Eelnõu

Siseministeerium Teie 11.04.2022 nr 1-6/2498-1; SIM/22- [email protected] 0424/-1K Meie 13.05.2022 nr 2-7/2022/2692 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud minister Esitame oma ettepanekud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. Kooskõlastame käesoleva eelnõu märkustega arvestamisel: Päästeseadus 1. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 9 lg 22 punktiga 2, mille kohaselt info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta kättesaadavaks tegemisel saab päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS) tutvuda kemikaaliseaduses sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmetega, mis on seotud nii ohtliku ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustuslike dokumentidega, välja arvatud isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata. Seletuskirjas on selgitatud, et PÄIS-i kaudu saab tutvuda kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmetega, mis on seotud nii ohtliku ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustuslike dokumentidega. Tegemist ei ole sisult uue muudatusega. Lisaks on kemikaaliohutuse vallas avalik eelkõige ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu koos kinnitusega vajalike dokumentide olemasolu kohta (https://www.rescue.ee/et/ueldinfo). Kasutatakse ka viitamist TTJA kodulehekülje infole. Majandus- Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teadaolevalt on varasemalt käesoleval teemal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) ja Päästeametil olnud eriarvamus kemikaaliohutuse andmete avalikustamisel. Täpsemalt tõstatus küsimus, mis andmeid täpselt ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta avalikustatakse. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades üldist julgeolekuolukorda maailmas ning seletuskirja tõlgendamisruumi, palume täpsustada, kas kemikaaliohutuse andmete avalikustamine tähendab üksnes ettevõte nime, infot kategooria ja maakonna kohta, kus ta paikneb ning viidatakse TTJA kodulehel olevale infole. Kui nii, siis nõustume muudatusettepanekuga. Kui see aga nii ei ole, palume täiendada seletuskirja ja selgesõnaliselt välja tuua, milliseid ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmeid avalikustatakse. 2. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse PäästeS § 91 lg-ga 6, mille kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Mõistame sätte eesmärki ja soovi teenust parendada, kuid telefoninumbri salvestamisel/küsimisel ei küsita helistajalt, kas ta helistab oma telefonilt või kasutab selleks kellegi teise telefoni, mistõttu on võimalus, et tagasiside küsimisel võetakse ühendust asjasse mittepuutuva isikuga. Sellest tulenevalt palume eelnõud täpsustada ja sõnastada säte selliselt, et hilisem teenuse rahulolu küsitlus aadresseritakse õigele isikule. 3. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse PäästeS § 361 lg 3 p-dega 1 ja 3, mille kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil õigus paragrahvi § 361 lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta või kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Juhime tähelepanu, et PäästeS § 361 lg 3 p-de 1 ja 3 näol on tegemist samasisuliste punktidega, kuna pöördumine nimetatud asutuste ja isikute poole peaks eelduslikult katma ka andmekogust isikuandmete kontrollimise õiguse. Kui siiski soovitakse rõhutada andmekogudest isikuandmete kontrollimist, palume kõnesolevad punktid ühendada ja mitte dubleerida. 4. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse PäästeS §-ga 381, millega kehtestatakse nõuded abidemineerija väljaõppele, osalemisele demineerimistööl ja kohaldatavatele meetmetele. Seletuskirjas on toodud, et abidemineerija võib demineerimistööl osaleda, sh demineerimistööl abistada, vedada varustust, juhtida sõidukit ning märgistada ja kontrollida ohuala, vaid päästeametniku korraldusel. Eelnõu punkti 30 kohaselt täiendatakse seaduse 7. peatükki 5. jaoga, kus reguleeritakse kriisirolliga abidemineerijat. Kui abidemineerijale lubatud tegevused on eelnõus toodud ja seletuskirjas selgitatud, siis kriisirolliga abidemineerija kohta on kirjutatud, et selleks saab määrata abidemineerija, kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Küll aga ei ole täpsustatud, millised õigused saab endale kriisirolliga abidemineerija. Eelnõud ja seletuskirja lugedes võiks järeldada, et ainuke erinevus abidemineerija ja kriisirolliga abidemineerija vahel on asjaolu, et viimati nimetatu annab täiendavalt nõusoleku abistada Päästeametit loetelus toodud olukordades, muus osas on aga neil kahel samad õigused. Kui oleme õigesti aru saanud, palume eelnõud ja seletuskirja selles osas täpsustada. Kui aga kriisirolliga abidemineerijal on rohkem õiguseid kui abidemineerijal, palume eelnõud eraldi täiendada ja puuduv osa juurde lisada. Samuti palume siinkohal mõelda abidemineerija ja kriisirolliga abidemineerija rollidele, kas on proportsionaalne muuta sellisel tasemel PäästeS, et nimetatud isikud saaksid demineerimistöödel sõidukit juhtida ja varustust vedada või peaks neil siiski olema rohkem õiguseid, kui käesoleva eelnõuga ette nähakse. Seletuskirja lugedes võiks eeldada, et eelnõu eesmärk on juurde saada vabatahtlikkuse alusel kriisiolukorras tegutsevaid professionaale (näiteks endised kaitseväelased- demineerijad). Kui tegemist on endiste professionaalidega, võiks nende puhul ehk kaaluda eelnõus nimetatud tegevusalade laiendamist koostöös demineerijaga. Rakendusaktide kavandid Kavand nr 1 Hetkel kehtiva siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ ega ka käesoleva eelnõuga kaasasolevas rakendusakti kavandis ei ole kirjeldatud, kuidas on korraldatud abidemineerija ja kriisirolliga abidemineerija kutsumine õppekogunemisele ja väljaõppele. Kas tööajal tagatakse vabastust põhitööst või toimub väljaõpe väljaspool tööaega? Tulenevalt eeltoodust, palume rakendusakti kavandit täiendada sättega, kus selgitatakse abidemineerija ja kriisirolliga abidemineerija kutsumist õppekogunemisele ja väljaõppele. 2 (4) Kavand nr 5 Hetkel kehtiva siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 38) kohaselt on TTJA-l õigus saada andmeid ainult seadme, elektri või gaasi mõjul tekkinud õnnetusjuhtumitega seoses. TTJA-le on pandud ülesanded teostada riiklikku järelevalvet laiemalt kui eespool nimetatud valdkonnad. Nii kuulub TTJA pädevusse teostada riiklikku järelevalvet toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS), seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS), ehitusseadustiku (EhS), lõkematerjaliseaduse (edaspidi LMS), kemikaaliseaduse (edaspidi KemS), maapõueseaduse (edaspidi MaaPS), biotsiidiseaduse (edaspidi BS), raudteeseaduse (edaspidi RdtS) ja teiste seaduste alusel. TTJA-le õigusaktidega seatud ülesannete täitmiseks töötleb amet teavet, koostab tegevusplaane ja riskianalüüse, teeb koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustega. Lähtudes eeltoodust, on TTJA-le informatsiooni saamine päästeinfosüsteemist igapäevatöö ja tegevuste planeerimiseks ning teostamiseks väga oluline, et täita tõrgeteta oma pädevusvaldkondades seatud eesmärke ja ülesandeid ohutu elukeskkonna tagamisel. See aga tähendab määruse täiendamist, et TTJA-l oleks õigus saada andmeid ka raudtee, ehitise, maavara kaevandamise, lõhkematerjali, pürotehnilise toote ja ohtliku kemikaali käitlemisega seotud õnnetuste kohta. Tulenevalt eeltoodust teeme sõnastusettepaneku täiendada määrust nr 38 ja lisada punkti 4 muudatusse juurde täiendav muudatus, millega muudetakse paragrahvi 10 lõike 7 punkti 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil – õnnetusjuhtumiga seotud andmeid ulatuses, mis on vajalik raudteel, maavara kaevandamisel või seoses ehitise, seadme, elektri, gaasi, lõhkematerjali, pürotehnilise toote või ohtliku kemikaali käitlemisega toimunud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning ennetustegevuseks.“ Kavand nr 6 Hetkel kehtiva siseministri 21. detsembri 2016. a määrusest nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 36) ja käesolevast eelnõust on puudu säte, mille kohaselt TTJA-l oleks tulevikus õigus oma tööülesannete täitmiseks saada vajalikke andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogust. TTJA-l on seadusest tulenev pädevus teostada riiklikku järelevalvet TNVS, SeOS, EhS, LMS, KemS, MaaPS, BS, RdtS, maagaasiseaduse, elektroonilise side seadus ja teiste seaduste alusel. Hädaabiteadete menetlemise andmekogust informatsiooni saamine on TTJA-le oluline planeerimaks ja täitmaks ohuhinnangute põhiselt pädevusvaldkondades seatud eesmärke ja ülesandeid ohutu elukeskkonna tagamisel ning elutähtsa teenuse toimimisel. Lisaks peavad MKM ja TTJA alates 2023. a algusest esitama Euroopa Komisjonile pürotehniliste toodete kasutamisel juhtunud õnnetuste andmeid ning meile teadaolevalt asub sellekohane info osaliselt samuti hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Tulenevalt eeltoodust tuleks lisada TTJA hädaabiteadete menetlemise andmekogust andmete saajate hulka, mistõttu teeme sõnastusettepaneku täiendada määrust nr 36 § 9 lg-t 8 punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil – hädaolukorra ennetamiseks, ohtu põhjustava sündmuse menetlemiseks ja hädaolukordi põhjustada võivate sündmuste seiramiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti pädevusvaldkondades.“. TTJA-le kättesaadavaks tehtavate andmete koosseis tuleks pärast kõnesoleva sätte jõustumist täpsustada määruse nr 36 § 9 lg-s 7 nimetatud lepingus. Kavand nr 7 Hetkel kehtiva siseministri 18.veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 10) LISA 3 kohaselt peab veevõtukoha katsetamisel veevõtukoha vooluhulga mõõtmisel kasutama pädeva asutuse poolt taadeldud vooluhulgamõõtjat. 3 (4) Vooluhulgamõõtjad ehk kulumõõturid ei kuulu taatlemisele ja neid ei ole võimalik Eestis taadelda. Kui vooluhulga mõõtmisel kasutatakse veearvestit, mis näitab ka vooluhulka, on formaalselt võimalik kasutada taadeldud veearvestit, kuid selle vooluhulga mõõtefunktsiooni ei kontrollita taatluse käigus. Ehk sellisel kujul taadeldud mõõtevahendi kasutamise nõue tuleb tühistada. Mõõtetulemuse jälgitavuse huvides võib kehtestada antud määruse eesmärki silmas pidades katsetamisel kasutatavale kulumõõturile jälgitava kalibreerimise nõude. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada määrust nr 10 punktiga 10, millega muudetakse LISA 3 punkti 1.1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „1.1 Vee vooluhulka mõõdetakse jälgitavalt kalibreeritud kulumõõturiga.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Merike Ring 625 6472 [email protected] 4 (4)