Leping

TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-4/26/722-1 Transpordiamet, registrikoodiga 70001490, aadress Valge 4, 11413 Tallinn (edaspidi t ellija ), mida esindab peadirektor Priit Sauk ja OÜ BlueRay , registrikoodiga 14259249 , aadress Jõgeva tee 5, 60502 Lähte alevik , Tartu vald , Tartu maakond (edaspidi t öövõtja ), mida esindab juhatuse liige Mairo Rääsk , t ellija ja t öövõtja (edaspidi koos p ooled või eraldi p ool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi l eping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu ese on Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse põhiprojekti ko ostamine (edaspidi t öö ), mida t öövõtja kohustub tegema vastavalt l epingus ja l epingu l isades toodud tingimustele . Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh l epingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud l epingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti t öö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ; Lisa 2 – Töövõtja esitatud hinnapakkumus ; Lisa 3 – Töö üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm ; Lisa 4 – Läbirääkimiste protokollid ( 2 tk) . Pooled juhinduvad l epingu täitmisel lisaks l epingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud riigi hanke „ Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimine “ (viitenumber 308472 ) tulemusena. Kui l epingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena l epingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata l epingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid l epingu dokumente loetakse samaaegseteks. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja t öö üleandmine Töö tegemist alustatakse kohe pärast l epingu allkirjastamist p oolte poolt. Töö te hakse ja antakse üle lepingu lisa 1 punktis 6 sätestatud tähtaegade ning etappide kohaselt hiljemalt 220 päeva jooksul lepingu sõlmimisest . Töö või töö osa üleandmisel esitab töövõtja tellijale lepingu kohase töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Tellija peab töö (sh töö osa) üle vaat ama viie töö päeva jooksul pärast töö ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui t öö vastuvõtmisel on t ellijal pretensioone t öö kvaliteedi ja/või l epingule vastavuse osas, ei allkirjasta t ellija kontaktisik töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab t öövõtjale kirjalikult töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima viie töö päeva jooksul alates t ellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud t öö t ellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui t öö (sh töö osa) kontrollimisel selgub, et t öös on puudused, loetakse t öö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni t öövõtja poolt keelduda t öö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus: igal ajal teha järelpärimisi t öö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida t öö tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks t öö kvaliteedi kohta; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda l eping üles), samuti nõuda l epingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui tö övõtja ei pea kinni l epingus, selle lisades või muus l epingu juurde kuuluvas dokumen di s sätestatud tähta jas t, kvaliteedinõu de st, maksumusest, samuti kui t öövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale l epinguga võetud kohustusi. Tellijal on kohustus: tasuda t öövõtjale nõuetekohase t öö teostamise eest vastavalt l epingule; anda töövõtjale lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks; tasuda viivist vastavalt l epingule. Töövõtjal on õigus: saada t ellijalt t öö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada t öö eest l epingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha t öö vastavalt l epingule; tagada t öö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetse töö tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad te ha isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastava t tö ö d te eksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös tellija kontaktisikuga ja teiste tellija soovil kaasatavate asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid. Täpsem koosolekute töökorraldus on kirjeldatud lisa s 1. vastutada selle eest, et töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; kõrvaldada omal kulul kõik tellija poolt töö osa ja töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhiprojekti koostamise nõuetega; koostada töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised jm ) poleks vasturääkivusi (vasturääkivuste näol on tegemist olulise rikkumisega); anda tellijale selgitusi ja konsultatsioone töö realiseerimisel, sh töö realiseerimisega seotud kohtuvaidlustes ning töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele kahe tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest tellija poolt; informeerida viivitamatult tellijat töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; tasuda leppetrahvi vastavalt lepingule. Pooltel on õigus l epingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise p oole eelneval nõusolekul, mis on l epinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise p oole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud p ool. Autoriõigused Töövõtja annab t ellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile l epingu alusel te htud t ööle tekkivatele varalistele õigustele, s h autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse t ellijale üleantuks l epingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda t öö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist t ellija poolt . Töövõtja kinnitab l epingu sõlmimisega, et t öö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori nimi olema tähistatud. Töövõtja kinnitab l epingu sõlmimisega, et autor on andnud nõusoleku teha t ellijal t öö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p unkt is 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul . Tasumine Töö maksumus on 45 800,00 eurot (edaspidi t asu ) , millele lisandub käibemaks . Tellija tasub töövõtjale l epingu tingimuste kohase t öö eest k olmes osas alljärgnevalt: 20% tasust , millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4 . 1 .1. nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt. 30% tasust , millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4 . 1 .2. nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt. 50% tasust , millele lisandub käibemaks, pärast lepingu lisa 1 punktis 4. 1 . 3 . nimetatud töö etapi täitmist ning töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt. Tellija tasub t öövõtjale p oolte poolt allakirjutatud t öö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 päeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast t öö vastuvõtmist t ellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1 . Arve loetakse laekunuks selle Transpordi ameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf -formaadis arve saata meiliaadressile invoices@t ranspordiamet .ee või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi , l epingu number ja riigihangete registri hankelepingu osa viitenumber 308472 001 000 000. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama l epingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega t ellijale tekitatud kahju ja t ellija poolt seoses t öövõtjapoolse l epingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija kohustub t öövõtjale lepingu rikkumise korral hüvitama l epingu rikkumisega tekitatud kahju ning t öövõtja poolt t ellijapoolse l epingu rikkumisega seoses tehtud kulutused . Töövõtjal on õigus nõuda t ellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% t asust , kokku mitte rohkem kui 30% t asust, kui t öövõtja on rikkunud oma l epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab t ellija t öövõtjale esitama kuue kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui t öövõtja rikub l epingus sätestatud tähtaegu, on t ellijal õigus nõuda t öövõtjalt leppetrahvi 0,2% t asust iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab t ellija t öövõtjale esitama kuue kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et t öövõtja kohustub hüvitama l epingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama t ellijat l epingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib t öö l epingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : M airo Rääsk , tel: (+372) 516 3024 , e-post: [email protected] . Tellija kontaktisik : Andres Seene , tel: (+372) 528 0692 , e-post: andres . seene @transpordiamet.ee. Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni l epingust tulenevate kohustuste täitmis eni . Tellija võib l epingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % t asust , kui t öövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või l epingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib l epingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata t öövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib l epingust taganeda , kui t ellija rikub oluliselt l epingu tingimusi. Sellisel juhul on t ellija kohustatud t öövõtjale hüvitama t öövõtja poolt l epingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui t öövõtja tegevus lõpeb või kuulutatakse välja t öövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised l epinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juh u l, kui selli ne tead e on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele p oolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalik tead e saadetakse l epingu p ooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse l epingu p ooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe p oole teade on teisele p oolele saadetud l epingus märgitud e-posti aadressil e, loetakse see kättetoimetatuks järgmise ks tööpäeva ks . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata l epingu muudatus on tühi n e. Kõik l epingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud l epinguga, juhinduvad p ooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse p oolte poolt digitaalselt. Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: i sikuandmete õigusaktid ). Volitatud töötlejal ( t öövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja ( t ellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse l epingu esemega seotud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita l eping ja saavutada ettenähtud tulemused. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes l epingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik l epingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma l epingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakenda m a andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; kustutama pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kõik isikuandmed ja olemasolevad koopiad; te gema vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimalda ma vastutaval töötlejal või tema volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panu stab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: Priit Sauk M airo Rääsk peadirektor juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT ……….. annab üle ja Transpordiamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Tööde teostamise periood …......... Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : / allkirjastatud digitaalselt/ / allkirjastatud digitaalselt / Muinsuskaitse eritingimused nr 945 Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Kai Nõva Väljastamise kuupäev: 20.03.2026 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 2060 Taotluse esitamise kuupäev: 02.03.2026 Taotleja, kontaktisik: Transpordiamet, Kermo Vinnikov Mälestise reg-nr: 23690 Mälestise nimi: Varbuse postijaama peahoone Muinsuskaitse eritingimuste Ligipääsetavuse lahendamise, interjööri osalise ümberehitamise taotlemise eesmärk: ja küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: ➢ Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1–4; ➢ „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17, (RTL 1999, 122, 1666); ➢ Varbuse postijaama peahoone püsiekspositsiooni muutmiseks vajalike ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused. Koostaja OÜ Restauraatorprojekt, Merle Junolainen. Tallinn 2015. MKA kooskõlastus nr 25134 (05.06.2015). MKA arhiivi säilik A-12227 (RA, ERA.5025.2.14822); ➢ Varbuse postijaama peahoone I korruse siseviimistluskihtide uuringute aruanne. Koostaja Kati Männik, Tartu 2024. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 50567 (07.01.2025); ➢ hoone ülevaatus 04.03.2026, osalesid Maanteemuuseumi arendusjuht Karl Saks, Transpordiameti piirkonna haldur Raivo Burenkov, Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu Lepp ning eritingimuste spetsialist Kai Nõva. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Mälestise lühike ajalooline ülevaade1 Vana Tartu-Võru maantee, ajaloolise postitee ääres asuva Varbuse postijaama kompleks valmis Tartu ehitusmeistri A. F. Königsmanni projekti alusel 1863. aastal. Uuemat tüüpi postijaama hooned (5 hoonet) paiknevad korrapäraselt neljakandilise majandusõue ümber, hooneid piirab telliskivimüür. Kompleks on rajatud välisilmelt ühes käekirjas. Varbuse postijaam tegutses kuni hobupostiveo hääbumiseni ja suleti 1931. aastal. 1935. aastal anti postijaam teemeistri käsutusse, nõukogude ajal kasutas hooneid Põlva rajooni Teede Remondi ja Ehituse valitsus. 1997. aastal tühjaks jäänud hooned korrastati ja peahoone restaureeriti 2001. aastal. Transpordiametile kuuluvates hoonetes asub alates 2001. aastast Eesti Maanteemuuseum. Hooned on säilinud üldjoones algsel kujul ja on heas seisukorras. Ristkülikukujulise põhimahuga postijaama peahoone on lõhutud maakivist vundamendil ühekorruseline keraamilistest tellistest seinte ja viilkatusega ehitis. Peasissepääs on lahtise veranda kaudu esifassaadi keskosas, lõunaotsa puidust eeskoja kaudu pääseb sisehoovi ja keldrisse. Põhjaotsas on puidust evakuatsioonitrepp. Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama ajaloolist arhitektuurset tervikut. Kavas on parandada hoone ligipääsetavust, teha osaliselt ümberehitustöid interjööris ning uuendada energiatõhususe tõstmiseks küttesüsteemi. Varbuse postijaama peahoone on säilinud suures osas algupärase ilmega. Hoone viilkatust katab kivi, laial lahtisel räästal on saelõikelised sarikaotsad ning viiluotsad on kaunistatud ehispennide, murispuu ja pärliniotstega. Tellisseinte ülaosas on lihtne eenduv telliskarniis, avadel kaarsillused. Hoonel on lahusraamsed puitaknad ja valgmikuosaga puidust tahveluksed. Esifassaadi keskosas oleva lahtise veranda viilkatust toetavad lihtsad puitpostid. Verandale 1 Lühiülevaates kasutatud: Eesti arhitektuur 4. Tallinn „Valgus“ 1999. Lk 176; 23690 Varbuse postijaama peahoone • Mälestiste otsing • Mälestised, vaadatud 09.03.2026 2 viivad 4 graniidist trepiastet. Kagukülje maakividest vundamendil viilkatusega puidust eeskoda on rajatud ilmselt põhimahust hiljem, kuna vundamendi müüritis on mõnevõrra erinev. Loodeküljele rajati 2015. aastal puidust evakuatsioonitrepp. Hoone pööningul on ärklitoad ja kaguosas, varasema köögi all, on võlvitud keldriruum. Interjööri on aegade jooksul ümber ehitatud, muudetud on ka ruumiplaneeringut. Ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone pikiteljel on kandesein, esimese korruse ruumid on valdavalt läbikäidavad. Algselt olid hoone maanteepoolsel küljel postikorralduse ja reisijate toad (3 tuba) ning siseõue pool postikomissari eluruumid, köök ja sahver (kokku 5 ruumi). Algseid detaile on interjööris säilinud vähe: trepp pööningukorrusele ja eeskoja trepp, mõned mõned ajaloolised siseuksed ja uste sepishinged, laiade laudadega põrandad, ajaloolised pottahjud ning keldri tellistest silindervõlvlagi. Osad ajaloolised siseuksed on eest ära tõstetud ja ladustatud mujal. Laed ja seinad on krohvitud ja värvitud. Siseviimistlust uuendati koos uue ekspositsiooniga 2024. aastal. Algselt on ruumide seinad olnud krohvitud lubimördiga ja värvitud lubi- või liimivärviga, osaliselt kaetud tapeediga. 2024. aastal teostatud viimistlusuuringute2 käigus leiti seintelt ajaloolisi maalinguid (lihtne trafarettmaaling esimeses viimistluskihis ja lihtsustatud marmoreeritud sammastik teises viimistluskihis (vt Lisa, fotod 11–13). Põrandad on kohati veidi erinevatel kõrgustel (nt eeskoja põrand on kõrgemal). Põrandaid katavad erinevatest ehitusjärkudest pärit erineva laiusega põrandalauad. Mõnes ruumis on laudpõrand kaetud vaipkattega. Uste lävepakud on põrandate kõrgusest tulenevalt erinevate kõrgustega ja kasutusest kulunud, kohati lävepakud puuduvad. Hoone esimese korruse ruume soovitakse osaliselt ümber ehitada: kohandada püsinäituse alad liikumispuudega külastajale ligipääsetavaks, laiendada muuseumipoe- ja külastajate vastuvõturuumi. Need muudatused on lubatud. Viimistlusuuringute käigus selgus, et ruumid 102 ja 103 (vt Lisas põhikorruse plaan) on varasemalt olnud üks ruum. Välisseinte kahes esimeses viimistluskihis leitud maaling (sammastik) jätkub teisel pool vaheseina. Ruume eraldav vahesein on hilisem, maalingukihid puuduvad. Hilisem vahesein on vajadusel lubatud lammutada. Ruumide 111 ja 112 vahesein on rajatud mitmes järgus, siseseinas olnud ahi likvideeriti 2015. aastal. Vajadusel on vahesein lubatud eemaldada, projekteerimise käigus teostada eelnevalt täiendavad viimistluskihtide uuringud. Füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks on lubatud muuseumikülastajate liikumisteele jäävate osade uste lävepakkude madalamaks lihvimine, täpne vajadus kaardistada 2 Varbuse postijaama peahoone I korruse siseviimistluskihtide uuringute aruanne. Koostaja Kati Männik, Tartu 2024. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 50567 (07.01.2025). 3 projekteerimise käigus. Ekspositsiooni uuendamise käigus säilitada kõik postijaama peahoone olemasolevad tarindid ja detailid (v.a kaks vaheseina ja kahhelahi esimesel korrusel). Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, krohv, tellis, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne). Viimistluslahenduse kavandamisel tugineda teostatud viimistlusuuringutele. Ligipääsetavuse lahendamine – Hoonesse soovitakse rajada füüsilise ligipääsetavuse nõuetele vastav ligipääs. Parkimisala asub peahoonest põhja pool, muuseumikülastajad sisenevad hoonesse peaukse kaudu. Lubatud on rajada nõuetele vastav ligipääs. Projekteerimise käigus kaaluda erinevaid lahendusi (nt tõstuktool; asukohti vt Lisas põhiplaan), eelistades võimalikult vähe mälestise välisilmet mõjutavat lahendust. Ligipääs on lubatud rajada esifassaadi (edelapoolne külg) peasissepääsu juurde, kuid see tuleb kavandada visuaalselt võimalikult vähe domineeriva ning hoone vaadeldavust mitte piiravana. Kaldtee kavandada loodekülje evakuatsioonitrepi eeskujul puitkonstruktsioonis ja puitpiiretega, kaldpind võib olla metallist. Lubatud on lahtise veranda puidust külgpiire vajalikus laiuses eemaldada. Teine võimalik ligipääsu asukoht on kagukülje eeskoja edelapoolsel küljel (vt Lisa, fotod 7 –8) piirdemüüri varjus. Eeskoja edelaküljele on lubatud rajada nõuetele vastav täiendav ukseava, millele kavandada ajaloolise hoone arhitektuuriga sobiv puidust uks. Täpsema lahenduse sobivuse üle saab otsustada projekteerimise käigus. Küttesüsteemi uuendamine – Säilinud ajaloolised ahjud ja soojamüüriga pliit ei ole kasutuses. Hoones on elektriküte. Plaanis on rajada uus küttesüsteem ja tehnoruum kavandada keldrisse. Lubatud on lammutada ruumides 102 ja 103 asuv nõukogude perioodil rajatud kahhelahi (vt Lisa, põhikorruse plaan ja fotod 12–13). Kasutuskõlblikud ahjupotid säilitada soovitavalt teise korruse küttekollete korrastamiseks või suunata taaskasutusse. Lubatud on vajalike tehnosüsteemide ja kommunikatsioonide uuendamine. Kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamine mälestise katusele või fassaadidele muudab hoone välisilmet ja võib tekitada ka mitmeid kahjustusi. Vajalike tehnoseadmete paigutus lahendada hoone mahus. Lubatud on tehnoruumi kavandamine keldrisse. Keldri võlvlagi säilitada, vajalikud läbiviigud kavandada minimaalse sekkumisega võlvidesse (nt nurkade juurest). Seadmete välisosade paigutamine hoone fassaadidele ega katustele ei ole lubatud, välimised tehnoseadmed paigaldada hoonest eraldiseisvale konstruktsioonile või alusele ning varjestada. Välisseade peab jääma võimalikult vähe vaadeldav. Kui tehnoruum rajatakse keldrisse, on välisseade võimalik paigaldada kaguküljele eeskoja hoovipoolse külje juurde (vt Lisas 4 põhikorruse plaan). Seadmete sise- ja välisosa ühenduskaablid ja -voolikud viia majja läbi vundamendi või sokli, fassaadile ei ole lubatud neid paigaldada. Küttesüsteemide ehitamisel kasutada võimalusel olemasolevaid läbiviike. Vajadusel on lubataud teha minimaalses ulatuses täiendavaid läbiviike, tagades seejuures konstruktsioonide stabiilsus. Töid kavandades lähtuda tingimusest, et lahendus ei tohi kahjustada ajalooliseid tarindeid ja detaile. Küttesüsteemi torustik kavandada seinapealsena, radiaatorite valikul eelistada ajaloolisse hoonesse sobivaid ribiradiaatoreid. Väärtuslikud tarindid ja detailid Väärtuslikud tarindid ja detailid ning nende paiknemine vt Varbuse postijaama peahoone püsiekspositsiooni muutmiseks vajalike ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused (koostaja OÜ Restauraatorprojekt, Merle Junolainen. Tallinn 2015) lk 13 ja 17–36. Väärtuslikud tarindid ja detailid on muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus üle vaadatud ja säilitatavad (v.a nõukogudeaegne kahhelahi esimesel korrusel ruumides 102 ja 103). Muinsuskaitse eritingimused: 1. Interjööri osaline ümberehitamine, küttesüsteemi muutmine ja ligipääsetavuse lahendamine 1.1. Ekspositsiooni uuendamise käigus säilitada kõik hoone olemasolevad väärtuslikud tarindid ja detailid (v.a vaheseinad esimese korruse ruumide 102 ja 103 ning 111 ja 112 vahel ning ruumides 102 ja 103 asuv ahi). 1.2. Lubatud on lammutada ruumide 102 ja 103 vaheline vahesein (vt Lisas põhikorruse plaan). 1.3. Lubatud on lammutada ruumide 111 ja 112 vaheline vahesein (vt Lisas põhikorruse plaan), projekteerimise käigus teostada eelnevalt täiendavad viimistluskihtide uuringud. 1.4. Lubatud on lammutada ruumides 102 ja 103 asuv kahhelahi (vt Lisas põhikorruse plaan ja fotod 12–13). Kasutuskõlblikud ahjupotid säilitada või suunata taaskasutusse. 1.5. Füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks on lubatud osa lävepakke madalamaks lihvida, täpne vajadus kaardistada projekteerimise käigus. 1.6. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, krohv, tellis, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne). Viimistluslahenduse kavandamisel tugineda teostatud viimistlusuuringutele. 1.7. Lubatud on küttesüsteemi uuendamine. Vajalike tehnoseadmete paigutus lahendada hoone mahus. Lubatud on tehnoruumi kavandamine keldrisse. Seadmete välisosade paigutamine hoone fassaadidele ega katustele ei ole lubatud, välimised tehnoseadmed paigaldada 5  hoonest eraldiseisvale konstruktsioonile või alusele võimalikult vähe vaadeldavasse asukohta kagukülje juurde (vt Lisas põhikorruse plaan) ning varjestada. Seadmete sise- ja välisosa ühenduskaablid ja -voolikud viia majja läbi vundamendi või sokli. Töid kavandades lähtuda tingimusest, et lahendus ei tohi kahjustada ajalooliseid tarindeid ja detaile. Säilitada keldri võlvlagi, vajalikud läbiviigud kavandada minimaalse sekkumisega võlvidesse. Küttesüsteemi torustik kavandada seinapealsena, radiaatorite valikul eelistada ajaloolisse hoonesse sobivaid ribiradiaatoreid. 1.8. Füüsilise ligipääsetavuse kavandamisel eelistada võimalikult vähe mälestise välisilmet mõjutavat lahendust. Ligipääsu võib rajada kas edelapoolse peasissepääsu juurde või kagukülje eeskoja edelaküljele (vt Lisa põhikorruse plaan). Edelaküljele ligipääsu rajamisel kavandada kaldtee puitkonstruktsioonis ja puitpiiretega, kaldpind võib olla metallist. Lubatud on edelaküljele lahtise veranda puidust külgpiire vajalikus laiuses eemaldada. Kaguküljele ligipääsu rajamisel on eeskoja edelaküljele lubatud rajada täiendav ukseava, millele kavandada arhitektuurselt sobiv puituks, värvimisel kasutada traditsioonilist linaõlivärvi. 2. Üldised tingimused 2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2). 2.2. Restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja (MuKS § 68–69). Projektis eristada restaureerimis- ja ehitustööd. 2.3. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb dokumenteerida tehtud tööd ning esitada nõuetekohane tööde aruanne Muinsuskaitseametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. 2.4. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1). Vorm: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load 2.5. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6  Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Nõva eritingimuste spetsialist Lisa – Asendiplaan, põhikorruse plaan ja fotod Väärtuslikud detailid ja tarindid – Varbuse postijaama peahoone püsiekspositsiooni muutmiseks vajalike ümberehitustööde muinsuskaitse eritingimused (koostaja OÜ Restauraatorprojekt, Merle Junolainen. Tallinn 2015) – lk 13 ja 17–36. 7  Lisa – Asendiplaan, põhikorruse plaan ja fotod 5 4 6 9 8 7 0 3 Asendiplaan. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist. Eksterjöörifotode suund ja nr. Kaldtee võimalikud alad. Tehnoseadme välisosa võimalik asukoht. Lammutatavad vaheseinad. Põhikorruse plaan. Alusjoonis: taotleja. Lammutatav ahi. Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Foto 1. Vaade Varbuse postijaama peahoone esiküljele 1964. aastal. Foto: MKA, K. Aluve Foto 2. Hoone esifassaadi sissepääsu lahtine veranda ja kaguotsa eeskoda 1971. aastal. Allikas: FB Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Fotod 3–4. Vaated Varbuse postijaama peahoone esifassaadile (edelapoolne külg) maantee poolt. Fotod Anu Lepp, 20.02.2026 ja Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Foto 5. Hoone kirdepoolne tagafassaad ja loodepoolne ots, millele on lisatud evakuatsiooni- trepp. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Foto 6. Vaade kagu- ja kirdepoolsele fassaadile sisehoovist. Võimalik tehnoseadme välisosa asukoht kaguotsa eeskoja kirdekülje kõrval. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa  Foto 7. Hoone kagupoolne otsafassaad. Pääs sisehoovi ja keldrisse. Võimalik kaldtee asukoht eeskoja ja piirdemüüri vahel. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Foto 8. Kaguotsa juurdeehitise edelaküljelt sisse toodud kaablid on varjestatud puitlaudisega. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Foto 9. Peasissepääs esifassaadi (edelapoolne külg) keskosas. Maakivisokliga lahtisel verandal on graniitastmed, mademel kaasaegsed kiviplaadid. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Fotod 10–11. Interjöör, vaade eeskojast vasakul pool olevasse ruumi 102 (ekspositsiooni algus). Ruumi esifassaadi poolsel seinal on näha viimistlusuuringute käigus leitud maalingud. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Fotod 12–13. Ruumide 102 ja 103 vaheline hilisem vahesein ja nõukogudeaegne kahhelahi, mis on plaanis lammutada. Vaated ruumist 102 ja 103. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Fotod 14–15. Näituseruumid esimese korruse sisehoovi poolsel küljel (ruumid 104 ja 106). Siseuksed on eemaldatud. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Foto 16. Likvideeritud ahju asukoht ruumi 111 vaheseina juures. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Foto 17. Vaade vaheseinale ruumist 112. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Fotod 18–19. Kagupoolne koridor (ruum 110), eeskotta viib ülemise valgmikuosa ja sepishingedega uks. Kagupoolne eeskoda, vaade edela suunas. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026 Foto 20. Keldri sissepääs kagukülje eeskojas. Foto Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa Fotod 21–22. Võlvitud keldriruum hoone kaguosas. Fotod Kai Nõva, 04.03.2026 Varbuse postijaama peahoone. Muinsuskaitse eritingimused 2026. Lisa  Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lepingu objekt Objektiks on Põlva maakonnas Kanepi vallas Varbuse külas asuva Varbuse postijaama kompleksi loodava külastuskeskuse põhiprojekti koostamine. Nõuded projektile ja töövõtjale Objekti projekteerimine lähtub Transpordiameti poolt 2025. aastal läbiviidud hanke „Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse ideekonkurss“ võitnud OÜ Blueray ideelahendusest „Ajamasin“, arvestades tellija täiendavaid täpsustusi punktis 3. Objekti projekteerimine lähtub Varbuse postijaama hoonestule Muinsuskaitseameti poolt 2026. aastal uuendatud eritingimustest ( l isa 1) . Töövõtja projekteerimismeeskonnas peab olema M uinsuskaitse ameti poolt väljastatud pädevustunnistus t omav sisearhitekt . Töövõtja peab põhiprojekti enne selle tellijale esitamist kooskõlasta ma Muinsuskaitseametiga. P õhip rojekt peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku koos läbimõeldud külastajateekonnaga postijaama hoonestu piirides. Tellijale üleantav põhi projekt, sh joonised peavad olema mõõtkavas ja esitatud mõõtudega. P õhi rojekti joonised peavad olema esitatud dwg ja pdf formaadis. Projektilahendus tuleb esitada dwg formaadis ka 3D vaadetena järgnevalt: 2 vaadet postijaama 1. korruse teenindusalast (mõlemast sissepääsuga poolitatavast tiivast); 2 vaadet peahoone 2. korruse lastemuuseumi mõlemast ruumist (mõlemast üks, st kokku 2); 1 vaade tõllakuurist (Võru-poolsest 1. korruse ruumist); 2 vaadet tallihoonest (seminariruumi ja kohviku vaade) sisemusest; 1 vaade sisehoovist ja sinna projekteeritavatest atraktsioonidest. Varbuse postijaama külastuskeskuse põhiprojekti koostamisel peab töövõtja lähtuma põhimõttest, et põhiprojekti alusel valmiva töö kogumaksumus (sh ehitamine, seadmed, tarvikud, eksponaadid, sisustus jm) on kuni 500 000 EUR km-ta. P õhipr ojekt i valmimisel ja üleandmisel esitab töövõtja terviklahenduse ehituskulude eeldatava maksumuse hinnangu (arvestades punktis 2.7. toodud kogum aksumust). Ehituse maksumused tuleb esitada eraldi postijaama peahoone, tallihoone, tõllakuuri, sisehoovi kohta üldsummadena. Tellija täpsustused ideekonkursi kavandile Põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada järgmiste tellija muudatustega : tellija ei soovi postijaama keldrisse fantaasianäituse rajamist, kuna ruum leiab kasutust tulevikus tehnoruumina ; tellija ei soovi invasissepääsu tõstuki rajamist peahoonesse. Tellija plaanib rajada peasissepääsu juurde alalise kaldtee ja avada külastajale uuendatava külgsissepääsu trepi (tamburi kaudu). Töövõtja neid lahendusi eraldi projekteerima ei pea, kuid põhi projekt peab nende arendustega arvestama (sh külastajateekonna planeering); tellija soovib põhi projekti osana postijaama hoonestu juures ka lapsevankrite hoiuala (vähemalt kahele lapsevankrile); p õhi p rojekti koosseisus tuleb kujundada sisearhitektuurses lahenduses (sisekujundus ja mööbel, valgustus, teenindusteekond, sanitaartehnika) tallihoones paiknev kohviku söögisaali ning tualettide ala (külastajatele kasutatav ja nähtav ala). tellija ei soovi tõllakuuri betoonpõranda katmist praktilistel kaalutlustel bambusmatiga. Jätta kasutusele betoonpõrand; kõik sisehoovi projekteeritavad lahendused (sh karusell jt) peavad olema ilmastikukindlad ning teisaldatavad kas tervikuna või osadena. Karuselli peab olema võimalik kinnitada sisehoovi kohtkindlalt ohutuse eesmärgil. Karuselli ümbrus peab olema tõkestatud kergesti ligipääsetavuse poolest (ohutuse tagamine). Karusellile ligipääs peab olema ühest kindlast kohast. Projekteerimise etapid Projekteerimine toimub etapiliselt järgnevalt: I etapp – Postijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad pooled kokku stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Samuti tehnilistest ja teenistuslikust eripärast tulenevad vajadused (nt kaamerate ja valgustite peitmine mööblisse). Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgneva etapi projekteerimistegevuseks; II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti ja postijaama stiiliraamatu esitamine ; III etapp – postijaama tallihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekti esitamine. Tellija ootused projektile Põhiprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja detailsuses, mille põhjal on tellijal võimalik läbi viia näituse ja multimeediasüsteemi ehitamise ning inventari ostmise hange. Põhiprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja detailsuses, mis annab näituse ja multimeediasüsteemi ehitajale selged ja üheselt arusaadavad juhised vastavate objektide ehitustööde täielikult lõpule viimiseks. Põhiprojekt sisaldab: Tulem / tegevus Sisu Projekt Tööprojekt (seletuskiri, spetsifikatsioon, joonised jm); põhiplaan ja läbilõiked; sisearhitektuurset ja ekspositsiooni projekti projekteeritava ala ulatuses; eksponaatide ja ekspositsioonimööbli joonised; rajatiste konstruktsioonilist projekti projekteeritava ala ulatuses; nõrk- ja tugevvoolu kontaktide asukohtade plaani, valgustite ja muude valgusallikate valikut, stiiliraamat; sisustuselementide (sh eritellimusel mööbel) joonised, materjalide ja värvilahenduste kirjeldused. Teostatavuse analüüs / eelarvestamine Põhiprojekti alusel teostatava lõpptulemi eelarvestamine turuhindade baasil vastavalt p unktidele 2.7 ja 2.8. Nõrk- ja tugevvoolulahendused Multimeedialahenduste põhiprojekt koos kõikide vajalike osadega (seletuskiri, spetsifikatsioon, joonised , seadmed jm) . Graafiline disain Sisend näituse teostuse hankeks. Tööde ajagraafik I etap i töö üleandmine – 6 0 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ; II etapi töö üleandmine – 15 0 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ; III etapi töö üleandmine – 220 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Koostöö ja töökoosolekute korraldus Töövõtja kohustub tellija ja töövõtja esindajate osalusel korraldama töökoosolekuid . Selleks töövõtja saadab tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teate vähemalt kolm tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga. Koosolekute eesmärgiks on tagada, et tellija saab tööde osas soovitud tulemuse. Koosolekud protokollib töövõtja ja koos tab töökoosolekute protokolli d, esitades need tellij ale kolme tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest. Töövõtja viib protokolli sisse tellija märkused kolme tööpäeva jooksul ning esitab seejärel protokollid allkirjastamiseks tellija esindajale. Tellijal on õigus tööde perioodil (kuni tööde lõpliku üleandmiseni tellijale) teha märkusi ja muudatusettepanekuid tööde osas ning töövõtja kohustus on need muudatused projektidesse sisse viia. Lisa 1: Varbuse postijaama hoonete muinsuskaitselased eritingimused (2026) PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 308472 Hankija: Transpordiamet (70001490) Hange: Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimine Pakkumus: 626608 Ettevõtja: OÜ BlueRay (14259249), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Eesti Maanteemuuseumi Varbuse postijaama külastuskeskuse projekteerimise kogumaksumus km-ta Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". a. I etapi töö maksumus km-ta Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 9160,000 9160,000 24 11358,400 b. II etapi töö maksumus km-ta Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 13740,000 13740,000 24 17037,600 c. III etapi töö maksumus km-ta Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 22900,000 22900,000 24 28396,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 45800,000 Maksumus kokku KM-ga: 56792,000 Koostatud 27.04.2026 08:52:42 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10126704/general-info  Koosoleku protokoll maanteemuuseumi postijaama projekteerimise tehnilis te küsimuste ja edasise koostöö selgitamiseks Tartus Veski 23, 18.03.2026 , kell 9.30–11.00 Osalesid: Egle Rääsk, Mairo Rääsk, (OÜ BlueRay), Rita Valge, Liina Nurmine , Karl Saks, Andres Seene (TRAM/EMM) , Kermo Vinnikov , Raivo Burenkov, Andres Unn (TRAM) Protokollis : Andres Seene Koosolekul tutvustas tellija oma soove ja vajadusi projekteerimise ja nende etappide küsimustes . Töövõtja edastas oma nägemuse ja soovid edasisele koostööle. Tellija ei soovi postijaama keldrisse fantaasianäituse rajamist, kuna vahepeal on selgunud, et ruum leiab kasutust tulevikus tehnoruumina. Tellija ei soovi invasissepääsu tõstuki rajamist peahoonesse. Tellija plaanib rajada peasissepääsu juurde alalise kaldtee ja avada külastajale uuendatava külgsissepääsu trepi (tamburi kaudu). Tellija on need küsimused muinsuskaitse esindajaga läbirääkinud ja põhimõttelise heakskiidu saanud. Töövõtja neid lahendusi eraldi projekteerima ei pea, kuid projekt peab nende arendustega arvestama (sh külastajateekonna planeering). Tellija näeb vajadust projekteerida osana terviklahendusest postijaama hoonestu juurde lapsevankrite hoiuala (kuni 2 vankri hoiuruum iga) . Tellija väljendab kogu planeeritava ala ühtse lahenduse raames vajadust kohviku söögisaali ja tualettide (tallihoones) ala sisearhi tektuurse lahenduse uuendamis eks (sisekujundus ja mööbel, valgustus). Töövõtja täpsustab, et ideekonkursi lähteülesandes puudus eraldi väljatooduna tallihoone tualettide projekteerimise küsimus. Arvestatakse, et selle soovi lahendamisel lisandub täiendav töömaht. Tellija ei soovi tõllakuuri betoonpõranda katmist praktilistel kaalutlustel bambusmatiga. Arvestatakse selle vajadusega edasises koostöös. Eskiisprojekti puhul on oluline esitada projekteeritava ala ulatuses elementide proportsioonid ja asetus ruumis . Arutati eskiisprojektis tellija loodavate ja esitatavate 3D vaadete mahtude küsimust. Töövõtja jaoks on see küsimus töömahtudest, kui palju ja millises mahus on mõistlik selliseid vaateid luua. Tellija soovib saada projekteeritavate hoonete ( kaks vaade t postijaama 1 . korruse teenindusalast ( mõlemast sissepääsuga poolitatavast tii vast ) , kaks vaadet peahoone 2. korruse lastemuuseumi mõlemast ruumist (mõlemast üks , st kokku 2 ) , üks vaade tõllakuur ist ( Võru-poo lsest 1. korruse ruumis t) , 2 vaadet tallihoone st ( seminariruumi ja kohviku vaade) ) sisemusest ja sisehoovi st ja sinna projekteeritavatest atraktsioonidest 3D vaateid. Tellija soovib projekteerimisega paralleelselt algatada ka remonditööd hoone energiasäästlikumaks muutmise eesmärgil. Tellija ja töövõtja väljendavad valmi solekut projekteerimisega paralleelselt omavahel kooskõlasta d a uuendatavate küttekehade asukohad, tüübid, kaabelduse muudatused jne. Eesmärgiks on, et projekteerija saaks oma töös tellija vajadusi arvesse võtta. Muuseumi plaanib postijaama peahoone esimesel korrusel (ruumid nr 102 ja 103) läbi viia täiendavaid seinte viimistluskihtide uuringuid. Seda on teenistuslikest eripäradest tulenevalt võimalik teha 2026. a. septembrikuus, mis mõjutab hoone põhiprojekti valmimise tähtaega . Kui uuringute käigus selgub täiendav oluline info rmatsioon , on töövõ tja valmis tegema projektis jooksva lt sellest tulenevaid muudatusi. Tellija vaates on oluline, et valmiv põhiprojekt oleks võimalikult loetav ja mõistetav tulevastele töövõtjatele, kes hakkavad se da realiseerima. Põhiprojekti kvaliteet peab kindlustama , et selle alusel o n hilisemas etapis projekt i koostamisega mitte seotud partneritel võimalik mõist a kuidas kavandatud inventari, sh mööblit valmistada ja paigaldada . Mõistetavalt peab jääma põhiprojekti mõistlik kohandumisruum, juhul kui täpsem materjal või toode pole saadav, on see asendatav samaväärsega. Töövõtja väljendab ühtlasi oma huvi osaleda tulevikus valmiva projekti realiseerimisel valmistajana. Töövõtja soovib enne lepingu sõlmimist ja tööde maksumuse kalkuleerimist saada tellijalt esmase postijaama (de) teemalise sisendmaterjali (ajaloo ülevaated, uurimused, olukirjeldused jm seonduv infomaterjal). Tellija edastab esmased materjalid töövõtjale käesoleva aasta 13. nädala algul. Töövõtja vaatab materjalid üle. Edasi ne koostöö täiendava sisendmaterjali ja uuringute ootuste, vajaduste ja mahtude osas lepitakse kokku enne lepingu sõlmimist Tellija ja Töövõtja arutasid tööde etapiviisilise realiseerimise vajadust ja põhjendusi. Kohtumisel tõdet i , et mõlemad pooled on valmis seda tegema ning mõlema osapoole eesmärgiks on realiseerida ideekonkurssi lahendus. Koosolekul tutvustas tellija oma soove ja vajadusi projekteerimise ja nende etappide küsimustes: Projekteerimi se etapid tellija vaates (tulenevalt vajadustest ja võimalustest) : I etapp – Postijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad osapooled kokku graafilise disaini, stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Stiiliraamatu lähte ülesanne ei sisaldunud eraldi ideekonkursi ülesandepüs tituses . Stiiliraamatu vajaduste ja töömahtude osas lepivad osapooled eraldi kokku. Kooskõlastatakse projekteeritava ala ulatuses vajadused, mis tulenevad tellija poolt plaanitavatest kütte- ja elektrisüsteemide ümberehitustest. Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgnevateks projekteerimise etappideks. II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti, tallihoone, tõllakuuri, sisehoovi eskiislahenduste esitamine. Eskiislahendused sisaldava 3D lahendusi seinte, valgustite, mööbli lahendustest ja sisehoovi atraktsioonide lahendusi (kokkulepitud mahus) . Muuseumi vajadus on saada projekti see osa valmis 2026. a. septembri lõpuks, et minna ehitus jm hangetega edasi ja püsida arendusega ajagraafikus . III etapp – t allihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekti esitamine. Järgmine koosolek: Plaanitud Tartus, 27.03.26 Veski 23 ruumides, kell 9:30–11:00. Koosoleku protokoll on allkirjastatud digitaalselt. Postijaama proj e k tee rimise koosolek 2 0 .0 4 .2026 Osalesid: Mairo Rääsk ( BlueRay OÜ); Rita Valge, Karl Saks; Liina Nurmine, Kermo Vinnikov, Andres Seene (TRAM) . Koosolek teostus e-kirjavahetuse teel. Prokollis: Andres Seene Päevakord: Läbirääkimised projekteerimislepingu küsimuses. Töö etappide ja töö maksumuste kokkuleppimine Tellija ja töövõtja lepivad kokku, et projekteerimise kogumaksumuseks on 45 800 eurot (sellest 5800 eurot lisatööd – postijaama stiiliraamat u loomise tasu BlueRay OÜ poolt 08.04.2026 esitatud hinnapakkumise alusel ). Varbuse postijaama ajaloo uuring tellitakse BlueRay O Ü -lt eraldi leping ulise tööna ( BlueRay OÜ poolt 20.04 . 2026 esitatud hinnapakkumise alusel). Tellija ja töövõtja lepivad kokku , et projekteerimistööd teostatakse 3 etapis : I etapp – p ostijaama külastuskeskuse ideekavandi täiendatud versiooni esitamine, kus lepitakse kokku külastusteekonna ja stiiliraamatu (CVI) ideestik ning üldpõhimõtted. Selles etapis lepivad pooled kokku stiiliraamatu, sisekujunduse, inventari, mööbli ja valgustuse (materjalid, stiili, värvid) projekteerimise üldpõhimõtted. Samuti tehnilistest ja teenistuslikust eripärast tulenevad vajadused (nt kaamerate ja valgustite peitmine mööblisse). Ideekavandi täiendused ja täpsustused fikseeritakse ja kooskõlastatakse kirjaliku dokumendina, mis loob aluse järgneva te etap p i de projekteerimistegevus t eks . I etapi töö teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest . I etapi töö vastuvõt uvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 20% lepingu maksumusest (9160 eurot) . II etapp – postijaama peahoone põhiprojekti esitamine koos postijaama stiiliraamatuga (CVI). II etapi töö valmib 15 0 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. II etapi töö vastuvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 3 0% lepingu maksumusest (13 740 eurot) . III etapp – postijaama tallihoone, tõllakuuri ja sisehoovi põhiprojekt esitamine. III etapi töö valmib 220 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. II I etapi töö vastuvõtmisel makstakse töövõtjale arve alusel 5 0% lepingu maksumusest ( 22 90 0 eurot) . /Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt/