Alusdokumentide muutmine riigihankes „E-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes“ (262836)- 2

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 262836 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: E-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Proovitöö täiuslikkus Kvaliteet - hankija 80 hinnatav 2 Turvatestimise tunnitasu 0 või negatiivse väärtusega maksumusi Maksumus - 20 EUR/h jah ei ole lubatud kasutada ja sellised vähim on parim pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Täitjal on keelatud pakkumuse esitamisel kulusid ristsubsideerida (sh nii hankelepingu siseselt kui -väliselt/ üleselt) ning esitatav tunnihind ei tohi olla eksitav. Kokku: 100 Koostatud 28.07.2023 13:35:14 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5745020/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Proovitöö täiuslikkus Kriteeriumi „Proovitöö täiuslikkus“ hindamine 1. Proovitöö täiuslikkuse eest on kokku võimalik saada maksimaalselt 80 väärtuspunkti: 70 väärtuspunkti turvanõrkuste leidude eest ja 10 punkti eesti keelse raporti eest. 2. Turvanõrkuste leidude hindamine: 2.1. Proovitöö täiuslikkust hindavad hankija hankekomisjoni liikmed kollektiivselt, raportis välja toodud turvanõrkuste leidude arvu ja nende prioriteetsuse järgi. 2.2. Igat leidu hinnatakse kolmepunkti süsteemis, millest „0“ on nõrgim, „2“ keskmine ja „4“ kõrgeim: 2.2.1. Hinne "4" omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid on tõene ning leiu kirjeldus vastab kõigile „Nõuded proovitööle“ punktis 7 toodud nõuetele. 2.2.2. Hinne „2“ omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid on tõene, kuid leiu kirjeldus ei vasta kõigile „Nõuded proovitööle“ punktis 7 välja toodud nõuetele. Leid peab vastama minimaalselt punktides 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4 välja toodud nõuetele. 2.2.3. Hinne „0“ omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid ei ole tõene või kui leid ei vasta minimaalselt „Nõuded proovitööle“ punktides 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4 esitatud nõuetele. 2.3. Omistatud punktide summeerimisel arvestatakse, et punktide kaalud on järgmised: 2.3.1. Low (info) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 1 kordselt. 2.3.2. Medium (madal, keskmine) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 2 kordselt. 2.3.3. High (kõrge, kriitiline) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 4 kordselt. Näiteks üks korrektselt raporteeritud kõrge viga annab kokku 16 punkti. 2.4. Sama vea eest ei saa mitmekordselt punkte, kui samad vead esinevad eri kohtades. St süsteemiülesed vead tuleb raporteerida ühe veana, seejuures tuues välja lehed, kus antud viga esineb. 2.5. Saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Maksimaalsed väärtuspunktid (70,00) omistatakse suurima summa saanud pakkumusele. 2.6. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse punktide summa“ x 70. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 2. Eesti keelne raport: 2.1. Pakkujal on võimalik saada kas 10 punkti või 0 punkti. 2.2. Raport peab olema eesti keelne, üheselt arusaadav ja oluliste grammatikavigadeta. 2.3. Pakkuja hindab raporti eesti keele kasutust, et olla kindel et pakkuja suudab turvatestimise raportit koostada eesti keeles. 2.4. Korrektses eesti keeles ja arusaadava raporti eest saab pakkuja 10 punkti. 2.5. Kui raport ei ole keeleliselt korrektne (kaasa arvatud AIdest, tõlkesüsteemidest ja muude abisüsteemide kasutamisest tulenev keeleline väärkasutus), siis hinnatakse eesti keelset raportit 0 punktiga. St. RIK ei tee õigekirjakontrolli vaid kui pakkumuse koosseisus esitatud dokumendid on keeleliselt ebapädevad (selged õigekirja- ja keelevead, mitte apsakad), siis saab pakkuja 0 punkti. 0 punkti saab ka juhul, kui raport on esitatud muus keeles kui eesti keeles. 2. Turvatestimise tunnitasu Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Koostatud 28.07.2023 13:35:14 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5745020/general-info  DIREKTOR KÄSKKIRI 31.07.2023. a nr 59 Tallinn Alusdokumentide muutmine riigihankes „E-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja - nõrkuste suhtes“ (262834) Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel: 1. Tühistan direktori 13.06.2023 käskkirjaga nr 48 kinnitatud ja 30.06.2023 käskkirjaga nr 53 muudetud: 1.1 Lisa 3 – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.2 Lisa 4 – Raamlepingu tehniline kirjeldus; 1.3 Lisa 5 – Nõuded proovitööle ja hindamine; 1.4 Lisa 6 – Raamlepingu projekt. 2. Kinnitan: 2.1. Lisa 3 – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 2.2. Lisa 4 – Raamlepingu tehniline kirjeldus; 2.3. Lisa 5 – Nõuded proovitööle ja hindamine; 2.4. Lisa 6 – Raamlepingu projekt. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Lisad: 1. Lisa 3 – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad 2. Lisa 4 – Raamlepingu tehniline kirjeldus 3. Lisa 5 – Nõuded proovitööle ja hindamine 4. Lisa 6 – Raamlepingu projekt  Lisa 4 Riigihange „e-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes“ (viitenumber 262836) hankedokumentide juurde RAAMLEPINGU TEHNILINE KIRJELDUS Raamlepingu tehniline kirjeldus 1. Üldtingimused 1.1 Raamlepingu ese on e-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes, mida tellitakse raamlepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel ja korras. Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe või mitme edukaks tunnistatud pakkujaga 36 (kolmekümne kuueks) kuuks. 1.2 Juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga, toimub hankelepingute sõlmimine minikonkursside käigus. Minikonkursside hindamiskriteeriumiks on pakkumuse maksumus. 1.3 Raamlepingu alusel teostatakse turvateste OWASP (Open Web Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) versioonile 4, või juhul kui sõlmitava raamlepingu kehtivuse perioodil peaks eksisteerima uuem versioon, siis uuemale verisoonile. Lepingu raames on võimalik teste tellida nii Justiitsministeeriumi kui ka ühishankijate valitsemisalas olevatele registritele ja infosüsteemidele. Testide tellimiseks korraldab hankija minikonkursse raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel või esitab ühe pakkujaga raamlepingu puhul tellimuse otse täitjale. Täpsemad nõuded ja tingimused (sh testitav infosüsteem, tingimused testide teostamiseks, testi versioon ja tase, nõuded raportile ja raporti koostamise keelele) tuuakse välja tellimuse/minikonkursi tehnilises kirjelduses. 1.4 Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmise keel on eesti keel. Teostatud tööde tulem (raport) võib olla vastavalt tellimusele kas eesti või inglise keelne: 1.4.1 Teostatud tööde tulem (raport) esitatakse kahes jaos: 1.4.1.1 tellimusele vastav testimise esmane raport, mis esitatakse hiljemalt kuu aega enne lõpliku versiooni valmimist; 1.4.1.2 järelanalüüsi raport, kui see on tellimuse tehnilises kirjelduses eraldi nõutud, esitatakse peale turvatestimisel leitud vigade parandamist ja järeltestimist. 1.5 Pakkuja peab olema valmis raamlepingu käigus tehtud tellimuste alusel tellitud tulemit hankija soovil täpsustama ja/või selgitama ilma lisatasuta. 1.6 Kõik tuvastatud puudused ja vead kajastatakse raportis ka siis, kui tellija on need puudused raporti kooskõlastamise ajaks likvideerinud. 1.7 Testimise raportid edastatakse elektroonilisel kujul krüptitult ja digiallkirjastatult tellija esindajale. 2. Tehnilised tingimused 2.1 Turvatestimised tuleb teostada vastavalt OWASP (Open Web Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) versioonile 4 või juhul kui sõlmitava raamlepingu kehtivuse perioodil peaks eksisteerima uuem versioon, siis uuemale. 2.2 Turvatestimine hõlmab ka kasutajate horisontaalset ja vertikaalset õiguste ületamise turvatestimist. Turvatestimise käigus tuleb metoodiliselt testida ja hinnata kõiki potentsiaalseid turvavigu ning need tuleb testiraportis detailselt välja tuua koos võimalike lahenduste ja soovitustega. Tulemused esitatakse tellijale krüpteeritud kujul. 2.3 Automaatsete turbetestide tulemid ning nende koosmõjud peavad olema turbetestija poolt käsitsi üle valideeritud, sest testitavad süsteemid ei pruugi automaatsete vahenditega testimisel tõepäraseid tulemusi anda. 2.4 Testide läbiviimiseks tagatakse pakkuja poolt määratatud IP-aadressidele ligipääs testitavate infosüsteemide testkeskkondadele. Samuti tagatakse juurdepääs süsteemi logidele ja vajadusel tehakse süsteemi pakkuja poolt soovitavate õigustega kasutajad. 2.5 Pakkuja peab jälgima, et juhul kui tellimuse käigus tellitakse töid registritele ja infosüsteemidele, kus pakkuja on eelnevalt viimase kolme aasta jooksul pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates teostanud infotehnoloogilisi arendustöid, siis peab ta sellest viivitamatult hankijale teada andma. Hankijal on õigus sellisel juhul töid tellida raamlepinguväliselt. 3. Aruandlus 3.1 Pakkuja on kohustatud esitama hanke korraldajale (Registrite ja Infosüsteemide Keskusele) raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta järgnevad andmed: 3.1.1 Lepingu/tellimuse number ja sõlmimise kuupäev; 3.1.2 Tellimuse teinud asutuse nimi; 3.1.3 Lepingu/tellimuse täitmise tähtpäev; 2  3.1.4 Lepingu/tellimuse maksumus. 3.2 Andmed esitatakse hankija sellekohase teate saamisest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul hankija poolt etteantud vormis. 3.3 Edastatud andmed lisab hanke korraldaja riigihangete registrisse. 3  Lisa 5 Riigihange „E-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes“ (viitenumber 262836) hankedokumentide juurde Nõuded proovitööle 1. Kõik pakkujad peavad tegema proovitöö (kasutatakse ainult hindamiseks) ning selle pakkumuse koosseisus esitama. 2. Proovitöö tegemiseks (sh raportite koostamiseks) on pakkujal aega 8 tundi ning proovitöö raport tuleb koostada eesti keeles. 3. Proovitöö teostatakse hankija määratud tööpäeval, 16. augustil 2023. Proovitöö teostamise soovist peab pakkuja hankijat teavitama läbi riigihangete registri teabevahetuse hiljemalt 1.08.2023. 4. Enne proovitöö teostamist, hiljemalt 11.08.2023, peab huvitatud isiku allkirjaõiguslik esindaja allkirjastama talle hankija poolt edastatud konfidentsiaalsuslepingu. 5. Proovitöö kuupäeval kell 09.00 (Eesti aja järgi, EEST UTC/GMT+3) edastab hankija huvitatud isikule läbi registri testitava rakenduse asukoha ja e-kirja teel rakenduse lähtekoodi krüpteeritud failis konfidentsiaalsuslepingu allkirjastanud isikule. 6. Pakkuja peab proovitöö OWASP ASVS reeglite kohase raporti esitama pakkumuse koosseisus. Juhime tähelepanu, et raport (proovitöö) peab olema digiallkirjastatud hiljemalt 8 tunni jooksul alates proovitöö alguse kellaajast. See tähendab, et kui proovitöö algab kell 9:00 ning töö teostamiseks on aega 8 h, siis ei tohi lisatud allkiri olla hilisem, vaid peab jääma 8h sisse. Juhul, kui pakkumuse koosseisu on lisatud proovitöö, mis on allkirjastatud hiljem kui 8 tunni möödudes alates proovitöö alguse kellaajast, tunnistatakse proovitöö ja sellega seoses ka esitatud pakkumus mittevastavaks ja hankija lükkab pakkumuse tagasi. 7. Nõuded raportile: Iga turvanõrkuse leiu kohta peab olema raportis kajastatud: 7.1. Leiu pealkiri; 7.2. Leiu prioriteet (ingl „ severity“: Low, Medium, High) 7.3. Viide OWASP ASVS nõudele, mida käsitleti; 7.4. Leiu kirjeldus; 7.5. Ohtlikkuse tõestus koos praktiliste näidetega; 7.6. Leiu riskikirjeldus; 7.7. Leiu lahenduse soovitus. Proovitöö hindamine 1. Hindamiskriteeriumite osakaalud 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hanke alusdokumentides kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite alusel. Nr Kriteerium Numbriline Osakaal 1 Proovitöö täiuslikkus 80 2 Turvatestimise tunnitasu 20  KOKKU 100 2. Kriteeriumi nr 1 „Proovitöö täiuslikkus“ hindamine 2.1. Proovitöö täiuslikkuse eest on kokku võimalik saada maksimaalselt 80 väärtuspunkti: 70 väärtuspunkti turvanõrkuste leidude eest ja 10 punkti eesti keelse raporti eest. 2.2. Turvanõrkuste leidude hindamine: 2.2.1. Proovitöö täiuslikkust hindavad hankija hankekomisjoni liikmed kollektiivselt, raportis välja toodud turvanõrkuste leidude arvu ja nende prioriteetsuse järgi. 2.2.2. Igat leidu hinnatakse kolmepunkti süsteemis, millest „0“ on nõrgim, „2“ keskmine ja „4“ kõrgeim: 2.2.2.1. Hinne "4" omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid on tõene ning leiu kirjeldus vastab kõigile „Nõuded proovitööle“ punktis 7 toodud nõuetele. 2.2.2.2. Hinne „2“ omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid on tõene, kuid leiu kirjeldus ei vasta kõigile „Nõuded proovitööle“ punktis 7 välja toodud nõuetele. Leid peab vastama minimaalselt punktides 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4 välja toodud nõuetele. 2.2.2.3. Hinne „0“ omistatakse juhul, kui turvanõrkuse leid ei ole tõene või kui leid ei vasta minimaalselt „Nõuded proovitööle“ punktides 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4 esitatud nõuetele. 2.2.3. Omistatud punktide summeerimisel arvestatakse, et punktide kaalud on järgmised: 2.2.3.1. Low (info) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 1 kordselt. 2.2.3.2. Medium (madal, keskmine) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 2 kordselt. 2.2.3.3. High (kõrge, kriitiline) tüüpi vigade eest arvestatakse punkte 4 kordselt. Näiteks üks korrektselt raporteeritud kõrge viga annab kokku 16 punkti. 2.2.4.Sama vea eest ei saa mitmekordselt punkte, kui samad vead esinevad eri kohtades. St süsteemiülesed vead tuleb raporteerida ühe veana, seejuures tuues välja lehed, kus antud viga esineb. 2.2.5. Saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Maksimaalsed väärtuspunktid (70,00) omistatakse suurima summa saanud pakkumusele. 2.2.6. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse punktide summa“ x 70. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 2.3. Eesti keelne raport: 2.3.1. Pakkujal on võimalik saada kas 10 punkti või 0 punkti. 2.3.2. Raport peab olema eesti keelne, üheselt arusaadav ja oluliste grammatikavigadeta. 2.3.3. Pakkuja hindab raporti eesti keele kasutust, et olla kindel et pakkuja suudab turvatestimise raportit koostada eesti keeles. 2.3.4. Korrektses eesti keeles ja arusaadava raporti eest saab pakkuja 10 punkti. 2.3.5. Kui raport ei ole keeleliselt korrektne (kaasa arvatud AIdest, tõlkesüsteemidest ja muude abisüsteemide kasutamisest tulenev keeleline väärkasutus), siis hinnatakse eesti keelset raportit 0 punktiga. St. RIK ei tee õigekirjakontrolli vaid kui pakkumuse koosseisus esitatud dokumendid on keeleliselt ebapädevad (selged õigekirja- ja keelevead, mitte apsakad), siis saab pakkuja 0 punkti. 0 punkti saab ka juhul, kui raport on esitatud muus keeles kui eesti keeles. 3. Kriteeriumi nr 2 „Turvatestimise tunnitasu“ hindamine 3.1. Hindamiskriteeriumi „Turvatestimise tunnitasu“ eest saavutab maksimaalsed väärtuspunktid (20,00) kõige odavama maksumusega pakkumus. Teised pakkumused saavad 20-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. 3.2. Väärtuspunktid arvutatakse valemi järgi: “osakaal” – („hinnatava pakkumuse maksumus“ – „kõige odavam pakkumuse maksumus”) ÷ “kõige kallima pakkumuse maksumus” × 20. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 2 4. Lõpptulemuse arvutamine 4.1. Kahe hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktid liidetakse ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse sajandikeni (st kahe komakoha täpsusega). 4.2. Pakkumused reastatakse väärtuspunktide summa alusel. 4.3. Edukaks tunnistatakse kuni 3 pakkumust, mis saavad hindamiskriteeriumite alusel kujunevate väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaimad pakkumused. Raamleping sõlmitakse edukaks tunnistatud ja kvalifitseeritud pakkujatega, kellel ei esine kõrvaldamise aluseid. 4.4. Juhul, kui pakkumus saab käesoleva dokumendi punktis 2 (proovitöö täiuslikkus) toodud kriteeriumis (kriteerium 1) hankekomisjonilt kokku vähem kui 60 väärtuspunkti (tulemus, millele on rakendatud juba Merit Point Systemi), siis jätab hankijapakkumuseedukaks tunnistamata ja pakkujaga raamlepingut ei sõlmita isegi juhul, kui kahe hindamiskriteeriumi väärtuspunktide summeerimisel oleks pakkujal majanduslikult soodsaim pakkumus. Sel juhul on hankijal õigus sõlmida raamleping paremusjärjestuselt järgmiste pakkujatega. 4.4.1. Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis valitakse kolme eduka pakkuja hulka kriteeriumi „Proovitöö täiuslikkus“ eest enim punkte saanud pakkumus. 4.4.2. Juhul, kui pärast kriteeriumi „Proovitöö täiuslikkus“ võrdlemist on endiselt mitu pakkumust võrdsed, siis korraldab hankija edukate pakkumuste väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 4.5. Juhul, kui hankijal ei ole võimalik tunnistada edukaks vähemalt kolme pakkumust, jätab hankija endale õiguse sõlmida raamlepingu ka ühe või kahe pakkujaga. 3  Lisa 6 Riigihanke „E-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes“ (viitenumber 262836) hankedokumentide juurde RAAMLEPING NR Raamlepingu sõlmimise Raamleping sõlmitakse riigihanke „E-teenuste, infosüsteemide ja alus võrgutaristu turvalisuse testimine turvavigade ja -nõrkuste suhtes“ (viitenumber 262836) (edaspidi nimetatud riigihange) tulemusena. Pooled Raamleping sõlmitakse volituse alusel riigihankega liitunud hankijate (edaspidiselt raamlepingus nimetatud kui tellijad) ning riigihankes edukaks osutunud pakkuja(te) (edaspidi nimetatud kui täitja või täitjad) vahel, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled. Raamlepingu Raamlepingu eesmärgiks on: eesmärk - kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; - määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ning vastutus hankelepingute sõlmimisel; - kehtestada ühtsed tingimused raamlepingu ja hankelepingute tõlgendamiseks. Tellija Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrikood 70000310 Aadress Lubja 4, Tallinn, 19081 Tellija esindaja Rivo Reitmann Esinduse alus Põhimäärus Tellija Registrikood Aadress Tellija esindaja Rivo Reitmann Esinduse alus Volikiri Tellija Registrikood Aadress Tellija esindaja Rivo Reitmann Esinduse alus Volikiri Täitja Registrikood Aadress Täitja esindaja Esinduse alus 1 1. Raamlepingu ese ja dokumendid 1.1. Raamlepingu esemeks on peamiselt Justiitsministeeriumi, kuid ka ühishankijate valitsemisalas olemasolevatele ja uutele registritele ja infosüsteemidele OWASP (Open Web Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) versioonile 4 või juhul, kui raamlepingu kehtivuse perioodil peaks eksisteerima uuem versioon, siis uuemale vastavate turvatestide teostamine (edaspidiselt turvatestid). 1.2. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad on: 1.2.1. Lisa 1 – Raamlepingu tehniline kirjeldus; 1.2.2. Lisa 2 – Hankelepingu üldtingimused; 1.2.3. Lisa 3 – Hankelepingu eritingimused; 1.2.4. Lisa 4 – Poolte volitatud esindajad ja kontaktandmed; 1.2.5. Lisa 5 – Pakkumus. /allkirjastatakse koos lepinguga juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga/. 1.3. Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon ja riigihankes esitatud pakkumused, asudes tellijale kättesaadavana riigihangete registris. 1.4. Raamlepingu muudatused vormistatakse raamlepingu lisadena. Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute tingimusi. 2. Kinnitused 2.1. Pooled kinnitavad, et: 2.1.1. raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega endale võetud kohustust; 2.1.2. nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste täitmise eest; 2.1.3. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 2.1.4. nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega; 2.2. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks. 3. Raam- ja hankelepingute kestus ja maksumus 3.1. Raamleping kehtib 36 kuud alates selle sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse täitumiseni. 3.2. Raamlepingu eeldatav maksumus on 500 000 eurot. 3.3. Raamlepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid maksimaalselt 24 kuuks. 3.4. Hankelepingute kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 4. Muutumatud tingimused 4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud tingimused, sh pakkumuses toodud ühikuhinnad. 4.2. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad. 2 5. Raamlepingu täitmine Juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga 5.1. Tellija korraldab minikonkursse vajaduspõhiselt ning sõlmib hankelepingu ja täidab kõik hankelepingust tulenevad kohustused iseseisvalt. 5.2. Minikonkursi läbiviimiseks esitab tellija raamlepingu poolteks olevatele täitjatele läbi riigihangete registri ettepaneku esitada pakkumus. 5.3. Pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab kõiki pakkumuse esitamiseks vajaminevaid tingimusi, sh: 5.3.1. tehniline kirjeldus (sisaldab turvatesti läbiviimiseks mõeldud registri või infosüsteemi nimetust; OWASP testi versiooni ja taset; nõudeid raportile ja raporti koostamise keelele); 5.3.2. kui tegemist on välisrahastusega, siis finantseerimise allikas; 5.3.3. tööde teostamise soovitav ajaperiood; 5.3.4. pakkumuse eeldatavat maksumust (eurodes); 5.3.5. pakkumuse esitamise tähtaega; 5.3.6. pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega; 5.3.7. pakkumuse hindamise kriteeriume (pakkumuse maksumus 100 punkti). 5.4. Tellija sõlmib minikonkursi läbiviimisel hankelepingu täitjaga, kelle poolt esitatud pakkumus on majanduslikult soodsaim, vastavalt hindamise kriteeriumitele. Kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt soodsaima pakkumuse on teinud mitu täitjat, siis heidetakse nende vahel liisku. 5.5. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta) suuruste tehingute korral. 5.6. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks pakkumuse esitamise ettepanek, pakkumus ning hankelepingu üldtingimused kogumina. Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos lisadega, tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 5.7. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute korral. Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingu eritingimuste projektis toodud lisadest ja hankelepingu lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest. 5.8. Täitja on kohustatud edastama Registrite ja Infosüsteemide Keskusele raamlepingu tehnilises kirjelduse punktis 3 toodud informatsiooni nõude edastamisest 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga 5.1. Raamlepingu sõlmimisel ühe täitjaga esitatakse turvatestide tellimiseks täitjale tellimusi e-posti teel lepingu lisas 4 märgitud kontaktandmetel. 5.2. Tellimus sisaldab pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi (turvatesti läbiviimiseks mõeldud registri või infosüsteemi nimetus koos vajamineva tehnilise kirjeldusega (sisaldab turvatesti läbiviimiseks mõeldud registri või infosüsteemi nimetust; OWASP testi versiooni ja taset; nõudeid raportile ja raporti koostamise keelele), tööde teostamise soovitav ajaperiood, vajadusel eeldatav maksumus. Kui tegemist on välisrahastusega, siis finantseerimise allikas). Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse tellija poolt kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele. 5.3. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta) suuruste tehingute korral. 5.4. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks tellimus, aktsepteeritud pakkumuse täpsustus ning hankelepingu üldtingimused kogumina. Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos lisadega, tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 5.5. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute korral. Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingu eritingimuste projektis toodud lisadest ja hankelepingu lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest. 5.6. Täitja on kohustatud edastama Registrite ja Infosüsteemide Keskusele raamlepingu tehnilises kirjelduse punktis 3 toodud informatsiooni nõude edastamisest 10 tööpäeva jooksul. 3 6. Raamlepingu rikkumine ja vastutus 6.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest iseseisvalt, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. 6.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 6.3. Täitja vastutab kõikide isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 6.4. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 7. Raamlepingu ülesütlemine 7.1. Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult Registrite ja Infosüsteemide Keskusel. 7.2. Korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on 90 (üheksakümmend) kalendripäeva. 7.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamistähtajata järgmistel juhtudel: 7.3.1. Täitjaga on raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping erakorraliselt üles öeldud; 7.3.2. Täitja on korduvalt jätnud täitmata tehnilise kirjelduse punktis 6 toodud kohustuse; 7.3.3. Täitja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule. 7.4. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute kehtivust. Täitjal ei teki tellijate vastu raamlepingu korralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust, nt saamata jäänud tulu. 8. Kolmandad isikud ja nõuete loovutamine 8.1. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule. 8.2. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima. 8.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu alusel tasumisele kuuluv arve edastada maksmiseks raamlepingu pooleks mitte olevale tellijale juhul, kui vastavasisuline volitus on Registrite ja Infosüsteemide Keskusele antud. 9. Lõppsätted 9.1. Raamlepingu tingimused on avalikud. 9.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 9.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Raamlepingu ja hankelepingute täitmise keel on eesti keel. Lepingu alusel teostatud tööde tulem (raport) võib olla vastavalt tellimusele kas eesti või inglise keelne. 9.5. Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 9.6. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellijad Täitja(d) /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Registrite ja Infosüsteemide Keskus Rivo Reitmann Direktor / volitatud isik 4  Raamlepingu nr … Lisa 4 POOLTE VOLITATUD ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED Poolte volitatud esindajateks raamlepingu täitmisel on: Volitatud Volitatud Volitatud esindaja Pool esindaja Volitatud esindaja email esindaja nimi ametikoht kontakttelefon Tellijad Täitja(d) 5