, mis on kontrollitud kogumahust vaid 5,6 %. 41  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 4.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 246 Elektri- ja/või raadioseadmed, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on puudulik võib seada ohtu kasutaja elu, tervise ja vara. Sellised seadmed võivad mittenõuetekohasuse korral tekitada elektrišokki, sädet (millest tekib tuleoht) jms. 247 Suuremaks ja massilisemaks kitsaskohaks on elektri- ja raadioseadmete importimisel osutunud RoHS direktiivi nõuete täitmine, kuid otsest ohtu kasutamisel ei ole. Sellised seadmed võivad sisaldada ohtlike keemilisi aineid (nt plii, elavhõbe, ftalaadid), mis mitte ainult ei kahjusta inimese tervist, vaid seavad ohtu keskkonna. Selliste tagajärgede kaalukus on olulise ohuga, kuivõrd elektri- ja raadioseadmete maht turul on väga suur ning kasutajate hulk, kes selliste seadmetega kokku puutuvad on samuti suur. 248 Elektromagnetilise ühilduvusega seotud probleemid võivad segada nt seadmete vahelist andmete edastust ja seadmete toimimist, millega võib põhjustada ohtlikke olukordi (nt seadmete iseeneslik käivitumine ja peatumine, ohutust tagavate süsteemide häirimine ja elutähtsa raadioside jms häirimine). Näiteks on mitmesugused AC/DC toiteplokid peamised probleemtooted elektromagnetilise ühilduvuse tõttu, seetõttu on toiteplokid ka kõrgendatud tähelepanu all. 249 Raadioseadmete puhul on kõrgendatud tähelepanu all seadmed, mille eesmärk ongi tekitada raadiohäireid. Selliseks seadmeks on nt levi segaja ehk „jammer“. Seade kiirgab kindlatel sagedustel raadiolaineid, mis takistavad teiste seadmete toimivat sidepidamist. Segajad võivad häirida ka GPSi ja WLANi tööd. Levinuim on GSM segaja, mille puhul on peamisteks sihtmärkideks GSM terminalid (nt häireseadmed, mis kasutavad GSM sidet). Eriti kõrged turvariskid kaasnevad GPS seadme häirimisel, kuna seadet kasutatakse navigeerimisel, pääste- ja jälgimisteenustel.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 250 Sõltuvalt seadmete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate seadmete esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes arvesse tollipiiril läbiviidud kontrollitulemusi, kus elektriseadmete puhul oli nõuetele mittevastavaid seadmeid 15% kõikidest teadetest ning raadioseadmete puhul 5,6% kõikidest toodetest. 4.3. Kontrolli ulatus 251 Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad seadmeid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka katsetuste läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes, oksjoniportaalides jms. 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 252 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS). 253 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 54 lg 3–7), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7). 42  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes. 5. Ehitustoodete nõuetelevastavus: 5-keskmine-oluline oht 5.1. Ohuolukorra hinnang 254 Tagamaks tervise ja ohutuse kaitse ehitustooteid kasutavate töötajate ja ehitiste kasutajate jaoks peab tootja tagama, et ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel on toode korrektselt märgistatud ning sellega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav. Arvestades tavalist hooldust, peavad ehitustooted vastama ehitistele esitatavatele põhinõuetele majanduslikult otstarbeka kasutusaja jooksul. Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutusotstarbeks, võttes eelkõige arvesse ehitiste olelusringi kestel neis viibivate inimeste tervist ja ohutust. Reaalse ohuga tooteliigid on nt tuleohutuse ja evakutsiooniga seotud tooted, konstruktsioonilised elemendid, kinnitusvahendid jm.  Tagajärje kaalukus: oluline oht 255 Ehitustooted, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on puudulik võib seada ohtu inimene elu, tervise, vara kui ka keskkonna. Kui toodete toimivus ei ole tagatud võib tekkida oht elule ja tervisele eelkõige tuleohutus ja evakutsiooni toodete puhul. Lisaks võib ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks. Selliste tagajärgede kaalukus aga on olulise ohuga.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 256 Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate toodete esinemise tõenäosus olla keskmine. Enamjaolt kasutavad ehitustooteid professionaalid ning tegemist ei ole üldjuhul lõpptootega ehk toode on mõeldud püsivaks paigaldamiseks ehitisse. Järelevalve tulemused näitavad, et enamus mittevastavusi on vormilised, samas on ka aastate jooksul olnud tõsiseid mittevastavusi, mis on katsetuste läbi kinnitatud. Aastate 2016-2020 vahemikus viidi läbi mitmeid müürikividega survetugevuse katsetusi ning enamus kordadel ei vastanud müürikivid deklareeritud survetugevuse näitajale. Kuna tegemist on tootega, mis on ehitise kandvakonstruktsiooni osa võib kahjustuda terve ehitise konstruktsioon ning ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.2. Kontrolli ulatus 257 Kontrollitakse eelkõige ettevõtjaid ja tootjaid, kes lasevad tooteid turule ja teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust vajadusel ka katsetuste läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes jms. 5.3. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 258 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS). 259 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 54 lg 3–7), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7). 43  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes. 6. Tehniliste seadmete ja paigaldiste nõuetelevastavus: 9-suur-kõrgendatud oht 6.1. Ohuolukorra kirjeldus 260 Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste (masinad, liftid ja köisteed, elektripaigaldised, surveseadmed ja gaasipaigaldised) näol on tegu hoonetesse või eraldi rajatisse paigaldatud tehniliste seadmete ja paigaldistega, mida kas otseselt kasutavad või mille kasutamisest on mõjutatud selliste seadmest ja paigaldistest tekkida võivaid ohte mitte tundvad tavaisikud. Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste puhul on oluline kuidas nad on ehitatud ja paigaldatud ning kuidas on neid kasutuses olles hooldatud ja kontrollitud. Nõuetele mittevastava tehnilise seadme ja paigaldise tulemusel võib tekkida õnnetus või avarii, mille tulemusel tekib oht nii inimese tervisele, varale kui ka keskkonnale elektrilöögi, mehaaniliste vigastuste või eralduvate ainete või tekkiva tulekahju tagajärjel. Aastas juhtub keskmiselt 50 elektriõnnetust (kaasneb isikute tervisekahjustus), 50 õnnetust surveseadmete, 1-2 õnnetust masinate ja 1-2 õnnetust liftidega. Häirekeskuse andmetel saabub 450-500 gaasiga seotud ohuteatist aastas. Aastas juhtub ka keskmiselt 200 elektrist põhjustatud hoone tulekahju. Tagamaks taoliste tehniliste seadmete ja paigaldiste ohutus ja nõuetekohasus on seadme ohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes kehtestatud neile nende kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks nõuded. Neis õigusaktides kehtestatud nõuete järelevalve pädevus on TTJA-l. 6.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 261 Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste ohuolukorra realiseerumisel võib võimalike tagajärgedena esineda ohtu kas üksikisiku või inimgrupi elule või tervisele (elektrilöök, põletused, kehavigastused, lämbumine). Samuti võivad tekkida varalised kahjud (hävinud vara ja hooned, kahjunõuded) ja oht keskkonnale (maapinna, õhu või vee reostus mittetöötavate või kahjustatud seadmete või paigaldiste tõttu).  Realiseerumise tõenäosus: suur 262 Riikliku järelevalve käigus on eelnevatel aastatel tuvastatud avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste nõuetele mittevastavusi ja sellest tulenevalt ohtu põhjustavate olukordade esinemisi. Arvestades avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste laialdasest kasutamist, otstarvet, omadusi ja parameetreid, siis sellest tulenevalt on mittevastavate või ohtlike seadmete ja paigaldiste esinemise tõenäosus suur. 6.3. Kontrolli ulatus 263 Kontrollitakse isikuid, kes (sh ettevõtjaid), kes paigaldavad, võtavad kasutusele või kasutavad avalikus kasutuses või avalikku huvi omavaid tehnilisi seadmeid ja paigaldisi või teevad seoses sellise seadmega seadmetööd (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse seadmete sh paigaldiste, tehtavate seadmetööde ja auditite ning isikute kompetentsuse nõuetekohasust ja ohutust. 44  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 264 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab seadmeohutuse seadus (SeoS). 265 SeOS-s sätestatud nõuetele üle riikliku järelevalve teostamisel võib TTJA kohaldada KorS §- des 30—32 ja 49—53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras ning kasutada tehnilisi tõkkeid (SeOS § 15 lg-d 1 ja 2). TTJA võib selgitada välja seadme, seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja õnnetusjuhtumite tehnilisi tekkepõhjusi (SeOS § 15 lg 3). TTJA on SeOS-s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (SeOS § 18). 7. Mõõtevahendite ja mõõtetegevuse nõuetelevastavus: 5-keskmine-oluline oht 7.1. Ohuolukorra kirjeldus 266 Tagamaks mõõtevahendi, mõõtetulemuse ja kinnispaki mõõteseadusest tulenevatele nõuetele vastavust peavad mõõtevahendid, nende kasutamine ja kinnispakid ning nende käitlemine vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Mõõtevahendite nõuetele vastavuse tagamiseks rakendatakse mõõtevahendeid reguleerivates EL õigusaktides mõõtevahendite turule laskmisel ja kasutusele võtmisele vastavaid vastavushindamise protseduure. Mõõtevahendite kasutamisel peab neid mõõteseaduses ettenähtud juhtudel taatlema või kalibreerima. Mõõtetulemuse nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb kasutada taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning tõendatud jälgitavuse nõude korral peab pädev mõõtja olema akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning järgima asjakohast (sh õigusaktis toodud) mõõtemetoodikat. Tagamaks kinnispakkide täitekoguse nõuetele vastavust peab järgima kinnispakkidele ja nende käitlemisele kehtestatud nõudeid. 267 Eestis on igapäevaselt kasutusel miljonid mõõtevahendid ja toodetakse või müüakse miljoneid kinnispakke. Nõuetele mittevastava mõõtevahendi, mõõtetegevuse või kinnispakkide käitlemise tagajärjeks on reeglina majanduslik või õiguslik kahju. Kahju suurus võib varieeruda suures ulatuses. Üksikisikule ei pruugi kahju olla suur, küll aga ettevõte, kes nõudeid rikub (näiteks jätab tarbearvestid taatlemata ja need võivad mõõta tarbija kahjuks), võib see tekitada suurele hulgale üksikisikutele märkimisväärse kahju. 7.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 268 Mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide käitlemise mille nõuetele mittevastavuse korral põhjustatakse üldiselt majanduslik kahju, sh saadakse tegelikust mõõteveast või kohustuste mittetäitmisest tulenevalt põhjendamatult kasu (taatlustegevuse nõuete rikkumisega majandusliku kahju tekitamine). Erinevat liiki nõuete rikkumisega kaasneva majanduslikult kahjulike tagajärgede raskus võib olla erinev. Üksiku nõuetele mittevastava mõõtevahendi ühekordne taatlemine, vastavushindamine, kasutamine või kinnispaki käitlemine ei põhjusta reeglina küll suurt majanduslikku kahju, kuid pika aja jooksul või paljude samasuguste mõõtevahendite samaaegsel kasutamisel või kinnispakkide käitlemisel võib kahju suurus olla väga suur. Riikliku järelevalve käigus on näiteks tuvastatud suures mahus taatlemata metroloogilistele nõuetele mittevastavate tarbearvestite kasutamist, millega hoiti kokku ja põhjustati kokkuvõttes väga suures mahus majanduslikku kahju. Vastavushindamisasutuse poolt nõuete rikkumisega põhjustatav paljude nõuetele mittevastavate mõõtevahendite turule 45  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. laskmine ja kasutamine tooks kaas suure majandusliku kahju paljudele osapooltele. Samas formaalsete kohustuste mittetäitmisega ei kaasne mõõtetulemusest või muul moel osapooltele üldjuhul suurt majanduslikku kahju. Kokkuvõttes võib siiski hinnata tagajärje tekkimise kaalukust oluliseks.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 269 Ohuolukorra hinnangu ja realiseerumise tõenäosuse määramisel võetakse arvesse eelmiste perioodide taatlusstatistikat ja eelmise perioodi menetluste tulemusi. Selle põhjal võib järeldada, et erinevat liiki nõuete rikkumise tõenäosus võib olla erinev. Kõrgendatud ohtu kujutavate juhtumite näol on tegemist harvaesinevate juhtumitega ehk realiseerumise tõenäosus on madal. Formaalsete kohustuste mittetäitmise, millega ei kaasne mõõtetulemusest või muul moel osapooltele kahju, realiseerumise tõenäosus on seevastu suur. Kokkuvõttes võib hinnata mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide käitlemise nõuete rikkumise tõenäosust keskmiseks. 7.3. Kontrolli ulatus 270 Kontrollitakse turule lastavaid mõõtevahendeid müügikohtades ja tollis. Kontrollitakse võrguettevõtjate, kauplejate, kokkuostjate või järelevalveasutuste kasutatavaid mõõtevahendeid ja nende taatluskohustuse täitmist. Kinnispakkide tootjaid ja importijaid. Pädevate mõõtjate, taatluslaborite ja vastavushindamisasutuste tegevuse nõuetele vastavust. 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 271 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab mõõteseadus (MõõtS). Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30– 32 ja 49–52 sätestatud erimeetmeid. Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda ruumi ja territooriumile, kus kasutatakse kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvat mõõtevahendit, samuti kohta, kus taadeldakse või hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud mõõtevahendi, tehakse mõõtevahendi vastavushindamist, käideldakse kinnispakke või mõõtemahutina kasutatavaid pakendeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus või viiakse läbi väärteomenetlus. 8. Kaevandamise ohutusnõuete rikkumine: 5-keskmine-oluline oht 8.1. Ohuolukorra kirjeldus 272 Maavarade kaevandamisega kaasnevad mitmed riskid. Kõige levinumad ennetatavad ohuolukorrad on näiteks põlengud turbatootmisaladel ning varisemis- või kukkumisohtlikud piiramata ja/või märgistamata nõlvad karjäärides. Täiendavalt võib valede töövõtete või juhendamata töötajate rakendamisel esineda õnnetusi rasketehnikaga või varinguid. Kaevandajatel on kohustus rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ja meetmeid riskide maandamiseks. Seejuures tuleb ka keskkonnamõjud minimeerida. Metoodika ja ohutust tagavad meetmed määratakse kaevandamisprojektis, mis on koostatud erialateadmistega isiku poolt. Siinkohal on oluline, et kaevandamine toimuks projekti kohaselt. Kaevandatavaid objekte on Eestis mitusada, millest paljud töötavad perioodiliselt vastavalt kohalikule nõudlusele. Mitmete tegurite (ajaline surve, kulude kokkuhoid jms) tõttu võib esineda kõrvalekaldeid projektist 46  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 8.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 273 Kaevandamise ohutusnõuete eiramisega võidakse tekitada ulatuslikku keskkonnakahju (nt turbatootmisala põleng) tervisekahjustusi ning inimelude kaotusi (õnnetused rasketehnikaga, kukkumised nõlvadelt ja varingud). Täiendavalt võib esineda kahju kolmandate isikute varale.  Realiseerumise tõenäosus: Keskmine tõenäosus 274 Ohutusnõuete eiramisel ei kaasne ilmtingimata õnnetus, küll aga tõuseb õnnetusjuhtumi esinemise tõenäosus ja tagajärgede kaalukus. Seniste kontrollide põhjal esineb väiksemaid rikkumisi ja kõrvalekaldeid võrdlemisi sageli, kuid reaalsete õnnetuste esinemise sagedus on madal. 8.3. Kontrolli ulatus 275 Kontrollitakse kavandamisega seotud tegevuste kohustuslikku dokumentatsiooni (sh projekt ja ohutusjuhised) ning teostatakse kohapealseid kontrolle kaevandamisega tegelevates ettevõtetes. Seejuures on kõrgendatud tähelepanu all suurte tootmismahtudega objektid, hiljuti tegevust alustanud ettevõtted ja hiliskevadel (tootmishooaja alguses) turbatootmisalad. 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 276 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab maapõueseadus (MaaPS). 277 Korrakaitseorgan võib MaaPS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (MaaPS § 108). 9. Ohtliku kemikaali käitlemisnõuete rikkumine: 9-suur-kõrgendatud oht 9.1. Ohuolukorra kirjeldus 278 Käitlemisnõuete rikkumise ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes saab jagada nelja gruppi: 1) seadmete käitamisest tulenevad riskid - kemikaalide pihkumised, põlengud, lekked, mittesoovitavad kemikaalide segunemised, mille põhjuseks võivad olla seadmete tehnilised rikked, valed töövõtted, inimlik eksitus ja hooletus; 2) vead organisatsiooni juhtimises - ohutuse tagamise süsteemi (OTS) kirjelduses ei kajastu ettevõtte tegelik toimimine, ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni, või ohtlikke kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Organisatsioonis puudub väljatöötatud suurõnnetuse vältimise poliitika, sh puudub juhtkonnapoolne ülevaatus ning OTS tõhususe ja sobivuse perioodiline hindamine, selle rakendamine ja süstemaatiline auditeerimine; 3) puudulikult teostatud riskide hindamine/hädaolukorraks valmisolek - ettevõtte poolt koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei ole endale kõiki riske teadvustanud, mis omakorda tingib ohuolukorda ennetavate ja õnnetusjuhtumit leevendavate meetmete puudulikkuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka valesti arvutatud ohualad (kaardid) või käideldavate ohtlikke kemikaalide kogused teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad); 47  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 4) inimlikud eksimused - töötajate puudulik ohutusalane koolitus, osaline või puudulik kontroll, märgistamisnõuete rikkumine. 9.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 279 Kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus, mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud. Nõuetekohase ohumärgistuse puudumine võib kaasa tuua valede kemikaalide kokkusattumise, millele võib järgneda tulekahju, plahvatus, keskkonnareostus. Riskide ainult osaline teadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik rakendamine, võib viia tõsise õnnetuseni. Õnnetuseni võib viia ka olukorra ilustamine OTS-i kirjelduses. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral, eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde teostamist. Lisaks loa puudumine võib tähendada, et ettevõte ei ole teadvustanud võimalikke riske. Teabelehel tegelikkusest väiksemad kogused võivad kaasa tuua valesti määratletud ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt koostatakse valed KemS-i dokumendid ja toimub puudulik/ mittetäielik riskide käsitlemine (maandamine).  Realiseerumise tõenäosus: suur 280 Kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid, vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja ettevõte suudab need protsessid hoida kontrolli all. 2010.-ndatel aastatel on toimunud mõned põlengud, mis pole väljunud ettevõtte territooriumilt. Igal aastal leidub suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, kes pole oma dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks. Ohumärgistuse puudumist esineb paaris ettevõttes aastas, on juhtumeid, kus teabelehes toodud kogused ei vasta tegelikule olukorrale. 9.3. Kontrolli ulatus 281 Ohuprognoosi põhjal koostatakse koostöös Päästeametiga iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete poolt esitatud dokumentide vastavaust tegelikule olukorrale, vaadatakse, kuidas ettevõte enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil. Direktiivi 2012/18/EU (nn SEVESO III direktiiv) artikkel 20 lg 4 annab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks minimaalselt 1 kord aastas ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele minimaalselt 1 kord 3 aasta jooksul. JVIS statistika järelevalve tulemuste kohta. Lisaks tehakse koostööd teiste riiklike järelevalveasutustega (ühiskontrollid) ja vahetatakse infot. Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöös ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks. 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 282 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab kemikaaliseadus (KemS). 283 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on volitatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid, KorS §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning täitma REACH art 20 tulenevaid kohustusi (KemS § 39 ja § 40 lg 2). TTJA on KemS §-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud väärtegude 48  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. kohtuväline menetleja (KemS § 50 lg 1 p 3). Ettekirjutuse täitmata jätmisel on õigus määrata sunniraha (KemS § 30 lg 3). 10. Lõhkematerjali käitlemisnõuete rikkumine: 7-väike-kõrgendatud oht 10.1. Ohuolukorra kirjeldus 284 Tsiviilotstarbelisi lõhkematerjale kasutatakse laialdaselt kaevandamistegevuses ja ehitiste varistamiseks. Lõhkematerjali käitlemisega kaasnevad paratamatult mitmed riskid. Riskide maandamiseks on valdkond ulatuslikult reguleeritud. Lõhkematerjalide hoiustamisega tuleb tagada kindlad hoiustamistingimused. Täiendavalt tuleb tagada julgeoleku kaalutlusel lõhkematerjali käibe jälgitavus – tuleb välistada kõrvaliste isikute ligipääs lõhkematerjalile ning pidada arvestust lõhkematerjalide üleandmise kohta. Muuhulgas peavad kasutatavate lõhkematerjalide omadused olema tootja poolt tõendatud tootmisohje ja selle alusel väljastatud dokumentidega. 285 Lõhkematerjalide kasutamisel karjäärides tehtavatel lõhketöödel tuleb tagada minimaalne mõju ümbritsevatele ehitistele (sh ka seismiline mõju) ning välistada oht inimestele. Lõhketöö teostamise eelduseks on lõhketöö projekt, milles määratakse lõhketöö ohutud parameetrid ja leevendusmeetmed riskide maandamiseks. Lõhketööd võib teha ainult projekti kohaselt. Järelevalve seisukohast on oluline jälgida, et projektis ei esineks valearvestusi ja lõhktööde teostamisel järgitakse projektis sätestatut 10.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 286 Lõhkematerjali käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral inimelude kaotus tõenäoline. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju varale ja keskkonnale. Lõhkematerjalide sattumine kõrvaliste isikute valdusesse kujutab endast ka julgeolekuriski.  Realiseerumise tõenäosus: väike 287 Senise kogemuse põhjal on õnnetuse esinemise tõenäosus võrdlemisi väike. Ettevõtted on ise motiveeritud igasuguseid õnnetusi vältima ning regulatsioone järgitakse üldiselt hoolikalt. Lõhketöödest tuleneva vibratsiooni tõttu esitatakse TTJA-le aeg-ajalt kaebusi, ent kaebused esinevad juba piirnormist tunduvalt madalama vibratsiooni intensiivsuse juures. Vibratsiooni piirnormide ületamise seisukohast rikkumisi tuvastatud ei ole. 10.3. Kontrolli ulatus 288 Ohtlikuma lõhketöö projektid tuleb kooskõlastada TTJA-ga ohtlikuma lõhketöö loataotluse menetluse käigus. Projektis seatud tingimuste ja lõhketööde ohutusnõuete täitmist kontrollitakse pisteliselt paikvaatlustega. Kaebuste kontrollimiseks hinnatakse lõhketöödel kasutatud parameetreid lõhkamiskaartide ja seismograafiliste mõõdistamiste põhjal. Vajadusel teostatakse täiendavaid mõõtmisi. Kontrollitakse pürotehniliste toodete ja lõhkematerjali nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute pädevustunnistusi, ettevõtetele väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ja müügile kehtestatud piirangutest kinnipidamist. 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 289 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhematerjaliseadus (LMS). 49  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 290 LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS § 30, 31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks menetlejaks LMS § 44–50 nimetatud väärtegudes. 11. Pürotehnilise toote käitlemisnõuete rikkumine: 7-väike-kõrgendatud oht 11.1. Ohuolukorra kirjeldus 291 Pürotehniliste toodete käitlemine tähendab selle võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist, vedu, kasutamist ja hävitamist. Pürotehnilise toote valmistamist loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiseks. Pürotehnilise toote tootja jaotab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65) kohaldamisalas olevad pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe, ohu- ja mürataseme järgi. Kategooriatesse jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus. Tulenevalt eelnevast on pürotehnilistele toodete käitlejale kehtestatud tegevusloa kohustus ning käitlemiskoha käitamisloa kohustus, kui on täidetud lõhkematerjaliseaduse §-des 12 ja 25 sätestatud tingimused. Täiendavalt on pürotehniliste toodete võõrandamisele nende kategooriate lõikes kehtestatud erinevad vanuselised piirangud. Teatud kategooriaga (F4, T2) pürotehniliste toodete käitlemiseks peab isik omama pürotehniku kutse- või pädevustunnistust, P2-kategooria puhul peab isik olema läbinud asjakohase koolituse. 292 Pürotehnilise toote käitlemisel võivad ohuolukorrad tekkida järgmistel viisidel: 1) võõrandamisel on suurem ohu tekkimise võimalus, kui kõrvuti asetsevad mitu müügikohta, kui tooted on tarbijale kättesaadavad, ei järgita vanuse- ja müügipiirangu nõuet (väga oluline ka võõrandamisel e-poodide ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu), võõrandatav toode ei vasta nõuetele (puudub vastavushindamine / CE-märgistus, eestikeelne kasutusjuhend, toode on defektne või aegunud); 2) hoidmise puhul tekib oht, kui laole ei ole väljastatud käitlemiskoha käitamisluba, ladu ei ole tähistatud ohumärkidega, ei ole kinni peetud tuleohutusnõuetest, hoitakse koos valede ohuklasside tooteid, ei ole täidetud tootja poolt ettenähtud tingimused (temperatuur, niiskus), puudub pädev personal; 3) veo puhul on oht, kui ei täideta ohtliku veose autoveo reegleid ehk ADR nõudeid (vale sõiduk, kogused), valede ohuklasside kooshoidmine; 4) ilutulestiku tegemisel (kasutamine) tekib oht, kui toodet ei käidelda tootja poolt ettenähtud viisil, toote vale kasutamine (maapinnale paigaldamine, mitte toestamine, toote käes süütamine, toodete ühendamine, jne.); 5) valmistamise puhul tekib oht, kui segatakse kokku valesid komponente, kasutatavaid komponente ei hoita nõuetele vastavalt, puudub pädev personal. 11.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 293 Pürotehniliste toodete käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral tõenäoline inimesele raskete kehaliste vigastuste tekitamine, suures koguses pürotehniliste toodete 50  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. massplahvatuse korral ka lisaks inimelude kaotus. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju varale ja keskkonnale.  Realiseerumise tõenäosus: väike 294 Viimase 10 aasta sees puuduvad teated suurematest õnnetustest kas hoiustamise või vedamisel. Üldiselt saab väita, et ettevõtted on teadlikud võimalikest ohtudest ning tulenevalt eeltoodust on ohu tekkimise tõenäosus madal. Küll aga juhtub igal aastal õnnetusi tavakasutajatega ilutulestiku tegemisel. Ennekõike on need tingitud toote valest kasutamisest (kasutusjuhendi mitte läbilugemine). TTJA-d on teavitatud ka defektsetest toodetest, mis peale süütamist lagunesid koost ning põhjustasid ohuolukordi, kuid need lõppesid kannatanuteta. 11.3. Kontrolli ulatus 295 Kontrollitakse pürotehnilise toote nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute pädevustunnistusi, ettevõtetele väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ning müügile kehtestatud piirangutest kinnipidamist. 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 296 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhematerjaliseadus (LMS). 297 LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS § 30, 31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks menetlejaks LMS § 44–51 nimetatud väärtegudes. 12. Vabaajateenuste ohutusnõuete rikkumine: 9-suur-kõrgendatud oht 12.1. Ohuolukorra kirjeldus 298 Teenuse pakkuja vastutab teenuse ohutuse eest. Teenuse pakkumisel ja osutamisel on teenuse pakkuja kohustatud rakendama teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid (sh riskihindamine tulenevalt teenuse eripärast). Tagatud peab olema vajaliku ja tõese teabe saamine teenuste kohta teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. 299 TTJA on kaardistanud erinevad pakutavad vabaajateenused ning võib selle tulemusena öelda, et turul pakutakse hinnanguliselt ca 70-80 erinevat vabaajateenust – erinevad veega seotud tegevused, ronimisatraktsioonid, erinevate sõidukitega pakutavad teenused, erinevad taktikalised mängud, muud teenused. 300 Vabaajateenuste valdkonda iseloomustab pidev muutumine - tekib järjest uusi teenuseid st valdkond on pidevas arengus ja muutumises. Tihtipeale on pakutavad teenused ekstreemsed ning nõuavad teenuse kasutaja erilist ettevalmistust ja eneseületust. Järjest enam hakatakse nn ekstreemteenuseid suunama laiale kasutajagrupile sh lastele. 301 Kõrgendatud ohuga on eelkõige lastele suunatud teenused (mängutoad, õhkbatuudid, ronimisatraktsioonid jne), kuid ka talveteenused nagu nt suusa- ja tuubimäed. Selliste teenuste pakkumisel (ohutus)nõuete eiramine ning mittejärgmine sh tehniliste seadmete/masinate tehniline seisukord võib seada ohtu teenuste kasutajate elu ja tervise. Samuti juhul kui teenuse kasutajad ise ei järgi selliste teenuste kasutamisele seatuid (ohutus)reegleid, riskivad nad nende eiramisel oma elu ja tervisega. 51  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 12.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 302 Vabaajateenuste ohutusnõuete mittejärgimine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. On olnud juhtumeid, kus vabaajateenuse kasutamine on lõppenud kasutaja surmaga, seega on teenuse ohutuse mittetagamisel ja ohutusnõuete mittejärgimisel tõsised tagajärjed. 303 Teenuseid võidakse pakkuda viisil, kus ei järgita ohutusnõudeid, sh ei järgita seadme või kasutatava isikukaitsevahendi tootja kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid, ei anta piisavalt teavet teenuse ohutuks kasutamiseks ning esitatakse eksitavaid lepingutingimusi. Eelkõige on seatud ohtu riskirühmad (nt lapsed), kelle kogemus ei ole piisav, et kõiki riske hinnata. Lisaks võib teenuse osutamisel kasutatava tehnilise seadme õigeaegselt läbiviimata audit seada ohtu nii teenuse kasutaja kui ka ettevõtte töötaja elu ja tervise.  Realiseerumise tõenäosus: suur 304 Sõltuvalt teenuse omadustest võib ohutusnõuetele mittevastavate teenuste esinemise tõenäosus olla suur, kuna ettevõtjate teadlikkus valdkonna ohutusnõuetest on vähene ning ei osata hinnata teenuse ohte (vajalik riskihindamine, puuduvad konkreetsed ohutust käsitlevad sätted), ei järgita tootjapoolseid seadmete kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid ning ei tajuta riski tõsidust ja ettevõtja vastutust. 12.3. Kontrolli ulatus 305 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad inimestele vabaajateenuseid (eelkõige lastele suunatud teenused ja talveteenused). Muuhulgas kontrollitakse teenuse osutamisel kasutatavate tehniliste seadmete korrasolekut ning õigeaegset auditi läbiviimist (kui see on nõutud). 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 306 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS) ja toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS). 307 Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TKS § 62 lg 1, TNVS § 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TKS § 63 lg 1-11), teostama teenuse pakkumiseks kasutatava toote ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli (TNVS § 54 lg 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TKS § 68 sätestatud väärtegudes. 52  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. Ehitus- ja raudteeosakond 1. Kasutusest välja langenud ja peremehetud ehitised: 9-suur-kõrgendatud oht 1.1. Ohuolukorra kirjeldus 308 Eestis on märkimisväärsel arvul hooneid (enamasti nõukogude aegsest perioodist), mida nende omanikud ei kasuta ega hoolda regulaarselt või mille omanikud ei ole teada. Kasutusest välja langenud hooned ja muud ehitised tekivad eelkõige põhjusel, kuna nendel ehitistel puudub täna asjakohane funktsioon ja kasutamise vajadus ning nende korrashoiuks vajalik investeering oleks kordades suurem kui tulu, mida antud ehitis omanikule tooks. Samuti ei ole nendesse hoonetesse või rajatistesse juurdepääs sageli takistatud, mille tõttu neid võivad omavoliliselt kasutada kodutud või neis võivad viibida lapsed ja noorukid või muud isikud, kes ei suuda hinnata hoone või rajatise ohutust. Ehitis peab olema ohutu selle püstitamisest lammutamiseni. Kuna ehitise suhtes avaliku korra eest vastutaval isikul puudub huvi avaliku korra tagamiseks või selline isik on teadmata, siis on sellised ehitised tavalisest ohtlikumad ja nendest võib võrreldes teiste ehitistega esineda rohkem ehitisele esitatavate nõuete rikkumisi. Seetõttu tuleb tõhustada ehitiste kasutusjärgset riiklikku järelevalvet ja tagada selliste ehitiste esmane ohutus. 1.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 309 Kasutusest välja langenud ehitise puhul on tõenäoliselt selle projekteeritud eluiga läbi saanud ning nende puhul ei ole teostatud ka vajalikku rekonstrueerimist, lisaks võib esineda keskkonnast tulenevaid kahjustusi (niiskus, mädanemine). Selletõttu on võimalik hoone varisemine või süttimine, sh põrandate/lagede läbivajumine vms. TTJA-le on laekunud iga- aastaselt paarkümmend kaebust selliste hoonete kohta, lisaks teavitatakse katmata ja tähistamata kaevudest. Lisaks on antud probleemile juhtinud tähelepanu Riigikontroll oma 2016.aasta aruandes „Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades ja linnades“, milles tõdeti, et kohalikud omavalitsused ei tegutse selliste ehitistega seaduses ettenähtud määral. Antud olukord ohustab inimeste elu ja tervist, kes varingu, süttimise või muu juhtumi ajal juhuslikult hoones või selle vahetus läheduses viibivad. Seega esineb kõrgendatud oht (oht inimeste elule ja tervisele), asulas ka oht lähedal asuvatele ehitistele (suur varaline oht) ning oht keskkonnale (suur keskkonnaoht).  Realiseerumise tõenäosus: suur 310 Kasutusest välja langenud ehitistel ei ole teada avaliku korra eest vastutavat isikut või ei ole see isik huvitatud ehitisega seotud avaliku korra tagamisest. Seetõttu on suur tõenäosus, et ehitise kasutamine või selles viibimine võib olla ohtlik. Riigikontrolli 2016.aasta aruande kohaselt oli Eestis 2015. aasta seisuga üle 1200 ohtliku ehitise. 2021.aastal TTJA poolt läbi viidud ohtlike ehitiste teavituskampaania käigus kaardistati omakorda 215 kodanikele ohtlikuna tunduvat ehitist. 1.3. Kontrolli ulatus 311 Kontrollitakse avalikus kohas asuvaid hooneid, mille puhul võib esineda oht hoone varisemiseks või mõneks muuks õnnetuseks, mis tuleneb hoone halvast seisukorrast. Kasutusest välja langenud hoonete puhul kontrollitakse, kas a) avaliku korra eest vastutav isik on olemas ja teada; b) kas kõrvaliste isikute ehitisele juurdepääs on tõhusalt takistatud ning c) 53  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. kas ehitis vastab minimaalsetele ohutusnõuetele määral, et sellest tingitud süttimise, varisemise vms oht on tõrjutud. 1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 312 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 313 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui oht on likvideeritud (st uksed ja aknad kinni löödud/müüritud), siis on asjakohane nõuda omanikult seisundi järelevalvet. Kuni asja sisulise lahendamiseni võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste täitmist. 2. Möödunud või lähiajal saabuva kasutuseaga kortereleamud: 9-suur-kõrgendatud oht 2.1. Ohuolukorra kirjeldus 314 Üldjuhul on korterelamu projektijärgne kasutusiga 30–50 aastat. Tavapärase kasutusea möödumine ei tähenda, et hoone ei vastaks nõuetele või oleks ohtlik, kuid on tavalisest suurem tõenäosus, et mõned hoone konstruktsioonid võivad olla nõrgenenud ning hoone seisukord vajab täiendavat kontrolli. Muutused korterelamu konstruktsioonides sõltuvad sellest, kui kvaliteetne on olnud ehitus, millised muudatused on toimunud hoonet ümbritsevas keskkonnas (sh maapinna muutumine) ja kuidas on hoonet hooldatud, sh kas hoone on läbinud vahepealsel ajal tervikliku rekonstrueerimise. Korterelamud, mis on ehitatud enne 1990-ndaid võivad olla ohtlikumad ka selletõttu, et on suurem tõenäosus, et neid on hiljem ümber ehitatud (lammutatud korterites (mitte)kandvaid vaheseinu, tehtud avasid kandvatesse vaheseintesse, ehitatud rõdusid kinni või rõdude arvelt laiendatud tubasid ja muud sellist) nõuetele mittevastavalt. Paljud sellised ümberehitused toimuvad ilma eel- ja järelkontrollita. Kui eraldivõetuna ei pruugi sellised ümberehitused olla hoone püsivuse seisukohalt ohtlikud, siis paljud sellised muudatused koostoimes hoone konstruktsioonide tugevuse vähenemisega võivad tuua kaasa ohu hoone püsivusele. 2.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 315 Hoone seisukorda hindamata (ehitise auditit tegemata) on võimalik, et hoone või mõni selle konstruktsioon annab järgi (puruneb) ning see võib põhjustada inimes(t)e surma, tervisekahjustuse või suure varalise kahju (nt kukub rõdu alla, kuid välistatud ei ole ka hoone tervikuna või püstaku varing). 2009.aastal viidi Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna poolt läbi uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, millest toodi välja, et suurpaneelelamute renoveerimine nende energiatõhususe, sisekliima ja tarindite olukorra parandamiseks on hädavajalik. 2012. aastal viidi Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi uuring „1960…1990 ehitatud korterelamute rõdude esipiirdepaneelide tüüpide kaardistamine“, kus toodi välja, et rõdupiirete kinnituste puhul on amortisatsioon teinud oma töö, paljudel hoonetel on need avariilises seisukorras ning mitmekümne aasta pärast ei ole neid piirdeid enam mõistlik ka tugevdada ja renoveerida. Nõukogudeaegse hoonefondi renoveerimine on edenenud pigem aeglases tempos ning probleem on jätkuv. Näiteks 2020.aasta maikuus kukkusid Kivi-Vigala külas Sääla tee 8 korterelamul küljest rõdud, tõmmates endaga kaasa osaliselt kandva välisseina. 54  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.  Realiseerumise tõenäosus: suur 316 Nõukogudeaegsed suurpaneelelamute projekteeritud elueaks on üldjuhul 50 aastat (teatud juhtudel ka 30 aastat). Antud suurpaneelelamuid on Eestis ehitatud perioodil 1960 kuni 1990, millest tulenevalt on suuremal osal sellistest paneelelamutest projekteeritud eluiga kas juba saanud läbi või kohe läbi saamas. Lisaks on nende korterelamute ehitamisel tehtud optimeerimise eesmärgil palju ehitustehnilist praaki (kasutatud nõuetele mittevastavaid tooteid või on jäetud mõned tööd tegemata, nt toodud välja 2009.aasta uuringus „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, aga ka Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tellitud 2018.aasta jätku-uuringu aruandes „Kohtla-Järve kolme kortermaja erakorraline audit“). Sellele lisanduvad kõikvõimalikud (eba)seaduslikud ümberehitused hoonetes. Enamus korterelamuid, mille tavaline kasutusiga on möödunud või lähiajal saabumas, mis on läbinud mitmeid ümberehitusi, samas kui kapitaalremonti on läbinud üksnes väike osa selliseid ehitisi, võivad olla nõrgenenud konstruktsioonidega. 2.3. Kontrolli ulatus 317 Kontrollitakse hooneid, mille kohta on TTJA-le laekunud kaebus, mille projekteeritud kasutusiga on möödunud, või, kui tavalist kasutusiga ei ole võimalik kindlaks määrata, mille kasutusele võtmisest on möödunud 50 aastat ning hoone ei ole läbinud viimase 20 aasta jooksul kapitaalremonti ning hoonel esinevad ohuilmingud (nt praod). Kontrollitakse korterites tehtud ümberehituste ohutust ning konstruktsioonide ja -elementide püsivust. 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 318 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 319 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 (sh valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus) ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht, siis keelatakse hoone või selle osa kasutamine ohu kõrvaldamiseni, politseilt/päästeametilt võib taotleda ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste täitmist. 3. Raudtee ohutu ületamise rajatiste nõuetelevastavus: 9-suur-kõrgendatud oht 3.1. Ohuolukorra kirjeldus 320 Raudteeseaduse kohaselt võib raudteed ületada selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud. Ülekäigu- ja ülesõidukohtade raudteerajatiste ülesanne on tagada liiklejate ohutu raudteeületamine. Selleks rajatakse sõidutee ja raudtee ühetasandilistele lõikumistele raudteeülesõidukohad (reguleeritud erinevalt vastavalt raudteeülesõidu kategooriale) ning jalakäijatele raudtee ületamiseks spetsiaalset tähistatud ametlikud raudteeülekäigukohad. Kohtades, kus inimesed võivad juhuslikult sattuda raudteele või kus inimesed sageli ületavad raudteed selleks mitte ettenähtud (ebaseaduslikus) ülekäigukohas, saab ehitada piirdeaiad. Raudteeülesõidukohad tähistatakse vastavate märkidega ning nendele lisatakse vajadusel foorid, tõkkepuud ja tõkised, kui see on liiklustihedusest, nähtavusest ning muudest asjaoludest (nt sageli aset leidunud õnnetused) tõttu 55  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. vajalik. Süstemaatilisele raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade järelevalvele vaatamata leiab iga- aastaselt aset ligi 20 juhtumit kuus (sh tõkkepuude maha sõidud) ja raskete tagajärgedega orienteeruvalt 2–5 juhtumit aastas. Viimasel ajal on sagenenud probleemid jalgratastel ja elektrilistel tõukeratastel liiklejatega, kes nö põikavad rongi eest läbi ning ei tule oma liikumisvahendilt maha, ning eriti suur probleem on tekkinud nutitelefonide ja kõrvaklappide kasutamisega, mis hajutab inimeste tähelepanu ületuskohtades. Nt on aastatel 2019 ja 2021 esinenud raudteeülekäigukohas 2 inimese surmaga lõppenud juhtumit, kus jalgrattur ei andnud rongile teed. Lisaks on ohtlikud ebaseaduslikud raudteeülekäigukohad, kus inimesed oma teekonna lühendamiseks „lõikavad“ distantsi üle raudtee. Veel tuleb eraldi tähelepanu pöörata raudtee läheduses olevate elamupiirkondade arendamisele, et inimeste liikumistee üle raudtee oleks ohutult tagatud. 3.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 321 Nõuetekohaselt planeerimata, välja ehitamata ja hooldamata raudteeülesõitude ja -ülekäikude puudumisel on suurem oht, et jalakäija või sõidukijuht ei pane lähenevat rongi aegsasti tähele või hindab valesti ohtu, mis võib lõppeda inimes(t)e surmaga. Aastas juhtub keskeltläbi 2-4 juhtumit, kus inimene saab vigastada või surma kuna viibib rongi gabariidis (siia alla ei lähe suitsiid). Eesti Liinirongide AS (ELRON) poolt 2021.aastal esitatud kolme kvartali statistika kohaselt oli rongidega seotud nö napikaid juhtumeid suurusjärgus 50. Samuti tuvastati 2021.aastal läbi viidud Viimsis vallas asuval raudtee infrastruktuuri järelevalve käigus 15 isetekkelist raudteeülekäigukoha pealisehitust ning ebaseaduslikke raudteeülekäigukohti avastati kokku ca 50.  Realiseerumise tõenäosus: suur 322 Iga-aastaselt juhtub raudteeülesõidu või -ülekäigukohtades 2-5 raskete tagajärgedega juhtumit. Õnnetuse realiseerumise tõenäosus on suur. 3.3. Kontrolli ulatus 323 Raudteeülesõidud ja -ületuskohad, mis paiknevad uute elamurajoonide, kaubanduskeskuste või muude tihedalt kasutatavate ehitiste läheduses või need ristuvad muu tiheda liiklusega teega (maantee, aktiise kasutusega kergliiklustee). Hinnatakse, kas raudteeülesõidu või -ülekäigukoht vastab seaduses kehtestatud nõuetele ning kas seda on korrapäraselt hooldatud, kas selle kasutussagedus on suurenenud või kas suurema liikluskoormuse korral võib olla raudtee ülesõidukoha ületamise lõpetamine takistatud. 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 324 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus (RdtS), ehitusseadustik (EhS). 325 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeülesõidu või -ülekäigu ümberehitamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel. 56  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 4. Allmaakaevanduste kohale ehitatud ehitised: 8-keskmine-kõrgendatud oht 4.1. Ohuolukorra kirjeldus 326 Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoon on rajatud endise Kukruse kaevanduse kohale katse- eesmärgil. Lisaks on Ida-Virumaal teisigi piirkondi, kuhu on hooned ehitatud endisele kaevandusalale, kuid enamasti on nende puhul tegemist ühepereelamutega. Hüljatud allmaakaevanduste varistatud ning nende kohal asuv maapind võib olla kohati ebastabiilne, mis võib tuua kaasa nende peal oleva maapinna vajumise, mis omakorda võib põhjustada maapinnal paiknevate ehitiste vajumist. Maapinna vajumist on täheldatud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni korterelamute all. Altkaevandatud alade puhul on oluline aru saada, kas ja mis osas võib esineda nendes piirkondades maapinna järelvajumisi ning kas nendes piirkondades asub kaevanduste kohal hooneid ja rajatisi. Kuigi hoonete ehitamisel allmaakaevanduste kohale tuleb järgida täiendavaid nõudeid (jäigastavad konstruktsioonid jms), siis isegi selle nõude järgimisel võib jäigastavate konstruktsioonide mõju tavalise kasutusea möödumisel väheneda. Peamisteks teguriteks on pragude tekkimine vundamenti ja seintesse ning sellega kaasnev paneelide nihkumise ja lõpuks ka varisemisoht. 4.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 327 Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel viidi 2018.aastal Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis läbi auditid „Kohtla-Järve linnas asuvate korterelamute, aadressiga Katse tn 7, Sinivoore tn 7 ja Sinivoore tn 13, erakorraline audit“ ning „Jätku-uuring tööle nr 1712-018 „Kohtla-Järve kolme kortermaja erakorraline audit““, mis tuvastas, et Lõuna mikrorajooni korterelamute puhul esineb keskmiste pikikandeseinte keskmisest suuremat vajumist ning olukorda ei saa pidada maapinna prognoosimatu vajumise tõttu rahuldavaks. Maapinna järsul või ulatuslikul vajumisel võib pinge vundamendile ja seintele olla niivõrd suur, et ohustab kandekonstruktsioonide püsivust ja võib tuua kaasa varisemise. Varingu korral on oht inimeste elule ja tervisele ning suur oht varale.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 328 Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaa teisteski piirkondades on juba täheldatud ehitiste aluse maapinna vajumist. Aastatel 2018 kuni 2021 on piirkonnas viidud läbi erinevaid korterelamute auditeid, samuti hoonete vajumise mõõtmisi ning kaardistatud hoonete all paiknevaid tühimikke. Tuginedes vastavatele uuringutele ja audititele tundub, et käesoleval hetkel võib vajumine olla stabiliseerunud, kuid olukord vajab pidevat jälgimist ning vajadusel täiendavate ohutusmeetmete kasutuselevõtmist. 4.3. Kontrolli ulatus 329 Kontrollitakse regulaarselt hooneid, mis on ehitatud allmaakaevanduste maa-alale käikude kohale. Kontrollitakse maapinna vajumist, pragude tekkimist vundamenti ja seintesse ning selle mõju hoone püsivusele. 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 330 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 57  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 331 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (hoone on hakanud varisema või see võib iga hetk juhtuda), siis keelatakse hoone või selle osa kasutamine ning ohu kõrvaldamiseni. Samuti võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste täitmist. 5. Raudtee kaitsevööndi nõuete rikkumised: 8-keskmine-kõrgendatud oht 5.1. Ohuolukorra kirjeldus 332 Ohutõrjeliselt relevantne on raudtee läheduses toimuv ehitustegevus ning ehitised, mis paiknevad raudtee kaitsealas. Raudtee vahetus läheduses ja selle kaitsealas toimuv ehitised või ehitustegevus, tähendavad seda, et tavalisest rohkem inimesi liigub raudtee vahetus läheduses, samuti võivad läbiviidavad ehitustööd ning ka selle tulemusena kerkivad ehitised ohustada raudtee infrastruktuuri või raudtee ja ümbruskonna nähtavust vedurijuhtidele. Eelkõige on oluline tagada, et veeremi valdaja oleks teadlik raudtee läheduses toimuvas ehitustegevusest ning sellega kaasnevast võimalikust liikumisest raudteel, samuti eritehnika liikumisest ning teistest võimalikest mõjutustest. 5.2. Ohuolukorra kirjeldus  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 333 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest õnnetuse toimumise korral võivad tagajärjed olla väga suured (nt rongi ja inimese/auto kokkupõrge) ja ohustatud on inimese elu ja tervis. TTJA on iga-aastaselt tuvastanud 1-2 raudtee kaitsevööndi rikkumist. Näiteks 2021.aastal oli ebaseaduslikult rajatud raudteekaitsevööndisse kõrge vall, mis piiras rongide nähtavust ning samuti takistas vee ärajuhtimist raudteelt.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 334 Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. TTJA on iga-aastaselt tuvastanud 1-2 raudtee kaitsevööndi rikkumist. Õnneks on rikkumised avastatud õigel ajahetkel, mistõttu ei ole nendest tulenevalt õnnetusi juhtunud. 5.3. Kontrolli ulatus 335 Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi nõudeid. Lisaks jälgitakse raudtee kaitsevööndi nõuete järgimist raudteeinfrastruktuuri järelevalve läbiviimisel. 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 336 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) ja raudteeseadus (RdtS). Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131, § 132 ja RdtS §152 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). 58  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 6. Raudtee infrastruktuuri nõuetelevastavus: 8-keskmine-kõrgendatud oht 6.1. Ohuolukorra kirjeldus 337 Käesoleval hetkel on suurem osa Eesti raudteevõrgustikust kaetud 1520 mm rööpmelaiuse raudteega ning raudtee on kas avalikus (valdaja kas Eesti Raudtee AS või Edelaraudtee AS) või erakasutuses. Raudtee omaniku kohustus on hoida oma raudtee korras ning nõuetele vastavana. Raudteeinfrastruktuuri korrashoid on olulise tähtsusega, kuna infrastruktuuri veast tuleneva õnnetuse juhtumisel võivad olla väga suured tagajärjed – reisirongi rööbastelt maha sõitmisel võivad paljud inimesed saada surma või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt kütust, kemikaale vms). Eesti arengukava „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ näeb ette raudtee reisitranspordi tõstmist kiirustele kuni 160 kilomeetrit tunnis, mis tähendab tulevikus reisirongide kiiruste olulist kasvu ning sellega seoses suureneb infrastruktuuri korrasoleku tähtsus veelgi. 6.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 338 Iga-aastaselt fikseeritakse talveperioodil keskmisel 6-10 korda rööpamurdude esinemine, mis võib tuleneda mittekvaliteetsest keevisest või temperatuuri suurest kõikumisest, samuti on Lelle-Pärnu ja Valga-Koidula raudteeliinidel täheldatud ka raudteeinfrastruktuuri vajumist ning seisukorra halvenemist, mis on tekitanud vajaduse piirata läbi ettekirjutuse rongide liikumiskiirust. Õnnetuse juhtumisel raudteel, nt rongi maha sõitmine rööbasteedelt, võivad olla rasked tagajärjed – inimeste surm või raskete kehavigastuste tekkimine, aga ka suure keskkonnareostuse tekkimise võimalus.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 339 Eestis ei ole raudteeinfrastruktuuri mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi juhtunud. Avaliku raudtee seisukorda kontrollitakse igakuiselt teemõõduvaguniga ning vajadusel on rakendatud probleemsetel lõikudel kiiruse piiramist. Oht on suurem mitteavaliku raudtee puhul, kus nt laetakse ja liigutatakse kütuseid, kemikaale jms, kuid mille korrasolekut ei kontrollita avaliku raudteega võrdsel tasemel. 6.3. Kontrolli ulatus 340 Kontrollitakse regulaarselt avaliku raudtee teemõõduvaguni aruandeid ning viiakse järelevalve käigus läbi mitteavaliku raudtee infrastruktuuri seisukorra ja nõuetele vastavuse hindamist. 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 341 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus (RdtS). 342 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeinfrastruktuuri puuduste kõrvaldamiseks ja/või raudteeliikluse kiiruse piiramiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel. 59  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 7. Avalikud ja lasteasutuste territooriumile ehitatud mänguväljakud ja seikluspargid: 6- suur-oluline oht 7.1. Ohuolukorra kirjeldus 343 Viimasel aastakümnendil on ehitatud väga palju uusi mänguväljakuid, kuid samas on säilinud ka palju nõukogudeaegseid mänguväljakuid, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele. Ohutõrjeliselt relevantesed on mänguväljakud, mis on avalikud või ehitatud lasteasutuste territooriumile ning mida võivad kasutada lapsed ilma vanemate või teiste täiskasvanute pideva järelevalveta. Eestis ei ole mänguväljakutel kohustuslikku sertifitseerimise nõuet, kuid avaliku mänguväljaku rajamiseks peab olema projekt ning ehitusluba. 344 Omanik võib paigaldada ükskõik millise mänguväljaku, kui see on tootja vastavusdeklaratsiooni järgi ohutu. Mänguväljakute ja seiklusparkide omanikud, sh kohaliku omavalitsuse üksused, ei suuda igakord ise hinnata nende ehitiste ohutust. On palju mänguväljakuid, mis on ebaseaduslikult ilma ehitus- ja kasutusloata ning korraliku kasutuseelse ohutuse kontrollita ehitatud ja kasutusele võetud. Lisaks mänguväljakutele võivad olla ohtlikud ka seikluspargid, kus liigutakse kõrgustes ning on kukkumise ja/või takerdumise oht. 7.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 345 Valesti ehitatud ja ohtliku mänguväljaku või seikluspargi puhul on oht, et selle kasutaja kukub või vigastab ennast, lisaks võib mänguväljaku seadmetel esineda poomisoht. Kuigi ei ole ka välistatud kõrgendatud oht, on selliste kukkumiste ja vigastuste tavapäraseks tagajärjeks valu ja kergemad kehavigastused. Näiteks hukkus 2011. aastal mänguväljaku seadme poomise tõttu Tallinna lasteaias laps, 2019.aastal juhtus Alutaguse seikluspargis ränk õnnetus, kus köislaskumise teostamisel katkes köit toetav post ning inimene kukkus suurel kiirusel laskumisel vastu maapinda ning sai raskeid kehavigastusi. 2021.aastal juhtus aga õnnetus Saku lasteaias, kus lasteaialaps sattus liivakastis lämbumisohtu ning sai pöördumatuid vigastusi.  Realiseerumise tõenäosus: suur 346 Viimastel aastatel on ehitatud palju mänguväljakuid, mille ohutust ei ole tõenäoliselt kasutuseelselt kontrollitud. Ohutuse eelkontrollita mänguväljakud ei pruugi olla täielikult ohutud ja õnnetused võivad juhtida suurema tõenäosusega. TTJA viis aastatel 2018 ja 2019 läbi avalike mänguväljakute ohutuse kontrollimise projekti, mille käigus kontrolliti 126 mänguväljakut, kokku 756 mänguväljaku seadet. Kontrolli tulemusena tuvastati ainult 9 väga heas seisukorras olevat mänguväljakut, samas mitterahuldavas (avariilises) seisukorras oli 25 mänguväljakut. 7.3. Kontrolli ulatus 347 Kontrollitakse kõiki avalikke mänguväljakuid ja seiklusparke, mille kohta laekub kaebus või info, et teatud tootja tooted ei pruugi olla nõuetele vastavad või kus mänguväljaku või seikluspargis on täheldatud võimalikku ohuolukorda. Hinnatakse eelkõige, kas mänguväljaku seadmed ja atraktsioonid tagavad tavalise kasutusea jooksul mänguväljaku ohutu kasutamise. 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 348 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 60  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 349 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (mänguväljakul on teravaid detaile või vigasid, mis võivad tuua kaasa surma või raske tervisekahjustusega õnnetuse), siis keelatakse mänguväljaku või seikluspargi või selle osa kasutamine ning ohu kõrvaldamiseni võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist. 8. Ehitise kaitsevööndi nõuete rikkumine: 6-suur-oluline oht 8.1. Ohuolukorra kirjeldus 350 Liinide, kaablite, trasside ja teiste tehnosüsteemide kaitsevööndis tegutsemine (ehitus- ja kaevetööd, ehitise ehitamine trassi peale) võib tuua kaasa olukorra, kus liin, trass või muu kommunikatsioon lõhutakse. Sageli esineb juhtumeid, kus ehitustegevuse või muu tegevusega lõigatakse läbi elektri- või sidekaablid, kuid on ka juhtunud, et kanalisatsiooni ja vee kollektorid lõigati läbi või on hakatud püstitama kõrget ja rasket ehitist trassi peakollektori kohale. Selle tagajärjel kaob piirkonnas vesi, elekter, side või katkeb muu üldhuviteenuse osutamine, samuti võib kaasneda oht looduskeskkonnale (nt ühiskanalisatsiooni läbilõikamisel satub reovesi pinnasesse). Suurtes linnades peakollektori kahjustamisel võib pikemaks ajaks suurtest piirkondadest kaduda vesi või hooneteküte või võib tekkida suur reostus kanalisatsioonist tulenevalt. Enamus liine ja teisi tehnosüsteeme on kantud Maa-ameti kaardile, kuid ehitustööde käigus ei selgitata välja trassi täpset asukohta. Samuti esineb vanemaid trasse, mille täpne asukoht ei ole tänaseni teada. Riiklik järelevalve toimub valdavalt kaebuse põhiselt nii, et trassi valdaja annab TTJA-le teada, et tema trassi on kahjustatud. 8.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 351 Tehnosüsteemi rikkumisega võib kaasneda üldhuviteenuse osutamise katkemine, lisaks võib kaasneda suur varaline kahju (nt veetrassi remont) ning ka suur kahju keskkonnale (nt ühiskanalisatsiooni läbikaevamisel). Näiteks peatas 2018.aastal Tehnilise Järelevalve Amet ühe ehitusobjekti tegevuse Tallinnas Kadriorus, kuna sellega ohustati Tallinna kesklinna peakollektorit, mis oleks võinud tuua kaasa kogu Tallinna kesklinna veevarustuse katkemise.  Realiseerumise tõenäosus: suur 352 Ehitustegevus toimub peamiselt tiheasustusega aladel, kus on paigaldatud ka palju liine ja muid tehnosüsteeme. Tõenäosus, et mõni tehnosüsteem paikneb tegelikult teises kohas võrreldes kaardi andmetega, või ehitus-, kaeve- või muid töid tehakse loas määratust erinevalt, on suur, seda nii teadmatuse, raha kokkuhoiu kui ka hooletuse tõttu. Näiteks esineb raudtee-ehituste puhul igakuiselt kaablite läbilõikamisi, kuna eelmised raudtee-ehitused on teostatud niivõrd ammu, millest tulenevalt need on halvasti dokumenteeritud. 8.3. Kontrolli ulatus 353 Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi nõudeid. 61  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 354 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 355 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kaebuse saamisel hinnatakse esmalt, kas ja mis ulatuses tuleks tööd peatada. Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (nt kaevetööde jätkamisel võib saada kahjustatud elutähtsa teenuse osutamine), siis keelatakse ehitus- ja kaevetööd ohu kõrvaldamiseni, lisaks võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist. 9. Avalike hoonete nõuded seoses puuetega inimeste erivajadustega: 6-suur-oluline oht 9.1. Ohuolukorra kirjeldus 356 Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguse konventsiooni 2012.aastal. Sellega on Eesti riik võtnud endale kohustuse, mis eeldavad seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi, ning et rahalist olukorda ei tohi kasutada vabandusena puuetega isikute õigustega tegelemise edasilükkamiseks. Eeltoodust tulenevalt peavad Eesti rajatavad ja oluliselt rekonstrueeritavad avalikku teenust osutuvad ehitised vastama ligipääsetavuse nõuetele, et olla tulevikus ligipääsetavad erinevatele inimgruppidele. Vastav järelevalve on alates 2019.aastast TTJA pädevuses. 357 2019. aasta valimisse võetud hoonete (kokku 69 hoonet) kontrollimistulemused näitasid, et kõigil hoonetel esines puuduseid. Probleeme esines nii uste ja hoonesiseste liikumisteede puhul. Halb oli olukord treppide, panduste ja käsipuude osas. Mitterahuldav on olukord invatualettide osas. Aruande kohaselt igas kümnendas hoones invatualetid puudusid. 9.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 358 Esineb oluline oht tervisele. Kuigi enamiku puuduste korral otsest ohtu terve elule ei esine, tuleb nõuetele mittevastavaid treppe, panduseid ja käsipuid, markeerimata klaaspiirdeid, lubatust kõrgemaid uksepakkusid jne käsitleda kõrgendatud riski allikana, mis võivad põhjustada trauma või raske kehavigastusega lõppevaid õnnetusi erinevat puuet omavatele isikutele (kukkumine trepil, ratastooli ümberminek jne). Lisaks esineb ka psühholoogilise trauma oht, kuna ühe või teise puudega inimesed ei saa tavapärasel kombel ühiskonnaelust osa võtta.  Realiseerumise tõenäosus: suur 359 Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Vähese teadlikkuse ja puuduliku loamenetluse tõttu ei vasta ükski TTJA poolt aastatel 2019-2020 kontrollitud hoone ligipääsetavuse nõuetele. Vastavad järelevalvetulemused on kokku võetud aruandes TTJA poolt koostatud aruandes „Hoonete ligipääsetavus“. 9.3. Kontrolli ulatus 360 Kontrollitakse paikvaatlusega olulisuse määra alusel vastavalt osakonna aastasele tööplaanile. Tööplaani koostamisel võetakse arvesse objekti tajutavat mõju erinevatele sihtrühmadele, suurt avalikku huvi, valdkondlikku jaotust ja võimalikke riskitegureid. 62  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 361 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 362 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel. 10. Ehitamine avalikus veekogus: 7-väike-kõrgendatud oht 10.1. Ohuolukorra kirjeldus 363 Ohutõrjeliselt relevantne on ehitamine avalikus veekogus, kui sellega võidakse kahjustada veekogus olevaid teisi ehitisi (nt liine või trasse) või ohustada keskkonda. Avalikus veekogus ehitamine toob kaasa vajaduse täpselt selgitada välja ehitamise ja kavandatud ehitise võimaliku mõju keskkonnale, muinsuskaitse pärandile ja veekogus paiknevatele liinidele, trassidele ja teistele tehnosüsteemidele. 364 Veekogusse ehitamisel ei pruugi selle mõju keskkonnale olla ilmne ning seetõttu on vajalik eraldi analüüsida selle mõju keskkonnale (nt kuidas ehitis mõjutab vee ja kalade liikumist edaspidi), aga ka keskkonna mõju ehitisele (nt jää liikumine ja rüsijää). Avalikus veekogus paikneb vee all ehitisi (torud, kaablid jms), mille täpne asukoht ning mille omanik ei pruugi olla teada ning mis võidakse teadmatusest ehitustegevuse käigus lõhkuda. Meres on palju asju, mida ei teata ega ole kantud kaartidele, nt laevavrakke, aga kui muid vallasasju, mis on või peaksid olema kaitse alla või on ohtlikud (nt meremiinid). On trasse, mis lähevad majandusvööndist läbi, aga ei kuulu Eesti riigi jurisdiktsiooni alla. Ohutuks ehitamiseks tuleb eelnevalt avaliku veekogu põhja uurida. 10.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 365 Teadmatusest või hooletusest valitud ebasobivad ehitusvõtted avalikus veekogus võivad tuua kaasa suure kahju keskkonnale, pöördumatult kahjustada mälestist või vrakki, mis tuleks võtta kaitse alla mälestisena, ning – arvestades, et igal aastal teeb merevägi kahjutuks mitukümmend meremiini – pole välistatud ka oht ehitajate elule ja tervisele, samuti suure varalise kahju oht.  Realiseerumise tõenäosus: väike 366 Enamus avalikku veekogusse ehitamisega seotud ohtusid on teada ja neid saab võtta abstraktselt arvesse, kuid mõju keskkonnale, mälestistele (muinsuskaitsealustele objektidele), meremiinidele ja ehitamise ohutusele tuleb üksikjuhtudel kontrollida. 10.3. Kontrolli ulatus 367 Kontrollitakse hoonestuslubade ja ehituslubade menetluse käigus kõigi võimalike mõjudega arvestamist ning samuti teostatakse pistelist ehitustegevuse järelevalvet. 10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 368 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 63  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 369 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh majandustegevuse peatamine või keelamine MSÜS § 36 ja § 43 alusel ja korras (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht (nt suur oht keskkonnale), siis keelatakse ehitustööde jätkamine ohu kõrvaldamiseni ning võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist. 11. Energiamärgiste kontrollimine: 5-keskmine-oluline oht 11.1. Ohuolukorra kirjeldus 370 Tagamaks energiamärgiste olemasolu ja nende kvaliteeti Euroopa Komisjoni poolt seatud rohe- eesmärkide täitmiseks, näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta, ette, et TTJA poolt aasta jooksul kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Lisaks näeb regulatsioon ette, et energiamärgiste info tuleb kuvada kinnisvara müügi- ja üürikuulutustes ning energiamärgise infot tuleb kuvada avalikes hoonetes nähtaval kohal 371 Eestis väljastatakse aastas keskmiselt 2000-4500 energiamärgist, ehk aastas tuleb esindusliku valimi saamiseks kontrollida 322-357 märgist. Arvutuse aluseks on Euroopa Komisjoni hinnang esinduslikule valimile. 11.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 372 Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest. Äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine moodustab 15% kogutarbimisest.2 Energiamärgise puudumine või nende kehv kvaliteet ei aita kaasa Eesti ega Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele – tagajärg oluline oht (oht keskkonnale).  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 373 Uutel hoonetel on tavapäraselt energiamärgis olemas (kohustuslik osa ehitusloa ja kasutusloa saamiseks, kontrollib mh. ka KOV), samas kvaliteet on kõikuv, kuna arvutusmetoodika on uute tehnoloogiliselt keerukate hoonete puhul keerulisem. Olemasolevatel hoonetel energiamärgise olemasolu on suurem probleem, samas kvaliteet on seal kõrgem, kuna arvutusmetoodika on lihtsam. Näiteks avastas TTJA aastatel 2016 kuni 2021 kohalike omavalitsuste avalike hoonete energiamärgiste kontrollimisel, et ca 100 hoonel puudus energiamärgis. 2020 kuvasid suuremad kinnisvaraportaalid (city24.ee, kv.ee ja kinnisvara24.ee) 67% juhul kinnisvarakuulutustes energiamärgise infot (sh. info „energiamärgis“ puudub, sest kõigil hoonetel ei ole kohustust energiamärgist omada (EhS § 62 lg 2)) seega rikkumise tõenäosus on väike. 374 2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/hoonete-rekonstrueerimise-pikaajaline-strateegia_eesti_loppraport_2020- 07-09.pdf 64  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 11.3. Kontrolli ulatus 375 Järelevalve läbiviimisel lähtub TTJA eelkõige kaebustest, aga ka olukordadest, kus ühe pädeva spetsilisti või ettevõtte lõikes on avastatud samalaadsed puudused mitmes märgises. Samuti monitoorib TTJA energiamärgiste osakaalu müügi- ja üürikuulutustes. Kõige lihtsam on kontrollida energiamärgise olemasolu (on/ei ole), keerulisem on kvaliteedi ehk arvutuste õigsuse kontroll. Ka arvutuste kontrolli saab kaheks jagada: tarbimisandmetel põhinev arvutust on lihtsam kontrollida kui ehitusprojektil arvutusliku energiamärgise arvutuse õigsust (lähteandmete kontroll, st. õigusaktidest ja standarditest tulenevad väärtused, põhiväärtused projektist – läbi projekteerimist TTJA ei teosta, vajadusel tellitakse ekspertiisi. 11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 376 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS). 377 Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Vigaste energiamärgiste väljastamisel teeb TTJA koostööd energiaaudiitorite kutseandjaga (TTJA esindaja koosneb kutsekomisjoni), vajadusel saab teha kutseandjale ettepaneku kutse ära võtmiseks. 12. Suurettevõtete energiaauditite kontrollimine: 5-keskmine-oluline oht 12.1. Ohuolukorra kirjeldus 378 Suurettevõtete energiaauditikohustuse kehtestamises leppisid EL liikmesriigid kokku energiasäästu direktiivi vastuvõtmisel, kuna nendes ettevõtetes võib energiasääst olla märkimisväärne. Auditi peamine positiivne tulem ettevõtte jaoks peaks olema võimalus leida üles kulutõhusad energiasäästu meetmed. Suurettevõtete energiatõhusus on oluline samm Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni seatud rohe-eesmärkide saavutamisel. 379 Kulutõhusus ettevõtte jaoks tähendab, et pärast auditit ja meetme rakendamist kasvab ettevõtte energiatarbimise tõhusus ja parimal juhul saavutatakse ka märkimisväärne energiasääst, mis vähendab ettevõtte kulusid. Mõistlik energiakasutus aitab suurendada ettevõtte kasumlikkust ja energiasäästu teemaga regulaarselt tegelemine aitab viia säästlikku mõtteviisi ka teistesse ettevõtte protsessidesse. 12.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 380 Auditite eesmärk on juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele energiasäästumeetmetele, esialgne analüüs juba tehtud ja esitatud energiaauditite pealt näitab, et keskmine säästu potentsiaal on 13% ettevõtte kohta, on ka sektoreid, kus see on ka ligi 20%. Kokkuvõtvalt on tagajärg kliimaeesmärkide saavutamisel keskmine kuni suur, kuna siin kaasneb mastaabiefekt, seega esineb oluline oht.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 381 Tõenäosus, et energiaauditit ei ole on keskmine (tuleviku suundumus pigem vähese poole) – nõude üle on järelevalvet teostatud alates 2017. a-st. Suurettevõtted on üldjuhul teadlikud ning nende jaoks on ka kuvand oluline (seaduskuulekas, roheline ettevõtte, kliimaneutraalne ettevõte). 2021.aastal oli vastavate auditikohustuslike suurettevõtete arv ca 150, kuid TTJA-le 65  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. oli info energiaauditite kohta esitanud 55 ettevõtet, kuid teistel ettevõtetel võivad energiaauditid ka olemas olla, kuid neid ei ole esitatud. 12.3. Kontrolli ulatus 382 Ettevõtete hulk kõigub aastate jooksul, kuna ettevõtte kuulumine suurettevõtte katefooriasse sõltub nii ettevõtte suurusest, kui ka majandustulemustest. Hetkel on selliseid ettevõtteid aastate jooksul olnud 120 kuni 150. TTJA on võtnud eesmärgiks 4a perioodi jooksul kontrollitakse üle kõigi suurettevõtete energiaauditid, so aastas u 30 ettevõtet. 12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 383 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab energiamajanduse korralduse seadus (EnKS). 384 Kuna ettevõtetel on kohustus kanda energiaauditid ja -aruanded TTJA infosüsteemi, väheneb tulevikus päringute hulk energiaauditite olemasolu kohta, vaid järele jääb energiaauditi kvaliteedi kontroll. Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EnKS § 33 alusel KorS §-s 30 sätestatud erimeedet (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. 13. Raudtee veeremi nõuetelevastavus: 5-keskmine-oluline oht 13.1. Ohuolukorra kirjeldus 385 Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele. Raudteeveeremine korrasolek ja ohutus on olulise tähtsusega, kuna veeremi veast tuleneva õnnetuse juhtumisel võivad olla väga suured tagajärjed – nt pidurdusprobleemidel otsasõit või rööbastelt maha sõitmine, mille tagajärjel võivad inimesed saada surma või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt kütust, kemikaale vms), aga ka näiteks võib veerem põlema minna. Eesti rööbasteedel liikuv veerem peab olema autoriseeritud ning kantud registrisse, samuti peavad tehnohoolde ja remondipunktidel, aga ka raudteeveeremi ehitusega tegelevatel ettevõtetel olema tegevusluba. 13.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: oluline oht 386 Eestis ei ole veeremi rikke tagajärjel suuri õnnetusi juhtunud. Kõige suurem on vanade veeremite puhul oht keskkonnale, mis võib tuleneda veeremi õlileketest ja teistest vigadest. Kuid kui peaks toimuma raudteel õnnetus seoses veeremi rikkega, võivad õnnetuse tagajärjeks olla nii inimese surm, raskete kehavigastuste tekkimine, lisaks esineb ka suur keskkonnareostuse oht.  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 387 Eestis ei ole raudteeveeremi mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi juhtunud. Raudteeveeremi korrasolekut kontrollitakse regulaarselt ning teatud punktides Eestis on paigaldatud hotbox seadmed, mis fikseerivad jooksvalt veeremi pidurite seisukorda. Igakuiselt fikseeritakse mitmeid pidurite ülekuumenemisi vastava seadmega, kuid tulenevalt vastavate 66  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. seadmete kasutamisest on suudetud suuremad tagajärjed ära hoida. 2021.aasta suvel toimus Eesti Liinirongide AS Stadler veeremis kaks põlengut seoses muunduri tehnilise rikkega. 13.3. Kontrolli ulatus 388 Kontrollitakse regulaarselt Eestis autoriseeritud veeremit vastavalt TTJA tööplaanile või laekunud infole (mõne juhtumi kohta). 13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 389 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus (RdtS). 390 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeveeremi või selle remondi ja tehnohoolduse korraldamise puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel. 14. Ehitusvaldkonna ettevõtja ja pädeva isiku nõuetelevastavus: 2-keskmine-tavaline oht 14.1. Ohuolukorra kirjeldus 391 Ehitusvaldkonnas peavad EhS § 24 kohastel tegevusaladel toimetavad pädevad isikud omama kutsetunnistust ning vastavate tegevusalade ettevõtjad peavad enda majandustegevuse ning enda jaoks töötavad pädevad isikud registreerima majandustegevuse registris (MTR). Majandustegevuse registris korrektse info kuvamine on oluline tellijatele õigete valikute ja otsuste tegemiseks ehitustööde läbiviija valimisel. Vale info põhjal tehtud otsused võivad ühelt poolt tuua kaasa olukorra, kus töid teostavad isikud, kes selleks vastavat pädevust tegelikult ei oma, võib mõjutada ehitise ohutust või püsivust, kuid mis võib kaasa tuua ka majandusliku kahju, mis seisneb tööde ümbertegemises või järgmise pädeva isiku palkamises. 14.2. Ohuolukorra hinnang  Tagajärje kaalukus: tavaline oht 392 Ehitusvaldkonna ettevõtjatele ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise nõuete rikkumise tagajärjel võivad ehitustööde tellijad saada eksliku infot ehitusettevõtja ja tema heaks töötavate pädevate isikute kvalifikatsiooni kohta. Kaasneda võib eelkõige majanduslik kahju, kuid halvemal juhul võib tekkida mittevastavusi ehitise nõuetele vastavuses (sh ohutus).  Realiseerumise tõenäosus: keskmine 393 Käesoleval hetkel teostab majandustegevuse register automaatkontrolli Eesti riiklikust kutseregistrist ning ei ole võimalik registreerida isikud, kes ei oma vastavat pädevust. Lisaks peavad pädevad isikud temaga tehtud registreeringud kinnitama. Probleem esineb eelkõige vanemate registrikannetega, mis on tehtud enne vastavate automaatkontrollide rakendamist. TTJA-le laekub igakuiselt kaebusi erinevate ettevõtjate pädevuste mittevastavuse kohta MTR- s. 14.3. Kontrolli ulatus 394 Kontrollitakse kaebusepõhiselt MTR-s tehtud kandeid ning ettevõtjate ning nende heaks töötavate isikute pädevusi. 67  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 395 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) § 130. 396 TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, siis tehakse ettekirjutus ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel. 68  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. Sideosakond 1. Raadiosageduste kasutamise nõuetelevastavus: 9-suur-kõrgendatud oht 1.1. Ohuolukorra kirjeldus 397 Raadiosageduste kasutamise reeglite eiramisel võivad tekkida raadiohäired. Ka tahtlikul raadiohäirete tekitamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed olenevalt sellest, milliseid sidesüsteeme tulemusena mõjutatakse. Ohuolukorra ilmnemine võib takistada sideseadmete ja -süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestada, takistada või oluliselt moonutada muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 23 kohaselt on raadiohäirete tekitamine keelatud. 398 Üldjuhul pannakse rikkumisi toime, kui kasutatakse TTJA poolt kasutamiseks mitte lubatud sagedusi ning sellega tekitatakse häireid teistele seaduslikult töötavatele sidesüsteemidele. Rikkumist toime pannes üldjuhul ei teata, millise riski tasemega sidesüsteemile probleemi tekitatakse. Nt kasutatakse internetist soetatud raadiosaatjaid, ei peeta kinni piiriäärsetest kasutustingimustest, aga ka jäetakse sagedusload pikendamata. Esineb juhtumeid, kus raadiohäireid põhjustab mitte sideseade, vaid näiteks muu elektroonikaseade. Aastas laekub TTJA-le 50 kuni 100 raadiohäireteadet. 1.2. Ohuolukorra hinnang Tagajärje kaalukus: kõrgendatud 399 Sagedusloa nõuete rikkumine, loata raadiosageduse kasutamine või raadiohäirete tekitamine võib kaasa tuua erinevaid ohte, sh nii kõrgendatud, olulise kui ka tavalise ohu. Kõrgendatud oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisel võib tekkida oht inimelule või mis mõjutab riigi julgeolekut. Sellised sidesüsteemid puudutavad lennunavigatsiooni, lennuohutust, merepäästet, hädaabi numbrit 112, operatiivteenistusi, riigikaitset ja sisejulgeolekut. Oluline oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisega kaasneb oht inimese tervisele, majanduslik kahju riigi- või erasektoris. Siia kategooriasse kuuluvad raudtee, transport, mobiilside kui elutähtis teenus, ringhääling (FM, TV) ning muud era ja avalikud sidevõrgud. Tavalise ohuga on tegu, kui aset leiavad rikkumised, millega ei kaasne mõju teistele sidevõrkudele või teenuse katkemine sidevõrgus, millega ei kaasne otsest majanduslikku kahju. Siia kategooriasse kuuluvad vabalt kasutavad raadiosagedused, mida käsitletakse lähitoimeseadmetena (WiFi, Bluetooth kaugjuhtimispuldid jne). Kuna kokkuvõttes võivad häired sidesüsteemides põhjustada Eesti ühiskonnas suuri negatiivseid ja ebasoodsaid tagajärgi, siis võib tagajärje kaalukuse skaalal hinnata ohtu tervikuna siiski kõrgendatuks. 1.3. Realiseerumise tõenäosus: keskmine 400 Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Esineb nii tahtlikke kui ka tahtmatuid rikkumisi. Enamik on tahtmatud rikkumised. Raadiohäireteateid laekub TTJA-le aastas kuni 100. Sagedusloa tingimuste rikkumisi avastatakse plaanilise järelevalve ja kaebuste kaudu. 1.4. Kontrolli ulatus Kontrollitavate isikute ringi kuulub potentsiaalselt iga isik. Rikkumiste ja nendega kaasnevate ohtude tuvastamiseks ja vältimiseks kasutatakse üle Eesti paiknevaid statsionaarseid või mobiilseid monitooringujaamasid, millega kontrollitakse raadiosageduste kasutajate sagedusloa olemasolu ning tingimuste järgimist või raadiohäirete allikaid. Teiseks ja kõige 69  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. enam kasutatakse intsidendi- või kaebusepõhist järelevalvet. Seejuures sõltub reageerimiskiirus ohu tasemest. 1.5. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 401 ESS § 133 lg 1 alusel teostab ESS-i täitmise üle riiklikku järelevalvet TTJA ESS-is sätestatud pädevuse piires. TTJA võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §- des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus (ESS). 2. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine: 4-väike-oluline oht 2.1. Ohuolukorra kirjeldus 402 Numeratsiooni kasutamise tingimused on sätestatud Elektroonilise side seaduses (ESS) ja määruses „Eesti numeratsiooniplaan“ (ENP). Numeratsiooni kasutamisel tekivad peamiselt ohuolukorrad järgmiste all toodud ESS-i ja ENP nõuete rikkumiste realiseerumisel. Numbrite loata või numbri broneerimise andmekogus (NBA) broneerimiseta kasutamise korral ei ole võimalik tuvastada numbri kasutajat, mis võib soodustada kelmusi või kuritegusid telefonikõnede kaudu (investeerimispettus, identiteedivargused jne). Praktika on näidanud, et numbrite valitavuse nõude tagamata jätmine, numbrite efektiivselt kasutusele võtmata jätmine või teisele sideettevõtjale kasutamiseks edasi andmine viitab riskile, et numbrid on kasutusel mõne (võimalik, et mittelegaalse) teenuse pakkumiseks hoopis muus riigis ja ei ole Eestist tahtlikult muudetud valitavaks. Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse hinnast teavitamata jätmine rikub tarbija õigusi saada teavet teenuse hinnast ja võib tekitada talle suurt majanduslikku kahju, kuna kõneminutite hinnad võivad ulatuda kümnete eurodeni. 2.2. Ohuolukorra hinnang Tagajärje kaalukus: oluline oht 403 Prognoositav tagajärg on oluline oht. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumisest ei tulene ohtu keskkonnale ja isikute tervisele või elule, peamiseks tagajärjeks võib olla oht olulise väärtusega varalisele hüvele või süüteo toimepanemise oht. Realiseerumise tõenäosus: väike 404 Ohu realiseerumise tõenäosus on väike. Numeratsiooni kasutajad on enamuses seaduskuulekad, teadlikud numeratsiooni kasutamise tingimustest ning kasutavad numeratsiooni efektiivselt ja sihipäraselt. Kaebuseid numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise kohta on laekunud vähe. Siiski ei saa alahinnata ohtu, et kas teadmatusest või teadlikult, näiteks materiaalse kasu saamise eesmärgil rikutakse numeratsiooni kasutamise tingimusi. TTJA on pidevas koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga telefonide vahendusel tehtavate kuritegude avastamisel. Numeratsiooni kasutamise nõuete rikkumisi avastab TTJA ka rutiinse järelevalve käigus 2.3. Kontrolli ulatus 405 Oht realiseerub, kui rikutakse ESS § 29, § 32, § 38 või Eesti numeratsiooniplaani nõudeid. Vastava rikkumise ohust tulenevalt kontrollitakse, kas isikul on õigus numeratsiooni kasutada, kas isikul on kehtiv numbriluba, kas kasutatavad numbrid on broneeritud NBA-s, kas 70  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. broneeritud numbrid on valitavad, kas numbreid kasutatakse ettenähtud numeratsiooniväljas, lubatud otstarbel ja pikkuses ning lubatud teenuse osutamiseks, kas numbrid võetakse efektiivselt kasutusele 6 kuu jooksul pärast numbriloa saamist ning numbreid ei anta edasi teisele sideettevõtjale kasutamiseks. Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse osutamisel kontrollitakse hinnateavituse olemasolu kõne alguses. 2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 406 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus (ESS). 407 Ohu või rikkumise korral rakendatakse võidakse peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamine (ESS § 37 lg 1) või numbriluba kehtetuks tunnistada (lg 3). KorS § 28 lg 1 ja 2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada sunniraha. Võimalik on karistada ka väärteo korras – numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest (rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200 eurot – ESS § 162); numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise eest (rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200 eurot – ESS § 163). 3. Lepingueelse teabe ebakorrektne andmine (side- ja üldhuviteenused): 2-keskmine- tavaline oht 3.1. Ohuolukorra kirjeldus 408 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus leiab aset lepingueelse teabe ebakorrektne andmine ja tüüptingimustele viitamata jätmine (side- ja üldhuviteenused). 409 Ametisse varasematel perioodidel laekunud tarbijate pöördumistest ja kaebustest nähtub, et lepingueelset teavet antakse puudulikult. Tarbijad ei ole sageli teadlikud, millised lepingutingimused neile täpselt kohalduvad. Varem läbi viidud järelevalvemenetluste põhjal saab järeldada, et hinnakiri ja lepingutingimused ei ole alati sideettevõtja või üldhuviteenuse osutaja veebilehelt lihtsasti leitavad ega märgatavad. Samuti on selgunud lepingutingimustele viitamise ja nende kättesaadavaks tegemise kohta, et suuremad mobiilsideoperaatorid ei viita alati lepingut sõlmides täiendavatele lepingutingimustele ning ei taga kõikide lepingutingimuste kättesaadavust tarbijatele õigusaktides kirjeldatud viisil. Seetõttu on problemaatiline teenuse lepingu tingimuste siduvaks muutumine tarbijatele. 3.2. Ohuolukorra hinnang Realiseerumise tõenäosus: keskmine 410 Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus tarbijale on teenuse teatud tingimused tulnud üllatuslikuna. See puudutab ka kampaaniapakkumisi. Tagajärje kaalukus: tavaline oht 411 Prognoositav tagajärg on tavaline oht ehk lihtoht. Rahaline kahju paljudele tarbijatele, oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Tõenditeks on tarbijate pöördumised TTJA-sse. 3.3. Kontrolli ulatus 412 Kontrollitakse kõiki Eesti side- ja üldhuviteenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse veebilehtede või muude tõendite alusel ettevõtjate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet ja lepingu lisaks olevaid tüüptingimusi. 71  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 413 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 414 TKS § 64 lg 1 kohaselt võib tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TKS § 65 lõike 1 kohaselt võib TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud VÕS §-des 141, 48, 54 ning 621 ja 622 sätestatud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. ESS § 133 lg 1 alusel teostab ESS-i täitmise üle riiklikku järelevalvet TTJA ESS-is ja TKS-is sätestatud pädevuse piires. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda teavet kolmandalt isikult (TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 62²). TKS § 63 on sätestatud kontrolltehingu pädevus. 4. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine (side- ja üldhuviteenused): 2-keskmine- tavaline oht 4.1. Ohuolukorra kirjeldus 415 Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui esitatakse ebaõiget teavet või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: kauba või teenuse olemasolu või olemus; kauba või teenuse peamised omadused; hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu. 4.2. Ohuolukorra hinnang Tagajärje kaalukus: tavaline oht 416 Prognoositav tagajärg on tavaline oht ehk lihtoht. Rahaline kahju tarbijale, oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Olgugi, et side- ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõttel tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes, siis hindame kaalukuse taset „tavaliseks“, kuna kauplemisvõtted üldpildis on pigem ausad, kuid teatud momendid ei pruugi olla. Tõenditeks on tarbijate pöördumised. Realiseerumise tõenäosus: keskmine 417 Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus tarbijale on teenuse teatud tingimused tulnud üllatuslikuna. Sageli puudutab see kampaaniapakkumisi, kus tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud tingimused jäetakse tahaplaanile. 4.3. Kontrolli ulatus 418 Sideettevõtjate ja üldhuviteenuse osutajate tegevus ja tarbijatega sõlmitavate lepingute tüüptingimused. Kontrollitakse kõiki side- ja üldhuviteenuse pakkujaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse veebilehtede või muude tõendite 72  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. alusel ettevõtjate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet ja lepingu lisaks olevaid tüüptingimusi. 4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 419 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 420 TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda teavet kolmandalt isikult (TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 62²). TKS § 63 on sätestatud kontrolltehingu pädevus. 5. Tüüptingimuste ebaseaduslikkus (side- ja üldhuviteenused): 2-keskmine-tavaline oht 5.1. Ohuolukorra kirjeldus 421 VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 on välja toodud tarbijalepingutes eelkõige ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste loetelu. 422 Võttes arvesse sideturgu iseloomustavaid näitajaid, selle arengu kiirust ja muudatusi ning senist praktikat, on oht, et sideettevõtjad kasutavad, muudavad või kehtestavad tüüptingimusi, mis võivad olla tarbijaid ebamõistlikult kahjustavad. Elektroonilise side ja üldhuviteenuste valdkonnas tegutsevad suured ettevõtjad, sh märkimisväärse turujõuga ettevõtjad, kellel on ka väga suur kliendibaas. Elektroonilise side ja üldhuviteenuste tarbijateks võib pidada pea kogu Eesti elanikkonda, sõltumata vanusest. Elektroonilise side teenus on elutähtis teenus. Seega on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise mõju laiaulatuslik ning oht kahjustada tarbija vara ja majandushuve kõrge. 5.2. Ohuolukorra hinnang Tagajärje kaalukus: tavaline oht 423 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht). Rahaline kahju tarbijale, oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Olgugi, et side- ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõttel tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes, siis hindame kaalukuse taset „tavaliseks“, kuna üldtingimused tervikuna on pigem õiguspärased, kuid teatud momendid nendes ei pruugi olla. Realiseerumise tõenäosus: keskmine 424 Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus üldtingimused ei ole seadustega kooskõlas. 73  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 5.3. Kontrolli ulatus 425 Sideettevõtjate ja üldhuviteenuse osutajate poolt tarbijatega sõlmitavate lepingute tüüptingimused, mis on avaldatud sideettevõtja veebilehel. Kontrollitakse kõiki side- ja üldhuviteenuse pakkujaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse lepingute tüüptingimusi, mis on avaldatud teenuse pakkujate veebilehel. 5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 426 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS). 427 TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik võib TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks teha ettekirjutuse või pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist vastavalt TKS §-le 65 lg 2. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda teavet kolmandalt isikult (TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 62²). TKS § 63 sätestab kontrolltehingu pädevuse. 6. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumine: 7-väike-kõrgendatud oht 6.1. Ohuolukorra kirjeldus 428 Sideteenus on ühiskonnas pea sama olulise tähtsusega elutähtis teenus kui elektrivarustuse toimimine. Elutähtsa teenuse osutaja peab täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis aitavad tagada teenuste toimepidevust. Eelkõige koostama teenuste riskianalüüsi, toimepidevuse plaani ning täitma teenuse toimepidevusele kehtestatud nõudeid, mis on toodud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Kui need nõuded jäetakse täitmata, siis suureneb elutähtsa sideteenuse katkestuse risk. 6.2. Ohuolukorra hinnang Realiseerumise tõenäosus: väike 429 Suure mõjuga toimepidevuse häire esinemise tõenäosus on väga väike. Väikeseid toimepidevuse häireid esineb tihti. Üldjuhul mõjutab sideteenuste toimepidevust kõige enam elektrivarustuse toimimine. Ilmastikunähtuste, peamiselt tormi või üleujutuse, esinemisel katkeb elekter ja kui sideettevõte ei ole sidevõrgu seadmetele paigaldanud õigusaktides nõutud varutoidet, katkeb vastavas piirkonnas side. Torme esineb aastas mitmeid kordi. Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht 430 Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht. Sideteenus on üks tähtsamaid elutähtsaid teenuseid ning selle katkemine mõjutab oluliselt ühiskonna toimimist. Ohtu võib sattuda inimeste elu ja tervis. Samuti võib tekkida suur majanduslik kahju sideteenustest sõltuvate muude teenuste osutajatel. Varasemaid juhtumeid, nt Jõgeva või Võru piirkonna elektrikatkestus ja sellest tingitud häired sideteenuste kättesaadavuses, on laialt meedias käsitletud. 74  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. 6.3. Kontrolli ulatus 431 Kontrollitakse elutähtsat teenust osutava sideettevõtte poolt nõuete täitmist nii ennetavalt kui ka peale intsidenti. Teostatakse järelevalvet vajadusel ka sideettevõtte juures koha peal. Ekstreemsete ilmastikunähtuste ajal jälgitakse olukorda sideteenuste toimepidevuses. 6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 432 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab hädaolukorra seadus (HOS). 433 HOS § 46 alusel võib rakendada KorS §-des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed. 7. Märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida talle kehtestatud kohustusi: 8-väike- tavaline oht 7.1. Ohuolukorra kirjeldus 434 Turul tegutseb märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (MTE). Kontrollides olulist vahendit, võib ta oma tegevusega mõjutada sideturgude konkurentsiolukorda halvemuse suunas, mis võib vähendada mh lõppkasutaja juurdepääsu sideteenustele taskukohase hinnaga. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja turu mõjuvõimu reguleerimiseks viiakse side turgudel läbi turuanalüüsid ja tuvastatud probleemide lahendamiseks sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi. 435 Ohutõrjeõiguslikult relevantne on olukord, kus märkimisväärse turujõuga ettevõte rikub tema võrku kasutada sooviva sideettevõte suhtes juurdepääsu andmise kohustusi, läbipaistvuskohustusi või hinnakohustusi. Ka muu võrguteenuseid pakkuv ettevõte, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, võib takistada läbivühenduvust. 436 Kuna konkurents on sideturgudel tihe, siis esineb olukordasid, kus võrku kasutada sooviv ettevõte leiab, et märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida täiel määral talle pandud kohustusi ja takistab konkurentide juurdepääsu. Oht selliseks olukorraks on pidevalt taustal eksisteeriv. 7.2. Ohuolukorra hinnang Tagajärje kaalukus: tavaline oht 437 Turul tegutsevad ettevõtted ei saa vabalt konkureerida. Juurdepääsu teenuse mitte osutamisel ei saa lõppkasutaja valida temale kõige sobivamat teenuse osutajat. Seega ei pruugi lõppkasutajad saada sideteenuseid tarbida kas üldse, kas võimalikult soodsa hinnaga või parima teenuse kvaliteediga. Realiseerumise tõenäosus: väike 438 Sellise ohu realiseerimine on väike. Juurdepääsu kohustust omav sideettevõtja ei osuta talle kohustusega pandud teenuseid või keeldub teenuse osutamisest. Keeldumisi esineb pidevalt, aastas u 100, üldjuhu on need põhjendatud. 7.3. Kontrolli ulatus Kontrollitakse märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks (MTE) määratud ettevõtjale kehtestatud kohustuste rakendamist ja täitmist. MTE teavitab regulaarselt TTJA-d juurdepääsukohustuste täitmise seisust (keeldumised), mida TTJA analüüsib. Juurdepääsu 75  Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 1 to the text that you want to appear here. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here.. Error! Use the Home tab to apply Pealkiri 2 to the text that you want to appear here. soovival ettevõtjal on võimalus ka TTJA-le esitada kaebus ESS § 68 alusel. Kontrolli teostamise aluseks võib olla ka kaebus. 7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed 439 TTJA lahendab vaidluseid ESS § 149 alusel. TTJA võib ESS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. TTJA on osa ESS-s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (ESS § 188 lg 3). 76