Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamine

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING EELNÕU Seisuga 30.04.2026 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1 Planeeringu kasutamine ........................................................................................................ 6 1.1 Mõisted ja lühendid ................................................................................................................... 6 1.2 Planeerimiskorralduse hea tava ................................................................................................. 8 2 Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ................................................................... 9 2.1.1 Rapla valla arenguvajadused ......................................................................................... 9 2.2 Rapla valla keskkonnaväärtused .............................................................................................. 10 2.3 Rapla valla missioon ja visioon................................................................................................. 10 3 Ruumilise arengu põhimõtted .............................................................................................. 12 4 Asustuse üldine suunamine ................................................................................................. 16 4.1 Tiheasustusega alad ................................................................................................................. 16 4.2 Hajaasustusega ala ................................................................................................................... 17 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ....................................................... 17 4.4 Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi kaalumise juhud ................................................. 18 5 Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ............................................................... 19 5.1 Segahoonestusala (Sc, S).......................................................................................................... 19 5.2 Väikeelamu maa-ala (EV) ......................................................................................................... 22 5.2.1 Tiheasustusega alad .................................................................................................... 23 5.2.2 Hajaasustusega alad .................................................................................................... 24 5.3 Korterelamu maa-ala (EK) ........................................................................................................ 26 5.4 Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)............................................................................................ 28 5.5 Tootmise maa-ala (T) ............................................................................................................... 29 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM)...................................................................................................... 31 5.7 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) .................................................................................................... 33 5.8 Tehnoehitise maa-ala (OT) ....................................................................................................... 33 5.9 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) ............................................................................................ 34 5.10 Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ...................................................................................... 35 5.11 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK).................................................................................................. 35 5.12 Liikluse maa-ala (L)................................................................................................................... 36 5.13 Kalmistu maa-ala (K) ................................................................................................................ 36 5.14 Aianduse maa-ala (MA)............................................................................................................ 36 5.15 Riigikaitse maa-ala (R) .............................................................................................................. 37 5.16 Põllu (MP) ja metsa (MM) maa-ala .......................................................................................... 37 6 Kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade lõikes ....................................................... 39 6.1 Avalik ruum ja haljastus ........................................................................................................... 39 6.2 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid ....................................................................................... 40 6.2.1 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................... 40 6.2.2 Miljööväärtuslikud alad ............................................................................................... 45 6.2.3 Kultuuriväärtuslikud objektid ...................................................................................... 49 6.2.4 Arheoloogiatundlikud alad .......................................................................................... 52 6.3 Loodusväärtused ja -ressursid .................................................................................................. 54 6.3.1 Roheline võrgustik ....................................................................................................... 54 6.3.2 Puhke- ja kaitsemetsad................................................................................................ 56 6.3.3 Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................... 57 6.3.4 Väärtuslikud põllumajandusmaad ............................................................................... 58 6.3.5 Veealad ........................................................................................................................ 59 6.4 Teed ja taristu ........................................................................................................................... 63 6.4.1 Riigimaanteed .............................................................................................................. 63 6.4.2 Kohalikud teed ja tänavad ........................................................................................... 64 6.4.3 Parkimine ..................................................................................................................... 65 6.4.4 Kergliiklusteed ............................................................................................................. 67 6.4.5 Raudtee ....................................................................................................................... 68 6.5 Tehnilised võrgustikud .............................................................................................................. 69 6.5.1 Vesi ja kanalisatsioon ................................................................................................... 69 6.5.2 Sademevesi .................................................................................................................. 70 6.5.3 Tuletõrje veevõtukohad ............................................................................................... 70 6.5.4 Soojusmajandus .......................................................................................................... 71 6.5.5 Elektrivarustus ............................................................................................................. 71 6.5.6 Gaas ............................................................................................................................. 72 6.5.7 Jäätmekäitlus ............................................................................................................... 72 6.5.8 Taastuvenergeetika ...................................................................................................... 72 6.5.9 Maaparandussüsteemid .............................................................................................. 74 6.6 Keskkonnatervis ....................................................................................................................... 75 6.6.1 Radoon ........................................................................................................................ 75 6.6.2 Müra normtasemete kategooriad ............................................................................... 77 6.7 Muud ülesanded ...................................................................................................................... 79 6.7.1 Asustusüksuse piiride muutmine ................................................................................ 79 7 Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine ........................................................................ 80 8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega arvestamine ........................................ 81 9 Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................. 84 9.1 Maakonnaplaneeringu muutmine ja täpsustamine ................................................................. 84 LISAD .......................................................................................................................................... 86 Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ............................................................ 86 Rapla valla üldplaneering 5 SISSEJUHATUS Rapla Vallavolikogu algatas Rapla valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 20.12.2018 otsusega nr 92. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete, määramine. Üldplaneering koostatakse kogu Rapla valla territooriumile. Rapla valla pindala on 860 km2. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu KSH. KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi1. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Rapla valla ja kõrgema tasandi arengudokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneering koosneb: ▪ seletuskirjast; ▪ joonistest; ▪ valla maakasutusplaan M 1:30 000; ▪ Rapla linn M 1:5000; ▪ Alu alevik M 1:5000; ▪ Hagudi alevik M 1:5000; ▪ Juuru alevik M 1:5000; ▪ Kaiu alevik M 1:5000; ▪ Kuusiku alevik M 1:5000. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Rapla Vallavalitsus konsultatsioonilepingu konsultatsiooniettevõttega Hendrikson & Ko OÜ ning KSH läbiviimiseks konsultatsiooniettevõttega OÜ Lemma. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimus Rapla Vallavalitsuse ja -volikogu, ametkondade, kohalike huvigruppide ja konsultantide koostöös. Tellija ja planeeringuprotsessi korraldaja: Rapla Vallavalitsus Planeeringu konsultant: Hendrikson&Ko OÜ Marika Pärn projektijuht-planeerija alates august 2022; ruumilise keskkonna planeerija, tase 7; kutsetunnistuse nr: 202000 Ann Ideon projektijuht-planeerija kuni august 2022 KSH läbiviija: Lemma OÜ Piret Toonpere juhtekspert 1 KSH aruanne on toodud lisas 1. 6 Rapla valla üldplaneering 1 PLANEERINGU KASUTAMINE 1.1 MÕISTED JA LÜHENDID Rapla valla üldplaneeringu koostamisel on kasutatud alltoodud mõisteid ja lühendeid. Mõisted Abihoone Põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja, pesuköök, töökoda, ateljee vms). Arvestamine Olemasoleva keskkonnaga arvestamine või väljakujunenud hoonestusega (hoonestuse puhul) arvestamine on käsitlus, mille puhul olemasolevasse suhtutakse austusega. Olemasolevat võib jäljendada, kuid võib sellest ka teadlikult, respekteerival viisil eristuda. Avalik ruum Üldkasutatav väljak, plats või tänavaruum, samuti haljas-, pargi-, metsa- ja veeala, kuhu määratlemata isikute ringil on vaba ligipääs. Ehitusjoon Hoonete paiknemise kaugus teest/tänavast või maaüksuse tee/tänavapoolsetest piiridest. Elluviimine Planeeringu puhul: planeeringuga kavandatud lahenduse teostamine. Hajaasustusega Hoonestuse paiknemine hajusamalt kui tiheasustusalal. Õuede asetus nii ala/hajaasustus üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes võib varieeruda. Hoonestatud õuemaad võivad paikneda kas piki teid, põlluservi, veekogude kaldail, üksteise kõrval või üksteisest kaugemal, olenevalt külatüübist ja/või hoone asukohas väljakujunenud hoonestuslaadist. Hoonestuslaad Piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone (planeerimisseaduse kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või mõistes) krundil/õuemaal. Inimmõõtmelisus Inimmõõtmelisus on ruumikujundamise põhimõte, mis keskendub sellele, kuidas luua meeldiv ruumitunnetus jalgsi ja rattaga liikujale. Meeldiv ruumitunnetus sõltub erinevatest tajudest (nt nägemine, kuulmine, haistmine), ohtlikkusest või turvatundest mida ruum loob, ruumis sotsialiseerumise või viibimise võimalustest, mida liikuja kogeb jalgsi (~5 km/h) või rattaga (~15 km/h) liikudes. Ruumitunnetust saab suunata nt hoonestuse kõrguse ja fassaadi detailirohkuse, avaliku ruumi ja haljastuse mitmekülgsuse ja -funktsionaalsuse, loogiliste ja turvaliste jalakäiguteede jt planeerimisvõtete kaudu. Kergliiklustee Jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa. Kohalik keskus Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Rapla valla üldplaneering 7 Mõisted Koormusindeks Krundi pindala suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundi suurus korterelamu korteri kohta. Nt 4 korteriga korterelamu krundi suurus peab olema vähemalt 600 m2, kui koormusindeks on 150. Koormusindeksi eesmärk on tagada piirkonnale iseloomuliku asustustiheduse säilimine. Krunt Detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Lähikeskus Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel. Oluline Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnamõju keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada (keskkonnamõju ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse mõistes) Päikesepark Päikesepargiks loetakse maapinnale paigutatud paneele, mille eesmärgiks on energia tootmine võrku müümine. Päikesepargiks loetakse ettevõttele vajaliku energiatootmise ala kavandamist, mis ei mahu olemasolevale tootmisterritooriumile. Päikesepargiks ei loeta hoone katustele, seintele ja tootmiskomplekside tootmishoovidesse paigutatud päikesepaneele. Roheline võrgustik Looduslike ja poollooduslike alade ning muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Tiheasustusega Aleviku ja küla osa, kus hooned paiknevad üksteisele lähedal. Hoonestatud alad ala/tiheasustus liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääs tagatakse sidusa ja naaberalade vajadusi arvestava teedevõrgu ja ka kergliikluse kaudu. Maa- ja ruumikasutuse planeerimisel pööratakse tähelepanu üldkasutatavate rohealade (haljastuse/pargialade/puhkealade jm) planeerimisele ja kujundamisele. Väikeehitis Hoone ja rajatis ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2. Väiketuulik Seade, mis muundab tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses ning on püstitatud elektrienergia tootmiseks eelkõige omatarbeks, kogukõrgusega kuni 30m. Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala. Olemasoleva õuemaa ulatus on fikseeritud Eesti topograafilises andmekogus. 8 Rapla valla üldplaneering Lühendid DP Detailplaneering EKV Ehituskeeluvöönd KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH VTK Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LKS Looduskaitseseadus LS (Planeeringu) lähteseisukohad MaaRS Maareformiseadus ORME Olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS Planeerimisseadus ÜP Üldplaneering ÜVK Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 1.2 PLANEERIMISKORRALDUSE HEA TAVA Üldplaneeringu elluviimisel lähtutakse järgnevatest planeerimiskorralduse hea tava reeglitest: ▪ vältida naaberkinnistu õiguste ja huvide kitsendamist; ▪ planeerimis- ja projekteerimistegevusse kaasata piisav hulk vajaliku pädevusega spetsialiste: planeeringuküsimuste lahendamiseks planeerija, maastiku kujundamiseks maastikuarhitekt, hoone kavandamiseks arhitekt, inseneriosade lahendamiseks sobiva pädevusega insenerid; ▪ igasugusel kavandamisel koostada terviklahendus ja kaaluda lahendusega seotud võimalikke mõjusid; ▪ tutvustada lahendust naabritele ja selgitada välja nende arvamus; ▪ koostööd maaomanike ning teiste huvitatud ja puudutatud isikutega alustada võimalikult varases staadiumis; ▪ arendaja esitab vallavalitsusele ülevaate kavandatava tegevusega kaasneda võivatest mõjudest ja mõjude ruumilisest ulatusest. Rapla valla üldplaneering 9 2 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Rapla valla üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks need PlaanS §75 sätestatud üldplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on oluline Rapla valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatakse eelnevalt väljatöötatud arengukavade ja planeeringutega nii valla kui kõrgemal tasandil ning valla visiooniga. Valla arengu suunamisel arvestatakse ka olemasoleva olukorraga ja arenguvajadustega. Oluline osa planeeringulahenduse väljatöötamisel on valla erinevad väärtused: looduslikud, kultuurilised, majanduslikud jt objektid ja alad, mis annavad vallale tema eripära. Joonis 1. Üldplaneeringu sisendid ja väljundid. Eeltooduga arvestamine on ka põhjenduseks, miks üldplaneering seab kohapõhised ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimused ning täpsemad tingimused edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks. 2.1.1 RAPLA VALLA ARENGUVAJADUSED Rapla valla üldised arenguvajadused on välja toodud teemavaldkondade kaupa. E LUKESKKOND ▪ Säilitada ja arendada jätkusuutlikult väljakujunenud asustusmustrit. ▪ Säilitada ja luua kvaliteetne elukeskkond nii suuremates asulates kui hajaasustuses, arvestades kogukondade väärtustega. E TTEVÕTLUSKESKKOND ▪ Kujundada kvaliteetne jätkusuutlik ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga. ▪ Soodustada ettevõtlust ja elamuehitust valla erinevates piirkondades. T ARISTU ▪ Kasutada taristuobjektide arengueeliseid ja aeglustada ääremaastumist. 10 Rapla valla üldplaneering L OODUSKESKKOND ▪ Hoida ja kasutada säästlikult valla looduskeskkonda. ▪ Tegevuste kavandamisel eelistada jätkusuutlikku elurikkust ja looduslikku mitmekesisust toetavaid lahendusi. 2.2 RAPLA VALLA KESKKONNAVÄÄRTUSED Rapla vallale iseloomulikud väärtused on loodus- ja keskkonnaväärtused, kultuurilised, majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused, objektid ja alad2. Väärtustest lähtumine tagab valla eripäraga arvestamise maakasutuse ja ehitustegevuse määramisel. Loodus- ja keskkonnaväärtused: tasakaalus loodus, puhas õhk ja elukeskkond, vaikus, rahu, rikkalik valik loodusressursse, parajalt hajus asustus, keskkonna vastupanuvõimet ületava inimtegevuse mõju puudumine ning saastumata veed ja maad. Kultuurilis-ajaloolised väärtused: ajalooliste ja kirjanduslike sündmuste kohad (nt Raikküla, Mahtra, Kuimetsa). Piirkonnas asub rikkalikult rüütli-, kiriku- ja kõrvalmõisaid või nende varemeid – Alu, Hagudi, Karitsa, Kelba, Kodila, Kuusiku, Purila, Rapla, Sikeldi, Kabala, Valtu, Järvakandi, Raikküla, Vahakõnnu, Kaiu, Kuimetsa, Maidla, Vahastu, Atla, Hõreda, Härgla, Juuru, Järlepa, Mahtra jt. Huviväärsusteks on Kuusiku Põllumajanduspark, Mahtra Talurahvamuuseum ning Rapla, Vahastu ja Juuru kirikud. Mitmekülgsed loodusmaastikud: Kuimetsa karstiala, rabad ja sood (Mahtra, Aela, Jalase, Linnuraba jt maastikukaitsealad). Puhkevõimalusi pakuvad Rapla, Pirgu ja Kaiu terviserajad. Nii loodus- kui kultuurmaastikud ja objektid on turismi- ja puhkemajanduse tõmbekohad-vaatamisväärsused, loodusmaastikud ka jahipidamise võimaluseks. Sotsiaalne taristu: koondunud maakonnakeskusesse, Rapla linna, mis pakub mitmeid kõrgema taseme teenuseid (sh haridus-, tervis- ja äriteenused). Piirkondlikult on olulised kodulähedasi teenuseid pakkuvad Kaiu, Juuru, Alu, Hagudi ja Kuusiku. Vallas on toimiv haridusvõrgustik. Ettevõtluskeskkonna väärtused: põllumaad ja põllumajandusettevõtted (looma- ja linnukasvatustraditsioonid), metsa- ja puiduettevõtted, mööblitootjad, ehitusettevõtted. Puhke- ja turismimajanduses tegutsevad Karitsa Jahimaja, Atla mõis, Parvematkad OÜ, OÜ Puraviku Tuuleveski, Ööbiku Gastronoomiatalu ja Võerahansu Turismitalu. Olulised on head rongiühendused linnaliste keskustega: Tallinna ja Viljandiga; Rail Balticu arengukoridor ja kergliiklusteed, Kuusiku lennuväli hobi- ja väikelennunduse harrastamiseks. 2.3 RAPLA VALLA MISSIOON JA VISIOON Rapla valla arengu strateegilised eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused on sõnastatud Rapla valla arengukavas 2035. 2 Valla keskkonnaväärtused on kaardistatud 6.02.2020 toimunud välitöö ja valla arengudokumentide põhjal ning väärtusi on täiendanud planeeringu töörühm. Rapla valla üldplaneering 11 Vastavalt arengukavale on Rapla valla missioon ja visioon: ▪ Rapla valla missioon Kujundame elukeskkonda, kus igaühel on hea elada, töötada ja oma unistusi teostada. ▪ Rapla valla visoon Oleme õnnelike inimeste ja kõrge elatustasemega elujõuline vald. ▪ Strateegilised eesmärgid ▪ Haritud, loovad ja ettevõtlikud inimesed ▪ Terved ja hoitud elanikud ▪ Tugevad ja kaasatud kogukonnad ▪ Puhas loodus ja kestlik elukorraldus ▪ Elu- ja ettevõtluskeskkonda toetavad teenused ▪ Kiired ja toimivad ühendused Üldplaneering arvestab valla visiooni ning strateegiliste eesmärkidega üldplaneeringu täpsusastmes ja vastavalt planeeringu võimalustele ning lahendatavatele teemadele. 12 Rapla valla üldplaneering 3 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja ehitamiseks valla territooriumil. Need on üldised reeglid, mis on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning annavad aluse ehitus- ja kasutustingimuste määramiseks nii juhtotstarvete (ptk 5) kui teemade (ptk 6) lõikes. Rapla valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on toetutud nii valla ruumilistele vajadustele, visioonile ja keskkonnaväärtustele kui ka Rapla maakonna ruumilise arengu suundumustele. A SUSTUS Rapla valla asustuse suunamisel lähtutakse välja kujunenud asustusstruktuurist ja keskuste paiknemisest, toetudes paikkondlikele arengueeldustele. Asustuse üldisel suunamisel väärtustatakse ja hoitakse välja kujunenud asustusstruktuuri – tihe jääb tihedaks, haja hajusaks. Tiheasustusega aladel lähtutakse alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest. Hajaasustuses esineb kohati tihedamaid hoonetegruppe, kuid üldjuhul lähtutakse eluasemekoha valikul privaatsuse tagamise põhimõttest. Kui külade asustusstruktuuris on selgelt eristatav üldtuntud külavormide (ridaküla, ahelküla jne) iseloomulikke jooni, on soovitav lähtuda välja kujunenud külatüübist – õuede asetusest üksteise ja teede suhtes (korrapärane, korrapäratu, tihedus). Ruumiliselt koondub enim uuest maakasutusest Tallinn–Rapla teljele, mis on funktsionaalselt tihedalt seotud Tallinna regiooniga. Antud piirkonna asulad kasvavad, seega arendussurve on tuntavam. Valla teistes piirkondades, mis on kas pigem stabiilsed või kahanevad, nähakse uusi funktsioone ette eelkõige olemasolevates keskustes, et toetada olemasolevate keskuste elu-ja ettevõtluskeskkonna toimimist. Rapla valla asustus toetub erinevate keskuste toimimisele3. Maakonnakeskus Rapla linn on „Raplamaa pealinn“, pakkudes maakondlikult olulisi avalikke ja erateenuseid, töökohti ja transpordiühendusi. Rapla linn on ja jääb maakonna ja piirkondliku tõmbekeskusena oluliseks töö- ja teenuste tarbimise sihtkohaks ka tulevikus. Kaiu ja Juuru alevikud on kohalikeks keskusteks, olles olulisteks töökohtade ja teenuste pakkujateks. Hagudi, Alu, Raikküla ja Tamme on lähikeskusteks, mille roll on eelkõige pakkuda kodulähedasi teenuseid ja töökohti. Rapla vallale on omane tugev piirkondlik paigatunnetus – peale eeltoodud suuremate keskuste mängivad rolli kandikeskused, mis on era- ja kogukonnainitsiatiivil põhineva tegevuse ja ettevõtluse arendamise kohaks vastavalt kogukonna võimekusele. Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad ligipääsu head ühendusteed ja -võimalused: heas korras teed, kergliiklusteed, bussi- ja/või rongiühendused. Nii tööalaselt kui teenuste tarbimise osas on oluline tagada mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused suuremate keskuste, Rapla linna ja Tallinna vahel, mis pakuvad kõrgema taseme teenuseid ja töökohti. 3 Keskustes soovitatavate teenuste nimekirjad on välja toodud maakonnaplaneeringus . Rapla valla üldplaneering 13 Valla kõikides keskustes on oluline pöörata tähelepanu heale elukeskkonnale, mis on inimmõõtmeline, arvestab erinevate elanikegruppide vajaduste ja liikumisvõimalustega4. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi loome põhimõtetest5. Keskustes on oluline maakasutust suunata multifunktsionaalselt ja lõimida erinevaid kasutusviise. A RENGUPOTENTSIAALIGA ELU - JA / VÕI TEENUSPIIRKOND Arvestades järjepidevuse printsiipi, seniseid arendustegevusi (koostatud detailplaneeringuid) ja piirkonna arengupotentsiaali, toetab üldplaneering perspektiivis Rapla linna ja Alu aleviku „kokku kasvamist“ üheks tiheasustusega alaks. Arendus- ja ehitustegevust kavandades (sh detailplaneeringutega hõlmatud alasid üle planeerides) tuleb koostada detailplaneering PlanS-is ja üldplaneeringus toodud juhtudel. Piirkonda arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktisoone. E TTEVÕTLUSKESKKOND Valla tootmine ja ettevõtlus suunatakse eelkõige olemasolevatele ja kavandatavatele ettevõtlusaladele. Tootmise arendamisel eelistatakse tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Mõjude ilmnemisel (häiringud, tegevuse ohtlikkus) on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikust maakasutusest (elamud, puhkealad, ühiskondlikud hooned). Kõikide äri- ja tootmismaade kavandamisel on oluline tagada kaasaegne taristu ja juurdepääs. Äri- ja teenindusfunktsiooniga maa-alade arendamine on eelistatud olemasolevates keskustes, kus nendele on ligipääs laiemal tarbijaskonnal. Väiksemates keskustes ja hajaasustusega aladel soodustatakse ettevõtluse arengut nii traditsioonilise põllumajanduse kui ka tootmise ja teenuste valdkonnas. Hajaasustuses ei arendada tootmisalasid kõrge loodusväärtusega aladel. Kõrge kultuuriväärtusega aladel tuleb arvestada väärtuste säilimisega. Ettevõtluse arendamisel jälgitakse ka hajaasustuses, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga elukeskkond. Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kogu vallas, eelkõige kõikidel väärtuslikel maastikel. Rapla vald on tugeva põllumajandusliku traditsiooniga piirkond, kus tegutsevad mitmed pikaajalised põllumajandusettevõtted. Uute põllumajanduslike tootmishoonete kavandamisel ja maastikul paigutamisel arvestatakse võimalike tootmisest tulenevate mõjudega nii elukeskkonnale kui maastikele. Piirkonna väärtuslikud põllumajandusmaad hoitakse kasutuses, säilitades põllumajandusmaastike avatuse. Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika tootmine on soositud kogu vallas. Tuuleenergia arendamise võimalusi vallas on üldplaneeringu koostamisel analüüsitud kuid jõudud tulemusele, et hajusast asustusstruktuurist ja looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt tuuleparkide rajamiseks sobivad alad puuduvad. Väiketuulikute ja teiste energialiikide arendamine on sobivusel võimalik kogu vallas. Taastuvenergeetika erinevate liikide kavandamisel tuleb jälgida vastavalt seatud arendustingimusi. 4 St rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid. 5 Leitav planeerimine.ee lehel. 14 Rapla valla üldplaneering L OODUS - JA KULTUURIKESKKOND Suur osa vallast on väärtustatud loodus- või kultuurmaastikena, lisaks asuvad vallas erinevad väiksemad kultuuriväärtuslikud alad ja objektid. Valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilise kui ka puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. Võrgustiku toimimise eelduseks on selle sidususe ja toimivuse hoidmine. Joonobjektide ja suuremate tööstusobjektide (sh kaevandamine) kavandamisel on oluline tagada ka rohelise võrgustiku toimivus. Vallas kaitstavate ja perspektiivis kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilimisega arvestatakse kõikide arenduste puhul. Ruumiotsuste langetamisel eelistatakse lahendusi, mis toetavad jätkusuutlikku elurikkust. Vallas asuvad mitmed väärtuslikud maastikud, mis haaravad endasse nii traditsioonilist külamaastikku kui ka ajaloolisi mõisasüdameid ning eripäraseid loodusmaastikke. Väärtuslikel maastikel ehitamisel lähtutakse konkreetsel alal väärtustatud elementidest ning järgitakse nende säilimiseks seatud tingimusi. Valla miljööväärtuslikel aladel väärtustatakse piirkonniti tekkinud asustust ja hoonestust. Miljööväärtuslikel aladel lähtutakse miljööaladele seatud tingimustest. Vallas väärtustatakse ja säilitatakse erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte: kultuurimälestisi, XX sajandi arhitektuuriobjekte ja pärandkultuuriobjekte. T EHNILINE TARISTU Valda läbib välja arendatav avalik Rail Balticu rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveo trass, mille perspektiivne rahvusvaheline raudteejaam on ette nähtud Rapla linna lähistel (Sulupere külas). Eestisisese olulise raudteeühendusena toimib Tallinna–Viljandi liin, millele tagatakse head ligipääsud ja parkimisvõimalused Hagudis ja Raplas. Vallas arendatakse välja Tallinna-Rapla-Türi maantee uut trassi. Maanteetaristu arendamisel on oluline tagada nii väiksematele kui suurematele asustusüksustele ja nende osadele võimalikult mugavad juurdepääsud. Keskkonnasõbralikuma liikumisviisi arendamiseks kavandatakse ja ehitatakse välja kergliiklusteed keskuste siseselt ja keskuste omavaheliseks sidumiseks. Looduses liikumise võimaldamiseks rajatakse ja hoitakse korras valla terviserajad ja matkateed. Valla erinevate osade seostatuse parandamiseks tõstetakse teede kvaliteeti ning ühenduste parandamiseks kavandatakse lõiguti uued kohalikud teed. Lennundusega tegelemist ja arengut toetab vallas Kuusiku lennuväli. Tehnovõrkude ja -rajatiste arendamine toimub vastavalt valdkondlikule arengukavale ja arendusvajadusele. Sidemastide paigutamisel kaalutakse nende maastikupilti või linnaruumi sobivust. Rapla valla üldplaneering 15 Joonis 2. Rapla valla ruumilise arengu põhimõtted. 16 Rapla valla üldplaneering 4 ASUSTUSE ÜLDINE SUUNAMINE Asustuse suunamine toetub ruumilise arengu põhimõtetele, selgitades täpsemalt, millist asustust ja millistel tingimustel vallas ette nähakse. Rapla valla tihe- ja hajaasustust suunatakse erinevate põhimõtete ja tingimuste kaudu. Tiheasustusega aladel koonduvad erinevad funktsioonid, huvid ja maakasutusviisid, mistõttu on maakasutuse suunamiseks ja ehitustegevuse korraldamiseks vajalikud täpsemad reeglid. Hajaasustusega alal on kasutusviise üldjoontes vähem, ehitustegevus harvem ning asustus hõredam. Seetõttu on hajaasustuses üldplaneeringuga seatavad kasutus- ja ehitustingimused kohati üldisemad. Asustuse suunamisel on oluline ka see, milliste planeerimisprotsesside kaudu edasist arengut kavandatakse: peatükis 4.3. on välja toodud alad ja juhud, mille puhul on vajalik detailplaneeringu koostamine. 4.1 TIHEASUSTUSEGA ALAD Üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad on: Rapla, Kabala, Raikküla, Kuusiku, Alu, Hagudi, Juuru, Kaiu, Kuimetsa, Järlepa ja Pirgu. Tiheasustusega alade määramisel arvestati ala kompaktsust ja rahvastikutihedust (mis on sageli asustusüksuse ulatuses erinev), kehtestatud detailplaneeringuid ja piirkonna üldist arenguperspektiivi elu- ja ettevõtlusalade realiseerumiseks.6 Rapla linn ning Alu, Hagudi, Juuru ja Kaiu on Rapla maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega alaks.7 See tähendab, et maakasutuse määramisel on lähtutud eeldusest, et ka tulevikus koonduvad töö- ja elukohad eelkõige linna ja alevikesse ning toimivatesse ettevõtluspiirkondadesse. Linnalise asustusega ala sees ei ole valla ruumilise arengu vajadustest lähtuvalt tiheasumeid eristatud ja piiritletud, kuna täpsem ruumimudel võib tulevikus osutuda pigem kitsendavaks ja kaalutlusruumi piiravaks. Tiheasustusega alad on asustusüksuste selgelt piiritletud kompaktse asustusega alad, mis vastavad tiheasustusega ala (tiheasustusala) tunnustele nii MaaRS kui LKS tähenduses. Tiheasustusega aladel paiknevad hooned üksteise lähedal, maakasutust iseloomustab funktsioonide koondumine ja mitmekesisus. Tiheasustusega aladel on üldjuhul ühised tehnovõrgud ja sidus ning linnatänavate iseloomuga teedevõrk. Tiheasustusega aladel nõuab ehitustegevus hoolikat ümbritseva keskkonnaga ja olemasolevate tehnovõrkudega arvestamist. Tiheasustusega aladel üldjuhul väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole ehitisi ei püstitata, välja arvatud teed, platsid, tehnovõrgud, väikevormid jms. Tiheasustusega aladel kehtivad maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele. Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes peatükis 6 toodud põhimõtteid ja tingimusi. 6 See tähendab, et tiheasustusega ala piir ei järgi asustusüksuse lahkmejoont ning varem üldplaneeringutega määratud tiheasustusega alade paiknemist ja piire. 7 Üldplaneeringuga määratud tiheasustusega ala piir linnas ning Alu, Hagudi, Juuru ja Kaiu alevikes on ühtlasi ka linnalise asustusega ala piir, mida üldplaneeringuga täpsustat akse. Rapla valla üldplaneering 17 4.2 HAJAASUSTUSEGA ALA Hajaasustusega ala (hajaasustus) on maa-ala väljaspool tiheasustusega alasid. Hajaasustuses esineb hajusa asustusmustriga alasid, samas võib hajaasustuses paikneda ka kompaktsemaid külasüdameid ja hoonegruppe. Hajaasustuses on eelistatud kompaktsete külasüdamete kompaktsuse hoidmine ja varem asustatud koha kasutuselevõtmine. Kaaluda tuleb põllu- või metsamaa arvelt kavandatavate uusarenduste põhjendatust, iseäranis juhul, kui arendusega kaasneb ulatuslik taristu väljaehitamise vajadus. Hajaasustuses võib kavandada erineva otstarbega hooneid ja rajatisi. Hajaasustuses arendustegevuse kavandamisel kehtivad maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala soovitud juhtotstarbele.8 Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes peatükis 5 toodud põhimõtteid ja tingimusi. Üldjuhul toimub edasine ehitustegevuse kavandamine hajaasustuses projekteerimistingimuste kaudu (v.a ptk 4.3 toodud juhtudel). 4.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on: ▪ Rapla linn ning Alu, Hagudi, Juuru, Kuusiku ja Kaiu alevikud. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt PlanS-is toodud juhtudel. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: ▪ kolmest ja enamast elamust koosneva elamugrupi püstitamisel; ▪ 6.5.8üle 10 000 m2 suuruse päikesepargi ehitamiseks või lähestikku (lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam (või on välja antud luba selle ehitamiseks)) rajatavate päikeseparkide ehitamiseks (välja arvatud päikesepargi rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja langenud tootmisterritooriumile). Detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb kaaluda tootmis-, ladustamis- või muu tegevuse kavandamisel või laiendamisel, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (välja arvatud ala kasutusele võtmine mäetööstus- või turbatööstusmaana). Detailplaneeringute koostamise vajadust kaalutakse juhtumispõhiselt. Kohaliku omavalitsuse üksus võib olulise avaliku huvi9 olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida planeerimisseadus ja üldplaneering ei ole ette näinud. Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse juhtumispõhiselt, kas detailplaneering on üldplaneeringut muutev või mitte. Detailplaneeringut loetakse üldplaneeringut muutvaks, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega. 8 Nt kui kavandatakse tootmishoonet, tuleb arvestada ptk 5.5 antud põhimõtteid ja tingimusi. 9 Avalik huvi on oluline juhtudel, kui tekib avaliku kasutuse ja muu kasutuse konflikt, kui ehitise kavandamine mõjutab laiemat kasutajaskonda või kui kavandatava ehitisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju . 18 Rapla valla üldplaneering Detailplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega sõlmida arendajaga haldusleping nii detailplaneeringu koostamiseks kui ka detailplaneeringu kohase avalikuks kasutamiseks mõeldud taristu väljaehitamiseks. Kui tegemist on juhuga, mille puhul on ehitusõiguse andmine võimalik nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringuga, eelistatakse lihtsamat menetlust. Arvestada teadmisega, et sõltuvalt asjaoludest ja olukorrast võib ühel juhul lihtsamaks osutuda detailplaneeringu koostamise menetlus ning teisel juhul projekteerimistingimuste andmise menetlus. Menetlusliigi valib vallavalitsus. 4.4 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕI KUJUNDUSKONKURSI KAALUMISE JUHUD Arhitektuurivõistlus, kujundus- või ideekonkurss korraldatakse linnaehituslikult olulisse asukohta kavandatava ehitise või ruumiliselt keeruka situatsiooni lahendamiseks. Arhitektuurivõistlusega või ideekonkursiga leitakse parim arhitektuurne või planeeringuline idee, mille alusel langetatakse edasised ruumiotsused ja toimub edasine planeerimine või projekteerimine. Kujunduskonkursiga leitakse sobivaim lahendus disaini- või monumentaalkunsti objektile, mälestusmärgile, väikevormile või muule sarnasele. Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi korraldamist kaalutakse eelkõige Rapla linna avalikus ruumis väljapaistvasse asukohta kavandatavate suuremate ühiskondlike objektide (hoonete) puhul. Vajadus otsustatakse juhtumispõhiselt projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus. Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi korraldamisel juhindutakse Eesti arhitektuurivõistluste juhendist.10 10 http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/voistluste -juhend/ Rapla valla üldplaneering 19 5 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE LÕIKES M AA - ALADE PLANEERIMINE Maa-alade ruumilise planeerimise eesmärgiks on kindlaks määrata, kuidas maad ja ruumi edaspidi kasutatakse: kuhu ja milliseid hooneid/rajatisi võib ehitada, millised alad jäävad ehitistest vabaks ja kuidas neid tulevikus kasutatakse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad) jne. Üldplaneeringuga määratakse maa-aladele maakasutuse juhtotstarve, lähtudes valla ruumilise arengu põhimõtetest. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab perspektiivse ruumi- ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni ja peab moodustama vähemalt 51% maa-alast11. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga elamu maa-ala juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning arenguperspektiivist, kuid antud alale võib kavandada ka muud maakasutust, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda. Elamu maa-alale võib seega kavanda ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke-, kultuuri- ja spordihooneid, haljasalasid või parkmetsa, mänguväljakuid.12 Juhtotstarbe määramisel on tegemist tulevikku vaatava ehk perspektiivse maakasutusega, mistõttu ei kaasne üldplaneeringu kehtestamisega kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Kuni kavandatu elluviimiseni saab maaomanik oma maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel. Juhtotstarbeid näidatakse valdavalt tiheasustusega aladel, kus on vajalik maakasutust täpsemalt suunata või kus on arengusuunad selgemalt välja kujunenud. Hajaasustusega aladel näidatakse juhtotstarvet vajadusel – kui ala arengusuund on teada või kui juhtotstarve võib olla otsuste tegemise oluliseks aluseks (nt kus paiknevad mäetööstusmaad või tootmisalad). Alade arendamisel tuleb juhtotstarvete kohta toodud tingimuste kõrval jälgida ka teemade lõikes esitatud tingimusi (vt ptk 6 alapeatükid). 5.1 SEGAHOONESTUSALA (SC, S) Segahoonestusala tähistab ala, mis koondab enda alla segafunktsioonina piirkonna toimimise jaoks olulised funktsioonid: äri-, elamu-, üldkasutatavate hoonete, valitsus-, kultuuri- ja 11 Maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes maakasutusplaanil kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala , mis võib olla piiritletud teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. 12 Lubatud muu maakasutus (nt ärimaa planeerimine väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alal) võib olla rakendatud arvestades muu maakasutuse % juhtotstarbega maa-ala põhiselt või kinnistu põhiselt. See tähendab, et nt ruumiliselt tervikliku väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alal võib algatada detailplaneeringu (hõlmates üks kuni mitu katastriüksust) eesmärgiga määrata ehitusõigus ärihoone (te) rajamiseks ilma elamukrunte planeerimata. Arvestada tuleb, et muu maakasutus (äri, ühiskondlik vm piirkonda sobiv maakasutus) võib moodustab kokku maksimaalselt 49% ruumiliselt tervikliku väikeelamu maa -ala juhtotstarbega alal. 20 Rapla valla üldplaneering meelelahutusasutuste maa-alad. Segahoonestusalal võib olla ka keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kui see on seotud kaubanduse või teenindusega samas asukohas. S EGAHOONESTUSALAD JAGUNEVAD : ▪ keskuse segahoonestusalad (Sc)– tõmbekeskuste tihedama kasutusega keskosad; ▪ muud segahoonestusalad (S) – funktsionaalselt mitmekesise piirkonna potentsiaaliga alad. S EGAHOONESTUSALALE VÕIB EHITADA : ▪ üksikelamuid; ▪ kaksikelamuid; ▪ kolme- ja enam korteriga elamuid; ▪ kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid; ▪ büroo-, ühiskondlikuid- ja kultuurihooneid; ▪ valitsus- ja ametihooneid; ▪ haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid; ▪ spordihalli, võimlat; ▪ teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid; ▪ sakraal- ja tavandihooneid; ▪ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid; ▪ muid piirkonda sobivaid hooneid ja rajatisi; ▪ väiketootmist/tootmist vastavalt segahoonestusala iseloomule. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Keskuse segahoonestusala: 1.1. Keskuse segahoonestusala iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus, kus mitmekesine ruumikasutus on taotluslik ja eelistatud. 1.2. Alal lähtutakse mitmekülgse ja inimmõõtmelise ruumi loomise põhimõttest ning atraktiivse ja kvaliteetse avaliku ruumi kavandamisest. 1.3. Avaliku ruumi kavandamisel on vajalik arvestada erinevate vanuse- ja kasutajagruppidega ning erinevate liikumisvõimalustega. Keskuse alal on oluline luua jalakäijasõbralik ruum, arvestades samas ka mootorsõidukite liikumisvajadusi. 1.4. Hoonete arhitektuurses lahenduses lähtutakse väljakujunenud hoonestusstruktuurist (korruselisus, maht) ja ehitusjoonest. Uued hooned peavad harmoneeruma olemasoleva hoonestusega. 1.5. Jalg- ja kergliiklusteed peavad ühendama olulisemaid keskuse sihtpunkte ja teenuseid, samuti peavad olema tagatud loogilised ühendused kaugemate elupiirkondadega. 1.6. Rapla linnas keskuse segahoonestusalale rajatavate suuremate ühiskondlike hoonete puhul kaalutakse vajadusel arhitektuurikonkursi korraldamist. 1.7. Märgiliste hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega. Märgiline hoone võib olla oluline oma funktsiooni tõttu (nt oluline ühiskondlik hoone või ka ärihoone) või kultuuriväärtuse tõttu (nt muinsuskaitsealune hoone, XX sajandi arhitektuuripärandi hoone). Rapla valla üldplaneering 21 1.8. Väiketootmise kavandamine on lubatud, kui sellel puudub tootmisterritooriumilt väljapoole ulatuv mõju (nt lõhn, müra, vibratsioon) ning millega ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu. Tootmishooned peavad keskusalasse arhitektuurselt sobituma nii mahult kui materjalikasutuselt. 2. Muu segahoonestusala: 2.1. Elamufunktsiooni kavandamine (EV, EK) on võimalik juhul, kui on võimalik luua kõrge kvaliteediga elukeskkond ning külgnevate tootmisalade mõju on võimalik leevendada (nt luua kõrghaljastusega puhvervöönd). Puhvervööndi laiuseks on visuaalse mõju leevendamiseks vähemalt 10 m ja müra/tolmu leevendamiseks vähemalt 50 m. Muul juhul elamufunktsiooni ja tootmise kõrvuti kavandamist alal ei lubata. 3. Maa-alade arendamisel tuleb järgida lisaks eeltoodud tingimustele ka kavandatava juhtotstarbe üldisi kasutus- ja ehitustingimusi. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Keskuse segahoonestusalad Muud segahoonestusalad Krundi (katastriüksuse) Määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. minimaalne suurus Hoonete suurim lubatud Üldjuhul üks hoone krundil, v.a kohtades, kus abihooned on tüüpilised või arv ja paigutus krundil juhtudel, kus mitu hoonet krundil on taotluslik. (katastriüksusel) Hoonete lubatud Hoone võib olla lähimate naaberhoonetega ühe korruse võrra kõrgem; maksimaalne kõrgus sellest kõrgema hoone kavandamine toimub DP-ga. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi Kuni 75%. Kuni 40%. (katastriüksuse) pindalast Krundi (katastriüksuse) haljastatav/looduslikuna Üldjuhul vähemalt 20%. Vähemalt 30%. säiliv osa Üldjuhul lahendada kinnistul lähtudes konkreetsest vajadusest. Parkimine Suuremad parklad liigendada haljastusega, eelistatult 4-5 koha kaupa (vt ptk 6.4.3). Rapla linnas kaaluda Kavandada avalik ruum, vältida arhitektuurivõistluse korraldamise suletud territooriumite vajalikkust suuremate ühiskondlike moodustamist. objektide (hoonete) puhul. Lubatud on haljaspiirded. Arhitektuursed, Kavandada avalik ruum, vältida Mittehaljaspiirete rajamist üldjuhul ehituslikud ja suletud territooriumite vältida, kuid põhjendatud juhul kujunduslikud tingimused moodustamist. (lähtuvalt kohapõhistest teguritest) Lubatud on haljaspiirded. on see lubatud – nende rajamise Mittehaljaspiirete rajamist üldjuhul möödapääsmatuse korral ja/või vältida – nende rajamise väikeelamu piirkondades (kus 22 Rapla valla üldplaneering Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks möödapääsmatuse korral ja/või piirdeaeda on traditsiooniliselt väikeelamu piirkondades (kus rajatud) või piirkondades, kus juba piirdeaeda on traditsiooniliselt on teistsugused (nt kivi-) aiad – rajatud) kujundada see avalikku kujundada need avalikku ruumi ruumi sobiv ning lähtuvalt sobiv ning lähtuvalt piirkonnas välja piirkonnas välja kujunenud kujunenud traditsioonidest traditsioonidest materjalikasutuse, kõrguse ja materjalikasutusest, kõrgusest ja kujunduse osas. kujundusest. Haljastuslahenduse või Vallavalitsuse kaalutlusotsusel, kui Vallavalitsuse kaalutlusotsusel, kui maastikuarhitektuurse tegemist on olulise ruumi loova tegemist on olulise ruumi loova lahenduse koostamine hoonega. hoonega. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad piirded. Liikuvusel eelistada jalakäija-keskse Liikuvusel eelistada jalakäija-keskse Liikluskorraldus, ruumi loomist. ruumi loomist. ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. olemasolevate teede kaudu. Erinevate teemade lahendamine toimub ptk 6 alapeatükkide Erinevate teemade lahendamine teemade kaupa. toimub ptk 6 alapeatükkide Muud tingimused Eelkõige Rapla linnas ja alevikes on teemade kaupa. oluline arvestada ptk 6.1 tingimustega. 5.2 VÄIKEELAMU MAA-ALA (EV) Väikeelamu (üksikelamu – ühe põhisissepääsuga elamu; kaksikelamu – kahe põhisissepääsuga elamu), ridaelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. V ÄIKEELAMU MAA - ALALE VÕIB EHITADA : ▪ üksikelamuid; ▪ kaksikelamuid; ▪ muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh tehnoehitisi; ▪ kaubandus-, teenindus- ja majutushooneid; ▪ büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid; ▪ väikeettevõtluseks sobivaid hooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele. Rapla valla üldplaneering 23 5.2.1 TIHEASUSTUSEGA ALAD Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Tiheasustusega aladel lähtuda eelkõige elamualade tihendamisest ja laiendamisest, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada juba rajatud tehnilist taristut ja teid. 2. Lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada avaliku ruumi (haljasalad, mänguväljakud) olemasolu. 3. Kergliiklusvahendite kasutamise võimaldamiseks kavandada sidusad kergliiklusteed ja ühendada suuremates asulates elamualad kergliiklusteede võrgustikuga. 4. Arvestada elamute kavandamisel piirkondliku arhitektuuritraditsiooniga ning kultuuriväärtuslike objektide ja aladega. 5. Uute elamute rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). 6. Uusi elamumaid ei soovitata arendada tööstusalade vahetus läheduses, kuna tööstusalalt lähtuva mõju leevendamine (nt müra) ei pruugi olla võimalik või piisavalt efektiivne. 7. Elamuid kui müra- ja saastetundlikke hooneid ei kavandata üldjuhul suure liikluskoormusega teede ja raudtee lähedusse. 8. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning tagada tingimused vastavalt normidele. 9. Maa-alade jagamisel peab igale krundile olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 10. Muude otstarvete kavandamisel väikeelamu maal tuleb lähtuda hoonestamisel elamute mahtutest (kõrgus, ehitusalune pind), et säiliks väikeelamu maadele omane tihedus. 11. Alla 20 m2 ehitiste puhul peavad olema tagatud tuleohutusnõuded ja visuaalne sobivus alale. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Vähemalt 800 m2. Väiksemad krundid on lubatud põhjendatud juhul – kui piirkonnas väljakujunenud krundistruktuur erisust toetab; Krundi (katastriüksuse) olemasoleva hoonestuse vahele jääva tühja krundi hoonestamine, minimaalne suurus kui see ei muuda piirkonna üldilmet vm põhjendatud juhul. Ridaelamu puhul vähemalt 800 m² ühe boksi kohta. Üldjuhul üks üksikelamu ja kuni 3 abihoonet krundil, välja arvatud Hoonete suurim lubatud arv ja põhjendatud juhtudel; vältida krundi risustamist väikeehitistega ja paigutus krundil (katastriüksusel) ehitamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole. Naaberkruntide (katastriüksuse) Üldjuhul vähemalt 8 m, mida võib vähendada tuleohutusnõuete hoonetevaheline vähim kaugus järgimise korral kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga. Hoonete lubatud maksimaalne Järgida piirkonna hoonestusele omast kõrgust. kõrgus Hoonete suurim lubatud Üldjuhul kuni 30%, asulate keskosades võib hoonestustihedus olla ehitisealune pind krundi suurem. (katastriüksuse) pindalast Krundi (katastriüksuse) haljastatav/looduslikuna säiliv Üldjuhul vähemalt 40%. osa 24 Rapla valla üldplaneering Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Parkimine Lahendada oma kinnistul. Ehitamisel (sh ümberehitamisel) arvestada väljakujunenud Arhitektuursed, ehituslikud ja hoonestuslaadiga ja arhitektuurse üldilmega (ehitusmaht, kujunduslikud tingimused katusekuju, viimistlusmaterjalid). Eelistada fassaadis looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit, kivi). Lubatud on haljaspiirded või vähemalt 30%-lise läbipaistvusega piirded kõrgusega kuni 1,5 m. Vallavalitsuse kaalutlusotsusel on Piirded põhjendatud juhtudel lubatud rajada kõrgemaid/läbipaistmatumaid piirdeid (nt müra summutamiseks). Liikluskorraldus, ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele Muud tingimused rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.2.2 HAJAASUSTUSEGA ALAD Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Esmajoones on soovitav rajada elamud vanadele talukohtadele. 2. Eluasemekoha valikul lähtuda privaatsuse tagamise põhimõttest – uute eluhoonete õuealade vahekaugus naaberelamu õuealast või elamugruppide õuealadest üldjuhul 100 m. Näide hoonete või hoonegruppide omavahelisest paigutusest, kus õuealade vahekaugus hoonete või hoonegruppide gruppide vahel on 100 m. 3. Külades, kus on selgelt eristatav üldtuntud külatüübile iseloomulikke jooni (vt joonis 3), on soovitav õueala asukoha valikul lähtuda külatüübile iseloomulikust struktuurist – õuede asetusest üksteise ja teede suhtes. See tähendab, et õuede vahekaugus võib olla erinev eeltoodud punktis toodust ning oluline ei ole moodustatava katastriüksuse suurus vaid külale iseloomuliku üldilme säilitamine. Rapla valla üldplaneering 25 Joonis 3. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1). 4. Maakasutusplaanil tähistatud kompaktse hoonestuse võimalusega aladel on lubatud katastriüksuse minimaalne suurus 2000 m². 5. Uute elamumaade olmereovee kohtkäitluslahenduste planeerimisel tuleb arvestada veekaitse nõuetega. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Heitvee immutamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstust. 6. Uute hoonete ehitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel ja abihoonete ehitamisel tuleb arvestada piirkondliku ehitustavaga ja piirkonda sobivusega. 7. Väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole soovitatav uut hoonestust rajada, erandkorras rajamisel lähtuda ptk 6.3.4 toodud tingimustest. 8. Väärtuslikele maastikele hoonestuse rajamisel tuleb arvestada maastike väärtuse säilitamisega. 9. Elamuid kui müra- ja saastetundlikke hooneid ei kavandata üldjuhul suure liikluskoormusega teede ja raudtee äärde. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Krundi (või katastriüksuse) Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja minimaalne suurus struktuurile. Hoonete suurim lubatud arv ja Vastavalt piirkonnas väljakujunenud tavale. paigutus krundil (katastriüksusel) Üldjuhul 100 m. Selgelt eristatava üldtuntud külatüübi olemasolul Naaberkruntide (katastriüksuste) on soovitav arvestada külatüübile iseloomulikku struktuuri - hoonete vaheline vähim kaugus õuealade vahekaugust, hoonete asetust üksteise ja teede suhtes. 26 Rapla valla üldplaneering Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Hoonete lubatud maksimaalne Hoonete kõrgus määrata tulenevalt piirkonna tavast. kõrgus Arvestada13 väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse üldilmega (maht, katusekuju- ja kalded, viimistlusmaterjalid). Arhitektuursed, ehituslikud ja Eelistada fassaadis looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit) ja kujunduslikud tingimused piirkonnale traditsioonilisi materjale (nt paas). Piirded soovituslikult puidust (läbipaistvus vähemalt 20%) või paekivist, max kõrgus 1,40 m. Lubatud on haljaspiirded. Liikluskorraldus, ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele Muud tingimused rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.3 KORTERELAMU MAA-ALA (EK) Kolme ja enam korteriga korruselamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse väliruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. K ORTERELAMU MAA - ALALE VÕIB EHITADA : ▪ kolme ja enama korteriga korruselamuid; ▪ kaubandus-, teenindus- ja majutushooneid; ▪ büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid; ▪ muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh tehnoehitisi. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED : 1. Korterelamud kavandada kvaliteetsete arhitektuursete ja maastikuarhitektuursete lahendustega ning sobitada ümbritseva keskkonnaga. 1.1. Lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada kvaliteetne avalik ruum (haljasalad, puhkealad, mänguväljakud). 1.2. Rajada mitmekesine haljastus, säilitades maksimaalselt kõrghaljastust ja rajades väikevorme. Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. 2. Korterelamute esimesi korruseid on lubatud kasutusele võtta ärilistel või ühiskondlikel funktsioonidel. 3. Maa-alal on lubatud teenindavate ehitiste (nt prügimajad, jalgrattaparklad, vajalikud tehnorajatised vms) rajamine. 4. Jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks ühendada korterelamud kergliiklusteede võrgustikuga. 13 Arvestamine tähendab piirkonnas väljakujunenud traditsioonidesse tähelepanu ja austusega suhtumist: hooneid võib kavandada analoogselt olemasolevatele, kuid võib ka luua uusi lahendusi, mis oskuslikult kombineerivad traditsioonilisi hooneid kaasaegsete lah endustega. Rapla valla üldplaneering 27 5. Korterelamute seintele ja katustele on lubatud paigutada päikesepaneele. Juhul, kui kortermaja lahenduses on parkimismaja või -varjualused, on soodustatud paneelide paigutamine ka nende katustele. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Krundi (katastriüksuse) Koormusindeks üldjuhul vähemalt 15014. minimaalne suurus Hoonete lubatud suurim arv määratakse kas projekteerimistingimustega Hoonete suurim lubatud arv või detailplaneeringu koostamise kohustusel detailplaneeringuga. ja paigutus krundil Paigutus krundil sõltub kavandatava hoone asukohast. Võimalusel järgida (katastriüksusel) olemasolevat ehitusjoont. Hoonete lubatud maksimaalne Üldjuhul mitte üle ühe korruse naaberhoonetest kõrgem. kõrgus/korruselisus Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi Määratakse detailplaneeringuga. (katastriüksuse) pindalast Krundi (katastriüksuse) haljastatav/looduslikuna Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega. säiliv osa Parkimine lahendada omal krundil. Rapla linnas max 1,5 parkimiskohta iga korteri kohta. Parkimine Võimalusel lahendada parkimine hoone küljel või hoovis. Suuremad parklad liigendada ja haljastada, eelistatult 4–5 parkimiskoha kaupa. Naturaalseid materjale imiteerivate materjalide kasutamine ei ole Arhitektuursed, ehituslikud lubatud. ja kujunduslikud tingimused Rõdude kinniehitamine toimub hoone terviklahenduse järgi. Piirded Üldjuhul tarastamist vältida. Lubatud on haljaspiirded. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad piirded. Liikluskorraldus, Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. ligipääsetavus Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele Muud tingimused rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 14 Iga korteri kohta kavandatav krundisuuruse osatähtsus– nt 4 korteriga elamu krundisuurus peaks olema vähemalt 600 m 2 . Koormusindeksi määramine on vajalik sellise elukeskkonna loomiseks, mis võimaldab ka hoonete juurdekuuluvate taristu ja roheala kavandamist. 28 Rapla valla üldplaneering 5.4 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA) Valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone juhtotstarbega maa-ala. Ü HISKONDLIKU HOONE MAA - ALALE VÕIB EHITADA : ▪ kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse hooneid; ▪ büroo- ja administratiivhooneid; ▪ haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid; ▪ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid; ▪ teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid; ▪ sakraal- ja tavandihooneid; ▪ spordihalli, võimlat; ▪ eritingimusi nõudvate tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooneid; ▪ kortereid; ▪ muid piirkonda teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh tehnoehitisi. Ü LDISED KASUTAMIS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Ühiskondlike hoonete kui tundlike hoonete kõrvale mitte kavandada tootmishooneid vms häiringuid (nt müra, lõhn, vibratsioon, oluline liikluskoormus) põhjustavat maakasutust. 2. Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi. 3. Suuremates asulates tuleb ühiskondlikud hooned ühendada kergliiklusvõrgustikuga, hoonete juurde kavandada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus (raamkinnitus, valgustus, võimaluse korral varikatus või rattamaja). 4. Tagada barjääridevaba ja turvaline juurde- ja sissepääs kõikidele kasutajagruppidele (nt kaldteed, käsipuud, karestatud astmed vms). 5. Pöörata tähelepanu inimmõõtmelise ruumi loomisele ja haljastusele: nii kõrghaljastuse säilitamisele kui ka väikevormide olemasolule. 6. Kui üldkasutatavad hooned on kultuurväärtuslikeks objektideks või asuvad kõrge kultuuriväärtusega objektide ja alade läheduses tuleb jälgida, et hooned sobituksid ümbritseva maastiku ja objektidega. 7. Märgiliste ühiskondlike hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega ning märgilise hoone väärilise lähiala loomise või säilitamisega. Märgiline hoone võib olla oluline oma funktsiooni tõttu (nt kool, kultuurimaja) või kultuuriväärtuse tõttu (nt mõisahoone, kirik vms). Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades Krundi (või katastriüksuse) minimaalne piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste suurus põhimõtetega. Hoonete lubatud suurim arv määratakse lähtuvalt kavandatava Hoonete suurim lubatud arv ja tegevuse iseloomust. paigutus krundil (katastriüksuse) Paigutus krundil sõltub kavandatavast tegevusest. Hoonete lubatud maksimaalne Hoonete kõrguse määramisel lähtuda piirkonna tavast. kõrgus/korruselisus Vallavalituse kaalutlusotsusel on lubatud kõrgemad hooned. Rapla valla üldplaneering 29 Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Hoonete suurim lubatud ehitisealune 30%, erandina on keskuse maa-alal lubatud väiksematel pind krundi (katastriüksuse) pindalast kruntidel kuni 40%. Krundi (katastriüksuse) Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Omal krundil. Parkimisvajadus määrata vastavalt hoone otstarbele. Parkimine Suuremad parklad liigendada haljastusega (nt 4-5 parkimiskoha kaupa). Tagada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus. Hoonete fassaadidel eelistada looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit, kivi). Üldjuhul on lubatud ainult madalad haljaspiirded. Vajadusel Arhitektuursed, ehituslikud ja võib rajada 30%-lise läbipaistvusega piirded kõrgusega kuni kujunduslikud tingimused 1,5 m. Põhjendatul juhtudel võib rajada piirdeid vastavalt hoone otstarbele (nt lasteasutused, hooldekodud vms) või vajadusele vähendada müra vms negatiivseid mõjusid. Haljastuslahenduse või Arhitektuuri- või maastikuarhitektuurse lahenduse maastikuarhitektuurse lahenduse korraldamist kaaluda keskuse segahoonestuse alal või uue koostamine märgilise hoone kavandamisel. Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad Heakord piirded või lahendada jäätmemajandus hoone baasil. Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Tagada mugav ja ohutu ligipääsetavus kergliiklejale ja Liikluskorraldus, ligipääsetavus ühistranspordi kasutajale. Arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kaldtee rajamine). Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele Muud tingimused rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.5 TOOTMISE MAA-ALA (T) Tootmise maa-ala on tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste, sh põllumajanduslike tootmishoonete ja -rajatiste maa. T OOTMISE MAA - ALALE VÕIB EHITADA : ▪ tootmis- ja tööstushooneid ning -rajatisi; ▪ ladusid; ▪ kokkusobivaid kaubandus-, teenindus- ja ärihooneid; ▪ tanklat; 30 Rapla valla üldplaneering ▪ tehnoehitisi; ▪ kaitsehaljastust. Ü LDISED KASUTAMIS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Uute tootmishoonete rajamisel kasutada võimalusel ära olemasolevat taristut ja teid (reoveekäitlus, küte, liikluslahendus, elektriliinid), vajadusel näha ette täiendavad tuletõrje veevõtukohad ja juurdepääsud. 2. Negatiivset mõju omava (õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn ning ohtu suurendav liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd. Arvestada tootmise kavandamisel valdavate tuulesuundadega15. 3. Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale. Kui ruumi kaitsehaljastuseks pole, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas eksisteerivad muud meetmed keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema üldjuhul 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. 4. Põllumajandusliku jms tootmise puhul tuleb arvestada, et kaitsehaljastuse rajamine ei pruugi kõiki häiringuid (nt lõhn) oluliselt leevendada, mistõttu tuleb tootmine paigutada piisavalt kaugele häiringutundliku otstarbega aladest. 5. Põllumajandusliku tootmise puhul tuleb vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus. 6. Transpordivood suunata võimalusel elamu-, puhke- ja ühiskondlikest aladest mööda. 7. Tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid. 8. Kõrge kultuuriväärtusega objektide ja alade läheduses tuleb jälgida, et tootmishoone või -kompleks sobituks ümbritseva maastiku ja objektidega. 9. Ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ei ole üldjuhul lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius. Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel. Kavandamisel maanteede äärde tuleb arvestada elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamisega. 10. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagada lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid). 11. Kasutusest väljas tootmismaad võib võtta kasutusele teisel, piirkonda sobival otstarbel. 12. Kuusiku loodusalale jäävale tootmisala juhtotstarbega maa-alale ehitustegevuse kavandamisel tuleb see planeerida väljapoole loodusala. Ehitustegevuse korraldamisel tuleb arvestada loodusalal paiknevate niidukoosluste säilitamise vajadusega. Vältida tuleb ehitusmaterjalide hoiustamist ja muud niidu murukamarat kahjustavat tegevust. 15 Mõjud võivad levida tootmisalast allatuult olevatele elamu - jt tundlikele aladele kergemini. Rapla valla üldplaneering 31 Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades Krundi (või katastriüksuse) minimaalne piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste suurus põhimõtetega. Hoonete lubatud suurim arv määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust. Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus Paigutus krundil sõltub kavandatavast tegevusest ja krundil (katastriüksusel) võimaliku negatiivse mõju leevendamise vajadusest (nt kaitsehaljastuse rajamise vajadus vms). Üldjuhul 12 m maapinnast. Hoonete lubatud maksimaalne Vastavalt vajadusele võib vallavalitsuse kaalutlusotsusel kõrgus/korruselisus rajada ka kõrgemaid hooneid. Hoonete suurim lubatud ehitisealune Määratakse DP-ga või PT-ga lähtuvalt kavandatava tegevuse pind krundi (katastriüksuse) pindalast iseloomust. Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega. Krundi (katastriüksuse) Olenevalt kavandatavast tegevusest võib vallavalitsus nõuda haljastatav/looduslikuna säiliv osa kaitsehaljastuse või muude kaitsemeetmete kavandamist. Omal krundil. Parkimisvajadus määrata vastavalt hoone otstarbele. Parkimine Võimalusel lahendada parkimine hoone küljel või taga. Suuremad parklad liigendada haljastusega. Tagada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus. Kasutada fassaadil vähemalt osaliselt looduslikke Arhitektuursed, ehituslikud ja viimistlusmaterjale (nt puitu). kujunduslikud tingimused Läbipaistmatute piirete kavandamine on lubatud kaalutlusotsuse alusel (nt vajadus leevendada müra vms). Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele Muud tingimused teemadele rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.6 MÄETÖÖSTUSE MAA-ALA (TM) Mäetööstuse maa-ala on karjääri või kaevanduse maa või turbatootmisala, mis on mõeldud maavara väljamiseks ja töötlemiseks ning millele võib rajada selleks tegevuseks vajalikke hooneid või rajatisi. Mäeeraldise teenindamisega mitteseotud ehitustegevus maardlatel (sh mäetööstuse maa-alal) on võimalik vaid pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust/luba antud ei ole. Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korraldusega nr 20 algatati Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine. 32 Rapla valla üldplaneering Teemaplaneeringu eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Raplamaal ja Pärnumaal maavarad ning millistel tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja sealsete elanikega. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui kaevandamine on majanduslikult otstarbekas, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ja kasutuse huvidele ning vajadusel rakendades leevendusmeetmeid. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 2. Hea elukeskkonna säilitamise nimel ei ole maardlate kasutuselevõtmine soovitatav elamu- ja puhkealade läheduses. 3. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 4. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. 5. Ligipääsuteed peavad vastama kaevandamistegevusega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine. 6. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat. 7. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada, karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks, veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Künka kruusakarjäärile on tehtud Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu algatamisettepanek ja ala on üldplaneeringus kajastatud kui kavandatav elamuala. Üldplaneeringus on ala elamualana kasutus toodud välja perspektiivse korrastamissuuna suunisena, kuid tegevust on võimalik ellu viia peale maavaravaru ammendumist. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades Krundi (või katastriüksuse) minimaalne piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste suurus põhimõtetega. Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus Lubatud on ajutised hooned vastavalt kavandatavale krundil (katastriüksusel) tegevusele. Parkimine Omal krundil. Arhitektuursed, ehituslikud, Vastavalt tegevusele võib olla vajalik leevendada mõjusid kujunduslikud tingimused ja kaitsevalli või haljastuse rajamise/säilitamisega. haljastustingimused Heakord Vastavalt korrastuskavale. Rapla valla üldplaneering 33 Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele Muud tingimused rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.7 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA (OJ) Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise ning loomsete jäätmete käitluse ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud kompostimisväljaku kavandamiseks. Jäätmekäitlustegevused on lubatud ka teiste juhtotstarvetega aladel, kui nendega ei põhjustata olulist keskkonnamõju. Üldplaneeringuga ei määrata kõigi jäätmekäitluskohtade asukohti jäätmekäitluse maa-alaks (nt tootmisettevõtete maa-alad, kus kasutatakse toormena jäätmeid). Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Jäätmekäitluse maa-alade väljaarendamisel lähtuda jäätmekavast. 2. Jäätmekäitlusega seotud hoonete kavandamise vajadusel sobitada hoone ümbritseva keskkonnaga. 3. Hoonete kavandamisel sobitada hooned ümbritseva keskkonnaga, eelkõige väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel. Fassaadidel kasutada võimalusel looduslikke materjale. 4. Muud edasise kavandamise tingimused (nt krundi suurus, haljastus jms) määratakse vastavalt kavandatud tegevuse iseloomule. 5.8 TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT) Tehnoehitise maa-ala on kanalisatsiooni- ja reoveepuhastiehitise, veetootmise ja -jaotamisehitise, gaasi või biomassi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. Maa-alal on lubatud jäätmete käitlemiseks hoonete ja rajatiste kavandamine. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Tehnilise taristu väljaarendamisel lähtuda valdkondlikest arengukavadest (vt ptk 6.5). Muude objektide kavandamisel lähtuda vastavatest õigusaktidest. 2. Hoonete kavandamisel sobitada hooned ümbritseva keskkonnaga, eelkõige väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel. Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades Krundi (või katastriüksuse) minimaalne piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste suurus põhimõtetega. Hoonete suurim lubatud arv määratakse lähtuvalt Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus kavandatava tegevuse iseloomust. krundil (katastriüksusel) Paigutus sõltub kavandatavast tegevusest. 34 Rapla valla üldplaneering Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks Hoonete lubatud maksimaalne Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust. kõrgus/korruselisus Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust. krundi (katastriüksuse) pindalast Parkimine Omal krundil. Krundi (katastriüksuse) Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuursed, ehituslikud ja Hooned sobitada ümbritseva keskkonnaga. Fassaadil kujunduslikud tingimused kasutada võimalusel looduslikke materjale. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu. Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele Muud tingimused teemadele rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused. 5.9 PUHKE- JA VIRGESTUSE MAA-ALA (PV) Puhke- ja virgestusala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi nagu seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava, külaplats, teemapark, kogukonnaaed, vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks, sportimiseks või kultuuritegevuseks sobilik rajatis. Lubatud on väikeses mahus maa-alast ka vastava otstarbega hoonete rajamine. Puhke- ja virgestusala funktsiooni täidavad ka tervise- ja matkarajad, veekogud ja nende äärsed supluskohad. Ü LDISED KASUTAMIS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Tagada mugav ligipääs kergliiklejale ja asulasisesed puhkealad ühendada kergliiklusteede võrgustikuga. Suuremate puhkealade juurde kavandada vajadusel autoparklad. 2. Traditsioonilistele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavate teede kaudu või kokkuleppel eramaa omanikuga. 3. Alad varustada vajalike taristuga (pingid, prügimajandus, parkimine), sh arvestades erinevate sihtrühmade vajadustega. Traditsioonilistes supluskohtades tagada elementaarne taristu (nt prügikastid). 4. Alale võib püstitada puhkemajanduslikku teenust osutavaid hooneid (toitlustus, majutus, hooajalised müügikohad, sporditarvete laenutus või hoidla vms). Hoonete asukoha, paigutuse ja arhitektuurse lahenduse täpsemal määramisel tuleb vaadelda puhkeala tervikuna, arvestades maastiku reljeefi ja puhkeala eesmärki. 5. Elamu- ja ühiskondliku hoone juhtotstarbega maa-alade täpsemal planeerimisel lähtuda põhimõttest, et tiheasustusega aladel: 5.1. peavad olema puhkealad kättesaadavad elukohast vähemalt 300 m (ligikaudu 5 minuti jalgsi tee) raadiuses. Täpsemal planeerimisel tuleb ette näha haljastatud üldmaa krunt puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks, kui lähiala puhkeala elukohast 300 m raadiuses puudub; Rapla valla üldplaneering 35 5.2. hoolekandeasutusi rajades tuleb hoolekandeasutuse juurde rajada ka puhkeala, et toetada kehalist aktiivsust. 6. Avalikus kasutuses mängu- ja spordiväljaku rajamisel tuleb lähtuda heast ehitustavast ja erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad – vajadustest (paigutada istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms). Mänguväljakud peavad võimaldama mitmesuguseid tegevusi, soodustama loovust, olema esteetilised ja hooldatud. 7. Rajatiste ja hoonete maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt olemasolevate maastikuliste väärtuste ja ptk 6 esitatud arendustingimustega. 8. Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala. 5.10 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HM) Haljasalad on kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga avalik väliruum linnalises asulas. Parkmets on loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud roheala. Nii haljasalal kui parkmetsas on lubatud ehitada väiksemaid virgestusotstarbelisi ehitisi. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Alal on lubatud teenindavate rajatiste (teede, jalgratta- ja jalgteede, tehnovõrkude, puhkerajatiste vms) kavandamine. 2. Ala arendamisel ja rajatiste maastikku paigutamisel tuleb arvestada olemasolevate maastikuliste tingimuste ja väärtustega (nt väärtuslike maastike tingimustega ptk 6.2.1 ja miljööalade tingimustega ptk 6.2.2). 3. Tiheasustusega aladel paiknevaid alasid võib vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel osaliselt hoonestada (kuid mitte enam kui 50% ulatuses) väikeelamu ehituse eesmärgil. Hoonestamisel arvestada piirkonnas kujunenud elamute jt ptk 5.2.1 toodud tingimustega. 5.11 KAITSEHALJASTUSE MAA-ALA (HK) Kaitsehaljastuse maa-ala all mõistetakse õhusaaste, müra, tuule jms mõjude vähendamiseks rajatud kõrghaljastust. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Kaitsehaljastus tuleb vajadusel rajada äri- ja tootmise ja tundlike alade vahele tootmistegevusest lähtuvate mõjude leevendamiseks. Haljastuse kavandamine võimaldab parandada ka tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid. Kaitsehaljastus kavandatakse reeglina mõju tekitava ettevõtluse maa-alale. 2. Vajadusel tuleb kaitsehaljastus rajada maantee/raudtee ja tundlike alade vahele liikluse mõju leevendamiseks. 3. Kaitsehaljastuse puhul tuleb arvestada ala piisava laiusega. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema üldjuhul vähemalt ca 50 m lai. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. 4. Kaitsehaljastuse maadel ei ole üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Tiheasustusega aladel paiknevaid alasid võib vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel osaliselt hoonestada (kuid mitte enam kui 30% ulatuses). 36 Rapla valla üldplaneering Hoonestamise korral ei tohi kaitsehaljastuse likvideerimisega kaasnevalt tekkida olulist keskkonnamõju. 5. Kaitsehaljastuse rajamisel riigimaanteede ääres tuleb vastavalt tee projekteerimise normidele tagada teega külgnev vaba ruum ja ristumiskohtadel nähtavuskaugus. 6. Raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe16 säilimine. 5.12 LIIKLUSE MAA-ALA (L) Liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala on tee, tänava või väljaku, raudtee, lennuvälja, sadama ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala. Liikluse maa-alaks on valdavalt olemasolevad teed ja tänavad, raudteed ja lennuväli. Planeeringuga kavandatakse parklad ja „pargi-ja-reisi“ parklad, mis on maakasutusplaanil toodud punktleppemärkidena. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine. 2. Suuremad parkimisalad (sh „pargi-ja-reisi“ parklad) liigendada haljastusega. 3. Parklates kasutada keskkonnasäästlikke sademeveelahendusi (sademevee puhastamine või puhverriba ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine). 4. Kuusiku lennuvälja lähialas tuleb arendustegevusel arvestada lennuvälja kaitsevööndi- ja piirangupindadega. 5. Järgida teede ja liikluskorralduse kavandamise täpsemaid tingimusi peatükis 6.4. 5.13 KALMISTU MAA-ALA (K) Kalmistumaa on kalmistu ja matmisega soetud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium) maa-ala. Vallas on Juuru kalmistu, Juuru õigeusu kalmistu, Rapla kalmistu, Vahastu kalmistu. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Kalmistule tagatakse ohutu ligipääs kergliiklusteega ja parkimisvõimalused. 2. Kalmistujäätmete komposteerimiseks rajatakse kalmistute juurde komposteerimisväljakud või jäätmemajad. 3. Kalmisturahu hoidmiseks tuleks kalmistu lähipiirkonnas mürarikkaid tegevusi vältida. 5.14 AIANDUSE MAA-ALA (MA) Aianduse maa-ala on tiheasustusega aladel väikesemahulise aiasaaduste kasvatamise maa. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Aianduse maa-ala kavandamisel lähtuda aiajäätmete kogumisel ja käitlemisel valla jäätmekavast. 2. Lubatud on sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitusloakohustuseta ehitised (kasvuhoone, varjualune vms). 3. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine. 16 Näiteks raiete järk-järguline teostamine. Rapla valla üldplaneering 37 5.15 RIIGIKAITSE MAA-ALA (R) Riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) maa on nii sõjaväeosa, kaitsejõudude, päästeteenistuse, piiri-ja tollipunkti, piirivalveasutuse ja korrakaitseasutuse tarbeks. Rapla vallas asub Alu alevikus Kaitseliidu kool, Rapla linnas Kaitseliidu maleva staabi-ja tagalakeskus, Kaiu alevikus Kaitseliidu lasketiir. Antud objektide ümber on kehtestatud piiranguvööndid, mis on kajastatud maakasutusplaanil. Riigikaitse maa-ala on määratud ka Sulupere külas asuv Kopramäe kinnistu (katastritunnus 66901:001:0314), mis on Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Juhul, kui antud juhtotstarbega maa-alad ei ole enam vajalikud, on vallavalituse kaalutlusotsusel võimalik neid kasutusele võtta uuel otstarbel. Sobiva otstarbe üle otsustab vallavalitsus, lähtuvalt asukoha eeldustest ja võimalustest. 2. Kaiu lasketiiru piiranguvööndisse ei ole soovitatav uusi elamualasid või muid keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon, tolm jms) suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi kavandada. 3. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada: 3.1. kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised; 3.2. kui kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi. 4. Valla riigimetsa-alasid võib kasutada riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega (nt müra leviku võimaluse) ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 5. Kopramäe kinnistu riigikaitseliste ehitiste ja elamualade vahel tuleb tagada haljaspuhvri olemasolu haljasala ja parkmetsana või kaitsehaljastusena. 5.16 PÕLLU (MP) JA METSA (MM) MAA-ALA Põllu maa-ala on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsa maa-ala metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala. Põllu ja metsa maa-alad moodustavad valdava osa valla territooriumist. Ü LDISED KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSED 1. Põllu- ja metsamaale võib rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid ja teisi piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. 2. Soodustamaks ettevõtlust võib põllu ja metsa maale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad peatükis 3 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi. 3. Põllumajandusmaad tuleb soovitatavalt säilitada avatuna ning kasutusel olevatena. Väärtuslikel põllumajandusmaadel jätkata põllumajanduslikku tegevust. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa (põllumaa), püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa (vt ptk 6.3.4). 4. Kui põllu- ja metsamaad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad, rohevõrgustik – tuleb arvestada vastavalt aladele seatud tingimustega. 5. Tühjalt seisvad ja lagunevad endised tootmishooned võtta kasutusse (sh uuel otstarbel) või lammutada. 38 Rapla valla üldplaneering 6. Valla metsaressursse kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. Rapla valla üldplaneering 39 6 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMAVALDKONDADE LÕIKES Alade arendamisel tuleb alltoodud teemavaldkondade tingimuste kõrval arvestada ka juhtotstarvete lõikes toodud tingimustega (vt ptk 5 alapeatükid). 6.1 AVALIK RUUM JA HALJASTUS Avaliku ruumi all käsitletakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid ja platse ning tänavaruumi. Samuti on avaliku ruumi osad üldkasutatavad haljas-, pargi-, metsa- ja veealad, kuhu määratlemata isikute ringil on vaba ligipääs ja võimalus piiranguteta liikuda. Kvaliteetse avaliku ruumi loomine on eelkõige oluline Rapla linnas ja alevikes, kus asustustihedus on suurem, kuid kooskäimiskohtadena (külaplatsid jm) vajalik ka mujal valla territooriumil. Olulist tähelepanu on vaja pöörata hea avaliku ruumi loomisele asulate enimkasutatud kohtades: ▪ Rapla linna kontekstis esmajärjekorras avaliku ruumi kujundus linna keskuse segahoonestusalal ja jõepromenaadi väljaarendamisel ning sidumisel keskusalaga, samuti suurematel puhkealadel; ▪ alevikes eelkõige peatänavatel ja olulistel väljakutel/platsidel. Valla avaliku ruumi kujundamisel tuleb arvestada laiemate kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega, kus lahendus on: 1. Rikastav ja esteetiline, pakkudes elukeskkonda elavdavat kogemust. 2. Kasutama kutsuv ja hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja arvestades erinevate liikujate võimekusega. 3. Keskkonnasõbralik ja kliimakohane, kasutades ja võimendades looduslikke komponente ning kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes. 4. Pärandisõbralik, põimides disaini väärtuslikke vanemaid komponente. 5. Mitmeotstarbeline ja kohandatav, sidus ja ümbritsevat ruumi arvestav. 6. Sotsiaalne ja tervislik, soodustades avalikus ruumis viibimist, välitegevusi ja suhtlust. T INGIMUSED TIHEASUSTUSEGA ALAL AVALIKU RUUMI LOOMISEKS JA HALJASTUSE KUJUNDAMISEKS 1. Puhkealade kavandamisel arvestada eeltoodud kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega konkreetsete lahenduse loomisel ja allpool toodud tingimustega: 1.1. Tagada üldkasutatav puhke- ja/või haljasala, parkmets, mänguväljak vms elukohast orienteeruvalt 300 meetri (ligikaudu 5 minuti tee jalgsi) raadiuses. Maa-alade täpsemal planeerimisel tuleb ette näha üldmaa krunt, kui puhkeala elukohast 300 m raadiuses puudub. 1.2. Puhke- ja virgestuse maa-aladel ja haljasaladel arendada vajalikul määral taristut – rajada mängu- ja tegevusväljakud, istumiskohad, korraldada parkimine, lahendada prügimajandus jms. 1.3. Puhkeala peab pakkuma nii aktiivse kui passiivse puhkamise nurki ning võimalusi kõikidele vanusrühmadele. 1.4. Kavandada ettevõtete juurde töötajatele rohelised puhkenurgad, et tagada meeldiv töökeskkond ja üldmulje. 40 Rapla valla üldplaneering 2. Asulate rohealad – pargid, haljasalad ja veekogude kaldad, haljasribad – moodustavad omaette võrgustiku ja täidavad samaaegselt mitut rolli. Rohealade kujundamisel ja kasutamisel on oluline arvestada, et roheala: 2.1. Võimaldaks aktiivse ja passiivse puhkamise võimalusi. 2.2. Toimiks sademevee immutamise aladena, mis on oluline kliimamuutustega kohanemisel. 2.3. Toimiks vajadusel puhveralana erinevate maakasutuste vahel ning võimalike häiringute ja visuaalse mõju leevendajana. 2.4. Toimiks osana laiemast rohevõrgust ning toetaks asulasisest jätkusuutlikku elurikkust. 3. Linnahaljastuses: 3.1. Säilitada alleed ja tänavahaljastus tiheasustusega aladel, et tagada ökoloogiline ja linnapildi mitmekesisus. 3.2. Kasutada haljastuslahenduste väljatöötamisel eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lähenemisi. 3.3. Ekstensiivse niitmise asemel võib jätta rohealad ka niidulikeks (niita hooajal 1–2 korda). 4. Elamualade haljastuse ja maastikuarhitektuursete lahenduste kavandamine peab olema võrdväärselt oluline hoonete ja taristu kavandamisega. Haljastus kavandada mitmerindelisena. 5. Uutel arendusaladel: 5.1. Arendada sõiduteega samal ajal välja terviklik arendusalade sisene kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, lähtudes loogilistest otseteedest. 5.2. Rajada tänavahaljastus ning sõidu- ja kergliiklusteed samal ajal. Tänavahaljastust tuleb rajada tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus. 6. Keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid: valgustada olulisemad käiguteed, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud, üldkasutatavad parklad (sh rattaparklad), hoida üldkasutatav avalik ruum korras. 7. Parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega, nn „automere“ tüüpi parkimislahendused ei ole lubatud. Haljasribasid/-peenraid kasutada parkla sademevee immutamiseks või viibeaja pikendamiseks. 8. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajad hoida avatuna. 6.2 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID 6.2.1 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Maastikud on elukeskkonna oluline osa, aidates kaasa kohatunnetuse ja elukeskkonna kujunemisele. Väärtuslike maastike määratlemise üldiseks eesmärgiks on kultuuripärandi hoidmine, traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine; vaadete avamine ja säilimine väärtuslikele maastikuelementidele; maastikulise mitmekesisuse säilitamine põllumajanduslikel aladel ja maaelu toetamine. Väärtuslike maastike määramisel lähtuti maastike esteetilisest, kultuurilis-ajaloolistest, looduslikust, identiteedi- ja puhkeväärtusest. Rapla valla üldplaneering 41 Väärtuslikud maastikud on maakonna tasandil määratud Rapla maakonnapaneeringuga 2030+17. Üldpaneeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi. Joonis 4. Väärtuslikud maastikud. Maakonnaplaneeringuga määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mis osaliselt või kogu ulatuses asuvad valla territooriumil, on: 1. LIPSTU (potentsiaalne riiklik tähtsus) – Lipstu nõmm (ca 200 ha). Loomets ja Lipstu küla. Paasaluspõhi on kaetud väga õhukese mullakihiga, kus liigirohke, kuiva- ja lubjalembene taimestik. Vastu Sõbessood paikneb 1-1,5 m kõrgune Lehmlõuke pank koos oja, lõhede, urgete ja lahtimurdunud pangastega. 2. JALASE (potentsiaalne riiklik tähtsus) – säilinud 1920.-30. aastate hooldatud külamaastik (rehielamud), moodustab Jalase maastikukaitseala. 3. HÕREDA MÕIS – Hõreda mõisa peahoonet, mis valmis 1812. aastal, peetakse klassitsistlikus stiilis härrastemajade üheks kaunimaks näiteks Eestis (kogu mõisaansambel on käesoleval ajal lagunev). Endiselt on hästi säilinud avatud põllumajanduslik maastik Hõreda mõisakeskuse ümber. Hõreda mõisast umbes 1,5 km kaugusel asub Ingliste mõis. Mõisakeskusi ümbritsevad maastikud moodustavad ühtse terviku. 17 Maakonna väärtuslikud maastikud on algselt määratud 2003. aastal kehtestatud Rapla maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 42 Rapla valla üldplaneering 4. ALU MÕIS – Alu pseudogooti stiilis mõisamaja valmis 1868. aastal ja on selle ehitusstiili üks paremaid näiteid Eestis. Alu väärtusliku maastiku piiri on täpsustatud, koosseisu on hõlmatud Keskuse teest läänes asuvad tiigid. 5. JUURU–MAHTRA – Juuru kui kihelkonnakeskus. Juuru kirik, Juuru apostelliku õigeusukiriku varemed, Juuru talupojakõrts nn Atla-Eeru kõrts, Mahtra talurahvamuuseum, Juuru pastoraat, kalmistud ja vana paemurd. Mahtra mõis ja külad, Mahtra sõjaga seotud paigad. Mahtra küla Sõjavälja katastriüksused – ajaloolise Mahtra mõisa süda, kus peeti Mahtra sõda. Siin asub Mahtra sõja mälestussammas ja kaks mälestuskivi. Sõjavälja üksused moodustavad harmoonilise maastikulise terviku, kus looduslik amfiteater loob suurepärase keskkonna rahvapidude, vabaõhuetenduste ja -kontsertide korraldamiseks. Sõjavälja naaberkinnistud on korralikult haritud põllu- ja karjamaad. Joonis 5. Juuru Mihkli kirik. Foto: Villu Pihlakas. 6. KUIMETSA – Kuimetsa on endine mõisakeskus, kus paiknevad tsistertslaste kloostri varemed, Vaopere ja Tamsi ümbruses säilinud asustusstruktuur. Iida urked ja Kuimetsa karstiala, Õrde allikas, rohked lubjapõletusahjud. Järvamaad Tallinnaga ühendanud talitee, legendid ja pärimused. 7. RAIKKÜLA – muinaseestlaste Kärajate (nõupidamise kant) Paka mäel. Oluline maamärk ja nii arhitektuuri- kui kultuurilooliselt silmapaistev on Raikküla mõisa hoonetekompleks. Klassitsistlikus stiilis Raikküla mõisa peahoone ja mõisaansambel vajab väärtustamist, eksponeerimist ja juurdepääsu. Oluline on ka mõisaallee ja mõisaga seotud teedevõrgu säilitamine. Keyserlingide perekonna matusepaik. Jänusmäe tamm. Lillemägi – A. von Keyserlingi poolt rajatud Eesti esimene kiviktaimla. Raela ridaküla. Aru kasesalu. Raikküla väärtusliku maastiku piiri on täpsustatud, koosseisu on hõlmatud Jänusmäe tamme piirkond. 8. KUUSIKU – Kuusiku mõisansambel, Kuusiku Altveski hoonete ansambel, Kahametsa uudismaapõllud ja Kuusiku katsebaas. Väärtuslik on Kuusiku mõisakompleksi, Kuusiku-Altveskit, Kuusiku mõisa parki ja Kuusiku veehoidlat ümbritsev pastoraalselt idülliline maastik. Kuusiku väärtusliku maastiku piiri on täpsustatud, koosseisu on hõlmatud küla põhjaosa majapidamised koos põllumajandusmaastikuga. Rapla valla üldplaneering 43 Joonis 6. Vaade Kuusiku mõisaalleele. Foto: Ants Kuningas. Joonis 7. Vaade Kuusiku mõisa pargist üle Kuusiku jõe. Foto: Terje Villems. 9. PALUKÜLA–KÄDVA – (osaliselt kohaliku tähtsusega) – Paluküla Hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp – 106 m. Hiiemäe kõrval paiknevad veel mitmed ligi 100 meetrini küündivad künkad. Hiiemäelt põhja mineva tee ääres Keava ja Loosalu soode vahel paiknevad ilusad heinamaad. Loosalu raba läbib looduse õpperada. Hästi on säilinud tüüpiline talumaastik, samuti endine asundusküla, Kädva (17. saj), Sonni mõisate asukoht. Säilinud on ainult mõisate ümbruse põlispuud. Metsari tekkis uudismaa-asundusena 20. sajandil. Piirneb Keava–Kõnnumaa väärtusliku maastiku alaga. 10. KUMMA – KAEREPERE – Rapla valla territooriumile jäävat väärtusliku maastiku piiri on täpsustatud, hõlmates koosseisu Valtu küla avatud põllumajandusmaad. Kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mis osaliselt või kogu ulatuses asuvad valla territooriumi, on: 11. PAHKLA–SELI (potentsiaalse maakondliku tähtsusega) – ala hõlmab Pahkla ja Angerja küla ning Pirgu mõisa ning Seli-Angerja maastikukaitseala ja selle ümbruses. Suhteliselt hästi säilinud avamaastik, põhjaosas metsastunud. Põline põllumajanduspiirkond tänu viljakatele paepealsetele muldadele. Ala põhjaosas ja sellega piirnevas kuusikus on arvukalt suuri rahne. Neist kogukaim on kohapeal Eestimaa kivide kuningaks tituleeritu, kaugemal tuntakse seda Pahkla Suurkivi nime all. 44 Rapla valla üldplaneering Piirkonna suurimaks vaatamisväärsuseks võib pidada Angerja vasallilinnust, mis on Rapla maakonna üks vanemaid kiviehitisi. Linnuse algne osa ehitati ilmselt 15. sajandi algupoolel. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Linnus hävis arvatavasti Liivi sõja päevil. Pirgu mõis ja selle lähiümbrus (park) ning Keila jõe kaldapealsed moodustavad huvitava kultuurmaastiku. 12. PURKU–PÕLMA – Purku oli Järvakandi kolhoosi keskasula. Valli külas asuvad Järvakandi mõisaansambli varemed ja metsistunud mõisapark. Mõisa peahoonest lähtub Eesti üks esinduslikemaid sihiteede süsteeme: kolm paarikilomeetrist teed ja peahoone esiküljega paralleelne üheksa kilomeetri pikkune tee. Kiirtena kujundatud teedevõrk ja kanalite võrgustik oli kavandatud ka peahoonest edelasse jäävasse parki. Piirkonda iseloomustavad veel arvukad endisaegsed lubjapõletusahjud ja Hollandi tüüpi Põlma tuulik. Purku-Põlma kultuurmaastikus on hästi säilinud ajalooline ehituspärand, ruumistruktuur ja külakeskkond. 13. OHULEPA–KELBA – hästi säilinud maastikustruktuur, põline asustusala ja ohtralt pärimuskultuuri objekte. Maastikus on näha põlised teed ja mõisaalleed, Ohulepa, Kelba ja Uuemõisa mõisaasemed, Kelba koolimaja asukoht, vaated põldudele ja Aigitise soole, Kreutzwaldi noorpõlvekodu ja mitmed kultusväärtusega paigad. Joonis 8. Ohulepa maastik. Foto: Cerly-Marko Järvela. 14. LIPA – Uku Masingu kodukoht, Lipa linnusease, põline küla, lubjapõletusahjud. Joonis 9. 1909. aastal ehitatud Lipa koolimaja, milles anti haridust järjepidevalt 100 aastat. Foto: Kaidi Kalf. 15. VAHASTU – Vahastu linnamägi, kirik ja kalmistu, Vahastu mõis ja legendid, klassikaline külamudel. Vahastu Suurkivi, küla ümbritsevad suured metsamassiivid. Üldplaneeringuga määratakse lisaks kohalikud väärtuslikud maastikud: Rapla valla üldplaneering 45 16. Palamulla – muinasküla, milles on tänaseni hästi säilinud traditsioonilise maaelu ruumistruktuur. 17. Lipametsa – tegemist on autentsel kujul terviklikult säilinud pärandmaastikuga, mida ilmestavad ligi 150 aastat vanad rehielamud ja kõrvalhooned. Säilinud on hajusa tänavküla struktuur ning küla läbiv külatee, mis on osaliselt tänase päevani ääristatud kiviaedadest ja kus maastikus leidub siin ja seal pärandkultuuri objekte – lubjaahje ja nende asemeid, kohalikke kivimurde jms. 18. Lõiuse – paikneb kahel pool Atla jõge Härgla ja Pirgu vahel. Põliskülas on hästi säilinud küla ruumistruktuur ja traditsioonilised õued. 19. Kalda – kompaktne ja tiheda hoonestusega traditsiooniline küla. Taludele kuulusid Atla jõelammil heinamaad, milline muster on seniajani maastikus näha. Väärtuslikud maastikud ja ilusad teelõigud on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile. Ü LDISED TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS JA VÄÄRTUSTE SUURENDAMISEKS 1. Säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. 2. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena: säilitada ja hooldada maaparandussüsteeme, vältida tiheasustuse tunnustega uute elamugruppide tekkimist põllumajandusmaadele. 3. Säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure, tagada kaunite vee- ja teelõikude läbitavus. Säilitada ilusate teelõikude ajalooline looklevus, teid mitte õgvendada (välja arvatud juhtudel, kui tee rekonstrueerimine on vajalik liiklusohutusest lähtuvalt). 4. Võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms). 5. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavatevõrgu ning ehitustraditsioonidega. Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet. Jäätmekäitluse maa- alade kavandamine toimub valla kaalutlusotsuse alusel. 6. Uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga. 7. Pärandkultuurmaastikel säilitada talude ja põldude vahel metsatukad ja veekogude looduslikkus. 8. Arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimine ka juhul, kui kavandatakse raadamist või muud maastiku väärtusi oluliselt muuta võivaid tegevusi. 9. Kaaluda igal üksikjuhtumil karjääri või tehnorajatise (päikesepaneelid, tuulegeneraatorid jms) mõju väärtuslikule maastikule ja näha ette vajalikud leevendusmeetmed. 10. Igale väärtuslikule maastikule on soovitatav luua tema väärtusi arvestav maastikuhoolduskava, kusjuures maastikuhoolduskava koostamisel arvestada lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele aspektidele ka maastiku kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonnaga (sotsiaalse ja majandusliku keskkonnaga). 6.2.2 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Miljööväärtuslik hoonestusala on üldplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö (keskkond) kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks järgmised alad: 1. Vahastu külakeskus Vahastu külakeskus on soode ja rabade keskele jääva põlise asustusala tuumik. Võrdlemisi kompaktsel alal on ruumis selgelt loetavad erinevad asustuse kihistused alates muinaslinnusest ja põlistaludest kuni 1883. aastal valminud kiriku ja kolhoosiaja ehitisteni. Peaaegu autentsel kujul on säilinud 1960. aastate 46 Rapla valla üldplaneering maakauplus, mis on tõenäoliselt Tsentrosojuzprojekti tüüplahendus, 1970. aastate lihtsad ühekorruselised monteeritavatest paneelidest metskonnamajad ning 1980. aastate väikeasula kultuurimaja koos laululavaga, mis kõik maastikus esteetiliselt nauditaval viisil kokku kõlavad. 2. Kuimetsa külakeskuse „Antsud“ Kuimetsa küla kaguosas paikneb grupp arhitekt Ants Melliku kavandatud tüüpprojekti „Ants“ järgi valminud elamuid. Tegemist on autentse näitega nõukogude perioodi kolhooside elamuehitusest, mis on säilinud pea täielikult algsel kujul ja tehniliselt heas seisukorras. Tüüpprojekt „Ants“ pärineb 1978. aastast, mil aina rohkem hakati tüüpprojektide koostamisel vaatama traditsioonilise taluarhitektuuri poole. Sellest tulenevalt ka selle tüübi lihtne ruudukujuline põhiplaan, kõrge viilkatus ning osaliselt puiduga kaetud pinnad. „Ants“ oli üks populaarsemaid tüüpprojekte, mida tellisid elamuehituskooperatiivid maapiirkondades. 3. Kuimetsa mõisasüda Huvitava ajalooga Kuimetsa mõisakompleksi jäänused. Peahoonest on järel vaid üksikuid müürijuppe, kuid mitmetest kõrvalhoonetest on säilinud rohkem. Mõisa aidas tegutseb rahvamaja. Rahvamaja lähedal pargis on säilinud kunagise tornlinnuse esimene korrus. Mõisakompleksi hooned väärivad tähelepanu. 4. Lui Nei kortermajad Kaiu alevikus Kaiu aleviku südames on Kaiu kolhoosi arhitekti Lui Nei eriprojekti järgi 1960.-1970. aastatel ehitatud 3- ja 4-korruselised korterelamud. Skandinaavia modernismi mõjutustest lähtuva arhitektuuriga korterelamute viimistluses on oskuslikult seotud krohvitud pinnad tumedatoonilise laudisega. Hoonemahud on tugevalt liigendatud ja vahelduvad 1-korruseliste garaažikorpustega. Kogu kompleks sobitub suurepäraselt asulakeskkonda ja näeb reljeefil hea välja. Hooned on valdavas osas säilinud autentseina. Joonis 10. Arhitekt Lui Nei kavandatud Kaiu kolhoosi keskasula omanäolised kortermajad. Allikas: Maa-ameti fotolao ülesvõte 03.06.2019. Rapla valla üldplaneering 47 5. Oela – Raka küla Asustus Oela ja Raka külades on olnud alates muinasajast. Põlistel talukohtadel on hästi säilinud rehielamud, laudad, tallid, kiviaiad ja tarad. Juuru mõis on omapärase planeeringuga mõisakompleks. 6. Sikeldi mõis Mõisakompleksis on säilinud abihooned. 7. Rapla linna miljööalad 7.1. Tallinna ja Viljandi maantee äärne miljööväärtuslik hoonestusala. Tallinna maantee ääres on säilinud möödunud sajandi alguse puidust kahe-kolmekorruselised korterelamud, mille esimesel korrusel on ärid ja asutused. Säilitamist väärib funktsionaalne tihedus, puitelamutele omased detailid ja vormikäsitlus. Viljandi maantee ja lasteparki ümbritsev väikeelamuala on kõrgete viilkatustega tüüpilisi Rapla maju, mis moodustavad meeleoluka aedlinnamiljöö. Säilitamist väärib lihtne kõrge viilkatusega hoonetüüp. 7.2. Kuusiku tee stalinistlikud hooned Stalinismi perioodil ehitatud raskepärased kortermajad, mis iseloomustavad oma aega. 7.3. Rapla raudteejaama hooned Kroonuhistoritsistliku arhitektuurikäsitlusega jaama peahoone koos mitme kõrvalhoonega, mis on ehitatud kohalikest punastest tellistest, kuuetahulise põhiplaaniga veetorn, monoliitbetoonist silinderkatusega pagasi-kaubaait. Joonis 11. Monoliitbetoonist silinderkatusega pagasi-kaubaait Rapla raudteejaamas. Foto: Cerly-Marko Järvela. 8. Lipametsa küla Väga hästi on säilinud taluhooned, valdavalt Põhja-Eesti tüüpi rehielamud, mis koosnevad kambritest, rehetoast ning rehealusest ning hulgaliselt vanemaid kõrvalhooneid: aidad, laudad, keldrid, saunad. 48 Rapla valla üldplaneering Joonis 12. Ahnevere-Mardi talumajapidamise kohalikust paekivist laotud abihooned Lipametsa küla miljööalal. Foto Cerly- Marko Järvela. 9. Järvakandi mõis Üks suurejoonelisemaid kõrgklassitsistlikke mõisahooneid Eestis, mille peahoonest ja paljudest kõrvalhoonetest on alles vaid varemed. Kuid kaks valitsejamaja, pargivahi maja, pesuköök, ratsahobuste tall-tõllakuur ning mitmed küünid, aidad, abihooned ja keldrid on säilinud. Mõisa südames on lubatud ehitada viilkatusega hooneid kõrgusega kuni 10 m. Hooneid ei ole üldjuhul lubatud paigutada mõisa esi- ja tagaväljakule. Hoonete ümberehitamisel tuleb säilitada algne katusekuju ja võimalikult autentne katusekattematerjal. Välisviimistlusmaterjalidena eelistada laudist või krohvi. Joonis 13. Järvakandi mõisa valitsejamaja 2019. Foto Rait Talvik. 10. Helda küla Väärtuslikke üksikobjekte sisaldav külamiljöö. Hoiduda vanade rehemajade sobimatust ümberehitamisest ja rehealuste lammutamisest. Rapla valla üldplaneering 49 11. Raikküla mõisasüda Suurejooneline ja kõrge arhitektuuriväärtusega klassitsistlik mõisaansambel, kus on säilinud 14 ajaloolist hoonet. Mõisakompleksi kuulub inglise stiilis park. 12. Kuusiku mõisasüda Mõisaansambel hoonestuse, pargi, tiikide ja muude rajatistega. 13. Hagudi mõis ja mõisaallee Mõisaansambel hoonestuse, pargi, allee ja muude rajatistega. 14. Hagudi küla Hagudi põlisküla osa - õuealad koos hoonestuse, teede, kiviaedadega. M ILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE ÜLDISED TINGIMUSED VÄÄRTUSTE SÄILIMISEKS 1. Üldjuhul kuulub miljööväärtust kandev hoone või rajatis säilitamisele, restaureerimisele või ümberehitamisele. 2. Lammutamise möödapääsmatuse korral on soovituslik väärtuslike osade taaskasutus. 3. Uusehitis sobitada olemasolevat väärtustaval viisil. Uusehitiste rajamisel on oluline arvestada ala eripära. 4. Uusehitiste (sh kõrvalhoonete) rajamisel tuleb järgida ümbritsevate kruntide/katastriüksuste planeeringut, hoonemahtusid ja hoonestustavasid. 5. Hoonete ümberehitamisel ja/või remonditööde tegemisel on soovitav säilitada hoonete esialgne välisilme ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. 6. Soovituslik on hoone kavandamisele kaasata kultuuriväärtusliku hoone projekteerimise kogemusega arhitekt. 7. Rehielamute puhul hoiduda rehealuste lammutamisest ja nn rehekastide (partepealne ruum) lammutamisest. 8. Mõisakompleksides: 8.1. Mõisakompleksi kuuluvate peahoonete renoveerimisel (korrastamisel) lähtuda ajaloolisest hoonekehandist, kasutada ajastule iseloomulikke arhitektuurseid võtteid, detaile ja materjale. 8.2. Mõisakompleksi kuuluvate kõrvalhoonete kohandamisel uute funktsioonide tarbeks on juurdeehitised ja uued detailid lubatud, kuid võimalikult väikeses mahus minimalistlikus stiilis, mis jätavad arusaadavaks hoone algse funktsiooni ja eristavad selgelt hilisemad lisandid. 8.3. Säilitada mõisasüdame struktuur, vältides sobimatute uusehitiste paigutamist mõisasüdamesse. 8.4. Kultuurimälestiste vaadeldavuse säilitamiseks uued hooned sobitada maastikku kultuurimälestiste olemasolu ja paiknemist arvestavalt. Uushoonestus ei tohi sulgeda kultuurimälestisele avanevaid vaateid olulistest vaatepunktidest. 8.5. Kasutada traditsioonilisi (naturaalseid) ehitusmaterjale. 8.6. Säilitada ajaloolise pargi struktuur ja pargielemendid (kui need on säilinud). 6.2.3 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID Rapla valla kultuuripärandiks on erinevate ajastute kultuuriväärtuslikud objektid. Kultuuripärandi väärtustamine, kasutamine ja kaitsmine toimub erinevate meetodite kaudu – üldplaneeringu raames ei ole vajalik ega otstarbekas kõiki objekte kaitse alla võtta kuna kaitsealune 50 Rapla valla üldplaneering staatus ei taga alati objektide paremat seisukorda või säilimist. Üldplaneeringu eesmärgiks on objekte teadvustada ja anda igale objektirühmale sobivad kasutustingimused. Järgnevalt on välja toodud valla erinevad kultuuripärandi objektid vastavalt kaitse korraldamisele. Kultuurimälestised Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, mistõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kultuurimälestised on riikliku kaitse all. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on kantud 283 mälestist, mis jagunevad18: ▪ 17 ajaloomälestist (neist 4 on ajaloo- ja ehitismälestised) – valdavalt haua- ja mälestuskivid ning kalmistud; ▪ 158 arheoloogiamälestist, nt asulakohad, kalmistud, kalmed, linnused, kultusekivid jt; ▪ 112 ehitismälestist – nt Rapla KEKi haldushoone; mitmete mõisaansamblite erinevad hooned ja pargid; kirikud, pastoraadihooned jms. Vallas leidub enim arheoloogiamälestisi, mis paiknevad valdavalt hajaasustuses. Rapla valla eripäraks on valla võrdlemisi tihe kaetus ajalooliste mõisasüdamikega, mis moodustavad valdava osa valla ehitismälestistest. Sageli on mõisasüdamete ümber kasvanud ka tihedam külakeskus. Ehitismälestised on vallas seega enam seotud asulatega ning mõjutatud asulates kavandatavatest erinevatest tegevustest. Kultuurimälestiste laiem kaitse lähtub muinsuskaitseseadusest, mis määrab ka mälestistele kaitsevööndi ning täpsustab selles lubatud tegevusi. Mälestised on taustainfona kantud planeeringukaardile. Ajakohane info mälestiste ja kaitsevööndite kohta on leitav mälestiste registrist19. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid Rapla vallas leidub maaehituspärandina ja XX sajandi arhitektuuripärandina nimatatud objekte20, nii tsaari-, vabariigi- ja nõukogude perioodist. Objektid (rehielamud, vallamajad, koolid, Rapla raudteejaam, rahvamaja jne) 21 ei ole riikliku kaitse all, kuid samas on tegemist oma ajastu arhitektuuri hästi esindavate objektidega, mistõttu on eelkõige oluline hoonete säilimine. Pärandkultuuriobjektid Rapla vallas asub võrdlemisi palju pärandkultuuriobjekte22. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisi peegeldavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus, nt asundus-, popsi- ja põlistalud, taluhooned (küünid, keldrid jms), kõrtsid ja meiereid, erinevad mõisahooned ja -rajatised, tootmisega seotud kohad (lubjaahjud ja -põletamiskohad, paemurrud, savitööstused, telliseahjud, veskid), hiiekohad, kiviaiad ja karjamaakaevud ning taliteed. Pärandkultuuriobjektideks loetakse ka ajaloolisi kohanimesid. 18 Seisuga märts 2026. Allikas Muinsuskaitseamet. 19 https://register.muinas.ee/. 20 Muinsuskaitseameti tellimusel koostatud alusuuringud on kättesaadavad aadressil https://register.muinas.ee/public.php?menuID=methodologicalmaterial 21 Seisuga märts 2026. Allikas Muinsuskaitseamet. 22 Märts 2026 seisuga on Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel kaardistatud 713 objekti. Rapla valla üldplaneering 51 Kandes piirkonna aja- ja kohalugu on pärandkultuuriobjektid olulised kohalikul tasemel. Üldplaneeringuga ei võeta pärandkultuuriobjekte kohaliku kaitse alla, kuid nende säilimiseks oluline objekte teadvustada, toetada võimalusel eksponeerimist, kasutuses hoidmist ja taaskasutusse võtmist. Looduslikud pühapaigad Rapla vallas asub mitmeid looduslikke pühapaiku. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Osad nendest on kaitse alla võetud mälestistena ning nendele rakenduvad nii muinsuskaitseseadusega kui käesoleva planeeringuga määratud tingimused. Mälestised on kantud maakasutusplaanile. Teine osa looduslikest pühapaikadest on pärandkultuuriobjektideks, millele rakenduvad pärandkultuuriobjektidele seatud tingimused.23 Kohalikud kultuuriväärtuslikud objektid 1. Raikküla mõisa säilinud kõrvalhooned, mis ei ole riikliku kaitse all. 2. Kaigepere mõis – Raikküla mõisa karjamõis. 3. Sillakõrtsu – vana kõrtsihoone, teekäijate peatuskoht ja öömaja Raela külas. 4. Miku taluhäärber Lipa külas – 1929.–1930. aastatel ehitatud taluhäärber, milles 1960. aastatel oli kohaliku kolhoosi kontor ja korterid. 5. Vanakubja – arhitekt August Volbergi 1930. aastatel projekteeritud taluhäärber Väljataguse külas. 1950.–1960. aastatel oli majas Bolševiku kolhoosi kontor, hiljem Mitšurini aiandussovhoosi korterid. 6. Ärma taluhäärber – Eesti üks suursugusemaid ja stiilsemaid taluhäärbereid, kus oli 280 ruutmeetrit pinda ja 32 ruumi. Uhke hoone ehitati 1910. aastate lõpus, kuid on praegu hävimas. Kohalike kultuuriväärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga. K ULTUURIVÄÄRTUSLIKE OBJEKTIDE KAITSE - JA KASUTAMISTINGIMUSED 1. Riiklikud kultuurimälestised: 1.1. Lähialas lähtuda edasises tegevuses (täpsemal planeerimisel, projekteerimistingimuste andmisel) mälestisi säästvast põhimõttest nii hajaasustuses kui asulates. 1.2. Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada mälestise säilimine väljakujunenud maastiku- või asulastruktuuris ja säilitada mälestist väärivas keskkonnas. Vältida tuleb mälestist ja seda ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. 1.3. Asulates pidada eelkõige ehitusmälestiste juures silmas, et erinevad arendustegevused ka väljasool mälestise kaitsevööndit (st lähialas) harmoneeruks mälestisega – ehitusmälestised on sageli ka märgilised hooned ja maamärgid – nt mõisaansamblid, Rapla kirik ja KEK hoone. 23 Looduslike pühapaikade kohta, mis ei ole riikliku kaitse all, leiab informatsiooni kaardilt: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac . Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka Maa -ameti pärandkultuuri kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur. 52 Rapla valla üldplaneering 1.4. Registris olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve ning säilitada/taastada hoonete algne välisilme. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. 1.5. Uushoonestus ei tohi sulgeda kultuurimälestisele avanevaid vaateid olulistest vaatepunktidest. 1.6. Ajalooliste parkide ja alleede puhul hooldada puistuid põhimõttel, et säiliks algupärane stiil ning oleks tagatud järjepidevus. Suuremate tööde korral konsulteerida haljastusspetsialistidega. 1.7. Arheoloogiapärandi puhul tagab selle säilimise eelkõige senise maakasutuse jätkumine. 2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ja kohalike kultuuriväärtuslike objektide puhul: 2.1. Hoitakse üldjuhul kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega vajadusel uus kasutusotstarve ja renoveerimise võimalused. 2.2. Renoveerimisel on soovitatav säilitada hoonete välisilme. 2.3. Tagada ümbruse heakord ja hoone vaadeldavus. 2.4. Kuigi antud objektid ei ole kaitse all, on soovitatav hoone ümberehitamisel kaasata muinsuskaitse valdkonnas pädev spetsialist. 2.5. Suuremat ümberehitamist või lammutamist tuleb põhjalikult kaaluda ning piisavas mahus dokumenteerida. 3. Mälestisteks olevate hoonete ja XX sajandi arhitektuuripärandi hoonetele tagada vaadeldavus. 4. Pärandkultuuriobjekte ja kultuuriväärtuslikke üksikobjekte väärtustada läbi teadvustamise, korrastamise ja võimalusel kasutuses hoidmise (kui objekt on säilinud) vastavalt objektide iseloomule: 4.1. Hooned on soovitatav heakorrastada või leida neile kasutus. Hooneid võib kasutusele võtta uuel otstarbel (nt jaamahooneid ja meiereisid elamutena vms). Hoonete ümberehitamisel säilitada võimalusel hoonete üldilme ja iseloomulikud välised elemendid. 4.2. Hoida teed (nt taliteed) läbitavana. 4.3. Säilitada kultuuriväärtuslikud puud (nt hiiepuud). 5. Looduslikud pühapaigad: 5.1. Pühad puud/salud ei tohi muutuda maastikumuutuste (peamiselt metsaraie) tõttu tormituultele avatuks. 5.2. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastikku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). 5.3. Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat. 5.4. Kultuurimaastikul paiknevate objektide puhul sobib piirkonna edasine kasutamine karja- või heinamaana. 6.2.4 ARHEOLOOGIATUNDLIKUD ALAD Arheoloogiatundlikud alad on piirkonnad, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist või kaevetöid. Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi Rapla valla üldplaneering 53 hävimise riski. Arvestada tuleb, et arheoloogiapärandi leidmine on võimalik ka väljaspool märgitud arheoloogiatundlikke alasid. Joonis 14. Arheoloogiatundlikud alad. A RHEOLOOGIATUNDLIKE ALADEL KAITSE - JA KASUTAMISTINGIMUSED 1. Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloogilist kultuurkihti. 2. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: 2.1. algatatakse detailplaneeringut; 2.2. ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 3. Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest. 54 Rapla valla üldplaneering 6.3 LOODUSVÄÄRTUSED JA -RESSURSID 6.3.1 ROHELINE VÕRGUSTIK Rohelise võrgustiku määramisel on aluseks võetud Rapla maakonnaplaneering 2030+24. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on piirkonnale omaste ökosüsteemide ja liikide säilimine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine. Roheline võrgustik aitab säilitada elurikkust, reguleerida klimaatilisi muutusi, hoida alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne) ja pakub elanikele puhkevõimalusi. Roheline võrgustik koosneb tugialadest (tuumaladest) ja koridoridest. Tugialad moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidusust ja terviklikkust tagavad tugialasid ühendavad koridorid, mis paiknevad nii metsastel aladel kui kultuurmaastikul. Rapla valla territooriumil on rohelise võrgustiku võimalikeks konfliktikohtadeks eelkõige taristuobjektid: valla territooriumi läbiv Rail Balticu (RB) trass ja T15 Tallinna–Türi tugimaantee, mille koridorid kulgevad kohati teineteise lähialas, mõjutades rohelise võrgustiku toimimist kumulatiivselt. Rail Balticu planeeringuga on ette nähtud ja Rail Baltic põhiprojektiga täpsustatud: ▪ suurimetajate läbipääsutunnelite ja ökoduktide asukohad; ▪ eritasandilised ristumised vooluveekoguga, kus raudteesilla lahendus arvestab loomade läbipääsu vajadusega. T15 maanteekoridori kavandamisega on ette nähtud: ▪ ökodukti asukohad Röa külas ja Arankülas. Üldplaneering on arvestanud antud vajadustega rohelise võrgustiku täpsustamisel. Üldplaneeringuga on muudetud maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku piire ja täpsustatud kasutamistingimusi. Rohelisest võrgustikust on välja arvatud tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega alad, väheväärtuslikud monokultuursed intensiivses kasutuses põllumaad ning hoonestatud külakeskused. Sisse on hõlmatud kaitstavad alad ja elurikkuse koondumiskohad ehk kõrge ökoloogilise väärtusega alad (mille osas tuleks rohelise võrgustiku abil tagada sidusus). Arvestatud on naaberomavalitsuste üldplaneeringutega tehtud täpsustusi (vt ka KSH aruande ptk 4.1.4). R OHELISE VÕRGUSTIKU KASUTAMISTINGIMUSED 1. Rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima – säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. 2. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine jms). Lisaks protsentuaalsele nõudele peab metsamaastikul säilitama looduslikus seisundis koridor vähemalt 100 meetri laiuse alana, avamaastikul 200 m laiuse alana. Kui algne koridori läbimõõt on väiksem, siis selle täiendav vähendamine üldjuhul lubatav ei ole. 24 Roheline võrgustik on algselt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003), mis toob välja ka määramise metodoloogia. Rapla valla üldplaneering 55 3. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku tugialadel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. 4. Rohelise võrgustiku koridorides säilitada looduslikku kooslust tagamaks sidusus rohelise võrgustiku tugialade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. 5. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnata selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang ja määrata vajadusel leevendusmeetmed. 6. Rohelise võrgustiku aladele hoonete ja rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute elu-, puhke- ja ühiskondlike hoonete kavandamisel on lubatud väiksemate hoonegruppide moodustamine, koondades erinevatel katastriüksustel asuvad õuealad kuni kolmest õuealast koosnevaks hoonetegrupiks. Hoonetegruppide omavaheliseks kauguseks on 400 m, et tagada loomade vaba liikumine. Lähemale kui 400 m võib uusi hooneid kavandada (nt olemasolevate hoonegruppide vahetusse lähedusse, ajaloolisele talukohale, olemasoleva taristuühendustega alale), kui sellega ei kaasne rohelise võrgustiku toimimise halvenemist. 7. Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti koridoriga. Maksimaalselt on lubatud tarastada õueala (sh aiamaa, viljapuuaed) suurusega kuni 0,4 ha. Ulukite liikumistõketena toimivate karjaaedade kavandamisel tuleb tagada liikumiskoridorid ulukitele metsamaal miinimumlaiusena 100 m ja avamaastikul 200 m. 8. Juhul, kui tööstuse ja muu taristu rajamine rohelisse võrgustikku on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohti ja hinnata nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele ning vajadusel tuleb rakendada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. 9. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui õigusaktidest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. 10. Maavarade kasutamisel rohelise võrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. 11. Rohelise võrgustiku koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade ja lindude liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja raudteede lõikumisel rohelise võrgustiku koridoridega tuleb lõikumispaikades liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ja lindude läbipääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne). 12. Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektidest (maantee ja raudtee). Eraldi tähelepanu tuleb pöörata Röa piirkonna rohelise võrgustiku laiemale toimimisele, kuna piirkonda on kavandatud mitu ökodukti. 13. Rohelise võrgustiku toimimiseks ning suurulukite läbipääsude (ökoduktid, loomatunnelid ja raudteesillad) tagamiseks moodustatakse läbipääsude piiranguvööndid. Piiranguvööndiks loetakse 500 m ala läbipääsu keskpunktist (Aranküla ökodukti piiranguvööndi täpne ulatus selgub projekteerimise etapis) või suurulukite läbipääsule koostatud eksperthinnangu alusel määratu vööndit. Üldplaneeringu koostamisel teadaolevad läbipääsud koos piiranguvööndiga on kantud maakasutusplaanile: 56 Rapla valla üldplaneering 13.1. Läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsude piiranguvööndis ja neid ümbritsevatel elupaikadel oleks tagatud loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond. Häiringuid piiranguvööndis ja selle vahetus ümbruses tuleb vältida. 13.2. Piiranguvööndis (välja arvatud olemasoleval õuemaal) on keelatud uute teede, tarade, hoonete ja rajatiste ehitamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile või suurulukitunnelile. Uuel rajataval teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad) ning tee peab olema võimalikult kitsas ja ümbritseva maapinnaga samal tasandil. Olemasolevate teede laiendamine ja kõvakattega katmine on keelatud. 13.3. Piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. 13.4. Piiranguvööndis ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse sihtotstarvet) tehislikumas suunas, mis võib muutuda takistuseks loomade liikumisel, v.a läbipääsude rajamise vajadust põhjustava taristuobjekti rajamiseks. 13.5. Piiranguvööndi metsasel alal ei ole metsa majandamine keelatud, kuid metsa majandamist tuleb seal läbi viia selliselt, et säiliks puistu jätkuv sidusus ökodukti või suurulukitunneli rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. 13.6. Piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajanduskava koostades tuleb arvestada, et piiranguvööndi metsad toimivad läbipääsudele juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandades raied planeerida mahus ja viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade läbipääsude suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisest teavitada läbipääsu omanikku enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile. Uuendusraie on üldjuhul keelatud, välja arvatud Keskkonnaameti nõusolekul ning metsamajandamiskava olemasolul puistutes, kus kaitsevööndis asuva metsatüübi säilimine ja areng on tagatud kõige paremini uuendusraietega. 13.7. Maavarade kaevandamist piiranguvööndi piirkonnas vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb esitada arvamuse avaldamiseks ökodukti või suurulukitunneli omanikule. 13.8. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs/eksperthinnang, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt läbipääsu toimimist ning rohelise võrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid rakendamisel tuleb teha koostööd läbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. 14. Lisaks suurulukite liikumisvõimaluste tagamisele tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada ka väikeulukite ja kahepaiksete läbipääsudega (kantud maakasutusplaanile) taristuobjektide juures. Arendustegevusega ei tohi halvendada olemasolevate ega kavandatavate läbipääsude toimimist. 15. Uute maaparanduslike rajatiste kavandamisel rohelise võrgustiku aladel hinnatakse nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele. 16. Suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne (nt korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms). 6.3.2 PUHKE- JA KAITSEMETSAD Puhke- ja kaitsemetsadena käsitletakse selliseid riigimaadel asuvaid metsi, mis paiknevad tiheasustusega aladel ja/või nende lähedal ning toimivad puhkealadena piirkonna elanikele või täidavad kaitsemetsa rolli. Kaitsemetsad on metsad, mille roll on kaitsta asulat negatiivsete mõjude eest. Rapla valla üldplaneering 57 P UHKE - JA KAITSEMETSADE KASUTAMISE TINGIMUSED 1. Metsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest põhimõtetest: 1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega, nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ning kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale. 1.2. Tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid. 1.3. Raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe. 1.4. Raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel. 1.5. Vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust, jäetakse kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte lähemale kui puu kõrgus. 1.6. Üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab. 1.7. Sanitaarraiet ning noorte ja keskealiste metsade hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata. 1.8. Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi. 1.9. Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast. 1.10. Raielangile jätta alles olemasolevaid noori puid, mis tagaks metsa mitmekesisuse ja kiirema uuenemise. 2. Tiheasustusega aladega piirnevatele aladele jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum, et puhkemetsa alale ei kujuneks kogu ulatuses ühevanuselist puistut. 6.3.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Rapla vallas paikneb25 6 hoiuala, 5 looduskaitseala, 9 maastikukaitseala, 28 püsielupaika, 49 kaitsealust üksikobjekti, 8 kaitsealust parki, 3 kaitsealust puistut ja üks kohalik kaitseala (Härgla Võlumetsa maastikukaitseala). Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad) hõlmavad u 26% valla territooriumist. Lisaks on projekteerimisel 5 looduskaitsealust objekti26. Täpsem ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4.1.2. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub kas püsielupaiga kaitsekorra määrusest või looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ja piirangutest. Üldplaneering teeb ettepaneku Hagudi raba kohaliku kaitseala moodustamiseks. Hagudi raba kaitseala moodustamise eesmärk on ajaloolis-kultuuriliste väärtuste säilitamine, rohelise võrgustiku toimivuse tagamine ja puhkealana kasutamine. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus toimub üldplaneeringust eraldiseisva protsessina. 25 EELIS andmetel seisuga 19.08.2025. 26 EELIS andmed seisuga 21.08.2025. 58 Rapla valla üldplaneering Asjakohane info looduskaitsealuste objektide kohta on kättesaadav Eesti looduse infosüsteemis (EELIS). Planeeringu joonistel on kajastatud kaitsealused objektid (v.a juhud, kui kajastamine ei ole seadusega lubatud). 6.3.4 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAJANDUSMAAD Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumajandusmaa säilimine on oluline toidujulgeoleku tagamiseks. Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mille suurus on vähemalt 2 ha ja mille kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti või enam. Väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks on Rapla maakonnaplaneering 2030+. Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringust tulenevat kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Väärtusliku põllumajandusmaa alast on välja jäetud kehtestatud detailplaneeringute alad, õuemaad, mäetööstusmaad, metsamaad, üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad ja maakasutuse juhtotstarbega alad. Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Sellest tulenevalt, kui kohapõhiste uuringute jm tõenduspõhise info alusel selgub, et üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa bobiteet on madalam kui 40, ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga ning maa-aladele ei laiene käesolevas peatükis määratud tingimused. VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA KASUTAMISE TINGIMUSED 1. Väärtuslik põllumajandusmaa on soovitav hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel on soovitav põlde niita, et säilitada maastiku avatus. 2. Vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist. 3. Säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud. Planeeritavad tegevused maaparandussüsteemi maa-alal või maaparandussüsteemi eesvooludel kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel või maaparandussüsteemile ehitustegevuse planeerimisel). 4. Vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksikelamute rajamisel paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist. Uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevate teede kaudu. Kui juurdepääsu tagamiseks on tee rajamine vältimatu, rajada see viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks. 5. Mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutluse tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada maamajanduse arendamiseks, kavandades piirkondliku arengu jaoks vajalikke tootmishooneid ja -rajatisi või tehnilist taristut. 6. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. 7. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei kavandata üldjuhul päikesepaneele/-parke. Erandina päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva väärtusliku põllumajandusmaa päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav. Rapla valla üldplaneering 59 6.3.5 VEEALAD Rapla vallas asuvatest jõgedest on Kasari, Keila, Vigala ja Velise jõgi. Valla looduslikest järvedest on suurimad Järlepa ja Loosalu järv27. Valla veekogudel on nii ökoloogiline kui ka puhkeväärtus. Valla veekogude puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuste ning vööndites seatud tingimustega. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale ja antud veekogude ääres paiknevatele supluskohtadele ja puhkealadele on avalik juurdepääs tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga planeeritud jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu. Täiendavalt tuleb otsustajal avaliku veekogu kallasrajale juurdepääsu vajadust kaaluda arendustegevuse (nii hoonestamisel kui maa-ala kasutuse muutmisel, nt puhkeala loomisel) käigus, kui avaliku veekogu kaldal planeeritakse kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust. Valla veekogudele ujuvehitiste kavandamisel (nt ujuvsaun, maja vms) tuleb taodelda projekteerimistingimused. 6.3.5.1 Ehituskeeluvööndi vähendamine Varasemate planeeringutega on ehituskeeluvööndit (EKV) vähendatud detailplaneeringutega. Senised detailplaneeringute alusel määratletud ehituskeeluvööndi vähendamised jäävad kehtima. Detailplaneeringutega on EKV-d vähendatud juhtudel (vt tabel 1, varasemad vähendused on kantud maakasutusplaanile). Tabel 1. Varasemalt detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndi alad. Asukoht Katastriüksus Kaugus veekogust DP nimi Valtu küla 66904:002:0084 25 m Valtu ja Tiigi DP 66904:002:0129 66904:002:0128 66904:002:0127 66904:002:0126 66904:002:0125 66904:002:0124 66904:002:0123 Tuti küla 66904:003:0106 13–14 m Sõerumäe DP Kuusiku-Nõmme küla 66901:001:0267 0-20 m Kuusiku Altveski DP 66902:001:0037 Sulupere küla 66904:003:0293 25 m Nurga DP 66904:003:0294 66904:003:0295 66801:001:0383 66904:003:0289 66904:003:0291 27 Keskkonnaportaal.  60 Rapla valla üldplaneering Asukoht Katastriüksus Kaugus veekogust DP nimi 66801:001:0500 66904:003:0710 Sulupera küla 66904:003:0074 Kopramäe DP 66904:003:0059 66904:003:0057 Röa küla 66903:002:0102 25 m Tõnise DP 66903:002:0101 Rapla linn 67001:001:0061 15–48 m Alu tee 1 ja 3 DP 67001:001:0062 Rapla linn 67001:003:0013 30 m Kooli 8 DP Rapla linn 66901:001:0823 30 m Muusikakooli DP Rapla linn 67001:006:0002 25 m Karja ja Side tänava 67001:006:0003 vahelise ala DP 67001:006:0004 Uusküla 66901:001:0315 25 m Laadamäe DP 66801:001:0437 66801:001:1224 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanekud vähendada ehituskeeluvööndit järgmistel aladel: 1. Sulupere külas / Uuskülas Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks 25 meetrini katastriüksustel: Hellenurme 15 (66904:003:0700), Hellenurme 12 (66904:003:0019), Hellenurme tn 10 (66904:003:0209), Hellenurme tn 8 (66904:003:0211), Hellenurme tn 6 (66904:003:0212), Sireeni tn 3 (66904:003:0214). Joonis 15. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Sulupere küla/Uuskülas.  Rapla valla üldplaneering 61 Elamupiirkonna lähialal on detailplaneeringutega ehituskeeluvööndit juba vähendatud (nt Laadamäe DP). Ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringus toodud ulatuses loob tingimused ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste kooskõlla viimiseks õigusaktiga ning võimaluse olemasolevate hoonete laiendamiseks. 2. Rapla linnas / Sulupere külas Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks 10 meetrini veepiirist perspektiivsel rekreatsioonialal avalikult kasutatava kaldapromenaadi ja väikevormide ehitamiseks, linnamööbli, skulptuuride ja mänguatraktsioonide paigaldamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse katastriüksustel Sauna tn 12 (67001:001:0025), Hariduse tn 14 (67001:003:0031), Puhkuse (66901:001:0356), Spordi (66901:001:0379), 6692019 Kevade tänav (66901:001:0495), 6692007 Hariduse tänav L2 (66901:001:0500), Muusika park (66901:001:0823), Palliplatsi (66901:001:0824), Kooliaia (66901:001:0826), 6690818 Kevade põik (66801:001:0455), Masti (66801:001:0426), Vigala jõgi L1 (66801:001:0429), Sillapargi (66801:001:0437), 6690755 Laadamäe tänav (66801:001:1224), 6692023 Kooli tänav (66901:001:0438), Kooli tn 9 (67001:003:0260), Hariduse tn 12 (67001:003:0270). Joonis 16. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Rapla linna/Sulupere rekreatsioonialal. 3. Ülejõe külas Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks 10 meetrini veepiirist olemasoleva elamuala laiendamiseks. Elamuala asub Rapla linna vahetus naabruses, kus teenused on hõlpsasti kättesaadavad. Ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab elamud püstitada raudteest võimalikult 62 Rapla valla üldplaneering kaugele, kus raudteeliiklusest tulenev häiring on väiksem. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse katastriüksustel Silla tn 10 (67001:002:1180), Silla tn 12 (66801:001:0039) ja Vigala jõgi L5 (66801:001:0435). Joonis 17. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Ülejõe külas. 6.3.5.2 Ehituskeeluvööndi rakendamise erandid Veekogu ehituskeeluvööndis on võimalik ehitustegevus (üldplaneeringuga planeeritud ehitised) looduskaitseseaduses sätestatud erandite alusel vaid juhul, kui ehitamine ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. 6.3.5.3 Üleujutusohuga alad Vastavalt üleujutusega seotud riskide hinnangule28 Rapla valla territoorium riskipiirkondade hulka ei kuulu. 28 https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang. Rapla valla üldplaneering 63 Uuringus "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks"29 (2021) on määratud üleujutusalad, kus esinevad üleujutused vähemalt kord 10 aasta jooksul. Üldplaneeringus on need alad kajastatud üleujutusohuga aladena. Üleujutusohuga aladel ei ole üldjuhul ehitustegevus soovitatav. Arendustegevuse kavandamisel tuleb üleujutusega seotud riskidega arvestada ja ehitiste kavandamisel lähtuda järgnevast: 1. ehitamisel tagada maaparandussüsteemide, sh kuivenduskraavide, toimimine; 2. hoone sokkel rajada piisavalt kõrge, et vältida võimalike üleujutuste kahjusid eluruumides; 3. tehnosüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks keskkonnareostust; 4. elektrisüsteemid rajada piisavalt kõrgele, et ei tekiks kontakti kõrgele tõusnud veega. 6.4 TEED JA TARISTU 6.4.1 RIIGITEED Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Valda läbivad nr 15 Tallinna–Rapla–Türi, nr 14 Kose–Purila, nr 28 Rapla–Märjamaa, nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu tugimaanteed ning mitmed kõrvalmaanteed. Arvestades eskiisprojekti „Tugimaantee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinna-Rapla lõik“, Transpordiameti ettepanekuid ja koostööd maaomanikega, on üldplaneeringuga määratud tugimaantee T15 põhimõtteline trassikoridori asukoht. Maantee täpne asukoht trassikoridoris selgub projekteerimise etapis. Põhimõttelise maanteekoridorina kajastatakse maakonnaplaneeringust tulenevat Rapla ümbersõidutee pikendust Kaerepereni30. Rail Balticu raudteega ristuvatele riigimaanteedele on kavandatud eritasandilised ristumised. Üldplaneering kajastab eritasandilisi ristumisi riigiteedega vastavalt kehtestatud Rail Balticu planeeringule (vt ptk 6.4.5). Riigiteede kaitsevööndi31 laius on määratud õigusaktiga. Alevikke ja Rapla linna läbivad riigimaanteed on seaduse järgi tänavad ning nendele rakendub kuni 10 m laiune kaitsevöönd. Üldplaneering määrab Transpordiameti ettepanekul32 riigiteede kaitsevööndi 30 m teekatte servast järgmiselt: 1. riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa km 4,65-4,8 (Kuusiku aleviku piirist kuni Sireli tänava ristmikuni) kaitsevööndi laiuseks mõlemal teepoolel 30 m; 2. nr 20126 Toomja tee km 3,013-3,29 (Kaiu aleviku piirist kuni riigiteega 20122 ristumiseni); 3. riigitee nr 20122 Kaiu-Vahastu tee Kaiu aleviku ulatuses kaitsevööndi laiuseks 30 m; 29 Uuringu alusel vajab suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ülevaatamist, metoodiliselt ühtset lähenemist ja ajakohastamist. 30 Rapla ümbersõidu vajadus on välja toodud maakonnaplaneeringus – Rapla linnale, kui maakonna keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaereperen i. Ümbersõitu kavandatakse pikemas perspektiivis ning tee täpsemal kavandamisel on vajalik koostada eraldiseisev planeering. 31 Kaitsevöönd on leitav Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest. 32 20.03.2020 kirja nr 15-2/20/6956-5. 64 Rapla valla üldplaneering 4. riigi tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 27,455-31,4 (Juuru aleviku ulatuses) kaitsevööndi laiuseks 30 m. Kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Ü LDISED PÕHIMÕTTED TEEDEVÕRGU JA LIIKLUSKORRALDUSE ARENDAMISEL 1. Kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele. 2. Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt, igale kinnistule eraldi juurdepääsu riigimaanteele ei kavandata. 3. Hajaasustusega alal ehitustegevuse kavandamisel riigimaanteega külgneval alal tuleb juurdepääsuks kasutada eelkõige kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigimaanteega. 4. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke üldjuhul mitte paigutada teekatte alla ja tee muldesse. Erisused lahendada koostöös tee omanikuga. 5. Riigimaanteede kaitsevööndisse müra- ja saastetundlikke hooneid üldjuhul ei kavandata. Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on põhjendatud juhul kui asula ehitusjoon on välja kujunenud või seda pikendatakse. Antud juhtudel peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga, tagama normidele vastavuse läbi leevendavate meetmete kasutusele võtmise ning finantseerimise. 6. Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke). Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel. 7. Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs riigimaanteele tagada ühiselt seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu. 8. Üldjuhul arendusalade sademevett riigimaantee kraavidesse ei juhita. 9. T15 trassil kavandatava suurulukiläbipääsu puhul jälgida rohelise võrgustiku kohta seatud tingimusi (ptk 6.3.1). 10. T15 edasisel projekteerimisel tuleb kindlasti teostada mürauuring ja selle alusel kavandada piisavad leevendavad meetmed müratundlikel aladel müra normtasemete kavandamiseks. Lisaks olemasolevatele hoonetele tuleb arvestada üldplaneeringu kohaste kavandatud maakasutuse juhtotstarvetega. Müra hindamisel tuleb arvestada mitme taristuobjekti müra koosmõju (Rail Baltic, olemasolev raudtee ja T15). 6.4.2 KOHALIKUD TEED JA TÄNAVAD Rapla valla teedevõrk on üldiselt väljakujunenud ja olulist tihendamist ei vaja. Uute teede ja tänavate vajadus on piirkondades, kus on enim survet elamuehituseks – nt Rapla linn ja selle lähiala ning alevikud. Perspektiivsed teed ja tänavad on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile. Rail Baltic planeeringuga on Rail Balticu trassil ette nähtud: ▪ eritasandilised ristumised kohalike teedega; ▪ kohalike teede sulgemised (väiksemad juurdepääsuteed, metsateed); ▪ teede kavandamine/ümberehitamine. Rail Balticu planeeringu lahendus on kajastatud üldplaneeringus. Rapla valla üldplaneering 65 Valla teede kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast on 10 m. Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndite määramine või muutmine toimub vallavolikogu kaalutlusotsuse alusel. Üldplaneeringuga teede avalikuks kasutamiseks määramise ettepanekuid ei esitata. Planeeringu kehtestamise järgselt saab erateid määrata avalikuks kasutamiseks vallavolikogu otsuse alusel. Avalikuks kasutamiseks erateed määratakse juhtumipõhiselt omavalitsuse kaalutlusotsusega, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: 1. teenindab kolme või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega maaüksust; 2. teenindab avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga; 3. tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel; 4. tee ühendab asulaid või tagab ühenduse riigimaanteega; 5. teedpidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin; 6. muul kaalukal juhul. T EEDEVÕRGU PLANEERIMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1. Teedevõrk lahendada koostatava detailplaneeringuga tulenevalt krundijaotusest või projekteerimistingimustega. 2. Ehitustegevuse kavandamisel analüüsida ehitiste mõju liikluskorraldusele. 3. Koos teede/tänavatega tuleb planeerida ja ehitada välja erinevate sihtgruppide vajadusi arvestavad jalgteed, mis moodustavad ühtse võrgustiku olemasolevatega ja ühendab olulisi sihtkohti. 4. Kruntide jagamisel tuleb tagada ligipääs kõikidele moodustatavatele kruntidele. 5. Mahasõitude kavandamine toimub projekti alusel ja tuleb kooskõlastada omavalitsusega. 6. Mahasõidu/juurdepääsutee planeerimisel tuleb igakordselt kaaluda ja hinnata teetruubi rajamise vajadust arvestades looduslikke ohutegureid. 7. Teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus. 8. Erateede avalikuks kasutamiseks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 6.4.3 PARKIMINE Planeering kajastab valla liikuvuse seisukohast kõige olulisemaid olemasolevaid ja kavandatavaid „pargi-ja-reisi“ parklaid, mis määratakse valla raudteejaamade juurde. Muud parklad kavandatakse kavandatava maakasutusega. P ARKLATE ARENDAMISE TINGIMUSED 1. Vajalike parkimiskohtade hulga leidmisel tuleb lähtuda parkimiskohtade tegelikust vajadusest. 2. Kõikide parklate kavandamisel (avalikud parklad, elamu- ja ärimaade parklad jms) tuleb arvestada inimmõõtmelisusega – iga 4–5 parkimiskoha järel kavandada puud ja liigendada parkimisala hekkidega, nn „automere“ tüüpi liigendamata ja haljastamata parklate rajamine ei ole lubatud. 3. Avalikke ja olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob kergliiklejale meeldivama liikumiskeskkonna – jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid. 4. Puhkealade, vaatamisväärtuste ja supluskohtade jm suure külastajate arvuga alade kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool teid ning parkimine võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus. 66 Rapla valla üldplaneering 5. Parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil, arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega. 6. Parklates kasutada erinevaid sademeveelahendusi sademevee maksimaalseks kohapealseks immutamiseks: sademevee puhastamine, puhverriba33 ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine34 vastavalt sademevee kvaliteedile ja ala iseloomule. Eelistatud on lahendused, mis samaaegselt tagavad parklate liigendamise (inimmõõtmelisuse) ja toimivad sademeveelahendustena. Joonis20. Haljastusega liigendatud parkimisala, Haven Kakumäe. Foto: Hendrikson&Ko. R ATTAPARKLATE ARENDAMISE TINGIMUSED 1. Jalgrattaparklad rajada: 1.1. üldkasutatavate alade ja hoonete (suurema kasutuskoormusega puhkealad, kauplused, raudtee- ja bussijaamad, raamatukogu, kool jms) juurde; 1.2. korterelamute juurde; 1.3. ettevõtlusalade juurde; 1.4. pargi-ja-reisi parklate juurde. 2. Rattaparklad peavad olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud. Raudteejaamades võib kavandada suletavad rattamajad. 33 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse sademevesi. 34 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid. Rapla valla üldplaneering 67 Joonis 21. Suletav rataste parkimismaja Saku vallas. Foto: Hendrikson&Ko. 6.4.4 KERGLIIKLUSTEED Rapla vallas on rajatud kergliiklusteid peamiselt suuremates asulates ja nende lähialas. Pikim kavandatud kergliiklustee ühendab Rapla linna ja Kehtna alevikku. Kavandatud kergliiklusteed täiendavad kergliiklusvõrgustikku asulates ja lähialades, ühendades olulisi sihtkohti. Olemasolevad ja kavandatavad kergliiklusteed on kantud maakasutusplaanile. Üldplaneering kajastab ka RMK matkaradu. K ERGLIIKLUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1. Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel siduda uued teed olemasolevatega, mis tagab mugava ja ohutu liikumisvõimaluse oluliste sihtpunktide vahel. 2. Üldplaneeringu joonisel on näidatud üldine kergliikluse trassivajadus. Üldplaneeringus ei ole kindlaks määratud kergliiklusteede täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt paiknemine tee poolel; kas tegemist on äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud teeosaga või eraldiseisva teega; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine maaüksusel vms). Kergliiklustee täpne asukoht määratakse projekteerimise faasis. 3. Soovitatav on kergliiklustee projekteerimistingimused anda avatud menetluses. 4. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel tuleb arvestada sujuva liikluse põhimõtetega ning vältida üleliigseid katkemisi ja teeületusi. 5. Suurema liikluskoormusega teedel/tänavatel on soovitav kergliiklustee autoteest eraldada, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond. 6. Kergliiklusteel lubatud kasutajagrupid näidatakse konkreetsel teelõigul vastava teekatte märgistusega. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt. 68 Rapla valla üldplaneering 7. Kergliiklusteedega koos kavandada vajalikes kohtades jalgrattaparklad (nt koolide, korterelamute, teenindusasutuste, kultuuriasutuste, puhkekohtade, raudteejaamade juures), kavandades need kõrge kasutuskoormusega kohtades soovitavalt varikatuse ja valgustusega. 8. Ristumisel teega kavandada vajadusel liikluse rahustamise meetmed (tõstetud pinnad, liiklussaared, põikekohad, tee kitsendid vms). 6.4.5 RAUDTEE Valda läbivad väljaehitatud Tallinna–Viljandi trass. Reisijatevedu toimub Tallinna-Viljandi suunal, peatustega Hagudis ja Rapla linnas. Tulevikus on kavandatud reisirongiliikluse tihendamise kavatsusest tulenevalt Tallinna-Rapla vahelisel raudteelõigul taktipõhisele liiklusgraafikule üleminek reisrongidele sõidukiirustega kuni 160 km/h. Valda läbib perspektiivne avalik Rail Balticu raudteetrass35. Rail Balticu täpsem kavandamine toimub eraldi projektiga. Rapla vallas ristub Rail Balticu trassi koridor riigimaanteede, metsateede, kohalike teede ja erateedega, mistõttu on teatud teed vajalik sulgeda ning luua uued ühendused. Rail Baltic planeeringuga on Rail Balticu trassil ette nähtud mh: ▪ perspektiivne jaam Sulupere külas36; ▪ teede sulgemised; ▪ eritasandilised ristumised teedega; ▪ eritasandilised ritumised vooluveekogudega; ▪ müratõkked; ▪ ökoduktid jm läbipääsud loomade liikumiseks. Loomade liikumiseks nähakse ette ökoduktid Röa külas, Alu-Metsakülas, Väljataguse ja Raela külas37 (Röa, Kalevi, Kuusiku ja Raela ökodukt). Oluline on Röa piirkonnas arvestada, et ökodukt on kavandatud ka Rail Balticuga paralleelselt kulgeva Tallinna-Lelle raudteele ja T15 maanteele. Kuna ökoduktid asuvad samal rohelise võrgustiku koridoril, peab ökoduktide kavandamisel arvestama toimivusega üle mitme taristukoridori. Lisaks ökoduktidele on Rail Balticu raudtee projekteerimise käigus kavandatud kaks loomatunnelit, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel (Põhja-Hagudi tunnel Kuku külas ja Lõuna-Hagudi Mõisaaseme külas). Ulukite läbipääsuvajadusega on arvestatud ka Vigala ja Rõue jõe raudteesildade projekteerimisel. T INGIMUSED RAUDTEE JA RAUDTEE ÄÄRDE OBJEKTIDE KAVANDAMISEKS / RAJAMISEKS 1. Peatuskohtade ja raudteejaamade komplekssel ümberehitamisel tagada hea ligipääs nii jalgsi, autoga kui kergliiklusega (kergliiklejatele tiheasustusega aladel eelistatult eritasandiliselt, nt tunneliga) ning piisavad ja mugavad „pargi-ja-reisi“ parkimisvõimalused. Rattaparklad on soovitatav ehitada ilmastikukindlad ja valgustada. 2. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt väiketuulikud38, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks vähemalt võrdne rajatise kogukõrgusega. 35 Raplamaa maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine (2016) ; ÜP koostamise ajal toimub osades lõikudes projekteerimine juba põhiprojekti staadiumis . 36 Rail Baltica kohaliku peatuse täpne lahendus on kehtestatud detailplaneeringu menetlustes (Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering, Rapla Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 64). 37 Väljataguse ja Raela külas on ökoduktide planeerimise vajadus selgunud raudtee projekteerimise käigus. Röa ökodukt on nn kaksikökodukt, mis tagab loomade liikumise ka üle Tallinn a-Lelle raudtee. 38 Väiketuuliku kogukõrgus kujuneb masti kõrgusest ja tiiviku laba pikkusest. Rapla valla üldplaneering 69 3. Raudtee ääres asuvate või rajatavate haridusasutuste, välispordirajatiste ja elamukruntide raudteepoolne külg piirata ohutuse tagamiseks aia või läbimatu taimestikuga laste (elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks. 4. Raudteeäärsetes asulates raudteede tarade kavandamisel arvestada, et säiliksid loogilised läbipääsud ja inimmõõtmeline keskkond. Turvalisuse tõstmine ei tohi toimuda inimsõbraliku keskkonna arvelt. 5. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb tagada nähtavus. 6. Kergliiklustee ristumistel raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus. 7. Uute elamute planeerimisel raudtee äärde arvestada raudteelt leviva müra ja vibratsiooniga ning juba detailplaneeringutega ja/või projekteerimistingimustega ette näha ja kasutada vajadusel erinevaid müra ja vibratsiooni vähendavaid meetmeid: parandada hoone välispiirde (sein, aken) heliisolatsiooni, tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele, kasutada vibratsiooni levikut vähendavaid materjal ja konstruktsioonilahendusi. 8. Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel Rail Balticu uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke), mida finantseerib arendaja. Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel. 9. Rail Balticu raudtee kavandamisel on ökoduktide ja suurulukite läbipääsude toimivuse tagamiseks vajalik järgida rohelise võrgustiku kohta seatud tingimusi (ptk 6.3.1). 6.5 TEHNILISED VÕRGUSTIKUD 6.5.1 VESI JA KANALISATSIOON Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, võrgustiku rajamine ja rekonstrueerimine, reoveekogumisalade ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade määramine toimub kehtiva ÜVK arengukava järgi, mis toob välja edasise arengu vajadused. Valla kehtiva ÜVK arengukava järgi on ÜVK parendamine ette nähtud kõikides asulates, kus süsteemid on juba rajatud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid on välja arendatud suuremates asulates. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga (ÜVK) on varustatud Rapla linn ja Uusküla; Alu, Hagudi, Kuusiku, Kaiu ja Juuru alevikud ning Raikküla, Purku, Tamme, Järlepa, Maidla, Kuimetsa, Kodila, Iira ja Valtu külad. Kuna Rapla vallas, sh suuremate asulate piirkonnas, on põhjavesi suuresti kaitsmata või nõrgalt kaitstud, on nii pinna- kui põhjavee kaitseks oluline ühiskanalisatsiooni süsteeme parendada ja laiendada vastavalt ÜVK arengukavale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel tuleb vanad omapuhastusseadmed (kogumiskaevud jne) nõuetekohaselt likvideerida, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Vallas on määratud 13 reoveekogumisala: Valtu, Tamme, Rapla, Raikküla, Purku, Kuusiku, Kuimetsa, Kodila, Kaiu, Järlepa, Juuru, Hagudi ja Alu. Väljaspool tihedamalt asustatud alasid on joogiveevarustus lahendatud peamiselt isiklike salv- ja puurkaevude abil. Reovesi puhastatakse omapuhastitega või kogutakse mahutitesse ning viiakse purgimisteenuse osutajate poolt puhastitesse. Arvestada tuleb, et omapuhasti rakendamine ja heitvee pinnasesse immutamine on lubatud aladel ja viisil, kus looduslikud tingimused ning õigus- ja normatiivaktid seda võimaldavad ning asustus on piisavalt hajus. Arvestada tuleb omapuhasti, sh 70 Rapla valla üldplaneering imbsüsteemi jt tehnorajatiste kujade ja looduskaitseliste piirangutega, et süsteemide paigaldamine kinnistule oleks võimalik. 6.5.2 SADEMEVESI Rapla valla asulates on sademeveekanalisatsioon rajatud Rapla linnas ja osaliselt Kaiu aleviku keskuses. Valdavalt toimub valla suuremates asulates sademevee ära juhtimine kraavide abil ning immutatakse haljasaladel. Kliimamuutustega kohanemiseks on sademevee käitlemise puhul järjest olulisem sademevee kohapealne immutamine, et vältida suurte vooluhulkade koondumist. Konkreetsetes kohtades võimalikud sademeveelahendused sõltuvad nii pinnase iseloomust, reljeefist, vee kvaliteedist kui ka asustuse eripärast39, samuti väljatöötatud ÜVK arengusuundadest. T INGIMUSED SADEMEVEELAHENDUSTE ARENDAMISEKS 1. Soodustada sademevee pinnasesse immutamist, valides ala suuruse ja otstarbe järgi sobivad lahendused. Looduspõhiste immutavate lahenduste (nt imbaiad, roheribad jms) puhul tuleb arvestada suurema ruumivajadusega. 2. Vältida üldjuhul laiaulatuslike asfalteeritud alade rajamist. Asfalteeritud alad liigendada roheribade ja vihmapeenardega, väiksemate parklate puhul kasutada vett läbilaskvaid katendeid. 3. Sademevee juhtimisel veekogudesse tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega seatud kvaliteedinõuetele. 4. Eelkõige on tootmisaladel oluline võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-, bensiini-, liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid). 5. Uute arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud ainult põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 6.5.3 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD Rapla valla tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrje veemahututite, looduslike veevõtukohtade ja hüdrantidega. Hüdrantide kavandamine toimub vastavalt ÜVK arengukavale asulates, hüdrandid on toodud arengukavas. Veevõtukohad on kantud planeeringu maakasutusplaanile. T ULETÕRJEVEEVARUSTUSE KAVANDAMISE TINGIMUSED 1. Korrastada olemasolevad mahutid ja veevõtukohad. 2. Veevõtukohad peavad olema tähistatud, võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist. Tagatud peab olema tuletõrjeauto ümberpööramise võimalus. 3. Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse nõuete kohaselt. Tuletõrje veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest. 39 Nt Kobras (2018) Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas, Väliskanalisatsioonivõrk (EVS 848:2013), Alkranel (2020) Mustvee valla üldplaneeringu sisenduuring – sademevee käitluse probleemid, üleujutusalad ja maaparandussüsteemide toimimise probleemid. Rapla valla üldplaneering 71 6.5.4 SOOJUSMAJANDUS Kaugküte toimib Rapla linnas (2 kaugküttepiirkonda), Alu alevikus, Juuru alevikus ja Järlepa külas. Rapla valla soojusmajandus lähtub asulates kehtivast soojusmajanduse arengukavast40. Üldplaneeringus on kajastatud kaugküttepiirkonnad. Üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnas on uusehitisteks planeeritaval maa-alal võrguga liitumine kohustuslik v.a kui juba kasutatakse muid, alternatiivseid kütteallikaid. Võrguga liitumine ei ole kohustuslik põhjendatud juhtudel omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused (millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga. Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt. Kaugküttega liitumise kohustust õigustab elukeskkonna kaitse vajadus, kuna kaugküte tagab suurema energiasäästu ja puhtama välisõhu võrreldes mitmete alternatiivsete küttelahendustega. Liitumise kohustus on määratud arvestades ka asjaolu, et kaugküttevõrk saab tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt toimida vaid siis, kui sellel on piisavalt suur tarbimiskoormus. Uue kaugküttepiirkonna määramine ja kaugküttepiirkondade piiride täpsustamine on vajadusel üldplaneeringu kehtestamise järgselt lubatud. Muutmisel või täpsustamisel tuleb lähtuda valla soojusmajanduse arengukava ülevaatamise tulemustest või uuest arengukavast. Väljaspool kaugküttepiirkonda on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu, valdavalt puidukütusel. 6.5.5 ELEKTRIVARUSTUS Rapla vallas tagavad elektrivarustuse ja laiemad võrguühendused üks 330 kV ja neli 110 kV nimipingega õhuliini. Vallas asub ka Rapla 110 kV alajaamad. Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 Rapla–Kehtna ja L187 Rapla– Kohila, L187 Paide–Rapla olemasolevas liinikoridoris. Arvestada, et Rapla vallas on oodata tarbimise ja hajatootmise jätkuvat kasvu, plaanib Elektrilevi OÜ koormuse kasvades olemasolevad 35 kV õhuliinid Rapla-Ohukotsu L3560 ja Rapla-Kaiu L35008 rekonstrueerida ja üle viia 110 kV pingele.41 Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinid raudtee liitumisprojekti raames. E LEKTRIVARUSTUSE KAVANDAMISE TINGIMUSED 1. Olemasolevate elektriliinide nimipinge tõstmisel, kui elektriliini kaitsevööndi ulatus säilib, tuleb koostada tehniline projekt, täiendava planeeringu koostamise vajadus puudub. 2. Elektriohutusest tulenevalt on tegutsemine piiratud elektripaigaldise kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus on ohutuse tagamiseks kitsendatud ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. 3. Asulate elektrivõrgu arendamisel eelistada põhi- ja jaotusvõrgu viimist maakaablitele, et tagada meeldivam elukeskkond. 4. Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tuleks elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. 40 Rapla vallas kehtivad erinevad soojusmajanduse arengukavad. 41 Seejuures nende liinide kaitsevööndi ulatus ei muutu. 72 Rapla valla üldplaneering 6.5.6 GAAS Rapla vallas asub Vireši–Tallinn D-kategooria toruliin ning trassi teenindav katoodkaitsejaam. Gaasitorustiku juurde kuuluvad sidekaablid. Gaasipaigaldiste lähialas tuleb maakasutuse kavandamisel arvestada ehitusseadustiku järgsete gaasipaigaldiste kaitsevöönditega, lisaks tuleb arvestada sidekaablite kaitsevöönditega. Üldplaneeringu täpsusastmes kajastatakse maakasutusplaanil D-kategooria toruliin. 6.5.7 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmehoolduse üldiseks suunaks nii riiklikus kui kohalikes jäätmekavades on esmalt jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja ringlussevõtmine, seejärel taaskasutamine (nt jäätmetest energia tootmine) ja viimasena ladestamine. Üldplaneeringu tasemel on eelkõige võimalik toetada jäätmete liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist jäätmejaamade kavandamisega. Biojäätmete kohapealset kompostimist toetavad kompostimisväljakute kavandamine (nt kalmistu- ja haljasjäätmed, reoveesetted). Rapla vallas tegutsevad Mäepere jäätmejaam ja Mäepere käitluskoht (erinevad käitlejad). Lisaks tegutsevad vallas vanametalli kokkuostjad. Olmejäätmete kogumiseks on korraldatud jäätmevedu. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kavandatakse planeeringuga kompostimisalasid. Nende täiendaval kavandamisel rajada need tundlikest aladest (elamud, üldkasutatavad alad) eemale, et vältida võimalikke häiringuid (näiteks tööstuspiirkonda, kasutada reoveepuhasti kompostimisplatsi). Lahendused otsustatakse kohapõhiselt. Rapla vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale42. EELIS andmetel on vallas kolm jääkreostusobjekti, millest kaks on likvideeritud ja üks (Tiitsu bituumenibaas) osaliselt likvideeritud. Vajalik on viimase objekti likvideerimine lõpule viia. Endistele ja praegustele jääkreostusobjektidele uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele. 6.5.8 TAASTUVENERGEETIKA Energiatootmise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse vallas taastuvenergeetikalahendusi. Planeeringuga ei nähta ette tuuleenergeetika arendusalasid (vt täpsemalt KSH aruande ptk 4.5). Tuuleparkide rajamise võimalikkust võib kaaluda planeeringu koostamise hetkel kehtiva õigusraamistiku kohase planeeringuga, määrates tingimused tuuleparkide kavandamiseks ja tuulikute püstitamiseks. Muude taastuvenergeetikaliikide jaoks alasid välja ei tooda, kavandamine toimub kohtades, kus alltoodud tingimused seda võimaldavad. Pärast päikesepargi ja/või muu tootmisüksuse töö lõppemist taastada maa seisundisse, mis oli enne taastuvenergeetika arendamist. 42 Rapla valla jäätmekava 2023–2027. Rapla valla üldplaneering 73 T INGIMUSED TAASTUVENERGEETIKA KAVANDAMISEKS Väiketuulikute kavandamine 1. Hajaasustusega aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada väiketuulikuid43 oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. 2. Lubatud on püstitada üks väiketuulik majapidamise ja/või ettevõtte tarbeks projekteerimistingimuste alusel. Kaks ja enama väiketuuliku püstitamiseks oma tarbeks (kui vajadus elektrienergia tootmiseks oma tarbeks on suurem) tuleb koostada detailplaneering. Nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama illustreerivat materjali. 3. Väiketuulikute kavandamine väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Vajadusel tuleb koostada eksperthinnang. 4. Tuuliku pöörlevate labade varjud ei tohi langeda naaberkinnistu elamu õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale. 5. Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused. 6. Koostööd Kaitseministeeriumiga alustada võimalikult varases staadiumis. Lähtetingimusi Kaitseministeeriumilt tuleb küsida enne projekteerimistingimuste andmist, et tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime. 7. Projekteerimistingimused tuulikude kavandamiseks antakse vajadusel (kui lähedalasuvad elamud, puhkealad, miljööväärtus) läbi avatud menetluse. 8. Arvestada tuleb asja- ja ajakohast teavet, juhenddokumente ja alusandmeid. Maasoojusenergeetika kavandamine 1. Maasoojussüsteemi kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine. 2. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse nõuetele. 3. Maasoojussüsteemi- ja maasoojuspuuraugud peavad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele. Päikeseenergeetika kavandamine 1. Päikesepaneelide kavandamine hoone/tööstuskompleksi enda tarbeks: 1.1. Tiheasustusega aladel võib päikesepaneele paigutada maapinnale, hoonetele ja rajatistele (nt katused, seinad või piirdeaiad). Paneele ei ole lubatud paigutada kõrghaljastuse alale. Paneelid paigutada viisil, mis vaadet avaliku kasutusega teelt visuaalselt ei risusta. 1.2. Miljööväärtuslikel aladel võib päikesepaneele paigutada hoonetele ja rajatistele. Paneelid paigutada eelistatult hoovipoolsele küljele. 1.3. Väärtuslikel maastikel võib päikesepaneele paigutada hoonetele, rajatistele ja õuemaale/tööstuskompleksi territooriumile. 1.4. Hajaasustuses väljaspool väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid võib päikesepaneele paigutada nii hoonetele, õuemaadel maapinnale kui ka väljapoole õuemaad. 2. Päikeseparkide kavandamisel (kavandatakse võrku elektri müümise eesmärgil, teenindav hoonestus puudub): 2.1. Tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt endisi karjääri alasid, tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid. 2.2. Päikeseparke ei ole lubatud rajada Natura 2000 võrgustiku aladele. 43Väiketuulikute defineerimisel on lähtutud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) jaanuaris 2012. a korraldatud väiketuulikute ümarlaual otsusest Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. 74 Rapla valla üldplaneering 2.3. Päikeseparke ei ole lubatud rajada metsamaale. 2.4. Päikeseparkide kavandamist vältida kaitstavate liikide elupaikadele ja väärtuslikele niidukooslustele. Lisaks väike-konnakotka elupaikadele tuleb vältida elupaigast 2 kilomeetri raadiuses päikesepargi rajamist väike-konnakotka toitumisaladele (põllu- ja rohumaad). Päikesepargi rajamine võib olla lubatud juhul, kui liigieksperdi tehtud eksperthinnang või uuring kinnitab, et toitumisalale päikesepargi rajamisel pole olulist mõju elupaiga kestlikkusele44. 2.5. Päikeseparke ei ole üldjuhul lubatud rajada rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikule põllumajandusmaale. Kaalutlusotsus tuleb kujundada sõltuvalt konkreetsest olukorrast kohapõhiselt, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 2.5.1. Rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima. Päikesepargi aiaga piiramisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori. Rohelise võrgustiku sidususe ja ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks peab avatuna säilima vähemalt 200 m laiune ala. 2.5.2. Väärtusliku põllumajandusmaa korral paigaldada päikesepark kõlviku piirile, õuemaa vahetusse lähedusse ja/või tee äärde, et vältida väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tükeldamist. Teatatud juhtudel on kaalutletud erandid lubatud – asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest pikaajaliselt olnud väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks on, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ning päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat väärtuslikku põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatud. 2.6. Päikeseparkide kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb hinnata mõjusid (sh visuaalseid mõjusid) maastike väärtuste säilimisele (maastik tervikuna, väärtuslikud vaated) ning vajadusel koostada detailplaneering. Visuaalse mõju vähendamiseks on asjakohane nt teede ja päikeseparkide vahele kavandada hekke vm haljastust või paigutada päikesepargid juba kujunenud kõrghaljastuse taha. 2.7. Maardlate alal on päikeseparkide kavandamine võimalik vastavalt rajamissoovi ajal kehtivatele õigusaktidele. 2.8. Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. 2.9. Kavandades päikeseparki kultuurimälestiste lähedusse, tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 6.5.9 MAAPARANDUSSÜSTEEMID Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditele. Maaparandusseadus toob välja eesvoolude kaitsevööndid, samuti piirangud süsteemi muu ehitise ehitamise, lisavee juhtimise ja maa sihtotstarbe muutmise osas. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras: puhastada voolutakistustest ja setetest ning võsa eemaldada. 44 Täpsemaid suuniseid on Keskkonnaametil kavas anda väike-konnakotka kaitsetegevuskavas.  Rapla valla üldplaneering 75 Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Maaparandussüsteemide registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga. Joonis 22. Maaparandussüsteemid. Keskkonnaameti tellimusel on valminud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (Tartu Ülikool)45, mille tulemusi on kavas kasutada tulevikus maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks. 6.6 KESKKONNATERVIS 6.6.1 RADOON Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib jõuda maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge 45https://keskkonnaportaal.ee/et/maaparandussusteemide -negatiivsete-mojude-leevendus-ja- kompensatsioonimeetmete-rakendamise-juhis 76 Rapla valla üldplaneering radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget looduslikku radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis, kuid peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti. Lähtuvalt standardist46 jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Rapla valla radoonirisk on valla keskosas normaalne, kuid suureneb nii lääne- kui idasuunas (vt joonis 6), jäädes vahemikku 50–100 kBq/m³. Samas tuleb tähele panna, et ka normaalse radooniriskiga aladel leiduda laiguti ja väikeste vahemaade tagant alasid, kus tegelik radoonisisaldus on kõrgem. Joonis 23. Radoonirisk Rapla vallas (väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooni veebirakendusest). 46 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks, 20 23. Eesti Standard EVS 840:2023. Eesti Standardikeskus. Rapla valla üldplaneering 77 R ADOONIOHU VÄLTIMISEKS TULEB EHITUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL RAKENDADA ETTEVAATUS - JA EHITUSLIKKE MEETMEID 1. Rakendada standardi EVS 840 asjakohases versioonis esitatud radoonikaitse meetmeid. 2. Korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus jms). 3. Kui radoonisisalduse tase on kõrge või eriti kõrge, tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem, radoonikiled vms. 6.6.2 MÜRA NORMTASEMETE KATEGOORIAD Välisõhus leviva müra normtasemed on reguleeritud asjakohase õigusaktiga47, milles toodud nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Nõudeid ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tööstuses müra tekitavate seadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad (kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduses toodud jaotusega48) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele järgmiselt: ▪ I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-alad (PV). Juhul, kui PV piirneb tootmisala, maantee vms müra tekitava maakasutusega ja osa PV alast täidab ka kaitsehaljastuse rolli, ei rakendata PV alal antud mürakategooriat 50 m ulatuses müra tekitava maakasutuse piirist. ▪ II kategooria – väikeelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK), aianduse maa-ala (AM), kalmistu maa-ala (K), müra suhtes tundlikud ühiskondlike hoonete (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused) alad (AA); haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM). Juhul, kui HM piirneb tootmisala, maantee vms müra tekitava maakasutusega ja osa HM alast täidab ka kaitsehaljastuse rolli, ei rakendata HM alal antud mürakategooriat 50 m ulatuses müra tekitava maakasutuse piirist. ▪ III kategooria – segaotstarbega maa-alad (S), nt äri- ja elamumaa segafunktsioon, nõudeid ei rakendata segaotstarbega alal asuvate müra suhtes vähem tundlike objektide puhul; 47 Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normtasemeid atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 48 Erineva müratundlikkusega alade kategooriad (I -VI) on defineeritud atmosfääriõhu kaitse seaduses, sh on müra normtasemed kehtestatud ainult I-IV kategooria alade kohta, kuna tootmise- ning liikluse maa-alasid ei loeta müratundlikeks. 78 Rapla valla üldplaneering ▪ IV kategooria – ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud ühiskondlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne) maa-ala (AA); ▪ V kategooria – tootmise maa-ala (T), mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR), jäätmekäitluse maa-ala (OJ), tehnoehitise maa-ala (OT), ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks (rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded); ▪ VI kategooria – liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L), raudtee maa-ala (LR), garaažide maa-ala (LG), ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks. Lisaks võib välja tuua alad, mis ei ole otseselt atmosfääriõhukaitse seaduses toodud definitsioonide alusel klassifitseeritavad (sisuliselt on nende alade puhul asjakohane rakendada V ja VI kategooria aladega sarnast lähenemist, kuna toodud alade näol ei ole samuti tegemist suure müratundlikkusega aladega): ▪ riigikaitse maa-ala (R) – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks; ▪ kaitsehaljastuse maa-ala (HK) – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks; ▪ põllumajandusmaa (MP) ja metsa (MM) maa-ala – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks. Samas põllumajandus (MP) ja metsa (MM) maa-alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks. Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi müratundlike alade kategooriate (I…IV) kohta: ▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata. Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest. Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele49 võtta eesmärgiks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata aladele uute müratundlike elamu- või puhkealade planeerimisel50. Teede- ja tänavate äärsete hoonete teepoolsel fassaadil on üldjuhul asjakohane lähtuda müra piirväärtusest ning nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada ehituslikke 49 Atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 50 Kuna „uue planeeringuga ala“ definitsioon on praktikas jätnud erinevaid tõlgendamise võimalusi, ei ole üldplaneeringu täpsusastmes üheselt võimalik fikseerida ja eristada piirkondi, kus tuleks rakendada piiväärtust või sihtväärtust. Antud küsimust tuleb vaadata asukohapõhiselt täpsemate planeeringute (nt detailplaneeringute koostamisel) või projektide menetlemisel. Rapla valla üldplaneering 79 meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. 6.7 MUUD ÜLESANDED 6.7.1 ASUSTUSÜKSUSE PIIRIDE MUUTMINE 1. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Rapla linna piire Joonis 24. Rapla linna piirimuudatuse ettepanek. 2. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kuusiku aleviku piire, laiendades alevikku selle juurde ruumiliselt kuuluvate alade võrra Kuusiku-Nõmme ja Iira küla alalt. Joonis 185. Kuusiku aleviku piirimuudatuse ettepanek. 80 Rapla valla üldplaneering 7 KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUTE ELLUVIIMINE Üldplaneeringuga ei muudeta varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid, nende realiseerimine (sh olemasoleva teedevõrgu ümber planeerimine ja/või riigiteedelt mahasõidu asukoha muutmine) toimub vastavalt kehtestatud lahendusele. Üldplaneeringuga kooskõla tagamiseks võib ehitusprojekti koostamiseks anda täpsustavaid projekteerimistingimusi. Rapla valla üldplaneering 81 8 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE Keskkonnamõju strateegiline hindamine on teinud ettepanekuid planeeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Järgnevalt on antud ülevaade ettepanekute ja nendega arvestamise kohta. Arvestatud ettepanekud on viidud planeeringulahendusse. ▪ Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Eeskätt Rapla linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada. Üldplaneering kajastab reoveekogumisalasid, mis on määratud keskkonnaministri käskkirjaga. Perspektiivsed reoveekogumisalad määratakse ÜVK AK-ga. ▪ ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada teatatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest pikaajaliselt olnud väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Endistele ja praegustele jääkreostusobjektide uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte. Ettepanekuga arvestatakse üldise suunisena. ▪ Uute elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, lisades selle soovitusena. ▪ Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel. 82 Rapla valla üldplaneering Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Võimalusel näha ette aianduse maa-ala kogukonnaaia jaoks sarnaselt teistele korterelamutega asulatele ka Raplasse. Ettepanekuga ei arvestata kuna teadaolevalt puudub vajadus aianduse maa-ala kavandamiseks Rapla linnas. Aianduse/kogukonnaaia kavandamine on võimalik linna puhkealadel. ▪ Täpsustada rohevõrgustiku paiknemist vastavalt KSH aruandes esitatud soovitustele. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Riigimaantee T15 edasisel projekteerimisel tuleb kindlasti teostada mürauuring ja selle alusel kavandada piisavad leevendavad meetmed müratundlikel aladel müra normtasemete kavandamiseks. Lisaks olemasolevatele hoonetele tuleb arvestada üldplaneeringu kohaste kavandatud maakasutuse juhtotstarvetega. Müra hindamisel tuleb arvestada mitme taristuobjekti müra koosmõju (Rail Baltic, olemasolev raudtee ja T15). Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Rail Balticu ökoduktide jt suurulukite läbipääsude kaitsevööndite ulatuse osas lähtuda läbipääsu projektlahendusele koostatud eksperthinnangust, kui läbipääsule on vastav hinnang üldplaneeringu koostamise ajaks koostatud. Ettepanekuga valdavas osas arvestatakse. Ei arvestata tingimuste osas, mis ei ole ÜP ülesanne lahendada – nt jahipidamise reguleerimine. ▪ Künka kruusakarjäärile (kaevandamisload Rapm-071 ja Rapm-112) on tehtud Kasevälja, Liivaaugu ja Künka dp algatamisettepanek ja ala on üldplaneeringus kajastatud kui kavandatav elamuala. Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt on antud alale võimalik üksikelamukrunte ja puhkeala planeerida siis, kui detailplaneeringu dokumentide hulka lisatakse dokumendid tõestusega, et maavara on antud alal ammendunud. Seega üldplaneeringus on võimalik ala elamualana kasutus tuua välja perspektiivse korrastamissuuna suunisena, kuid tegevust on võimalik ellu viia peale maavaravaru ammendumist. Vastav täpsustus on asjakohane üldplaneeringusse lisada. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Kompaktse hoonestusala võimalustega alade indikeerimisel üldplaneeringus jälgida, et antud alasid ei määrataks rohevõrgustikuga kattuvana. Ettepanekuga arvestatakse. Natura asjakohase hindamise leevendavad meetmed KSH raames teostatud Natura asjakohase hindamise käigus tuvastati võimaliku mõju esinemine Natura aladele ning kavandati meetmed negatiivse mõju vältimiseks. Rapla valla üldplaneering 83 ▪ Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala. Ettepanekuga arvestatakse. ▪ Kuusiku loodusalale jäävale tootmisala juhtotstarbega alale ehitustegevuse kavandamisel tuleb see planeerida väljapoole loodusala. Ehitustegevuse korraldamisel tuleb arvestada loodusalal paiknevate niidukoosluste säilitamise vajadusega. Vältida tuleb ehitusmaterjalide hoiustamist ja muud niidu murukamarat kahjustavat tegevust. Ettepanekuga arvestatakse. 84 Rapla valla üldplaneering 9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE Üldplaneeringu elluviimine toimub valdavalt läbi kohaliku omavalitsuse eelarve ning võimaliku koosfinantseerimise. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste andmisele. Avaliku ruumi parendamine toimub läbi avaliku ruumi võistluste ja lahenduste (nt ideekonkursid, maastikuarhitektuurilahendused), mida viiakse läbi kohapõhiselt vastavalt ruumiloome vajadusele. Kultuuriväärtuste kaitseks on igale väärtuslikule maastikule soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Puhke- ja kaitsemetsade hoidmiseks on vajalik koostada RMK ja kogukonna koostöös metsamajandamise kavad, mis arvestavad iga ala eripäraga. Üldplaneering teeb ettepaneku Hagudi raba kohaliku kaitseala moodustamiseks. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus toimub üldplaneeringust eraldiseisva protsessina. Teede parendamine ja arendustegevus (tolmuvabade katete ehitus, riigiteede remont ja ehitus) toimub vastavalt kehtivale teehoiukavale. Liiklusohtlike kohtade likvideerimine toimub vastavalt liiklusohutuseprogrammi põhimõtetele ja elluviimiskavale. Üldplaneeringus näidatud raudtee (RB), T15 trassi ja Rapla ümbersõidu trassi väljaarendamine toimub vastavalt täpsemale koostatavale lahendusele. Üldplaneering teeb ettepaneku asustusüksuste piiride muutmiseks (Rapla linn, Kuusiku alevik). Asustusüksuste piiride muutmise protsess toimub üldplaneeringu järgselt eraldiseisva menetlusena. 9.1 MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMINE JA TÄPSUSTAMINE Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on Rapla maakonnaplaneeringutega määratud suuniseid ja tingimusi muudetud ja täpsustatud. 1. Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringut muudetud riigikaitse maa-ala asukoha määramisel, arvestades Kaitseministeeriumi ettepanekut. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud perspektiivne Rapla maleva tagalakeskuse hoonestus Rapla linna Jürna tn 5 asuvale maa-alale. Üldplaneering kavandab selleks sobiva maa-ala Sulupere külas. 2. Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringut muudetud T15 maantee trassikoridori asukoha määramisel. Rail Balticu planeeringu kehtestamise järgselt ei ole riigitee nr 15 ümberehitamine Raplamaa maakonnaplaneeringus toodud trassikoridoris enam täies ulatuses elluviidav. Üldplaneeringuga on määratud trassikoridori asukoht arvestades eskiisprojekti „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik“, Transpordiameti ettepanekuid ja koostööd maaomanikega. Maantee täpne asukoht trassikoridoris selgub maantee projekteerimise etapis. 3. Üldplaneeringuga on muudetud maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku piire ja täpsustatud kasutamistingimusi. Üldplaneeringuga on määratud tugialade ja koridoride paiknemine. Rohelisest võrgustikust on välja arvatud tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega alad, väheväärtuslikud monokultuursed intensiivses kasutuses põllumaad ning hoonestatud külakeskused. Sisse on hõlmatud kaitstavad alad ja elurikkuse koondumiskohad ehk kõrge ökoloogilise väärtusega alad, mille osas tuleks rohelise võrgustiku abil tagada sidusus. Arvestatud on naaberomavalitsuste üldplaneeringutega tehtud täpsustusi (vt ka KSH aruande ptk 4.1.4). Rapla valla üldplaneering 85 Maakonnaplaneering sätestab, et „seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400-500 m tagamaks loomade turvaline liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada.“ Üldplaneering täpsustab tingimust sätestades, et „rohelise võrgustiku aladele hoonete ja rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute elu-, puhke- ja ühiskondlike hoonete kavandamisel on lubatud väiksemate hoonegruppide moodustamine, koondades erinevatel katastriüksustel asuvad õuealad kuni kolmest õuealast koosnevaks hoonetegrupiks. Hoonetegruppide omavaheliseks kauguseks on 400 m, et tagada loomade vaba liikumine. Lähemale kui 400 m võib uusi hooneid kavandada, kui sellega ei kaasne rohevõrgustiku toimimise halvenemist (nt olemasolevate hoonegruppide vahetusse lähedusse, ajaloolistele talukohtadele, olemasoleva taristuühendustega aladele).“ 4. Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi. 5. Arvestades säilinud traditsioonilist ruumistruktuuri ja maastikus leiduvaid pärandkultuuriobjekte on lisaks maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikele maastikele üldplaneeringuga määratud neli kohaliku tasandi väärtuslikku maastikku: Palamulla, Lipametsa, Lõiuse ja Kalda. 86 Rapla valla üldplaneering LISAD LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ARUANNE KSH aruanne on lisatud eraldi dokumendina.  Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine Eelnõu Tallinn 2026 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Nimetus: Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu Töö tellija: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 6.04.2026 Riigi Tugiteenuste Keskus on Rapla valla poolt esitatud projekti „Kehtna ja Rapla valla üldplaneeringute ühise mõjude hindamise aruande koostamine“ toetanud Euroopa Liidu struktuurifondi meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamine“ kaudu 2 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................... 5 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 10 1. Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade ............................................................................. 11 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ............................................................................................... 11 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ................................................. 11 2 Üldplaneeringu vastavus laiematele eesmärkidele ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ........................................................................................................... 13 2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele ....... 13 2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ................................ 16 2.3 Kehtivad üldplaneeringud ............................................................................................. 18 2.4 Kohalikud arengudokumendid ...................................................................................... 18 3 Alternatiivsed arengustsenaariumid ...................................................................................... 20 4 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ............................................ 21 4.1 Mõju looduskeskkonnale .............................................................................................. 21 4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ...................................................... 21 4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...................................................................... 24 4.1.3 Natura hindamine ..................................................................................................... 35 4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule..................................................................................... 47 4.1.5 Mõju põhjaveele ....................................................................................................... 51 4.1.6 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevöönditele ..................... 55 4.1.7 Mõju maaparandussüsteemidele ............................................................................. 61 4.2 Mõju ressursikasutusele ................................................................................................ 62 4.2.1 Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele .............................................................. 62 4.2.2 Mõju metsa-aladele .................................................................................................. 64 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud .......................................................................... 64 4.3 Mõju tehiskeskkonnale ................................................................................................. 69 4.3.1 Mõju transporditaristule ........................................................................................... 69 4.3.2 Mõju jäätmekäitlusele .............................................................................................. 71 4.3.3 Mõju riigikaitsele ....................................................................................................... 73 4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele............................................................... 73 4.4.1 Mõju välisõhu seisundile ........................................................................................... 73 4.4.2 Müra mõju................................................................................................................. 76 3 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 4.5 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME) ................................................................... 79 4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................ 86 4.6.1 Radoonirisk................................................................................................................ 86 4.6.2 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht ..................................................................... 88 4.6.3 Mõju asustusele ........................................................................................................ 89 4.6.4 Mõju sotsiaalsele taristule ........................................................................................ 91 4.6.5 Mõju ettevõtlusele .................................................................................................... 93 4.7 Mõju kultuurilisele keskkonnale ................................................................................... 94 4.7.1 Mõju kultuurimälestistele ......................................................................................... 94 4.7.2 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ..................................................... 94 4.7.3 Mõju maaehituspärandi objektidele ......................................................................... 95 4.7.4 Mõju militaarpärandi objektidele ............................................................................. 95 4.7.5 Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................... 95 4.7.6 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele ..................................................................... 96 4.7.7 Mõju arheoloogiapärandile....................................................................................... 97 4.7.8 Mõju pühapaikadele ................................................................................................. 97 4.7.9 Mõju maastikele ...................................................................................................... 102 4.7.10 Mõju arheoloogiatundlikutele aladele ............................................................... 104 4.8 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud .......................................................................... 108 5 Keskkonnameetmed............................................................................................................. 110 Kasutatud materjalid.................................................................................................................... 113 Lisad.......................................................................................................................................... 118 Lisa 1. KSH väljatöötamiskavatsus (VTK) .................................................................................. 118 4 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Aruande kokkuvõte ja järeldused Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018. a otsusega nr 92 „Rapla valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019. a sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering koostatakse koostöös. Koostatakse kaks iseseisvat üldplaneeringut („Kehtna valla üldplaneering“ ja „Rapla valla üldplaneering“) ning viiakse läbi üks ühine mõjude hindamine, mis saab kummagi üldplaneeringu dokumendi lisaks. Kuna valdade üldplaneeringute koostamise tempo osutus erinevaks, siis koostati keskkonnamõju strateegiline hindamine kahe eraldiseisva aruandena. KSH läbiviimisel on arvestatud valdade ühisosasid ning teemavaldkondades, kus see on kohane, on mõjusid vaadeldud territooriumite üleselt. Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu (ÜP) eesmärk kogu valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Rapla valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu koostamise põhieesmärk valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete, määramine. Planeeringu koostamisel on lähtutud asjakohastest planeerimis- ja arengudokumentidest ning õigusaktidest. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ÜP koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. ÜP ja selle KSH koostamisel on tuginetud varasemalt koostatud riiklikele, maakondlikele ja kohalikele planeerimisdokumentidele, kasutades neid alusinformatsioonina ning vajadusel täpsustades varasemalt välja töötatud lahendusi. Ülevaade üldplaneeringu seostest teiste planeerimisdokumentidega on esitatud ptk-s 2. Rapla valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel on arvestatud nii kõrgemalseisvaid kui ka omavalitsuse tasandi strateegilisi dokumente. Hindamisprotsessi käigus käsitleti planeeringuala keskkonnatingimusi. Olemasoleva keskkonna põhjalik kirjeldus on leitav KSH koostamise aluseks olnud väljatöötamise kavatsusest. Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata maakasutuse ulatuslikke muudatusi, millega kaasneks oluline keskkonnamõju. Oluliseks aspektiks on maakonnaplaneeringust tuleneva rohevõrgustiku paiknemise korrigeerimine ja sidususe parandamine seonduvalt valda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega. Lühike ülevaade hindamisprotsessi tulemustest ja järeldustest on esitatud järgnevalt: − mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule – Rapla valla ÜP-ga ei kavandata otseselt ette tegevusi, mis võiksid avaldada olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule. ÜP ei näe ette asustuse olulist laienemist looduslikus seisundis aladele. Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul näeb üldplaneering ette nende määramise rohevõrgustiku aladeks. Arendussurve piirkonnas on madal kuni mõõdukas. Sellega seonduvalt ei näe ÜP ette ka ulatuslikke maakasutuse muutusi. 5 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 − mõju kaitstavatele loodusobjektidele – Rapla valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kaitsealuste alade paiknemisega ning nende kaitse eesmärkidega. Kaitsealustele aladele ei ole kavandatud maakasutuse muutust ja kaitsealad on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. Üldplaneeringuga võetakse kohaliku kaitse alla täiendavaid kohaliku tähtsusega objekte. ÜP lahendus arvestab seega kaitstavate loodusobjektidega ning olulist mõju neile ei avaldata. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse kaitse-eeskirjadest ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest. − mõju Natura 2000 aladele – Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja Natura alade kaitse-eesmärkidest on välistatud negatiivne mõju alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele Jalase loodusala, Linnuraba loodusala, Mahtra loodusala, Piiumetsa loodusala, Rabivere loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Ridaküla loodusala ja Salavalge-Tõrasoo loodusala osas. Natura asjakohases hindamises leiti, et rakendades järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides leevendavaid meetmeid (meetmed esitatud Tabel 9-s) on võimalik vältida negatiivset mõju Karitsu loodusalale, Kuusiku loodusalale, Kõnnumaa loodusalale ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele. Üldplaneeringu tasemel läbi viidud Natura asjakohane hindamine ei asenda üldplaneeringust tulenevate tulevaste projektide asjakohase hindamise nõuet. − mõju rohelisele võrgustikule – Rapla valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilist sidusust kui ka vabaõhu puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. ÜP-ga on täpsustatud Rapla maakonnaplaneeringust tulenevaid rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Rohevõrgustikust on üldplaneeringu koostamise käigus välja arvatud tiheasustusalad ja kompaktsed hoonestusalad. Looduskaitsealused objektid (kaitsealad, püsielupaigad) on haaratud rohevõrgustikku juhul kui need varem ei paiknenud tervikuna rohevõrgustikus. KSH teeb täiendavad ettepanekud rohevõrgustiku paiknemise täpsustamiseks ja sidususe suurendamiseks lähtuvalt piirkonda kavandatavast Rail Balticu koridorist ja sellele kavandatavatest loomapääsudest. − mõju põhjaveele – ÜP-ga määratakse perspektiivse ühiskanalisatsiooni alad asulates, kus kavandatakse olemasoleva maakasutuse laiendamist. Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone. Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardlate koguselise seisundi hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Juhul kui piirkonda lisandub väga suure (üle 500 m3/ööp) põhjaveetarbega ettevõtteid, tuleb neil läbi viia põhjaveevarude hindamine. − mõju voolu- ja seisuveekogudele ja nende kalda kaitsevöönditele – Üldplaneering arvestab Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeid. Üldplaneering näeb ette tingimused sademeveelahenduste arendamiseks ning perspektiivsed ühiskanalisatsiooni alad. Olulisema aspektina näeb ÜP ette veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist seitsmes kohas. Rapla vald on ulatuslikult kaetud maaparandussüsteemidega. Maaparandussüsteemiga ala kasutuselevõtt elamu-, äri- või tootmisalana nõuab maaparandussüsteemi toimimisega arvestamist. Ebakorrektsete lahenduste puhul võib tegevusega kaasneda üleujutusoht ning sellega seotult kahju varale. Maaparandussüsteemidega alade arendamisel on vajalik 6 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ning kohalik omavalitus peaks lahenduse toimimise kahtluse korral nõudma liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut. − mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele – ÜP-s seatakse tingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks. Tingimused aitavad vältida ja vähendada negatiivset mõju põllumajandusmaale kui väärtuslikule ressursile. − mõju metsa-aladele – Üldplaneeringus ei kavandata asustuse olulist laienemist praegustele metsamaadele. − mõju transporditaristule – Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Asustustiheduse ja transpordiühenduste taseme vahel on selgelt märgatav seos. Täiendavad taristuobjektid mõjuvad seega rahvaarvu tõusu soosivana. Samas transpordiühenduste halvenemine soosib elanike lahkumist sellistest piirkondadest. Üldplaneering avaldab transporditaristule positiivset mõju. Kavandatakse uusi kergliiklusteede ühendusi ning pargi ja reisi parklaid, mis soodustavad autoliikluse kõrval alternatiivsete liikumisviiside kasutamist. − mõju jäätmekäitlusele – Üldplaneering ei näe ette ulatuslike uute elamu ja tootmisalade kavandamist, mille alusel oleks oodata olulist jäätmetekke kasvu vallas. Vähene kasv jäätmetekke osas on siiski oodatav seoses inimeste jäätmealase käitumise paranemise ning samal ajal ka tarbimise kasvuga. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata üldplaneeringuga seoses olulist mõju jäätmetekkele. Üldplaneering näeb ette biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kompostimiseks kompostimisväljakuid kalmistute juurde ja Kaiusse. Tegevust võib pidada asjakohaseks ja positiivset keskkonnamõju omavaks. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ringlussevõtu suurendamine on kooskõlas riiklike jäätmealaste eesmärkidega. Soovitatav on perspektiivsete kompostimisalade kavandamine ka teistesse suurematesse keskustesse. − mõju välisõhu seisundile – Rapla valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Teiste esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline1. Tootmisettevõtete puhul ei ole ÜP staadiumis teada tootmisaladel tulevikus tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust. ÜP tingimused on piisavad tagamaks õhukvaliteedi nõuetega arvestamise edasisel planeerimisel ja projekteerimisel. 1 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276. 7 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Põllumajanduse puhul häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. ÜP-ga uute elamualade rajamist olemasolevate põllumajandushoonete lähialale ei ole kavandatud. − müra mõju – Rapla vallas puuduvad kõrge liiklussagedusega riigimaanteed ning müra põhjustavaid tööstusettevõtteid esineb vähe. Sellest lähtuvalt võib valla müraolukorda pidada heaks. Üldplaneeringus seatud tingimusi tootmisalade häiringute leevendamiseks võib pidada asjakohaseks ja piisavaks. Maanteede äärsetele aladele ning tootmisaladega külgnevatele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel. − mõju sotsiaalsele taristule – Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi hästi toimivaks. Ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik. − mõju ettevõtlusele – ÜP loob tingimused soodustada Rapla vallas ettevõtlust, samas on seatavad tingimused asjakohased tagamaks oluliste keskkonnamõjude vältimist. Siiski tuleb iga konkreetse ettevõtte kavandamisel pöörata tähelepanu selle võimalikele keskkonnamõjudele ning vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang mõju põhjustavas valdkonnas. − mõju kultuurilisele keskkonnale – Üldplaneeringu koostamisel täpsustatud väärtuslike maastike paiknemist ning tingimusi. Üldplaneering annab ka ülevaate vallas paiknevatest kultuuriväärtusega objektidest ning määrab nende kaitse- ja kasutamistingimused. Kultuuripärandi säilimisele on üldplaneeringul positiivne mõju. − kliimamuutustega kaasnevad mõjud – Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutuste mõjuga ning antud suuniseid säästlike sademeveesüsteemide ning soojussaarte vähendamise osas. Elukeskkonna ning tootmisalade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rohealade ja haljastuse tagamisele, mis leevendavad mikrokliima mõjusid, sealjuures aitavad vähendada soojussaarte teket. Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine energia tootmise eesmärgil. Taastuvenergia elektrijaamade rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Üldplaneeringus päikeseparkide ja üksiktuulikute rajamise tingimuste seadmine omab seega positiivset mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Rapla valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus ei tekkinud üksteisest oluliselt erinevaid arengustsenaariume, mida oleks asjakohane keskkonnamõju strateegilise hindamise raames käsitleda alternatiividena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse käsitluse mõistes. Koostatavale üldplaneeringule on võimalik seada alternatiivse lahendusena nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes kui üldplaneering jäetakse realiseerimata ehk säilib praegune olukord. Mõjusid on läbivalt hinnatud olemasoleva keskkonnaseisundi ehk 0-alternatiivi jätkumise suhtes. Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva 8 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 rohevõrgustiku toimimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja tihendamine võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille tulemusena infrastruktuuri seisukord paraneb ning kaasneb positiivne mõju. Arvestades üldplaneeringu üldistusastet tuleb Rapla valla territooriumil edasisel oluliste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine. 9 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Sissejuhatus Rapla valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018. a otsusega nr 92 „Rapla valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Rapla Vallavalitsus ja Kehtna Vallavalitsus on 08.06.2019. a sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Rapla valla üldplaneering ja Kehtna valla üldplaneering koostatakse koostöös. Koostatakse kaks iseseisvat üldplaneeringut („Rapla valla üldplaneering“ ja „Kehtna valla üldplaneering“) ning viiakse läbi üks ühine mõjude hindamine, mis saab kummagi üldplaneeringu dokumendi lisaks. Kuna valdade üldplaneeringute koostamise tempo osutus erinevaks, siis koostati keskkonnamõju strateegiline hindamine kahe eraldiseisva aruandena. KSH läbiviimisel on arvestatud valdade ühisosasid ning teemavaldkondades, kus see on kohane, on mõjusid vaadeldud territooriumite üleselt. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Rapla valla üldplaneering. Planeerimisseaduse § 74 lg 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. 10 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 1. Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade 1.1 Üldplaneeringu eesmärk Vastavalt planeerimisseadusele (§ 74 lg 1) on üldplaneeringu eesmärk kogu valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering toob muuhulgas välja üldised suundumused asustuse arengu ja taristute väljaarendamise osas, määrab detailplaneeringu kohustusega alad ning annab tingimused ruumiliste väärtuste (nt roheline võrgustik, väärtuslikud põllumajandusmaad jm) säilitamiseks. Üldplaneering koostatakse Rapla valla territooriumile järgmise 10–15 aasta perspektiivis. Planeeringu koostamisel on lähtutud erinevatest planeerimis- ja arengudokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Rapla valla territooriumile koostatakse üldplaneering järgmise 10–15 aasta perspektiivis. 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viidi läbi tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) ja planeerimisseadusele (PlanS). Vastavalt PlanS § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, et tagada keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu koostamise käigus ja saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH Rapla valla ÜP-le teostati paralleelselt planeerimisprotsessiga, mis tagab juba planeeringulahenduse väljatöötamisel keskkonnakaalutlustega arvestamise. Samuti pöörati tähelepanu asjakohastele mõjudele, mille hindamist ei nõua otseselt KeHJS, kuid mis on üldplaneeringu kui valla arengut suunava dokumendi kontekstis olulised. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnati üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale. Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast enesest tulenevatest mõjuteguritest. Mõjude hindamise fookuses oli üldplaneeringuga kavandatav tegevus: keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel kasutati strateegilisele mõjude hindamisele sobivat metoodikat. Viidi läbi vastavusanalüüs, et vaadelda planeeringulahenduse kooskõla kõrgemalseisvatest arengudokumentidest tulenevate strateegiliste eesmärkidega. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus põhimõtteliselt erinevaid arengustsenaariume ei tekkinud. Riigipiiri ülest mõju avaldumist Rapla valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne. KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate ka KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) (lisa 1). Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Rapla valla veebilehel. KSH läbiviimisel olulisi raskusi ei ilmnenud. KSH viis läbi LEMMA OÜ ekspertrühm koosseisus: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH 0153) – mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja Natura hindamine, sotsiaalmajanduslikud mõjud, tuuleparkidega kaasnevad mõjud; 11 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 − Kaisa Aadna (osales kuni 11.2022) – keskkonnaspetsialist – keskkonnaseisundi andmete analüüs, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, jäätmekäitluse mõjud; − Heli Aun – keskkonnaspetsialist – keskkonnaseisundi andmete analüüs, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, maardlad ja loodusvaradega seonduvad mõjud; − Mihkel Vaarik – keskkonnaspetsialist – mõjud pinna- ja põhjaveele; − Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist – mõjud välisõhule. 12 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 2 Üldplaneeringu vastavus laiematele eesmärkidele ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega 2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele Riiklikul tasemel määrab säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused üleriigiline planeering. Planeering „Eesti 2030+“2 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368. Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Rapla valla üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegia Säästev Eesti 213 kohaselt järgmised: − Eesti kultuuriruumi elujõulisus; − inimese heaolu kasv; − sotsiaalselt sidus ühiskond; − ökoloogiline tasakaal. Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis jaguneb: − loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; − saastumise vähendamine; − loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna põhimõtteid määravaks dokumendiks üldplaneeringute ja nende KSH kontekstis võib pidada Eesti keskkonnastrateegiat aastani 20304. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamist Rapla valla üldplaneeringu lahenduses annab Tabel 15. 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/planeering-eesti-2030.pdf 3 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:297224/407878/page/1 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 5 Kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega vastavusanalüüsil põhineva ülevaatetabeli koostamisel on võetud eeskujuks Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2507/16. 13 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus 1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering toetab jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist on vähendatud tekkivate jäätmete jäätmejaamade kavandamisega. Biojäätmete kohapealset ohtlikkust. kompostimist toetavad kompostimisväljakute kavandamine. 2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering näeb uute seisund ning hoida veekogusid, mille elamumaade olmereovee kohtkäitluslahenduste seisund juba on hea või väga hea. planeerimisel ette arvestamise veekaitseliste nõuetega. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine. Samuti tuleb põllumajandusliku tootmise puhul vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus. ÜP näeb ette põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni süsteemide parandamise ja vajadusel laiendamise, sest Rapla valla suuremate asulate piirkonnas on põhjavesi suuresti kaitsmata või nõrgalt kaitstud. ÜP näeb ette, et uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagatakse lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid). 3. Maavarade keskkonnasõbralik Eesmärgiga arvestatakse. Maardlate kasutuselevõtul või kaevandamine, mis säästab vett, maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara maastikke ja õhku, ning maapõueressursi kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju efektiivne kasutamine minimaalsete võimalik ulatus ning rakendada asjakohaseid meetmeid kadude ja minimaalsete jäätmetega. kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. ÜP kohaselt tuleb juba kasutuselevõetud maardlates varud maksimaalselt ammendada. 4. Metsakasutuses ökoloogiliste, Eesmärgiga arvestatakse. ÜP kohaselt tuleb valla sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike metsaressursse kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et vajaduste tasakaalustatud rahuldamine tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline väga pikas perspektiivis. mitmekesisus. Suur osa valla metsadest kuulub rohevõrgustikku. 5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund Eesmärgiga arvestatakse kaudselt veekaitsemeetmete ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida seadmise kaudu. Otseselt kalapüügi reguleerimine ei ole kalapüügiga kaasnevat kaudset ÜP ülesanne. negatiivset mõju ökosüsteemile. 6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide Eesmärgiga arvestatakse kaudselt rohelise võrgustiku mitmekesisus ning asurkondade sidususe tagamisel. Otseselt jahinduse reguleerimine ei elujõulisus. ole ÜP ülesanne. 7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Eesmärgiga arvestatakse. ÜP määrab väärtuslikud Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja põllumajandusmaad (vähemalt 2 ha suurune haritav maa säästlik kasutamine. ja loodusliku rohumaa kõlvik, mille kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti või enam). ÜP-s on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused, mis toetavad kultuurmaastike säästliku kasutust,. 8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja Eesmärgiga arvestatakse. ÜP kohaselt on suur osa vallast säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste väärtustatud loodus- või kultuurmaastikena, lisaks asuvad ja sidusate maastike säilitamine. vallas erinevad väiksemad kultuuriväärtuslikud alad ja objektid. Vallas paikneb nii väärtuslike maastikke, 14 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus miljööväärtuslike alasid kui ka kultuuriväärtuslikke objekte. ÜP näeb ette nende alade säilimist. Kaardistatud on ka kohaliku tasandi väärtused. 9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on seatud säilimiseks vajalike elupaikade ja tingimused rohevõrgustiku säilitamiseks. ÜP ei kavanda koosluste olemasolu tagamine. maakasutuse muutust kaitsealadele vms väärtuslikele looduskooslustele. 10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus seatakse tarbimisvajadust, ning arendada tingimused päikese-, tuule- ja maasoojusenergia mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel arendamiseks. põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. 11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja ÜP kohaselt on pikemas perspektiivis plaanis stabiliseerimine, tagades samas inimeste rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 ja L187. RB projekti vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinid raudtee kasvu olukorras primaarenergia mahu liitumisprojekti raames. Võimalik arengusuund on säilimise tagamine. koostöös Elektrileviga olemasoleva 35 kV õhuliini Rapla- Kaiu-Kose rekonstrueerimine 110 kV õhuliiniks. 12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui Eesmärki ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis ka kodumajapidamistest osoonikihti arvestada. kahandavad tehisained. 13. Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga kavandatakse keskkonnasõbralik ja mugav kergliiklusteid. ÜP näeb ette kergliiklusteede puhul ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ohutuse käsitluse. (muuta auto alternatiivid mugavamaks) Planeering arvestab läbivalt Rail Balticu perspektiivse ning sundpendelliiklust ja trassi ja võimalike kohalike peatustega valla territooriumil maanteevedusid vähendav asustus- ja ja lähialadel. tootmisstruktuur (vähendada ÜP näeb ette RB raames pargi-ja-reisi parklad. transpordivajadust). 14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad kergliiklusteed. Planeering seab arenduspõhimõtted müra jt häiringute vältimiseks ja vähendamiseks elamise, puhkamise ja sotsiaalse juhtotstarbega aladel. 15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering seab tingimused soodustav siseruum. radooniohu vältimiseks ehitustegevuse kavandamisel. 16. Keskkonnast tulenevate saasteainete Eesmärgiga ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis sisaldus toiduahelas on inimese tervisele arvestada. ohutu. 17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering sätestab, et ohutu. heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine. 18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna Eesmärgiga arvestatakse. Rapla valla territooriumil teadaolevad jääkreostuskolded. paikneb veel ainult üks jääkreostusobjekt, mis vajab likvideerimist. 19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, planeering toob nende julgeolekut ohustavate riskide eest. turvalisust tagamise põhimõtte välja mitmetes valdkondades. 15  Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega Rapla valla üldplaneeringule on põhiliseks suunda andvaks kõrgemalseisvaks arengudokumendiks Rapla maakonnaplaneering 2030+6. Rapla maakonnaplaneering toetub üleriigilises planeeringus toodud kontseptsioonidele ja arenguvaldkondadele, riiklikele suunistele ja sektorarengukavadele. Maakonnaplaneering annab ruumilise arengu suunised Rapla maakonna looduslikku, sotsiaal- majanduslikku ja kultuurilist konteksti arvestades. Rapla valla üldplaneeringu vastavust Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ arengusuundadele on analüüsitud vastavusanalüüsina Tabel 2-s. Tabel 2. Rapla valla üldplaneeringu vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu suundadele ja põhimõtetele Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus 1. 1. Asustuse arengu suunamisel on aluseks Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneering toetab mitmetasandiline keskusasulate võrgustik. maakonnakeskuste arendamist. Rapla valla Planeeringuga määratletakse erinevate tasandite asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast keskused ja tuuakse välja soovitused nendes keskustes asustusstruktuurist, väljakujunenud keskustest. osutatavatele teenustele. Toetatakse Tiheasustusega aladel lähtutakse alade maakonnakeskuse arendamist tugeva toimepiirkonna tihendamisest ja mõõdukast laienemisest. keskusena. Järgitakse linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja välditakse uute arendusalade rajamist. Toetatakse olemasoleva asustusstruktuuri säilimist. 2. 2. Teenuste (sh haridusasutuste) ja töökohtade Põhimõttega arvestatakse. kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade tagavad ligipääsu head ühendusteed ja - ühendamisel ning tolmuvabad teed vähemalt võimalused: heas korras teed, kergliiklusteed, ühistranspordile. Täiendatakse kergliiklusteede bussi- ja/või rongiühendused. Nii tööalaselt kui võrgustikku eelkõige linnalise asustusega asulate teenuste tarbimise osas on oluline tagada lähivööndis. Soodustatakse raudteetranspordi mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu suuremate keskuste, Rapla linna ja Tallinna vahel, (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad jne) mis pakuvad kõrgema taseme teenuseid ja väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega. töökohti. ÜP kohaselt peavad jalg- ja kergliiklusteed ühendama olulisemaid keskuse sihtpunkte ja teenuseid, samuti peavad olema tagatud loogilised ühendused kaugemate elupiirkondadega. ÜP kohaselt tuleb tagada raudteejaamades hea ligipääs nii jalgsi, autoga kui kergliiklusega ning piisavad ja mugavad pargi-ja-reisi parkimisvõimalused. Rattaparklad on soovitatav ehitada ilmastikukindlad ja valgustada. 3. 3. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused Põhimõttega arvestatakse. Nii tööalaselt kui ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate teenuste tarbimise osas on ÜP kohaselt oluline liikumiseks, arvestades oluliste väljakujunenud ja tagada mugavad, kiired ja turvalised lisanduvate (uute arenduste puhul) vajadustega ning ühendusvõimalused suuremate keskuste, Rapla seades esikohale liiklejate mugavuse, ohutuse jm linna ja Tallinna vahel, mis pakuvad kõrgema tingimused. Olulised on kiired ja head (mitmekesised, taseme teenuseid ja töökohti. turvalised, elanike vajadustele vastavad) ühendused nii Tallinna ja Pärnu kui ka Raplamaa jaoks tähtsate teiste naabermaakondade keskustega Järva- ja Läänemaa suunal. 6 Rapla maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering 16  Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus 4. 4. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub Põhimõttega arvestatakse. ÜP kohaselt tuleb vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates uutel arendusaladel arendada sõiduteega samal asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning ajal välja terviklik arendusalade sisene tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, lähtudes kommunikatsiooni- ja taristulahendused. loogilistest otseteedest. 5. 5. Toetatakse ettevõtlusalade arendamist linnalistes Põhimõttega arvestatakse. Äri- ja keskusasulates (Rapla, Märjamaa, Kohila, Järvakandi) teenindusfunktsiooniga maa-alade arendamine või nende vahetus läheduses ja Rapla-Kohila on eelistatud olemasolevates keskustes, kus arengukoridoris. nendele on ligipääs laiemal tarbijaskonnal. 6. 6. Rapla maakond asub Kesk-Eestis ühendades kahte Põhimõttega arvestatakse. Valda läbib Rail Baltic suurlinna regiooni, Harjumaad ja Pärnumaad, mis raudteetrass. Maakasutuse kavandamisel tähendab, et maakonda läbib oluline osa riiklikult püütakse võimalikke positiivseid mõjusid tähtsatest taristuobjektidest. Maakonna arendamisel (kohaliku peatuse) maksimaalselt ära kasutada arvestatakse riiklikult oluliste objektide nagu (nt ning negatiivseid mõjusid leevendada rahvusvahelised trassid, üleriigilisel tasandil olulised (kaitsehaljastuse kavandamine). ülekandeliinid) rajamise vajadusega. Käsitletav maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Rapla maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii loodus- ja majanduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale. 7. 7. Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, tähtsal kohal väärtuslikud maastikud ja roheline puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. võrgustik elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse Vallas tähtsustatakse kultuuripärandi ja piirkondlikke eripärasid. Toetatakse piirkondlikel loodusväärtuste säilitamist ja arendamist. eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed. juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused. 8. 8. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus metsamaade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratakse väärtuslike põllumajandusmaade sihipärase kasutusega. kasutustingimused. Samuti sätestatakse, et valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. 9. 9. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus on riigikaitseliste huvide ning nendega seotud määratud tingimused riigikaitse maa-aladel. piirangutega. 10. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse Põhimõttega arvestatakse. Maardlate avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja 17 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus kas loodusliku keskkonna taastumiseks, vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada aladena. asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada, karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks, veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. 11. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringu käigus ohutuse tagamise vajadust, sh välditakse ohuallikate ei kavandata uusi ohtlike- või suurõnnetusohuga rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste käitisi. ÜP kohaselt ei ole ohtlikke ja suurõnnetuse vahetus läheduses. ohuga ettevõtteid lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius. 2.3 Kehtivad üldplaneeringud Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla territooriumil kehtib käesoleval ajal neli erinevat üldplaneeringut: • endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010. a otsusega nr 10; • endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004. a määrusega nr 19; • endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003; • endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011. a otsusega nr 6. Üldplaneeringud vaadati üle Rapla Vallavolikogu 31.05.2018. a istungil ning tulemused dokumenteeriti Rapla Vallavolikogu 31.05.2018. a otsuse nr 51 lisas. Ülevaatamiste tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on muutunud seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivates üldplaneeringutes kavandatut, seda vajadusel ajakohastades arvestades olemasolevat olukorda ja omavalitsuse arenguvisiooni. 2.4 Kohalikud arengudokumendid Rapla valla arengukava 20357 seab vallale laiapõhjalise arenguvisiooni aastaks 2035. Rapla valla missioon: Kujundame elukeskkonda, kus igaühel on hea elada, töötada ja oma unistusi teostada. Rapla valla visioon: Oleme õnnelike inimeste ja kõrge elatustasemega elujõuline vald. Arengukava juhtlause: Roheline, rahulik ja rõõmsameelne Rapla vald. Roheline – Rapla vald on looduslähedane ja puhta elukeskkonnaga paik, kus 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/404102025008 18 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 väärtustatakse kestlikku arengut, vastutustundlikku looduskasutust ja tervislikke eluviise. Rahulik – Rapla vald on vaikne ja turvaline paik, kus elu kulgeb rahulikus rütmis. See on hea koht, kus kasvatada lapsi, vananeda väärikalt ja elada igati täisväärtuslikku elu. Rõõmsameelne – Rapla vald on elav ja loov kogukond, kus hinnatakse positiivset ellusuhtumist ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest ja koos elamisest. Rapla valla arengukava perioodi olulisemad prioriteedid: 1. Tasakaalustatud areng kogu omavalitsuse territooriumil. Kogukondade, piirkondade ja kantide arengu toetamine ning kaasava ja avatud valitsemise edendamine, et kogu vald areneks ühtlaselt ja sidusalt. 2. Uute elanike valda meelitamiseks vajaliku elukeskkonna arendamine. Elamumajanduse edendamine läbi üldplaneeringu, kodulähedaste lasteaia- ja koolikohtade kättesaadavuse tagamine ning toimivate kommunaalteenuste (sh joogivesi, kanalisatsioon, prügimajandus) arendamine. 3. Ettevõtlust toetava keskkonna ja avalike teenuste kujundamine. Asjaajamise lihtsustamine, ettevõtlusalade taristulised eeldused, kvaliteetsed ühendused ning tihe dialoog ettevõtjatega. 4. Heade vallasiseste ja väliste ühenduste arendamine. Ühistranspordi võrgustiku ja graafikute ajakohastamine, teedevõrgu arendamine ning kvaliteetse internetiühenduse tagamise toetamine ka hajaasustusega piirkondades. 5. Haridus- ja kultuuriasutuste võrgustiku hoidmine ning tingimuste arendamine. Investeeringud hoonetesse ja teenuste kvaliteeti, spetsialistide väärtustamine ja järelkasvu kindlustamine hariduses, kultuuris ja noorsootöös. 6. Lastele ja noortele arendava ja turvalise keskkonna loomine. Turvaline koolitee, mitmekesised huvitegevuse ja sportimise võimalused ning noorte kaasamine kogukonnaellu. 7. Valla ja tema piirkondade nähtavuse suurendamine ning turismi arendamine. Tugev kohaturundus, kohaliku identiteedi esiletõstmine ning turismi arenguks vajalike eelduste loomine – alates infrastruktuurist kuni loovate külastuskogemusteni. Rapla vallas kehtib mitmeid valdkondlike arengukavasid nagu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava8, soojamajanduse arengukavad9,10,11,12 ja jäätmekava13. Valdkondlike arengukavade eesmärkidega ja tegevuste ruumivajadusega on arvestatud üldplaneeringu ja KSH koostamisel vastavate teemavaldkondade juures. 8 Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034 – https://www.riigiteataja.ee/akt/406042022011 9 Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastani 2026 – Microsoft Word - SMAK_Alu_13_04_2016_1.docx (kovtp.ee) 10 Juuru valla Järlepa asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025 – 93eab229-b2de-4d43-8f64- 940a2653e2c0 (kovtp.ee) 11 Juuru valla Juuru asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025 – 18f33dab-5aab-4319-a494-6062e70ff6ee (kovtp.ee) 12 Rapla linna soojusmajanduse arengukava aastani 2026 – dd8cb57e-7770-4cb9-9e07-b3838b826891 (kovtp.ee) 13 Rapla valla jäätmekava 2023-2027 - https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022057 19 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 3 Alternatiivsed arengustsenaariumid Rapla valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus ei tekkinud üksteisest oluliselt erinevaid arengustsenaariume, mida oleks asjakohane keskkonnamõju strateegilise hindamise raames käsitleda alternatiividena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse käsitluse mõistes. Koostatavale üldplaneeringule on võimalik seada alternatiivse lahendusena nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes kui üldplaneering jäetakse realiseerimata ehk säilib praegune olukord. Mõjusid on läbivalt hinnatud käesoleva keskkonnaseisundi ehk 0-alternatiivi jätkumise suhtes. Teiste alternatiivide seadmiseks puudub omavalitsusel reaalne strateegiline tahe. Reaalselt ei ole võimalik ka 0-alternaiivi jätkumine, sest üldplaneeringu koostamine on planeerimisseaduse kohaselt omavalitsusele kohustuslik ning see on vajalik kohaliku omavalitsuse arendustegevuseks. 20 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 4 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju Rapla valla loodus-, tehis-, sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise keskkonna kirjeldus on esitatud dokumendis „Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus“. KSH aruandes seega olemasoleva keskkonna kirjeldust täiemahuliselt ei korrata ning koos mõjude hindamisega esitatakse keskkonnakirjelduse mõjude hindamisega seonduvad aspektid. 4.1 Mõju looduskeskkonnale 4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule Rapla valla looduskeskkond on metsarikas, rohkelt on ka põllumajanduslikus kasutuses olevaid alasid. Looduslikke rohumaid ja kultuurimaastikke on vähe (Tabel 3). Tabel 3. Maakatastrisse kantud maa kõlvikute lõikes14. Andmed seisuga 31.07.2025. a. Looduslik Omavalitsus Haritav maa Metsamaa Õuemaa Muu maa rohumaa Pindala, ha 85 945 18 139,66 2 437,68 34 576,65 1 023 14 103,03 % 26 3,5 49 1,5 20 Corine maakatte kaardi alusel on selgelt eristatav Rapla valla lääneosa, kus valitsevaks on mets ja soised alad ning valla keskosa, kus valitsevad lagedad alad ning on suurem hoonestatud alade osakaal. Ulatusliku metsa- ja sooalade osakaalu tõttu paikneb valla territooriumil hulgaliselt kaitsealuseid alasid ning üksikobjekte. Ulatusliku metsaalade osakaalu tõttu paikneb valla territooriumil ka arvestataval hulgal metsa vääriselupaiku (VEP)15. Rapla vallas on seisuga 19.08.2025. a EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud 214 metsa vääriselupaika. Vääriselupaikade pindala on kokku 559 ha ehk u 0,65% valla territooriumist (u 1,6% valla metsamaast). Asustuse laiendamist ega infrastruktuuri objekte üldplaneeringuga vääriselupaikade aladele ei kavandata. Erinevates projektides ja planeeringutes (eriti maaparanduse projektid) on levinud praktika mitte minna kavandatava tegevusega vääriselupaigale lähemale kui 50 meetrit eelkõige juhul kui tegevus on seotud kraavitamise ja niiskustingimuste muutmisega. Tabel 4. Rapla vallas asuvad vääriselupaigad (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 19.08.2025). Tüüp Vääriselupaik Kuusikud ja VEPE00616, VEPL01292, VEP212111, VEP212943, VEP130009, VEP208303, kuusesegametsad VEP208292, VEP000527, VEP000551, VEP210579, VEP210970, VEP210968, (A1) VEP210967, VEPE00615, VEPE00614, VEPE00611, VEP130006, VEPE00610, VEP000507, VEP130028, VEP130027, VEP130019, VEP204724, VEP204723, VEP208291, VEP000495, VEP000552, VEP130034, VEP130014, VEP153077, VEP130032, VEP130031, VEP130022, VEP130018, VEP130005, VEPL00105, VEP153075, VEP101055, VEP130024, VEP130020, VEP208915, VEP208914, VEP208189, VEP130044, VEP130043, VEP153076, VEP153065, VEP210580, VEP210576, VEP209499, VEP210977, VEP153064 14 Katastriüksuse pindala erinevus võrreldes valla kogupindalaga tuleneb ilmselt sellest, et kogu pind pole katastriüksustega kaetud ja kõikide katastriüksute osas ei ole kõlvikud määratud. 15 Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. 21 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Männikud ja VEP212942, VEP212941, VEP212940, VEP212108, VEP210581, VEP209189, männisegametsad VEP210969, VEP211703, VEPE00619, VEPE00618, VEPE00587, VEP207504, (A2) VEP208290, VEP130029, VEP130023, VEP210447, VEP211705, VEP209497, VEP210975, VEP206885, VEP206756 Laialehised metsad VEP204178, VEP000501, VEP130003, VEP130041, VEPE00620, VEPE00617, (B1) VEPE00609, VEP101057, VEP130058, VEP000529, VEP101052, VEP130062, VEP153062, VEP130042, VEP153061, VEPL00142, VEP130037, VEP000538, VEPE00612, VEPL01627, VEPL01626, VEP130053, VEP207635 Haavikud (B2) VEP000540, VEP209503, VEP209190, VEP206537, VEP000549, VEP130015, VEP212323, VEP000532, VEP130016, VEP153066, VEP130047, VEP130012, VEP130011, VEP212322, VEP210448, VEP210428, VEP209498, VEP210976 Teised lehtmetsad VEP212316, VEP000546, VEP210577, VEP210575, VEP000528, VEP130059, (B3) VEP130054, VEP000550, VEP000526, VEP130045, VEP153035, VEP153074, VEP153063, VEP000510, VEP000506, VEP000556, VEP153060, VEPL01138, VEP000505, VEP209502, VEP209500 Märgalade VEP212946, VEP130025, VEPL00540, VEPL00539, VEP130017, VEP211704, männikud ja VEP206974, VEP206973, VEP205360 kaasikud (C3) Märgalade kuusikud VEP212113, VEP212109, VEP212099, VEP212112, VEP130021 ja kuusesegametsad (C2) Loometsad (D) VEP212171, VEP153006, VEP000530, VEPL01071, VEP210101, VEP130038, VEP101021, VEP130035, VEP000547, VEP000523, VEP204013, VEP204014, VEP000522, VEP000500, VEP000497, VEP000557, VEP000536, VEP101020, VEPL01343, VEP000554, VEP000515, VEP153001, VEP153058, VEP000553, VEP101019, VEPL00029, VEPL00538, VEPL00537, VEP000524, VEP000537, VEP000496, VEP000494, VEP001101, VEP153036, VEP000535, VEP130039, VEP130036, VEPL02123, VEPL00967, VEPL01070, VEP000544, VEP211466 Allika-alad (32) VEP153003, VEPL01942, VEP153029, VEP153028 Sarapikud (8) VEP130004, VEP130057, VEP130002, VEPL00827 Väikesed VEP130013, VEP130061, VEP101054, VEP101056, VEP101062 märgalasaared ja - poolsaared (4) Pinnakatte- VEP153070 järsakud (52) Puisniit (72) VEP130040, VEP130050, VEP130048 Võsastunud VEP130052, VEP130051, VEP130056, VEP130046 puisrohumaad (71) Üksikud suured VEP130033, VEP000525. puud (9) Poollooduslikke kooslusi16 on vallas võrdlemisi vähe. EELIS (21.08.2025. a andmetel) on vallas toetuskõlbulikke poollooduslikke kooslusi 45,5 ha. Poollooduslike koosluste esinemisaladele üldplaneering maakasutuse muutust ei kavanda ja seega mõju neile puudub. Vallas on ulatuslikud raba- ja soomassiivid: põhjaosas Hagudi raba, Kõnnu (Seli) raba, Atla (Matsi) raba ja Mahtra soostik, Ammassaare raba, loodeosas Linnuraba ja Sõbessoo, kaguosas Loosalu raba, lõunas Tõrasoo raba. Valla idaosas asub Kuimetsa karstiala, mis on üks suuremaid ja ainulaadsemaid Eestis. Kaitsealuste liikide leiukohti on seisuga 19.08.2025. a Rapla vallas registreeritud kokku 2793, millest 1461 III kaitsekategooria liigid, 1265 II kaitsekategooria ja 67 I kaitsekategooria liigid. 16 Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ning mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele. 22 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemiteenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse A kuni D. ELME projekti üldistatud seisundiklassid üle ökosüsteemide Rapla vallas on kujutatud järgneval joonisel. Nagu näha, siis on Rapla vallas võrdlemisi suurel hulgal heas seisundis ökosüsteeme. Valdavalt on heas seisundis valla territooriumile jäävad suured märgalad. Joonis 1. Rapla vald Keskkonnaagentuuri ELME ökosüsteemide seisundi kaardil. Arendustegevustega tuleks vältida hea seisundiklassiga (punased alad) ökosüsteemide kahjustamist. Rapla valla üldplaneeringuga ei nähta otseselt ette tegevusi, mis võiksid avaldada olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule. Üldplaneering ei näe ette asustuse olulist laienemist ökoloogiliselt kõrge väärtusega looduslikus seisundis aladele (kaitsealad, metsa vääriselupaigad, inventeeritud poollooduslikud kooslused). Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul näeb üldplaneering ette nende määramise valdavalt rohevõrgustiku aladeks. Rohevõrgustiku paiknemisel arvestati heas seisundis ökosüsteemide paiknemist ja võimalusel hõlmati need rohevõrku, kui varasem hõlmatus puudus. Arendussurve piirkonnas on madal kuni mõõdukas. Sellega seonduvalt ei näe üldplaneering ette ka ulatuslikke maakasutuse muutusi. Asustuse perspektiivset laienemist nähakse ette valdavalt Rapla linna piirkonnas, kus on võimalik elamualade laienemine praeguse keskuse tihenemise ning mõõduka laienemisega. Piirkonnas võib eeldada tulevikus rahvaarvu kasvu seoses Tallinnaga kui tõmbekeskusega raudtee- ja maanteeliikluse ühenduse paranemisega. 23 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Positiivse mõjuna elurikkusele tehakse üldplaneeringuga ettepanek kohaliku kaitseala moodustamiseks alale, kus on teada mitmeid II ja III kaitsekategooria liikide leiukohad. Kaitse tõhusus ja seega mõju kasvukohtadele ja elupaikadele sõltub kehtestatavast kaitsekorrast, kuid eeldada võib, et tegevusel on positiivne mõju kasvukohtade ja elupaikade säilimisele. Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul on mõju avaldavaks objektiks kavandatav Rail Balticu trass, riigimaantee T15 võimalik laiendamine ning nn Rapla ringtee rajamine. Nimetatud objektid tulenevad kõik kõrgemalseisvatest planeeringutest ning kajastuvad üldplaneeringus, kuid neid ei kavandata otseselt üldplaneeringuga. Rail Balticu trassi puhul tuleb arvestada, et trassivalik on määratud maakonnaplaneeringuga ning selle mõjusid hinnatud vastava KSH raames. KSH kohaselt viiakse lisaks osadele Rail Balticu lõikudele ja nendega seotud objektidele läbi KMH-d. Seega Rapla valla üldplaneeringu KSH-s ei teostata valda läbivate Rail Balticu lõikude osas kordushindamist. Samuti puudub võimalus üldplaneeringus muuta riigimaantee T15 trassi või Rapla ringtee trassi. Mõlema objekti puhul täpsustatakse paiknemist vastavate projektide ning keskkonnamõju hindamiste või muude uuringute raames. Positiivse mõjuna on üldplaneeringus kavandatud valda kavandatavate suurte taristuobjektide teadaolevate ulukiläbipääsude kaitsetingimused, mis aitavad säilitada ulukiläbipääsude toimimiseks vajalikku ala. 4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Tulenevalt looduskaitseseaduse17 § 4 lg 1 on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Rapla vallas paikneb seisuga 19.08.2025. a kuus hoiuala, viis looduskaitseala, üheksa maastikukaitseala, 28 püsielupaika, 49 kaitsealust üksikobjekti, kaheksa kaitsealust parki, kolm kaitsealust puistut ja üks kohalik kaitstav objekt. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad) hõlmavad u 26% valla territooriumist. Täpsem ülevaade on esitatud Tabel 5-s ja Joonis 2-l. Tabel 5. Looduskaitsealused objektid Rapla vallas seisuga 19.08.2025. a (andmed Keskkonnaportaalist). KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO2000175 Hundilundi hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Hoiuala elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) ja niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) kaitse. KLO2000176 Karitsu hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Hoiuala elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. KLO2000180 Kuusiku hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Hoiuala elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) kaitse. KLO2000197 Ridaküla hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Hoiuala elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042024006?leiaKehtiv 18 Metsise ja kaitsealuste seeneliikide püsielupaigad on kaitse alla võetud keskkonnaministri määrustega ning määrustes on seatud ka püsielupaikade kaitse-eesmärk. 24 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 õõtsiksoode (7140), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. KLO2000202 Vahastu mõisa hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Hoiuala nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse. KLO2000143 Velise jõe hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud Hoiuala elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. KLO1000247 Linnuraba looduskaitseala – kaitse-eesmärk on: Looduskaitseala 1) soomaastiku, jõeluhtade ning sealsete kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik ning saarma (Lutra lutra), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. KLO1000577 Mahtra looduskaitseala – kaitse-eesmärk on: Looduskaitseala 1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik ning võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse. KLO1000686 Mahtrametsa looduskaitseala – kaitse-eesmärk on Looduskaitseala 1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealuse liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohta. KLO1000248 Tõrasoo looduskaitseala – kaitse-eesmärk on: Looduskaitseala 1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi ka II kategooria kaitsealune liik, kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste 25 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. KLO1000723 Tõrasoo metsa looduskaitseala – kaitse-eesmärk on: Looduskaitseala 1) väärtuslikke metsakoosluste kaitse; 2) kaitsealuse liigi kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) kasvukoha kaitse. KLO1000421 Aela maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on: Maastiku- 1) ulatusliku sooala, seda ümbritsevate koosluste, maastiku ja kaitsealuste liikide kaitse; kaitseala 2) elupaigatüüpide, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) kaitse; 3) liikide, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse. KLO1000157 Jalase maastikukaitseala – kaitse eesmärk on soo-, loo- ja metsakoosluste, kaitsealuste Maastiku- taime- ja loomaliikide, geoloogiliste üksikobjektide ja traditsioonilise külamaastiku kaitse. kaitseala KLO1000419 Kuimetsa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta: Maastiku- 1) unikaalsete karstivormide poolest rikast maastikku ja koopaid; kaitseala 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on koopad (8310), rohunditerikkad kuusikud (9050), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). KLO1000505 Kõnnumaa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta: Maastiku- 1) rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme kaitseala ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis- kultuurilise väärtusega objekti; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus); 4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 5) kaitsealuseid linnu-, putuka- ja imetajaliike ning nende elupaiku. Need liigid on musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula 26 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes). KLO1000327 Piiumetsa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on: Maastiku- 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja kaitseala taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. KLO1000246 Rabivere maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on: Maastiku- 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja kaitseala taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse; 2) soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. KLO1000746 Raikküla-Paka maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta: Maastiku- 1) pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge, kaitseala maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070); 3) kaitsealust linnu-, taime- ja seeneliiki ning nende elupaiku. Need liigid on laanerähn (Picoides tridactylus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria). KLO1000735 Seli-Angerja maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on: Maastiku- 1) kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi; kaitseala 2) säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme; 3) kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 4) kaitsta kaitsealust taimeliiki püst-linalehikut (Thesium ebracteatum) ja selle kasvukohti. KLO1000752 Palamulla maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta: Maastiku- 1) karstiala ja selle maastikuilmet ning kaitsealuseid liike; kaitseala 2) kaitsealust taimeliiki müür-raunjalga (Asplenium ruta-muraria) ja selle kasvukohti. KLO5000028 Härgla Võlumetsa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on: Kohalik kaitstav 1) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastikku; objekt 2) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust; 3) loodushariduse arendamise võimalusi. 27 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO3000791 Aranküla must-toonekure püsielupaik (Aranküla- ja Ridaküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 21.04.2004. a. KLO3001425 Hagudi väike-konnakotka püsielupaik (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.09.2012. a. KLO3001426 Hagudi väike-konnakotka püsielupaik (Purila- ja Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.09.2012. a. KLO3000221 Kiigemäe metsise püsielupaik (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. Lisaks metsise elupaigale kaitstakse elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: need elupaigatüübid on rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). KLO3000763 Kose nõmm kroonliudiku püsielupaik (Nõmmküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 17.04.2006. a määrusega nr 28. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 2 punktide 2, 3, 8 ja 9 kohaselt I kaitsekategooriasse, § 6 punktide 2, 3, 5, 7, 12, 14, 15, 17, 21, 25, 26 ja 27 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate seeneliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. KLO3000104 Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (Vahastu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. KLO3000225 Kädva metsise püsielupaik (Põlliku küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Püsielupaik Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. Lisaks metsise elupaigale kaitstakse elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: need elupaigatüübid on soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). KLO3000766 Lipa kroonliudiku püsielupaik (Nõmmküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 17.04.2006. a määrusega nr 28. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 2 punktide 2, 3, 8 ja 9 kohaselt I kaitsekategooriasse, § 6 punktide 2, 3, 5, 7, 12, 14, 15, 17, 21, 25, 26 ja 27 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate seeneliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. KLO3002143 Lipametsa väike-konnakotka püsielupaik (Lipametsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 04.05.2020. a. KLO3002148 Lõpemetsa väike-konnakotka püsielupaik (Lõpemetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 12.05.2020. a. KLO3000107 Maalema metsise püsielupaik (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. KLO3000450 Mahtra lepa-kärbseseene püsielupaik (Mahtra küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 17.04.2006. a määrusega nr 28. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 2 punktide 2, 3, 8 ja 9 kohaselt I kaitsekategooriasse, § 6 punktide 2, 3, 5, 7, 12, 14, 15, 17, 21, 25, 26 ja 27 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate seeneliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. KLO3001694 Oblu väike-konnakotka püsielupaik (Oblu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 03.05.2016. a. KLO3002252 Palamulla kaljukotka püsielupaik (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 14.01.2021. a. 28 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO3000464 Rõkkalu kroonliudiku püsielupaik (Loe küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Püsielupaik Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 17.04.2006. a määrusega nr 28. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 2 punktide 2, 3, 8 ja 9 kohaselt I kaitsekategooriasse, § 6 punktide 2, 3, 5, 7, 12, 14, 15, 17, 21, 25, 26 ja 27 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate seeneliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. KLO3000233 Saunametsa metsise püsielupaik (Suurekivi-, Põlliku- ja Vahastu küla). Kantud EELIS-sse Püsielupaik (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. Lisaks metsise elupaigale kaitstakse elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: need elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Lisaks metsise elupaigale kaitstakse kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku: see liik on must-toonekurg (Ciconia nigra). KLO3000235 Taga-Põlliku metsise püsielupaik (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrusega nr 1. KLO3002689 Linnuraba kaljukotka püsielupaik (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.10.2022. a. KLO3002977 Karitsa väike-konnakotka püsielupaik (Karitsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 08.05.2024. a. KLO3002869 Koikse väike-konnakotka püsielupaik (Koikse küla, Lipstu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 04.09.2023. a. KLO3003207 Karitsa väike-konnakotka püsielupaik (Vana-Kaiu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 07.08.2025. a. KLO3003138 Põlliku väike-konnakotka püsielupaik (Põlliku küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 25.04.2025. a. KLO3003209 Kasvandu väike-konnakotka püsielupaik (Kasvandu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Püsielupaik infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 11.08.2025. a. KLO3003133 Pahkla väike-konnakotka püsielupaik (Pahkla ja Pirgu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 23.04.2025. a. KLO3003189 Lõpemetsa väike-konnakotka püsielupaik (Lõpemetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 23.04.2025. a. KLO3003144 Kaigepere väike-konnakotka püsielupaik (Kaigepere ja Raela külad). Kantud EELIS-sse Püsielupaik (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 30.04.2025. a. KLO3003132 Hagudi väike-konnakotka püsielupaik (Hagudi ja Purila külad). Kantud EELIS-sse (Eesti Püsielupaik looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 23.04.2025. a. KLO4001082 Purila allikad (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Allikas Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a. KLO4001084 Örde allikas; Õrde allikas (Mahtra- ja Tamsi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Allikas infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a. KLO4000002 Aasumägi (Karitsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Pinnavorm Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001059 Tõrma paepaljand (Kõrgu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Pinnavorm Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000565 Aru kasesalu (Kaigepere küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Puu ja Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a. puudegrupid KLO4000590 Puu Iietse künnapuu (Jalase küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 26.01.1988. a. 29 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO4000566 Puu Jaaneri pärnad; Kolm õde (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000316 Puu Jaanimardi pärn (Mõisaaseme küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000844 Puu Juuru tammed (2) (Juuru alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 13.01.1937. a. KLO4000578 Jänusmäe tamm; (Uuepargi tamm) (Raikküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Puu ja puude- infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1959. a. grupid KLO4000409 Kabala tamm (Kabala küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Puu ja puude- Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. grupid KLO4000567 Puu Kalmu tammesalu (Kaigepere küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a. KLO4000651 Puu Kangru põlispuud; Kangru pärn (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4001091 Puu Kensapa tamm ja kased (5 tk); (Kensapa põlispuude grupp) (Keo küla). Kantud EELIS-sse ja puude-grupid (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4000610 Puu Kensapa õunapuud(2); Kensapa metsõunapuu (Keo küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse ja puude-grupid infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001092 Puu Kõnnu tammed (Keo küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000562 Lepiku pärnad (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Puu ja puude- Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. grupid KLO4000368 Liivi tamm (Pirgu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Puu ja puude- 24.11.1981. a. grupid KLO4000321 Puu Lipumäe tamm (Kodila-Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001095 Luha kääbusmänd; Rõngu kääbusmänd; Rõnga kääbusmänd (Raka küla). Kantud EELIS- Puu ja puude- sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. grupid KLO4000680 Puu Lõhislehine kask (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a. KLO4000886 Puu Mailukse tamm (Vahakõnnu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4000322 Puu Mardi tamm (Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000728 Puu Metsküla kadakas; (Lokuta kadakas) (Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse ja puude-grupid infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a. KLO4000569 Puu Mäsna arukased (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000589 Puu Oosi männid (Koikse küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 26.01.1988. a. KLO4000294 Puu Oru metsõunapuu (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4000654 Puu Priiuse tamm (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4001214 Puu Purila tammed (2 tk.) (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a. 30 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO4001093 Puu Põlendiku pärnad (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4000325 Puu Saariste tamm (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO4000326 Puu Serbia tamm (Valli küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001094 Puu Silla tammed (Lipametsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200370 Puu Tooma talu põlispuud; Viirika põlispuud (Tolla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse ja puude-grupid infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000588 Puu Toomari leinakask (Uusküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000329 Puu Tõnusaare tamm (Ülejõe küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000346 Puu Vahastu tamm (Vahastu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a. KLO4000727 Puu Valge mänd (Valli küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja puude-grupid 02.03.1959. a. KLO4000330 Puu Vanatoa tamm (Tõrma küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001096 Puu Vargametsa tammed; (Vargamäe tammed) (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse ja puude-grupid infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4001258 Puu Väljapere pärn (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000887 Puu Värava (Krusensterni) pärn (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO4000527 Alu suurkivi (Alu-Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. kivikülv KLO4000525 Männiku suurkivi (Härgla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. kivikülv KLO4000526 Nõmmekivi (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. kivikülv KLO4000989 Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Rändrahn ja infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.03.1959. a. kivikülv KLO4001035 Rebase kivi (Kuusiku-Nõmme küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. kivikülv KLO4000538 Tõlla kivi; Tolla kivi (Tolla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a. kivikülv KLO4000161 Tõrma suurkivi (Tõrma küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. kivikülv KLO4000535 Vaharu rändrahn (Vahakõnnu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. kivikülv 31 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KKR kood, tüüp Hoiu- ja kaitsealade puhul nimi ja kaitse-eesmärk, püsielupaikade ja muude objektide puhul nimi ja EELIS-sse kandmise kuupäev18 KLO4000990 Vahastu rändrahn; Vahastu suurkivi (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse Rändrahn ja infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. kivikülv KLO4001254 Viirakivi (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Rändrahn ja Keskkonnaagentuur) 01.10.1937. a. kivikülv KLO4000322 Mardi tamm (Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Üksikpuu (puu) Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200297 Alu mõisa park (Kalevi küla ja Alu alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO1200390 Kodila mõisa park (Kodila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO1200396 Kuusiku mõisa park (Iira- ja Kuusiku-Nõmme küla, Kuusiku alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti Kaitsealune park looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200278 Maidla mõisa park (Maidla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200401 Ohulepa mõisa park (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200391 Purila mõisa park (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO1200413 Valtu mõisa park (Valtu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO1200385 Ingliste mõisa park (Ingliste ja Helda külad). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Kaitsealune park Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a. KLO1200309 Kamara männik (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Puistu Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a. KLO1200381 Valgemära kasesalu (Mahtra küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Puistu Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a KLO4000573 Keava lehiste katsekultuur alleega (Hertu, Kaerepere ja Valtu külad). Kantud EELIS-sse Puuderühm, salu (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a (puu) KLO1000011 Rebase ja Tori tammikud – Tammikud võeti osaliselt (Rebase 1961; Rebase ja Tori tammik Uuendamata 1964) kaitse alla 1961. aastal. Tammikud kasvavad moreensel seljandikul. Alusmetsas piiridega park, kasvab sarapuu, kuslapuu ja magesõstar. Ala pindala 20,6 ha. (Metsakorralduse puistu, materjalides ettepanek kaitse alt maha võtta – 1985). arboreetum KLO3002489 Ahtama jõgi. Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) Kaitsealuse liigi 06.06.2022. a. kudemis- ja elupaik 32 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 2. Rapla valla looduskaitsealused alad ja -üksikobjektid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 21.08.2025). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt püsielupaigad. Alus: Maa- ja Ruumiamet WMS: Halltoonides kaart. Rapla valla üldplaneeringu koostamise ajal on Rapla Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 26 moodustatud kohalik kaitstav objekt: Härgla Võlumetsa maastikukaitseala (KLO5000028). Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastikku; 2) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust; 3) loodushariduse arendamise võimalusi. Alale jääb kaks metsa vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti. Üldplaneering teeb täiendavalt ettepaneku Hagudi raba kohaliku kaitseala moodustamiseks. Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina lähtudes looduskaitseseaduses sätestatust. Looduskaitseseaduse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 2023. aasta algul tellis Rapla Vallavalitsus OÜ-lt Tee Ilu arhiivi- ja välitööd Hagudi turbamaardla Hagudi raba alal ja sellest 500 m raadiuses asuvate ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektide kaardistamiseks. Uuringuaruanne valmis 2025 aastal. Uuringuaruande kohaselt uuringu käigus kaardistatud ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektide hulgas väärivad kohalikku kaitset kindlasti Hagudi raba põhjapoolses servas paiknev puisniiduilmeline arude piirkond, kus kasvavad elanikele tähenduslikud ja olulised tammed. Uuringu kohaselt väärivad kohalikku kaitset ka märgalal paiknevad puisniiduilmelised saared kui väärtuslikud pärandkooslused ja Hiiemägi ehk Hiiumägi ehk Hiievõhmamägi koos ümbruse Hiie-ja Hiiunimeliste kohtadega kui maastikuline ja pärimuslik tervik. Seejuures on vaja Hiiemäge koos lähema ümbrusega kaitsta ka riiklikult kui suhteliselt hästi säilinud looduslikku pühapaika, mis asub Raplale kui piirkonna keskusele üsna lähedal ja on üldises piirkonna pühapaikade kontekstis üsna esinduslik. Kaaluda võiks kohalikku kaitset ka Ussimäele, mis on ilusa 33 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 reljeefiga, kus leidub vanu põllukivihunnikuid ja kuhu on lokaliseeritav esinduslik ussikuningalugu 1888. aastast. Samuti võiks uuringuaruande kohaselt kaitsta uuritud ala kaguosas paiknevaid metsi, kus asub Kullimägi ja mõned põllukivihunnikud19. Tabel 6. Projekteeritavad looduskaitsealused objektid seisuga 21.08.2025. a (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur)). ID Tüüp Nimi 977800148 looduskaitseala Metsaelupaikade looduskaitseala -1734882396 looduskaitseala Linnuraba looduskaitseala -1612466216 looduskaitseala Tõrasoo looduskaitseala 816961333 looduskaitseala Loodusmetsade looduskaitseala -433250582 püsielupaik Seli jumalakäpa püsielupaik Joonis 3. Rapla valla projekteeritavad looduskaitsealused alad ja -üksikobjektid (21.08.2025.a EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur)). Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Rapla valla üldplaneering lähtub vallas paiknevatest väärtustest ning peab üheks oluliseks väärtuseks mitmekülgseid loodusmaastike. Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju looduskaitse all olevatele aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud kasutusega looduslike alade säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja kasvutingimuste säilimist ning parandamist. 19 https://rapla.ee/wp-content/uploads/2025/10/Hagudi_aruanne_01_10_2025.pdf 34 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Olemasolevad kaitstavad loodusobjektid on lisaks hõlmatud ka valdavalt rohevõrgustiku alade hulka. Planeeringu kehtestamise järgselt säilib seega kaitsealadel olemasolev olukord, üldplaneeringu elluviimisel on pigem positiivne mõju loodusväärtuste säilimisele. ÜP lahendus arvestab kaitstavate loodusobjektidega ja leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse kaitse-eeskirjade ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest. 4.1.3 Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest20, 21. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas üldplaneeringu elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, milleks on detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks prognoosimiseks ja hindamiseks. 4.1.3.1 Natura eelhindamine Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine 20 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 21 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 35 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Rapla valda ning selle lähiala. Käsitletakse ka neid Natura 2000 alasid, mis ei jää tervikuna Rapla valda. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Rapla valla üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on leitavad käesoleva aruande peatükis 1.1 ja Rapla valla üldplaneeringu seletuskirjast. Siinkohal neid ei dubleerita. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Rapla vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura 2000 võrgustiku aladena) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud 11 loodusala (Jalase, Karitsu, Kuusiku, Kõnnumaa, Linnuraba, Mahtra, Piiumetsa, Rabivere, Raikküla-Paka, Ridaküla ja Salavalge-Tõrasoo) ja üks linnuala (Kõnnumaa-Väätsa), mis on ühtlasi ka IBA ala (kood EE071). Natura alad hõlmavad umbes 214,36 km2 ehk umbes 25% valla pindalast. Joonis 4. Rapla vallas paiknevad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 21.08.2025). Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Natura alasid on kirjeldatud Tabel 7-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. 36 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Tabel 7. Natura alad Rapla valla territooriumil. Natura ala nr Pindala (ha) ja Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Ohutegurid (EELIS (Eesti ja nimi asukoht looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad EE0020313 2724,56 ha Jalase loodusalal asuv maastik on osa Harju lavamaast, mida iseloomustab Ala on tundlik niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal Jalase maapinnalähedane paealuspõhi, karstinähtuste esinemine, valdavalt tasane kuivenduse, metsanduse Rapla maakond, (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga loodusala pinnamood. Kõrgemad paelavad vahelduvad sootasandikega, niiskustingimused on ja traditsioonilise Rapla vald, niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), üldiselt varieeruvad ja see toob kaasa mullastiku ning taimestiku mosaiiksuse. Loodusala inimtegevuse lakkamise Jalase-, Koikse-, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- lasub kõrgusvahemikus 44–59 m merepinnast, kusjuures loodusala kõrgem punkt asub suhtes. Lipstu ja allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad Sõbesoo põhjaosas. Absoluutsed kõrgused vähenevad edela suunas. Suhtelised Palamulla küla laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kõrgused on tagasihoidlikud, küündides vaid aluspõhjaliste astangute ja ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). karstivagumuste kohal 1,5 meetrini. Soodest on suuremad Sõbesoo (770 ha; turbakihi paksus kuni 6,2 m), Kõrvetaguse raba (330 ha; 2,2 m) ja Illesoo (328 ha; 7,2 m). Allikatest II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), on suuremad Lepparu ja Lootsi allikad Abrumetsa lõunajalamil. Jalase küla keskel, soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Vainupealsel, avaneb samuti allikaid, suurim neist on Suurekivi allikas. Kaitsealuseid esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). taimi on loodusalal leitud 40 liiki (sh 22 liiki käpalisi nt vööthuul-sõrmküpp, lõhnav käoraamat ja Russowi sõrmkäpp). Siin kasvab ca pool kõikidest Eesti samblaliikidest. Metsist võib leida Kõrvetaguse rabametsast, esineb ka must-toonekurge. EE0020333 50,9 ha I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud Ala paikneb mitme lahustükina põllumajandusmaastikus ja on moodustatud Keila jõe ja Võsastumine. Karitsu (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad jõeäärsete niitude ning teiste poollooduslike koosluste kaitseks. Rapla maakond, loodusala (9070). Rapla vald, Karitsa- ja Kasvandu EE0020336 120,9 ha I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal Ala väärtusi kujundab läbi loodusala voolav Vigala jõgi ning ala keskel olev Kuusiku Niitude kinnikasvamine Kuusiku (*olulised orhideede kasvualad – 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), veehoidla. Veekogusid ääristavad erinevad niiduelupaigad – lisaks lamminiitudele traditsioonilise Rapla maakond, loodusala aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). (6450) esineb aruniite, puisniite (*6530) ja -karjamaid (9070). majandamise Rapla vald, Iira-, lakkamisel. Kabala-, Kuusiku- , Kuusiku- Nõmme-, Lõpemetsa-, Nõmmemetsa-, Raikküla- ja Ummaru küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), EE0020325 11 411,22 ha Loodusala koosneb väga mitmest lahustükist. Lõunapoolseima lahustüki keskmeks on Potentsiaalselt ohustaks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede Kõnnumaa Lelle raba ja seda ümbritsevad metsad. Järgmisel lahustükil on koos väga palju erinevaid ala turbatööstus, Rapla maakond, kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud loodusala väärtusi. Seal asuvad Keava mäed (Keava–Esku oos ehk vallseljak), mis kuuluvad maaparandus ja Rapla vald, (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, mandrijää Lau–Ohekatku servamoodustiste ahelasse. Oos on ligi kaks km pikk ja pool km metsanduse Kuimetsa-, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lai ning selle suhteline kõrgus ulatub 17 meetrini. Oosi lõunaotsas asub väga järskude intensiivistamine, Põlliku-, nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), koopad (8310), vanad loodusmetsad nõlvadega ja laudja laega Keava linnamägi, kus kasvab üksikuid põlispuid. Loodusalale samuti puhkemajanduse Suurekivi-, Tolla-, (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja jääb Paluküla Hiiemägi ja Paluküla–Sillaotsa servamoodustised. Paluküla mäed asuvad ülemäärane areng ning Toomja-, moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad Keava ja Loosalu raba vahel ja moodustavad koos Paluküla–Kädva–Vahastu põllumajanduse lõplik Vahastu-, Vana- (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). otsamoreeniga ligi kümne ruutkilomeetri suuruse vahelduva maastiku, mida ilmestavad hääbumine. Kaiu- ja Vaopere oosid ja mõhnad. Lääne-Eesti (ja endise Harjumaa) kõrgeim punkt Paluküla Hiiemägi küla II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis küünib 106 m üle merepinna. Kõrguselt teisel kohal on naabruses asuv Reevimägi kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus). (99 m). Kui Hiiemäge katab enamasti mets, siis Reevimäelt avaneb hea vaade nii ümbritsevatele metsadele kui ka Palasi rabale. Hiiemäest põhja pool võib aga näha mitmekesist pärandmaastikku: kunagised põllud ja heinamaad koos mahajäetud talukohtadega toovad hästi esile künkliku maastiku kogu tema mitmekesisuses. Paluküla mõhnastikus lahknevad Soome lahe, Väinamere ja Pärnu lahe vesikond. Loosalu raba keskel asub Loosalu (Kädva ehk Venepele) järv on kuni viis m sügav, pindala 34,1 ha. See 37 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Natura ala nr Pindala (ha) ja Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Ohutegurid (EELIS (Eesti ja nimi asukoht looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) on suurim rabajärv Eestis. Vesi voolab siit vana kraavi kaudu Käru jõkke, varjatud väljavool on ka Keila jõkke. Loosalu Väikejärv (pindala 3,4 ha) asub suurest Loosalu järvest 200 m loode pool. Neid ühendab kinnikasvav kraav. Loosalu Väikejärves on mitu saart. Loosalu järvest läänes kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga põlismetsa- saar – Järvehiis. Selle lähistelt algab ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jälgitav veesoonena kuni Keila jõe ühe haru lähteni: varjatud väljavool Loosalu järvest läbib Järvehiie aluse mineraalmaa. Keava raba (läbimõõt 3 km; turba keskmine tüsedus 3 m, suurim üle 8 m) on osa suuremast Keava soostikust ning asub põhja-lõunasuunalises nõos, mida ümbritsevad idast ja läänest oosid. Soo keskosa on tekkinud järve, äärealad mineraalmaa soostumisel. Keava raba on laukarikas (suurima lauka pindala 3 ha), kaguosas kruusaste-liivaste soosaartega. Ümara kujuga Palasi raba (pindala ligi 600 ha) piiravad Paluküla oosid ja mõhnad. Soo on saanud alguse nõos asunud järve kinnikasvamisest, hiljem on raba laienenud ka ümbritsevale mineraalmaale. Järsu nõlvaga laukarikka raba turbakiht küünib seitsme meetrini, suurematel laugastel on ka nimed: Kõrtsi (1,3 ha), Vanamatsi (3 ha) ja Lalli Suurlaugas e. Palasi järv (6,8 ha). Kõnnumaa vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga ohustatud ja inimpelglikud loomad – kaljukotkas ning metsis. EE0020341 17 982,0 ha Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia Kõnnumaa-Väätsa linnuala koosneb 15-st lahustükist. Kõnnumaa-Väätsa linnuala Kuivendamise kaugmõju Kõnnumaa- nigra), laululuik (Cygnus cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao moodustab nn ökoloogilise koridori lähedal asuvate linnualadega (Kõrvemaa, Põhja- alale. Rapla maakond, Väätsa urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kõrvemaa ja Lahemaa). See on suur soo- ja metsaalade kompleks, kuhu on hõlmatud Rapla vald, linnuala arvukalt rabasid ning neid ümbritsevat metsa. Rabad on laukarohked. Suurem osa alast Kuimetsa-, (ühtlasi IBA on inimtühi. Põlliku-, ala) Suurekivi-, Tolla-, Toomja-, Vahastu-, Vana- Kaiu- ja Vaopere küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja EE0020312 3393,5 ha Loodusala peamiseks väärtuseks on mitmekesiste kasvukohatüüpidega ulatuslik Tundlik eelkõige ojad (3260), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), Linnuraba loodusmaastik, mis koondab endas arvukalt Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpe. kuivenduse, aga ka Rapla maakond, nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad loodusala Viimased katavad ligi 75% loodusalast. Valdavalt soo- ja metsakooslused pakuvad metsanduse ja niitude Rapla vald, laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) varjevõimalusi inimpelglikele lindudele, pärandkultuuri objektid kinnitavad ala kasutuse lõppemise Kelba-, Kodila-, ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). tagasihoidlikku kasutamist ka minevikus. Inimtühjal ja raskesti ligipääsetaval loodusalal, suhtes. Ohulep-, mille tuumikuks on ulatuslik soomassiiv mitmekesiste sookooslustega ja neid Palamulla- ja II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), kaunis kuldking ümbritsevate metsadega, ei ole olulisi ohutegureid. Varasem karjatamine Kasari jõe Raka küla (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), eesti soojumikas (Saussurea ülemjooksu luhaaladel on ammu lõppenud. Majandustegevuse taastamine luhtadel on alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). väga keeruline. Loodusala läbib Kasari jõgi. Loodusalal esinevad kaitsealustest liikidest kaunis kuldking, eesti soojumikas, püst-linalehik, saarmas, kaljukotkas ja metsis. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja EE0020324 7609,9 ha Loodusala kuulub kahe jõe, Keila ja Pirita, vesikonda ja ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Tundlik eelkõige ojad (3260), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), Mahtra Mahtra soostiku sookooslusi, soosaartel paiknevaid vääriselupaiku, loodusdirektiivi veerežiimi muutuste Rapla maakond, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- loodusala elupaiku ning seal esinevaid looduskaitsealuseid liike, aga samuti piirkonnale olulist suhtes. Rapla vald, Atla-, allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad veeressurssi. Ala põhiväärtuseks on viis rabamassiivi – Järlepa raba (koos kahe rabaosa Härgla-, Jaluse-, (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja vahele jääva Järlepa järvega, mis on muu hulgas toitumispaigaks ka veelendlastele Kasvandu-, rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). (Myotis daubentonii), Leva soo koos Leva järvega, Mahtra raba, Ammassaare raba ning Mahtra-, Maidla- Juuru raba. Rabasid ühendavad ühtseks massiiviks vahepealsed loodusliku ilmega , Oblu-, Orguse-, II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), kaunis metsad. Mahtra raba põhjaosas pesitsevad kaljukotkad (Aquila chrysaetos), laanerähnid Pirgu-, Sadala-, kuldking (Cypripedium calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis (Picoides tridactylus) ning metsised (Tetrao urogallus). Metsised elutsevad veel ka Tamsi-ja Vankse loeselii), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja madal unilook (Sisymbrium supinum). Järlepa raba ja Leva soo vahelises metsamassiivis. Ala jaguneb kõlvikuliselt järgmiselt: küla rabad, sood ja veetaimede kooslused 60%; segamets 20%; okasmets 15%; lehtmets 4% ja veekogud 1%. 38 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Natura ala nr Pindala (ha) ja Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Ohutegurid (EELIS (Eesti ja nimi asukoht looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad EE0020329 1135,8 ha Piiumetsa loodusala on suur looduskompleks, mille tuumiku moodustab ligi 800 ha Potentsiaalseks ohuks (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), Piiumetsa suurune kirde-edelasuunaliselt välja venitatud Piiumetsa, Kummassaare ja Rumbi kuivendamine. Rapla maakond, rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja loodusala rabalaamade kompleks, kuid loodusala hõlmab ka ümbritsevaid metsakooslusi. Rapla vald, rabametsad (*91D0). Loodusala ümbritsevad lääne poolt metsad ja idas põllumaa. Vahastu küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad EE0020316 2169,1 Loodusala põhiosa paikneb Harju lavamaal Ordoviitsiumi settekivimitel põhja-loode Ala on tundlik niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid – *6280), aas- Rabivere lõuna-kagu suunaliste aluspõhjaliste paekünniste vahelises orulaadses jääkulutusnõos. kuivenduse ja Rapla maakond, rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid loodusala Suure tõenäosusega kopeerib see nõgu ka jääajaeelse aluspõhja reljeefi, olles Keila jõe metsanduse Rapla vald, Koigi- taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), alamjooksu ürgoru pikenduseks. Kahe lahustükiga loodusala on loode-kagu suunaline ja intensiivistamise suhtes, , Kuku- ja Röa liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), üle 5 km pikk ja kuni 2 km lai sookompleks, mis on tekkinud ammu väikeste üksikute teatud määral ka niitude küla rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja järvede kinnikasvamisel ja soostumisel. Kuni 8 m turbakihi all lasub 0,5 m paksune kasutusest välja rabametsad (*91D0). järvemuda kiht. Soostiku pinnamood varieerub kõrgusvahemikus 62–69 m ümp. langemise suhtes. Rabivere ja Kõnnu rabasid eraldab madal Aavemäe – Sõrsamäe oosilaadne seljandik. Seli II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. raba põhjaosas asuv Kõnnu järv on tüüpiline primaarse tekkega rabajärv, mis viitab esthonica). vähemalt teda ümbritseva kõrgsoo osa tekkimisele järve kinnikasvamise teel. Sellisena moodustab kõrgsoo tänapäeval veelahkmeala, millelt lähtuvad ojad on läänepool Kasari vesikonna Teenuse jõe läteteks, idapoolsed suubuvad Keila jõe keskjooksu ja põhjaosast väljuv oja on Maidla jõe lätteks. Rabivere loodusalaga hõlmatud soostikust väljub 9 oja, millest 7 neeldub karsti. Loodusala maakasutusest kuulub 943 ha (43,7%) metsamaa kategooriasse, rohumaade 25,4 ha (1,2%) ja haritavate maade 10,4 ha (0,5%) osakaal on kaitsealal väike. Enamik maadest – 1174 ha (54,4%) – kuulub muu maa kategooriasse, mille peamiselt moodustab soo. Kaitsealustest liikidest kasvavad siin kahkjaspunane sõrmkäpp, eesti soojumikas. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), EE0020322 132,25 ha Loodusala koosneb paljudest, kirde-edela suunal paiknevatest lahustükkidest. Metsandus või niitude puisniidud (*6530), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad Raikküla- Loodusala on tähtis eelkõige geomorfoloogiliselt, kuid ka niitude ja metsaelupaikade hülgamine ohustaksid Rapla maakond, kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070). Paka poolest. Ala asub siluri lubjakivil ja selle reljeefi on mõjutanud glatsiofluviaalsed ala iseloomu. Rapla vald, loodusala II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). protsessid. Keskmisel lahustükil asub Paka mägi, mis on oli üks Balti jääpaisjärve Lipametsa-, saartest. Sinna jäävad jääpaisjärve rannamoodustisi – aluspõhjalise tuumikuga Raela- ja kõrgendiku nõlval asuvaid rannavalle ja abrasiooniastanguid. Paekõrgendiku läbimõõt Raikküla küla on kuni 0,7 km, absoluutne kõrgus üle 62,5 m ja suhteline kõrgus ligi 9 m. Lahustükil on Raikküla lademe paljandeid (umbes 2 m kõrguse seinana). Paka mägi on ürglooduse objekt. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised EE0020321 143,4 ha Loodusalale jääv Ridaküla soole on tüüpilised sügavad siirdesoo- või rabamullad ning Ala on tundlik Ridaküla rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), soostuvad ja soo-lehtmetsad Soomulla paksused küünivad loodusalal mitme meetri sügavuseni. Soo ümbruses on kuivendamise ja Rapla maakond, (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). loodusala levinud kõrge väärtusega metsad, mis ühtlasi täidavad ka väärtusliku elupaiga rolli. kaevandamise suhtes. Rapla vald, Mitmekesine looduskompleks on heaks elupaigaks must-toonekurele. Aranküla-, Ridaküla- ja Ülejõe küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel EE0020314 4535,7 ha Valdav osa maakattest moodustab metsamaa (64%) ja soo (22%). Vähetootlik metsamaa Tundlik metsanduse mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud Salavalge- moodustab 9% ning muu maa (5%). Loodusala jääb tervikuna Kasari jõgikonda. Vigala intensiivistamise, Rapla maakond, (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), Tõrasoo jõkke (ja sealtkaudu Kasarisse) suubuvad loodusala kaks peamist veesoont: Karvoja ja kuivendamise, Rapla vald, Keo-, rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), loodusala Ahtama oja. Kohati on maapinnalähine paas piisavaks veepidemeks ajutistele kaevandamise suhtes. Metsküla-, nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad järvikutele. Geoloogilise aluskorra moodustavad Siluri ladestu Adavere ja lõuna pool Nõmmküla-, laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja Jaani lademe merglid, domeriidid, lubjakivid. Aluskorra pealispinna reljeef on sarnane Vahakõnnu- ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). pinnamoega, mõlemad langevad aeglaselt edela suunas. Pinnakatte (moreen) paksus Valli küla loodusala piirkonnas ei ulatu enamasti üle poole meetri, tegemist on osaga Lipa piirkonna ulatuslikust alvarite alast, millel leidub analooge lääne ja põhja suunal, ent mis 39 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Natura ala nr Pindala (ha) ja Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Ohutegurid (EELIS (Eesti ja nimi asukoht looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja puuduvad idas ja lõunas. Õhukese pinnakatte tõttu esineb kohati karsti (Väikese nõmme eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Loidemaa soon väljavooluga Kose rabast). Soodes, kuhu on ladestunud turvas, saab pinnakatte paksust lugeda meetritega (Kosesoos 3,2 m ja Tõrasoos 3 m). Sood on tekkinud nii kunagiste jääjärvede kinnikasvamise tagajärjel (seda kinnitab 0,2–0,3 m paksune järvemuda kiht Tõrasoo turba all), kui ka mineraalmaa soostumisel (Kosesoo). Loodusala esinduslikud metsaelupaigad on elupaigaks väike-konnkotkale (Aquila pomarina), must-toonekurele (Ciconia nigra) ja metsisele (Tetrao urogallus). Kaitsealustest taimeliikidest sobivad vanad loodusmetsad elupaigaks kaunis kuldkingale (Cypripedium calceolus). 40 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui ala puhul on tegemist hoiualaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Looduskaitseseaduse § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister ning minister määrab püsielupaiga kaitsekorra määrusega. Kui püsielupaik ei ole kindlaks määratud ministri määrusega, kehtib seal looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Natura hindamist ei teostata Rail Balticu kavandamise suhtes, kuna seda on hinnatud vastava maakonnaplaneeringu KSH käigus22 ning lõikudel, kus see on asjakohane on hinnatud mõju Natura aladele vastava KMH käigus. Üldplaneering ei muuda kuidagi RailBalticu osas kavandatavat tegevust. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 8-s. Natura eelhindamine viidi läbi üldplaneeringu eelnõule (kooskõlastamise eelne lahendus). Kui üldplaneeringu koostamise käigus on vastava tegevuse kavandamisest loobutud (nt tuulepargid), siis on seda kajastatud Natura asjakohase hindamise osas. Tabel 8. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus EE0020313 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Üldplaneeringuga Jalase maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja kavandatud tegevuste loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. osas mõju välistatud. 22 Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV. Planeeritava RB raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 võrgustiku alad, alade kaitseväärtused ning hinnang kaitseväärtustele otsese või kaudse mõju esinemisele https://maakonnaplaneering.ee/120 41 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt Jalase Tegu on olemasoleva loodusõpperaja asukohta. Põhikaardi andmetel on antud asukohas objektiga, ÜPs juba matkarada olemas ja üldplaneeringuga ei kavandata muutusi. kavandatud tegevustega mõju loodusalale ei avaldata. EE0020333 Üldplaneeringu näeb ette ühel loodusala lahustükil Karitsa järve Mõju ei saa välistada. Karitsu ehituskeeluvööndi vähendamist. Kattumine loodusalaga on loodusala 0,55 m2 ulatuses. Üldplaneeringu kohaselt soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada seoses puhke- ja virgestusala moodustamisega. EE0020336 Kuusiku loodusala kõige lõunapoolsema lahustüki põhjaserva Mõju ei saa välistada. Kuusiku kavandatakse ÜP järgi tootmise maa-ala. loodusala EE0020325 Üldplaneering näeb ette Kõnnumaa loodusala kõige Mõju ei saa välistada. Kõnnumaa põhjapoolsema lahustüki osa idaservale kattumist perspektiivse loodusala Kuimetsa-Vaopere kergliiklusteega. Mõju ei avaldata kuna Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt RMK tegu on olemasoleva Matkateed Oandu-Aegviidu-Ikla. Tegu on olemasoleva matkateega. objektiga. EE0020341 Üldplaneering näeb ette linnuala kõige põhjapoolsema lahustüki Mõju ei saa välistada. Kõnnumaa- osa idaservale kattumist perspektiivse Kuimetsa-Vaopere Väätsa kergliiklusteega. linnuala Mõju ei avaldata, Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt RMK kuna tegu on Matkateed Oandu-Aegviidu-Ikla. Tegu on olemasoleva matkateega. olemasoleva objektiga. Üldplaneering näeb valla territooriumile ette tuuleenergia arengualasid. Tuulepargid võivad mõjutada linnustikku. Mõju ei saa välistada. EE0020312 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Linnuraba maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. EE0020324 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Mahtra maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. EE0020329 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Piiumetsa maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. EE0020316 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Rabivere maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja Asjakohane loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. hindamine on Loodusala kaguserv kattub väikses osas Rail Baltic trassi koridoriga. teostatud RB planeeringu raames. 42 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 EE0020322 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Raikküla- maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja Paka selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. loodusala EE0020321 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Ridaküla maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja loodusala selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Loodusalaga külgnevale alale on määratud tootmismaa juhtotstarve, kuid tegu on olemasoleva tootmisala kajastamisega. EE0020314 Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise Mõju on välistatud. Salavalge- maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja Tõrasoo selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. loodusala Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja Natura alade kaitse-eesmärkidest ei saa välistada negatiivse keskkonnamõju esinemist Karitsu loodusala, Kuusiku loodusala, Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes. Nimetatud alade suhtes tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Jalase loodusala, Linnuraba loodusala, Mahtra loodusala, Piiumetsa loodusala, Rabivere loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Ridaküla loodusala ja Salavalge-Tõrasoo loodusala osas on üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste negatiivne mõju alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele välistatud. 4.1.3.2 Natura asjakohane hindamine Asjakohase hindamise ulatuse määrab üldplaneeringu üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega, et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta. Üldplaneeringu tasemel asjakohane hindamine peab olema proportsionaalne geograafilise ulatuse, planeeringu üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise mõju laadi ja ulatusega. Mõnel juhul ei pruugi olla võimalik üksikasjalikult analüüsida kõiki võimalikke mõjusid üksikutele aladele; siiski tuleb teha piisav analüüs, et teha kindlaks: − peamised mõjud Natura 2000 võrgustiku tasandil, sealhulgas tõenäoliselt mõjutatud Natura 2000 alad, samuti võimalik mõju alade ühenduvusele, ning mõju linnu- ja elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja elupaikade riiklikele või piirkondlikele kaitse- eesmärkidele, kui need on olemas; − võimalikud üldised leevendusmeetmed, näiteks tundliku elurikkusega alade väljajätmine või teatavate standardite ja parimate tavade kohaldamine (nt metsloomade läbipääsude miinimumtihedus, mürabarjääride kasutamine, pesitsusperioodil häirimisest hoidumine); − võimalikud alternatiivid, sealhulgas projektide muud asukohad või muud meetodid oodatavate tulemuste saavutamiseks (nt muude transpordiliikide või energiatootmise tehnoloogiate kasutamine); − võimalik kumulatiivne mõju, võttes arvesse muid olemasolevaid või kavandatud kavasid, programme ja strateegiaid. 43 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Tabel 9. Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele ning leevendavate meetmete kavandamine. Natura ala Hinnang mõjule kaitse-eesmärkidele ja Leevendavad Tõhusus/ terviklikkusele23 meetmed rakendamine EE0020333 Üldplaneeringu eskiis näeb ette loodusala Puhkealale Tõhus Karitsu puudutavana Karitsa järve ehitustegevuse Meetme täitmist peab loodusala ehituskeeluvööndi vähendamist. kavandamisel tuleb jälgima KOV edasiste ehitustegevus planeeringute ja kavandada projektide väljaspoole loodusala. menetlemisel ja KeA tegevuste Tõhus oleks ka EKV kooskõlastamisel. vähendamisest loobumine. (Kooskõlastamisele esitatud planeeringu eelnõus on EKV vähendusettepanekus t loobutud). EKV vähendamise ala ei kattu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisaladega. Kaitstavad kooslused jäävad perspektiivsest puhkealast teisele poole järve. Sellest tulenevalt ei ole oodata EKV vähendamisega kaasnevat mõju kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Reaalse puhkeala arendustegevuse osas puudub ÜP täpsusastmes täpsem info. Seega on asjakohane seada mõju ennetamiseks edasisele arendustegevusele leevendav meede. EE0020336 Kuusiku loodusala kõige lõunapoolsema Kuusiku loodusalale Tõhus Kuusiku lahustüki põhjaserva kavandatakse ÜP jäävale tootmisala Meetme täitmist peab loodusala järgi tootmise maa-ala. juhtotstarbega alale jälgima KOV edasiste ehitustegevuse planeeringute ja kavandamisel tuleb projektide see planeerida menetlemisel ja KeA väljapoole loodusala. tegevuste Ehitustegevuse kooskõlastamisel korraldamisel tuleb arvestada loodusalal paiknevate niidukoosluste säilitamise vajadusega. Vältida tuleb ehitusmaterjalide hoiustamist ja muud Tootmismaa juhtotstarbega ala ei kattu 23 Ala terviklikkus on seega seotud ala kaitse-eesmärkide, peamiste loodusobjektide, ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksi koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitsekult ja eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. 44 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste niidu murukamarat esinemisalaga. Lähim inventeeritud kahjustavat tegevust. kooslus 6510 eraldis külgneb tootmisala juhtotstarbega alaga. Lisaks u 140 m kaugusele jääb 6530* eraldis. Arvestades lähimate koosluste iseloomu (parasniiske niiduala), siis võimalikuks ohuteguriks on eeskätt otsene ehitustegevus või sellega kaasnev tallamine (sh ehitusmaterjalide hoiustamine või muu rohukamarat kahjustav tegevus). Tootmismaal võimaliku ehitustegevuse tagajärjel koosluse esinemisalal valgus- või niiskustingimuste muutumist võib pidada kooslust olulisel määral mittemõjutavaks. Lisaks esineb vähesel määral segahoonestusala juhtotstarbega ala kattuvust 6450 elupaigatüübi esinemisalaga. Kuna aga antud ala jääb ehituskeeluvööndisse, siis reaalselt elupaigatüübi kahjustamine on välistatud ehituskeeluvööndis kehtivate kitsendustega. EE0020325 Üldplaneeringu eskiis näeb ette Kavandada Tõhus Kõnnumaa Kõnnumaa loodusala kõige kergliiklustee Meetme täitmist peab loodusala põhjapoolsema lahustüki osa kattumist maanteest lääne jälgima KOV edasiste perspektiivse Kuimetsa-Vaopere poole. planeeringute ja kergliiklusteega. projektide Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku Kergliiklustee menetlemisel ja KeA ei ole kergliiklustee perspektiivse asukoha ehitustegevusel tuleb tegevuste lähialadel tuvastatud. vältida kaitse- kooskõlastamisel. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad eesmärgiks olevate kooslused paiknevad antud piirkonnas koosluste Kooskõlastamisele olemasolevast maanteest ida pool. Lääne esinemisaladel esitatavas pool maanteed ei ole metsa- ja ehitussõidukite planeeringu versioonis niidukooslusi inventeeritud. Olemasolev poolset tallamist. kergliiklusteed maantee välistab sellest lääne pool kavandatud ei ole ja toimuva perspektiivse kergliiklustee Kergliiklustee seega mõju ei esine. ehitustegevuse mõju ida poole, sest kavandada vähemalt toimib juba ise pinnase veeliikumist 50 m kaugusele mõjutava tõkkena ning metsakoosluste koobaste osas on servaefekti juba maantee poolt esinemisalast ning tekitatud. antud teelõigu Lääne pool maanteest on inventeeritud projekteerimisel tuleb väike koobaste elupaigatüübi eraldis. arvestada vajadusega Koobaste elupaika võib mõjutada vältida ehitustegevusega kaasnev vibratsioon. ehitustegevusel vibratsioonirikkaid tegevusi, mis võiksid põhjustada koobaste varinguid. 45 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 EE0020341 Üldplaneering näeb ette linnuala kõige Vältida kergliiklustee Tõhus Kõnnumaa põhjapoolsema lahustüki osa idaservale rajamisega seonduvat Meetme täitmist peab -Väätsa kattumist perspektiivse Kuimetsa- metsa raadamist ning jälgima KOV edasiste linnuala Vaopere kergliiklusteega. EELIS mürarikast planeeringute ja (andmetel puuduvad perspektiivse ehitustegevust projektide kergliiklustee alal kaitse-eesmärgiks lindude menetlemisel ja KeA olevate linnuliikide pesitsusalad. Seega pesitsusperioodil. tegevuste mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja kooskõlastamisel. terviklikkusele pole oodata. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on Kooskõlastamisele asjakohane ajastada pesitsushäiringut esitatavas põhjustada võivad tegevused väljaspoole planeeringu versioonis pesitsusperioodi. kergliiklusteed kavandatud ei ole ja seega mõju ei esine. EE0020341 Üldplaneeringu koostamise käigus kaaluti Üldplaneeringu Tõhus Kõnnumaa tuuleparkide asukohavaliku tegemist. koostamise käigus on Meetme täitmist peab -Väätsa Läbiviidud ruumianalüüside tulemusena jõutud järeldusele, et jälgima KOV edasiste linnuala jõuti järeldusele, et lähtuvalt hajusast üldplaneeringus planeeringute ja asustusstruktuurist ja looduskaitselistest tuuleparkide projektide põhjustest tulenevalt. Läbiviidud asukohavalikut ei menetlemisel ja KeA ruumianalüüsi käigus analüüsiti alasid tehta. Seega ei kaasne tegevuste Natura linnualadele 600 m puhvrit ka võimalikku mõju kooskõlastamisel. rakendades. Linnuala kaitse eesmärgiks linnuala kaitse- olevatest linnuliikidest võib tuuleparkide eesmärkidele. Kooskõlastamisele poolt ohustatuks pidada: kaljukotkast, Juhul kui Rapla vallas esitatavas must-toonekurge, laululuike, rüüti, tetre soovitakse tulevikus planeeringu versioonis ja metsist. tuuleparkide rajamist tuuleparkide kaaluda, siis tuleb asukohavalik alasid vastava kavandatud ei ole ja planeeringumenetlus seega mõju ei esine. e käigus läbi viia ka Natura hindamine. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Natura asjakohases hindamises leiti, et rakendades leevendavaid meetmeid (meetmed esitatud Tabel 9) siis on välistatud ebasoodne mõju Karitsu loodusala, Kuusiku loodusala, Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala terviklikkusele ja nende kaitse-eesmärkidele. Üldplaneeringu tasemel läbi viidud Natura asjakohane hindamine ei asenda üldplaneeringust tulenevate tulevaste projektide asjakohase hindamise nõuet. 46 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule Eestis on rohelist võrgustikku kavandatud eelkõige ökoloogilise võrgustikuna, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Euroopa looduskaitsepoliitika viimaste suundumuste kohaselt on aga senist lähenemist rohelisele võrgustikule mõnevõrra edasi arendatud ja välja on töötatud nn rohetaristu kontseptsioon, mis käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt24. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid 25. Rohelise võrgustiku puhul eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente 24: − tugialad (ehk tuumalad) – piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega; − rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks. Üldplaneeringu käsitluses tuleb rohevõrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste määramisel tagada nii rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus kui arvestada ka rohevõrgustiku rekreatiivsete eesmärkidega. Rohelise võrgustiku paiknemise Rapla vallas määrab Rapla maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering annab valla rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Üldplaneeringus täiendatakse neid vajadusel üldplaneeringu üldistusastmest ja kujunenud olukorrast lähtuvalt. Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringu KSH aruandele on olemasolevaid ja potentsiaalseid konfliktikohti rohelisele võrgustikule suhteliselt vähe. Rohelisele võrgustikule eeldatavalt suurimat mõju avaldavad maakonnaplaneeringusse kantud objektid on perspektiivsed Rail Baltic trassikoridor ja T15 Tallinn–Türi tugimaantee. Tegu on objektidega, mille planeeringulahendus on välja töötatud eraldiseisvalt ning mille trassikoridorid on maakonnaplaneeringust suuresti üle võetud (T15 trassi on lähtuvalt valminud eskiisprojektist täpsustatud). Mõned rohevõrgustiku koridorid Rapla vallas paiknevad asulatele küllaltki lähedal, kuid konfliktivõimalus on siiski väike. Üldplaneeringus kavandatud elamu- ja tootmisalade perspektiivsed laiendused on kavandatud suundadel, mis konflikte oluliselt ei suurenda. Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjektiks Rapla territooriumil on valda läbima kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Rail Balticu mõjude hindamine on teostatud maakonnaplaneeringu KSH raames ning lõikudele on eraldi teostatud KMH-d. Seega on trassi rajamisega seonduvaid mõjusid hinnatud ja ka leevendavad meetmed välja toodud. Üldplaneeringutega trassikoridori ega seda puudutavat ei muudeta ning mõjude kordushindamist Rail Balticu osas ei teostata. Samas on Rail Baltic piirkonna rohevõrgustikku väga oluliselt mõjutav objekt ning üldplaneeringu tasemel on oluline rohevõrgustiku planeerimisel arvestada Rail Balticu killustavat mõju ning perspektiivsete ökoduktide paiknemist. Ökoduktide suudmevööndite puhul on väga oluline säilitada nende looduslikkus. Rakendada tuleb 500 m piiranguvööndit või kui ökodukti osas on koostatud täpsustatud eksperthinnang, siis eksperthinnangus määratud 24 Keskkonnaagentuur ja Hendrikson ja Ko OÜ. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 25 Ökosüsteemiteenused – mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. 47 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 kaitsevööndi ulatust26. Kaitsevööndid on vajalik säilitada nii Rail Balticu kui ka T15 maantee potentsiaalsetele ulukiläbipääsudele. Rapla valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilisi kui ka puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. ÜP-ga on täpsustatud maakonnaplaneeringust võetud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Rohevõrgustikust on välja arvatud tiheasustusalad ja kompaktsed hoonestusalad ning külade tihedama asustusega alad, mille osas soositakse asustuse tihendamist, seoses taristu olemasoluga. Rohevõrgustikku on juurde hõlmatud valla territooriumile peale maakonnaplaneeringu koostamist lisandunud püsielupaigad ja kaitsealused alad ning kohaliku tähtsusega väikesed rohekoridorid, mis valdavalt kulgevad veekogude kallastel. Rohevõrgustiku paiknemise läbimõeldud täpsustamisel on selle säilimisele ja toimimisele positiivne mõju. KSH käigus anti täiendavad soovitused rohevõrgustiku sidususe parandamiseks. Selleks analüüsiti Rail Balticu ja T15 maantee teadaolevaid kavandatavaid loomaläbipääsude asukohti (nii suurulukite kui väikeulukite läbipääse), maanteede loomõnnetuste andmeid ning ökosüsteemide väärtust. Samuti arvestati naabervaldade rohevõrgustiku teadaolevaid täpsustusi. Rapla ja Kehtna valdade rohevõrgustiku täpsustamine teostati ühisena, kuid tööd ajalise nihke tõttu arvestati Rapla valla üldplaneeringu puhul Rail Balticu põhiprojekti infot, mille andmed nii suurulukite läbipääsude kaitsevööndite kui väikeloomade läbipääsude osas olid oluliselt täpsemad kui Kehtna valla üldplaneeringu koostamisel kättesaadav andmestik. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi27 kohaselt peavad rohevõrgustikku olema hõlmatud kaitstavad alad ja elurikkuse koondumiskohad, mille osas tuleks rohevõrgustiku abil tagada sidusus. Järgnevalt tuuakse välja piirkonnad, kus rohevõrgustiku osas on ette nähtud olulist täpsustamist võrreldes maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku ei ole olnud hõlmatud praeguse Raikküla-Paka hoiuala ja kavandatavate Raikküla looduskaitseala ning Pakamäe looduskaitseala territooriumid. Alad on ka ELME ökosüsteemide baaskaardi kohaselt kõrge ökoloogilise väärtusega. KSH teeb seega ettepaneku hõlmata kaitsealade ja kavandatavate kaitsealuste alade territooriumid rohevõrgustiku alade hulka ning siduda need ülejäänud rohevõrgustikuga. Järgnevalt on joonistel esitatud väljavõtted piirkondadest, kus on tehtud ulatuslikke rohevõrgustiku täpsustusettepanekuid. Väiksemaid täpsustusi eraldi KSH aruandes välja ei tooda. Rohevõrgustiku ettepanek on nähtav üldplaneeringu koosseisus. 26 OÜ Rewild. 2023. Röa ökodukti kaitsevöönd. Planeeringute analüüs ja ökodukti kaitsevööndi ettepanek, töö nr 2023-7-9 OÜ Rewild. 2023. Kalevi ökodukti kaitsevöönd, Planeeringute analüüs ja ökodukti kaitsevööndi ettepanek, töö nr 2023-7-3 27 Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018. 48 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Raikküla piirkonnas on rohevõrgustiku sidususe parandamise ettepanek kujutatud Joonis 5-l. 49 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 5. Rohevõrgustiku ettepanek Raikküla ja Kuusiku piirkonnas. Rohevõrgustikku on hõlmatu olemasolevad ja perspektiivsed kaitsealused alad. Sidususe tagamiseks on koridoride kavandamisel lähtutud ELME ökosüsteemide baaskaardi seisundi andmetest ja koridoridesse hõlmatud paremas seisundis kooslused. Oluline on tagada sidusus perspektiivse RB loomade läbipääsuga. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Kuusiku piirkonnas on asjakohane hõlmata rohevõrgustikku Kuusiku hoiuala ja Kuusiku mõisa pargiala. Samas võib rohevõrgustikust välja jätta intensiivses põllumajanduslikus kasutuses olevad monokultuursed alad. Härgla piirkonnas teostati rohevõrgustiku paiknemise täpsustamiseks ÜP alusuuringuna rohevõrgustiku analüüs28. Analüüsi käigus selgitati välitöödega piirkonna tegelik loomade liikumine. Piirkond on oluline, kuna koridor ühendab Mahtra looduskaitseala ja Rabivere maastikukaitseala tuumalasid ning ületab tulevikus nii Rail Balticu trassi kui ka riigimaantee T15 trassi. Piirkonna roheühenduste säilimine on esmatähtis kuna tuleb tagada, et suurte infrastruktuuride leevendusmeetmed (loomade läbipääsud) ka reaalselt toimima jäävad. Seega on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud lähtudes loomade liikumiskoridoridest, samas on rohevõrgustikust välja jäätud väheväärtuslikud monokultuursed intensiivses kasutuses põllumaad ning hoonestatud külakeskused. Seli piirkonnas on rohevõrgustikku hõlmatud kohaliku olulise tähtsusega puhkealana kasutatav Pirgu terviseradade piirkond. Joonis 6. Rohevõrgustiku ettepanek Härgla piirkonnas. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Valla lõunaosas Velise jõe piirkonnas on samuti asjakohane lähtuvalt Rail Balticu projektist rohevõrgustiku paiknemist täpsustada. Nimelt säilib loomade jaoks läbipääsuna tulevasest 28 Klein, L. 2020. Härgla piirkonna rohevõrgustiku analüüs Kohila valla piirialadele jäävas rohekoridoris. 50 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 raudteest Velise jõe kavandatav sild. Sellest lähtuvalt tuleb maakonnaplaneeringu kohast rohekoridori nihutada põhja suunas jättes Velise jõe koridori keskosasse. Olulise ruumilise mõjuga objektidest kaaluti üldplaneeringus tuuleparkide potentsiaalseid alasid. Tuuleparkide asukohtadena ei ole Eestis levinud praktika alusel rohelise võrgustiku alad välistatud. Kaasaegsete tuulikute omavahelise suure vahekauguse tõttu ei peeta rohevõrgustikku tuuleparkide aladena otseselt ebasobivaks. Tänapäeva tuuleparkides paiknevad elektrituulikud üksteisest 500–1000 m vahemaadega. Samuti ei piirata tuulepargi alasid piiretega. Seega otsest liikumistakistust nad elustikule ei tekita. Täpsem mõju rohevõrgustikule vajab hindamist iga konkreetse tuulepargi arenduse mõjude hindamise käigus. Kuna üldplaneeringu koostamisel on asustusest ja linnukaitselistest põhjustest jõutud järeldusele, et tuuleparkide asukohavalikut ei tehta, siis antud teemavaldkonda ka täpsemalt ei ole analüüsitud (vt ptk 4.5). Rohelise võrgustiku toimimine tagatakse läbi ÜP-s seatud kasutustingimuste, mida võrreldes maakonnaplaneeringuga on Rapla valla ÜP-s täpsustatud. ÜP-s täpsustatud rohevõrgu kasutustingimusi võib üldjoontes pidada piisavaks rohevõrgustiku funktsiooni säilimiseks. Oluline on tingimuste järjepidev rakendamine. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne). Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide (maantee ja raudtee) puhul. Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku pindala Rapla vallas 557,4 km² ning Rapla valla üldplaneeringu kohaselt täpsustatud pindala 557,9 km². Pindalade vahe on 0,5 km² ehk alla 0,1%. Arvestades erinevuse väikest suhtelist osakaalu, ei ole tegu rohevõrgustiku ulatuse olulise muutusega. Teatud kohtades rohevõrgustiku pindala vähenemisega samaaegselt on jälgitud, et rohevõrgustiku hõlmatavate alade puhul oleks tegu kõrgema ökoloogilise kvaliteediga aladega või rohevõrgustiku toimimise sidususe jaoks vajalike aladega. 4.1.5 Mõju põhjaveele 4.1.5.1 Mõju põhjavee kvaliteedile Rapla vald jääb Lääne-Eesti vesikonda. Rapla valla ühisveevarustus tugineb peamiselt põhjaveele, mida ammutatakse sõltuvalt asulast Siluri–Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi ning Ordoviitsiumi– Kambriumi veekompleksidest. Rapla linn, Alu alevik ja Valtu küla on seotud ühtsesse veevarustussüsteemi ning saavad joogivee peamiselt Uusküla veehaardest; alates 2015–2016. a rekonstrueerimisest kasutatakse seal eeskätt Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihti, samas kui varasemad Ordoviitsiumi puurkaevud on jäetud reservi. Teistes Rapla valla asulates kasutatakse valdavalt kohalikke puurkaeve, mis avavad enamasti Siluri–Ordoviitsiumi või Ordoviitsiumi veekompleksi. Ülevaade Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. a hinnatud põhjaveekogumite seisundi kohta on toodud Tabel 10-s. Tabel 10. Rapla valla ühisveevarustuses kasutatavate põhjaveekogumite seisund. (Andmed: Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014–2019. Eesti Geoloogiateenistus, 2020). Põhjaveekogum Põhjavee- Keemiline Koguseline Põhjavee Mittehea kogumi koondhinnang koondhinnang koond- seisundi number 2020 2020 seisund põhjus 2020 51 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Siluri-Ordoviitsiumi 11 Halb Hea Halb Vajab Matsalu selgitamist põhjaveekogum (kõrged PHT näidud) Siluri-Ordoviitsiumi 10 Hea Hea Hea - Harju põhjaveekogum Ordoviitsiumi- 4 Hea (O) Hea Hea (O) Vajab Kambriumi selgitamist põhjaveekogum (kõrgemad Cl– Lääne-Eesti sisaldused) vesikonnas Rapla linna veevarustuses ilmnesid varasemalt probleemid Ordoviitsiumi veekihi vee kvaliteediga: 2014. a analüüsid näitasid kõrgeid värvuse ja orgaanika (PHT) näitajaid ning uuringu järgi võis Pirgu põhjaveekihti lisanduda orgaanikarikast pinnavett. Seetõttu rajati Uusküla veehaardesse uued Ordoviitsiumi–Kambriumi puurkaevud, mille põhjavesi vastas joogivee nõuetele. Samas on ÜVKs märgitud, et ka Ordoviitsiumi–Kambriumi vee kasutamisel esines hiljem mikrobioloogilisi probleeme ja torustikes biokile teket, mistõttu on oluline vee piisav aereerimine ning vajadusel täiendavate veetöötluslahenduste kasutamine. Uusküla veetöötlusjaamas toimub vee töötlemine rauafiltrite ja aereerimise teel. Rapla vallas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning vaid üksikutes kohtades keskmiselt kaitstud (Joonis 7). See tähendab, et põhjavesi on reostuse suhtes tundlik ning veehaarete ümbruse maakasutuse kavandamisel tuleb rakendada ettevaatuspõhimõtet. KSH seisukohalt on see oluline asjaolusid, sest nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võivad maakasutuse muutused, reostusohtlikud tegevused ja ebapiisav kohtkäitlus mõjutada nii põhjavee kvaliteeti kui ka ühisveevarustuse pikaajalist toimivust. ÜP KSH vaates on oluline arvestada ka veehaarete sanitaarkaitsealade ja kaitsepiirangutega. Uusküla veehaarde puhul on lisaks tavapärastele sanitaarkaitsealadele hinnatud arvutuslik sanitaarkaitseala, mis on üle 200 meetri ning mida tuleks arvestada detailplaneeringute ja maakasutuse kavandamisel. ÜVK kohaselt ei tohiks sellesse arvutuslikku piirangute vööndisse rajada potentsiaalselt reostusohtlikke objekte. KSH käigus ÜVK veehaarete sanitaarkaitsealade ja toitealade suhtes üldplaneeringuga kavandatavat konfliktset maakasutsut ei tuvastatud. Esineb üksikuid tootmisma juhtotstarbega alade kattuvust veehaarete toitealadega, kuid tegu on valdavalt olemasolevate väljakujunenud tootmisaladega. 52 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 7. Rapla valla põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Põhjavee kaitstuse kaart. Ühisveevärgiga varustatus on Rapla vallas asulate lõikes ebaühtlane. Kõrgeim on see Rapla linnas, Alus, Kodilas, Järlepas, Kaius, Purgus ja Kabalas, kuid märksa madalam näiteks Valtus (64%), Iiras (65%), Hagudis (75%), Juurus (78%), Kuimetsas (59%) ja eriti Maidlas (41%). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse. Rapla vallas paikneb 13 reoveekogumisala (Tabel 11). Tabel 11. Rapla valla reoveekogumisalad (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 22.08.2025). Registrikood Kogumisala Asukoht Tüüp Koormus, Pindala, nimetus ie ha RKA0700345 Valtu Valtu küla alla 2000 ie 217 11,2 RKA0700351 Tamme Kabala- ja Nõmmemetsa küla alla 2000 ie 359 29 RKA0700350 Rapla Rapla linn, Juula-, Tuti-, üle 2000 ie 10 514 391,2 Mahlamäe-, Sulupere-, Ülejõe- ja Uusküla küla RKA0700352 Raikküla Raikküla küla alla 2000 ie 663 19,9 RKA0700353 Purku Purku küla alla 2000 ie 159 16,4 RKA0700346 Kuusiku Iira küla, Kuusiku alevik alla 2000 ie 139 9 RKA0700380 Kuimetsa Kuimetsa küla alla 2000 ie 261 24,5 53 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 RKA0700347 Kodila Kodila küla alla 2000 ie 260 15,9 RKA0700381 Kaiu Kaiu alevik alla 2000 ie 548 30,2 RKA0700384 Järlepa Järlepa küla alla 2000 ie 237 24,6 RKA0700383 Juuru Juuru alevik, Atla küla alla 2000 ie 648 66,7 RKA0700344 Hagudi Kuku- ja Hagudi küla, Hagudi alla 2000 ie 288 28,4 alevik RKA0700349 Alu Alu alevik, Kalevi küla alla 2000 ie 663 30,3 Reoveekogumisaladega seonduvalt tuleb arvestada reoveepuhastite paiknemisega ja nendest tulenevate kitsendustega29. Reoveepuhastitele kehtivad nende puhastusvõimsusest ja tehnoloogiast sõltuvad kujad. Kuja ulatuses võib esineda reoveepuhasti tegevusega kaasnevaid häiringuid ning kuja ulatusse ei ole lubatud kavandada elu- ja ühiskondlikke hooneid. Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (veeseadus § 124 lg 6). Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Rapla valla üksikmajapidamistes (sh hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest, võib kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett või kuni 50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas (KKM määrus nr 61 § 8). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamine toimub kehtiva arengukava järgi30. Rapla valla ÜVK arendamise kava kohaselt kavandatakse reovee kogumise valdkonnas eeskätt olemasolevate ühiskanalisatsioonisüsteemide laiendamist ning reoveekogumisalade ulatuse suurendamist. Otsesõnu on ette nähtud Rapla reoveekogumisala laiendamine ligikaudu 89 ha võrra ning Alu reoveekogumisala laiendamine perspektiivses tootmispiirkonnas 8,7 ha võrra. Seega suureneb kavandatavate muudatuste tulemusel reoveekogumisalade pindala kokku ligikaudu 97,7 ha. Laienduste eesmärk on hõlmata ühiskanalisatsiooniga seni katmata alad, vähendada kohtkäitluslike lahenduste osakaalu ning suunata kogumismahutite kasutajad järk-järgult ühiskanalisatsiooniga liituma. Lisaks nähakse mitmes asulas ette kanalisatsioonitorustike pikendamist ja süsteemide ümberkorraldamist, mis parandab reovee kogumise toimivust ka väljaspool ametlike kogumisala piiride muutmist. Rapla valla üldplaneering võtab arvesse ÜVK- dest tulenevaid põhimõtteid üldplaneeringu täpsusastmes. Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Asjakohane on üldplaneeringus kajastada ka ÜVK kohased reoveekogumisalade laiendused. Eeskätt Rapla linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada. Rapla valla ÜP-ga on seatud põhimõtted sademevee käitlemiseks. Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb kasutada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi (nt parklates vett läbilaskvad pinnad jt sademeveelahendused). Uutel ja rekonstrueeritavatel äri- ja tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagatakse lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid). Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud ainult põhjendatud 29 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Vastu võetud 31.07.2019 nr 31. 30 Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 54 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 juhtudel koostöös Maanteeametiga. Üldjuhul arendusalade sademevett riigimaantee kraavidesse ei juhita. Parklates kasutada erinevaid sademeveelahendusi sademevee maksimaalseks kohapealseks immutamiseks: sademevee puhastamine, puhverriba31 ja/või vett läbilaskvate materjalide kasutamine32 vastavalt sademevee kvaliteedile ja ala iseloomule. Samas tuleb parklate sademevee immutamisel tagada selle vastavus lubatud saasteainete sisaldustele. Suuremate parklate ja tööstuskasutuses parklate puhul on asjakohane kasutada õlipüüdureid. Rapla valla ÜP-ga seatakse sademeveelahenduste arendamiseks tingimused: soodustada sademevee pinnasesse immutamist, valides ala suuruse ja otstarbe järgi sobivad lahendused. Looduspõhiste immutavate lahenduste (nt imbaiad, roheribad jms) puhul tuleb sageli arvestada suurema ruumivajadusega. Vältida üldjuhul laiaulatuslike asfalteeritud alade rajamist. Asfalteeritud alad liigendada roheribade ja vihmapeenardega, väiksemate parklate puhul kasutada vett läbilaskvaid katendeid. Tingimusi võib pidada asjakohaseks ning negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavaks. Sademevee juhtimisel veekogudesse ja immutamisel tuleb tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega seatud kvaliteedinõuetele. Maakütte kavandamisel ei ole asjakohane käsitleda peamise riskina mitte niivõrd maasoojuse kasutamist ennast, vaid võimalust, et soojuspuuraugud või nendega seotud ehitustegevus halvendavad joogiveena kasutatava põhjavee kvaliteeti. Tiheasustusega aladel sobivad kasutamiseks eelkõige kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Oluline on vältida maakütte rajamist veehaarete sanitaarkaitsealadel ja hooldusaladel ning veehaarete toitealadel, hoida rikkumata joogiveeks kasutatavaid põhjaveekihte kaitsvaid veepidemeid ning välistada maakütte rajamine reostunud pinnasega aladele. Samuti tuleb tagada, et kasutatav soojuskandevedelik oleks veekeskkonnale ohutu, süsteem oleks lekkekindel ning projektis oleks lahendatud selle hooldus, remont ja vajaduse korral likvideerimine. Hajaasustuses tuleb lisaks arvestada maaparandussüsteemide, sademevee ärajuhtimise, reovee kohtkäitlusrajatiste, väärtusliku põllumajandusmaa ning ranna ja kalda kasutuspiirangutega. Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone. 4.1.5.2 Mõju põhjavee kvantiteedile Rapla vallas on põhjaveevarud kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/16/74333 poolt 26.07.2016. a Tabel 12 esitatud kogustes. Viimase avaldatud (2024) põhjaveebilansi aruande alusel on kõigis kinnitatud põhjaveevaruga aladel vaba põhjaveeressurssi, mis võimaldab veetarbimise suurenemist – asustuse laienemist. Tabel 12. Kinnitatud põhjaveevarud Rapla vallas. Tarbevaru 2024 a Veehaare või Kasutatav Tarbevaru, Valdaja kehtivuse veevõtt põhjaveevaruga ala veekiht m3/ööpäevas aeg m3/ööpäevas Uusküla veehaare AS Rapla Vesi S-O 3000 0 Puurkaevu nr 10251 veehaare AS Solbritt O 500 143 01.01.2038 AS Teede 0 Puurkaevu nr 8533 veehaare O 100 REV-2 31 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse sademevesi. 32 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid. 33 https://envir.ee/media/694/download 55 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Tarbevaru 2024 a Veehaare või Kasutatav Tarbevaru, Valdaja kehtivuse veevõtt põhjaveevaruga ala veekiht m3/ööpäevas aeg m3/ööpäevas Rapla Ordoviitsiumi- 831 Kambriumi põhjaveevaruga AS Solbritt O-Cm 1800 31.12.2043 ala Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardlate koguselise seisundi hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Juhul kui piirkonda lisandub väga suure (üle 500 m3/ööp) põhjaveetarbega ettevõtteid, tuleb neil läbi viia põhjaveevarude hindamine. 4.1.6 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevöönditele Rapla valla territooriumile jäävad Atla, Kasari, Keila, Kodila, Käru, Rõue (Kuusiku), Tuhala, Vana- Maidla, Vardi, Velise ja Vigala jõed ning jõgedesse suubuvad ojad. Vallas on looduslike järvi 11: Aeli (Aela), Jalase (Sõbessoo), Järlepa, Kadja/Põlliku, Loosalu, Sopi, Väike-Järlepa ja Väike-Loosalu järved, Kõrgemäe raba laugas ja Masila soo laugas ning Sopi järvik. Tehislike järvi on vallas viis: Alu tiik, Suur-Sikeldi tiik (Alu tiigid), Väike-Sikeldi tiik ja kaks nimetut tehisjärve. Rapla vald jääb täielikult Lääne-Eesti vesikonda, valdava osas Matsalu ja Harju alamvesikonda. Veekogude seisund Rapla vallas on seisundi-hinnanguliselt valdavalt hea, kuid esineb mitmeid kesises seisundis veekogusid. (Joonis 8) Atla, Vigala ja Keila jõgede kesine seisund on tingitud osaliselt veekogudel paiknevatest paisudest. Rapla vallas paiknevate paisude andmed EELIS andmebaasi 24.05.2024. a väljavõttena on esitatud Tabel 13-s. Tabel 13. Paisud Rapla vallas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 22.08.2025. Nimi Kood Staatus Seotud veekogu Atla (Pirgu) PAIS019160 Atla jõgi VEE1096900 Vigala (Rapla) PAIS020250 Vigala jõgi VEE1110400 Kruusa PAIS019170 Atla jõgi VEE1096900 Kuusiku PAIS014940 Vigala jõgi VEE1110400 Minnika PAIS014120 Vigala jõgi VEE1110400 Purila PAIS019570 Keila jõgi VEE1096100 Pirgu mõisa PAIS019190 Atla jõgi VEE1096900 Uustalu PAIS019580 Keila jõgi VEE1096100 Tamme (Kabala) PAIS022590 Vigala jõgi VEE1110400 Sõerumäe PAIS023220 Vigala jõgi VEE1110400 Põhjaveski PAIS023940 Hävinud/lammutatud Velise jõgi VEE1112700 Kase (Ahtama) PAIS017900 Hävinud/lammutatud Ahtama jõgi VEE1111500 Hagudi PAIS011470 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100 Karitsa PAIS013260 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100 Möldri (Atla) PAIS019180 Hävinud/lammutatud Atla jõgi VEE1096900 Seli PAIS021690 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100 Maidla (Keila) PAIS016670 Hävinud/lammutatud Musteri PAIS022640 Hävinud/lammutatud Atla jõgi VEE1096900 Tuti PAIS023230 Hävinud/lammutatud Vigala jõgi VEE1110400 Vahastu veski PAIS023950 Hävinud/lammutatud Käru jõgi VEE1129000 Kodila PAIS014040 Paisutus likvideeritud Raka peakraav (Oela soon) VEE1110900 56 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 8. Veekogude seisund Rapla vallas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 22.08.2025. Lääne-Eesti vesikonna veekogude seisundi parandamiseks vajalikud meetmed on määratud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2022-202734. Veemajanduskavas on pinnaveekogumite hajukoormuse vähendamise meetmete osas rõhuasetus põllumajandusest tuleneva koormuse vähendamisel, sealhulgas väetamisplaanide koostamisel ja väetamispiirangute järgimisel, nitraaditundlikel aladel talvise taimkatte nõude rakendamisel, karjatamise piirangutel veekaitsevööndites, tõhusate väetamistehnoloogiate kasutuselevõtul ning taimekaitsevahendite keskkonnahoidlikul kasutamisel ja nende järelevalvel. Meetmed on kavandatud nii punktkoormuse kui hajukoormuse vähendamiseks. Hajukoormuse vähendamise meetmete rakendamisele aitab üldplaneeringu tasandil enim kaasa veekaitsevööndite säilitamine. Reoveekäitlusega seotud meetmetest on endiselt päevakorras: − sademevee nõuetekohane kogumine ja puhastamine; − ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetamine, et reovee- kogumisaladel, kus üldine taristu on rajatud, saaks reoveekäitlus korda üksikmajapidamiste tasemel. Üldplaneering arvestab veemajanduskava meetmeid. Üldplaneering näeb ette tingimused sademeveelahenduste arendamiseks. Olulist negatiivset mõju voolu- ja seisuveekogudele 34 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-10/Lääne- Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf 57 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevana oodata ei ole. Olulisimaks võimalikuks mõjutajaks on ehituskeeluvööndi vähendamistega perspektiivselt kaasnev mõju, mida on vaadeldud järgnevas peatükis. 4.1.6.1 Ehituskeelu vähendamise ettepanekud ja nende mõju Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit (edaspidi ka EKV) suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeelu vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu ning vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse § 40 lg-s 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse vähenemine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Vastavalt Rapla maakonnaplaneering 2030+ teostatud KSH-le peab üldplaneeringute koostamisel silmas pidama, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, mille ettepanek peab olema väga tugevalt põhjendatud ning mille mõju n-ö tagasi pöörata on enamasti keeruline või võimatu. Üks erand toob sageli kaasa järgmise, tekitades kumuleeruva mõju. Eriti oluline on vältida ehitustegevust jõeluhtadel. Looduslike või looduslähedaste kallaste säilitamine võimaldab kaitsta vee-elustikku, säilitada/parandada veekogude hüdromorfoloogilist seisundit, vähendada kaldaerosiooni ning takistada reostuse jõudmist veekogusse. ÜP jätab jõusse kõik senised EKV vähendamise ettepanekud. Kuna senised EKV vähendamise otsused on Keskkonnaameti poolt tehtud, siis nende vähendamise mõju KSH aruandes ei käsitleta. Üldplaneering teeb ettepaneku täiendavalt ehituskeeluvööndit vähendada kolmes kohas35. 1) Sulupere küla on tegemist üksikelamupiirkonnaga, mille lähipiirkonnas on EKV vähendatud. Täiendav vähendamine 25 meetrini loob tingimused ehituskeeluvööndisse tekkinud rajatud ehitiste kooskõlla viimiseks õigusaktigaseadustamiseks ning olemasolevate hoonete laiendamise võimaldamiseksuste kavandamiseks. Vähendamist taotletakse katastriüksustel: Hellenurme 15 (66904:003:0700), Hellenurme 12 (66904:003:0019), Hellenurme tn 10 (66904:003:0209), Hellenurme tn 8 (66904:003:0211), Hellenurme tn 6 (66904:003:0212), Sireeni tn 3 (66904:003:0214). 35 Esialgses eelnõus sooviti ehituskeeluvööndit vähendada seitsmes kohas kuid täiendaval analüüsil loobuti mitmetest vähendusettepanekutest. 58 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 9. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 1 Vigala jõel. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Ortofoto. EELIS andmetel puuduvad EKV vähendamise ala ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad või kõrge väärtusega taimekooslused (Natura elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või metsa vääriselupaigad). Mullakaardi alusel ei esine antud lõigus kaldaalal lammimuldasid, seega ei ole tegu tavapäraselt üleujutatava piirkonnaga. 25-meetrini vähendamine tagab veekaitsevööndi säilimise ning ei muuda oluliselt juba praeguseks väljakujunenud ehitusalade paiknemist. Seega ei ole antud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga seonduvalt oodata olulist negatiivset mõju kalda kaitse-eesmärkidele. 2) Rapla linna / Sulupere rekreatsiooniala kavandamiseks taotlus vähendada 10 meetrini veepiirist eesmärgiga luua tingimused avalikult kasutatava kaldapromenaadi ja rekreatsiooniala kujundamiseks, väikevormide ehitamiseks, linnamööbli, skulptuuride ja mänguatraktsioonide paigaldamiseks. EKV vähendamist taotletakse katastriüksustel Sauna tn 12 (67001:001:0025), Hariduse tn 14 (67001:003:0031), Puhkuse (66901:001:0356), Spordi (66901:001:0379), 6692019 Kevade tänav (66901:001:0495), 6692007 Hariduse tänav L2 (66901:001:0500), Muusika park (66901:001:0823), Palliplatsi (66901:001:0824), Kooliaia (66901:001:0826), 6690818 Kevade põik (66801:001:0455), Masti (66801:001:0426), Vigala jõgi L1 (66801:001:0429), Sillapargi (66801:001:0437), 6690755 Laadamäe tänav 59 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 (66801:001:1224), 6692023 Kooli tänav (66901:001:0438), Kooli tn 9 (67001:003:0260), Hariduse tn 12 (67001:003:0270). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis tuleb märkida, et ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele. Seega on promenaad (tee ja tehnovõrgud) võimalik kaldaalale kavandada ka ilma ehitusekeeluvööndit vähendamata nähes see üldplaneeringus vastavalt ette. EELIS andmetel puuduvad EKV vähendamise ala ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad või kõrge väärtusega taimekooslused (Natura elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või metsa vääriselupaigad). Mullakaardi alusel esineb antud lõigus kaldaalal lammimuldasid, seega võib kõrge veetaseme tingimustel olla kaldaala üleujutatav. Arvestades kliimamuutustega kaasnevaid ekstreemseid ilmastikuolusid, siis on ebasoovitav kavandada ehitustegevust potentsiaalselt üleujutatavale jõelammile. Jõeäärsed ehitustegevuseks vabad alad on ulatuslikud ja ehitustegevus on võimalik ilma olulise keskkonnamõjuta väljaspool lammimuldade esinemisala. Lammimuldade aladele ehitamisel tuleb ehitiste kavandamisel arvestada, et alad on perioodiliselt üleujutatavad ning ehitised võivad seega saada veekahjustusi. Ehitiste jaoks kaldaalade ulatuslik tõstmine ei ole kalda kaitse eesmärkidega kooskõlas. Seega rekreatsiooniala täpsemal projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga. Üleujutusalale ei tohi kavandada reostusohtlikke objekte ega objekte, mis võivad suurveega veekogusse kanduda. Joonis 10. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 2 Vigala jõel. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Ortofoto. 3) Ülejõe külas 10 m olemasoleva elamuala laiendamiseks. Asukoht Rapla linna vahetus naabruses, kus teenused on hõlpsasti kättesaadavad, on atraktiivne piirkond üksikelamute ehitamiseks. Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab elamu püstitada raudteest võimalikult kaugele, kus raudteeliiklusest tulenev häiring on väiksem. EKV 60 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 vähendamist taotletakse katastriüksustel Silla tn 10 (67001:002:1180), Silla tn 12 (66801:001:0039) ja Vigala jõgi L5 (66801:001:0435). Joonis 11. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 3 Vigala jõel. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Ortofoto. EELIS andmetel puuduvad EKV vähendamise ala ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad või kõrge väärtusega taimekooslused (Natura elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või metsa vääriselupaigad). Mullakaardi alusel ei esine antud lõigus kaldaalal lammimuldasid, seega ei ole tegu käesoleval ajal perioodiliselt üleujutatava piirkonnaga. 10-meetrini vähendamine tagab veekaitsevööndi säilimise. Seega ei ole antud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga seonduvalt oodata olulist negatiivset mõju kalda kaitse-eesmärkidele. Veekogude kalda-aladel tuleb arvestada, et kliimamuutuste tingimustes on oodata tulevikus senisest ekstreemsemaid ilmastikuolusid, sh üleujutusohu suurenemist (nii ulatuselt kui sageduselt). Sellest lähtuvalt peab ehituskeeluvööndite vähendamine toimuma ainult juhul, kui muud alternatiivid puuduvad ja ollakse veendunud, et kalda kaitse eesmärke ei kahjustata. Kaldaalade täitmist/tõstmist ehitustegevuse võimaldamiseks ei saa pidada soovitavaks tegevuseks. Lõpliku otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud üldplaneeringu alusel. Ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud juhul kui see ei kahjusta kalda kaitse eesmärke. 4.1.6.2 Supluskohad Rapla vallas on Terviseameti avalike supluskohtade kaardirakenduse kohaselt 1 avalik supluskoht (ujula Rapla Kellukese lasteaias). Vallas on samas reaalselt olemas kohaliku tähtsusega supluskohad. Veekogud ning nende äärsed kohalikud supluskohad täidavad puhke- ja virgestusala funktsiooni. Kõikidele traditsioonilistele kohalike elanike poolt kasutatavatele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavate teede kaudu. Supluskohtades tuleb tagada elementaarsed taristud (nt prügikastid). 61 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata uusi ja avalikke supluskohti. Juhul kui uusi supluskohti tulevikus siiski plaanida, siis supluskohtade kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning parkimine võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus. Juhul kui tulevikus soovitakse kavandada uusi avalikke supluskohtasid, siis tuleb arvestada, et neile võivad kehtida 03.10.2019. a sotsiaalministri määruse nr 6336 nõuded. Määruse 63 nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Määruse kohaldumise konkreetsele supluskohale otsustab Terviseamet. 4.1.7 Mõju maaparandussüsteemidele Rapla valla põllumajanduslikud maad on kaetud ulatusliku maaparandussüsteemide võrguga. Vastavalt Maaparandussüsteemide registrile (MSR)37 asub Rapla vallas 313 maaparandussüsteemi reguleerivat võrku. Eeskätt valla lõunaosa on kaetud väga ulatuslike maaparandusaladega ehk tegu on suuresti liigniiskete aladega. Joonis 12. Maaparandusalade paiknemine Rapla vallas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 22.08.2025. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditega. 36 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004?leiaKehtiv 37 Maaparandussüsteemide register – PMAIS Avalik Vaade (agri.ee) 62 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud tuleb säilitada ja hoida korras ja avatud. Planeeritavad tegevused maaparandussüsteemi maa-alal või maaparandussüsteemi eesvooludel tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga (maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel või maaparandussüsteemile ehitustegevuse planeerimisel). Olemasolevaid maaparandussüsteeme tuleb hooldada. 2023 a on Keskkonnaameti poolt tellitud ja Tartu ülikooli poolt koostatud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon“. Antud juhendi (või tulevikus teiste aja- ja asjakohaste juhendite) soovitusi tuleb arvestada maaparandussüsteemide uuendamisel, rekonstrueerimisel, rajamisel ja hooldamisel minimeerimaks kaasnevat keskkonnamõju. KSH juhib tähelepanu, et Kalevi külas, Sulupere külas ja Valtu külas kattuvad maaparandussüsteemi alad tootmismaa juhtotstarbega aladega. Väikeelamu juhtotstarbega aladega esineb kattuvusi Kuusiku alevikus, Alu alevikus, Uuskülas, Sulupere külas, Tuti külas ja Valtu külas. Maaparandussüsteemiga ala kasutuselevõtt elamu-, äri- või tootmisalana nõuab maaparandussüsteemi toimimisega arvestamist. Ebakorrektsete lahenduste puhul võib tegevusega kaasneda üleujutusoht ning sellega seotult kahju varale. Maaparandussüsteemidega alade arendamisel on vajalik Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus ning kohalik omavalitus peaks lahenduse toimimise kahtluse korral nõudma liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut. 4.2 Mõju ressursikasutusele 4.2.1 Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele Väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringus määratletud kui maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mille suurus on vähemalt 2 ha ja mille kaalutud keskmine boniteet on Raplamaa puhul 44 hindepunkti või enam. Maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Seetõttu võib kohati põllumajandusmaa boniteet olla madalam kui 44 (nt mulla areaal on väiksem). Sellest tulenevalt on hilisemas etapis üldplaneeringu elluviimisel lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Uuringu tulemusel välja arvatud maa-aladele ei laiene üldplaneeringus määratud kasutustingimused. Rapla valla väärtuslikud põllumajandusmaad on esitatud Rapla valla üldplaneeringu kaardil. Kokku on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud 15 697,6 ha ehk u 18% kogu omavalitsuse territooriumist. Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringutest tulenevat kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Välja jäeti kehtestatud detailplaneeringute alad, õuemaad, mäetööstusmaad, metsamaad, üldplaneeringuga määratud tiheasustusega ja maakasutuse juhtotstarbega alad. ÜP seab kohustuseks hoida väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna ning ei luba väärtuslike põllumajandusmaade metsastamist ja metsastumist. Tagamaks väärtuslike põllumajandusmaade säilimist, seab vald eesmärgiks säilitada ja hoida korras olemasolevad maaparandussüsteemid ja hoida avatud nende eesvoolud. Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise eesmärk on tagada väärtuslike muldade ja maaelu säilimine ning võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka tulevikus. Väärtuslike 63 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 põllumajandusmaade säilimist ohustab eeskätt pöördumatu iseloomuga ehitustegevus. Toidu tootmise ja maaelu säilimise eesmärgist lähtuvalt võib väärtuslike põllumajandusmaade säilist ohustavaks lugeda ka põllumajandusmaade võsastumist ja metsastumist. Väärtuslike põllumajandusmaade olemasolu ja säilitamine loob teataval määral eeldused põllumajandusliku tootmise intensiivistamiseks. Põllumajanduse arendamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata reoveekäitlusele ning väetiste kasutamisele ja läga hoidmisele, kuna vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile asub Rapla vald suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (sh esineb ka kaitsmata põhjaveega alasid). Põllumajandustootmises on oluline parima võimaliku tehnoloogia rakendamine, mis viiks võimalikud keskkonnamõjud miinimumi. Põllumajandusliku maakasutuse keskkonnamõju positiivsemaks muutmiseks oleks vajalik kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa38 osakaalu suurendamine. Samas ei ole võimalik üldplaneeringuga reguleerida põllumajanduse iseloomu. Olemasolevate põllumajandusmaade säilitamist võib pidada looduskeskkonnale neutraalse või vähesel määral negatiivse mõjuga tegevuseks. Mõju sõltub suuresti aladel reaalselt kasutatavatest majandusviisidest. Olemasolevate põllumajandusmaade säilitamist võib kindlasti pidada eelistatuks metsaalade põllumaaks muutmisele. Samas kasutusest väljas olevate põllumajandusmaade metsastumine või metsastamine tõstab süsiniku sidumist ja mõjub seega kliimamuutusi tõkestavalt. Arvestama peab, et kõrge boniteediga põllumajandusmaad muutub metsastumisel reeglina kõrge boniteediga metsamaaks. ÜP seab tingimuseks vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksikelamute rajamisel antakse suunitlus paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides sellega põllumassiivide tükeldamist. Uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks. ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada teatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmiseks ei saa pidada heaks praktikaks. ÜP lubab mõjuvatel põhjustel ja täiendavate kaalutluste tulemusel väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada maamajanduse arendamiseks ning kavandada piirkondliku arengu tarbeks vajalikke tootmishooneid ja -rajatisi või tehnilist taristut. Tingimust võib pidada asjakohaseks ja kooskõlas olevaks väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise eesmärgiga, mis käsitleb maaelu säilitamise vajadust. ÜP seab tingimuseks arvestada väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadust võimalikult suures ulatuses kaevandamisloale tingimuste seadmisel, arvestades sellega kaevandamise 38 Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaad on need alad Euroopas, kus põllumajandustegevus on domineerivaks maakasutuseks ja kus põllumajandustegevus toetab või on seotud kas kõrge liigi- ja elupaigarikkusega või leidub neil aladel Euroopa ja/või riikliku, ja/või piirkondliku kaitseväärtusega liike. 64 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 mõjude hindamisega. Põhimõtteliselt ei ole väärtuslik põllumajandusmaa takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. ÜP-s esitatud tingimusi võib pidada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse tagamiseks piisavaks. Samuti võib väärtuslike põllumajandusmaade pindala pidada piisavaks tagamaks põllumajandusmaa säilimise vajaduse eesmärke. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei mõjuta väärtusliku põllumajandusmaa säilimist olulisel määral. 4.2.2 Mõju metsa-aladele Tuginedes Maakatastri andmetele seisuga 19.08.2025. a, siis kuulub Rapla valla territooriumist 49% metsamaa alla. Üldplaneering ei näe ette tegevusi, mis mõjutaks oluliselt metsaalade säilimist. Rapla valla üldplaneering lubab metsamaale hajaasustuse põhimõttel rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. Samuti on lubatud ettevõtluse soodustamiseks metsamaale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad üldplaneeringu laiemaid põhimõtteid ja vastava juhtotstarbe tingimusi. Sellise arendustegevuse võimalikke mahte võib pidada tagasihoidlikuks. Asulate olulist laiendamist metsamaade arvel ei kavandata ning seega ei ole oodata üldplaneeringus kavandatavast maakasutusest tulenevat negatiivset mõju metsa-aladele. Metsa majandamine toimub metsaseaduse alusel. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsade suurest osakaalust tingituna on valla territooriumile jäävatel metsadel nii metsamajanduslik, looduskaitseline kui ka puhkemajanduslik väärtus. Üldplaneeringu kontekstis on oluline eeskätt puhkemajanduslik väärtus. Metsad toimivad asulate puhkealadena ning leevendavad ka asulatele maantee/raudtee/tootmisalade poolt avalduvat negatiivset mõju. Üldplaneering sätestab, et Rapla valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada majanduslik tulu ja metsade bioloogiline mitmekesisus. Üldplaneeringus kavandatavad tegevused ei mõjuta oluliselt omavalitsuse territooriumi metsaalasid. Teataval määral aga võib kitsendavaks pidada üldplaneeringu eskiisis esinevat põhimõtet säilitada põllumajandusmaad avatuna. Kliimamuutuste pidurdamise vajaduse ning metsaraiete intensiivistumise ja raadamise kompenseerimise kontekstis on asjakohane väheväärtusliku põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine. 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud Rapla valla territooriumil seisuga 25.08.2025. a osaliselt või täielikult 23 Maavarade register, EGT 202539 nimistus arvel olevat maardlat ja kaheksa kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist (Tabel 14). Registreeritud maardlate alusel leidub Rapla vallas maavaradest liiva, kruusa, lubjakivi ja turvast (Joonis 13). Turbavarud kattuvad osaliselt kaitsealadega. 39 https://www.egt.ee/maapouealane-teave/geoloogilised-andmed/maavarade-register#andmed 65 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Tabel 14. Rapla vallas paiknevad maardlad ja kehtivad mäeeraldised (Allikas: Maa- ja Ruumiameti maardlate WFS teenus40 25.08.2025. Reg Maardla Maavara Kehtiv mäeeraldis Kaevandamisloa kehtivus kaardi nr 304 Mahtra turvas – – 464 Juuru turvas – – 605 Hiienurme turvas – – 283 Viirika turvas – – 284 Tõrasoo turvas – – 466 Kodila-Linnuraba turvas – – 467 Loosalu turvas – – 143 Epu-Kakerdi turvas – – 111 Hagudi turvas – – 254 Kosesoo turvas – – 468 Sõbesoo turvas – – 526 Vonka turvas – – 587 Sikeldi lubjakivi – – 950 Härgla lubjakivi – – 787 Reinu lubjakivi Reinu III lubjakivikarjäär, Rapm- 30.03.2020–29.03.2045 115 Reinu IV kruusakarjäär, Rapm-046 04.11.2016–03.11.2031 Reinu lubjakivikarjäär, Rapm-042 29.12.2006 – 18.04.2044 586 Lubja lubjakivi Lubja lubjakivikarjäär, Rapm-091 14.07.2017–08.10.2045 613 Miiliste kruus – – 616 Seli kruus – – 724 Hagudi kruus Hagudi II kruusakarjäär, Rapm-070 02.09.2009–01.09.2039 826 Purila kruus Purila kruusakarjäär, Rapm-069 30.06.2009–10.03.2031 874 Künka kruus Künka kruusakarjäär, Rapm-071 18.08.2010–18.08.2035 Künka II kruusakarjäär, Rapm-112 28.06.2019–27.06.2034 767 Tiitsu liiv – – 992 Vahastu liiv – – 40 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/2d6108e4-ed63-414e-be05- 5fc306390488 66 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 13. Rapla vallas paiknevad maardlad. Allikas: Maa- ja Ruumiameti WMS andmed seisuga 22.08.2025. Rapla valla põhjaosasse jääb kruusa perspektiivala (so geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga kruusalasundi ala, mis on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis kinnitamata). Perspektiivala kohta on 1982. a koostatud aruanne (EGF 3955).41 Tuginedes Maa- ja Ruumiameti WFS teenusele seisuga 25.08.2025. a, siis paikneb Rapla valla territooriumil kaks aktiivset uuringuala: 1) Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum (uuringu teostaja Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/519590, uuringuluba kehtib 06.09.2023–06.09.2026); 2) Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum (uuringu teostaja Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/522251, uuringuluba kehtib 14.08.2024-14.08.2027) Tuginedes Maa- ja Ruumiameti WFS teenusele seisuga 25.08.2025. a, siis paiknevad Rapla valla territooriumil järgmised taotletavad uuringualad: 1) Künka III uuringuruum (uuringu teostaja AS TREV-2 Grupp); 2) Juuru uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 3) Hagudi IV uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 4) Hagudi V uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 5) Sikeldi uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 6) Iira uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 41 https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 67 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 7) Reinu VII uuringuruum (uuringu teostaja AS TREV-2 Grupp) Tuginedes Maa- ja Ruumiameti WFS teenusele seisuga 25.08.2025. a, siis paikneb Rapla valla territooriumil neli taotletavat mäeeraldist: 1) Lubja lubjakivikarjäär (taotleja Osaühing Eesti Killustik, olemasoleva keskkonnaloa muutmine); 2) Reinu II lubjakivikarjäär (taotleja KLARNES INVEST OÜ, uus taotletav mäeeraldis); 3) Härgla lubjakivikarjäär (taotleja OÜ Eesti Killustik, uus taotletav mäeeraldis); 4) Hagudi III kruusakarjäär (taotleja Osaühing Elektriväli, uus taotletav mäeeraldis); KSH koostamise hetkel on Rapla vallas kokku 12 turbamaardlat, neli lubjakivimaardlat, viis kruusamaardlat ja kaks liivamaardlat. Maavara kaevandamise load on väljastatud kahele lubjakivimaardlale (Reinu, Reinu III, Reinu IV ja Lubja lubjakivikarjäärid) ja kolmele kruusamaardlale (Hagudi II, Purila, Künka ja Künka II kruusakarjäärid). Enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu tuleb ala korrastada vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Kaevandamise loa lõppemisel on keskkonnale positiivne mõju, sest alal lõpetatakse kaevandamistegevus ning ala korrastatakse. Hagudi II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba lõppeb aastal 2039. Peale varude ammendumist on Hagudi II kruusakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja veekogu. Aastal 2031 lõppevad keskkonnaload Reinu IV kruusakarjääris ja Purila kruusakarjääris. Peale seda lõppevad keskkonnaload Künka II kruusakarjääris (2034. a), Künka kruusakarjääris (2035. a), Reinu lubjakivikarjääris (2044. a), Reinu III lubjakivikarjääris (2045. a) ja Lubja lubjakivikarjääris (2045. a). Kaevandatud maa kasutamise otstarbed nimetatud karjäärides on järgmised: Reinu IV kruusakarjääris rohumaa, Purila kruusakarjääris rohumaa, Künka II kruusakarjääris veekogu ja rohumaa või metsamaa, Künka kruusakarjääris metsamaa ja tehisveekogu, Reinu III lubjakivikarjääris metsa- või rohumaa, Reinu lubjakivikarjääris rohumaa ja Lubja lubjakivikarjääris metsamaa ja veekogu. Karjääride puhul, mille korrastussuund on veekogu, on võimalik omavalitsusel tulevikus kavandada alade kasutuselevõttu puhkealadena. Oluline on selle saavutamiseks koostöö kaevandusettevõtte ja Keskkonnaametiga saavutamaks soovitud korrastusviisi. Veekogude puhkealadeks määramisel tuleb arvestada ka maaomaniku soovidega ning sellega, kes hakkab antud alasid tulevikus puhkealana hooldama. Piirkonnas on juba praegu olemas häid näiteid (Pirgu ja Angerja külade puhkealad) vanade karjääride muutmisel kohalikeks atraktiivseteks puhkepiirkondadeks. Sarnast praktikat on tervitatav jätkata. Tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) 2020. a töö tulemustele, siis ei ole Sikeldi maardla lubjakivi varu arvestatud varustuskindluse perspektiivi hulka, sest maardlas perspektiivse lubjakivi hindamiseks oleks vajalik teha geoloogiline uuring, et täpsustada piirkonna geoloogiline tüüpläbilõige ja saada teada lubjakivi kõlblikkus ehituskillustiku tootmiseks. Selleks tuleb määrata kasuliku kihi levik ja kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused ning hinnata aktiivne reservvaru ümber aktiivseks tarbevaruks. Pealegi on tehnoloogilise lubjakivina arvele võetud varu kogus väike. Härgla maardla kuulub kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks41. Härgla perspektiivne ala on jäetud lõunaosas piiritlemata, kuna selles piirkonnas ei ole geoloogilise kaardistamise andmeid mõõtkavas 1:50 000. Suure tõenäosusega jätkub ehituslubjakivi perspektiivne ala Tamsalu kihistu avamusalal lõuna suunas, kuid seda ei ole praeguste geoloogilise kaardistamise andmete alusel võimalik täpsemalt piiritleda. 68 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Härgla maardlat ümbritsevale alale on moodustatud kohalik kaitstav objekt- Härgla Võlumetsa maastikukaitseala (KLO5000028). Kaitseala eesmärk on järgmine: kaitsta ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastikku, metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust ning loodushariduse arendamise võimalusi. Kaitseala moodustamine on toimunud üldplaneeringust eraldiseisvalt. Kaitseala loomisel on loodusväärtuste säilimisele positiivne mõju. Reinu maardlas paiknev maavara on olulise tähtsusega Rail Baltic trassi ehitamiseks. Seetõttu on EGT uurimistöös41 esitatud ettepanek lugeda Reinu-Härgla paekõvikute vöönd, kuhu kuulub ka Reinu maardla, kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks. Lubja maardla puhul tehakse EGT koostatud töös41 ettepanek teha täiendav geoloogiline uuring täiendava paekivivaru arvele võtmiseks, et tagada varustuskindlus aastani 2050. Kruusamaardlatest kattuvad kas osaliselt või täielikult piirangutega järgmised maardlad: Miiliste (98,29% maardla pindalast), Seli (12,37% maardla pindalast), Hagudi (11,54% maardla pindalast), Künka (1,43% maardla pindalast) ja Tiitsu (6,24% maardla pindalast). Varustuskindluse tagamiseks on soovitatav teha Hagudi perspektiivsel alal geoloogiline uuring. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb vastavalt maapõueseadusele tagada: 1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses; 2) juurdepääs maavarale; 3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust võib lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Üldplaneeringuga ei kavandata üldjoontes tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist (Härgla lubjakivimaardla piirkonda kohaliku kaitseala loomine toimus üldplaneeringust eraldiseisvalt ja seega selle mõjusid ÜP KSHs detailselt ei analüüsitud). Ka Hagudi raba kohaliku kaitseala loomine on kavandatud üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt ja selle mõjusid maavaravarule eraldiseisvalt ei analüüsita. Maardla alale kohaliku kaitseala loomine eeldab koostööd asjaomaste asutustega antud küsimuses. Rapla valla territooriumit läbi Rail Balticu raudteetrass. Raudteele on kavandatud mitmeid ökodukte ja ulukitunneleid. Suurulukite läbipääsudele koostatud eksperthinnangute alusel on ulukiläbipääsude piiranguvööndites (500 m ökoduktis või vastavalt eksperthinnangule määratud ala) keelatud maavarade kaevandamine, kuna kaevandamistegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist. Puutumus maardlatega esineb Röa ökoduktil, mille ökodukt jääb vahetult Purila karjääri kõrvale. Tegelikkuses maakasutuse konflikti ei esine. Rail Balticu rajamiseks tuleb selle tarastamise ajaks Purila karjäär korrastada. Materjali kasutatakse raudtee ehitamiseks ja ette on nähtud ala 69 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 korrastamine kasutades raudtee ehitamisel tekkivat pinnast. Karjääriga on ökodukti kavandamisel arvestatud ja ökodukti piiranguvöönd maavara kasutamisele piirangut ei sea. Lisaks kattuvad Hagudi suurulukitunnelid ja nende piiranguvööndid Hagudi turbamaardlaga. Tegu on kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirjas oleva maardlaga. Ulukiläbipääsu piiranguvöönd kattub maardla äärealaga, seega enamik maardlast säilib kaevandamisväärsena. Ulukiläbipääsude toimimiseks on väga oluline säilitada suudmealad häiringuvabalt. Künka kruusakarjäärile (kaevandamisload Rapm-071 ja Rapm-112) on tehtud Kasevälja, Liivaaugu ja Künka dp algatamisettepanek ja ala on üldplaneeringus kajastatud kui kavandatav elamuala. Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt on antud alale võimalik üksikelamukrunte ja puhkeala planeerida siis, kui detailplaneeringu dokumentide hulka lisatakse dokumendid tõestusega, et maavara on antud alal ammendunud. Seega üldplaneeringus on võimalik ala elamualana kasutus tuua välja perspektiivse korrastamissuuna suunisena, kuid tegevust on võimalik ellu viia peale maavaravaru ammendumist. 4.3 Mõju tehiskeskkonnale 4.3.1 Mõju transporditaristule Rapla vallal on hea liiklusgeograafiline asend. Valda läbib Tallinna–Viljandi suunaline raudtee ja järgmised tugimaanteed: − Rapla–Märjamaa tugimaantee (tee nr 28); − Tallinn–Rapla–Türi tugimaantee (tee nr 15); − Kose–Purila tugimaantee (tee nr 14); − Rapla–Järvakandi–Kergu tugimaantee (tee nr 27). Tihe riigi tugi- ja kõrvalmaanteede võrgustik tagab hea ühenduse Tallinna, Paide, Haapsalu, Pärnu ja Viljandi linnadega. Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Asustustiheduse ja transpordiühenduste taseme vahel on selgelt märgatav seos. Täiendavad taristuobjektid mõjuvad seega rahvaarvu tõusu soosivana. Samas transpordiühenduste halvenemine soosib elanike lahkumist. Rapla valla tansporditaristut mõjutab tulevikuperspektiivis olulisel määral piirkonda läbima hakkav Rail Balticu (RB) trass ning Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (T15) rekonstrueerimine. Mõlemad projektid mõjutavad Rapla valda nii läbi praeguse asustusstruktuuri ja looduskeskkonna killustamise kui ka uute majandusvõimaluste loomise. Rail Balticu planeeringu kehtestamise järgselt ei ole riigitee nr 15 ümberehitamine Raplamaa maakonnaplaneeringus toodud trassikoridoris enam täies ulatuses elluviidav. Transpordiameti poolt on koostatud eskiisprojekt „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik“, milles on esitatud parim teadmine kuidas liiklusohutust sellel lõigul parandada. Üldplaneeringu KSH käigus ei viida läbi trassikoridori mõjude hinnangut projekti täpsusastmes. Eskiisprojekti koostamisel on Transpordiameti poolt tellitud ulukite liikumise ja konfliktikohtade uuring, liiklusuuringukoos kergliiklusteede vajaduse hinnanguga ning tasuvusarvutus. Võrreldes maakonnaplaneeringus esitatud trassikoridoriga võib uut trassikoridori looduskeskkonna vaatest pidada paremaks. Trass on nihkunud kaugemale Rabivere loodusalast ning puutumus kaitsealuste liikide leiukohtade ning märgala esinemisalaga on väiksem. Esineb kattuvus võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) leiukohaga, millele tuleb ehitusprojekti koostamisel tähelepanu pöörata ja rakendada meetmeid võõrliigi leviku soodustamiseks ehitustegevuse käigus. Samas inimasustusele paikneb muudetud trassikoridor mitmetes kohtades lähemal, mis võib tähendada 70 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 maantee rajamisel nii hoonete omandamise vajadust kui rohkemate müraleevendusmeetmete kasutamise vajadust. Maantee kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamiseks kindlasti teostada mürauuring ja selle alusel kavandada piisavad leevendavad meetmed. Sealjuures tuleb arvestada mitme taristuobjekti müra koosmõju (Rail Baltic, olemasolev raudtee ja T15). Suurem kattuvus esineb muudetud trassikoridori puhul ka mäeeraldistega, kuid seoses toimuva Rail Balticu ehitamisega võib eeldada kattuvate karjäärialade ammendamist kas juba raudtee ehituse käigus või on võimalik materjali kasutad maantee ehituseks ning seega olulist ressursside kaevandamisväärsena säilimise ohustamist trassi määramisega ei kaasne. Joonis 14. T15 maanteekoridori trassikoridori muutus võrreldes Rapla maakonnaplaneeringu trassiga. RB projektiga nähakse ette perspektiivne raudteejaam Rapla linnas. Üldplaneeringuga nähakse ette raudteejaama juurde pargi-ja-reisi parklad, mida võib pidada positiivset mõju avaldavaks võimaldamaks inimeste liikumist raudteetranspordi abil. Samuti eeldatakse, et RB peatuse lisandumine Rapla linna lähialale loob eelduse Rapla linna ja lähiala elanikkonna arvu tõusuks. Sellest tulenevalt nähakse vajadust Rapla linna ja lähialale täiendavate elamumaade reserveerimiseks ning uue lokaalse transporditaristu rajamiseks. Olemasoleva tiheasustusala tihendamise ja mõõduka laiendamisega kaasnevaid mõjusid võib pidada vähem negatiivseks kui uute senisest taristust eemal paiknevate alade kasutuselevõttu, sest asustusalade tehniline taristu on võimalik lahendada olemasoleva (laiendamise) kaudu. Teeregistri andmetel on Rapla vallas 27.08.2025 seisuga 215,4 km kergliiklusteid ehk ca 16 m/in kohta. Rapla vallas on kergliiklusteed rajatud peamiselt suuremates asulates ja nende lähialas. Üldplaneering näeb ette perspektiivseid täiendavaid kergliiklusteid Rapla linna, Juuru, Kaiu ja Kuimetsa piirkondades. Kavandatud kergliiklusteed täiendavad olemasolevat kergliikluse 71 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 võrgustikku asulates ja lähialadel, ühendades olulisi sihtkohti. Täiendavate kergliiklusteede kavandamine omab positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju. 4.3.2 Mõju jäätmekäitlusele Vastavalt jäätmete infopäringule42 tekkis Rapla vallas 2023. a jäätmeid kokku 25 881,0 tonni ja 2022. a 20 729,3 tonni. Koguseliselt on valdavaks ehitus- ja lammutusjäätmed. Vallas toimub ka olulises koguses jäätmete taaskasutamine. 2023. a taaskasutati kokku 12 159,1 tonni jäätmeid ja 2022. a 19 702,4 tonni jäätmeid. Valla territooriumil taaskasutatavatest jäätmetest moodustavad enamiku ehitus- ja lammutuspraht, mida tuuakse käitluseks ka teistest omavalitsustest. Tabel 15. Jäätmeteke ja käitlus Rapla vallas 202342 aastal. Taas- Transport Transport Jäätmete põhigrupi nimi Koguteke kasutatud sisse välja Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, 222,1 0,0 0,0 222,1 metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, 46,5 653,4 653,6 0,0 paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 411,0 0,4 0,0 377,8 Pinnakatete, liimide, hermeetikute ja trükivärvide 110,6 0,0 0,0 110,6 valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed Termilistes protsessides tekkinud jäätmed 416,0 842,7 339,0 0,0 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning 100,9 85,5 4,1 7,0 füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed Õli- ja vedelkütusejäätmed 18,9 263,4 253,7 8,8 Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide 0,1 0,0 0,0 0,1 jäätmed Pakendijäätmed 1 340,6 499,9 441,5 1 207,4 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 608,0 533,9 0,0 1 100,9 Ehitus- ja lammutuspraht 12 716,7 8 860,1 2 369,3 2 287,6 Inimeste või loomade tervishoiu käigus tekkinud jäätmed 29,3 0,0 0,0 29,3 Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste 6 407,5 416,4 1 336,9 5 432,4 reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed Olmejäätmed 2 452,9 3,3 4,4 2 454,3 KOKKU 25 881,0 12 159,1 5 402,6 13 238,3 Valla territooriumil tegutsevaid jäätmekäitluskohti on KOTKAS süsteemi alusel 21 (27.08.2025 seisuga). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et ringmajanduse edendamise vaates võib jäätmekäitlus järjest enam moodustuda loomuliku osa äri- ja tootmisprotsessidest. Seega võib jäätmekäitluskoht järjest sagedamini olla osa äri- ja tootmisettevõtetest ning edendamaks ringmajanduse põhimõtete toimimist ei tohiks üldplaneeringuga jäätmekäitlust oluliselt 42 https://tableau.envir.ee/#/views/Avalikud_pringud_Jtmed/Riigitasand?:iid=1 72 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 kitsendada. Joonis 15. Jäätmekäitluskohad ja jääkreostusobjektid Rapla vallas. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart. Rapla valla territooriumil on registreeritud kolm jääkreostusobjekti: Kaiu katlamaja masuudihoidla (jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud), Tiitsu bituumenibaas (jääkreostus suures osas likvideeritud) ja Endine Rapla KEK (Raikküla) ABT (jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud). 43 Vajalik on Tiitsu bituumenibaasi likvideerimine. Endistele ja praegustele jääkreostusobjektidele uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele. Rapla vallas puuduvad töötavad prügilad. Valla territooriumil on üks suletud prügila (Mäepere prügila). Endisel prügila territooriumil paikneb praeguseks jäätmejaam. Olulisi keskkonnaprobleeme suletud prügilast tingituna pole teada. Vastavalt üldplaneeringule soodustab vald ettevõtlust ja elamuehitust valla erinevates piirkondades, eeskätt Rapla linnas ja lähialal. Seoses sellega on oodata ka jäätmetekke kasvu nii ehitusjäätmete kui ka olmejäätmete osas. Rapla vallas tegutseb Mäepere jäätmejaam. Eelnevalt on tegutsenud ka Raikküla ja Kaiu keskkonnajäätmed, mis on praeguseks suletud. Olmejäätmete kogumiseks on korraldatud jäätmevedu. Valla kehtiva jäätmekava13 kohaselt on vallas olmejäätmete liigiti kogumine kõige tulemuslikum pakendijäätmete kogumise osas. Teisi jäätmeliike kogutakse liigiti vähem. Vajalik on arendada jäätmekogumispunktide teenuse kättesaadavust Kaiu alevikus ning Kabala külas nii, et need vastaksid jäätmejaama nõuetele. Riigi üldistest jäätmekäitlusalastest eesmärkidest lähtuvalt on Eestis vaja väga oluliselt parandada biolagunevate jäätmete ringlussevõttu. Üldplaneering näeb 43 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur väljavõte seisuga 31.08.2025. 73 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 ette vajadust jäätmekäitluse maa-ala järele kompostimisväljaku kavandamiseks, mis on kooskõlas nii valla kui riigi jäätmekäitlusalaste eesmärkidega. Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte. Oluline on ka, et üldplaneering võimaldaks ringmajanduse edendamiseks jäätmekäitluskohtade rajamist äri- ja tootmismaadel. Ringmajanduse vajaduse tingimustes on oodata igasuguse tootmistegevuse loomuliku osana tulevikus sageli ka jäätmete taaskasutust. 4.3.3 Mõju riigikaitsele Rapla vallas asub Alu alevikus Kaitseliidu kool, Rapla linnas Kaitseliidu maleva staabi-ja tagalakeskus, Kaiu alevikus Kaitseliidu lasketiir. Antud objektide ümber on kehtestatud piiranguvööndid, mis on kajastatud maakasutuskaardil. Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringut muudetud riigikaitse maa-ala asukoha määramisel, arvestades Kaitseministeeriumi ettepanekut. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud perspektiivne Rapla maleva tagalakeskuse hoonestus Rapla linna Jürna tn 5 asuvale maa-alale. Üldplaneering kavandab selleks sobiva maa-ala Sulupere külas. Tegu on riigikaitselisi vajadusi arvestava muudatusega. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Koostöö ja kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga on kindlasti vajalik kõigi üle 28 m kõrguste ehitiste ning mistahes kõrgusega elektrituulikute puhul. Rapla valla üldplaneering ei kavanda tegevusi, mis võiksid avaldada mõju riigikaitsele. 4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele 4.4.1 Mõju välisõhu seisundile Välisõhu kvaliteeti puudutavat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus. Seaduse § 47 lg 1 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Määrus sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused keskkonna ja inimese tervise kaitseks. Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Rapla valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Samas esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline.44 44 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276. 74 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 4.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju Peamised objektid, mis võivad välisõhu seisundit tulevikus mõjutada, on tootmisaladele tulevikus rajatavad või laiendatavad tootmisettevõtted. Käesoleval ajal valla territooriumil õhukvaliteeti olulisel määral mõjutavad ettevõtted puuduvad. Vallas paikneb ettevõtteid, kes omavad keskkonnaluba saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Ülevaade on esitatud Tabel 16-s. Kõigi olemasolevate ettevõttete saasteainete heitmeid ja heitkoguste vastavust kehtivatele saasteainete piirnormidele välisõhus on hinnatud vastavate keskkonnalubade taotluste koostamisel. Sealjuures hinnatakse igakordselt loa muutmisel või loa taotlemisel tekkivaid saasteainete kontsentratsioone koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Käitisele ei väljastata luba kui on võimalik välisõhu piirväärtuste ületamine väljaspool käitise tootmisterritooriumit. Tabel 16. Rapla vallas paiknevad heiteallikaid omavad keskkonnakaitseloaga ettevõtted seisuga 31.08.2025. a. Allikas: KOTKAS. Number Omaja Seotud objekt Objekti asukoht KL-519900 RAPLA METALL OÜ RAPLA METALL OÜ Alu alevik Alu alevik L.ÕV/332849 Eesti Killustik OÜ Lubja lubjakivikarjäär Lipametsa küla L.ÕV/332859 KEMET RV OÜ Kemet RV Rapla linn L.ÕV/331617 Uniplast OÜ Uniplasti tootmishoone Rapla linn L.ÕV/328740 HARVIKER OÜ OÜ HARVIKER Jaluse küla L.ÕV/326526 Warmeston OÜ WARMESTON OÜ Rapla vald Purila küla Purila küla L.ÕV/325287 Utilitas Eesti AS Rapla katlamaja Rapla linn L.ÕV/324910 SW ENERGIA OÜ SW Energia OÜ, Vahe tn 1b, Alu Alu alevik katlamaja, Rapla maakond L.ÕV/323858 SW ENERGIA OÜ SW Energia OÜ Rapla katlamaja, Savi tn 1 Rapla linn L.ÕV/323101 VIOLANTE MÖÖBEL OÜ Osaühing VIOLANTE MÖÖBEL Kabala küla L.ÕV/321822 EF Production OÜ Lipametsa tootmine Lipametsa küla L.ÕV/320358 Solbritt AS SOLBRITT AS Rapla tehas Rapla linn L.ÕV/319140 Saarioinen Eesti OÜ Saarioinen Eesti Osaühing Kalevi küla L.KKL.RA-180684 Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarm Karitsa küla L.KKL.RA-165128 Raikküla Farmer OÜ Allika veisefarm Raikküla L.KKL.RA-165129 Raikküla Seakasvatus Luuka sigala Raikküla OÜ Rapm-042 TREV-2 Grupp AS Reinu lubjakivikarjäär Koigi küla L.OV.RA-54068 Ingle AS Aktsiaselts Ingle Valtu küla L.OV.RA-37114 Purila Timber OÜ Purila Timber OÜ Purila küla L.KKL.RA-19253 Akzo Nobel Baltics AS Akzo Nobel Baltics AS Rapla tehas Rapla linn Üldplaneeringu staadiumis ei ole teada tootmisaladel tulevikus tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust. Üldplaneering seab kasutamis- ja ehitustingimused tootmise maa-aladele. Vastavalt ÜP maakasutusplaanile kavandatakse üldplaneeringuga tootmise maa-alasid. Negatiivset mõju omava (õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn ning ohtu suurendava, liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd. Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa 75 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). ÜP tingimused on piisavad tagamaks õhukvaliteedi nõuetega arvestamise edasisel planeerimisel ja projekteerimisel. 4.4.1.2 Põllumajandus Rapla valla territooriumil on erinevaid loomakasvatusega seotud hooneid võrdlemisi palju (PRIA veebirakenduse45 31.08.2025. a seisuga 291). Loomakasvatusega seotud hooned ja alad on valdavalt väiksemahulised, keskkonnakompleksloa künniseid ületavad suurfarme on kolm (Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarm, Raikküla Seakasvatus OÜ Luuka sigala ja Raikküla Farmer OÜ Allika veisefarm). Loomapidamisega kaasnevana õhu saasteainete emissioone, mis eeskätt väljenduvad lõhnahäiringu näol, võib esineda ka väiksema põllumajandustootmise korral. Lõhnaainete heitkogust ja lõhna levikut peavad käitised üldjuhul hindama keskkonnalubade taotlemisel. Häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. Eesti õigusaktides puudub põllumajandusettevõtetele või sõnnikuhoidlatele otsene kuja nõue, kuid soovituslikuks kujaks on sigalatel sõnnikuhoidlast 500 m ja lehmalautadel 300 m46. Seda juhul kui ei rakendata täiendavaid meetmeid lõhna vähendamiseks. Lõhnahäiringute vähendamiseks on igati soovitatav sõnniku kääritamine, mis lisaks biogaasi tootmisele vähendab ka kääritusjäägi lõhnaemissioone (võrreldes sõnnikuga). ÜP ei kavanda põllumajandushoonete juurde uusi elamualasid vms tundlikke objekte, soovituslikud kujad sõnnikuhoidlate ümbruses on käesoleval ajal valdavalt tagatud. Seega ei ole oodata ülenormatiivse lõhnahäiringu esinemist elamualadel (olemasolevate suurfarmide puhul tuleb lõhnahäiringutaset hinnata vastava keskkonnakaitseloa taotlemisel või muutmisel). Uute elamute või tundlike hoonete kavandamine keskkonnaloa saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks künnist47 ületavatest põllumajandusettevõtetest lähemale kui 300 m ei ole mõistlik. ÜP-ga uute elamualade rajamist olemasolevate põllumajandushoonete lähialale ei ole kavandatud. Samuti ei ole soovitatav keskkonnaloa künnist ületavate uute põllumajandusettevõtete kavandamine lähemale kui 300 m elamutest. 4.4.1.3 Kaugküte Vastavalt piirkonna kehtivatele soojamajanduse arengukavadele on vallas neli kaugküttepiirkonda: Juuru, Rapla linn, Järlepa küla ja Alu alevik. Juurus on olnud kaugküte 1970. aastatest, seda on tarbinud kortermajad, lasteaed, ambulatoorium, muuseum. Ühismajandi lagunedes lagunes ka kaugküttesüsteem ja endised tarbijad on paigaldanud asenduslahendused. Juuru osas on kaugküttega hõlmatud aleviku keskosa valla asutused (koolimaja, kultuurimaja, lasteaed, hooldekodu) ning teenust pakub valla allasutus Rapla Varahaldus. Rapla linna kaugküttepiirkond haarab suure osa linna kortermajade, ühiskondlike hoonete ja tootmisettevõtete piirkonnast. Rapla linna kaugküttepiirkonnas on kaks kaugküttevõrku. Rapla linnas pakub kaugkütte teenust AS Utilitas Eesti. Järlepas on kaugkütte tuumiktarbijaiks viis kortermaja ja asula mitmeotstarbeline haridus- ja kultuurikeskus (HAKUKE), mis liidab enda katuse alla kultuuri ja hariduse ning ka vaba aja tegevused. Kaugkütte soojusvõrgu kasuteguri protsent väheneb, sest soojustorustiku kasutegur 45 https://kls.pria.ee/kaart/ 46 AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. 47 Vastavalt https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010 76 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 on torustikku sisestatud ja seal välja müüdud soojushulga suhe ning see suhe on leitud vähenenud soojuse tarbimist arvestades, vaatamata sellele, et Järlepas on projekti järgselt kõik soojustorud eelisoleeritud. Järlepas pakub kaugkütte teenust N.R.Energy OÜ. Alu katlamaja ja kaugküttevõrgu torustik kuuluvad soojusettevõttele SW Energia OÜ, kes toodab, edastab ja müüb soojust Alu aleviku kaugküttetarbijatele alates 2005. aastast. Kütteperioodil võib eramute kohtküte põhjustada tavapärasest kõrgemat foonisaastet. Väikeelamute kütmine toob endaga kaasa eelkõige tahkete osakeste (peentolm) kontsentratsioonide suurenemise, kuna eramutes kasutatakse kütusena sageli puitu, pelleteid ja turbabriketti, mille põletamine annab võrdlemisi suure tahkete osakeste heite. Piirkonna õhukvaliteedi seisukohast eelistatuimad variandid on kaugkütte kasutamine või kohtkütte arendamine maagaasi või taastuvenergiaallikate baasil. Üldplaneeringu kontekstis võib pidada eelistatuks nii elamu- kui äri- ja tootmise arendamist eelkõige kaugküttepiirkondades ja aladel kuhu on võimalik kaugkütet laiendada. Uute arenduste liitmine kaugküttevõrguga minimeerib tekkivat õhusaastet. 4.4.2 Müra mõju Atmosfääriõhu kaitse seadus48 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: 1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; 2) II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad; 3) III kategooria – keskuse maa-alad; 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria – tootmise maa-alad; 6) VI kategooria – liikluse maa-alad. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: − müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; − müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Nimetatud mürakategooriatest lähtuvalt tuleb tegevuste kavandamisel järgida keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 toodud müra sihtväärtusi ja piirväärtusi. Hajaasustusaladel uute elamumaade planeerimisel on asjakohane II kategooria sihtväärtuste rakendamine. Uute hoonete projekteerimisel tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel ning juba hoonestatud aladel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest. Eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel alati võimalik müra normtasemete nõuete täitmine. Hoonete teepoolsel fassaadil on oluline nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid 48 Atmosfääriõhu kaitse seadus – Riigi Teataja 77 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Selleks, et vältida edasisel planeerimisel, projekteerimisel, tegevuslubade väljastamisel ja sellega kaasneval mürahinnangute koostamisel segadust, millistele juhtotstarvetele kohaldub vastav müra normtaseme kategooria, tuleks kõik üldplaneeringuga määratavad maakasutuse juhtotstarbed liigitada mürakategooriate vahel. ÜP-ga on soovitav määrata müra kategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele järgnevalt: I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM); II kategooria – väikeelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK), aianduse maa-ala (AM), kalmistu maa-ala (K); III kategooria – segaotstarbega maa-ala (S); IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-ala (AA) (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne); V kategooria – äri maa-ala (Ä), äri- ja tootmise maa-ala (ÄT), tootmise maa-ala (T), mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR), jäätmekäitluse maa-ala (OJ) , tehnoehitise maa-ala (OT) (rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks); VI kategooria – liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L), raudtee maa-ala (LR), garaažide maa-ala (LG), kaitsehaljastuse maa-ala (HK) (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks). Riigikaitse maa-ala (RR) osas atmosfääriõhu kaitse seadusest ja selle alamaktidest tulenevad nõuded ei kohaldu. Põllumajandus (MP) ja metsa (MM) maa-ala -alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks, ülejäänud osa ei ole otstarbekas lugeda müratundlikuks alaks. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”41 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Aladel, kus tootmisala juhtotstarbega ala või liikluse ala külgneb eskiislahendusel puhke- ja virgestusalaga või haljasala ja parkmetsa maa-alaga, on asjakohane määrata puhke- ja virgestusala või haljasala osaliselt kaitsehaljastuse maa-alaks. 4.4.2.1 Tööstusmüra Rapla vallas esineb piirkondi, kus külgnevad elamualad ja tootmisalad. Nende alade puhul tuleb tootmisaladele uute tootmisettevõtete või olemasolevate tootmiste laiendamise täpsemal planeerimisel näha detailplaneeringu või projekteerimistingimuste tasandil ette tõhusad leevendavad meetmed, nagu piisava laiusega kõrghaljastusega puhveralad, tootmishoonete ja mürarikaste seadmete teadlik paigutus, müratõkked ning vajadusel tegevuse ajalised piirangud, et hoida müra ja muud häiringud normikohastena. Välisõhus leviva müra käsitlusel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Lisanduv müratase tootmisaladelt või ka elamute tehnosüsteemidest ei tohi põhjustada müra normtasemete ületamist. 78 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Rapla vallas Purila külas Warmeston OÜ tehase kohta koostatud mürauuring (teadaolevalt ainus tööstusmüra uuring Rapla vallas)) näitas, et tehase ümbruse elamualadel oli päevasel ajal üldjuhul tagatud II kategooria piirväärtus, kuid tehase vahetus läheduses asuval Härgla tee 10 kinnistul võis esineda piirväärtuse ületamist kuni 2 dB päeval ning öisel ajal kuni 10–14 dB. Uuringust selgus, et suurimat häiringut põhjustasid eeskätt mobiilne hakkur ning hoonete katusel paiknevad seadmed, torustikud, korstnad ja mahutid, mille puhul olemasolevad muldvallid ja müratõkkeseinad ei taga alati piisavat kaitset. Eelneva alusel on põhjendatud üldplaneeringus sätestada, et potentsiaalselt müra tekitavate ettevõtete või seadmete kavandamisel tuleb vajadusel koostada mürauuring ning võtta tarvitusele asjakohased meetmed, näiteks mürasummutite paigaldamine ventilatsioonikanalitele ja korstnatele, tehnokommunikatsioonide isoleerimine, müratõkete või -bokside kasutamine, vaiksemate seadmete eelistamine, mobiilsete mürarikaste seadmete töö kavandamine päevasele ajale ning nende paigutamine selliselt, et toorme- ja toodangu puisted või muud rajatised takistaksid müra levikut elamute suunas. Arvestada tuleb ka müraekraanide ja muude peegeldavate pindade võimaliku kõrvalmõjuga, mis võib lähedaste tundlike alade müratingimusi halvendada. Üldplaneeringus kavandatavad kaitsehaljastuse juhtotstarbega alad on seetõttu asjakohane meede kohtades, kus on vajalik müraleviku piiramine; ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai ning soovitatavalt kujundatud segapuistuna, mis koosneb nii igihaljastest kui lehtpuudest ning täiendavast põõsastikust. Tundlike aladega piirnemisel peab kaitsehaljastuse rajamise kohustus jääma häiringu tekitajale ehk tootmismaa arendajale ning haljastus tuleb kavandada tootmismaa sisse tundliku ala ja häiringuallika vahele. 4.4.2.2 Liiklusmüra Rapla vallas puuduvad väga kõrge liiklussagedusega (riigiteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas) teed. Sellest lähtuvalt ei ole Rapla valla territooriumil koostatud ka maanteeliikluse strateegilist mürakaarti. Arvestades olemasolevate teede liiklussagedusi, siis ei ole oodata liiklusmüra tasemel, mis väljaspool teede kaitsevööndeid müra normtasemete ületamist põhjustaks. Rapla territooriumil on oluliste infrastruktuuriobjektidena kavandatavad Rail Balticu raudteetrass ning riigimaantee T15 rekonstrueerimine. Rail Balticu raudtee puhul on müra piirväärtuse võimalik ületamine (liiklusmüra piirväärtus elamualadel on 60 dB päeval) piiritletud u 60-70 meetri laiuse tsooniga raudteest. Trassikoridoris (u 175 m raudtee teljest) võib valdavalt päevane välisõhu mürafoon ületada 50 dB. Öise liiklusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamise ala võib ulatuda u 210-230 m kaugusele raudteest (tasasel maastikul müra levikut takistavate objektide nagu müratõkked, ulatuslikud metsaalad või hoonestus puudumisel) 49. Seega ei ole asjakohane Rail Balticu trassikoridori kavandada tundlike alade laiendamist. Riigimaantee T15 osas käesoleval ajal müraprognoosid puuduvad, kuid selge on, et tegu on tulevikus suure liiklussagedusega maanteega, mille lähialal võib esineda kõrgeid müratasemeid. Täpsem müratasemete hindamine ja leevendavate meetmete kavandamine tuleb teha antud teeprojekti alusuuringute või keskkonnamõju hindamise raames. Rapla üldplaneeringus arvestatakse liiklusmüra põhjustavate taristuobjektide paiknemisega. Üldplaneeringust tulenevad kavandatavad tegevused ei tõsta oluliselt liiklusmüra tasemeid. Uute 49 Rail Baltic KSH aruanne: Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine. 79 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed. Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel. 4.5 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME) Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusega nr 102. Rapla valla üldplaneeringu koostamisel kaaluti ORME objektidest tuuleparkide kavandamise võimalust valla territooriumile. Määruse nr 102 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Tuulepargi eelvaliku alad leiti kaardianalüüsiga kasutades järgnevaid puhvreid: − Kuusiku lennuvälja piirangupinnad − Gaasitrassi kaitsevöönd − Veekogude ehituskeeluvöönd − Veekogud − Väärtuslikud maastikud − Puhvertsoon elektriliinidest: 110 kV ja enam 300 m puhver, madalamatel 40 m − 300 m puhvertsoon perspektiivsest Rail Baltic koridorist − 300 m puhvertsoon raudteest − 300 m puhvertsoon perspektiivsest T15 teekoridorist − 300 m puhvertsoon riigimaanteedest − 500 m puhvertsoon kalmistutest − Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd − Kultuurimälestised kaitsevööndiga − 1000 m puhvertsoon RMK puhkealadest − Looduskaitselised piirangud o Kaitsealused loodusobjektid, sh projekteeritavad kaitseala 80 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 o 600 m puhver kaitstavatest objektidest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliigi kaitse o 600 m puhver Natura 2000 linnualadest o 2000 m puhver kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest o 1000 m puhver metsise püsielupaikadest ja väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest leiukohtadest o 600 m tedre, laanepüü ja kanakulli väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest leiukohtadest − 1000 m puhvertsoon elu- ja ühiskondlikest hoonetest. Joonis 16. Esialgse kaardianalüüsiga leitud perspektiivsed tuulepargi eelvaliku alad. Alus: Üldplaneeringu eskiis. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Esialgsed kaardianalüüsiga tekkinud alad vaadati seejärel üle lähtuvalt nende paiknemisest kaitsealuste alade ning liikide leiukohtade suhtes. Samuti vaadati alad üle lähtuvalt nende suurusest. Väga väikesed alad ei mahuta reaalselt tuuleparki ja seega ei ole asjakohane neid eelvalikualadena käsitleda. Alade täpsustamisel arvestati, et Rapla vallas on perspektiivselt sobilikke alasid tööstuslikele tuuleparkidele väga vähe. Analüüsi alusel tekkisid alad, mis on kujutatud Joonis 17. 81 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 17. KSH käigus täpsustatud perspektiivsed tuulepargi eelvaliku alad 2022 analüüsi alusel. Alus: Maa- ja Ruumiameti WMS: Halltoonides kaart. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks elustikurühmadeks peetakse linde ja nahkhiiri. Mõju avaldub neile elustikurühmadele nii otseses kokkupõrkeriskis kui häiringutes, mis põhjustavad elupaikade kadu ja barjääriefekti. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning röövlinnud50, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke51. Linnurühmadeks on tuuleparkide suhtes tundlikuimaks peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid, värskemad uuringud on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)52 ,53 väldivad tuuleparkide alasid. Häiringute tulemusel ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb. Nii kokkupõrkeriski, elupaigakao kui barjääriefekti võib olulisemat mõju omavaks pidada ohustatud liikide puhul. Eriti ohustatud I kaitsekategooria linnuliikidest on Rapla valla territooriumil EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud kaljukotka (Aquila chrysaetos), väike- 50 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes /seisuga 10.11.2021) – https://keskkonnaamet.ee/media/3418/download 51 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 52 Coppes, J., · Braunisch, V., · Bollmann, K., · Storch, I., · Mollet, P., ·Grünschachner-Berger, V., · Taubmann, J., · Suchant, R., · Nopp-Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15. 53 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737 82 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 konnakotka (Aquila pomarina) ja must-toonekure (Ciconia nigra) pesitsuskohad. Kõikide nimetatud liikide puhul on tuulikud võimalike kokkupõrgete ja häiringute ohuteguriks. Must-toonekure puhul tuleb arvestada, et tegu on väga ulatusliku elupaigakasutusega liigiga. Seega ei pruugi mõju elupaigale olla välditud ka 3 km puhverala puhul. Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, on must-toonekure kaitse tegevuskavas arvatud, et tuulegeneraatorid ei tohiks asuda lähemal kui 10 km must- toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele54. Kaljukotkas kasutab pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas viib kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul, kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m55. Kaljukotka teadaolevad elupaigad jäävad potentsiaalsetest tuuleenergia arengualadest üle 2 km kaugusele, seega mõju liigile eeldatavalt ei esine. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava näeb tuulegeneraatoreid liigile ohutegurina, kuid ei sätesta vajalikku puhverala.56 Sarnase liigi (suur-konnakotka) tegevuskava märgib, et hukkumise vältimiseks on põhjendatud 2 km puhvervööndi kasutamine. Seega võib liigi suhtes alade valiku tegemisel kasutatud puhverala pidada piisavaks olulise mõju vältimiseks. Tuulikute poolt ohustatud II kaitsekategooria kaitsealustest linnuliikidest on Rapla vallas registreeritud kanakull (Accipiter gentilis, kolm leiukohta), laululuik (Cygnus cygnus, üks püsielupaik), metsis (Tetrao urogallus, üks püsielupaik, 21 leiukohta), mustsaba-vigle (Limosa limosa, kaks leiukohta). Erialakirjanduse andmetel võib mustsaba-vigle puhul pidada sobilikuks puhveralaks 500 m57. Planeeringuga kavandatavad tuuleenergia arengualad jäävad liigi leiukohtadest kaugemale kui 500 m ning seega otsest negatiivset mõju pole oodata. Mustsaba-vigle jt kahlajate puhul tuleb arvestada, et nad sageli pesitsevad soos ja toitumas käivad põllul. Oluline on seega vältida tuulikute poolt põhjustatud barjääride tekkimist sigimisala ja toitumisalade (põllud) vahel. Asjaoluga tuleb arvestada konkreetse tuulepargi planeeringu raames keskkonnamõju hindamisel. 54 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105. 55 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300. 56 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138. 57 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 83 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Kanakulli puhul on üldplaneeringus kasutatud 600 m ulatust puhverala teadaolevate pesitsuskohtade ümber. Reaalselt jäävad kõik kanakulli registreeritud pesitsuskohad rohkem kui 3 km kaugusele tuulealadest. Seega ei ole liigile oodata olulise mõju avaldamist. Tuuleparkide seisukohalt tundlikuks liigiks tuleb pidada metsist. Metsise eripära on see, et tegu on katusliigiga ja vanametsa indikaatorliigiga, kelle elupaiga kaitse soosib ka teisi liike. Metsis on häiringutundlik (müra, raie jms osas) liik. Erialakirjandus käsitleb tuulikuid võimaliku ohu- ja häiringutegurina ning annab soovituse kavandada tuulepargid vähemalt 1 km kaugusele metsise elupaikadest57. Metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängu keskosast reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängudest 3 km raadiusesse58. Arvestades metsise elupaigakasutuse kohta teadaolevat uuemat informatsiooni, siis on asjakohane metsise püsielupaikade ja metsise registreeritud leiukohti ümbritseval alal kasutada alade valikuks puhvrit 1 km. Tuuleenergia potentsiaalsete arengualade edasisel mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu võimalikele kaudsetele mõjudele metsise elupaikadele. Eeskätt on oluline valla kaguosasse jäävate alade puhul võimalik metsiste elupaikade vaheline liikumine (piirkonnas paikneb mitmeid metsise elupaiku) ja sellega seonduvad võimalikud mõjud. Plangimäe rabaga kattuva tuuleenergia ala puhul on tõenäoline, et ala ise võib olla metsise (ja seega metsisega sama elupaigaeelistust omavate) jaoks elupaigana väärtuslik. Keskkonnaameti tellimusel 2021. a alguses valminud uuringu raames käsitletud potentsiaalsete elupaikade modelleeringu alusel Pangimäe raba tuuleenergia ala osaliselt pidada potentsiaalseteks metsise elupaigaks.59 Lisaks liikide elupaikadele võivad tuulepargid mõju omada ka lindude rändele (seda nii suvisele toitumisrändele kui ka kevad- ja sügisrändele). Riiklikes andmebaasides puudub info lindude võimalike rände- ja liikumiskoridoride osas puhke- ja toitumisalade vahel. Puudulik on ka info kevad- ja sügisrännete koridoride osas. Kevad- ja sügisrännete osas võib siiski teadaolevate andmete põhjal väita, et Rapla valda ei läbi Eesti peamised lindude kevad- ja sügisrändekoridorid60. Samuti ei ole vaatlusandmete alusel teada hanede ja laglede massilisi peatuspaiku.61 Otsene kattuvus tuuleenergia arengualade ja veelindude vaadeldud peatuspaikade (e-elurikkuse alusel) osas puudub, mis aga kindlasti ei välista ülelendude võimalust. Sarnaselt lindudele mõjutavad tuulepargid ka nahkhiiri. Nahkhiirtel on välja arenenud kajalokatsioon, tänu millele nad märkavad liikuvaid esemeid paremini kui statsionaarseid esemeid, näevad tiirlevaid tuulikulabasid ning suudavad nendega põrkumist vältida. Sellegi poolest leitakse üsna tihti tuuleparkidest surnud nahkhiiri. Nahkhiirte hukkumise põhjusena on välja pakutud, et liikuva laba juures tekkiv kiire õhurõhu langus põhjustab neile barotrauma (õhku sisaldavate struktuuride koekahjustuse). Sellest lähtuvalt on ebasoovitav tuuleparke rajada asukohta, mis on nahkhiirte jaoks olulised elupaigad või rändekoridorid. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 22.05.2024. a on Rapla vallas registreeritud nahkhiire liikidest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, 13 leiukohta), pruun- 58 Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis (eelnõu versioon). 59 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 26. veebruar 2021. a. 60 Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ. 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. 61 Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56. 84 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 suurkõrv (Plecotus auritus, neli leiukohta), suurvidevlane (Nyctalus noctula, kaks leiukohta), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, üks leiukoht), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, kaks leiukohta), tiigilendlane (Myotis dasycneme, üks leiukoht) ja veelendlane (Myotis daubentonii, üheksa leiukohta). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete põhjal võib järeldada, et tuuleenergia potentsiaalsed arengualad jäävad teadaolevatest nahkhiirte elupaikadest eemale ja seega olulise mõju esinemist neile ei ole oodata. Samas tuleb arvestada, et nahkhiirte esinemise uuritus Eestis on võrdlemisi madal. Puuduvad ülepinnalised levikuandmed ja alade sobilikkuse hinnangud. Üldplaneeringu tasemel saab tuuleparkide mõjusid hinnata suure üldistusastmega. Üldplaneeringu ja selle KSH tasemel on asjakohane välistada selgelt ebasobivad alad tuuleenergia arendamiseks. Kõik selgelt ebasobivatest alades üle jäävad alad on potentsiaalselt sobilikud, aga täpsemate uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides. Uuringud ja mõju hindamine puudutab kõiki kaitsealuseid linnu- ja loomaliike keda piirkonnas võib esineda. Arvestada tuleb nii mõju nende elupaikadele kui ka rändeteedele (nii toitumisränded, kui ka kevad- ja sügisränded) üle uuritava ala. Erinevate keskkonnakaitseliste välistuste kõrval tuleb aga samal ajal meeles pidada ka, et taastuvenergia arendamine on vajalik ka looduskaitselisest seisukohast – kliimamuutused on väga oluliseks ohuteguriks enamike ohustatud liikide ja elupaikade puhul. Peale esialgse kaardianalüüsi teostamist on looduskaitselisi suuniseid riigi poolt täpsustatud. Keskkonnaameti poolt koostati esmased täpsustuste soovitused 202162 ja 2022 lõpus valmis Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs63. Töös töötati välja EELIS-es kajastatud pesapunktidel või muul viisil määratletud linnukaitselistel objektidel baseeruv puhvrite süsteem (tsoonid 1-3), puhvrid viitavad tööstuslike tuulikute rajamise linnukaitselisele riskile. Lähtuvalt uuemast teabest ja ajakohastatud EELIS andmestikust täpsustati tuulealade analüüsi 2024 aasta maikuus ning täiendavalt 2025 aasta septembrikuus. Tabel 17. Rapla üldplaneeringu tuulealade täiendava analüüs 2025 septembri seisuga. Tuuleala Pindala, EOÜ maismaalinnustiku analüüs ja GPSiga Järeldus/edasiste tähis ha varustatud must-toonekurgede andmete uuringute vajadus täiendav analüüs TU1 26 Tsoon 1 kattuvus puudub. Kattuvus laanepüü Kuna ala on väike, siis tsoon 2 alaga – EELISes registreeritud potentsiaalsete laanepüü elupaika ei ole. Kattuvus must- linnukaitseliste piirangute toonekure ja kaljukotka tsoon 3 alaga. valguses ei ole kindlust, Looduslikus seisundis metsaala märgala et alale saab rajada vahetus läheduses, osaliselt ka ise liigniiske ORME tuulepargi ala. TU2 33 Kattuvus 2/3 ulatuses väike-konnakotka Väljaspoole tsoon 1 ala tsoon 1 alaga. Elupaik registreeritud 2021 jääv osa on liiga väike, et peale esialgset kaardianalüüsi ja tegu on sinna oleks tõenäoline eduka pesitsemisega pesaga. Lisaks jääb 62 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 63 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne. 85 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 allesjääv osa teadaoleva must-toonekure vähemalt 2 kaasaegse toitumisveekogu64 vahetusse lähedusse. tuuliku mahutamine. TU3 8 Kattuvus täielikult tedre tsoon 1 alaga. Kuna ala on väga väike, Osaliselt soolindude tsoon 2 alaga ja siis potentsiaalsete täielikult kaljukotka, must-toonekure ja suur linnukaitseliste piirangute laukhane tsoon 3 alaga. valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi TU4 39 Kattuvus pea täielikult metsise tsoon 1 alaga, Kuna ala on väike ja pea osaliselt tedre tsoon 2 alaga ning kaljukotka, terves ulatuses märgala, must-toonekure ja suur laukhane tsoon 3 siis potentsiaalsete alaga. linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi. TU5 13 Vähene kattuvus must-toonekure tsoon 1 Kuna ala on väga väike, alaga. Täielik kattuvus metsise tsoon 2 alaga. siis potentsiaalsete Kaljukotka ja must-toonekure tsoon 3 alad. linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi TU6 47 Kattuvus tervikuna must-toonekure tsoon 1 Kuna ala on väike, siis ja osaliselt tedre tsoon 1 aladega. Kattuvus potentsiaalsete metsise, tedre ja laanepüü tsoon 2 aladega. linnukaitseliste piirangute Kaljukotka, sookure ja laanepüü tsoon 3 valguses ei ole kindlust, alad. et alale saab rajada ORME tuulepargi TU7 301 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Arvestades ala täielikku Metsise, must-toonekure, kaljukotka ja suur- kattuvus väike- laukhane tsoon 3 kattuvus. GPSiga must- konnakotka pesa toonekurgede toitumisveekogusid jääb ümbritseva 2 km lähialale aga mitte tuulealale. Ala piirneb puhvriga, siis ei ole alale Kehtna valla ÜPs kehtestatud ORME tuulepargi rajamisel tuulealaga. võimalik olemasoleva info alusel välistada olulist 2024 aasta kevadel registreeriti alal uus ebasoodsat mõju I väike-konnakotka pesa. Pesa ümbritsev kaitsekategooria liigile. soovitatav 2 km puhverala katab kogu ala. TU8 34 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Must- Teadaolevaid toonekure, kaljukotka ja väike-konnakotka linnukaitselisis väärtusi tsoon 3 alad. GPSiga must-toonekurgede arvestades on alale toitumisveekogusid ei jää tuulealale. tõenäoliselt võimalik ilma olulist ebasoodsat mõju 64 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 86 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 avaldamata kavandada tuuleparki. TU9 25 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Must- Arvestades ala täielikku toonekure, suur-laukhane ja väike- kattuvus väike- konnakotka tsoon 3 alad. GPSiga must- konnakotka pesa toonekurgede toitumisveekogusid jääb ümbritseva 2 km lähialale aga mitte tuulealale. puhvriga, siis ei ole alale tuulepargi rajamisel võimalik olemasoleva info 2025 registreeriti ala lähistel uus väike- alusel välistada olulist konnakotka elupaik KLO9137756. Pool alast ebasoodsat mõju I jääb selle 2 km puhvrisse. kaitsekategooria liigile. TU10 13 Tsoon 1 kattuvus puudub. Vähene kattuvus Kuna ala on väga väike, metsise tsoon 2 alaga. Must-toonekure ja siis potentsiaalsete kaljukotka tsoon 3 alad. GPSiga must- linnukaitseliste piirangute toonekurgede toitumisveekogud valguses ei ole kindlust, ümbritsevad ala. et alale saab rajada ORME tuulepargi. Analüüsist ilmnes, et arvestades teadaolevaid keskkonnakaitselisi piiranguid ja asustuse paiknemist, siis esineb Rapla vallas üks väike ala, kus potentsiaalselt oleks võimalik tuuleparki rajada. Reeglina leitakse kohapõhiste uuringutega aladelt täiendavaid looduväärtusi. Arvestades, et ala läbib vooluveekogu ja avalikult kasutatav tee, siis esineb alal juba teadaolevaid arenduskitsendusi. Arvestades allesjääva ala väiksust, siis veendumus ala sobivuse osas on väike. Üldplaneeringu koostamisel on otsustatud ala edasisest kavandamisest loobuda ja tuulepargi asukohavalikut üldplaneeringus ei tehta. Sellest lähtuvalt on ka KSH erinevates osades tuuleparke käsitlev osa eemaldatud. 4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 4.6.1 Radoonirisk Eesti pinnas jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Rn-riski tasemelt madalaks (<10 kBq/m3), normaalseks (10‒50 kBq/m3), kõrgeks (50–250 kBq/m3) ja eriti kõrgeks (>250 kBq/m3). 2016. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle65 tuginedes on Eesti territoorium jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on üheks riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Rapla valla radoonirisk on valla keskosas normaalne, kuid suureneb nii lääne- kui ka idasuunas (Joonis 18). Laiguti esineb valla territooriumil alasid, kus radoonirisk on tavapärasest kõrgem. 65 https://fond.egt.ee/fond/egf/8800 87 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 18. Radoonirisk Rapla vallas (väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardirakendusest). 2017. a teostatud radooni monitooringu käigus tehti järeldused, et pinnaseõhus säiliva radooni kontsentratsioon sõltub pinnase ja aluspõhjakivimite litoloogilisest läbilõikest ja nende uraanisisaldusest (edaspidi U-sisaldusest), mõõtmise aastaajast ja mingil määral sademetest. Samas punktis otsemõõtmistel saadud pinnaseõhu radoonitase erineb oluliselt kevad-suvistel ja sügis-talvistel perioodidel. Selle tõus algab sügisel kui pinnase kasvukiht hakkab enam märguma ja õhuniiskus kasvama. Radooni kontsentratsioon pinnaseõhus saavutab maksimumi hilistalvel (kui pinnas on külmunud) ja langeb kiiresti kevadel kui maapind sulab ja toimub kiire pinnase kuivamine. Heaks näiteks on atlase monitooringupunkt „Suurupi“, mil kevad-suvisel perioodil jäi RnM sügavusel 80 cm tasemele 70–110 kBq/m3 ning sügiv-talvisel perioodil jäi RnM sügavusel 80 cm tasemele 250–330 kBq/m3. Toodud erinevus on tüüpiliselt 2–3 korda, mida tuleb arvestada, kui üksikmõõtmise tulemust mingil maatükil plaanitakse kasutada lähteparameetrina projekteeritava hoone radoonikaitsemeetmete valikul. Ehitistealuse pinnase radooni riski (edaspidi Rn-riski) taseme selgitamisel pole määrava tähtsusega mitte uuringute ajal mõõdetud pinnaseõhu Rn-sisaldus, vaid ehitistealuse pinnase Rn päritolu ja pärast ehitise rajamist kujuneva reaalse Rn-riski taseme selgitamine uuringutulemuste alusel. Just nendest andmetest sõltub projekteeritavate Rn-riski leevendusmeetmete otstarbekus ja efektiivsus. See tähendab, et kui ehitamisel tuuakse tagasitäite pinnas kusagilt mujalt, vähendab see eelnevalt teostatud pinnaseõhu radooniuuringu mõõtetulemuste kasutatavust, sest olulisemaks radooniallikaks võib osutuda hoopis kasutatud täitepinnas. Nimetatud asjaolu tulekski projekteerimisel arvestada. Pärast ehitise rajamist selgitatakse tegelik radoonitase välja siseõhu radoonisisalduse pikaajalise mõõtmisega, milleks õige aeg on 1–2 aastat pärast hoone valmimist ja mis peab toimuma hoone tavapärase kasutamise tingimustes. Ainult selle põhjal on 88 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 võimalik tagantjärele hinnata, kas projekteeritud radoonikaitsemeetmed olid efektiivsed, kusjuures ainult juhul, kui ehitusjärelevalve info põhjal on teada, et teostus oli kvaliteetne. Tuginedes Eesti radooni atlasele65, siis pääseb radoon majade siseõhku peamiselt majade alusest ja ümbritsevast pinnasest, kuid vähesel määral ka majas tarbitavast põhjaveest. Looduslikes tingimustes toimub üldjuhul sooja õhu liikumine kõrgemale ja selle asendumine maapinna/põrandalähedase külmema, kuid samas ka Rn-rikkama õhuga. See on üks olulisimaid Rn pääsu viise ruumide siseõhku. Sellest lähtuvalt on oluline juba ennem uue ehitise projekteerimist olla teadlik alal valitsevast radooni tasemest. Aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, peab otsustama pinnase radooniuuringu otstarbekuse üle vajalikku oskusteavet omav projekteerija, kes juhindub standardi EVS 840 ajakohasest versioonist. Projekteerijad peavad arvestama võimaliku radooniriski olemasolu, hindama vajalikke radoonikaitse meetmeid ja neid rakendama, juhindudes Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 on mistahes hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtusele kehtestatud viitetase. Kui hoolimata asjakohasest hoolsusest nii projekteerimisel kui ehitamisel peaks hoone kasutamise käigus siseõhu radoonisisalduse aasta keskväärtuse hindamiseks sobiliku mõõtmise tulemusena ilmnema, et viitetase on ületatud, on seda võimalik ka hiljem ehituslikult korrigeerida. 4.6.2 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Alammäärad ja künniskogused on kehtestanud 02.02.2016. a majandus- ja taristuminister määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Kuna Rapla valla territooriumil asuvad ohtlikud ettevõtted, siis tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel lähtuda Päästeameti koduleheküljel leitavast metoodikast „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine66“. Nimetatud metoodika kohaselt on ohtlik ala ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmetele asuvad Rapla vallas järgmised C-kategooria ohtlikud ettevõtted (Tabel 18): Tabel 18. Rapla valla ohtlikud ettevõtted (Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal). Ohtlik ettevõte, asukoht Ohu Ohuala Kemikaalid kategooria raadius, m Airok OÜ Rapae TÜ C- 111 propaan-butaan ehk LPG viljakuivati kategooria vedelgaasipaigaldis, Juuru (ohtlik) alevik 66 Päästeamet. 2018. Metoodika Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine. 89 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Ingle AS Rapla ladu, Valtu C- 160 kaaliumhüdroksiid tahke; alumiiniumpulber küla kategooria (stabiliseeritud); Tris (2-kloor-1-metüületüül) (ohtlik) fosfaat; kaltsiumkloriid; sulfamiinhape; etüleenglükool; sidrunhape; raud(III)sulfaat; sipelghape; baariumkarbonaat; naatriumsilikaat; naatriumhüdroksiid Akzo Nobel Baltics AS, B- 110 Orgaanilised lahustid: Nessol Liav (D80 jt) Ksüleen Rapla linn/Mahlamäe kategooria Butüülatsetaat Butanoon (ehk MEK); küla (ohtlik) Diisotsüanaadi tüüpi kemikaalid – TDI, IPDI Hepa OÜ Rapla II tankla, C- 247 bensiin; propaan-butaan ehk LPG; diislikütus Rapla linn67 kategooria (ohtlik) Saarioinen Eesti OÜ, C- 449 maagaas ehk LNG; naatriumhüdroksiid (lahus); Kalevi küla kategooria veevaba ammoniaak; diislikütus (ohtlik) ÜP seab tingimuse, mille kohaselt ei ole ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius. Kavandamisel riigimaanteede äärde tuleb arvestada elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamisega. Üldiselt on põhimõte tervitatav ja keskkonnamõjusid minimeeriv, kuid arvestama peab, et mõnede ohtlike ettevõtete (nt tanklad) paigutamine elamualadest eemale võib olla keerukas, sest samal ajal inimesed soovivad objektile head ja elukoha lähedast ligipääsu. Samuti võivad osade ettevõtete ohualad olla väga ulatuslikud. Riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust on soovitatav hinnata igakordselt vastavalt reaalsele olukorrale Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel66. KSH juhib tähelepanu, et ÜP kohaselt planeeritakse Rapla linna ohtlikku ettevõtte (Hepa OÜ Rapla II tankla) ohualasse väikeelamu maa-ala ning korterelamu maa-ala juhtotstarbega alasid asukohtadesse, kus praegu hoonestus puudub. Ohualade maa-alade edasisel planeerimisel tuleb käsitleda ohtlike ettevõtete võimalike mõjusid ja riske (st selgitada välja, milline oht kaasneb õnnetuse puhul). 4.6.3 Mõju asustusele Rapla vallas elas Rapla valla kodulehe andmetel 01.07.2025 seisuga 13 126 inimest, nendest 4860 elanikku Rapla linnas. Elanike arv Rapla vallas on ajavahemikul viimasel kümnendil näidanud mõningat langustrendi. Rapla valla rahvastikku iseloomustab negatiivne loomulik iive ja ka negatiivne rändesaldo (väljaränne vallast on suurem kui sisseränne). Kõige suurema osakaalu moodustab Statistikaameti andmetel valla rahvastikust vanusegrupp 26–54 aastat. Nii nagu Eestis tervikuna, vananeb rahvastik ka Rapla vallas. 67 Selgituseks, käitise ohtlikus sõltub üheaegselt hoiustatavate kemikaalide ohtlikkusest ja kogusest. Kõik tanklad ei liigitu ohtlikeks ettevõteteks. Valdavalt liigituvad ohtlikeks ettevõteteks tanklad, kus toimub vedelgaasi hoiustamine. 90 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Joonis 19. Rapla valla asustusüksused rahvastiku tüübi järgi. Allikas: Eesti väikeasulate uuring. Eesti väikeasulate uuringu alusel on enamik asustusüksuseid kahaneva rahvastikuga. Ka Rapla valla arengukavas esitatud rahvastikuprognoosi alusel jätkab Rapla valla elanikkond vähenemist 0,5–0,6% aastas ning 2040. aastaks väheneb valla elanikkond võrreldes 2018. aastaga ligi 10–11%. Samaaegselt on oodata elanikkonna märgatavat vananemist. Samal ajal selgelt rahvaarvu vähenemist prognoosivate rahvastikumudelitega tuleb Rapla valla puhul arvestada perspektiivsete oluliste infrastruktuuriobjektide lisandumisega piirkonda. Taristuühenduste paranemisega kaasnevat mõju rahvastikuprotsessidele on keerukas ennustada. Selge on, et kiire rongiühendus Tallinnaga loob eelduse eeskätt Rapla linna ja selle lähiala arenguks, mis võib rahvastikuprotsesse muuta. Rahvaarvu lisandumine Rapla linna piirkonda saab toimuda eeskätt siseriikliku rände arvelt (toimub elanikkonna ringipaiknemine). Lähtudes oodatavatest rahvastiku protsessidest võib üldplaneeringus pidada asjakohaseks elamualade laienemise ette nägemist võrdlemisis vähesel määral ja eeskätt Rapla linna. Selleks, et inimesed soovitaks elama asuda Raplasse tuleb tagada kvaliteetne elukeskkond. Üldplaneering toetab oma põhimõtetega kvaliteetse elukeskkonna loomist. Vastavalt üldplaneeringule lähtutakse Rapla valla asustuse suunamisel olemasolevast asustusstruktuurist, väljakujunenud keskustest, toetudes paikkondlikele arengueeldustele. Asustuse üldisel suunamisel väärtustatakse ja hoitakse väljakujunenud asustusstruktuuri. Tiheasustusega aladel lähtutakse alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest. Hajaasustuses lähtutakse juba välja kujunenud struktuurist, kus külades esineb kohati tihedamaid hoonetegruppe. Planeering võtab arvesse väljakujunenud asustusmustreid ning olemasolevaid ökoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi. Üldplaneeringu mõju asustuse arengule võib pidada positiivseks. 91 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Arvestatakse nii piirkonnale iseloomulikke väärtusi kui püütakse ära kasutada arengueeliseid keskuste tugevdamisel. 4.6.4 Mõju sotsiaalsele taristule Rapla vallas pakuvad alusharidust Alu Kooli, Hagudi Põhikooli, Kabala Lasteaed-Põhikooli ja Kaiu Kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad ning Lasteaed Sinilill, Rapla lasteaiad Kelluke, Päkapikk ja Naksitrallid. 2025/2026 õppeaastal on Rapla valla lasteaedades kokku 774 lasteaiakohta. Joonis 20. Rapla valla lasteaiakohtade arv seisuga 02.09.2025 (allikas: Rapla valla haridusteenuste haldamise süsteem68). Rapla vallas tegutseb omavalitsuse hallatavate koolidena Rapla Kesklinna Kool, Rapla Vesiroosi Kool, Alu Kool, Hagudi Põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kabala Lasteaed-Põhikool, Kaiu Kool. Riigikoolidena tegutsevad Rapla Gümnaasium ja Raikküla Kool (õpiraskustega õpilastele). Õpilaste arv üldhariduse statsionaarses õppes on olnud 2017-2024 stabiilne. Kokku õpib vallas 1715 õpilast. Keskharidust on võimalik omandada Rapla Gümnaasiumis. Rapla vallas töötavad järgmised sotsiaalhoolekande asutused: Juuru, Kaiu ja Rapla Hooldekeskus. Lisaks on Rapla vallas, Iira külas erahooldekodu Villa Alfred (teenust pakutakse kuni 70 inimesele). Raplas tegutseb Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt asutatud SA Raplamaa Haigla, lisaks on vallas perearstikeskused ja -punktid Raplas, Juurus ja Kaius ning erakliinikud Raplas. Juuru alevikus töötab Juuru Tervisekeskus, kus pakutakse perearstiteenust ka Kaiu piirkonna elanikele. Raikküla piirkonna elanikud saavad perearstiteenust Rapla Perearstikeskusest. SA Raplamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond (EMO-s) pakub vältimatut arstiabi. Vajadusel suunatakse patsient edasi Tallinna piirkondlikkusse või keskhaiglasse. Seli külas töötab Seli Tervisekeskus, mis on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, kus korraldatakse taastusravi kaitseväelastele, kaitseliitlastele, vabadusvõitlejatele ning sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele. 68 https://arno.rapla.ee/ 92 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Elanikke teenindavad neli apteeki Rapla linnas: Benu Apteek (Hariduse 3), Rapla Selveri apteek Apotheka (Tallinna mnt 4), Rapla Prisma BENU Apteek (Risti 1) ja Euroapteek (Tallinna mnt 50a). Rapla vallas tegutseb 21 valla omanduses kultuuriasutust, nendest 7 erinevat kooskäimise ja vaba aja veetmise keskust, üks eraomandis olev keskus mis pakub kultuuriteenust ja vaba aja veetmise võimalusi ja Rapla Keskraamatukogu koos haruraamatukogude ja välisteeninduspunktiga. Rapla linnas on Tammemäe laululava, mis renoveeriti 2019. a, Kabala külas asub Kabala lauluväljak, samuti ehitati kaasava eelarve vahenditega Kodilasse 2018. a laululava. Rapla valla osalusel koostöös Kohila valla ja Kultuuriministeeriumiga on asutatud SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid. Sihtasutuse suurim struktuuriüksus ja asukoht on Mahtra Talurahvamuuseum Juuru alevikus. Lisaks tegutseb eraalgatusena Eesti Huumorimuuseum. Rapla vallas on tihe kultuuriasutuste võrgustik. Rapla Keskraamatukogu on seni kehtiva rahvaraamatukogude seaduse mõistes maakonnaraamatukogu ülesannetes. Lisaks kuulub Keskraamatukogu koosseisu kultuuripärandi digiteerimise ja vahendamisega tegelev Raplamaa Mälukeskus. Raamatukogul on 12 haruraamatukogu või välisteeninduspunkti - Alus, Hagudis, Juurus, Järlepas, Kabalas, Kuimetsas, Kuusikul, Purkus, Raikkülas ja Vahastus. Kultuurikeskustest tegutseb vallas Rapla Kultuurikeskus, Juuru Rahvamaja, Kolme Kandi Rahvamaja (Kaiu Rahvamaja, Kuimetsa Rahvamaja ja Vahastu Trehvamise Tare), Raikküla Kultuurikeskus ja Lipa Vabaajakeskus. Samuti tegutseb Järlepa külas Järlepa Haridus- ja Kultuurikeskus (Hakuke). Paljud Rapla valla spordiobjektid (võimlad, staadionid, mänguväljakud) paiknevad koolide juures. Suurim spordihoone on Sadolin Spordihoone Rapla linnas. Spordihoonetest asuvad Rapla vallas veel korvpallikooli käsutuses olev Rapla Aasa tn spordihoone, Alu Spordihoone, Kuimetsa spordihoone ja Kabala Spordihoone. Terviseradadest on vallas Vesiroosi terviserada Rapla linnas, Pirgu terviserada Pirgu külas ja Kaiu terviserada Kaiu alevikus. Alates 2013. aastast on Vesiroosi terviserada võimalik kasutada ka talispordi tegemiseks. Valla territooriumil asub ka Rapla Okta Centrumi spordisaal (eraomandis), mis on pikka aega kasutusest väljas ja hoone funktsionaalne tulevik ei ole selge. Ujumisvõimalus on Rapla valla elanikele Valtu Spordimaja ujulas, mis kuulub Kehtna vallale. Noortele on Rapla Vesiroosi Kooli juures ekstreemspordiväljak, Juuru ja Kaiu alevikes on skatepark. Aktiivseks sportimiseks (kepikõnd, rulluisutamine, rattasõit) on vallas olemas kergliiklusteed, mis kulgevad Rapla linnast neljas suunas – Kuusiku, Raikküla, Kehtna aleviku ja Alu aleviku poole; valgustatud kergliiklustee on Hagudi alevikus, Kabala ja Raikküla alevikes. Rapla vallas on võimalik tegeleda 02.09.2025. a seisuga 77 spordialaga ja tegutseb 41 spordiorganisatsiooni. Vallas on neli spordikooli ja treenerikutse on 34 treeneril. Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi heaks. Arvestades oodatavaid rahvastiku muutusi, siis ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik. Lisaks otseselt teenuseid pakkuvatele objektidele on oluline ka puhkemajandusliku taristu olemasolu (supluskohad, puhkealad, mänguväljakud, pargid). Rapla valla üldplaneering näeb ette, et puhke- ja virgestusalad kavandatakse nii, et need oleksid elu- või töökohtade lähedal, hõlpsasti ligipääsetavad igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele. Tegevuse mõju võib pidada positiivseks. 93 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Puhke- ja virgestusmaad ning haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarbega alad on üldplaneeringus määratud ulatuslikult ning kõikidesse tiheasustusaladesse. Kõikidele elamualadele jäävad puhkealad lähemale kui 300 m, mida peetakse soovituslikuks kauguseks. Samuti on puhkealade pindala elaniku kohta väga kõrge. Üldplaneeringu elluviimine omaks positiivset mõju nii puhkealade kättesaadavuse kui osakaalu osas. Maapiirkondade asulates on traditsiooniliselt välja kujunenud aiandusmaad. Sellised piirkonnad on sageli oluline osas piirkonna identiteedist ja pakuvad vaba aja veetmise ning kogukonnavahelise suhtlemise võimalust kortermajade elanikele. Kogukonnaaiad on uuesti populaarsust kogumas ka noorema elanikkonna seas. Üldplaneering näeb ette väljakujunenud aiandusmaade säilitamist Juurus, Alus, Kabalas ja Raikkülas. Võimalusel võiks kogukonnaaia jaoks ala ette nähtud olla ka Raplasse. ÜP loob eeldused inimeste sotsiaalsetele vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks. Üldplaneeringuga kaasnevat mõju sotsiaalsele taristule võib pidada positiivseks. 4.6.5 Mõju ettevõtlusele Statistikaameti andmetel tegutses 2024. a alguse seisuga Rapla vallas registreeritud 1914 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet: − füüsilisest isikust ettevõtja – 200; − täisühing – 2; − usaldusühing – 0; − osaühing – 1195; − aktsiaselts – 7; − tulundusühistu – 4; − mittetulundusühistu – 476; − sihtasutus – 5; − riiklik üksus – 2; − kohaliku omavalitsuse üksus – 23. Rapla vallas on enim ettevõtteid ehituse, põllumajanduse ja metsamajanduse, hulgi- ja jaekaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning töötleva tööstuse valdkondades. 95,2% ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga, 4,4% on 10-49 töötajaga ning üle selle on omavalitsuses vaid 6 tööandjat. Suuremate põllumajandusettevõttena on jäänud tegutsema Ingliste piirkonnas Pae Farmer OÜ ja Kaiu piirkonnas Kaiu LT OÜ. Põllumajandus on taandunud ning asemele on tulnud metsa- ja puidufirmad, mööblitootjad, ehitusettevõtted jt. Seega iseloomustab Rapla valla ettevõtlust väikeste ettevõtete rohkus ja tegevusalade mitmekesisus. Valla tootmine ja ettevõtlus suunatakse eelkõige olemasolevatele ja kavandatavatele ettevõtlusaladele. Tootmise arendamisel eelistatakse tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Mõjude ilmnemisel (häiringud, tegevuse ohtlikkus) on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikust maakasutusest (elamud, puhkealad, ühiskondlikud hooned). Väiksemates keskustes ja hajaasustusega aladel soodustatakse ettevõtluse arengut nii traditsioonilise põllumajanduse kui ka tootmise ja teenuste valdkonnas. Hajaasustuses ei arendata tootmisalasid kõrge loodusväärtusega aladel. Kõrge kultuuriväärtusega aladel tuleb arvestada väärtuste säilimisega. Ettevõtluse arendamisel jälgitakse ka hajaasustuses, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga elukeskkond. 94 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kogu vallas, eelkõige kõikidel väärtuslikel maastikel. Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika tootmine on soositud kogu vallas. Tuulenergeetika kavandamiseks on vallas leitud põhimõtteliselt sobivad alad, teiste energialiikide arendamine on sobivusel võimalik kogu vallas. Taastuvenergeetika erinevate liikide kavandamisel tuleb jälgida vastavalt seatud arendustingimusi. Üldplaneering loob tingimused, soodustada Rapla vallas ettevõtlust, samas on seatavad tingimused asjakohased tagamaks oluliste keskkonnamõjude vältimist. Siiski tuleb iga konkreetse ettevõtte kavandamisel pöörata tähelepanu selle võimalikele keskkonnamõjudele ning vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine või koostada eksperthinnang mõju põhjustavas valdkonnas. 4.7 Mõju kultuurilisele keskkonnale 4.7.1 Mõju kultuurimälestistele Kultuurimälestiste riiklikus registris69 on seisuga 02.09.2025. a Rapla vallas registreeritud 370 objekti, nendest 13 ajaloomälestist, 161 arheoloogiamälestist, 112 ehitismälestist ja 84 kunstimälestist. ÜP koostamisel on asjakohases täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega. ÜP ei tee ettepanekut täiendavate objektide määramiseks kultuurimälestiste hulka. Kultuurimälestiste kaitset, sh tööde tegemist kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus. Kuna üldplaneering on kooskõlas õigusaktidega, sh muinsuskaitseseadusega, siis ei ole oodata, et üldplaneeringuga põhjustataks olulist negatiivset mõju kultuurimälestistele. Ehitismälestiseks olevate hoonetega aladele on sobivusel kavandatud segaotstarbega maa- aladeks võimaldamaks nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist kasutust. Lisaks segaotstarbe kavandamisele on üldplaneering juhtotstarvete osas paindlik, võimaldades kõrvaljuhtotstarbeid. Paindliku maakasutuse kavandamist võib pidada kultuuriväärtuste säilimise osas positiivseid säilimiseeldusi loovaks. Kultuurimälestistele avalduda võivat mõju tuleb arvestada ka edasisel detailsemal arendustegevusel (detailplaneeringud ja ehitusprojektid). Tagada tuleb kultuuriväärtuste säilimine ning asjakohastel juhtudel tuleb hinnata võimalikke mõjusid kultuuriväärtustele. Arvestama peab nii otseseid kui kaudseid (nt oluliste vaadete muutus) mõjusid. 4.7.2 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele XX sajandi arhitektuuripärandi omapära seisneb selles, et tehnoloogilised ja ühiskondlikud protsessid on 20. sajandi keskkonda radikaalselt muutnud – tulnud on uued hoonetüübid, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad. Kogu sajandi vältel ei ole pärand olnud üksluine. Sajandi alguses domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. Mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne muutus, mille käigus tuli nõukogude ideoloogia kohaselt likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. 69 https://register.muinas.ee/ 95 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Rapla vallas leidub 30 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti nii tsaari-, vabariigi- ja nõukogude perioodist70. Objektide seas on nt elamuid, jaamahooneid, haigla jms. Antud hooned ei ole riikliku kaitse all, kuid samas on tegemist oma ajastu arhitektuuri hästi esindavate objektidega, mistõttu on eelkõige oluline hoonete säilimine. Üldplaneering suunab XX sajandi arhitektuuripärandiks olevaid hooneid säilitama seades selleks järgmised tingimused: − hoitakse kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega vajadusel uus kasutusotstarve ja renoveerimise võimalused; − renoveerimisel säilitatakse hoonete välisilme; − tagatakse ümbruse heakord ja hoone vaadeldavus. Üldplaneeringu mõju XX sajandi arhitektuuripärandi säilimisele võib pidada positiivseks. 4.7.3 Mõju maaehituspärandi objektidele Maaehituspärandi hulka kuuluvad väärtuslikumad ja ajastuse iseloomulikumad rehemajad (eestlaste vanad traditsioonilised elamud ja nende juurde kuuluvad talukompleksid), vallamajad ning koolimajad. Tuginedes Maaehituspärandi andmekogus71 esitatud toodule, siis on Rapla vallas 16 rehemaja, 9 vallamaja ja 15 kooli. Maaehituspärand on erinevas seisundis (hea kuni halb), mis varieerub olenevalt hoone konstruktsiooni osast. Maaehituspärandi osas üldplaneering tingimusi ei sea. Üldplaneeringul maaehituspärandile otsene mõju puudub. 4.7.4 Mõju militaarpärandi objektidele Tuginedes andmekogule72, siis on Rapla vallas üks militaarpärandi objekt, milleks on Kuusiku lennuväli. ÜP näeb ette Kuusiku lennuvälja säilimist lennuväljana. Militaarpärandile on seega üldplaneeringul vähene positiivne mõju. 4.7.5 Mõju pärandkultuuriobjektidele Pärandkultuuri objektideks on valdavalt põlised talukohad ja talude juurde kuuluvad objektid, põlispuud, kiviaiad, lubjaahjud, raudteerajatised jpm. Pärandkultuuri objekte on seisuga 22.03.2024. a Rapla vallas registreeritud kokku 669 (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) ning 30 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti73. Pärandkultuuriobjekte väärtustatakse üldplaneeringus tuues välja soovitused, et pärandkultuuriobjektideks olevad: − hooned on soovitatav heakorrastada või leida neile kasutus. Hooneid võib kasutusele võtta uuel otstarbel (nt jaamahooneid ja meiereisid elamutena vms). Hoonete ümberehitamisel säilitada võimalusel hoonete üldilme ja iseloomulikud välised elemendid; − hoida teed (nt taliteed) läbitavana; − säilitada kultuuriväärtuslikud puud (nt hiiepuud). 70 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 71 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-school 72 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage 73 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 96 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Üldplaneeringul pärandkultuuriobjektidele otsene mõju puudub või on vähesel määral positiivne. 4.7.6 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele Vastavalt andmekogule74 asub vallas viis kultuurimälestisena kaitse all olevat kalmistut (Tabel 19). Lisaks jääb valla territooriumile ühishaudu ja kalmeid. Lisaks kultuurimälestisena kaitstavatele kalmistutele jääb valla territooriumile ka väiksemaid pärandkultuuriobjektidena registreeritud matmiskohti. Kultuurimälestisena kaitse all olevatele kalmistutele ja teistele matmispaikadele kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb arvestada, et kalmistute tegevust reguleerib kalmistuseadus. Tabel 19. Rapla vallas paiknevad kultuurimälestisena kaitstavad kalmistud (Allikas: Kultuurimälestiste register). Reg nr Kalmistu Asukoht 12218 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, Järve 12206 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Raka küla, Tõnsu 12193 Kalmistu "Pulgamägi" Rapla maakond, Rapla vald, Kodila küla, Palamulla tee 8 12185 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Oela küla, Loigu 12181 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Kuusiku-Nõmme küla, Kunni 12164 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Kalevi küla, Kingu 12154 Kalmistu "Kalmumägi" Rapla maakond, Rapla vald, Alu-Metsküla, Kõrtsu 12143 Kalmistu "Kalmumägi" Rapla maakond, Rapla vald, Raela küla, Sariste 12141 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Lipa küla, Kalmu 11885 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a 8400 Rapla kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kalmistu parkla 8396 Raikküla mõisa kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Raikküla, Hauametsa 8370 Vahastu kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Vahastu küla, Kiriku 8366 Juuru (EAÕ) kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Õigeusu kalmistu 8365 Juuru kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Juuru kalmistu Aktiivseid kalmistuid on Kehtna vallas neli – Rapla, Vahastu, Juuru ja Juuru õigeusu kalmistu. ÜP- ga täiendavaid kalmistu maa-alasid ette ei nähta. ÜP-ga nähakse ette, et kalmistule tagatakse ohutu ligipääs kergliiklusteega ja parkimisvõimalused. Üldplaneeringus on tingimuseks seatud, et kalmistul nähakse ette kalmisturahu hoidmise eesmärgil vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav ehitis. Tegu on kalmistuseadusest tuleneva kitsendusega, mitte üldplaneeringuga seatava täiendava tingimusega. Üldplaneering näeb ette kalmistutele aia- ja haljastusjäätmete kompostimiskohtade kavandamist. Kalmistutel on ajalooliselt alati tekkinud ka haudade hooldamise käigus aia- ja haljasjäätmeid ning neid on ka alati kuskil kalmistu nurgas kompostitud. Seega kindlasti ei ole tegu uudse toiminguga, vaid kalmistukultuuri osaga. Kompostimislahendusi on tänapäeval mitmeid ning arvestades Rapla vallas paiknevate kalmistute võrdlemisi madalat kasutusintensiivsust, siis on võimalik rajada miljöösse sobilikke lahendusi. Eelistatud oleksid kinnised või poolkinnised kompostimislahendused, mis arvestavad nii keskkonnakaitselisi tingimusi kui kultuurilisi väärtusi. 74 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 97 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Kalmistud, sh suletud kalmistud on olulised kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjad. Matmispaigad väärivad tähistamist ja hooldamist. Üldplaneeringu mõju kalmistutele on neutraalne. Tegutsevatele kalmistutele võib mõju pidada mõõdukalt positiivseks. 4.7.7 Mõju arheoloogiapärandile Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb Muinsuskaitseameti hinnangul75: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; 2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ Algatatakse detailplaneeringut; ▪ Ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Eelnevalt nimetatud tingimustest esimese puhul tuleb arvestada, et selle kandmisel üldplaneeringusse rakendub vastav kooskõlastamise nõue ka teistele otsustajatele KeHJS mõistes ehk tingimus rakendub ka näiteks KMH või KMH eelhinnangu nõudega keskkonnalubade taotlustele Rapla valla territooriumil. Nii teadaolevatel arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse Muinsuskaitseameti poolt arheoloogiatundlikud alad, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Üldplaneeringu mõju arheoloogiapärandile on neutraalne. Juhul kui arheoloogiatundlikud alad esitatakse informatiivsena üldplaneeringus ning seatakse neile tingimused, siis võib mõju arheoloogiapärandile pidada selle parema teadvustamisega seonduvalt vähesel määral positiivseks. 4.7.8 Mõju pühapaikadele Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised 75 Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Versioon 27.09.2024. Muinsuskaitseamet, 2024. [PDF]. Kättesaadav: https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 10/%C3%9Cldplaneeringu%20koostamise%20juhend%20Muinsuskaitseamet_27.09.2024.pdf (vaadatud 02.09.2025). 98 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Osaliselt on looduslikud pühapaigad kas muinsus- või looduskaitse all. Kultuurimälestisena kaitstavaid pühapaiku on vallas 14. Kaitse all olevatele pühapaikadele rakenduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused, mille järgimine tagab nende säilimise. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud õigusaktidest. Maa- ja Ruumiameti ristipuude kaardirakenduse andmetel puuduvad Rapla vallas ristipuud. Mõju neile ei avaldata. Tuginedes looduslike pühapaikade kaardirakenduse andmetele, siis jääb Rapla valda mitmeid pühapaikasid, mis on leitavad Tabel 20-st. Üldjuhul on kasutatud kaardiandmete järgi enamus pühapaikade seisund kas kahjustatud või määramata. Tabel 20. Looduslikud pühapaigad hiiepaikade kaardirakenduse andmetel seisuga 02.09.2025. a. Jrk Nimi Aadress Seisund Viide Märkus nr 1 Nuudi hiis Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Pühapaika on Rapla vald, Keo küla, 668:HII:001 kahjustanud Nuudi, Allika, Siili, kraavitamine, Põhja-Sobli, 20165 turba võtmine ja Raikküla-Päärdu tee metsaraie. 2 Mardi tamm Rapla maakond, Väga heas Looduskaitse: – Rapla vald, seisus KLO4000322 Metsküla, Metsamardi 3 Hiiemägi Rapla maakond, Kahjustatud Kohapärimus: Maa peamiselt Rapla vald, 668:HII:003 üles haritud, Metsküla, metsaraie, Väljametsa, hävinud Hiiemäe Suitsumetsa, talu koht. Suitsutõnsu, Tõnsu 4 Salasoo Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Vanad hiietamm ja Rapla vald, Lipa 668:KIV:002 hiietammed on hiiekivid küla, Salasoo hävinud, hiiekivid veetud metsa alla, suurem osa hiiest üles haritud. 5 Lubja-Sepa hiis Rapla maakond, Hävinud – Hiie asukohas on Rapla vald, nüüd lubjakivi Lipametsa küla, kaevandus Pigipõhja 6 Hiietamm Rapla maakond, Heas seisus Looduskaitse: – Rapla vald, Kabala KLO4000409 küla, Koikse tee 3 7 Jalase ristikivi Rapla maakond, Määramata – Invent Rapla vald, Lõpemetsa küla, Naistemetsa 99 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 8 Padaallikas Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Allikas on Rapla vald, Raikküla, 668:ALL:004 tugevalt Vissi kahjustatud - suunatud betoontorusse, suletud kaane ja mullakihiga ning suunatud kõrvalasuvasse kraavi. 9 Silmaallikas Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Maaparandus ja Rapla vald, Raikküla, 668:ALL:002 kraavitamine on Kooli allikat oluliselt muutnud 10 Hiiemägi Rapla maakond, 10 Kultuurimälestis: – Rapla vald, Raela 12144 küla, Hiie 11 Hiiemets Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, Jalase 12127 küla, Vardi metskond 54 12 Suurkivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – allikakaev Rapla vald, Jalase 12140 küla, Jalase seltsimaja 13 Liukivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, Jalase 12139 küla, Tänavotsa 14 Hiietammik ja Rapla maakond, Kahjustatud Kohapärimus: Ümbruses püha kivi Rapla vald, Iira küla, 668:KIV:001 erinevate Koplimäe ajastute inimtegevuse jälgi. Hiietammiku asukohta pole võimalik kindlaks määrata. 15 Tammemägi Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Invent Rapla vald, Rapla 668:HII:004 linn, Tammemäe, Laulu tn 5, Laulu tn 22, Automi, Põllu tänav, Piiri tänav, Laulu tänav 16 Silmaallikas, Rapla maakond, Hävinud – Nõukogude ajal Siniallikas Rapla vald, Uusküla, kaevati läbi allika Alu tee 25 kraav. Kaardil allika ligikaudne koht. 100 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 17 püha kivi Rapla maakond, Kahjustatud Kultuurimälestis: Kivi ümbrus üles Rapla vald, Kalevi 12168 haritud küla, Meieripõllu 18 Põrguallikad Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, Sikeldi 12219 küla, Nirgimäe 19 püha kivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, Oela 12188 küla, Vardi 20 Hiie-Sunda Rapla maakond, Määramata Endine VV 17.11.2022. a hiiekoht Rapla vald, Raka looduskaitsealune määrusega nr küla, Sunda- (KLO1200176) 111 kaitse alt Kasesalu välja arvatud 21 Silmaallikas Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: – Rapla vald, Ohulepa 668:ALL:003 küla, Rankomäe 22 Hiiealune Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Hiiealune asus Rapla vald, Koigi 668:KON:002 Koigi ja Reinu küla, Koigi (Luukapõllu) kinnistute maal. Hiiepaik on piiritlemata. 23 püha kivi Rapla maakond, Kahjustatud Kultuurimälestis: Värske lageraie Rapla vald, Kuku 12178 pühapaigas küla, Näägo 24 Vatla allikas Rapla maakond, Kahjustatud – Allika kõrval rapla vald, Kuku värske lageraie küla, Kiigemäe 25 Nõiakivi Rapla maakond, Kahjustatud – Kivi algne Rapla vald, Kuku asukoht 10 m küla, Kiigemäe lääne pool. 26 Hiievõhmamägi Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Ka Hiiumägi. Rapla vald, Alu- 669:HII:001 Kraavitamine, Metsküla, Hagudi, metsaraie. Aranküla 27 Orjakivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, 12215 Ridaküla, Vanarääga 28 püha kivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: Juuru khk 2011. a Rapla vald, Pirgu 11905 inventuur küla, Liivi 29 Järlepa teerist Rapla maakond, Määramata Pärandkultuur: – Rapla vald, Jaluse 240:KON:001 küla, 20110 Juuru- Järlepa tee 30 Mahtra Küla Rapla maakond, Kahjustatud – Hiis on raiutud hiis Rapla vald, Mahtra uudismaaks, küla, Kõrtsi maaparandus, maa harimine. Hiieallikas kinni 101 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 küntud ja Ohvrikivi ära veetud. 31 Hiieallikas Rapla maakond, Kahjustatud – Allika ümber asuv Rapla vald, Mahtra hiielodu on küla, Mõisa kuivendatud, allikas kuivendustorusse surutud. 32 Mõisa hiis Rapla maakond, Kahjustatud – Hiiemets raiutud, Rapla vald, Mahtra maa küla, Kalmu, Vana- kuivendatud, Karjatse, Sõjavälja, ehitised, Mõisa, Allikmäe karjatamine, Hiieallikas torusse surutud. 33 Hiietammed Rapla maakond, 10 Looduskaitse: – Rapla vald, Juuru KLO4000844 alevik, Kirikumetsa 34 Õrdeallikas/ Rapla maakond, Korras Kultuurimälestis: Muinsuskaitse all Ulmuallika Rapla vald, Atla 11925; on vaid väike osa hiiekoht küla, Jõgisoo; Tamsi pühapaigast küla, Tiitsu 35 Ulmuallikas Rapla maakond, 10 Looduskaitse: – Rapla vald, Atla KLO4001084 küla, Jõgisoo 36 Kärttõnu allikas Rapla maakond, Määramata Pärandkultuur: Ka: Kärt-Tenu Rapla vald, Tamsi 277:ALL:004 allikas, Katkude küla, Allika allikas 37 Vaopere hiis Rapla maakond, Kahjustatud – – Rapla vald, Vaopere küla, Kuuse 38 Iida pühapaik Rapla maakond, 10 Kultuurimälestis: – Rapla vald, 11922, endine Kuimetsa küla, looduskaitsealune 2770220 Ida tee (KLO1000420) 39 Iida urked Rapla maakond, Rahuldav Kultuurimälestis: – Rapla vald, 11922, endine Kuimetsa küla, looduskaitsealune Karstiala (KLO1000420), ürglooduse objekt 40 Hiiekivi Rapla maakond, Kahjustatud – Madal ja lai (kuni rapla vald, Kuimetsa 3,8 m) kivi Atla küla, Veskijõe tee 3 jõe järsul kaldal. Kivi asub sirgeks ja sügavamaks kaevatud Atla jõe kaldal. Kivi kõrval võrkaed ja selle taga krossirada 102 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 41 Suuresilma Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: Kraavitamine allikas Rapla vald, 277:ALL:001 Kuimetsa küla, Pruuli-Vambola, Vahastu tee 34, Vahastu tee 42 // Kira 42 Liukivi Rapla maakond, Määramata Kultuurimälestis: – Rapla vald, 11921 Kuimetsa küla, Vahe-Jaagu 43 Salutaguse hiis Rapla maakond, Kahjustatud Ka: Hiiemets, Rapla vald, Karitsa Ohvrimägi, Miku küla, Hiie, Miku, hiis. Mikukeeru Maaparanduse, maa harimise ja karjatamisega suuresti rüüstatud. 44 Kadja Rapla maakond, Määramata Pärandkultuur: – terviseallikas Rapla vald, 277:ALL:002 Kuimetsa küla, Metskurvitsa 45 Hiiemägi Rapla maakond, Kahjustatud Pärandkultuur: – Rapla vald, 277:HII:001 Kuimetsa küla, Kaseriisika 46 Tiiu hiieallikas Rapla maakond, Määramata Pärandkultuur: - – Rapla vald, 984439590 Suurekivi küla, Vahastu metskond 238 47 Hiiemägi Rapla maakond, 10 Kultuurimälestis: – Rapla vald, Vahastu 8370 küla, Kiriku 48 Järvehiis Rapla maakond, Korras Looduskaitse: – Rapla vald, Vana- KLO1000505 Kaiu küla, Vahastu metskond 21 49 Püha kivi Rapla maakond, – – – Rapla vald, Ülejõe küla, Vahastu metskond 94 4.7.9 Mõju maastikele Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud vallas asuvad väärtuslikud maastikud (Joonis 21) ning nende kasutustingimused. Lisaks maakonnaplaneeringus toodule tehakse ÜP-ga ettepanek määrata lisaks kaks kohalikku väärtuslikku maastikku: − Palamulla – muinasküla, milles on tänaseni hästi säilinud traditsioonilise maaelu ruumistruktuur; 103 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 − Lipametsa – tegemist on autentsel kujul terviklikult säilinud pärandmaastikuga, mida ilmestavad ligi 150 aastat vanad rehielamud ja kõrvalhooned. Säilinud on hajusa tänavküla struktuur ning küla läbiv külatee, mis on osaliselt tänase päevani ääristatud kiviaedadest ja kus maastikus leidub siin ja seal pärandkultuuri objekte - lubjaahje ja nende asemeid, kohalikke kivimurde jms; − Lõiuse – paikneb kahel pool Atla jõge Härgla ja Pirgu vahel. Põliskülas on hästi säilinud küla ruumistruktuur ja traditsioonilised õued; − Kalda – kompaktne ja tiheda hoonestusega traditsiooniline küla. Taludele kuulusid Atla jõelammil heinamaad, milline muster on seniajani maastikus näha. Joonis 21. Rapla vallas paiknevad väärtuslikud maastikud. Alus: Maa- ja Ruumiamet WMS: Halltoonides kaart. ÜP esitab üldised tingimused maastike säilimiseks. Üldplaneeringus väärtuslike maastike paiknemise ja kasutustingimuste ning täiendavate kohaliku tähtsusega väärtuslike maastike määramine omab kultuuriväärtuste säilimisele positiivset mõju. Viimastel aastatel on seoses taastuvenergia arendusvajadusega oluliselt suurenenud päikeseparkide arendusetegevuse surve. Päikesepargid on küll võrreldes tuuleparkidega oluliselt väiksema ruumilise ulatusega visuaalse mõjuga, kuid esteetiliselt võib mõju olla väga oluline ning lokaalselt negatiivne. Seega on oluline päikeseparkide rajamisel arvestada ka nende visuaalset mõju. Päikseparkide rajamisel tuleks vältida alasid, kust soovitakse säilitada väärtuslikke vaateid või maastikupilti. Sarnaselt tuuleparkidele (ja teistele tehisobjektidele) on ka päikeseparkide puhul võimalik koostada visualiseeringuid, mis aitavad otsustada mõju olulisust ja pargi esteetilist sobivust konkreetsele alale. Valdavalt võib päikeseparkide puhul olla ebasoovitav nende nähtavus mõnelt avalikult kasutatavast kohast (nt teelt). Samas on võimalik mõju oluliselt 104 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 vähendada kavandades näiteks olulise vaatekoha ja päikesepargi vahele hekk vms vaate takistus. Erinevalt tuuleparkidest päiksepargid üldjuhul kaugvaateid ei mõjuta. 4.7.10 Mõju arheoloogiatundlikutele aladele Tuginedes Muinsuskaitseametilt saadud arheoloogiatundlike alade kaardikihile, siis paikneb Rapla vallas kokku 35 arheoloogiatundliku ala. Arheoloogiatundlike alade nummerdamisel on lähtutud Muinsuskaitseameti poolt saadetud vektorandmete eelnevalt nummerdatud aladest. Arheoloogiatundlikest aladest kattuvad täielikult või osaliselt 17 (alad 1, 2, 3, 8, 11, 12, 14, 15, 16, 17, 20, 24, 26, 29, 33, 34 ja 35) ala üldplaneeringuga tehtava rohevõrgustiku ettepaneku alaga. Üldplaneeringuga kavandatav rohelise võrgustiku ala ei kujuta arheoloogiatundlikele aladele ohtu, sest sinna üldplaneeringuga nagunii väljakaevamisi ei kavandata. Tabel 21. Mõju arheoloogiatundlikele aladele. Kattumine arheoloogiatundliku alaga Mõju arheoloogiatundlikule alale Arheoloogiatundlik ala nr 33 kattub ida servas üldplaneeringuga Ehitustegevuse korral määratud tootmise juhtotstarbega maa-alaga. võib välja tulla kultuurikiht. Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; tootmise juhtotstarbega ala – heleroosa ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala. Arheoloogiatundlik ala nr 25 kattub kagu servas üldplaneeringuga Kavandatuga võib välja määratud segahoonestusala-, kaitsehaljastuse-, väikeelamu-, tulla kultuurikiht korterelamu, haljasala- ja parkmetsa-, aianduse- ja ühiskondliku järgmiste juhtotstarvet hoone maa-alaga. puhul: segahoonestuse maa-ala, väikeelamu maa-ala, korterelamu maa-ala, aianduse maa- ala ja ühiskondliku hoone maa-ala. Samuti võib kultuurikiht välja tulla perspektiivse kergliiklustee puhul. 105 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse maa-ala – tumeheleroosa ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala; kaitsehaljastuse maa-ala – heleroheline ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala – tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; korterelamu maa-ala – oranž ala; aianduse maa-ala – heleroosa ala; ühiskondliku hoone maa-ala – helesinine ala; perspektiivne kergliiklustee – roosa joon. Arheoloogiatundlik ala nr 26 kattub ala keskosas üldplaneeringuga Üldplaneeringuga ei määratud riigikaitse juhtotstarbega maa-alaga. kavanda vald riigikaitse juhtotstarbega maa-alale midagi, seega mõju arheoloogiatundlikule alale puudub, 106 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; riigikaitse juhtotstarbega ala – heleroheline ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala. Arheoloogiatundlik ala nr 22 kattub edela servas üldplaneeringuga Kuivõrd tegu on määratud kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa-alaga. üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa- alaga, siis sealt ei plaanita midagi välja kaevata ning mõju arheoloogiatundlikule alale puudub. Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; kaitsehaljastuse juhtotstarbega ala –roheline ala. Arheoloogiatundlik ala nr 24 kattub ida servas segahoonestuse-, Kavandatuga võib välja väikeelamu-, haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega maa-alaga. tulla kultuurikiht järgmiste juhtotstarvet puhul: segahoonestuse- ja väikeelamu maa-ala. 107 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse juhtotstarbega ala –tumeroosa ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala – tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala. Arheoloogiatundlik ala nr 18 kattub keskosas üldplaneeringu Kavandatuga võib välja kohase väikeelamu-, segahoonestus-, haljasala ja parkmetsa-, tulla kultuurikiht korterelamu- ja ühiskondliku hoone juhtotstarbega maa-aladega. järgmiste juhtotstarvet puhul: segahoonestuse-, väikeelamu-, korterelamu- ja ühiskondliku hoone maa- ala. Samuti võib kultuurikiht välja tulla perspektiivne kergliiklustee ja tee puhul. Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse juhtotstarbega ala –tumeroosa ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala 108 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 – tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; korterelamu maa-ala – oranž ala; ühiskondliku hoone maa-ala – helesinine ala; perspektiivne kergliiklustee – roosa joon; perspektiivne tee – punane joon. 4.8 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud Rapla valla kontekstis on valla kliima- ja energiakava kohaselt kliimamuutuste peamised ruumilise planeerimise seisukohalt olulised riskid valingvihmadest tingitud sademevee kogunemine ja lokaalsed üleujutused, kuumalainete sagenemine, põuaperioodid, tormikahjud ning neist tulenevad häired elektri-, side- ja teetaristus. Rapla valla energia- ja kliimakava kohaselt võivad tugevad sajud ja tormid ohustada asulate turvalisust ja taristut ning kuumalained halvendada oluliselt elu- ja töökeskkonna kvaliteeti. Samuti on oluline arvestada, et valla elektrivarustus sõltub riiklikust võrgust ning ilmastikutingimused mõjutavad eeskätt jaotusvõrgu töökindlust. Kliimamõjude suhtes on haavatavamad eelkõige eakad, lapsed, krooniliste haigustega inimesed ning hoonete kasutajad hoonetes, mille energiatõhusus ja sisekliima vastupidavus on madal. Seda võimendab asjaolu, et märkimisväärne osa Rapla valla hoonefondist on rajatud enne 2000. aastat ning vajab rekonstrueerimisel lisaks energiatõhususele ka kliimakindluse parandamist. Kuigi Rapla vald ei kuulu riiklikult määratud oluliste üleujutusohupiirkondade hulka, ei välista see kohalike sademeveest ja valingvihmadest põhjustatud üleujutusprobleemide esinemist, eelkõige tiheasustusaladel, parkimis- ja tootmisaladel ning kohtades, kus sademevee immutamise ja ärajuhtimise võimalused on piiratud. Rapla valla kliima- ja energiakava kohaselt on suurimad sademevee probleemid seotud teedega ning probleemseid kohti esineb ka teeäärsetel kinnistutel, samas kui Rapla kesklinna piirkond vajab sademevee osas eraldi uuringut ja lahendust. Seetõttu on kliimamuutustega kohanemise seisukohalt asjakohased üldplaneeringus seatud tingimused, mis näevad ette sademevee hajutatud käitlemist, immutamist ja viibutamist, haljastatud parklaid, vett läbilaskvate materjalide kasutamist ning tootmisaladel sademevee puhastamise lahendusi. Rapla valla mulla pindmise kihi väliveemahutavuse potentsiaal on võrdlemisi kõrge76, mis viitab heale looduslikule vee sidumise võimele, kuid sellest hoolimata ei kõrvalda see lokaalsete sademeveeprobleemide riski tiheasustuses ja suure kõvakatte osakaaluga aladel. Kuumalainete ja kuumussaare efekti leevendamisel on oluline roll üldplaneeringus ette nähtud rohealadel, tänavahaljastusel, parkide ja haljasalade säilitamisel ning uute arendusalade kliimakohasel kujundamisel. Üldplaneeringu lahendus toetab kliimamuutustega kohanemist ka rohevõrgustiku sidususe hoidmise kaudu, kuna sidus roheline võrgustik aitab säilitada elurikkust, parandada sademevee sidumist ning leevendada äärmuslike ilmastikuolude mõju. Soojussaare efekti saab leevendada planeeringu- ja ehituslahendustega, mis piiravad soojuse akumuleerimist ning rakendavad asulates mikroklimaatilisi meetmeid, sealhulgas varju andva kõrghaljastuse säilitamist ja rajamist, haljastatud tänava- ja parkimislahendusi, rohealade sidumist avaliku ruumiga ning võimalusel vett läbilaskvate ja vähem soojust salvestavate pinnakatete kasutamist. Üldplaneeringus sätestatud põhimõte, et rohealad toimivad ühtlasi sademevee immutamise aladena ja puhveraladena erinevate maakasutuste vahel, suurendab asulate kliimakindlust ning parandab elukeskkonna kvaliteeti. Eriti oluline on see Rapla linnas ja teistes suuremates asulates, kus kuumalainete mõju võib olla kõige tuntavam. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on oluline tagada ka taristu ja elutähtsate teenuste toimepidevus. Lisaks elektrivarustusele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja 76 www.keskkonnaagentuur.ee/elme 109 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 kanalisatsioonisüsteemide, kohalike teede, sideühenduste ning avalike ja sotsiaalhoolekande hoonete toimekindlusele äärmuslike ilmastikuolude korral. Üldplaneering toetab seda eesmärki, suunates arendustegevust olemasoleva taristuga seotud keskustesse, nähes ette kliimakohase avaliku ruumi kujundamise ning seades tingimusi sademevee, haljastuse ja puhveralade lahendamiseks. Kliimamuutuste mõjude leevendamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata hoolekande-, haridus- ja teistele ühiskondlikele hoonetele, mille kasutajate seas on enam haavatavaid elanikkonnarühmi. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on üldplaneeringu positiivseks mõjuks taastuvenergeetika arendamise võimaldamine ning asustuse suunamine olemasolevatesse keskustesse ja taristuga seotud aladele. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tingimuste seadmine loob eeldused fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside heite pidurdamiseks. Üldplaneering toetab ka kompaktsemat asustust, olemasoleva taristu paremat kasutust ning kliimakohase ja inimmõõtmelise ruumi kujundamist, mis aitab kaudselt vähendada transpordivajadust ja energiakulu. Samas tuleb taastuvenergia objektide detailsemal kavandamisel arvestada kohapõhiste mõjudega maastikule, rohevõrgustikule, elustikule, elamualadele ja tehnovõrkude võimekusele. Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutuse mõjuga ning antud suuniseid edasisel arendustegevusel kliimakindluse tõstmiseks. Elukeskkonna, avaliku ruumi ning tootmisalade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rohealade ja haljastuse tagamisele, sademevee kohapealsele käitlemisele, rohevõrgustiku sidususe säilitamisele ning sellistele ruumilahendustele, mis leevendavad mikrokliima mõjusid ja vähendavad soojussaarte teket. Kokkuvõttes võib hinnata, et üldplaneeringu elluviimine on kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise seisukohalt pigem positiivse mõjuga, eeldusel et detailsemal kavandamisel ja projekteerimisel järgitakse üldplaneeringus seatud tingimusi haljastuse, sademevee, puhveralade, rohevõrgustiku ja taastuvenergeetika arendamise osas. 110 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 5 Keskkonnameetmed 2026 a märtsis eemaldatud meetmed, mis puudutasid tuuleenergia kavandamist jt objekte, mille kavandamisest on üldplaneeringus loobutud. Keskkonnameetmete eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju ning võimendada kaasnevaid positiivseid mõjusid. Samuti on eesmärgiks määrata seiretingimused. KSH läbiviimise tulemusel leiti, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne otseselt olulist negatiivset mõju, mida oleks vaja leevendada. Üldplaneeringuga kaasneb kaudne positiivne mõju, mille võimendamiseks on KSH andnud soovitusi. Samuti on KSH käigus antud soovitusi edasise arendustegevuse suunamiseks: − Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Eeskätt Rapla linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada. − ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada teatatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest pikaajaliselt olnud väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav. − Endistele ja praegustele jääkreostusobjektide uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele. − Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte. − Uute elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed. − Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel. − Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel66. 111 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 − Võimalusel näha ette aianduse maa-ala kogukonnaaia jaoks sarnaselt teistele korterelamutega asulatele ka Raplasse. − Täpsustada rohevõrgustiku paiknemist vastavalt KSH aruandes esitatud soovitustele. Joonis 22. Rohevõrgustiku ettepanek Rapla vallas. Alus: Maa- ja Ruumiamet WMS: Halltoonides kaart. Riigimaantee T15 edasisel projekteerimisel tuleb kindlasti teostada mürauuring ja selle alusel kavandada piisavad leevendavad meetmed müratundlikel aladel müra normtasemete kavandamiseks. Lisaks olemasolevatele hoonetele tuleb arvestada üldplaneeringu kohaste kavandatud maakasutuse juhtotstarvetega. Müra hindamisel tuleb arvestada mitme taristuobjekti müra koosmõju (Rail Baltic, olemasolev raudtee ja T15). Rail Balticu ökoduktide jt suurulukite läbipääsude kaitsevööndite ulatuse osas lähtuda läbipääsu projektlahendusele koostatud eksperthinnangust, kui läbipääsule on vastav hinnang üldplaneeringu koostamise ajaks koostatud. Künka kruusakarjäärile (kaevandamisload Rapm-071 ja Rapm-112) on tehtud Kasevälja, Liivaaugu ja Künka dp algatamisettepanek ja ala on üldplaneeringus kajastatud kui kavandatav elamuala. Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt on antud alale võimalik üksikelamukrunte ja puhkeala planeerida siis, kui detailplaneeringu dokumentide hulka lisatakse dokumendid tõestusega, et maavara on antud alal ammendunud. Seega üldplaneeringus on võimalik ala elamualana kasutus tuua välja perspektiivse korrastamissuuna suunisena, kuid tegevust on võimalik ellu viia peale maavaravaru ammendumist. Vastav täpsustus on asjakohane üldplaneeringusse lisada. Kompaktse hoonestusala võimalustega alade indikeerimisel üldplaneeringus jälgida, et antud alasid ei määrataks rohevõrgustikuga kattuvana. Natura asjakohase hindamise leevendavad meetmed 112 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 KSH raames teostatud Natura asjakohase hindamise käigus tuvastati võimaliku mõju esinemine Natura aladele ning kavandati meetmed negatiivse mõju vältimiseks. − Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala. − Kuusiku loodusalale jäävale tootmisala juhtotstarbega alale ehitustegevuse kavandamisel tuleb see planeerida väljapoole loodusala. Ehitustegevuse korraldamisel tuleb arvestada loodusalal paiknevate niidukoosluste säilitamise vajadusega. Vältida tuleb ehitusmaterjalide hoiustamist ja muud niidu murukamarat kahjustavat tegevust. 113 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastani 2026. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+16+- +Alu+aleviku+soojusmajanduse+arengukava+kuni+aastani+2026.pdf/7e56bfed-a72e-4747-8f6c- d3592978c836 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. Planeering „Eesti 2030+. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023- 06/planeering-eesti-2030.pdf Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13481 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030. Tamm, J., Liivamägi, S., Kaasik, T., Bauert, H., Kuivkaev, H., Pärn, T. 2020. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. EGF: 9334. Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks, 2017. Eesti Standard EVS 840:2017. Eesti Standardikeskus. Juuru valla Juuru asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+18+- +endise+Juuru+valla+Juuru+asula+soojusmajanduse+arengukava+aastani+2025.pdf/18f33dab- 5aab-4319-a494-6062e70ff6ee Juuru valla Järlepa asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+17+- +endise+Juuru+valla+J%C3%A4rlepa+asula+soojusmajanduse+arengukava+kuni+aastani+2025.p df/93eab229-b2de-4d43-8f64-940a2653e2c0 Juuru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+12- +endise+Juuru+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2021.pdf/3a081a64-bcc3-4663-b2b2- 4916f8781599 Juuru valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20191205/Juuru_YP_seletuskiri.pdf/d35331a9- 3bdc-466a-85e3-261efc46ac89 Kaiu valla jäätmekava aastani 2020. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+23+- +endise+Kaiu+valla+j%C3%A4%C3%A4tmekava+2015-2020.pdf/a79cca38-6cb2-4e29-be39- 572ae7ebb0db Kaiu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2017–2029. Kättesaadav: 114 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+13+- +endise+Kaiu+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2029.pdf/410f4353-dfb6-45df-835f- 319f78b70232 Kaiu valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20178724/Uldplaneeringu+seletuskiri.pdf/2698ae be-dee1-4356-8d92-14610384884a Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300. Kohila ning Rapla valla jäätmekava 2018–2022. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/7201/8005/kava.pdf Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2022-2027. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-10/Lääne- Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ. 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis (eelnõu versioon). Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105. Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 26. veebruar 2021. a. Kiirguskeskus. Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes. Raikküla valla jäätmekava aastani 2020. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+22+- +endise+Raikk%C3%BCla+valla+j%C3%A4%C3%A4tmekava+2015-2020.pdf/0bd5813d-1cdc- 44ab-b6fd-2f14ed6e0e7f Raikküla valla ÜVK arendamise kava aastani 2024. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+14+- endise+Raikk%C3%BCla+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2024.pdf/da80d9b0-8f03-463f-a447- e96364fd39eb Raikküla valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20192433/Raikkyla+yldplaneering.pdf/aa173f99- c545-492a-9c3a-a4719b77aaa5 Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/120 Rapla linna soojusmajanduse arengukava aastani 2026. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+19+- +Rapla+linna+soojusmajanduse+arengukava+aastani+2026.pdf/dd8cb57e-7770-4cb9-9e07- b3838b826891 115 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/rapla- maakonnaplaneering1 Rapla valla arengukava aastateks 2018–2025. Kättesaadav: https://rapla.ee/juhtimine-ja-majandus/valla-juhtimine/arengukava/kehtiv-valla-arengukava/ Rapla valla ÜVK arendamise kava aastani 2026. Kättesaadav: https://rv.ee/rapla-valla- uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-arendamise-kava-aastateks-2015-2026/ Rapla valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/18738005/YP_Seletuskiri.pdf/8a8ec43c-61e2- 4ec2-90cd-b1581884ff2f Ärileht artikkel „Riigikaitselisi piiranguid leevendati. Tuuleparkide rajamine muutus palju lihtsamaks“. Kättesaadav: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93305397/riigikaitselisi-piiranguid- leevendati-tuuleparkide-rajamine-muutus-palju-lihtsamaks Keskkonnaagentuur ja Hendrikson ja Ko OÜ. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Säästev Eesti 21. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:297224/265710/page/3 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. Tegvuskava harivesiliku kaitse korraldamiseks Eestis 2007–2012. Kinnitatud 2007. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138. Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A., Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2018, ISBN 978-92-79-77811-7, doi:10.2760/041705, JRC109698. Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur Keskkonnaportaal – https://keskkonnaportaal.ee/ Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/ Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/ Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/ Maakataster: https://www.eesti.ee/et/eluase-ja-keskkond/maa-ja-mets/maakataster/ Maaparandussüsteemide register: https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi- otsing 116 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Natura 2000 võrgustiku andmebaas süsteemis EUNIS: https://natura2000.eea.europa.eu/ Rapla ja Kehtna valdade looduskeskkonna andmed: https://lemmagis.maps.arcgis.com/apps/PublicInformation/index.html?appid=ad938c6a092941 67a2416a35792280cc Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat Seadused ja määrused Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Vastu võetud 24.09.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. RT I 2006, 12, 89. https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord. RT I, 11.02.2016, 22. https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020007?leiaKehtiv Maapõueseadus. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv Metsaseadus. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020008?leiaKehtiv Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL 2002, 38, 511. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Vastu võetud 08.11.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006 Pae maastikukaitseala kaitse-eeskiri. RT I 2006, 9, 54. https://www.riigiteataja.ee/akt/13294102?leiaKehtiv Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 22.12.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv Veeseadus. RT I, 22.02.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv 117 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks. Vastu võetud 03.10.2019 nr 45. https://www.riigiteataja.ee/akt/104102019004 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. RT I, 29.12.2016, 44. https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 118 Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 6.04.2026 Lisad Lisa 1. KSH väljatöötamiskavatsus (VTK) Kättesaadav: https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/26582266/23.04.2020+Rapla+valla+ja+Kehtna+vall a+%C3%BCldplaneeringute+%C3%BChine+KSH+VKT.pdf/44bf7305-8ebe-4269-8dc0- 5c0ea3052a3b 119  Rapla Vallavalitsus Teie 06.04.2026 nr 6-1/1-160 [email protected] Viljandi mnt 17 Meie 07.05.2026 nr 7.2-2/26/1842-20 79511, Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Üldplaneering on algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Planeering vastab Transpordiameti 20.03.2020 kirjaga nr 15-2/20/6956-5 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Rapla valla üldplaneeringu (valla poolt 07.05.2026 saadetud versioon, seletuskiri ja maakasutuse kaardi väljavõte manuses). Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel (.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa- ja Ruumiametile kitsenduste kaardi uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. Üldplaneeringu seletuskiri 2. KSH aruande eelnõu 3. Väljavõte maakasutuse joonisest Marje-Ly Rebas 58581095, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490