Hankeleping

Lisa 1 31.03.2025 lepingu nr 2-2/25/145 juurde TEHNILINE KIRJELDUS 1. Üldine Töö: Kaitseväe Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine Objekt: Kaitseväe Taara linnak, Kose tee 3, Võru linn, Võru maakond Eesmärk: Töö eesmärk on Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine 2. Asukoht 2.1. Taara linnak, Võru maakond, Võru linn: Kose tee 3 (katastritunnus 91901:015:0291), Kose tee 3b (katastritunnus 91901:015:0370), Kose tee 3c (katastritunnus 91901:015:0028), Kose tee 3d (katastritunnus 91901:015:0027), Kose tee 3e (katastritunnus 91901:015:0051), Kose tee 3f (katastritunnus 91901:015:0292). 3. Töö selgitus 3.1. Keskkonnakorralduskava on objekti keskkonnajuhtimise ja omaseire kava. Uuendatud keskkonnakorralduskava peab looma aluse, et keskkonnategevus objektil on süsteemne ning et keskkonnaseisundit on võimalik jälgida ning hinnata. Keskkonnaeesmärgid ja meetmed peavad järgima jätkusuutlikkuse ja ressursisäästu põhimõtet ning ettepanekud peavad olema kooskõlas ajakohaste õigusaktide ning riiklike arengusuundadega. Keskkonnakorralduskava peab järgima keskkonnajuhtimise põhimõtteid (nt Eco-Management and Audit Scheme, edaspidi EMAS keskkonnajuhtimis- ja auditeerimisskeemiga või ISO 14001), et selle alusel on võimalik saavutada keskkonnaeesmärke ning rakendada ja juurutada keskkonnajuhtimissüsteemi. 3.2. Kava uuendamine sisaldab olemasoleva kavaga tutvumist, objekti keskkonnaülevaatuseid, tehtud tegevuste ja keskkonnaaspektide ülevaatust ja kaardistamist, sh info kogumist kasutajalt ning aruande uuendamist ja ajakohastamist koos keskkonnategevuste ja omaseire ettepanekutega. 3.3. Keskkonnakorralduskavaga tehtavad ettepanekud ja meetmed peavad sobituma riigikaitseliste kohustustega nii, et ei seata Kaitseväe peamisele tegevusele liigseid piiranguid või kohustusi. 1/4 4. Tegevused töö lahendamiseks 4.1. Esimene etapp on eeltöö tegemine ja esmane objektiga tutvumine: 4.1.1. tutvuda Kaitseväe Taara linnaku olemasoleva keskkonnakorralduskavaga, riigi eriplaneeringuga, KAM valitsemisala kliima- ja keskkonnapoliitikaga, energiasäästukavaga, tutvuda keskkonnavaldkonna andmebaaside, andmekogude, infosüsteemide ja registrite infoga tööala kohta (Maa-ameti geoportaal, EELIS, ETAK, KOTKAS, keskkonnaportaal, keskkonnainfo jne). 4.1.2. analüüsida olemasolevaid materjale ja andmeid ning kaardistada esmased küsimused, sh sihtgrupp, välitöö plaan ja lisauuringutega tutvumise vajadus. Töö tegemiseks vajalikud materjalid, mis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel olemas (nt vajalikud uuringud), antakse soovi korral täitjale tutvumiseks. 4.1.3. teha esmane objektiga tutvumine. Külastusvajadus lepitakse kokku tellijaga, kes lepib kokku külastuseks sobiva aja. 4.1.4. teha esmane keskkonnakorralduskava ja rakendusplaani uuendamine eeltöö etapis kogutud info ja objekti esmase ülevaatuse põhjal, sh selle ajakohastamine (õigusaktid, arengudokumendid, strateegiad, seire- ja uuringuandmed jne). Planeerida põhjalikuks keskkonnaülevaatuseks. 4.1.5. edastada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 14 päeva enne objekti teistkordset külastust keskkonnakorralduskava esmane uuendus ja keskkonnaülevaatuse küsimuste kaardistus. 4.2. Teine etapp on põhjalik keskkonnaülevaatus objektil ja analüüs, keskkonnaaspektide hindamine ning keskkonnakorralduskava täiendamine: 4.2.1. keskkonnaülevaatus vormistada valdkondade kaupa – välisõhk, vesi, jäätmed, energia, kütused ja kemikaalid, pinnas ja reostus, müra ja vibratsioon, maastik, elustik, töökeskkond (ohutus ja inimeste tervis) ning keskkonnateadlikkus. Lisaks peab keskkonnaülevaatus kajastama ka lähimal paaril aastal kavandatud tegevusi. Keskkonnaülevaatuse käigus tuleb kaardistada kõik keskkonnaaspektid. 4.2.1.1. muuhulgas tuleb välja selgitada, mis keskkonnaküsimusi ja -probleeme on kasutajatel (intervjuud); 4.2.1.2. kaardistada keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalikud tegevused (nt infomaterjalid, loengud, infotahvlid vms). 4.2.2. keskkonnaülevaatuse alusel täiendada keskkonnakorralduskava, sh koostada keskkonnakorralduskava rakendusplaan, keskkonnaülevaatuse plaan ja seireplaan: 4.2.2.1. iga valdkonna keskkonnaülevaatuse analüüsi peatüki lõpus esitada soovitused koos meetmete rakendamise ja tõhususe selgitusega, kuidas lahendada võimalikke probleeme või parandada olukorda. Esitada keskkonnalubade vajalikkuse hinnang koos õigusaktide viidetega. Koostada keskkonnaaspektide tabel koos võimaliku keskkonnamõju kirjelduse, ulatuse ja olulisuse hindamisega. Kanda olulised keskkonnaaspektid joonisele. 4.2.2.2. rakendusplaan sisaldab tegevusi valdkondade kaupa, neist tulenevaid keskkonnaaspekte ja keskkonnamõju. Rakendusplaanis esitada vajalikud tegevused, millega leevendada keskkonnaaspektidest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ning suurendada positiivset keskkonnamõju. Vaadata üle olemasolevad tegevused ja tuua välja täiendavate tegevuste 2/4  soovitused - sisu kirjeldus, sh meetme vajaduse põhjendus, eesmärk, elluviimiseks kuluv aeg, tähtaeg ja sagedus, eeldatav maksumus, tegevuse prioriteetsus tulenevalt keskkonnamõju olulisusest. Iga tegevuse juures esitada mõõdik, mille alusel hinnata, kas eesmärk on saavutatud. 4.2.2.3. vaadata üle olemasolevad seired, analüüsida tulemusi ning hinnata seiresüsteemi asjakohasust. Hinnata seirete jätkamise või täiendava seire vajadust, sh vaadata üle keskkonnalubade vajalikkus. Täiendavate seire- või keskkonnauuringute soovituste korral esitada seire- ja uuringute plaan. Põhjendada, miks mingi keskkonnauuring või seirevajadus on oluline, sõnastada seire/keskkonnauuringu eesmärk, näidata seire-/uuringupunktid või -alad, tuua välja seiratavad/uuritavad näitajad, mis alusel ja mahus peab seirama/uuringuid läbi viima, soovitatavad seire/uuringu ajad, sagedus, meetod, seotus õigusaktidega, eeldatav maksumus ja näitajad. Kanda joonisele kõik olemasolevad ja soovituslikud seirepunktid ning –alad. 4.2.2.4. koostada keskkonnaülevaatuse plaan, mille alusel on mõistlik keskkonnakorralduskava rakendusplaani täitmist ning keskkonda oluliselt mõjutavaid tegevusi kontrollida ning seirata. Keskkonnaülevaatuse plaanis tuleb esitada iga valdkonna põhiselt kontrollimist vajavad punktid, kontrollimise metoodika (visuaalne vaatlus) ning kontrollimise. Keskkonnaülevaatuse plaan peab andma selged suunised, kuidas keskkonnategevust territooriumil jälgida, et hinnata tegevuste eesmärgi poole liikumist. 4.2.3. Keskkonnakorralduskava koosseisus esitada veel: 4.2.3.1. keskkonnaavariide (õnnetuste) aruande vorm, mida on territooriumi kasutajatel võimalik hõlpsasti täita (variantidega kontrollküsimustik), et hinnata olukorra tõsidust ning teavitada vajaduse korral nt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 4.2.3.2. territooriumi kasutaja keskkonnameelespea, milles tuua välja kõige olulisemad kasutaja mõjutatavad keskkonnaaspektid ja tegevussuunised. Arvestada EMAS kriteeriumite ja ettepanekutega tegevussuuniste andmisel. 4.2.3.3. inglise keelne tõlge keskkonnakorralduskava sissejuhatusest, keskkonnaülevaatusest ja kokkuvõte, sh keskkonnaavariide aruande vorm ja territooriumi kasutaja keskkonnameelespea. 4.2.4. Vajadusel saab tellijaga kokku leppida veel täiendava objekti külastuse. 4.3. Kolmas etapp on tööd kokkuvõttev tulemuste tutvustamine tellija meeskonnale ja objekti kasutajale. Töö tutvustus toimub enne töö lõpptähtaega täitja koostatud Powerpoint presentatsiooni ettekandena tellijaga kokkulepitud asukohas või veebi vahendusel (nt MS Teams). 5. Tähtajad 5.1. Esimene töökoosolek leppida tellijaga kokku kohe pärast lepingu allkirjastamist. Järgnevad töökoosolekud lepitakse kokku jooksvalt. 5.2. Tellija kooskõlastatud töö peab olema valmis ja tellijale üle antud koos kõikide lisadega, sh ettekande slaidid, kõige hiljem 22.09.2025 5.2.1. Vahetähtajad: 5.2.1.1. esmane töö tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 2 nädalat enne põhjalikku keskkonnaülevaatuse päeva. 5.2.1.2. töö lõplik versioon (ilma tõlketa) tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 1 kuu enne punktis 5.1 tähtaega. 3/4  5.2.1.3. täitja peab lõpliku tööversiooni koos tõlkega esitama tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 14 päeva enne lõpptähtaega. 6. Tellijale antavad materjalid 6.1. Keskkonnakorralduskava peab olema koostatud selges, lihtsas ja korrektses eesti keeles ning selle ülesehitus peab olema üheselt mõistetav. Inglise keelne tõlge ja toimetus peab olema kvaliteetne ja koostatud tõlkebüroo teenuse või inglise keelt emakeelena rääkiva tõlkija poolt. 6.2. Tehnilise kirjelduse järgi koostatud töö esitada tellijale digitaalselt allkirjastatuna (pdf- ja doc- vormingus, tabelandmed xlsx-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus) 7. Julgeolekutingimused Objekt asub Kaitseväe julgeolekualal, mistõttu on eduka pakkumuse esitanud pakkuja kohustatud taotlema Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 41³ sätestatud nõuete alusel esimesel võimalusel, minimaalselt 7 (seitse) tööpäeva enne objekti külastust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse vormil oma töötajate andmed ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. 4/4 Lisa 2 31.03.2025 lepingu nr 2-2/25/145 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 HANKELEPING 31.03.2025 nr 2-2/25/145 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt Ja AS Infragate Eesti, registrikood 10845129, aadress Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel Helena Metspalu (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt 1.1. Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865, Kategooria 1- Keskkond) ja seotud hanke „Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine" (viitenumber 291843) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 1.4. Lepingu ese on „Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine", mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus). 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. 2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 3. Poolte õigused ja kohustused: 3.1. Täitja kohustub:  3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist; 3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks; 3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses; 3.1.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega; 3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 3.1.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise. 3.2. Tellija kohustub: 3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks; 3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega; 3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt. 3.3. Tellijal on õigus: 3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas; 3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist; 3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 3.4. Täitjal on õigus: 3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas; 3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu. 4. Lepingu maksumus ja maksetingimused 4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu eeldatav kogumaksumus on 7 500,00 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras. 4.2. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve), millele märgitakse: 4.2.1.Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn). 4.2.2.Muud arvele märgitavad andmed: 2/7  tellija kontaktisiku nimi Villem Kutti; hankelepingu number; riigihanke viitenumber 291843; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber 291843001000001; 4.2.3.Täitja pangarekvisiidid: Saaja pank: Swedbank AS Saaja pangakonto number: IBAN EE392200221018651770 SWIFT: HABAEE2X 4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida. 4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija. 4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine 5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist. 5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse. 5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma 3/7  kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel. 5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd. 5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja. 6. Konfidentsiaalsus 6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama. 6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab täitja. 6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 7. Poolte vastutus 7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud 4/7  päeva eest. 7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 9. Lepingu lõpetamise alused 9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- 5/7  /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta; 9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega. 9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette. 9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras. 10. Kontaktisikud 10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. 10.2. Tellija kontaktisik on Villem Kutti, [email protected], +372 5199 0187 10.3. Täitja kontaktisik on Karin Erimäe, +372 5306 6934, [email protected] 10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. Tööde teostamise tähtaeg 22.09.2025. 11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 6/7  11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti. 11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval. 11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele. 12. Lisad 12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus 12.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused 12.3. Lisa 3. Pakkumus Poolte rekvisiidid TELLIJA: TÄITJA: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda Helena Metspalu hangete osakonna juhataja juhatuse liige 7/7  Lisa 1 31.03.2025 lepingu nr 2-2/25/145 juurde TEHNILINE KIRJELDUS 1. Üldine Töö: Kaitseväe Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine Objekt: Kaitseväe Taara linnak, Kose tee 3, Võru linn, Võru maakond Eesmärk: Töö eesmärk on Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine 2. Asukoht 2.1. Taara linnak, Võru maakond, Võru linn: Kose tee 3 (katastritunnus 91901:015:0291), Kose tee 3b (katastritunnus 91901:015:0370), Kose tee 3c (katastritunnus 91901:015:0028), Kose tee 3d (katastritunnus 91901:015:0027), Kose tee 3e (katastritunnus 91901:015:0051), Kose tee 3f (katastritunnus 91901:015:0292). 3. Töö selgitus 3.1. Keskkonnakorralduskava on objekti keskkonnajuhtimise ja omaseire kava. Uuendatud keskkonnakorralduskava peab looma aluse, et keskkonnategevus objektil on süsteemne ning et keskkonnaseisundit on võimalik jälgida ning hinnata. Keskkonnaeesmärgid ja meetmed peavad järgima jätkusuutlikkuse ja ressursisäästu põhimõtet ning ettepanekud peavad olema kooskõlas ajakohaste õigusaktide ning riiklike arengusuundadega. Keskkonnakorralduskava peab järgima keskkonnajuhtimise põhimõtteid (nt Eco-Management and Audit Scheme, edaspidi EMAS keskkonnajuhtimis- ja auditeerimisskeemiga või ISO 14001), et selle alusel on võimalik saavutada keskkonnaeesmärke ning rakendada ja juurutada keskkonnajuhtimissüsteemi. 3.2. Kava uuendamine sisaldab olemasoleva kavaga tutvumist, objekti keskkonnaülevaatuseid, tehtud tegevuste ja keskkonnaaspektide ülevaatust ja kaardistamist, sh info kogumist kasutajalt ning aruande uuendamist ja ajakohastamist koos keskkonnategevuste ja omaseire ettepanekutega. 3.3. Keskkonnakorralduskavaga tehtavad ettepanekud ja meetmed peavad sobituma riigikaitseliste kohustustega nii, et ei seata Kaitseväe peamisele tegevusele liigseid piiranguid või kohustusi. 1/4 4. Tegevused töö lahendamiseks 4.1. Esimene etapp on eeltöö tegemine ja esmane objektiga tutvumine: 4.1.1. tutvuda Kaitseväe Taara linnaku olemasoleva keskkonnakorralduskavaga, riigi eriplaneeringuga, KAM valitsemisala kliima- ja keskkonnapoliitikaga, energiasäästukavaga, tutvuda keskkonnavaldkonna andmebaaside, andmekogude, infosüsteemide ja registrite infoga tööala kohta (Maa-ameti geoportaal, EELIS, ETAK, KOTKAS, keskkonnaportaal, keskkonnainfo jne). 4.1.2. analüüsida olemasolevaid materjale ja andmeid ning kaardistada esmased küsimused, sh sihtgrupp, välitöö plaan ja lisauuringutega tutvumise vajadus. Töö tegemiseks vajalikud materjalid, mis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel olemas (nt vajalikud uuringud), antakse soovi korral täitjale tutvumiseks. 4.1.3. teha esmane objektiga tutvumine. Külastusvajadus lepitakse kokku tellijaga, kes lepib kokku külastuseks sobiva aja. 4.1.4. teha esmane keskkonnakorralduskava ja rakendusplaani uuendamine eeltöö etapis kogutud info ja objekti esmase ülevaatuse põhjal, sh selle ajakohastamine (õigusaktid, arengudokumendid, strateegiad, seire- ja uuringuandmed jne). Planeerida põhjalikuks keskkonnaülevaatuseks. 4.1.5. edastada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 14 päeva enne objekti teistkordset külastust keskkonnakorralduskava esmane uuendus ja keskkonnaülevaatuse küsimuste kaardistus. 4.2. Teine etapp on põhjalik keskkonnaülevaatus objektil ja analüüs, keskkonnaaspektide hindamine ning keskkonnakorralduskava täiendamine: 4.2.1. keskkonnaülevaatus vormistada valdkondade kaupa – välisõhk, vesi, jäätmed, energia, kütused ja kemikaalid, pinnas ja reostus, müra ja vibratsioon, maastik, elustik, töökeskkond (ohutus ja inimeste tervis) ning keskkonnateadlikkus. Lisaks peab keskkonnaülevaatus kajastama ka lähimal paaril aastal kavandatud tegevusi. Keskkonnaülevaatuse käigus tuleb kaardistada kõik keskkonnaaspektid. 4.2.1.1. muuhulgas tuleb välja selgitada, mis keskkonnaküsimusi ja -probleeme on kasutajatel (intervjuud); 4.2.1.2. kaardistada keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalikud tegevused (nt infomaterjalid, loengud, infotahvlid vms). 4.2.2. keskkonnaülevaatuse alusel täiendada keskkonnakorralduskava, sh koostada keskkonnakorralduskava rakendusplaan, keskkonnaülevaatuse plaan ja seireplaan: 4.2.2.1. iga valdkonna keskkonnaülevaatuse analüüsi peatüki lõpus esitada soovitused koos meetmete rakendamise ja tõhususe selgitusega, kuidas lahendada võimalikke probleeme või parandada olukorda. Esitada keskkonnalubade vajalikkuse hinnang koos õigusaktide viidetega. Koostada keskkonnaaspektide tabel koos võimaliku keskkonnamõju kirjelduse, ulatuse ja olulisuse hindamisega. Kanda olulised keskkonnaaspektid joonisele. 4.2.2.2. rakendusplaan sisaldab tegevusi valdkondade kaupa, neist tulenevaid keskkonnaaspekte ja keskkonnamõju. Rakendusplaanis esitada vajalikud tegevused, millega leevendada keskkonnaaspektidest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ning suurendada positiivset keskkonnamõju. Vaadata üle olemasolevad tegevused ja tuua välja täiendavate tegevuste 2/4  soovitused - sisu kirjeldus, sh meetme vajaduse põhjendus, eesmärk, elluviimiseks kuluv aeg, tähtaeg ja sagedus, eeldatav maksumus, tegevuse prioriteetsus tulenevalt keskkonnamõju olulisusest. Iga tegevuse juures esitada mõõdik, mille alusel hinnata, kas eesmärk on saavutatud. 4.2.2.3. vaadata üle olemasolevad seired, analüüsida tulemusi ning hinnata seiresüsteemi asjakohasust. Hinnata seirete jätkamise või täiendava seire vajadust, sh vaadata üle keskkonnalubade vajalikkus. Täiendavate seire- või keskkonnauuringute soovituste korral esitada seire- ja uuringute plaan. Põhjendada, miks mingi keskkonnauuring või seirevajadus on oluline, sõnastada seire/keskkonnauuringu eesmärk, näidata seire-/uuringupunktid või -alad, tuua välja seiratavad/uuritavad näitajad, mis alusel ja mahus peab seirama/uuringuid läbi viima, soovitatavad seire/uuringu ajad, sagedus, meetod, seotus õigusaktidega, eeldatav maksumus ja näitajad. Kanda joonisele kõik olemasolevad ja soovituslikud seirepunktid ning –alad. 4.2.2.4. koostada keskkonnaülevaatuse plaan, mille alusel on mõistlik keskkonnakorralduskava rakendusplaani täitmist ning keskkonda oluliselt mõjutavaid tegevusi kontrollida ning seirata. Keskkonnaülevaatuse plaanis tuleb esitada iga valdkonna põhiselt kontrollimist vajavad punktid, kontrollimise metoodika (visuaalne vaatlus) ning kontrollimise. Keskkonnaülevaatuse plaan peab andma selged suunised, kuidas keskkonnategevust territooriumil jälgida, et hinnata tegevuste eesmärgi poole liikumist. 4.2.3. Keskkonnakorralduskava koosseisus esitada veel: 4.2.3.1. keskkonnaavariide (õnnetuste) aruande vorm, mida on territooriumi kasutajatel võimalik hõlpsasti täita (variantidega kontrollküsimustik), et hinnata olukorra tõsidust ning teavitada vajaduse korral nt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 4.2.3.2. territooriumi kasutaja keskkonnameelespea, milles tuua välja kõige olulisemad kasutaja mõjutatavad keskkonnaaspektid ja tegevussuunised. Arvestada EMAS kriteeriumite ja ettepanekutega tegevussuuniste andmisel. 4.2.3.3. inglise keelne tõlge keskkonnakorralduskava sissejuhatusest, keskkonnaülevaatusest ja kokkuvõte, sh keskkonnaavariide aruande vorm ja territooriumi kasutaja keskkonnameelespea. 4.2.4. Vajadusel saab tellijaga kokku leppida veel täiendava objekti külastuse. 4.3. Kolmas etapp on tööd kokkuvõttev tulemuste tutvustamine tellija meeskonnale ja objekti kasutajale. Töö tutvustus toimub enne töö lõpptähtaega täitja koostatud Powerpoint presentatsiooni ettekandena tellijaga kokkulepitud asukohas või veebi vahendusel (nt MS Teams). 5. Tähtajad 5.1. Esimene töökoosolek leppida tellijaga kokku kohe pärast lepingu allkirjastamist. Järgnevad töökoosolekud lepitakse kokku jooksvalt. 5.2. Tellija kooskõlastatud töö peab olema valmis ja tellijale üle antud koos kõikide lisadega, sh ettekande slaidid, kõige hiljem 22.09.2025 5.2.1. Vahetähtajad: 5.2.1.1. esmane töö tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 2 nädalat enne põhjalikku keskkonnaülevaatuse päeva. 5.2.1.2. töö lõplik versioon (ilma tõlketa) tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 1 kuu enne punktis 5.1 tähtaega. 3/4  5.2.1.3. täitja peab lõpliku tööversiooni koos tõlkega esitama tellijale kooskõlastamiseks vähemalt 14 päeva enne lõpptähtaega. 6. Tellijale antavad materjalid 6.1. Keskkonnakorralduskava peab olema koostatud selges, lihtsas ja korrektses eesti keeles ning selle ülesehitus peab olema üheselt mõistetav. Inglise keelne tõlge ja toimetus peab olema kvaliteetne ja koostatud tõlkebüroo teenuse või inglise keelt emakeelena rääkiva tõlkija poolt. 6.2. Tehnilise kirjelduse järgi koostatud töö esitada tellijale digitaalselt allkirjastatuna (pdf- ja doc- vormingus, tabelandmed xlsx-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus) 7. Julgeolekutingimused Objekt asub Kaitseväe julgeolekualal, mistõttu on eduka pakkumuse esitanud pakkuja kohustatud taotlema Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 41³ sätestatud nõuete alusel esimesel võimalusel, minimaalselt 7 (seitse) tööpäeva enne objekti külastust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse vormil oma töötajate andmed ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. 4/4  Lisa 2 31.03.2025 lepingu nr 2-2/25/145 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 291843 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine Pakkumus: 546632 Ettevõtja: AS Infragate Eesti (10845129), roll: peapakkuja OSA 1 – TAARA LINNAKU KESKKONNAKORRALDUSKAVA UUENDAMINE Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 7500,000 7500,000 22 9150,000 Osa maksumus kokku KM-ta: 7500,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 9150,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 7500,000 Maksumus kokku KM-ga: 9150,000 Koostatud 17.03.2025 08:47:00 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8532464/general-info PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 291843 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Taara linnaku keskkonnakorralduskava uuendamine Pakkumus: 546632 Ettevõtja: AS Infragate Eesti (10845129), roll: peapakkuja OSA 1 – TAARA LINNAKU KESKKONNAKORRALDUSKAVA UUENDAMINE Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 7500,000 7500,000 22 9150,000 Osa maksumus kokku KM-ta: 7500,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 9150,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 7500,000 Maksumus kokku KM-ga: 9150,000 Koostatud 17.03.2025 08:47:00 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8532464/general-info