Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

Nimekirja alusel 04.05.2026 nr DM-119437-34 Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rapla Turvas OÜ‑le (registrikood 10948289, aadress Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, edaspidi ka ettevõte) kuuluva Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise korralduse ja loa eelnõud (seisuga 10.04.2026), mis ei jõudnud ekslikult kõikide menetlusosalisteni. Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmist, seoses kaevandamisõiguse tähtaja pikendamisega. Taotluse kohaselt soovitakse viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud. Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328688 liita maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-024. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688 on väljastatud sademevee suublasse juhtimiseks. Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-119437 all. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saatmisest 14 kalendripäeva jooksul, hiljemalt 18.05.2026 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Lähtuvalt eelnevast ei ole Keskkonnaametil võimalik taotlust tähtaegselt menetleda, mistõttu pikendame keskkonnaloa taotluse menetlustähtaega kuni 22.05.2026. Otsuse teeme võimalusel varem. Lisateave: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1, § 49 lg 1 ja 2 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3 Menetlustähtaja pikendamine: Haldusmenetluse seadus § 41. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Lisa 1 Keskkonnaloa nr Rapm-024 eelnõu 2. Lisa 2 Keskkonnaloa korralduse eelnõu Teadmiseks: Rapla Turvas OÜ Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] 2(2)  Keskkonnaluba EELNÕU 25.03.2026 Loa registrinumber Rapm-024 Loa omaja Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ andmed Registrikood / 14182536 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Keava turbatootmisala andmed Aadress Keava turbatootmisala, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 29202:003:0550 Territoriaalkood 4392 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keava turbatootmisala territoorium (29202:003:0550). Puudutatud veekogud: Raja kraav (VEE1110415), Samblakraav (VEE1110414), Samblakraav (VEE1110501), Turbakraav (VEE1110413). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 1 Väljalaskme kood RA109 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Samblakraav Suubla kood VEE1110501 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6535082, Y: 555028 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 39 000 9 750 9 750 9 750 9 750 Arvestuslik 2059 2059 19 500 9 750 9 750 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2/12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 2 Väljalaskme kood RA110 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Raja kraav Suubla kood VEE1110415 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536069, Y: 555340 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 137 000 34 250 34 250 34 250 34 250 Arvestuslik 2059 2059 68 500 34 250 34 250 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/12 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 3 Väljalaskme kood RA111 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Turbakraav Suubla kood VEE1110413 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536033, Y: 555641 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 136 000 34 000 34 000 34 000 34 000 Arvestuslik 2059 2059 68 000 34 000 34 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/12  Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Keava kuivendusvee väljalask 1 RA109 X: 6535082, Y: 555028 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Keava kuivendusvee väljalask 2 RA110 X: 6536069, Y: 555340 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 5/12 Keava kuivendusvee väljalask 3 RA111 X: 6536033, Y: 555641 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Avarii korral tuleb koheselt võtta väljalasust proov naftasaaduste määramiseks. Ülejäänud reostusnäitajate seiret teostada II läbiviimiseks ja III kvartalis. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid Seire liik Seiratavad näitajad Proovi Proovi võtmise aeg (L‑Est) võtmise sagedus Vigala VEE1110400 RA111 Keava Vigala lähtest 1110400_1 Vigala jõgi 50 m ülevalpool X: 6536879, Y: Pinnaveeseire Ammoonium Üks kord 1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis jõgi kuivendusvee Kuusiku jõeni enne kuivendusvee väljalasku 556061 (NH4+) poolaastas või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel. väljalask 3 Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 6/12  Vigala VEE1110400 RA111 Keava Vigala lähtest 1110400_1 Vigala jõgi 200 m pärast X: 6537054, Y: Pinnaveeseire Ammoonium Üks kord 1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis jõgi kuivendusvee Kuusiku jõeni kuivendusvee väljalasku 555874 (NH4+) poolaastas või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel. väljalask 3 Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 7/12 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil ja seejuures naftasaaduste lekkimist pinnavette, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid Pidev. ainete mõju suublale reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Kui seire käigus selgub, et raba kuivendusvee juhtimisega Keava peakraavi ja Vigala jõkke halveneb veekogude vee kvaliteet, tuleb rajada täiendavad settetiigid. Turbatootmisalade projekteerimisel Pidev. loetakse vastavalt eelnevatele kogemustele settebasseinide vajalikuks mahuks 5 m3 setteruumi 1 ha freesvälja kohta. Tegutsevate turbatootmisalade mäeeraldiste settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt hektarilt freesväljakult juhitakse aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on soovituslik settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. 3. Sademevee käitluse nõuded Settebasseinide rajamisel tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Nõuetele vastavust tuleb järgida pidevalt. 4. Toimingud avarii korral Raba kuivendusveega tavaliselt suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel asuda koheselt likvideerima avariid ning teavitada sellest Keskkonnaametit, vajadusel kaasata Asuda Päästeametit. likvideerima avariid ja teatada viivitamatult. 5. Parima võimaliku tehnika Kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood. Pidev. kasutamine 6. Muud asjakohased meetmed Turbatootmisala Natura ala poolsesse perimeetrisse jäävate kraavide hooldustööd planeerida perioodile august-märts, mil ei ole lindude pesitsusaeg. Sellise toimimisviisiga välditakse Pidev. pesitsushäiringuid ja maas pesitsevate lindude võimalike pesade hävimist. 7. Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel anda keskkonnaloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule ja informeerida Vastavalt ettevõtet keskkonnaloa ümbervormistamise vajadusest. teabe tekkimisele. 8. Meetmed, millega vähendatakse või Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad Vajadusel. välditakse tegevuse mõju seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Andmed kvartali jooksul tekkinud sademevee koguste kohta esitada keskkonnatasu deklaratsioonil läbi Keskkonnaotsuste Vastavalt kehtivale korrale. infosüsteemi KOTKAS. 2. Väljalaskme omaseire tulemused Seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt kehtivale korrale. 3. Seireandmed Suubla seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord poolaastas. 4. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus Sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev. kehtestatud nõuetele 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus Loa nõuetele mittevastavad kuivendus vee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult. Ühe nädala jooksul pärast analüüsi vastuste kehtestatud nõuetele kättesaamist. 6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 7. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 8. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesolevas keskkonnaloas kajastatud, tuleb Vajadusel. koheselt teavitada Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/12 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 113 Maardla nimetus Keava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 112.20 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 142.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 179 tuh t 30.09.2023 2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 281.50 tuh t 30.09.2023 3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh t 30.09.2023 4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 9 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh t 30.09.2023 10 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 Tegevusala andmed 9/12 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, hästilagunenud 2025 2055 10 tuh t 247.50 tuh t Turvas, vähelagunenud 2025 2055 10 tuh t 189 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald Turvas, hästilagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Geoloogiafondi number 9365 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1380 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.05.2020 Kõrvaltingimused 10/12  1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul; 2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave, mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist piisavalt pika maa, et heljum saaks settida; 3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu; 4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist); 5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal; 6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul); 7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise; 8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta; 9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul; 10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi); 11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist; 12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid; 13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel; 14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha; 15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja; 16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja; 17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise riski; 18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis, tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast; 19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine; 20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut; 21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate elamute suunal; 22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või tehnika kasutust, et häiring väheneks; 23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk; 24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii kiireks ohjamiseks; 25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi kujundamist; 26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks; 27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 6 - Maeeraldise_plaan.pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Lisa 7 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Korrastatud ala plaan Lisa 3: Lisa 8 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah 11/12 12/12  EELNÕU (10.04.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536) 07.03.2022 esitatud ja 09.04.2025 täiendatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks veeseaduse, § 191 lg 1, § 187 p 6, maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta Rapla Turvas OÜ-le (registrikood 14182536) Keava turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-024 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1 Liita keskkonnaloaga nr Rapm-024 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688. 1.1.2 Pikendada keskkonnaluba nr Rapm-024 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra seega kuni 03.04.2059. 1.1.3 Viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud. 1.1.4 Määrata keskkonnaloas nr Rapm-024 Keava turbatootmisalalt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4), väljalaskme seirenõudes (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.5 Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.4. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.2 Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688, alates korralduse jõustumisest. 1.3 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Rapla Turvas OÜ-le. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 22, 79512, edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Esmataotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 07.03.2022 menetluse nr M119437 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 09.04.2025. Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmist, seoses kaevandamisõiguse tähtaja pikendamisega. Taotluse kohaselt soovitakse viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud. Ettevõte taotleb tähtajalist luba: maavara kaevandamiseks vee erikasutuseks. Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328688 liita maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-024. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688 on väljastatud sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosad kattuvad kuni 10 km² valgalaga Keava peakraaviga (Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood) VEE1110500). Nimetatud peakraavile on antud vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kaevandusvee juhtimiseks. Veeseaduse § 3 lõike 4 kohaselt ei peeta veekoguks kraavi, mille kaudu juhitakse kaevandusvett veekogusse, mistõttu ümberhinnatavate plokkide alal oleval kraavil ei ole veekaitsevööndit. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa jääb riigitee nr 20120 Keava – Hõreda äärmise sõiduraja välimisest servast ~6 m kaugusele. Mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb must-toonekure elupaik (KLO9128753), 5 km raadiusesse kaljukotka elupaik (KLO9128619) ning 1 km raadiusesse tedre elupaik (KLO9124761) ja Natura 2000 elupaigad 7110* ja 7140. Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud 19 kaitsealuse liigi kasvukohad ja elupaigad ning Natura 2000 elupaigatüübid 3160, 7110*, 7120, 7140, 9010*, 9080*, 91D0*. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub Kõnnumaa maastikukaitsealaga (EELIS kood KLO1000505), taotletaval mäeeraldisel kattumist maastikukaitsealaga ei ole. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud selliselt, et teenindusmaa ei kattuks Aquila chrysaetos (kaljukotkas; EELIS kood KLO9128619) elupaigaga. Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. 04.03.2022 on tasutud riigilõiv 816 EUR, kuna taotletakse nii maapõue kui ka veeosa loa muutmist. Kaevandamisloa muutmistaotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa- ja Ruumiamet, endine Maa-amet 10.03.2022 kiri nr 9-3/22/3884-2 ja 17.11.2023 nr 9-3/22/3884-4 ning Eesti Geoloogiateenistus 24.04.2025 nr 13-1/25-696). 2.2 Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr Rapm-024 ning veeluba nr L.VV/328688. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõige 1 ja 4). Vee erikasutusloa nr L.VV/328688 kaevandamisloaga nr Rapm-024 liitmisel kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kehtivuse. 2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele maapõueseadusele, veeseadusele (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 28.10.2019 vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta lisateavet 13.06.2022, milles palus täiendada seletuskirja ja loa vormi ning pidas vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Keava tootmisalade kuivendusmõju eksperthinnang on registreeritud KOTKASs 26.06.2023 dokumendina nr DM119437-4. Keskkonnaamet palus 12.10.2023 kirjaga nr DM-119437-5 täiendada taotluse seletuskirja. Parandustaotlus esitati 09.11.2023. Keskkonnaamet palus 29.11.2023 kirjaga nr DM- 119437-10 selgitada, kuidas on saadud/arvutatud tootmisala suurus, kust tahked osakesed võivad väljaspoole käitise piiri kanduda ning kuidas on saadud õhku paisatavate tahkete osakeste heitkogused. Taotleja pikendas korduvalt lisaandmete esitamise tähtaega ning Keskkonnaamet teavitas 29.11.2024 kirjaga nr DM-119437-19, et maapõueseaduse § 67 lõige 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist ning palus esitada markšeidermõõdistuse aruanne ja parandatud taotlus hiljemalt 31.12.2024. Parandustaotlus esitati 09.04.2025. KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa muutmise taotlus on 06.05.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.05.2025 kirjaga nr DM-119437-24 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei laekunud. Eraisik M.I. küsis teabenõude korras 06.07.2025 e-kirjaga materjale, mille kohta Keskkonnaamet vastas 28.07.2025 kirjas nr DM-119437-31, et antud dokumendid ei kuulu Keava turbatootmisala keskkonnaloa muutmiseks esitatavate dokumentide hulka ega menetlemisel aluseks olevate dokumentide hulka. Loa andja teavitas 05.05.2025 ettevõtet taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Kehtna Vallavalitsuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21) (registreeritud 05.05.2025 nr DM-119437-25). Kehtna Vallavalitsus esitas oma otsuse 19.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 20.06.2025 numbriga DM-119437-27). Kirjas edastati Kehtna Vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 1-2/212 millega nõustuti loa muutmise taotlusega. Muudetud keskkonnaloa eelnõu, keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu saadeti XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Loa omajal ja kohalikul omavalitsusel ei olnud/ oli ettepanekuid/arvamusi. Maa- ja Ruumiamet teavitas XXX Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 6 alusel XX.XX.2026 teate keskkonnaloa muutmise eelnõu ja keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisest tulenevaid vastuväiteid keskkonnaloa eelnõu osas laekus/ei laekunud. Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 21 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Antud juhul liigitub olemasoleva loa tähtaja muutmine ehk pikendamine „tegevuse või käitise muutmise" alla. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).  Keskkonnaamet jättis Keava maardla Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata XX.XX.2026 kirjaga nr DM119437- XX. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Kavandatav tegevus toimub juba pikka aega kuivendatud ja turbatootmiseks ette valmistatud Keava turbatootmisalal, millel turba kaevandamine on toimunud kehtiva keskkonnaloa alusel. Loa muutmisega ei laiendata mäeeraldise ega teenindusmaa pindala ning loa muutmisega ei kaasne uute kaevandusalade kasutuselevõttu väljaspool senist tootmismaastikku. Taotletava mäeeraldise pindala on 112,2 ha ja teenindusmaa pindala 142,24 ha. 2. Tegevuse maht ja iseloom on taotluses kirjeldatud piirides selgelt määratletud ning jääb senise tegevuse jätkuks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t, sh taotletakse maavara arvestusplokkide 9 aT ja 10 aT hõlmamist. 3. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju on taotluses kirjeldatud tegevuse ulatuses välistatud, kuna loa muutmise sisuks olev kraavide hooldus ja seletuskirjas kirjeldatud vähene süvendamine ei tekita eksperdi hinnangul täiendavat ebasoodsat mõju Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Kui tulevikus tekib vajadus teha täiendavaid või teistsuguse ulatusega töid, mida taotluses ei ole kirjeldatud, tuleb sellised tegevused eraldi hinnata, sh Natura osas. Ehk eksperthinnangu kohaselt ei tekita seletuskirjas kirjeldatud vähene süvendamine täiendavat ebasoodsat mõju Kõnnumaa loodusala kaitse eesmärkidele, seega ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud kavandatava tegevuse kirjeldatud mahus. 4. Pinna- ja põhjavee osas on peamine mõju seotud kuivendusvee ärajuhtimisega olemasoleva kuivendusvõrgu kaudu ning vee kvaliteediga väljalaskudes, mitte veevõtuga. Taotlusmaterjalides on esitatud väljalaskude prognoositud vooluhulgad ja sademevee prognoositavad saasteainete sisaldused ning tegevus toimub juba kujunenud kuivendusrežiimis. Sellest tulenevalt on eeldatav mõju suublatele valdavalt lokaalne ja kontrollitav loatingimuste ning seire kaudu. 5. Müra mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna lähimad majapidamised paiknevad tootmisalast vähemalt ligikaudu 0,4–0,8 km kaugusel ning müra tekib peamiselt hooajaliselt ja konkreetsete tööoperatsioonide käigus. KMH materjalides on hinnatud, et sellised vahemaad on piisavad, et tavapärased häiringud elamuteni olulisel määral ei ulatuks. 6. Tolmu ja välisõhu mõju on valdavalt hooajaline ja episoodiline ning seondub tootmise, laadimise ja transpordiga. KMH käsitleb, et tolmu teke sõltub ilmastikust ning täiendava kuivendamise käigus on tolmu teke väiksem kui turba kaevandamise protsessis, mistõttu on mõju ulatus ja tugevus üldjuhul lokaalne ning häiring on põhimõtteliselt pöörduv tootmise peatumisel ja ilmaolude muutumisel. 7. Koosmõju muude tegevustega on vähetõenäoline või vähene. KMH aruande ptk 4.7 järeldab, et Keava turbatootmisala ja ca 450 m põhja pool paikneva Raja kruusakarjääri kumulatiivne mõju Vigala jõele puudub, sest Raja kruusakarjääris ei toimu kuivendusvete ärajuhtimist jõkke. Samuti ei ole tõenäoline müra ja tolmu koosmõju ning turbatootmisala tegevuse jätkumine ei eelda liikluskoormuse kasvu, vaid säilib senine olukord. 8. Keskkonnaavariide risk on olemas, kuid see on tavapärane ja juhitav töökorralduse ning avariivalmiduse kaudu. KMH rõhutab vajadust vältida lekkeid, teha hooldus- ja remonditöid selleks ettenähtud platsil ning likvideerida avariilekked kiiresti, et vältida reostuse kandumist kuivenduskraavide kaudu veekogudesse. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr Rapm-024 annab selle omanikule õiguse alljärgnevaks: - maavara kaevandamiseks - vee erikasutuseks. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. 3.2.1. Maavara kaevandamine Käesolevaga muudetakse Rapla Turvas OÜ-le antud Keava turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-024. Keava turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra, viiakse olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendatakse mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmatakse keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud. Keskkonnaloa nr Rapm-024 alusel (luba kehtiv kuni 03.04.2029) kaevandab Rapla Turvas OÜ Keava maardlal Keava turbatootmisala mäeeraldisel, mille taotletav pindala on 112,2 ha ning teenindusmaa pindala on 142,24 ha vähe- ja hästilagunenud turvast maavara plokkides 1 aT, 2 aT, 3 aT, 4 aT, 9 aT ja 10 aT maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t. Taotletava maavara kasutusotstarbeks on põllumajandus ja kütteturvas. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taastuv soo. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Nõuded maavara kaevandamisele Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu punktis 3.3.5. toodud keskkonnameetmed. 3.2.2. Vee erikasutus 3.2.2.1. Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punkt 1.2 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.2.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt sademevett suublasse Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas Keava turbatootmisala kinnistult (registriosa nr 1181537, katastritunnus 29202:003:0550). Ettevõttele on väljastatud 30.01.2017 vee erikasutuseks keskkonnaluba Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja korraldusega nr 13/17/231 „Vee erikasutusloa andmine“. Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega (RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood VEE1110413). Tootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu Samblakraav (EELIS kood VEE1110501). VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l). Keava turbatootmisalalt ärajuhitavas sademevees mõõdetud näitajate väärtused ei ole ületanud (2019-2024) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete piirväärtuseid v. a ühel korral. Väljalaskmes 3 (RA111) seires ületas heljum 2022. aasta III kv keskkonnaloaga seatud piirväärtust (71 mg/l). Seire protokollis on OÜ Inseneribüroo STEIGER andnud seisukoha, et kõrgenenud heljumi sisalduse põhjuseks võib pidada sügisel tootmisperioodi lõpul toimunud kraavide korrastustöid. Kõrgenenud heljumi sisaldused oli antud juhul ajutise iseloomuga. Väljalaskmetes esineb madalaid pH väärtusi aga pH madalad väärtused on looduslikes rabades tavapärased. Lisaks võib ajutiselt mõjutada pH tulemusi kraavivõrgustiku puhastus (OÜ Inseneribüroo STEIGER seire protokollid, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS seirekohustuste all). Keskkonnaloa tabelist V4 soovitakse välja jätta pH ning jätta see tabelsisse V7. Ettevõte on esitanud selleks järgmise põhjenduse: soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet nõustub eelnimetatud põhjendusega ja eemaldab tabelist V4 pH, kuid jätab selle tabelisse V7. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmised arvututuslikud kogused on järgmised - Samblakraavi juhitakse 39 000 m3/aastas, Raja kraavi juhitakse 137 000 m3/a ning Turbakraav 136 000 m3/aastas. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest, siis sõltub aastaringne vee hulga kõikumine sademete hulgast ja ilmastikust. Settetiikide asemel kasutatakse Keava turbatootmisalal heljumi väljasetitamiseks vastavalt rajatud laiu kraave. Need on projekteeritud nii, et vee voolukiirus püsib madalana ning enne eesvoolu jõudmist läbib vesi piisavalt pika maa, et heljum jõuaks välja settida. KMH aruande leevendusmeetmete leevendusmeetmena on märgitud, et kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.2.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskmete proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood (II ja III kvartal). Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.2.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega (RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood VEE1110413), mis suubuvad Raja kraavi (EELIS kood VEE1110415), mis suubub ca 760 m pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Tootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu Samblakraav (EELIS kood VEE1110501), mis suubub ca 250 m pärast Keava peakraavi (EELIS kood VEE1110500), mis suubub ca 4,8 km pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Vigala jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 " Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumit: Vigala lähtest Kuusiku jõeni (Vigala_1), Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni (Vigala_2) ja Vigala Velise jõest suudmeni (Vigala_3). Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Vigala_1 vooluveekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK, https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). VMK kohaselt on Vigala_1 vooluveekogumi seisund hinnatud kesiseks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Vigala_1 (1110400_1) koondseisund 2024. aastal kesine(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo). Ökoloogiline seisundi mittehea seisundi põhjuseks on kalastik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud veeanalüüside põhjal vastas 2013. a. jõe vesi Vigala_1 veekogumis füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal seisundiklassile väga hea. Keava peakraavil, Turbakraavil ja Raja kraavil ei ole moodustatud vooluveekogumeid. VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Ettevõte on teostanud Vigala jõel suubla seiret enne ja pärast raba kuivendusvee sissevoolu (Keava kuivendusvee väljalask 2 ja Keava kuivendusvee väljalask 3). Seire andmete põhjal (2019-2025) pole olulist mõju Vigala_1 vooluveekogumi veekvaliteedile märgata. Ettevõtte poolt teostatud suubla seiret andmete põhjal on märgata saasteainete kontsentratsioonide vähest tõusu, kuid muutused ei ole olnud suured ning püsivad. Selleks et jälgida (ning vajadusel meetmeid rakendada), kuidas turbatööstusmaalt sademevee juhtimine vooluveekogumit mõjutab, tuleb jätkata suubla seiret Vigala jões, täpsemalt Vigala_1 vooluveekogumis, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel. Seiret tuleb teostada kvaliteedinäitajate osas, mis on esitatud keskkonnaministri määruse nr 61 § 10 lõikes 3. Keava kuivendusvee väljalaskmele 1 ei seata suublaseire kohustust, kuna kuivendusveesid ei juhita otse Vigala jõkke vaid läbi Samblakraav ja Keava peakraavi, suubub Vigala jõkke ca 5 km pärast, kuid enne seda suubub peakraavi arvukalt kuivenduskraave. KMH aruande kohaselt muutuvad leostuvate toitainete sisalduse näitajad eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele oluliseks siis, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20%. Keava turbatootmisala mäeeraldise pindala (110,1 ha) moodustab Vigala jõe valgala pindalast (1577,2 km2) kõigest 0,007% ning Keava peakraavi valgala pindalast (4,2 km2) ~2,6%. Seega on turbatootmisala mõju Vigala jõele ja Keava peakraavile väike. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Vigala jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist. VeeS § 33 lõige 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Samblakraavi, Keava peakraavi, Turbakraavi või Raja kraavi seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid) ja suubla seire tingimuste muutmist. 3.3. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine L oa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Keava turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Vastav hinnang on toodud keskkonnamõju hindamise eelhinnangus. Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud ning ala kuulub seisundiklassi 2, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Kehtna Vallavalitsus nõustus loa andmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti XX.XX.2026 kirjaga nr DM-119437-XX kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Rapla Turvas OÜ ei ole seisuga 25.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Keava turbatootmisala kinnistu (29202:003:0550) sithtotstarve on turbatööstusmaa 100%.  3.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaamet seab Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 kõrvaltingimusteks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses toodud leevendavad keskkonnameetmed: 1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul; 2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave, mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist piisavalt pika maa, et heljum saaks settida; 3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu; 4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist); 5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal; 6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul); 7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise; 8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta; 9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul; 10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi); 11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist; 12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid; 13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel; 14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha; 15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja; 16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja; 17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise riski; 18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis, tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast; 19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine; 20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut; 21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate elamute suunal; 22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või tehnika kasutust, et häiring väheneks; 23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk;  24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii kiireks ohjamiseks; 25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi kujundamist; 26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks; 27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. 3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse avalikustamisel XX Keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus esitas XX 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] Keskkonnaluba EELNÕU 25.03.2026 Loa registrinumber Rapm-024 Loa omaja Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ andmed Registrikood / 14182536 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Keava turbatootmisala andmed Aadress Keava turbatootmisala, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 29202:003:0550 Territoriaalkood 4392 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keava turbatootmisala territoorium (29202:003:0550). Puudutatud veekogud: Raja kraav (VEE1110415), Samblakraav (VEE1110414), Samblakraav (VEE1110501), Turbakraav (VEE1110413). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 1 Väljalaskme kood RA109 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Samblakraav Suubla kood VEE1110501 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6535082, Y: 555028 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 39 000 9 750 9 750 9 750 9 750 Arvestuslik 2059 2059 19 500 9 750 9 750 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2/12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 2 Väljalaskme kood RA110 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Raja kraav Suubla kood VEE1110415 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536069, Y: 555340 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 137 000 34 250 34 250 34 250 34 250 Arvestuslik 2059 2059 68 500 34 250 34 250 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/12 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Keava kuivendusvee väljalask 3 Väljalaskme kood RA111 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Turbakraav Suubla kood VEE1110413 Veekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni Veekogumi kood 1110400_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6536033, Y: 555641 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2058 136 000 34 000 34 000 34 000 34 000 Arvestuslik 2059 2059 68 000 34 000 34 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/12  Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2026 2059 Heljum HEL 40 2026 2059 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2059 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2026 2059 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Keava kuivendusvee väljalask 1 RA109 X: 6535082, Y: 555028 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Keava kuivendusvee väljalask 2 RA110 X: 6536069, Y: 555340 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 5/12 Keava kuivendusvee väljalask 3 RA111 X: 6536033, Y: 555641 Vigala lähtest Kuusiku jõeni 1110400_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Avarii korral tuleb koheselt võtta väljalasust proov naftasaaduste määramiseks. Ülejäänud reostusnäitajate seiret teostada II läbiviimiseks ja III kvartalis. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid Seire liik Seiratavad näitajad Proovi Proovi võtmise aeg (L‑Est) võtmise sagedus Vigala VEE1110400 RA111 Keava Vigala lähtest 1110400_1 Vigala jõgi 50 m ülevalpool X: 6536879, Y: Pinnaveeseire Ammoonium Üks kord 1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis jõgi kuivendusvee Kuusiku jõeni enne kuivendusvee väljalasku 556061 (NH4+) poolaastas või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel. väljalask 3 Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 6/12  Vigala VEE1110400 RA111 Keava Vigala lähtest 1110400_1 Vigala jõgi 200 m pärast X: 6537054, Y: Pinnaveeseire Ammoonium Üks kord 1 x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis jõgi kuivendusvee Kuusiku jõeni kuivendusvee väljalasku 555874 (NH4+) poolaastas või juulis, 1 x tootmishooaja lõppedes sügisel. väljalask 3 Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 7/12 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil ja seejuures naftasaaduste lekkimist pinnavette, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid Pidev. ainete mõju suublale reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Kui seire käigus selgub, et raba kuivendusvee juhtimisega Keava peakraavi ja Vigala jõkke halveneb veekogude vee kvaliteet, tuleb rajada täiendavad settetiigid. Turbatootmisalade projekteerimisel Pidev. loetakse vastavalt eelnevatele kogemustele settebasseinide vajalikuks mahuks 5 m3 setteruumi 1 ha freesvälja kohta. Tegutsevate turbatootmisalade mäeeraldiste settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt hektarilt freesväljakult juhitakse aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on soovituslik settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. 3. Sademevee käitluse nõuded Settebasseinide rajamisel tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Nõuetele vastavust tuleb järgida pidevalt. 4. Toimingud avarii korral Raba kuivendusveega tavaliselt suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel asuda koheselt likvideerima avariid ning teavitada sellest Keskkonnaametit, vajadusel kaasata Asuda Päästeametit. likvideerima avariid ja teatada viivitamatult. 5. Parima võimaliku tehnika Kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood. Pidev. kasutamine 6. Muud asjakohased meetmed Turbatootmisala Natura ala poolsesse perimeetrisse jäävate kraavide hooldustööd planeerida perioodile august-märts, mil ei ole lindude pesitsusaeg. Sellise toimimisviisiga välditakse Pidev. pesitsushäiringuid ja maas pesitsevate lindude võimalike pesade hävimist. 7. Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel anda keskkonnaloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule ja informeerida Vastavalt ettevõtet keskkonnaloa ümbervormistamise vajadusest. teabe tekkimisele. 8. Meetmed, millega vähendatakse või Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad Vajadusel. välditakse tegevuse mõju seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Andmed kvartali jooksul tekkinud sademevee koguste kohta esitada keskkonnatasu deklaratsioonil läbi Keskkonnaotsuste Vastavalt kehtivale korrale. infosüsteemi KOTKAS. 2. Väljalaskme omaseire tulemused Seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt kehtivale korrale. 3. Seireandmed Suubla seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord poolaastas. 4. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus Sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev. kehtestatud nõuetele 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus Loa nõuetele mittevastavad kuivendus vee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult. Ühe nädala jooksul pärast analüüsi vastuste kehtestatud nõuetele kättesaamist. 6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 7. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 8. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesolevas keskkonnaloas kajastatud, tuleb Vajadusel. koheselt teavitada Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/12 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 113 Maardla nimetus Keava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 112.20 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 142.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 179 tuh t 30.09.2023 2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 281.50 tuh t 30.09.2023 3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh t 30.09.2023 4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 9 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh t 30.09.2023 10 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023 Tegevusala andmed 9/12 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, hästilagunenud 2025 2055 10 tuh t 247.50 tuh t Turvas, vähelagunenud 2025 2055 10 tuh t 189 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald Turvas, hästilagunenud 2025 2055 0293 Kehtna vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020) Geoloogiafondi number 9365 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1380 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.05.2020 Kõrvaltingimused 10/12  1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul; 2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave, mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist piisavalt pika maa, et heljum saaks settida; 3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu; 4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist); 5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal; 6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul); 7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise; 8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta; 9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul; 10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi); 11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist; 12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid; 13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel; 14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha; 15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja; 16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja; 17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise riski; 18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis, tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast; 19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine; 20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut; 21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate elamute suunal; 22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või tehnika kasutust, et häiring väheneks; 23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk; 24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii kiireks ohjamiseks; 25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi kujundamist; 26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks; 27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 6 - Maeeraldise_plaan.pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Lisa 7 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Korrastatud ala plaan Lisa 3: Lisa 8 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah 11/12 12/12 EELNÕU (10.04.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536) 07.03.2022 esitatud ja 09.04.2025 täiendatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks veeseaduse, § 191 lg 1, § 187 p 6, maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta Rapla Turvas OÜ-le (registrikood 14182536) Keava turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-024 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1 Liita keskkonnaloaga nr Rapm-024 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688. 1.1.2 Pikendada keskkonnaluba nr Rapm-024 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra seega kuni 03.04.2059. 1.1.3 Viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud. 1.1.4 Määrata keskkonnaloas nr Rapm-024 Keava turbatootmisalalt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4), väljalaskme seirenõudes (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.5 Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.4. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.2 Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688, alates korralduse jõustumisest. 1.3 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Rapla Turvas OÜ-le. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Rapla Turvas OÜ (registrikood 14182536, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 22, 79512, edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Esmataotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 07.03.2022 menetluse nr M119437 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 09.04.2025. Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmist, seoses kaevandamisõiguse tähtaja pikendamisega. Taotluse kohaselt soovitakse viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata keskkonnaloaga kogu ala, kus on varasemalt reaalselt turvast kaevandatud. Ettevõte taotleb tähtajalist luba: maavara kaevandamiseks vee erikasutuseks. Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328688 liita maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-024. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/328688 on väljastatud sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosad kattuvad kuni 10 km² valgalaga Keava peakraaviga (Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood) VEE1110500). Nimetatud peakraavile on antud vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kaevandusvee juhtimiseks. Veeseaduse § 3 lõike 4 kohaselt ei peeta veekoguks kraavi, mille kaudu juhitakse kaevandusvett veekogusse, mistõttu ümberhinnatavate plokkide alal oleval kraavil ei ole veekaitsevööndit. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa jääb riigitee nr 20120 Keava – Hõreda äärmise sõiduraja välimisest servast ~6 m kaugusele. Mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb must-toonekure elupaik (KLO9128753), 5 km raadiusesse kaljukotka elupaik (KLO9128619) ning 1 km raadiusesse tedre elupaik (KLO9124761) ja Natura 2000 elupaigad 7110* ja 7140. Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud 19 kaitsealuse liigi kasvukohad ja elupaigad ning Natura 2000 elupaigatüübid 3160, 7110*, 7120, 7140, 9010*, 9080*, 91D0*. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub Kõnnumaa maastikukaitsealaga (EELIS kood KLO1000505), taotletaval mäeeraldisel kattumist maastikukaitsealaga ei ole. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud selliselt, et teenindusmaa ei kattuks Aquila chrysaetos (kaljukotkas; EELIS kood KLO9128619) elupaigaga. Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. 04.03.2022 on tasutud riigilõiv 816 EUR, kuna taotletakse nii maapõue kui ka veeosa loa muutmist. Kaevandamisloa muutmistaotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa- ja Ruumiamet, endine Maa-amet 10.03.2022 kiri nr 9-3/22/3884-2 ja 17.11.2023 nr 9-3/22/3884-4 ning Eesti Geoloogiateenistus 24.04.2025 nr 13-1/25-696). 2.2 Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr Rapm-024 ning veeluba nr L.VV/328688. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõige 1 ja 4). Vee erikasutusloa nr L.VV/328688 kaevandamisloaga nr Rapm-024 liitmisel kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/328688 kehtivuse. 2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele maapõueseadusele, veeseadusele (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 28.10.2019 vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta lisateavet 13.06.2022, milles palus täiendada seletuskirja ja loa vormi ning pidas vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Keava tootmisalade kuivendusmõju eksperthinnang on registreeritud KOTKASs 26.06.2023 dokumendina nr DM119437-4. Keskkonnaamet palus 12.10.2023 kirjaga nr DM-119437-5 täiendada taotluse seletuskirja. Parandustaotlus esitati 09.11.2023. Keskkonnaamet palus 29.11.2023 kirjaga nr DM- 119437-10 selgitada, kuidas on saadud/arvutatud tootmisala suurus, kust tahked osakesed võivad väljaspoole käitise piiri kanduda ning kuidas on saadud õhku paisatavate tahkete osakeste heitkogused. Taotleja pikendas korduvalt lisaandmete esitamise tähtaega ning Keskkonnaamet teavitas 29.11.2024 kirjaga nr DM-119437-19, et maapõueseaduse § 67 lõige 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist ning palus esitada markšeidermõõdistuse aruanne ja parandatud taotlus hiljemalt 31.12.2024. Parandustaotlus esitati 09.04.2025. KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa muutmise taotlus on 06.05.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.05.2025 kirjaga nr DM-119437-24 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei laekunud. Eraisik M.I. küsis teabenõude korras 06.07.2025 e-kirjaga materjale, mille kohta Keskkonnaamet vastas 28.07.2025 kirjas nr DM-119437-31, et antud dokumendid ei kuulu Keava turbatootmisala keskkonnaloa muutmiseks esitatavate dokumentide hulka ega menetlemisel aluseks olevate dokumentide hulka. Loa andja teavitas 05.05.2025 ettevõtet taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Kehtna Vallavalitsuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21) (registreeritud 05.05.2025 nr DM-119437-25). Kehtna Vallavalitsus esitas oma otsuse 19.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 20.06.2025 numbriga DM-119437-27). Kirjas edastati Kehtna Vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 1-2/212 millega nõustuti loa muutmise taotlusega. Muudetud keskkonnaloa eelnõu, keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu saadeti XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Loa omajal ja kohalikul omavalitsusel ei olnud/ oli ettepanekuid/arvamusi. Maa- ja Ruumiamet teavitas XXX Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 6 alusel XX.XX.2026 teate keskkonnaloa muutmise eelnõu ja keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisest tulenevaid vastuväiteid keskkonnaloa eelnõu osas laekus/ei laekunud. Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 21 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Antud juhul liigitub olemasoleva loa tähtaja muutmine ehk pikendamine „tegevuse või käitise muutmise" alla. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).  Keskkonnaamet jättis Keava maardla Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata XX.XX.2026 kirjaga nr DM119437- XX. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Kavandatav tegevus toimub juba pikka aega kuivendatud ja turbatootmiseks ette valmistatud Keava turbatootmisalal, millel turba kaevandamine on toimunud kehtiva keskkonnaloa alusel. Loa muutmisega ei laiendata mäeeraldise ega teenindusmaa pindala ning loa muutmisega ei kaasne uute kaevandusalade kasutuselevõttu väljaspool senist tootmismaastikku. Taotletava mäeeraldise pindala on 112,2 ha ja teenindusmaa pindala 142,24 ha. 2. Tegevuse maht ja iseloom on taotluses kirjeldatud piirides selgelt määratletud ning jääb senise tegevuse jätkuks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t, sh taotletakse maavara arvestusplokkide 9 aT ja 10 aT hõlmamist. 3. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju on taotluses kirjeldatud tegevuse ulatuses välistatud, kuna loa muutmise sisuks olev kraavide hooldus ja seletuskirjas kirjeldatud vähene süvendamine ei tekita eksperdi hinnangul täiendavat ebasoodsat mõju Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Kui tulevikus tekib vajadus teha täiendavaid või teistsuguse ulatusega töid, mida taotluses ei ole kirjeldatud, tuleb sellised tegevused eraldi hinnata, sh Natura osas. Ehk eksperthinnangu kohaselt ei tekita seletuskirjas kirjeldatud vähene süvendamine täiendavat ebasoodsat mõju Kõnnumaa loodusala kaitse eesmärkidele, seega ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud kavandatava tegevuse kirjeldatud mahus. 4. Pinna- ja põhjavee osas on peamine mõju seotud kuivendusvee ärajuhtimisega olemasoleva kuivendusvõrgu kaudu ning vee kvaliteediga väljalaskudes, mitte veevõtuga. Taotlusmaterjalides on esitatud väljalaskude prognoositud vooluhulgad ja sademevee prognoositavad saasteainete sisaldused ning tegevus toimub juba kujunenud kuivendusrežiimis. Sellest tulenevalt on eeldatav mõju suublatele valdavalt lokaalne ja kontrollitav loatingimuste ning seire kaudu. 5. Müra mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna lähimad majapidamised paiknevad tootmisalast vähemalt ligikaudu 0,4–0,8 km kaugusel ning müra tekib peamiselt hooajaliselt ja konkreetsete tööoperatsioonide käigus. KMH materjalides on hinnatud, et sellised vahemaad on piisavad, et tavapärased häiringud elamuteni olulisel määral ei ulatuks. 6. Tolmu ja välisõhu mõju on valdavalt hooajaline ja episoodiline ning seondub tootmise, laadimise ja transpordiga. KMH käsitleb, et tolmu teke sõltub ilmastikust ning täiendava kuivendamise käigus on tolmu teke väiksem kui turba kaevandamise protsessis, mistõttu on mõju ulatus ja tugevus üldjuhul lokaalne ning häiring on põhimõtteliselt pöörduv tootmise peatumisel ja ilmaolude muutumisel. 7. Koosmõju muude tegevustega on vähetõenäoline või vähene. KMH aruande ptk 4.7 järeldab, et Keava turbatootmisala ja ca 450 m põhja pool paikneva Raja kruusakarjääri kumulatiivne mõju Vigala jõele puudub, sest Raja kruusakarjääris ei toimu kuivendusvete ärajuhtimist jõkke. Samuti ei ole tõenäoline müra ja tolmu koosmõju ning turbatootmisala tegevuse jätkumine ei eelda liikluskoormuse kasvu, vaid säilib senine olukord. 8. Keskkonnaavariide risk on olemas, kuid see on tavapärane ja juhitav töökorralduse ning avariivalmiduse kaudu. KMH rõhutab vajadust vältida lekkeid, teha hooldus- ja remonditöid selleks ettenähtud platsil ning likvideerida avariilekked kiiresti, et vältida reostuse kandumist kuivenduskraavide kaudu veekogudesse. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr Rapm-024 annab selle omanikule õiguse alljärgnevaks: - maavara kaevandamiseks - vee erikasutuseks. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. 3.2.1. Maavara kaevandamine Käesolevaga muudetakse Rapla Turvas OÜ-le antud Keava turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-024. Keava turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra, viiakse olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud kooskõlla tegelikkusega, laiendatakse mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmatakse keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud. Keskkonnaloa nr Rapm-024 alusel (luba kehtiv kuni 03.04.2029) kaevandab Rapla Turvas OÜ Keava maardlal Keava turbatootmisala mäeeraldisel, mille taotletav pindala on 112,2 ha ning teenindusmaa pindala on 142,24 ha vähe- ja hästilagunenud turvast maavara plokkides 1 aT, 2 aT, 3 aT, 4 aT, 9 aT ja 10 aT maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t. Taotletava maavara kasutusotstarbeks on põllumajandus ja kütteturvas. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taastuv soo. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Nõuded maavara kaevandamisele Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu punktis 3.3.5. toodud keskkonnameetmed. 3.2.2. Vee erikasutus 3.2.2.1. Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punkt 1.2 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.2.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt sademevett suublasse Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas Keava turbatootmisala kinnistult (registriosa nr 1181537, katastritunnus 29202:003:0550). Ettevõttele on väljastatud 30.01.2017 vee erikasutuseks keskkonnaluba Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja korraldusega nr 13/17/231 „Vee erikasutusloa andmine“. Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega (RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood VEE1110413). Tootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu Samblakraav (EELIS kood VEE1110501). VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l). Keava turbatootmisalalt ärajuhitavas sademevees mõõdetud näitajate väärtused ei ole ületanud (2019-2024) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete piirväärtuseid v. a ühel korral. Väljalaskmes 3 (RA111) seires ületas heljum 2022. aasta III kv keskkonnaloaga seatud piirväärtust (71 mg/l). Seire protokollis on OÜ Inseneribüroo STEIGER andnud seisukoha, et kõrgenenud heljumi sisalduse põhjuseks võib pidada sügisel tootmisperioodi lõpul toimunud kraavide korrastustöid. Kõrgenenud heljumi sisaldused oli antud juhul ajutise iseloomuga. Väljalaskmetes esineb madalaid pH väärtusi aga pH madalad väärtused on looduslikes rabades tavapärased. Lisaks võib ajutiselt mõjutada pH tulemusi kraavivõrgustiku puhastus (OÜ Inseneribüroo STEIGER seire protokollid, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS seirekohustuste all). Keskkonnaloa tabelist V4 soovitakse välja jätta pH ning jätta see tabelsisse V7. Ettevõte on esitanud selleks järgmise põhjenduse: soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet nõustub eelnimetatud põhjendusega ja eemaldab tabelist V4 pH, kuid jätab selle tabelisse V7. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmised arvututuslikud kogused on järgmised - Samblakraavi juhitakse 39 000 m3/aastas, Raja kraavi juhitakse 137 000 m3/a ning Turbakraav 136 000 m3/aastas. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest, siis sõltub aastaringne vee hulga kõikumine sademete hulgast ja ilmastikust. Settetiikide asemel kasutatakse Keava turbatootmisalal heljumi väljasetitamiseks vastavalt rajatud laiu kraave. Need on projekteeritud nii, et vee voolukiirus püsib madalana ning enne eesvoolu jõudmist läbib vesi piisavalt pika maa, et heljum jõuaks välja settida. KMH aruande leevendusmeetmete leevendusmeetmena on märgitud, et kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.2.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskmete proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood (II ja III kvartal). Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.2.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse tootmisala põhjaosast kahe väljalaskmega (RA110 ja RA111) Raja kraav (EELIS kood VEE1110415) ja Turbakraav (EELIS kood VEE1110413), mis suubuvad Raja kraavi (EELIS kood VEE1110415), mis suubub ca 760 m pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Tootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusveed ühe väljalaskme (RA109) kaudu Samblakraav (EELIS kood VEE1110501), mis suubub ca 250 m pärast Keava peakraavi (EELIS kood VEE1110500), mis suubub ca 4,8 km pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Vigala jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 " Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumit: Vigala lähtest Kuusiku jõeni (Vigala_1), Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni (Vigala_2) ja Vigala Velise jõest suudmeni (Vigala_3). Keava turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Vigala_1 vooluveekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK, https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). VMK kohaselt on Vigala_1 vooluveekogumi seisund hinnatud kesiseks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Vigala_1 (1110400_1) koondseisund 2024. aastal kesine(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo). Ökoloogiline seisundi mittehea seisundi põhjuseks on kalastik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud veeanalüüside põhjal vastas 2013. a. jõe vesi Vigala_1 veekogumis füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal seisundiklassile väga hea. Keava peakraavil, Turbakraavil ja Raja kraavil ei ole moodustatud vooluveekogumeid. VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Ettevõte on teostanud Vigala jõel suubla seiret enne ja pärast raba kuivendusvee sissevoolu (Keava kuivendusvee väljalask 2 ja Keava kuivendusvee väljalask 3). Seire andmete põhjal (2019-2025) pole olulist mõju Vigala_1 vooluveekogumi veekvaliteedile märgata. Ettevõtte poolt teostatud suubla seiret andmete põhjal on märgata saasteainete kontsentratsioonide vähest tõusu, kuid muutused ei ole olnud suured ning püsivad. Selleks et jälgida (ning vajadusel meetmeid rakendada), kuidas turbatööstusmaalt sademevee juhtimine vooluveekogumit mõjutab, tuleb jätkata suubla seiret Vigala jões, täpsemalt Vigala_1 vooluveekogumis, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel. Seiret tuleb teostada kvaliteedinäitajate osas, mis on esitatud keskkonnaministri määruse nr 61 § 10 lõikes 3. Keava kuivendusvee väljalaskmele 1 ei seata suublaseire kohustust, kuna kuivendusveesid ei juhita otse Vigala jõkke vaid läbi Samblakraav ja Keava peakraavi, suubub Vigala jõkke ca 5 km pärast, kuid enne seda suubub peakraavi arvukalt kuivenduskraave. KMH aruande kohaselt muutuvad leostuvate toitainete sisalduse näitajad eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele oluliseks siis, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20%. Keava turbatootmisala mäeeraldise pindala (110,1 ha) moodustab Vigala jõe valgala pindalast (1577,2 km2) kõigest 0,007% ning Keava peakraavi valgala pindalast (4,2 km2) ~2,6%. Seega on turbatootmisala mõju Vigala jõele ja Keava peakraavile väike. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Vigala jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist. VeeS § 33 lõige 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Samblakraavi, Keava peakraavi, Turbakraavi või Raja kraavi seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid) ja suubla seire tingimuste muutmist. 3.3. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine L oa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Keava turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Vastav hinnang on toodud keskkonnamõju hindamise eelhinnangus. Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud ning ala kuulub seisundiklassi 2, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Kehtna Vallavalitsus nõustus loa andmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti XX.XX.2026 kirjaga nr DM-119437-XX kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Rapla Turvas OÜ ei ole seisuga 25.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Keava turbatootmisala kinnistu (29202:003:0550) sithtotstarve on turbatööstusmaa 100%.  3.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaamet seab Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 kõrvaltingimusteks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses toodud leevendavad keskkonnameetmed: 1. Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul; 2. Keava turbatootmisalal kasutada heljumi väljasetitamiseks settetiikide asemel laiu kraave, mis on kujundatud nii, et voolukiirus püsib madal ning vesi läbib enne eesvoolu jõudmist piisavalt pika maa, et heljum saaks settida; 3. Kraavide puhastus ja hooldus tuleb ajastada minimaalse vooluveehulgaga perioodile, sest see vähendab turbaosakeste kandumist eesvoolu; 4. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120 (rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m, 150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist); 5. Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal; 6. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul); 7. Veetasemete seiret tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete seisundi fikseerimise; 8. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta; 9. Maapinna kõrgus tuleb fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul; 10. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui 0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid praktikas edukalt kasutatud võimalusi); 11. Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist; 12. Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet (BHT7), heljumi, üldfosfori, ja üldlämmastiku ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid; 13. Jätkata suubla seiret Vigal jões, üleval ja allpool Keava turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel; 14. Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha; 15. Kraavi K-1 puhul täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja; 16. Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Seega kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja; 17. Kraavide hooldus ja võimalik süvendamine tuleb ajastada perioodile augustist märtsini, et vältida pesitsusaegset häiringut ning vähendada maaspesitsevate lindude pesade hävimise riski; 18. Kui tööde käigus ilmneb vajadus teha tegevusi kaitsealal või selle vahetus kontaktvööndis, tuleb enne tööde alustamist selgitada tegevuse õiguslik alus ja vajadus kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, lähtudes kaitse eeskirjast ja kehtivast õiguskorrast; 19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid, sh tootmisväljakute ja teede niisutamine vajaduse korral, sõidukiiruste piiramine tootmisalal ning laadimisel tolmu tekke minimeerimine; 20. Toodangu väljaveol tuleb koormad katta katetega, et piirata tolmu levikut; 21. Tuleb korraldada tööd selliselt, et müra ei ületaks asjakohaseid normtasemeid lähimate elamute suunal; 22. Korduvate kaebuste või järelevalve käigus tuvastatud häiringute korral tuleb hinnata mürataset mõõtmiste või arvutustega ning vajaduse korral kohandada töörežiimi, tööaegu või tehnika kasutust, et häiring väheneks; 23. Tuleb tagada valmisolek tulekahju ja muude avariiolukordade lahendamiseks, sh hoida töökorras tuletõrjetiigid ja tagada ligipääsetav teedevõrk;  24. Kütuste ja õlide käitlemisel tuleb rakendada meetmeid, mis väldivad pinnase ja põhjavee reostust, ning tagada absorbeerivate materjalide ja reostustõrjevahendite olemasolu avarii kiireks ohjamiseks; 25. Kaevandamise lõppemisel tuleb koostada ja ellu viia korrastusprojekt, milles tuleb käsitleda ala korrastamist soo taastamise suunal, sh kuivendusvõrgu sulgemist ja sobiva veerežiimi kujundamist; 26. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks; 27. Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. 3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keava turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse avalikustamisel XX Keskkonnaloa nr RAPM-024 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus esitas XX 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected]