Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohase seadusega on kavandat ud muuta ja täpsustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ( KeHJS ), et keskkonnamõju hindamise ( KMH ) menetlus oleks tõhusam ja kiirem ning vähen eks halduskoormus , säilitades samal ajal keskkonna kaitstuse kõrge tase me . Eelnõu keskmes on tegevuslubade KMH menetlus, kuid mõned KMHd puudutavad muudatused aitavad kiirendada ka strateegiliste planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlus t . Muudatused keskenduvad eelkõige olukordadele, kus kohustusliku KMH algatamine ei ole põhjendatud , ning KMH menetluse nõuete le, kus esineb dubleerivaid ja /või vähese lisandväärtusega menetlustoiminguid ja -etappe ning sisunõudeid . Kavandatavad muudatused on kokkuvõtvalt järgmised: 1. Muudetakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamisel on KMH kohustuslik, ja nende künniseid. Mitme tegevuse puhul ( nt metsamaa raadamine, mere süvendamine ja merre kaadamine ) asendatakse KMH kohustus eelhinnangu kohustusega. KMH tuleb algatada ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Künniste muutmine põhineb võrdlusriikide analüüsil ja tegevuste tegelikul mõjul. 2. T äpsustatakse KMH/KSH alus mõiste t „ keskkonnamõju “ , rõhutamaks , et KMH/KSH käigus inimese tervisele, kultuuripärandile ja varale hinnatav mõju peab olema keskkonna kaudu toimiv , mitte otsene . Samuti jäetakse mõistest välja viide „heaolule“, kuna heaolu puhul on tegemist häiringute hindamisega , mitte olulise keskkonnamõju hindamisega . KeHJS keskendub olulise keskkonna mõju hindamisele . 3. M ääratakse selgelt asjaomaste asutuste kaasamine KMH/KSH menetlustesse, asendades üldise loetelu ministri määrusega kehtestatava täpsustatud loeteluga, et vältida mittev ajalikke seisukohtade küsimisi ja menetlus te viivitusi. 4. T äpsustatakse KMH eelhinnangu andmise põhimõtteid, sealhulgas eelhinnangu kavandina esitatava teabe sisu ja ulatust. Eelhinnangu kavand koondab arendaja esitatava miinimumteabe ühtsele kujule, et otsustaja saaks hinnata, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas KMH algatamine on vajalik. 5. Sätestatakse võimalus jätta KMH programm koostamata, kui varasemate samalaadsete tegevuste KMH/KSH põhjal on juba teada kavandatava tegevuse mõju olemus , uuringu te tulemused ning eksperdid. Sellisel juhul saab otsustaja määrata KMH ulatuse KMH algatamise otsuses. Muudatus lühendab KMH menetlusaega hinnanguliselt kuni 5 kuu võrra. 6. M uudetakse KMH programmi ja aruande menetlus- ning sisunõudeid . Muudatused ühtlustavad toiminguid ning kaotavad dubleeri vad tegevus ed . 7. Kaotatakse keskkonnamõju hindamise järelhindamise nõue , kuna seda ei ole rakendatud ning järelhindamise eesmärgid on täidetud tegevusloa põh jal tehtava seire kaudu. 8. Muudetakse KeHJSi rakendusakte, sh eelhinnangu ja aruande sisunõudeid ning eelhinnangu andmise kohustusega tegevusvaldkondade loetelu, et need oleksid kooskõlas kavandatud muudatustega. Eelnõu kohane seadus ei suurenda arendajate halduskoormust , tegevuslo a andjate ehk otsustajate töökoormust ega avalikkuse (sh vabaühenduste ) koormust , vaid vähendab tervikuna üldist menetluskoormust ning lihtsustab KMH menetlust . Halduskoormus ja töökoormus vähene b eelkõige KMH programmi ga seotud muudatuste tulemusena ( programmi sisunõuete vähendamine; avaliku arutelu korraldamise nõudest loobumine; põhjendatud juhul programmi koostamata jätmine ) ning võimalike kohustuslike KMHde arvu vähenemisest (osade tegevuste KMH kohustuslikkus asend atakse eelhin nangu andmisega). Arendajate halduskoormust võib vähesel määral suurenda da uus nõue, et eelhinnangu andmise kohustusega tegevuse korral tuleb otsustajale esita d a eelhinnangu kavand, kuid seda kompense erib asjaolu, et see kiiren da b eelhinnangu andmise toiming ut (sh võimaldab arendajal kohe esitada asjakohase info) . See on ka otsustaja töökoormust vähendav lahendus. Eelhinnangu kavandi muudatuse elluviimiseks vajalikud IT-arendused (eelhinnangu kavandi esitamise funktsio on KOTKASes ja ehitisregistris ) tehakse olemasolevate arendusressursside arvelt ning see ei too kaasa sihtrühmale uusi kohustusi. Teatud tegevuste KMH kohustuslikkuse asendamine eelhinnangu andmise nõudega võib mõne ti suurendada otsustajate töökoormust, samas vabaneb ressurss praeguste kohustuslike KMHde arvelt. Lisaks, asjaomaste asutuste kaasamise nõuete selgemaks muutmise tulemusena väheneb ka nende töökoormus (st KMH materjalidele seisukoha küsimine toimub vaid olukorras, kus esineb sisuline puutumus). Ee spool kirjeldatud põhjustel ei ole vaja kohaldada halduskoormuse tasakaalureeglit , kuna muudatused ei suurenda koormust, vaid vähendavad tervikuna üldist menetluskoormust ja lihtsustavad KMH menetlust . Kokkuvõttes kiirendavad kavandatud muudatused arendajate l tegevuste elluviimist. Samas ei vähene keskkonna kaitstuse tase, kuna kõik sisulised hindamiskohustused jäävad kehtima. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakon na keskkonnamõju hindamise valdkonna juht Rainer Persidski (
[email protected], 626 2973), KMH digipöörde projektijuht Eleri Kautlenbach (
[email protected], 626 9105) ning nõunikud Ülle Luiks (
[email protected], 623 1220) ja Lilli Tamm (
[email protected], 626 9133). Eelnõu koostamisel osales ka Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist (taastuvenergeetika) Irma Pakkonen (
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann (
[email protected], 626 2927). Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( aili.sandre @justdigi.ee). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu loomiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), kuna eelnõu ettevalmistamisel on juba läbi tud põhjalik KMH teenusedisaini protsess, mille käigus selgitati välja KMH menetluse kitsaskohad ning võimalikud lahendusvariandid, kaasates ka KMH osa lised (vt peatükk 3.1) . Teenusedisaini tulemused täidavad VTK eesmärgid, kirjeldades probleeme, nende põhjuseid ja muutmis e vajadust. Seetõttu ei anna VTK koostamine sisulist lisa väärtust ja selle koostamine ei ole praegusel juhul kooskõlas haldusmenetluse otstarbekuse põhimõttega . K avandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega : eelnõu ei puuduta otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (KMH direktiiv) ülevõtmist, aga on sellega kooskõlas. Eelnõukohase seadusega muudetakse: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 08.07 .2025 , 55 (jõustunud 01.09.2025 ) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesmärk on muuta KMH menetlus tõhusamaks ja kiiremaks, jättes ära sisult dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud /-etapid ja sisunõuded ning kaotades nende tegevuste KMH nõude , mille puhul KMH kohustuslikkus ei ole põhjendatud . Se eläbi vähenda takse otsustajate töökoormust ning arendajate halduskoormust, tegemata järeleandmisi keskkonna kaitstuses . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Ülevaade keskkonnamõju hindamise teenusedisaini st ja selle jätkutegevustes t KMH teenusedisain tehti Kliimaministeeriumi tellimusel ajavahemikus september 2024 – juuli 2025. Projekti eesmärk oli uuendada KMH teenust nii, et see oleks kiirem, andmepõhisem, läbipaistvam ja kasutaja le mugav . Projekti (töövõtja) meeskonda kuulus id Nortal AS, Lemma OÜ, OÜ Hendrikson & Ko ning Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ. Töö oluliseks osaks oli KMH peamiste osa liste esindajatega fookus rühmade arutelude korraldamine. Fookus rühmades (kokku 19 kohtumist) osalesid : arendajad ; KMH ( juht ) eksperdid ; otsustajad (Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohaliku omavalitsuse esindajad) ; asjaomased asutused (Keskkonnaamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohaliku omavalitsuse esindajad) ; avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Lisaks intervjueeriti keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS), keskkonnaseire infosüsteemi (KESE) , e-ehitisregistr i ja Eesti looduse infosüsteemi ( EELIS) tooteomanik k e. Alustuseks selgitati KMH teenusedisaini käigus välja praegune olukord ( AS- IS ). Tuvastati, et praegune KMH menetlus on liialt aeglane, käsitöömahukas ja ebaühtlane. Suur osa tööprotsessist toimub endiselt e-kirjade ja dokumendiregistrite kaudu, mis tekitab viivitusi, dubleerimist ja halduskoormust. Menetluse käigus koostatavad eelhinnangud, programmid ja aruanded on sageli mahukad, keerulised ning erineva struktuuriga, mistõttu on neid raske võrrelda ja analüüsida. Dokumentide kvaliteet ja vormistus sõltuvad koostajate isiklikust praktikast, mis raskendab nii otsustajate tööd kui ka avalikkuse arusaamist hindamise tulemustest. Keskkonnaandmete kättesaadavus on puudulik – vajalik info on hajutatud eri registritesse või puudub sootuks, mis sunnib eksperte tegema palju käsitööd ja mis võib hindamis el põhjustada ebatäpsusi. Ka järelhindamise süsteem p eaaegu puudub: seireandmeid ei koguta ühtselt ega kasutata KMHde kvaliteedi parandamiseks. Lisaks on menetlusprotsessis toiminguid ja etappe, mis on sisu poolest formaalsed ega lisa väärtust, samas aga pikendavad menetlus e kestust . Seejärel töötati KMH teenusedisaini käigus välja KMH teenuse tulevikulahendus ( TO- BE ), mille keskmes on terviklik digitaalne lähenemine kogu menetlusele. Uus mudel põhineb KMH infosüsteemil (KMHIS) – ühtsel digitaalsel menetluskanalil, mis ühendab kõik osa lised ja koondab menetlusega seotud tegevused ühte keskkonda. Dokument e koosta takse ühtse vormi põhjal , mis võimaldab koostada eelhinnangu, programmi ja aruande standardi tud struktuuris ning toetab automaatset eeltäitmist ja kontrolli. KMHIS tugineb andmepõhisusele ja automaatkontrollidele, mis jälgivad tähtaegu, hindavad sisuväljade ja vorminõuete täidetust – seeläbi vähenda takse vigade ja tagasilükete riski. Tähtsal kohal on ka andmete kättesaadavus ja liidestused erinevate keskkonnaandmete registrite, seireandmete ja ruumiandmebaasidega, mis võimaldavad andmeid taaskasutada ja võrrelda varasemate hindamistega. Uus teenus loob eeldused tehisintellekti ja automatiseerimise rakendamiseks, näiteks dokumentide koostamise, sisu analüüsi ja kvaliteedikontrolli toetamiseks. Samuti rõhutab see selget rollijaotust arendajate, otsustajate ja ekspertide vahel ning pakub neile juhiseid, koolitusi ja näidismaterjale, et tagada ühtne arusaam ja kvaliteetne menetluskultuur. Kõik KMH menetlusega seotud dokumendid talletatakse keskse KMH andmebaasi kaudu, mis võimaldab varasemate juhtumite kiiret võrdlemist ja toetab järelhindamise süsteemi kujunemist. Uue KMH teenusemudeli rakendamine eeldab nii õigusloomealaseid muudatusi kui ka mitteregulatiivseid toetustegevusi, mis aitavad tagada sujuva ülemineku digiajastule sobivale KMH teenusele. Õiguslike s muudatuste s keskendutakse esmalt menetluslikele ja sisulistele muudatustele, mille eesmärk on muuta hindamisprotsess kiiremaks ja sisulisemaks. Kavandatakse võimalus jätta ära vähese praktilise väärtusega toimingud . Samuti nähakse ette, et KMH programmi koostamine ei ole alati kohustuslik, vaid seda saaks otsustaja kaalutlusel vältida juhtudel, kus olulised keskkonnamõjud ja hindamismeetodid on juba piisavalt teada. Lisaks täpsustatakse eelhinnangu, programmi ja aruande sisunõudeid: nt eelhinnangutes rõhutatakse asjakohasuse p õhimõtet ja programmides vähendatakse kohustuslike teemade arvu. Eelnõukohases seaduses kavandatud muudatusettepanek ud lähtuvad nimetatud põhimõtetest. Kui menetluslik ja sisuline raamistik on uuendatud ning ärianalüüsid (2025 – 2026) jms eeltööd valminud, luuakse õiguslik alus KMH infosüsteemi (KMHIS) kui ametliku menetluskanali rakendamiseks (eelduslikult 2027. a). Selle käigus määrat akse kindlaks andmepäringute, liidestuste ja automaatkontrollide põhimõtted, mis võimaldavad üleminekut andmepõhisele ja automatiseeritud menetlusele. Õigusloomele lisaks viiakse ellu mitteregulatiivsed tegevused, mis toetavad uute lahenduste kasutuselevõttu ja ühtlustavad praktikat. Nende hulka kuulub KMH infoteenuse ja otsustuspuu loomine arendajate ja ametnike teadlikkuse suurendamiseks , otsustajate ja ekspertide menetluspraktika ühtlustamine ning koolituste ja juhendmaterjalide koostamine . Need aitavad osa listel mõista uusi tööpõhimõtteid ja rollijaotust (eelduslikult 2027 – 2029). 3. 2 . Eelnõu koostamisel aluseks võetud analüüsid 2025 . aasta oktoobris valmis Kliimaministeeriumi tellimusel analüüs K eHJS i ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “ (edaspidi ka kui tegevusvaldkondade määrus ) nimetatud taastuvenergeetikaga seotud tegevuste ja nende künniste hindamiseks ( edaspidi künniste analüüs ; töö te gi Maves OÜ ) . Töö eesmärk oli taastuvenergeetikaprojekte silmas pidades analüüsida, milliseid KeHJS is nimetatud KMH kohustustega tegevuste ning tegevusvaldkondade määruses nimetatud eelhinnangu kohustusega tegevuste künniseid oleks asjakohane muuta . Projekti käigus töötati läbi asjakohased KMH / KSH aruanded ja eelhinnangud ning analüüsiti teemakohast teaduskirjandust ja võrdlusriikide (Soome, Läti, Poola, Suurbritannia, Taani) õigusakte . Samuti tehti intervjuud kohalik e omavalitsus te ga (Tartu Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus) , Kliimaministeerium i , Keskkonnaamet i ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet iga . Lisaks korraldati fookus rühma kohtumine MTÜ ga Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Analüüsi jätkuna on koostamisel künniste analüüs i 2. töö (edaspidi künniste 2. analüüs ; töö te gi ja Maves OÜ ) , mis käsitleb teisi enamlevinud KeHJS is ja tegevusvaldkondade määruses nimetatud enam rakendatavaid sätteid . 2025. aasta novembris valmis künniste 2. analüüsi vahearuanne, milles käsitletakse KeHJS is nimetatud ehk KMH kohustusega tegevusi ning analüüsitakse, milliseid KMH künniseid oleks asjakohane muuta. E elnõus esitatud KeHJS i § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste künniste muudatusettepanekud lähtuvad ee spool nimetatud analüüsides t ehtud ettepanekutest . Samuti on vaja ajakohastada neid KMH eelhinnangu kohustusega tegevusi, mis on seotud KeHJS i § 6 lõikega 1 ning loetletud tegevusvaldkondade määruses. Lisaks on eelnõuga kavandatud muuta § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille puhul ei tule KMH kohustuslikkus KMH direktiivist. KMH teenusedisaini käigus koostatud õigusanalüüs is võrreldi KMH direktiivi s ning KeHJSi s ja selle alusel kehtestatud tegevusvaldkondade määruse s sätestatut. Võrdlusanalüüsist järeldus, et direktiivi I lisa ja KeHJS i vastava loetelu vahel on sisulisi eri nevusi , muu hulgas sisaldab KeHJS mere, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ga , samuti kaadamisega , prügila püstitamise ja sulgemisega ning metsamaa raadamisega seotut . Samuti on tegevusvaldkondade määrus e paljud sätted oluliselt täpsem ad ning eelhinnangu kohustus sätestatud laiemalt kui direktiiv is . 3.3. Eelnõu sisu Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Punktiga 1 täpsustatakse §-s 2 1 sätestatud terminit „keskkonnamõju“: mõju inimese tervisele avalduva mõju puhul lisatakse täpsustus „ sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju “. Kehtivas sättes ei ole keskkonnamõju piisavalt selgelt määratletud , mistõttu on töös keeruline piiritleda , milliseid mõjusid tuleb KMH / KSH tegemisel hinnata ja kuidas eristada olulisi keskkonnamõju sid muudest sotsiaalsetest või majanduslikest mõjudest. See on tekita n ud menetlus tes vaidlusi, korduvaid täiendamis vajadusi ja seeläbi menetlus t e venimist. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et ühtlustada hinnatavate mõjude käsitlust ja vältida olukordi, kus ebamäärase termini tõttu muutub hindamisprotsess põhjendamatult ajamahukaks. Muudatus ettepanekus on juhindutud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ( KeÜS ) kasutatavast terminist „keskkonnahäiring“ . Samuti on juhindutud „ K eskkonnamõju hindamise käsiraamat ust “ (Põder, T . , 2018), kus on muu hulgas selgitatud , et „sotsiaalsed ja tervisemõjud realiseeruvad füüsikalistes, keemilistes ja bioloogilistes keskkonnakomponentides avalduvate mõjude kaudu, s.t peamiselt kaudsete mõjudena “ . See tähendab , et mõju inimese tervisele või varale on keskkonnamuutuse tagajärg, mitte iseseisev nähtus. Samasugust loogikat on väljenda tud ka „ Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat us“ (Peterson , K. jt , 2017), kus rõhutatakse, et „ keskkonnamõju hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine, on üks olulisematest töövahenditest, millega prognoosida ja ennetada inimtegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju looduskeskkonnale ja selle kaudu inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale “ . Kõnealuse t äienduse eesmärk on rõhutada, et KeHJSi tähenduses hõlmab „ keskkonnamõju “ mõiste olukordi, kus kavandatava tegevuse tagajärjel toimub muutus keskkonnas ning selle muutuse kaudu avaldub mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale . Keskkonnamõju mõiste annab raamistiku ja suunise KMH / KSH ulatuse määramise ks . Selle kaudu määratakse, milliseid k avandatava tegevuse tagajärgi ja millises ulatuses tuleb hindamise käigus käsitleda . KMH / KSH tähelepanu kese on olulisel keskkonnamõjul ning selle vältimisel ja leevendamisel. Kui kavandatava tegevuse elluviimise l kaasneb oluline muutus/mõju looduskeskkonnas, mille kaudu avaldub oluline mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale, siis käsitletakse seda olulis t mõju ka KMH / KSH raames. Näiteks võib oluline keskkonnamõju inimese tervisele või varale avalduda kaudselt keskkonna kaudu, kui: maavara kaevandamisel põhjavee taseme alanemise tõttu kaev kuivab või joogivee kvaliteet halveneb ning seeläbi avaldub oluline mõju inimese tervisele; maavara kaevandamisel või ehitustegevuses kasutatavate lõhketöödega või vaiamisega kaasnev vibratsioon tekitab pragusid hoone vundamendis ja seeläbi avaldub oluline mõju inimese varale. Kui kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne oluli st mõju looduskeskkonna le , siis järelikult ei saa keskkonnamuutuse kaudu kaasneda ka olulist mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Seega sellises olukorras ei ole KMH / KSH raa mes v aja hinnata mõju ini mese tervisele, kultuuripärandile või varale . Näiteks kuuluvad siia : sotsiaalsetest teguritest tingitud tervisemõjud , sh stress, ärevus või suurenenud riskitaju olukorras, kus arenduse suhtes tuntakse põhimõttelist vastumeelsust või kardetakse ter viseriski ilma keskkonnaseisundi olulise muutuseta (nt oluline mõju pole tuvastatud või see on leevendatud); visuaal ne mõju , mis puuduta b üksikisiku vaatevälja või esteetilist tajutust, n t olukord, kus uus hoone varjab senise vaate või tekitab subjektiivset visuaalset ebamugavust; ebamugavus liikluskoormuse suurenemise või parkimissurve tõttu , kui müratasemed ja heitkogused jäävad normväärtuste piiridesse (sellised mõjud on eelkõige sotsiaalmajanduslikud , mitte keskkonna kaudu avalduvad tervise mõjud või mõju vara le ); kinnisvara väärtuse või kasutusvõimaluste muutus, mi da ei põhjusta keskkonnaseisundi muutuses, näiteks olukord, kus arenduse lähedus tekitab rahulolematust, hirmu kinnisvara väärtuse languse ees või ebamugavustunde, kuid müra-, vibratsiooni-, õhu- või muud mõjud jäävad piirnormide piiresse. K irjeldatud mõjud võivad küll mõjutada inimeste mugavustunnet, kuid ei ole oluli n e keskkonnamõju KeHJSi mõttes, sest ne id ei põhjusta keskkonnakomponendi olulised muutus ed . Sellist lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu lahend (Euroopa Kohtu otsus C 420/11), mille kohaselt KMH direktiiv ei nõua selliste mõjude hindamist, mis on puhtalt majanduslikku või sotsiaalset laadi, nagu kinnisvara väärtuse muutus, riskitaju, stress või muud subjektiivsed tajumõjud, kui need ei t eki kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju tagajär jel toimunud keskkonnaseisundi muutusest. Samas jäetakse muudatusettepanekuga termini „keskkonnamõju“ määratlusest välja viide inimese heaolu le. KeÜS is on heaolu seotud keskkonnahäiring uga , mi llena mõeldakse ka sellis t ebasoodsa t mõju , mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Sellisel juhul ei ole heaolu kontekstis tegemist olulise keskkonnamõjuga KeHJSi tähenduses, vaid häiringuga, mis võib mõjutada inimese heaolu, kuid see ei ületa keskkonnataluvust , ei põhjusta keskkonna s pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervis t , kultuuripärandi t või vara ( st ei ole KeHJSi käsitlusalas olev oluline keskkonnamõju) . H eaolu käsitlemine kuulub sotsiaalsete mõjude laiema hindamise valdkonda , mitte KeHJSi reguleerimisalasse . Lisaks, heaolu käsitle mist ei nõua ka KMH ega KSH direktiiv id . Muudatus aitab selgemalt eristada KeHJSi ja KeÜSi mõistesüsteeme . Muudatusettepaneku tõttu on vaja asjakohaselt korrigeerida keskkonnaministri 16.08.2017 määrus t nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ (määruse kavand on esitatud lisas , kavand 1 ) ning keskkonnaministri 01.09.2017 määrust nr 34 „ Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded “ (määruse kavand on esitatud lisas , kavand 2 ) . Punktiga 2 muudetakse §-s 2 2 sätestatud terminit „oluline keskkonnamõju“. Kuna eelnõuga loobutakse viitest inimese heaolule, on seetõttu vaja korrigeerida ka terminit „oluline keskkonnamõju“. Muudatusettepaneku selgitus on esitatud eelmise punkti juures. Punktidega 3 – 5 muudetakse § 2 3 , kus on defineeritud termin „asjaomased asutused“. Kuna asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu on kavas kehtestada keskkonna valdkonna eest vastutava ministri ( eelnõu koostamise ajal energeetika- ja keskkonnaministri) määrusega (st määratakse kindlaks alused, mille korral tuleb konkreetne asutus asjaomase asutusena KMH /KSH menetlusse kaasata ) , siis ei ole kehtiva § 2 3 lõike 1 võimalike asjaomaste asutuste üldine loetelu enam asjakohane ning sellest loobutakse ( punkt 3 ) . Samal põhjusel tunnistatakse kehtetuks § 2 3 lõige 2, kus on täpsustatud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti kuulumine asjaomaste asutuste hulka ( punkt 5 ) . Vt ka järgmise muudatusettepaneku selgitust. Punktiga 4 lisatakse § 2 3 lõige 1 1 , mille ga antakse valdkonna eest vastutava le ministri le volitus kehtestada määrusega asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu. Tegemist on KMH teenusedisaini käigus välja toodud probleemkohaga ning muudatuse eesmär k on muuta asjaomaste asutustega konsulteerimine tõhusamaks ja tulemuslikumaks (seda nii otsustaja le kui ka asjaomase le asutuse le ). Kehtiva asjaomaste asutuste üldise loetelu asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava täpsustatud loetelu kasutuselevõtt määrab selgelt olukorrad (KMH / KSH menetlused), m illisel juhul tuleb konkreetne asutus kaasata konkreetsesse menetlusse asjaomase asutusena, kellelt küsitakse KMH/KSH materjalide (eelhinnang, programm, aruanne) kohta seisukohta. Praegu on pigem tavapärane , et otsustaja saadab materjalid n - ö igaks juhuks seisukoha esitamiseks asutuse le , kellel tegelikult puudub puutumus või huvi konkreetses menetluses osaleda – see toob asutustele kaasa lisatöö ning võib ka pikendada menetluse kestust . Näiteks võib asutus vastata alles tähtaja viimastel päevadel ning märkida, et tegevus ei kuulu tema pädevusse , või paluda lisaselgitusi, mis ei ole sisuliselt vajalikud , kuid mis on talle olulised oma puutumuse tuvastamiseks – seeläbi kogu menetluse kestus aga pikeneb . Mõnel juhul ei pruugi asutus aga üldse gi vastata, mistõttu peab otsustaja ootama tähtaegade möödumist ning menetlus venib ilma sisulise vajaduseta . Kavandat ud muudatus e eesmärk ongi muuta asutustega konsulteerimise selgeks ning vältida kirjeldatud kitsaskoht i. Muudatuse kavandamisel võet i eeskuju planeerimisseadusest, mille § 4 lõike 4 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused . M ääruse kavand on esitatud lisas (kavand 3) . Punktiga 6 täpsustatakse § 2 4 nende sätete loetelu , milles nimetatud menetlus tähtaegu võib põhjendatud juhul pikendada . Paragrahvis t jäetakse välja viited § 17 lõi k ele 1 1 ning § 21 lõikele 4 (need tunnistatakse kehtetuks). Paragrahvi täiendatakse viidetega § 11 lõikele 2 2 ning § 11 1 lõikele 5 (vt selgitusi vastavate muudatusettepanekute juures). Punktiga 7 jäetakse § 3 1 lõikest 2 välja sõna „heaolule“ . Kuna eelnõuga loobutakse termini „keskkonnamõju“ määratluses viitest inimese heaolule, on vaja korrigeerida ka kõnealust sätet. Muudatusettepaneku selgitus on esitatud punkti 1 juures. Punktiga 8 täiendatakse § 3 2 punkti 1 selliselt, et KMH menetluse s on KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise etapi osa asjakohasel juhul ka KMH ulatuse määramine . Muudatuse vajalikkust on selgitatud KMH programmi koostamata jätmise erandi juures (vt punkt 20 ). Punktiga 9 muudetakse § 3 2 punkti 2 selliselt, et KMH menetlus koosneb asjakohasel juhul KMH programmi koostamise etapist. Samas jäetakse punkti sõnastusest välja t ekstiosa „sealhulgas keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine “. Muudatuse vajalikkus e põhjendus on sama nagu eelmise punkti puhul (st KMH ulatus võidakse määrata juba algatamise otsusega , mitte ainult programmiga ) . Punktiga 10 muudetakse § 6 lõike 1 punkti 5 . Muudatuse kohaselt on tuuleparkide puhul KMH algatamine kohustuslik, kui tuuliku id on vähemalt 10 või nende koguvõimsus vähemalt 45 MW, seda sõltumata tuulepargi asukohast (tuulepark i kavandatakse kas merel või maismaal). Kehtiva sätte kohaselt on KMH kohustuslik tuuleelektrijaama püstitamisel veekogusse . Maismaa tuulepar gid kuuluvad eelhinnangu andmise kohustusega tegevuste hul k a ( eelhinnang tuleb anda , kui rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaam a koguvõimsus on üle 7,5 megavati). Kõnealune muudatus ettepanek l ähtub Maves OÜ koostatud künniste analüüsist , milles arvestati lisaks riigisiseste le KMH eelhinnangute le ja aruannetele ka võrdlusriikide (sh Soome ja Läti) vastavaid künniseid ning asjakohast teaduskirjandus t . Meretuuleparkide võimalikud mõjud on seotud elupaikade muutumise ja linnustiku häirimisega , ehitusfaasis ka müra ja vibratsiooni tekitamise ning setete ja vee kvaliteedi mõjutamisega . K ünniste analüüsis järeldatu põhjal ei kaasne meretuuleparkidega tõenäoliselt olulis t keskkonnamõju või on oluli ne keskkonna mõju leevendatav , pidades muu hulgas silmas, et avamere elupaigad on enamasti ulatuslikud ning meretuuleparkide rajamine ei too kaasa nende täielikku hävimist . Olulise keskkonna mõju esinemist nt väärtuslikele põhjaelupaikadele on paljudel juhtudel võimalik olemasolevatele andmetele tuginedes ennustada. Seega tuleks KMH eelhinnangu andmise l hinnata m ereelupaikade ulatust, iseloomu ja andmete täpsust ning seda , kas meretuulepargi rajamisega võib kaasneda oluline mõju (kui tegevuse maht jääb alla KMH künnise) . M aismaatuuleparkide rajamine võib maastikku, sh ökosüsteeme mõjutada , mistõttu võib keskkonnamõju hindamine vajalik olla . V äär tuslike le elupaikade le olulise mõju vältimiseks tuleks künniste analüüsi s tehtud ettepaneku kohaselt ka väiksemate tuuleparkide ( sh kuni viis tuulikut , erinevalt praegusest nõudest ) rajamisel te ha eelhinnang. Seetõttu muudetakse ka tegevusvaldkondade määrust ( määruse kavand on esitatud lisas , kavand 4 ) ning kavas on sätestada , et eelhinna n g tuleb anda viie või enama tuulikuga tuulepargi rajamisel (sõltumata tuuliku võimsusest või kõrgusest) või vähemalt ühe tuuliku püstitamisel, kui selle kõrgus on vähemalt 30 m eetrit . See annab võimaluse rajada eelhinnanguta väiksemas mahus tuulikuid (kuni neli), mis jäävad madalamaks kui 30 m eetrit . Maismaatuuleparkide puhul on asjakohane märkida, et Riigikogu menetluses oleva taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmise eelnõuga (atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 697SE ) sätestatakse taastuvenergia eelisarendusalade mõiste ja erisus tavapärasest KMH menetlusest . Taastuvenergeetika e elisarendusalad on alad, mille detail- või eriplaneeringu käigus tehtud KSH s on jõutud järeldusele, et tuulepargi rajamisega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid. Eelisarendusaladele kavandatava tuulepargi loamenetluses KMH d üldjuhul ei algatata, seda saab teha ainult erandjuhtudel, kui võib esineda ettenägematu mõju või erakorraline asjaolu, mida varem planeeringu KSH käigus ette ei olnud näha või mis ei olnud teada. Samuti ei ole vaja anda eelisarendusaladele kavandatavate tuuleparkide loamenetluses KMH eelhinnangut. Seega ei puuduta kõnealune tuuleparkide künnise muudatus planeeringutega kavandatavaid maismaatuuleparke, mis määratakse eelisarendusalaks, sest nende puhul edaspidi üldjuhul KMH ja KMH eelhinnangu vajadust ei teki. Siiski ei saa välistada tuuleparkide puhul KMH eelhinnangu andmise või KMH algatamise vajadust ning säte on vajalik juhuks, kui tuuleparki kavandatakse väljaspool eelisarendusalasid , sh merel ( eelisarendusala mõiste ei laiene merele). Künniste analüüsi põhjal võiks kõikide tuuleparkide korral (sõltumata asukohast) kaaluda KMH eelhinnangu andmise nõude määramist, kuid probleemiks võib osutuda asjaolu, et suure tõenäosusega jõuaksid kõik eelhinnangud (mis on omakorda töömahukad materjalid ) KMH algatamiseni, kuna on vaja põhjalikumalt uurida näiteks kavandatava tegevuse alal olevate loodusdirektiivi ja merestrateegia elupaikade seisundit. Seega , arvestades ka teiste riikide õiguspraktikat ja tuginedes asjakohasele teaduskirjandusele , on künniste analüüsis esitatud soovitus kehtestada Soomega sarnane KMH kohustuslikkuse künnis: tuulikute arv vähemalt 10 või koguvõimsus vähemalt 45 MW ning see künnis kehtib nii maismaale kui ka merele kavandatavatele tuuleparkidele. Väiksema tegevusmahuga tuulikutele rakendub eelhinnangu nõue. Punktidega 11 ja 12 muudetakse vastavalt § 6 lõike 1 punkte 17 ning 17 1 . P unkt i 17 muudatuse kohaselt ei ole mere süvendamine ( alates 10 000 kuupmeetri s t ) enam olulise keskkonnamõjuga tegevus ja KMH algatamine ei ole kohustuslik. Teiste selles punktis nimetatud veekogude puhul säilib KMH kohustus . P unkti 17 1 muudatuse kohaselt ei ole merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine (alates 10 000 kuupmeetri s t) enam olulise keskkonnamõjuga tegevus ed ning KMH d algat a da ei ole vaja. M õlemad nime t atud m uudatus e ttepaneku d põhine vad künniste analüüsil, mi lles on te htud ettepanek asendada mere süvendamisel ja merre kaadamisel KMH kohustus KMH eelhinnangu kohustusega. Analüüsi käigus käsitletud KMHd est on selgunud , et meres t ehtavate töödega kaasneb eri suguseid mõjusid , kuid need on leevendatavad (nt tööde vältimine kal a de kudemis- ja lindude pesitsus perioodil ; süvendustöödel setete analüüsimine reostusainete suhtes ) . Künniste analüüsi kohaselt sõltub mõju kon k reetsetest asjaoludest (sh rannikuelupaiga suurus, aga ka muud kaitstavad elupaigad) , n äiteks m ida rohkem avamere suunas, seda väiksemaks muutub sama mahuga tegevuse mõju elupaikadele (kui tegevus jääb väljapoole kaitstavaid alasid ja elupaiku) . Mõju ulatus sõltub eelkõige süvendamise mahust, tegevuse asukoha keskkonnaseisundist ja kasutatavast tehnoloogiast . Lisaks sõltub t egevuse mõju meres sellest , kas see toimub juba varem süvendatud ja sadama kasutuses oleval alal , kaitseala l või Natura 2000 võrgustiku ala l , samuti kas tegemist on kalade kudemis- või toitumisalaga . Kui k aadamine on kavandatud sellisele kaadamisalale , mille sobivust on varem hinnatud ja kaadamise maksimaalsed võimalikud mahud määratud , siis ei põhjusta see tõenäoliselt olulisi muid mõjusid merekeskkonnale . M eres t ehtavate töödega kaasnevate mõjude puhul on leevend avad meetmed teada ning leevend us meetme i d saab määrata ilma KMH ta . Seetõttu on analüüsi järgi põhjendatud kaotada KMH kohustus ja asendada see KMH eelhinnangu kohustusega, et iga kord hinnata võimaliku eeldatavalt olulise keskkonna mõju avaldumist. Tegevusvaldkondade määruses on sätestatud veekogudes kavandatavate teg e vu s te KMH eelhinnangu künnised, mis nii mere süvendamise kui ka merre kaadamise korral on 5 00 kuupmeetrit. Keskkonnaameti ettepanekul on kavas määruses muuta § 11 punkti 7 2 selliselt, et KMH eelhinnangu andmise künnist süvendamise puhul tõstetakse seniselt 500 kuupmeetri l t 1500 kuupmeetrile. Ettepanekut toetab ka künniste analüüs ja seda nii süvendamise kui ka kaadamise korral (st mõlema tegevuse puhul tõsta künnis kuni 1500 kuupmeetrini ) . Muudatus on osaliselt seotud 01.09.2025 jõustunud v ee seaduse (edaspidi VeeS ) muudatusega , millega lisa ti väheolulise mõjuga tegevus t e loetellu mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100 kuni 1499 kuupmeetrit. Kaadamise puhul määruse künnist ei muudeta, sest künnist muudet i VeeSis ainult süvendamise puhul ning VeeSis ja tegevusvaldkondade määruses sätestatud kaadamise künnised peaksid olema selguse huvides omavahel kooskõlas. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 24. Kehtiva KeHJSi kohaselt on vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine olulise keskkonnamõjuga tegevus , kuid tuginedes Maves OÜ koostatud künniste 2. analüüsi vahearuandele asendatakse KMH kohustus eelhinnangu kohustusega. Seetõttu muudetakse ka tegevusvaldkondade määrust ning k eskkonnaministri 29.09.2004 määrust nr 38 „ Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded “ (edaspidi prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrus ) (määruse kavand on esitatud lisas , kavand 5 ) . Künniste 2. analüüsi s on selgitatud, et seni on prügilate sulgemise KMH sid tehtud eelkõige tehniliste lahenduste sobivuse kontrollimiseks (n t kas põhjavee projekteeritud kaitsemeetmed on piisavad), ent kohustusliku KMH tegemine ainult tehnilis te lahenduste sobivuse väljaselgitamiseks ei ole põhjendatud. Lisaks o n prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrusega seatud konkreetsed keskkonnanõuded, millest prügila sulgemisel tuleb l ähtuda. Siiski , arvestades tegevuse võimalikku mõju veele ja ( vähemal määral ka ) välis õhule (gaaside heide), on asjakohane vähemalt 1,5 hektari suuruse prügil a sulgemisel anda eelhinnang, et selgitada välja , kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 31 1 . Kehtiva KeHJSi kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine, kuid künniste analüüsi ettepanekul asendatakse KM H kohustus KMH eelhinnangu kohustusega. Seni sed KMHd käsitlevad küll metsamaa raadamist, aga see ei ole olnud ainus olulise keskkonnamõjuga tegevus ja KMH algatamise põhjus, vaid raadamist on hinnatud kui n äiteks mõne suurarendusega kaasnevat tegevust. Künniste analüüsi kohaselt toimuvad me tsamaa raadamisega ökosüsteemis paratamatult suured muutused ning p eamised raadamisega kaasneva keskkonnamõju põhjustajad on kuivendamine, puude raiumine, pinnase ettevalmistus ning maakasutuse muutmisega seo tud tegevused . Need tegevused mõjutavad metsaökosüsteeme, kuid ökoloogiline tundlikkus sõltub ka metsa v äärtusest ja uuest maakasutusest . Kui mets asendub täielikult tehiskeskkonna ga , näiteks elamurajooni või tööstuspargiga, on ebasoodsad mõjud loodusele enamasti suuremad kui näiteks tuulep a rgi rajamisel. S eega mõju olulisus ja leevendusmeetmed sõltuvad suure sti tegevuse iseloomust ja ulatusest ning konkreetsest asukohast ja elupaigast ( sh elupaiga suurus) ja selle kohta olevast informatsioonist (uuritus). Seetõttu ei pruugi iga raadamine olla olulise keskkonnamõjuga ning vajada KMHd ja põhjalikke uuringuid , vaid on põhjendatud kaotada raadamise KMH kohustus ja asendada see KMH eelhinnangu kohustusega. Analüüsi käigus uuritud v õrdlusriikide KMH algatamise või eelhinnangu künnised on erinevad (Soome puhul KMH kohustuslikkus 200 h ektarit , Läti puhul eelhinnangu kohustuslikkus 50 h ektarit ). Mõju võimalikkust arvestades on analüüsis tehtud ettepanek muuta künnist ning t uua see eelhinnangu puhul mõnevõrra allapoole , kasutades L äti ga sarnast KMH eelhinnangu künnist ja määrat a selleks 50 h ektarit . Kui väiksemal alal raadamise puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura võrgustiku ala le , tehakse Natura eelhindamine ning vajaduse korra l algatatakse KMH/KSH ( mille k oosseisus tehakse ka Natura asjakohane hindamine ) . Punktiga 15 muudetakse § 6 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa selliselt, e t arendaja peab § 6 1 lõikes 1 nimetatud teabe esitama eelhinnangu kavandina. O tsustaja saab oma eelhinnangu andmisel (koostamisel) võtta aluseks arendaja esitatud kavandi, kontrollides esitatud teabe piisavust ja asjakohasust ning vajaduse korra l seda täpsustades. M uudatuse puhul on tegemist lahendusega , mida kasutatakse ka praegu (eelkõige planeeringute, ehituslubade ja hoonestuslubade puhul) . Samas tuleb rõhutada, et otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja. Kehtiva korra kohaselt peab a rendaja otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama kavandatud tegevuse kohta miinimumteabe ( st tegevuse ja eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kirjeldus e ) . KMH teenusedisaini käigus järeldati, et eelhinnangu andmise etapp on otsustajate jaoks üks kõige aja- ja töö mahukamaid etappe kogu KMH menetluses. P raegu on arendaja esitatav teave kavandatava tegevuse võimalike oluliste mõjude kohta (kui see pole esitatud eelhinnangu kavandi na ) sageli ebaühtlase struktuuri või ebapiisava detailsusega. Se etõttu tuleb otsustajal teavet korduvalt täpsustada ja täiendada, mis pikendab eelhinnangu menetluse kestust. Selleks, et kiirendada ning lihtsustada kogu eelhinnangu andmise etappi (seda nii otsustaja le kui ka arendaja le ), peab arendaja edaspidi esitama nõutava teabe eelhinnangu kavandina. Arendaja peab eelhinnangu kavandi koostamisel lähtuma § 6 1 lõike 5 alusel kehtestatud määruses (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ ) sätestatud nõuetest. Tegemist on eelhinnangu andmise sisuliste nõuetega ; nõudeid vormistamise kohta ei ole antud (selleks ei ole vormi) , kuid kavandi koostamisel on soovitav järgida eelhinnangu määruse struktuuri. Muudatusettepaneku tõttu on vaja nimetatud määrus t muut a ning samuti kaasneb IT-arendusvajadus (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, ehitisregister). KMH teenusdisaini käigus käsitletud KMH infosüsteemi arendamisel (eeldatavalt 2-3 aasta pärast) lihtsustub eelhinnangu andmine nii arendaja le kui ka otsustaja le , kuna see muutub süsteemis suures osas automaatseks, kasutades arendaja esitatud ja eri registrites olevat teavet. Samuti kavandatakse määrust täpsustada selliselt , et eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse, selle asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjelduses asjakohasest teabest. Täpsustus põhineb KMH teenus e disaini käigus tehtud ettepanekul, et eelhinnangu andmisel ei peaks käsitlema kõiki määruses nimetatud teemasid (keskkonnaelemente ja aspekte) , vaid ainult asjakohaseid (nt keskkonnaelemendid, millele võib oluline keskkonna mõju avalduda) – ka see aitab eelhinnangu toimingut tõhustada . Samas tule ks selguse huvides eelhinnangus ja ka eelhinnangu kavandis lühidalt välja tuua teemad , mis ei ole konkreetsel juhul asjakohased . Eelnõuga ei ole sätestatud tingimusi või piiranguid selle kohta, kes võib koostada eelhinnangu kavandi. Arendaja võib eelhinnangu kavandi koostada ise, näiteks teeb seda ettevõttes töötav keskkonnaspetsialist. K ui arendajal puudub nii piisav ettevalmistus eelhinnangu koostamiseks kui ka juurdepääs eelhinnangu andmiseks vajalikele andmestikele (nt I ja II kaitsekategooria kaitstavad liigid), on soovitav tal kaasata keskkonnakonsultant, kellel on asjakohased teadmised ning ligipääs andmeallikatele. See tagab, et arendaja on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõju si d põhjalikult analüüsinud ning otsustajale esitatav eelhinnangu kavand on piisava kvaliteedi ja detailsusega ning võimaldab otsustajal teha kiiremini otsuse KMH algatamise vajalikkuse kohta. Arendaja esitatud eelhinnang ei ole lõplik ehk otsustajal säilib kohustus esitatud teabe piisavust ja asjakohasust kontrollida. Otsustaja võib võtta arendaja eelhinnangu kavandi aluseks oma eelhinnangu koostamisel, sealhulgas kasutada kavandis esitatud teavet tervikuna ( nn üks-ühele) või talle vajalikus ulatuses (eelhinnangut täiendades või korrigeerides) . KMH algatamise või algatamata jätmise otsus e tegemine jääb ka pärast muudatust täielikult otsustaja pädevusse. Kirjeldatud lähenemine ei ole uus, n äiteks detailplaneeringute KSH eelhinnangute, hoonestuslubade ja teeprojektide KMH eelhinnangute puhul on konsultandi kasutamine olnud tavapärane praktika. Arendaja esitab otsustajale konsultandi koostatud eelhinnangu, mis vastab eelhinnangu määruse sisu nõuetele. T ähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et eelhinnangu kavandi nõue ei tohiks saada takistuseks tegevusloa taotluse menetlusse võtmisel, st kui kavandis esineb mitteolulisi puudusi, ei tohiks see olla põhjus loataotluse tagasilükkamiseks ja menetluse algatamata jätmiseks. Otsustaja saab vajadusel paluda arendajal eelhinnangu kavandit täpsustada või küsida lisainfot , aga puudujäägid kavandis ei tähenda automaatselt seda, et loataotlus ei vasta nõuetele. Kui eelhinnangu kavandis esinevad aga o lulise d puuduse d, peab otsustaja siiski kaaluma, kas sellisel juhul saab taotluse menetlusse võtta. Arendajal tuleb arvestada ka sellega, et kui loataotlust muudetakse , siis võib olla vajalik ka kavandit muutma. Punktiga 16 täiendatakse § 6 1 lõiget 3. Kuna eelnõuga kavandat ud lähenemise järgi peab arendaja edaspidi otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama vajaliku teabe eelhinnangu kavandina, tuleb § 6 1 lõiget 3 tä psust ada, et otsustaja peab andma eelhinnangu m uu hulgas arendaja esitatud eelhinnangu kavandis esitatud teabe alusel. Samuti peab otsustaja eelhinnangu andmisel lähtuma arendaja esitatud tegevusloa taotluses oleva s t ja muust asjakohasest tea b e s t . O tsustaja peab arendaja esitatud tegevusloa taotlust ja eelhinnangu kavandit omavahel võrdlema, s t kas need sisaldavad sama teavet . Eelhinnangu andmisel saab otsustaja vajadusel kasutada loataotluses olevat infot, kui seda ei ole toodud eelhinnangu kavandis. Samuti peab otsustaja vajadusel küsi m a arendajalt lisateavet lõplik u eelhinnang u koosta miseks ( nt täpsusta maks infot kavandatava tegevuse kohta). Punktiga 17 täiendatakse § 6 1 lõiget 5 . Kuna kavandat ud lähenemise järgi peab arendaja edaspidi otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama vajaliku teabe eelhinnangu kavandina , tuleb § 6 1 lõiget 5 tä psust ad a selliselt, et volitusnormi alusel täpsustatavad nõuded kehtivad ka § 6 1 lõikes 1 nimetatud eelhinnangu le . Punktiga 18 täienda takse § 7 punkti 2 selliselt, et tegevuslubade loetellu lisatakse meretuulepargi hoonestusluba. 21. juunil 2024 jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine), millega võeti kasutusele meretuulepargi hoonestusloa termin. Ehitusseadustiku ( EhS ) § 113 1 lõike 1 2 järgi on meretuulepargi hoonestusluba tähtajaline õigus koormata sisemere , territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud, ent kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega , ja see annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Sama paragrahvi lõike 1 3 järgi ei anta m eretuulepargi hoonestusloa andmisel ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba meretuulepargi ehitamiseks. Meretuulepargid kuuluvad KeHJS i § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka ning eelnõu s lisatakse tegevusele ka künnis (vt punkt 10 ) . Muudatusettepanekuga viiakse KeHJS kooskõlla EhSi täiendusega. Punktiga 19 muudetakse § 11 lõiget 2 2 . Kehtiva korra kohaselt peab otsustaja eelhinnangu korral küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt . Muudatusega loobutakse normis täiendist „ kõigilt “ . T egemist ei ole praegus e lähenemis e muutmisega , vaid selguse huvides tehtava täpsustusega. KeHJS i §-s 2 3 on loetletud potentsiaalsed asjaomased asutused ning seisukohta tuleb küsida kõigilt asutustelt, kes konkreetses KMH menetluses kvalifitseeruvad sellisteks asutusteks. Praktikas esineb aga olukordi , kus täiendi „ kõigilt “ tõttu tõlgendatakse normi laiaulatuslikult , s t et KMH menetlusse kaasatakse ka asutused, keda konkreetsesse menetlusse kaasama ei peaks. Se e suurendab asutuste töökoormus t ning kokkuvõttes võib see pikendada ka KMH menetluse kestu s t. Seetõttu tehakse muudatus, mis on seotud ka § 2 3 muudatus ettepanekuga kehtestada asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega . Muudatus e ga lisatakse n ormi ka täiendus , et asjaomane asutus peab esitama oma seisukoha KMH vajalikkuse kohta otsustaja määratud tähtajaks. KeHJS i § 11 lõike 2 järgi peab otsustaja tegema otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Praktikas esineb olukordi, kus asjaomane asutus esita b otsustajale oma seisukoha hilinenult (kuigi kehtiv § 2 4 ei sisalda menetlustähtaja pikendamis e võimalus t) . Selleks, et otsustajal oleks võimalik õigeaegselt teha KMH algatamise või algatamata jätmise otsus (arves t ades ka asjaomase asutuse seisukoht a , nagu nõuab § 11 lõige 2 3 ), lisatakse § 11 lõikesse 2 2 täiendus, et asjaomane asutus peab esitama oma seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. Tähtaja määramisel peab otsustaja lähtuma tegevusloa taotluse menetlemiseks ette nähtud ajast, samas tuleb arvestada, et ka asjaomasele asutusele peab jääma piisav aeg otsustaja saadetud materjali läbitöötamiseks ja seisukoha kujundamiseks . Põhjendatud juhul võib asjaomane a sutus otsustaja määratud seisukoha esitamise tähtaega pikendada ( vt ka punkti 6 ). Punktiga 20 täiendatakse seadust §-ga 11 1 , millega l isatakse seadusesse KMH programmi koostamata jätmise võimalus. Muudatuse eesmärk on vähendada KMH menetluse ajamahtu ja halduskoormust juhtudel, kus programmi koostamine ei loo sisulist lisaväärtust, kuna kavandatava tegevuse võimalik oluli n e keskkonnamõju on varasemate samalaadsete KMH de või KSH de kaudu teada . KMH teenusedisaini käigus selgus, et programmi etapp on menetluse üks ajamahukamaid , samas praktikas enamlevinud ja korduvate projektide puhul (nt liiva- ja kruusakarjäärid, suurfarmid, väikeenergia rajatised jmt) võib see aga olla vähe lisaväärtust loov etapp . Otsustajate ja ekspertide hinnangul on sellistel juhtudel vajalik teave hindamise ulatuse määramiseks sageli olemas juba eelhinnangu etapis või varasemate st KMH/KSH menetlustes t . Muudatuse tulemusena lüheneb KMH menetlusaeg kuni 5 kuu võrra , mis tavapäraselt kulub programmi koostamisele , avalikustamisele ja nõuetele vastavaks tunnistamisele . Paragrahvi 11 1 lõike 1 kohaselt j uhul , kui kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse KMH või KSH kaudu teada , määratakse KMH algatamise otsuses ka keskkonnamõju hindamise ulatus . Sealjuures tuleb arvestada, et samalaadsed KMHd / KSHd peavad olema lõpetatud , st KMH /KSH aruanded nõuetele vastavaks tunnistatud. Erisuse kohald amisel peab KMH algatamise otsus sisaldama teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja selle hindamiseks vajalike uuringute ning eksperdirühma koosseisu kohta valdkondade kaupa ( § 11 1 lõige 3) . See tähendab, et otsuses tuleb eraldi nimetada mõjud, mida tuleb KMH käigus hinnat a ( ning ka vajalikud uuringud ja eksper tiisivaldkonnad ). Tegemist ei pruugi aga olla lõpliku ja ammendava loeteluga : otsustaja määrab esialgse raami stiku , mille KMH juhtekspert (eksperdirühm) vaatab üle ja vajaduse korra l täpsustab edasise hindamise käigus. Kui juhteksperdi hinnangul on vaja rohkem uuringuid või lisada valdkondlikke eksperte selleks, et tagada kaasneva olulise keskkonnamõju usaldusväärne analüüs ning olulise keskkonna mõju vältimine või leevendamine , tuleb need uuringud teha ja eksperdid kaasata. Samuti võib lisa uuringute vajadus selguda KMH aruande avalik ustamise käigus ning s ellisel juhul tuleb põhjendatud juhul uuringud ka te ha . KMH teenusedisaini s hinnati aga avalikustamisel lisa uuringute vajaduse selgumise võimalust väikeseks , kuna senise kogemuse kohaselt täiendatakse programme avalikkuse sisendi alusel pigem harva . Erisuse kohaldamisel tuleb eraldi tähelepanu juhtida Natura hindamise le . Kui on tege mist kavandatava tegevusega, mille puhul KMH ei ole kohustuslik , vaid tuleb anda eelhinnang , siis jätkub praegune lähenemine : põhjendatud juhul teeb otsustaja Natura eelhindamise eelhinnangu andmise käigus (võttes m uu hulgas aluseks arendaja esitatud teabe ) . Kohustusliku KMH korral te eb kehtiva korra kohaselt Natura eelhindamine üldjuhul aga KMH programmi koostamise käigus KMH juhteksper t /eksperdirühm. Seega kõnealuse erisuse kohaldamisel peab kohustusliku KMHga tegevuse korral otsustaja te gema Natura eelhindamise juba KMH algatamise otsuse ga (ehk sarnaselt praegusele KMH eelhindamisele). Kui jätta Natura eelhindamine alles KMH aruande koostamise etappi, siis see võib osutuda liiga hiliseks (n t kui enne aruande koostamist /järelduste tegemiseks on vaja kõigepealt teha uuringuid). Kuigi seeläbi suureneb mõnevõrra otsustaja töökoormus, siis annab märkimisväär s e ajavõi du KMH programmi koostamata jätmi ne. Otsustaja peab KMH algatamise otsuse eelnõu kohta küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt ja arendajalt ( § 11 1 lõige 4) , kes peavad esitama seisukoha otsustaja määratud tähtajaks ( § 11 1 lõige 5) . Põhjendatud juhul võib otsustaja määratud seisukoha esitamise tähtaega pikendada (vt ka punkti 6 ). Tavapärase KMH programmi menetluse korral küsitakse asjaomaste asutuste seisukoht a programmi avalikustamise ajal . Sarnaselt kehtiva § 18 lõikega 8 on ka § 11 1 lõikes 6 arendajale ette nähtud tähtaeg : k ui arendaja ei ole kahe aasta jooksul alates § 11 1 lõike 1 kohase KMH algatamise otsuse tegemist esitanud KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, peab arendaja enne aruande avalikustamiseks esitamist otsustajaga kooskõlastama otsuses määratud KMH ulatuse ja vajaduse korra l selle ajakohastama. Sätte eesmär k on tagada, et KMH algatami s e otsuses määratud KMH ulatus ning selle põhjal koostatav KMH aruanne oleks id ajakohased : sell ekohased küsimused võivad t ekkida eelkõige juhul, kui nimetatud etappide vahele jääb pikk ajavahemik. Kokkuvõttes on erisuse kohaldamiseks o tsustaja ülesanne otsustada , kas olemasolev info on piisav : kui on kahtlus, et kõik olulised mõjud ei ole teada , tuleb KMH programm koostada tavapärases korras. Erisust ei saa kohaldada ka juhul, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda KeHJS i §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju (§ 11 1 lõige 2) – piiriülese KMH korral tuleb menetluses osalevale mõjutatud riigile saata KMH programm (§ 30 lõige 5). Punktiga 21 täiendatakse § 12 lõiget 3 punktiga 6: kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama ka teavet KMH programmi koostamata jätmise kohta, kui kohaldatakse KeHJSi sse lisatavat § 1 1 1 . Kõnealune nõue kohaldub vaid KMH algatamise korral ning sedagi § 1 1 1 erisuse rakendamisel. Siiski on oluline ja vajalik , et kõikidele osa listele (sh avalikkusele) oleks juba varakult ehk KMH algatamisel antud teada, et konkreetses menetluses programmi ei koostata : muu hulgas aitab see vältida potentsiaalseid arusaamatusi edasistes menetlusetappides (arvestades asjaoluga, et võrreldes kehtiva KMH menetluse ülesehitusega on tegemist olulise erinevusega). Täpsemad selgitused § 1 1 1 kohta on esitatud eelmise punkti juures. Punktiga 22 muudetakse § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Kavandatu kohaselt võidakse keskkonnamõju hindamise ulatu s määrata KMH algatamisel ning sel juhul jäetakse KMH programm koostamata (vt punkt 20 ) . Seetõttu on vaja asjakohaselt täiendada § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, et normis oleks arvestatud ee spool kirjeldatud erisus ega (st olukord, kui KMH programm tuleb koostada) . Punktidega 23 – 27 täpsustatakse § 13 lõikes 1 KMH programmi nõudeid. Punktiga 23 jäetakse § 13 lõike 1 punktidest 2 ja 7 välja sõnad „ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste“ , sama muudatus tehakse § 13 lõike 1 punktis 5 ( punkt 25 ). KMH teenusedisaini käigus järeldati, et KMH programmis, millega otsustatakse eesootava KMH sisu ja ulatus, ei peaks kohustuslikus korras nõudma kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete võimaluste esitamist : tegemist on KMH menetluse ja sisulise hindamise algetapiga, kus ei pruugi olla põhjendatud ega võimalik sellis t infot esitada. Vastupidi, nõude täitmiseks võidakse programmis esitada hoopis nn kunstlikud alternatiivid, kus kavandatavat tegevust on vaid vähesel määral muudetud . K okkuvõttes võib see aga nii asjaomastel e asutustel e kui ka avalikkusel e tekitada väära arusaama (nt olukorras, kui KMH aruandes hinnatakse programmi ga võrreldes teistsuguseid alternatiivseid võimalusi). Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused selgu vad üldjuhul alles KMH programmi koostamise jär el (st edasise sisulise hindamise käigus). Teave reaalsete alternatiivsete võimaluste, nende elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ning omavahelise võrdlemise tulemuste kohta tuleb esitada KMH lõpptulemuses ehk KMH aruandes. KMH programmis tuleb aga esitada k avandatava tegevuse lühikirjeldus . Punktiga 24 muudetakse ka § 13 lõike 1 punkti 4: kui kehtiva korra kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, siis muudatuse kohaselt tuleb esitada seos kehtivate planeeringutega. Tegemist on KMH teenusedisaini käigus tehtud ettepanekuga muuta KMH programm sisutihedamaks: praegu täidetakse see nõue sageli selliselt, et programmis esitatakse suhteliselt mahukas ülevaade (sh ka väljavõtted) kavandatava tegevuse seostest strateegiliste planeerimisdokumentidega ( nt nii riiklikul tasandil arengukavad kui ka kohaliku tasandi dokumendid ). Kuigi selliste seoste väljatoomine võib olla asjakohane üldise konteksti andmiseks (sh avalikkuse jaoks) ning võimalike strateegilisel tasandil määratud nõuete tähenduses , siis kokkuvõttes ei ole kõikvõimalike strateegiliste planeerimisdokumentide mahuka tel ülevaa detel siiski erilist lisaväärtus t . Seetõttu nõuet täpsustatakse : edaspidi tuleb programmis esitada kavandatava tegevuse seos kehtivate planeeringutega (sh detail-, üld - või eriplaneering) . KMH käigus tuleb arvestada kehtivate planeeringutega, sest need võivad seada piiranguid kavandatavale tegevusele või nõudeid KMH sisule. Analoogne lähenemine on kasutusel § 26 1 lõikes 6, mis käsitleb kavandatava tegevuse perspektiivitust kooskõla puudumise tõttu selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 1 punkt 9. Kuna asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (st alused, mille korral kaasatakse konkreetne asutus asjaomase asutusena KMH menetlusse), siis ei ole enam vaja KMH programmis dubleerivalt välja tuua asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (vt ka punktide 3 – 5 selgitused). Punktiga 27 täiendatakse § 13 lõike 1 punkti 10 selliselt, et tegevusloa taotluse või KeHJS i § 26 1 lõikes 1 nimetatud KMH algatamise taotluse koopia asemel võib KMH programmis esitada veebilehe aadressi, kus taotlus on kättesaadav. Nõue muudetakse paindlikumaks, kuna üldjuhul toimubki tänapäeval haldusmenetlustes asjaajamine elektrooniliselt (st spetsiaalsetes digitaalsetes menetluskeskkondades). Lisaks võivad taotlused olla mahukad materjalid . Punktiga 28 muudetakse § 15 lõike 1 punkti 4 ning § 34 lõike 4 punkti 5 . Kehtiva korra kohaselt peab KMH juhteksperdi litsentsi taotleja olema läbinud juhtimiskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja tal peab olema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus. J uhtimiskoolituse läbimise nõue kaotatakse, kuna litsentsi taotlemise praktika põhjal on Kliimaministeeriumil kui KMH litsentsi andjal olnud raske kontrollida nõude täitmis t. KeHJS i vara se ma , 2015. a redaktsiooni s e letuskirja kohaselt peab j uhtimiskoolitus sisaldama õpet ressursside ja protsesside juhtimise st . Kuna juhtimiskoolituse ks võib kvalifitseeruda väga erineva sisu ja vormiga koolitus ed , sest ei ole täpsustatud , milliseid teemasid peab koolitus käsitlema, on ka taotlejal ja taotluse kontrollimisel keeruline selle nõude täitmist hinnata. Seni esitatud t aotlus t e puhul on olnud juhtumeid, kus taotluses näidatud koolituse d ei ole seotud otseselt juhtimisalase õppega ning ei ole selge, kas nendel koolitustel käsitle ti (projekti) juhtimis e teemasid. Praegu on l ubatud esitada juhtimiskoolitusena mõn i juba varem kõrgkoolis läbitud õppe aine, aga tihti ei ol e ka need otseselt juhtimise õppega seotud. Seega kehtiv juhtimiskoolituse nõue on pigem formaalne . S eni ei ole selle nõude erineva sisustamise pärast taotlejaid ka tagasi lükatud. Kui esialg u taotlusel näidatud koolitus on tekitanud küsimusi nõudele vastamise kohta , siis on taotleja näida n ud mõnda muud koolitust, et vastata sellele nõudele. Muudatusettepaneku tõttu on vaja asjakohaselt korrigeerida keskkonnaministri 31.05.2005 määrus t nr 46 „ Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid “ . Litsentsi taotlejale vajalikk e juhtimisala s eid teadmis i ja kog e must on pigem otstarbeka m omandada töökogemuse kaudu . Kuna KMH protsess on gi sisu poolest projekti juhtimine (sh eksperdirühma töö koordineerimine , hindamistulemus te analüüsimine ja nende esitamine avalikkusele ), peavad juhteksperdil olema selleks vajalikud teadmised ja oskused. Projekti juhtimise kogemuse all peetakse silmas kogemuste omandamist selliste projekt ide kaudu , mis on sisaldanud protsessi, ressursi ja isikute juhtimist. Taotlejal tuleb KMH taotluses kirjeldada ja põhjendada, milliste s projektide s on sellised kogemused omandatud. Seetõttu on projektijuhtimise kogemus piisav eeldus litsentsi taotlemiseks ning jääb kehtima senine nõue, et litsentsi taotleja l peab o lema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus ( projektina ei pea olema läbitud ainult KMH või KSH menetlused , vaid võib olla ka mõni muu keskkonna vm valdkonna projekt) . Ee spool kirjeldatud põhjusel muudetakse analoogselt ka samasugust KSH juhteksperdi nõuet (§ 34 lõike 4 punkt 5) . Kehtiva korra kohaselt peab KSH juhtekspert olema läbinud juhtimiskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja tal peab olema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus. J uhtimiskoolituse nõue kaotatakse . Punktiga 29 korrigeeritakse § 15 lõike 2 punkti 5. Muudatust on selgitatud eelmises punktis: k una litsentsi taotlemisel ei nõuta enam juhtimiskoolituse läbimi st , ei pea taotleja ka esitama sellekohast kinnitust , kuid peab esita ma kinnituse projekti juhtimise kogemuse kohta. Punkti de ga 30 – 32 täpsustatakse litsentsi taotluses esitatavaid andmeid. P unktiga 30 jäetakse § 15 lõike 3 punktist 1 välja ala l ise elukoha aadress i esitamise nõue ning punktiga 31 § 15 lõike 3 punktist 2 töökoha aadress i esitamise nõue , kuna see teave ei ole litsentsi taotlemisel oluline ega vajalik . Taotluses p iisab taotleja nime, isikukoodi ja kontaktandmete (telefon, e- posti aadress) ning töökoha väljatoomisest . Punktiga 32 täpsustatakse § 15 lõike 3 punktis 3 toodud viidet: kehtivas sõnastuses viidatakse § 15 lõike 1 punktidele 1–6, kuid korrektne on viidata punktidele 1–5 ( § 15 lõike 1 punkt 6 puudutab KMH - alast testi, mitte kvalifikatsiooni ). Punktiga 33 jäetakse § 15 lõike 9 punktist 4 välja tekstiosa „sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust“. Kuna seaduseelnõuga on kavas tunnistada kehtetuks § 25 (keskkonnamõju hindamise järelhindamine ), siis tuleb asjakohaselt korrigeerida ka § 15 lõike 9 punkti 4 . Vt ka selgitust punkti 55 juures. Punktidega 34 – 41 muudetakse §-s 16 sätestatud KMH programmi avalikustamise ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise korda . Muudatusettepanekud on seotud eelkõige sellega, et seaduseelnõuga on kavas loobuda kohustusest korraldada KMH programmi avalik arutelu. Punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõike 1 teine lause ehk edaspidi ei ole enam kohustus t korraldada KMH programmi avalik k u arutelu . O tsustajal ja arendajal jääb siiski õigus erandjuhul korraldada arutelu vabatahtlikult , kui see on konkreetse menetluse puhul põhjendatud (nt keerukate oluliste mõjude või olulise uuendusliku tegevuse korral). KMH teenusedisaini käigus selgus, et KMH programmi avalikud arutelud ei täida oma eesmärki. Programmi arutelu peaks keskenduma olulis t e mõju de tuvastamisele, hindamise metoodikale ja uuringute vajadusele , kuid praktikas ootab avalikkus sageli juba selles etapis lõplikke selgitusi arenduse sisu ja kaasnevate mõjude kohta , st infot , mida on võimalik anda alles KMH aruande etapis (nt te htud uuringute põhjal ) . Kuna selliseid lõplikke vastuseid ei pruugi olla võimalik pro grammi etapis veel anda, tekib arutelul osalejatel sageli pettumus ja tunne, et nende tagasisidet ei arvestata või et arutelu on pelgalt formaalsus. Üldistatult võidakse KMH programmi avaliku arutelu tajuda sellisena , et arendaja või otsustaja esindajad räägivad „ üldist juttu“ ega anna konkreetseid vastuseid küsimustele . Selline kogemus vähendab aga avalikkuse usaldust ja motivatsiooni osaleda hiljem KMH aruande avalikus arutelus, kus leiavad käsitlemist kavandatava tegevuse lahendused ja tegelikud olulised mõjud . K orduvalt on esinenud ka olukordi, kus programmi avalikul arutelu l osalemise vastu on väga väike huvi (nt on esinenud juhtumeid, kus arutelul osale vadki vaid arendaja ja otsustaja esindajad ) – see ei ole aga kooskõlas üldise menetlusefektiivsuse p õhimõttega , samuti nõuab arutelu korraldamine arendajalt ja otsustajalt ressursse. Seetõttu on KMH teenusedisaini käigus tehtud arutelu kaotamise ettepanek , mis aitab ka kiirendada KMH menetlust . Samas tuleb rõhutada, et kõigil (sh avalikkusel) on õigus KMH programmi avaliku väljapaneku ajal tutvuda programmiga, esitada selle kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. A valik u arutelu korralda mi s e kohustus KMH aruande etapis ei muutu . Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 1 2 . Kehtiva sätte kohaselt peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kontrollima programmi vastavust KeHJS i §-s 13 esitatud nõuetele. Tegemist on aga mittevajaliku menetlustoiminguga, mis pikendab KMH menetluse kestust. Enne a valikustamis t kontrolli misest loobumine ei kahanda KMH programmide kvalitee ti , sest olemuslikult oligi tegemist n-ö tehnilise kontrolliga, kas programmis on kõik nõutav ad elemendid . Lisaks võib välja tuua, et kehtiva korra kohaselt peab ka otsustaja esitama KMH programmi kohta seisukoha avaliku väljapaneku jooksul (§ 16 lõige 4 1 ) – selles etapis esitatakse sisulised tähelepanekud . Punkti de ga 36 – 38 muudetakse § 16 lõiget 2. Kuna seaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise ning otsustaja avalikustamiseelsest kontrolli nõuetest, tuleb asjakohaselt korrigeerida lõike sissejuhatavat lauset ( punkt 36 ) . Punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks § 16 l õike 2 punkt 3 ( nõue teavitada KMH programmi avalikustamisest kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas , n t raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus ). Kuna tänapäeval toimub infovahetus eelkõige veebikeskkonnas, siis võib senist teavitusviisi pidada suhteliselt aegunuks ning ebaefektiivseks. I nimesed otsivad keskkonna- ja arendusinfot valdavalt digikanalitest ning füüsilisel teavitusel võib olla väike nähtavus – n äiteks selle kättesaadavus võib sõltu da juhuslikust kokkupuutest konkreetse asukohaga. Samal ajal on sellise teavitamise korraldamine otsustajale oluliselt koormavam kui digiteavitus, kuna nõuab sobiva koha leidmist, vajaduse korra l kooskõlastamist , i nfot kandvate materjalide füüsilist paigaldamist ning tuleb ka taga da , et teavitus oleks olemas kogu avalikustamise perioodi l . Digiteavitus on kiiresti uuendatav, laiemalt nähtav ja võimaldab teabele ühtset ligipääsu kogu riigis. Seetõttu on põhjendatud loobuda aegunud teavitamisviisist ja toetada nüüdis aegseid avalikkusele paremini ligipääsetavaid teavituskanaleid. Seetõttu lisatakse punktiga 38 § 16 lõikes se 2 punkt 5, mille kohaselt peab otsustaja teavitama KMH programmi avalikust väljapanekust ka oma sotsiaalmeedia kontol (kui see on olemas). Teavitamiskohustus otsustaja veebilehel või muul veebilehel sisaldub juba kehtivas seaduses (§ 16 lõi k e 2 punkt 4). Samuti jääb kehtima teavitamise kohustus ajalehes, et tagada i nfo kättesaadavus neile, kes internet t i ei kasuta. Tuleb rõhutada, et tegemist on teavitamis e lisavõimalusega , st KMH programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise viisi määrab otsustaja ( KeHJS i § 16 lõi k e 4 punkt 4) . Punktiga 39 kaotatakse § 16 lõigetes 3 ja 5 ning § 17 pealkirjas ja lõikes 2 viited KMH programmi avalikule arutelule. Paragrahv 16 käsitleb KMH programmi avalikustamist ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimist , § 17 programmi avaliku stamise tulemuste arvestamis t . Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõike 4 punkt 5 (KMH programmi avalikustamise teade ei pea enam sisaldama teavet programmi avaliku arutelu aja ja koha kohta). Punktiga 41 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 5 1 . Kehtiva sätte kohaselt peab KMH programmi avalikul arutelul tutvustama muu hulgas programmi kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitama tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Seaduseelnõuga loobutakse aga KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest ja seetõttu pole see säte enam asjakohane . Punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks § 1 7 lõige 1 1 . Kehtiva lõike 1 1 kohaselt peab otsustaja pärast KMH programmi avalik k u arutelu vaatama läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad ning andma arendajale oma seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti). KMH teenusedisaini käigus selgus, et selline otsustaja seisukoht on enamasti vormiline , piirdu des avaliku arutelu ja asutuste arvamuste edastamisega arendajale , mõjutamata sealjuures menetluse sisu või otsustuse kvaliteeti. Toiming piken da b aga menetlusaega keskmiselt 2–4 nädala võrra ja suurendab halduskoormust ( ilma sisuli s e lisaväärtus eta ) . Muudatus aitab lühendada KMH menetluse kestust, vältida dubleerivaid menetlustoiminguid ning suunata otsustaja ressursid etappidesse, kus tema sisuline roll on otsustamise kvaliteedi seisukohalt kõige olulisem. Punktiga 43 jäetakse § 17 lõikes t 2 välja sõnad „juhteksperdi juhtimisel“ . Tegemist on selguse huvides tehtava tehnilise täpsustusega. Sätte kehtiva sõnastuse järgi peavad j uhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel koos arendajaga tegema avalikustami s e jär el KMH programmi s vajalikud parandused ja täiendused. Kuna KeHJS i s kasutatakse läbivalt väljendi „ eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel “ kohta lühendatu l t terminit „eksperdirühm “ (v t § 13 lõi ge 1 ), siis tuleb ka § 17 lõikes 2 kasutada sama terminit . Punktiga 44 muudetakse § 1 7 lõiget 3 selliselt, et arendaja peab 21 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates (mitte enam otsustaja seisukoha saamisest arvates) saatma vastused KMH programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekute le, vastuväidet ele ja küsimustele. Samuti täpsustatakse, et arendaja peab saatma vastused vaid neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult (kehtiv kord nõuab vastuse saatmist ka neile osa listele , kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi arutelul vastuseta). Punktiga 45 muudetakse § 18 lõi get 1 . Kuna seaduseelnõuga kaotatakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise kohustus, siis täpsustatakse sättes, et KMH programm tuleb otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitada pärast programmi avalikku väljapanekut ( mitte enam pärast programmi avalikku arutelu). Kui kehtiva korra kohaselt peab arendaja esitama otsustajale KMH programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga , siis selle muudatusettepanekuga see nõue kaotatakse. Kirjade koopiate asemel peab arendaja esitama programmis tabeli kujul laekunud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning arendaja saadetud vastuskirjad. Muudatuse eesmärk on muuta praegune lähenemine oluliselt paindlikumaks ning vähendada nii arendaja halduskoormust kui ka otsustaja töökoormus t ( sealhulgas nt isikuandmete kaitse vajaduse tõttu ). Sättes ei määrata tabeli vormi ega täpsusastet , s t kas kõik kirjad e s esitatud ettepanekud tule b tabelis ükshaaval loetleda või võib need esitada lühendatud/ kontsentreeritud kujul. Oluline on see, et tabel peab andma piisavalt põhjaliku ülevaate kirjades tehtud ettepanekutest ning arendaja vastustest (sh tule b lisa d a kirjade kuupäevad ; isikute nimesid ei mär gita , samas asutuse d ja organisatsioonid esitatakse nimeliselt ). Sealjuures tuleb arvestada, et kuna KMH programmi avaliku l väljapaneku l saadetakse ettepanekud otsustajale, siis on otsustajal kirjad ju ba olemas – see tõttu peaks suurem rõhuasetus olema arendaja vastustel (§ 18 lõike 2 punkti 3 järgi peab otsustaja kontrollima KMH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist) . Kirjeldatud tabeli lisamine kehtib edaspidi ka KMH aruande puhul . Kokkuvõttes on ülevaatliku tabeli lisamise puhul tegemist lähenemisega, mida kasutatakse aktiivselt ka praegu ( lisaks kirjade koopiate lisamisele ) . Samuti ei pea KMH programmile enam lisama avaliku arutelu protokolli (KMH programmi avaliku arutelu korraldamise kohustus kaob ) . Muudatus on kooskõlas KMH teenusedisaini käigus tehtud järeldustega, mille kohaselt ei loo arvukate kirjade koopiate ja protokollide lisamine menetlusele sisulist väärtust. Teenusedisaini fookus rühmades toodi esile, et sellised lisad on mahukad, struktureerimata ja raskesti kasutatavad ning otsustajal on esitatud kirjad ettepanekute ga juba olemas, kuna avaliku väljapaneku ajal edastab avalikkus ja asjaomased asutused oma seisukohad otsustajale, mitte arendajale. Senine praktika, kus kõik esitatud kirjad, nende vastuskirjad ja arutelu protokollid lisatakse KMH programmi ning hiljem ka KMH aruande lisadena, suurendab oluliselt nii arendaja haldus- kui ka otsustaja töökoormust , kuid ei paranda menetluse kvaliteeti. Teenusedisainis toodi esile, et otsustajate le on eelkõige vaja selge t ja struktureeritud ülevaade t esitatud ettepanekutest ja arendaja vastustest, mitte originaal dokumentide pakett. Seetõttu toetab tabeli kujul kokkuvõtte esitamine nii menetluse tõhusust kui ühtsemat praktikat ning sobib paremini ka tulevikus plaanitava digitaalse menetluskeskkonna põhimõtetega. Punktiga 46 täiendatakse § 20 lõiget 1. Arvestades, et seaduseelnõuga lisatakse § 11 1 erisus KMH programmi koostamata jätmise võimaluse kohta, täiendatakse § 20 lõiget 1 selliselt, et KMH aruanne võidakse koostada ka KMH algatamise otsuses määratud KMH ulatusest lähtudes . Vt ka § 11 1 muudatusettepaneku selgitust. Punktiga 47 muudetakse § 20 lõi g e t 1 1 . Kuivõrd s eaduseelnõu kohaselt võidakse keskkonnamõju hindamise ulatus määrata ka KMH algatamisel ning KMH programm jäetakse koostamata (vt punkt 20 ) , on vaja asjakohaselt täiendada § 20 lõiget 1 1 , et normis oleks arvestatud ee spool kirjeldatud erisusega (st KMH aruande koostamisel kõrvale kaldumine KMH algatamise otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest) . Punktidega 48 – 52 muudetakse § 21 eelkõige §-des 16 ja 17 tehtavate muudatuste tõttu (KMH aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohtade küsimine, aruande avalikustamine ja avalikustamise tulemuste arvestamine toimub §-de 16 ja 17 kohaselt , arvestades §-s 21 sätestatud erisusi). Punktidega 48 ja 50 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõiked 2 ning 4: KMH menetluse kiirendamise eesmärgil loobutakse otsustaja KMH aruande kontrollist enne avalikustamis t ning avalikustamise jär el seisukoha esitamise nõu dest (analoogsed muudatused tehakse KMH programmi juures ). P unktiga 49 täiendatakse § 21 lõigetega 3 1 –3 3 . Kui seaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest, siis KMH aruande puhul jääb see alles. K ehtiva korra järgi korraldatakse KMH aruande avalik arutelu avaliku väljapaneku jär el , kuid muudatusettepaneku kohaselt peab see toimuma vähemalt kümme päeva pärast avaliku väljapaneku algust ja hiljemalt kümme päeva enne avaliku väljapaneku lõppu (§ 21 lõige 3 1 ) . Sell ega antakse nii avalikkusele kui asjaomastele asutustele paremad osalemisvõimalused: praktikas on korduvalt juhitud tähelepanu, et osa listel võib olla soov esitada (täiendavalt) märkuseid või ettepanekuid KMH aruande kohta pärast avalik k u arutelu. Muudatusettepanekuga sellised võimalused ka tagatakse. Samas tuleb arvestada, et osalistele jääb enne avalikku arutelu toimumist lühem aeg KMH aruande ga tutvumiseks. Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 30 päeva . Kuna s eaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest , siis ei pea programmi avalikustamise teade enam sisaldama teavet programmi avaliku arutelu aja ja koha kohta. KMH aruande puhul on see aga jätkuvalt asjakohane ehk aruande avalikustamise teade peab sisaldama ka nimetatud teavet (§ 21 lõige 3 2 ) . Paragrahv i 21 lõikes 3 3 esitatakse p õhimõte , et igaühel on õigus KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH programmi puhul on sama p õhimõte esitatud § 16 lõikes 5, kuid kavandatu tõttu ei viidata selles enam avalikule arutelule. Analoogsel põhjusel (st vajaduse korra l viidata avalikule arutelule) lisatakse punktiga 51 § 21 lõige 4 1 (j uhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aru ande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele ) . Punktiga 52 täpsustatakse § 21 lõiget 5: kuna eelnõukohase seaduse ga tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 4 , siis lõikes täpsustatakse, et a rendaja peab 30 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates (mitte enam otsustaja seisukoha saamisest arvates) saatma isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele kirjadega KMH aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse d või arvestamata jätmise põhjenduse d ning vastused küsimuste le . Punktiga 53 täiendatakse § 2 2 lõike 5 punkti 1 . Arvestades, § 11 1 lisatakse erisus KMH programmi koostamata jätmise võimaluse kohta, täiendatakse § 2 2 lõike 5 punkti 1 selliselt, et asjakohasel juhul peab otsustaja kontrollima KMH aruande vastavust KMH algatamise otsuse s sätestatud keskkonnamõju hindamise ulatusele . Vt ka § 11 1 muudatusettepaneku selgitust. Punktiga 54 täiendatakse § 20 lõiget 10 selliselt , et põhjendatud juhul võib otsustaja nõuda KMH aruande täiendamist lisateabega , mida ei ole nõutud KMH algatamise otsuse ga . Muudatusettepaneku põhjendus on sama nagu eelmises punktis. Punktiga 55 tunnistatakse kehtetuks § 25. KMH teenusedisaini käigus järeldati, et kehtiv järelhindamise kord ei ole rakendunud ja selle eesmärgid on saavutatavad seirekeskse ja andmepõhise lähenemise kaudu. J ärelhindamine kui eraldi menetlus ei ole teostatav ega kuluefektiivne. See oleks justkui uus KMH, mis eeldaks korduvaid väliuuringuid ja ekspertiise, kuid ei annaks samavõrra lisaväärtust. Keskkond ja mõjude allikad muutuvad ajas ning erinevused prognoositud ja tegelike mõjude vahel ei võimalda üheselt hinnata KMH kvaliteeti ega otsustada, kas muudatused tulenevad hindamisest või välistest teguritest. Jõuti järeldusele, et järelhindamise eesmärgid – oluliste mõjude tuvastamine, leevendusmeetmete tõhususe hindamine ja teadmusbaasi täiendamine – on paremini saavutatavad tegevusloapõhise seire ja andmete analüüsi kaudu. Nimelt KMH järelhindamise eesmärgid on juba kaetud t egevuslubade ja nende järelevalve süsteemide kaudu. Tegevuslubade väljastamisel määratakse arendajale vajaduse korra l seirekohustus, mille täitmist jälgitakse ning kogutud andmeid kasutatakse keskkonna seisundi hindamiseks ja otsuste tegemiseks. Enamgi veel: KMH järelhindamise menetlus on tegevuslubade ja nende järelevalve menetlust dubleeriv . Seega pole otstarbekas KMH järelhindamise korda täienda da ja se llega uut menetlus t l uua , vaid vaja on täiustada olemasoleva t seire ja t egevus lubadepõh ist süsteemi (nt andmevahetus, automaatsed analüüsid, eksperthinnangute tugi). Seetõttu soovitati KMH j ärelhindamise asemel välja töötada ühtsed seireandmete kogumise ja analüüsi põhimõtted, mille abil saab jälgida, kas keskkonnamõju prognoosid vastavad tegelikkusele ning kas rakendatud meetmed on olnud piisavad . Selleks on töös eraldi tegevussuund : 2025-2026 tehakse seireandmete ja uuringute parema kättesaadavuse ning (taas)kasutamise äri- ja detailanalüüs, mis on edasiste digiarendus te al useks . Lisaks, rahvusvaheli s e mõju hindamise assotsiatsiooni ( International Association for Impact Assessment , IAIA ) ja ÜRO K eskkonnaprogrammi ( United Nations Environment Programme, UNEP ) juhiste põhjal kasutatakse seirepõhist ja integreeritud lähenemist laialdaselt, samas kui terviklikku KMH järelhindamist rakendatakse vaid üksikute riikide suurprojektide puhul . Oluline on rõhutada, et muudatus ei vähenda KMH järelhindamise eesmärkide täitmist, vaid muudab nende saavutamise viisi. E esmärk – hinnata, kas prognoositud olulised mõjud ja leevendusmeetmed vastavad tegelikkusele ning milliseid järeldusi saab teha tulevaste projektide tarbeks – säilib, kuid seda tehakse süsteemselt seireandmete analüüsi kaudu, mitte eraldi mahuka menetlusena. Selline lähenemine tagab pideva teadmuspõhise tagasiside KMH süsteemi toimimise kohta, vähendab halduskoormust ja suurendab menetluse efektiivsust. Punktiga 56 jäetakse § 28 1 lõikes t 4 ning § 36 1 lõike 1 esimeses t lauses t välja sõna „kõikidelt“. Muudatuse selgitus on sama mis § 11 lõi ke 2 2 muudatusettepaneku juures (vt punkt 19 ). Punktiga 57 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõige 7 1 . Kehtiva sätte kohaselt saadetakse piiriüleses KMH menetluses osalevale mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus ning tegevusloa eelnõu ( kui Kliimaministeerium ja mõjutatav riik niimoodi kokku lepivad ). Selleks peab otsustaja saatma nimetatud eelnõu Kliimaministeeriumile, kes edastab selle mõjutatava le riigi le. Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva ning o tsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega. Seaduseelnõuga tunnistatakse s äte kehtetuks, sest piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (Espoo konventsioon) ega KMH direktiiv ei nõua, et lisaks KMH materjalidele tuleb mõjutatud riigile saata arvamuse andmiseks ka tegevusloa eelnõu . Espoo konventsiooni kohaselt tuleb mõjutatud riigile saata kavandatava tegevuse lõppotsus (tegevusluba) . Punktiga 58 jäetakse § 33 lõikes t 6 välja sõna „kõigilt“ . Muudatuse selgitus on sama mis § 11 lõi ke 2 2 muudatusettepaneku juures (vt punkt 19 ). Punktiga 59 jäetakse § 40 lõike 4 punktist 6 välja sõnad „ning sotsiaalsetele vajadustele“. Muudatusettepaneku eesmärk on luua õigusselgus, ühtlustada hindamispraktikat ning tagada, et KSH keskendub oma eesmärgile : oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamisele, välti misele ja leevendamisele. Kehtivas sättes ei ole termin „sotsiaalse d vajaduse d “ selgelt määratletud, mistõttu on praktikas keeruline piiritleda, milliseid mõjusid peab strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel arvesse võtma ning kuidas eristada olulisi keskkonnamõjusid laiematest sotsiaalsetest mõjudest. Ebaselgus on põhjustanud menetlustes erinevaid tõlgendusi, täiendamisnõudeid ja protsessi venimist. KSH direktiivi kohaselt tuleb hinnata strateegilise planeerimis dokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele , kuid direktiiv ei nõua „sotsiaalsete vajaduste“ kui eraldiseisva mõju liigi hindamist. Sotsiaalsed, majanduslikud , kogukondlikud jms aspektid kuuluvad liikmesriikide planeerimissüsteemide , s otsiaalpoliitika jms reguleerimisalasse , mitte KSH hindamisalasse . Samuti ei kasuta KeÜS keskkonnamõju ega keskkonnahäiringu määratlemisel terminit „sotsiaalsed vajadused“ ( KeÜS eristab keskkonna kaudu avalduvaid mõjusid ) . Seetõttu ei ole põhjendatud kasutada seda ka KeHJSis ning nõuda hindamist , mis ei ole kooskõlas KeÜSi ega KSH direktiivi ga . Muudatus ettepanek on seotud eelnõuga kavandatava termini „ keskkonnamõju “ täpsust ami sega, sellest jäet akse välja viide inimese heaolule. Mõlema muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus KMH või KSH menetluses tuleb käsitleda laiemalt sotsiaalseid teemasid, mis ei ole seotud keskkonnaseisundi muutuse ga ega kuulu KeHJSi reguleerimisalasse. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohases seaduses ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna eespool loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavustabelit koostatud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõju d Eelnõu keskendub KMH menetluse tõhustamisele ja kiirendamisele ning selle kaudu halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele . Eelnõukohase seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Seaduse rakendamisega ei kaasne ka olulist mõju keskkonnale. Seaduse rakendamisel ei kaasne ka olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, avaliku sektori tuludele ja kuludele ega regionaalarengule. Eelnõu ga kavandat ud muudatused mõjutavad KMH osa lisi valdavalt menetluse tõhustamise kaudu ning tervikvaates kaasneb positiivne mõju : arendajatel väheneb ebavajalik menetlus- ning halduskoormus, otsustajate l (riigiasutused, nt Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, ja kohalikud omavalitsused) väheneb töökoormus ( sh muutub tööprotsess selgemaks ja prognoositavamaks ) , samuti väheneb asjaomaste asutuste töö koormus. Avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide osalusvõimalus säilib. Keskkonna kaitstuse tase ei vähene, sest kõik sisulised hindamiskohustused jäävad kehtima . Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju. Mõjusid hinnatakse iga muudatuse puhul ainult ulatuses, milles need on konkreetse muudatuse suhtes asjakohased. Eelkõige on keskendutud järgmistele mõjudele: mõju keskkonnale, arendajatele , ekspertidele ja otsustajatele . Sa muti tuuakse välja muudatustega seotud mõju halduskoormusele. Teisi mõjusid käsitletakse vaid juhul, kui need muudatusega reaalselt kaasnevad . 6.1. Mõju avaldav muudatus KeHJSi alus terminit „keskkonnamõju“ täiendatakse , mõju inimese tervisele , kultuuripärandile ja varale sõnastatakse järgmiselt: sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele , kultuuripärandile ja varale . Samas jäetakse välja viide inimese heaolule. Sihtrühm KMH /KSH osa lised : otsustajad, eksperdid , arendajad, asja omased asutused, avalikkus, sh keskkonnaorganisatsioonid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale . Mõistete täpsustamisega muutub selgemaks KMH/KSH ulatus ehk milliseid kavandatava tegevuse olulisi mõjusid , mis on seotud tervise, kultuuripärandi ja varaga , tuleb hindamise käigus arvestada (hinnata). Seega ai tab muudatus keskendada mõju hindamist nendele tervise-, kultuuripärandi- ja vara mõjudele, mis avalduvad kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnakomponentide muutuse kaudu. Vähen evad olukor rad , kus KMH või KSH ulatust laiendatakse mõjudele, mis ei avaldus keskkonna kaudu . Seega tugevdab muudatus sisulist kvaliteeti, suunates mõju hindamise KMH ja KSH direktiivi de kohase te mõjude hindamise le . Mõju arendajatele ja ekspertidele . Suurendab õiguslikku selgust ja prognoositavust KMH /KSH raames tervise-, kultuuripärandi- ja vara mõjude hindamise l. Vähendab ebakindlust olukordades, kus varem võidi küsida tervise ja varaga seotud hinn a nguid , mis ei olnud otseselt seotud keskkonna kaud u avalduvate mõjudega . Muudatus ei too arendajale kaasa lisa kohustusi ega suurenda halduskoormust. Mõju otsustajatele . Ühtlustab hindamispraktikat ning vähendab tõlgendamisvaidluste ja selgituste vajadust. Tekib vähem võimalikke vaidlusi KMH/KSH sisu üle, st mida peaks nende käigus hindama . Muudatus e i muuda otsustajate üldist töökoormust, kuid võib vähendada ebaselgete juhtumite arvu ja sellega seotud menetlus te ajakulu. Arendajate h alduskoormus . Halduskoormus ei suurene. Eelduslikult kaasneb halduskoormuse vähenemine , kuna tõlgendusvaidluste ja ebamäärasuse vähenemine lihtsustab ning kiirendab menetlust . 6.2. Mõju avaldav muudatus KeHJS i st jäetakse välja asjaomaste asutuste üldine loetelu, kuna valdkonna eest vastutava ministri määrusega on kavas kehtestada täpsustatud loetelu . L uuakse volitusnorm, mille alusel määrus sätestab selged alused, millistel juhtudel tuleb konkreetne asutus KMH või KSH menetlusse asjaomase asutusena kaasata . Sihtrühm KMH /KSH osa lised : otsustajad, asja omased asutused , arendajad, eksperdid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei muuda KMH/KSH sisulise hindamise ulatust. Küll aga parandab menetluse kvaliteeti kaudselt, kuna asjaomaste asutuste kaasamine muutub täpsemaks ja efektiivsemaks : väheneb oht, et olulise pädevusega asutus jääks kaasamata või et kaasataks asutusi, kellel puudub sisuline seos menetlusega. Selgem kaasamisloogika toetab keskkonna mõju asjakohast hindamist. Mõju arendajatele ja ekspertidele. Suurendab prognoositavust, sest muutub rohkem etteaimatavaks, millised asutused tuleb menetlusse kaasa t a. Vähendab olukordi, kus menetlus venib seetõttu, et otsustaja kaasab põhjendamatult laiema ringi asutusi. Muudatus ei too arendajatele ega ekspertidele kaasa lisa kohustusi . Mõju otsustajatele ja asjaomastele asutustele . M inistri määrusega kehtestatav täpsustatud loetelu ühtlustab praktikat ning vähendab tõlgendamisvigu. Otsustajate töökoormus väheneb , sest nad ei pea igas menetluses eraldi hindama, millised asutused võiksid olla asjaomased – määrus annab selle kohta selge d aluse d . Samuti väheneb risk, et menetlusse kaasatakse asutus, kellel puudub puutumus, mis muidu pikendaks protsessi ja tooks asutusele mittevajalikku koormust. Töö koormus. V äheneb nii otsustajate kui asjaomaste asutuste töökoormus . Muudatus vähendab olukor di , kus asutuste lt küsitakse arvamust ka juhtudel, kus neil puudub seos menetluses käsitlevaga. 6.3. Mõju avaldav muudatus Tuuleelektrijaama rajamisel on KMH algatamine kohustuslik, kui tuulikute arv on vähemalt 10 või koguvõimsus vähemalt 45 MW, sõltumata tuulepargi asukohast. Sihtrühm 1) tuuleparkide arendajad/tegevusl ubade taotlejad; 2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMHde menetlemisega (sh kohalikud omavalitsused, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) , Keskkonnaamet). 3) KMH / KSH sid koostavad eksperdid. Kaasnev mõju Kui seni oli KMH algatamine kohustuslik meretuuleparkide puhul ja maismaatuuleparkide puhul tuli anda KMH eelhinnang, siis muudatuse tulemusena sätestat akse künnis, millest alates tuuleparkide KMH tuleb algatada. Väiksemate meretuuleparkide kavandamisel (tuulikute arv alla 10 või võimsus alla 45 MW) ei ole KMH algatamine enam kohustuslik ning KMH vajadus selgitatakse välja eelhinnanguga. Muud a tus mõjutab rohkem väiksemate mere tuuleparkide arendajai d juhul, kui eelhinnanguga selgub, et KMH ei ole vajalik (sest var em oli KMH kohustuslik) . Meretuuleparkide puhul võib mõnevõrra suureneda otsus ta jate töökoormus, kuna tuleb teha rohkem e e lhinna n guid. Samas on enamik praegu kavandamisel oleva i d mer e tuulepar ke suuremad ja võimsamad, st KMH algatamine oleks nende puhul ka uue künnise järgi endiselt kohu stuslik. Maismaatuuleparkide puhul mõjutab muudatus samuti väiksemate tuuleparkide arendajaid : eelhinnanguta saab rajada väiksemas mahus tuulikuid (kuni neli), mis jäävad madalamaks kui 30 meetrit , või püstitada üksiktuuliku ( sõltumata kõrgusest). Enam ik kavandavaid maismaa tuuleparke on suuremad, kuid s amas on KMH künniste muudatuse mõju koostamisel olevate planeeringute tulemusel kavandatavatele tuuleparkidele tõenäoliselt väike, kuna taastuvenergeetika eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut üldjuhul ei tehta. Mõju keskkonnale. Mõju keskkonnale on neutraalne, sest suured tuulepargid peavad KMH läbima ning väiksema mõjuga projektide puhul selgitatakse KMH vajalikkus eelhinnanguga (vajaduse korra l algatatakse KMH) . K eskkonna kaits tus e tase ei vähene. Mõju arendajatele. Mere tuuleparkide arendajate halduskoormus väheneb , kuna KMH algatamise kohustus tekib ainult juhul, kui projekt ületab künnise. Alla künnis e jäävate projektide puhul antakse KMH eelhinnang ning kui eelhinnangu tulemusena jäetakse KMH algatamata , lühen eb tegevusloa menetlus. Enamik kavandatavaid suuri tuule parke jääb uue künnise järgi niikuinii KMH kohustuse alla, mistõttu muudatuse mõju on eelkõige väiksema te projektide arendajatele. Mõju otsustajatele. Otsustajate töökoormus võib mõnevõrra suureneda meretuuleparkide korral , kuna väiksemate projektide puhul tuleb koostada rohkem eelhinnanguid (kohustuslik KMH algatatakse põhjendamata). Samas on enamik suuremaid meretuuleparke ka uue künnise järgi endiselt KMH kohustus ega . Mõju maismaatuuleparkidele on väike, sest valdavalt kavandatakse suuremaid parke ning väiksemaid projekte harva. Mõju ekspertidele. Ekspertide roll jääb samaks. Suuremad projektid läbivad kohustusliku KMH ning väiksema te projektid e puhul piirdutakse eelhinnang uga (kui eelhinnangu tulemusena ei algatata KMHd ) . Mõju on neutraalne. Mõju halduskoormusele. Halduskoormus väheneb eelkõige väiksemate meretuuleparkide projektide puhul, kuna KMH algata mine ei ole enam kohustuslik, vaid otsustatakse eelhinnanguga . Suuremate projektide puhul arendajate halduskoormus ei muutu. 6.4. Mõju avaldav muudatus Mere süvendamine ning merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine (alates 10 000 kuupmeetri s t) ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH algatam a ei pea. Nende tegevuste puhul tuleb anda KMH eelhinnang. Sihtrühm 1) veeloa (keskkonnaluba vee erikasutuseks) taotlejad ja omajad (kes tegelevad mere süvendamise ja merre kaadamisega ); 2) Keskkonnaameti töötajad (kes on seotud mere s t ehtavate ks tööde ks väljastatavate veelubade menetlusega) j a teised otsustajad , nt TTJA hoonestuslubade mene t lejana , kohalikud omavalitsused (ehituslubade ja planeeringute menetlejana) ; 3) KMH / KSH sid koostavad eksperdid. Kaasnev mõju KeHJS i muudatus mõjutab eelkõige keskkonnalubade taotlemist, aga KeHJS i § 6 lõike 1 punktide 17 ja 17¹ alusel algatatakse planeeringute koostamise käigus ka KSH, kui kavandatakse tegevusi, millega kaasneb süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine mahus üle 10 000 m³ (kui planeeringu koostamisel on maht teada). Nimetatud punktide alusel algatatakse KMH ka ehituslubade või hoonestuslubade menetluse käigus, kui ehitusega kaasneb süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine mahus üle 10 000 m³ ning arendaja alusta b ehitusloa/hoonestusloa taotlemis t . K ui KMH kohustuslikus korras algatamise asemel tuleb koostada eelhinnang, siis eelhinnangu koostamise kohustus ja KMH algatamise üle otsustamine lasub otsustajal, kelleks on taotletava tegevus loa järgi kas Keskkonnaamet, TTJA või kohalik omavalitsus. Keskkonnaameti andmetel on seitsme aasta jooksul antud 14 ning muudetud 7 keskkonnaluba, mille järgi kavandatakse süvendamist ja/või kaadamist mahus üle 10 000 m³. Seitsmel j uhul on algatatud KMH keskkonnaloa taotluse menetluse s , ülejäänud olukordades on tuginetud varasemale K M H või K S H aruandele ( KeHJS i § 11 l õi k e 6 erisuse järgi ). 2025. a ei algatanud Keskkonnaamet kõne all olevate punktide alusel ühtegi uut KMHd . Lisaks on tegemisel mitu KMHd , mille on algatanud TTJA , ning ka kohalik ud omavalitsus ed on algata n ud KMH/ KSHsid kas ehitusloa või detailplaneeringu menetluses. Seega ei ole KeHJS i § 6 lõike 1 punktide 17 ja 17¹ alusel KMH/ KSHde algatamis t e arv väga suur, mõjutatud sihtrühm on pigem väike. Siiski, seni on arendajad püüdnud meres kavandatavate tegevus t e mahtusid piirata, sh on otsitud selliseid lahendusi, mis väl diksid kohustuslikku KMHd . Keskkonnaameti andmetel on n äiteks kuue a asta jooksul 23% taotlusi olnud sellised, kus süvendamise maht on 7500-9990 m³. Seega, künnise kaotamisega võib kaasneda taotluses märgitud süvendusmahtude suurenemine (ühekordsed projektid võetakse ette suuremas mahus, kavandatakse tegevus pik ema aja jooksul, mistõttu maht suureneb). Vee erikasutusel tasud selles valdkonnas puuduvad, seega on keerulisem ettevõtteid suunata järgima veeseadus e § 176 l õikes 2 sätestatud põhimõtet , et vajaliku süvendamismahu määramisel peab võimaluse korral arvestama süvendamise vajadust ja mahtu tegevuse registreerimise või veeloa andmise ajal ning tulevikus selliselt, et veekogu oleks võimalikult vähe mõjutatud. Seega võib künnise kaotamisel suureneda taotlustes märgitud tegevuse maht ja mõjutatud ala pindala. M uudatus ettepaneku ga kaasneb seega mõningane leevendus arendajatele – kohustusliku KMH künnis kaob, seega võib eeldada, et tegevusl oa saab kätte kiiremini juhul, kui KMH ei ole vajalik ( KMH protsess kestab u 1,5-2 aastat ) . Lisaks ei pea sellest lähtuvalt arenduse vajadusi piirama. Siiski võib suurene da otsustajate (Keskkonnaamet, TTJA , kohalik ud omavalitsus ed ) töökoormus, kuna suureneb keerukamate eelhinnangute koostamise vajadus s uur emate mahtude puhul , et selgitada KMH algatami se vajadus. Väga suurte projektide puhul võib eelhinnangu analüüs olla mahukas, eriti olukorras, kui olemasolevaid andmeid on vähe või need on vananenud. Tekib potentsiaalne vaidluskoht arendajaga. Samas on kavas sätestada, et arendaja esitab otsustajale eelhinnangu andmiseks eelhinnangu kavandi , mis võib vajaduse korra l sisaldada ka põhjalikumaid analüüse . Lisaks on Ke skkonnaametil keskkonnaloa andjana õigus nõuda eksperthinnangut taotletava tegevuse kohta (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 9 p unkt 6 ) . Samuti saab vajaduse korra l algatada eelhinnangu alusel KMH, kui tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Ühtlasi puudub KMH kohustus, kui tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Oluline on rõhutada, et kui muudatuse tõttu algatatakse KMHsid vähem ja ainult siis, kui selleks on vajadus, siis hoiab see kokku kõigi osa liste ressursse ( mh väheneb otsustajate ja teiste KMH menetluses osalejate koormus selle kaudu , et KMHsid tuleb vähem menetleda ). Mõju keskkonnale. Mõju keskkonnale on neutraalne. Kuigi kohustuslik KMH kaob, selgitatakse tegevuste eeldatavalt oluline keskkonnamõju edaspidi KMH eelhinnanguga ning KMH tuleb (eelhinnangu tulemusena) ikka algatada, kui tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnakaitse tase ei vähene, sest otsustajal on vajalikud volitused nõuda analüüse ja algatada KMH alati, kui see on vajalik. Mõju arendajatele. Arendajate koormus väheneb, sest KMH nõue kaob ning väiksemate või keskmise mahuga süvendamis- ja kaadamisprojektid e korral saab piirduda eelhinnangu andmisega (kui eelhinnangu tulemusena ei algatata KMHd ) . See võib lühendada menetlusaega ja vähendada kulusid. Arendajad ei pea enam kavandatava tegevuse mahtu kunstlikult piirama üksnes KMHst hoidumise eesmärgil, mis toetab realistlike projektimahtude kavandamist. Mõju otsustajatele. Otsustajate töökoormus võib suureneda, sest KMH algatamise asemel tuleb rohkematel juhtudel koostada eelhinnanguid, mis võivad olla mahukad, eriti suuremate projektide puhul või juhul, kui olemasolevad andmed on puudulikud. Samas väheneb kohustuslike KMHde arv, mistõttu tervikmõju jääb tasakaalukaks. Otsustaja pädevus nõuda rohkem analüüse või algatada vajaduse korral KMH tagab sisulise otsustuskvaliteedi. Mõju ekspertidele. Ekspertide roll muutub mõnevõrra seetõttu, et nad koostavad eelhinnangu id , kuid KMHde arv tervikuna võib väheneda. Ekspertidele mõju on neutraalne kuni väheneva koormuse suunas, mis sõltu b konkreetsete projektide mahust ja keerukusest. Mõju asjaomastele asutustele. Mõju on väike, sest süvendamis- ja kaadamisprojektide arv on väike. KMH kohustuslikust algatamisest loobumine võib vähendada vaidlusi projektimahtude üle ning vähendada planeeringu- ja loamenetluse mahtu. Halduskoormus. Arendajate h alduskoormus väheneb üldiselt, kuna kohustuslike KMHde arv väheneb ja hinnang antakse eelhinnangu alusel. 6.5. Mõju avaldav muudatus Vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH kohustus asendatakse KMH eelhinnangu kohustusega. Sihtrühm 1) arendajad / tegevusloa omajad ( prügila käitajad ) ; 2) otsustajad, kes on seotud prügilate sulgemise otsuse tegemisega ning KMH menetlemisega (Keskkonnaamet). Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. K ünniste 2. analüüsi kohaselt puudutab m uudatus potentsiaalselt 11 prügilat. Muudatuse mõju ei ole eeldatavalt suur, kuna prügila sul g emise võimalikke peamis i mõju sid (eelkõige mõju veele ja välisõhule) on võimalik ennetada ning leevendada , täites keskkonna nõu deid , mis on kehtestatud prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrusega. Eelhinnangu kohustus tagab, et iga prügila sulgemise võimalik oluline keskkonnamõju selgitatakse välja juhtumi põh jal – seega ei suure ne muudatusega tõenäoliselt keskkonnale avalduv mõju. Mõju arendaj atele . Arendajate halduskoormus väheneb, kuna kaob KMH nõue. Eelhinnangu andmine (kui selle tulemuseks ei ole KMH algatamine) on kiirem ja vähem kulukas kui KMH protsess. Mõju otsustajatele. Otsustajate koormus muutub vähesel määral. Ehkki kaob KMH kohustus, tuleb otsustajal vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemise korral anda eelhinnang. Arvestades, et Eestis on praegu kokku 11 sulgemata prügilat, mida muudatus potentsiaalselt puudutab , ning prügila id suletakse pigem harva, ei ole eelhinnangute arvu märkimisväärne tõus tõenäoline. 6. 6 . Mõju avaldav muudatus Üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH kohustus asendatakse KMH eelhinnangu kohustusega (künnis 50 hektarit) . Sihtrühm 1) arendajad/tegevusloa taotlejad; 2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja planeeringute ning KMH / KSH de menetlemisega . Kaasnev mõju Muudatuse mõju ei ole eeldatavasti suur, kuna metsamaa raadamine ei ole tegevus, mis oleks peamine põhjus KMH /KSH algatamiseks , vaid raadamist on hinnatud üldjuhul mõne suurema a rendusega kaasneva tegevus ena , mille puhul on olnud vaja algatada KMH /KSH . Näiteks planeeringute s on suuremad (üle 100 hektari) raadamise alad olnud seotud harjutusväljade ja tuuleparkide arendustega, aga ka karjääride v õi muude tööstus projektide ga ja Rail Baltic u raudtee rajamisega . K ui siiski on vaja otsustada KMH algatamise üle ainult kavandatava raadamise puhul, siis m uudatuse tulemusel keskkonnatundlikkusest sõltumatud raadamised ei tooks kaasa ebavajalikku halduskoormust KMH algatamise st , kuid samas tundlikes elupaikades ja ulatusliku raadamise korral hinnatakse mõju põhjalikult KMH käigus. Mõju keskkonnale. Mõju keskkonnale on neutraalne. Suurema või keskkonnatundliku raadamise korral on endiselt võimalik algatada KMH, sest otsustaja hindab eelhinnangu alusel, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Raadamist hinnatakse tavaliselt mõne suurema arendusega seotud tegevuse na (nt harjutusväljad, suured tuulepargid ja karjäärid , infrastruktuur), mille puhul tehakse üldjuhul KMH. Mõju arendajatele. Arendajate halduskoormus väheneb, kuna KMH nõue kaob. Kui raadamine ei ole seotud mõne ulatusliku või tundliku arendusega, saab tegevus e kohta anda eelhinnangu, mis on kiirem ja vähem kulukas (kui eelhinnangu tulemusena ei otsusta t a algatada KMHd ) . Mõju ulatus on siiski väike, sest enamik suuremaid raadamis i tehakse projektide ga , mille puhul tehakse KMH. Mõju otsustajatele. Otsustajate koormus muutub vähesel määral, kuna üksikute raadamisprojektide puhul tuleb teha eelhinnanguid. Samas väheneb kohustuslike KMHde arv ning enamikul juhtudel on raadamine osa suuremast projektist, mille puhul KMH tehakse muul alusel. Seetõttu üldine mõju otsustajatele on väike. Halduskoormus. Halduskoormus väheneb, kuna KMH nõue kaob ning otsus tehakse eelhinnangu kaudu. Eelhinnangu andmine (kui tulemuseks ei ole KMH algatamine) on kiirem ja vähem kulukas kui KMH protsess. Samas on üldmõju minimaalne, sest enamik üle 100 ha raadamisalasid kaasneb projektidega, mille puhul KMH tehakse muudel alustel. 6. 7 . Mõju avaldav muudatus Arendaja esitab § 6 1 lõikes 1 nimetatud teabe eelhinnangu kavandina. Muudatuse eesmärk on tagada, et otsustajal oleks eelhinnangu ks piisav teave, vältides olukordi, kus tuleb arendajalt korduvalt teavet juurde küsida või otsustajal lisa infot otsida eelhinnangu koostamis eks ja KMH vajalikkuse üle otsustamiseks . Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, eksperdid, arendajad . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH eelhinnangu sisulist kvaliteeti ega KMH vajalikkuse üle otsustamise järeldusi . Mõju arendajatele ja ekspertidele . A rendajatel tuleb juba praegu esitada otsu stajale eelhinnangu andmiseks asjakohane teave. Edaspidi peab esitatav teave eelhinnangu kavandina olema keskkonnaministri 21.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuete kohane. Samas esitavad paljud arendajad juba praegu nõutava teabe nimetatud määruse nõuete kohase lt . Kuna see pole aga kohustuslik, võib muudatuse jär el arendajate töömaht ja väljaminekud mõnevõrra suuren eda , kui neil võib olla vajadus kasutada keskkonnavaldkonna eksperdi abi eelhinnangu kavandi koostamiseks (juhul, kui arendaja ise ei koosta eelhinnangu kavandit) . Seega võib ka keskkonnaekspertide töökoormus mõnevõrra suureneda . Kuna KMH eelhinnangu kavandit ei pea koostama litsentsiga KMH juhteksperdid, vaid seda võivad teha ka teised keskkonnaeksperdi d ( st pole sätestatud nõudeid koostajale), siis ei põhjusta muudatus KMH juhtekspertidele olulist töökoormuse kasvu ning seeläbi muude menetluste aeglustumist . Ühe eelhinnangu maksumus, olenevalt selle keerukusest , jääb teenus e disaini käigus saadud info põhjal vahemikku 1000 – 5000 eurot , mis võrreldes projekti üldkuludega on pigem tagasihoidlik kulu . Kvaliteetsem ja täpsem sisend vähendab samas olukordi, kus otsustajal tuleb taotlejalt lisainfot küsida või seda ise ots ida. Selle tulemusel kiireneb eelhindamise ja KMH vajalikkuse üle otsustamise aeg, sest otsustaja ei pea tegema korduvaid täiendusi ega tegelema puudulike algandmete tõttu lisatööga. Arvestades, et otsustajate töökoormus on niigi suur , aitab parem sisend vältida viivitusi ning tagab efektiivsema menetluse , sh võimaluse kiiremini alustada kavandatava tegevusega . Kokkuvõttes muutub protsess arendaja jaoks kiiremaks . Mõju otsustajatele. Otsustaja töö koormus väheneb ja protsess muutub kiiremaks , kuna arendaja poolt koos tegevusloa taotlusega esitatav eelhinnangu kavand peab vastama eelhinnangu määruse nõuetele . Näiteks Keskkonnaameti senises töös on ühe eelhinnangu koostamise ajakulu, olenevalt selle keerukusest ja arendaja esitatud info kvaliteedist, olnud vahemikus 20 – 50 tundi ( Ke skkonnaameti andmetel tegi amet 2024. a 10 KMH algatamise otsust ja 889 KMH algatamata jätmise otsust, millest 725 metsaosakond, teised valdkonnad kokku 164 ) . Edaspidi v ä hen eb otsustajal vajadus küsida korduvalt lisateavet ning puuduolevat infot ise juurde otsida , kui eelhinnangu kavand on koostatud kvaliteetselt ja otsustaja ei pea seda suure ma s mahus täiendama . Otsustajal on võimalik keskenduda ennekõike KMH vajalikkuse üle otsustamisele. Halduskoormus. Halduskoormus suureneb mõnevõrra arendajatel, kes peavad koostama sisendit täpsemal t ja eelhinnangu määruse nõuete kohaselt . Üldine koormus menetluses tervikuna väheneb, kuna korduv info küsimine ja KMH vajalikkuse üle otsustamise venim ine väheneb kvaliteetse ma sisendinfo tõttu . 6. 8 . Mõju avaldav muudatus P õhjendatud juhul on võimalik jätta ära KMH programmi koostamine , kui otsustaja hinnangul on kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus varasema samalaadse tegevuse KMH või KSH kaudu teada. Sihtrühm KMH osa lised : otsustaja d , arendaja d , eksperdid, asjaomased asutused . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei vähenda keskkonna kaitstuse tase t , sest KMH programmi ärajätmine on lubatud üksnes põhjendatud juhul, s . o olukorras, kus programmi koostamiseks puudub vajadus, kuna menetluses tavapäraselt kogutav teave on juba olemas. Samas oluli ne keskkonnamõju tuleb tuvastada ning teha ka kõik vajalikud uuringud. Mõju arendajale. Programmi koostamata jätmine vähendab arendaja kulusid, kuna programmi koostamisega seotud mahukas töö ja selle tellimise kulu jääb ära. Samuti lühendab muudatus oluliselt KMH menetlusaega, hinnanguliselt kuni 5 kuu võrra, võimaldades kavandatava tegevusega kiiremini alustada. Arvestades, et seni on KMH programme sisuli ste muudatustega täiendat ud pigem harva, sealhulgas uuringute tulemustega , on hilisema lisa uuringute vajaduse ilmnemise ja nende tegemise risk väike . Seetõttu ei suurenda muudatus tõenäosust, et uuringute vajadus kanduks KMH aruande etappi. Kokkuvõttes on mõju arendajale oluliselt positiivne. Mõju ekspertidele. KMH programmi koostamise ärajätmise võimalus vähendab eksperdi töökoormust programmi etapis. Eksperdi roll uuringute vajaduse hindamisel ja lisauuringute ettepanekute tegemisel ei muutu: juhtekspert vaatab KMH algatamise otsuses esitatud esialgse teabe üle ja täpsustab seda vajaduse korra l edasise hindamise käigus. Asjaolu , et KMH programmi koostama ei pea, ei tähenda, et sisulised küsimused (hindamise vajadus) jäävad läbi töötamata. Kokkuvõttes on mõju ekspertidele neutraalne või koormus vähene, kuna programmi etapp võib ära jääda, kuid vastutus jääb. Mõju ots ustajale. Otsustaja töökoormus KMH algatamise hetkel suureneb, sest tuleb hinnata programmi koostamise vajadust. Samas väheneb otsustaja töökoormus KMH eelhinnangu ja programmi etapis, sest arendaja esitab edaspidi KMH eelhinnangu kavandi ning KMH programmi ga seotu d tööülesandeid ei ole. Seega otsustaja ressursikulu väheneb kogu protsessi jooksul ning üldine mõju otsustajale on positiivne – algatamise etapis töö suureneb, kuid terv ik una KMH kogukoormus väheneb. Mõju asjaomasele asutusele. Kui kohustuslikule KMH- le programmi ei koostata, küsitakse asjaomaste asutuste arvamust KMH algatamise etapis. See tähendab, et nende töökoormus suureneb selles etapis. Samas jääb ära töö, mis muidu kaasneb KMH programmile seisukoha andmisega. Seega väheneb asjaomaste asutuste kogukoormus . Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate halduskoormus ja otsustajate töökoormus (vt eelnevat loetelu) . 6. 9 . Mõju avaldav muudatus Täpsustatakse KMH programmi nõudeid : programmis ei pea esitama kavandatava tegevuse reaalsete alternatiiv ide kirjeldust ; kavandatava tegevuse seos t e asemel strateegiliste planeerimisdokumentidega tuleb esitada konkreetse d seose d kehtivate planeeringutega. Lisaks täpsustatakse, et KMH programmis võib esita da veebilehe aadress i , kus t saab kätte tegevusloa taotlus e või KMH algatamise taotlus e ( st ei pea esitama taotluse koopiat). Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, arendajad, eksperdid , a sjaomased asutused . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH kvaliteeti. Alternatiiv e hin natakse ikka KMH aruande etapis ning keskkonnamõjude analüüs jääb sama põhjalikuks . Kehtivate planeeringutega seoste esitamine muudab programmi sisu asjakohasemaks . Mõju arendajatele ja ekspertidele. Arendaja ja ekspertide töömaht väheneb, sest programmis ei pea esitama eraldi alternatiivide loetelu ega strateegiliste planeerimis dokumentide mahukaid kokkuvõtteid. Samuti ei ole enam vaja lisada tegevusloa taotluse koopiat , vaid piisab veebi lehe viitest. Muudatus muudab programmi koostamise kiiremaks . See võimaldab suunata tähelepanu KMH sisulistele teemadele ja uuringute kavandamisele. Mõju otsustajatele ja asjaomastele asutustele . Otsustaja ja asjaomaste asutuste töökoormus väheneb programmi ülevaatamisel, sest programm on sisult selgem ja fokuseeritum. Väheneb vajadus kontrollida mahukaid ja sageli väheolulisi strateegilise tasandi viiteid. Veebilingi kasutamine vähendab dokumentide käsitlemist ja arhiveerimist. Mõju a valikkuse le ja keskkonnaorganisatsioonid e le. KMH programm muutub sisult selgemaks ja fokuseeritumaks, kuna selles ei nõuta alternatiivide väljatoomist ega strateegiliste planeerimis dokumentide mahuka i d ülevaate i d. Alternatiive hinnatakse endiselt KMH aruande etapis, mistõttu ei vähene avalikkuse võimalus anda hinnangut alternatiivide kohta . Taotluse koopia asemel veebilingi esitamine parandab info kättesaadavust ning vähendab tehnilisi tõrkeid mahukate dokumentide käsitlemisel. Kokkuvõttes mõju avalikkusele on neutraalne või mõnevõrra positiivne, kuna programmi etapis esitatav teave muutub konkreetsemaks ja paremini jälgitavaks. Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate h alduskoormus ja otsustajate töökoormus : KMH programmis esitatav teave muutub täpsemaks , dokumentide arv ja maht väheneb ning mittevajalikud lisad (taotluse koopia) kaovad. See tõttu nõuab p rogrammi koostamine ja ülevaatamine vähem a ega. 6. 10 . Mõju avaldav muudatus KMH litsentsi taotlemisel kaotatakse juhtimiskoolituse nõue. Samuti kaob see nõu e KSH eksperdi puhul. Sihtrühm KMH e ksperdid, kes taotlevad KMH juhteksperdi litsentsi ning KSH juhteksperdid (litsentsi taotlejate arv on olnud aastat i erinev, kuid eeldatavasti jääb see vahemikku 1 – 3 taotlust aastas). Kaasnev mõju Muudatus v õimaldab litsentsi taotleda ka neil ekspertidel , kellel on projektijuhtimise kogemus, kuid kes pole läbinud formaalset juhtimiskoolitust. Litsentsi taotlemise muudele nõuetele vastavad pädevad eksperdid ei pea loobuma litsentsi taotlemisest ainult koolituse puudumise tõttu. Muudatus vähendab bürokraatiat ning halduskoormust taotlejal ja taotluse hindajate tööd . T aotlustes on näidat ud juhtimiskoolitustena väga erinevaid koolitusi ning nende puhul oli keeruline aru saada, kas koolitus oli sisul t juhtimisalane ja milliseid teemasid seal käsitleti. Seega ei olnud selge, kas juhtimiskoolituse nõue oli taotlejal täidetud ning see tekitas arusaamatus t litsentsi taotluse hindajatel . Säilib projektijuhtimise kogemuse nõue, mille puhul on lihtsam kontrollida, kas taotleja on taotluses nimetatud töödes osalenud. Lisaks peab olema taotleja osalenud KMH menetlustes. Negatiivse mõjuna võib tuua välja, et kui taotleja ei ole koolitust läbinud, võib ta olla vähem teadlik projekti- ja protsessijuhtimise põhimõtetest, sh inimeste, ajakava ja riskide juhtimisest. Samas on olulisem mõista KMH protsessi põhimõtteid ning selle eeldusena peab taotleja olema läbinud KMH koolituse. Mõju ekspertidele. Muudatus võimaldab rohkematel pädevatel spetsialistidel litsentsi taotleda, kui neil on projektijuhtimise kogemus, kuid puudub formaalne juhtimiskoolitus. Taotlejad ei pea enam tõendama koolitusi, mille sisu ja asjakohasus t on olnud keeruline üheselt hinnata. Projektijuhtimise kogemuse nõue säilib, mistõttu on otsustajal lihtsam hinnata taotleja tegelikku kompetentsi. Mõju ekspertidele on positiivne, kuna väheneb bürokraatia ning litsentsi taotlemise protsess muutub selgemaks ja prognoositavamaks. Mõju KMH litsentsi väljast a jale ja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale, kes kontrollib KSH juhteksperdi nõudeid . Töök oormus väheneb, sest enam ei ole vaja analüüsida koolituste asjakohasust. Projektijuhtimise kogemuse kontrollimine on lihtsam ja objektiivsem ning vaidluste tõenäosus väheneb. Kokkuvõttes nõuab KMH litsentside menetlemine ning KSH juh t eksperdi nõuete kontrollimine vähem a ega . Mõju KMH/KSH menetluse kvaliteedile. Muudatus ei mõjuta KMH ega KSH kvaliteeti , sest juhteksperdile jäävad kehtima kõik erialased pädevusnõuded ja KMH /KSH koolituse läbimise kohustus. Ainsaks riskiks on, et juhtekspert, ke s pole läbinud juhtimiskoolitus t , võib olla vähem teadlik projektijuhtimise teoreetilistest põhimõtetest. Seda riski maandab projektijuhtimise kogemuse nõue ning menetluste kaudu omandatav juhtimispädevus. Mõju haldus - ja töö koormusele. Väheneb taotleja halduskoormus ja KMH litsentsi väljastaja töökoormus. Taotleja ei pea esitama tõendit juhtimiskoolituse kohta ning litsentsi väljastaja ei pea hindama koolituse sisulist vastavust. Menetlus muutub kiiremaks ja ühtlasemaks. 6.1 1 . Mõju avaldav muudatus Muudetakse KMH programmi avalikustamise korda , sh loobu takse kohustusest korraldada KMH programmi avalik arutelu. Muudetakse ka aruande avaliku arutelu toimumise aega : edaspidi toimub avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal . Avalikustamise käigus e sitatud ettepanekud ning vastused neile esitatakse KMH materjalides tabeli kujul. Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, arendajad, eksperdid, asjaomased asutused, avalikkus, sh keskkonnaorganisatsioonid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ed ei mõjuta KMH kvaliteeti. Mõju otsustajatele, arendajatele ja ekspertidele. Otsustajate t öökoormus väheneb, sest avaliku arutelu korraldamisega seotud toiminguid (teavitamine, arutelu ettevalmistamine, arutelu läbiviimine, protokollimine jms) ei tule enam teha. KMH aruande arutel ul ei tutvustata enam kirjalikult esitatud seisukohti , mis seni on olnud suuresti formaalne tegevus. Keskendutakse sisulisele arutelule ning kirjalikud seisukohad koondatakse ja neid käsitletakse pärast avalikustamisperioodi tervikuna. Mõju on koormust vähendav. Mõju avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele. O salusvõimalus KMH programmi etapis säilib, kuna programm avalikustatakse (avalik väljapanek) ning seisukohti saab ikka esitada kirjalikult. Kohustusliku avaliku arutelu ärajätmine muudab menetluse vormi, kuid ei piira avalikkuse teavitamist ega võimalust esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kohustuslik KMH programmi arutelu on seni ni olnud pigem formaalne ega ole andnud lisaväärtust, sest selles etapis puuduvad veel analüüsid ja mõjuhinnangud. KMH a ruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku käigus võimaldab arutelul osalejatel tutvuda tegelike hinnangute ja uuringutega ning esitada sisulisi ettepanekuid. Uus lähenemine annab avalikkusele ka võimaluse esitada pärast arutelu ka kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid, mis tugevdab avalikkuse rolli KMH lõppjärelduste kujunemisel. Kokkuvõttes paraneb avalikkuse kaasatus ning suureneb võimalus KMH aruande sisu mõjutada. Halduskoormus. Halduskoormus väheneb kõikidel osa listel , kuna KMH programmi avalik arutelu kui formaalne protseduur jääb ära. Menetlus muutub lühemaks ja vähem bürokraatlikuks, säilitades samas avalikkuse osaluse võimaluse. 6.1 2 . Mõju avaldav muudatus Täpsustatakse või loobutakse KMH programmi ja aruande ga seotud sisuli se lisaväärtuseta menetlustoimingutest : avalikustamisele eelneva st formaalse st KMH programmi / aruande kontrolli st ning arutelujärgsest asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukoha andmise nõudest . Sihtrühm KMH osapooled: otsustajad, arend ajad, eksperdid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH sisu kvaliteeti ega keskkonna kaits tus e taset , kuna nii programm i kui ka aruande nõuetele vastavuse kontroll , mis peab tagama sisulise kvaliteedi, jääb kehtima . Mõju otsustaja te le. Otsustaja töökoormus väheneb, kuna kaovad eelnevad formaalsed kontrollid ja avalikustamise järel antavad eraldi seisukohad, mis ei par a ndanud hindamise sisu, kuid pikendasid menetlust. Menetlus muutub lihtsamaks ja otsustaja saab keskenduda sisulistele küsimustele. Mõju arendaja te le ja eksper tidele . V äheneb halduskoormus ja kiireneb menetlus ( nii programmi kui ka aruande etapis vähemalt 35 päeva, kokku 70 päeva) , sest sisulise lisaväärtuseta menetlusetappidest loobutakse . Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate halduskoormus ja otsustajate töökoormus , kuna kaovad sisulist väärtust mitte andvad formaalsed kontrollid ja avalikustamise järel antavad eraldi seisukohad. Menetlus muutub lühemaks ja vähem bürokraatlikuks. 6.1 3 . Mõju avaldav muudatus Järelhindamise menetluse KeHJS is reguleeritud kujul kaotamine, kuna se e pole rakendunud . Järelhindamise ga taotletavad eesmärgid (tegevuse tegelike mõjude hindamine, lisa meetmete vajaduse selgitamine) on saavutatavad toimiva tegevusloapõhise seire , aruandluse ja kogutud andmete analüüsi ga . Sihtrühm KMH osa lised . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Mõju puudub. Järelhindamise eesmärgid tagatakse tegevusloapõhise seire kaudu ning eraldi järelhindamise menetluse puudumine ei vähenda keskkonna kaits tuse taset ega tegelike mõjude tuvastamise võimalusi. Mõju osa listele . Mõju puudub, kuna järelhindamise menetlust ei ole seni rakendatud ning osa listel pole olnud menetluse selle osaga seotud kohustusi ega kulusid. Halduskoormus. Halduskoormus ei muutu. Järelhindamist ei ole tehtud ning eraldi menetlusetapp ei ole ühelegi osa lisele koormust tekitanud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu kohase seaduse ga kavandat ud muudatus ed on menetluslikud ning ei too otses t tulu riigieelarve sse ega nõua lisakulusid. V äikese mahuga digiarendus i KOTKAS e s ja ehitusregistris , et arendaja d saaksid koos tegevusloa taotlusega esitada KMH eelhinnangu kavand i, rahastatakse olemasolevate arenduskulude eelarverealt . 8. Rakendusaktid Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega seoses muudetakse järgmisi rakendusakte (määruste kavandid on toodud lisas) : 1) V abariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ ; 2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ ; 3) k eskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „ Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ ; 4) keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“; 5) keskkonnaministri 31.05.2005 määrus nr 46 „ Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid “ ( kavandit ei ole seletuskirjale lisatud, kuna muudatuse iseloom on tehniline ) ; 6) keskkonnaministri 29.06.2017 määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Keskkon n aministri määrustes tehakse täpsustused eelnõu kohase s seaduses tehtavate muudatuste alusel ( nt eelhinnangu kavandi esitamise nõue, mõiste „ heaolu “ välja jätmine ) . Uue rakendusaktina on lisatud energeetika- ja keskkonnaministri määruse kavand „ Asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu “ (lisas kavand 3) . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele, ettevõtetele ja ühendustele: Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Ko da , Eesti Kaubandus-Tööstusko da , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da , Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Tööandjate Kesklii t , Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keemiatööstuse Lii t , Eesti Ringmajandusettevõtete Lii t , Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Lii t , Eesti Vee-ettevõtete Lii t , Eesti Sadamate Lii t , Eesti Vesiviljelejate Lii t , Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Eesti Taastuvenergia Ko da , Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Elektrilevi OÜ , Elering AS , OÜ Severitas , Nomine Consult OÜ, Eco Consult OÜ, ABIRONE OÜ, OÜ GeoKes , Mäebüroo Nord OÜ, OÜ J.Viru Markšeideribüroo .
EELNÕU 0 6 . 0 1. 202 6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. “; 2 ) paragrahvist 2 2 jäetakse välja sõnad „ja heaolu“; 3 ) paragrahvi 2 3 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 2 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5 ) paragrahvi 2 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahv 2 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ K äesoleva seaduse § 11 lõikes 2 2 , § 11 1 lõikes 5, § 17 lõi kes 3, § 18 lõigetes 2, 7 ja 8, § 21 lõi k es 5, § 22 lõigetes 1 ja 5, § 26 1 lõikes 4, § 28 1 lõikes 6, § 36 1 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide suur maht või kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja. “; 7 ) paragrahvi 3 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ , heaolu le “; 8 ) paragrahvi 3 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tegemine “ tekstiosaga „, sealhulgas asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine, “ ; 9 ) paragrahvi 3 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise programmi koostamine;“ ; 10 ) paragrahv i 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) vähemalt kümne tuulikuga või vähemalt 45 - megavatise koguvõimsusega tuuleelektrijaama rajamine ; “ ; 11 ) paragrahvi 6 lõi k e 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 17) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu, välja arvatud meri, süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; “ ; 12 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 17 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 17 1 ) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse , välja arvatud meri, tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit ; “; 13 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 24 tunnistatakse kehtetuks; 14 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 31 1 tunnistatakse kehtetuks; 15 ) paragrahvi 6 1 lõike 1 sissejuhatav as teksti osa s asendatakse sõnad „ järgmise teabe“ tekstiosaga „ eelhinnangu kavandi, mis sisaldab järgmist teavet“; 16 ) paragrahvi 6 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitatud“ tekstiosaga „eelhinnangu kavandis ja tegevus loa taotluses toodud teabe“; 17 ) paragrahvi 6 1 lõige t 5 täiendatakse pärast arvu „ 2 1 “ tekstiosaga „ning käesoleva paragrahvi lõikes 1“; 18 ) paragrahvi 7 punkt is 2 asendatakse sõnad „või hoonestusluba“ teksti osaga „ , hoonestusluba või meretuulepargi hoonestusluba “ ; 19 ) paragrahvi 11 lõige 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomane asutus esitab seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. “ ; 20 ) seadust täiendatakse §-ga 11 1 järgmises sõnastuses: „ § 11 1 . Keskkonnamõju hindamise algatamisel keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine ( 1) K ui kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise kaudu teada, määratakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses ka keskkonnamõju hindamise ulatus. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul sisaldab keskkonnamõju hindamise algatamise otsus teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja selle hindamiseks vajalike uuringute ning eksperdirühma koosseisu kohta valdkondade kaupa. ( 4 ) Otsustaja küsib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta seisukohta asjaomastelt asutustelt ja arendajalt. ( 5 ) Asjaomane asutus ja arendaja esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. ( 6 ) Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemis es t arvates esitanud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks, peab arendaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamiseks esitamist kooskõlastama otsustajaga otsuses määratud keskkonnamõju hindamise ulatuse ja vajaduse korra l selle ajakohastama . “; 21 ) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) teavet keskkonnamõju hindamise programmi koostamata jätmise kohta, kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 1 .“; 22 ) paragrahvi 13 l õike 1 sissejuhatav teksti osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ K ui keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ei sisalda käesoleva seaduse § 11 1 kohast keskkonnamõju hindamise ulatust, koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel (edaspidi eksperdirühm ) koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse: “; 23 ) paragrahvi 13 lõike 1 punktidest 2 ja 7 jäetakse välja sõnad „ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste“; 24 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt is 4 asendatakse sõnad „strateegiliste planeerimisdokumentidega“ sõnadega „kehtivate planeeringutega“; 25 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;“; 26 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 27 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „koopia“ tekstiosaga „või veebilehe aadress, kus taotlus on kättesaadav“; 28 ) paragrahvi 15 lõike 1 punktist 4 ja § 34 lõike 4 punktist 5 jäetakse välja sõnad „on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja“; 29 ) paragrahvi 15 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ juhtimisalase koolituse läbimise ja“; 30 ) paragrahvi 15 lõike 3 punktis t 1 jäetakse välja tekstiosa „, alalise elukoha aadress “ ; 31 ) paragrahvi 15 lõike 3 punktis t 2 jäetakse välja sõnad „ aadress ning “ ; 32 ) paragrahvi 15 lõike 3 punk t is 3 asendatakse arv „6“ arvuga „5 “ ; 33 ) paragrahvi 15 lõike 9 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust“; 34 ) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 35 ) paragrahvi 16 lõige 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 36 ) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatav teksti osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt:“; 37 ) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 38 ) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) oma sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas.“; 39 ) paragrahvi 1 6 lõigetes t 3 ja 5 ning § 17 pealkirjas t ja lõikes t 2 jäetakse välja sõnad „ja avaliku arutelu “ vastavas käändes ; 40 ) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 41 ) paragrahvi 16 lõige 5 1 tunnistatakse kehtetuks; 42 ) paragrahvi 17 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 43 ) paragrahvi 17 lõikes t 2 jäetakse välja sõnad „ juhteksperdi juhtimisel “; 44 ) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Arendaja saadab 21 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on avaliku väljapaneku ajal esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult.“; 45 ) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku väljapanekut programmi , sealhulgas selle kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjad tabeli kujul, otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. “ ; 46 ) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „programmist“ tekstiosaga „ või keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest “; 47 ) paragrahvi 20 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist või § 11 1 lõikes 1 nimetatud otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul, kui otsustaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele oma seisukoha, ei nõustu programmist või § 11 1 lõikes 1 nimetatud otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet programmi või keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt täiendada. “; 48 ) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 49 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 3 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Arendaja korraldab koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu vähemalt kümme päeva pärast avaliku väljapaneku algust ja hiljemalt kümme päeva enne avaliku väljapaneku lõppu. (3 2 ) Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade peab sisaldama ka aruande avaliku arutelu aega ja kohta. (3 3 ) Igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.“; 50 ) paragrahvi 21 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 51 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele.“; 52 ) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsustaja seisukoha saamisest“ tekstiosaga „ a valiku väljapaneku lõppemisest“; 53 ) paragrahvi 22 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „programmile“ sõnadega „või asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse s sätestatud keskkonnamõju hindamise ulatus ele “; 54 ) paragrahvi 22 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Otsustaja võib nõuda keskkonnamõju hindamise aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud käesoleva seaduse § 11 1 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise otsusega või § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmis üksnes juhul, kui pärast algatamise otsuse tegemist või programmi nõuetele vastavaks tunnistamist on ilmnenud uued ja olulise tähtsusega asjaolud, mis ei olnud teada algatamise otsuse tegemise või programmi koostamise ajal, kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju .“; 55 ) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 56 ) paragrahvi 28 1 lõikes t 4 ja § 36 1 lõike 1 esimeses t lauses t jäetakse välja sõna „kõikidelt“; 57 ) paragrahvi 30 lõige 7 1 tunnistatakse kehtetuks; 58 ) paragrahvi 33 lõikes t 6 jäetakse välja sõna „kõigilt “ ; 59 ) paragrahvi 40 lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning sotsiaalsetele vajadustele“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
Teie 12.01.2026 nr 1-4/26/103, KLIM/26-
Kliimaministeerium
0037/-1K
[email protected]
Meie 04.02.2026 nr 8-2/238
Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja
Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu p 5 (KeHJS § 23 lg 2 kehtetuks tunnistamine) – kehtiv säte määratleb selgelt
Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti pädevuse jaotuse (piiriülene mõju vs. muud juhud).
Selle sätte eemaldamine ilma seda mujal asendamata tekitab õigusselgusetuse küsimuse,
milline asutus on konkreetses menetluses asjaomane asutus, kuna punktis 4 mainitud ministri
määrus ei pruugi seaduse tasemel pädevusjaotust ammendavalt asendada. Delegeerimine
määrusele võib olla põhjendatud paindlikkuse tagamiseks, kuid peab olema piisavalt täpne.
2. Eelnõu p-d 21 ja 30 – seletuskirjast nähtub, et p-ga 30 jäetakse § 15 lg 3 p-st 1 välja alalise
elukoha aadressi esitamise nõue ning p-ga 31 § 15 lg 3 p-st 2 töökoha aadressi esitamise
nõue, kuna see teave ei ole litsentsi taotlemisel oluline ega vajalik. Seletuskirjas on selgitatud,
et taotluses piisab taotleja nime, isikukoodi ja kontaktandmete (telefon, e-posti aadress) ning
töökoha väljatoomisest.
Palume seletuskirja täiendada ja põhjendada, miks on vajalik töödelda isiku töökoha andmeid.
Kui see nõue tuleneb seadusest, palume lisada vastav viide asjakohasele sättele.
3. Eelnõu p-d 34 ja 39 (avaliku arutelu viidete eemaldamine) – kavandatav muudatus ei ole
põhjendatud, kuna avalik arutelu on oluline osa keskkonnamõju hindamise menetlusest, mis
on sätestatud KeHJS § 32 punktis 4 kui üks menetluse etappidest.
Kavandatavad muudatused eelnõu p-des 34 ja 39 kaotaksid ära olulise avaliku osaluse
mehhanismi, mis võimaldab interaktiivset arutelu ja koheseid selgitusi. Palume kaaluda jätta
käesolevad muudatused eelnõust välja. Juhul kui eelnõu koostajad nõustuvad, et avalik
arutelu jääb, siis tuleks üle vaadata ka eelnõu punktid 40–42 ja 44–45.
4. Eelnõu p 42 (§ 17 lg 11 kehtetuks tunnistamine) – kehtiv KeHJS § 17 lg 1¹ sätestab:
"Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud
ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
arendajale oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse
kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti.".
See säte tagab, et otsustaja annab oma seisukoha pärast avalikustamise protsessi lõppu.
Selle eemaldamine jätaks ebaselgeks, millal ja kuidas otsustaja oma seisukoha esitab.
5. Eelnõu p 49 – paragrahvi 21 täiendatakse lg-ga 33 järgmises sõnastuses: „Igaühel on õigus
keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda
aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid,
vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.“
Palume selgitada, mida on mõeldud “muude asjakohaste dokumentide” all, sh selgitada, kas
avaldatakse ka isikuandmeid. Juhul kui avaldatakse, siis palume seadust täiendada vastavalt
p-s 2 toodud selgitustele.
6. KeHJS § 15 lg 2 p-dega 2-5 nähakse ette, et litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja
Kliimaministeeriumile haridust tõendavad dokumendid, eelnevat töökogemust tõendavad
dokumendid, kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami
sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta, kinnituse projekti juhtimise kogemuse
kohta. Samuti sätestavad KeHJS ja selle muutmise eelnõu § 15 lg 3 p-d 1-3 ning 5, et litsentsi
taotluses peavad olema taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed, töökoht
ning kontaktandmed, andmed kõnealuse paragrahvi lg 1 p-des 1–6 nimetatud kvalifikatsiooni
kohta, taotleja allkiri selle kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed.
Kuna eelnimetatud andmed on isikuandmed, palume selgitada, kas vastavaid andmeid ka
avalikustatakse. Kui avalikustatavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, siis tuleneb Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevalt seaduse tasandil ette näha, mis andmeid
avalikustatakse ja mis eesmärgil. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on
avalik teave kogu, mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud
teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud
avalikke ülesandeid täites ning sellele teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud
korras (AvTS § 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab igasugusel andmetöötlusel
olema eesmärk. Eelnevast tulenevalt palume olukorras, kus avalikustatavad andmed
hõlmavad ka isikuandmeid, nende isikuandmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk näha
ette seaduse tasandil.
7. KeHJS § 48 – näeb ette organisatsioonide registreerimise ja registreerimiseks pädeva
asutuse.
Juhime tähelepanu, et keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) on andmekogu
AvTS § 431 lg 1 tähenduses ning kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1221/2009 ei näe ette töödeldavate isikuandmete kategooriad ega säilitamise tähtaegu,
kuid andmekogus isikuandmeid töödeldakse (nt füüsilisest isikust tõendaja puhul), tuleb
seaduses välja tuua, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse ning kui kaua andmeid
säilitatakse. Palume eelnõu täiendamisel lähtuda juhisest isikuandmete ja avaliku teabe
töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes1.
8. Keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ § 2 p 2 – kõnealune säte näeb ette, et kavandatava tegevuse kirjeldamisel
lähtutakse järgmisest asjakohasest teabest: tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.
Palume selgitada, milliseid andmeid sisaldavad strateegilised planeerimisdokumendid (vt ka
eelnev selgitus).
Ka palume selgitada, kui kaua andmeid säilitatakse ning selles osas tuleb seadust
isikuandmete säilitamise tähtajaga täiendada ning seletuskirja lisada selgitus, miks andmeid
ettenähtud perioodi jooksul on vajalik säilitada.
1 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Juhis%20eeln%C3%B5ude%20koostamiseks.pdf
2
9. Seletuskirja p-s 7 on märgitud, et infosüsteemide arendused on seoses selle eelnõuga
väikesemahulised. Samas rahastatakse struktuurivahenditest (VDP – digipöörded)
keskkonnamõju hindamise (KMH) arendusi. Kui antud eelnõuga seotud arendusi rahastatakse
digipööretest, siis tuleb see seletuskirjas välja tuua.
10. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Margreth Adamson
Kristel Niidas
Helen Pajumaa-Viitla
Alar Teras
Karen Alamets
3