Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 1 5 . 1 2 .202 5 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 13 1 lõi ge 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(16) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab t öötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 2) paragrahvi 13 1 lõige 17 tunnistatakse kehtetuks ; 3) paragrahvi 24 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) andmed töötaja t ervisekontrolli otsuste kohta.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 31 9 järgmises sõnastuses : „ § 31 9 . Käesoleva seaduse § 13 1 lõike 16 rakendamine (1) Tööandja säilitab enne 2026. aasta 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid kümme aastat teenuseosutamisest arvates. (2) Tööandja säilitab enne 2026. aasta 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid 40 aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeen i, mutageeni või bioloogilise ohuteguriga, mis võib põhjustada haigestumise, millel on kauakestvad rasked tagajärjed , ning viis aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. “ . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev S s eadus jõustub 2026. a asta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................... A lgatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... allkirjastatud digitaalselt 1 5 .1 2 .2025 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu tervisekontrollide andmete edastamise korda, muutes andmete edastamise elektrooniliseks , ning vähendada sellega tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate halduskoormust , parandada terviseandmete kvaliteeti ja andmete kaitset ning tõhustada T ööinspektsiooni (edaspidi ka T I ) järelevalvet. Inimkeskse tervishoiu programm 2025 – 2028 toob ühe tegevusena programmi perioodil välja tervisetõendite digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku töötamise eesmärgi. Digiteeritakse ja digitaliseeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid ning tervisekontrolli otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide ( t ervise infosüsteem, t erviseportaal, t öökeskkonna andmekogu) vahel . Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid) peab olema patsiendikeskne . Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutus e seadust ( TTOS ) , mille kohaselt ei ole enam edaspidi (alates 01.07.2026) tööandjal kohustust säilitada tervisekontrollide otsuseid . Tervisekontrollide otsused liiguvad edaspidi automaatselt p ärast tervisekontrolli t ervise infosüsteemi (TIS), kus neid säilitatakse tähtajatult , millega vähendatakse tööandjate ja töötervishoiuarstide halduskoormust . Tööandja saab tervisekontrolli otsuse i d hallata, vaadata ja alla laadida Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogust (TEIS) . Enne 1. juulit 2026.a väljastatud tervisekontrollide otsused säilitab tööandja vastavalt varasemale korrale. TEIS-ist saab edaspidi tööinspektor ülevaate tööandja TTOS -i s sätestatud kohustuste täitmise üle , mis lihtsustab ja tõhustab järelevalve tööd. Otsuste liikumisel TIS-i on edaspidi ka kõikidel järg mistel raviteekonna arstidel töötaja kui patsiendi terviseseisust terviklik ülevaade. Töötervishoiuteenuse osutajad saavad jätkata oma asutuse olemasolevate iseteeninduse süsteemide kasutamist , selleks tagatakse teenuseosutajatele nende infosüsteemide liidestamise võimalusel TIS-iga . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik ( [email protected] ) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis ( [email protected] ) . Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunikud Ingel Kadarik ( [email protected] ) ja Age Viira ([email protected]) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits - ja D igi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (inge.mehide @justdigi.ee). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ( RT I, 0 3 .1 2 .2025, 1 2 ). E elnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolt häälte enamus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk E elnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, tagada arstidele tervise andmete kättesaadavus ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme , lisaks vähendada tööandja halduskoormust , mis tuleneb tervisekontrollide otsuste säilitamisest . Eelnõu eesmärgid on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2020) ja toetatud tervise valdkonna arengukavade eesmärkidega . Eesmärk 1: t ööandjate ja tervishoiuteenuse osutajate h ald uskoormuse vähendamine. Tervisekontrolli otsuste vormistamise, edastamise ja edasise töötlemisega kaasneb halduskoormus tervishoiuteenuse osutajale, tööandjale ja ka järelevalv easutusele , mida on võimalik vähendada otsuste digitaliseerimise ja elektroonilise andmevahetuse kaudu. Lisaks on võimalik kasutada inimese terviseandmeid, mi s on juba korra t ervise infosüsteemi sisestatud , korduvalt ( järgides andmete ühekordse sisestamise põhimõte t ) , kui taotletakse automaatselt täituva t tervisedeklaratsiooni , n äiteks mootorsõiduki juhi tervisetõendi t . Tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus Eesmärk on võimaldada töötervishoiuteenuse osutaja l vormistada tervisekontrolli otsus digitaalselt. Arstilt liiguks digitaalne otsus sarnaselt muude tervisetõendite ja otsustega t ervise infosüsteemi. Arstil ei ole enam edaspidi vaja tööandjale edastada otsust paberkandjal või e kirja teel , otsust e nn e printides, allkirjastades, skan n ides ja krüpteerides. T eenuseosutajate l , k ellel on kasutusel oma iseteeninduse süsteem , saavad jätkata oma süsteemide kasutamist, kui on tehtud vajalikud arendused infosüsteemide liidestamiseks TIS-iga ning selliselt säiliva d otsused nii teenuseosutaja süsteemis kui ka automaatselt TIS-is . TIS-is andmete säilitamine võimaldab arstidel (sh ka raviteekonna järgmisel arstil) saada terviklik pilt inimese tervisest ja langeb ära vajadus oodata , kuni tööandja või töötaja edastab lisaks TIS-is olevatele andmetele tervisekontrolli otsuse, mis ühe osana on praegu tervisesüsteemi andmetest puudu , kuid mis on oluline inimese tervisepildist tervikliku ülevaate saamiseks. Tööandjate halduskoormus Kuna töötervishoiu tervisekontrolli otsus koosneb andmetest, mis on tööandjale vajalikud (otsus töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta töötajale , ettepanekud töökeskkonna muutmiseks, järgmise tervisekontrolli aeg), pärib TEIS tööandjale vajaliku info ise t ervise infosüsteemist ja kuvab selle info TEIS -i kaudu tervisekontrollide otsuste haldamise teenuse lehel . Sellisel juhul ei lähe tööandjal teenusepakkujat vahetades otsused kaduma, need on tööandjale TEIS-i kaudu alati kättesaadavad , vajaduse korra l ka allalaadimiseks . Lisaks langeb tööandjal ära otsuste säilitamise vajadus, sest otsused hakkavad automaatselt säilima TIS-is , millega riik võtab tööandjalt otsu s te säilitamise ga seotud kohustuse üle . Eesmärk 2: parem ja kvaliteetsem ülevaade terviseandmetest. Tervishoiuteenuse osutaja Süsteemide automatiseeritud toimimise korra l on arstidel parem ülevaade ja eelinfo tervisekontrollide tegemiseks . TIS -i andmete põhjal ise täituv tervisedeklaratsioon tagab , et arstidel on inimese kohta kvaliteet n e ja usaldusväär n e terviseinfo, mis ei sõltu inimese enda mälust ja valikust, millist terviseinfot tervisedeklaratsioonil jagada ja mi s jätta märkimata. Arsti jaoks on tervisedeklaratsiooni info ja TIS -i portaalis oleva info võrdlemine ning selle usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev ja ebavajalik. Süsteemide parema koostoimimise järel jääb arstile rohkem aega visiidile keskendumiseks. Otsuste jõudmisel TIS-i on arstidel (sh raviteekonna järgmisel arstil, kas perearst il , tei s e l töötervishoiuarst il või muu eriala arst il ) samuti terviklikum ülevaade inimese tervisest. Kuigi p abertõendite ga jõuab mingi osa andmetest ka praegu TIS-i ambulatoorse epikriisi kujul, ei jõua alati info terviklikuna ega infoväärtuslikuna epikriiside erineva kvaliteedi tõttu . Lisaks on epikriisi lugemi s e ja töötlemi s e korral ka halduskoormus suurem kui automatiseeritud andmeväljade võrdlemi se korral . Samuti tehakse ettevalmistusi epikriiside kadumiseks tervishoiu sündmuspõhise teenuse raames . Töötaja ( patsien divaade) Inimesel peab olema ühes kohas ülevaade enda terviseandmete st , sh teave töötervisekontrolli otsuste kohta. Riiklik infosüsteem patsiendile oma terviseandmete vaatamiseks ja haldamiseks on t erviseportaal, kuhu jõua b kogu inimesega seotud terviseinfo peale töö tervishoiu tervisekontrolli otsuste. Praegu väljastatakse inimesele p ärast töötervis hoiu tervisekontrolli paberkandjal tõend v õi tagatakse ligipääs otsusele tervishoiuteenuse osutaja iseteenindusportaali s (juhul kui selline süsteem on loodud) , mille ligipääs kaob, kui inimene vahetab tööandjat . Seega kaob ka võimalus oma terviseandmeid vaadata. Patsiendile on terviseportaali s nähtavad nt epikriisid , kuid pats ient ei pea ks avama info saamiseks epikriise , vaid nägema selgelt, kas tema kohta on tehtud otsus, mis lubab tal töötada ja mis tingimustel. Terviseportaal võimaldab töötajal täita juba praegu TIS-i - põhiste terviseandmetega tervise deklaratsiooni mootorsõiduki juhi tervisetõendi taotlemise ks . Võttes aluseks mootorsõiduki juhi tõendi taotlemise lahendus e , on võimalik inimese aega ja terviseandmeid efektiivsemalt kasutada . Eesmärk 3: efektiivsem järelevalve. Edaspidi liigub tervisekontrolli otsus nii TIS-i kui ka Tööinspektsiooni iseteenindusse. TEIS-is on otsus kättesaadav nii tööandjale kui ka inspektoritele, mis vähenda b tervisekontrolli otsuste haldamise ja säilitamisega seotud halduskoormust tööandjatele ning lihtsusta b järelevalvet tervisekontrollide te ge mise üle. Inspektoril tekib järelevalvemenetluse käigus selgem ja kiirem ülevaade töötajate töötervisekontrollidest (ilma diagnoosideta). Tööinspektori TEIS - i töölaual on tulevikus kuvatud info selle kohta, millal on tööandja töötajad käinud tervise kontrollis, kas neil on kehtiv tervisekontrolli otsus ning otsus, kas ja mis tingimustel võib inimene töötada. Lähtu des Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „H ea õigusloome ja normitehnika eeskirja “ § 1 lõikest 1 , eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine . Eelnõu ettevalmistamiseks läbiti järgmised etapid: 2019. aastal loodud projektileht tutvustas tööelu infosüsteemi arendusi ning võimaldas ettevõtetel anda tagasisidet ja osaleda testimistes. Projektist selgus, et ettevõtete teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest on vähene ning halduskoormus suur. Tuvastati neli peamist eesmärki: 1) suurendada tööandjate teadlikkust ja pakkuda neile praktilisi töövahendeid, 2) parandada järelevalvet infosüsteemide abil , 3) vähendada tööõnnetuste andmete käsitlemise halduskoormust ja parandada andmekvaliteeti , 4) võimaldada tervisekontrolli otsuste digitaalset vormistamist ja nende andmete edastamist TIS-i ja tööelu infosüsteemi. Juba 2019. ja 2020. aastate dokumentides ja töörühmades toodi välja digitaliseerimise vajadust. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab otsuste vormistamise, edastamise, töötlemise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust ning parandab andmevahetust töötervishoiuteenuse osutaja, tööandja ja Tööinspektsiooni vahel (järelevalve edendamine). Automaatne andmevahetus tagab ka selle, et tervisekontrolli korraldamise kohustuse täitmine on fikseeritud Tööinspektsiooni töökeskkonna iseteeninduses. Kõik inimese tervisega seotud andmed oleksid kättesaadavad t ervise infosüsteemist ka teistele arstidele, mis parandab koostööd ja andmevahetust töötervishoiuarstide ning perearstide ja teiste eriarstide vahel. 13. jaanuaril 2020 saatis Sotsiaalministeerium töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu VTK , käsitledes nelja eeltoodud peamist eesmärki , arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, töötervishoiuteenuse osutajatele ja valdkonna koolitajatele, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Terviseametile, Päästeametile, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele. VTK- le andsid tagasisidet 2020. a asta jaanuarist kuni aprillini järgmised asutused: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium. E ttepaneku d , mis laekusid tagasisidena 2020. a asta VTK- le , on võetud arvesse ning täiendatud nende põhjal käimasolevat töötervishoiu tervisekontrollide digitaliseerimise projekti ja eelnõu. 1. märtsil 2021 jõustusid muudatused, mis tulenesid eelnimetatud VTK st ja olid aluseks otsuste digitaliseerimise projekti alustamisele, kuid mille jaoks oli vaja e nn e valmistada ette TEIS. Tervishoiutöötajate seas korraldati projekti alguses 2024. aasta aprillis küsitlus, mille eesmärk oli saada esmane ülevaade tervisekontrollide tegemise ja tõendite väljastamise protsessist ja selle peamistest vajadustest ning sisend tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projektiks . Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise aluseks olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu töötati välja 2025. aasta sügisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Inimkeskse tervishoiu programm 2025 – 2028 toob ühe tegevusena välja tervisetõendite digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku. Digiteeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid ja otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide ( t ervise infosüsteem i , t erviseportaal i , t öökeskkonna andmekogu ehk TEIS -i ) vahel. Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid) peab olema patsiendikeskne. Samuti on e esmär k integreerida töötervishoid paremini esmatasandiga. Arengukavades ja VTK-s seatud eesmärkide täitmiseks alustati töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisega. Käivitatud tegevused loovad aluse tervisekontrolli otsuste elektrooniliseks menetlemiseks ja haldamiseks. Digitaliseerimine hõlmab ka vajalike arenduste ettevalmistamist, mille eesmärk on tulevikus tervisekontrollide ühtlustamine, tööprotsesside tõhustamine ning andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine tööandjate, tervishoiutöötajate ja järelevalveasutuste jaoks. Eelnõuga muudetakse TTOS-i ning rakendusaktide kavandis välja toodud rakendusakte , mis on kehtestatud peamiselt TTOS-i ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ( TTKS ) alusel . Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisel võetakse aluseks mootorsõiduki juhi tervisekontrolli tõendi taotlemise protsess. Tervisekontrolli tulija ( kõnealusel juhul töötaja) täidab t erviseportaalis tervisedeklaratsiooni , mis on eeltäidetud patsiendi andmetega, mis on inimese kohta t ervise infosüsteemis juba olemas . Sellise d andme d on näiteks varasemad diagnoosid, väljastatud retseptid, varem põetud haigused jms , mis võib olla töötervishoiuarstile oluline ja vajalik inimese terviseseisundi s t tervikliku ülevaate saamiseks. Töötaja ehk patsient ei pea enam ise meenutama aasta te taguseid terviseprobleeme või arsti otsuseid , mi da oleks oluli ne tervisedeklaratsioonis märki da , andmed inimese kohta lisa b tervisedeklaratsioonile süsteem, inimene saab neid andmeid vajaduse korra l täpsustada . Sellisel viisil tagatakse andmete ühekordse kasutamise põhimõte, mis tähendab, et infosüsteemides olevaid andmeid taaskasutatakse ja inimene ei pea iga kord sama teavet uuesti sisestama. Vajaduse korra l jääb inimesele võimalus andmeid lisada või muuta (v.a TIS-ist otse laekuvad andmed , nagu diagnoosid) . Töötervis hoiu tervise kontrolli jaoks vajalik tervisedeklaratsioon põhineb andmekoosseisu poolest mootorsõiduki juhi tervisedeklaratsioonil, kuid sellel o n lisaks andmevälj u , mis puudutavad töökeskkonda (nt varasemad tööandjad, inimese töö kirjeldus ) . Projekti käigu luuakse t erviseportaali tervisedeklaratsioon , mis kujutab ühtlustatud minimaal set andmestandar d it . Järg miste tervisekontrollide digitaliseerimisel (nt relval o a taotlemise j ms korral ) varieeruvad täidetavad lisa andmeväljad tõendi taotlemise valdkonna järgi . Eelnõuga seotud rakendusaktide kavandites on välja toodud töötervishoiu tervisedeklaratsioon i andmekoosseis , mida on ajakohastatud . Edaspidi täidetakse tervisedeklaratsioonil t öötamise registri (TÖR) andmete pinnalt tööandja andmed, töötaja ametikoht (ametikoha nimetus, mis on sisestatud TÖR-i ) ning töötaja ise saab vabas vormis kirjeldada oma tööülesandeid , töö iseloomu ja töökeskkonda , n äi t eks „ istun arvuti taga terve tööpäeva “ või „ toimetan terve päev laos, kus on temperatuur alla 10 kraadi “ jne. Võrreldes varasema tervisedeklaratsiooni vormiga, ei pea töötaja enam märkima töökeskkonnas esinevaid ohutegureid . Töötervishoiuteenuse pakkujad, kes praegu kasutavad oma iseteeninduskeskkondi ja mahukamaid (põhjalikuma te küsimustik ega ) tervisedeklaratsioone, saavad oma süsteemid liidestada TIS-iga , mis võimaldab ka teenuseosutajate süsteemides tervisedeklaratsiooni eeltäitmist töötaja TIS-is olevate terviseandmetega . Nii saab tervisekontrolli tulev töötaja täita deklaratsiooni vaid ühes kohas – kas teenuseosutaja iseteeninduses või t erviseportaalis. Mõlemal juhul jõuavad teenuseosutaja ja arstini kvaliteetsed t ervise infosüsteemi andme d . Kui tervisedeklaratsiooni ei ole nt tehnilistel põhjustel võimalik infosüsteeme kasutades täita , võib töötaja täita tervisedeklaratsiooni arsti juures kohapeal paberkandjal. P aberil täidetav tervisedeklaratsioon on vaja töötajal (patsiendil) allkirjastada (sh kehtiva õiguse kohaselt) , millega tõendatakse esitatud andmete õigsust ja oma isikusamasust . Terviseportaalis täidetud tervisedeklaratsiooni ei ole vaja töötajal allkirjastada, sest t erviseportaali sisse logides kasutab töötaja (patsient) enda isiku kinnitamiseks tuvastamise meetodeid (nt ID - kaardiga sisselogimine, m obiil-ID-ga autentimine jm), mistõttu ei teki kahtlust isikusamasuses ja andmete õigsuses. Töötervishoiu ter visekontrolli järel väljastatakse töötajale ja tööandjale tervisekontrolli otsus . Digitaliseerimise projekti tulem use na liigub otsus TIS-i , kus see on nähtav nii töötajale (patsiendile) endale kui ka tööandjale TEIS-i kaudu (selleks luuakse automaatne andmevahetus TIS-i ja TEIS-i vahe l ) . Samuti on otsus TIS-is nähtav nii töötervishoiuarstile järgmiseks tervisekontrolliks kui ka raviteekonna järgmisele arstile (nt perearst, eriarst) . Otsuste kättesaadavus TIS is ja TEIS-is vähendab arstide halduskoormus t , mis on seotud otsuste printimise, allkirjastamise, skan n imise ja tööandjale krüpteeritul viisil saatmise ga . Töötaja leiab edaspidi oma tervisekontrolli otsused t erviseportaalist, mis kuvab töötaja terviseandmeid Tervise infosüsteemist , kuhu on praegu koondatud kõik töötaja tervist puudutav ad andmed. Töötaja näeb otsust, kus on nii soovitused töötaja tervise hoidmiseks kui ka need soovitused ja ettekirjutused, mis on tööandjale nt töökeskkonna parandamiseks. Töötajal tekib muudatuse tulemusena parem ülevaade endaga seotud andmetest ning teenuseosutajal ei ole vaja väljastada inimesel e paberil otsust. Tööandjale nähtav otsus ( andmekoosseis lisatud rakendusaktide kavan d i tesse ) sisaldab tööandjale vajalikku infot töötaja kohta ja vajaduse korra l töökeskkonnas tehtavate muudatuste kohta , kuid ei sisalda delikaatseid terviseandmeid töötaja tervise kohta. Tööandja saab edaspidi tervisekontrolli otsuse TEIS-ist – TEIS võimaldab tööandjal tervisekontrollidega soetud andmeid hallata ning vajaduse korra l on tööandjal võimalik tervisekontrolli otsused TEIS-ist ka omale alla laadida . Digitaliseerimise projekti tulem use na liiguvad tervisekontrolli otsuse d TIS-i , kus need säilivad tähtajatult , st edaspidi ei pea tööandja ise tervisekontrolli otsuseid säilitama . See aitab vähendada oluliselt tööandja halduskoormust seo ses otsuste säilitamisega nende säilitamise tähtaja jooksul (kehtiva õiguse kohaselt 5 – 40 aastat) . Eraldi tuleb arvestada tervisekontrollidega eriteenistujate puhul , kelle töösuhet puudutavad andmed on salastatud. Praegu paberkandjal olev tervisetõend seab inimese le (eriteenistujale) ebamõistliku koormuse , sest ta peab olema infovahendaja tervishoiusüsteemi osapoolte, riigiasutuste ja oma tööandja vahel, kes asjaomast informatsiooni vajavad. Halduskoormuse osaliseks vähendamiseks on edaspidi e riteenistujate tervisekontrolli puhul töötajal samuti võimalik täita tervisedeklaratsioon t erviseportaali s või teenusepakkuja iseteeninduse keskkon n a s . Erinevus nn tavatöötaja st seisneb selles, et eriteenistuja tervisekontrolli otsus liigub ainult TIS -i ja on t erviseportaalis nähtav töötajale endale, kuid ei jõua automaatselt tööandjani TEIS-i kaudu. Selleks et tööandja näeks tervisekontrolli otsust , on vaja jätkata kehtiva korraga ehk töötaja edastab otsus e tööandjale kas paberkujul või krüpteeritud e-kirja ga . Tervisekontrolli o tsuse andmekoosseis on leitav rakendusaktide kavandite failist (seletuskirja lisa 1). Otsuse andmekoosseis põhiandmete puhul ei erine kehtivas õiguses toodud otsuse andmetest . Võrreldes varasemaga eemaldatakse tervisekontrolli otsuse vormilt töötaja kui patsiendi allkir i . Kehtiva õiguse kohaselt aluseks võetud mootorsõiduki juhi tervisekontrolli kor d ei näe samuti mootorsõiduki juhi tervisetõendil ette patsiendi allkirja. Tegemist on ebavajaliku andmeväljaga . TTKS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid näevad ette, et tervishoiuteenuse osutaja peab allkirjastama või kasutama digitaalset templit otsus e /tõendi/saatekirja vm protseduuri või analüüsi väljakirjutamisel . Allkirjaga või digitaalse templiga kinnitab arst (või teatud juhtudel õde) dokumendi autentsust ja kannab vastutust koostatud dokumendi eest. Töötaja peab läbima töötervishoiu tervisekontrolli vastavalt TTOS -i § 14 lõike 1 punktile 3. Töötaja saab tervisekontrolli läbimise tulemuse na teada , millises seisus on tema tervis ja kas või millistel tingimustel ta sobib nimetatud töökohal jätkama. Töötaja allkiri või selle puudumine ei muuda arsti otsust, mis edastatakse tööandjale, samuti ei mõjuta töötaja allkiri või selle puudumine töötaja õigust soovi korral arsti otsus vaidlustada . Töötaja allkiri kannab otsusega tutvumise või otsuse kättesaamise funktsiooni . Edaspidi on töötajal võimalik tutvuda otsuse ga t erviseportaali s , kus töötaja saab patsiendina otsuse igal ajal kätte ning kus on näha ka töötaja logi otsusega tutvumise kohta . Samuti on arstil kohustus tutvustada töötajale tervisekontrolli käigus tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ning selgitada tervisekontrolli tulemusena tehtud otsust (kas ja millistel tingimustel töötaja sobib töötama ning millised on arsti ettepanekud nii töötajale endale tervise edendamiseks kui ka tööandjale töökeskkonna ja töökorralduse parandamiseks). Infosüsteemide arendamine on seotud rahvusvaheli s e algatusega viia tervishoiuandme d üle turvalisemale andmestandardile. Uuendused tuginevad eelkõige FHIR ( Fast Healthcare Interoperability Resources ) standardile, mis võimaldab struktureeritud, masinloetavat ja turvalist andmevahetust nii riigisiseselt kui piiriüleselt. Uued EL terviseandmete määrusest ( EHDS ) tulenevad nõuded eeldavad liikmesriikidelt ühtsete andmeformaatide ja vahetusprotokollide kasutuselevõttu, mis tagavad andmete parema kvaliteedi, jälgitavuse ja turvalisuse. FHIR-põhiste teenuste kasutuselevõtt võimaldab ühtset autentimis- ja autoriseerimismudelit, standardiseeritud andmeelemente ning krüpteeritud, auditilogidega varustatud andmeedastust. See loob tehnilise aluse turvalisemate teenuste arendamiseks ning tagab, et Eesti terviseinfosüsteemid vastavad EL-i ühikutevahelise andmete liikumise ja andmekaitse kõrgendatud nõuetele. Eeltoodu t õttu muudetakse eelnõu kohase seadusega töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused ja teine muudatuste jõustumise aja. Eelnõu § 1 p unktiga 1 muudetakse TTOS § 13 1 lõi get 16 , mis sätestab tervisekontrolli andmete säilitamise korra . S õnastust muudetakse õigusselguse eesmärgil . Tervishoiuteenuse samasisulis ed kohustus ed on ammendavalt sätestatud TTKS- is ja selle alusel kehtestatud määrustes. Nii nagu varasem sõnastus , hõlmab ka uus sõnastus tervishoiuteenuse osutamisega seotud andme te säilitamis e korda töötervishoiuteenuse osutaja le , viidates edaspidi TTK S - is sätest at ule . Tööandjal kaob edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus , kuna töötervishoiuteenuse käigus tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustus lasub TTKS 4 2 kohaselt tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse andmekoosseisu TIS-i vastavalt TTKS § 59 2 ja sellega seotud määrustes sätestatud korrale, kus andmeid säilitatakse riigi infosüsteemi halduspõhimõtete kohaselt. Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli otsuste puhul) . Töötervishoiuteenuse osutaja Kehtiv a TTOS -i § 13 1 lõike 16 esimene lause sätestab töötervishoiuteenuse osutajale kohustuse säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat teenuse osutamisest arvates . Kuigi d okumentide säilitamise kord ja tähtajad töötervishoiuteenuse osutajale ei muutu, on need juba ammendavalt reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses . TTOS-is sätestatud säilitamiskohustus dubleerib TTKS-ist tulenevat regulatsiooni ega loo lisaväärtust. Seetõttu ei ole otstarbekas andmete säilitamise tähtaega TTOS-is eraldi rõhutada. Selle asemel lisatakse viide algsele õigusallikale (TTKS - ile ) ning TTOS-ist eemaldatakse säilitamistähtaega käsitlev säte. Juba kehtiva õiguse kohaselt näe vad T TK S -i § 4 2 lõi ked 3 ja 4 ette , et ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid, sealhulgas töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid tuleb säilitada 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest alates. Varasem TTOS-i sõnastus kasutas säilitamise hetke al guse defineerimiseks „teenuse osutamise“ hetke, mis on ajalise hetke defineerimiseks ebatäpne. TTKS kasuta b dokumenteerimise algushetke defineerimise ks sõnastust „ andmete kinnitami ne “ . See tähendab, et t ervishoiuteenuse osutaja peab edastama juba kehtiva korra alusel t ervise infosüsteemi andmed TTKS -i § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus ja t ervise infosüsteemi põhimääruses sätestatud tähtaja jooksul , kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud . TTKS -i § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ on kavandatud muudatus , millega lisatakse töötaja tervisekontrolli ja otsusega seotud andmeväljad . Tervisekontrolli otsus on praegu ainus dokument, mis p ärast töötervishoiu tervise kontrolli ei jõua TIS-i . Riigi arengusuund on liikuda sündmuspõhis t ele ja proaktiivsetele andmevahetuse teenustele. See tähendab muu hulgas andmete ühekordse kogumise põhimõtet ja andmete õigeaegset kättesaadavust raviteekonna eri spetsialistidele. Praegu TIS-i edastatavad epikriisid võimaldavad mõningal määral saada ülevaadet nii tervisekontrolli käigus te h tud protseduuridest kui ka tervisekontrolli tulem use st, mis võimaldab eeldada, milline võis olla töötervishoiu tervisekontrolli otsus, kuid epikriiside erinev infoväärtus ei anna alati patsiendile terviklikku ülevaadet tema terviseseisust ega ole piisavalt informatiivne ka raviteekonna järgmisele arstil e. Kui o tsus ei ole patsiendile ja tema raviteekonna järgmisele arstile kättesaadavas ühtses kohas , või b see viia olukorrani, kus oluline infokild patsiendi tervise kohta jääb kättesaamatuks , et teha edasisi tema tervisega seotud otsus eid (sh on otsus vajalik järgmise töötervishoiu tervisekontrolli arstile) . Lisaks sellele, et ühe spetsialisti kogutud andmed ei jõua alati õigeaegselt teise spetsialistini, küsitakse inimese käest korduvalt sama infot ning tehakse välditavaid dubleerivaid analüüse ja uuringuid. Kuna riiklik arengusuund on liikuda sündmuspõhisele andmevahetusele , tähendab see, et tulevikus kaovad epikriisid ära, mistõttu on oluline, et tervisekontrolli otsus oleks osapooltele keskses süsteemis õigeaegselt kättesaadav . Kõik patsiendi tervisega seotud andmed on seni koondatud riiklikusse infosüsteemi ( TIS ) , sinna peaksid jõudma ka töötervisekontrolli otsused. Praegune tervishoiusüsteem on teenuseosutajakeskne , tervishoiu ga seotud eri osapoolte koostöö on puudulik, mistõttu on patsientide raviteekonnad killustunud. Töötervishoius väljendub killustatus andmete koondumises teenusepakkujate andmebaasidesse ja iseteeninduse keskkondadesse . Nii töötaja kui ka tööandja kaotavad töötaja tervise kohta tehtud otsuse , kui teenusepakkuja vahetub ehk k ui inimene lahkub töölt ja uus tööandja kasutab teise teenusepakkuja teenuseid. Andmete edastamiseks ja taaskasutamiseks on vaja neid küsida, välja printida või krüpteerida ja saata, mis põhjustab osapooltele halduskoormust, aga ka ajalist koormust, millega kaasneb patsiendi raviteekonna katkemine. Juba kehtiva õiguse alusel edastab tervishoiuteenuse osutaja kõik muud patsiendi terviseandmed TIS-i TTKS-i ja selle alusel kehtestatud määruste kohaselt. Arendatavate süsteemide taustal toimub genereeritud ja kinnitatud otsuse edastamine TIS-i automaatselt , nagu ka teiste TIS-i edastatavate dokumentide puhul. TIS-i tehtavad arendused otsuste edastamiseks eeldavad teenusepakkujate l enda süsteemide liidestamist TIS-i kesksüsteemiga , nagu ka teiste TIS-i puudutavate uuenduste korral . Tööandja TTOS -i § 13 1 lõige 16 nägi teises lauses ette tööandjale töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmete säilitamise tähta ja – kümme aastat teenuse osutamisest arvates. Alates 1. juulist 2026 ei ole tööandjal enam kohustust säilitada töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud dokumente ehk tervisekontrolli otsust . TTKS -i § 59 1 lõige 5 näeb ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti eelnõu kohaselt (seletuskirja lisa 1 ) lisatakse töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i edastatavate dokumentide loetelusse. Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli otsus automaatselt p ärast tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult, mistõttu ei ole tööandjal vaja otsust eraldi säilitada. Tööandjale on tagatud tervisekontrolli otsus te kättesaamine TEIS-i kaudu igal aja hetkel. Muudatusega vähendatakse tööandja andmete säilitamisega seotud halduskoormust. TIS -i ja TEIS -i vahel luuakse andmevahetus, mis võimaldab tööandjal hallata oma töötajate tervisekontrolli otsuste kehtivust, vaadata ja vajadusel alla laadida töötajate töötervishoiu tervisekontrollide otsuseid. TEIS-i otsuseid ei salvestata, kuid tööandjal on neid võimalik TEIS-i s igal ajal vaadata , soovi korral saab tööandja jätkata otsuste säilitamist paralleelselt TIS-iga . Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema korra kohaselt ehk kümme aastat alates otsuse väljastamisest tööandja eelistatud viisil (kas enda personaliprogrammis , paberkujul või muul viisil ) (eelnõu § 1 punkt 4) . TIS -i ja TEIS -i vaheline andmevahetus loob eeldused tõhusamaks järelevalveks töötervishoiu korralduse üle. TEIS-i kaudu tõhustatakse Tööinspektsiooni järelevalvet, nii et inspektor saab samuti mugavalt ja kiirelt kontrollida järelevalve käigus, kas tööandja on täitnud töö tervishoiuga seotud nõudeid. Kokkuvõttes muudetakse eeltoodu tõttu TTOS -i § 13 1 lõi ke 16 sõnastust ning välditakse sellega õigusnormide dubleerimist ja vähendatakse halduskoormust. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse TTOS -i § 13 1 lõige 17 kehtetuks. TTOS -i § 13 1 lõikes 17 sätestatud töötervishoiu tervisekontrolli otsuse säilitamise tähtajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ist 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest . Direktiivi 2004/37/EÜ artikli 15 lõiked 1 ja 1a näevad ette, et töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid säil itatakse 40 aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ja viis aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. Direktiiv sätestab miinimumnõuded siseriiklikule õigusele, kuid liikmesriik võib rakendada ka rangemaid meetmeid , kui see on põhjenda tud ja vajalik. Praktikas on kujunenud olukord selliseks, et kantserogeenide või näiteks reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tingitud tervisekontrolli otsus on osa terviklik ust otsus est töötaja tervise ja töötamise kohta . Otsusest ei ole võimalik eraldi välja tõsta osa, mis puudutab just kantserogeenide kohta teht ud tervisekontrolli või reproduktiivtoksiliste ainete mõju hindamise osa, seetõttu on otsust vaja säilitada tervikuna vähemalt minimaal n e direktiivis ettenähtud a eg . Kuna tervisekontrolli otsus on oluline infoallikas järg mist ele arstidele töötervishoiu tervisekontrollide jaoks ning ka teistele arstidele ning tervisespetsialistidele töötaja kui patsiendi raviteekonnal, siis on oluline otsuste kättesaadavus. E elmises punktis (eelnõu § 1 punkt i 1 selgitused) kirjeldatu kohaselt näeb TTKS -i § 59 1 lõige 5 ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti eelnõu kohaselt lisatakse töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i edastatavate dokumentide loetelusse ( seletuskirja lisa 1) . Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli otsus automaatselt p ärast tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult, mistõttu ei ole tööandjal vaja otsust säilitada ehk tervisekontrolli otsused säilitatakse tööandja asemel tähtajatult TIS-is alates 1. juulist 2026 . Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema korra järgi , kui need on seotud kokkupuutega järgmiste ohutegurite ga ( eelnõu § 1 p 4) : k antserogeenid ja mutageenid (40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuu de t kantserogeeni või mutageeniga); reproduktiivtoksilise d aine d (viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuu det ); bioloogilise d ohuteguri d (40 aastat pärast viimast kokkupuudet). TTOS ei sät esta töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtaega bioloogiliste ohutegurite ga kokkupuute korral , kuid ka bioloogiliste ohutegurite ga kokkupuute korral kehtib sama , halduskoormuse vähendamise põhimõte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl näeb artikli 14 lõikes 4 samuti ette, et nakkusohtliku bioloogilise ohuteguriga kokkupuute korral säilitatakse tervisekontrolli andmeid kuni 40 aastat pärast viimast teadaolevat kokkupuudet ohuteguriga. Eesti õigusesse on see kohustus üle võetud bioloogiliste ohutegurite määruse § 11 lõikega 6 . Tervisekontrolli otsusest ega tervisekontrolli käigust ei ole alati võimalik eraldada just bioloogilise ohuteguriga seotud osa. Samal ajal säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult. Kavandatava rakendusaktide muudatusega lisatakse ka töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS i edastatavate dokumentide hulka. Seetõttu ei ole alates 1. juulist 2026 tööandjal vaja eraldi säilitada bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevaid tervisekontrolli otsuseid 40 aasta jooksul, kuna need andmed edastatakse andmesüsteemide arendamisel automaatselt TIS-i . Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse seoses eelkirjeldatud muudatustega TEIS-i töödeldavate andmete hulka ka andmed töötervishoiu tervisekontrolli otsuste kohta. See tähendab, et otsuste liikumisega TIS-i saab tööandja tervisekontrolli otsused kätte TEIS -i iseteenindusest. Selleks lisatakse TTOS-i TEIS-i töödeldavate andmete hulka ka tervisekontrolli otsuste andmed, mida varem TEIS-is ei olnud. Seni selliseid andmeid TEIS-is ei töödeldud ning tööandjad pidid tervisekontrolli otsuseid hankima eraldi töötervishoiuteenuse osutajalt, mis tekitas ebaühtlust praktikas ning vähendas andmevahetuse tõhusust. Muudatuse eesmärk on tagada tervisekontrolli otsus e andmete turvaline liikumine TIS-ist tööandjani, võimaldades tööandjal saada vajalikud otsused kätte TEIS-i iseteeninduskeskkonna kaudu. Tervisekontrolli otsuste lisamine TEIS-i töödeldavate andmete loetellu loob töötervishoiu ühtsema ja läbipaistvama korralduse. Otsuste andmete jõudmine TIS-ist TEIS-i tähendab, et tööandjal on reaalajas juurdepääs töötervishoiuarsti tehtud otsustele töötaja terviseseisundi vastavuse kohta konkreetsele tööle ning vajadusel ka infole töötingimuste kohandamise või piirangute kohta. See aitab tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi, sh hinnata paremini töökeskkonna riske, kavandada ennetusmeetmeid ning tagada töötajate ohutus t . Lisaks suurendab muudatus andmete usaldusväärsust ning vähendab nii tööandjate kui ka inspektori halduskoormust, sest tervisekontrolli otsused liiguvad edaspidi automaatselt ning standarditud kujul. Tervisekontrolli otsuste keskne kättesaadavus TEIS-i kaudu toetab Tööinspektsiooni järelevalvet , inspektoril on edaspidi võimalik järelevalve käigus samuti TEIS-ist kontrollida , kas tööandja on töötajatele tervisekontrolli korraldanud . Eelnõu § 1 punkti ga 4 sätestatakse kohustuste jõustumine . Eelnõu punktides 1 ja 2 kirjeldatud kohustuste ümberkorraldamise tõttu on vaja sätestada, kuidas käsitletakse andmeid, mille säilitustähtaeg parajasti kest ab , kuid mis ei ole infosüsteemides ( TIS-is ega TEIS-is ) kättesaadavad. Nimelt ei ole enne 1. juulit 2026 väljastatud töötervishoiu tervisekontrolli otsused sisestatud ega neid ei sisestata t ervise infosüsteemi, kuna nende edastamise kohustus kehtib alles alates uue regulatsiooni jõustumisest. Samal ajal võib sellise otsuse kehtivusaeg või tööandja kohustuste täitmise periood jätkuda ka pärast 1. juulit 2026. Näiteks kui tervisekontrolli otsus väljastatakse tööandjale 30. juunil 2026, kehtib tööandjale kohustus säilitada ise sellist otsust kümme aastat teenuseosutamisest arvates. TIS-i ja TEIS-i uued töövood rakenduvad üksnes ajast , kui jõustub seadus väljastatavate otsuste kohta . Üleminekusätte lisa eesmärk on tagada andmete tõendatavus ja järjepidevus – tööandjal peab olema võimalik tõendada, et ta on täitnud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ka selliste otsuste puhul, mis infosüsteemidesse ei jõua. Selli n e üleminekusäte on vajalik, et vältida olukorda, kus andmete liikumise kohustus muutub, kuid varasemad otsused jääksid õiguslikult määratlemata või tööandja jääks ilma vajalikust alusinfost töötaja töötingimuste kujundamisel. Eelnõu §-ga 2 on sätestatud seaduse jõustumine. Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. juulil 2026 , et anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg töötervishoiuteenuse korraldust puudutavate seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks , sh tuleb arvestada asjaomaste töökeskkonna andmekogu arenduste valmimisega , et teenuse osutajad saaksid arendada oma infosüsteeme ja luua ühendus e TIS-iga tervisekontrolli otsuste edastamisek s . Muudatuse rakendamiseks valmistatakse ette riiklikud IT-arendused (TIS, t erviseportaal, TEIS) . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega . 6. Seaduse mõjud Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, 2) mõju majandusele, 3) mõju riigivalitsemisele ning 4) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Mõjuaspekte nendes valdkondades hinnati mõjutatud sihtrühmade kaupa nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta järgmisi valdkondi: haridus, kultuur, sport, riigikaitse, siseturvalisus, keskkond, regionaalareng, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Lisaks on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang. 6.1. Sotsiaal ne mõju Mõju avaldub töötervishoiu korraldusel e ja kvaliteedile, aga ka tervishoiukorraldusele ning inimeste tööalasele heaolule ja tervisele laiemalt. 6.1.1. Töötajad (patsiendivaade) Tervisekontrollis töötervishoiuteenuse osutaja juures peavad regulaarselt käima töölepinguga ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad töötajad, kes puutuvad kokku TTOS-is nimetatud töökeskkonna ohutegurite või töö laadiga seaduses nimetatud tingimuste ja sageduse kohaselt . 2024. aastal oli Eesti t ööjõu uuringu andmetel tööturul 619 2 00 palgatöötajat, kellest 604 2 00 töötas töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Kogu Eesti elanikkonnast on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, kuna see mõjutab 44% inimesi , kuid kõikidest palgatöötajatest moodustavad tervisekontrolli kohustusega töötajad enamuse (97,6%). Tööelu-uuringu andmetel puutub 97% üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest töökohal kokku vähemalt ühe ohuteguriga . Sama uuringu kohaselt on praeguses töökohas töötervishoiuarsti vastuvõtul käinud 67% töötajatest, sh meestöötajatest 70% ja naistöötajatest 65% . Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Tervisekontroll aitab välja selgitada töötaja tervisenäitajad ja vaevused, mis võivad hiljem kujuneda püsivaks terviseprobleemiks. Uks kesksesse riiklikku tervise infosüsteemi patsiendi vaates on terviseportaal . Töötervishoiu arsti otsuste digitaliseerimisel tekib töötajatel terviseportaalis ühtne ülevaade enda terviseinfost, sh töötervisekontrolli otsuste kohta. Töötajal tekib otse ligipääs enda töötervisekontrolli otsustele, ilma vajaduseta ise arhiveerida (praegu enamasti paberkandjal) dokumente , ja kaob sõltuvus tööandja või teenuseosutaja dokumentide säilitamis e kohustusest. Väheneb risk, et dokumendid hävivad, jäävad arhiveerimata või on töötajale hiljem raskesti kättesaadavad tööandja või töötervishoiuteenuse osutaja vahet a mi se või pankroti/lõpetamise korral. Terviseportaali kaudu hakkab toimuma ka tervisekontrollieelne tervisedeklaratsiooni täitmine, sh täitub see automaatselt juba TIS-is olevate andmetega. Seet õttu kaob vajadus iga kord uuesti samu andmeid (sageli käsikirjas paberkandjal) deklaratsiooni kanda. Praegu ei ole paberkandjal täidetud deklaratsioon hiljem inimese jaoks ilma eraldi taotlemata kättesaadav , kuid muudatuse järel talletub see TIS-is . Praegu on vaid väga vähestel töötervishoiuteenuse osutajatel digitaalsed süsteemid, mis ei nõua korduvalt samade andmete esitamist ning mis võimaldavad deklaratsioonidele lihtsasti ligi pääseda . Küll aga võib teenuseosutaja vahetumise korra l (nt tööandja vahetumise korral) praegu see hüve töötajate jaoks kaduda. Samuti saavad pere- ja eriarstid edaspidi teha teadlikumaid otsuseid patsiendi raviteekonna kohta, kuna digitaalsed töötervishoiu kontrolli dokumendid annavad patsiendi tervise kohta lisa infot (vt täpsemalt ptk 6.1. 2 ). Kuna töö t ervishoiu kontrolli o tsused talletatakse muudatuse jõustudes turvaliselt TIS-is ning juurdepääs neile on volitatud isikute le , väheneb ka andmete väärkasutuse risk ning tagatud on parem isikuandmete kaitse (vt täpsemalt andmekaitsealas e mõjuanalüüsi ptk 6.5. ). Samuti võib oodata tööandjate suuremat motiveeritust järgida töötervishoiuarstide antud soovitusi töötajate tervise hoidmiseks, kuna elektrooniline andmevahetus annab Tööinspektsioonile parema ülevaate ettevõtte töötervishoiu korraldusest ja kohustuste täitmisest ning järelevalve muutub tõhusamaks ( mõjusid järel e valve vaatest on põhjalikumalt käsitletud ptk 6.3.1) . Kuigi Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu küsitlustulemuste järgi tööandjad üldjuhul järgivad töötervishoiuarsti soovitusi (42% täiel määral, 38% osaliselt), siis 13% tööandjatest ei olnud üldse töötervishoiuarsti soovitusi järginud. Soovitusi järgivad suuremad ettevõtted : üle 51 töötajaga tööandja te puhul 49% täiel määral ja 43% osaliselt. Väiksemad ettevõtted paistavad siingi silma sellega, et nad järgivad soovitusi teistega võrreld es vähem ning 25% ei järgi soovitusi üldse. Muudatustel on seega töötajatele vaid positiivne mõju – need on suunatud töökeskkonna ohutumaks ja tervist hoidvamaks muutmisele, parandavad terviseandmete kättesaadavust ja andmekaitset ning vähendavad dubleerivate tegevuste vajadust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm kogu elanikkonnast on keskmine, kuid puudutab siiski pea kõiki palgatöötajaid. Mõju sagedus on keskmine, kuna tervisekontroll on üldjuhul töötaja jaoks regulaarne. Mõju ulatus on väike, sest muudatus ise töötajate käitumises selliseid muudatusi, millega oleks tarvis kohaneda, kaasa ei too. Muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele võib pidada oluliseks. 6.1.2. Tervishoiuasutused Tervisekontrolliotsuste ja tervisedeklaratsioonide jõudmine TIS-i mõjutab kõiki arste ja kogu tervishoiusüsteemi laiemalt, sest töötervishoiuarsti soovitused jõuavad senisest paremini pere- ja eriarstideni. Seega on eelnõust mõjutatud tervishoiuasutuste sihtrühm suur. TIS-i l põhine v , suures osas automaatselt andmetega täituv tervisedeklaratsioon annab töötervishoiuarsti käsutusse usaldusväärsemad andmed kui patsiendi mälu või patsiendi esitatud valikuline info. See võimaldab töötervishoiuarstil paremini hinnata töötaja sobivust ametikohale ja anda täpsemaid soovitusi töökeskkonna parandamiseks. Töötervishoiuarsti jaoks on tervisedeklaratsioonile kantud info ja TIS-is oleva info võrdlemine ning selle usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev protsess, kuid standardne ja automatiseeritud andmevahetus võimaldab keskenduda otseselt tervisekontrolli tegemisele (mõju halduskoormusele on käsitletud p tk -s 6.2.1. ). Pere- ja eriarstide võimalus näha TIS-is töötervisekontrolli otsuseid ning tervisedeklaratsioone loob terviklikuma ülevaate patsiendi tervisest ning seeläbi võib paraneda raviotsuste kvaliteet. Kuigi töötervishoiuarstid annavad ka praegu TIS-i kaudu ülevaate patsiendile tehtud analüüsidest ja nende tulemustest, on lisa info epikriisides talletatud ebaühtlaselt – kas puudub üldse või on olenevalt töötervishoiuteenuse osutajast eri sõnastuses ja eri detailsusastmega. Digitaliseeritud, ühtsel standardil põhinevad tervisekontrolliotsused võimaldavad arstidel näha nii töökeskkonna ohutegureid, millega inimesed tööl kokku puutuvad, kui ka tööandjale ja töötajale antud soovitusi töötaja tervise hoidmiseks. See info võib raviotsuste tegemiseks olulist lisaväärtust anda. Lisaks on automatiseeritud andmeväljade võrdlemine väiksema halduskoormusega kui erineva stiili ja põhjalikkusega koostatud epikriiside lugemine ja töötlemine . Lisaks hakkavad eri- ja perearstid nägema ka töötervishoiukontrolliga seotud tervisedeklaratsioone. Kuna need sisaldavad peale juba TIS - is salvestatud andmete ka patsiendi enda lisatavat informatsiooni ( nt töökeskkonna ja elustiiliga seotud küsimused), annab tervisedeklaratsioon ka teistele arstidele olulist lisainfot raviotsuste tegemiseks . Kokkuvõttes toetavad eelnõu muudatused terviklikumat ja kvaliteetsemat tervishoiukorraldust. Mõju avaldumise sagedus on suur, sest mõju avaldub igapäevases ravitöös iga kord , kui arst kasutab TIS-i ja teeb raviotsuseid. Mõju ulatus on keskmine, sest tervishoiutöötajate tööprotsessid muutuvad efektiivsemaks ja andmete kvaliteet paraneb, kuid muudatus ei eelda arstide ega tervishoiuasutuste jaoks märkimisväärseid ümberkorraldusi ega kohanemistegevusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju oluline. Pikemas plaanis paraneb töötervishoiuteenuse efektiivsus ning arstiabi kvaliteet ning töötajate tervisekaitse on paremini tagatud. 6.2. Majanduslik mõju 6.2.1. Töötervishoiukontrolli teenust pakkuvad asutused TEHIK - u ärianalüüsi kohaselt on töötervishoiukontrolli epikriise esitanud asutuste arv iga aasta kasvanud, ulatudes 2024. aastal juba 88-ni. Sama analüüs toob esile, et töötervishoiukontrolli läbib igal aastal järjest rohkem inimesi. Kui 2020. aastal te hti 66 574 töötervishoiualast läbivaatust, siis 2023. aastaks oli see arv juba 142 390. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab töötervishoiuteenuse osutajate halduskoormust juhul, kus tervisekontrolli otsus on paberkandjal ( TEHIKu ärianalüüsi kohaselt enamik u l juhtudel). TEHIK - u ärianalüüsi raames küsitletud tervishoiutöötajad tõid pea kõik välja, et paberkandjal tervisetõendite väljastamisega (printimine, allkirjastamine, skan n imine , krüpteerimine, e-kirja teel edastamine) ning arhiveerimisega seotud koormus on ebaratsionaalselt suur. Lisaks toodi esile, et tervisedeklaratsioonide ja tervisekontrolli otsuste ajalugu peab olema kättesaadav, et tööga seotud haiguste kahtluse korral saaks hinnata kaebuste tekkimise aega ning jälgida terviseseisundi muutuste trende. Praegu takistab seda töökohtade ja teenuseosutajate vahetumine, mille tõttu alustatakse iga kontrolli puhu l justkui nullist. Digitaalsed dokumendid lahendavad need probleemid. Muudatuste ebasoovitavate mõjude riskiks on lisa kulu vähestele teenuseosutajatele . Mõnes üksikus töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses on juba välja arendatud ja kasutusel oma infosüsteemid nii tervisedeklaratsioonide täitmiseks ja säilitamiseks kui ka tervisekontrolli otsuste koostamiseks ja säilitamiseks. Muudatuse tõttu peavad need asutused tegema lisa arendusi, et nende infosüsteemid suudaksid TEHIK-u arendatud tehnilisele standardile vastavat tervisekontrolliga seotud andmestikku TIS-iga vahetada. Neil asutustel tekivad TIS-iga liidestamisega seotud lisa kulud, samas kui teistel asutustel, kellel praegu oma infosüsteemi ei ole, selliseid kulusid ei teki. Kuigi teenuseosutajatel on olnud teoreetiline võimalus soetada või arendada oma infosüsteeme, ei ole nad seda tõenäoliselt teinud suurte kulude tõttu ning on seni kasutanud riigi arendatud lahendusi. See viitab, et väiksemad teenusepakkujad vajavad riigi tuge. Kui riik kompenseeriks üksnes suuremate teenuseosutajate liidestuskulud, tekiks risk, et turuolukord muutub ebavõrdseks. Suuremad teenuseosutajad on oma ärilise valiku na arendanud välja eraldi infosüsteemid ning nende kohandamiseks riigi lt toetuse saamine looks neile ebaproportsionaalse konkurentsieelise. See võib tugevdada suurte positsiooni turul ja nõrgendada väiksemaid teenusepakkujaid, kellel sellist tuge ei ole, suurendades seeläbi turu kontsentreerumise riski. Arvestades et töötervishoiuteenuse pakkujaid on Eestis niigi vähe, võib väikeste teenusepakkujate kadumine turult halvendada teenuse kättesaadavust. Kokkuvõttes kaaluvad muudatuse positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ( enamiku teenuseosutajate halduskoormuse vähenemine ja tööprotsesside lihtsustumine , andmete kvaliteedi paranemine, töötajate parem ligipääs oma terviseandmetele) üles üksikute teenuseosutajate võimalikud lisa kulud. Seetõttu on muudatuse negatiivne majanduslik mõju piiratud. Muudatus toob kaasa tööprotsesside muutuse kogu sihtrühmas, kuid see on valdavalt positiivne ega nõua olulisi kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatus mõjutab töötervishoiuteenuse osutajate igapäevast tööd. Mõne üksiku asutuse jaoks on mõju ulatus esialgu suur ja toob kaasa negatiivsed mõjud, kuna nõuab lisa arendusi ning kulusid, kuid tegu on ühekordse kuluga. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju töötervishoiuarstidele ja töötervishoiuteenuse osutajatele oluline. 6.2.2. Tööandjad Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab kõikide nende tööandjate halduskoormust, kes peavad korraldama töötajate tervisekontrolli. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused . 2025. a asta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis ca 80 000 tööandjat, kelle juures töötas vähemalt üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel. Need tööandjad moodustavad 39% kõikidest majandusüksustest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja 2020. aastal korraldatud mahuka töötervishoiuteenuse uuringu raames tehtud tööandjate küsitlusest selgus, et 82% tööandjatest on viimase kolme aasta jooksul oma töötajaid tervisekontrolli saatnud (75% saatis tervisekontrolli kõik oma töötajad). Ettevõtete suuruse järgi on aktiivsem töötajate tervisekontrolli saatja üle 5 0 töötajaga tööandja, vähem teeb seda väikeettevõtja. Ettevõtte tegevusvaldkonna järgi saadavad töötajaid tervisekontrolli kõige rohkem haridus-, sotsiaal-, tervis- ja meelelahutusvaldkonna tööandjad ning kõige vähem ehitus- ja transpordisektorite ettevõtted. Töötervishoiukontrolli otsuste automaatne liikumine ja säilitamine TIS -is , mille kaudu on see kättesaadav tööandjale TEIS-is tagab tööandjale alati ajakohased otsused ning tervikliku ülevaate oma töötajaskonna tervisekontrollidest. Otsused on edaspidi tööandjale kättesaadavad masintöödeldaval kujul ning nende töötlemine ja säilitamine ei sõltu enam tööandja enda dokumentide talletamise lahendustest ega ka võimalustest, mida konkreetne töötervishoiuteenuse osutaja pakub. Samuti säilib standardne lahendus , kui tööandja töötervishoiuteenuse pakkujat vahetab. Arvestades, et valdav osa töötervisekontrolli otsustest on praegu paberkandjal, on nende töötlemine ja säilitamine tööandjale ebamugav ja ressursimahukas (olgu siis füüsilised arhiivid dokumentidega või ka sk a nnitud kujul dokumentidega). Tööandjal on muudatuste jõustumise korra l võimalik paremini toetada töötajate tervist ning võib paraneda motivatsioon töötajate tervisekontrolli korraldamiseks ja töötervishoiuarstide soovituste rakendamiseks. Tervisedeklaratsiooni täitmine terviseportaalis, eelkõige selle osali ne automaatselt täitumine TIS-is oleva informatsiooniga, tagab, et tervisekontrolli otsuse aluseks olev info töötaja kohta on ka ilma lisa kontrollita korrektne (st ei sõltu enam töötaja mälust või andmete valikulisest esitamisest), mis võimaldab tööandjal saada töötajate tööle sobivuse ja vajalike töötingimuste kohanduste kohta kvaliteetsemad otsused. Tööandja vaatepunktist hinnates on mõju ulatus keskmine. Muudatuste rakendamine võib tööandjate tööprotsesse muuta, kuid eeldatavaid kohanemisraskusi ei teki. Mõju sagedus on samuti keskmine, sest töötajatele tervisekontrolli korraldamine on vajalik üldjuhul uue töötaja töölevõtmisel, tervisekontrolli otsusel oleva uue kontrolliaja saabumisel ja riskihindamise tulemuste muutumisel ning tervisekontrolli otsuste töötlemine ja säilitamine on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Arvestades et muudatus puudutab kõiki tööandjaid, on kokkuvõttes tervisekontrolli andmete digitaliseerimise majanduslik mõju halduskoormuse vaatest tööandjale oluline. 6.3. Riigivalitsemine 6.3.1. Tööinspektsioon Tööandja tervisekontrolli korraldamise kohustuse üle teeb järelevalvet TI . TI viib igal aastal läbi mitu tuhat järelevalvemenetlust ning TI andmetel esineb igas viiendas ettevõttes probleeme tervisekontrolli korraldamisega . Tervisekontrolli otsuseid säilitatakse praegu tööandja juures ning nende haldamise ja säilitamise süsteemid on tööandjate lõikes erinevad. See tähendab, et TI saab tervisekontrolli kohustuse täitmise üle järelevalvet teha vaid ettevõttesse kohale minnes ning peab kohanema tööandja lahendusega. Selline järelevalve on väga ressursimahukas. Muudatuste jõustumisel liiguvad töötervishoiukontrolli otsused automaatselt TIS-i , kust neid päritakse TEIS-i kaudu ning on tööinspektoritele lihtsasti kättesaadavad. See muudab järelevalvemenetluse oluliselt tõhusamaks, kuna inspektoritel on võimalik enne kohapealset kontrolli hinnata, kas töötajatel on kehtivad tervisekontrolli otsused ning millistel tingimustel nad võivad töötada , et seejärel ettevõtte külastuse ajal sisulistele aspektidele keskenduda . Järelevalveprotsess muutub kiiremaks, süsteemsemaks ja tõhusamaks; tööinspektorite töökoormus väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega kaasneb TI tööprotsesside muutus, kuid see ei põhjusta kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude töötajate tervisekontrolli järelevalvega on regulaarne. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele oluline. 6.4. Infotehnoloogia ja infoühiskond Muudatuste rakendamine nõuab TIS-i ja TEIS-i vahelise andmevahetuse täiustamist ning mõningaid liidestusi töötervishoiuteenuse osutajate süsteemidega. See suurendab IT-arenduste mahtu ja nõuab lisa ressursse arenduseks , kuid samas aitab luua ühtse, automatiseeritud ja turvalise lahenduse töötervishoiuga seotud andmete haldamiseks. Lahendus tugevdab e-riigi infrastruktuuri, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning loob aluse tulev ikus digitaliseerimisvõimaluste laienemiseks tervishoius. Lisaks tekib riigil senisest parem statistiline ülevaade töötervishoiukontrolli otsuste kohta, mis võimaldab jälgida trendide kujunemist, hinnata poliitikameetmete mõju ja kavandada sihipärasemaid sekkumisi. Muudatused mõjutavad otseselt IT-arendusi ja süsteemihaldust, kuid mõju on positiivne laiemalt kogu e-riigi kasutajatele. Arendustegevus on peamiselt ühekordne (süsteemide liidestamine ja testimine), kuid tulemusena paranevad pikaajaliselt andmete automaatne liikumine ja haldusprotsessid. Kokkuvõttes on mõju e-riigile keskmine: muudatused nõuavad tehnilisi arendusi ja ressursse, kuid ei muuda kogu e-riigi infrastruktuuri oluliselt, vaid tuginevad olemasolevatele struktuuridele. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang IKÜM -i artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. Muudatusega vähendatakse tööandjate halduskoormus t töötaja terviseandmete säilitamisel, kuid töötaja terviseandmete töötlemise ulatus jääb samaks. Ka edaspidi töötleb tööandja töötaja t ööt ervis ekontrolli otsuse andmeid , kuid kuna TIS säilitab andmeid automaatselt, pole tööandja l endal vaja neid säilita da , mistõttu väheneb tal otsuste haldamise halduskoormus ehk seekaudu andmete töötlemise ajaline maht. Tööandja jätkab tervisekontrolli otsuse andmete töötlemist nende haldamisel TEIS-i kaudu (võimalik otsus alla laadida ja te ha algelist statistilist analüüsi) ja otsuste info ga tutvumisel. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid andmete automatiseer imisest tuleneva muudatusega (IKÜM art 6 lg 1 p -d c ja e, art 5 lg 1 p a). Töötervisekontrolli otsuste töötlemine on tööandjale vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole tööandjal võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust tagada , sh saab tööandja töötervishoiuarsti otsuste põhjal teada, kas töötaja saab tööandja töökeskkonnas jätkata või on töötaja tervis juba kahjustunud ning tööandja peab viima sisse muudatusi töökeskkonnas või leidma töötajale hoopis teise tööväljundi. Eelnõu kohaselt on tööandjal õigus töödelda töötajate töötervisekontrolli otsuseid (terviseandmeid) piiratud olukordades , õigus on olemas ka praegu ja andmete töötlemise sisu eelnõuga ei muudeta . Sellise d olukor ra d on töökeskkonna ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks abinõude rakendamine, töötervishoiuteenuse korraldamine ja töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine. Tööandjal ei ole õigus saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole (TTOS § 13 1 lg 14) . V arem pidi tööandja säilitama otsuseid ise , valides ise andmete töötlemise viisi, näiteks võis andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Edaspidi säilitatakse töötervisekontrolli otsuseid TIS-is automaatselt tähtajatu na , mistõttu ei ole tööandjal ise neid vaja säilitada. Otsuseid saab tööandja alla laadida TEIS-i kaudu. Varasemaid otsuseid, mis on väljastatud enne seadus e muudatuse jõustumist , tuleb säilitada tööandjal endal , lähtudes seaduse varasemast redaktsioonist . Terviseandmeid töötleval töötajal on tähtajatu nende andmete saladuse s hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud (TTOS § 14 lg 1 1 ) . Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasnev andmekaitsealane mõju tööandjatele on oluline, kuid arvestada tuleb, et sellised kohustused on tööandjatel ka praegu . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI töökorralduse muutustes . Järelevalveprotsess muutub kiiremaks ja tõhusamaks, tööinspektorite koormus väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Tervisekontrolli otsused, mis seni olid tööandjate hallatavad ja TI-le üldjuhul kättesaadavad vaid ettevõttes kohapeal, muutuvad edaspidi TEIS-is standarditud kujul kättesaadavaks juba enne külastust, võimaldades inspektoril e kiiret ja süsteemset ülevaadet ettevõtte töötervishoiu korraldusest. TEIS -i arendustega kaasnevad lisa kulud TI-le ning TEHIK-ule . TEIS-i arendustega seotud kulud ( 1 050 000 eurot) kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest perioodil 2024 – 2026. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kaasnevad muudatused järgmistes rakendusaktides: t ervise- ja tööministri 15. detsembri 2022 . a määrus nr 87 „ Töötervishoiuteenuse osutamise kord “ ; t ervise- ja tööministri 1 8 . veebruari 20 21 . a määrus nr 4 „ Töökeskkonna andmekogu põhimäärus “ ; Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000 . a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ; s otsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“; s otsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 “Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused “ . Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seadusemuudatuste jõustumisega. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirja lisana 1. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on planeeritud 1. juuliks 202 6 . aastal. S eaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel on vaja välja töötada ja vastu võtta rakendusaktid . Samuti on arvestatud sellega, et töötervishoiuteenuse pakkujatele jääks piisav aeg ümberkorralduste tegemiseks (nt süsteemide viimine uuele andmestandardile , andmevahetuse ja liidestuste loomine jms ) . Seetõttu kavandatakse eelnõu jõustuma 2026. aasta 1. juulil, millega jääb piisav aeg eelnimetatud ja eelnõus tervikuna kirjeldatud muudatuste tegemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Väljatöötamiskavatsus esitati 13. jaanuari l 2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisidega on eelnõu koostamisel arvestatud. Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ile , Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO , Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHI K), Terviseametile, Andmekaitse Inspektsioonile , Eesti Perearstide Selts ile ja Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Lii dule . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………………. 2026 Teie 08.01.2026 nr 2-2/56-1, MKM/26- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0020/-1K [email protected] Meie 02.02.2026 nr 8-2/149 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu, tehes selle kohta järgmised märkused. 1. Seletuskirja p-s 7 on märgitud, et eelnõu rakendamiseks kaasnevad arenduskulud Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogule (TEIS). Välja on toodud ka maksumus ja rahastamise allikas. Palume selgitada, kas see kulu katab ka tervise infosüsteemi (TIS) arenduskulud ja vajalikud liidesed TIS-i ja TEIS-i vahel. Kas on teada ka tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide hinnangulised arenduskulud, et nad saaksid tervisedeklaratsioone vastu võtta, otsuseid vormistada ja tervisekontrolli otsuseid TIS-i edastada? Palume seletuskirja selle infoga täiendada. 2. Justiits- ja Digiministeerium tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kooskõlastamiseks saadetud tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu raames märkused ka TTOS § 241 regulatsiooni kohta. Kõnealused märkused on asjakohased ka käesoleva eelnõu puhul, kuna eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse töökeskkonna andmekogu andmekoosseisu. Töökeskkonna andmekogu seaduse tasandi regulatsioon on ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-s 241. Juhime tähelepanu, et andmekogu seaduse tasandi regulatsioon ei vasta isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise reeglitele ning palume TTOS §-s 241 teha järgmised muudatused: TTOS § 241 lõike 1 kohaselt võimaldab andmekogu muu hulgas tööandjatel ja töötajatel töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita. Andmekogu asutatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmise lihtsustamiseks ning andmekogu vastutavaks töötlejaks või kaasvastutavateks töötlejateks on vastavalt need asutused/ettevõtjad, kelle kohustuste täitmise lihtsustamiseks andmekogu loodud on. Palume lõike 1 valguses läbi mõelda, kas muutmist vajab andmekogu vastutava töötleja määramise säte seaduses (lg 2), kuna hetkel on andmekogu vastutavaks töötlejaks üksnes Tööinspektsioon. Soovitame lõikes 1 seega lahti kirjutada täpsed kohustused, mille täitmiseks andmekogu asutatud on, kuna see võimaldab tuvastada, kellele on seadusega vastavad kohustused pandud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  TTOS § 241 lõikes 3 on loetletud andmekogus töödeldavad andmed. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb välja tuua töödeldavate isikuandmete kategooriad. Hetkel nähtub seaduse tasandi regulatsioonist, et andmekogus töödeldakse üksnes isiku üldandmeid. Põhimääruse § 6 näeb ette, et andmekogus töödeldakse andmeid füüsilise isiku identifitseerimiseks, volituste andmeid jne. Põhimääruse põhjal on selge, et andmekogus ei töödelda üksnes isiku üldandmeid, näiteks põhimääruse §-s 8 on loetletud ametikoht või seos menetlusosalisega või roll menetluses, menetlusosalise või menetlusega soetud isiku poolt esitatud andmed. Käesoleva eelnõuga lisatakse andmed tervisekontrolli otsuse kohta, kus sisalduvatest töötamiseks vajalikest lisatingimustest võivad olla tuletatavad eriliiki isikuandmeid. Eelkirjeldatud isikuandmed ei kuulu isiku üldandmete kategooria alla, seega palume seaduse tasandi regulatsiooni isikuandmete kategooriatega täiendades kaardistada ära, milliste kategooriate isikuandmeid andmekogus töödeldakse. TTOS § 241 lg 5 näeb ette põhimääruse volitusnormi ja selle raamid. Kuna andmekogu on seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega juba asutatud, ei saa andmekogu asutamist edasi delegeerida, seega tuleb volitusnormist välja jätta asutamine. Lisaks sellele juhime tähelepanu, et volitusnormis tuleb ette näha võimalus kehtestada põhimääruses täpne andmekoosseis (mitte täpsem) ning täpsed säilitusajad. TTOS § 241 lõike 6 kohaselt ei ole töökeskkonna andmekogu andmed avalikud. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on kogu teave avalik, kuni selle suhtes ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-s 35. Kui andmekogus sisalduv teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 alusel, siis puudub vajadus seda eriseaduses uuesti korrata. Üldjuhul ei vaja kaitset mitte kogu andmekogus olev teave, vaid üksnes osa sellest. Avalik teave saab avalik olla kas aktiivselt või passiivselt. Passiivselt on avalik teave avalik, kui sellele võimaldatakse juurdepääsu teabenõude korras, aktiivselt juhul, kui teave on tehtud üldsusele kättesaadavaks. Palume täpsustada, millise juurdepääsu piirangu alusel on tunnistatud andmekogus olev kogu teave asutusesiseseks kasutamiseks. 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 4. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Alar Teras Helen Uustalu 2