MINISTRI KÄSKKIRI
29.08.2022 nr 112
Tervise- ja tööministri 7. juuli 2021. a käskkirja
nr 79 „„Terviseportaali analüüs ja arendamine“
toetuse andmise tingimused" muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel
kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4 ning kooskõlas tervise- ja tööministri 7. juuli 2021. a
käskkirja nr 79 „„Terviseportaali analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga
5.7.7.
Tervise- ja tööministri 7. juuli 2021. a käskkirja nr 79 „„Terviseportaali analüüs ja arendamine“
toetuse andmise tingimused“ lisas tehakse järgmised muudatused:
1. Esilehel „Toetuse saaja“ nimetamisel ja punktis 2.2.2 asendatakse sõnad „Tervise Arengu
Instituut“ tekstiosaga „Tervise Arengu Instituut kuni 31.07.2022, Eesti Haigekassa alates
1.08.2022“;
2. Esilehel lisatakse partnerina „Tervise Arengu Instituut alates 01.08.2022“;
3. Punkti 2 teises lõigus jäetakse välja tekstiosa „Eesti Haigekassa,“;
4. Punkti 2.2.2 lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:
„Alates 01.08.2022 kaasatakse tegevuste elluviimisel partnerina Tervise Arengu Instituut.“;
5. Lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa¹“ asendatakse uue lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 7. juuli 2021. a käskkirja nr 79
„„Terviseportaali analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused" muutmine
seletuskiri
I. Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimuste (TAT) muudatuste tulemusena lähevad alates 1.08.2022. a
terviseportaali arendustegevused, ja seega toetuse saaja roll, Tervise Arengu Instituudist üle Eesti
Haigekassale. Tervise Arengu Instituut kaasatakse edaspidi TAT elluviimisesse partnerina
tagamaks Tervise Arengu Instituudis arendatavate teenuste (sh. personaalmeditsiin) sujuv
rakendamine Terviseportaalis. TAT muutmine põhineb Nortal AS-i poolt teostatud ärianalüüsil,
milles järeldati, et tulevikuteenuste ehitamise võtmes on suurem roll ning sidusus Eesti
Haigekassal kui Tervise Arengu Instituudil.
Nortal AS-i poolt läbi viidud Terviseportaali analüüsi ja arendamise koondaruande punktides 5.2 ja
5.3 on Terviseportaali edasistes arendustes oluline osa Haigekassa tegevustel, seetõttu on ka
edasiste tööde sisu arvestades otstarbekas kogu portaali elluviimine viia Haigekassasse, kaasates
selles võtmepartnereid, sh. TAI-d. Elluviija kiire muudatus on tingitud projekti teise faasi algusest,
kus viiakse ellu eeltoodud Terviseportaali arendused, mis nõuavad sh. Eesti Haigekassa arendusi
ning elluviija muudatus koos Haigekassa projektimeeskonna toetusega aitab maandada riske TAT
eesmärkide tähtajaliseks elluviimiseks.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Pille Lumi (tel 626 9150,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (626 9128,
[email protected]).
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja
rakendumisel.
Märkused
Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega
isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 kajastatakse toetuse saaja vahetust: Tervise Arengu Instituut on toetuse saajaks kuni
31.07.2022. a ja alates 1.08.2022. a on toetuse saajaks Eesti Haigekassa. Muudatus põhineb
Nortal AS-i poolt teostatud ärianalüüsil, milles järeldati, et tulevikuteenuste ehitamise võtmes on
suurem roll ning sidusus Eesti Haigekassal kui Tervise Arengu Instituudil. Lisaks tuleb arvestada,
et Terviseportaal nõuab ka peale TAT lõppemist arendusi ning Eesti Haigekassa toetuse saajaks
nimetamisega kindlustame sujuva arendusrahastuse jätkumise. Sellest tulenevalt on otstarbekas
jätkata edaspidi terviseportaali arendamist Eesti Haigekassa juhtimisel. Tervise Arengu Instituut
kaasatakse edaspidi TAT elluviimisesse partnerina tagamaks Tervise Arengu Instituudi poolt
arendatavate teenuste (sh. personaalmeditsiin) sujuv rakendamine Terviseportaalis.
Punktis 2.1.2 toetuse saajat ei muudeta, sest TAT tegevus 2.1 lõppes 30.05.2022. a.
Punktiga 2 lisatakse partnerite loetellu alates 01.08.2022 Tervise Arengu Instituut kelle vastutada
on mitmete teenuste arendamine (sh personaalmeditsiin), kus nende teenuste arendamisest
tulenevalt võib olla vajadus luua Terviseportaali uued funktsionaalsused ning näha ette vahendid
nende elluviimiseks.
Punktiga 3 eemaldatakse kaasatavate riiklike osapoolte loetelust Eesti Haigekassa. Muudatus
tuleneb sellest, et uueks toetuse saajaks ja elluviijaks saab Eesti Haigekassa.
2
Punktiga 4 lisatakse partnerite loetellu alates 01.08.2022 Tervise Arengu Instituut kelle vastutada
on mitmete teenuste arendamine (sh personaalmeditsiin), kus nende teenuste arendamisest
tulenevalt võib olla vajadus luua Terviseportaali uued funktsionaalsused ning näha ette vahendid
nende elluviimiseks. Lisaks kaasatakse Tervise Arengu Instituuti Terviseportaali arendussuundade
kokkuleppimisel tulenevalt TAI tugevale kompetentsile ennetusteenuste loomisel ja osutamisel.
TAT koostamise seisuga ei ole teada Tervise Arengu Instituudi kulude osakaal Terviseportaali
arendustel osalemisel, seetõttu võimalike kulude eelarve selgub 2023 aasta eelarve koostamise
käigus.
Punktiga 5 asendatakse TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ uue lisaga.
Muudatus on vajalik, sest TAT toetuse saaja on muutunud.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
IV. TAT muudatuste mõju
Muudatustega muudetakse TAT toetuse saajat. Muudatus on vajalik, sest tulevikuteenuste
ehitamise võtmes on suurem roll ja sidusus terviseportaali arendamisel Eesti Haigekassal kui
Tervise Arengu Instituudil.
V. TAT muudatuste jõustumine
TAT muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt alates 1.08.2022.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Tervise Arengu
Instituudile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Rahandusministeerium ja Riigi
Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja ametlikku vastuskirja ei edastatud. Eesti
Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
tagasisidet ei edastanud. Tervise Arengu Instituut edastas tagasiside, millega arvestati.
KINNITATUD
tervise- ja tööministri 07.07.2021 käskkirjaga nr 79
„Terviseportaali analüüs ja arendamine“
Lisa
MUUDETUD
tervise- ja tööministri 29.08.2022 käskkirjaga nr 112
Lisa
„Terviseportaali analüüs ja arendamine“
toetuse andmise tingimused
Abikõlblikkuse periood
01.04.2021–30.08.2023
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Tervise Arengu Instituut kuni 31.07.2022, Eesti Haigekassa alates 1.08.2022
Partner
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut alates 01.08.2022
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ........................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 3
1.1.3. MEETME JA MEETME TEGEVUSE NIMETUSED ....................................................................................................................... 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 3
1.1.5. TERMINID..................................................................................................................................................................... 3
1.2. TAT ............................................................................................................................................................................. 3
1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TULEMUSED ................................................................................................................................................................. 4
1.2.3. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 4
1.2.4. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 4
2.1. TERVISEPORTAALI ARENDAMISEKS VAJALIKE ETTEVALMISTUSTÖÖDE JA ANALÜÜSIDE TEGEMINE ...................................................... 4
2.1.1. TAT TEGEVUSE 2.1 ÜLDAJARAAM ..................................................................................................................................... 5
2.1.2. TOETUSE SAAJA ............................................................................................................................................................. 5
2.2. TERVISEPORTAALI ARENDAMINE........................................................................................................................................ 5
2.2.1. TAT TEGEVUSE 2.2 ÜLDAJARAAM ..................................................................................................................................... 6
2.2.2. TOETUSE SAAJA JA PARTNER ............................................................................................................................................. 6
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 6
4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 6
5. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................... 7
5.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ......................................................................................................... 7
5.2. RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED....................................................................................................................................... 7
5.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ..................................................................................................................... 8
5.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 8
5.5. RIIGIABI ....................................................................................................................................................................... 8
5.6. TOETUSE MAKSMINE ...................................................................................................................................................... 8
5.7. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................ 9
5.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ......................................................................................... 9
5.9. FINANTSKORREKTSIOON .................................................................................................................................................. 9
5.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 10
2
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud
tervishoiuteenused
1.1.3. Meetme ja meetme tegevuse nimetused
2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse
naasmise suurendamiseks
2.4.2. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad
ja mitmekülgsed tervishoiuteenused
1.1.4. Meetme eesmärk
Meetme eesmärk on tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives
püsimiseks ja hõivesse naasmiseks.
1.1.5. Terminid
Tervise infosüsteem – keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad,
näiteks arstid ja õed, omavahel andmeid vahetada ning näha teiste arstide poolt patsiendi kohta saadetud
terviseandmeid.
Patsiendiportaal – üleriigiline patsientidele mõeldud portaal, mis asub aadressil www.digilugu.ee ja
võimaldab patsientidel tutvuda tervishoiuteenuse osutajate poolt tervise infosüsteemi esitatud
terviseandmetega, teha tahteavaldusi, täita tervisedeklaratsiooni jne.
Terviseportaal – tervise infosüsteemi juurde loodud patsiendiportaali www.digilugu.ee edasiarendus.
Tervishoiuteenuse osutaja – tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
Lõppkasutaja – Eesti kodanik või Eestis alalist elamis- ja tööluba omav isik.
Osateenuse pakkuja – patsiendiportaali kaudu osutatava teenuse pakkuja juhul, kui ei ole tegemist
tervise infosüsteemi põhiteenusega (nt perearsti info kuvamine, digiretseptide ja ravimaksumuse
näitamine jne).
1.2. TAT
1.2.1. Eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on parandada olemasoleva patsiendiportaali kasutusmugavust ja laiendada
pakutavaid funktsionaalsusi, et portaal toetaks maksimaalselt inimesi nii tervise säilitamisel kui ka ravis,
arendades selle saavutamiseks välja uuendatud disaini ja identiteediga ning mugavat kasutuskogemust
pakkuva üleriigilise terviseportaali.
3
Uue kontseptsiooniga terviseportaalis lahendatakse 2020. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel
Riigikantselei innovatsioonitiimi teenuste arendamise projekti raames tehtud terviseportaali eelanalüüsis
esitatud probleemid, et pakkuda Eesti elanikele enda tervishoiu ja raviteekonna korraldamiseks mugavat
ja lihtsasti kasutatavat keskkonda kahest vaatest:
personaalne platvorm tervise, tervishoiu ja haigestumisega seonduvast ülevaate saamiseks, enda
või lähedase tervisega seonduva korraldamiseks ning tervisesüsteemiga seotud tahteavalduste ja
tulevikujuhiste esitamiseks;
turvaline ja kontrollitud kommunikatsioonikanal inimese ja tervisespetsialisti vahel, sh tervisealase
teabe ja infomaterjalide edastamiseks.
1.2.2. Tulemused
TAT tulemusena valmib uuendatud kujunduse ja kasutajateekondadega, ligipääsetav ja tänapäevasel
tehnilisel platvormil toimiv terviseportaal.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
ERFi toetus 1 213 500 75%
Riiklik kaasfinantseering 404 500 25%
Omafinantseering 0 0
Eelarve kokku 1 618 000 100%
1.2.4. Sihtrühm
Otsene sihtrühm on loodava terviseportaali kasutajad ja tervishoiuteenuse osutajad. Sihtrühma kuuluvad
ka terviseportaali kaudu otse või lingitult osateenuse osutajad ja terviseportaalis esitatud tõenduspõhise
tervisealase info loojad.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT tegevuskava koosneb kahest tegevusest:
1) terviseportaali arendamiseks vajalike ettevalmistustööde ja analüüside tegemine;
2) terviseportaali arendamine.
Terviseportaali arendamisel arvestatakse riiklike arengukavade1, 2, 3 ja tervise infosüsteemi
arengusuundadega ning kaasatakse riiklikke osapooli (nt, Sotsiaalministeerium, TEHIK), erialaseltse (nt
Eesti Perearstide Selts), patsientide esindusorganisatsioone, eksperte, huvigruppe ja teisi osapooli
sõltuvalt TAT tegevuste sisust.
2.1. Terviseportaali arendamiseks vajalike ettevalmistustööde ja analüüside tegemine
TAT tegevuskava fookuses on teha olulised ettevalmistused selleks, et oleks võimalik jätkusuutlikult
uuendada olemasolevat patsiendiportaali nii sisuliselt kui tehniliselt, et pakkuda Eesti inimestele
kaasaegseid ja mugavaid tervist ja tervishoiuteenuseid toetavaid lahendusi.
1 E-tervise strateegiline arenguplaan 2020
2 Eesti infoühiskonna arengukava 2020
3 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
4
Selleks selgitatakse välja kõik oluline, mida terviseportaali arendustegevustes arvesse tuleb võtta:
kasutajate soovid ja vajadused uuel platvormil, kasutajat toetav visuaalne identiteet, tehnilised
uuendusvajadused ja võimalused.
TAT tegevuse 2.1 raames kuulutab toetuse saaja välja riigihanke(d), mille tulemusena tehakse
analüüs(id) järgmiste tegevuste elluviimiseks:
Luuakse patsiendiportaalile uuendatud visuaalne identiteet ja uuendatud kasutajateekonnad praegu
patsiendiportaalis toimivatele teenustele. Eesmärgi täitmiseks tellitakse patsiendiportaali UX/UI
analüüs, millega luuakse praegu digilugu.ee-s toimivatest teenustest ja terviseportaali eelanalüüsist
ning kliendiprofiilist lähtuv visuaalne kontseptsioon koos protsessikaartidega ja interaktiivne
prototüüp, mida testitakse lõppkasutajatega. Patsiendiportaali UX/UI analüüsimisel ning
lõppkasutajatega testimisel peetakse silmas erinevate sihtrühmade kogemusi ja vajadusi, sh
analüüsitakse ja arvestatakse eri soost ja rahvusest, eri vanuses ja puudega inimeste, samuti erineva
digitaalse võimekusega inimeste vajadusi terviseportaali kasutajamugavuse tagamiseks.
Patsiendiportaal peab vastama ligipääsetavusnõuetele ning järgima rahvusvahelist veebile
ligipääsetavuse suuniste standardit WCAG (Web Content Accessibility Guidelines). Patsiendiportaal
peab tagama teenuse maksimaalse kasutatavuse piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele,
sh puudega inimestele.
Analüüsitakse patsiendiportaali mobiilirakenduse loomise vajalikkust, võimalusi ja kulutõhusust
(arendus- ja haldusressurss) võrreldes veebilehega, mis on optimeeritud kasutamiseks mobiilis.
Selleks koostatakse mobiilirakenduse arendamise vajalikkuse ja võimalikkuse ning arendus- ja
halduskulu analüüs.
Tehakse detailne tehniline ärianalüüs, andmaks igakülgne alus tehnilistele arendustöödele, et viia
praeguse patsiendiportaali teenused uuendatud kasutajateekondadega üle uuele visuaalsele
kujundusele ja tehnilisele platvormile.
Tehakse terviseportaali edasiste arenduste teostatavusanalüüs, mille raames hinnatakse kasutajate
antud info ja teenuste varasema prioriseerimise alusel uute tehnoloogiate ja terviserakenduste
võimalikku kasutuselevõttu (sh kulutõhusust) ja teostatavust ning mõju uuendatud teenuste edasisele
kasutamisele. Teostatavusanalüüsi alusel luuakse lisafunktsionaalsuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks rakenduskava, mis on teekaardiks kasutaja ootustele vastava, tervishoidu ja
ravijuhtimist toetava terviklahenduse arendamiseks.
TAT tegevuse 2.1 raames tehtud analüüsid on aluseks TAT tegevusele 2.2.
2.1.1. TAT tegevuse 2.1 üldajaraam
01.04.2021–30.05.2022
2.1.2. Toetuse saaja
Tervise Arengu Instituut
2.2. Terviseportaali arendamine
TAT tegevuseks 2.2 on terviseportaali arendus, uus tehniline platvorm ja disain patsiendiportaali
olemasolevate teenuste alusel võimalusega edaspidi terviseportaali funktsionaalsust laiendada.
Arenduse eesmärk on astuda reaalne samm, et muuta kasutuses olev veebiteenus
kasutajasõbralikumaks ja kasutaja vajadustele paremini vastavaks.
Arendustegevuse alla kuulub praeguse patsiendiportaali tehnilise platvormi vahetus, sh uuele
kujundusele üleviimine. Platvormivahetus on vajalik, et tulevikus funktsionaalsust laiendada.
5
TAT tegevuse 2.1 ettepanekute alusel tehakse TAT tegevuse 2.2 raames nii palju arendustegevusi, kui
olemasoleva ressursiga on võimalik, seades prioriteediks platvormivahetuse ja toimivate teenuste uuele
kujundusele üleviimise. Ressursside olemasolul alustatakse mittetoimivate, aga tegevuse 2.1 raames
väljaselgitatud teenuste väljaarendamist.
2.2.1. TAT tegevuse 2.2 üldajaraam
01.01.2022–30.08.2023
2.2.2. Toetuse saaja ja partner
Toetuse saaja on Tervise Arengu Instituut kuni 31.07.2022, Eesti Haigekassa alates 1.08.2022, kellel
tekivad TAT tegevuse 2.2 elluviimisel projektijuhtimisega ja äriteenuste analüüsiga seotud kulud. TAT
tegevust 2.2 viib partnerina ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle ülesandeks on
terviseportaali platvormi vahetuse ja disani arenduse tellimine ja juurutamine. Alates 01.08.2022
kaasatakse tegevuste elluviimisel partnerina Tervise Arengu Instituuti.
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus
tase (2022) (2023)
TAT Uuendatud 0 1 Uuel tehnilisel
tulemusnäitaja terviseportaal platvormil ja uue
kujundusega
TAT tegevuste Tegevus 2.1. Terviseportaali arendamiseks vajalike ettevalmistustööde ja
spetsiifilised analüüside tegemine
näitajad
Valminud detailne 0 1 Alus TAT
ärianalüüs tegevuse 2.2
elluviimiseks
Tegevus 2.2. Terviseportaali arendamine
Uuendatud platvorm 0 1
ja uuendatud
kujundus
4. Seos valdkondlike arengukavadega
„E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“ – käesolev TAT panustab otseselt strateegia
fookusvaldkonda 2, milleks on „inimesekesksus ja personaalmeditsiin“, ja selle meetmetesse 2.1
„Personaliseeritud ja kasutajakesksete e-teenuste arendamine“ ja 2.4 „Inimeste võimestamine
tehnoloogia abil“. Samuti panustab TAT fookusvaldkonda 3 „Terviklik juhtumikäsitlus ja
organisatsioonide koostöö“, sest uus terviseportaal aitab edendada andmevahetust ja infojuhtimist,
et saavutada tulemus meetmetes 3.1 „Tõhusam terviseteenuste integratsioon andmevahetuse toel“,
3.2 „Tõhusam tervise-, töö- ja hoolekandeteenuste integratsioon andmevahetuse toel ja 3.3
„Tõhusam terviseandmete korduvkasutus valdkondade üleselt“.
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ sõnastab, et tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne)
on viidud IT abil uuele kvaliteeditasemele. Need (tervishoid, sotsiaalteenused) on personaalsed ja
ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. Käesolev TAT
panustab patsiendile suunatud tervishoiuteenuste personaalsemaks ja ennetavamaks muutmisele
tänapäevasema ja lõppkasutajate vajadustele paremini vastava veebiteenuse arendamise kaudu.
6
„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ühe alameesmärgi – inimkeskne tervishoid – all on
lahendustee prioriteedina välja toodud kolm sekkumist, millesse TAT panustab:
Inimeste võimestamine tervisesüsteemis, korrastades tervisesüsteemi, mille aluseks on
personaalne lähenemine igale inimesele, sest TAT raames loodav lahendus keskendub just
patsiente võimestava veebikeskkonna loomisele.
Teenuste mudeli ümberkujundamine ja koostöö koordineerimine sektorite sees ja vahel, sest TAT
raames uuendatud tehniline ja kontseptuaalne keskkond annab olulise aluse uute
teenusemudelite loomiseks, mis suurendavad varasemast enam patsiendi rolli tervisesüsteemis
ning enda ja lähedaste tervise hoidmisel ja edendamisel.
Kvaliteedi parandamine ja patsiendiohutuse edendamine, sest uuendatud veebikeskkond pakub
patsientidele senisest mugavamat ja arusaadavamat keskkonda enda tervisega järje pidamiseks
ning raviteekonna kujundamiseks, mille tulemusena saab eeldada terviseteekonna kvaliteedi
paranemist.
5. TAT rakendamine
5.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) §-des 24 ja 26 ning partnerile struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustused lisaks
käesolevas TAT-s sätestatule. Toetuse saaja ja partner peavad täitma ka struktuuritoetuse seaduse
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud muid kohustusi. Ühtlasi on
toetuse saaja ja partnerid kohustatud:
5.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa);
5.1.2 TAT tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse;
5.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsele tegevusele on taotletud või saadud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
5.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
5.1.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt:
5.1.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest
riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
5.1.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kümne tööpäeva jooksul nende esitamisest
riigihangete registrile;
5.1.5.3 edastama hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.
5.1.6. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on
vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
5.1.7. Lisaks on partner kohustatud esitama toetuse saaja nõudmisel TAT punktis 5.6.2 nimetatud
partneri organisatsiooni dokumendid ning edastama toetuse saajale vahe- ja lõpparuande koostamiseks
vajalikku informatsiooni.
5.2. Rakendusüksuse kohustused
RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.3 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui
need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise;
5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates;
7
5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid.
5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
5.3.1. RA-l on õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi punktis 5.1.1 nimetatud TAT eelarve jagunemise
kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks.
5.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 5.1.2 kirjeldatud muudatustaotlus 20 tööpäeva
jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda.
5.4. Kulude abikõlblikkus
5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
5.4.3. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult
ühtse määra alusel ja otseseid kulusid tegelike kulude alusel.
5.4.4. Muu hulgas on abikõlblikud:
5.4.4.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 3;
5.4.4.2 TAT tegevuse 2.1 elluviimiseks vajalike analüüside tellimise ja tegemise kulud;
5.4.4.3 TAT tegevuse 2.2 elluviimisega seotud arendustegevuste kulud;
5.4.4.4 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõike 4 kohased kulud.
5.4.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
5.4.5.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulud;
5.4.5.2 väliskoolitus- ja lähetuskulud.
5.4.6. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust
maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on
abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises
käibemaksu otsearvestuse meetodit.
5.5. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
5.6. Toetuse maksmine
5.6.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ja § 15 lõike 4 alusel. Toetuse väljamaksete
tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28–30, ühendmääruse §-des 11–14 ning
käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast.
5.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
5.6.2.1 väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
5.6.2.2 RHS-i tähenduses hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses.
5.6.3. Punktides 5.6.2.1 ja 5.6.2.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja ja partner on
mõne teise TAT rakendamise raames need RÜ-le juba esitanud ja neid ei ole muudetud. Toetuse saaja
esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu.
5.6.4. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse
saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le.
8
5.6.5. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
5.7. TAT muutmine
5.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud ettepaneku e-posti teel.
5.7.2. RA vaatab ettepaneku läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab kas on
vajalik TAT-d muuta, arvestades RÜ ja punktis 5.7.8 nimetatud kooskõlastamisel esitatud ettepanekuid.
5.7.3. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks või täiendava teabe esitamiseks ja vajaduse korral pikendab ettepanekute läbivaatamise
tähtaega toetuse saajale antud tähtaja võrra.
5.7.4. RA edastab toetuse saaja ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha toetuse
saja muudatusettepanekute kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse
RA-ga muudatuste keerukusest lähtuvalt.
5.7.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT vahearuandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT tegevuste
eduka elluviimise tagamiseks.
5.7.6. Toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui on olemas RA nõusolek.
5.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks,
tegevusteks kavandatud eelarve on üle planeeritud või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist
ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
5.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku
komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse
suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale
kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab
kinnitatud TAT RÜ-le.
5.7.9. TAT muutmiseks punkti 5.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt
5.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
5.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
5.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga vahearuande e-toetuse
keskkonna vahendusel.
5.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
5.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi aruanne) laekumisest,
kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud.
5.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul.
5.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale üldjuhul kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
5.9. Finantskorrektsioon
5.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
5.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
5.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
9
5.10. Vaiete menetleja
RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
Lisa. TAT eelarve jagunemine aastate kaupa
10