Keskkonnaameti arvamus Jüri liiklussõlme ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Transpordiamet Teie 20.04.2026 nr 8-1/25-020/6635-1 Meie 07.05.2026 nr 6-2/26/7518-2 Arvamus Jüri liiklussõlme ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu kohta Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 p-i 2 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Transpordiameti korralduse „Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa tee km 12-13 asuva Jüri liiklussõlme ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ eelnõu. Ehitusprojekti eesmärk on Jüri liiklussõlme ümberehitamine ristikhein tüüpi liiklussõlmeks, Tallinna ringtee muutmine Jüri liiklussõlme lõigul läbivaks 2+2 ristlõikega maanteeks, liiklusohutuse taseme tõstmine Jüri liiklussõlmes ja selle lähialal ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt (seisuga 07.05.2026) ei jää tegevuste alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Tööde lähedusse jäävad I kaitsekategooria kaitsealuste Mõisaküla suur-konnakotkaste püsielupaigad ja leiukoht ning projekteeritav püsielupaik. Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga tutvunud ning esitab järgnevad märkused: 1. Lähedal asuva Ameerikanurga detailplaneeringu raames on küll tehtud kotkaste liikuvusuuring (elupaigakasutus, toitumisalad), aga selle koosmõju hinnangus ei ole arvesse võetud maantee ehitamisest/rekonstrueerimisest ja hilisemast kasutamisest (projekteeritava kogujatee rajamisega liiguvad häiringud kotkastele lähemale) tulenevat mõju konnakotkaste elupaikadele ja toitumisaladele. Kuna Ameerikanurga eksperthinnangust2 selgub, et konnakotkad kasutavad maanteeäärseid toitumisalasid päris hoolega ning liiguvad gps saatjatelt saadud informatsiooni kohaselt väga palju üle maantee, et toitumisaladele pääseda (isalind Priit rohkem, emalind Linda vähem) ning kuna on plaanis ka tee laiendamine (kogujatee) konnakotkaste pesade poolses küljes, on Keskkonnaameti hinnangul vajalik koostada eksperthinnang suurprojektide ehitusaegsest ja ka pikemaajalisest mõjust (sh mõjust toitumisaladele) kotkaste pesitsusele selles piirkonnas (just kumulatiivse mõju hinnang on väga oluline). Isalind kasutab gpsi andmetel ka ringtee äärseid alasid. Eksperthinnangu koostamisel on mõistlik kasutada eksperti, kel on olemas teadmised sealsete kotkaste liikumistrajektooride, toitumisalade jms osas. Keskkonnaamet palub projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.11. tuua välja eksperthinnangu koostamise vajaduse. 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2026 nr 6-2/26/7518 all. 2Ameerikanurga detailplaneeringu raames on eksperthinnangud koostanud OÜ Linnuekspert, ekspert Aarne Tuule. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 2. Planeeringualale jäävad karuputke kolooniad, kus aktiivne tõrje siiani toimub või on kolooniad määratud hävinuks. Võõrliigi levitamine on keelatud looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 1 ja EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 22. oktoober 2014 MÄÄRUS (EL) nr 1143/2014 artikli 7 kohaselt. Kuna karuputke puhul moodustab mullas ajapikku püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis ehitustööde (k.a raietööd) käigus ei tohi sealset pinnast laiali vedada. Karuputke levila laiendamise vältimiseks, peab Keskkonnaamet vajalikuks vältida karuputke leiukohtade pinnase teisaldamist väljapoole nimetatud levialasid. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist, kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui võõrliigi kasvukohas on vajalik siiski ehitustöid teostada, siis on võimalik enne ehitustööde algust karuputke koloonia pinnas 0,3 m meetri sügavuselt koorida ja matta kinnistu piires sügavamale (2 m) selliselt, et selles asukohas hiljem enam kaevetöid ei tehta. Keskkonnaametiga kokkuleppel on üheks võimaluseks ka pinnase teisaldamine, mis ei ole eelistatud variant – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja viia lähimasse riigimaal asuvasse tõrjes olevasse karuputke kolooniasse (Keskkonnaametiga kokkuleppel), seal siluda ja tehnika puhastada. Selleks on vajalik enne ehitustöid Keskkonnaametiga see kokku leppida, et võõrliigi koloonia teisaldamine toimuks korrektselt. Seletuskirjas tuleb täpselt kirjeldada, mis meetodit kasutatakse, et vältida pinnase sattumist väljapoole kolooniaid. Palume edastada karuputke koloonia aladel toimuvate ehitustööde ajaplaan, et varakult tõrjujaid sellest teavitada. Karuputke kolooniaid saab vaadata maa-ameti geoportaalist karuputke teemakihi alt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk. Karuputke osas lisaküsimuste korral saab kirjutada [email protected]. 3. Kui tegemist on kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatava teega, siis ehituskeeluvööndist tulenevalt Kurna oja kaldaga seotud ehituskeeld kogujateele ei laiene (LKS § 38 lg 5 p 10 erisus). 4. Projekteerimistingimustega hõlmatud alale jääb Kurna oja (EELIS kood VEE1093100). Kurna oja kuulub pinnaveekogumite hulka vastavalt keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisale 1. Kurna (1093100_1 ) pinnaveekogumi 2024 aasta koondseisund on hea. 5. Silla või truubi rajamiseks ei ole vaja ei keskkonnaluba ega veekeskkonnariskiga registreeringut (veeseadus (VeeS), § 196 lg 21 p 2 ning § 188 lg 1 p 12). Kui aga muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 17). 6. Juhul, kui vajalik on teostada töid Kurna ojas siis lähtuda allolevatest tingimustest: - Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup ehitatakse, peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Soovitav mitte muuta ristlõiget kitsamaks. - Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi muuta veekogu põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. 2 (3)  - Töid tuleks teostada madalveeperioodil. - Juhul, kui truubi rajamiseks on vaja teostada veekogu veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis selleks on vaja taotleda Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 121 lg 1). Raiet võib teostada ilma Keskkonnaamet nõusolekuta maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks (VeeS § 119 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus) [email protected] Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoid) [email protected] Jaanika Koppel 5190 3707 (looduskasutus) [email protected] Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi) [email protected] 3 (3)