Riigi Tugiteenuste Keskus · 1. aprill 2025
Sisu (failidest)
3374390 1257300 NORRA JA EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA FINANTSVAHENDITE ADMI NISTRATSIOONI TOIMIVUSANALÜÜS ARUANDLUSPERIOOD 0 1 .0 7 .20 2 3 - 30.06.202 4 TEGEVUSKAVA PERIOOD 01.01.202 5 – 31.12.20 2 5 Kinnitaja: Urmo Merila , riikliku kontaktasutuse juht 202 5 TOIMIVUSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Toimivusanalüüsiga teeb riiklik kontaktasutus (edaspidi RKA) tagasivaate rakendussüsteemi toimivusele eelmisel aruandlusperioodil ja seab suunad käesoleva aasta sihtidele. Aruandlusperioodil 01.07.202 3 -30.06.202 4 oli endiselt olulise tähelepanu all maailma kriiside (COVID-19, Ukraina sõda) mõjude leevendami ne ja nendest tingitud keerulistele olukordadele kiire reageerimine . N äiteks suheldi tihedalt erinevate osapooltega , kohandati ajakavasid, pikendati projektide perioode. Hoolimata keerulisest ajast, mis tingis ka mõne projekti tegevuse katkestamise, võib üleüldiselt lugeda Norra/EMP programmide seisu heaks . M aksete protsent eelmise aruandlusperioodi lõpu 30.06.202 3 seisuga oli madal, kõigest 48,69 %. 30.06.202 4 seisuga maksete protsent tõusis 78,50 %- ni ( 20 .03 .202 5 seisuga on makseid tehtud juba 9 0 %). Kui oodatult kõige suurema hüppe tegi maksete protsent, siis kohustustega kaetus hoopis langes veidi , k una lõpetatud/katkestatud projektid olid suuremate jääkidega kui lisandunud projektid . Kohustustega kaetus vähenes 98,02 %- lt 95,79 %- ni ja rahastatud projektide arv suurenes 217 -lt 22 0 -le. Rakendusperioodi lõpule kohaselt näitab rahastatud projektide arvu juurdekasv jätkuvat langustrendi. Taotlusvoore aruandlusperioodil enam ei olnud, uued projektid lisanduvad kahepoolsete suhete fondi alt. RKA te gi ka Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel e hea ülevaate igapäevaselt uuenevast EMP ja Norra toetuste statistikast . Võetud kohustused Aruandlusperioodi lõpu ehk 30.06.2024 seisuga 220-st projektist 144 on lõpetatud ja 76 käimasolevad. 20.03.2025 seisuga on projekte kokku 246, sh lõpetatuid juba 210 . Käimasolevate projektide seas on ainult programmide juhtimiskulude projektid (4 tk), tehnilise abi projekt (1 tk) ja 31 kahepoolsete suhete fondi projekti. See tähendab, et on olnud aktiivne lõpparuannete menetlemise ja projektide lõpetamise periood. Projektide arvu suurenemine samal ajal tähendab aga seda, et 2024 alguses ja 2024 sügisel suunati programmide jäägid kahepoolsete suhete fondi ( EE-BF ) , mille tulemusel 2024 septembris rahastati viimased projektid sellel programmperioodil. Nende projektide rakendamiseks on aega kuni 30.04.2025. Eelnevat arvesse võttes tuleb täiendavat tähelepanu pöörata sellele, et kahepoolsete suhete fondist rahastatud projektid õigeaegselt , korrektselt ja edukalt ellu viidud saaksid. Tehtud maksed Rahastatud projektid Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga ei ole riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi saavate projektide arv muutunud, st programmiperioodi 2014-2021 lõpuks viidi ellu 93, mille raames anti toetust riigiabi ja/või vähese tähtsusega abina. Projektide koguarvust moodustab see 42,3 %. Samuti sulges auditeeriv asutus aruandeperioodi lõpuks EE-Research programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi JKS-58/2023 tähelepaneku , mi lles anti Harnole soovitus k ontrolli da välispartnerile antud abi vastavus t riigiabi reeglitele. Järeletegevuste tulemusel rikkumist ei tuvastatud. RKA hindab järjepidevalt ja struktureeritult Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 (edaspidi Norra/EMP) rakendamisega seotud riske . RKA eestvedamisel viiakse kord aastas läbi administratsiooniülene riskide hindamine, mille tulemused annavad suuna ja sisendi järgmise perioodi tegevuskavasse. Riske oli kokku 50 , millest madalad riskid moodustasid 70 %, tingimuslikud riskid 28 % ja kriitilised riskid 2 % . Riskide koguarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud peaaegu poole võrra, mis annab kindluse, et riske on hästi maandatud . Toodi välja ainult 1 kriitiline risk KIKi poolt, mis puudutab üldiselt kõiki fonde ja on seotud riigi keerulise eelarveseisuga ja riigiasutuste kärpepoliitikaga ning risk ilmneb seoses kompetentse tööjõu vähenemisega. Risk on jälgimisel. Pettuse riskina on üldiselt kõiki fonde puudutav tingimuslik risk, et toetuse saajad esitavad valeandmeid. Olenemat sellest, et risk on hinnatud tingimuslikuks, on siiski väga üksikuid juhtumeid. RKA hinnangul on pettuste riskide maandamine tõhus, kuna neid jälgitakse erinevate fondide projektide elluviimisel. Riskide maandamine on osa igapäeva tööst ja RKA hinnangul on see tõhus . Programmide juhtimis - ja kontrollisüsteemide audititeid 202 4 . aastal läbi ei viidud. 2023. aastal viidi läbi üks JKS audit programmi EE- Research osas, mille järeltegevused lõpetati 2024. Kõik tähelepanekud said suletud 04.09.2024. Mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud. Auditeeriv asutus viis 202 4 aastal läbi 10 +9 projektiauditit. 10 auditi valim moodustus kõikide programmide, va EE-Research , osas. Täiendavad 9 olid seotud ainult EE-Research programmi projektidega. 2 lõpparuannet olid väheoluliste tähelepanekutega, 1 projekti osas oli oluline tähelepanek , mis on veel sulgemata . 202 4 . aastal auditeeritud projektide veamäär on 0% , jäädes alla lubatud veamäära (2%). Norra/EMP programmides on aruandlusperioodil maksed lihtsustatud kulude alusel kasvanud ( ühikuhindade alusel maksete kasv 29 % ning ühtse määra alusel 51 %). Aruandlusperioodi lõpuks on ühikuhindade alusel kumulatiivselt makstud toetust välja mahus 2,72 miljonit eurot ning ühtse määra alusel 2,38 miljonit eurot. Kontrollitud hangete arv langes võrreldes eelmise aruandlusperdioodiga (45 hanke pealt 34 hanke peale). RÜ-d tuvastasid I taseme hankekontrollide käigus kokku kolm finantsmõjuga tähelepanekut, mille järel algatati järelevalvemenetlused. Aruandlusperioodil avastati 1 2 uut rikkumise juhtumit , lahendati 17 juhtumit. Finantsmehhanismide kantseleid (edaspidi FMO ) teavitati 8 uuest rikkumise juhtumist . E nim, 9 juhul , tuvastati rikkumised riigihangete läbiviimisel . Lõppenud aruandlusperioodil toimus projektide aktiivne lõpetamine ja seetõttu tuvastati ning lahendati juhtumeid aktiivselt . Kokkuvõt valt võib asutuste tegevust rikkumistest teavitamisel ja lahendamisel hinnata heaks . Arenguruumi on juhtumite lahendamise kiirusega . Aruandlusperioodil sisestati SFOS-i 34 tagastust mitteabikõlblikus summas 621 934,73 eurot . Tagastuste arv eelmise aruandlusperioodiga võrreldes on samas suurusjärgus, kuid mitteabikõlblik kogusumma on 25% ulatuses vähenenud. Finantskorrektsioone koostati sel aruandlusperioodil 14 mitteabikõlblikus summas 299 923,99 eurot . Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on koostatud finantskorrektsioonide arv küll vähenenud, kuid mitteabikõlblik summa on tõusnud (eelmisel aruandlusperioodil koostati 18 finantskorrektsiooni summas 160 215,33 eurot). Vabatahtlike tagastuste arv ja mitteabikõlblik summa on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes tõusnud. Kui eelmisel aruandlusaastal koostati 5 vabatahtliku tagastust summas 4 544,64 eurot, siis sel aruandlusaastal 8 vabatahtliku tagastust summas 161 600,82 eurot . Muude kulude vähendamisi koostati eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 2 tk rohkem (vastavalt 10 ja 12 ), kuid mitteabikõlblik summa on sellel aruandlusperioodil suures osas vähenenud (vastavalt 661 615,42 ja 160 409,92 eurot). 30.06.2024. a seisuga on laekumata 3 tagastust, mis on esitatud täite-, likvideerimis- ja pankrotimenetlusse. RKA poolt on aruandlusperioodil kontrollitud 32 tagastust . Kokku on tuvastatud kontrollitud tagastustes 17 eksimust, kuid kõik tuvastatud vead ei ole finantsmõjuga. Ei ole tuvastatud puudusi, mis viitaks süsteemsetele eksimustele või eeldaks laiaulatuslike muudatustega alustamist. Aruandlusperioodil on riiklik kontaktasutus teostanud kontrolli 17 %- le rakendusüksuste poolt eelnevalt kontrollitud maksele ja tõendamisele. Kontrollide käigus ei ole maksetaotlustes olulisi ja süsteemseid rikkumisi ega vigu tuvastatud. Aruandlusperioodil läbi viidud kestusnõude kontrolli käigus ei tuvastatud selliseid projekte , kus kestusnõude kohustus oleks valesti määratud. Tehnilistel põhjustel oli osadel projektidel infosüsteemi vastav märge tegemata jäetud, kuid rahastusotsustes oli viide vara säilitamise kohustusele õigesti lisatud. Aruandlusperioodil teostati 30 kohapealset kontrolli . Tähelepanekuid ei tehtud. Kogu rahastatud ja lõpetatud projektidest on kohapealse kontrolliga kaetud 31,5%. Järelkontrolle toimingu kestvuse nõude täitmiseks ei ole läbi viidud. RKA teostab eesmärkide ja tulemuste üle kontrolli läbi aruandluse kontrolli/kooskõlastuse, programmide seirekoosolekutel osalemise, projektide üritustel osalemise, ad hoc väljakutsetega tegelemise. RKA-l on programmioperaatoritega väga hea koostöö , mistõttu kaasavad programmioperaatorid RKA erinevatesse teemadesse piisavalt vara, et nendega jõuaks tegeleda. Paljud indikaatorid on ületatud (nt toetatud teadlaste arv, liikuma kutsuvate koolide arv, kliimavaldkonna projektides doonorpartnerite arv, erinevatel koolitustel osalejate arv virtuaalsete võimaluste tõttu jpt). On indikaatoreid, mis jäävadki saavutamata , kuna seda ei osatud algushetkedel ette näha. Mõjutusi leiab kindlasti palju kriisidest maailmas (COVID-19, Ukraina sõda ja nendele järgenud tarneprobleemid, hindade kallinemised jm) ja ei ole indikaatorit, mille alatäitmise osas ei ole mõjuvaid sisulisi põhjendusi. FMO kinnitusel indikaatorite mittetäitmine/ alatäitmine ei too ilmtingimata kaasa finantskorrektsioone , kui on mõjuvad põhjused. Üldiselt hindab RKA olukorra heaks arvestades üleüldiselt programmperioodi hilist algust ja kriise maailmas ning poliitilist olukorda Eestis. Programmide hindamised algasid aruandlusperioodil ja kõikide programmide hindamised on 31.01.2025 seisuga tehtud. See on väärtuslik sisend programmide mõju kohta ja tulevase programmperioodi ettevalmistamiseks. Kuna programmid alles lõppesid, siis saab kokkuvõtvalt öelda, et programmide tulemused saavutati, lühiajaline mõju on positiivne , pikaajaline mõju on alles avaldumisel. 2024 sügisel sõlmiti Norra/EMP uue perioodi 2021-28 kokkulepe doonorriikide ja Euroopa Liidu vahel. Sellest tulenevalt on rohkem kui enam aktuaalsed uue programmperioodiga seonduvad teemad/ küsimused/ koosolekud. Rahandusministeerium veab küll uue perioodi planeerimise poolt, aga RKA on aktiivselt kaasas, jagab kogemusi, nõustab. Plaan on 2025 mais allkirjastada uue perioodi vastastikuse mõistmise memorandumid. Toimivusanalüüsi tulemusena uusi/täiendavaid RKA kontrolle ei tekkinud , mistõttu ei ole lisatud ka 2025 toimivusanalüüsi tegevuskava. Üheks peamiseks põhjuseks on see, et programmide projektid lõppesid juba 30.04.2024. Küll aga jätkab RKA igapäevaste jooksvate tegevustega , sh: nõustamised/juhendamised (programmide lõpetamine, kahepoolsete suhete fondi projektide abikõlblikkuse küsimused), dokumentide kooskõlastamised (programmide lõpparuanded), maksete kontroll (vt toimivusanalüüsi punkti 4.10), tagastuste kontroll (vt toimivusanalüüsi punkti 4.10), infosüsteemi SFOS arendused. E i ole välistatud, et jooksvalt mõni kontroll vastavalt vajadustele/riskidele juurde tekib. Jätkuvad ka rikkumiste asutuse, auditeeriva asutuse ja sertifitseeriva asutuse igapäevased kontrollid. SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u Kasutatud lühendid PAGEREF _Toc191540461 \h 3 S issejuhatus PAGEREF _Toc191540462 \h 5 1. Taotlemise korraldamine sh riigiabi PAGEREF _Toc191540463 \h 7 2. Riskide hindamine ja maandamine PAGEREF _Toc191540464 \h 10 3. A uditite tulemused PAGEREF _Toc191540465 \h 12 3.1 Süsteemiauditid ja projektiauditid PAGEREF _Toc191540466 \h 12 3.2 Riikliku kontaktasutuse hinnang süsteemiaudititele ja projektiaudititele PAGEREF _Toc191540467 \h 15 4. T oetuste rakendamine PAGEREF _Toc191540468 \h 15 4.1 Vaided ja kohtulahendid PAGEREF _Toc191540469 \h 15 4.2 Muudatused õigusruumis ja juhendites PAGEREF _Toc191540470 \h 16 4.3 Lihtsustatud kulud PAGEREF _Toc191540471 \h 16 4.4 Hangete kontroll PAGEREF _Toc191540472 \h 18 4.5 Rikkumised, tagastused, pettuse kahtlused ja pettused PAGEREF _Toc191540473 \h 20 4.6 SFOS andmekvaliteedi kontroll PAGEREF _Toc191540474 \h 23 4.7 Maksed PAGEREF _Toc191540475 \h 24 4.8 Projekti eesmärkide ja tulemuste kontroll PAGEREF _Toc191540476 \h 24 4.9 Kohapealsed kontrollid ja järelkontrollid PAGEREF _Toc191540477 \h 26 4.10 Riikliku kontaktasutuse kontrollid PAGEREF _Toc191540478 \h 27 5. K oolitused ja a rendustegevused PAGEREF _Toc191540479 \h 34 KASUTATUD LÜHENDID AA – Auditeeriv asutus ( Audit Authority ) , Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond AM – Annual Meeting ; aastakoosolek CC – Cooperation Committee ; (programmide) koostöökomisjon COVID-19 – haigus, mida põhjustab koroonaviirus ja mille leviku takistamiseks on periooditi kehtestatud üle maailma erinevates riikides erinevaid piiranguid Doonorid - Norra, Island, Liechtenstein EE- Innovation – Green ICT programme ( Competitiveness ); programm „Konkurentsivõime”, programmioperaator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EE- Localdev – programme „ Local Development and Poverty Reduction “; programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine”, programmioperaator Sotsiaalministeerium , rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus EE-Research – Baltic Research Programme (Research and Education); programm „Teadus ja haridus”, programmioperaator Haridus- ja Teadusministeerium , rakendusüksused: Haridus- ja Noorteamet (kõrgharidus), Eesti Teadusagentuur (teadus) EE- Climate – programme „ Climate Change Mitigation and Adaptation “; programm „Kliimamuutuste leeven damine ja nendega kohanemine”, programmioperaator K liima ministeerium , rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus EE-TA – Technical Assistance (tehniline abi) EE-BF – Bilateral Fund (kahepoolsete suhete fond) EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus , EE- Innovation rakendusüksus EMP – Euroopa Majanduspiirkond (Norra, Island, Liechtenstein) ETA G – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , EE-Research rakendusüksus teadus osas FMO – Financial Mechanism Office ( finantsmehhanismide kantselei ) Harn o – Haridus- ja Noorteamet , EE-Research rakendusüksus kõrghariduse osas HTM – Haridus- ja Teadusministeerium , EE-Researc h programmioperaator , EE- Localdev hariduskomponendi eest vastutav ministeerium IA – Irregularities Authority ; rikkumiste asutus , Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond JCBF – Joint Committee for Bilateral Funds ; kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteemid JUM – Justiitsministeerium, EE- Localdev justiitskomponendi eest vastutav ministeerium KA – struktuurivahendite korraldusasutus KAM – Kaitseministeerium, EE- Innovation üks vastutav ministeerium (projekt „ Open Cyber Range (OCR) “) KAMIN juhend – korraldusasutuse juhend „Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse maksmise ja eluviimise kontrollimisele“ KUM – Kultuuriministeerium, EE- Localdev kultuuripärandi komponendi eest vastutav ministeerium KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus , EE- Climate rakendusüksus K LIM – K liima ministeerium , EE- Climate programmioperaator KPMG – KPMG Baltics OÜ, EE- Localdev rakendusüksus projektile „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomine “ Mittehankija – taotleja või toetuse saaja või partner, kes ei pea hangete läbiviimisel järgima riigihangete seadust MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , EE- Innovation programmioperaator Norra/EMP - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 PC – Programme Committee ; programmikomisjon, ainult EE-Research programmis teaduskoostöö valdkonnas PO – programmioperaator ( Programme Operator ) Rakendusmäärus – Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmäärused: Regulation on the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014-2021; Regulation on the implementation of the European Economic Area (EEA) Financial Mechanism 2014-2021 RHS – riigihangete seadus RKA – Riiklik kontaktasutus ( NFP - National Focal Point ) RM – Rahandusministeerium RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RTK TAO / RTK muu abi RÜ - Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakond , EE-TA ja EE-BF rakendusüksus RTK TRO / RTK RÜ - Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond , EE- Localdev rakendusüksus RÜ – rakendusüksus ( Implementing Agency ) SA – sertifitseeriv asutus ( CA - Certifying Authority ) , Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste maksete osakond (TMO) SF – struktuurivahendid SFOS – struktuuritoetuse register ehk struktuurifondide operatiivinfosüsteem SOM – Sotsiaalministeerium, EE- Localdev programmioperaator, EE- Innovation üks vastutav ministeerium (projekt „ Health Sense “) SÜH – standardiseeritud ühikuhind TAT – toetuse andmise tingimuste õigusakt TPK – tööprotseduuride kirjeldus VTA – vähese tähtsusega abi Ühendmäärus (ÜM) – „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ SISSEJUHATUS Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 administratsiooni toimivusanalüüsi (edaspidi toimivusanalüüs) eesmärk on analüüsida Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 administratsiooni tegevust, seada eesmärgid rakendamise tõhususe suurendamiseks, hinnata rakendussüsteemi toimimist tervikuna ning analüüsida rakenduskava elluviimiseks vajalike tegevuste progressi. Analüüsi tulemusel annab RKA rakendussüsteemi toimivusele hinnangu ning kaardistab kitsaskohad koos võimalike lahendusvariantidega. Kaardistuse tulemusel koostab RKA toimivusanalüüsi tegevuskava , kus võetakse üles RKA kontrollid ja arendustegevused, et tagada süsteemi kvaliteetne ja tõhus toimine. Toimivusanalüüsi tegevuskava vaatab RKA üle kaks korda aastas, andes ülevaate tegevuskava täitmise seisust ning vajadusel täpsustatakse tegevuste fookus ning ajaraam. Joonis 1. Toimivusanalüüsi koostamise aastane tsükkel Allikas: Riiklik kontaktasutus Analüüs koostatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmide/ fondide elluviimisega seotud tegevuste kohta. Toimivusanalüüs i aruandlusperiood on sarnaselt struktuurivahendite toimivusanalüüsi aruandlusperiood iga 1. juuli 20 2 3 – 30. juuni 202 4 . Teatud teemade puhul kajastatakse ka aruandlusperioodi välist infot ja sellisel juhul on see ka eraldi rõhutatud . Toimivusanalüüsiga hindab RKA Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendite rakendamise toimivust tervikuna järgmistes valdkondades: taotl emise korraldamine, sh riigiabi/VTA ; hanked; lihtsustatud kulud; rikkumised; tagastused; maksed ; projekti eesmärkide ja tulemuste kontroll; kohapealsed kontrollid. Süsteemi toimivuse hindamisel analüüsitakse eelpool toodud valdkondades alusandmeid: rakendussüsteemi muudatusi, auditi aruanded, riskide hindamiste tulemusi, kaardistatud koolitusvajadusi ja toiminud koolituste tagasiside, andmekvaliteedi kontrollide tulemusi, toetuste rakendamise statistikat, eelmise perioodi tegevuskava vahekokkuvõtteid, riikliku kontaktasutuse kontrollide tulemusi, vaiete ülevaateid , hindamisaruandeid, seirearuandeid, infot võrgustiku kohtumistelt, päringutest ja nõustamisest, riikliku kontaktasutuse partnerite tagasiside ning muud infot, mida RKA on kogunud programmioperaatorite ja rakendusüksuste ga suhtlusel . Toimivusanalüüsi koostasid RTK toetuste arendamise osakonna töötajad: Laura Pikkoja, Merje Rahn, Anneli Kimmel, Kersti Kukk, Kaja Toom , Aveliin Sule , Mairi Uusen , Tiina Tamberg ja Anne-Ly Aalde . Toimivusanalüüsi koostamisse panustasid ka Virve Teppart, Kristiina Piikov, Kaidi Šatilov, Kaidi Liiv, Üllar Laan, Indrek Mägi, Urmo Merila , Kristi Sell . Toimivusanalüüsi toimetas Laura Pikkoja. taotlemise korraldamine sh riigiabi Avatud taotlusvoorudes (sh väiketoetusskeemid) ja eeldefineeritud projektidena oli seisuga 30.06.2024 esitatud kokku 447 taotlust, millest 20 0 oli jõudnud rahastusotsuseni , sh 10 peale rahastusotsust katkestatud (vt tabel 1) . Rakendusperioodi lõpule kohaselt oli rahastatud projektide juurdekasv minimaalne ja aruandlusperioodi lõpuks oli ligikaudu 9 7 % rakendusüksustele rakendamiseks eraldatud vahenditest kohustustega kaetud (vt tabel 2). Tabel 1. Projektide arv seisuga 30.06.2023 ja 30.06.2024 Allikas: SF_0 9 (aruanne võetud 06.11.2024) Tabel 2 . Eelarve täitmine seisuga 30.06.2024 Allikas: SFSA_2014-2020 (aruanne võetud 06 .11.202 4 ) Kõigi rakendusperioodi jooksul toetust saanud projektidest ligikaudu 51% moodustasid EIS i , 27% RTK, 13% KIKi ja ülejäänud 9% HARNO ja ETAgis rakendatavad projektid. Aruandlusperioodi lõpuks oli ligikaudu 66% rahastatud projektidest lõpetatud ja projektidele eraldatud vahenditest ligikaudu 75% välja makstud (vt tabel 2). Aruandlusperioodi lõpuks veel rahastatud seisundis olevatest projektidest ligikaudu 60% olid sellised, mille lõpetamine oli planeeritud 2024. aasta kolmandasse kvartalisse. Seega tuli rakendusüksustel ja toetuse saajatel aruandlusperioodi järgselt veel pingutada, et kõik projektid tähtaegselt lõpetatud saaksid. Võrreldes eel m ise aruandlusperioodiga ei ole riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi saavate projektide arv muutunud , st programmiperioodi 2014-2021 lõpuks viidi ellu 93 projekti ( t abel 3 ja joonis 2 ), mille raames anti toetust riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi na . Projektide koguarvust moodustab see 42,3 %. Tabel 3 . Riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi antud projektide jagunemine aruandlus aastate lõikes Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024) Joonis 2 . Projektide arv, mille raames on programmiperioodil 2014-2021 antud riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024) Enim riigiabi ja/või VTA projekte rahastati EE- Innovation alamprogrammist 88 projekti 96-st, 4 projekti 50-st EE- Localdev alamprogrammist ja 1 projekt 21-st EE-Research alaporgrammist (tabel 4 ja joonis 3 ) Tabel 4 . Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutavate projektide jagunemine alamprogrammide lõikes Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024) Joonis 3 . Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutavate projektide jagunemine alamprogrammi de s ja Norra/EMP programmis kokku. Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024 ) Rakendusüksuste vahel jagunesid projektid selliselt, et enim, s.o. 94,6 % riigiabi ja/või VTA- d saavatest projektidest menetleti EIS- i s , 4,3% RTK-s ja 1,0% Harnos (joonised 4 ja 5 ) Joonis 4 . Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutavate projektide arv rakendusüksuste lõike s Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024 ) Joonis 5 . Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutavate projektide osakaal kõigist projektidest rakendusüksuste lõikes Allikas: SF09 (aruanne võetud 06.11.2024 ) Kahepoolsete suhete fond Kahepoolsete suhete fondist on 30.06.2024 seisuga kinnitatud 31 projekti ( 11 uut projekti võrreldes 30.06.202 3 seisuga). Kuna programmide alt projektide abikõlblikkuse lõpp oli 30.04.2024, siis ainuke võimalus programmide jääkide efektiivseks ja tulemuslikuks kasutamiseks oli nende ümber suunamine kahepoolsete suhete fondi, kus abikõlblikkuse lõpp on aasta pikem ehk 30.04.2025. Seega lisaks esimesest ümbersuunamisest ( jaanuaris 2024 ) kinnitatud projektidele (kokku 9) , kinnitati peale aruandlusperioodi lõppu septembris 2024 veel täiendavad 19 projekti . Peale aruandlusperioodi lõppu, oktoobris 2024 sai lõplikult kinnitatud Norra vastastikuse mõistmise memorandum i muutmi ne , millega suunati EE- Innovation programmi projektide jää kidest vahendeid 91 300 euro ulatuses tehnilisse abisse ja 2 018 040 euro ulatuses kahepoolsete suhete fondi. Kahepoolsete suhete fondi suurus on koos täiendavate vahenditega rohkem kui 3 korda suurem esialgu ettenähtud summast: esialgne eelarve 1 360 000 eurot, peale kahte ümberkannet 4 395 552 eurot . Kohustustega kaetus on 99% ja makseid loodame saada ka kindlasti üle 90%. Projektid lõppevad märtsis/aprillis 2025 ja aruandluse esitamine ja kontroll peale seda võib kesta kuni augusti lõpuni 2025. Hiljemalt 2025 augusti lõpus on vaja esitada lõplik strateegiline aruanne, kus on toodud ka kahepoolsete suhete fondi info. Riskide hindamine ja maandamine RKA hindab järjepidevalt ja struktureeritult Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 ( edaspidi Norra /EMP) rakendamisega seotud riske . RKA eestvedamisel viiakse kord aastas läbi administratsiooniülene riskide hindamine , mille tulemused ( vt lisa nr 1) annavad suuna ja sisendi järgmise perioodi tegevuskavasse . Norra /EMP seotud riske ja pettuseriske on kokku 50 , millest kriitilisi riske oli 1, tingimuslikke riske 14 ja madalaid riske 3 5 ( vt joonis 6 ). Riskide koguarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligi poole võrra , mida mõjutab ka ilmselt see, et projektid on kas lõppenud või lõpufaasis . Joonis 6. Norra /EMP riskiastmete jaotus 2024 sügis Allikas: Erinevate osapoolte riskide hindamiste koond Kriitilise riski on välja toonud KIK, mis puudutab üldiselt kõiki fonde ja on seotud r iigi keeruli s e eelarveseis uga ja riigiasutuste kärpe poliitikaga ning risk ilmneb seoses kompententse tööjõu vähenemisega. Tingimuslikud riskid poliitika kujundamises puudutavad just uue EMP ja Norra toetusmeetme sisustamist. SoM näeb ohtu selles, et p oliitika kujundajad ei kaasa TATide sisustamisel puutumuses olevaid osapooli , mille tulemu s ena kinnitatakse TATid tegevustega, mille ellu viimiseks ei ole huvi ja/või vajadust, voorud ebaõnnestuvad ja kohustusi ei võeta üles. Endiselt on RKA välja toonud ohu, et huvide konflikti ei ole välditud , mille maandamiseks tehakse koolitusi , infoseminare ja jälgitakse, et ka TATdes oleks see reguleeritud. RKA on projektide rakendamise valdkonnas riskina välja toonud, et t oetuse saajad ei jõua õigeaegselt oma projekte ellu vii a ja projektide edukas rakendamine on ohus. Inflatsiooni, poliitiliste otsuste jne mõjul lükkuvad tegevused edasi, tõuseb tegevuste hind, mille tõttu ei saavutata lubatud eesmärke . Maandamistegevuseks on toetuse saajaga aktiivne suhtlus, võimalusel projektide pikendamine. Riski maandatakse jooksvalt. Pettuse riskina on üldiselt kõiki fonde puudutav tingimuslik risk , et toetuse saajad esitavad valeandmeid. Olenemat sellest, et risk on hinnatud tingimuslikuks, on siiski väga üksikuid juhtumeid. RKA hinnangul on pettuste riskide maandamine tõhus, kuna neid jälgitakse erinevate fondide projektide elluviimisel. Madalaks hinnatud riske oli kokku 3 5 . Osaliselt olid välja toodud riskid ühesugused kõigi rahastajate suhtes ja näitas pigem seda, et riskihindajate kontekstis on võimalikud probleemkohad kontrolli all ja hinnatakse igal aastal üle. auditite tulemused 3 . 1 Süsteemiauditid ja projektiauditid Süsteemiauditi d Programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide audititeid 2024. aastal läbi ei viidud , sest programmide sisutegevused lõppesid 2024 aastal . AA on veendunud, et kuni lõpliku sulgemiseni on võimalik teha piisavad järeldused projektiaudititele tuginedes. 202 3 alustatud JKS audit, mille järeltegevused lõpetati 202 4 2023. aastal viidi läbi üks JKS audit programmi EE- Research osas. Auditi ulatuses o li Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno ) , kui programmi kõrghariduse osa delegeeritud rakendusüksus ning eesmärgiks o li anda hinnang kõrgharidus e valdkonna taotluste hindamise ja maksetaotluste kontrollimise tõhususele . 08.08.2023 kinnitati lõpparuanne nr JKS-58/2023 . Audiitorid jõudsid järeldusele, et Harno kui EMP finantsmehhanism 2014-2021 EE-Research programmi rakendusüksuse JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria). Auditi käigus tehti Harnole kaks olulist ja kolm väheolulist koondtähelepanekut, seejuures mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud. Auditi raames tehti soovitus (tähelepanek 2.1) lisaks Harnole ka RKA- le seoses riigiabi kontrollimisega. Kõik tähelepanekud said suletud 0 4.09.202 4 . Mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud. Oluline tähelepanek nr 2.1: Harno ei teosta taotluste hindamise käigus taotleja välispartnerite suhtes riigiabi analüüsi, mistõttu ei ole selge, kas toetuse saajate välispartneritele määratud riigiabi nõudeid on järgitud. Rakendusüksuse järeltegevused: Harno poolt on kõik 3 analüüsi tehtud. Analüüside tulemusel kõikide viimase Harno poolt läbi viidud taotlusvooru rahastatud 3 projekti välispartneritele antav toetus ei ole VTA. Auditeeriv asutus l uges järeltegevused piisavaks . RKA järeltegevused: RKA koostas 12 Norra/EMP programmist rahastatud projektist valimi, mille ulatuses kontrolliti kas RÜ või PO on teostanud välispartnerite riigiabi nõuetele vastavuse kontrolli. Valimisse sattunud projektide osas puuduseid ei leitud, st RÜ-d olid kontrolli teostanud ka välispartnerite osas. Auditeeriv asutus l uges RKA teostatud auditi järeltegevused piisavaks . Oluline tähelepanek nr 2.2: Harno ei teosta EE-Research programmi kõrghariduse valdkonna projekte hindavate ekspertide ja valikukomisjoni liikmete huvide konflikti vältimise deklaratsioonide sisulist kontrolli. Rakendusüksuse järeltegevused: Harno kontrollis avalike andmebaaside alusel 2021. aastal toetust saanud projekte hinnanud ekspertide andmeid. Vastavalt ETIS ja Äriregister andmetele ei ole tuvastatav vastuolu huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonides esitatud andmetele. Audiitorid veendusid Harno koostatud analüüsi tulemuste asjakohasuses, mille tulemusel lugesid järeltegevuse piisavaks . Projektiauditi d AA viis 202 4 aastal läbi 10 +9 projektiauditit. 10 auditi valim moodustus kõikide programmide, va EE-Research, osas. Täiendavad 9 olid seotud ainult EE-Research programmi projektidega. 2 lõpparuannet olid väheoluliste tähelepanekutega, 1 projekti osas oli oluline tähelepanek . Kuue Balti teaduskoostöö programmi (EE-Research) projekti kulusid sisaldav projektiaudit, auditi lõpparuanne NOR-EMP-32/2024, 19.11.2024 . Olulised tähelepanekud programmi elluviijale : 7.1 – Projektis osalevate partnerite suhtes ei ole riigiabi analüüsi tehtud, mistõttu pole selge, kas partneritele määratud toetuse osas on riigiabi nõudeid järgitud. Risk programmi elluviijale : Kuna riigiabi ja VTA kontroll taotleja/toetuse saaja partnerite osas on tegemata, eksisteerib risk, et toetuse saaja partnerid on saanud toetust lubatust rohkem ehk (osaliselt) ebaseaduslikku riigiabi. See tähendaks omakorda mitteabikõlblikke kulusid. Soovitus programmi elluviijale: Soovitame HARNO-l teostada riigiabi ja VTA analüüs tagasiulatuvalt auditi ulatusse kuuluvas projektis nr 2014-2021.1.03.20-0023. Juhul kui analüüsi käigus selgub, et toetusest on välja makstud ebaseaduslikku riigiabi, tuleb algatada toetuse tagasinõudmise protsess. Kui aga selgub, et tegemist on VTA-ga , siis soovitame selle tagasiulatuvalt registreerida riigiabi registris. Harno viis läbi projekti partnerite suhtes riigiabi ja VTA analüüsi . Lõppjäreldus ena tõi välja, et p rojekti raames antav toetus partneritele ei ole vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ning antud abile ei kohaldunud Euroopa Komisjoni määrus nr 1407/2013 vähese tähtsusega abi andamise kohta. AA ei ole tähelepanekut veel sulgenud , sest ei ole lugenud teostatud järeltegevust piisavaks. AA on palunud RÜ-l koostatud analüüs uuesti läbi vaadata järgides põhimõtet - kui hankimisel kasutatud menetlus ei ole konkureeriv, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, tuleb tehingu vastavust turutingimustele hinnata võrdlusanalüüsi või muude hindamismeetodite alusel. Kui hindamisel jõutakse järeldusele, et tehing ei vasta turutingimustele ja kui pole võimalik välistada mõju konkurentsile ja kaubandusele, siis tuleks tehingut käsitada riigiabina (antud juhul VTA-na ). Tabel 5. Projektiauditite tulemused Programm Projekti number Toetuse saaja Valimi suurus Mitteabi-kõlblik kulu Vea-määr % EE- Innovation 2014-2021.1.02.21-0140 AS ESTIKO - PLASTAR 768 896,00 0,00 0 EE- Innovation 2014-2021.1.02.21-0148 Bisly OÜ 362 703,24 0,00 0 EE- TA 2014-2021.1.04.18-0001 Riigi Tugiteenuste Keskus 95 263,01 0,00 0 EE- Localdev 2014-2021.1.05.20-0007 Sotsiaalminis-teerium 55 770,74 0,00 0 EE- Localdev 2014-2021.1.05.20-0095 Haapsalu Kutseharidus-keskus 58 338,00 0,00 0 EE- Localdev 2014-2021.1.05.21-0154 Päästeamet 122 686,76 0,00 0 EE- Climate 2014-2021.1.06.20-0001 Kliimaminis- teerium 84 899,06 0,00 0 EE- Climate 2014-2021.1.06.21-0045 Eesti Maaülikool 54 834,83 0,00 0 EE- Climate 2014-2021.1.06.21-0047 Keskkonna-agentuur 418 855,32 0,00 0 EE- Climate 2014-2021.1.06.22-0103 Kohtla-Järve Linnavalitsus 159 262,88 0,00 0 EE-Research 2014-2021.1.03.19-0015 2014-2021.1.03.19-0017 2014-2021.1.03.21-0024 Tallinna Tehnikaülikool 97 531,89 0,00 0 EE-Research 2014-2021.1.03.19-0006 2014-2021.1.03.19-0011 2014-2021.1.03.19-0014 2014-2021.1.03.19-0016 2014-2021.1.03.20-0019 2014-2021.1.03.20-0023 Tartu Ülikool 50 997,30 0,00 0 Kokku 2 330 039,03 0,00 0 Allikas: Projekti auditiaruanded 2024. aastal auditeeritud projektide veamäär on 0,0 0 % , jäädes alla lubatud veamäära (2%). 3 . 2 Riikliku kontaktasutuse hinnang süsteemiaudititele ja projektiaudititele Auditite käigus tehtud tähelepanekutega tegeletakse auditeeritavate ja auditeeriva asutuse poolt jooksvalt ning soovituste täitmist jälgitakse sarnaselt struktuurivahendite audititega RKA poolt kolm korda aastas vastavalt struktuurivahendite auditite järeltegevuste juhendile ning RKA töökorrale. V õimalusel jälgib RKA soovituste täitmist vastavalt tähtaegadele jook s valt. Oleme sarnaselt struktuurivahenditega l oonud auditeeritavatega koostöö , kus RKA on olulisematel juhtudel kaasatud juba järeltegevuste planeerimisse ja elluviimisesse auditi toimumise ajal, nõustades auditeeritavaid parendamist vajavates valdkondades ning tagades seeläbi süsteemi kiirema korrastamise ning arendamise. Sarnaselt struktuurivahendite projektiaudititega annab RKA oma seisukoha auditi eelnõule kommenteerimise faasis ning kui osapoolte seisukohad erinevad auditi tähelepanekust, arutatakse need enne lõpparuande kinnitamist üle. Nii on võimalik enamus erimeelsusi lahendada enne lõpparuande kinnitamist ja tagada administratsioonis sarnaste rikkumiste sarnane lähenemine. Kokkuvõttes auditite käigus tehtud soovitustega on tegeletud , järeltegevused on ellu viidud või elluviimisel, tuvastatud rikkumisi menetletakse vastavalt asutuste tööprotseduuridele. 2024.aasta projektiauditid on olnud suuremate probleemideta ja mitteabikõlblikke kulusid ei ole tuvastatud, mistõttu saab asuda seisukohale, et süsteemseid vigu juhtimis- ja kontrollisüsteemides ei esine . toetuste rakendamine 4 .1 Vaided ja kohtulahendid Aruandlusperioodil 01.07.202 3 -30.06.202 4 ei esitat ud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamisel ühtegi vaiet . Eelmisel aruandlusperioodil esitatud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor i vaie sai lahenduse juulis 2024. Harno tegi AS-le Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 07.10.2022 taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1.1-11/21/43 (kuna toetuse saaja ei olnud nõus toetust vähese tähtsusega abiks lugema ) , mille toetuse saaja vaidlustas 07.11.2022. Harno jättis 18.11.2022 otsusega nr 1.1-11/22/32 vaide rahuldamata . Mainor esitas detsembris 2022. a hagi kohtusse . Tallinna halduskohus otsustas 11.07.2024 jätta kaebuse ( kohtuasi nr 3-22-2655 ) rahuldamata . Kohtuotsus on jõustunud , sest osapooled ei kaevanud otsust edasi . 4 .2 Muudatused õigusruumis ja juhendites 202 4 aasta alguses muudeti Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rakendusmääruse artikl eid 8. 10.1 ja 6.12.2 , mille ga pikendati programmide juhtimiskulude abikõlblikkuse lõpptähtaega 4 kuud – varem oli 31.12.2024, muudatusega kuni 30.04.2025. Samal ajal ei muudetud programmide lõpparuannete esitamise lõpptähtaega, mis jäi ka 30.04.2025. Eesti siseselt otsustasime (Auditeeriv Asutus, Sertifitseeriv Asutus, RKA) , et maksimaalselt saame pikendada juhtimiskulude abikõlblikkuse lõpptähtaega 1 kuu võrra ehk kuni 31.01.2025 , kuna enne programmide lõpparuannete esitamist doonoritele on vaja teostada kontrolle, mis võtavad aega. Sellest tulenevalt muutus ka siseriiklik Norra/EMP määrus nr 55 ( § 12 lõige 3). Aruandlusperioodil töötas korraldusasutus /riiklik kontaktasutus koostöös rakendusüksustega välja juhise „Juhis ostumenetluste läbiviimiseks toetuse saajatele, kes ei ole hankijad“ (juhis avalikustati 19.09.2023). Pärast ühendmääruses tehtud muudatuste jõustumist augustis 2024 ja mõningast rakenduspraktika tekkimist, arutati RÜ-dega läbi, millised täiendused on vaja eelnimetatud juhises teha. 02.10.2024 võeti vastu juhise täiendatud versioon. Juhis on eelkõige suunatud toetuse saajatele, kuid on abiks ka rakendusüksustele nõustamis- ja kontrollifunktsiooni täitmisel. 10.06.2024 avaldas korraldusasutus/riiklik kontaktasutus vigade vältimiseks toetuse saajatele ja rakendusüksustele suunatud juhise „Kuidas vältida suuremaid vigu riigihangetes?“ . Juhis sisaldab kõige sagedasemaid probleemkohti ning soovitusi nende vältimiseks. Aruandlusperioodil muudeti ka KAMIN juhendit . Sealhulgas uuendati riigihangete kontroll-lehed ja kinnitati need KAMIN juhendi lisana 5C. Kontroll-lehtede uuendamisel võeti aluseks riigihangete seaduse muudatused ja auditi- ning kontrollipraktikast tulenenud tähelepanekud. Täiesti uute teemadena lisati kontroll-lehtedesse võrgustikusektori hangete valdkond ning töötati välja kontrollküsimustikud elektroonilise kataloogi ja dünaamilise hankesüsteemi kohta. Lisaks uuendati KAMIN juhendi lisaks 1 oleval makse kontroll-lehel hankeid puudutavad osad, sh raamlepingute alusel sõlmitavate hankelepingute kontrollkohad ja väikehankeid ning ostumenetlusi puudutavad kontrollküsimused nii, et need vastavad kehtivale ühendmäärusele ja auditi- ning kontrollipraktikas tõusetunud probleemidele ja tähelepanekutele. Riigiabi valdkonna olulisem muudatus aruandlusperioodil oli komisjoni poolt horisontaalse ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (ÜMPT) osutamiseks ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi määruste vastu võtmine 13.detsembril 2023 ja nende jõustumine 01. jaanuarist 2024.a. Muudatused olid toetuse saajate suhtes soodsad, nt suurendati VTA ülempiiri 300 000 euroni, enam ei kumuleerita horisontaalset ja ÜMPT vähese tähtusega abi piirmäärasid. 4 . 3 Lihtsustatud kulu d Tulenevalt erisustest lihtsustatud kulude üldpõhimõtetes tuleb iga kasutuses oleva kuluhüvitamisviisi korral hüvitatud kulude abikõlblikkust hinnata ja kinnitada erinevalt. Seepärast on põhjendatud analüüsida iga lihtsustatud kulude hüvitamisviisi eraldiseisvalt. Kulude abikõlblikkuse tagamine on otseselt rakendusüksuse ülesanne, RKA seirab tuvastatud riskide põhiselt olukorda ning vajadusel võetakse tarvitusele sobivad abinõud. Aruandlusperioodi lõpuks on toetust arvestatud ja makstud: 1) ühikuhinna alusel 7 meetme tegevuses; 2) ühtse määra alusel 2 4 meetme tegevuses. Rikkumisi seoses lihtsustatud kuludega ei tuvastatud. Andmekvaliteedi kontrollis lihtsustatud kuludega seotud puudujääke välja ei toodud . Riskide hindamisel toodi välja uue perioodi vaatest üks risk, mis hinnati tingimuslikuks. Nimelt on u ue perioodi rakendusmäärusesse sisse toodud palju uusi lihtsustamise võimalusi. Aga on oht, et PO-d / RÜ-d on mugavustsoonis ja soovivad jätkata samamoodi kui varem ehk ilma lihtsustatud kulude metoodikate ülevõtmiseta/ välja töötamiseta. Põhjus võib olla ka selles, et neil puudub piisav teadmine erinevate lihtsustatud kuludest. Lahenduseks on, et k oos lihtsustamise eksperdiga tuleb ministeeriume/ rakendusüksusi koolitada/ juhendada/ nõustada. PO/RÜ ei tohiks kohe lihtsustamise võimalusi kõrvale jätta, vaid peab kindlasti esmajoones kaaluma, milliseid lihtsustusi saab kasutada. Toetuse arvestus ühikuhinna alusel Aruandlusperioodi lõpuks on ühikuhindade alusel kumulatiivselt makstud toetust välja mahus 2, 7 2 miljonit eurot. Tabel 6. Toetuse saaja abikõlblike kulude hüvitamine standardiseeritud ühikuhindade (SÜH) alusel aruandlusperioodi lõpuks. Allikas: SF_103 (aruanne võetud 06 .11.20 24 ) Toetuse arvestus ühtse määra alusel Aruandlusperioodi lõpuks on ühtse määra alusel kumulatiivselt makstud toetust välja mahus 2,38 miljonit eurot. Ühtset määra kasutati projekti kaudsete kulude välja maksmiseks. Tabel 7. Toetuse saaja abikõlblike kulude hüvitamine ühtse määra alusel aruandlusperioodi lõpuks. Allikas: SF_105 (aruanne võetud 06 .11.202 4 ) 4 . 4 Hangete kontroll Joonis nr 7 . Allikas: SF_86 Hangete kontrollid SAP BO aruande SF86 kohaselt sisestati aruandlusperioodil SFOS-i hangete kontrollide moodulisse 5 3 hankekontrolli, mida on veidi vähem kui eelmisel aruandlusperioodil ( 58 sisestatud hankekontrolli). Langes ka kontrollitud hangete arv ( 34 hanget) võrreldes eelne va aruandlusperioodi ga ( 45 hanget). See on kooskõlas maksete summa langusega, mida kirjeldatakse maksete peatükis. Selgelt on aga näha, et programmperioodi aktiivne rakendamine langes viimasele kahele aruandlusperioodile. Aruandlusperioodil sisestati kokku kolm finantsmõjuga tähelepanekut kolmes erinevas hankes. K aks tähelepanekut sisestas KIK ja ühe RTK . Kõik tähelepanekud võeti üles I taseme hankekontrolli de s. Sisestatud hankekontrollid jagunesidki rakendusüksuste vahel järgmiselt: KIK 4 0 tk, RTK 1 2 tk ja EIS 1 tk (vt all joonis nr 8 ). KIK-i sisestatud hankekontrollidest 4 tk on eelkontrollid, mis teh ti KIK-i töö protseduuride kohaselt enne hanketeate avaldamist ja millele järgne s pärast hankelepingu sõlmimist järelkontroll. Teised RÜ-d eelkontrolle SFOS-i ei ole sisestanud, sest RÜ-d ei ole vastavat kohustust oma tööprotseduuride kirjelduses ette näinud. RTK sisemise töötabeli kohaselt aga tehti aruandlusperioodil üks riigihanke alusdokumentide eelnõustamine ehk teisisõnu eelkontroll . Joonis nr 8 . Allikas: SF_86 Hangete kontrollid H ankekontrollide valdkond toimi s jätkuvalt stabiilselt. Jooksvates hankekontrollides tuvastat i üksikuid finantsmõjuga tähelepanekuid, mille ennetamiseks on kõige tõhusam meede toetuse saajate nõustamine ja koolitamine, riigihangete eelnõustamine ning asjakohaste juhendmaterjalide koostamine . 4 . 5 Rikkumised, tagastused, pettuse kahtlused ja pettused Rikkumised ja pettuse kahtlused Programmi käivitamisest alates on rikkumise asutust teavitatud kokku 62 rikkumise või pettuse kahtluse juhtumist. 2025 aasta alguses on lahenduseta veel kolm EIS rikkumise kaasust, kus toetuse saajad on kas pankrotis või likvideerimisel ja juhtumite lahendamine venib. Tabel 8 . Ülevaade teavitatud juhtumitest: Periood Rikkumiste menetlemine Avastatud Lahendatud Kokku FMO- le Kokku FMO- le Kuni 30.06.2020 6 4 1 0 1.07.2020 - 30.06.2021 10 5 8 5 1.07.2021 - 30.06.2022 8 6 10 5 1.07.2022 - 30.06.2023 19 13 8 5 1.07.2023 - 30.06.2024 12 8 17 11 1.07.2024- 7 1 15 8 KOKKU 62 37 59 34 Allikas: Rikkumise asutuse sisemine arvestus Aruandlusperioodil (1.07.2023 – 30.06.2024) avastati programmis 12 uut juhtumit (eelmisel perioodil oli juhtumeid 19). Lisaks eelnevatele on seitsmest juhtumist teavitatud peale 01.07.2024, seega aktiivne kontroll jätkub. Aruandlusperioodil lahendati 17 juhtumit, millele 08.01.2025 seisuga on lisandunud veel 15. Ajavahemikus 1.07.2023 – 30.06.2024 avastasid uusi rikkumisi: EIS viis, KIK neli, RTK, ETAg ja Harno ühe. Tabel 9 . Ülevaade aruandlusperioodil menetlusse võetud uutest juhtumitest: PO Rikkumiste arv FMO - le teavitatud Rikkumise liik Mitteabikõlblik toetuse summa Rikkumine Pettus/pettuse kahtlus Rikkumine puudub EIS 5 4 5 0 0 56 749,67 Harno 1 1 1 0 0 1 311,11 KIK 4 3 4 0 0 37 620,77 ETAg 1 0 1 0 0 84,45 RTK 1 0 1 0 0 0,00 KOKKU 12 8 12 0 0 95 766,00 Allikas: SF_81 (aruanne seisuga 30.06.2024 võetud 11.11.2024). FMO -d teavitati kaheksast perioodil avastatud (IR 269, IR 270, IR 300, IR 301, IR 326, IR 327, IR 328 ja IR 361) rikkumisest, mille mitteabikõlblik summa oli kokku 95 766,00 eurot. Lisaks saadeti aruandlusperioodil jätkuaruanded 11 varem alustatud juhtumile (IR 136, IR 162, IR 209, IR 210, IR 211, IR 269, IR 270, IR 300, IR 301, IR 326 ja IR 328). FMO - le raporteerimisele kuuluvad aruanded moodustavad 60% kõikidest programmperioodil 2014-2021 tuvastatud rikkumistest või rikkumise kahtlustest: FMO -d on teavitatud kokku 37 -st rikkumisest, lisaks üks GrACEi valesti sisestatud aruanne (IR 13). FMO ei ole veel sulgenud 11 meie poolt lõpetatud kaasust , kuna plaanib juhtumite kohta täiendavaid küsimusi esitada. FMO - le raporteerimisele mittekuuluvaid aruandeid on 2014-2021 rakendusperioodil avastatud 25 , neist neli , summas 155,60 eurot aruandlusperioodil. Kõik neli juhtumit on lahendatud. Lõppenud aruandlusperioodil toimus projektide aktiivne lõpetamine s.h kontroll ja seetõttu tuvastati ning lahendati juhtumeid aktiivselt. Tabel 1 0 . Ülevaade aruandlusperioodil aktiivses menetluses olnud juhtumitest: RÜ Rikku-miste arv Avastamise viis Rikkumise liik Summa kokku Kontrolli-liik Arv Liik Arv Mitteabi-kõlblik summa EIS 5 RÜ kontroll 3 Tulemused saavutamata 1 29 072,98 56 749,67 MAK kulu 1 3 788,01 Hange 1 21 707,91 RA kontroll 1 Hange 1 2 111,57 SA kontroll 1 MAK kulu 1 69,20 KIK 4 RÜ kontroll 4 Hange 4 37 620,77 37 620,77 Harno 1 KA kontroll 1 Hange 1 1311,11 1 311,11 ETAg 1 SA kontroll 1 Hange 1 84,45 84,45 RTK 1 RÜ kontroll 1 Hange 1 0,00 0,00 KOKKU 12 95 766,00 Allikas: SF_81 (aruanne seisuga 30.06.2024 võetud 11.11.2024). Tabeli andmetest on näha, et enim, üheksal juhul , avastati rikkumised riigihangete läbiviimisel. Kõrvalekalde reeglitest avastasid süsteemi erinevad tasandid (RKA, SA, PO kui ka POIA / RÜd ise ), s.t kõik on suutelised hangereeglite rikkumisi kontrollima. Sertifitseeriv asutus avastas enne FMO - le deklareerimist valesti arvestatud, mitteabikõlblikke kulusid kahes kaasuses. Aruandlusperioodil avastas EIS ühe juhtumi ( IR 269 ) , kus projekti tulemused jäid saavutamata: Toetuse saaja ( GrACE projekt nr EE-INNOVATION-0091 , SFOS nr 2014-2021.1.02.22-0175 ) on oma lõpparuandes kajastanud, et kuigi planeeritud tegevused on ellu viidud, ei ole projektile seatud tulemusi saavutatud. Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnanäitajad ei ole jõudnud planeeritud sihini, sealhulgas uute töökohtade loomine, CO2 emissiooni vähenemine ega käibe ja tegevuskasumi kasv. FMO tundis kaasuse vastu rohkem huvi, kuna tulemuste mittesaavutamisele ei pea ilmtingimata järgnema finantskorrektsioon. FMO- ga oli ka kohtumine tausta selgitamiseks. Kaasused on erinevad ja kaasuse-põhiselt tegi RÜ otsuse, kus nõu dis toetuse saajalt 25% toetusest tagasi. Kokkuvõtlikult võib asutuste tegevust rikkumiste avastamisel, teavitamisel ja lahendamisel hinnata heaks . Arenguruumi on menetlemise kiirusega – juhtumite lahendamine s.h tagasinõude otsuse koostamine võtab kaua aega. Rikkumise aruannete sisestamisel eksitakse finantsandmete kirjeldamisel tekstis, mis võib põhjustada FMO täiendavaid küsimusi. Samas, kõiki esitatud aruandeid kontrollib rikkumiste asutus, mis vajadusel nõuab andmete korrigeerimist või erisuste selgitamist. Rikkumiste asutus nõustab jooksvalt aruannete esitajaid: annab tagasisidet uutele juhtumitele, juhendab menetlust ja saadab enne kvartali lõppu meeldetuletusi aruannete täiendamiseks ja juhtumite uuendamiseks. Tagastused E elmisel aruandlusperioodil sisestati SFOS-i 33 tagastust mitteabikõlblikus summas 826 375,39 eurot, käesoleval aruandlusperioodil 34 tagastust summas 621 934,73 eurot . Seega on tagastuste arv eelmise aruandlusperioodiga võrreldes samas suurusjärgus, kuid mitteabikõlblik kogusumma on 25% ulatuses vähenenud . Kui eelmisel aruandlusperioodil koostati 18 finantskorrektsiooni summas 160 215,33 eurot, siis sellel aruandlusperioodil on finantskorrektsioonide arv vähenenud 4 võrra ehk koostati 14 finantskorrektsiooni summas 299 923,99 eurot . Seega on finantskorrektsioonidega mitteabikõlblikuks loetud summa tõusnud 139 708,66 euro võrra. Samas moodustab finantskorrektsioonidega mitteabikõlblikus loetud kogusummast ehk 299 923,99 eurost 67% EIS i poolt Silvercode OÜ-le koostatud finantskorrektsioon summas 200 705,45 eurot. Lisaks on antud aruandlusperioodil koostatud veel 3 üle 10 000 eurost finantskorrektsiooni kogusummas 84 313,39 eurot ( EIS i poolt koostatud finantskorrektsioon id 10Lines OÜ ja FuseBox OÜ -le ning KIK-i poolt koostatud finantskorrektsioon Kohtla-Järve Linnavalitsus ele ). Vabatahtlike tagastuste arv ja mitteabikõlblik summa on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes tõusnud . Kui eelmisel aruandlusperioodil koostati 5 vabatahtliku tagastust summas 4 544,64 eurot, siis sel aruandlusperioodil 8 vabatahtliku tagastust summas 161 600,82 eurot. Kõige suurem vabatahtlik tagastus summas 87 713,40 eurot ( topeltkannete ja kaudse kulu korrigeerimine) oli sel aruandlusperioodil Tallinna Tehnikaülikooli l , mis moodustab vabatahtlike tagastustega mitteabikõlblikus loetud kogusummast 54% . Muude kulude vähendamisi koostati eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 2 tk rohkem, kuid mitteabikõlblik summa on olulises osas vähenenud. Kui eelmisel aruandlusperioodil koostati 10 muude kulude vähendamist summas 661 615,42 eurot, siis sel aruandlusperioodil on tehtud 12 muude kulude vähendamist summas 160 409,92 eurot . Kõige suurem muude kulude vähendami ne on koostatud CTF- Tech OÜ -le summas 81 493,36 eurot (tegevuste korrigeerimine), mis moodustab muude kulude vähendami s t ega mitteabikõlblikus loetud kogusummast 51% . Laekumata tagastusi on analüüsitud laiemalt kui vaid aruandlusperiood, st alates prog -rammperioodi 2014-202 1 algusest kuni aruande andmete võtmiseni . Eesmärk on saada täisülevaade laekumata tagastuste hetkeseisust, kus toetuse tagasimakse tähtaeg on saa-bunud . Kui eelmisel aruandlusperioodil oli laekumata tagastusi 2 kogusummas 118 709,35 eurot ( BugBox OÜ finantskorrektsioon on antud täitemenetlusse ja ALFA Yacht Production OÜ finantskorrektsioon on esitatud likvideerimismenetlusse ), siis sel aruandlus perioodi l on eelpool nimetatule lisandunud veel üks - Silvercode OÜ finantskorrektsioon summas 200 705,45 eurot, mis on esitatud pankrotimenetlusse. Seega on hetkeseisuga laekumata 3 tagastust, kuid kuna eelpool nimetatud menetluste tulemusena on toimunud laekumisi, on laekumata kogusumma hetkel kokku 284 529,30. Lähtuvalt käismasolevatest menetlustest esineb võimalus, et antud tagastused tulevikus laekuvad. Tabel 11. Aruandlusperioodil 01.07.202 3 -30.06.202 4 tehtud tagastused. Allikas: SF_33 (aruanne võetud 0 6 .11.202 4 ) 4 . 6 SFOS andmekvaliteedi kontroll SFOS andmekvaliteedi kontrolli tulemusena andmete sisestamise osas suuremahulisi eksimusi ei tuvastatud. Kokku tuvastati 27 eksimust nelja asutuse projektidega seonduvalt. EIS - i l oli 11 parandust (1 t oimingukestvuse nõue , 9 p rojekti seisund , 1 hankeleping ) , ETAg-il 4 (2 projekti seisund, 2 tagastuse seisund), KIK-il / KLIM-il 12 ( 9 t oimingukestvuse nõue , 3 KM abikõlblikkus/ registrikoodid ) . Kontroll-aktide kinnitamisega PO-d / RÜ-d kinnitavad, et parandavad vead või on need juba parandatud. RKA ei pea mõistlikuks kõikide vigade parandamist üle kontrollida, vaid teeb seda vajadusel riskantsemates kohtades pisteliselt. 4 . 7 Maksed Välja makstud summa on langenud 4% 19,5 miljonile eurole. Samas maksete arv on tõusnud 20%. Valdav enamus makseid, 591, tehti tavamaksetena. Ettemakseid oli aruandeperioodil 13. Tabel 12 . Aruandlusperioodi makse te arv Allikas SF 25 (aruanne võetud 29.01.25) Maksete menetlemise raames nõustas RKA rakendusüksusi nii kulude abikõlblikkusega seotud erinevatel teemadel (sh personalikulud, mis on seotud puhkusetasudega, koondamisega) kui ka SFOSi kasutamisel. 4 . 8 Projekti eesmärkide ja tulemuste kontroll RKA teostab eesmärkide ja tulemuste üle kontrolli läbi aruandluse kontrolli/kooskõlastuse, programmide seirekoosolekutel osalemise, projektide üritustel osalemise, ad hoc väljakutsetega tegelemise. RKA-l on programmioperaatoritega väga hea koostöö, mistõttu kaasavad programmioperaatorid RKA erinevatesse teemadesse piisavalt vara, et nendega jõuaks tegeleda. Erikoosolek on koos RKA- ga näiteks olnud EE- Localdev renoveerimisprojektide peale 30.04.2024 tehtavate tegevuste osas ( FMO andis justkui paindlikkuse ent keeruline rakendada renoveerimisprojektides) . Programmide seisudest ja väljakutsetest saab RKA regulaarse ülevaate programmioperaatoritega kohtumistel (2023 aastal 4 kohtumist, 2024 aastal 2 kohtumist) . Samuti saab ülevaate programmide koostöökomisjoni kohtumistel (vt infot punktis „koolitused ja arendustegevused“), mis toimuvad iga programmi osas vähemalt 1 kord aastas. 2024 aastal olid kõikidel programmidel ka lõpuüritused. Koostöökomisjoni kohtumiste / lõpuürituste raames on RKA lähemalt saanud tutvuda ka paljude erinevate projektidega. Lisaks on RKA osalenud projektide (lõpu)üritustel, nt 2024 aastal EE- Localdev nooresõbraliku õigussüsteemi juurutamise projekti lõpuüritusel . 12.12.2024 lõpuüritusele õnnestus RKA-l kutsuda EE-BF alt ainukese Liechtensteini partneriga projekti Jazz koostöö raames esinema Eesti ja Liechtensteini muusikud. Programmioperaatorite aastaaruandluse kvaliteet on kindlasti tõusnud aasta aastalt ja iga aasta on suuri sisulisi kommentaare vähem. Programmioperaatorid on kirjutanud aruanded sisutihedamaks, toonud seosed strateegiliste eesmärkidega, kommenteerinud sisuliselt rohkem indikaatorite saavutamist, edenenud riskide hindamise ja järelevalveplaanide tegemise osas. Paljud indikaatorid on ületatud (nt toetatud teadlaste arv, liikuma kutsuvate koolide arv, kliimavaldkonna projektides doonorpartnerite arv, erinevatel koolitustel osalejate arv virtuaalsete võimaluste tõttu jpt). On indikaatoreid, mis jäävadki saavutamata, kuna seda ei osatud algushetkedel ette näha. Mõjutusi leiab kindlasti palju kriisidest maailmas (COVID-19, Ukraina sõda ja nendele järgenud tarneprobleemid, hindade kallinemised jm) ja ei ole indikaatorit, mille alatäitmise osas ei ole mõjuvaid sisulisi põhjendusi. Seega üldjoontes hindab RKA olukorra heaks arvestades üleüldiselt programmperioodi hilist algust ja kriise maailmas ning poliitilist olukorda Eestis. Viimased aastaaruanded esitati 2024 aasta alguses 2023 aasta kohta. 2025 aasta alguses esitatakse programmide lõpparuanded, mis keskenduvad tulemustele. Nagu ka varasemates toimivusanalüüsides on välja toodud, siis indikaatorite mittetäitmine/alatäitmine ei too ilmtingimata kaasa finantskorrektsioone . Ja oluline on siinkohal ära mainida ka seda, et kui projekt jääb pooleli, siis teatud tingimustel on võimalik lugeda abikõlblikuks juba tehtud tegevusi . Seda lähenemist oleme rakendanud nt EE- Innovation programmi projektis 2014-2021.1.02.21-0146 ja EE- Localdev programmi projektis 2014-2021.1.05.21-0161. Nende projektide puhul oli tegu ettenägematute asjaoludega, mis põhjustasid projektide lõpetamise ennetähtaegselt. 2014-21 programmperioodil oli plaanis teha 1 hindamine iga nelja programmi kohta. Kõikide programmide hindamised on 31.01 .2025 seisuga tehtud . See on väärtuslik sisend programmide mõju kohta ja tulevase programmperioodi ettevalmistamiseks. Kuna programmid alles lõppesid, siis saab kokkuvõtvalt öelda, et programmide tulemused saavutati, lühiajaline mõju on positiivne , pikaajaline mõju on alles avaldumisel . RKA-l on tulemusjuhtimises aastased eesmärgid programmide lepingutega kaetuse ja maksete osas, mida jälgitakse jooksvalt erineva aruandluse kontrolli ja koosolekute raames. Lisaks on RKA tekitanud RTK veebilehel hea ülevaate igapäevaselt uuenevast EMP ja Norra toetuste statistikast . 25.02.2025 seisuga on kohustustega kaetus 95% ja makseid tehtud 89% ning päris viimaste kahepoolsete suhete fondi projektide lõpetamisega loodetakse saada maksete % kohustuste %-le võimalikult lähedale. 202 4 . a. mais ja septembris vaatas RKA koos programmioperaatoritega üle programmide jäägid, et teha 2014-21 perioodi viimane jääkide ümbersuunamine . Kuna programmide projektide abikõlblikkuse perioodi lõpp o li 30.04.2024, siis programmide projektide jäägid oli mõistlik suunata kahepoolsete suhete fondi , kus abikõlblikkuse perioodi lõpp on ühe aasta võrra pikem ehk 30.04.2025. Seega lisaks 2024 aasta alguses jõustunud ümberkandele ca 1 miljon eurot kahepoolsete suhete fondi ja ca 300 000 eurot tehnilisse abisse jõustus 2024 oktoobris ümberkanne ca 2 miljonit eurot kahepoolsete suhete fondi ja ca 90 000 eurot tehnilisse abisse . Nende ümberkannete tulemusel rahastati 2024 aastal kahepoolsete suhete fondist 28 uut projekti. Nüüd on oluline tegutseda efektiivselt, aktiivselt ja toetavalt, et projektid saaksid edukalt lõpetatud. Lisaks, 2023 aasta lõpus saavutati kokkulepe, et uus Norra/EMP programmperiood 2021-2028 tuleb ning 2024 sügisel sõlmiti kokkulepe ka ametlikult doonorriikide ja Euroopa Liidu vahel . Sellest tulenevalt on rohkem kui enam aktuaalsed uue programmperioodiga seonduvad teemad/ küsimused/ koosolekud. RKA peab väga oluliseks oma mõt ete jagamist teemal, mida võiks uuel programmperioodil teisiti teha , et tagada uuel programmperioodil parem struktuur ja lihtsam rakendamine. Näiteks FMO organiseeritud RKA-de töötoas Brüsselis 2023 detsembri alguses oli see üks peamine teema, kus Eesti RKA väljendas oma mõtteid nii kohtumisel, kui ka kirjalikult FMO - le . Peamised märksõnad lihtsustamine ja fokusseerimine. 2024 sügisel rakendusmääruse kommenteerimise käigus kaasas RKA kõik olulised partnerid, sh programmioperaatorid, rakendusüksused, RTK erinevate valdkondade eksperdid ja tegi lõpptulemusena 7 lehekülge kommentaare, et tagada parim võimalik rakendusmäärus. Rahandusministeerium veab küll uue perioodi planeerimise poolt, aga RTK on aktiivselt kaasas, jagab kogemusi, nõustab. Plaan on 2025 mais allkirjastada uue perioodi vastastikuse mõistmise memorandumid. 4 . 9 Kohapealsed kontrollid ja järelkontrollid Üldiselt kehtib põhimõte, et tegevusi tuleb kontrollida nende toimumise asukohas. Kui kohapealsete kontrolltoimingute tegemine ei anna lisandväärtust võib järelevalvet teostada ka dokumendipõhise kinnitamise ( desk based ) meetodil. RTK kasutab projekti vältel toimuvateks ning projekti järgseteks kohapealsete kontrollide valimi moodustamiseks riskipõhist valimimetoodikat. SF_54 aruande kohaselt teostati perioodil 1.07.202 3 -30.06.202 4 kokku 30 kohapealset kontrolli (sh RTK 14 , EIS 17 , KIK 9 ). Tähelepanekuid ei teht ud . Kogu rahastatud ja lõpetatud projektidest on kohapealse kontrolliga kaetud 31,5 %. Järelkontrolle toimingu kestvuse nõude täitmiseks ei ole läbi viidud. Programmide raames tehtavate projektide kontrollide osas on head ülevaated ka programmide aastaaruannetes eelmise perioodi tehtud tegevuste osas (punktis „Monitoring and evaluation “) ja aastaaruannetele lisatavates tulevase perioodi järelevalve plaanides (Monitoring Plan ). Viimased aastaaruanded esitati 2024 aasta alguses 2023 aasta kohta. 2025 aasta alguses esitatakse programmide lõpparuanded, kus keskendutakse saavutatud tulemustele. Lisaks veel , nt projektikülastused programmide koostöö kohtumiste raames, igapäevane aktiivne suhtlus probleemsemate projektidega seoses. Selle alusel saab RKA täiendava kindluse, et projektide üle seiret tehakse ja kontrollisüsteem toimib. 4 .1 0 Riikliku kontaktasutuse kontrollid Maksete kontroll Maksete raames teostatavad riikliku kontaktasutuse kontrollid jagunevad kaheks: S truktuuritoetuse registri aruandlusmooduli aruannete alusel kord aastas teostatav tsentraalne kontroll R iskide alusel igapäevased kontrollid vastavalt maksete SFOS-i sisestamisele RKA tsentraalseid kontrolle maksetega seotud valdkondades aruandlusperioodil ei teostatud, kuna RKA sai piisava kindluse igapäevaste kontrollide raames ning täiendavateks kontrollideks vajadust ei nähtud. Maksetega seotud kontrollkohad vaadatakse kord aastas üle. Süsteemsete kontrollikohtade ülevaatamise tulemusel antakse sisend vajadusel õigusaktidesse, juhenditesse ja juhtimis-kontrollisüsteemide lisadeks olevatesse kontroll-lehtedesse. RKA poolt teostatavate maksetaotluste igapäevaste kontrollide eesmärk on täiendava kindluse saamine kulude abikõlblikkuse osas ja andmete korrektne kajastamine ehk probleemsete kulude tuvastamine maksetaotluses ning tagamine, et projektis lõpetamata rikkumiste või tagasinõuete maksimaalne toetuse summa ei ületaks pärast makse tegemist projektist veel välja maksta jäävat toetuse summat. Igapäevasesse kontrolli lisatakse projekti maksed kui: projektiauditites, süsteemiauditites, RKA kontrollides on tuvastatud mitteabikõlblikke kulusid, potentsiaalseid mitteabikõlblikke kulusid või muud RKA jaoks olulised puudused projektid, mille puhul on kinnitatud uus rikkumi s e aruanne projektid, millele on lisatud laekumata tagastus muud olulised põhjused, näiteks kui sama toetuse saaja mõnes teises projektis on tuvastatud pettuse juhtum, saadud teave politseilt/muust allikast võimaliku pettuse kahtluse kohta või kui ühes projektis tuvastatud hankerikkumisega seotud kulusid esineb ka mõnes teises projektis jmt. Projekt eemaldatakse kontrollitavate projektide hulgast, kui probleem on lahenenud või RKA on saanud kindluse, et probleemi maksetaotlusega ei ole. SFOS-i andmete alusel igapäevaste kontrollide osas ei ole muutusi aruandlusperioodil aset leidnud ja kontroll jätkub samade kontrolliküsimuste alusel ka uuel aruandlusperioodil. RKA kontrolli määratud maksete kontrollküsimustele vastab RKA selleks ette nähtud kontrolli tabelis ( exceli tabel „ Norra_EMP_kontrollid_ maksed_tagastused “), mis asub Sharepointis . Aruandlusperioodil on riiklik kontaktasutus teostanud kontrolli 17 %- le rakendusüksuste poolt eelnevalt kontrollitud maksele ja tõendamis t ele. Joonis 9 . Maksed ja riikliku kontaktasutuse kontrollid Allikas SF 25 (aruanne võetud 29.01.25) Märgata on olulist tähehelepanekute osakaalu vähenemist. Kui eelneval perioodil tehti tähelepanekuid 36%- le R KA kontrolli võetud maksetest, siis käesoleval aruandlusperioodil oli tähelepanekute osakaal vaid 18%. Osad maksetes tuvastatud vead on leitud ka RTK raamatupidamise poolt või rikkumiste ja tagastuste R KA kontrolltoimingute käigus. Enim esinenud vead olid: Kuludokument rikkumise võrra vähendamata või valesti vähendatud; Kuludokument hankega või lepinguga sidumata. Kontrollide käigus ei ole maksetaotlustes olulisi ja süsteemseid rikkumisi ega vigu tuvastatud. Joonis 10. Riikliku kontaktasutuse kontrollid Allikas SF 25 (aruanne võetud 29.01.25) ja KA kontroll_Norra Ühtse määra alusel makstud summade arvestamise korrektsuse kontroll Eelmisel aruandlus perioodil viidi läbi Harno eeldefineeritud projektis nr 2014-2021.1.03.19-0003 ühtse määra alusel makstud summade arvestamise korrektsuse kontroll. Selle projekti osas on ühtne määr SFOSis kajastatud tehniliselt ebakorrektselt ( on sisestatud eraldi kuluna; eelarves ei ole vastavale kulureale märgitud ühtse määra %, et süsteem saaks ühtse määra summa automaatselt arvestada, mistõttu vigade tekkimise oht on suurem) . Kontrolli tulemusel jõuti järeldustele, et projekti nr 2014-2021.1.03.19-0003 üldkulude arvestus on olnud sellegipoolest korrektne. Tagastuste kontroll Järelevalvetegevuste teostamisel on Norra/EMP tagastuste kontrollid sarnased struktuurivahendite kontrollidega – jooksvaid kontrolle teostatakse sisestatud finantskorrektsioonidele ja vabatahtlike tagastustele, kasutades kontrollide teostamisel erinevaid kontroll-lehti. Erinevalt struktuurivahenditest, kus kontrolle teostatakse riskipõhiselt, kontrollitakse Norra/EMP finantskorrektsioone ja vabatahtlikke tagastusi 100%, kuna mitmetel rakendusüksustel on tagastustega tegelemise ja sisestamise kogemus väike. Erinev on vaid RTK poolt sisestatud tagastuste kontroll, kus finantskorrektsioone ja vabatahtlike tagastusi kontrollitakse vaid juhul, kui mitteabikõlbliku toetuse osa on vähemalt 1000 eurot. Tuvastatud vigadest peetakse ülevaadet RKA sisemises arvestuses. RKA poolt on aruandlusperioodil kontrollitud 32 tagastust . Eelmisel aruandlus perioodil kontrolliti 2 1 tagastust. Kontrolli tulemusena o n tuvastatud eksimuste arv ka veidi tõusnud ehk 17 (eelmine aruandlusperiood 10 ) . Vigu tuvastat i kõikide rakendusüksuste, va HARNO poolt sisestatud tagastustes . Kõige enam eksimusi tuvastati sarnaselt eelmisele aruandlus perioodi le ETA G -i poolt sisestatud tagastustest, mis moodustavad eksimustest kokku 3 5%. Enim eksiti finantsandmete sisestamisel ja tagastustele alusdokumendi/andmete lisamisel. Samas ei ole kõik tuvastatud vead finantsmõjuga, mis on positiivne, kuid kontroll näitab, et tagastuste sisestamisel siiski eksitakse. Positiivne on ka see, et administratsiooniülese andmekvaliteedikontrolli raames ei tuvastatud, et mõni tagasinõue või eelarve vähendamine oleks jäänud SFOS-i sisestamata. Tabel 13 . Aruandlusperioodil sisestatud tagastustes tuvastatud eksimused. Allikas: Riikliku kontaktasutuse sisemine arvestus. Rikkumisega seotud tagastuste hulk pole aruandlusperioodil oluliselt kasvanud ja kuigi tagastuste sisestamisel eksitakse, ei ole tuvastatud puudusi, mis viitaks süsteemsetele eksimustele või eeldaks laiaulatuslike muudatustega alustamist. Jätkuvalt on mitmed tagastuste sisestajad vähese kogemusega ning sisestanud vaid mõned tagastused (v.a RTK) või üldse mitte, mistõttu on põhjendatud tagastuste jooksva kontrolliga jätkata. See aitab tagada korrektsed andmed kulude sertifitseerimiseks ning läbi tuvastatud eksimuste tagada RKA poolne jooksev nõustamine ning vajadusel kavandada koolitusi. Tagastuste kontrolliga jätkatakse samade kontroll-lehtede alusel järgmiste põhimõtete järgi: Kontrollimisele kuuluvad jätkuvalt finantskorrektsioonid (F) ja vabatahtlikud tagastused (V ). Kontrollitavate tagastuste kohta tuleb koostada kontroll-leht, mis sisestatakse SFOS-i tagastuste moodulisse. Muude kulude vähendamised jätkuvalt kontrollimisele ei kuulu. Erinevalt struktuurivahendite tagastustest, tuleb Norra/EMP projektides jätkuvalt kontrollida ka neid finantskorrektsioone, kus tagastus sisestatakse ainult eelarve vähendamisena ja mitteabikõlblikku toetust tagasi ei nõuta. Tagastuste kontrollimise põhimõtted : Valimipõhine kontroll, kus kontrollimisele kuulub tagastus (F, V) juhul, kui mitteabikõlbliku toetuse osa on vähemalt 1000 eurot , rakendub vaid RTK-le . Ülejäänud rakendusüksuste poolt sisestatud tagastusi kontrollitakse 100%. Rakendusüksuste tagastuste laekumiste kooskõlastamine. RTK tagastuste laekumisi sisestab RKA kontrolli teostaja ise, mistõttu täiendav kooskõlastamine pole vajalik. Kuigi alates rakendamise algusest esineb tähtaegselt laekumata tagastusi väga vähe, tuleb vähemalt kord aastas toimivusanalüüsi koostamise raames üle vaadata, kas laekumata tagastusi esineb või mitte. See võimaldab hinnata, kas tagastustega administratsioonis tegeletakse ning kas mingis osas on vajalik vahendite katmine riigieelarvest. Toetuse saajate, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses, ostude kontroll RKA tegi mittehankijate ostude pisteli s e kontroll i , et näha, kas RÜ-d on RKA antud suunistest ja juhendistest (juhendmaterjalid, tööprotseduuride uuendamine, kontroll-lehtede täiendamine, kaasuste arutelu) saadud sisendi võtnud korrektselt kasutusse oma kontrolliprotseduuridesse. Algsesse valimisse sattus kolm toetuse saaja ostu RTK RÜ projektidest ja kolm toetuse saaja ostu EIS-i RÜ projektides. Kontrollitavad ostud olid: Projekt nr 2014-2021.1.05.20-0018 „ Evald Okase Muuseumi arendamine aastaringseks kunstikeskuseks “, toetuse saaja Mittetulundusühing Evald Okase Muuseum . 15. juuli 2023 ehitustööde töövõtuleping nr 001. Töövõtja Osaühing RESTEH. RTK RÜ. Projekt nr 2014-2021.1.05.20-0142 „ Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks “, toetuse saaja Freinholdi Maja OÜ . 10. juuli 2023 ehitustööde töövõtuleping. Töövõtja Valmap Grupp. RTK RÜ. Projekt nr Projekt nr 2014-2021.1.05.21-0178 „ Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm “, toetuse saaja CTF- Tech OÜ . Ost CBoNB’23 ürituse korraldamine. RTK RÜ. Projekt nr 2014-2021.1.02.20-0113 „ Implementation of polygenic risk score guided breast cancer precision prevention “, toetuse saaja OÜ Antegenes . Ost „Tervisetehnoloogia hindamine“. EIS RÜ. Projekt nr 2014-2021.1.02.21-0141 „ Exmet Services toru- ja profiilmetalli töötlemisprotsesside moderniseermine “, toetuse saaja Exmet Services OÜ . Ost „Torulaseri soetamine“. EIS RÜ. Projekt nr 2014-2021.1.02.21-0167 „ Bars Elekter Green ICT rohetehnoloogia projekt “, toetuse saaja Bars Elekter OÜ . Kontrolli võeti projekti kulureal 29 olnud seadmete soetus. EIS RÜ. Kontrollide käigus selgus, et k okkuvõttes on RÜ-d lähtunud kokkulepitud kontrollikohtadest ning viinud kontrollid läbi vastavalt kehtivatele protseduuridele. RKA tuvastas kontrollides, et valdavalt olid ostud tehtud korrektselt ja ka l epingu te täitmine on olnud korrektne. Ühe ostu (OÜ Antegenes tervisetehniloogia ost) puhul jäi abikõlblik maksumus alla kontrollikohustuse piirmäära ja puudus ka kahtlus ostu abikõlblikkuses , mistõttu põhjalikku ostumenetluse kontrolli ei peetud vajalikuks teha . Ostumenetlus t ega seotud olulisemad dokumendid olid kättesaadavad SFOS-ist. Mitmel juhul pidid aga RKA kontrollide tegijad küsima RÜ-delt täiendavaid selgitusi, sest kontroll-lehtedelt ei selgunud, kas ja milliseid aspekte olid RÜ kontrollijad erinevate kontrollkohtade juures vaadelnud ja milliste arutelukäikude tulemusena vastusteni jõudnud. RKA andis RÜ-dele tagasisidet kontrollide tulemuste kohta ja soovitusi, milliseid märkuseid kontroll-lehtedel tuleks välja tuua. Ühe kontrolli käigus asus RKA RÜ-st teisele seisukohale seoses TS ostu tegemisel esinenud ebakõlaga. RKA leidis, et punktis 6 nimetatud Bars Elekter OÜ ostumenetluse käigus kohtles TS pakkujaid ebavõrdselt, pidades läbirääkimisi vaid ühe pakkujaga ja jättes läbirääkimistest teise pakkuja kõrvale. RKA teavitas EIS RÜ-d oma seisukohast ning tänaseks on RÜ ka rikkumise infosüsteemis üles võtnud. RKA on seisukohal, et tegemist ei ole süsteemse veaga kontrolliprotseduuris või selle järgimises, sest RÜ oli TS ostu kontrolli käigus asjaolu tuvastanud, kuid hinnanud, et tegemist ei olnud finantsmõju omava rikkumisega. Kestusnõude kontroll Aruandlusperioodil viidi läbi kestusnõude andmekvaliteedi kontroll. Selle läbiviimine aitab vältida olukordi, kus kestusnõue on projektitele toetusmeetmes tervikuna või üksikus projektis ekslikult kohaldamata jäetud. Infosüsteemi õigesti sisestatud andmed on olulised ka järel-kontrolli valimite moodustamiseks. Kontroll hõlmas kõiki rakendusüksusi ja hõlmas 34 projekti . Kontrolli käigus vaadati , kas SFOSi sisestatud kestusnõude kohaldumise andmed on kooskõlas TAT õigusakti, taotluse rahuldamise otsuse ja projekti tegevustega. Kontrollitavate projektide hulgast ei tuvastatud selliseid, kus kestusnõude kohustus oleks valesti määratud. Kestusnõue oli SFOSi märkimata RTK taotlusvooru „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ projektides, kus kõigile kohaldub EMP/Norra finantsmäärusest tulenev kestuse nõue (tegemist on kinnisvarasse investeerimise projektidega). Nimetatud taotlusvooru projektide taotluse rahuldamise otsuses on olemas viide vara säilitamise kohustus ele, kuid SFOSis märge puudub ja tehnilistel põhjustel ei ole seda võimalik tagasiulatuvalt enam sisestada. Nimelt o li taotlusvooru seadistamisel lisatud projektidele ainult märke “projektile kohaldub riigiabi reeglitest tulenev kestuse nõue“ tegemise võimalus , kuid lisatud ei olnud lahtri „Projektile kohaldub SF reeglitest tulenev kestuse nõue“ kasutamise võimalust . Kuna viide struktuurifondide reeglitele ei ole EMP/Norra kontekstis korrektne jäeti vastav võimalus ka vooru avamisel seadistamata. Nüüdseks on SFOSi arendatud ja kestusnõude välja juurest viimati nimetatud viide eemaldatud. Kulude hangetega seose kontroll ETAg-i projektides Kuna ETAgil on olnud varem tehnilisi probleeme kulude hangetega sidumisega, vaadat i üle ka kõige viimased kulud ja nende hangetega seos ETAg-i projektides vahemikus 28.03.2023-31.08.2024. Kontroll viidi läbi september – oktoober 2024. Analüüsi tulemusel lei ti 24 sõidu- ja majutuskulu, mille puhul tekkis küsimus, kas need võiksid olla seotud hangetega. ETAGile j ärelepärimise vastusest selgus, et 2 kulu oli hankega sidumata. Nende hangetega (251114 ja 253324) seotud rikkumisi ei olnud, hanked o lid eelnevalt teiste projektide raames kontrollitud ja tähelepanekuid ei olnud. Hanked on projekti hangete ja lepingute lehel olemas. Kuna hanke seose puudumine ei oma finantsmõju, siis parandamine korrigeerivate kannetega ei ole mõistlik . Projektid 2014-2021.1.03.19-0015 ja 2014-2021.1.03.19-0016 on juba lõpetatud seisundis ja projektide uuesti avamine ei ole mõistlik. Võtame vead teadmiseks ja aktsepteerime vigu. Kontrolli käigus ei tuvasta t ud ühtegi olukorda, kus rikkumise aruanne oleks puudu või kuludega seotud hange hangete ja lepingute lehelt puudu . koolitused ja Arendustegevused Tabel 1 4 . 202 4 regulaarsed kohtumised ja FMO koolitused Kohtumine Aeg Kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee ( JCBF ) koosolek 16.04.2024 , 03.06.2024, 19.09.2024 Kommunikatsiooni töötuba ( Communication workshop ) 10-11.06.2024, 18-19.11.2024 Riiklike kontaktasutuste töötuba ( NFP workshop ) 24-25.09.2024 EE-RESEARCH programmi komisjonide koosolekud (koostöökomisjon ( CC ), programmikomisjon ( PC )) 09.02.202 4, 25-26.09.2024 (teadus, PC ), 16.04.2024, 12.12.2024 ( kõrg haridus, CC ) EE-RESEARCH programmi lõpuüritus 27.09.2024 (kõrgharidus) ; 19-20.11.2024 (teadus) EE-CLIMATE programmi koostöökomisjoni ( CC ) koosolek 06.05.2024 EE-CLIMATE programmi lõpuüritus 07-08.05.2024 EE-CLIMATE programmi korraldatud PO-de kohtumine 10-11.06.2024 EE-LOCALDEV programmi koostöökomisjoni ( CC ) koosolek 18-19.04.2024, 07.11.2024 EE-LOCALDEV programmi lõpuüritus 06.11.2024 EE-INNOVATION programmi koostöökomisjoni ( CC ) koosolek 29.05.2024, 17.12.2024 EE-INNOVATION programmi lõpuüritus 28.05.2024 EE-ACF fondi lõpuüritus 18.06.2024 Sulgemise koolitus ( FMO ) 29-30.04.2024 Kohtumine programmioperaatoritega 30.05.2024; 04.09.2024 K ohtumi sed doonoritega perioodi 2021-28 osas (Brüssel, Oslo, Tallinn) 24.09.2024 (mitteametlik) 30.10.2024 (mitteametlik) 12.12.2024 (ametlik) 2014-21 lõpuüritus 12.12.2024 Aastakoosolek ( AM ) 13 . 12 .202 4 Allikas: Riiklik kontaktasutus Tabel 1 5 . 202 5 planeeritud regulaarsed kohtumised Kohtumine Aeg Kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee ( JCBF ) koosolek (periood 2014-21) 20.02.2025 ja eeldatavasti vähemalt 1x veel Kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee ( JCBF ) koosolek (periood 2021-28) Kui MoU allkirjastatakse mais 2025, siis eeldatavasti sügisel 2025 FMO korraldatavad töötoad (periood 2021-28) Eeldatavasti vähemalt 2 x Doonoritega ametlikud läbirääkimised uue perioodi osas Eeldatavasti vähemalt 2 x Ametlik uue perioodi MoU allkirjastamine Mai/juuni 2025 Kohtumine programmioperaatoritega (periood 2021-28) Vastavalt vajadusele Allikas: Riiklik kontaktasutus Hangetealased koolitused ja arendustegevused 11.09.2023 tehti RTK toetuste rakendamise osakonna ja toetuste arendamise osakonna töötajatele seminar lepingute täitmise kontrollimise põhimõtetest ja selgitati, kuidas tuleks täitmise kontrolli de kohta kontroll-lehte täita . 21.09.2023 tehti RTK toetuse rakendamise osakonna elukestva õppe ja IT arenduse talitusele seminar TS ostude kontrollimise kohta. Novembris 2023 toimus raamlepingute teemaline seminar RTK toetuste arendamise osakonna riigihangete kontrollüksuse hankeekspertidele . 21.05.2024 toimus SF ja Norra administratsioonile infotund auditileidudest ja -soovitustest. 28.05.2024 toimus SF ja Norra administratsioonile koolitus teemal „Kindlustuslepingud projekteerimise ja ehituse hankelepingutes“. 08.11.2024 tehti RTK toetuste rakendamise osakonnale koolitus, kuidas kontrollida raamlepingute alusel sõlmitud hankelepinguid. 11.11.2024 tehti RTK toetuste rakendamise osakonna sotsiaal- ja regionaalarengutalitusele seminar väikehangete ja ostumenetluste kontrollimise ning lepingute täitmise kontrollimise kohta. Samasisuline seminar tehti ka eluskestva õppe ja IT-arenduse talitusele 02.12.2024. Lisaks SF ja Norra administratsioonile on korraldusasutus/riiklik kontaktasutus jätkanud toetuse saajate ja elluviijate koolitamisega. Aruandlusperioodil tehti toetuse taotlejatele ja saajatele kuus hangete teemalist seminari ja peale aruandlus perioodi on toimunud veel üks toetuse saajatele suunatud seminar. Sealhulgas jätkus ka korralduasutuse koostöö Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohalike omavalitsuste kompetentside tõstmiseks. Lisaks eelnimetatule lõi korraldusasutus/riiklik kontaktasutus kaheosalise raamlepingute teemalise videokoolituse, mis on üles laetud ja kõigile kättesaadav RTK veebilehel. K orraldusasutus/riiklik kontaktasutus jätkab ka edaspidi ametnike ja töötajate koolit amisega ning toetuse saajate kompetentside kasvatamisega. Lisaks suuna b korraldusasutus/riiklik kontaktasutus toetuse saajaid kaaluma, kas oleks mõistlik ja võimalik kasutada projektide elluviimisel kesksete hankijate teenuseid, osale d a ühishangetes või kasuta d a pädevate projektijuhtimise ja hangete korraldamise teenust pakkuvate ettevõtete teenuseid. Esimese RTK TAO teenuse disaini talituse läbiviidud infodisani sprindi raames koostas korraldusasutus/riiklik kontaktasutus uues kuues ja oluliselt täiendatud sisuga juhise „Kuidas vältida suuremaid vigu riigihangetes?“ . Juhis sisaldab kõige sagedasemaid probleemkohti ning soovitusi nende vältimiseks riigihangetest ning on suunatud nii toetuse saajatele kui rakendusüksustele. Aruandlusperioodil töötas korraldusasutus/riiklik kontaktasutus koostöös rakendusüksustega välja ka mittehankijate ostumenetluste kohta käiva juhise „Juhis ostumenetluste läbiviimiseks toetuse saajatele, kes ei ole hankijad“ , mida täiendati pärast ühendmääruse muutmist. K orraldusasutus/riiklik kontaktasutus osaleb nimetatud juhisega teisel infodisaini sprindil eesmärgiga muuta juhis toetuse taotlejatele ja saajatele veelgi arusaadavamaks, informatiivsemaks ning paremini jälgitavaks. Tabel 16 . Ülevaade registri arendustest aruandlusperioodil Jrk nr Teostatud arendused 1 Näitajale täpsustuse lisamise võimaluse loomine 2 Maksete prognoosi moodul 3 Riigiabi otsuste muutmisel maksete uuesti saatmine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse 4 Dokumendivahetussüsteemi (DHX) täiendavad tööd - Delta adapteri täiendus 5 RÜ taotlusvooru seaded - lahtri "Taotlusvooru eelarve" sisestatava väärtuse suurendamine SIS täiendused: 6 Osalemise tunnuse järgi sorteerimise muutmine 7 Sündmuse kokkuvõtte filtrisse osalejate unikaalselt lugemise valik 8 'Edukalt väljunud isikutest' ja 'Toetust saanud ettevõtted' tabelite põhimõtete muudatused 9 Sündmuste menüü paigutus 10 Meetme tegevuse valik sündmuse loomisel 11 Isiku/ettevõtete muutmisel avada akordionis olevad küsimused 12 Sündmuse üldandmete lisaväljade seadistamine 13 Katkestatud, Lõpetatud ja Eemaldatud staatuse määramise kontrollid 14 Sündmuste logid 15 Lõppenud sündmuse avamise võimaluse loomine 16 Sündmuste kokkuvõtte täiendamine täitmata väärtuste osas 17 Osalejate impordi optimeerimine Tehnilised täiendused: 18 Central Authenticaton Service 'i väljavahetamine Keycloak 'i vastu 19 Andmebaasi vaadete optimeerimised 20 Koodi puhastamise vanast funktsionaalsusest 21 EHAK (Eesti haldusklassifikaatori) versiooni uuendamine 22 Turvatäiendused 23 Maa-ameti X-tee teenuse muudatus Maakatastri andmete pärimiseks LISAD Norra/EMP riskid Norra/EMP üldine edenemine aastate lõikes Norra/EMP rahastatud projektide arv aastate lõikes
Lisa 2 Täitmise edenemine
Võetud kohustuste muutus aastatel 2020-2024 toetuse eelarve + riiklik kaasfinantseering
Programm Eelarve Võetud kohustused Võetud kohustused Võetud kohustused Võetud kohustused Kohustustega Võetud kohustused Kohustustega
30.06.2020 30.06.2021 30.06.2022 30.06.2023 kaetuse % 2023 30.06.2024 kaetuse % 2024
EE-TA 1 405 577,00 0,00 0,00 1 020 000,00 1 020 000,00 72,57% 1 405 577,00 100,00%
EE-Research 8 101 061,00 7 528 819,35 7 951 583,10 8 169 113,20 8 219 090,45 101,46% 7 965 968,77 98,33%
EE-Localdev 21 685 069,00 10 670 213,00 16 963 993,37 20 541 963,13 20 999 471,25 96,84% 20 865 780,30 96,22%
EE-Innovation 22 777 248,00 2 718 954,79 23 985 773,67 25 174 792,19 25 468 246,22 111,81% 23 459 779,92 103,00%
EE-Climate 7 058 824,00 705 824,00 705 824,00 3 868 184,99 7 169 375,62 101,57% 7 008 737,49 99,29%
EE-BF 4 395 552,00 0,00 0,00 1 195 013,00 1 249 111,25 28,42% 1 961 411,04 44,62%
Kokku 65 423 331,00 21 623 811,14 49 607 174,14 59 969 066,51 64 125 294,79 98,02% 62 667 254,52 95,79%
22 777 248,00
23 459 779,92
25 468 246,22
EE-Innovation 25 174 792,19
23 985 773,67
2 718 954,79
21 685 069,00
20 865 780,30
20 999 471,25
EE-Localdev 20 541 963,13
16 963 993,37
10 670 213,00
8 101 061,00
7 965 968,77
8 219 090,45
EE-Research 8 169 113,20
7 951 583,10
7 528 819,35
7 058 824,00
7 008 737,49
7 169 375,62
EE-Climate 3 868 184,99
705 824,00
705 824,00
0 mln 5 mln 10 mln 15 mln 20 mln 25 mln
Eelarve 30.06.2024 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020
Väljamaksete muutus aastatel 2020-2024 toetuse eelarve + riiklik kaasfinantseering
Programm Eelarve Väljamakse Väljamakse Väljamakse Väljamaksed Väljamakse % Väljamakse Väljamakse %
30.06.2020 30.06.2021 30.06.2022 30.06.2023 30.06.2023 30.06.2024 30.06.2024
EE-Research 8 101 061,00 3 676 816,06 3 869 181,31 4 682 869,92 5 764 175,64 71,15% 7 365 825,15 90,92%
EE-Innovation 22 777 248,00 930 743,83 2 777 390,86 8 569 784,72 13 980 982,49 61,38% 19 156 078,55 84,10%
EE-Localdev 21 685 069,00 157 567,88 1 534 165,89 4 600 407,25 9 343 957,24 43,09% 17 044 151,16 78,60%
EE-Climate 7 058 824,00 73 587,67 107 499,78 278 802,71 1 425 706,38 20,20% 5 916 510,06 83,82%
EE-BF 4 395 552,00 0,00 0,00 370 368,50 627 079,76 14,27% 999 173,94 22,73%
EE-TA 1 405 577,00 0,00 0,00 558 190,84 714 092,12 50,80% 874 239,11 62,20%
Kokku 65 423 331,00 4 838 715,44 8 288 237,84 19 060 423,94 31 855 993,63 48,69% 51 355 977,97 78,50%
22 777 248,00
19 156 078,55
13 980 982,49
EE-Innovation 8 569 784,72
2 777 390,86
930 743,83
21 685 069,00
17 044 151,16
9 343 957,24
EE-Localdev 4 600 407,25
1 534 165,89
157 567,88
8 101 061,00
7 365 825,15
5 764 175,64
EE-Research 4 682 869,92
3 869 181,31
3 676 816,06
7 058 824,00
5 916 510,06
1 425 706,38
EE-Climate 278 802,71
107 499,78
73 587,67
0 mln 5 mln 10 mln 15 mln 20 mln 25 mln
Eelarve 30.06.2024 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020
*Andmed tuginevad SAP BO aruandel SFSA 2014-2020 Eelarve täitmine.
Lisa 3 Rahastatud projektide ülevaade
Rahastud projektide arvu muutus aastatel 2020-2024
Programm Rahastatud projektid 30.06.2020 Rahastatud projektid 30.06.2021 Rahastatud projektid 30.06.2022 Rahastatud projektid 30.06.2023 Rahastatud projektid 30.06.2024
EE-BF 6 8 16 20 25
EE-Climate 1 1 17 27 27
EE-Innovation 46 84 94 97 96
EE-Localdev 7 36 45 51 50
EE-Research 14 18 21 21 21
EE-TA 0 1 1 1
Kokku 74 147 194 217 220
96
97
EE-Innovation 94
84
46
50
51
EE-Localdev 45
36
7
27
27
EE-Climate 17
1
1
25
20
EE-BF 16
8
6
21
21
EE-Research 21
18
14
0 20 40 60 80
30.06.2024 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020
*Andmed tuginevad SAP BO aruannetele SF 02 Projektide seisundite aruanne ja SF 09 Projektide nimekiri. 2024 ja 2023 aasta andmed ei sisalda katkestatud projekte.