Hankeleping

Lisa 1 10.03.2025 lepingu nr 2-2/25/103 juurde Tehniline kirjeldus Töö Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire Objekt Nursipalu harjutusväli (Võru maakond, Rõuge ja Võru ja Antsla vald) 1. Sissejuhatus Kaitseväe tegevuse tulemusel võib keskkonda sattuda ained, mida õigusaktides käsitletakse ohtlikena. Eeskätt on nendeks lõhkeainetes ja laskemoonas sisalduvad mitmesugused raskmetallid. Selleks, et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju veekeskkonnale, tuleb periooditi läbi viia pinna- ja põhjaveeseiret. Seiretulemuste alusel saab jälgida, kas sihtmärgiala pinnasest (peamine raskmetallide kuhjumise koht) jõuavad ohtlikud ained veekeskkonda ning ohustavad seeläbi põhjavee kvaliteeti, pinnaveekogusid või vee-elustikku. 2. Eesmärk Töö eesmärk on võtta pinna- ja põhjavee seirepunktidest veeproovid Nursipalu harjutusväljal ning analüüsida neid, et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju harjutusvälja pinna- ja põhjavee seisundile perioodil 2025–2027 aasta. 3. Töö lahendamise tegevused 3.1. Võtta veeproovid olemasolevatest seirepuurkaevudest ja pinnavee proovivõtupunktidest vastavalt tabelis nr 1 (Lisa 1.1) ette nähtule ja koostada nende kohta uuringuaruanded. 3.2. Töökoosolekud tehakse tellija või täitja vajadustest lähtuvalt ning lepitakse omavahel eelnevalt kokku. Koosolekud toimuvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) kontoris või veebi teel. 4. Pinnaveeseire 4.1. Pinnaveeseire tuleb läbi viia viies seirepunktis, nendest kahes seirepunktis on seiret varem läbi viidud ning kolm seirepunkti on uued. 4.2. Pinnavee hüdrobioloogilise seire läbiviija(d) peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele: 4.2.1. Bentiliste ränivetikate ekspert peab omama vähemalt magistrikraadi hüdrobioloogias, botaanikas või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust bentiliste ränivetikate seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.2.2. Vee suurtaimestiku ekspert peab omama vähemalt magistrikraadi hüdrobioloogias, botaanikas või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust vee suurtaimestiku seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.2.3. Vee suurselgrootute ekspert peab omama vähemalt magistri kraadi hüdrobioloogias, zooloogias või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust vee suurselgrootute seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.3. Pinnavee füüsikalis-keemilise ja hüdrokeemilise seirel peab: 4.3.1. Pinnavee proove võttev isik peab omama kehtivat vee- ja joogiveeuuringu proove võtva isiku atesteerimistunnistust pinnavee valdkonnas. Kui proovi võtab katselabor, siis peavad selle akrediteerimisulatusse (VeeS §237) kuuluma proovivõtumeetodid vastavast valdkonnast. 4.3.2. Veeproovid tuleb analüüsida nõuetele vastavas laboris. Sealhulgas kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest, mis on välja toodud: 1/3  4.3.2.1. Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud pinnavee piirväärtustest; 4.3.2.2. Ökoloogilise seisundi seire peab vastama keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ toodud tingimustele. 5. Põhjaveeseire 5.1. Põhjaveeseire tuleb läbi viia kolmes seirepunktis. 5.2. Põhjavee proove võttev isik peab omama kehtivat vee- ja joogiveeuuringu proove võtva isiku atesteerimistunnistust põhjavee valdkonnas. Kui proovi võtab katselabor, siis peavad selle akrediteerimisulatusse (VeeS §237) kuuluma proovivõtumeetodid vastavast valdkonnast. 5.3. Veeproovid tuleb analüüsida nõuetele vastavas laboris. Sealhulgas kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest, mis on välja toodud keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. 5.4. Kuna territooriumi külastuse aeg sõltub väljaõppegraafikust, siis tuleb proovide võtmiseks sobilik aeg kokku leppida töö tellijaga. 5.5. Juhul kui ilma tõttu ei ole võimalik proove võtta (nt on veekogu või puurkaev kuiv), peab proovid võtma hiljem. 6. Aruanne, tellijale antavad materjalid ja tähtajad 6.1. Võetud veeproovide kohta tuleb koostada seire aruanne, milles esitatakse lühike ülevaade seire korralduse kohta ning seire tulemused ja nende analüüs. 6.1.1. Analüüsitulemused tuleb esitada aruandes tabelvormingus, kus on toodud vähemalt proovivõtu asukoht, koordinaadid, aeg, proovivõtutähis ja vajalikud näitajad ning võrdlus õigusaktides toodud näitajatega. 6.1.2. Seirepunktide täpsed asukohad edastab tellija peale lepingu sõlmimist. 6.1.3. Aruande lisadena tuleb esitada proovivõtmiste ja proovide labori analüüside protokollid. 6.2. Kokkuvõttes analüüsida ka oluliste ainete trende seirepunktides. Selle jaoks edastab tellija eelmiste perioodide seiretulemused Exceli tabelis. Täitja peab lisama läbi viidud seire tulemused tellija poolt edastavale tabeli vormile igal aastal. 6.3. Seire aruanne tuleb esitada igal aastal peale viimase proovi võtmist (kokku 3 aruannet – 2025, 2026, 2027). Aruannetega seotud tähtajad on järgnevad: Aruande Esmase Tellija Täiendatud Vajadusel Lõpliku aasta versiooni tagasiside aruande esitamise tellija aruande esitamise andmise tähtaeg täiendava esitamise tähtaeg tähtaeg tagasiside tähtaeg andmine 2025 05.01.2026 19.01.2026 02.02.2026 09.02.2026 16.02.2026 2026 04.01.2027 18.01.2027 01.02.1027 08.02.2027 15.02.2027 2027 03.01.2028 17.01.2028 31.01.2028 07.02.2028 14.02.2028 2/3 6.4. Pinnavee hüdrobioloogilise seire tulemusi hindav ekspert peab omama punktis 4.2. välja toodud kvalifikatsiooni ning tulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 toodud näitajatega. 6.5. Pinnavee füüsikalis-keemilise ja hüdrokeemilise seire veeproovide tulemusi hindav ekspert peab omama magistrikraadi loodusteaduste valdkonnas ning omama varasemat töökogemust vooluveekogude seisundi hindamisel ning näitajaid tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 toodud näitajatega. 6.6. Põhjavee analüüsitulemuste põhjal peab vee seisundile hinnangu andma ja põhjendatud juhul ettepanekuid tegema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonda kantud isik ning tulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 piirarvudega. 6.7. Piisava pädevuse olemasolul võib üks ekspert täita mitut rolli. 6.8. Tehnilisele kirjeldusele vastavad põhja- ja pinnavee proovivõtu protokollid, veeproovide analüüside tulemused ning analüüsitulemuste kokkuvõte esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, vajadusel joonised dwg-, pdf- ja shp-vormingus). 3/3 HANKELEPING 10.03.2025 nr 2-2/25/103 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, registrikood 10057662, aadress Marja tn 4d, Tallinn, Harjumaa 10617, mida esindab põhikirja alusel alusel juhatuse liige Priit Alumaa (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865, Kategooria 1 – Keskkond) ja seotud hanke „Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire“ (viitenumber 291044) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.1. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.2. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.2.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.2.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.2.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.2.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 1.3. Lepingu ese on „Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire“, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus). 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. 2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 3. Poolte õigused ja kohustused:  3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist; 3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks; 3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses; 3.1.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega; 3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 3.1.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise. 3.2. Tellija kohustub: 3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks; 3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega; 3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt. 3.3. Tellijal on õigus: 3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas; 3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist; 3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 3.4. Täitjal on õigus: 3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas; 3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu. 4. Lepingu maksumus ja maksetingimused 4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 20 676,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 4.2. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve), millele märgitakse: 4.2.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 2/7  11314 Tallinn). 4.2.2. Muud arvele märgitavad andmed: tellija kontaktisiku nimi Helari Buht; hankelepingu number 2-2/25/103; riigihanke viitenumber 291044; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber 291044001000001; 4.2.3. Täitja pangarekvisiidid: Saaja pank: SEB pank Saaja pangakonto number: IBAN EE251010022002522004 SWIFT: EEUHEE2X 4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida. 4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija. 4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine 5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist. 5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse. 5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud 3/7  dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel. 5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd. 5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja. 6. Konfidentsiaalsus 6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama. 6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab täitja. 6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 7. Poolte vastutus 7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga 4/7  viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 9. Lepingu lõpetamise alused 9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei 5/7  vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta; 9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega. 9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette. 9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras. 10. Kontaktisikud 10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. 10.2. Tellija kontaktisik on Helari Buht, [email protected], +372 5393 8739 10.3. Täitja kontaktisik on Hille Allemann, [email protected], 5302 0275 10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel 6/7  allkirjastamisel. Lepingu täitmise tähtajad on märgitud tehnilise kirjelduse punktis 6.3. 11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti. 11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval. 11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele. 12. Lisad 12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus 12.2. Lisa 1.1 Nursipalu seiratavate näitajate tabel 12.3. Lisa 2. Pakkumus Poolte rekvisiidid TELLIJA: TÄITJA: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda Priit Alumaa hangete osakonna juhataja juhatuse liige 7/7  Lisa 1 10.03.2025 lepingu nr 2-2/25/103 juurde Tehniline kirjeldus Töö Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire Objekt Nursipalu harjutusväli (Võru maakond, Rõuge ja Võru ja Antsla vald) 1. Sissejuhatus Kaitseväe tegevuse tulemusel võib keskkonda sattuda ained, mida õigusaktides käsitletakse ohtlikena. Eeskätt on nendeks lõhkeainetes ja laskemoonas sisalduvad mitmesugused raskmetallid. Selleks, et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju veekeskkonnale, tuleb periooditi läbi viia pinna- ja põhjaveeseiret. Seiretulemuste alusel saab jälgida, kas sihtmärgiala pinnasest (peamine raskmetallide kuhjumise koht) jõuavad ohtlikud ained veekeskkonda ning ohustavad seeläbi põhjavee kvaliteeti, pinnaveekogusid või vee-elustikku. 2. Eesmärk Töö eesmärk on võtta pinna- ja põhjavee seirepunktidest veeproovid Nursipalu harjutusväljal ning analüüsida neid, et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju harjutusvälja pinna- ja põhjavee seisundile perioodil 2025–2027 aasta. 3. Töö lahendamise tegevused 3.1. Võtta veeproovid olemasolevatest seirepuurkaevudest ja pinnavee proovivõtupunktidest vastavalt tabelis nr 1 (Lisa 1.1) ette nähtule ja koostada nende kohta uuringuaruanded. 3.2. Töökoosolekud tehakse tellija või täitja vajadustest lähtuvalt ning lepitakse omavahel eelnevalt kokku. Koosolekud toimuvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) kontoris või veebi teel. 4. Pinnaveeseire 4.1. Pinnaveeseire tuleb läbi viia viies seirepunktis, nendest kahes seirepunktis on seiret varem läbi viidud ning kolm seirepunkti on uued. 4.2. Pinnavee hüdrobioloogilise seire läbiviija(d) peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele: 4.2.1. Bentiliste ränivetikate ekspert peab omama vähemalt magistrikraadi hüdrobioloogias, botaanikas või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust bentiliste ränivetikate seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.2.2. Vee suurtaimestiku ekspert peab omama vähemalt magistrikraadi hüdrobioloogias, botaanikas või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust vee suurtaimestiku seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.2.3. Vee suurselgrootute ekspert peab omama vähemalt magistri kraadi hüdrobioloogias, zooloogias või muus sarnases valdkonnas ja omama varasemat töökogemust vee suurselgrootute seisundi hindamisel vooluveekogudes. 4.3. Pinnavee füüsikalis-keemilise ja hüdrokeemilise seirel peab: 4.3.1. Pinnavee proove võttev isik peab omama kehtivat vee- ja joogiveeuuringu proove võtva isiku atesteerimistunnistust pinnavee valdkonnas. Kui proovi võtab katselabor, siis peavad selle akrediteerimisulatusse (VeeS §237) kuuluma proovivõtumeetodid vastavast valdkonnast. 4.3.2. Veeproovid tuleb analüüsida nõuetele vastavas laboris. Sealhulgas kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest, mis on välja toodud: 1/3  4.3.2.1. Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud pinnavee piirväärtustest; 4.3.2.2. Ökoloogilise seisundi seire peab vastama keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ toodud tingimustele. 5. Põhjaveeseire 5.1. Põhjaveeseire tuleb läbi viia kolmes seirepunktis. 5.2. Põhjavee proove võttev isik peab omama kehtivat vee- ja joogiveeuuringu proove võtva isiku atesteerimistunnistust põhjavee valdkonnas. Kui proovi võtab katselabor, siis peavad selle akrediteerimisulatusse (VeeS §237) kuuluma proovivõtumeetodid vastavast valdkonnast. 5.3. Veeproovid tuleb analüüsida nõuetele vastavas laboris. Sealhulgas kõikide analüüsimeetodite korral on nõutav mõõtemääramatus kuni 50% ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest, mis on välja toodud keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. 5.4. Kuna territooriumi külastuse aeg sõltub väljaõppegraafikust, siis tuleb proovide võtmiseks sobilik aeg kokku leppida töö tellijaga. 5.5. Juhul kui ilma tõttu ei ole võimalik proove võtta (nt on veekogu või puurkaev kuiv), peab proovid võtma hiljem. 6. Aruanne, tellijale antavad materjalid ja tähtajad 6.1. Võetud veeproovide kohta tuleb koostada seire aruanne, milles esitatakse lühike ülevaade seire korralduse kohta ning seire tulemused ja nende analüüs. 6.1.1. Analüüsitulemused tuleb esitada aruandes tabelvormingus, kus on toodud vähemalt proovivõtu asukoht, koordinaadid, aeg, proovivõtutähis ja vajalikud näitajad ning võrdlus õigusaktides toodud näitajatega. 6.1.2. Seirepunktide täpsed asukohad edastab tellija peale lepingu sõlmimist. 6.1.3. Aruande lisadena tuleb esitada proovivõtmiste ja proovide labori analüüside protokollid. 6.2. Kokkuvõttes analüüsida ka oluliste ainete trende seirepunktides. Selle jaoks edastab tellija eelmiste perioodide seiretulemused Exceli tabelis. Täitja peab lisama läbi viidud seire tulemused tellija poolt edastavale tabeli vormile igal aastal. 6.3. Seire aruanne tuleb esitada igal aastal peale viimase proovi võtmist (kokku 3 aruannet – 2025, 2026, 2027). Aruannetega seotud tähtajad on järgnevad: Aruande Esmase Tellija Täiendatud Vajadusel Lõpliku aasta versiooni tagasiside aruande esitamise tellija aruande esitamise andmise tähtaeg täiendava esitamise tähtaeg tähtaeg tagasiside tähtaeg andmine 2025 05.01.2026 19.01.2026 02.02.2026 09.02.2026 16.02.2026 2026 04.01.2027 18.01.2027 01.02.1027 08.02.2027 15.02.2027 2027 03.01.2028 17.01.2028 31.01.2028 07.02.2028 14.02.2028 2/3 6.4. Pinnavee hüdrobioloogilise seire tulemusi hindav ekspert peab omama punktis 4.2. välja toodud kvalifikatsiooni ning tulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 toodud näitajatega. 6.5. Pinnavee füüsikalis-keemilise ja hüdrokeemilise seire veeproovide tulemusi hindav ekspert peab omama magistrikraadi loodusteaduste valdkonnas ning omama varasemat töökogemust vooluveekogude seisundi hindamisel ning näitajaid tuleb võrrelda keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 toodud näitajatega. 6.6. Põhjavee analüüsitulemuste põhjal peab vee seisundile hinnangu andma ja põhjendatud juhul ettepanekuid tegema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonda kantud isik ning tulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 piirarvudega. 6.7. Piisava pädevuse olemasolul võib üks ekspert täita mitut rolli. 6.8. Tehnilisele kirjeldusele vastavad põhja- ja pinnavee proovivõtu protokollid, veeproovide analüüside tulemused ning analüüsitulemuste kokkuvõte esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, vajadusel joonised dwg-, pdf- ja shp-vormingus). 3/3  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 291044 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire Pakkumus: 544931 Ettevõtja: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (10057662), roll: peapakkuja OSA 1 – NURSIPALU HARJUTUSVÄLJADE PINNA- JA PÕHJAVEE SEIRE Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 20676,000 20676,000 22 25224,720 Osa maksumus kokku KM-ta: 20676,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 25224,720 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 20676,000 Maksumus kokku KM-ga: 25224,720 Koostatud 27.02.2025 10:28:33 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8455284/general-info PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 291044 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Nursipalu harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire Pakkumus: 544931 Ettevõtja: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (10057662), roll: peapakkuja OSA 1 – NURSIPALU HARJUTUSVÄLJADE PINNA- JA PÕHJAVEE SEIRE Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 20676,000 20676,000 22 25224,720 Osa maksumus kokku KM-ta: 20676,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 25224,720 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 20676,000 Maksumus kokku KM-ga: 25224,720 Koostatud 27.02.2025 10:28:33 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8455284/general-info