Kiri

Planeeringu OÜ Ferrysan koostaja: Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744 Töö nr: 22-25 Detailplaneeringu Lääne-Nigula Huvitatud koostamise korraldaja: Vallavalitsus isik: HAVÄRK OÜ Haapsalu mnt 6 Juksi tee 1 Taebla alevik 90801 Spithami küla / Spithamn Lääne maakond Lääne-Nigula vald e-mail: [email protected] Lääne maakond tel. 472 0300 e-mail: [email protected] LÄÄNEMAA, LÄÄNE-NIGULA VALD, SPITHAMI KÜLA / SPITHAMN KATASTRIÜKSUSE 52001:001:1593 DETAILPLANEERING Arhitekt: Janika Jürgenson Planeerija Anette Aun TALLINN 2026 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED .............................................................. 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt ............................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid................................................................. 4 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................ 4 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 4 2.2. Planeeringu koostamise ülesanded ......................................................................... 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 4 3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus ..................................................................... 4 3.2. Hoonestus ............................................................................................................... 5 3.3. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 5 3.4. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 5 3.5. Piirangud ................................................................................................................ 5 3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 5 4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 6 4.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 6 4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused .............................................. 7 4.1.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 7 4.2. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 8 4.2.1. Haljastus .......................................................................................................... 8 4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted .............................................................................. 8 4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine ...................................................................... 8 4.3. Keskkonnatingimused ............................................................................................ 9 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine........... 9 4.5. Tehnovõrgud ja rajatised ...................................................................................... 10 4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ............................................... 10 4.5.2. Elektrivarustus .............................................................................................. 10 4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................. 10 4.5.4. Soojavarustus ................................................................................................ 11 4.6. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 11 4.7. Servituudid ........................................................................................................... 11 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ........................................................................... 12 Ferrysan OÜ 2 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 JOONISED Joonis 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000 Joonis 3 Põhijoonis M 1:1000 ILLUSTRATSIOON Joonis 1 illustratsioon Ferrysan OÜ 3 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED 1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt - Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025. a korraldusega nr 2-3/25-308. Korralduse juurde kuulub lisana planeeringuala asukohaplaan. - Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Spithami külas / Spithamnis asuval katastriüksusel tunnusega 52001:001:1593 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud - Topograafilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud GEOMAN OÜ 26.08.2025, töö nr: 87-2025. 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid - Ehitusseadustik; - Planeerimisseadus; - Jäätmeseadus; - Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36); - Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70); - Detailplaneeringu algatamise avaldus - Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele maaüksustele kasutusotstarvete ja ehitusõiguse määramine. 2.2. Planeeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu ülesanneteks on jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntide kasutamise sihtotstarbed (üksikelamumaa), moodustada juurdepääsuteele eraldi katastriüksus, määrata kruntidele ehitusõigused ning hoonestustingimused, planeerida kommunikatsioonilahendused, määrata servituutide vajadus ning määrata keskkonnatingimused. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Läänemaal, Lääne-Nigula vallas, Spithami külas / Spithamnis (vt joonis 1 Situatsiooniskeem). Planeeritav ala hõlmab endas lähiaadressita katastriüksust tunnusega 52001:001:1593, pindalaga 6,7 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa (011; M). Ala piirneb idapoolses osas avalikus kasutuses oleva riigiteega (16128 Tuksi-Spithami tee [kat. tunnus 52001:001:0085]), loode/põhjapoolsest küljest elamumaadega (Juksi tee 1 [52001:001:1036], Juksi tee 3 [52001:001:1038], Juksi tee 5 [52001:001:1041], Juksi tee 7 [52001:001:1043] ja Madise [52001:001:3140]) ning lõuna/kagupoolses osas maatulundusmaadega (Mihkli [52001:001:3710] ja Vallens [52001:001:1816]). Ferrysan OÜ 4 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 3.2. Hoonestus Planeeringuala on hoonestamata. 3.3. Haljastus ja liiklus Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt metsamaaga (osaliselt ka muu maa), kus paiknevad mõned suuremad puude rühmad. Alal on teostatud lageraie. Kinnistu keskosas paiknevad kraavid, mis on sodi täis ja katki sõidetud. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 103 autot. Planeeringualaga piirneval riigiteel kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Välja ehitatud mahasõit kinnistule puudub. 3.4. Tehnovõrgud Tehnovõrkudega liitumisi katastriüksusel pole. Planeeringualast ca 70 m kaugusele jääb SALEMI elektrialajaam. Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038). Lähimad tuletõrje-veevõtukohad asuvad Juksi tee 3 (52001:001:1038) ning Jaksi (52001:001:0645) katastriüksustel. 3.5. Piirangud Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: - Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30m ) - Elektripaigaldise kaitsevöönd (kaitsevööndi laius mõlemal pool liini telge 1m) 3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maalise asustuse maa-alal (skeem 1). Ferrysan OÜ 5 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 Skeem 1. Väljavõte kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeritava ala piir Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Tegemist on hajaasustatud piirkonnaga. Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted: - hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata; - hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile; - naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m; - hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast; - suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast; - parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires; - uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest; - hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha. 4. PLANEERINGU LAHENDUS Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise seitsmeks elamumaa krundiks, kaheks maatulundusmaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele nähakse ette ehitusõigus ning hoonestustingimused ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Pos 1 krunt liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Juksi tee 1 katastriüksusega. Leitakse ka põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus. Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga. 4.1. Krundijaotus ja hoonestus Katastriüksus jagatakse 10-ks krundiks. Elamukruntide hoonestusalad on planeeritud nii, et nende vahekaugus oleks vähemalt 40 m. Selle juures on arvestatud nii põhja pool asuva Ferrysan OÜ 6 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 52001:001:1562 katastriüksuse detailplaneeringus planeeritud hoonestusalade asukohtadega kui ka võimaliku elamuarendusega kõrvalkinnistutel. Planeeritavad krundid, hoonestusalad ning võimalik hoonete paiknemine on esitatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis. 4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused Planeeritav krunt pos 1 liidetakse Juksi tee 1 (kat. tunnus: 52001:001:1036) maaüksusega. Tabel 1. kruntide ehitusõihus ja ehituslikud tingimused ja osakaalu % (katastriüksuse max maapealne korruselisus max maa-alune korruselisus planeeritav maa sihtotstarve hoone lubatud max kõrgus sihtotstarve ja osakaalu % Krundi aadressi ettepanek krundi planeeritud suurus maapinnast (põhihoone / hoonete suurim lubatud (põhihoone / abihoone) (põhihoone / abihoone) (põhihoone+abihoone) ehitisealune pind (m²) lubatud arv krundil krundi kasutamise hoonete suurim liikide kaupa) abihoone) pos nr. (m²) 1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M 2 Rändlinnu tee 2 5500 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 Rändlinnu tee 4 8463 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 4 Rändlinnu tee 6 5500 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 5 Rändlinnu tee 8 8463 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 6 Rändlinnu tee 10 8162 - - - - - MM 100% 100% M 7 Rändlinnu tee 12 5941 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 8 Rändlinnu tee 14 5100 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 9 Rändlinnu tee 16 10485 500 2/1 -1 /-1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 10 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100% L Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): ML – muu looduslik maa MM – metsamaa EP – üksikelamu maa LT – tee- ja tänava maa-ala Katastriüksuse sihtotstarve: M – maatulundusmaa E – elamumaa L – transpordimaa 4.1.2. Arhitektuursed piirangud Elamukruntide arhitektuursed piirangud: ▪ Katusekalle 15-45 kraadi ▪ Katusekatte materjal täpsustub ehitusprojektide koostamisel ▪ Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada Ferrysan OÜ 7 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. Täpsed välisviimistlusmaterjalid ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. ▪ Avatäited lahendatakse ehitusprojektis ▪ Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad. ▪ Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule ▪ Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal ▪ Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrust nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Uute hoonete rajamisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 4.2. Haljastus ja heakord 4.2.1. Haljastus Uute hoonete, teede ja platside projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja väärtuslik haljastus. Puid võib maha võtta vaid hoonestusalalt vastavalt hoone projektile, lageraie on keelatud. Säilitada metsane maastikupilt. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada. 4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb tugineda Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. Prügikonteinerid paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine Kuritegevuse riske vähendavad: - elav keskkond; - selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; Ferrysan OÜ 8 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 - ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal; - õueala valgustatus; - lukustatud sisenemisruumid; - tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; - süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine. 4.3. Keskkonnatingimused Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon, mis on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte halvendavad. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus keskkonnaloa taotlemiseks. Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6¹ punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Müra normtasemed elamualadel peavad vastama Keskkonnaministri määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Vajadusel rakendada järgnevaid soovituslikke meetmeid: - ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lahendustegurit Ctr vastavalt standardile EVSEN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr; - akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; - välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; - rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra; - müraresistentsemad ruumid sobivad enam tänava poolsele alale; - elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga soovitatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine Planeeritavatele kruntidele tagatakse juurdepääs Tuksi-Spithami teelt kavandatava teemaa kaudu. Tee (sh juurdepääsude) lahendus on tinglik ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada. Joonisele on kantud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ kohased nähtavuskolmnurgad. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid Ferrysan OÜ 9 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 takistusi. Vajadusel näha ette nähtavuskolmnurgast võsa, metsa likvideerimine või üksikute puude puhul võra tõstmine. Kavandatavalt ristmikult tagatakse juurdepääs Vallensi kinnistule (tunnus 52001:001:1816). Planeeritav tee jääb erateeks. Parkimiskohtade arvutuse aluseks planeeringus on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, mille järgi nähakse igale üksikelamule ette 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade paigutus ning arv lahendatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele. Parkimine lahendatakse omal kinnistul. 4.5. Tehnovõrgud ja rajatised 4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus Veevarustus Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 7 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud. Reovesi Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastavat teenust pakkuva ettevõtja poolt purgimissõlme. Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest. Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui järgitakse selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel. Sademevesi Sademevesi on ette nähtud kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Hoonestusaladele jäävad kraavid likvideeritakse. Kui on tegemist krunti läbiva kraaviga, mis teenindab ka kõrvalalasid, tuleb ette näha uus asukoht kraavile, soovitavalt krundi piiri lähedusse. 4.5.2. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS 02.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34316L. Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliini rajamine SALEMI:(Risti) alajaamast planeeritavate kinnistuteni. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele 2-kohalised ja 1-kohalised liitumis- ning jaotuskilbid. Imatra tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. 4.5.3. Sidevarustus Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu. Tuksi- Spithami teega paralleelselt paikneb sideliin, millega on võimalus soovi korral liituda. Ferrysan OÜ 10 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 4.5.4. Soojavarustus Kavandatavate hoonete kütteks on planeeritud lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. 4.6. Tuleohutuse tagamine Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. I kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Juksi tee 3 (52001:001:1038, kaugus hoonetest u 400-900m) ning Jaksi (52001:001:0645, kaugus hoonetest u 800-1300m) katastriüksustel. Vastavalt eelnimetatud määruse § 6 lg 51 on lubatud ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Seega täiendavat tuletõrje veevõtukohta alale ei planeerita. Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib veevõtukoha rajamise kohustus. Kruntidele peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune. 4.7. Servituudid Tabel 3. Servituutide määramise vajadus Valitsev krunt või asutus, mille Teeniv kasuks on tehtud Servituut Servituudi sisu kinnisasi/krunt ettepanek seada servituut Reaalservituut annab kruntide pos 2-5 ning 8-9 omanikele õiguse rajada, kasutada ja Pos 7 Pos 2-5 ning 8-9 Reaalservituut hooldada krundile pos 7 kavandatud puurkaevu ja veetoru. Reaalservituut annab kruntide pos 2-5 ning 7-9 omanikele Pos 10 Pos 2-5 ning 7-9 Reaalservituut õiguse rajada, kasutada ja hooldada krundile pos 10 kavandatavat veetoru. Ferrysan OÜ 11 Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, aprill 2026 Juksi tee 2 (52001:001:1037) Juksi tee Isiklik kasutusõigus annab (52001:001:1045) Isiklik Imatra Elekter AS-ile õiguse Imatra Elekter AS kasutusõigus hooldada ja kasutada kinnisasjal Juksi tee 1 olevaid elektripaigaldisi. (52001:001:1036) Pos 1 ja 10 Reaalservituut annab kruntide pos 1-9 omanikele õiguse Pos 10 Pos 1-9 Reaalservituut rajada, hooldada ning kasutada krundile pos 10 kavandatavat teed. Reaalservituut annab kinnistu Vallens omanikule õiguse rajada, Pos 10 Reaalservituut (52001:001:1816) hooldada ning kasutada krundile pos 10 kavandatud teed. 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Tegevuskava: 1. Huvitatud isikul korraldada koostöös kohaliku omavalitsusega maa-ala ümberkruntimine vastavalt detailplaneeringu kruntimise lahendusele. 2. Teede (sh riigitee ristmiku), kuivenduskraavide ja tehnovõrkude projekteerimine. 3. Servituutide määramine. 4. Kuivenduskraavide, tee (sh riigitee ristmiku) ja tehnovõrkude ehitus ning nähtavust piiravate takistuste kõrvaldamine (võsa, puu, põõsas, liiklusele ohtlik rajatis vms). 5. Transpordimaa krundile (pos 10) planeeritud juurdepääsutee tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 6. Hoonete projekteerimine ja ehituslubade väljastamine. 7. hoonete ehitus. 8. hoonetele kasutuslubade taotlemine. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ferrysan OÜ 12  y= x= 4 7 6 3 5 0 6 5 3 W 0 N 6 5 0 Sa le m E S ia la ja am 52 kata ilpl 00 str ane 1 : iü e r de 00 ks in ta 52 Ju 1:0 5.11 1: us g y= 52 Ju 1:0 10 e ks 01 00 x= ks 01 4 00 i t :1 37 7 6 i t :1 ee 04 3 5 52 Ju 1:0 52 52 2 ee 04 Ju 1:0 4. 6 7 3 0 6 M :00 ks 0 1 00 74 3 ks 01 00 00 0 5 1 Ca 016:3 7 ad 1:3 T 52 i t :1 i t :1 4 5 1 ii 6 8 k lle 00 .6 ee 03 is e 1 0 0 8. ee 03 .68 4. 8 91 nm 1:2 1 6 7 3 8 5 5. 4.63 4.52 .2 7. 4.71 4.15 4.11 02 4 5 ar 40 8 64 5 5. Kra 7. .8 5 4. 7. .9 4. 5 13 .0 5 28 11 5 4. ks 5 .6 4. 4 93 6 8 79 40 .3 5 9 4 .8 .0 81 81 5 .2 4 av .9 6 8 8 .5 5 4. 3 4. 7. 6 78 7. 87 4. 61 44 81 7. 4.9 4 5. Kr 11 .8 4.2 4.72 4.9 91 0 1 4.70 4.76 4.71 3 4.75 aav 4.14 4 5. 0 Kr 9 4.75 .8 4.6 5 4.11 Kr 4.70 6 4.20 4.42 4.29 97 5. 4.88 4.48 4.57 .0 8 4.97 4.16 4. 5 4.91 91 4.2 4.59 1 4.31 .9 4.29 4.3 56 5 4.72 4.09 4.82 4.73 4.20 4. 4.40 4.58 4 4.27 4.92 4.87 9 1 4.85 4.47 4.87 3 91 4.88 4.73 4.80 4.6 4.59 4.60 4.6 5. 4.6 0 5 4.98 4.38 4.9 4.30 .6 4.28 4.2 09 4.21 Kraav 4.72 5 6 4. 5 .5 4.61 4.26 5. 5 9 3 4.68 4.64 .9 4.80 4.82 4.86 Kraav 4.5 92 .3 3 5 41 Kraav 5. 5 4.20 .3 4.22 5 8 4.70 01 .2 4 5. 5 .6 5 4 6 21 4.64 4.60 .0 .8 5 4. 9 8 A 5 97 .0 7. 0 20,0 20,0 4 7. 20,0 56 5. .5 45 4 05 9 7. .6 4. 6. 40,0 14 3 5. 61 6 7. 76 5 .3 .9 6. 29 20 6 4 10 9 4. .0 4 97 5 .9 30,0 4. 30,0 5 0 30,0 91 S aa mi 5. 41 A be s 5. 8 k ja 5 78 .9 LE l e 35,0 .6 5 2 .4 5 5. 5. 0 Kraav .4 ra 9 5 15 10 .3 M AH sü 4 6 5 4.930 .9 .2 5. 5. 2 4.6 5. 2 3 15 -R X g 06 5 07 .0 4 7. 7. .9 6. 0 37 E A av 58 19 5 4.95 5. 7. B M u 17 4 7. 5 56 8 .8 4. .5 7. 46 .3 A 4 6 4 73 28 4 5 .6 4. 6. S K- s 0 6 4 9 74 73 .3 .6 4 6 Kraav E W , 7. 5 .6 .2 6 4. 2 8 .0 19 .2 6 8 0 70 M Kra .4 3 T 4. 2 0 77 Ä 3* 0 Re 01:0 52 P a 6. 4 E v .8 47 5. 4. 0 ba 01 6 9 25 .0 70 5. 5 al 120 k 5 8 75 se :3 .5 5. aj 3 34 Kraav m 35 10 5. . l +3 aa 5 äe 0 .2 Po 0 5. 4,3 23 7 4 0 õi 5 bl 07 EP / 5 6.41 00 .9 4 s8 % .9 Kr 4. 8 2 4.8 5 k 4.5 10 4 97 7. 10 4.9 10 m 10 /1 Po 00 4 65 10 Po 0 6 10 .8 Po 0 4 EP 7. 4 /5 Po .8 EP 4. 4 9 Po 00 .9 7. /5 EP 16 s5 % /5 Po 100 6 Po 100 7. 0 2 76 s7 % EP 10 M 2 EP 4 - /5 s9 % .6 M 2 4. /5 - 4 2 27 .9 50 s 10 i p 1 6 4. s3 % .9 9 /1 73 2 2 10 s6 % 0 .3 4,0 s1 % M /1 4. 6 10 74 L 8 4 /1 .4 6 4. 10 3 70 0 - /1 1 /1 51 .4 5. 6 81 kV ea - 8. 8 28 12 0% 50 10 50 50 4 Po 00 5. 50 50 0 (1 5 EP 38 84 0 /5 5 m .8 10 5 0 59 - .4 s2 % 5. .6 5 0 - 2 +3 2 0 55 44 .5 5 6 84 1 ² 28 63 5. 48 81 .8 41 5 1 3 4( /1 31 8 .2 4 3 4( ) 7. lh 00 27 4 63 .9 20,0 6 5 30,0 62 83 10,0 7. 4( m 1+ 4( y= (1 5 6 m 1+ 15 .2 m ² m4 1+ 4. o m 7 x= m 1+ 8 +3 50 ² 3 5 m .9 91 3 .4 4 ² - A ia ) ²3 ² - ² ) 3 4 10,0 7. ² 3) 7 0 ) 55 4.79 6 ) 39 tu 3 52 7. 5 20,0 20,0 4 00 13 5. 6 6. Kraav sl 4 0 4( 00 26 .8 78 3 6 0 0 in Kraav m 8 1+ .4 6 6 1: .4 .4 6 5. 5. 6 5 7. .5 ² 6. 8 t 41 4 74 00 3) 12 0 3 78 5. 25 1: 5. 01 20,0 15 20,0 20,0 5. K 10,0 30,0 5 70 T r 4. .6 5 5 93 P 30,0 10,0 81 .6 .5 5. 2 4 5. 9 6. 4 51 .8 52 4 74 78 3 5 .8 M :001 .2 00 6 4. 6 Pk ih :3 97 4 1 7. .8 4 7. 41 kl 7 .8 4 6 23 7. .9 7. 9 5. 14 Kraav i 10 4 7. 0 06 30 .9 6 03 .9 6 4. 2 16 .6 5. m 5 76 0 8 40 6. ,8 6 12 52 5 .6 5. 1 6. m ) 4 30 7. 71 s 7 /h 8 00 7. 34 21 vu0km Tu 1: 4. 4 7. 5. a .9 73 ht (5 5. 15 6 71 R1 4 5 R5,0 3 ks 00 5 .0 5 .8 .5 70 Nä .6 5 5. .2 9 4. 6 9 .6 5. 6 61 i-S 1:0 0 2 91 9 81 4,0 ,0 ,0 pi 08 R5 4 .9 5 th 5 ,0 .2 3 4 7 7. R5 6 am .8 4 6 7. R5,0 18 .8 5. 7. 5. 4 14 6 5. 5 13 03 37 52 Re 1:0 .9 R5,0 5. 6 it 14 P .8 3 15 7. 4. 5. 4 ee 00 12 78 2 ba 01 10,0 K 6 10,0 2 10,0 .6 10,0 6 10,0 7.20 10,0 R5,0 6 .5 6 R8 6 .8 se :15 .6 6 3 6 .6 5. 3 ur 9 71 3 4 .8 6 u 4 7. 6 5. 7.10 5 R5, 5. 19 20,0 .8 A 5 72 20 .9 0 5 0 .6 6 5 6 5. Kraav .6 .5 6 10 6 0 4 5. .2 5 .8 7.00 22 5 5 .2 4. 3 7.10 0 4 5.0 0 91 5. .8 4 0 6.60 6.40 6.30 5.80 5.10 34 6.7 6.20 6.10 6.00 5.70 5.60 5.30 .9 Po 0 4 0 0 0 6.50 5.90 5.50 5.40 5.20 .8 6.8 4 6.90 7. 7.0 0 6.9 - 5. 5. .8 6 5. LT 6 6 03 .9 13 20 s 6 5. 11 6. .3 6 .8 6. 2 37 97 3 10 - 2 73 10 6 5 5. .8 .4 4 30 0% 2 .8 4 6 .5 9 6 6 - 6. .6 6. 54 5 07 5 74 5. m .8 5 .6 25 5. 96 5 /h 80 6 5 9 70 Kra .0 .6 5. 5. 6 3 0 km 7m, 57 m .8 35 ) 3 av - 5. ² 5 26 .0 52 4 (50vus 52 .9 8 4. V :00 3 00 91 00 a Pe 001 5 al 1: 4 ht .3 .8 1 6 le 18 1: 5 2 5 6. 4. 8 Nä 6 tsi :06 5 .8 .6 .3 4. 91 .6 76 6 .6 6. ns 1 7 0 4 8 87 3 91 0 km 4. 5. 7. 5 y= 6. 87 14 70 6 4 5, 71 .4 5. x= .9 4 9 46 0 4 1 7 7 3 5. 6 6 3 8 5. 7 62 5 5 6. 01 1 5. 6 01 5 35 3 5 0 5 0 5. 31 0 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE TINGMÄRGID PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): OLEMASOLEV ML - MUU LOODUSLIK MAA MM - METSAMAA KATASTRIÜKSUSE PIIR EP - ÜKSIKELAMU MAA SÕIDUTEE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA KÕRGEPINGE KAABEL max maapealne korruselisus KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE planeeritav maa sihtotstarve max maa-alune korruselisus TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND (põhihoone / abihoone), m sihtotstarve ja osakaalu % Krundi aadressi ettepanek (põhihoone / abihoone) (põhihoone / abihoone) krundi planeeritud suurus (katastriüksuse liikide SIHTOTSTARVETE LIIGID): TEE KAITSEVÖÖND (ETAK) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m²) hoone lubatud max (põhihoone+abihoone) kõrgus maapinnast krundi kasutamise M - MAATULUNDUSMAA ja osakaalu % lubatud arv krundil VARASEMAD PLANEERINGUD hoonete suurim E - ELAMUMAA kaupa) L - TRANSPORDIMAA (m²) PLANEERITAV piirangud PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO: PLANEERITAVA ALA PIIR pos nr. 1 KRUNDIPIIR 2 HOONESTUSALA 3 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 5 6 1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M Elektripaigaldise kaitsevöönd 4 VÕIMALIK HOONE ASUKOHT 7 SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA 2 Rändlinnu tee 2 5500 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti 4 (1+3) koostamisel) 3 Rändlinnu tee 4 8463 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 EP 100% 100% E - 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHI- / ABIHOONE) 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS (PÕHI- / ABIHOONE) LIKVIDEERITAV OBJEKT 4 Rändlinnu tee 6 5500 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - 5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE) VEETORUSTIK 5 Rändlinnu tee 8 8463 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND 6 Rändlinnu tee 10 8162 - - - - - MM 100% 100% M - PK PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10m 52001:001:1037 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU 7 Rändlinnu tee 12 5941 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - TINGMÄRGID REOVEEMAHUTI JA KUJA 8 Rändlinnu tee 14 5100 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - HOONESTUSALA (ligilähedane asukoht) HOONESTUSALADE VAHEKAUGUS 40m VÕIMALIK KRAAVI ASUKOHT 9 Rändlinnu tee 16 10485 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - TRUUP 0,4 kV MAAKAABELLIIN 10 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100 % L Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd LANDVERK OÜ TÖÖ NR 2602 TINGMÄRGID Elektripaigaldise kaitsevöönd LIKVIDEERITAV OBJEKT (mahasõit, hekk, liiklusmärk jne) LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID - Katusekalle 15…45° MULDE ÜLEMINE SERV Märkused: - Katusekatte materjal: täpsustub ehitusprojektide koostamisel 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud GEOMAN OÜ poolt 26.08.2025, töö nr: 87-2025 - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel 54.60 54.50 PROJ. JA OLEMASOLEVA MAAPINNA SAMAKÕRGUSJOONED 2) Koordinaadid L-Est.97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid KRAAV KOOS VOOLUSUUNAGA 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. piirkonnale sobilikke materjale. Nähtavus 7m, 80m 4) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. (50km/h) NÄHTAVUSKOLMNURK - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise Arhitektuursed piirangud käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). METSA JA VÕSA RAADAMINE NING JUURIMINE Ferrysan OÜ Huvitatud isik elamumaa kruntidel - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. Muskaadi 14 HAVÄRK OÜ SÕIDUTEE KRUUSKATTEGA - Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud 76506 Saue linn MULD JA MURUKÜLV Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad Tel. +372 522 1744 Katastriüksuse 52001:001:1593 - Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 MTR reg nr: m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule EEP002230 detailplaneering - Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Planeeringu koostaja Anette Aun Joonise nimetus Staadium Arhitekt PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 02.04.2026 a. 1:1000 DP 22-25 3 3  Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 09.04.2026 nr 7-2/26-5 [email protected] Haapsalu mnt 6 Meie 06.05.2026 nr 7.2-2/26/1136-6 90801, Lääne maakond, Lääne- Nigula vald, Taebla alevik Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused Lääne-Nigula vallas Spithami külas asuva katastriüksuse jagamisega moodustada seitse elamumaa sihtotstarbega krunti ja igale krundile määrata ehitusõigus elamu rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61 ja asub riigitee kaitsevööndis. 18.02.2026 kirjas nr 7.2-2/26/1136-2 andsime seisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1_Spithami DP Seletuskiri 06_04_2026 2_Spithami külas DP pohijoonis tehnovorkudega 02.04.2026 Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)