Eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

Justiitsministeerium Meie 29.04.2022 nr 1.2-2/64-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalkaitseministri määruste eelnõude esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruste „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ ja „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ eelnõud. Eelnõude ja seletuskirjadega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume tagasiside esitada 13. maiks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõu 2. Määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõu seletuskiri 3. Määruse „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ eelnõu 4. Määruse „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Rahvusringhääling Eesti Meediaettevõtete Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Filmi Instituut Eesti Kirjastuste Liit Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Tallinna Keskraamatukogu Eesti E-kaubanduse Liit MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Autoettevõtjate Liit Eesti Liinirongid AS Eesti Raudtee AS T Grupp AS Eesti Taksoettevõtjate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Lennujaam Tallinna Sadam Saarte Liinid AS Eesti Sadamate Liit MTÜ AS Ühisteenused Transpordiamet ITS Estonia transpordi innovatsiooni koostöövõrgustik Ridango AS Eesti Post AS Cleveron AS Itella Estonia OÜ DPD Eesti AS Coop Eesti Keskühistu DHL Estonia AS Eesti Pangaliit Finance Estonia MTÜ Finantsinspektsioon Swedbank AS MTÜ-le Lastekaitse Liit Õiguskantsler MTÜ Ligipääsetavuse Foorum SA Eesti Inimõiguste Keskus TS Laevad OÜ AS Kihnu Veeteed Tuule Liinid OÜ Meelis Joost 626 9702 [email protected]  Sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta1 (edaspidi ka direktiiv või ligipääsetavuse direktiiv) nõuetega ühtlustatakse teatud toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud regulatsiooni siseturul. Direktiiv võetakse suures osas Eesti õigusesse üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega (LiPS), mis on praegu Riigikogu menetluses (511 SE). LiPS-iga ei hõlmata valdavat osa direktiivi lisades sätestatud nõuetest. Käesoleva määrusega võetakse Eesti õigusesse üle toodetele ja teenustele kohalduvad direktiivi I ja V lisas sätestatud funktsionaalsed nõuded, millest ettevõtja peab lähtuma toote või teenuse ja selle kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel. Tegemist on uue rakendusakti terviktekstiga. Määruses on sätestatud see, milliseid funktsioone peab toode või teenus täitma, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi innovatsioonile. Funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete aluseeldus on see, et tarbijale tuleb pakkuda alternatiive. Teisisõnu peavad toode ja teenus ning nende kohta antav teave olema tarbijale hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM), Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM), Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) esindajad. Seletuskirja autorid on SoMi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Meelis Joost (626 9702, [email protected]), Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures tegutsev sotsiaalala erialadiplomaat Kati Keel (+32 2227 3929, [email protected]), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (625 6391, [email protected]), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere (715 3419, [email protected]), MKMi sideosakonna nõunik Elena Reilent (639 7666, [email protected]), MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan (6 397 664; [email protected]), RaMi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), SiMi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas (612 5034, kadi.luht- [email protected] ), KuMi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (628 2223, [email protected]), KuMi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla (628 2338, [email protected]) ja KuMi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (628 2225, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoMi õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostöös teiste seletuskirja autoritega koostanud SoMi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (teenistussuhe peatatud) ja SoMi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9732, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud RaMi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1 ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115. 1.3. Märkused Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega võetakse üle ligipääsetavuse direktiivi I ja V lisas olevad nõuded. Määrus on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs muu hulgas teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele. Määrus on seotud Riigikogu menetluses oleva LiPS-i eelnõuga (511 SE), kuivõrd määrus antakse LiPS § 4 lõike 4 alusel. Määrus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021–2023, mille kohaselt parandatakse elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.2 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus on jaotatud kuueks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Üldised ligipääsetavusnõuded“ 3. peatükk „Tootepõhised erinõuded“ 4. peatükk „Teenusepõhised erinõuded“ 5. peatükk „Funktsionaalse toimivuse kriteeriumid“ 6. peatükk „Rakendussätted“ Üldsätted ja üldised ligipääsetavusnõuded on määruses sätestatud eespool, sest need nõuded kehtivad ühtviisi kõigile määruse kohaldamisalas olevatele toodetele ja teenustele ning nende kohta antava teabe andmisele. Seejärel on nii toodete kui teenuste puhul eraldi sätestatud üldnõuetele lisanduvad sektoripõhised erinõuded. Viimases peatükis sätestatakse alternatiivsed nõuded, mis kohalduvad siis, kui eelnevalt sätestatu ligipääsetavust piisavalt ei taga. See saab juhtuda tehnoloogia arengu käigus. Seega tuleb 5. peatükis sätestatut rakendada olukorras, kus varasemates peatükkides sätestatut rakendada ei saa või ei täida nende rakendamine enam määruse eesmärki. Määrus on koostatud seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega, millega võetakse üle ligipääsetavuse direktiiv. Määrusega võetakse üle direktiivi I ja V lisa. Direktiivi II lisa sisaldab soovituslikke näiteid direktiivi I lisa ligipääsetavusnõuete järgmiseks. Direktiivi II lisa näiteid on kasutatud ka määruses sätestatud nõuete selgitamisel. Määruse 1. peatükis sätestatakse kohaldamisala ja terminid. Terminid on defineeritud põhjusel, et neid ei ole tänaseni õiguslikult defineeritud, ent neid mainitakse määruses läbivalt. Paragrahvis 1 sätestatakse kohaldamisala. Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse, et määruse nõudeid kohaldatakse LiPS-i kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ja teenustele ning nende kohta antavale teabele. 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023, p 5.20. Kättesaadav Vabariigi Valitsuse veebilehelt: https://valitsus.ee/media/3803/download.  3 Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse kohaldamisala täpsustus teenuse puhul. Täpsustuse järgi tuleb määruse nõudeid kohaldada teenusele ka siis, kui teenust osutatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu. Paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatakse riigihangete kohaldamisalasse jäämise ulatus. Kohaldamisalasse jääb vaid selline riigihange, mille ese kuulub LiPS-i kohaldamisalasse ning mille kavandatav kasutaja on füüsiline isik. Ühtlasi on sätestatud, et nõudeid tuleb arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel. Riigihanke seaduse § 88 lõikes 8 sätestatakse üldiselt, et tehnilise kirjelduse koostamisel tuleb võtta arvesse puudega inimeste võimalikke kasutusvajadusi. Viidatu kannab eesmärki muuta hankelepingu ese kasutatavaks kõigile. Käesoleva määruse nõuded on üldisest nõudest täpsemad, sätestades konkreetselt nõuded, millest tuleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel ligipääsetavuse tagamiseks lähtuda (§-d 15 ja 23). Nõuded kohalduvad vaid sellisele riigihanke objektiks olevale tootele ja teenusele, mis kuulub LiPS-i kohaldamisalasse ning mille kavandatav kasutaja on füüsiline isik. Paragrahvi 1 lõikes 4 sätestatakse kohaldamisala välistus, mille kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid iseteenindusterminali pakendil olevale teabele toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta ning selle kohta veebist leitavale teabele. Välistus sätestamisel on lähtutud direktiivi I lisa II jaos sätestatust. Toodete ligipääsetavaks muutmise nõuete eesmärk on see, et puudega tarbijad saaksid tooteid iseseisvalt kõrvalise abita kasutada. Iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad, kui neid kasutatakse teenuste osutamisel. See tähendab, et iseteenindusterminalide paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamisega tegeleb ettevõtjast teenusepakkuja, mitte tarbija. Seega puudub vajadus kohaldada ligipääsetavusnõudeid iseteenindusterminali pakendil olevale teabele. Paragrahvis 2 sätestatakse järjestikjuhtimise, kasutajaliidese ja kasutajaliidese komponendi terminid. Termin järjestikjuhtimine tähendab, et toodet on võimalik navigeerida ette määratud järjekorras, kasutades kasutajaliidest, nt võimaldades kasutajal teha järjestikuseid klahvivajutusi, mis vajaks tavaliselt mitut samaaegset klahvivajutust. Seesugust alternatiivi peenmotoorsele juhtimisele võib vajada kasutaja, kellel on piiratud liikumisvõime, sh probleemid hoidmise, haaramise, haarde vabastamisega hiire, klaviatuuri jmt kasutamisel. Abiks on ka toetavad riistvara kohandused (nt laiendatud klaviatuurid piiratud peenmotoorika kontrolliga kasutajale või mini-klaviatuurid kasutajale, kellel on peenmotoorika üle kontroll, kuid piiratud liigutamisulatus) ning tarkvaraprogrammid (nt Sticky Keys ehk kleepuvate klahvide funktsioon). Terminid kasutajaliides ja kasutajaliidese komponent on defineeritud vastavalt standardile ETSI EN 301 5493. Kasutajaliidese komponent võib olla interaktiivne või mitte. Kasutajaliidese üksust tuleb siin mõista olemina (entiteet). Paragrahvis 3 sätestatakse ligipääsetavuselemendi termin. Ligipääsetavuselement on teatud tootele või teenusele või selle kohta antavale teabele juurdepääsu võimaldav osa, omadus või tunnusjoon, näiteks sularahaautomaadile lisatud kõrvaklappide kasutamise võimalus koos tehnilise lahendusega, mis võimaldab pimedal inimesel kasutada sularahaautomaati iseseisvalt, samal ajal säilitades isikuandmete kaitse. Paragrahvis 4 sätestatakse reaalajas teksti termin. 3 EN 301 549 V3.1.2 (2021-03) „Accessibility requirements for ICT products and services“ ja selles viidatud standardid: ISO 9241-110:2006 „Ergonomics of human-system interaction -- Part 110: Dialogue principles“; ISO 9241-171:2008: „Ergonomics of human-system interaction-Part 171: Guidance on software accessibility“.  4 Termin reaalajas tekst on defineeritud vastavalt direktiivi artiklis 3 kasutatud definitsioonile. Reaalajas teksti on vastuvõtjal võimalik kohe lugeda, ootamata, kuni saatja on oma lause või sõnumi koostamise lõpetanud. See võimaldab kurtidel teksti vestluslikult kasutada, umbes nii, nagu kuulev inimene saab kuulata kedagi tegelikus ajas rääkimas. Paragrahvis 5 sätestatakse tugiteenuse ja tugitehnoloogia terminid. Tugiteenus on kasutajatoe, kõnekeskuse, tehnilise toe, edastus- või koolitusteenus, mille eesmärk on toetada toote ja teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks muutmist, näiteks kasutajasõbralikkuse tuvastamiseks sihtrühma esindajate poolt korraldatav koolitus (nt iseteenindusterminali kasutamiseks). Termin tugitehnoloogia on defineeritud vastavalt direktiivi artiklis 3 kasutatud definitsioonile. Tugitehnoloogia võib olla nii madaltehnoloogiline kui kõrgtehnoloogiline (nt eriotstarbeline arvuti). See võib olla riistvara (nt protees, paigaldussüsteem, positsioneerimisseade, ratastool, jalutaja, traksid, elektritõstuk, pliiatsihoidja), arvutiriistavara (nt spetsiaalne lüliti, spetsiaalne klaviatuur, osutusseadmed, punktkirjaekraan), arvutitarkvara (nt ekraanilugeja, suhtlusprogramm, ekraani suurendustarkvara), samuti võib see olla kaasav või spetsiaalne õppematerjal või õppekava, abitehnoloogia või selle tarkvara. Tugitehnoloogia aitab inimesi, kellel on raskusi rääkimise, kirjutamise, mäletamise, osutamise, nägemise, kuulmise, õppimise, kõndimise ja paljude muude funktsioonidega. Erinevad puuded nõuavad erinevaid tugitehnoloogiaid. Tugitehnoloogiaks saab pidada ka selliseid eraldi süsteeme (mis tahes kaasatud abitehnoloogiaga), mida info- ja sidetehnoloogia (edaspidi IKT) otseselt küll ei toeta, kuid mida saab juhtida võrgu kaudu ühendatud süsteemi või muu kaugühenduse kaudu. Määruse 2. peatükis sätestatakse nõuded toote või teenuse kohta teabe esitamisele, toote funktsionaalsusele, kasutajaliidesele ja toote pakendile ning teenuse osutamisele. Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded tootega seotud teabe esitamisele. Paragrahvi 6 lõigetes 1–3 sätestatakse, et toote toimimise, kasutamise ja ligipääsetavuselementide kohta antav teave võib olla esitatud toote sees või selle peal või sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või leitav muul viisil, nt veebilehelt. Täpsemalt on välja toodud, milliseid teabe elemente silmas peetakse – teave toote kasutamise kohta ning selle kohta, kuidas neid funktsioone aktiveerida ja kuivõrd koostalitlusvõimelised on need funktsioonid abistavate tugitehnoloogiatega. Mõte on selles, et teave peab olema avalikult ligipääsetav. Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatakse nõuded tootele (kas toote sisse või selle peale) märgitud teabele, mis hõlmab muu hulgas infot märgistuse, kasutusjuhiste ja hoiatuste kohta. Nõuded puudutavad teabe esitamise viise (direktiivi I lisa I jao p 1). Paragrahvi 6 lõike 4 punktis 1 sätestatakse, et teave peab olema tehtud hoomatavaks rohkem kui ühe meeleelundi kaudu (visuaalselt, auditiivselt, taktiilselt jne). See tähendab, et kui teave on esitatud viisil, mis eeldab konkreetse meele funktsioneerimist, näiteks nägemisvõimet (nt kui teave on esitatud paberil kirjalikult), tuleb sama teave esitada lisaks ka viisil, mis selle meele (nägemisvõime) funktsioneerimist ei eelda (nt teave on esitatud taktiilselt ehk kombatavalt või kirjalik teave on tehtud kättesaadavaks veebilehelt abivahendite kaudu). Teabe esitamine ei pea siiski piirduma üksnes kahe meeleelundiga. Oluline on, et teave oleks tehtud kättesaadavaks eeldatava kasutaja vajadusi arvestades kasutajale tajutaval viisil, sh abivahendeid kasutades. Paragrahvi 6 lõike 4 punktis 2 sätestatakse, et teave esitatakse arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil. Arusaadaval viisil on esitatud selline teave, mis on jälgitav (lihtsas keeles, väldib võimalikult palju žargooni ja kasutab võimalikult vähe lühendeid) ja ennustatav (teabe osad esitatakse loogilises järjestuses ja on loogilise paiknevusega). Tajutaval viisil on esitatud selline teave, mis on rohkem kui ühe meeleelundi kaudu hoomatav, kusjuures teabe sisu ei kaota kohandamisel konteksti. Kohandatavus tähendab, et tuleks luua sisu, mida saab teavet või struktuursust kaotamata eri viisidel (nt lihtsama küljenduse abil) esitada. Teabe erinevad osad peavad olema  5 üksteisest eristatavad (nt pimedal ja vaegnägijal on lugemise asemel võimalik teavet kuulata või taktiilselt kombata; kurtidel ja vaegkuuljatel on auditiivse teabe saamiseks võimalik kuulamise asemel teavet lugeda). Paragrahvi 6 lõike 4 punktis 3 sätestatakse, et trükikirja omaduste valikul peab teave arvestama eeldatavaid kasutaja vajadusi. Seega tuleb tekstilise teabe edasiandmisel arvestada vaegnägijast kasutaja vajadusi. Kiri peab olema piisavalt kontrastne, piisava suurusega (s.o kirjakraadiga) ning tähe-, rea- ja lõiguvahega, kusjuures oluline on kasutada võimalikult arusaadavat kirjatüüpi (ingl k font) ja vältida ilukirja meenutavaid kirjatüüpe. Kus võimalik, peavad tähe-, rea- ja lõiguvahed olema kohandatavad. Paragrahvi 6 lõikes 5 sätestatakse nõuded toote kohta veebilehelt või muul viisil leitavale teabele, mis hõlmab muu hulgas infot paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta. Nõuded puudutavad teabe esitamise viise ning hõlmavad ka eelmises lõikes sätestatud nõudeid (direktiivi I lisa II jao punkt b). Paragrahvi 6 lõike 5 punktis 1 sätestatakse, et teave peab olema esitatud tekstiformaadis, mida saab kasutada eri viisidel kasutatava ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel. Tekstile alternatiivide pakkumine on peamine viis, et muuta informatsioon kättesaadavaks erinevate meeleelundite kaudu (nt visuaalselt, auditiivselt või taktiilselt) vastavalt kasutaja erivajadusele, näiteks saab nägemispuudega inimene esitatud teksti alternatiivina punktkirjamasinat kasutades punktkirjas kombata või kuulata, kasutades ekraanilugejat. Paragrahvi 6 lõike 5 punktis 2 sätestatakse, et mittetekstilisele sisule tuleb esitada alternatiivne sisu. Nõude eesmärk on tagada mittetekstilisele sisule (pilt, video, animatsioon vms) tekstiline alternatiiv, et seda saaks kasutajate vajadustest lähtuvalt muuta, näiteks suureks kirjafondiks, punktkirjaks, kõneks, sümboliteks või lihtsustatud keeleks, mida puudega inimesed saaksid kasutada alternatiivse infoallikana. Paragrahvi 6 lõike 5 punktis 3 sätestatakse, et lisaks lõike esimeses kahes punktis sätestatud nõuetele kohaldatakse toote kohta veebilehelt või muul viisil leitavale teabele ka § 6 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Paragrahvi 6 lõikes 6 sätestatakse nõuded tootega kaasas olevas kasutusjuhendis märgitud teabele ja ka veebilehelt leitavale teabele, mis hõlmab infot toote ligipääsetavusfunktsioonide, toote märgistuse, kasutamise ja hoiatuste kohta (direktiivi I lisa I jao p 1). Nõuded puudutavad teabe sisu ja esitamise viise, hõlmates ka kahes eelmises lõikes sätestatud nõudeid. Paragrahvi 6 lõike 6 punktis 1 sätestatakse, et teave peab sisaldama toote kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust. Kirjeldus esitatakse määruse §-s 7 sätestatud nõudeid arvestades. Eraldi tuleb välja tuua info, kas tootel on määruse §-s 7 sätestatud asjakohased omadused. Paragrahvi 6 lõike 6 punktis 2 sätestatakse, et teave peab sisaldama abivahenditega liidestatava tark- ja riistvara kirjeldust, millele tuleb lisada tootega katsetatud abivahendite loetelu. Näiteks, arvutile lisatakse teave, kas ja kuidas saab arvutit liidestada Braille’ kirja klaviatuuriga, jalaga juhitava hiire- või klaviatuurisüsteemiga, samuti lisatakse loetelu, millist ekraanilugemise rakendust või muud eriotstarbelist tarkvara on kindlasti võimalik arvutisüsteemiga ühendada. Paragrahvi 6 lõike 6 punktis 3 sätestatakse, et tootega kaasas olev kasutusjuhend või veebilehelt leitav juhend toote ligipääsetavusfunktsioonide ning toote märgistuse, kasutamise ja hoiatuste kohta peab vastama § 6 lõikes 4 tootel teabe esitamisele ning lõike 5 punktides 1 ja 2 veebilehel teabe esitamisele sätestatud nõuetele. Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded toote funktsionaalsusele ja kasutajaliidesele (direktiivi I lisa I jao p 2). Toote funktsioonid määravad selle, kuidas kasutaja toodet kasutada saab ning milliseid võimeid tal selleks vaja on. See tähendab sisuliselt seda, millist riistvara saab kasutada (nt hiir, puuteplaat, juhtkuul), kuidas sisendit tuleb anda (nt klikkides, lohistades, trükkides), kuidas sisu  6 kasutajale edastatakse (nt visuaalselt, auditiivselt), millised muud vahendid ja milliste muude seadmete ja rakendustega tarkvara saab ühildada, sh abistav riist- ja tarkvara. Kasutajaliidese all on silmas peetud eelkõige toote enda sees olevat operatsioonisüsteemi osa, mis muudab toote sellele seatud eesmärgil kasutatavaks, näiteks on kasutajaliidesteks arvuti operatsioonisüsteemide erinevad kihid, st ilma nende kasutajaliidesteta näeks kasutaja ainult musta ekraani, aga kasutajaliidese kihtidega (nt graafilise kasutajaliidese kihtidega) on kasutajal võimalik infot tajuda ja tegevusi teha. Seega ei ole toodet ja selle kasutajaliidest tihti võimalik eraldiseisvalt vaadelda. Kasutajaliidese funktsionaalsus tähendab siin seega ka seda, et toote funktsioonid sisaldavad (peavad sisaldama) mingisuguseid konkreetseid väljundeid, näiteks ei või põhjustada silmade valgustundlikkust (värvispekter on osa kasutajaliidesest) või peab võimaldama visuaalsete elementide tajumist muude meelte kaudu. Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse üldnõudena, et toode ja selle kasutajaliides peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis võimaldavad puudega inimese ligipääsu tootele ning seda tajuda, kasutada, mõista ja juhtida. Nõue tuleneb direktiivi I lisa I jao punktist 2. Paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatakse funktsionaalsuse nõuded, millele toode peab kindlasti vastama (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunktid i–n). Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et toote töörežiimid peavad olema kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korral. Sisuliselt on selle nõudega pandud paika, et toode peab olema opereeritav piisavalt madalalt või paiknema piisavalt madalal, et eeldatav kasutaja sellele füüsiliselt ligi pääseks, samuti ei või toodet olla füüsiliselt raske kasutada. Seega tuleb kasutajaliidese tööelementide paigutamisel võtta arvesse ratastooli kasutajate vajadusi, aga ka kasutajate erinevusi üldiselt. Kui toote kasutamine nõuab käsitsi toiminguid, tuleb kasutajale pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab toote funktsioone kasutada selliste alternatiivsete toimingute abil, mis käsitsi manipuleerimist ega käte jõudu ei vaja. See võib tähendada toote riistvaralist kohandamist (nt disainida tootele juurde juhtkuul, puuteplaat, juhtkang) ja ka tarkvaralist kohandamist, mis kohandab riistvara funktsioone (nt hääljuhtimine, klaviatuur ekraanil) või tehniliste abivahenditega (nt Braille’ klaviatuuriga või kuvariga) toote ühildusvõime parandamist. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatakse, et toode ei või põhjustada valgustundlikkushoogude vallandumist. Valgustundlikkushoogude all on siin silmas peetud mistahes füüsilisi reaktsioone (nt krambid või migreenihoog). Kui IKT pakub visuaalseid töörežiime, tuleb kasutajale pakkuda vähemalt ühte sellist töörežiimi, mis minimeerib valgustundlikkushoogude tekitamise potentsiaali, näiteks saab piirata pindala ja vilkumise sagedust. Muu hulgas loetakse, et füüsilisi reaktsioone võib esile kutsuda mistahes animatsioon või video, mis vilgub rohkem kui 3 korda sekundis. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et toode peab pakkuma kasutajale alternatiivi biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele. Ka biomeetrilise tuvastusmeetodi puhul suurendab erinevatel bioloogilistel omadustel põhinevate tuvastustunnuste kasutamine tõenäosust, et puudega kasutajal on olemas vähemalt üks määratud bioloogilistest omadustest (nt sõrmejäljed, silma võrkkesta muster, hääl, nägu). Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et toode peab olema funktsionaalselt järjepidev ning võimaldama suhtluseks aega piisavalt ja paindlikult. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 sätestatakse, et toote tark- ja riistvara peab võimaldama toote liidestamist tugitehnoloogiatega. Kui eeldatav kasutaja ei suuda kasutada standardset riist- ja tarkvara (nt kuvarit või klaviatuuri), peab ta saama kasutada abistavat riist- ja tarkvara, et suhelda tarkvaraga alternatiivsete meetodite kaudu. Näiteks, pime kasutaja peab saama kasutada ekraani lugemise tarkvara, mis muudab kõne tekstiks ja võimaldab seeläbi ekraanil näidatavat kuulata või kasutada heliväljundisse sisestatavaid kõrvaklappe, et saada iseteenindusterminalilt häälkäsklusi; motoorse piiranguga kasutaja peab saama klaviatuuri kasutamise asemel kasutada hääljuhtimistarkvaralist liidest; kuulmispiiranguga kasutaja peab saama kasutada telefoni, millega  7 ühildub kuuldeaparaat. Takistused tark- ja riistvara kasutamisel tekivad siis, kui tarkvara on loodud viisil, mis abistavate tehnoloogiatega ei ühildu. Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et kasutaja eraelu puutumatus peab toote ligipääsetavuselementide kasutamisel olema kaitstud. Sisuliselt tähendab see, et ligipääsetavuse tagamiseks kasutatavate funktsioonide puhul tuleb tagada kasutaja privaatsus. Sellised lahendused on teatud andmete (nt õiguslike, finants- ja isikuandmete) kontrollimisel kasutajale näiteks maskeeritavate tähemärkide suulise versiooni pakkumata jätmine ning privaatseks kuulamiseks isiklike peakomplektide (kõrvaklappide) ühendamise võimaldamine. Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse, et ka toote poolt võimaldatud teabevahetus peab olema teostatav rohkem kui ühe meele kaudu. Eraldi on välja toodud meeled, millele tuleb pakkuda alternatiive (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkt a). Milline täpselt peab olema pakutav alternatiiv, ei ole sätestatud. Selle valiku teeb ettevõtja ja see sõltub toote disainilahendustest. Paragrahvi 7 lõikes 4 sätestatakse alternatiivide esitamise kohustus tootes kasutatavale kõnele ja häälele (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkt b). Kõne ja hääle all on silmas peetud suuliselt loodud helisid, sh kõne, vile, klõpsud jms. Kui toode nõuab kasutajalt vokaalset sisendit, tuleb tagada, et toode võimaldaks vähemalt ühte toimimisviisi, mis vokaalväljundi genereerimist kasutajalt ei nõua (nt klaviatuuri, pliiatsi-, puutetundliku kasutajaliidesed). Paragrahvi 7 lõikes 5 sätestatakse nõuded tootes kasutatavatele visuaalsetele elementidele üldiselt (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkt f). On oluline, et visuaalse elemendi juures oleks võimalik kasutajal reguleerida visuaalse elemendi intensiivsust ja vähendada nõutavat vaatevälja. Kui kasutajaliidese olulised omadused sõltuvad sügavuse tajumisest, on eeldatavale kasutajale abi ka funktsioonide eristamise täiendavate meetodite pakkumisest. Paragrahvi 7 lõikes 6 sätestatakse nõuded tootes kasutatavale visuaalsele elemendile (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkt c) iseäranis siis, kui seda kasutatakse suhtlemiseks ja teavitamiseks. Visuaalne paindlikkus tähendab siin visuaalse elemendi kontrastsuse, heleduse ja suurenduse reguleerimise võimalikkust. Visuaalne element peab olema kasutajaliidese juhtimiseks kasutatava programmi ja abivahendiga koostalitlusvõimeline. Piiratud nägemismeelega kasutaja võib kasu saada ka visuaalsele elemendile mittevisuaalsest ligipääsust. Paragrahvi 7 lõikes 7 sätestatakse nõuded tootes kasutatavale helile. Kasutajal peab olema võimalik seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevast keskkonnast tulenevate segavate helisignaalide vähendamist ja kuuldu selguse parandamist. Sisuliselt on abiks see, kui saab suurendada helitugevust kõrgemal sagedusalal, suurendada heli selgust, vähendada taustamüra. Paragrahvi 7 lõikes 8 sätestatakse tootes kasutatavate värvide ja helisignaalide kasutamisele alternatiivide pakkumise kohustus (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunktid d ja e). Silmas on peetud värvi ja helisignaali, mida tootes kasutatakse teabe edastamiseks, tegevuse näitamiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks. Visuaalsete töörežiimide hulgas peab toode pakkuma sellist visuaalset töörežiimi, mis ei nõua kasutaja värvitaju, näiteks kui kasutajaliidese olulised funktsioonid on kodeeritud värviga, tuleb pakkuda funktsioonide eristamiseks täiendavaid meetodeid. Helisignaali kasutamise alternatiiviks sobivad näiteks visuaalsed ja kombatavad kasutajaliidesed. Paragrahvi 7 lõikes 9 sätestatakse nõuded tootele, mis vajab manuaalset juhtimist ja kasutamist (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkt h). Nõutud on järjestikjuhtimise võimalus, samuti peab olema võimalik kasutada eristatavaid osi kompimise teel. Alternatiive tuleb pakkuda peenmotoorsele juhtimise võimalusele. Eeldatav kasutaja ei pruugi olla võimeline sooritama muu hulgas pigistusi (näpistamist), randme keeramist, kitsast haaret või samaaegset käsitsi tegevust kahe käega. Seepärast on vajalik tagada ühe käega, järjestikune toote kasutamine ja juhtimine. Alternatiiviks võivad siin sobida ka näiteks kõne kasutavad kasutajaliidesed.  8 Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded toote pakendile (direktiivi I lisa II jao punkt a). Paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse, et toote pakend ise peab olema ligipääsetav, näiteks on toote pakendi avamise asukohta suunavad nooled või kiri selgelt taustast eristuv ning pakendit saab avada ka vähenenud motoorsete oskustega inimene. Samuti peab olema ligipääsetaval kujul teave, mis pakendil on tarbija jaoks lisatud eesmärgiga tagada toote maksimaalne eeldatav kasutamine puudega inimeste poolt. Iseäranis peab olema ligipääsetav teave, mis puudutab pakendi avamist, sulgemist, kasutamist ja äraviskamist. Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et võimaluse korral tuleb märkida pakendile teave selles oleva toote ligipääsetavusomaduste kohta. Ka see teave tuleb esitada ligipääsetaval kujul, näiteks peab mobiiltelefoni pakendil olema kirjas (ka taktiilselt punktkirjas), kui telefon sisaldab puudega inimese jaoks ligipääsetavuselemente. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded teabe esitamisele teenuse osutamisel. Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse nõuded teenuse osutamisega seotud teabe sisule (direktiivi V lisa p 1). Teavet tuleb esitada teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite, teenuse elementidega koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta. Paragrahvi 9 lõikes 2 sätestatakse nõuded teenuse osutamisel esitatava teabe esitamise viisidele (direktiivi V lisa p 2). Ka teenuse osutamisel esitatav teave peab olema tehtud hoomatavaks rohkem kui ühe meeleelundi kaudu, esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil ning trükikirja omaduste valikul peab olema arvestatud eeldatavaid kasutajavajadusi. Lisaks sätestatakse, et teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitatakse järjepideval ja sobival viisil selliselt, et see on tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel (vt ka § 10 lõike 2 selgitusi). Teave on tajutav, kui seda esitatakse kasutajale viisil, mida ta suudab tajuda, näiteks saab veebilehe tajutavuse parandamiseks mittetekstilisele sisule (pilt, video, animatsioon vms) lisada tekstilise kirjelduse, mida puudega kasutaja saab alternatiivse infoallikana kasutada. Kogu teabe sisu peab olema kättesaadav, sealhulgas abivahendiga (nt nägemispiiranguga inimesel on lugemise asemel võimalik saada teavet auditiivsete töörežiimide või taktiilselt kombatavate töörežiimide vahendusel; kuulmispiiranguga inimesel on helilise teabe puhul kuulamise asemel võimalik teavet lugeda ja saada viipekeele vahendusel). Teabe tajutavuse juures on oluline ka see, et teave oleks kättesaadavas tekstiformaadis ning sobiva suuruse ja kujuga kirjafondis. Teave on kasutatav, kui see on kasutajale kättesaadav piisavalt kaua (nt selle lugemiseks on piisavalt aega) ja piisavalt selgelt navigeeritavalt (nt konkreetset sisu on võimalik lihtsalt leida). Teave on arusaadav, kui see on esitatud võimalikult lihtsas keeles ning teabe sisu ja teave kasutajaliidese toimimise kohta on mõistetavad (esitatud loogilisel kujul, konstantselt ühte moodi). Teksti sisu peab olema kasutaja poolt loetav ka abistava tehnoloogiaga, kusjuures tuleb tagada, et teave, mis on vajalik selle mõistmiseks, on olemas. Teave on töökindel, kui seda on võimalik saada erinevate abivahendite ja tugitehnoloogiate kasutamise kaudu. Paragrahvi 9 lõikes 3 sätestatakse, et tugiteenuse osutamisel ja selle kohta antav teave tuleb esitada ligipääsetavalt, sealhulgas ligipääsetavate sidevahendite abil (direktiivi V lisa p 3). Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded teenuse osutamisele (direktiivi I lisa III jao punktid a ja c). Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatakse, et teenuse osutamisel tuleb tagada kasutatava toote ligipääsetavus, kusjuures järgida tuleb kõiki asjakohaseid tootele kehtestatud ligipääsetavusnõudeid. Nõude sisuks on, et teenuseosutajal on kohustus kasutada ligipääsetavaid tooteid. On selge, et tootjal on kohustus toota ja levitajal levitada ligipääsetavusnõuetele vastavaid  9 tooteid. Nõuete rikkumise korral vastutab ettevõtja, kes oma kohustusi ei täitnud. Kui ligipääsetavusnõuete järgimise kohustust rikkus tootja ning teenuseosutaja ei olnud ega pidanud olema rikkumisest teadlik, vastutab tootja. Kui ligipääsetavusnõuete järgimise kohustust kasutada teenuse pakkumisel ligipääsetavaid tooteid rikkus teadlikult teenuseosutaja, vastutab tootja kõrval ka teenuseosutaja. Samal põhimõttel langeb vastutus ka teistele ettevõtjatele (nagu volitatud esindaja, importija, levitaja ehk turustaja). Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatakse, et veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes see tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. Veebileht ja mobiilirakendus on käsitatavad teenuse osadena, mitte tootena või teenusena eraldiseisvalt. Nõue tähendab sisuliselt seda, et veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus vastab igal ajahetkel selleks koostatud ja kehtivatele standarditele. Veebilehtede ligipääsetavuse kohta on avaliku sektori veebilehtedele kehtestatud Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud WCAG standardil. Euroopa Komisjonil on plaanis enne ligipääsetavuse direktiivi kohaldumist (28. juunil 2025. aastal) kehtiv digiligipääsetavuse standard üle vaadata ja seda kohandada, võttes arvesse ka teatud erasektori veebilehti. Veebilehe ja mobiilsideseadmel põhineva teenuse ligipääsetavaks tegemise nõue lähtubki nimetatud standardis kasutatud neljast põhimõttest: tajutavus, talitlusvõimelisus, mõistetavus, töökindlus. Tajutavuse põhimõte sisuks on nõue, et teavet ja kasutajaliidese komponente tuleb kasutajatele esitada viisil, mida nad suudavad tajuda. Nii tuleb näiteks pakkuda alternatiive heli ja videot puudutavale sisule. Tekstivälist sisu peab saama muuta teisteks vormideks (nt suurtrükk, punktkiri, kõne, sümbolid, lihtsam keel). Alternatiive tuleb pakkuda eellindistatud või reaalajas edastatavale helisalvestisele (nt kõiki helisid kajastavad sünkroonsed subtiitrid, tekstiline sisukirjeldus, videokirjeldus). Tajutavuse põhimõte hõlmab ka viisi, kuidas veebilehe või mobiilirakenduse sisu esitatakse. Sisu loomisel tuleb silmas pidada, et seda peab saama esitada erineval viisil, kaotamata konteksti. Kasutajal peab olema võimalik ja mugav sisu lugeda ka ekraanilugejaga. Esiplaani sisu peab saama taustast eraldada. Talitlusvõimelisuse põhimõtte sisuks on nõue, et kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad. Kõikidele veebilehe osadele peab pääsema ligi klaviatuuri abil. Sisu lugemiseks ja kasutamiseks peab olema kasutajale eraldatud piisavalt aega, näiteks seansi aegumise korral tuleb esitada hoiatus ning seansi aega peab olema võimalik pikendada (nt netipanga kasutamisel). Vältida tuleb sellise veebilehe või mobiilirakenduse sisu kujundamist, mis võib kutsuda esile füüsilisi reaktsioone, nagu krambid või migreenihoog. Veebilehte peab olema võimalik kasutada ka erinevate klaviatuuriväliste sisendite kaudu. Mõistetavuse põhimõtte sisuks on nõue, et teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema arusaadavad. Tekstiline sisu peab olema loetav ja arusaadav (nt lihtne keel, võõrkeeled eksaanilugejale arusaadavad ja loetavad). Veebilehe ja mobiilirakenduste kuvamine ja kasutamine peavad olema loogilised ja ennustatavad (nt linkide endine järjekord ei muutu, teemade otsingunupp on alati samas kohas, teatud teave on alati ühes ja samas kohas). Kasutajale tuleb vigade parandamine ja vältimine teha mugavaks (nt teksti sisestusabi kuupäeva vormindamisel, vigade selgelt eristuvalt märkimine ja abitekst vigade parandamiseks). Töökindluse põhimõtte sisuks on nõue, et sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad. Sisuliselt peab veebileht töötama erinevate tehnoloogiatega. Määruse 3. peatükis sätestatakse tootepõhised erinõuded. Need nõuded kohalduvad tootele sektoripõhiselt lisaks üldnõudetele. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded iseteenindusterminalile (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkti o punkt i). Nõuded seatakse ainult nendele iseteenindusterminalidele, mis on seotud direktiivi ja seega ka LiPS-i kohaldamisalas olevate teenustega (direktiivi art 2 p 1 alapunkt b ja LiPS § 2 lg 3), nagu sularaha- või makseautomaadid, piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid  10 teenustele ligipääsuks (nt sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad), registreerimisautomaadid ja teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, sealhulgas interaktiivsed teabeekraanid. Seega on iseteenindusterminalid seotud eelkõige transpordi- ja finantsteenustega. Iseteenindusterminalide alla lähevad ka makseterminalid, mis on aga kaetud laiemalt ega ole piiratud ainult direktiivi ja seega LiPS-i kohaldamisalas olevate teenustega. Paragrahvi 11 punktide 1 ja 2 kohaselt peab iseteenindusterminal sisaldama kõnesünteesi tehnoloogiat ja võimaldama kasutada isiklikke kõrvaklappe. Kõnesünteesi tehnoloogia on teatud tüüpi abitehnoloogia, mis loeb ekraanile ilmuva teksti valjusti ette ehk teisendab kirjutatud sõnad heliks. Eestikeelset kõnesünteesi4 arendab Eesti Keele Instituut koostöös Tartu Ülikooliga keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ raames. Keskendutakse baastehnoloogia loomisele ja tugevdamisele ning need arendatakse võimalikult liidestusvalmis, et ka iseteenindusterminalid saaksid kerge vaevaga eestikeelset kõnesünteesi kasutada. Privaatseks kuulamiseks peab iseteenindusterminal võimaldama isiklike peakomplektide (kõrvaklappide) ühendamist. Seeläbi on täidetud ka kasutaja eraelu puutumatuse tagamise nõue (§ 7 lg 2 p 6). Paragrahvi 11 punktide 3 ja 4 kohaselt peab iseteenindusterminal piiratud reageerimisaja korral esitama kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu ning võimaldama pikendada kasutamiseks eraldatud aega. Paragrahvi 11 punkti 5 kohaselt peab iseteenindusterminal olema piisava kontrastsusega ning kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas. Klahvide ja juhtseadiste olemasolu ei ole tingimata kohustuslik. Siin on mõeldud, et kui iseteenindusterminali kasutamiseks on ette nähtud klahvid, siis on tootja nende disainis arvestanud ka nägemispuude ja vähenenud motoorikaga tarbijatele klahvide kasutamise ligipääsu tagamisega, näiteks on klahvidele lisatud Braille’ kirjas nende funktsioonid ning klahvid on piisavalt suured ja muust pinnast eristuvad kompamise teel kasutamiseks. Iseteenindusterminali ekraani piisava kontrastsuse tagamine on kohustuslik. Paragrahvi 11 punkti 6 kohaselt peab iseteenindusterminal helisignaalide kasutamisel olema ühilduv Euroopa Liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega, sealhulgas kuulmistehnoloogiatega, nagu kuuldeaparaadid, telecoil-süsteemid, kohleaarsed implantaadid ja kuulmise abivahendid. Paragrahvi 11 punkti 7 kohaselt peab iseteenindusterminal võimaldama puudega kasutaja ligipääsu ligipääsetavuselementi aktiveerimata. See tähendab, et näiteks isikliku peakomplekti liidestamisel iseteenindusterminaliga ei pea tarbija täiendavaid seadistusi tegema. Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded e-lugerile. E-lugeril peab olema funktsioon teksti audioesitluseks. Paragrahvis 13 sätestatakse nõuded elektroonilise side teenuse osutamisel kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkti o punkt iii). Terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktist võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid. Lihtsustatult on terminalseadme näol tegemist elektroonilise side teenusele ligipääsu loomiseks vajaliku tarbija lõppseadmega ehk seadmega, mis peab tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs elektroonilise side teenusele (nt nutitelefon, ruuter). Nõude sisuks on, et terminalseade oleks kasutatav piiratud meeltega tarbija poolt. Paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatakse, et kui seadmel on lisaks hääle edastamise võimalusele ka teksti edastamise võimalus, peab see võimaldama reaalajas tekstiedastust (RTT, ingl k real-time text) ja toetama kõrgetasemelisi (HiFi, ingl k high fidelity) audioseadmeid. Reaalajas 4 Häälte näidised kättesaadavad veebilehtedel www.eki.ee/heli/ ja https://neurokone.ee/.  11 tekstiedastuseks loetakse teksti sisestamise või loomise ajal teksti vastuvõtjale edastamist ehk reaalajas teksti on vastuvõtjal võimalik kohe lugeda, ootamata, kuni saatja on oma lause või sõnumi koostamise lõpetanud. See võimaldab kuulmispuudega inimesel kasutada teksti vestluslikult umbes nii, nagu kuulev inimene saab kuulata kedagi reaalajas rääkimas. Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui seadmel on lisaks teksti ja hääle edastamisele ka video edastamise võimekus, peab seade tagama tervikvestluse kasutamist, sealhulgas sünkroniseeritud häält, reaalajas tekstiedastust ja videoresolutsiooni, mis võimaldab suhtlust viipekeeles. Paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatakse, et seade peab olema ühildatav traadita kohtvõrgu ühendusel (sh Wi-Fi ja sinihammas ehk bluetooth) kuulmistehnoloogiatega, näiteks kuuldeaparaate peab olema võimalik ühendada sinihamba vahendusel nutitelefoniga. Paragrahvi 13 lõikes 4 sätestatakse, et toote funktsioonid ei või häirida tugitehnoloogia toimimist. Nii võib tootel olla ka mehhanism, mis neid häireid ületada võimaldab. Paragrahvis 14 sätestatakse nõuded audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime (direktiivi I lisa I jao p 2 alapunkti o punkt iv). Nõuded puudutavad seadmeid, mis peavad tarbijal olemas olema, et tal oleks juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele (nt digiboks, digimuundur, nutipult). Eeldatavale kasutajale tuleb kättesaadavaks teha terminalseadme kaudu edastatavad teenuse ligipääsetavuselemendid valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahendisse edastamise kohta, näiteks hääljuhise võimekusega digiboks. Paragrahvis 15 sätestatakse nõuded riigihanke objektiks olevale tootele (direktiivi I lisa VI jao p 1). Nõuded kohalduvad vaid sellisele riigihanke objektiks olevale tootele, mis kuulub LiPS-i kohaldamisalasse ning mille kavandatav kasutaja on füüsiline isik. Ühtlasi on sätestatud, et nõudeid tuleb arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel (vt määruse § 1 lg 3). Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et riigihanke objektiks olev toode peab vastama määruses kehtestatud üldistele ligipääsetavusnõuetele toote ja selle kohta antava teabe kohta (direktiivi I lisa VI jao p 1 alapunktid a ja b). Paragrahvi 15 lõikes 3 sätestatakse, et riigihanke objektiks oleva toote pakendi, sealhulgas sellel esitatava teabe ligipääsetavusele kohaldatakse toote pakendile määruses kehtestatud nõudeid. Samuti kohaldatakse määruses kehtestatud nõudeid riigihanke objektiks oleva toote kohta veebilehel ja muul viisil antavale teabele (direktiivi I lisa VI jao p 1 alapunkt c). Määruse 4. peatükis sätestatakse teenusepõhised erinõuded. Need nõuded kehtivad teenusele sektoripõhiselt lisaks üldistele nõuetele. Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded elektroonilise side teenusele (direktiivi I lisa V jagu). Kuigi elektroonilise side teenus sisaldab kolme elementi (internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus ja muu sideteenus), hõlmavad LiPS ja ka LiPS-i alusel antav käesolev määrus vaid kahte elektroonilise side teenuse elementi: internetiühenduse side teenus ja isikutevahelise side teenus. Välistatud on muu sideteenus, s.o on teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, sh masinatevaheline sideteenus (nt elektrinäitude edastamine). Seega kehtivad määruses sätestatud nõuded vaid elektroonilise side teenusele, nagu kaabelleviteenus ja andmeside (internetiühendus), ning isikutevahelise side teenusele (nt tavapärane telefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning Skype’i, Viberi jt kaudu helistamine, samuti Skype’i ja Viberi grupivestlused). Elektroonilise side teenus hõlmab ka hädaabiühendust. Paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatakse, et teenus peab lisaks hääle ja teksti edastusele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälele ja tekstile kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama sünkroniseeritud tervikvestlust. See tähendab, et heli, pilt ja tekst peavad tervikvestluse korral toimima sünkroonis.  12 Paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt peab elektroonilise side teenus (antud juhul hädaabiühendus) tagama Häirekeskusele võimaluse kasutada hädaabiteatele vastamisel teate saamisega ühesugust vormingut. Näiteks, kui hädaabiteade esitatakse video teel, peab sellele saama vastata samuti video teel, kusjuures heli ja video peavad toimima sünkroonis. Kui hädaabiteade esitatakse kirjalikult (nt SMS), peab sellele saama ka kirjalikult (nt SMS-iga) vastata. Hädaabiteadet peab olema võimalik esitada ka häält ja teksti kasutades, samuti võib hädaabiteate esitamise võimalusi kombineerida. Hädaabiühenduse ajal peab elektroonilise side teenuse osutaja tagama, et heli, tekst ja video edastatakse sünkroonselt. Hädaabiühendus on defineeritud elektroonilise side seaduse § 2 punktis 83 kui ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi. Hädaabiteadete menetlemise nõudeid täpsustatakse päästeseaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud siseministri 13. juuni 2017. a määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. Häirekeskus menetleb teateid, mis saabuvad hädaabiühenduse kaudu. Hädaabiteatele tuleb vastata eelnimetatud määruses sätestatud nõuete kohaselt. Häirekeskus võtab kasutusele infotehnoloogilised lahendused, mille kaudu võimaldatakse kõigil, sh rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajatel, võtta võrdselt ja tasuta ühendust Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112. Sealjuures tagatakse kahepoolne suhtlus Häirekeskuse ja ühenduse võtja vahel ning reaalajas tekstiedastuse võimalus, samuti tehakse kindlaks ühendusevõtja asukohainfo. Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt b). Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse, et teenus peab pakkuma tajutavaid, kasutatavaid, arusaadavaid ja töökindlaid elektroonilisi saatekavasid, mis annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta. Paragrahvi 17 lõikes 2 sätestatakse, et teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal kuva ja kasutust seadistada. Paragrahvi 17 lõike 3 punktides 1–4 sätestatakse audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselemendid: subtiitrid vaegkuuljale ja kurdile, audiokirjeldus, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge. Subtiitrid vaegkuuljale ja kurdile on sisult audiovisuaalmeedia audiosisu mõistmiseks vajaliku kõne ja muu helilise teabe (nt heliefektid, muusika, naer, kõneleja isik ja asukoht) sünkroniseeritud visuaalne ja/või tekstiline narratiiv. Audiokirjeldus on dialoogiga põimitud täiendav kuuldav narratiiv, mis kirjeldab audiovisuaalmeedia visuaalse sisu olulisi aspekte, mida ainuüksi audiosisust mõista ei saa. Sisuliselt on tegemist videot kirjeldava jutustusega. Subtiitrite pealelugemine on tekstiline narratiiv audiovisuaalmeedia audiosisu suulise osa (kõne) mõistmiseks. Viipekeelne tõlge on audiovisuaalmeedia audiosisu suulise osa (kõne) mõistmisele suunatud visuaal-motoorne modaalsus. Paragrahvis 18 sätestatakse nõuded lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt c). LiPS § 2 lõike 3 punktiga 5 hõlmatakse kohaldamisalasse teatud sõitjateveoteenuse elemendid (veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal). Välja toodud elementide pakett kehtib kaugliinidele tervikuna. Paragrahvi 18 lõikes 1 sätestatakse, et teenuse osutamisele ja teenusega seotud teabe andmisele määrusega kehtestatavad üldnõuded kehtivad ka lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenusele. Paragrahvi 18 lõike 2 punktides 1–4 sätestatakse konkreetselt, milline teave peab teenuse osutamisel olema esitatud ligipääsetavalt: teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna  13 ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puudega kasutajale; teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle funktsioonide kohta; reaalajas reisijateave; teave lisateenuste kättesaadavuse kohta. Teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle funktsioonide kohta hõlmab näiteks teavet elektroonilise broneerimise kohta. Reaalajas reisijateave on näiteks ajakavad, teave liiklushäirete, ühendusteenuste ja muude transpordiliikidega edasi reisimise võimaluste kohta. Teave lisateenuste kättesaadavuse kohta hõlmab näiteks infot jaamapersonali kohta, infot rikkis liftide või selliste teenuste kohta, mille osutamine ei ole ajutiselt võimalik. Paragrahvis 19 sätestatakse nõuded linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi sõitjateveoteenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt d). Linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi all mõistetakse valla-, linna- või maakonnaliine. Neile kehtivad üksnes interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõuded. Sättes tuuaksegi välja, et teenuse osutamisel kasutatavad iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad vastavalt neile käesoleva määrusega kehtestatavatele nõuetele. Kuna LiPS-i kohaldamisalast jäävad välja sellised interaktiivsed iseteenindusterminalid, mis on sõidukitesse, õhusõidukitesse, laevadesse või veeremisse püsivalt paigaldatud osad, ei puutu sõidukitesse integreeritud iseteenindusterminalid ka siin asjasse. Paragrahvis 20 sätestatakse nõuded finantsteenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt e). Kohustatud isikuteks on kõik need ettevõtjad, kes Eestis vastavaid finantsteenuseid osutavad või võivad osutada ehk pangad, investeerimisühingud, investeerimisfondid, krediidiandjad ja krediidivahendajad ning makseasutused ja e-raha asutused.5 Direktiivi lisas viidatakse tarbijale mõeldud pangandus- ja finantsteenuste (LiPS-is finantsteenused) nõuete juures eraldi makseteenustele, mis on, arvestades pangandusteenuste määratlust direktiivis (ja LiPS-is), mõnevõrra ebatäpne, sest makseteenus on samuti pangandus- ja finantsteenus. Direktiivi järgi tuleb nõudeid kohaldada kõikidele pangandus- ja finantsteenustele, kuid seejuures nimetatakse direktiivi I lisa punktis e eraldi just makseteenustega seotud ligipääsetavusnõudeid. Taoline rõhuasetus on põhjendatud, sest tegemist on teenusega, millega inimesed iga päev muude teenuste ja toodete tarbimisel kokku puutuvad. Maksetehing on rahaliste vahendite sissemaksmine, ülekandmine või väljamaksmine. Finantsteenuse turvalisus ja selle tagamiseks rakendatavad meetmed peavad samuti olema tarbijale arusaadavad ja tajutavad. Maksetehingute kontekstis on siinkohal nimetatud ka makseinstrumendi blokeerimist. Makseinstrument on vahend, mille kaudu antakse maksejuhis makseteenuse kasutamiseks, näiteks algatatakse makse. Makseinstrumendina toimib näiteks pangakaart, mobiiliäpp, nutikell. Paragrahvi 20 lõikes 1 sätestatakse, et teenuse osutamisel pakutavad autentimisviisid, elektroonilised allkirjad, maksejuhiste andmine ja maksetehingute täitmine ning rakendatavad turvameetmed peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad (vt § 10 lõike 2 selgitust). Paragrahvi 20 lõikes 2 sätestatakse, et teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase). Paragrahvis 21 sätestatakse nõuded e-raamatu teenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt f). Paragrahvi 21 lõikes 1 sätestatakse, et kui e-raamat sisaldab tekstile lisaks ka heli, tuleb tekst ja heli esitada sünkroonselt. See võimaldab näiteks vaegkuuljal e-raamatu sisust paremini aru saada, toimides sarnaselt emakeelsete subtiitritega televisioonis ja filmide puhul. Vaegkuuljatel on erinev heli kuulmise võimekus, mistõttu on sünkroonne esitamine lahendus, et sisu jõuaks tõrgeteta toote tarbijani. 5 Täpsem info ja statistika Eestis tegevusloa saanud finantsasutuste kohta on kättesaadav Finantsinspektsiooni kodulehel: https://www.fi.ee/et.  14 Paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatakse, et e-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida. Säte on vajalik, kuna tehnilise mittesobivuse korral tekivad ebakõlad, mis ei võimalda erinevaid tugitehnoloogiaid (nagu ekraaniluger jt) kasutada ning pakutav sisu muutub mitteligipääsetavaks. Paragrahvi 21 lõike 3 punktides 1–4 sätestatakse, et teenuse osutamisel peab puudega kasutajal olema võimalik: pääseda ligi e-raamatu sisule; navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses; tajuda e-raamatu struktuuri; kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel. Nõuded on eelkõige vajalikud nägemispuudega inimesele, kes kasutab e-raamatut abivahendiga, et tagada võimalikult paindlik navigeerimine ning sisu kättesaadavus. Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse, et e-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega peavad olema tajutavad, arusaadavad, kasutatavad ja töökindlad (vt § 6 lõike 2 selgitust). Paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatakse, et e-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud teabe järgi. Kuna metaandmed kirjeldavad e-raamatut (autor, pealkiri, maht, kasutamise viis, erinõuded seadmele jms), peavad need vastama määruse §-s 6 sätestatud teabe esitamise nõuetele ehk olema kättesaadavad, et kasutajal tekiks ülevaade, millise e-raamatuga on tegemist. Paragrahvi 21 lõikes 6 sätestatakse, et e-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste digitaalkaitse meetmetest. Säte tähendab seda, et autoriõiguste kaitset ei rakendata alternatiivse formaadi väljatöötamisele, kuna tegemist on sisu esitamisega teisel kujul, mitte uue sisu esitamisega. Paragrahvis 22 sätestatakse nõuded e-kaubanduse teenusele (direktiivi I lisa IV jao punkt g). E- kaubanduse teenuse osutaja on esmalt kohustatud täitma üldisi nõudeid veebilehe ja mobiilsideseadmel põhineva teenuse ligipääsetavusele (vt § 10 lõike 2 selgitust). Veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus tuleb muuta ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes see tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. Nõue tähendab, et veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus peavad vastama igal ajahetkel selleks koostatud ja kehtivatele standarditele. Veebilehtede ligipääsetavuse kohta on avaliku sektori puhul kehtestatud Euroopa digiligipääsetavuse standard EN 301 549, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud WCAG standardil. Euroopa Komisjonil on plaanis enne ligipääsetavuse direktiivi kohaldumist 28. juunil 2025. a kehtiv digiligipääsetavuse standard üle vaadata ja seda kohandada, võttes arvesse ka teatud erasektori veebilehti. Ühtlasi kehtivad e-kauplejatele kõigile teenuseosutajatele kehtestatud nõuded teabe esitamisele teenuse osutamise korral (vt § 9 selgitust). E-kauplejatel on kohustus esitada kogu teenuse osutamise aja jooksul üldtingimustes (või samaväärses dokumendis) ligipääsetavas vormis teavet teenuse toimimise ning ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta. Kui e-kaupleja pakub klienditeenindust, peab ka klienditeenindusel olema teave teenuse ligipääsetavuse ning selle tugitehnoloogiatega ühilduvuse kohta, et ta saaks seda võimaluse korral edasi anda. Paragrahvi 22 lõikes 1 sätestatakse, et teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud. Kui vastutav ettevõtja on eelnevalt müüjale kättesaadavaks teinud ligipääsetavas vormis teabe tema veebilehel pakutavate toodete ja teenuste kohta, siis on ettevõtjal kohustus avaldada teave ligipääsetavuse kohta ka tarbijale. See tähendab, et kui tootja, importija või levitaja on lisanud kauba kohta ligipääsetavas vormis teabe (nt viipekeelse video toote omaduste kohta), peab ka e-kaupleja selle oma e-poes avaldama. Paragrahvi 22 lõikes 2 sätestatakse, et teenuse osana pakutavad autentimis-, makse- ja turvafunktsioonid peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad (vt § 10 lõike 2 selgitust). E-kauplejatele on kehtestatud kohustus tagada, et pakutava teenuse osad (autentimis- , turva-, makseviisid, elektroonilised allkirjad) oleksid ligipääsetavad. Kui e-kaupleja pakub  15 tarbijatele oma veebilehel või mobiilirakenduses enda arendatud isikutuvastuse või sisselogimise funktsiooni, peab see funktsioon olema ligipääsetav ning vastama kehtivatele nõuetele ja standarditele. Üheks taoliseks nõudeks on näiteks sisselogimiseks vajalike andmete sisestamiseks piisava aja või aja pikendamise võimaluse andmine. Paragrahvi 22 lõikes 3 sätestatakse, et teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel (vt § 10 lõike 2 selgitust). E-kauplejatele on kehtestatud kohustus tagada, et pakutava teenuse osad (autentimis-, turva-, makseviisid, elektroonilised allkirjad) oleksid ligipääsetavad. Näiteks on oluline, et pangalingid oleksid e-kaupmeeste veebilehtedel lisatud tekstina, mitte piltidena, sest ühilduv seade (nt ekraanilugeja) ei suuda pilte lugeda ja nii on vähenenud funktsionaalse võimekusega tarbijal praktikas üsna keeruline makseid teha. Kui e-kaupleja ei osuta nimetatud teenuseid ise, peab ta valima teenusepakkuja, kes osutab teenuseid ligipääsetaval viisil. Sobivate teenusepakkujate leidmine peaks olema e-kauplejatele võimalik, kuna käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded finantsteenuste, sealhulgas makseteenuste ligipääsetavusele. Paragrahvis 23 sätestatakse nõuded riigihanke objektiks olevale teenusele (direktiivi VI jao p 2). Teenuse omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus peab vastama selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse teenusega seotud paragrahvides. Määruse 5. peatükis sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteeriumid. Paragrahvis 24 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteeriumite üldine kasutuseeldus (direktiivi I lisa VII jagu). Funktsionaalse toimivuse kriteeriumid on mõeldud katma innovatsiooniaspekti – kui pideva tehnoloogia arengu tõttu ei ole mõni aspekt kaetud, tagavad funktsionaalse toimivuse kriteeriumid, et toote ja teenuse ligipääsetavus ikkagi saavutatakse. Näiteks kui pangandusteenuseid hakatakse võimaldama nutiprillide või chatboti kaudu, siis kohalduvadki funktsionaalsuse toimivuse kriteeriumid, sest pangandus- ja finantsteenusele kehtestatud detailsemad ligipääsetavusnõuded ei pruugi enam olla asjakohased. Paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatakse, et osas, milles ligipääsetavusnõudeid kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse suhtes sätestatud ei ole, peavad toode ja teenus vastama asjakohastele funktsionaalse toimivuse kriteeriumitele. Sisuliselt kohaldatakse funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid siis, kui teised ligipääsetavusnõuded, mis selles määruses kehtestatakse, ei kata ära mingit konkreetset tootedisaini elementi, tootmise või teenuse osutamise konkreetset viisi või toote või teenuse teatud kindlat funktsiooni. Sätte eesmärk on tagada ligipääsetavus ka nende toote ja teenuse nüansside puhul, mida pole osatud ära reguleerida. Paragrahvi 24 lõike 2 punktides 1–3 sätestatakse konkreetselt, milliste eelduste esinemise korral funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid kasutada. Nimetatud eeldused peavad esinema samal ajal. Esiteks, funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid tuleb kasutada üksnes alternatiivina muudele määruses kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kriteeriumid kuuluvad kohaldamisele siis, kui konkreetsele tootele või teenusele kehtestatud üks või mitu ligipääsetavusnõuet ei ole enam rakendamiseks asjakohased ning nende rakendamine ei too enam kaasa toote ja teenuse nõutavat ligipääsetavust. Teiseks, funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid on lubatud alternatiivina kohaldada ainult siis, kui kriteeriumite kohaldamine vastab määruses sätestatud ligipääsetavusnõuetele. See tähendab, et kui funktsionaalse toimivuse kriteeriumite kohaldamine toodet ja teenust nõutavalt ligipääsetavaks ei muuda, ei ole kriteeriumeid lubatud kasutada. Kolmandaks, ühte või mitut ligipääsetavusnõuetele vastavat funktsionaalse toimivuse kriteeriumit võib ühele või mitmele konkreetsele ligipääsetavusnõudele alternatiivina kasutada siis, kui tulemuseks (siin on peetud silmas, et tulemus peab ilmnema toote kavandamisel ja tootmisel ning teenuse osutamisel) on samaväärne või parem toote või teenuse ligipääsetavus. Paragrahvis 25 sätestatakse üldised nõuded, mida funktsionaalse toimivuse kriteeriumite kasutamisel tuleb igal juhul arvesse võtta.  16 Paragrahvi 25 lõikes 1 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse ligipääsetavuse eeldatava kasutaja piiratud kognitiivsete võimete korral (direktiivi I lisa VII jao punkt j). Eeldatavale kasutajale tuleb alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist. Paragrahvi 25 lõikes 2 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse eeldatava kasutaja eraelu puutumatuse (direktiivi I lisa VII jao punkt k). Eeldatavale kasutajale tuleb alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis tagab ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatuse. Paragrahvis 26 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse ligipääsetavuse eeldatava kasutaja nägemisvõime piiratuse või tundlikkuse korral (direktiivi I lisa VII jao punktid a, b, c ja i). Paragrahvi 26 lõikes 1 sätestatakse, et visuaalsete töörežiimide puhul tuleb eeldatavale kasutajale alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab piiratud nägemisvõimega kasutajal toodet või teenust kasutada, samuti töörežiimi, mis nägemisvõimet ei eelda. See võib tähendada näiteks ekraanilugeja kasutamise võimaldamist. Paragrahvi 26 lõikes 2 sätestatakse, et visuaalsete töörežiimide puhul tuleb eeldatavale kasutajale alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis ei eelda kasutaja värvitaju. Paragrahvi 26 lõikes 3 sätestatakse, et visuaalsete töörežiimide puhul tuleb vältida selliseid töörežiime, mis võivad vallandada valgustundlikkushoogusid. Paragrahvis 27 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse ligipääsetavuse eeldatava kasutaja piiratud kuulmisvõime või selle puudumise korral (direktiivi I lisa VII jao punktid d ja e). Auditiivsete töörežiimide puhul tuleb eeldatavale kasutajale alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis ei eelda kuulmisvõimet, ja vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab toodet või teenust kasutada ka piiratud kuulmisvõimega kasutajal. Paragrahvis 28 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse ligipääsetavuse eeldatava kasutaja piiratud kõnevõime või selle puudumise korral (direktiivi I lisa VII jao punkt f). Häälsisendiga töörežiimide puhul tuleb eeldatavale kasutajale alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli (nt kõne, vilistamine, plaksutamine jne). Paragrahvis 29 sätestatakse funktsionaalse toimivuse kriteerium, mis tagab toote ja teenuse ligipääsetavuse eeldatava kasutaja piiratud käsitsemisvõime, jõu ja ulatusvõime korral (direktiivi I lisa VII jao punktid g ja h). Manuaalseid toiminguid nõudvate töörežiimide puhul tuleb eeldatavale kasutajale alternatiivina pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist, samuti tuleb kasutajale pakkuda vähemalt ühte töörežiimi, mida saab kasutada piiratud ulatusvõime korral. Toote juhtelemendid peavad olema piiratud võimekusega kasutaja küündivusulatuses. See ei tähenda, et pakkuma peaks ainult täielikult mittemanuaalset töörežiimi. Paragrahvis 30 sätestatakse määruse kohaldamise aeg. Kohaldamisaja määramise aluseks on LiPS-i kohaldamise aeg, mis omakorda lähtub ligipääsetavuse direktiivi artikli 31 lõikest 2. Nõuded kohalduvad kõigile teenustele, mida osutatakse 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda (sh teenus, mida osutatakse enne 2025. aasta 28. juunit). Nõuetega tuleb kooskõlla viia kõik uued tooted, s.o tooted, mis lastakse turule 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda. Enne 2025. aasta 28. juunit turule lastud tootele käesoleva eelnõu nõuded ei kohaldu. Nõuetega tuleb muu hulgas kooskõlla viia veebilehtedel ja mobiilirakendustel põhinevad teenused või teenuse elemendid. Paragrahvis 31 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Jõustumissätte kohaselt jõustub määrus 28. juunil 2022. a. Jõustumiskuupäeva valik on seotud LiPS-i jõustumise ajaga, mis omakorda  17 lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle toodetele ja teenustele kohalduvad ligipääsetavuse direktiivi I ja V lisas sätestatud funktsionaalsed nõuded, millest ettevõtja peab toote või teenuse ja selle kohta antava teabe ligipääsetavuse tagamisel lähtuma. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata määruse mõju uute toodete turule toomisega seotud ettevõtjatele, teenusepakkujatele, toodete ja teenuste tarbijatele ning riigiasutustele, sh nende kuludele ja tuludele. Määruse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühma kirjeldus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt puudega inimesed, aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed. Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse siinkohal füüsilise, vaimse, intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse või muu alalise või ajutise keha võimekusega seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele. Kuna sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, on mõju hindamisel lähtutud järgmiste alasihtrühmade suurusest: • lapsed ja noorukid, kellest 0–17-aastased moodustasid 2021. aasta 1. jaanuari seisuga 19,4% rahvastikust, 7–14-aastased 9%. Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb nende vanuserühmade osakaal rahvastikus 2045. aastaks vastavalt 17,5%-le ja 7,5%-le6; • vanemaealised, kellest 65-aastased ja vanemad moodustasid 2021. aasta 1. jaanuari seisuga 20,3% rahvastikust (veidi rohkem kui 270 000 inimest). Seejuures oli rahvastikus 75- aastaseid ja vanemaid elanikke 9,4% (ligi 125 300 inimest) ning 85-aastased ja vanemaid 2,7% (ligi 36 000 inimest). Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kasvab 65- aastaste ja vanemate elanike osakaal rahvastikus 2045. aastaks vastavalt 26,7%-le (umbes 344 000 inimest). Vähemalt 75-aastaste elanike osakaal rahvastikus suureneb 14,5%-le (ligi 186 500 inimest) ja vähemalt 85-aastaste elanike osakaal 5,2%-le (ligi 67 100 inimest).7 Seega, vanemasse vanuserühma (85-aastased ja vanemad) kuuluvate inimeste arv praktiliselt kahekordistub ning 65- aastaseid ja vanemaid inimesi on 2045. aastaks Eesti rahvastiku koosseisus pea 73 500 võrra enam; • ametliku puude raskusastmega inimesed, keda 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli umbes 158 000 ehk ligi 12% rahvastikust. 0–17-aastaseid puudega inimesi oli sama hetke seisuga 6 Statistikaameti avalik andmebaas, tabelid RV0240 ja RV0861. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 7 Samas.  18 veidi rohkem kui 11 700, 18–64-aastaseid ligi 63 800 ning 65-aastaseid ja vanemaid 82 500.8 Prognooside kohaselt suureneb puudega inimeste osakaal rahvastikus pidevalt ning 2040. aastaks võib see olla hinnanguliselt 17%.9 Kõige suurema osa (ligi 43%) puudega inimestest moodustasid 2021. aasta lõpus liikumispuudega inimesed, millele järgnes liitpuue (veidi enam kui 28%) ja psüühikahäire (v.a vaimupuue) (ligi 18%). Kuulmis- ja nägemispuudega inimesed moodustasid kõigist puude liikidest vastavalt 1,6% ja 1,4% ning keele- ja kõnepuudega inimesed umbes 1%. Puude raskusastmete järgi oli enim raske puudega inimesi (ligi 81 400 inimest ehk 52% kõigist puudega inimestest), kellele järgnes keskmise puudega inimeste arv (umbes 58 600 inimest ehk 37% kõigist puudega inimestest) ja sügava puudega inimeste arv (umbes 18 000 inimest ehk 11% kõigist puudega inimestest).10 Võib eeldada, et enim on direktiiviga seotud muudatustest mõjutatud raske ja sügava puudega inimesed, kelle piirangud on suuremad (s.o umbes 99 400 inimest); • tervisest tingitud igapäevategevuse piiranguga inimesed. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu andmetel tundis 2021. aastal 11,1% 16-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on tervisest tingitult suurel määral piiratud (1. jaanuari 2021. a sama vanuserühma rahvaarvu arvestades ligi 121 800 inimest) ning 25% 65-aastastest ja vanematest inimestest (ligi 67 700 inimest). Lisaks tundis end mõningal määral tervisest tingitult igapäevategevustes piiratult 22,3% 16-aastastest ja vanematest ning 34,6% 65-aastastest ja vanematest inimestest11; • ajutise tervisest tuleneva tegevuspiiranguga inimesed. 2020. aastal registreerisid tervishoiuteenuse osutajad, et vigastuse tõttu vajas ravi ligi 139 700 inimest, sh ligi 101 600 18- aastast ja vanemat inimest.12 Kui arvestada eespool esitatud loetelust suure tõenäosusega mittekattuvaid sihtrühmi (7–14- aastased lapsed ja noorukid, 18–64-aastased ametliku puude raskusastmega inimesed ning 65- aastased ja vanemad inimesed), moodustas sihtrühm 2021. aasta seisuga veidi enam kui kolmandiku rahvastikust, mis tähendab, et tegemist on kogu elanikkonda arvestades keskmise suurusega sihtrühmaga. Siia lisanduvad veel sihtrühmad, kelle kattuvust ei ole võimalik tuvastada. Samuti võib arvata, et kõigi sihtrühma kuuluvate inimeste funktsionaalne võimekus ei ole alati piiratud. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetava ühiskonna loomine tähendab sellise elukeskkonna loomist, mis lähtub iga ühiskonnaliikme vajadustest ja võimalustest, ning keskkonda, mis ei sea eeliseid ühele sihtrühmale. Ligipääsetavusnõuete kehtestamine toodetele ja teenustele, mille suhtes käesolev eelnõu kohaldub, mõjutab eespool nimetatud sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ühiskonnaelust võrdsetel alustel osa võtta, parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet. Samuti mõjutab see sihtrühma võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada. Kui vaadelda ligipääsetavuse sihtrühmana kogu elanikkonda elukaare vältel, mitte ainult puudega inimesi nende erivajadusest lähtuvalt, siis võttes arvesse elanikkonna vananemist, aitab seaduse rakendamine tagada ka vanemaealiste pikaajalise aktiivsuse ühiskonnas ja tööturul, mis omab positiivset mõju ka majandusele. Ligipääsetavusnõuete kehtestamine teatud toodetele ja teenustele mõjutab sihtrühma tervist ja heaolu. Transporditeenusele ligipääsu suurendamine, mis tähendab ka transpordivõimalusi 8 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 9 Sotsiaalministeeriumi hinnang varasemate aastate puudega inimeste arvu ja rahvastikuprognoosi alusel, 2021. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 11 Statistikaameti avalik andmebaas. Tabel TH81: 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus soo ja vanuserühma järgi. 12 Tervise Arengu Instituudi avalik andmebaas. Tabel: VIG13: Vigastuse tõttu ravi vajanud isikud välispõhjuse, soo, vanuserühma ja maakonna järgi. Ühe aasta andmetes kajastuvad ka möödunud perioodil saadud vigastused, mis vajasid jätkuvalt ravi. Vigastuste alla kuuluvad nii liiklusõnnetustest, kukkumistest ja mürgistustest kui ka muudest põhjustest tingitud vigastused.  19 puudutava teabe ligipääsetaval kujul pakkumist, parandab kogu elanikkonna, iseäranis puudega inimeste liikuvust ning sellega elukvaliteediks vajalike hüvede kättesaadavust. Lisaks aitab ligipääsetav transporditeenus puudega inimestel, aga ka eakatel, kasutada erinevaid teenuseid (nt arstiabi, raamatukogu, pangandusteenused, kultuurisündmused jne) ning suurendada seeläbi nende heaolu ja ühiskonnaelus osalemist. Näiteks on ligipääsetavusnõuetele vastav interaktiivne teabeterminal kaasava disaini seisukohalt oluline element, mis võimaldab anda ühistranspordiinfot edasi lihtsustatult ja suurema fondiga, paremini loetavalt ja paindlikumalt kui väljaprinditud sõiduplaanil. Sellest saavad olulist kasu vaegnägijad või ärevushäirete all kannatavad inimesed, kellele info õigeaegne ja piisav kättesaadavus on õige transpordivahendi kasutamisel määrava tähtsusega. Kaudselt mõjutab ligipääsetavusnõuete kehtestamine sihtrühma tervist ja heaolu ka hädaabiühendusele ligipääsu ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamisega, mis on seotud näiteks ligipääsuga e-raamatutele. Transporditeenuse ligipääsetavuse parandamisel on mõju ka tööhõivele ja võimalustele tööturul osaleda, suurendades puudega inimeste iseseisva tööl käimise ja erinevate teenuste kasutamise võimalusi. Statistikaameti andmetel töötas 2020. aastal 37,6% tööealistest puudega inimestest.13 Eestis ei koguta regulaarselt andmeid selle kohta, kui sagedasti puudega inimesed erinevaid transporditeenuseid kasutavad või kui paljudel puudega inimestel jääb ligipääsematuse tõttu ühistransporditeenus kasutamata. Statistikaameti 2021. aasta Eesti tööjõu-uuringu kohaselt tahaks umbes 21% enda haiguse, vigastuse või puude tõttu tööd mitte otsinud inimestest võimaluse korral tööle asuda.14 2020. aastal kasutas ühissõidukit tööleminekuks 25% kõigist hõivatud ametliku puudega inimestest.15 2009. aasta puudega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu andmetel vajas 41% töötavatest puudega inimestest transpordiabi tööle ja koju saamiseks.16 Võib eeldada, et ligipääsu parandamisel transporditeenuste kasutamise sagedus sihtrühma hulgas kasvab. Et transporditeenuse ligipääsetavust mõjutab lisaks teenustele ja infokeskkonnale ka füüsilise ruumi ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondadeülest koostööd ja terviklikku ligipääsetavuse poliitikat laiemalt, võib LiPS-i määruse tähenduses ligipääsetavuse tagamise mõju sagedust hinnata keskmiseks. Määruse rakendamine võib kaudselt mõjutada ka tööhõivet ja tööturul osalemise võimalusi selle kaudu, et teatud töökohtadel on seaduse kohaldamisalas olevad tooted ja teenused töötamise protsessi osa (näiteks e- kaubanduse teenus). Käesolev eelnõu parandab ka finantsteenuste ligipääsetavust puudega inimeste jaoks. Eestis on kasutusel sularahaautomaate, mille kaudu saavad kliendid teenusena nii sularaha välja võtta kui kontole maksta ning teha muid maksetehinguid. Seejuures on olemas sularahaautomaate, mis on varustatud spetsiaalsete abivahenditega, mida saavad kasutada nii vaegnägijad kui pimedad (hääljuhendamise võimalus ja spetsiaalne klaviatuur pimedatele). Samas, praegu ei ole vaegnägijatel ilma kõrvalise juhendamiseta automaatides toiminguid võimalik teha.17 Liikumispuudega inimestel on terminalidele ja automaatidele ligipääs tihti raskendatud, sest ratastoolis inimeste jaoks asuvad automaadid liiga kõrgel või ekraanile paistev valgus muudab ekraani loetamatuks. Sularaha- ja makseautomaatide ja iseteenindusterminalide ligipääsetavuse parandamisel tuleb silmas pidada seda, et inimestele jääksid alles ka traditsioonilised (klienditeenindaja toel) teenuste kasutamise võimalused. Sularahaautomaatidele ligipääsetavuse parandamine võimaldab puudega inimestel kasutada alati oma kodupanga teenuseid ning vähendab pealesunnitud tasuliste teenuste (nt sularaha väljavõtmine teise panga sularahaautomaadist, tehingud klienditeenindaja juures) kasutamist. Samuti võimaldab sularahaautomaatidele ligipääs inimestel paremini iseseisvalt otsustada oma rahaliste ressursside kasutamise üle. 13 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuringu andmed https://tooturg.stat.ee/ 14 Statistikaameti 2021. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 15 Statistikaameti 2020. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 16 Soo, Kadri; RAKE; Linno, Tiina. (2009). Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Saar Poll OÜ, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. 17 Seletuskiri Eesti seisukohtadele direktiivi eelnõu kohta.  20 Finantsteenused on ligipääsetavad juhul, kui ka teenuse veebikeskkond või mobiilirakendus on puudega inimesele vastavalt kohandatud ja ühildumine tugitehnoloogiaga ka tegelikult tagatud (liidestamine toimib ja selle töökindlus on tagatud). Pankade veebilehekülgi on üldiselt Eestis hinnatud küllaltki hästi ühilduvaks. Üheks oluliseks makseteenuste kasutamisega seotud probleemiks on välja toodud ka see, et pangalingid on lisatud e-kaupmeeste veebilehtedel tihti piltidena (mitte tekstina), mida ühilduv seade ei suuda lugeda ja nii on puudega inimestel praktikas üsna keeruline makseid teha. Käesolev eelnõu peaks sellised probleemid lahendama. Teatud juhtudel on põhjendatud, et puudega isikule on tagatud teenuse kättesaadavus tema seadusliku esindaja kaudu. See, milliseid tehinguid ja toiminguid on lubatud eestkostetaval endal teha, määratakse kindlaks eestkoste seadmisel. Kõikidel muudel juhtudel teostab piiratud teovõimega isik oma õigusi esindaja kaudu. Puudega isik ei pruugi alati vajada eestkostet, see sõltub eelkõige funktsionaalsest võimekusest (puude raskusest). Teatud puude korral võib teenuste tarbimine olla olemuslikult välistatud (teenust osutatakse üksnes esindaja kaudu). LiPS-i määrusega nähakse ette teenuste ligipääsetavuse üldnõuded, mis peavad olema tagatud muu hulgas loetletud finantsteenuste pakkumisel. Kehtib põhimõte, et teenust osutatakse viisil, mis võtab arvesse puudega inimeste ja seega ka teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi ja tagab neile teenuse kasutamise. Teenuseid pakutakse viisil, mis ühildub eelnimetatud isikute abistamiseks väljatöötatud tugitehnoloogiatega. Teenusepakkuja peab teenuste üldtingimustes või mõnes muus samaväärses dokumendis kirjeldama teenuse vastavust ligipääsetavusnõuetele ja teenuse tööpõhimõtteid. Enamik tänapäeva teenustest toimib internetipõhiselt, sh sõlmitakse enamik lepinguid elektroonselt. Finantsteenuste tarbimine eeldab isikute turvalisel viisil tuvastamist ka veebiüleselt pakutavate teenuste korral, sh võimalusi elektrooniliseks tehingu kinnitamiseks või allkirjastamiseks. Kolmandate isikute poolt loodud elektroonilist isikute autentimist ja elektroonset allkirjastamist võimaldavate rakenduste vastavust ligipääsetavusnõuetele ei saa finantsteenuse pakkuja mõjutada. Üldiselt on leitud, et olemasolevad digitaalse isikutuvastamise ja allkirjastamise võimalused pimedatele ja vaegnägijatele on mugavad.18 Puudusi, mis takistavad või raskendavad nägemis- või kuulmispuudega isikute võimalusi kasutada erinevaid infotehnoloogia võimalusi, on palju, kuid peamiselt on need tingitud abiprogrammidega mitteühildumisest või veebidisainist või -arendusest, mis teeb kasutamise isegi koos abiseadmetega keeruliseks (eelkõige näiteks internetilehekülje ebaloogilise ülesehituse tõttu). Makseteenuste kasutamisel võib olla takistuseks ka see, kui veebipoes on pangalingid lisatud piltidena, mis ei võimalda makseteenust kasutada.19 Veebi sisu ligipääsetavuse parandamisel on muu hulgas abiks rahvusvaheliselt tunnustatud WCAG standard ja avaliku sektori veebilehtedele kehtestatud Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549. Finantsteenuse pakkujad on loonud vaegnägijatele või -kuuljatele lahendusi, mis hõlbustavad teabega tutvumist, näiteks on võimalik suurendada loetavat tekstilõiku või kasutada teenuse tingimuste ettelugemist võimaldavaid programme, samuti on abivahenditega varustatud sularahaautomaate. Registreerimis- ja piletiautomaatide ligipääsetavaks muutmine võimaldab käia iseseisvamalt teatris ja kinos ning kasutada ühistransporti. Puudega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul on vaimupuudega ja vanemaealistel inimestel keeruline mõista, kuidas panga- ja makseautomaate ning iseteenindusterminale kasutada. Puuduvad ka vajalikud taktiilsed märgistused klahvide eristamiseks, heli- või kõneliidesed käskluste kasutamiseks, ekraanilugeja, ekraanisuurenduse ja värvikontrastide muutmise võimalused.20 18 Hänni, Katrin 2016, Internetikasutuse ligipääsustrateegiad ja kasutamispraktikad nägemis- ja liikumispuudega inimeste näitel, Tartu Ülikool, lk 41. Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54927/Hanni_MA.pdf (kasutatud 09.03.2021). 19 Samas, lk 47 ja 50. 20 Sotsiaalministeeriumi küsitlus, 2015. Küsimustikule vastanud organisatsioonide arvu arvestades ei saa küsimustiku tulemusi üldistada kõigile puudega inimestele.  21 E-kaubanduse teenusele ligipääs võimaldab sihtrühma kuuluvatel inimestel võrdväärselt teha oste internetist ning laiendab selliste kaubagruppide valikut, millele ligipääs oli varem piiratud. Puudega inimeste ja eakate esindusorganisatsioonide hinnangul on teenustega seotud veebilehed üldiselt liiga keerulised, eeskätt vaimupuudega inimestele, sageli ei ole jälgitud ka WCAG juhiseid või erasektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele vabatahtlikku Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardit EN 301 549, mis võimaldaksid nägemispuudega inimestel tugitehnoloogiaga veebilehekülgi kasutada. Samuti toodi välja, et arvuti ja selle kasutajaliidesed ei ole täielikult ligipääsetavad, näiteks on peenmotoorika häiretega inimestel raskusi kasutada arvutit, klaviatuuri, hiirt, puuteplaati ja puutetundlikku ekraani. Osadele puudeliikidele ei ole standardvarustuses vajalikku tarkvara ega abivahendeid toote kasutamiseks. Sageli puudub hääljuhitavus eesti keeles, vaimupuudega inimestele on teatud operatsioonid liiga keerulised, nägemispuudega inimestel puuduvad ekraanilugejad, ekraanisuurendus- ja kõnetuvastusprogrammid, mittetekstilisele sisule puuduvad tekstilised määratlused ja alternatiivid kõnele (nt auditiivse info kuvamine ekraanile ka visuaalsel kujul).21 E-raamatu teenusele ja e-lugerile ligipääsu nõuete kehtestamine võimaldab sihtrühma kuuluvate inimeste vaba aja veetmise võimalusi laiendada. Peamise probleemina on e-raamatutega seoses välja toodud nende esitus – e-raamatutes olev graafiline info on sageli kirjeldamata. Samuti on välja toodud e-raamatu teenuse (e-raamatu sisu ja kättesaadavus) liigne keerukus näiteks vaimupuudega inimestele.22 Arvutikasutajate hulk on üldiselt viimaste aastate jooksul kasvanud, kuid interneti kasutamine vanusega väheneb. Puudega inimeste sotsiaalse lõimumise kogumikust23 selgub, et iga päev kasutab internetti 17% puudega inimestest. Internetti ei kasuta erinevatel põhjustel aga 69% puudega inimestest, sealhulgas 64% puudega meestest ja 74% puudega naistest. Peamiselt kasutatakse internetti info otsimiseks (81,2% puudega kasutajatest), panga- ja ostu- müügiportaalide kasutamiseks (69% puudega kasutajatest), kõige vähem aga meelelahutuseks ning kultuuri ja meedia tarbimiseks.24 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu kohaselt saab internetiühendusega laua-, tahvel- või sülearvutit kasutada 61% 50-aastastest ja vanematest inimestest. Iga päev kasutab tööväliselt internetti 35% 50–64-aastastest inimestest ning 11% 65- aastastest ja vanematest.25 Seega võib eeldada, et seaduse vastuvõtmisel paranevad nende puudega ja vanemaealiste inimeste võimalused, kes praegu ei saa veebilehtede või arvuti riistvara ligipääsematuse tõttu arvutit kasutada. Puudega inimeste hinnangul ei ole TV- ja raadioprogrammid vaegkuuljatele piisavalt ligipääsetavad. On küll võimalik vaadata subtiitritega võõrkeelseid TV-saateid, kuid Eesti saadetest on subtiitrid vaid 5%-l. Sageli loetakse võõrkeelsetele saadetele peale, mistõttu ei saa vaegkuuljad osa mitmest TV-sarjast, samuti kasutatakse vähe viipekeele tõlget ja puudub kirjeldustõlge. Puuduvad ka sellised funktsioonid nagu hääljuhitavusega menüü ja ligipääsetav telekava menüü.26 Probleeme on ka hädaabiühenduse ligipääsetavusega. Puudega inimeste ja eakate esindusorganisatsioonid on rõhutanud, et isegi kui ühenduse saamine ja kontakti loomine 21 Samas. 22 Samas. Probleemkohale on vastuses küsitlusele tähelepanu juhtinud Eesti Pimedate Liit, kes tõi graafilise info all näitena välja e-raamatu mittetekstilised visuaalsed elemendid nagu pildid, graafikud jms. 23 Tambaum, T., Medar, M., Narusson, D. (2014). Sotsiaalne sidusus. Kogumikus Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine, lk 121–138. Statistikaamet. https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 07/Puudega_inimeste_sotsiaalne_loimumine.pdf 24 Kogumiku analüüsis on aluseks Statistikaameti ajakasutuse uuring 2009–2010. 25 Hämmal, Jaanika; Masso, Märt; Vaisma, Katrin; Piirits, Magnus, 2015. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring. TNS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS / Euroopa Sotsiaalfond / Sotsiaalministeerium. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final.pdf Viimati kuvatud: 25.02.2021. 26 Sotsiaalministeeriumi küsitlus, 2015. Küsimustikule vastanud organisatsioonide arvu arvestades ei saa küsimustiku tulemusi üldistada kõigile puudega inimestele.  22 Häirekeskusega on võimalik ja ligipääsetav, võib probleemiks saada Häirekeskusega edasine suhtlus, et saada pärast hädaabisõnumit täpsustavat infot, kuna sõnumite saatmine võtab aega.27 Hädaabiühendusele ligipääsetavusnõuete kehtestamine mõjutab sihtrühma kuuluvate inimeste tervist ja heaolu. Eelnõuga tagatakse erivajadusega inimeste senisest parem ligipääs hädaabinumbrile 112. Need olid vaid mõned näited eelnõu kohaldamisalas olevate teenuste ja toodete ligipääsetavuse probleemidest. Kirjeldatud sihtrühm on tegelikult laiem, puudutades ka lapsi, ajutise vigastuse või tegevuspiiranguga inimesi. Mõju ulatus ja sagedus on suur, kuna ligipääsetavusest tingitud mõju avaldub igapäevastes tegevustes, milleks on vajalikud eelnõu kohaldamisalas olevad tooted ja teenused. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et kuigi eelnõus nimetatud tooted ja teenused saavad tarbijate jaoks ligipääsetavaks, mõjutab inimeste ligipääsu toodetele ja teenustele teiste teekonna osade, sh tehiskeskkonna ligipääsematus. Näiteks võib piletiautomaat olla bussijaamas ligipääsetav, kuid teekonnal selleni on kõrged äärekivid, raskesti avatav uks, kulunud sebramärgistus või valel kõrgusel asetsev trepikäsipuu. Tehiskeskkonna ligipääsetavaks muutmise suunist kannab Riigikantselei ellu kutsutud ligipääsetavuse rakkerühm, kelle ülesanne on muu hulgas välja selgitada tehiskeskkonna ligipääsetavuse olukord ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mida on võimalik ligipääsetavuse parandamiseks kümne aasta jooksul ellu viia. Samuti võib ligipääsetavusnõuete kohaldamine pakutavate transporditeenuste hinda suurendada, kuid kuna raske ja sügava puudega inimestele ning ka näiteks eakatele on ühistranspordis soodustused, on hinnatõusu mõju sihtrühmale väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võib määruse sotsiaalset mõju hinnata suureks, kuna mõju ulatus ja mõju sagedus on suur ning mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk keskmine. 4.2. Mõju majandusele Eestis tegutsevad LiPS-i reguleeritavates ja seega ka käesoleva määruse nõuetega hõlmatud valdkondades enamasti mikroettevõtted (sh FIE-d) ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Näiteks arvutite tootmisega tegeleb Eestis umbes 20 ettevõtte ning arvutite ja tarkvara hulgimüügiga (põhitegevusena) tegeleb suurusjärgus 150 ettevõtet. Sektori moodustavad peamiselt mikroettevõtted, väikeettevõtteid (kuni 50 töötajaga) on vähe. Kõige arvukamalt on esindatud bussitranspordiettevõtted (üle 500 ettevõtte), kellest suurem osa on siiski väike- või mikroettevõtted (sh FIE-d). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted domineerivad ka telekommunikatsiooni valdkonnas (175 ettevõttest kolm on suurettevõtted, 25 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted), elektroonika- ja telekomkommunikatsiooniseadmete müügis (rohkem kui 350 ettevõttest paarkümmend on väikeettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted) ja e-kaubanduses (hinnanguliselt on e- kaubandusega aktiivselt tegelejaid 2000–3000 ettevõtet, millest kümmekond on väikesed ning valdav osa on mõne töötajaga mikroettevõtted).28 Eelkõige kaubandus- ja transpordisektor on viidanud, et osaliselt arvestatakse juba praegu puudega inimeste ligipääsetavusega. Näiteks on arvestatud iseteeninduskassades vaegkuuljate ja -nägijatega, kasutusel on rohkem kui ühe meelega hoomatavad reaalajas töötavad ühistranspordi infotablood ja on loodud võimalusi sooritada maksetehinguid häälvalikutega. Sideettevõtjad on teinud koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja ja erivajadusega isikute liitudega, 27 Samas. 28 Vabariigi Valitsuse 25.02.2016 Riigikogu juhatusele esitatud seisukohtade nr 2-5/15-02554-5 „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu osas, mis puudutab liikmesriikide toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamist“ seletuskiri, lk 24.  23 et saada tagasisidet oma e-keskkondade ja teenuste kasutamise kohta. Usaldusteenuse osutajad on ka usaldusteenustele esitatud standardite järgi kohustatud vastava analüüsi tegema ning avalikustama piirangud oma teenusedokumentatsioonis. 2021. aasta andmetel tegeles arvutite tootmisega29 Eestis 21 ettevõtet umbes paarisaja töötajaga ning müügituluga 45 miljonit eurot aastas. Arvutite müük on suunatud põhiliselt siseturule ning lisaks katab Eesti-sisese vajaduse suures osas import. 2021. aasta andmete põhjal tegeleb arvutite ja tarkvara hulgimüügiga30 ligikaudu 160 ettevõtet umbes 860 töötajaga ning müügituluga üle 550 miljoni euro aastas. Neist ettevõtetest kõik ei ole suunatud Eesti turule – info- ja sidetehnika hulgimüügist 60% moodustab eksport. Määruse potentsiaalne mõju on äritegevuse tüübiti erinev. Eeldatavalt suurendab määruse rakendamine aktiivsete turuosaliste arvu, sest annab parema võimaluse laiendada toodete ja teenuste tarbijate sihtrühma ka puudega inimestele ning seeläbi tarbijaskonda suurendada. Näiteks saab nutikate transpordilahenduste rakendamise kaudu muuta transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu tööturule, suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Eeldatavalt paraneb rangemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisega ka toodete ja teenuste kvaliteet. Mitmete direktiiviga reguleeritavate toodete, näiteks arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemide, sideteenuse tarbija terminalseadmete ja e-lugerite tootmine toimub väljaspool Eestit ning vajadused kaetakse impordiga, mistõttu langeb nende valdkondade ligipääsetavusnõuete täitmisega tekkiv koormus välismaistele tootjatele. Eesti ettevõtteid puudutab ligipääsetavusnõuete täitmine kaudselt ja vähesel määral, kuid lisab täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise tõttu. Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku sellest. Määruse nõuded puudutavad elektroonilise side teenuse osutajaid, kelle teenused ja teenuste osutamiseks mõeldud terminalseadmed peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Määruse nõuded võivad puudutada ka disaini- ja inseneriteenuseid osutavaid Eesti ettevõtteid, kes tegelevad riistvara väljatöötamisega. Tootmiseks kasutatakse välismaal toodetud komponente, mis peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Seega võib eeldada, et kehtestatavad nõuded arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemidele ei mõjuta ülemääraselt Eesti tootjaid või vahendajaid. Võrreldes tänase olukorraga lisanduvad Eesti ettevõtetele täiendavad kohustused eelkõige seonduvalt juhendite, pakendite ja toodete märgistuse tõlkimise või koostamisega. Seoses toodete ligipääsetavusnõuetele vastavuse kontrollimise kohustusega lisandub administratiivne koormus arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemide importijatele ja levitajatele. Kuna ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse ka teatud finantsteenustele, peavad nende teenuste osutajad viima nõuetega vastavusse kõik vahendid, mida tarbija kasutab teenuste tarbimiseks või nende teenuste kohta informatsiooni hankimiseks. Nendeks vahenditeks on eelkõige veebilehed ja mobiilirakendused, autentimismeetodid, makseterminalid, sularaha- või makseautomaadid ja muud iseteenindusterminalid. Kohustatud isikuteks on kõik need ettevõtjad, kes Eestis vastavaid finantsteenuseid osutavad või võivad osutada ehk pangad, investeerimisühingud, investeerimisfondid, krediidiandjad ja krediidivahendajad ning makseasutused ja e-raha asutused.31 Lisaks peavad teenuseosutajad tagama töötajatele asjakohase ja piisava koolituse, et nad teaksid, kuidas ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid kasutada ning oskaksid tarbijaid selles abistada. See võib samuti kaasa tuua täiendava töökoormuse ja kulu. 29 EMTAK 262 Arvutite ja arvuti väliste seadmete tootmine. 30 EMTAK 4651 Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük 31 Täpsem info ja statistika Eestis tegevusloa saanud finantsasutuste kohta on kättesaadav Finantsinspektsiooni kodulehel: https://www.fi.ee/et.  24 Oluline on ka see, et olenemata tehnoloogilistest uuendustest, mis muudavad tooted ja teenused puudega inimestele kättesaadavamaks, ei tohiks käesolev eelnõu soodustada pankade füüsiliste teeninduspunktide vähendamist, kus inimesed on siiani saanud abi klienditeenindaja toel. On suur hulk puudega ja vanemaealisi inimesi, kes ei ole veel suutelised kasutama erinevaid digitaalseid lahendusi ja selline üleminek ei tohiks olla liiga järsk. Eesti turul on nii välismaiste kui Eesti tootjate iseteenindusterminale (sularahaautomaadid, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid). Iseteenindusterminalide funktsionaalsuse täiendamine uute toodete arendamisel ligipääsetavusnõuetele vastavaks toob eeldatavalt kaasa lisakulusid. Euroopa Komisjoni hinnangul moodustavad lisakulud 1% ettevõtete arenduskuludest ning iga-aastaseid jooksvaid kulusid ei lisandu. Uute toodete all on siin silmas peetud alates 2025. aasta 28. juunist turule lastavaid iseteenindusterminale. Neid iseteenindusterminale, mida teenusosutaja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib teenuseosutaja kasutada sarnase teenuse osutamiseks ka edasi, kuid üksnes kuni 20 aastat iseteenindusterminali esmasest kasutuselevõtust arvates või kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni. Veebilehtede (sh e-kaubanduse ja e-raamatute veebilehtede), telefoniteenuste ja mobiililahenduste ligipääsetavusnõuete täitmine toob kaasa põhimõttelisi muudatusi teabe jagamisel ja sellest tulenevalt lisatööd. Kuivõrd veebilehti uuendatakse iga 3–5 aasta tagant, saab ligipääsetavusnõuetega kohandamisest tulenevad vajalikud arendustööd teha tavapäraste uuenduste raames. Täiendavaid kulutusi toob kaasa teabe sisu haldamine ja uuendamine. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul. Esmased kulud võivad ettevõtjatel kaasneda testimis- ja hindamiskuludega, millistele ligipääsetavusnõuetele toode või teenus vastab ning millised arenduskulud kaasneksid ettevõttele toote või teenuse kõigile ligipääsetavusnõuetele vastavusse viimisega. Veebilehtede ja mobiilirakenduste olemasolevate ja nõuetele mittevastavate süsteemide nõuetega kooskõlla viimine eeldab igakordset hinnangut ning võib nõuda väga erinevat tööde mahtu, kuivõrd sõltub vanematel tehnoloogiatel realiseeritud infosüsteemide tehnilisest valmisolekust nõudeid toetada ning varasemast kasutajaliidese arendamise loogikast (st kui palju ligipääsetavuse funktsioone on juba toetatud). Vastajad kinnitasid, et investeeringud on vajalikud, aga mahtusid veel välja tuua ei osatud. Ebaselge on veel tehniline võimekus ja tekkivad kulud. Need olenevad ka sellest, milliste ettevõtte toodete ja teenuste suhtes uued kohustused kehtima hakkavad. Kuna LiPS-iga reguleeritavates valdkondades tegutsevad Eestis peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning mikroettevõtted, jätavad paljud ettevõtted tõenäoliselt ebamõistlikule koormusele viidates ligipääsetavusnõuded täitmata ja neile ligipääsetavusnõuete rakendamisega lisakulu ei teki. Teenustega seotud mikroettevõttetele ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata. LiPS-i rakendamine suurendab tõenäoliselt ettevõtete halduskoormust, sest ettevõtjad peavad hindama oma toodete ja teenuste vastavust ligipääsetavusnõuetele, andma kinnituse ja täiendavat teavet toote või teenuse ligipääsetavuse kohta. Näiteks sideettevõtjate puhul rakenduvad kohustused väga paljudele teenustele ja toodetele, mistõttu on nende jaoks tegu väga suure projektiga nii rahalises kui töötundide mõttes. Lisaks toob täiendava halduskoormuse kaasa TTJA teavitamine ja põhjendamine seoses erandite kasutamisega. Valdkondades, kus nõutud muudatusi reaalselt tehakse, on lisakulud üldiselt pigem tagasihoidlikud (juhendite tõlkimine, veebiplatvormil lisamooduli kasutamine) ja suuremat ressurssi nõuab pigem veebide sisuline haldamine vastavalt sätestatud nõuetele. Eelnõus sisalduvad nõuded kohalduvad ainult uutele toodetele, mis viiakse turule pärast 2025. aasta 28. juunit, ning alates 2025. aasta 28. juunist pakutavatele ja osutatavatele teenustele. Ettevõtjatel on tänu sellele umbes kolm aastat aega oma tooted ja teenused ligipääsetavusnõuetega kooskõlla viia või hinnata nõuete kohaldamise proportsionaalsust ja ebaproportsionaalsuse korral taotleda erandi kasutamist. Iseteenindusterminali, mida ettevõtja kasutab teenuse osutamiseks enne 2025. aasta 28. juunit, võib jätkuvalt kasutada sarnase teenuse  25 osutamiseks kuni selle majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid kõige kauem 20 aastat pärast selle kasutuselevõttu. Varem (alates 2025. aasta 28. juunist) välja vahetatud seadmed peavad vastama ligipääsetavusnõuetele. Eelnõuga hõlbustatakse muu hulgas füüsiliste isikute juurdepääsu finantsteenustele, mis mõne funktsioonihäire tõttu võib muidu olla raskendatud või välistatud. See tähendab seda, et ka näiteks nägemis- või kuulmispuudega juriidilise isiku esindaja (kui füüsiline isik) saab ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid kasutada vaatamata sellele, et ligipääsetavusnõuded kehtestatakse tarbijale mõeldud toodetele ja teenustele. Seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kehtestamine võib kaudselt mõjutada ka leibkondade toimetulekut. Seda juhul, kui sihtrühma kuuluv inimene on pidanud ligipääsematuse tõttu valima kallima alternatiivse toote või teenuse, samuti juhul, kui ligipääsetavusnõuete täitmise tõttu tõusevad toodete ja teenuste hinnad kõigile tarbijatele. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Määruse majanduskulu mõju ulatus ja sagedus on nii kogu majandusele kui konkreetsetes valdkondades väike, kuid mõju mõnele konkreetsele ettevõttele võib olla suur. Sihtrühma suurus on kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid arvestades väike. Ebasoovitava mõjuna võib määruse rakendamine kaasa tuua toodete ja teenuste hinnatõusu. Samuti on oht, et kui väikeettevõtted peavad määruse nõuete täitmiseks suuri investeeringuid tegema, võivad nad olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. 4.3. Mõju regionaalarengule Transporditeenuse ligipääsetavuse suurendamine parandab kogu elanikkonna, eelkõige puudega inimeste ja eakate liikuvust, suurendades sellega inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede kättesaadavust. Transporditeenustele ligipääsetavusnõuete kehtestamine võimaldab nii puudega inimestel kui vanemaealistel tulla iseseisvamalt toime igapäevavajaduste rahuldamisega, sh kasutada teenuseid toimepiirkondade keskustes, mis omakorda toetab inimeste võimalusi osaleda aktiivsemalt igapäevaelus ja ettevõtluses, ning see väljendub ka piirkonna konkurentsivõimes ja majanduskasvus. Ühtlasi võimaldab ligipääsetavusnõuete kehtestamine tugevdada piirkondade sidustatust, inimressursi tõhusamat kasutamist ning erinevate (avalike) teenuste arendamist üle Eesti. Kuna aga transporditeenuse ligipääsetavust mõjutab lisaks infokeskkonnale ja teenustele ka füüsilise ruumi ligipääsetavus, mille parandamine eeldab valdkondadeülest koostööd ja terviklikku ligipääsetavuse poliitikat laiemalt, võib direktiivi tähenduses ligipääsetavuse tagamise mõju ulatust regionaalarengule hinnata keskmiseks. Ligipääsetavusnõuded hakkavad kehtima kõikidele LiPS-iga reguleeritavaid teenuseid ja tooteid pakkuvatele ettevõtetele üle Eesti. Seega võib regionaalarengut mõjutada kaudselt ka teiste reguleerimisalas olevate seadmete ligipääsetavuse paranemine. Näiteks ühtlustub sularaha- ja makseautomaatidele ning iseteenindusterminalidele ligipääs üle Eesti. Kuna aga mõju on eeldatavasti vaid kaudne, siis detailsemat mõjuanalüüsi reguleerimisalas olevate teenuste ja toodete kohta ei tehta. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele LiPSi eelnõus ette nähtud turujärelevalvemehhanismi loomine ja käivitamine on ressursimahukas. Kuna määrus antakse LiPSis sisalduva volitusnormi alusel ning selles sätestatakse detailsed nõuded, mida ettevõtja järgima peab, on LiPSi eelnõus välja toodud kulud TTJA-le vaadeldavad ka käesoleva määruse eelnõu mõjudena. TTJA-l on vaja värvata täiendavaid järelevalveametnikke ning suurendada järelevalveametnike kompetentsi erivajadusega inimeste ja ligipääsetavuse küsimustes. Koormust suurendab turujärelevalveasutuse kohustus hinnata erandite asjakohasust. Kuna suur osa direktiiviga reguleeritavates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, on eeldatavalt ebaproportsionaalsuse erandit taotlevate ettevõtete  26 arv suur. Järelevalveasutuse loomisest tulenevat täiendavat rahalist koormust riigieelarvele on keeruline hinnata, sest eelnevalt on vaja täpsustada järelevalveasutuse ülesanded. Häirekeskus võtab kasutusele infotehnoloogilised lahendused, mille kaudu võimaldatakse kõigil, sh rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajatel, võtta võrdselt ja tasuta ühendust Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112. Sealjuures tagatakse kahepoolne suhtlus Häirekeskuse ja ühenduse võtja vahel, reaalajas tekstiedastuse võimalus ja ühenduse võtja asukohainfo kindlakstegemine. Praegu on hädaabinumbriga 112 võimalik ühendust võtta telefonikõne või SMS-i teel. Täiendavate lahenduste kasutusele võtmine eeldab vastavat tehnilist võimekust nii ühenduse võtja (abivajaja) kui Häirekeskuse poolt. Esmased Häirekeskuse arenduskulud on seotud kahepoolse reaalajas tekstiedastuse võimekuse loomise ja selle rakendamiseks vajalike hädaabiteadete menetlemise protseduuride täiendamise ja juurutamisega. Lisavõimaluste (nt videokõne) kasutusele võtmine sõltub ühenduse võtja tehnilisest võimekusest, nt kas võimekus on sidevahendis olemas ja telekommunikatsiooniettevõtte poolt toetatud või on vajalik eraldi luua täiesti uus platvorm (nt mobiilirakendus). Samuti valmivad esimesed hädaabiühenduse ligipääsetavust käsitlevad delegeeritud aktid alles 2022. aasta lõpus, mistõttu ei ole võimalik hinnata nende lahenduste loomisega kaasnevaid kulutusi. Siseministeeriumi hinnangul vajab hädaabiühenduse täiendavate võimaluste loomine kindlasti olulisi lisainvesteeringuid, aga nende täpsem prognoosimine ilma täiendavate analüüside ja delegeeritud aktideta ei ole võimalik. Transpordiameti hinnangul võivad kallineda teenuste ja toodetega seotud lepingud (klientide iseteenindusarvutid, järjekorraautomaadid, makseterminalid teenindusbüroodes ja Maanteemuuseumis) ning suureneb ühistranspordi korraldamisega seotud eelarve kulu, kuna ühistranspordi korraldajatel lasub kohustus tagada nõuetele vastavad seadmed (iseteenindusterminalid, makseterminalid). Transpordisektoris toob ligipääsetavusnõuete kehtestamine lisakulusid kaasa ka transporditeenust osutavatele riigi osalusega ettevõtetele. Osapooled kinnitasid, et investeeringud on vajalikud, aga täpsemat rahalist koormust on ilma täiendava turu-uuringuta keeruline hinnata. 4.5. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega kaasneb teatav mõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele. Toodete puhul on täiendav koormus eelkõige välismaistel tootjatel ning Eesti ettevõtted peavad olema valmis võtma täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise tõttu. Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku sellest. E-kaubanduse teenuste puhul kaasnevad ettevõtetele enda veebilehtede ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise arendus- ja halduskulud. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul. Eestis tegutsevad e-kaubanduse valdkonnas valdavalt mikroettevõtted, kellele ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata, mistõttu neile ligipääsetavusnõuete rakendamisega lisakulu ei teki. Oma tagasisides on ettevõtjad välja toonud, et kaubandus- ja transpordisektoris arvestatakse osaliselt juba praegu erivajadusega inimestega. Näiteks on iseteeninduskassades loodud võimalus sooritada maksetehinguid häälvalikutega. Halduskoormuse puhul märgiti, et direktiivis välja toodud toodete ja teenustega seotud ettevõtjaid mõjutavad erinevad nõuded ning see suurendab ka nende halduskoormust, kuid täpsemaid mahtusid on praegu raske hinnata, kuna see eeldab tehnilise võimekuse tervikanalüüsi ettevõtte sees. Finantsteenuse osutajad peavad tagama, et nende teenused oleksid tarbijale ligipääsetavad. Sellega kaasnevad n-ö otsesed kulud süsteemide arendamiseks ja nõuetega kooskõlla viimiseks. Lisaks võivad hiljem kaasneda veel täiendavad kulutused näiteks töötajate koolitustele. Iga teenuseosutaja peab viima eelnõu nõuetega vastavusse just selle teenuse, mida ta osutab, sh veebikeskkonna ja mobiilirakenduse, mille kaudu ta seda teenust pakub. Toodete (nt pangaautomaadid, makseterminalid, mobiiltelefonid, arvutid ja selle tarkvara) vastavusse viimise kohustus on tootjal. Täpset maksumust, mis on vajalik vastavate arenduste tegemiseks, on praegu  27 keeruline hinnata, kuna see oleneb iga turuosalise juba kasutatavatest tehnilistest vahenditest ja ulatusest, milles neid on vaja ligipääsetavusnõuete täitmiseks muuta. Elektroonilise side teenuse osutajad peavad tagama, et elektroonilise side teenused, sh hädaabiühendus, oleksid tarbijatele ligipääsetavad. Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 hädaabiühenduse kaudu saabunud teatele peab nõuetekohaselt vastama Häirekeskus, kasutades vastamisel samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel. See eeldab nii teenuse tööprotsesside kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi arendustöid ja koolitusi. Praegu on halduskoormuse suurenemise ulatust ja selle maksumust keeruline hinnata, kuna see sõltub konkreetsetest lahendustest. Lahenduste analüüsimine on alles töös. E-raamatute teenuse puhul püütakse juba praegu teha teenus nii kättesaadavaks kui vähegi võimalik, samas on suurim probleem ilmselt illustratsioonide ja muu graafilise info kirjeldamine. See muudab e-raamatud tehniliselt keerukamaks ja nende hinna kallimaks. Kuna Eesti ise e- lugereid ei tooda, on nende puhul täiendav koormus eelkõige välismaistel tootjatel. Ligipääsetavusnõuete rakendamisel on suur mõju kultuuri kättesaadavusele mitte ainult suurtes linnades, vaid regionaalselt, lugeja asukohast sõltumata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seadusega suureneb oluliselt TTJA järelevalvepädevus. Sellest tulenevalt on vajalikud täiendavad ressursid. Tinglikult pool tulevasest töömahust seisneb standarditega kehtestatud nõuete täitmise korrapärases tehnilises mõõtmises. Selline seire vajab mittemanuaalseid ehk tarkvaralisi lahendusi. Teine pool töömahust seisneb juriidilises järelevalvetegevuses (seirega väljaselgitud probleemide, sh ebaproportsionaalsusega põhjendatavate erisuste õiguslik hindamine, asutuste nõustamine, suhtlus rikkujatega, ettekirjutused ja nende täitmise kontroll). 2021. aasta algusest asuti tegema ettevalmistusi, et TTJA saaks võtta enda kanda avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete32 kohase järelevalve, mida seni täitis Andmekaitse Inspektsioon. Sel eesmärgil eraldati rahandusministri 19. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 16 Vabariigi Valitsuse 2021. aasta reservi sihtotstarbelistest vahenditest 2021. aastal kavandatud üleriigilistest IKT jaotamata vahenditest üleriigilise tähtsusega digiriigi ja küberturvalisuse lisategevuste katteks MKM-i valitsemisalas TTJA-le 150 000 eurot käibemaksuta veebilehtede ja mobiilirakenduste järelevalve funktsiooni mehitamiseks ja kompetentsi loomiseks. Sama summa on TTJA-le ette nähtud ka 2022. ja 2023. aastaks ning sama vajadus püsib ka järgnevatel aastatel, kusjuures seoses direktiivi rakendumisega 2025. aastal on vajalik katta veel kahe täiendava ametikoha kulud, mis koos muude kuludega moodustab 195 000 eurot aastas. TTJA prognoosib, et kui planeeritud kulud on ette nähtud tööjõu ja teenuse osutamiseks vajalike vahendite tagamiseks (nt IT-arendused, tarkvaralitsentsid kontrolli tegemise hõlbustamiseks jne), siis lisaks nõustamisele suuremahuliste koolituste pakkumine sihtrühmale võib tähendada lisakulu 50 000 euro ulatuses aastas. Vajalike kulude katteks esitab RES2024–2027 protsessi taotluse MKM. RES lisataotlus esitatakse perioodi 2024–2027 kohta järgmiselt: 2024 2025 2026 2027 Tööjõukulud 72 500 145 000 145 000 145 000 Täiendavad kulud (koolitus-, lähetus-, teavitus-, töökoha- ja IT-kulud) 77 500 50 000 50 000 50 000 Eelarvevajadus kokku 150 000 195 000 195 000 195 000 Kui TTJA-le LiPS-i eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmiseks RES-ist raha ei eraldata, ei ole võimalik teha järelevalvet isegi miinimummääras ehk kaebusepõhiselt, kuna kaebusepõhise järelevalve tegemine vajab samuti ressurssi, sh pädevuse loomist järelevalveametisse, personali 32 Avaliku teabe seadus, § 32.  28 koolitamist jne. Siin on võimalik kasutada analoogiat avalike veebide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse järelevalvega, mis on kohaldamisalalt märksa kitsam ning millega tegeleb TTJA-s üks inimene, kuid võrdluses teiste liikmesriikidega on seda ilmselgelt vähe, kui on soov pakkuda lisaks seirele ka regulaarset juhendamist ja koolitamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 28. juunil. Jõustumise kuupäeva valik on seotud LiPS-i kavandatud jõustumise ajaga, mis omakorda lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL), Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Filmi Instituudile, Eesti Kirjastuste Liidule, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti Pimedate Raamatukogule, Eesti Digiraamatute Keskus OÜ-le, Tallinna Keskraamatukogule, MTÜ-le Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, MTÜ-le Autoettevõtete Liit, Eesti Liinirongid AS-ile, AS-ile Eesti Raudtee, T grupp AS-ile, Eesti Taksoettevõtjate Liit MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, AS-ile Tallinna Lennujaam, AS-ile Tallinna Sadam, AS-ile Saarte Liinid, MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, AS-ile Ühisteenused, Transpordiametile, ITS Estonia transpordi innovatsiooni koostöövõrgustikule, Ridango AS-ile, AS- ile Eesti Post, AS-ile Cleveron, Itella Estonia OÜ-le, DPD Eesti AS-ile, Coop Eesti Keskühistule, DHL Estonia AS-ile, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le Finance Estonia, Finantsinspektsioonile, AS-ile Swedbank, MTÜ-le Lastekaitse Liit, õiguskantslerile, MTÜ-le Ligipääsetavuse Foorum, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, TS Laevad OÜ-le, AS-ile Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ-le. Määruse eelnõu oli lisatud seaduseelnõu „Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus“ juurde rakendusakti kavandina. Määruse teksti ja lisatud seletuskirja on tutvustatud huvirühmadele ning määruse kavandit on tutvustatud LiPS-i ette valmistanud töörühma töö käigus.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta1 (edaspidi ka direktiiv või ligipääsetavuse direktiiv) nõuetega ühtlustatakse teatud toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud regulatsiooni siseturul. Direktiiv võetakse suures osas Eesti õigusesse üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega (LiPS), mis on praegu Riigikogu menetluses (511 SE). LiPS-iga ei hõlmata valdavat osa direktiivi lisades sätestatud nõuetest. Käesoleva määrusega võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi VI lisas sätestatud ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord. Tegemist on uue rakendusakti terviktekstiga. Määruses on sätestatud see, kuidas hinnata ligipääsetavusnõuete täitmisega kaasnevat võimalikku ülemäärast koormust ettevõtjale. Euroopa Komisjon on jätnud lahtiseks selle, kuidas peab ebaproportsionaalse koormuse hindamise protsess toimuma. Delegeeritud õigusakte ei ole nimetatud teemal antud. Nõuded tulenevad direktiivi artikli 14 lõikest 1 ning VI lisast. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM), Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM), Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) esindajad. Seletuskirja autorid on SoMi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Meelis Joost (626 9702, [email protected]), Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures tegutsev sotsiaalala erialadiplomaat Kati Keel (+32 2227 3929, [email protected]), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (625 6391, [email protected]), MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere (715 3419, [email protected]), MKMi sideosakonna nõunik Elena Reilent (639 7666, [email protected]), MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan (6 397 664; [email protected]), RaMi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), SiMi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas (612 5034, kadi.luht- [email protected]), KuMi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (628 2223, [email protected]), KuMi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla (628 2338, [email protected]) ja KuMi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (628 2225, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoMi õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostöös teiste seletuskirja autoritega koostanud SoMi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9732, [email protected]). 1 ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115.  2 Eelnõu on keeletoimetanud RaMi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega võetakse üle ligipääsetavuse direktiivi VI lisas olevad nõuded. Määrus on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs muu hulgas teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele. Määrus on seotud Riigikogu menetluses oleva LiPS-i eelnõuga (511 SE), kuivõrd määrus antakse LiPS § 5 lõike 6 alusel. Määrus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021–2023, mille kohaselt parandatakse elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.2 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus on jaotatud üheksaks paragrahviks: Paragrahv 1 „Reguleerimisala“ Paragrahv 2 „Kogukulu“ Paragrahv 3 „Hindamise kriteeriumid“ Paragrahv 4 „Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid“ Paragrahv 5 „Ettevõtja kulu ja tulu võrdlus eeldatava kasuga“ Paragrahv 6 „Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe“ Paragrahv 7 „Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ Paragrahv 8 „Määruse kohaldamine“ Paragrahv 9 „Määruse jõustumine“. Paragrahvis 1 sätestatakse reguleerimisala. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse LiPS-i kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse suhtes ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise ja selle dokumenteerimise kriteeriumid ning ettevõtjale ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord. Euroopa Komisjon käsitleb ebaproportsionaalse koormuse tuvastamist üldiselt erandina, eeldades, et LiPS-i jõustumisega paraneb toodete ja teenuste ligipääsetavus kogu siseturul. Siiski võimaldab LiPS-i eelnõu erandeid, mis on sätestatud LiPS §-s 5 ning mida käesoleva määrusega täpsustatakse. Määrus leiab seega rakendamist üksnes erandina, kui ligipääsetavusnõuete täitmine käib ettevõtjale üle jõu. Ettevõtja peab LiPS-i kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse tegema nii ligipääsetavaks kui võimalik, kohaldades ligipääsetavusnõudeid ulatuses, mis talle ebaproportsionaalset koormust ei põhjusta. Kui mõne nõude täitmine käib ettevõtjal üle jõu, tuleb tal jõukohaseid ligipääsetavusnõudeid siiski täita. Ühe või mitme konkreetse ligipääsetavusnõude täitmisest tulenev ebaproportsionaalselt suur koormus ei tähenda automaatselt seda, et ettevõtja ei pea täitma ühtegi ligipääsetavusnõuet. Ebaproportsionaalse koormuse hindamise eesmärk on teha hindamine iga teenuse ja toote kohta eraldi, kusjuures iga toote ja teenuse korral tuleb hinnata iga 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023, p 5.20. Kättesaadav Vabariigi Valitsuse veebilehelt: https://valitsus.ee/media/3803/download.  3 ligipääsetavusnõude (erinevate meelte kaudu toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine) täitmise ebaproportsionaalset koormust. Direktiivi põhjenduspunktis 69 on sätestatud, et kui teenuseosutaja leiab ebaproportsionaalse koormuse hindamise järel, et nõue, mille kohaselt peaksid teenuste osutamiseks kasutatavad iseteenindusterminalid vastama direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele, tooks talle kaasa ebaproportsionaalse koormuse, peaks teenuseosutaja kohaldama neid nõudeid siiski sellises ulatuses, mil need veel ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Järelikult peab teenuseosutaja hindama, milline on iseteenindusterminalide piiratud ligipääsetavuse ulatus või täielikult ligipääsetavate iseteenindusterminalide arv, mis võimaldaks tal vältida ebaproportsionaalset koormust, mis talle muul juhul langeks, ning temalt tuleks ligipääsetavusnõuete täitmist nõuda üksnes sellises ulatuses. Hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes õiguspäraseid põhjuseid. Õiguspäraseks põhjuseks ei saa olla see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, puudub aeg või puuduvad teadmised. Paragrahvis 2 sätestatakse kogukulu mõiste. Termin kogukulu tähendab kõiki ettevõtja tegevus- ja kapitalikulusid, mis võivad tekkida toote või teenusega seotult, sealhulgas seoses ligipääsetavusnõuete täitmisega. Ettevõtte tegevuskuludeks on ainult otsese äritegevusega seotud kulud: tootmishooned, masinad, seadmed, tööriistad, materjal, kommunaalkulud, ruumi rent, telefon, internet, kontoritarbed, töötajate palgad, maksukulu. Tegevuskulud jagunevad kaheks: püsi- ja muutuvkuludeks. Kui kulud ei ole seotud ettevõtte toodangu müügimahuga, on tegemist püsikuludega, nt soetatud seadmed ja tööriistad, ruumide üür, maamaks, tootmishoone. Neid kõiki on vaja, kui toota kas või üks toode või luua üks teenus, kuid neid seadmeid saab kasutada 100, 200 või 1000 toote tootmiseks, püsikulud jäävad ikka samaks. Mida enam toota, seda väiksemaks kujunevad püsikulud tooteühiku kohta. Muutuvkulud on kulud, mis suurenevad iga tooteühiku lisandumisega, nt toote valmistamiseks kasutatav materjal, elekter ja kütus. Kogukulu maht sõltub muutuvkulude osas toodangu kogusest ja püsikulude muutumatust mahust. Kui firma on saavutanud sellise tootmismahu, et püsikulud saavad hinnaga kaetud, hakatakse teenima kasumit. Kasumit hakkab firma teenima püsikulude arvelt. Näiteks kui ligipääsetavusnõuete järgimiseks tuleb ettevõtjal kasutusele võtta uus infosüsteem, masin või sõiduk ning need varad kapitaliseeritakse, on need varad vaadeldavad kapitalikuluna. Kapitalikulude tekke aluseks on mistahes materiaalse (nt seadmed, masinad) või immateriaalse põhivara soetus ning sellega kaasnevate kulude kapitaliseerimine raamatupidamisbilansi aktivas. Paragrahvis 3 sätestatakse kolm ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumit, mida täpsustatakse §-des 4–6. Ettevõtja peab ebaproportsionaalse koormuse hindamisel hindama kõigi kolme kriteeriumi mõju kogumis. Määruses ei sätestata arvnäitajaid, vaid hindamisel tuleb iga toote ja teenuse puhul eraldi kindlaks teha, kuivõrd teatud ligipääsetavusnõude või -nõuete järgimine põhjustaks konkreetsele ettevõtjale võimalikku ebaproportsionaalset haldus- või finantskoormust. Hindamine tuleb teha kõigi kolme kriteeriumi alusel iga toote või teenuse kohta. Paragrahvi 3 punkti 1 järgi on esimene ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteerium ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtjale. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse elemente täpsustatakse §-s 4. Toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu mõiste sisustati §-s 2. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatakse teine ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteerium, milleks on ettevõtja ligipääsetavusnõuetele vastava toote või teenuse hinnanguliste kulude ja tulude suhe võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimesele. Seda täpsustatakse §-s 5.  4 Paragrahvi 3 punktis 3 nimetatakse kolmas ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteerium, milleks on ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumus sisustatakse §-s 4 ning ettevõtja netokäive §-s 6. Paragrahvis 4 sätestatakse ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid. Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja hindab kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhet ettevõtja jaoks. ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumus _____________________________________________________________ x 100 = x% toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu Paragrahvi 4 lõikes 2 sisustatakse määrusega kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid, milleks on ühekordsete korralduslike kuludega ning jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid. Viimati nimetatud kriteeriumeid on täpsustatud § 4 lõigetes 3 ja 4, mida tulebki konkreetse toote või teenuse puhul hinnata. Paragrahvi 4 lõige 3 täpsustab ühekordsete korralduslike kuludega seotud elemente. Tegemist ei ole ammendava loeteluga, ettevõtja võib tulenevalt toote või teenuse iseloomust hinnata ka asjakohaseid täiendavaid elemente. Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 sätestatakse ligipääsetavusalaste eriteadmistega inimressursi maksumus. Kulu võib olla seotud ekspertiishinnangu sisseostmisega või sellise spetsialisti töölevõtmisega, kellel on eriteadmised ligipääsetavusest eesmärgiga tagada olemasolevate ja uute toodete ja teenuste ligipääsetavaks muutmine. Spetsialiste, kellel on eriteadmised ligipääsetavusest, eelkõige tehnilistest lahendustest, mida LiPS käsitleb, on Eestis praegu väga vähe. Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 sätestatakse inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulu. Ligipääsetavuse valdkonna spetsiifilisi teadmisi on vaja eelkõige ettevõtja töötajatele, kuna toote või teenuse ligipääsetavuse spetsiifika kohta on oluline anda teavet ja juhiseid suhtluses partnerite ja klientidega. Kasutajasõbralikkuse tagamisel on väga olulisel kohal see, et ettevõtja suudab tarbijale toote või teenuse müügiprotsessis ja järelteeninduses pakkuda adekvaatset informatsiooni. Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 3 sätestatakse toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus. Ettevõtja hindab toote või teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavaks kujundamise maksumust. Toodete ja teenuste arendamine on ettevõtja tegevuse loomulik osa, kuid uute ligipääsetavusnõuete kehtestamisel võib tulla ette, et teatud protsesse tuleb oluliselt muuta. Ettevõtja hindab nende protsesside muutmise maksumust. Näiteks tuleb lisada toodete ligipääsetavaks muutmiseks täiendavaid kasutajaliideseid, mis võivad tähendada tootmisprotsessi muutmist. Arvesse tuleb võtta, et veebilehtede ja mobiilirakenduste olemasolevate ja nõuetele mittevastavate süsteemide nõuetega kooskõlla viimine eeldab igakordset hinnangut ning võib nõuda väga erinevat tööde mahtu, kuivõrd sõltub vanematel tehnoloogiatel realiseeritud infosüsteemide tehnilisest valmisolekust nõudeid toetada ning varasemast kasutajaliidese arendamise loogikast (st kui palju ligipääsetavuse funktsioone on juba toetatud). Samuti tuleb arvesse võtta, et esmased kulud võivad ettevõtjatel kaasneda testimis- ja hindamiskuludega, millistele ligipääsetavusnõuetele toode või teenus vastab ning millised arenduskulud kaasneksid ettevõttele toote või teenuse kõigile ligipääsetavusnõuetele vastavusse viimisega. Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 sätestatakse ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus. Juhendmaterjali all mõistetakse toote või teenuse väljatöötamise järel  5 ligipääsetavusnõuetega seotud tööjuhiseid töötajatele, aga ka toodete ja teenustega seotud juhendite koostamist tarbijatele. Juhendmaterjali väljatöötamise maksumus tähendab kulu, mis seisneb toote või teenuse ligipääsetavuse spetsiifika tutvustamises. Ligipääsetavuse juhendmaterjale koostab avalik sektor (nt TTJA avalike veebide ligipääsetavusenõuete osas), mis tähendab, et sageli on vaja ettevõtjal spetsiifiliste juhendmaterjalide koostamisel küll kaasata valdkonna spetsialiste, kellel on ligipääsetavuse tehniline kompetents, kuid toetuda saab ka juba olemasolevatele materjalidele. Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 5 sätestatakse ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu. Niisuguste õigusaktide all mõistetakse peamiselt ligipääsetavuse direktiivi, LiPS- i ja selle rakendusakte, samuti võimalikke eelnimetatud õigusaktide muudatusi ning nende paremaks rakendamiseks koostatud juhendmaterjale. Lisaks kuuluvad õigusaktide mõistmise alla ka harmoneeritud standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid. Siia alla võib kuuluda ka järelevalveasutuselt või muult isikult ligipääsetavusnõuete rakendamiseks juhiste küsimine. Paragrahvi 4 lõikes 4 käsitletakse jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud elemente. Tegemist ei ole ammendava loeteluga, ettevõtja võib tulenevalt toote või teenuse iseloomust hinnata ka asjakohaseid täiendavaid elemente. Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 sätestatakse toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud. Toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulu on seotud kõigi asjakohaste LiPS-is ning selle alusel antud ligipääsetavusnõudeid sätestavas määruses kirjeldatud ligipääsetavuselementide kasutuselevõtuga toote tootmisel ning teenuse osutamisel. Enamik tooteid, mis kuuluvad LiPS-i kohaldamisalasse, valmib väljaspool Eestit. Arvestades, et ligipääsetavuselementide väljatöötamine on pikaajaline ja teadmismahukas protsess, võib tegemist olla üsnagi arvestatava kuluga. Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 2 sätestatakse tootmisprotsessis ligipääsetavusnõuete täitmisega tehtavad kulud. Toote tootmisprotsessi jooksvad kulud on näiteks kulud personalile, toorainele, seadmetele ja ruumidele ning nende hooldamiseks ja töös hoidmiseks tehtavad kulud. Asjakohasel juhul arvestatakse tootmisprotsessis tehtavate kulude korral ligipääsetavusnõuetega seotud kulusid osakaaluna kogu tootmisprotsessile tehtavast kulust. Näiteks, üldjuhul tehakse ettevõtte ruumides lisaks ligipääsetavusnõuete täitmisele muid tootmisega seotud tegevusi. Sel juhul arvestatakse ligipääsetavusnõuetele täitmiseks minevat aega osakaaluna muudele tegevustele kuluva ajaga. Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 sätestatakse toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud. Ligipääsetavuse katsetamise kulud võivad olla seotud testimisega sihtrühma esindajatega, kuivõrd erinevatele kasutajatele välja töötatud tehniline lahendus sobib ning on kasutamiseks mugav, arvestades kõiki kaasava disaini nõudeid. Oluline on, et katsetamine algaks toote või teenuse arenduse varajases faasis, kui kõiki lahendusi on veel võimalik muuta, toetudes saadud tagasisidele. Katsetamise kulude alla kuuluvad ka toote vastavushindamise katsetega seotud kulud. Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 4 sätestatakse dokumentatsiooni koostamise kulud. Dokumentatsiooni koostamise kulud on kulud, mis kaasnevad ligipääsetavuse detailide ja tehniliste lahenduste kirjeldamisega ning ligipääsetavas formaadis esitamisega. Dokumentatsiooniks loetakse ka toote või teenuse kasutusjuhendit, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamiseks vajalikku tehnilist dokumentatsiooni, samuti dokumentatsiooni, mis tuleb esitada seoses ebaproportsionaalse kulu hindamisega. Siia hulka kuulub ka § 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhendmaterjalide jooksev ajakohastamine. Paragrahvis 5 sätestatakse ettevõtja kulu ja tulu võrdlus eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, võttes arvesse toote või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust.  6 Termin eeldatav kasu puudega inimesele tähendab sotsiaalmajanduslikku mõju ning kasu ligipääsetavuslahendustest, mis võimaldavad puudega inimesel iseseisvalt ühiskonnas toime tulla. Eestis oli 2021. a lõpu seisuga 158 000 puudega inimest. Enamik neist vajab oma toimetulekuks kõrvalabi ning ligipääsetavus on selle kõrvalabi vajaduse vähendamisel suure rahalise mõjuga. Kasu seisneb eelkõige selles, et ligipääsetavate lahenduste tõttu saab puudega inimene iseseisvalt hakkama. Väga oluline on ka isikliku abistaja vajaduse vähenemine, mis võimaldab abistajatel või omastehooldajatel suuremal määral püsida tööturul, panustades ühiskonna arengusse. Ettevõtja hindab kui suur hulk puudega inimesi saaks ligipääsetavusnõuete täitmisel konkreetset toodet või teenust enam kasutada ja kui tihti puudega inimesed konkreetset toodet või teenust kasutaksid. 2021. aastal valminud ligipääsetavuse kulu-tulu analüüsis leiti, et inimestele ligipääsu tagamine nende jaoks olulistele teenustele keskkonna parendamise tulemusena aitab vähendada koduteenuste, eluruumi tagamise teenuse ja tugiisikuteenuse osutamisega seotud kulu3. Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüsis tuvastati viis peamist keskkonna või tegurite kategooriat (sh info kättesaadavus), mis mõjutavad sihtrühma tervikuna või teatud osa sihtrühmast. Analüüs annab ka olulise ülevaate sellest, millistel ligipääsetavust parandavatel meetmetel on potentsiaalset suur, keskmine või väike mõju ligipääsetavust kompenseerivatele teenustele (Civitta, MTÜ Ligipääsetavuse foorum 2021). Viimati nimetatu juures on oluline vaadata ka nende meetmete koosmõju ning võimaliku sihtrühma suurust saab hinnata puudega inimeste statistika4 alusel. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 punkti 4 kohaselt on tulu majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. RPS § 3 punkti 5 kohaselt on kulu majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. Käesoleva määruse tähenduses vaadeldakse ettevõtja hinnangulisi kulusid ja tulusid ning seda, kui suur osa toote tootmisest või teenuse osutamise maksumusest on seotud ligipääsetavusnõuete täitmisega, ning seda võrreldakse eeldatava kasuga puuetega inimestele. Tuleb arvestada, et ettevõtja ei saa toote või teenuse hinda tõsta ligipääsetavusnõuete täitmise tõttu kõigile tarbijatele ebamõistlikult kõrgeks, kuna siis oleksid tooted ja teenused ligipääsematud kõigile tarbijatele kõrge hinna tõttu. Paragrahvis 6 sätestatakse ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe. ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumus _____________________________________________ x 100 = x% netokäive Ligipääsetavusnõuete tagamise netomaksumus on sisustatud § 4 lõigetes 2–4. Netokäive on toote või teenuse eest saadav käive (müügitulu) ilma käibemaksuta (ja aktsiisita). Netokäive võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja seda arvestatakse tekkepõhiselt. Netokäive ei sisalda muu (põhi)vara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja hankijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); hinnasoodustusi, mahahindlusi; teiste nimel sissenõutud summasid. 3 Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostati Civitta & MTÜ Ligipääsetavuse foorumi koostöös ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs. Analüüsi lõpparuanne valmis märtsis 2021 ning aruanne on avaldamisel. 4 Sotsiaalkindlustusamet avaldab kodulehel regulaarselt puudega inimeste arvu ja nende jaotuse puudeliikide, vanuse jm järgi: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Statistika/KOV/puuded.xlsx  7 Paragrahvis 7 sätestatakse ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord ja andmed, millest ettevõtja, välja arvatud mikroettevõtja, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi TTJA) teavitama. Paragrahvis 7 sätestatud andmed, mida ettevõtja TTJA-le esitab, edastatakse TTJA-le automaatselt. Paragrahvis 7 sätestatakse nende andmete loetelu, mille ettevõtja peab ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teatamisel TTJA-le esitama. Kui ettevõtja leiab ebaproportsionaalse koormuse hindamise tulemusena, et talle ei saa kohaldada üht või mitut ligipääsetavusnõuet, teavitab ta LiPS § 5 lõike 5 kohaselt sellest TTJA-d. Mikroettevõtjad on vabastatud TTJA teavitamisest ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmise korral. Mikroettevõtja on ettevõtja, kellel on alla kümne töötaja ning kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot. Kuigi mikroettevõtja on vabastatud TTJA teavitamisest tuleb LiPS § 5 lõike 5 viimase lause kohaselt toodetega tegeleval mikroettevõtjal esitada TTJA-le tema taotluse korral LiPS § 5 lõikes 1 nimetatud hindamise seisukohast olulised asjaolud. See tähendab, et mikroettevõtjal tuleb toote puhul teha siiski hindamine, millega seonduvad olulised asjaolud võib TTJA temalt välja nõuda, kuid see ei pea olema dokumenteeritud LiPS § 5 lõike 2 kohaselt. Oluliste asjaoludena saab käsitada määruse §-s 3 sätestatud kolme hindamiskriteeriumit. Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamisel esitab ettevõtja TTJA-le oma kontaktandmed, mille kaudu saab TTJA vajaduse korral hindamise tulemusi küsida, ja toodetega seotud ettevõtja annab teada, kas ta on tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja. Toodetega seotud ettevõtja roll on oluline tuvastamaks ettevõtja reaalset mõju muuta toode ligipääsetavaks. Tootjal on toote disainimisel kõige suurem roll. Levitaja saab vaid valida missuguseid tooteid ta levitab, kuid konkreetse toote omadusi ta muuta ei saa. Toote või teenuse valdkonna tuvastamiseks esitab ettevõtja toote või teenuse nimetuse ja liigi vastavalt LiPS §-s 2 sätestatud toodete ja teenuste jaotusele. Sihtrühm on oluline tegur hindamaks, kui suurt mõju avaldab ligipääsetavusnõuete täitmata jätmine. Ettevõtja märgib ära ka ligipääsetavusnõuded, mida tootele või teenusele ei kohaldata, näiteks puudub iseteenindusterminalil nägemispuudega inimestele ligipääsuks vajalik kasutajaliides. Sama info peab toodete puhul olema esitatud vastavusdeklaratsioonil (LiPS § 6) või teenuste puhul teenuse pakkuja poolt avalikult kättesaadavaks tehtud selgitavas teabes (LiPS-i eelnõu § 11 lg 2). Ettevõtja märgib ära ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmise põhjuse: kas ligipääsetavusnõuded jäetakse kohaldamata ebaproportsionaalsuse või toote või teenuse märkimisväärse muutmise vajaduse tõttu, mille tagajärjel muutuks täielikult toote või teenuse põhiolemus. LiPS § 5 lõige 4 välistab võimaluse tugineda ebaproportsionaalsele koormusele, kui ettevõtjat rahastatakse ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendid. Seetõttu tuleb ettevõtjal TTJA teavitamisel kinnitada, et teda ei ole rahastatud ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendid. TTJA-l on plaanis eelnimetatud teavituse tegemiseks luua oma kodulehele vastav valikvastustega vorm või rakendus, mis võimaldab ettevõtjal teha teavituse võimalikult väikese halduskoormusega. Vajaduse korral koostab TTJA vormi täitmiseks juhendmaterjali koos näidetega, et ettevõtjal oleks lihtsam andmeid sisestada. Teavituse järgi otsustab TTJA, kellelt tuleks ebaproportsionaalse koormuse hindamise tulemusi juurde küsida. Hindamistulemuste juurdeküsimise aluseks on TTJA- l konkreetseks aastaks seatud järelevalve-eesmärgid või TTJA-le saabunud signaalide järgi tuvastatud probleemsed valdkonnad. Paragrahvis 8 sätestatakse määruse kohaldamise aeg. Kohaldamisaja määramise aluseks on LiPS-i kohaldamise aeg, mis omakorda lähtub ligipääsetavuse direktiivi artikli 31 lõikest 2. Nõuded kohalduvad kõigile teenustele, mida osutatakse 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda (sh teenus, mida osutatakse enne 2025. aasta 28. juunit). Nõuetega tuleb kooskõlla viia kõik uued tooted, s.o tooted, mis lastakse turule 2025. aasta 28. juunil ja pärast seda. Enne 2025. aasta 28. juunit turule lastud tootele käesoleva eelnõu nõuded ei kohaldu. Nõuetega tuleb muu hulgas kooskõlla viia veebilehtedel ja mobiilirakendustel põhinevad teenused või teenuse elemendid. Paragrahvis 9 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Jõustumissätte kohaselt jõustub määrus 2022. aasta 28. juunil. Jõustumiskuupäeva valik on seotud LiPS-i jõustumisajaga, mis omakorda  8 lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Rakendusaktiga võetakse Eesti õigusesse üle ligipääsetavuse direktiivi VI lisas sätestatud ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata määruse mõju uute toodete turule toomisega seotud ettevõtjatele, teenusepakkujatele, toodete ja teenuste tarbijatele ning riigiasutustele, sh nende kuludele ja tuludele. Määruse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju regionaalarengule on aga eeldatavasti vaid kaudne, samuti pole teada, kas ja milline teenus mis piirkonnas elavat sihtrühma või ettevõtet võib mõjutada, mistõttu ei ole mõju regionaalarengule võimalik detailsemalt hinnata. Määruse olulisim mõju on mõju majandusele. Määrus käsitleb ainult ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamist ning sellega seotud aspekte, mistõttu keskendub mõjuanalüüs ainult vajalikele tegevustele, mille ebaproportsionaalse koormuse hindamine endaga kaasa toob. 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühma kirjeldus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt puudega inimesed, aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed. Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse siinkohal füüsilise, vaimse, intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse või muu alalise või ajutise keha võimekusega seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele. 2021. aasta alguse seisuga moodustasid alla 18-aastased lapsed 19,3% ning 65-aastased ja vanemad elanikud 20,3% Eesti rahvastikust. Ametliku puude raskusastmega inimesi oli 2021. aasta lõpus 158 000 ehk ligi 12% rahvastikust. Kokkuvõttes võib mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk LiPS-i jõustumisel paraneb eeldatavalt toodete ja teenuste ligipääsetavus, kuid ühtlasi nähakse ette ka erand, kui ligipääsetavusnõuete täitmine on ettevõtjale üle jõu käiv. Kuivõrd selle sätte rakendamist nähakse üksnes erandina, ei kaasne sihtrühmale eeldatavalt olulist vajadust muudatusega kohaneda ning ka sellega kokkupuude võib olla seetõttu ebaregulaarne või harv. Ebasoovitavate mõjude riski maandab see, et kui ühe või mitme konkreetse ligipääsetavusnõude täitmisel ilmneb ebaproportsionaalselt suur koormus, ei tähenda see, et ettevõtja ei pea täitma teisi ligipääsetavusnõudeid ehk kui mõne nõude täitmine on ettevõtjale üle jõu käiv, peab ta täitma jõukohaseid nõudeid. Sellega vähendatakse riski, et ettevõtja ei täida ühtegi nõuet ning toodete ja teenuste ligipääsetavus ei parane. Samuti on oluline, et sätestatakse hindamiskriteeriumid ning selle tulemusena peavad ilmnema õiguspärased põhjused. Seejuures ei ole õiguspäraseks  9 põhjuseks see, kui ligipääsetavuse parandamine või tagamine ei ole prioriteet või kui selleks puudub aeg või puuduvad teadmised. Kokkuvõttes võib eeldada, et erandit kasutavad väike- ja keskmisega suurusega ettevõtted ning sellest tulenevalt on ebasoovitava mõju risk keskmine. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võib määruse mõju hinnata keskmiseks, kuna potentsiaalselt võib mõjutatud sihtrühm olla keskmine, kuid mõju ulatus ja mõju sagedus on väike. Kui erandit kasutavate ettevõttete arv on suur, võib sihtrühmale kaasneda keskmine ebasoovitavate mõjude avaldumise risk. 4.2. Mõju majandusele Eestis tegutsevad LiPS-i reguleeritavates valdkondades enamasti mikroettevõtted (sh FIE-d) ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Arvesse tuleb võtta, et LiPS-ist tulenevaid nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajate tegevusele. Näiteks, arvutite tootmisega tegeleb Eestis umbes 20 ettevõtet ning arvutite ja tarkvara hulgimüügiga (põhitegevusena) tegeleb suurusjärgus 150 ettevõtet. Sektori moodustavad peamiselt mikroettevõtted, väikeettevõtteid (kuni 50 töötajaga) on vähe. Kõige arvukamalt on esindatud bussitranspordiettevõtted (üle 500 ettevõtte), kellest suurem osa on siiski väike- või mikroettevõtted (sh FIE-d). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted domineerivad ka telekommunikatsiooni valdkonnas (175 ettevõttest kolm on suurettevõtted, 25 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted), elektroonika- ja telekomkommunikatsiooniseadmete müügis (rohkem kui 350 ettevõttest paarkümmend on väikeettevõtted ning ülejäänud mikroettevõtted) ja e-kaubanduses (hinnanguliselt on e-kaubandusega aktiivselt tegelejaid 2000–3000 ettevõtet, millest kümmekond on väikesed ning valdav osa on mõne töötajaga mikroettevõtted). Ebaproportsionaalse koormuse hindamine ei ole kohustuslik nõue, vaid ettevõtja teeb hindamise juhul, kui ta tunneb, et ligipääsetavusnõuete täitmine käib tal üle jõu. Tuleb arvestada, et ka määruses kirjeldatud hindamine ja selle dokumenteerimine on teatud halduskoormusega. Kuna ettevõtted ning nende tooted ja teenused on erinevad, siis on raske välja tuua täpsemalt hindamisele kuluvat aega ja muud ressurssi. Ettevõtja peab arvestama, et hindamist tuleb uuendada, kui ettevõtte muudab oma toodet või teenust või töötab välja uue toote või teenuse. Ettevõtluses on uue nõude lisandumisel tavapärane teha muudatustest tulenev kulu-tuluhinnang. Tasuvushinnangut tehakse ka uue toote või teenuse väljatöötamisel. Ligipääsetavusnõuete ebaproportsionaalse koormuse hindamise puhul on määruses välja toodud detailsem määratlus, et ettevõtjal oleks arusaadav, mis kulusid ja kuidas hinnata ning et hindamistulemused oleksid ühesugustel alustel ja võrreldavad. Mitmete direktiiviga reguleeritavate toodete, näiteks arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemide ning sideteenuse tarbija terminalseadmete ning e-lugerite tootmine toimub väljaspool Eestit ja vajadused kaetakse impordiga, mistõttu langeb nende valdkondade ligipääsetavusnõuete täitmisega tekkiv koormus välismaistele tootjatele. Eesti ettevõtteid puudutab ligipääsetavusnõuete täitmine kaudselt ja vähesel määral, kuid lisab täiendavaid kohustusi eelkõige juhendite ja muu teabematerjali tõlkimise ning pakendite ja toodete märgistuse ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise tõttu, mis üldjuhul ei tähenda kõrgeid kulusid. Juhendite ja dokumentide tõlkimist ning märgistuse asjakohaseid muudatusi peavad toodetega seotud ettevõtjad tegema toodetega seotud ohutusnõuete tõttu. Eeltoodu põhjal võib arvata, et Eesti toodetega seotud ettevõtjad pigem ei tee määruses nimetatud hindamist ja ei kasuta laialdaselt ebaproportsionaalsele koormamisele tuginemist. Euroopa Komisjon on hinnanud, et nimetatud toodete ligipääsetavusnõuetega vastavusse viimise kulud moodustavad 1% ettevõtte arenduskuludest ja iga-aastased jooksvad kulud kümnendiku sellest. Samas nenditakse, et ettevõtteti võib mõju olla väga erinev. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on ligipääsetavusnõuetele vastava veebilehe loomine poolteist korda kallim ja iga-aastased kulud neli korda suuremad kui nõuetele mittevastavate veebilehtede puhul. Esmased kulud võivad ettevõtjatel kaasneda testimis- ja hindamiskuludega,  10 millistele ligipääsetavusnõuetele teenus vastab ning millised arenduskulud kaasneksid ettevõttele teenuse kõigile ligipääsetavusnõuetele vastavusse viimisega. Veebilehtede ja mobiilirakenduste olemasolevate ja nõuetele mittevastavate süsteemide kooskõlla viimine nõuetega eeldab igakordset hinnangut ning võib nõuda väga erinevat tööde mahtu, kuivõrd sõltub vanematel tehnoloogiatel realiseeritud infosüsteemide tehnilisest valmisolekust nõudeid toetada ning varasemast kasutajaliidese arendamise loogikast (st kui palju ligipääsetavuse funktsioone on juba toetatud). Seetõttu on keeruline hinnata, millised saavad olema täpsed e-kauplejate ligipääsetavusnõuetele vastamise arenduskulud ning kui paljud e-kauplejad võivad sellest tulenevalt tugineda ebaproportsionaalsele koormamisele. Ligipääsetavuse direktiiv elektroonilise side teenuste valdkonnas on üle võetud elektroonilise side seadusega. Elektroonilise side seaduses on sätestatud, et puudega inimestele tuleb tagada ligipääsetav hädaabiühendus spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu (siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) hädaabinumbrile 112. Samuti tuleb elektroonilise side lepinguga seonduva teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobiva vorminguga. Eeltoodu põhjal võib arvata, et sideteenuse osutamisega seotud ettevõtjad ei kasuta laialdaselt ebaproportsionaalsele koormamisele tuginemist. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab riigiasutustest TTJA-d, kes saab riikliku järelevalve kohustuse ning kellel on vaja värvata LIPS-i kehtestamisel täiendavaid järelevalveametnikke ja suurendada järelevalveametnike kompetentsi erivajadusega inimeste ja ligipääsetavuse küsimustes. Koormust suurendab määrusega kehtestatav järelevalveasutuse kohustus hinnata erandite asjakohasust. Kuna suur osa direktiiviga reguleeritavates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, võib ebaproportsionaalsuse erandit taotlevate ettevõtete arv olla suur. Kokkuvõttes on mõju oluline. Kuigi muudatus mõjutab vaid TTJA töökorraldust (mõjutatud sihtrühm on väike), on eeldatavalt vaja muudatusega kohaneda (mõju ulatus keskmine) ning kokkupuude muudatusega on regulaarne. Ebasoovitavate mõjude riskina kasvab eeldatavalt TTJA töökoormus ja suureneb eelarve vajadus. 4.4. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust elanikele. Muudatusega võib kaasneda ettevõtjale halduskoormus, kuivõrd on vaja teha hindamisi ja neid dokumenteerida. Samas ei ole täpsemalt teada kui palju hindamisele aega ja muud ressursi kulub, sest ettevõtted ning nende tooted ja teenused on erinevad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ligipääsetavusnõuete TTJA järelevalvepädevusega seotud suurenevad kulud, sh selle määruse nõuetest tulenevalt, on esitatud LiPS-i seletuskirjas. Käesoleva määrusega seonduvalt on TTJA-l plaanis oma veebilehel välja töötada ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmise vorm või töötada välja vastav rakendus. Ebaproportsionaalse koormuse hindamise tulemuste järelevalve jaoks on TTJA-l vaja laiendada oma järelevalvepädevust lisaks ligipääsetavusnõuetele ka finantsteadmistega. LiPS-i ja selle rakendusaktide üle tehtava järelevalvega seotud kulud on esitatud LiPS-i seletuskirjas ja need on vaadeldavad ka käesoleva määruse rakendamise kuludena. 6. Määruse jõustumine  11 Määrus jõustub 2022. aasta 28. juunil. Jõustumise kuupäeva valik on seotud LiPS-i kavandatud jõustumise ajaga, mis omakorda lähtub ligipääsetavuse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustuse tähtpäevast (direktiivi art 31 lg 1). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL), Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Filmi Instituudile, Eesti Kirjastuste Liidule, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti Pimedate Raamatukogule, Eesti Digiraamatute Keskus OÜ-le, Tallinna Keskraamatukogule, MTÜ-le Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, MTÜ-le Autoettevõtete Liit, Eesti Liinirongid AS-ile, AS-ile Eesti Raudtee, T grupp AS-ile, Eesti Taksoettevõtjate Liit MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, AS-ile Tallinna Lennujaam, AS-ile Tallinna Sadam, AS-ile Saarte Liinid, MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, AS-ile Ühisteenused, Transpordiametile, ITS Estonia transpordi innovatsiooni koostöövõrgustikule, Ridango AS-ile, AS- ile Eesti Post, AS-ile Cleveron, Itella Estonia OÜ-le, DPD Eesti AS-ile, Coop Eesti Keskühistule, DHL Estonia AS-ile, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le Finance Estonia, Finantsinspektsioonile, AS-ile Swedbank, MTÜ-le Lastekaitse Liit, õiguskantslerile, MTÜ-le Ligipääsetavuse Foorum, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, TS Laevad OÜ-le, AS-ile Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ-le. Määruse eelnõu oli lisatud seaduseelnõu „Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus“ juurde rakendusakti kavandina. Määruse teksti ja lisatud seletuskirja on tutvustatud huvirühmadele ning määruse kavandit on tutvustatud LiPS-i ette valmistanud töörühma töö käigus.  EELNÕU 19.04.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 4 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ja teenustele ning nende kohta antavale teabele. (2) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse teenusele ka siis, kui seda osutatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu. (3) Käesoleva määruse nõuded kohalduvad riigihankele, mille ese kuulub toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse ning mille kavandatud kasutaja on füüsiline isik. Nõudeid tuleb arvestada riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisel. (4) Toote pakendile ning veebilehelt leitavatele juhistele toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta esitatavaid nõudeid ei kohaldata iseteenindusterminalile. § 2. Järjestikjuhtimine, kasutajaliides ja kasutajaliidese komponent (1) Järjestikjuhtimine käesoleva määruse tähenduses on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida üksteisele järgnevate kindlas järjekorras käsklustega, kasutades kasutajaliidest. (2) Kasutajaliides käesoleva määruse tähenduses on interaktiivse süsteemi (tarkvara või riistvara) kõik komponendid, mis pakuvad kasutajale teavet või kontrolli, et täita konkreetseid ülesandeid interaktiivse süsteemiga. (3) Kasutajaliidese komponent käesoleva määruse tähenduses on kasutajaliidese üksus, mille esitab kasutajale tarkvara.  2 § 3. Ligipääsetavuselement Ligipääsetavuselement käesoleva määruse tähenduses on teatud tootele või teenusele või selle kohta antavale teabele juurdepääsu võimaldav osa, omadus või tunnusjoon. § 4. Reaalajas tekst Reaalajas tekst käesoleva määruse tähenduses on kahe või enama kasutaja vahel tegelikus ajas toimuv tekstivestlus, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse sellises järjekorras, et kasutaja tajub suhtlust pidevana. § 5. Tugiteenus ja tugitehnoloogia (1) Tugiteenus käesoleva määruse tähenduses on kasutajatoe, kõnekeskuse, tehnilise toe, edastus- või koolitusteenus, mille eesmärk on toetada toote ja teenuse puudega inimesele ligipääsetavaks muutmist. (2) Tugitehnoloogia käesoleva määruse tähenduses on kõik elemendid, seadmete osad, teenuse- või tootesüsteemid, sealhulgas tarkvara, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada, asendada või parandada puudega inimese funktsionaalset võimekust või leevendada või kompenseerida vaegusi, piiratud tegevusvõimet ja osalemise piiratust. 2. peatükk Üldised ligipääsetavusnõuded § 6. Nõuded tootega seotud teabe esitamisele (1) Teave toote toimimise ja toote ligipääsetavuselementide kohta tuleb võimaluse korral esitada toote sees või selle peal. (2) Teave toote kasutamise kohta peab olema esitatud tootel või sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või olema kättesaadav muul viisil, sealhulgas veebilehelt leitava kasutusjuhendina. (3) Toote kasutusjuhend peab sisaldama teavet ligipääsetavusfunktsioonide ja nende aktiveerimise viiside kohta ning nende aktiveerimisel abistavate lahendustega koostalitlusvõime kohta. (4) Tootel esitatud teave toote kasutamise kohta, sealhulgas märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused, peab olema: 1) hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu; 2) esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil; 3) esitatud kontrastses trükikirjas ja kasutama kirjatüüpe ja -kraade ning tähe-, rea- ja lõiguvahesid, mis arvestab eeldatavaid kasutaja vajadusi ning on võimaluse korral kohandatav. (5) Veebilehelt või muul viisil leitav juhend toote kasutamise, sealhulgas paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta peab: 1) olema kättesaadav tekstiformaadis, mida saab kasutada eri viisidel kasutatava ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel; 2) lisama mittetekstilisele sisule alternatiivsel viisil esitatud sisu; 3) vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. (6) Tootega kaasas olev kasutusjuhend või veebilehelt leitav juhend toote ligipääsetavusfunktsioonide ning toote märgistuse, kasutamise ja hoiatuste kohta peab:  3 1) sisaldama toote kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust, mis esitatakse käesoleva määruse §-s 7 sätestatud nõudeid arvestades ja milles tuuakse välja, kas tootel on käesoleva määruse §-s 7 sätestatud asjakohased omadused; 2) sisaldama abivahenditega liidestatava tark- ja riistvara kirjeldust, millele tuleb lisada tootega katsetatud abivahendite loetelu; 3) vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 ning lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele. § 7. Nõuded toote funktsionaalsusele ja kasutajaliidesele (1) Toode ja selle kasutajaliides peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis võimaldavad puudega inimese ligipääsu tootele ning seda tajuda, kasutada, mõista ja juhtida. (2) Toode peab vastama järgmistele funktsionaalsuse nõuetele: 1) töörežiimid on kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korral; 2) ei põhjusta valgustundlikkushoogude vallandumist; 3) pakub kasutajale alternatiivi biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele; 4) on funktsionaalselt järjepidev ning võimaldab suhtluseks aega piisavalt ja paindlikult; 5) tark- ja riistvara võimaldab toote liidestamist tugitehnoloogiatega; 6) kasutaja eraelu puutumatus on toote ligipääsetavuselementide kasutamisel kaitstud. (3) Kui toode võimaldab teabevahetust, sealhulgas isikutevahelist sidet, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist, peab see olema teostatav rohkem kui ühe meele kaudu. Kasutaja kõnele ning nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelele tuleb pakkuda alternatiive. (4) Kui tootes kasutatakse kõnet, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive kommunikatsiooni, kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele. (5) Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, tuleb kasutajale pakkuda paindlikke võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks. (6) Kommunikatsiooni, teabe edastamise ja juhtimise kasutamisel peavad tootel olema paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse seadistamise võimalused. Visuaalne element peab olema kasutajaliidese juhtimiseks kasutatava programmi ja abivahendiga koostalitlusvõimeline. (7) Kui tootes kasutatakse heli, peab kasutajal olema võimalik seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest tulenevate segavate helisignaalide vähendamist ja kuuldu selguse parandamist. (8) Kui tootes kasutatakse teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks värve või helisignaale, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive vastavalt värvi või helisignaali kasutamisele. (9) Kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, peab seda olema võimalik järjestikjuhtida ning kasutada kompimise teel eristatavaid osi. Toode peab pakkuma peenmotoorsele juhtimisele alternatiive, vältides üheaegse juhtimise vajadust. § 8. Nõuded toote pakendile (1) Toote pakend ja sellel esitatav teave, sealhulgas pakendi avamise, sulgemise, kasutamise ja äraviskamise kohta, peab olema ligipääsetav. (2) Toote pakendile tuleb võimaluse korral lisada olemasolev teave toote ligipääsetavusomaduste kohta. See teave peab olema esitatud ligipääsetaval kujul. § 9. Nõuded teabe esitamisele teenuse osutamisel  4 (1) Teenuse osutamisel esitatakse teave teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite, teenuse elementidega koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta. (2) Teenuse osutamisel esitatavale teabele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõikes 6 sätestatud nõudeid. Teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitatakse järjepideval ja sobival viisil, tehes selle tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. (3) Tugiteenuse olemasolu korral antakse tugiteenuse osutamisel teavet toote või teenuse ligipääsetavuse ja selle tugitehnoloogiatega ühilduvuse kohta. Teave antakse ligipääsetavate sidevahendite abil. § 10. Nõuded teenuse osutamisele (1) Teenuse osutamisel tuleb tagada kasutatava toote ligipääsetavus kooskõlas käesoleva määruse §-des 6–8 ning 3. ja 5. peatükis sätestatuga. (2) Veebileht ja mobiilsideseadmel põhinev teenus muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes see tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks. 3. peatükk Tootepõhised erinõuded § 11. Nõuded iseteenindusterminalile Iseteenindusterminal peab: 1) sisaldama kõnesünteesi tehnoloogiat; 2) võimaldama kasutada isiklikke kõrvaklappe; 3) piiratud reageerimisaja korral esitama kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu; 4) võimaldama pikendada kasutamiseks eraldatud aega; 5) olema piisava kontrastsusega ja kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas; 6) helisignaalide kasutamisel olema ühilduv Euroopa Liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega; 7) võimaldama puudega kasutaja ligipääsu ligipääsetavuselementi aktiveerimata. § 12. Nõuded e-lugerile E-lugeril peab olema funktsioon teksti audioesitluseks. § 13. Nõuded elektroonilise side teenuse osutamisel kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime (1) Kui tootel on lisaks hääle edastamise võimalusele ka teksti edastamise võimalus, peab toode võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama kõrgetasemelisi audioseadmeid. (2) Kui tootel on lisaks teksti ja hääle edastamise võimalusele ka video edastamise võimalus, peab toode võimaldama tervikvestluse kasutamist, sealhulgas sünkroniseeritud häält, reaalajas tekstiedastust ja videoresolutsiooni, mis võimaldab suhtlust viipekeeles. (3) Toode peab olema ühildatav traadita võrgu ühendusel kuulmistehnoloogiatega. (4) Toote funktsioonid ei või häirida tugitehnoloogia toimimist.  5 § 14. Nõuded audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime Puudega kasutajale tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja edastatud ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahendisse edastamise kohta. § 15. Nõuded riigihanke objektiks olevale tootele (1) Teabe kättesaadavus seoses toote toimimise ja ligipääsetavuselementidega peab vastama käesoleva määruse § 6 lõigetes 4 ja 6 sätestatud elementidele. (2) Kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ning toodete funktsionaalsuse kavandamine peavad vastama käesoleva määruse §-s 7 sätestatud asjakohastele nõuetele. (3) Pakend ning sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise, hooldamise, kasutamise ja äraviskamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebileht, välja arvatud iseteenindusterminalid, peavad vastama käesoleva määruse § 6 lõikes 5 ja §-s 8 sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. 4. peatükk Teenusepõhised erinõuded § 16. Nõuded elektroonilise side teenusele (1) Teenus peab lisaks hääle ja teksti edastusele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälele ja tekstile kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama sünkroniseeritud tervikvestlust. (2) Teenus peab tagama hädaabiühenduse, mis võimaldab hädaabiteatele vastata, kasutades vastamisel samasugust vormingut nagu teate saamisel. Hädaabiühenduse ajal tagatakse hääle ja teksti, sealhulgas reaalajas tekstiedastuse sünkroniseeritus, või video olemasolu korral hääle, teksti ja video sünkroniseeritus tervikvestluses. § 17. Nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele (1) Teenus peab pakkuma tajutavaid, kasutatavaid, arusaadavaid ja töökindlaid elektroonilisi saatekavasid, mis annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta. (2) Teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. (3) Audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselemendid on: 1) subtiitrid kurdile ja vaegkuuljale; 2) audiokirjeldus; 3) subtiitrite pealelugemine; 4) viipekeelne tõlge. § 18. Nõuded lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenusele (1) Teenus peab selle osutamisel vastama käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetele. (2) Teenuse osutamisel esitatakse:  6 1) teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puudega kasutajale; 2) teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle funktsioonide kohta; 3) reaalajas reisijateave; 4) teave lisateenuste kättesaadavuse kohta. § 19. Nõuded valla-, linna- või maakonnaliinile Teenuse osutamisel kasutatavad iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad kooskõlas käesoleva määruse §-des 6, 7 ja 9, § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatuga. § 20. Nõuded finantsteenusele (1) Teenuse osutamisel kasutatavad autentimisviisid, elektroonilised allkirjad, maksejuhiste andmine ja maksetehingute täitmine ning rakendatavad turvameetmed, sealhulgas makseinstrumendi blokeerimine, peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad. (2) Teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase). § 21. Nõuded e-raamatu teenusele (1) Kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, tuleb tekst ja heli teenuse osutamisel esitada sünkroonselt. (2) E-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida. (3) Teenuse osutamisel peab puudega kasutajal olema võimalik: 1) pääseda ligi e-raamatu sisule; 2) navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses; 3) tajuda e-raamatu struktuuri; 4) kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel. (4) E-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega peavad olema tajutavad, arusaadavad, kasutatavad ja töökindlad. (5) E-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud teabe järgi. (6) E-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste digitaalkaitse meetmetest. § 22. Nõuded e-kaubanduse teenusele (1) Teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud. (2) Teenuse osana pakutavad autentimis- ja makseviisid ning turvalisuse eesmärgil kasutatavad funktsioonid peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad. (3) Teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel.  7 § 23. Nõuded riigihanke objektiks olevale teenusele Teenuse omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus peab vastama selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse teenusega seotud paragrahvides. 5. peatükk Funktsionaalse toimivuse kriteeriumid § 24. Üldine kasutuseeldus (1) Funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid kasutatakse tootmise teatud tootedisaini või teenuse osutamise teatud funktsiooni ja viisi suhtes, millele käesoleva määruse 2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuded ei kohaldu. (2) Funktsionaalse toimivuse kriteeriumeid kasutatakse: 1) alternatiivina ühele või enamale tehnilise nõudele, millele osutatakse käesoleva määruse 2., 3. või 4. peatükis sätestatud ligipääsetavusnõuetes, ja 2) ainult juhul, kui funktsionaalse toimivuse kriteeriumite kohaldamine vastab ligipääsetavusnõuetele ning 3) toote kavandamise ja tootmise ning teenuse osutamise tulemuseks on võrdväärne või parem ligipääs puudega kasutaja jaoks. § 25. Üldised nõuded (1) Toode või teenus hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist kognitiivselt. (2) Kui toode või teenus hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mis tagab ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatuse. § 26. Nõuded visuaalsele töörežiimile (1) Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab piiratud nägemisvõimega kasutajal toodet või teenust kasutada, samuti töörežiimi, mis ei eelda nägemisvõimet. (2) Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mis ei eelda kasutaja värvitaju. (3) Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis vallandavad valgustundlikkushoogusid. § 27. Nõuded auditiivsele töörežiimile Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse kasutajale vähemalt ühte tõhustatud helifunktsioonidega töörežiimi, mis võimaldab piiratud kuulmisvõimega kasutajal toodet või teenust kasutada, samuti töörežiimi, mis ei eelda kuulmisvõimet. § 28. Nõuded häälsisendiga töörežiimile Kui toode või teenus nõuab kasutajalt häälsisendit, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli. § 29. Nõuded manuaalsele töörežiimile  8 (1) Kui toode või teenus nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mis võimaldab kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist. (2) Kui toode või teenus pakub manuaalset töörežiimi, pakutakse kasutajale vähemalt ühte töörežiimi, mida saab kasutada piiratud ulatusvõime korral. Toote juhtelemendid peavad olema piiratud võimekusega kasutaja küündivusulatuses. 6. peatükk Rakendussätted § 30. Määruse kohaldamine Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse alates 28. juunist 2025. a turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. § 31. Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. juunil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  EELNÕU 19.04.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord Määrus kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 5 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse kuuluva toote ja teenuse suhtes ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise ja selle dokumenteerimise kriteeriumid ning ettevõtjale ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord. § 2. Kogukulu Kogukulu käesoleva määruse tähenduses on toote tootmise, turustamise või importimisega või teenuse osutamisega seotud ettevõtja tegevuskulu ja kapitalikulu summa. § 3. Hindamise kriteeriumid Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamisel hindab ettevõtja järgmisi kriteeriume: 1) ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtjale; 2) ettevõtja hinnanguliste kulude ja tulude suhe võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimesele; 3) ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe. § 4. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid (1) Ettevõtja hindab kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu suhet ettevõtja jaoks. (2) Kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamise elemendid on: 1) ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid; 2) jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid.  2 (3) Ligipääsetavusnõuetega seotud ühekordsete korralduslike kuludega seotud elemendid, mida tuleb hindamisel arvestada, on järgmised: 1) ligipääsetavusalaste eriteadmistega inimressursi maksumus; 2) inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud; 3) toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus; 4) ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus; 5) ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu. (4) Ligipääsetavusnõuetega seotud jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud elemendid, mida tuleb hindamisel arvestada, on eelkõige: 1) toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud; 2) tootmisprotsessis tehtavad kulud; 3) toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud; 4) ligipääsetavusnõuetega seotud dokumentatsiooni koostamise kulud. § 5. Ettevõtja kulu ja tulu võrdlus eeldatava kasuga Ettevõtja võrdleb hinnangulist kulu ja tulu eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, sealhulgas seoses tootmisprotsesside ja investeeringutega, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust. § 6. Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe Ettevõtja hindab konkreetse toote või teenuse kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja poolt pakutava toote või teenuse netokäibe suhet. Hindamisel kasutatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente. § 7. Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitades esitab ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi ja e-posti aadress, tootega seotud ettevõtja korral roll; 2) toote või teenuse nimetus; 3) toote või teenuse liigitus vastavalt toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3 sätestatule; 4) toote või teenuse sihtrühm; 5) toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse §-s 4 ja selle lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ligipääsetavusnõuded, mida tootele või teenusele ei kohaldata; 6) käesoleva paragrahvi punktis 5 märgitud ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmise põhjus; 7) kinnitus, et ettevõtjat ei ole rahastatud ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendid. § 8. Määruse kohaldamine Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse alates 28. juunist 2025. a turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. juunil 2022. a.  3 (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler