Hankeleping

Lisa 1 TEHNILINE KIRJELDUS Teenuse kirjeldus Riigikeelt ebapiisaval tasemel valdavate ajateenijate eesti keele õppe maht on 150 akadeemilist tundi. Õppekava on jagatud kaheks ainekavaks (tugevamate ning nõrgemate gruppide ainekava), millest kummagi sees on kaks moodulit. Eesti keele õpe toimub ajateenistuse väljaõppetsükliga paralleelselt. Testimine ja gruppide komplekteerimine. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kelle eesti keele oskus ei ole piisav ajateenistuses toimetulekuks, sooritavad eesti keele testi. Õppegruppide moodustamine: Õppijad määratakse gruppidesse eesti keele sõeltesti tulemuste põhjal. Testi viib läbi keeltekool. Keeltekool valib selleks sobiva testitöö, mis võimaldab õppijate eesti keele oskuse taset piisava täpsusega määrata ning neid vastavalt hanketingimustele gruppidesse jaotada. Nõrgemate gruppide puhul on arvestatud lähtetasemeks eel-A2-taset (nö A2.2-tase, vt lähemalt Lisa 1, joonis „Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase“). Tugevamate gruppide puhul on lähtetasemeks arvestatud täis-A2-tase (nö A2.3-tase). Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kes sooritavad testi B1-tasemele, eesti keele õppes osalema ei pea. Nii tugevamad kui ka nõrgemad grupid õpivad esmalt 62 akadeemilist tundi (50 auditoorset tundi ja 12 tundi iseseivat tööd) kohustuslikul kursusel. Selle sihiks on omandada ajateenistuse baaskeel, kus põhirõhk on suhtlemisel, kuulamisel ja ajateenistuse olukordades suhtlemiseks vajalikul sõnavaral. Kohustuslikule õppele järgneb vabatahtlik õpe 88 akadeemilist tundi (70 auditoorset tundi ja 18 tundi iseseisvat tööd), mis keskendub eesti üldkeelele. Nii kohustuslikul kui ka jätkukursusel on möödapääsmatu keelestruktuuride harjutamine, kuid rõhk on keele kasutamisel suhtluskontekstides, mitte eraldiseisval teooria õppimisel (vt kursuste ajajaotust lähemalt Lisa 1 tabelitest). Õppevara ja vahendid: Ainekava 1. „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase B1.1)“ (nõrgematele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded). 2. moodul „Eesti keele jätkukursus (B1.1)“.Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I osa (ptk 1-5, valikuliselt umbes 50% sisust). 1/36 Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded). 2. moodul "Eesti keele jätkukursus (B1.2)". Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I ja II osa (ptk 1-7, valikuliselt umbes 50% sisust. Kaitsevägi tagab kõigile eesti keele õppes osalejatele järgmised õppevahendid. 1. Õppekomplekt „Ajateenistuse ellujäämiskeel“ – Kaitseväe koostatud õppematerjal, mis vastab Kaitseväe eesti keele õppekava nõuetele ja standarditele ning mis aitab õppida nii üldkeelt kui ka Kaitseväe-spetsiifilist sõnavara. 2. „Lühike eesti-vene sõdurisõnastik" – Kaitseväe koostatud Kaitseväe-spetsiifiline sõnastik. 3. Õpiku „Naljaga pooleks“ I ja II osa (vastavalt „Naljaga“ ja „Pooleks“), mida saab ajateenija laenutada väeosa dokumendihalduri käest. 4. Vihik märkmete tegemiseks. Muud tingimused: 1. Iga grupi õpe toimub umbes 30 nädala jooksul sõjaväelise väljaõppega paralleelselt. Pakkujal peab olema valmisolek koolitust läbi viia hankes kokkulepitutud aegadel. 2. Kaitseväe esindajal on õigus ette teatamata külastad tundi. 3. Esimese mooduli järel sooritavad ajateenijad saavutustesti, sest teine moodul on vabatahtlik. Samuti sooritavad ajateenijad saavutustesti teise mooduli järel. Testid koostab Kaitsevägi vastavalt õppematerjalidele. 4. Teenusepakkuja õpetaja peab läbima taustakontrolli positiivselt. Selleks saadab üksuse kontaktisik teenusepakkujale nõusoleku taustakontrolli teostamiseks, dokument tuleb täita ja digiallkirjastada ning saata tagasi adressaadile . Kaitseväe poolt koostatud õppematerjalidega saavad õpetajad tutvuda peale taustakontrolli positiivset läbimist. Õppetöö Ämaris toimub T ja N Staabi- ja sidepataljon (Ämari Lennubaas, Ämari) kokku 2 gruppi 1 grupp Nõrgemad A1 (5 ajateenijat) ja 1 grupp tugevamad A2 ja B1 (3-4 ajateenijat) tundide algus kas 17:00-18:30 või 18:30-20:00, kui see aeg siis valida hilisemaks tugevama tasemega grupp. Muud korraldused: 1 Keeleõppe grupi suurus võib olla kuni 12 inimest. Seetõttu tuleb mõnes piirkonnas tuleb moodustada mitu gruppi. Õppegruppide täpsemad suurused ja vajadused on piirkonniti erinevad. 2 Ajateenijate jaoks, kes saavad sõeltestil madalama tulemuse kui B1, on eesti keele testil osalemine kohustuslik. Teenusepakkuja hoiab üksuste kontaktisikuid jooksvalt kursis osalejate kohal käimisega. Ta teavitab kontaktisikut osalejatest, kelle puudumiste arv ja iseseisvate tööde esitamine on lähenemas lubatud 3 Et saada keelekursuse lõpetamise tunnistus, on ajateenijatel kohustuslik osaleda 70% õppetöös ning esitada kõik iseseisvad tööd. 2/36 Lisa 1. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijate eesti keele pilootõppekava” Sisu ja maht Ainekava 1. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.1)" (nõrgematele gruppidele) Ligikaud Seminar Iseseisev Kursuse Ajateenistuskeele Üldise eesti Õppematerjal ne (ak. h) töö (ak. h) maht (ak. h) õpe (ak. h) keele õpe kestus (ak. h) (nädalat ) 1.1 moodul "Ajateenistuse 12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus ellujäämiskeel (A2)", kohustuslik koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded). 1.2. moodul "Eesti keele 17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5) jätkukursus (B1.1)", soovituslik KOKKU 30 120 30 150 40 110 Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele) Ligikaud Seminar Iseseisev Kursuse Ajateenistuskeele Üldise eesti Õppematerjal ne (ak. h) töö (ak. h) maht (ak. h) õpe (ak. h) keele õpe kestus (ak. h) (nädalat ) 2.1. moodul "Ajateenistuse 12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus ellujäämiskeel (B1.1)", kohustuslik koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded) 2.2. moodul "Eesti keele 17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5), jätkukursus (B1.2)", soovituslik „Naljaga pooleks“ II osa (ptk 6–7) KOKKU 30 120 30 150 40 110 3/36 Lisa 2 Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase käesolevas pilootõppekavas1 1 Kuigi Euroopa keeleõppe raamdokumendis soovitatakse tasemete omandamiseks suuremaid auditoorse õppe mahte (A2-taseme saavutamiseks 180 akadeemilist tundi ja B1-taseme saavutamiseks 200 akadeemilist tundi), siis tänu intensiivsele praktiseerimisvõimalusele ajateenistuses lähtub KV eesti keele õppe pilootõppekava lühematest, tavapraktikas levinud kursusemahtudest. 4/36 Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)“ teemad ja standard (õpiväljundid) Jrk nr Teema Maht Keeleõppe sisu Standard akadeemilistes tundides, õppetöö toimub seminari vormis 1. Kes sa oled ja kust 2 a. Enda tutvustamine ja 1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja saab sa tuled? tutvumise viisakusväljendid kaassõduritega tuttavaks. b. Endast rääkimine ja 1.2. Räägib enda päritolust, haridusest, huvidest, plaanidest jm. kaaslastega tutvumine. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades. c. Reaktsioonid kaaslase 1.3. Elab kaaslase jutule kaasa (Väga lahe! Päriselt?) jutule (üllatus, kaasaelamine jm) 2. Kuidas ma 1 a. Minu eesti keele õppe 2.1. Teab, milline on keeleõppija teekond, sh teiskeelses keskkonnas ajateenistuses eesti teekond enne ajateenistust, õppides. keelega hakkama selle ajal ning ka pärast 2.2. Mõistab, millised keelelised väljakutsed muukeelsel saan? seda. ajateenistujal on ja teab, kuidas ta kavatseb raskuste puhul b. Kuidas saan ajateenistuses toimida. keeleliselt hakkama? 2.3. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. Keelelised raskused 2.4. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades. ajateenistuses ja nendega Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt seotud emotsioonid küsib õppematerjali ette, tutvun õppematerjaliga enne tundi, c. Milline eesti keele õppija panen uued väljendid kirja ja kordan neid). ma tahan ajateenistuses olla? d. Kust ja kuidas võiksin saada tuge? 3. Kaitseväelinnak ja 2 a. Kus miski asub? Kohad ja 3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid ja mida siin leida on? sildid kaitseväelinnaku sise- siseruume ja silte-viitu (nt riviplats, spordirajatised, söökla, ja välisruumis. relvaruum, kiosk, kasarmu) ning nende asukohti. b. Mida neis kohtades teha 3.2. Nimetab, mida põhilistes kohtades tehakse. saab? 3.3. Küsib ja juhatab teed mõnda võtmekohta c. Tee juhatamine 5/36  d. Millal ja kus neis kohtades 3.4. Nimetab mõnda põhireeglit, millal võin kus olla, midagi teha ja viibida võin? Kuhu külalised külalisi kaasa võtta. võivad tulla? 4. Kaitsevägi ja keda 4 a. Kaitseväe ülesanne ja 4.1. Oskab öelda, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on siit leida on? struktuur kaitseväe tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused (koosseisu b. Erialade ja üksuste kuulub ...). tutvustused 4.2. Kirjeldab ajateenistuses õpitavaid erialasid ning mõnda olulist c. Minu teekond üksust. ajateenistuses 4.3. Nimetab ajateenistuse väljaõppetsükli etappe ja kursusi (nt SBK, d. Kes on teised mu ümber? AJEK) ja kirjeldab nende ajalist järjestust. Kirjeldab enda Ülemate ja instruktorite teekonda läbi nende. auastmed, ametijärgud 4.4. Kirjeldab, mis erialade, ametite, järkude, vastutusalade ja rollide ning teenistusülesanded esindajaid võib kaitseväes kohata ning millega nad tegelevad e. Pöördumised eri auastmete (veebel, taktikaline vastane, võitleja, jaoülema abi, täidab laskuri poole kohustusi). f. Eri rollides tugipersonal 4.5. Tunneb auastmeid ning pöördub õigesti auastme kandja poole. 4.6. Nimetab tugipersonali töötajaid ja kirjeldab, millega nad tegelevad. 5. Mida me sel 5 5.1. Ajateenistuse päeva- ja 5.1. Leiab tunniplaanist, päeva- ja nädalakavast vajaliku info üles. nädalal teeme? nädalakava, tunniplaan ja Küsib täpsustavaid küsimusi ja. sündmused. 5.2. Mõistab mõnda lihtsamat korralduslikku selgitust, mis käib 5.2. Korralduslikest plaanidest päevakava, eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta rääkimine. Missugusele (millal peab kus olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus ülesandele ma lähen ja kestab, mis on tegevuse eesmärk ja millega peab arvestama). kuidas pean selleks 5.3. Nimetab tähtsamaid asju väeosa eluolus (ülesanded, ruumid, valmistuma? vaba aja tegevused ja sport, linnaloal käimine, tervisemured). 5.3. Meie elukorraldus 5.4. Nimetab oma põhilisi ülesandeid ja reegleid, mida peab täitma, ajateenistuses ning sh sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid). Küsib õiges sisekorra eeskiri. olukorras luba. 5.4. Eeskirjad ja reeglid 6/36 6. Mida me 3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe 6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida ajateenistuses formaatidest minult oodatakse. Mõistab lihtsaid selgitusi väljaõppe eri osade õpime? (õppekorralduse üldise sisu kohta. infotunnid, loengud, 6.2. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha üles (nt mõistab rivitunnid, metsalaagrid, kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja rännakud, testid jne) teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid, hindamise baasinfot 6.2. Õppe- ja ainekavad, testid ja lühendeid). Leiab info selle kohta, mida õppeaines hinnatakse 6.3. Teavitus tundide ja testide ja kuidas hindamine korraldatud on. sisu ning korralduse kohta 6.3. Mõistab kuuldud ja loetud teateid tundide ja testide sisu ning korralduse kohta. Saab oma küsimustele vastused. 7. Varustus, söök ja 4 7.1. Mida on vaja selga panna ja 7.1. Nimetab olmevarustuse komponente (nt rakmed ja seljakott ning olmetingimused. kaasa võtta? Ilma ja nende osad). Mõistab suulisi ja kirjalikke juhiseid, sh kuidas neid oludega toimetulekuks kantakse ja pakitakse ning mida nendega tehakse (seljas on vorm sobiv riietus ja varustus. 5 ja kaasas R-20 komplekt). Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule Kuidas kannab erinevaid vastava riietuse ja varustuse kohta. varustuselemente? Kust 7.2. Teavitab lihtsatest olme ja varustusega seotud probleemidest. saan erinevat varustust ja Kirjeldan varustuse seisukorda (katkine osa, on lahti tulnud, vahendeid? Kelle käest, kadunud). Mõistab lihtsaid juhiseid probleemide lahendamiseks. millal ja kuidas? Varustuse 7.3. Kirjutab vajaduse korral abi küsides seletuskirju (enne, kui pakkimine, kasutamine ja seletuskiri on esitatud; toimkonnast küsite seletuskirja blankette; hooldus kirjelda, mis relval viga on; põhjendada). 7.2. Varustusega seotud 7.4. Mõistab söögikordadega seotud tüüpinfot. Mõne lihtsama takistused ja lahendused. takistuste korral (nt ei saanud kuivtoidupakki) sõnastan, mida 7.3. Seletuskirjad vajan. 7.4. Söömine ajateenistuses 7.5. Nimetab mõnda olulisemat aspekti, mis mulle ajateenistuses 7.5. Ajateenistuses olemise olemise juures meeldib ja mis tekitab ebamugavust tingimused. Olmega seotud (elamistingimused, hügieenitingimused, menüü ja söögi takistused ja lahendused kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, eemalolek pere ja sõprade juurest). Palub abi mõne lihtsama probleemi lahendamiseks. 7/36 8. Ajateenistuse 4 8.1. Vaba aja veetmine 8.1. Nimetab vaba aja veetmise kohti ja viise kaitseväelinnakus. kogukond kaitseväelinnakus 8.2. Vastab viisakusvestluse küsimustele ja küsib vestluskaaslase 8.2. Sinu kaasajateenijad ja kohta mõne küsimuse. kasarmu eluruumi 8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie dünaamika suhtlemine välja näeb. Mõistab olulisemaid elukorralduse 8.3. Väljakutsed, sh keele kokkuleppeid toakaaslastega (nt teineteisega arvestamine, isiklik pinnalt ruum, ajakava). 8.4. Kodustega suhtlemine 8.4. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja oskan teha ettepanekut olukorra parandamiseks. 8.5. Kirjeldab, kuidas hoian kodustega ühendust. 9. Relvaõpe ja 5 9.1. Relvakasutamise õppe ja 9.1. Mõistab kõige tähtsamaid relvakasutamise ohutuse nõudeid ja ohutus-eeskirjad ohutuse tagamise instruktsioone. peamised tegevused 9.2. Mõistab kõige tähtsamad relvakasutamise õppe instruktsioone 9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala (nt seisangud, liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused jälgimine „Seis“, „Katan“ jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud. 9.3. Tagasiside 9.3. Mõistab mõnda sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise peamist instruktsiooni. 9.4. Mõistab mõnda maa-ala jälgimise peamist instruktsiooni. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi oma edasimineku kohta ning vastab (Tagasiside eilse laskmise kohta oli hea. Kuidas sul relva käsitlemine on praegu juba? Kaitseriiviga probleeme ei ole). 10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.1. Saab aru kõige tähtsamatest rivivõtete selgitustest. 10.2. Riviharjutus 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg, 10.3. Tagasiside otse) 10.3. Vastab ja pöördub nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades (nt Lubage pöörduda! Luba antud! Selge!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 10.5. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi ja vastab. 8/36 11. Metsalaager ja 4 11.1. Metsalaagri sisu, 11.1. Saab aru mõningasest peamisest, kõige lihtsamast infost, mida ajateenistuse korraldus ja kord metsalaagri ja rännakuga seoses kuuleb ja loen: muljed 11.2. Metsalaagri ja üldisemalt 11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); ajateenistuse muljed 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse ja tööriistade pakkimine. 11.2. Saab aru peamistest juhistest, mida metsalaagris ja rännakul kuulen: 11.2.1. laagri ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine, sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine; 11.2.2. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja tööriistade kasutamine, kaartide lugemine); 11.3. muude ülesannete instruktsioonid. 11.4. Annab kaassõduritele lihtsat teavet ja vastab küsimustele. 11.5. Saab aru mõnest lihtsast asjast, mida kaasajateenijad mulle ütlevad ja vastab neile (nt üksteise toetamine ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine). 11.6. Ütleb, kui mul on mõni lihtsam probleem ja küsib lihtsaid küsimusi selle kohta. 11.7. Nimetab mõnda põnevat kogemust, huvitavat või naljakat juhtumist, väljakutset või õppetundi, mille sai (välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine, varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad vm). 12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide 12.1. Kirjeldab tüüpsõnavara kasutades maastikku ja ümbrust (puud, kasutamine, nähtavus jm taimed, ehitised, muud objektid) ja vahemaid ning seda, mis olud, seotud metsalaagri kus toimub (hall vanem auto peatus, sees on musta jopega ja rännakuga. mees). 12.2. Ümbruse ja inimeste 12.2. Saab aru lihtsatest instruktsioonidest, mida seoses ilma ja kirjeldamine. keskkonnaga kuuleb ja loen. 9/36 13. Tervis ja inimese 5 13.1. Inimese kehaosad ja 13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. keha organid, füüsilise tervise 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub, enesetunne, mured, haavata saamine, pearinglus, vigastused). õnnetused, esmaabi 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab andmine ja saamine. meediku kõige olulisematele küsimustele. 13.2. Toimetulek 13.4. Nimetab olulisemaid esmaabikomplekti vahendeid ja nende psühholoogiliste ja peamisi kasutusi. Nimetab esmaseid esmaabitegevusi. sotsiaalsete 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani väljakutsetega. poole. 14. Eestimaa – mida 4 14.1. Kaitsetahe 14.1. Nimetab erinevaid põhjuseid, miks Eesti inimesed Eestit siin saab ja on vaja 14.2. Ajaloolised, kultuurilised, armastavad ja väärtustavad. Selgitan, miks vaadatud filmis (nt kaitsta? identiteediga seotud ning „Nimed marmortahvlil“) tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist emotsionaalsed põhjused, tähtsaks peavad. miks Eesti inimesed Eestit 14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni armastavad ja sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi. väärtustavad 14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaline luule, film (nt Juhan Liivi luule, „Nimed marmortahvlil“ vms) 15. Lõputest. 2 15.1. Saavutustest viimases 15.1. Teab, mida ta on omandanud ning mida on vaja veel harjutada Kokkuvõte tunnis. (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine). kursusest ja 15.2. Tagasivaade lõppenud 15.2. Tunnustab ennast edusammude eest ja teab, kuidas ta eesti tagasiside. kursusele ja aus keele õppe teekond jätkub. reflektsioon, kui kasulik 15.3. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele kursus mu jaoks oli tasemeeksamite sooritamisel. 15.3. Enda edusammude tunnustamine 15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 10/36  15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega. Kokku 50 akadeemilist tundi Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt ohtlik vs ohutu, koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada. Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate sõnadega ning teeb veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi Nimisõnad • Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse, sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti) Tegusõnad • Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud) 11/36  • ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada) • Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud) Erinevad sõnaliigid • Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu (_katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile). o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara) • Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada: o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades) • Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks). • Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu) 12/36 Lause • Küsimused. o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne). • Kogeja ja omaja väljendamine (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.) Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine • õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteantud kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal). Lugemine • linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis 13/36 Rääkimine • Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega, käskluste andmine • Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kellelegi kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine Kirjutamine • seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese mooduli ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist. 14/36 Nõrgema grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (nõrgem grupp, tervikkursuse sihttase: B1.1) Soovitav õppematerjal: „Naljaga pooleks“ peatükk 1-5, läbituna valikuliselt. Ainekava on koostatud õppekomplekti „Naljaga pooleks“ (Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp) põhjal. Õppekomplekti, nagu ka käesoleva ainekava sisu lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist, kuid eriline rõhk on igapäevasel vestlusel ja argiolukordadel. Jrk nr Teema Maht akadeemilistes Keeleõppe sisu Standardid tundides, õppetöö toimub seminar vormis 1. Söök-jook 15 1.1. Söögikoha külastamine 1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja -reklaamis. Küsib 1.2. Toidu teemadel rääkimine söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru 1.3. Oma arvamuse avaldamine tavalisematest vastustest. 1.4. Fraasid mitmuse nimetavas 1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi ja vormis (erinevad menüüd) erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, mõnda lihtsat probleemi 1.5. Liitsõnade moodustamine lahendada ning arvet maksta. (lihapirukas) 1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa ilma 1.6. Ainsuse osastava vormi noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada). moodustamine ja 1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist (Mulle kasutamine (pudel tundub, et..., Kahtlane, ei usu!). limonaadi; Ma tahan 1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme limonaadi; Ma ei joo kontekstis. limonaadi.) 1.7. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke) . 2. Igapäevaelu 15 2.1. Inimestega rääkimine, 2.1. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid probleemid ja nende kõnetamine, millegi probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas palved palumine ja palvele saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. vastamine, ettepanekute Palub viisakalt abi. Reageerin sobivalt palvele. tegemine, millegi 2.2. Räägib inimestevahelisest suhtlemisest, millegi andmisest ja selgitamine ja vabandamine saamisest (Ta ütles, et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). 2.2. Igapäevaprobleemide Iseloomustan inimest ja ta olukorda (Talle meeldib süüa teha. selgitamine ja lahendamine Poistel on kiire. Mul on keskeakriis). 15/36 2.3. Kuuldule reageerimine 2.3. Reageerib kuuldule. Väljendan üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja 2.4. Täiendõppes osalemine ükskõiksust. Reageerin neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma 2.5. Kellele? Kellel? Kellelt? siis ei sega). vormide moodustamine 2.4. Saab aru kursusi ja koolitusi puudutavast kirjalikust ja suulisest 2.5.1. inimesed meie elus infost. Küsib küsimusi kooli ja koolituse kohta. (tütrele, töökaaslastel, 2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme Priit Kaselt) kontekstis. 2.5.2. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne) 2.6. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine 2.6.1. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima) 2.6.2. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama) 2.6.3. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida) 2.7. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine. (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused) 16/36 3. Külaskäimine, 15 3.1. Mida ma eile tegin? 3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-lihtminevikku. tähtpäevade Tegusõnade kasutamine 3.2. Kirjeldan Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende tähistamine ja minevikuvormis (i-minevik) tähistamise tavasid. vaba aeg 3.2. Pühade ja tähtpäevade 3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. tähistamine Eestis 3.4. Toimin ja suhtlen külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates 3.3. Külaskäigud tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, 3.4. Vaba aja sisustamise viisid, kingituse üleandmine). meelelahutusteenused ning 3.5. Õnnitlen inimesi erinevate sündmuste puhul, soovin nende kuulutused päevakohaseid soove. Oskan anda kingitusi ja teha komplimente 3.5. Arvamuse avaldamine ning neid vastu võtta. 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui 3.6. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja tihti? jne). kuulutusi. 3.7. Küsisõnade kes? ja mis? 3.7. Kirjeldan tähtpäevade ja vaba aja veetmisega seotud sündmusi ja vormid ja nende kasutamine saadud elamusi. 3.8. Järgarvsõnad (esimene, 3.8. Avaldan oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) esimeses, esimesena) 3.9. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 3.9. Inimese tunded ja seisundid kontekstis. (omadussõnad nagu energiline, väsinud jne) 4. Mis juhtus? 15 4.1. Igapäevaelu seigad ja 4.1. Igapäevastes olukordades (nt politseinik ütles, et sõitsin liiga kiiresti) seiklused suhtlen, reageerin ja väljendan oma tundeid, selgitan ja lahendan. 4.2. Olmeprobleemid ja 4.2. Räägib ja jutustan oma juhtumistest ja kogemustest ning sellest, äpardused (nt reisides, mida siis tegin (nt alguses, siis, lõpuks). tehnikat kasutades, aega 4.3. Teiste lugusid kuulates reageerin ja väljendan oma tundeid ja planeerides), lahendused mõtteid (Jube küll! Sul tõesti vedas!). 4.3. Loo jutustamine, kuuldud 4.4. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme loole reageerimine kontekstis. 17/36  4.4. Igapäevased esemed, mida endaga kaasas kanname (nt juhiluba, võti) 4.5. Lihtminevik: erinevad tegusõnad jaatavas ja eitavas vormis (si-minevik) 4.6. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin raamatu läbi. Ma ei ostnud raamatut.) 5. Tutvused ja 10 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, 5.1. Räägib erinevatest kohtadest, neis käimisest, sinna minemisest, seal kokkusaamised rahvarohkes poes, veebis). suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele minna! Veebis võib kohata Reisid, sõidud ja käigud huvitavaid inimesi.) (lähen trenni, buss jõuab 5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, lennujaama, lähen maha) kokkusaamise kokku leppimine). 5.2. Inimestega tutvumine ja 5.3. Kirjeldab olukorda, kus ja kuidas uue inimesega tutvus, mida keegi sellest jutustamine ütles, mida tegid, mida tundsid ja mõtlesid. 5.3. Inimeste ja nende käitumise 5.4. Kirjeldab inimesi (välimus, iseloomuomadused, käitumine kirjeldamine olukorras). 5.4. Millised on eestlased 5.5. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib võrreldes minu kultuuriga? kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!) 5.5. Nõustumise ja 5.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme mittenõustumise kontekstis. väljendamine 5.6. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? Kust sa tuled? (pikale koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt) 5.7. Tegusõnade minema ja käima laiend (lähen poodi, käin poes) 18/36  5.8. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav) 5.9. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?) Kokku 70 akadeemilist tundi Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)“ teemad ja õpiväljundid Jrk nr Teema Maht Keeleõppe sisu Standard akadeemilistes tundides, õppetöö toimub seminari vormis 1. Kes sa oled ja kust 2 1.1. Enda tutvustamine ja tutvumise 1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja kaaslastele sa tuled? viisakusväljendid (nimi, vanus, päritolu, haridus, huvid, plaanid jm). 1.2. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades. 19/36  1.2. Endast rääkimine ja kaaslastega 1.3. Elab kaaslase jutule kaasa ja mõistab emotsioonide väljendust tutvumine. (Väga lahe! Päriselt? kulmud tõusid üles) 1.3. Reaktsioonid kaaslase jutule (üllatus, kaasa elamine jm) 2. Kuidas ma 1 2.1. Kuidas saan ajateenistuses 2.1. Teab, milline on teiskeelses keskkonnas õppimise teekond ja selle ajateenistuses keeleliselt hakkama? Keelelised väljakutsed. eesti keelega raskused ajateenistuses ja 2.2. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. hakkama saan? nendega seotud emotsioonid. 2.3. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades. 2.2. Kust ja kuidas võiksin saada 2.4. Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt tuge? küsib õppematerjali ette, tutvub õppematerjaliga enne tundi, 2.3. Minu eesti keele õppe teekond paneb uued väljendid kirja ja kordab neid) enne ajateenistust, selle ajal ning ka pärast seda. Milline eesti keele õppija ma tahan ajateenistuses olla? 3. Kaitseväelinnak ja 2 3.1. Kohad ja sildid kaitseväelinnaku 3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid, siseruume mida siin leida sise- ja välisruumi. ja silte-viitu (riviplats, spordirajatised, söökla, relvaruum, kiosk, on? 3.2. Kus miski asub? kasarmu) ning nende asukohti. 3.3. Mida neis kohtades teha saab? 3.2. Küsib ja juhatab teed. 3.4. Millal ja kus neis kohtades 3.3. Räägib, mida nendest kohtades tehakse ja keda seal kohtan ja viibida võin? millega seal tegelevad. 3.5. Kellega seal kokku puutun? 3.4. Kirjeldan, millal võin kus olla, midagi teha ja külalisi kaasa võtta. 3.6. Kuhu külalised võivad tulla? 4. Kaitsevägi ja keda 4 4.1. Ütleb, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on kaitseväe ja siit leida on? 4.1. Kaitseväe ülesanne ja struktuur diviisi tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused. 4.2. Erialade ja üksuste tutvustused 4.2. Kirjeldan ajateenistuse väljaõppetsükli etappe, kursusi (nt SBK, 4.3. Ülemate ja instruktorite AJEK), ajalist järjestust ja mida seal õpitakse. auastmed, ametijärgud ning 4.3. Kirjeldan, mis erialade, ametite ja järkude esindajaid võin teenistusülesanded kaitseväes kohata ja millega nad tegelevad. Räägib muljeid neist 4.4. Eri rollides tugipersonal ja nendega õppimisest. 4.5. Pöördumised eri auastmete 4.4. Tunneb auastmeid ning pöördun õigesti auastme kandja poole. poole 20/36  4.6. Minu ja teiste inimeste 4.5. Kirjeldan inimest (välimus, iseloom, mis talle meeldib ja ei meeldi, teekonnad ajateenistuses, mida ta teeb või tegi). kaitseväes 4.6. Saab aru, kui ülema instruktsioonid puudutavad mind. 4.7. Sõduritele viitamine õppe- jm situatsioonides, sõltuvalt toimingutest ja vajadustest (nt need, kellel on eksam sooritatud; nende rühma esindusmees) 5. Mida me sel 5 5.1. Ajateenistuse päevakava ja - 5.1. Mõistab üldjoontes korralduslike selgitusi, mis käivad päevakava, nädalal teeme? sündmused. Korralduslikest eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta (millal pean kus plaanidest rääkimine. olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus kestab, mis on Missugusele ülesandele ma tegevuse eesmärk ja millega pean arvestama). Leian päeva- ja lähen ja kuidas pean selleks nädalakavast vajaliku info üles. Küsib täpsustavaid küsimusi ja valmistuma? lepin plaane kokku. 5.2. Meie elukorraldus 5.2. Jutustan eluolust väeosas (ülesanded, reeglid, ruumid, vaba aja ajateenistuses ning sisekorra tegevused, linnaloal käimine) ja oma kogemusest nendega (mis eeskiri. Vaba aeg ja linnaluba. meeldib, mis mitte, mis on kerge, mis raske, emotsioonid) Sport ja treeningkogemused. 5.3. Nimetab oma ülesandeid sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid) 5.4. Küsib õiges olukorras luba. 5.5. Mõistab ülema lihtsat ülevaadet ja tagasisidet viimase väljaõppe kohta (Saite normaalselt hakkama). 5.6. Kirjeldab enda üksuse viimase aja tegemisi. 6. Mida me 3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe 6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida ajateenistuses formaatidest (õppekorralduse temalt oodatakse. õpime? infotunnid, loengud, rivitunnid, 6.2. Kirjeldab, milles väljaõpe ja selle eri osad seisnevad (väljaõpe, metsalaagrid, rännakud, testid ülesande täitmisel, harjutus, eesmärk). jne). 6.3. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha ja info üles (nt 6.2. Teavitus tundide ja testide sisu mõistab kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja ning korralduse kohta. teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid hindamise baasinfot ja lühendeid). 21/36  6.4. Saab aru, mida õppeaines hinnatakse ja kuidas hindamine korraldatud on. 6.5. Teab, kust saada oma küsimustele vastused. 7. Varustus, söök ja 4 7.1. Mida on vaja selga panna ja 7.1. Räägib olmevarustuse komponentidest (nt rakmed ja seljakott olmetingimused. kaasa võtta? Ilma ja oludega ning nende osad), kuidas neid kantakse ja pakitakse ning mida toimetulekuks sobiv riietus ja nendega tehakse. Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule vastava varustus. Kuidas kannab riietuse ja varustuse kohta. erinevaid varustuselemente? 7.2. Lahendan lihtsaid olme ja varustusega seotud probleeme. 7.2. Varustuse pakkimine, Kirjeldan varustuse seisukorda. kasutamine ja hooldus. 7.3. Mõistab söögikordadega seotud infot. Takistuste korral (nt ei 7.3. Kust saan erinevat varustust ja saanud kuivtoidupakki) selgitan, mida vajan, ja lahendan olukorra. vahendeid? Kelle käest, millal ja 7.4. Kirjutan vajaduse korral abi küsides seletuskirju (kirjelda, seleta, kuidas? Olme, varustuse ja põhjenda). söögiga seotud takistused ja 7.5. Kirjeldan, mis mulle ajateenistuses olemise juures meeldib ja mis lahendused. Seletuskirjad. tekitab ebamugavust (elamistingimused, hügieenitingimused, 7.4. Ajateenistuses olemise menüü ja söögi kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, tingimustest rääkimine. eemalolek pere ja sõprade juurest). 8. Ajateenistuse 4 8.1. Vaba aja veetmine 8.1. Kirjeldab, millised vaba aja veetmise kohad ja viisid kogukond kaitseväelinnaku kaitseväelinnakus on. 8.2. Sinu kaasajateenijad ja kasarmu 8.2. Loob ajateenijate vaba aja veetmise juures tutvusi ja peab eluruumi dünaamika viisakusvestlust. 8.3. Sõprussuhted ja väljakutsed, sh 8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie keele pinnalt suhtlemine välja näeb, sh sõprussuhted. 8.4. Kodustega suhtlemine ja kodus 8.4. Räägib toakaaslastega elukorralduse kokkulepetest toas (nt ootavad teemad teineteisega arvestamine, isiklik ruum, ajakava). 8.5. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja teeb ettepaneku olukorra parandamiseks. 8.6. Räägib, kuidas hoian ühendust kodustega. 8.7. Räägib, mis on kodus eesootavad teemad (nt kooli- või tööleminek, tsiviileluga kohanemine, muutuvad suhted). 9. Relvaõpe ja 5 9.1. Relvakasutamise õppe ja 9.1. Mõistab relvakasutamise ohutuse nõudeid ja instruktsioone. ohutuseeskirjad ohutuse tagamise peamised tegevused. 22/36  9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala 9.2. Mõistab relvakasutamise õppe instruktsioone (nt seisangud, jälgimine. liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused „Seis“, „Katan“ 9.3. Tagasiside jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud. 9.3. Mõistab sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise instruktsioone (joon, nool, piir). 9.4. Mõistab maa-ala jälgimise instruktsioone. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele. 10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.1. Saab aru rivivõtete selgitustest. 10.2. Riviharjutus 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg, 10.3. Tagasiside otse) 10.3. Vastab ja pöördun nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades (nt Lubage pöörduda! Luba antud!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa (Kas saite aru? Kas on küsimusi? Küsimus!). 10.5. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele (Selge!). 11. Metsalaager ja 4 11.1. Metsalaagri sisu, korraldus 11.1. Saab aru tüüpilisest infost ja juhistest, mida metsalaagri ja ajateenistuse ja kord. rännakuga seoses kuulen ja loen: muljed 11.2. Metsalaagri ja üldisemalt 11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); ajateenistuse muljed. 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse pakkimine; 11.1.6. ülesannete instruktsioonid (rännakul, patrulli ülem, rajame vaatlusposti); 11.1.7. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja tööriistade kasutamine, kaartide lugemine). 11.2. Selgitab, kui tal on mõni probleem, küsib küsimusi. 11.3. Saab õppuse käigus aru tüüpilistest juhistest, sh laagri ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine, sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine. 23/36  11.4. Annab tavalist teavet teistele üksuste liikmetele ja vastab küsimustele. 11.5. Saab aru tavalisematest asjadest, mida kaasajateenijad talle ütlevad, ning vastab neile (nt üksteise toetamine, ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine). 11.6. Jutustab mõnest põnevast kogemusest, huvitavast ja naljakast juhtumisest, väljakutseid ja õppetunnist, mida sain. Nt varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad, välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine vm (See metsavemp oli päris tore. Nad leidsid motivatsiooni). 12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide kasutamine, 12.1. Kirjeldab maastikku ja ümbrust (puud, taimed, ehitised, muud nähtavus jm olud, seotud objektid) ja vahemaid ning seda, mis kus toimub (hall vanem metsalaagri ja rännakuga. auto peatus, sees on musta jopega mees). 12.2. Ümbruse ja inimeste 12.2. Saab aru instruktsioonidest, mida seoses ilma ja keskkonnaga kirjeldamine. kuuleb ja loen. 13. Tervis ja inimese 5 13.1. Inimese kehaosad ja organid, 13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. keha füüsilise tervise mured, 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub enesetunne, haavata saamine, õnnetused, pearinglus, vigastused). esmaabi andmine ja saamine. 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab 13.2. Toimetulek psühholoogiliste meediku küsimustele. ja sotsiaalsete väljakutsetega. 13.4. Nimetab esmaabikomplekti vahendeid ja nende peamisi kasutusi. Räägib esmaabitegevustest. 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani poole. 14. Eestimaa – mida 4 14.1. Kaitsetahe 14.1. Jutustan, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad. siin saab ja on 14.2. Ajaloolised, kultuurilised, Selgitan, miks vaadatud filmis (nt „Nimed marmortahvlil“) vaja kaitsta? identiteediga seotud ning tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist tähtsaks peavad. emotsionaalsed põhjused, 14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni miks Eesti inimesed Eestit sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi. armastavad ja väärtustavad 14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaluule, film vm 24/36  (nt Juhan Liivi isamaaluule, film „Nimed marmortahvlil“) 15. Lõputest. 2 15.1. Viimases tunnis toimub 15.1. Teab, mida kasulikku ta sellelt kursuselt enda jaoks õppis ning Kokkuvõte saavutustest. mida tal on veel vaja omandada. Tunnustab ennast kursusest ja 15.2. Tagasivaade lõppenud edusammude eest ja teab, kuidas minu eesti keele õppe tagasiside kursusele ja aus reflektsioon, teekond jätkub. kui kasulik kursus õppija 15.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele jaoks oli tasemeeksamite sooritamisel. 15.3. Enda edusammude tunnustamine 15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega Kokku 50 akadeemilist tundi Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt ohtlik vs ohutu, koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada. Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate sõnadega ning teeb veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi 25/36 Nimisõnad • Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse, sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti) Tegusõnad • Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud) • ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada) • Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud) • v-, tav-, nud-, tud-vormid (200m kaugusel asuv, valvatav üksus, ülesande määranud üksus, relv on suunatud) • mata-vorm (need, kellel on eksam tegemata) • Tingiv verbivorm -ks (kui igal laskuril oleks 3-4kordse suurendusega sihik; Jälgi, et ohuala oleks puhas) • Kestev tegevus (ülesannet täites, vastase ilmumisel) • Lõpetatud, tulemuslik tegevus (tehke see ära, peaks olema määritud) Erinevad sõnaliigid • Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu ( katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile). 26/36  o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara) • Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada: o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades) • Hulgafraasid (maakaitses on 20 000 meest, kolm head asja) • Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks). • Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu) Lause • Küsimused. o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne). • Kogeja ja omaja (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Liitlause ja osalaused (Need, kes sooritasid eksami, Masinad, mida te kasutasite. Sõdur kontrollib, et tal on side üksusega) • Suhted (koosneb, kellad näitavad ühte aega, erinevus) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.) 27/36 Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine • õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteabtud kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal). Lugemine • linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis Rääkimine • Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega, käskluste andmine • Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine Kirjutamine • seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid 28/36 Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist. 29/36 Tugevama grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (tugevam grupp, tervikkursuse sihttase: B1.2) Moodul 2 „Eesti keele jätkukursus (B1.2)“ Jrk Teema Maht akadeemilistes Keeleõppe sisu Standardid nr tundides, õppetöö toimub seminarivormis 1. Söök-jook 10 a. Söögikoha külastamine 1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja reklaamis. b. Toidu teemadel rääkimine, sh Küsib söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru toitude kirjeldamine, tavalisematest vastustest. tervislikust toitumisest 1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi rääkimine ja erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, probleeme c. Toidu ja selle valmistamisega lahendada ning arvet maksta. seotud probleemid 1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa d. Oma arvamuse avaldamine ilma noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada). e. Fraasid mitmuse nimetavas 1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist vormis (erinevad menüüd) (See on tõesti maitsev. Mulle tundub, et... Kahtlane, ei usu!). f. Liitsõnade moodustamine 1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi (lihapirukas) vorme kontekstis. g. Ainsuse osastava vormi moodustamine ja kasutamine (pudel limonaadi; Ma tahan limonaadi; Ma ei joo limonaadi.) h. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke) 2. Igapäevaelu 10 a. Probleemiselgitused ja 2.1. Mõistab kuuldud selgitust või vabandust ning reageerib sellele. probleemid ja vabandused ning neile Väljendab üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja ükskõiksust. palved reageerimine Reageerib neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma siis ei sega). b. Igapäevaprobleemide 2.2. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid lahendamine. Palved ja probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas abipalved ning neile saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. Palub viisakalt abi. Reageerib sobivalt palvele. 30/36  vastamine, ettepanekute 2.3. Jutustab mõnest suhtlusolukorrast. Räägib mõnest probleemist tegemine ja selle lahendamisest, millegi andmisest ja saamisest (Ta ütles, c. Suhtlusolukordadest ja et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). Loeb soovitusi ja suhtlusoskusest rääkimine näpunäiteid, kuidas suhtlemisoskust arendada. d. Inimeste iseloomustamine 2.4. Iseloomustab inimest. Räägib, mis tal on ja mida ta kogeb, mis e. Kellele? Kellel? Kellelt? olukorras ta on (Talle meeldib süüa teha. Poistel on kiire. Tal on vormide moodustamine raske kohaneda). i. inimesed meie elus 2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme (tütrele, töökaaslastel, kontekstis. Priit Kaselt) ii. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne) f. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine i. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima) ii. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama) iii. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida) g. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused) 2. Külaskäimine, 10 3.1. Mida ma eile tegin? 3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-minevikku. tähtpäevade Tegusõnade kasutamine 3.2. Kirjeldab Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende tähistamine ja minevikuvormis (i- tähistamise tavasid. vaba aeg lihtminevik) 31/36  3.2. Pühade ja tähtpäevade 3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. tähistamine Eestis Toimib ja suhtleb külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates 3.3. Külaskäigud tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, 3.4. Vaba aja sisustamise viisid, kingituse üleandmine). Õnnitleb inimesi erinevate sündmuste meelelahutusteenused ning puhul, soovib päevakohaseid soove. Oskab anda kingitusi ja nende kuulutused teha komplimente ning neid vastu võtta. 3.5. Arvamuse avaldamine 3.4. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui kirjeldusi. Kirjeldab vaba aja veetmise ja tähtpäevadega seotud tihti? jne) sündmusi ja saadud elamusi. 3.7. Küsisõnade kes? ja mis? 3.5. Avaldab oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) vormid ning nende 3.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kasutamine kontekstis. 3.8. Järgarvude käänamine (esimeses, esimesena) 3.9. Inimese tunded ja seisundid (energiline, väsinud jne) 4. Mis juhtus? 10 4.1. Loo kuulamine ja sellele 4.1. Teiste lugusid kuulates reageerib ja väljendab oma tundeid ja reageerimine mõtteid (Sul tõesti vedas! Jube küll!). 4.2. Olmeprobleemid ja 4.2. Suhtleb igapäevastes olukordades (nt politseinik ütleb, et sõitsin äpardused (nt reisides, liiga kiiresti), reageerib ja väljendab oma tundeid, selgitab tehnikat kasutades, aega probleeme. planeerides), lahendused 4.3. Lahendab igapäevaelu probleeme. 4.3. Probleemide lahendamine 4.4. Jutustab oma juhtumistest ning sellest, kuidas neile reageeris 4.4. Igapäevaelu seigad ja (nt alguses, siis, lõpuks). seiklused. Loo jutustamine 4.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 4.5. Tegusõnade kasutamine kontekstis. minevikuvormis (si- lihtminevik) 4.6. Sihitis. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin 32/36  raamatu läbi. Ma ei lugenud raamatut.) 5. Tutvused ja 8 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, 5.1. Räägib erinevatest kohtadest ja sündmustest, seal käimisest, kokkusaamised rahvarohkes poes, veebis). sinna minemisest, seal suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele Reisid, sõidud ja käigud minna! Veebis võib kohata huvitavaid inimesi.) (lähen trenni, buss jõuab 5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, lennujaama, lähen maha) kokkusaamise kokku leppimine). Jutustab, kuidas kellegagi 5.2. Inimestega tutvumine ja tutvus või suhtles. Mida keegi ütles, mida nad tegid, tundsid ja sellest jutustamine mõtlesid? Kirjeldab inimest (välimus, iseloomuomadused, tema 5.3. Millised on eestlased tegemised ja käitumine). võrreldes minu kultuuriga? 5.3. Kirjeldab oma muljed eestlastest ja Eesti kultuurist ja võrdleb 5.4. Nõustumise ja seda enda omaga. mittenõustumise 5.4. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib väljendamine kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!) 5.5. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? 5.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme Kust sa tuled? (pikale kontekstis. koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt) 5.6. Tegusõnade minema, käima jms tavalisemad laiendid ja nende vorm (lähen poodi, käin poes, sõidan kontserdile) 5.7. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav) 33/36  5.8. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?) 6. Kutsed ja 10 6.1. Kuhu ma lähen? Kus ma 6.1. Räägib kohtadest ja sündmustest, kus ta regulaarselt käib, kuhu kokkulepped käin? Kust ma tulen? on minemas. 6.2. Kutsed, kokkusaamised ja 6.2. Kutsub inimesi vaba aja ettevõtmistele (nt kokkusaamised, kokkulepped ühised ettevõtmised). Lepib kokku vahetult või helistades. 6.3. Takistused, nt hilinemine. 6.3. Osaleb kokkulepet puudutavas vestluses (nt takistuste puhul). Põhjendamine: lühikese loo Jutustab lühikese loo põhjusest või ootamatust sündmusest, jutustamine ootamatuse mis takistas teda kokkuleppest kinni pidamast, nt vabandab kohta hilinemist. Kasutab tegusõnu nagu pidin, ei saanud, proovisin 6.4. Muljed vaba aja käikudest ja jne. sõitudest 6.4. Jutustab mõnest kohast või sündmusest, kus ta käis. 6.5. Huvialad ja huvialaklubid. 6.5. Jutustab põhjalikumalt oma huvist, harrastusest (nt armastan Põhjendamine: miks mulle käia rallit sõitmas). Loeb huvialasid ja huvialaklubisid meeldib mu huviala? tutvustavaid tekste. Jutustab põhjalikumalt enda ja teiste 6.6. Kuhu? Kust? huvialadest (Mis mulle selle juures meeldib? Kuidas ma sellega 6.6.1. Tegusõnad, mille laiend täpsemalt tegelen? Mida mu lähedased sellest arvavad jne). vastab küsimusele kuhu? 6.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme või kust? (otsin arvutist, kontekstis. saan isiklikult kontolt) 6.6.2. Poest vs peolt. Kohad ja sündmused sise- ja väliskohakäänetes 6.6.3. Poodi vs kauplusse. Sõnad, mille sisseütlev vorm on enamasti lühike 6.6.4. Uude heledasse majja. Omadussõna vorm fraasis 34/36  6.7. Erinevate tegusõnade minevikuvormid ja nende kasutamine (si- ja i- lihtminevik) 6.8. Tegusõnade minema ja käima laiendid (lähen sellesse suurde ilusasse parki, käin tihti selles suures ilusas pargis) 6.9. Korduvuse väljendamine (mõnikord, tihti jne) 6.10.Kus sa käid mida tegemas? Minema ja käima ma- ja mas-vormis (Lähen pärast tööd Peetri juurde kaarte mängima. Käin tihti Peetri juures kaarte mängimas.) 7. Teenindusasutus 10 7.1. Teenindusasutused (nt 7.1. Nimetab teenindusasutusi ja ütleb, millisesse ed kingaparandus – kuhu? teenindusasutusse ta soovib minna. kingaparandusse, hambaarst 7.2. Broneerib teenuse aja ja täpsustab soovitud teenust. Selgitab – kuhu? hambaarsti juurde) oma vajadusi. 7.2. Suhtlemine 7.3. Esitab erinevates teenindusasutustes küsimusi ja viisakaid teenindusasutusega otse ja palveid. Saab aru talle antud vastustest ja talt küsitud telefoni teel. Teenuse küsimustest. Lahendab probleeme. broneerimine (nt juuksuri 7.4. Loeb huvipakkuvate teenuste ja teenindusasutuste tutvustusi, juurde, koolitus- või leiab nende pakutavad positiivsed aspektid (nt saab kiiresti, majutusasutusse), soovide üsna odav, tulu läheb heategevuseks). täpsustamine, probleemide 7.5. Annab teenindusasutusele kirjalikult tagasisidet, rääkides oma lahendamine kogemusest. 7.3. Teenindusasutuse tutvustus 7.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 7.4. Muljed ja tagasiside kontekstis. teenindusasutusele 35/36  7.5. Kas te sooviksite homseks aega? Tingiva vormi kasutamine viisakates palvetes ja küsimustes 7.6. Sihitis. Ainsuse ja mitmuse osastava vormi moodustamine ja kasutamine. Tegusõnad, mille sihitis on osastavas käändes (koristab treppe, vaatab kaarti) 7.7. Kellaajad (kella üheksast viieni, enne kella kuut) 8. Lõputest. 2 8.1. Viimases tunnis toimub 8.1. Teab, mida kasulikku ta kursusel enda jaoks sai ning mida tal on Kokkuvõte saavutustest. veel vaja omandada. Tunnustab ennast edusammude eest ja kursusest ja 8.2. Tagasivaade lõppenud teab, kuidas ta eesti keele õppe teekond jätkub. tagasiside kursusele ja aus reflektsioon, 8.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele kui kasulik kursus õppija tasemeeksamite sooritamisel. jaoks oli 8.3. Enda edusammude tunnustamine 8.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 8.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega. Kokku 70 akadeemilist tundi 36/36 HANKELEPING 04.03.2025 nr 2-2/25/93 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel Tiaana Kalda hangete osakonna juhataja, edaspidi nimetatud tellija ja Lingua Estonica OÜ (registrikood 16495848, asukoht Trummi tn 14d, 12617 Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ruth Õismaa, edaspidi nimetatud täitja, sõlmisid hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja teenuse tellimine 1.1. Sõlmitava lepingu esemeks on eesti keele õpe ajateenijatele Ämari piirkonnas (edaspidi ka kui teenus). 1.2. Teenuse kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.4. Tellija sõlmib täitjaga lepingu eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise ja täitmata jätmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.5. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.5.2. ta on tutvunud lepinguga ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.5.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita. 1.5.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada; 1.5.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna; 1.5.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatud osad on täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused. 3. Tellija õigused ja kohustused  3.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 3.2. Tellijal on õigus täitjalt küsida ja jooksvalt kontrollida lektorite kvalifikatsiooni ja kogemust tõendavaid dokumente. 3.3. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.4. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega, sh teenuse osutamisega seotud küsimustes. 3.5. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 3.6. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 3.7. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 3.8. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 3.9. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 3.10. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks vajaliku teenust osutava personali, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. 4.2. Täitja kohustub tagama õppematerjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. 4.3. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel õppematerjalid, muud teenuse osutamist tõendavad dokumendid ja selgitused. 4.4. Täitja kohustub võimaldama tellija määratud isikutele lepingus nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu asjakohastele dokumentidele. 4.5. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, koolitatavate arv ja keeletase, koolituse maht jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 4.6. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 4.7. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.8. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti. 4.9. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 4.10. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada. 4.11. Täitja kohustub osutama teenust kvaliteetselt, õigeaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 4.12. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks ja lepingu täitmiseks kõik vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 4.13. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.14. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 2/7  4.15. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 5. Lepingu maksumus ja maksetingimused 5.1. Teenuse ühiku hinnad on määratud täitja pakkumuses (lisa 3) ja need on siduvad kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. 5.3. Läbiviidud koolituse/te kohta esitab täitja tellijale e-arve/d (xml masintöödeldavas formaadis arve) grupi/gruppide eest üks kord kuus. 5.4. Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 5.4.1.maksja andmed (arve tasuja): Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); 5.4.2.muud arvele märgitavad andmed: tellija kontaktisiku nimi; lepingu number 2-2/25/93 ; teenuse liik ja osutamise aeg. 5.5. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. 5.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 5.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 6. Vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus. 6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 6.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 6.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 6.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel 3/7  vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 7.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 2). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 7.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 7.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 8. Intellektuaalse omandi õigused 8.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses). 8.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks. 8.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. 9. Vastutus 9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust. 9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud 4/7  kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega. 9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse. 9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest. 9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 10. Lepingu lõpetamise alused 10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja 5/7  andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse osutamisega; 10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 10.4.1-10.4.10. 10.4.11. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 10.4.12. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 10.4.13. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 10.4.14. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 11. Kontaktisikud 11.1. Tellija kontaktisikuteks on Anu Loss, [email protected], +372 5348 0577 ja Anu Vasar, [email protected], +372 5919 4006. 11.2. Täitja kontaktisik on Ruth Õismaa, [email protected], +372 502 0904. 11.3. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 12. Lõppsätted 12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustute täitmiseni. 12.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 12.3. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.5. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.6. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 6/7  12.7. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 12.8. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 13. Lepingu lisad 13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 13.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused; 13.3. Lisa 3. Pakkumus. Tellija: Täitja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Lingua Estonica OÜ registrikood 70009764 registrikood 16495848 Järve 34a Trummi tn 14d 11314 Kristiine linnaosa 12617 Nõmme linnaosa Tallinn Tallinn Harju maakond Harju maakond Kaitsevägi registrikood 70008641 Juhkentali tn 58 15007 Kesklinna linnaosa Tallinn Harju maakond (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda Ruth Õismaa hangete osakonna juhataja juhatuse liige 7/7  Lisa 1 TEHNILINE KIRJELDUS Teenuse kirjeldus Riigikeelt ebapiisaval tasemel valdavate ajateenijate eesti keele õppe maht on 150 akadeemilist tundi. Õppekava on jagatud kaheks ainekavaks (tugevamate ning nõrgemate gruppide ainekava), millest kummagi sees on kaks moodulit. Eesti keele õpe toimub ajateenistuse väljaõppetsükliga paralleelselt. Testimine ja gruppide komplekteerimine. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kelle eesti keele oskus ei ole piisav ajateenistuses toimetulekuks, sooritavad eesti keele testi. Õppegruppide moodustamine: Õppijad määratakse gruppidesse eesti keele sõeltesti tulemuste põhjal. Testi viib läbi keeltekool. Keeltekool valib selleks sobiva testitöö, mis võimaldab õppijate eesti keele oskuse taset piisava täpsusega määrata ning neid vastavalt hanketingimustele gruppidesse jaotada. Nõrgemate gruppide puhul on arvestatud lähtetasemeks eel-A2-taset (nö A2.2-tase, vt lähemalt Lisa 1, joonis „Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase“). Tugevamate gruppide puhul on lähtetasemeks arvestatud täis-A2-tase (nö A2.3-tase). Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kes sooritavad testi B1-tasemele, eesti keele õppes osalema ei pea. Nii tugevamad kui ka nõrgemad grupid õpivad esmalt 62 akadeemilist tundi (50 auditoorset tundi ja 12 tundi iseseivat tööd) kohustuslikul kursusel. Selle sihiks on omandada ajateenistuse baaskeel, kus põhirõhk on suhtlemisel, kuulamisel ja ajateenistuse olukordades suhtlemiseks vajalikul sõnavaral. Kohustuslikule õppele järgneb vabatahtlik õpe 88 akadeemilist tundi (70 auditoorset tundi ja 18 tundi iseseisvat tööd), mis keskendub eesti üldkeelele. Nii kohustuslikul kui ka jätkukursusel on möödapääsmatu keelestruktuuride harjutamine, kuid rõhk on keele kasutamisel suhtluskontekstides, mitte eraldiseisval teooria õppimisel (vt kursuste ajajaotust lähemalt Lisa 1 tabelitest). Õppevara ja vahendid: Ainekava 1. „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase B1.1)“ (nõrgematele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded). 2. moodul „Eesti keele jätkukursus (B1.1)“.Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I osa (ptk 1-5, valikuliselt umbes 50% sisust). 1/36 Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded). 2. moodul "Eesti keele jätkukursus (B1.2)". Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I ja II osa (ptk 1-7, valikuliselt umbes 50% sisust. Kaitsevägi tagab kõigile eesti keele õppes osalejatele järgmised õppevahendid. 1. Õppekomplekt „Ajateenistuse ellujäämiskeel“ – Kaitseväe koostatud õppematerjal, mis vastab Kaitseväe eesti keele õppekava nõuetele ja standarditele ning mis aitab õppida nii üldkeelt kui ka Kaitseväe-spetsiifilist sõnavara. 2. „Lühike eesti-vene sõdurisõnastik" – Kaitseväe koostatud Kaitseväe-spetsiifiline sõnastik. 3. Õpiku „Naljaga pooleks“ I ja II osa (vastavalt „Naljaga“ ja „Pooleks“), mida saab ajateenija laenutada väeosa dokumendihalduri käest. 4. Vihik märkmete tegemiseks. Muud tingimused: 1. Iga grupi õpe toimub umbes 30 nädala jooksul sõjaväelise väljaõppega paralleelselt. Pakkujal peab olema valmisolek koolitust läbi viia hankes kokkulepitutud aegadel. 2. Kaitseväe esindajal on õigus ette teatamata külastad tundi. 3. Esimese mooduli järel sooritavad ajateenijad saavutustesti, sest teine moodul on vabatahtlik. Samuti sooritavad ajateenijad saavutustesti teise mooduli järel. Testid koostab Kaitsevägi vastavalt õppematerjalidele. 4. Teenusepakkuja õpetaja peab läbima taustakontrolli positiivselt. Selleks saadab üksuse kontaktisik teenusepakkujale nõusoleku taustakontrolli teostamiseks, dokument tuleb täita ja digiallkirjastada ning saata tagasi adressaadile . Kaitseväe poolt koostatud õppematerjalidega saavad õpetajad tutvuda peale taustakontrolli positiivset läbimist. Õppetöö Ämaris toimub T ja N Staabi- ja sidepataljon (Ämari Lennubaas, Ämari) kokku 2 gruppi 1 grupp Nõrgemad A1 (5 ajateenijat) ja 1 grupp tugevamad A2 ja B1 (3-4 ajateenijat) tundide algus kas 17:00-18:30 või 18:30-20:00, kui see aeg siis valida hilisemaks tugevama tasemega grupp. Muud korraldused: 1 Keeleõppe grupi suurus võib olla kuni 12 inimest. Seetõttu tuleb mõnes piirkonnas tuleb moodustada mitu gruppi. Õppegruppide täpsemad suurused ja vajadused on piirkonniti erinevad. 2 Ajateenijate jaoks, kes saavad sõeltestil madalama tulemuse kui B1, on eesti keele testil osalemine kohustuslik. Teenusepakkuja hoiab üksuste kontaktisikuid jooksvalt kursis osalejate kohal käimisega. Ta teavitab kontaktisikut osalejatest, kelle puudumiste arv ja iseseisvate tööde esitamine on lähenemas lubatud 3 Et saada keelekursuse lõpetamise tunnistus, on ajateenijatel kohustuslik osaleda 70% õppetöös ning esitada kõik iseseisvad tööd. 2/36 Lisa 1. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijate eesti keele pilootõppekava” Sisu ja maht Ainekava 1. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.1)" (nõrgematele gruppidele) Ligikaud Seminar Iseseisev Kursuse Ajateenistuskeele Üldise eesti Õppematerjal ne (ak. h) töö (ak. h) maht (ak. h) õpe (ak. h) keele õpe kestus (ak. h) (nädalat ) 1.1 moodul "Ajateenistuse 12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus ellujäämiskeel (A2)", kohustuslik koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded). 1.2. moodul "Eesti keele 17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5) jätkukursus (B1.1)", soovituslik KOKKU 30 120 30 150 40 110 Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele) Ligikaud Seminar Iseseisev Kursuse Ajateenistuskeele Üldise eesti Õppematerjal ne (ak. h) töö (ak. h) maht (ak. h) õpe (ak. h) keele õpe kestus (ak. h) (nädalat ) 2.1. moodul "Ajateenistuse 12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus ellujäämiskeel (B1.1)", kohustuslik koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded) 2.2. moodul "Eesti keele 17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5), jätkukursus (B1.2)", soovituslik „Naljaga pooleks“ II osa (ptk 6–7) KOKKU 30 120 30 150 40 110 3/36 Lisa 2 Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase käesolevas pilootõppekavas1 1 Kuigi Euroopa keeleõppe raamdokumendis soovitatakse tasemete omandamiseks suuremaid auditoorse õppe mahte (A2-taseme saavutamiseks 180 akadeemilist tundi ja B1-taseme saavutamiseks 200 akadeemilist tundi), siis tänu intensiivsele praktiseerimisvõimalusele ajateenistuses lähtub KV eesti keele õppe pilootõppekava lühematest, tavapraktikas levinud kursusemahtudest. 4/36 Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)“ teemad ja standard (õpiväljundid) Jrk nr Teema Maht Keeleõppe sisu Standard akadeemilistes tundides, õppetöö toimub seminari vormis 1. Kes sa oled ja kust 2 a. Enda tutvustamine ja 1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja saab sa tuled? tutvumise viisakusväljendid kaassõduritega tuttavaks. b. Endast rääkimine ja 1.2. Räägib enda päritolust, haridusest, huvidest, plaanidest jm. kaaslastega tutvumine. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades. c. Reaktsioonid kaaslase 1.3. Elab kaaslase jutule kaasa (Väga lahe! Päriselt?) jutule (üllatus, kaasaelamine jm) 2. Kuidas ma 1 a. Minu eesti keele õppe 2.1. Teab, milline on keeleõppija teekond, sh teiskeelses keskkonnas ajateenistuses eesti teekond enne ajateenistust, õppides. keelega hakkama selle ajal ning ka pärast 2.2. Mõistab, millised keelelised väljakutsed muukeelsel saan? seda. ajateenistujal on ja teab, kuidas ta kavatseb raskuste puhul b. Kuidas saan ajateenistuses toimida. keeleliselt hakkama? 2.3. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. Keelelised raskused 2.4. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades. ajateenistuses ja nendega Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt seotud emotsioonid küsib õppematerjali ette, tutvun õppematerjaliga enne tundi, c. Milline eesti keele õppija panen uued väljendid kirja ja kordan neid). ma tahan ajateenistuses olla? d. Kust ja kuidas võiksin saada tuge? 3. Kaitseväelinnak ja 2 a. Kus miski asub? Kohad ja 3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid ja mida siin leida on? sildid kaitseväelinnaku sise- siseruume ja silte-viitu (nt riviplats, spordirajatised, söökla, ja välisruumis. relvaruum, kiosk, kasarmu) ning nende asukohti. b. Mida neis kohtades teha 3.2. Nimetab, mida põhilistes kohtades tehakse. saab? 3.3. Küsib ja juhatab teed mõnda võtmekohta c. Tee juhatamine 5/36  d. Millal ja kus neis kohtades 3.4. Nimetab mõnda põhireeglit, millal võin kus olla, midagi teha ja viibida võin? Kuhu külalised külalisi kaasa võtta. võivad tulla? 4. Kaitsevägi ja keda 4 a. Kaitseväe ülesanne ja 4.1. Oskab öelda, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on siit leida on? struktuur kaitseväe tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused (koosseisu b. Erialade ja üksuste kuulub ...). tutvustused 4.2. Kirjeldab ajateenistuses õpitavaid erialasid ning mõnda olulist c. Minu teekond üksust. ajateenistuses 4.3. Nimetab ajateenistuse väljaõppetsükli etappe ja kursusi (nt SBK, d. Kes on teised mu ümber? AJEK) ja kirjeldab nende ajalist järjestust. Kirjeldab enda Ülemate ja instruktorite teekonda läbi nende. auastmed, ametijärgud 4.4. Kirjeldab, mis erialade, ametite, järkude, vastutusalade ja rollide ning teenistusülesanded esindajaid võib kaitseväes kohata ning millega nad tegelevad e. Pöördumised eri auastmete (veebel, taktikaline vastane, võitleja, jaoülema abi, täidab laskuri poole kohustusi). f. Eri rollides tugipersonal 4.5. Tunneb auastmeid ning pöördub õigesti auastme kandja poole. 4.6. Nimetab tugipersonali töötajaid ja kirjeldab, millega nad tegelevad. 5. Mida me sel 5 5.1. Ajateenistuse päeva- ja 5.1. Leiab tunniplaanist, päeva- ja nädalakavast vajaliku info üles. nädalal teeme? nädalakava, tunniplaan ja Küsib täpsustavaid küsimusi ja. sündmused. 5.2. Mõistab mõnda lihtsamat korralduslikku selgitust, mis käib 5.2. Korralduslikest plaanidest päevakava, eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta rääkimine. Missugusele (millal peab kus olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus ülesandele ma lähen ja kestab, mis on tegevuse eesmärk ja millega peab arvestama). kuidas pean selleks 5.3. Nimetab tähtsamaid asju väeosa eluolus (ülesanded, ruumid, valmistuma? vaba aja tegevused ja sport, linnaloal käimine, tervisemured). 5.3. Meie elukorraldus 5.4. Nimetab oma põhilisi ülesandeid ja reegleid, mida peab täitma, ajateenistuses ning sh sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid). Küsib õiges sisekorra eeskiri. olukorras luba. 5.4. Eeskirjad ja reeglid 6/36 6. Mida me 3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe 6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida ajateenistuses formaatidest minult oodatakse. Mõistab lihtsaid selgitusi väljaõppe eri osade õpime? (õppekorralduse üldise sisu kohta. infotunnid, loengud, 6.2. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha üles (nt mõistab rivitunnid, metsalaagrid, kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja rännakud, testid jne) teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid, hindamise baasinfot 6.2. Õppe- ja ainekavad, testid ja lühendeid). Leiab info selle kohta, mida õppeaines hinnatakse 6.3. Teavitus tundide ja testide ja kuidas hindamine korraldatud on. sisu ning korralduse kohta 6.3. Mõistab kuuldud ja loetud teateid tundide ja testide sisu ning korralduse kohta. Saab oma küsimustele vastused. 7. Varustus, söök ja 4 7.1. Mida on vaja selga panna ja 7.1. Nimetab olmevarustuse komponente (nt rakmed ja seljakott ning olmetingimused. kaasa võtta? Ilma ja nende osad). Mõistab suulisi ja kirjalikke juhiseid, sh kuidas neid oludega toimetulekuks kantakse ja pakitakse ning mida nendega tehakse (seljas on vorm sobiv riietus ja varustus. 5 ja kaasas R-20 komplekt). Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule Kuidas kannab erinevaid vastava riietuse ja varustuse kohta. varustuselemente? Kust 7.2. Teavitab lihtsatest olme ja varustusega seotud probleemidest. saan erinevat varustust ja Kirjeldan varustuse seisukorda (katkine osa, on lahti tulnud, vahendeid? Kelle käest, kadunud). Mõistab lihtsaid juhiseid probleemide lahendamiseks. millal ja kuidas? Varustuse 7.3. Kirjutab vajaduse korral abi küsides seletuskirju (enne, kui pakkimine, kasutamine ja seletuskiri on esitatud; toimkonnast küsite seletuskirja blankette; hooldus kirjelda, mis relval viga on; põhjendada). 7.2. Varustusega seotud 7.4. Mõistab söögikordadega seotud tüüpinfot. Mõne lihtsama takistused ja lahendused. takistuste korral (nt ei saanud kuivtoidupakki) sõnastan, mida 7.3. Seletuskirjad vajan. 7.4. Söömine ajateenistuses 7.5. Nimetab mõnda olulisemat aspekti, mis mulle ajateenistuses 7.5. Ajateenistuses olemise olemise juures meeldib ja mis tekitab ebamugavust tingimused. Olmega seotud (elamistingimused, hügieenitingimused, menüü ja söögi takistused ja lahendused kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, eemalolek pere ja sõprade juurest). Palub abi mõne lihtsama probleemi lahendamiseks. 7/36 8. Ajateenistuse 4 8.1. Vaba aja veetmine 8.1. Nimetab vaba aja veetmise kohti ja viise kaitseväelinnakus. kogukond kaitseväelinnakus 8.2. Vastab viisakusvestluse küsimustele ja küsib vestluskaaslase 8.2. Sinu kaasajateenijad ja kohta mõne küsimuse. kasarmu eluruumi 8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie dünaamika suhtlemine välja näeb. Mõistab olulisemaid elukorralduse 8.3. Väljakutsed, sh keele kokkuleppeid toakaaslastega (nt teineteisega arvestamine, isiklik pinnalt ruum, ajakava). 8.4. Kodustega suhtlemine 8.4. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja oskan teha ettepanekut olukorra parandamiseks. 8.5. Kirjeldab, kuidas hoian kodustega ühendust. 9. Relvaõpe ja 5 9.1. Relvakasutamise õppe ja 9.1. Mõistab kõige tähtsamaid relvakasutamise ohutuse nõudeid ja ohutus-eeskirjad ohutuse tagamise instruktsioone. peamised tegevused 9.2. Mõistab kõige tähtsamad relvakasutamise õppe instruktsioone 9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala (nt seisangud, liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused jälgimine „Seis“, „Katan“ jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud. 9.3. Tagasiside 9.3. Mõistab mõnda sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise peamist instruktsiooni. 9.4. Mõistab mõnda maa-ala jälgimise peamist instruktsiooni. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi oma edasimineku kohta ning vastab (Tagasiside eilse laskmise kohta oli hea. Kuidas sul relva käsitlemine on praegu juba? Kaitseriiviga probleeme ei ole). 10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.1. Saab aru kõige tähtsamatest rivivõtete selgitustest. 10.2. Riviharjutus 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg, 10.3. Tagasiside otse) 10.3. Vastab ja pöördub nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades (nt Lubage pöörduda! Luba antud! Selge!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 10.5. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi ja vastab. 8/36 11. Metsalaager ja 4 11.1. Metsalaagri sisu, 11.1. Saab aru mõningasest peamisest, kõige lihtsamast infost, mida ajateenistuse korraldus ja kord metsalaagri ja rännakuga seoses kuuleb ja loen: muljed 11.2. Metsalaagri ja üldisemalt 11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); ajateenistuse muljed 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse ja tööriistade pakkimine. 11.2. Saab aru peamistest juhistest, mida metsalaagris ja rännakul kuulen: 11.2.1. laagri ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine, sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine; 11.2.2. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja tööriistade kasutamine, kaartide lugemine); 11.3. muude ülesannete instruktsioonid. 11.4. Annab kaassõduritele lihtsat teavet ja vastab küsimustele. 11.5. Saab aru mõnest lihtsast asjast, mida kaasajateenijad mulle ütlevad ja vastab neile (nt üksteise toetamine ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine). 11.6. Ütleb, kui mul on mõni lihtsam probleem ja küsib lihtsaid küsimusi selle kohta. 11.7. Nimetab mõnda põnevat kogemust, huvitavat või naljakat juhtumist, väljakutset või õppetundi, mille sai (välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine, varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad vm). 12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide 12.1. Kirjeldab tüüpsõnavara kasutades maastikku ja ümbrust (puud, kasutamine, nähtavus jm taimed, ehitised, muud objektid) ja vahemaid ning seda, mis olud, seotud metsalaagri kus toimub (hall vanem auto peatus, sees on musta jopega ja rännakuga. mees). 12.2. Ümbruse ja inimeste 12.2. Saab aru lihtsatest instruktsioonidest, mida seoses ilma ja kirjeldamine. keskkonnaga kuuleb ja loen. 9/36 13. Tervis ja inimese 5 13.1. Inimese kehaosad ja 13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. keha organid, füüsilise tervise 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub, enesetunne, mured, haavata saamine, pearinglus, vigastused). õnnetused, esmaabi 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab andmine ja saamine. meediku kõige olulisematele küsimustele. 13.2. Toimetulek 13.4. Nimetab olulisemaid esmaabikomplekti vahendeid ja nende psühholoogiliste ja peamisi kasutusi. Nimetab esmaseid esmaabitegevusi. sotsiaalsete 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani väljakutsetega. poole. 14. Eestimaa – mida 4 14.1. Kaitsetahe 14.1. Nimetab erinevaid põhjuseid, miks Eesti inimesed Eestit siin saab ja on vaja 14.2. Ajaloolised, kultuurilised, armastavad ja väärtustavad. Selgitan, miks vaadatud filmis (nt kaitsta? identiteediga seotud ning „Nimed marmortahvlil“) tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist emotsionaalsed põhjused, tähtsaks peavad. miks Eesti inimesed Eestit 14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni armastavad ja sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi. väärtustavad 14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaline luule, film (nt Juhan Liivi luule, „Nimed marmortahvlil“ vms) 15. Lõputest. 2 15.1. Saavutustest viimases 15.1. Teab, mida ta on omandanud ning mida on vaja veel harjutada Kokkuvõte tunnis. (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine). kursusest ja 15.2. Tagasivaade lõppenud 15.2. Tunnustab ennast edusammude eest ja teab, kuidas ta eesti tagasiside. kursusele ja aus keele õppe teekond jätkub. reflektsioon, kui kasulik 15.3. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele kursus mu jaoks oli tasemeeksamite sooritamisel. 15.3. Enda edusammude tunnustamine 15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 10/36  15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega. Kokku 50 akadeemilist tundi Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt ohtlik vs ohutu, koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada. Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate sõnadega ning teeb veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi Nimisõnad • Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse, sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti) Tegusõnad • Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud) 11/36  • ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada) • Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud) Erinevad sõnaliigid • Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu (_katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile). o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara) • Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada: o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades) • Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks). • Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu) 12/36 Lause • Küsimused. o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne). • Kogeja ja omaja väljendamine (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.) Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine • õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteantud kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal). Lugemine • linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis 13/36 Rääkimine • Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega, käskluste andmine • Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kellelegi kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine Kirjutamine • seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese mooduli ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist. 14/36 Nõrgema grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (nõrgem grupp, tervikkursuse sihttase: B1.1) Soovitav õppematerjal: „Naljaga pooleks“ peatükk 1-5, läbituna valikuliselt. Ainekava on koostatud õppekomplekti „Naljaga pooleks“ (Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp) põhjal. Õppekomplekti, nagu ka käesoleva ainekava sisu lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist, kuid eriline rõhk on igapäevasel vestlusel ja argiolukordadel. Jrk nr Teema Maht akadeemilistes Keeleõppe sisu Standardid tundides, õppetöö toimub seminar vormis 1. Söök-jook 15 1.1. Söögikoha külastamine 1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja -reklaamis. Küsib 1.2. Toidu teemadel rääkimine söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru 1.3. Oma arvamuse avaldamine tavalisematest vastustest. 1.4. Fraasid mitmuse nimetavas 1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi ja vormis (erinevad menüüd) erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, mõnda lihtsat probleemi 1.5. Liitsõnade moodustamine lahendada ning arvet maksta. (lihapirukas) 1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa ilma 1.6. Ainsuse osastava vormi noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada). moodustamine ja 1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist (Mulle kasutamine (pudel tundub, et..., Kahtlane, ei usu!). limonaadi; Ma tahan 1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme limonaadi; Ma ei joo kontekstis. limonaadi.) 1.7. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke) . 2. Igapäevaelu 15 2.1. Inimestega rääkimine, 2.1. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid probleemid ja nende kõnetamine, millegi probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas palved palumine ja palvele saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. vastamine, ettepanekute Palub viisakalt abi. Reageerin sobivalt palvele. tegemine, millegi 2.2. Räägib inimestevahelisest suhtlemisest, millegi andmisest ja selgitamine ja vabandamine saamisest (Ta ütles, et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). 2.2. Igapäevaprobleemide Iseloomustan inimest ja ta olukorda (Talle meeldib süüa teha. selgitamine ja lahendamine Poistel on kiire. Mul on keskeakriis). 15/36 2.3. Kuuldule reageerimine 2.3. Reageerib kuuldule. Väljendan üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja 2.4. Täiendõppes osalemine ükskõiksust. Reageerin neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma 2.5. Kellele? Kellel? Kellelt? siis ei sega). vormide moodustamine 2.4. Saab aru kursusi ja koolitusi puudutavast kirjalikust ja suulisest 2.5.1. inimesed meie elus infost. Küsib küsimusi kooli ja koolituse kohta. (tütrele, töökaaslastel, 2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme Priit Kaselt) kontekstis. 2.5.2. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne) 2.6. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine 2.6.1. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima) 2.6.2. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama) 2.6.3. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida) 2.7. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine. (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused) 16/36 3. Külaskäimine, 15 3.1. Mida ma eile tegin? 3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-lihtminevikku. tähtpäevade Tegusõnade kasutamine 3.2. Kirjeldan Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende tähistamine ja minevikuvormis (i-minevik) tähistamise tavasid. vaba aeg 3.2. Pühade ja tähtpäevade 3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. tähistamine Eestis 3.4. Toimin ja suhtlen külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates 3.3. Külaskäigud tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, 3.4. Vaba aja sisustamise viisid, kingituse üleandmine). meelelahutusteenused ning 3.5. Õnnitlen inimesi erinevate sündmuste puhul, soovin nende kuulutused päevakohaseid soove. Oskan anda kingitusi ja teha komplimente 3.5. Arvamuse avaldamine ning neid vastu võtta. 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui 3.6. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja tihti? jne). kuulutusi. 3.7. Küsisõnade kes? ja mis? 3.7. Kirjeldan tähtpäevade ja vaba aja veetmisega seotud sündmusi ja vormid ja nende kasutamine saadud elamusi. 3.8. Järgarvsõnad (esimene, 3.8. Avaldan oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) esimeses, esimesena) 3.9. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 3.9. Inimese tunded ja seisundid kontekstis. (omadussõnad nagu energiline, väsinud jne) 4. Mis juhtus? 15 4.1. Igapäevaelu seigad ja 4.1. Igapäevastes olukordades (nt politseinik ütles, et sõitsin liiga kiiresti) seiklused suhtlen, reageerin ja väljendan oma tundeid, selgitan ja lahendan. 4.2. Olmeprobleemid ja 4.2. Räägib ja jutustan oma juhtumistest ja kogemustest ning sellest, äpardused (nt reisides, mida siis tegin (nt alguses, siis, lõpuks). tehnikat kasutades, aega 4.3. Teiste lugusid kuulates reageerin ja väljendan oma tundeid ja planeerides), lahendused mõtteid (Jube küll! Sul tõesti vedas!). 4.3. Loo jutustamine, kuuldud 4.4. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme loole reageerimine kontekstis. 17/36  4.4. Igapäevased esemed, mida endaga kaasas kanname (nt juhiluba, võti) 4.5. Lihtminevik: erinevad tegusõnad jaatavas ja eitavas vormis (si-minevik) 4.6. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin raamatu läbi. Ma ei ostnud raamatut.) 5. Tutvused ja 10 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, 5.1. Räägib erinevatest kohtadest, neis käimisest, sinna minemisest, seal kokkusaamised rahvarohkes poes, veebis). suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele minna! Veebis võib kohata Reisid, sõidud ja käigud huvitavaid inimesi.) (lähen trenni, buss jõuab 5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, lennujaama, lähen maha) kokkusaamise kokku leppimine). 5.2. Inimestega tutvumine ja 5.3. Kirjeldab olukorda, kus ja kuidas uue inimesega tutvus, mida keegi sellest jutustamine ütles, mida tegid, mida tundsid ja mõtlesid. 5.3. Inimeste ja nende käitumise 5.4. Kirjeldab inimesi (välimus, iseloomuomadused, käitumine kirjeldamine olukorras). 5.4. Millised on eestlased 5.5. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib võrreldes minu kultuuriga? kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!) 5.5. Nõustumise ja 5.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme mittenõustumise kontekstis. väljendamine 5.6. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? Kust sa tuled? (pikale koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt) 5.7. Tegusõnade minema ja käima laiend (lähen poodi, käin poes) 18/36  5.8. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav) 5.9. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?) Kokku 70 akadeemilist tundi Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)“ teemad ja õpiväljundid Jrk nr Teema Maht Keeleõppe sisu Standard akadeemilistes tundides, õppetöö toimub seminari vormis 1. Kes sa oled ja kust 2 1.1. Enda tutvustamine ja tutvumise 1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja kaaslastele sa tuled? viisakusväljendid (nimi, vanus, päritolu, haridus, huvid, plaanid jm). 1.2. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades. 19/36  1.2. Endast rääkimine ja kaaslastega 1.3. Elab kaaslase jutule kaasa ja mõistab emotsioonide väljendust tutvumine. (Väga lahe! Päriselt? kulmud tõusid üles) 1.3. Reaktsioonid kaaslase jutule (üllatus, kaasa elamine jm) 2. Kuidas ma 1 2.1. Kuidas saan ajateenistuses 2.1. Teab, milline on teiskeelses keskkonnas õppimise teekond ja selle ajateenistuses keeleliselt hakkama? Keelelised väljakutsed. eesti keelega raskused ajateenistuses ja 2.2. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. hakkama saan? nendega seotud emotsioonid. 2.3. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades. 2.2. Kust ja kuidas võiksin saada 2.4. Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt tuge? küsib õppematerjali ette, tutvub õppematerjaliga enne tundi, 2.3. Minu eesti keele õppe teekond paneb uued väljendid kirja ja kordab neid) enne ajateenistust, selle ajal ning ka pärast seda. Milline eesti keele õppija ma tahan ajateenistuses olla? 3. Kaitseväelinnak ja 2 3.1. Kohad ja sildid kaitseväelinnaku 3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid, siseruume mida siin leida sise- ja välisruumi. ja silte-viitu (riviplats, spordirajatised, söökla, relvaruum, kiosk, on? 3.2. Kus miski asub? kasarmu) ning nende asukohti. 3.3. Mida neis kohtades teha saab? 3.2. Küsib ja juhatab teed. 3.4. Millal ja kus neis kohtades 3.3. Räägib, mida nendest kohtades tehakse ja keda seal kohtan ja viibida võin? millega seal tegelevad. 3.5. Kellega seal kokku puutun? 3.4. Kirjeldan, millal võin kus olla, midagi teha ja külalisi kaasa võtta. 3.6. Kuhu külalised võivad tulla? 4. Kaitsevägi ja keda 4 4.1. Ütleb, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on kaitseväe ja siit leida on? 4.1. Kaitseväe ülesanne ja struktuur diviisi tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused. 4.2. Erialade ja üksuste tutvustused 4.2. Kirjeldan ajateenistuse väljaõppetsükli etappe, kursusi (nt SBK, 4.3. Ülemate ja instruktorite AJEK), ajalist järjestust ja mida seal õpitakse. auastmed, ametijärgud ning 4.3. Kirjeldan, mis erialade, ametite ja järkude esindajaid võin teenistusülesanded kaitseväes kohata ja millega nad tegelevad. Räägib muljeid neist 4.4. Eri rollides tugipersonal ja nendega õppimisest. 4.5. Pöördumised eri auastmete 4.4. Tunneb auastmeid ning pöördun õigesti auastme kandja poole. poole 20/36  4.6. Minu ja teiste inimeste 4.5. Kirjeldan inimest (välimus, iseloom, mis talle meeldib ja ei meeldi, teekonnad ajateenistuses, mida ta teeb või tegi). kaitseväes 4.6. Saab aru, kui ülema instruktsioonid puudutavad mind. 4.7. Sõduritele viitamine õppe- jm situatsioonides, sõltuvalt toimingutest ja vajadustest (nt need, kellel on eksam sooritatud; nende rühma esindusmees) 5. Mida me sel 5 5.1. Ajateenistuse päevakava ja - 5.1. Mõistab üldjoontes korralduslike selgitusi, mis käivad päevakava, nädalal teeme? sündmused. Korralduslikest eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta (millal pean kus plaanidest rääkimine. olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus kestab, mis on Missugusele ülesandele ma tegevuse eesmärk ja millega pean arvestama). Leian päeva- ja lähen ja kuidas pean selleks nädalakavast vajaliku info üles. Küsib täpsustavaid küsimusi ja valmistuma? lepin plaane kokku. 5.2. Meie elukorraldus 5.2. Jutustan eluolust väeosas (ülesanded, reeglid, ruumid, vaba aja ajateenistuses ning sisekorra tegevused, linnaloal käimine) ja oma kogemusest nendega (mis eeskiri. Vaba aeg ja linnaluba. meeldib, mis mitte, mis on kerge, mis raske, emotsioonid) Sport ja treeningkogemused. 5.3. Nimetab oma ülesandeid sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid) 5.4. Küsib õiges olukorras luba. 5.5. Mõistab ülema lihtsat ülevaadet ja tagasisidet viimase väljaõppe kohta (Saite normaalselt hakkama). 5.6. Kirjeldab enda üksuse viimase aja tegemisi. 6. Mida me 3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe 6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida ajateenistuses formaatidest (õppekorralduse temalt oodatakse. õpime? infotunnid, loengud, rivitunnid, 6.2. Kirjeldab, milles väljaõpe ja selle eri osad seisnevad (väljaõpe, metsalaagrid, rännakud, testid ülesande täitmisel, harjutus, eesmärk). jne). 6.3. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha ja info üles (nt 6.2. Teavitus tundide ja testide sisu mõistab kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja ning korralduse kohta. teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid hindamise baasinfot ja lühendeid). 21/36  6.4. Saab aru, mida õppeaines hinnatakse ja kuidas hindamine korraldatud on. 6.5. Teab, kust saada oma küsimustele vastused. 7. Varustus, söök ja 4 7.1. Mida on vaja selga panna ja 7.1. Räägib olmevarustuse komponentidest (nt rakmed ja seljakott olmetingimused. kaasa võtta? Ilma ja oludega ning nende osad), kuidas neid kantakse ja pakitakse ning mida toimetulekuks sobiv riietus ja nendega tehakse. Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule vastava varustus. Kuidas kannab riietuse ja varustuse kohta. erinevaid varustuselemente? 7.2. Lahendan lihtsaid olme ja varustusega seotud probleeme. 7.2. Varustuse pakkimine, Kirjeldan varustuse seisukorda. kasutamine ja hooldus. 7.3. Mõistab söögikordadega seotud infot. Takistuste korral (nt ei 7.3. Kust saan erinevat varustust ja saanud kuivtoidupakki) selgitan, mida vajan, ja lahendan olukorra. vahendeid? Kelle käest, millal ja 7.4. Kirjutan vajaduse korral abi küsides seletuskirju (kirjelda, seleta, kuidas? Olme, varustuse ja põhjenda). söögiga seotud takistused ja 7.5. Kirjeldan, mis mulle ajateenistuses olemise juures meeldib ja mis lahendused. Seletuskirjad. tekitab ebamugavust (elamistingimused, hügieenitingimused, 7.4. Ajateenistuses olemise menüü ja söögi kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, tingimustest rääkimine. eemalolek pere ja sõprade juurest). 8. Ajateenistuse 4 8.1. Vaba aja veetmine 8.1. Kirjeldab, millised vaba aja veetmise kohad ja viisid kogukond kaitseväelinnaku kaitseväelinnakus on. 8.2. Sinu kaasajateenijad ja kasarmu 8.2. Loob ajateenijate vaba aja veetmise juures tutvusi ja peab eluruumi dünaamika viisakusvestlust. 8.3. Sõprussuhted ja väljakutsed, sh 8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie keele pinnalt suhtlemine välja näeb, sh sõprussuhted. 8.4. Kodustega suhtlemine ja kodus 8.4. Räägib toakaaslastega elukorralduse kokkulepetest toas (nt ootavad teemad teineteisega arvestamine, isiklik ruum, ajakava). 8.5. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja teeb ettepaneku olukorra parandamiseks. 8.6. Räägib, kuidas hoian ühendust kodustega. 8.7. Räägib, mis on kodus eesootavad teemad (nt kooli- või tööleminek, tsiviileluga kohanemine, muutuvad suhted). 9. Relvaõpe ja 5 9.1. Relvakasutamise õppe ja 9.1. Mõistab relvakasutamise ohutuse nõudeid ja instruktsioone. ohutuseeskirjad ohutuse tagamise peamised tegevused. 22/36  9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala 9.2. Mõistab relvakasutamise õppe instruktsioone (nt seisangud, jälgimine. liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused „Seis“, „Katan“ 9.3. Tagasiside jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud. 9.3. Mõistab sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise instruktsioone (joon, nool, piir). 9.4. Mõistab maa-ala jälgimise instruktsioone. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele. 10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.1. Saab aru rivivõtete selgitustest. 10.2. Riviharjutus 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg, 10.3. Tagasiside otse) 10.3. Vastab ja pöördun nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades (nt Lubage pöörduda! Luba antud!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa (Kas saite aru? Kas on küsimusi? Küsimus!). 10.5. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele (Selge!). 11. Metsalaager ja 4 11.1. Metsalaagri sisu, korraldus 11.1. Saab aru tüüpilisest infost ja juhistest, mida metsalaagri ja ajateenistuse ja kord. rännakuga seoses kuulen ja loen: muljed 11.2. Metsalaagri ja üldisemalt 11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); ajateenistuse muljed. 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse pakkimine; 11.1.6. ülesannete instruktsioonid (rännakul, patrulli ülem, rajame vaatlusposti); 11.1.7. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja tööriistade kasutamine, kaartide lugemine). 11.2. Selgitab, kui tal on mõni probleem, küsib küsimusi. 11.3. Saab õppuse käigus aru tüüpilistest juhistest, sh laagri ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine, sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine. 23/36  11.4. Annab tavalist teavet teistele üksuste liikmetele ja vastab küsimustele. 11.5. Saab aru tavalisematest asjadest, mida kaasajateenijad talle ütlevad, ning vastab neile (nt üksteise toetamine, ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine). 11.6. Jutustab mõnest põnevast kogemusest, huvitavast ja naljakast juhtumisest, väljakutseid ja õppetunnist, mida sain. Nt varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad, välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine vm (See metsavemp oli päris tore. Nad leidsid motivatsiooni). 12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide kasutamine, 12.1. Kirjeldab maastikku ja ümbrust (puud, taimed, ehitised, muud nähtavus jm olud, seotud objektid) ja vahemaid ning seda, mis kus toimub (hall vanem metsalaagri ja rännakuga. auto peatus, sees on musta jopega mees). 12.2. Ümbruse ja inimeste 12.2. Saab aru instruktsioonidest, mida seoses ilma ja keskkonnaga kirjeldamine. kuuleb ja loen. 13. Tervis ja inimese 5 13.1. Inimese kehaosad ja organid, 13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. keha füüsilise tervise mured, 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub enesetunne, haavata saamine, õnnetused, pearinglus, vigastused). esmaabi andmine ja saamine. 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab 13.2. Toimetulek psühholoogiliste meediku küsimustele. ja sotsiaalsete väljakutsetega. 13.4. Nimetab esmaabikomplekti vahendeid ja nende peamisi kasutusi. Räägib esmaabitegevustest. 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani poole. 14. Eestimaa – mida 4 14.1. Kaitsetahe 14.1. Jutustan, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad. siin saab ja on 14.2. Ajaloolised, kultuurilised, Selgitan, miks vaadatud filmis (nt „Nimed marmortahvlil“) vaja kaitsta? identiteediga seotud ning tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist tähtsaks peavad. emotsionaalsed põhjused, 14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni miks Eesti inimesed Eestit sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi. armastavad ja väärtustavad 14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaluule, film vm 24/36  (nt Juhan Liivi isamaaluule, film „Nimed marmortahvlil“) 15. Lõputest. 2 15.1. Viimases tunnis toimub 15.1. Teab, mida kasulikku ta sellelt kursuselt enda jaoks õppis ning Kokkuvõte saavutustest. mida tal on veel vaja omandada. Tunnustab ennast kursusest ja 15.2. Tagasivaade lõppenud edusammude eest ja teab, kuidas minu eesti keele õppe tagasiside kursusele ja aus reflektsioon, teekond jätkub. kui kasulik kursus õppija 15.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele jaoks oli tasemeeksamite sooritamisel. 15.3. Enda edusammude tunnustamine 15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega Kokku 50 akadeemilist tundi Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt ohtlik vs ohutu, koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada. Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate sõnadega ning teeb veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi 25/36 Nimisõnad • Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse, sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti) Tegusõnad • Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud) • ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada) • Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud) • v-, tav-, nud-, tud-vormid (200m kaugusel asuv, valvatav üksus, ülesande määranud üksus, relv on suunatud) • mata-vorm (need, kellel on eksam tegemata) • Tingiv verbivorm -ks (kui igal laskuril oleks 3-4kordse suurendusega sihik; Jälgi, et ohuala oleks puhas) • Kestev tegevus (ülesannet täites, vastase ilmumisel) • Lõpetatud, tulemuslik tegevus (tehke see ära, peaks olema määritud) Erinevad sõnaliigid • Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu ( katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile). 26/36  o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara) • Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada: o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades) • Hulgafraasid (maakaitses on 20 000 meest, kolm head asja) • Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks). • Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu) Lause • Küsimused. o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne). • Kogeja ja omaja (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Liitlause ja osalaused (Need, kes sooritasid eksami, Masinad, mida te kasutasite. Sõdur kontrollib, et tal on side üksusega) • Suhted (koosneb, kellad näitavad ühte aega, erinevus) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.) 27/36 Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine • õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteabtud kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal). Lugemine • linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis Rääkimine • Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega, käskluste andmine • Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine Kirjutamine • seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid 28/36 Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist. 29/36 Tugevama grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (tugevam grupp, tervikkursuse sihttase: B1.2) Moodul 2 „Eesti keele jätkukursus (B1.2)“ Jrk Teema Maht akadeemilistes Keeleõppe sisu Standardid nr tundides, õppetöö toimub seminarivormis 1. Söök-jook 10 a. Söögikoha külastamine 1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja reklaamis. b. Toidu teemadel rääkimine, sh Küsib söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru toitude kirjeldamine, tavalisematest vastustest. tervislikust toitumisest 1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi rääkimine ja erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, probleeme c. Toidu ja selle valmistamisega lahendada ning arvet maksta. seotud probleemid 1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa d. Oma arvamuse avaldamine ilma noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada). e. Fraasid mitmuse nimetavas 1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist vormis (erinevad menüüd) (See on tõesti maitsev. Mulle tundub, et... Kahtlane, ei usu!). f. Liitsõnade moodustamine 1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi (lihapirukas) vorme kontekstis. g. Ainsuse osastava vormi moodustamine ja kasutamine (pudel limonaadi; Ma tahan limonaadi; Ma ei joo limonaadi.) h. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke) 2. Igapäevaelu 10 a. Probleemiselgitused ja 2.1. Mõistab kuuldud selgitust või vabandust ning reageerib sellele. probleemid ja vabandused ning neile Väljendab üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja ükskõiksust. palved reageerimine Reageerib neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma siis ei sega). b. Igapäevaprobleemide 2.2. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid lahendamine. Palved ja probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas abipalved ning neile saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. Palub viisakalt abi. Reageerib sobivalt palvele. 30/36  vastamine, ettepanekute 2.3. Jutustab mõnest suhtlusolukorrast. Räägib mõnest probleemist tegemine ja selle lahendamisest, millegi andmisest ja saamisest (Ta ütles, c. Suhtlusolukordadest ja et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). Loeb soovitusi ja suhtlusoskusest rääkimine näpunäiteid, kuidas suhtlemisoskust arendada. d. Inimeste iseloomustamine 2.4. Iseloomustab inimest. Räägib, mis tal on ja mida ta kogeb, mis e. Kellele? Kellel? Kellelt? olukorras ta on (Talle meeldib süüa teha. Poistel on kiire. Tal on vormide moodustamine raske kohaneda). i. inimesed meie elus 2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme (tütrele, töökaaslastel, kontekstis. Priit Kaselt) ii. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne) f. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine i. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima) ii. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama) iii. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida) g. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused) 2. Külaskäimine, 10 3.1. Mida ma eile tegin? 3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-minevikku. tähtpäevade Tegusõnade kasutamine 3.2. Kirjeldab Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende tähistamine ja minevikuvormis (i- tähistamise tavasid. vaba aeg lihtminevik) 31/36  3.2. Pühade ja tähtpäevade 3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. tähistamine Eestis Toimib ja suhtleb külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates 3.3. Külaskäigud tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, 3.4. Vaba aja sisustamise viisid, kingituse üleandmine). Õnnitleb inimesi erinevate sündmuste meelelahutusteenused ning puhul, soovib päevakohaseid soove. Oskab anda kingitusi ja nende kuulutused teha komplimente ning neid vastu võtta. 3.5. Arvamuse avaldamine 3.4. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui kirjeldusi. Kirjeldab vaba aja veetmise ja tähtpäevadega seotud tihti? jne) sündmusi ja saadud elamusi. 3.7. Küsisõnade kes? ja mis? 3.5. Avaldab oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) vormid ning nende 3.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kasutamine kontekstis. 3.8. Järgarvude käänamine (esimeses, esimesena) 3.9. Inimese tunded ja seisundid (energiline, väsinud jne) 4. Mis juhtus? 10 4.1. Loo kuulamine ja sellele 4.1. Teiste lugusid kuulates reageerib ja väljendab oma tundeid ja reageerimine mõtteid (Sul tõesti vedas! Jube küll!). 4.2. Olmeprobleemid ja 4.2. Suhtleb igapäevastes olukordades (nt politseinik ütleb, et sõitsin äpardused (nt reisides, liiga kiiresti), reageerib ja väljendab oma tundeid, selgitab tehnikat kasutades, aega probleeme. planeerides), lahendused 4.3. Lahendab igapäevaelu probleeme. 4.3. Probleemide lahendamine 4.4. Jutustab oma juhtumistest ning sellest, kuidas neile reageeris 4.4. Igapäevaelu seigad ja (nt alguses, siis, lõpuks). seiklused. Loo jutustamine 4.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 4.5. Tegusõnade kasutamine kontekstis. minevikuvormis (si- lihtminevik) 4.6. Sihitis. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin 32/36  raamatu läbi. Ma ei lugenud raamatut.) 5. Tutvused ja 8 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, 5.1. Räägib erinevatest kohtadest ja sündmustest, seal käimisest, kokkusaamised rahvarohkes poes, veebis). sinna minemisest, seal suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele Reisid, sõidud ja käigud minna! Veebis võib kohata huvitavaid inimesi.) (lähen trenni, buss jõuab 5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, lennujaama, lähen maha) kokkusaamise kokku leppimine). Jutustab, kuidas kellegagi 5.2. Inimestega tutvumine ja tutvus või suhtles. Mida keegi ütles, mida nad tegid, tundsid ja sellest jutustamine mõtlesid? Kirjeldab inimest (välimus, iseloomuomadused, tema 5.3. Millised on eestlased tegemised ja käitumine). võrreldes minu kultuuriga? 5.3. Kirjeldab oma muljed eestlastest ja Eesti kultuurist ja võrdleb 5.4. Nõustumise ja seda enda omaga. mittenõustumise 5.4. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib väljendamine kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!) 5.5. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? 5.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme Kust sa tuled? (pikale kontekstis. koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt) 5.6. Tegusõnade minema, käima jms tavalisemad laiendid ja nende vorm (lähen poodi, käin poes, sõidan kontserdile) 5.7. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav) 33/36  5.8. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?) 6. Kutsed ja 10 6.1. Kuhu ma lähen? Kus ma 6.1. Räägib kohtadest ja sündmustest, kus ta regulaarselt käib, kuhu kokkulepped käin? Kust ma tulen? on minemas. 6.2. Kutsed, kokkusaamised ja 6.2. Kutsub inimesi vaba aja ettevõtmistele (nt kokkusaamised, kokkulepped ühised ettevõtmised). Lepib kokku vahetult või helistades. 6.3. Takistused, nt hilinemine. 6.3. Osaleb kokkulepet puudutavas vestluses (nt takistuste puhul). Põhjendamine: lühikese loo Jutustab lühikese loo põhjusest või ootamatust sündmusest, jutustamine ootamatuse mis takistas teda kokkuleppest kinni pidamast, nt vabandab kohta hilinemist. Kasutab tegusõnu nagu pidin, ei saanud, proovisin 6.4. Muljed vaba aja käikudest ja jne. sõitudest 6.4. Jutustab mõnest kohast või sündmusest, kus ta käis. 6.5. Huvialad ja huvialaklubid. 6.5. Jutustab põhjalikumalt oma huvist, harrastusest (nt armastan Põhjendamine: miks mulle käia rallit sõitmas). Loeb huvialasid ja huvialaklubisid meeldib mu huviala? tutvustavaid tekste. Jutustab põhjalikumalt enda ja teiste 6.6. Kuhu? Kust? huvialadest (Mis mulle selle juures meeldib? Kuidas ma sellega 6.6.1. Tegusõnad, mille laiend täpsemalt tegelen? Mida mu lähedased sellest arvavad jne). vastab küsimusele kuhu? 6.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme või kust? (otsin arvutist, kontekstis. saan isiklikult kontolt) 6.6.2. Poest vs peolt. Kohad ja sündmused sise- ja väliskohakäänetes 6.6.3. Poodi vs kauplusse. Sõnad, mille sisseütlev vorm on enamasti lühike 6.6.4. Uude heledasse majja. Omadussõna vorm fraasis 34/36  6.7. Erinevate tegusõnade minevikuvormid ja nende kasutamine (si- ja i- lihtminevik) 6.8. Tegusõnade minema ja käima laiendid (lähen sellesse suurde ilusasse parki, käin tihti selles suures ilusas pargis) 6.9. Korduvuse väljendamine (mõnikord, tihti jne) 6.10.Kus sa käid mida tegemas? Minema ja käima ma- ja mas-vormis (Lähen pärast tööd Peetri juurde kaarte mängima. Käin tihti Peetri juures kaarte mängimas.) 7. Teenindusasutus 10 7.1. Teenindusasutused (nt 7.1. Nimetab teenindusasutusi ja ütleb, millisesse ed kingaparandus – kuhu? teenindusasutusse ta soovib minna. kingaparandusse, hambaarst 7.2. Broneerib teenuse aja ja täpsustab soovitud teenust. Selgitab – kuhu? hambaarsti juurde) oma vajadusi. 7.2. Suhtlemine 7.3. Esitab erinevates teenindusasutustes küsimusi ja viisakaid teenindusasutusega otse ja palveid. Saab aru talle antud vastustest ja talt küsitud telefoni teel. Teenuse küsimustest. Lahendab probleeme. broneerimine (nt juuksuri 7.4. Loeb huvipakkuvate teenuste ja teenindusasutuste tutvustusi, juurde, koolitus- või leiab nende pakutavad positiivsed aspektid (nt saab kiiresti, majutusasutusse), soovide üsna odav, tulu läheb heategevuseks). täpsustamine, probleemide 7.5. Annab teenindusasutusele kirjalikult tagasisidet, rääkides oma lahendamine kogemusest. 7.3. Teenindusasutuse tutvustus 7.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme 7.4. Muljed ja tagasiside kontekstis. teenindusasutusele 35/36  7.5. Kas te sooviksite homseks aega? Tingiva vormi kasutamine viisakates palvetes ja küsimustes 7.6. Sihitis. Ainsuse ja mitmuse osastava vormi moodustamine ja kasutamine. Tegusõnad, mille sihitis on osastavas käändes (koristab treppe, vaatab kaarti) 7.7. Kellaajad (kella üheksast viieni, enne kella kuut) 8. Lõputest. 2 8.1. Viimases tunnis toimub 8.1. Teab, mida kasulikku ta kursusel enda jaoks sai ning mida tal on Kokkuvõte saavutustest. veel vaja omandada. Tunnustab ennast edusammude eest ja kursusest ja 8.2. Tagasivaade lõppenud teab, kuidas ta eesti keele õppe teekond jätkub. tagasiside kursusele ja aus reflektsioon, 8.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele kui kasulik kursus õppija tasemeeksamite sooritamisel. jaoks oli 8.3. Enda edusammude tunnustamine 8.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine 8.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega. Kokku 70 akadeemilist tundi 36/36  Lisa 2 04.03.2025 lepingu nr 2-2/25/93 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 Lisa 2 04.03.2025 lepingu nr 2-2/25/93 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2