dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
LepingAvalik

Leping

Riigi Tugiteenuste Keskus · 28. märts 2025
Viit
11.3-3/25/81 -1
Registreeritud
28. märts 2025
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024
Sari
11.3-3 Toetuste rakendamisega seotud lepingud
Toimik
11.3-3
Vastutaja
Anna Zolin (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Avaliku taristu talitus)

Failid

  • 📎11.3-32581 -1 28.03.2025 Leping (1).asice971 KB

Sisu (failidest)

RAAMLEPING (töövõtt tellimuse alusel) nr 11.3-3/25/81 -1 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70007340 asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lõkke tn 4, 10122, mida esindab peadirektori asetäitja 17.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/86 alusel toetuse rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams ja HEVAC OÜ, registrikood 10803013, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Laki tn 16, 10621 (edaspidi töövõtja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Teet Tark, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Avaliku sektori hoonete energiaauditite nõuetele vastavuse kontroll (Riigi Tugiteenuste Keskus)“ (viitenumber 289074) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3 Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4 Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1 lepingu muudatused; 1.4.2 käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3 tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.4 muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.5 töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5 Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. 1.6 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1 Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva töö osutamise peamised tingimused raamlepingu kehtivuse ajal ning tellija poolt töövõtjale esitatavate tellimuste kord. 2.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele hanke alusdokumentides toodud meetme määruste taotlusvoorude raames taotluse lisana esitatud energiaauditite nõuetele vastavuse kontrolli, sh muudetud energiaauditi täiendava ülevaatamise teostamine RTK poolt etteantud tähtaja jooksul, RTK nõustamine ning infopäevade läbiviimine (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides (sh lepingu lisaks olevas tööde tehnilises kirjelduses) ja töövõtja pakkumuses. 2.3 Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava töö mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele ja kooskõlas lepingu ning riigihangete seadusega muuta. 2.4 Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline tähtaegselt tegema riigihanke alusdokumentides määratud töö vastava tellimuse saamisel. 3. Tellimuse esitamine raamlepingu alusel 3.1 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellimus esitatakse töövõtja esindaja e-posti aadressil või elektroonilises tellimuskeskkonnas. 3.2 Tellimusega esitatakse tellitava töö nimetus, kogus või muu vajalik info ning üleandmise kuupäev. 3.3 Tellimuse kättesaamisest ning vastuvõtmisest teavitab töövõtja tellijat e-posti teel või elektroonilises tellimuskeskkonnas hiljemalt 2 tööpäeva jooksul arvates tellimuse kättesaamisest. 3.4 Tellimus ja tellimuse vastuvõtmise teade esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.5 Tellimuste esitamine raamlepingu alusel toimub lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest. 3.6 Tellija teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks parima pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle tellitava riigihanke tingimuste kohase teenuse omadused, mahud, töö üleandmise tähtaja jms määrates pakkumuse esitamiseks tähtaja. 3.7 Kui paremusjärjestuses esimene pakkuja määratud tähtajaks pakkumust ei esita või teatab, et ei saa või ei soovi tellimust täita, teeb tellija ettepaneku pakkumuse esitamiseks järjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile. 3.8 Tellijal on õigus osta teenust lepinguväliselt kui: 3.8.1 ükski raamlepingu partner ei esitanud hinnapakkumust; 3.8.2 ühegi raamlepingu partneri hinnapakkumused ei vasta hankija sätestatud tingimustele esitatud tellimuses; 4. Töö teostamine ja üleandmine 4.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping loetakse sõlmituks töövõtja poolt tellimuse kinnitusega. 4.2 Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule või kui tellija on esitanud sellele pretensiooni. 4.3 Tellimuste täitmise tingimused on toodud lepingu lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktis 2 „Teenuse osutamise eesmärgid“. 4.4 Töövõtjal on õigus nõuda töö lõpptähtpäeva muutmist, kui see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab töö aluseks olevad lähteandmeid. 4.5 Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 4.6 Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 4.7 Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 4.8 Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9 Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 4.10 Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 4.11 Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.12 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 4.13 Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 10 kalendripäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 4.14 Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 4.14.1 Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 4.14.2 Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 4.14.3 Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. 4.14.4 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 4.15 Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 4.16 Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 5. Lepingu hind ja tasumise tingimused 5.1 Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud ühikhindadele tegelikult teostatud töö mahus. Lepingu maksimaalne kogumaksumus on 45 000 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Tellijal ei ole kohustust tellida töid lepingu maksimaalse kogumaksumuse mahus, töid tellitakse vastavalt tellija tegelikule vajadusele. 5.2 Tellija tasub lepingu hinna igakuiste vahemaksetena vastavalt jooksval kalendrikuul teostatud töö mahule, mis fikseeritakse vastavalt teostatud tööde aktidele järgmiselt: 5.2.1 Ühe energiaauditi kontrollimise tasu on 475 eurot; 5.2.2 Ühe energiaauditi korduvkontrolli tasu on 235 eurot; 5.2.3 Nõustamisteenuse tunnihind on 85 eurot; 5.2.4 Infopäeva maksumus on 750 eurot. 5.3 Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid. 5.4 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 289074, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 5.5 Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud Poole koguvastutus lepingu alusel on piiratud 2-kordse lepingu hinnaga, välja arvatud, kui lepingurikkumine on tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest. 6.1 Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi iga rikkumise eest kuni 5% tellimuse maksumusest. 6.2 Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest. 6.3 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 6.4 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.5 Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 6.6 Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumise lõppemisest. 6.7 Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 6.8 Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 6.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 6.10.1 töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 6.10.2 töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 6.10.3 töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 6.10.4 töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 6.10.5 kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 6.11 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 6.11.1 tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 6.11.2 töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 6.12 Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 6.13 Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 6.13.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 6.13.2 Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kuid kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 6.13.3 Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 6.13.4 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7. Teadete edastamine 7.1 Mõjutamata eespool punktis 3 sätestatut, toimub lepingu raames teadete edastamine üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 8. Poolte kontaktisikud 8.1 Tellija kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Sirje Allmaa, tel +372 5885 4549, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8.2 Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Teet Tark, tel +372 504 8037, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.2 Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 9.3 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 9.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 9.6 Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 10. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib 12 kuud või kuni lepingu maksimaalse kogumaksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Selguse huvides: pärast lepingu kehtivuse lõppu pooled lepingu alusel uusi hankelepinguid sõlmida ei või, küll aga võivad pooled sõlmida lepingu kehtivuse ajal hankelepinguid, mille täitmise tähtpäev on hilisem kui lepingu lõppemise päev. Viimasel juhul kohaldatakse hankelepingule kuni selle lõppemiseni jätkuvalt ka asjasse puutuvaid lepingu tingimusi. 10.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni (3) kolm kuud. 10.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 10.5 Tellijal on lisaks seaduses sätestatud juhtudele õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 10.5.1 töövõtja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. 11. Lõppsätted 11.1 Töövõtja esitab tellijale andmed 12 kuu jooksul lepingu alusel temaga sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta 15 päeva jooksul pärast 12 kuu möödumist lepingu sõlmimisest arvates. 11.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.3 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.5 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Töövõtja: Riigi Tugiteenuste Keskus HEVAC OÜ Tallinn, Lõkke tn 4, 10122 Tallinn, Laki tn 16, 10621 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Teet Tark Riigihange: „Avaliku sektori hoonete energiaauditite nõuetele vastavuse kontroll (Riigi Tugiteenuste Keskus)“ Viitenumber: 289074 TEHNILINE KIRJELDUS Hange on rahastatud järgmiste meetme määruste kaudu (edaspidi koos meetme määrused):  Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord;  Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord;  Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord;  Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise teise perioodi tingimused ja kord. Antud meetme määruste eesmärk on avaliku sektori kasutuses olevatesse hoonetesse tehtavate investeeringute/rekonstrueerimise kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonetesse tarnitud energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ja taastuvenergia kasutuse edendamine (edaspidi energiatõhususe tööd). Energiatõhususe tööde tulemusel peab avaliku sektori rekonstrueeritav hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele (edaspidi energiatõhususe miinimumnõue). Hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks soovituslik energiatõhususe tööde loetelu, hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarv, tulevased, s.o peale rekonstrueerimist, hoone energia- ja ülalpidamiskulud, CO2 heitkoguse vähenemise prognoos jt andmed peavad olema välja toodud energiaauditis. Seega on oluline, et koos projektitaotlusega esitatud energiaauditid oleksid kontrollitud ühtsetel alustel, mis omakorda tagab Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) õiglaste otsuste tegemist. 1. Hanke eesmärk 1.1. Hanke eesmärk on eespool mainitud meetme määruste taotlusvoorude raames taotluse lisana esitatud energiaauditite nõuetele vastavuse kontrolli, sh muudetud energiaauditi täiendav ülevaatamise (edaspidi korduvkontroll) teostamine, RTK nõustamine RTK poolt etteantud tähtaja jooksul ning infopäevade läbiviimine. 2. Teenuse osutamise eesmärgid 2.1. Energiaauditite kontrollimiseks antakse tellimuse edastamisest alates kuni 14 kalendripäeva, korraga suunatakse kontrollimiseks kuni 40 energiaauditit; 2.2. Juhul, kui energiaauditis tehakse vastavalt teenuse osutaja kommentaaridele muudatusi, siis antakse muudetud energiaauditite korduvkontrolli teostamiseks tellimusest edastamisest alates kuni 7 kalendripäeva, korraga suunatakse korduvkontrollimiseks kuni 10 energiaauditit. 2.3. Energiaauditite nõuetele vastavuse kontrolli, sh korduvkontrolli teostab hankes esitatud meeskonnaliige isiklikult (edaspidi spetsialist või ekspert). 2.4. Korduvkontrolli teostab vastavuse kontrolli teostanud ekspert. 2.5. Ekspert töötab iseseisvalt ja vormistab energiaauditi kontrolli, sh korduvkontrolli tulemuse etteantud vormil kontroll-lehena, milles põhjendab oma seisukohti. Esitatud selgitused peavad olema arusaadavad ning vormistatud piisavalt põhjalikult, kaalutletud, loogiliste ja kohaste viidetega (ka taotluse välistele allikatele) varustatud tekstina, mida on võimalik sellisena kasutada taotlejatele puuduste kõrvaldamiseks päringute koostamiseks ja otsuste tegemiseks. 2.6. Ekspert peab tundma asjakohaseid õigusakte, sh majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” ja 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. 2.7. Eelpool toodud määrustel jõustuvad redaktsioonid varasemalt 01.03.2025. Kontrollide läbiviimisel tuleb töövõtjal juhinduda redaktsioonidest, mis kehtivad/kehtisid taotluse esitamise tähtpäeval (taotluse esitamise tähtpäev on RTK poolt välja kuulutatud taotlusvooru lõppkuupäev, mitte taotleja taotluse esitamise kuupäev). 2.8. Peale lepingu sõlmimist toimub lepingupoolte vahel esimene kohtumine Teamsi vahendusel 10 tööpäeva jooksul, kus lepitakse kokku töö regulaarsus ja täpsemad eesmärgid (õigusaktid, millele tähelepanu pöörata) . 2.9. Ekspert peab meetme määruste alusel teostama RTK nõustamist. 2.10. Nõustamist tehakse jooksvalt RTK kirjaliku päringu alusel või veebis (Teamsis) peale lepingu sõlmimist 12 kuu jooksul. 2.11. Nõustamine peab sisaldama vähemalt: 2.11.1. Käesolevas dokumendis mainitud õigusaktide tõlgendamist ja abi nende rakendamisel; 2.11.2. Projektidele hinnangu andmise energiatõhususe alaste küsimuste kontekstis; 2.11.3. Projektides probleemkohtade ilmnemisel lahenduste pakkumist 2.12. Infopäevade läbiviimine eksperdi poolt tellija esitatud tellimuse alusel: 2.12.1. RTK koordinaatoritele pädevuse tõstmiseks, andes neile kaasa vajalikke/ täiendavaid spetsiifilisi teadmisi oma tööülesannete täitmiseks meetme määruste alusel esitatud taotluste nõuetele vastavuskontrolli läbiviimisel ja edaspidi projektide kontrollimise; 2.12.2. energiaaudiitoritele, pädevuse tõstmiseks energiaauditite koostamisel, lähtudes meetme määruste nõuetest. 2.12.3. Iga tellitud infopäeva kestus on ca 5 akadeemilist tundi ning viiakse läbi virtuaalselt (nt Teams keskkonnas). Infopäeva raames koostab ekspert infomaterjalid ning on valmis vastama osalejate täiendatavatele küsimustele. 3. Teenuse tulemus 3.1. Hanke tulemusena on energiaauditid kontrollitud, sh vajadusel korduvkontrollitud lähtuvalt Tehnilises kirjelduses mainitud meetme määrustest, määrustes sätestatud nõuetest ning võimalikest määruste redaktsioonidest. 3.2. Kontrolli, sh korduvkontrolli tulemused on vormistatud etteantud vormil kontroll- lehena. Eksperdi seisukohad on põhjendatud ja kaalutletud, on piisava põhjalikkusega, varustatud tekstina, mida on võimalk taotlejale ja toetusesaajatele edastada projekti eesmärgipäraseks elluviimiseks võimalike muudatuste või otsuste tegemiseks. 3.3. Teenuse tulemusena on RTK-d nõustatud korrektselt, kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel