Kiri

Ketli Lindus Majandus- ja Teie 12.04.2022 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 12.05.2022 nr 1-9/2022/0754 Ehitustoodete määruse (305/2011) muutmise ettepaneku tagasiside Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) tagasiside ja ettepanekute esitamiseks Euroopa Komisjoni poolt algatatud ehitustoodete määruse 305/2011 (edaspidi määrus) täielikult uuendatud sisu eelnõu, millega soovitakse aastast 2011 kehtinud määrust uuendada ning kaasajastada ja tugevdada õigusnorme. Järgnevalt edastab TTJA määruse kohta omapoolsed tähelepanekud ning kommentaarid. 1. Miinimumnõuded järelevalveasutusele ja lisanduvad ülesanded  Järelevalve kontrollide ja inimressursi miinimumid Määruse eelnõu lk 92 artikkel 73 (mh lk 11, 15, 29 – P 78) kohaselt on Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, sätestades kontrollide miinimumarvu, mida iga liikmesriigi turujärelevalveasutused peavad tegema konkreetsete toodete puhul, mis on hõlmatud ühtlustatud tehniliste kirjeldustega või seoses erinõuetega. Delegeeritud õigusaktides võib vajaduse korral täpsustada nõutavate kontrollide olemust ja kasutatavaid meetodeid. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, kehtestades liikmesriikide poolt käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve jaoks kasutatavad minimaalsed inimressursid. Antud artikli rakendatavate miinimumide põhjenduseks on toodud järelevalve kontrollide tõhusa läbiviimise vajaduse määruse jõustamiseks. TTJA ei saa nõustuda Komisjoni poolse ettepanekuga sätestada eelpool nimetatud miinimumid nii järelevalve kontrollide arvu kui ka inimressursi osas. Järelevalve kontrollide arv sõltub nii liikmesriigi kui ka selle turu suurusest, mis Eesti puhul on väga väike. Samuti on turujärelevalve ehitustoodete valdkonnas TTJA pädevuses, kuhu koonduvad ka mitmed teised valdkonnad, mille üle järelevalvet teostatakse ning tihti ühe ja sama isiku poolt. Ehitustooted on kindlasti oma riskidega valdkond, kuid ei saa öelda, et see valdkond oleks ohtlikum kui mõni teine reguleeritud valdkond (nt kemikaalide valdkond). Näiteks võib tuua mootorsõidukite raammääruse 2018/858, mille vastuvõtmisele eelnes sarnane Komisjoni poolne ettepanek nagu antud hetkel ehitustoodete valdkonnas (Komisjon soovis samuti reguleerida teostatavate kontrollide arvu jms). Mootorsõidukite raammääruse 2018/858 vastuvõtmisega aga selliseid miinimume sätestada ei suudetud, kuivõrd liikmesriikide vastumeelsus oli niivõrd suur, mille tagajärjel pidi Komisjon loobuma sellistest ettepanekutest. Turujärelevalve valdkonnas võib näiteks tuua mitmeid teisi valdkondasid, kus on samamoodi kõrgendatud oht ja risk, kuid sellegipoolest ei ole nendes valdkondades järelevalve kontrolle ja Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 inimressursse Komisjoni poolt reguleeritud, sest selle sugune õigus peab Euroopa Liidus jääma iga liikmesriigi enda otsustada. Eestis teostab turujärelevalveasutus järelevalvet vastavalt ohuprognoosile, mille koostamise kohustus tuleneb siseriiklikkust õigusaktist (korrakaitseseadusest) ning mida koostatakse iga-aastaselt. Ohuprognoos põhineb mh valdkondade, turu suuruse ja turujärelevalve tulemuste analüüsil. Komisjon soovib antud ettepanekuga reguleerida mitte ainult teostatava järelevalve mahtu, vaid ka selle metoodikat. Selline lähenemine ei jäta liikmesriigile just väga palju võimalust ise hinnata oma turgu ning selles toimuvat. Selline lähenemine ei ole kindlasti ka ettevõtjasõbralik lähenemine. Tõhusa järelevalve teostamisel peab looma kontakti ning suhtlust ka ettevõtjatega, kuid seades niivõrd ranged piirangud (miinimumnõuded) ei anna turujärelevalveasutusele see just erilist võimalust ettevõtjatega kahepoolse suhtluskanali avamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks valdkonna parendamiseks/arendamiseks.  Ehitustoodete kontaktpunkt Määruse eelnõu lk 96 artikkel 79 (mh lk 15, 30 – P 81) kohaselt toetavad liikmesriigid ettevõtjaid ehitustoodete kontaktpunktide kaudu. Liikmesriigid määravad ja peavad üleval oma territooriumil vähemalt ühe ehitustoodete kontaktpunkti ning tagavad, et nende ehitustoodete kontaktpunktidel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad volitused ja piisavad ressursid ning vähemalt üks täistööajaga ekvivalent liikmesriigi kohta. Antud sätte sõnastust lugedes jääb mulje, et Komisjon ei ole arvestanud liikmesriigi ja selle turu suurusega ning asjaolu, et mõnes liikmesriigis on üks asutus mitme valdkonna kontaktpunkt (ning tihti on kontaktpunkti ülesannete täitjaks üks töötaja). Eesti turgu ja suurust arvestades ei ole mõistlik määrata üks täistööajaga kontaktpunkt (ainult ehitustoodete valdkonnas).  Teavitava asutusega seotud nõuded Määruse eelnõu lk 78 artikkel 49 punkt 6 kohaselt peab teavitaval asutusel olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid ja piisav rahastamine. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse täistööajaga ekvivalentide minimaalne arv, mida peetakse piisavaks teavitatud asutuste nõuetekohaseks järelevalveks, vajaduse korral seoses konkreetsete vastavushindamis ülesannetega. Sarnaselt eelnevatele kirjeldatud punktidele (miinimumnõuetest) on ka siinkohal TTJA arvamusel, et Komisjon peab arvesse võtma liikmesriigi ja selle turu suurust.  Trahvid Määruse eelnõu lk 33 P 98 kohaselt määruse järgimise kõrge taseme tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid rikkumiste korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende reeglite jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nende eesmärkide ja ühtlustatud karistuste tagamiseks tuleks Komisjonile anda õigus kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud õigusaktidega karistuste miinimumsumma. Trahvide miinimumsumma määramisel tuleb arvesse võtta konkreetse liikmesriigi õigusruumis kehtivate trahvide miinimumide keskmisega. Komisjoni poolt määratud miinimum võib olla liikmesriigi teistes valdkondades olevate trahvide keskmisest suurem, mis tekitab antud liikmesriigis aga vastuolu ning rahulolematust valdkonna ettevõtjate seas. Sellise situatsiooni tekitamine on ebavõrdne ettevõtjate kohtlemine võrreldes teistes valdkondades olevate ettevõtetega ning selliselt viiakse liikmesriigis olev õigusruum tasakaalust välja.  Täitmisteenuse pakkujate, maaklerite, veebiturgude, veebimüüjate kohustus, veebipoodides ja veebiotsingumootorites 2 (6) Määruse eelnõu lk 64 artikkel 27 p 2a kohaselt täitmisteenuse pakkuja, veebimüüja või maakler kuvab klientidele nähtaval viisil, enne kui nad on müügilepinguga seotud, sealhulgas kaugmüügi puhul, teabe, mis märgistatakse vastavalt käesolevale määrusele või ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele. Antud sättest ei selgu, milline artiklis 27 viidatud märgistus olema hakkab. Kas tegemist on täiesti uue märgistuse nõudega? Kas seda tuleb käsitleda uue nõude ja kohustusena ettevõtja suhtes?  Muudetud toimivusdeklaratsioon kasutatud, ümbertöödeldud ja üleliigsete toodete kohta Määruse eelnõu lk 50 artikkel 12 p 3 kohaselt kehtestavad liikmesriigid nõuded demonteerijatele ja väljastatavale sertifikaadile. Mida sellise muudatusega parendada soovitakse ning mis on sellise ettepaneku eesmärk? Millisel kujul näeb Komisjon ette selliste protseduuride läbiviimise ja korraldamise (kas kutsetunnistuste süsteemi kaudu)? Kui selliseks protseduuriks on mõeldud rakendada kutsetunnistuste süsteemi, siis ka siinkohal kasvab halduskoormus, inimressursi ja rahastuse vajadus. Kas antud sätte puhul ei oleks alternatiivina mõeldav toote kasutusvaldkonna ülevaatamine ja hindamine või juba olemasoleva toote toimivusdeklaratsiooni uuesti koostamine sama asutuse poolt, kes selle välja andis?  Ringmajanduse tegevuskava Määruse eelnõu lk 22 punkt 25 kohaselt ringmajanduse tegevuskava põhielementi, ringmajandust saab edendada kohustuslike tagatisraha-tagastussüsteemide ja kasutamata toodete tagasivõtmise kohustusega. Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada selliseid meetmeid võtta. Sellise süsteemi loomine eeldab ka selle haldamist ning ka pideva järelevalve teostamist, mis omakorda suurendab halduskoormust. Mida konkreetsemalt on mõeldud tagatisraha- tagastussüsteemi puhul? Kas kasutamata toodete tagasivõtmise kohustus rakenduks ettevõtjale juhul kui inimene on soetanud ehitustooteid, millest osa on alles jäänud ning inimene otsustab selle tagastada? Punktis 1 kirjeldatud kõiki sätete kohaseid ülesandeid täidab TTJA. Eelnõud lugedes on näha, et tööülesandeid tuleb juurde ning seetõttu on oluline teada, mitu töökohta ametile tuleb ning kes neid rahastama hakkab. Mitmed uued muudatused eeldavad ka täiendavat järelevalvet ning järelevalves kasutatavate vahendite arendamist, mis kõik aga eeldavad rahalisi vahendeid. Kas Komisjon on ettenäinud kas ja kuidas toimub selliste muudatuste rahastamine? 2. Täiendavad süsteemid ja andmebaasid  Ehitustoodete andmebaas või süsteem Määruse eelnõu lk 95 artikkel 78 kohaselt on Komisjonil õigus täiendada määrust delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 87, luues liidu ehitustoodete andmebaasi või süsteemi, mis tugineb võimalikult suurel määral määrusega kehtestatud digitaaltoote passile. Mis on sellise andmebaasi/süsteemi loomise eesmärk ning mis probleemi püütakse sellise andmebaasi loomisega lahendada? Kas nimetatud andmebaas/süsteem oleks kohustuslik kõikidele tootjatele? Milliseid dokumente sellesse andmebaasi peaks tootja kohustuslikus vormis esitama? Antud koormuse tõusuga tootjale võib tõsta ka ehitustoodete hinnad, mis on viimaste aastate jooksul olnud tõusutrendis ning langust näha ei ole. Kas sellise andmebaasi kasutuselevõtt ja 3 (6) kasutamine on läbianalüüsitud ning hinnatud on kõikide osapoolte kulud ja koormused? Kes teostab järelevalvet selle üle kui tootja ei sisesta vajalikke ja/või nõutud dokumente toote kohta andmebaasi ning mis on sellise kohustuse rikkumise või mittetäitmise meetmed ning karistusnormid?  Infosüsteemid ühtlustatud otsuste tegemiseks Määruse eelnõu lk 94 artikkel 77 (sh lk 15) kohaselt Komisjon loob ja haldab teabe- ja kommunikatsioonisüsteemi teabe kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks struktureeritud kujul küsimustes, mis on seotud määruses või selle alusel sätestatud reeglite tõlgendamise või kohaldamisega, eesmärgiga nende reeglite ühtlustatud kohaldamise tagamine. Komisjon võib rakendusotsusega anda juurdepääsu kolmandate riikide ametiasutustele, kes kohaldavad määrust vabatahtlikult või kellel on määrusega sarnased ehitustoodete reguleerivad süsteemid. Mis eesmärki selline süsteem täitma hakkaks ning milliseid otsuseid sinna sisestama hakatakse (palume detailsemat kirjeldust)? Kas süsteemi hakatakse sisestama liikmesriikide poolt juba vastuvõetud otsuseid või eelotsuseid (juhul kui eelotsuseid menetluse raames, siis see venitab menetlusaega liiga pikaks)? Millist teabe- ja kommunikatsioonisüsteemi on siinkohal mõeldud? Kas selle tarbeks luuakse täiesti uus süsteem või plaanitakse kasutada ICSMS süsteemi, mis on juba paljudel liikmesriikidel kasutusele võetud? Kui plaanitakse luua täiesti uus süsteem, siis millistel kaalutlustel ja põhjustel on ICSMS süsteem kõrvale jäetud? Kas selline mitme süsteemi pidamine, haldamine ja rahastamine on õigustatud? Sellisel hulgal süsteemide kasutamine ja haldamine on suure halduskoormusega ka ametiasutustele. Ilma süsteemide integreerimisvõimaluseta juba olemasolevatesse süsteemidesse tekitab uute süsteemide kasutamise nõue liigset halduskoormust ning ei pruugi täita oma eesmärki.  Kaebuste portaal Määruse lk 89 artikkel 68 kohaselt loob Komisjon süsteemi, mis võimaldab igal füüsilisel või juriidilisel isikul jagada (esitada) kaebusi või aruandeid, mis on seotud määruse võimalike rikkumistega. Kui Komisjon peab kaebust või aruannet asjakohaseks ja põhjendatuks, määrab ta selle turujärelevalveasutusele, et see võtaks järelmeetmeid asjaomase füüsilise või juriidilise isikuga kooskõlas määruse (EÜ) nr EL) 2019/1020. Praegusel hetkel on TTJA-le võimalik kaebust esitada nii era kui ka juriidilisel isikul. Muuhulgas on igas liikmesriigis olemas ka EL tarbija nõustamiskeskus ehk ECC võrgustik (Eestis TTJA juures tegutsev keskus), mille kaudu saab samuti kaebust esitada. ECC-keskused lahendavad kaebusi, mis puudutavad teises EL liikmesriigis asuvaid kauplejaid ehk piiriüleste tehingutega seotud Euroopa Liidu siseseid tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi. Kõige kiirem ja efektiivsem viis inimese kaebust lahendada on lahendada seda temale kõige lähemal asuva asutuse kaudu (lisaks on inimesel võimalik pöörduda ka Euroopa Kohtu poole). Antud sätte puhul ei näe me vajadust veel ühe lisasüsteemi loomiseks, et suurendada bürokraatiat ja halduskoormust. Lisaks ei ole hästi aru saada, kas kaebus esitatakse alguses Komisjonile, kes hindab selle asjakohasust ning edastab liikmesriigile lahendamiseks või milliselt on mõeldud seda süsteemi/protseduuri lahendada? Kui seda on mõeldud lahendada selliselt, et kaebus laekub alguses Komisjonile (kes omakorda edastab selle liikmesriigile), siis tekib kahtlus, kas isikud hakkavad üldse sellist süsteemi kasutama kui nad teavad, et neil on tegelikult efektiivsem ja kiirem oma kaebus esitada otse liikmesriigi ametkonnale. Sellise süsteemi inimestele tutvustamine (reklaamimine), loomine, haldamine jms on väga suuremahuline projekt, mis vajab lisaks inimressursile ka rahalisi vahendeid. Selle asemel, et luua veel ühte Komisjoni juures olevat 4 (6) süsteemi, mida tavakodanik ei pruugi kunagi kasutamagi hakata, võiks sellele kuluvad vahendid rakendada mõne muu vajaliku protsessi toetamiseks või arendamiseks.  Interneti- ja muu kaugmüük Määruse eelnõu lk 69 artikkel 32 punkt 2 (mh lk 26 P 57) kohaselt määravad liikmesriigid ühe tsentraliseeritud turujärelevalveasutuse, kes vastutab väljaspool liitu asuvate ettevõtjate poolt nende territooriumil internetis ja muude kaugmüügimeetodite kaudu klientidele pakutavate toodete tuvastamise eest. Määruse 2019/1020 lk 7 punkt 41 kohaselt Eelkõige digitaalses keskkonnas peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik kõrvaldada kiiresti ja tulemuslikult nõuetele mittevastavus, eelkõige juhul, kui toodet müüv ettevõtja varjab oma isikut või muudab õigusaktide täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema kolmandas riigis. Kui nõuetele mittevastavusest tekib lõppkasutajatele tõsise ja korvamatu kahju risk, siis peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik võtta meetmeid, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne ning kui kõnealuse kahju vältimiseks või leevendamiseks pole muid võimalusi, sealhulgas nõuda vajaduse korral sisu eemaldamist veebiliidesest või hoiatuse kuvamist. Kui seda nõudmist ei täideta, peaks asjaomasel asutusel olema õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid veebiliidesesse pääsemist. Neid meetmeid tuleks võtta vastavalt direktiivis 2000/31/EÜ (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) sätestatud põhimõtetele. Kas määrus 2019/1020 ei kata käesoleva määruse artiklis 32 punktis 2 sätestatud vajadust? Juhul kui ei kata, siis kuidas konkreetsemalt näeb Komisjon ette liikmesriigi poolt selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtete menetlusi ja vastu võetavate meetmete rakendamist (kui ettevõte ei ole koostööaldis, ettevõttega ei saa kontakti jne)? Milliseid meetmeid liikmesriik sellisel juhul rakendada saaks? Sellise nõude esitamine tõstab liikmesriigi halduskoormust ning tekib täiendav vajadus inimressursi järgi. Lisaks, kui soovitakse järelevalvet tõhustada nt luues tehisintellekt, mis võiks koormuseid vähendada, siis kes ja millistest vahenditest aitaks sellise intellekti loomisega kaasnevaid kulusid katta? Samuti tähendaks sellise nõude sätestamine ka võimalike (uute) süsteemide loomist/arendamist või olemasolevate süsteemide liidestamist, mis omakorda eeldab samuti rahaliste vahendite olemasolu. Punktis 2 kirjeldatud nõudeid ja nendest tulenevaid ülesandeid peaks täitma enamuses TTJA (olles kontaktpunkt, teavitav asutus ja/või pädev turujärelevalveasutus). Kui palju on mõeldud inimressursi suurenemisele ning rahaliste vahenditele nendes punktides? Täiendavalt soovime lisada, et uue määruse rakendamise ajaks on vaja ressursse, et koolitada ja teavitada tootjaid ning muid osapooli, millega kaasneb samuti ka rahaline kulu. Uue määruse eelnõu sõnastusega lisandub ehitustoodete valdkonda väga palju bürokraatiat erinevate nõuete kujul, mis aga ei ole lõpuni selged, kuna nõuete süsteeme pole veel loodud. Pole selgelt aru saada, kas Komisjon on analüüsinud kõikide osapoolte (haldus)koormust, inimressursi tõusu ja rahaliste vahendite vajadust. Määruse eelnõu lehekülje 11 punkti 4 kohaselt on näha, et Komisjon on enda inimressursse analüüsinud (personalivajaduse suurenemine 7 täistööaja ekvivalendini) ning määruse lisadega esitanud ka sellekohase arvutuskäigu inimressursile kuluvate rahaliste vahendite kohta. 5 (6) TTJA mõistab rohepöördega kaasnevate vajalike meetodite väljatöötamise vajadust ning eesmärke, kuid kindlasti on võimalik neid saavutada ka vähema bürokraatiaga sh vähema arvu süsteemide jt nõuete rakendamisega. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid probleeme sellise määruse eelnõuga lahendada soovitakse. Palume selgitust, milliseid probleeme on Komisjon antud valdkonna järelevalves tuvastanud, kuidas sellisele järeldusele on jõutud ning kas on kaalutud alternatiivseid lahendusi. TTJA ei poolda ega toeta niivõrd rohkete ja erinevate süsteemide kasutuselevõttu, mis pigem lisavad osapooltele halduskoormust juurde, kuid saadav kasu on küsitav. Lisaks on TTJA arvamusel, et liikmesriigil peab jääma õigus oma õigusruumis ja turujärelevalve valdkonnas ise võtta vastu otsuseid vajalike ressursside, kontrolli mahtude jms osas. Komisjoni roll peab olema koordineeriv, mitte aga ülemäära reguleeriv, mis ei jäta liikmesriigile õigust oma õigusruumis ja vastavalt oma turule toimetada. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 67 lõigu 1 kohaselt Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Antud määruse eelnõu aga ei arvesta liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ning ka turumajandust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Baljutis-Kütt tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt 6201712 [email protected] 6 (6)