Otsus

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEK Kastre Vallavalitsusel Vallamaja Kurepalu 62113, Kastre vald Tartu maakond, [email protected], tel 744 6524. 1. ÜLDANDMED Taotleja: Nimi, postiaadress, e-posti aadress. Juriidilise isiku puhul märkida registrikood ja esindaja nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Lisada volikiri. M.Käiro ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… *Juhul, kui krundil on mitu omanikku või taotleja ei ole planeeritava krundi omanik, lisada ettepanekule omaniku/teiste omanike seisukoht/nõusolek esitatud ettepaneku osas. Korteriühistu puhul esitada üldkoosoleku seisukoht. Nõustun esitatud ettepanekuga seotud dokumentide saatmisega elektroonilises vormis e-posti aadressile: 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA Detailplaneeringu koostaja, kes vastab Planeerimisseaduse § 6 punkt 10-le (planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse) , e-mail ja telefoninumber. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV Planeeringu koostamise eesmärk: Maaüksuse jagamine, ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks. Kruntide suurused ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ja ehitudtingimused vastavalt üldplaneeringule ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kas kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga? Märgi ristiga Jah x Ei *Juhul, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ettepanekuga, siis palun loe Planeerimisseadust § 142 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv) ja Looduskaitseseadust § 40 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018010?leiaKehtiv). Üldplaneeringu muutmise ettepaneku korral vajaduse põhjendus:……………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Planeeringuala (katastritunnus, asukoha kirjeldus): Kiviniidu kü, 29101:001:1948 ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: Üksikelamu krundid 4tk (min 5000m2) ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 1|3 Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve (anda võimalikult täpne otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise otstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe): üksikelamu krundid (EP) ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Säilitatavad hooned ja rajatised; hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate hoonete laiendamine, lammutatavad hooned: puuduvad ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast, jaotus põhi- ja abihooneteks: 1 põhihoone, min 2 abihoonet (kõrgus kuni 8m) ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kavandatud maksimaalne elamuühikute arv: 4 …………………………………………………………………………………… Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopind (m2) ja hoonete suurim ehitisealune pindala krundil. Korterelamute puhul anda ka soovitud korterite arv: Ehitiste alune pind krundil 500 m2 koos abihoonetega ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Soovitud arhitektuursed tingimused hoonetele (katuse harjajoon ja –kalle, välisviimistluse materjalid, piirete tüübid, ehitusjoon, jne): määratakse planeerimisel ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Võimalikku keskkonnaohtu kujutatavad rajatised või kavandatavad tegevused: puuduvad ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Tehnovõrkudega varustatus* Veevarustus Kanalisatsioon Soojavarustus Side Elekter Olemasolev Planeeritav x x x x *olemasolu/vajadus märkida ristiga Liiniservituutide vajadus: määratakse planeerimisel ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Olemasolev/planeeritav parkimiskohtade arv: 3 kohta igal elamukrundil ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Juurdepääsud kruntidele (vajadusel läbisõidud naaberkruntidelt) ja juurdepääsuga kaasneva teeservituudi vajadus: määratakse planeerimisel ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 4. TAOTLUSE JUURDE KUULUVAD LISAD 4.1. Eskiislahendus (ettepanekut illustreeriv joonis/skeem); 4.2. Kinnitus planeerija pädevuse kohta st vastavat kõrgharidust tõendav dokument või kutsetunnistus; 4.3. Maa-ala mõõdistus (geoalus); 4.4. Muud lisad; 5. KINNITUSED/KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA VÕTAB TAOTLEJA TEADMISEKS 5.1. Kinnitan, et taotleja on nõus tasuma Kastre Vallavalitsuse poolt ajalehtedes avaldatavate detailplaneeringu menetlemisega seotud teadaannete avaldamise kulud. 2|3  5.2. Taotleja on teadlik, et taotlejaga sõlmitakse: 5.2.1. enne algatamist detailplaneeringu koostamise üleandmiseks ja koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks leping; 5.2.2. Kastre Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga leping, millega taotleja kannab detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud, juhul kui koostamist või koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda. 5.3. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 131 kohaselt sõlmitakse taotleja ja Kastre Vallavalitsuse vahel vajadusel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamiseks seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks taotleja poolt. 5.4. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. 5.5. Taotleja on teadlik ja nõustub, et detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määruses nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppe kord" sätestatule. 5.6. Taotleja on teadlik, et detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel tuleb aluseks võtta ja järgida riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. VASTUTAN TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST: Taotleja M.Käiro 24.03.2026 /nimi/ /allkiri/ /kuupäev/ 3|3  EELNÕU Kastre Vallavalitsuse xx 2026 korralduse nr XX Lisa Lähteseisukohad Kiviniidu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu koostamine. 1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja • Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala. • Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu koostamise korraldaja. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks kaasata planeeringu koostamise töögruppi kutsega teedeinsener (minimaalselt tase 7). 2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu alusmaterjal Planeeringualaks on Kiviniidu katastriüksus (kinnistu registriosa nr 26848850, katastritunnus 29101:001:1948, pindala on 20395 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning juurdepääsu tagamiseks hõlmatakse planeeringualasse Vooru tee L1 katastriüksus (katastritunnus 50101:001:0386, pindala 3099 m2, sihtotstarve 100 % transpordimaa). Ehitisregistri andmetel Kiviniidu katastriüksusel ja Vooru tee L1 katastriüksusel rajatisi ja hooneid ei paikne. Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist üksikelamute ning abihoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 2,35 ha. Kiviniidu katastriüksus ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kastre valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 2.2) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik juhul, kui katastriüksuse jagamisel, kui soovitakse katastriüksus jagada enam kui kolmeks ja igale katastriüksusele taotletakse ehitusõigust. Kastre valla üldplaneeringu joonisel „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“ jääb Kiviniidu katastriüksus hajaasustusalale, millel on määratud eritingimustega maa-ala juhtotstarve ning seletuskirja 2.5.3 on kirjas, et eritingimustega elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Eritingimustega elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Eritingimustega elamu maa-ala lubab elamuarendust Lk 1 / 9 EELNÕU hajusamalt võrreldes ptk-s 2.5.2 „Elamu maa-ala“ toodud elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega. Hajusam elamute paiknemine on vajalik piirkondades, kus seda tingivad looduslikud eripärasused (nt üleujutusohuga aladel) või kus on saavutatud sellekohane kogukondlik kokkulepe. Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse, haljasala, tehnoehitise (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks) ning transpordi maa-ala. Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too kaasa arvestatavat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal tagada nende varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Uute arenduste korral peab teedevõrk moodustama ühendatud võrgustiku. Vooru tee L1 katastriüksusel kehtib Vooru konnistu ja lähiala detailplaneering (planeeringus kavandatud Pos 19). PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. • Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsus nr 219); • Vooru kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 17.02.2009 otsus nr 5); • Planeerimisseadus; • Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035; • Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord"; • ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid. Joonis 1. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu Joonis 2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu joonisest „Maakasutus Haaslava küla väljavõte“ joonisest „Taristu ja tehnovõrgud“ Lk 2 / 9 EELNÕU Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla (Allikas: Maa-ja Ruumiamet) detailplaneeringute avalikustamise keskkonda EVALD. Planeeringuala suurus on ca 2,35 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala lähiümbrust (vähemalt ~60 meetrine raadius planeeringualast). Planeeringuala 3. Nõuded maa-ala planeerimiseks Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala pindala (m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kohane digitaalne geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandtaud sademevete ärajuhtimise süsteemi, teedevõrgu ja tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan koos olemasolevate ja uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega ning geodeetilisele alusplaanile peab kandma peale ka naaberkinnistutel asuvad veehaarded ja imbväljakud ning nende kujad, mis on lähemal kui 60 m kinnistu piirist). Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Kui geodeetiline alusplaan ei ole vallas geoarhiivis registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu. 3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega: Näitajad Krundi kasutamise Elamumaa, EP (üksikelamu maa) sihtotstarve Krundi minimaalne 5000 Lk 3 / 9 EELNÕU suurus (m2) Hoonete (sh ehitusloa- vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades väljakujunenud kohustuseta hooned) keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes kavandatuga. suurim ehitisealune pind krundi pindalast Hoonete (sh 3 (1 põhihoone ja abihoonet). Hooned peavad katastriüksusel paiknema ehitusloakohustuseta kompaktselt. hooned) suurim lubatud planeeringus käsitelda ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamise arv krundi kohta, tingimusi. Hoonestusala ja selle jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st tervikliku lahenduse minimaalne kaugus väljatöötamise huvides on õigem analüüsida esmalt ala kõikehõlmavalt krundi piirist ning seejärel leida sobiv asukoht hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga. Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire, tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid jms. Anda hoonestusala piiritlemise ehituslik põhjendus. Näidata võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned). Sätestada tingimus, et väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused. Hoonete lubatud põhihoone 9 , abihoone 5 maksimaalne kõrgus planeeringuga anda lisaks hoone lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena. Hoonete maapealne põhihoone 2, abihoone 1 /maa-alune korruselisus asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus – määrata vajadusel planeeringuga. Piirded piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust ristmikul. Piire rajamisel arvestada lumelükkamisega st piirde kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit. Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus. Hajaasustusalal tuleb teepoolne piire rajada vähemalt 2 m katastriüksuse piirist sissepoole. Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga Hoone katusekalle määrata planeeringuga Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele. Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi OÜ tingimuste ja seisukohtadega. Veevarustus, lahendada planeeringuga. Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjavee kanalisatsioon kaitstuse alale. Trasside asukoha valikul tuleb arvestada kinnistut piiravate kitsendustega ja rajatiste kujadega st et geodeetilisele alusplaanile peab kandma peale ka naaberkinnistutel asuvad veehaarded Lk 4 / 9 EELNÕU ja imbväljakud ning nende kujad, mis on lähemal kui 60 m kinnistu piirist. Sademevesi lahendada planeeringuga st planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid (nt sademevee mahutid jms). Kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste kohta antud asukohta. Sademevee lahendus planeerida olemasoleva eesvooluni. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Naaberkruntidele ja transpordimaa kinnistule on sademevee juhtimine keelatud. Sidevarustus sidevarustus lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega st näha ette sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, et võimaldada tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega. Küte lahendada planeeringuga. Elamute küttesüsteem lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka elektrikatkestuste ajal. Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud). Hoone tuleohutus määrata planeeringuga Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga Hoonete määrata planeeringuga, kuid arvestades olemasoleva väljakujunenud arhitektuurilised, keskkonnaga/lähipiirkonna hoonestust. Hoone fassaad kavandada ehituslikud ja tänavaga paralleelselt. Arvestada olemasoleva väljakujunenud ruumilise keskkonnaga/ lähipiirkonna hoonestuslaadiga st hoone arhitektuurset kujunduslikud lahendust kavandades tuleb arvestada, et kavandatav hoonestus sobituks tingimused olemasolevasse keskkonda ega erineks järsult juba väljakujunenud olustikkust. Selleks tuleb arvestada nii hoone mahtu, ehitusjoont, katusekaldeid, kui ka arhitektuursete lahendustega, sest läbimõeldud, harmoneeruv, arhitektuurselt ühtne ja terviklik ruumiline keskkond väärtustab nii olemasolevat hoonestust kui ka lisanduvat hoonestust ning loob ühtse visuaalse identiteedi st tuleb tagada, et tekiks hoonestuse ühtlane rütm. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. Parkimine parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile. 3.1 Vastavalt üldplaneeringule tuleb detailplaneeringu koostamise käigus elamuarenduses vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldkasutatav ala võib olla planeeritud eraldi krundina, kuhu on määratud avalik kasutus. Üldmaad peab olema ruumiliselt terviklik, otstarbeka kujuga. Planeeringus kajastada üldmaale Lk 5 / 9 EELNÕU kavandatu põhimõtteline lahendus, mis peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele vanusegruppidele (sh erivajadustega inimestele), koos seda toetava taristu ja haljastusega, olema mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, kus on turvalised ja atraktiivsed võimalused, mis pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele (nt. ilmastikukindlad mängulauad, kus malet, lauatennist või lauajalgpalli mängida jms), (täiskasvanutele) sportimis- (nt välijõusaal või universaalne palliväljak) ja istumisvõimalusi. Puhkealad ning mänguväljakute kavandamisel arvestada ka lähiümbruses olevate rajatistega ning mitte kavandada dubleerivaid lahendusi. Planeeringus tuleb välja tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus. Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa, seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele kasutajagruppidele. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada (nt juhul kui ei tagata vähemalt 10% üldmaa kavandamist) mõne muu kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega). 3.2 Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringualale kavandada juurdepääs Vooru tee L1 katastriüksuselt. Arvestades, et Vooru tee L1 katastriüksuse puhul tegemist on eraomandis oleva katastriüksusega, tuleb enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida vastavad notariaalsed kokkulepped katastriüksuste kasutamise (s.h sõidutee, kergteetee ja tee alla jäävate kommunikatsioonide väljaehitamise) kohta. Olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Joonistel näidata kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud. Arendusesisestel ristmikul näha ette külgnähtavuse kolmnurgad. Vooru tee L1 katastriüksusele tuleb kavandada tänavavalgustus (metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustus, ca 300 m ulatuses). Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida ümberpööramise koht. Ümberpööramise koht rajada minimaalselt 12x12 meetrit, mille rajamisel tuleb järgida, et antud platsi äär ei külgneks ca 1-1,5 m ulatuses aed või post. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Mahasõit krundile planeerida mitte laiem kui 5m. 3.3 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide, teemärgiste, ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele. Kirjeldada olemasoleva ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale alale, tuua välja planeeritava ala ja selle lähiümbruses olemasolevate ja kavandatavate hoonetega seotud liikluskoormust lähiala teede/tänavate ja ristmike. 3.4 Planeeringus sätestada tingimus, et huvitatud isikul tuleb tagada kogu ehitusperioodi jooksul Vooru tee L1 katastriüksuse (alates 22260 Vana-Kastre-Roiu teest, umbes 300 meetri ulatuses) korrashoid (katendi puhtus ja aukude parandus). 3.5 Planeeringualale tuleb kavandada jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega, valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m2 ala). Eelistada süvamahuteid. 3.6 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine. 3.7 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni). Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning kajastada tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 3.8 Planeeringuga lahendada lumekoristusel lume ladustamise kohad kruntidel, kruntide teenindamise (nt päästetehnika, prügiveo) lahendamine. Lk 6 / 9 EELNÕU 3.9 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja - järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed. 3.10 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad meetmed. 3.11 Määrata haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Kajastada planeeritav kõrg- ja madalhaljastus. 4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad Päästeamet Lõuna päästekeskus naaberkinnisasjade omanikud ja isikud, kes Transpordiamet avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi olla Elektrilevi OÜ kaasatud. Telia Eesti AS Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle planeeringu tekstilises osas. Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse planeeimisspetsialistile. 5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. 1. planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud; 2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud; 3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud; 4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud; 5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu; 6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud; 7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu seletuskirja lisada planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel seiremeetmed. Esitada valitud Lk 7 / 9 EELNÕU planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused. Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud. Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Analüüsida piirkonna teedevõrgu sobivust kavandatava tegevusega lisanduva liikluskoormuse seisukohast. Selgitamaks välja liiklusest põhjustatud häiringuid, siis käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed ja anda sisend hoonete projekteerimiseks. Samuti tuleb hooned projekteerida kehtivaid insolatsiooninõudeid/asjakohast juhendit arvestades. Planeeringusse lisada, et KOV ei võta endale kohustusi liikluse mürast põhjustatud häiringu leevendusmeetmete rakendamiseks. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. 7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Kastre Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Juhul kui planeeritava tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool planeeringuala, jäävad ka need tegevused huvitatud isiku finantseerida. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasija elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus. Planeeringus anda elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu/kokkulepete järjestus, mis tagavad planeeringu elluviimise. Planeeringu elluviimiskava etappide järjestamisel lähtuda Kastre vallavolikogu 25.01.2023 määrust nr 23 ning Transpordiameti 30.05.2025 kirjas nr 7.2-2/25/7501-2 sätestatust. Ajakavasse märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. Samuti kajastada planeeringus planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamist. 8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneering esitatakse digitaalselt allkirjastatult vastutava planeerija poolt. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute lahendustega, kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega mõõdetuna vähemalt 60 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; Lk 8 / 9 EELNÕU illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele. Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke (2013). Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ning vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringule. Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus. Digitaalselt planeeringu eelnõu lähteseisukohtade kontrollimiseks - jooniste formaat pdf ja seletuskirja formaat docx ning geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik hinnata planeeringulahenduse sobivust antud piirkonda.Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele kehtestamise otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused ning planeeringu ka paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal ja koosseisu on lisatud ka Vooru konnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks muutuva osa joonis.Planeeringualal kehtib Mäksa Vallavolikogu 17.02.2009 otsusega nr 5 kehtestatud Vooru konnistu ja lähiala detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (PlanS § 140 lg 8). Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt. Nimetatud detailplaneering muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks. Seega tuleb detailplaneeringu seletuskirjas antud muudatust kajastada, tuua välja seosed ning tagada, et varasem detailplaneering oleks kehtima jäävas osas peale uue detailplaneeringu kehtestamist elluviidav. Eeltoodust tulenevalt peab planeerija esitama Kastre Vallavalitsusele Vooru konnistu ja lähiala detailplaneeringu (koos PLANK automaatkontrolli tulemustega) vastavalt kehtivale vormistusnõuete määrusele ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et oleks võimalik kehtima jäävas ulatuses detailplaneering sisestada PLANK andmekogusse st on vajalik uuendada algse planeeringu ruumiandmeid ning teostada vajalike kihtide vektoriseerimine (nt hoonestusala, krundid, juurdepääsud, krundisihtotstarbed jm oluline) selles ulatuses, mis jäävad kehtima. Lk 9 / 9  Kastre Vallavalitsus Teie 09.04.2026 nr 6-3/484 [email protected] Vallamaja Meie 08.05.2026 nr 7.2-2/26/6077-2 62113, Tartu maakond, Kastre vald, Kurepalu küla Seisukohtade väljastamine Kiviniidu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Kastre valla Kaagvere küla Kiviniidu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 29101:001:1948, edaspidi planeering) algatamise ettepanekust ning küsinud meie seisukohta planeeringu algatamise taotlusele (Lisa 1). Planeeritav ala ei piirne riigiteedega ning juurdepääs planeeringualale on tagatud Vooru tee L1 katastriüksuselt (katastritunnus 50101:001:0386, transpordimaa 100%), millel asuv tee ristub riigiteega nr 22260 Vana-Kastre – Roiu tee km 1,221. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1424 sõidukit. Planeeringu koostamise eesmärgiks katastriüksuse jagamine 4 elamukrundiks ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala pindala on ca 2,35 ha ning planeeringuga lahendatakse muuhulgas planeeringualale juurdepääs, parkimine, haljastus ja heakord ning tehnovõrkudega varustamine. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS) ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) kooskõlastame planeeirngu lähteseisukohad (Lisa 2) ning esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,221 (Vooru tee L1, katastritunnus 50101:001:0386). Vooru tee L1 katastriüksusel asuv juurdepääsutee ning riigitee ristmik on rajatud 2022. aasta suvel. Juurdepääsutee ja riigitee ristmiku ehitamise aluseks oli Teede Kavand OÜ, töö nr 1821 „Tartumaa, Kastre vald, Vooru tee ehitusprojekt. Põhiprojekt.“, mille Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on kooskõlastanud 29.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/27069-6, mis kehtis 2 aastat arvates selle väljastamise kuupäevast. Vastavalt kooskõlastusele pidi Vooru tee ning riigitee ristmiku ehitamisest huvitatud isik taotlema Maanteeametilt ehitusloa, mis jäeti aga tegemata; juurdepääsutee ning riigitee ristmik ehitati pärast Maanteeameti kooskõlastuse kehtivuse lõppu ning lisaks ei ole riigitee ristmik meile üle antud ning me ei ole seda vastu võtnud. 2025. aasta septembris jätsime 15.09.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/14848-3 kooskõlastamata Vooru tee kasutusloa eelnõu, sest riigitee ristmik ei ole välja ehtiatud vastavalt kooskõlastatud projektile (vastavalt projektile pidi riigitee ristmikul olema asfaltkate, kuid reaalselt on see Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  ehitatud 2x pinnatud freespurukattega). Palume kohalikul omavalitsusel korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele. Vooru tee L1 kinnistule rajatud juurdepääsutee ning riigitee ristmiku seadustamiseks tuleb toimida järgmiselt. 1.1. Huvitatud isik (siin ja edaspidi Vooru tee L1 katastriüksuse omanik või tema volitatud esindaja) esitab meile [email protected] vabas vormis ning digitaalselt allkirjastatud taotluse riigitee nr 22260 km 1,221 ristumiskoha ehitamiseks; avaldusele lisada riigitee ristumiskoha ehitamise projekt (Teede Kavand OÜ, töö nr 1821) ning volituse alusel toimides ka volitus. Avalduse alusel sõlmime huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu. Lepingu sõlmimisega täiendavaid kulusid (riigilõiv) ei kaasne, kuid kõik muud kulud (ristumiskoha ümberehitamine ning vajadusel projekti korrigeerimine) kannab huvitatud isik. Riigitee ristumiskoha ehitamise leping peab olema sõlmitud hiljemalt enne Kiviniidu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks. 1.2. Riigitee ristumiskoht peab olema vastavalt lepingule välja ehtiatud ja meile üle antud hiljemalt enne Kiviniidu kinnistu planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele või rajatisele ehitusloa väljastamist. 2. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 3. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (nt tehnorajatis) kaugused riigitee katte servast. 4. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 5. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 6. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. 7. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus 2 (3) Lisad: 1. DETAILPLANEERINGU-KOOSTAMISE-ALGATAMISE-ETTEPANEK_M.K 2. Lisa Kiviniidu dp lähteseisukohad Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3)