EELNÕU 08.12. 202 5 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja selle ga seondu valt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatus ed: 1) paragrahvi 26 4 lõike 7 esimeses lauses asendatakse arv „ 2 1 “ arvuga „ 6 “ ; 2) paragrahvi d 59 1 –59 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 59 1 . Tervise infosüsteem (1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiu valdkonnaga seotud andmeid järgmistel eesmärkidel: 1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimi ne ja täitmi ne ; 2) tervishoiuteenus t e kvaliteedi ja isikute õiguste tagami ne ; 3 ) ravikindlustushüvitiste võimaldami ne , tervishoiuteenuste eest tasumi ne , tervishoiuteenuste korraldami ne , tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmi ne j a vaktsiinikahjude hüvitami ne ; 4 ) retsepti ja meditsiiniseadme kaard i väljakirjutami ne , ravimi ja meditsiiniseadme väljastami ne , ravimi - ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldami ne ; 5) rahvastiku tervise kaitse, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamine, tervis hoiu valdkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine, tervishoiu korraldamine ja juhtimine. (2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. (3) Tervise infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete täpne koosseis ja edastamise kord; 3) andmete õigsuse tagamise kord; 4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 6 ) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 7) andmetöötluse logimise kord; 8 ) infosüsteemi rahastamine; 9 ) muud korraldusküsimused. (4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed ja tema varasemad üldandmed ; 2) isiku muud andmed – arvelduskonto, töökoh t , õppeasutus, perearst i nimistusse kuulumine , tahteavaldus ja surmaaeg ; 3) eestkostja või esindaja üld andmed; 4 ) ravikindlustuse andmed – kindlustuskaitse või muu tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed; 5 ) isikut puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed ning kutsed ; 6 ) dokumendi koostaja andmed – nimi, tervishoiutöötaja registreerimiskood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed; 7 ) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamise andmed; 8 ) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed; 9 ) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed; 1 0 ) isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmed; 1 1 ) Tervisekassa tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikud andmed; 1 2 ) tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära sihtrühma kuuluvuse kindlakstegemiseks vajalikud andmed; 1 3 ) retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmed; 1 4 ) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed; 1 5 ) suguraku doonori andmed – suguraku doonor i unikaalne kood, rahvus, sünniriik, haridustase, perekonnaseis ja bioloogilised andmed; 1 6 ) sugurak kude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed; 1 7 ) andmetöötluse logid. (5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi: 1) ravijärjekorra ja digiregistratuuri andmeid ja kutseid viis aastat; 2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaravi ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat; 3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat; 4 ) ravikindlustuse andmeid 75 aastat , kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast; 5 ) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks oleva i d andmeid 75 aastat , kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast; 6) kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibiva isiku andmeid kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest, kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastamisest arvates; 7) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikke andmeid seitse aastat nende andmekogusse kandmisest arvates, eluaegsete tervisekahjude korral kuni isiku surmani; 8 ) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule. § 59 2 . Andmete edastamine tervise infosüsteemi (1) Tervishoiuteenuse osutaja l on kohust us edasta da tervise infosüsteemi järgmised andmed: 1 ) meditsiiniliste ülesvõtete andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse le; 2 ) patsiendile osutatud tervishoiuteenus t e andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse le ; 3 ) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed vastavalt ravikindlustuse seaduse §-s 32 sätestatule ; 4 ) ravijärjekorra andmed vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud määruse le ; 5) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise andmed vastavalt käesoleva seaduse § 59 1 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele . ( 2 ) Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi: 1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel; 2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 6 1 alusel kehtestatud määrusele andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta. ( 5 ) J ärgmistel isikutel on kohust us edasta da tervise infosüsteemi järgmised andmed : 1 ) a pteegiteenuse osutaja – retsepti alusel ravimi väljastamise andmed , paber retsepti andmed viivitamata ravimi väljastamisel ning kui paber retsept on väljastatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva vormikohase tõendi E112, E123, S2 või DA1 alusel, kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed ; 2 ) kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik – andmed vastavalt ravikindlustuse seadusele; 3 ) kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja – ravikindlustuse seaduses sätestatud andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks; 4 ) m editsiinisea det väljastav isik – meditsiiniseadme kaardi alusel väljasta tava meditsiiniseadme müügi andmed . ( 6 ) Järgmised isikud võivad t ervise infosüsteemi esitada järgmisi andmeid: 1) i sik – isikuandmed talle teenuste pakkumiseks ja temaga ühenduse võtmiseks n ing parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi hindamiseks ; 2 ) isik ja t ervishoiuteenuse osutaja – isikuandmed tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 1 lõike 3 alusel kehtestatud määrus ele ; 3) apteegiteenuse osutaja – täpsustavad andmed ravimi skeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks. § 59 3 . Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine (1) Isikul, kelle andmeid tervise infosüsteemis töödeldakse, on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemi s . (2) Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel. Pärast tervishoiuteenuse osutaja määratud tähtaja möödumist avatakse patsiendile andmed infosüsteemis. ( 3 ) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele , välja arvatud raviarvete , tagasinõuete , viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartner ist suguraku doonori unikaalse koodi andme d , järgmistel juhtudel: 1) käesoleva seaduse § 4 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras; 2) käesoleva seaduse § 4 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise ga ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras; 3) käesoleva seaduse § 4 1 lõikes 1 2 sätestatud eesmärkidel ja korras. ( 4 ) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele : 1) tervishoiuteenuse osutaja enda esitatud viljatusraviga seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartner ist suguraku doonori unikaalse koodi andmetele ; 2) teise tervishoiu teenuse osutaja juures doonori sugurak kude loovut amise , sealhulgas anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmete le, doonormaterjalist sündinud laste arvule, suguraku doonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmete le , k unstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni - ja surmaandmetele, patsiendi ja suguraku doonori surma andmetele ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andmetele . ( 5 ) Tervishoiuteenuse osutajal on tervise infosüsteemis juurdepääs temaga seotud ravi rahastamise lepingule ja raviarvetele lepingumahu jälgimise ja raviarvete hald amise eesmärgil. ( 6 ) Valdkonna eest vastutava ministri määruse s sätestatud ulatuses on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamise l osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpila ne , kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained ; 2 ) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud isik ; 3 ) optometrist ; 4 ) radioloogiatehnik; 5 ) tegevusterapeu t . ( 7 ) Isikul on õigus ise või tervishoiuteenuse osutaja kaudu keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 , 4 ja 6 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele § 59 1 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmetele ning ne id andmeid sisaldava tele punktis 6 nimetatud dokumendi koostaja andmetele , kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti . ( 8 ) Lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele : 1) isikuandmetele , välja arvatud anonüümse ja mittepartner ist sugurakudoonori unikaalse koodi andme d ja tagasinõuete andme d , riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ; 2 ) isikuandmetele, välja arvatud viljatusraviga seotud rakkude j a kudede hankimise , käitlemise ja jälgitavuse andme d ning anonüümse ja mittepartner ist sugurakudoonori unikaalse koodi andme d , Terviseameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks ; 3 ) isikuandmetele Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks ; 4) isiku meditsiiniliste le dokumentide andmetele ja dokumendi koostaja andmetele Tervise Arengu Instituudil käesolevas seaduses sätestatud tervisestatistika tegemiseks ; 5 ) isiku retsepti - ja ravimi andme tele , kontaktandme tele , ravimi annustamist ja toimet mõjutava tele näitaja tele ning hoiatusteadetele üld - ja haiglaapteegis apteegiteenust osutaval isikul ravi mi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ; 6 ) isiku meditsiiniseadme kaardi andmetele meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastaval isikul meditsiiniseadme seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks . ( 9 ) Ilma i siku nõusolekuta väljastatakse tervise infosüsteemi st isikuandmeid päringupõhiselt : 1) Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tege miseks; 2) kohtutäiturile isiku hüvitise arestimiseks; 3) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks; 4 ) süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks; 5 ) teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks . ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu kehtib ka surnud isiku isikuandmete väljastamise kohta. ( 1 1 ) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. ( 1 2 ) Isiku enda nõusolekul väljastatakse tervise infosüsteemist isikuandmeid ka muudel juhtudel . “ ; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 72 12 järgmises sõnastuses : „ § 72 12 . Tervise infosüsteemi andmekoosseisu ja säilitustähtaegade üleminekusätted (1) Andmed, mis on kogutud Tervisekassa andmekogusse või retseptikeskusesse enne 2026. aasta 1 . oktoobrit , kuuluvad tervise infosüsteemi andmekoosseisu ning moodustavad selle andmestiku, mida töödeldakse kooskõlas käesolevas seaduses ja tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatuga. ( 2 ) Tervise infosüsteemi enne 2026. aasta 1 . oktoobrit esitatud vastavustõendeid säilitatakse kuni 2028. aasta 30 . s eptembrini , kuid mitte kauem kui kaks aastat nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates , kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega . “ . § 2 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadu se muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse s ( RT I, 26.06.2025, 29 ) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse läbivalt arv „3 1 “ arvuga „5 1 “; 2) paragrahvi 1 punktis 2 asendatakse läbivalt arv „ 3 2 “ arvuga „ 2 1 “. § 3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus e muutmine Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 3 2 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (1) P artnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurak kude annetus mehe ja naise või kahe naise vahel , kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab , et l aps loetakse doonorist põlvnevaks. “ ; 2) paragrahvi 5 lõi k e st 1 jäetakse välja sõnad „ sõltumata tema perekonnaseisust “ ; 3) paragrahv i 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ K unstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, ke s : 1) osutab sünnitusabi - ja günekoloogiateenuse i d ; 2) omab rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba ning tegevusloal on märgitud vähemalt üks järgmistest kõrvaltingimustest : seemnerakud, munarakud, embrüod. “ ; 4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Ü he lt anonüümse lt või mittepartnerist doonori lt kogutud sugurakkude abil võivad Eestis laps e saada kuni kuus eri naist. Kui ühe lt doonori lt kogutud sugurakkude abil on kuus last Eestis juba sündinud või eostatud, ei või sama doonori sugurakke enam teiste naiste kunstlikuks viljastamiseks kasutada . (2) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata juhul, kui nai ne on sama doonori sugurak kude abil lapse juba sünnitanud . “ ; 5 ) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ ( 2) Eriarstiabi osutaja edastab tervise infosüsteemi andmed vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele . “ ; 6 ) paragrahvi 17 1 lõi k e 1 esime s e s lause s asendatakse sõnad „ või partnerannetusena “ tekstiosaga „ , partnerannetusena või mittepartnerannetusena “ ; 7 ) p aragrahvi 17 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks ; 8 ) paragrahvi 18 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmise lt : „ (1) A bielu lahutamisega loetakse mehe või naissoost abikaasa nõusolek enda sugurakkude kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks . ( 2) N aise saab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui lahutatud abikaasa annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva s seaduse s sätestatule. “ ; 9 ) p aragrahvi 23 lõi k e st 3 jäetakse välja teine lause ; 10 ) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuseli st piirang ut ei kohald ata , kui seemne r akke annetatakse partnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane . “ ; 11 ) paragrahvi 27 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid: 1) rahvus; 2) nahavärvus; 3) haridus; 4) perekonnaseis; 5) laste olemasolu; 6) pikkus; 7) kehaehitus; 8) juuste värvus; 9) silmade värvus ; 10) veregrupp ; 11 ) vanus . “ ; 12 ) paragrahvi 28 lõi g e 1 tunnistatakse kehtetuks; 13 ) paragrahv i 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „ seitse aastat “ tekstiosa ga „ naise 51 - aastaseks saamiseni “ . § 4 . Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 75 täiendatakse lõikega 7 3 järgmises sõnastuses: „ (7 3 ) Kindlustusandjal on õigus saada tervise infosüsteemist kindlustusandja poolt hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid: 1) isiku ravi maksumus; 2) töövõimetuslehe andmed; 3) retsepti andmed; 4) meditsiiniseadme kaardi andmed. “ . § 5 . Ra vimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõikes 1 3 asendatakse sõna „ retseptikeskuses “ sõna de ga „ t ervise infosüsteemis “ ; 2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1 9 järg mises sõnastuses: „ (1 9 ) Retsepti võib välja kirjutada paber il , kui retsepti välja kirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. “ ; 3) seaduse 3. peatüki 6 . jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ 6. jagu Ravimiregister ja pakendikood “ ; 4 ) paragrahv 81 tunnistataks e kehtetuks ; 5) p aragrahvi § 99 20 lõikes 11 asendatakse sõnad „ T ervisekassa andmekogusse “ sõnadega „ t ervise infosüsteemi “ . § 6 . Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 7 lõike s 1 , § 8 lõi kes gete 1 ja lõike 1 1 esimeses lauses, § 9 1 lõike s 1 esimeses ja teises lauses , § 10 lõigetes 1 ja 2, § 10 1 lõikes 2, § 11 lõike 1 esimeses ja teises lauses ning lõigetes 2 1 – 3 2 1 ja lõigete 3 –3 1 esimeses lauses , § 13 1 lõigetes 1 , ja 2, lõike 4 esimeses ja teises lauses ning lõikes 5, § 25 lõike s 4 1 esimeses ja teises lauses , § 52 lõi kes getes 1 ning ja lõike 1 1 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „ Tervisekassa andmekogu “ sõnadega „ t ervise infosüsteem “ vastavas käändes ; 2) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu ) kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. “ ; 3) paragrahvi § 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja § 33 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ Vabariigi Valitsus “ sõnadega „ v aldkonna eest vastutav minister “ ; 4 ) p aragrahvi 46 lõike s 1 ja § 49 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu “ sõnadega „ t ervise infosüsteemi “ ; 5 ) paragrahvi 49 1 lõi kes 2 asendatakse sõna „ retseptikeskus “ sõnadega „ tervise infosüsteem “ vastavas käändes ; 6 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „ (6 1 ) Tervisekassa kontrollib enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. Arestimisakti olemasolu korra l kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole . “ . § 7 . Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „ Tervisekassa andmekogu “ sõnadega „ kaasvastutava töötlejana tervise infosüsteemi “ ; 2) paragrahvi 2 lõiked 2 2 –2 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3) seaduse 4 1 . peatükk tunnistatakse kehtetuks. § 8 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 30 . septemb ril . ( 2) Käesoleva seaduse § 6 punk tid 2 ja 3 jõustu vad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus ... . .... 202 6 . a nr ...
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on terviseandmete kasutamise edendamise kaudu toetada tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel ja patsienti ravi protsessis , tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ning vähendada raviraha ebaotstarbekat kasutust , andmete esitamise koormust ja dubleerimist . Eelnõu aitab lahendada Eesti tervishoiusüsteemi väljakutseid , nagu kasvav ravivajadus ja tervishoiutöötajate puudus , mis omakorda süvendavad teisi probleeme , nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav rahastus . Kehtivas õigusruumis on terviseandmed talletatud erinevates andmekogu d es, mis ei toeta nende tõhusat kasutamist tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamisel, rahastamise järelevalves, tervishoiu teenuste ja ressursside planeerimisel ning uute teenuste arendamisel. See ei võimalda andmeid süsteemselt koos töödelda ega toeta piisavalt andmepõhist juhtimist. Muudatusega liidetakse T ervisekassa andmekogu ( edaspidi KIRST ) (raviarved) ja retseptikeskus ( edaspidi RETS ) (retseptid ) tervise infosüsteemiga ( edaspidi TIS ) (tervisedokumendid ) ning täpsustatakse TIS - i pidamist t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse s, t ervisekassa seaduses , r avimiseaduses ja selle muudatusega seonduvalt teis tes seadus tes , samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist . Andmekogude liitmine lihtsust a b tervise andmete edastamist ja kasutamist . Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS - i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatus ed aita vad vähendada dubleerimist, parandada tervise andmete kvaliteeti , usaldusväärsust ja kättesaadavust, toeta vad tõhusama järelevalve tegemist ning võimalda vad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO ) jaoks lihtsustada . Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks . Eelnõu teine eesmärk on korrasta da viljatusravi ja suguraku doonorlusega seotud andmete kogumist. Eelnõuga luuakse alus nende andmete kogumiseks riiklikku andmekogusse – TIS - i , mille abil t agatakse Eesti viljatusravi teenuse osutajate üle selt teave sugurakkude annet amise kordade ja ühe doonori materjalist sündinud laste arvu kohta , millega t õhustatakse k unstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest tuleneva te kohustust e täitmist . Viljatusravi ja suguraku doonorluse andmete struktureeritud kogumisega par a ndatakse biovalvsust ja andmete jäl gitavust , nagu on sätestatud r akkude , kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses. Samuti tehakse tervishoiuteenus t e korraldamise seaduses (TTKS) ja ravikindlustuse seaduses ( RaKS ) kolme määruse andja vahetus ning sätestatakse, et vastavad määrus ed kehtesta b Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister – sotsiaalminister. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel antavad määrused olema Vabariigi Valitsuse tasemel, kuivõrd tegemist on valdkonnaspetsiifilisi küsimusi reguleerivate rakendusaktidega. Eelnõu mõjutab inimes i , TTO-sid ( sh viljatusravi teenuse osutajad ), apteegiteenuse osutaja i d , meditsiinisead meid väljastavaid isikuid, akadeemilist sektori t , T ervise Arengu Instituuti (edaspidi TA I ) , Terviseameti t , Tervisekassat , Ravimiameti t ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus t (edaspidi TEHIK ) , avaldades sotsiaal set ja majanduslik ku mõju, samuti mõju haridusele ja teadusele ning riigivalitsemisele. Eelnõu vähendab osapoolte praegust halduskoormust. H alduskoormuse muutuste t äpsem kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna andmepoliitika juht Liisi Lillipuu (
[email protected] ) , tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan (
[email protected] ) ning integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal (
[email protected] ) . Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa andmeinfo arhitekt Kai Tiitsaar (
[email protected] ) ja jurist Aigi Veber (
[email protected] ) , Tervise ameti õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar (
[email protected] ) , Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki (
[email protected] ) j a sama osakonna õigusnõunik Heleni Mäe (
[email protected] ) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse jurist Laine Mokrik (
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected] ) . Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kadri Kallip ( kadri.kallip @sm.ee ) . Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesande st . Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: t ervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) RT I, 02.01.2025, 78 ; t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus RT I, 26.06.2025, 29 ; k unstliku v iljastamise ja e mbrüokaitse seadus ( K VE K S ) RT I, 06.07.2023, 52; liikluskindlustuse seadus ( LKindlS ) RT I, 29.06.2024, 12; r avimiseadus ( RavS ) RT I, 12.07.2025, 24 ; r avikindlustuse seadus ( RaKS ) RT I, 12. 12.2024, 22 ; Tervisekassa seadus ( TerKS ) RT I, 02.01.2025, 79. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6. 1. Seaduse eesmärk Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM ) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks . Tehnoloogia ja andmed võimaldavad haigusi ennetada, var em diagnoosida ja tõhusamalt ravida, toetades seeläbi tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös. Samu andmeid ei peaks esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks, poliitikakujund ami seks kui ka teadus- ja arendustegevuseks. K äesoleva seaduse e esmärk on loetletud väljakutsete leevendamiseks luua selgem ja tõhusam tervise a ndme te korraldus, mis võimaldab neid kasutada ühtse tervikuna. Selleks liidetakse kolm andmekogu ühi s e eesmär gi ja regulatsioon iga andmekoguks – KIRST (raviarved) ja RETS (retseptid) liidetakse TIS - iga ( tervisedokumen did ) . Muudatusega luuakse eeldused terviseandmete ühtseks ja süsteemseks kasutamiseks, mis on vajalik tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks, rahastamise järelevalveks, tervishoiu teenuste ja ressursside planeerimiseks , teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste arendamiseks. Muudatus loob vajalikud eeldused TTO-de halduskoormuse vähendamiseks. Seaduse tei n e eesmär k on korrasta da viljatusravi ja sugurak udoonorlusega seotud andmete kogumist . Nende andmete koondamine TIS - i aitab tagada raviasutuste ülese doonorrakkude kasutamise jälgitavuse ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu . Samuti aitab see edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis, korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusravi teenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt. Andme te kogumine loob aluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite tulemuslikkuse hindamiseks , kaugtagajärgede jälg i miseks ja kulu tõhususe analüüsimiseks . E nne e elnõu koostamis t on SoM-i , Tervisekassa, Terviseameti, TAI, Ravimiameti ja TEHIK-u koostöös valminud väljatöötamiskavatsus . Kavandatav eelnõu vastab suures osas väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile . Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades väljatöötamis kavatsuse kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet. Väljatöötamiskavat s us es ei käsitletud viljatusravi ja sugurak udoonorlusega seotud andmete kogumist, kuna käesoleva eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tulenevad kehtivas KVE K S - is ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse s sätestatud kohustus test . Need kohustused hõlmavad ühe doonori materj alist sündinud laste arvu jälgimis t , biovalvsuse ja jälgitavuse tagamis t ning lo ovutuste arvu kontrolli mist . Seega on tegemist õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, mitte uue poliitika kujundamisega, mistõttu ei ole eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. Samuti ei käsitletud väljatöötamiskavatsuses eelnõusse lisatud RaKS - is sisalduva volitusnormi muudatus t , mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise . E raldi väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole Riigikantselei juhiste kohaselt vajalik , kuna muudatus ei too kaasa uusi poliitilisi valikuid ega põhimõttelisi suunamuutusi, vaid täpsustab rakenduslikke detaile kehtiva regulatsiooni elluviimiseks. Muudatus tugineb varasematele otsustele ja kehtivale õigusraami stiku le ning on kooskõlas h ea õigusloome ja normitehnika eeskir ja tasandi valiku põhimõtetega , mille kohaselt sätestatakse põhimõttelised otsused seaduses ja rakenduslikud detailid määruse tasandil; muudatus puudutab määruse tasandi l volitusnormi adressaadi (Vabariigi Valitsuselt ministrile) muutmist , mis on põhjendatud regulatsiooni valdkonnaspetsiifilise ja tehnilise iseloomu tõttu . 2.1 . Kavandatava te muudatus t e peamised eesmärgid on järgmised: 1 . Tagada Eesti inimes t ele tervishoiuteenuste hea kvaliteet. Tervisekassa saab andmete abil jälgida, et pakutav raviteenus vasta b ravi rahastamise nõuetele ning tehtavad tegevused on põhjendatud ja tulemuslikud. Kvaliteedi mõõtmine ja tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge, millist tulemust neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist. Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning pakkuda andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele. 2 . Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse parandamisse. Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle toetab ravirahade eesmärgipärast kasutamist . Kui tehnilised kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne on TIS - i tehtud ja kas raviarvel on samad teenused, mis TIS-is ) , vabaneb Ter visekassa järelevalve ressurssi , et jälgida ka raviteenuste sisulisi tingimusi (kas soodusravimi või protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue on täidetud). 3 . Tagada tervis hoius kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed planeerimiseks. Kui käsitleme kolme tervishoiu andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele ristkontrollid, parane vad andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et tervishoiuteenuste planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige sisulisele vajadusele ja teenuse disainile. 4 . Toetada patsiendi raviprotsessi kvaliteetsete andmetega. Vaja on kasutada olemasolevaid andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimesele teenuse saamisel tekitatavat ebamugavust ja ebaselgust . Vajalikud tehnilised lahendused selleks on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja piisava detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti. 5 . Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks. Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele rahastusele. Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust. Kvaliteetsed andmed on võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks. Tulemuspõhise rahastamise üks näide on raviteekond, mille rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (n t endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ning t eise näitena võib välja tuua perearstide rahastamise, mis on seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega (vaktsineerimine, krooniliste haiguste jälgimine ja ravi). Tervisekassa soovib süsteemselt võtta ravi kvaliteedi rahastamise aluseks . 6 . Vähendada TTO-de halduskoormust andmete edastamisel . Tulevikus saab Tervisekassa moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et TTO-d saaksid esitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra – see vähendab koormust andmete esitamisel . 7 . Käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna. TIS -i , KIRST-u ja RETS-i ühendamisel vähenda takse Eestis andmete ja nendega seotud tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas suuremat arengut ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ning missugustel põhimõtetel on võimalik saada ligipääs statistikaks, uuringuteks ja teadustööks. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturvet ja andmekaitset. 8 . Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil. Eesmärk on vähendada üha ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja ajakohastamise bürokraatiat. Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse sisule, mitte üha kasvava keerukusega õigusruumi küsimustele. 9 . Tagada TTO-de ülene doonor sugu rakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavus vastavalt KVEKS § -le 13 . Andmete kesksesse andmekogusse kogumine võimaldab v äljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid. Samuti võimaldab see a utomatiseerida sugurakkude ja embrüote hankimise, käitlemise ja viljatusravitsüklite aruande koostami st Ravimiametile ning ka s utada kogutud andmeid rahvusvahelis e statistika jaoks . Kogutud andmete alusel on võimalik teha viljatusraviga seotud statistikat ja jagada saadud teavet avalikkusega , väljastada kogutud andmeid teadusuuringuteks , s aada teavet sugurakkude säilitaja, partneri, mittepartnerist annetaja või anonüümse annetaja surma fakti ning vajaduse korral ka surma põhjuse kohta. So M- i tehtud analüüs i „ Laste saamise ja kasvatamise toetami n e ” kohaselt on Eestis aastatel 2019–2023 kunstliku viljastamise abil sündinud kokku ligi 3300 last, mis moodustab 5,4% kõigist elussündidest sel ajavahemikul ning on aja jooksul märgatavalt kasvanud . Seega on kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamine muutu nud veelgi olulisemaks. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist , millega nähakse ette muudatused TTKS- is , t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus es, KVE K S- is , LKindlS-is , RaKS-is , RavS-is ja TerKS-is . Viimases paragrahvis on sätestatud seaduse jõustumi se aeg . Eelnõu §- ga 1 muudetakse TTKS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 26 4 lõike 7 esimeses lauses viidet TTKS § -le 59 3 ning asendatakse viide lõikele 2 1 viitega lõikele 6 . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti ga 2 tehtava muudatusega ning vajalik seoses viid a tava sätte asukoha muut umi se ga . Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TT KS §- e 59 1 –59 3 , et TIS-i pidamise eesmärk, andmekoosseis , säilitustähtajad, andmete edastamine ja juurdepääsu võimaldamine hõlmaksi d senise KIRST-u ja RETS-i pidamisega seo nduvat ning TIS-i regulatsiooni üle toodavaid sätteid . TTKS § 59 1 lõige 1 sätestab TIS-i pidamise eesmärgid. Loetletud viis eesmärki koondavad senise kolme andmekogu , s.o TIS-i , KIRST-u ja RETS-i pidamisega seotud ülesande d , mis seni olid sätestatud vastavalt TTKS § 59 1 lõikes 1 , TerKS §-s 46 1 ja RavS §-s 81 . Ühtne a ndmekogu eesmärk võrreldes kehtivate andmekogude pidamise eesmärkide ga sisuliselt ei muutu, kuid sõnastus i on täpsustatud . Kehtivaid TIS-i eesmärke on eeltoodust tulenevalt täiendatud ka he eesmär giga : Tervisekassa avalike ülesannete täitmi ne ( täpsem loetelu on esitatud punkt i s 3 , tuleneb TerKS-ist ) ning retseptide ja meditsiiniseadme kaartide töötlemi ne ( täpsem loetelu on esitatud punkt is 4 , tuleneb RavS -ist ) . Täpsustatud on punkti 2 sõnastust, et asendada patsiendi mõiste isiku mõistega. Muudatus on vajalik, sest andmekogude ühendamisel tagatakse isikute õigusi ka väljaspool patsiendi staatust. Lisaks on täpsustatud rahvastiku tervise kaitsega seotud eesmärk i (punkt 5) tulenevalt andmekogude ühendamisest – varasem „ tervisestatistika tegemise” ülesanne on sõnastatud järgmiselt: „ tervis hoiuvaldkonnaga seotud statistika ning analüüside tegemine”. T äpsustu s on vajalik , sest lis aks tervisestatistikale ja analüüsidele töödeldakse ühendatud andmekogu andmeid edaspidi ka ra v i m i te ja meditsiiniseadmete statistika ja analüüside tegemiseks . Lisaks täpsusta ta kse punktis 5 tervishoiu juhtimise ülesannet ning lisatakse tervishoiu korraldami se ülesanne . TTKS § 59 1 lõige 2 sätest ab TIS-i kaasvastutavad töötlejad . Senise KIRST-u ja RETS-i vastutav töötleja ol i Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad ol id SoM ja Tervisekassa . Sisulist muudatust vast utavates töötlejates ei teh t a : ü hendatud andmekogu kaasvastutava d töötleja d on So M ja Tervisekass a. TTKS § 59 1 lõi k e ga 3 antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamise k s: andmete hoidmise, kogumise, väljastamise, rahastamise ja muude korraldusküsimuste täpsem kord sätestatakse TIS-i põhimääruses , mis hõlmab edaspidi muu hulgas ka KIRST-u ja RETS-i korraldusküsimusi . Sätte sisu võrreldes kehtiva sõnastusega ei muudeta , kuna see kehtib ka andmekogude ühendamisel . Küll aga pannakse muudatusega Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga TIS -i põhimääruse kehtestamiseks. Muudetav volitusnorm näe b rakendusakti n a ette määrus e , mis reguleeri b valdkonnaspetsiifilis i küsimus i , mistõttu on volitusnormi muutmisega kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Seni kehtinud KIRST-u ja RETS-i pidamist puudutavad sätted TerKS-is ja RavS- i s ning andmekogude põhimäärused tunnis ta ta kse kehtetuks. TTKS § 59 1 lõige 4 sätestab TIS-i uue andmekoosseisu , et kajastada ühenda tavate andmekogu de andmeid. Uues sõnastuses on andmete loetelu laiendatud ja sõnastus t ühtlustatud . Lisaks korrastatakse muu hulgas lõike s 4 sisalduvat e punktide numeratsioon i . Lõike 4 punktides 1, 2 ja 5 asendatakse sõna „ p atsien t ” sõnaga „ isik ” . Patsiendi mõiste on defineeritud TTKS § -s 3 1 . Patsient TTKS-i tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. V ajadus asendada sõna „ patsient” sõnaga „ isik ” tuleneb asjaolust, et senise KIRST-u andmed hõlmavad ka isikuid, kes ei mahu patsiendi mõiste definitsiooni alla . KIRST-us on ka nende isikute andmed , kel lel on tekkinud õigus ravikindlustatusele (alused s ä testatud RaKS-is ) , kuid kes ei pruugi olla patsiendid . Seega on isiku mõiste laiem kui ainult patsient ning hõlmab ka isikuid, kes pole patsiendid, ent neil on tekkinud õigus ravikindlustatusele. Võrreldes s enise a ndmekogude õigusruumiga ei ole tegemist sisulise muudatusega, vaid see tuleneb seaduse teksti kohandamise vajadusest seoses andmekogude ühendamisega. Terminit „ patsient” kasutatakse peatükis edaspidi juhtudel, kui sätestatud õigused kaasnevad patsiendiks olemisega ning ei laien e kõigile isikutele. Samuti on punkti de s 1 ja 3 kasutusele võetud mõiste „ üldandmed” . Isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus , kontakt andmed , sh aadress, emakeel , kuid viima ti nimetatu TIS-i and m ekoosseisu ei kuulu . Lisaks on üldandmete ka tegooria t laiendatud varasematele, s.o käesoleval ajal enam mitte kehtivatele andmetele, mis võimaldab töödelda ka näiteks rahvastikuregistris olemasolevat endist isiku ees- ja perekonnanim e , isikukood i või ka sugu . Senini kehtestas muutunud andmetele eelnenud andmete töötlemise võimaluse TTKS § 59 1 lõi ge 6. Muudatus on tehtud ühtlustamise eesmärgil . Täpsustatud on isiku muude isikuandmete koosseisu, lisades surmaaja ja arvelduskonto andmed , nagu need on seni olnud KIRST-us . Sisulist muutust isiku üldandmetes ja muudes isikuandmetes ei tehta . Andmekategooriatesse on lisatud punktid 8 – 12, mis tulenevad senise KIRST-u pidami sest , ning punktid 13 ja 14 , mis tulenevad senise RETS- i pidamisest . Punktina 15 on l is atud suguraku doonori andme d , mille alla on seoses viljatusravi ja sugurak udoonorlusega lisatud suguraku doonori unikaalne kood , mis võimaldab jälgida doonormaterjali kasutamist ja vältida selle kasutamist lubatust rohkem kord i . See v õimaldab teavitada doonori t ennast ning selle doonori materjalist sündinud last või tema vanemaid ja ka viljatusravi teenust osutava i d TTO- si d hiljem avastatud terviseseisunditest ning tagada efektiiv n e andmete kaasamine teadusuuringutes se . Suguraku doonori r ahvus e , sünnirii g i , haridustase me , perekonnaseis u ja bioloogilisi ehk fenotüübi andme i d (nagu nahavärvus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus ning veregrupp) hakatakse kogum a kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naise ja mehe ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isiku õiguste tagamiseks , nagu on sätestatud K VE K S § -des 27 ja 28. P unkt i na 16 on lisatud sugurakkude käitlemise ja jälgitavuse andmed , et koguda struktureeritult spetsiifilisi viljatusravi andmeid ravi tulemuslikkuse jälgimiseks TAI , Ravimiameti ja Euroopa Liidu taseme l statistika tegemiseks ja aruan dluse koostamiseks . TTKS § 59 1 lõige 5 sätestab andmete säilitamise tähtajad. TIS-is säilitatakse andmeid tähtajatult, välja arvatud seaduses loetletud erisused . Andmekogude ühendamisel säilib senine säilitustähtaegade loogika. Lisaks korrastatakse muu hulgas lõikes 5 sisalduvate punktide numeratsioon i . Eelnõuga muudetakse RETS-i andmete säilitamise tähtaega, mis seni oli seitse aastat. Praegu säilitatakse T IS-is osalist infot retseptide ja ravi mi soovituste kohta epikriisi koosseisus tähtajatult koos ülejäänud ravidokumentidega , kuid see info ei ole terviklik. R etsept on ainus usaldusväärne info allika s selle kohta, milli ne ravim on inimesele määratud ja milliseid ravi mi soovitusi on talle antud. Teave inimesele määratud ravimite ja ravi mi soovituste kohta on vajalik t ervishoiutöötajale patsiendi edasise raviprotsessi jaoks , näiteks pikaajalise kroonilise haiguse korral. Info väljakirjutatud retseptide ja ravi mi soovituste kohta on oluline patsiendiohutus e tagamiseks ja võimalik e ravivig ade tuvastam iseks . Kasutatud ravimid ja inimese tervise tulemid on oluline sisend raviteekondad e analüüsiks. Selle alusel arvutatakse optimaalsemaid ja efektiivsemaid viise ravi korraldamiseks ning planeeritakse ennetustegevusi . Retsept on oluline teadus- ja analüüsiväärtusega andmeallikas. Retrospektiivsete kohortuuringute tege miseks nii teadus- kui ka ametiasutustes on vajalik ligipääs andmetele, mis ulatuvad oluliselt kaugemale kui seitse aastat. Vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid. Ka patsiendil on ootus saada terviklikku ülevaadet talle osutatud tervishoiuteenustest , sealhulgas talle kirjutatud ravimi st ja sellest, kuidas ravimit tarvitada . Retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete säilitamisel. R etsepti andmetega koos on vajalik säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid. Arst võib küll ravimi välja kirjutada, kuid patsient ei pruugi seda välja osta, mistõttu ainult väljakirjutamise andmete säilitamine ei taga soovitud tulemust. Ravisoostumise ja ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib ja oskab sellele vastavalt ravimiskeemi muuta. A ndmekogude ühendamisel säilitatakse ka retsepti andme id teiste ravidokumentidega analoogselt tähtajatu lt. R avikindlustuse andme te ning rahalise ja mitterahalise ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks oleva te andm ete säilitamis e tähtaeg on vastavalt kehtivale TerKS-ile 75 aastat andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast – sama säilitustähtaeg tuuakse TTKS-i andmekogude ühendamise tulemuse na üle. Sisulist muutust nende andmete säilitamises ei tehta . Eelnõuga muu detakse kiirabikaardi säilitustähtaeg a . Kiirabikaartide säilitustähtaeg TTKS § 59 1 lõike 5 punkti 1 järgi on viis aastat, mille seadmise alusel oli eeldus, et kiirabikaardile järgneb alati epikriis , kus on detailselt kirjeldatud juhtu mi asjaolu si d ja mida säilitatakse tähtajatult . Epikriis koostatakse siis, kui inimene on viidud kiirabiga haiglasse ja jäetud haiglaravile. Praegused juhised ei näe ette ja puudub ka vajadus, et kiirabikaardil olev info tuleks kanda alati epikriisile , mistõttu seda iga kord ei tehta. Kiirabikaart on seetõttu ainus dokument , kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid . T ervishoiutöötajal on vaja tervi k likku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest , et pakku da talle parimat ravi. Terviklik ülevaade on vajalik ka patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Lisaks ei võimalda praegune 5-aastane säilitustähtaeg hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada brigaade. Kiirabikaartide info koos ülejäänud tervisedokumentidega on vajalik tervishoiuteenust e ja ressursside strateegiliseks planeerimiseks, inimese raviteekondade optimeerimiseks ning leidmaks võimalusi selliste juhtumite ennetamisek s . Kiirabikaart on oluline osa inimese ravidokumentidest , sisaldades eelkõige infot seisunditest, mis on vajanud kiiret sekkumist. Seetõttu on kiirabikaartidel olev info oluline teiste tervisedokumentide kõrval ning vajab analoogset säilitamist. Kiirabi kaartide andmeid säilitatakse ühendatud andmekogu tingimustes edaspidi tähtajatult. Viljatusravi ja sugurak udoonorlusega seotud andme id säilitatakse tähtajatult, kuna andmete kättesaadavus pea b olema doonormaterjalist kunstliku viljastamise teel sündinud isikule tagatud , kui hilisemas eas avastatakse tal pärilikke haigusi või terviseseisundeid. Lisaks on andmete jälgitavus vajalik teiste sama doonori materjalist sündinud isikute ja doonori teavitamiseks , materjali tagasikutsumiseks ning ühelt doonorilt sündivate laste piirmäärast kinni pidamiseks . Kuna tegemist on aktiivselt areneva valdkonnaga, on spetsialistide soov teha suuremat koostööd teadlastega, et edendada valdkonna arengut ja saada paremaid ravitulemusi. See tähendab, et tagatud peab olema võimekus väljastada viljatusraviteenuse osutamise raames kogutud andmeid teadusuuringuteks ja seda ka pikema perioodiga tagasiula tavalt . Säilitustähtaegades ei tooda enam esile vastavustõendite säilitustähtaja erisust. COVID -19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud eraldi käsitlemiseks. Seni esitatud vastavustõendeid säilitatakse vastavalt kehtivale seadusele kaks aastat, kuid juurde neid enam pärast muudatuse jõustumist ei teki. TTKS § -s 59 2 sätestatakse , millistel osapoolte l on kohustus ja õigus andmeid TIS-i esita da . Kohustus andmeid TIS-i esitada säilib muutm a ta kujul kõigil osapooltel , kellel on see kohustus kehtivas õigusruumis . Sama kehtib ka nendele osapooltele, kes seni on andmeid edastanud KIRST-u ja RETS-i . Viimati nimetatute jaoks muutub juriidiline andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus, kuid sisulist muutust selle eelnõuga andmete esitamisel nimetatud andm ekogude ühendamisel ei kaasne . TTO-dele lisandub kohustus esitada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid, mille andmekoosseis täpsustatakse lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga täpsustatakse andmete esitamise kohustus t lõi ke 1 punkti ga 3 . Lisatud on punkt 5 tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga . Lisaks täiendatakse § 59 2 lõi kega 5 . See sätestab nende osapoolte, kes ei ole tervishoi uteenuse osutajad, kohustuse edastada andmeid TIS-i . Punktid 1 ja 4 tulenevad RETS-i ning punktid 2 ja 3 KIRST-u ühendamisest TIS-iga . Kohustuste loetlemisel on sõnastusi võrreldes kehtiva RavS -iga muudetud. Seni kasutatud lauseosad „ töötlema läbi retseptikeskuse” ja „ salvestatakse retseptikeskuses” asendatakse lauseosaga „ kohustus edastada andmed”. Sõnastuse muutus ei too kaasa kohustuses sisulist muudatust, tegemist on sõnastuste ühtlustamisega. Lõikes viidatud osapooltel on juba praegu kohustus andmeid esitada kas RETS-i või KIRST-u ning andmekogude ühendamise tulemuse na tuleb andmeid esitada TIS-i . Kohustus sisuliselt ei muutu. Lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 , mis annab apteegiteenuse osutajale õiguse teavet TIS-i edastada . Praktikas on apteegis retseptiravimit väljastaval proviisoril või farmatseudil teatud juhtudel põhjendatud vajadus anda ravimi välja kirjutanud arstile tagasisidet, näiteks informeerida konkreetse ravimi välja kirjutanud arsti, et väljakirjutatud ravimil on pikemaajalised tarneraskused ning paluda see asendada sama toimeainega muu ravimiga või täpsustada ravimi ordineerimisega seonduvat, kui on tõsine kahtlus, et raviarst võib olla eksinud väljakirjutatud ravimi, annuse, ravimvormiga vms. Samuti on oluline anda arstile tagasisidet, kui apteeker asendas ravimi , näiteks kui välja on kirjutatud 5 mg tugevusega ravim, mis apteegis puudub , võib apteeker väljastada 2,5 mg ravimi ning nõustada patsienti võtma korraga 2 tabletti. S eda infot saab apteeker ka prae gu RETS-i edastada, kuid perearstid seda tehnilistel põhjustel oma infosüsteemis ei näe . I nfot edasta takse ainult retsepti kohta, mitte ravimi kohta. Praegu praktikas a rst id var em välja kirjutatud retsepte ei ava (ainult nii oleks võimalik seda infot näha) , sest kusagil pole mingit märget, et apteeker on info lisanu d. Samuti võib olla arsti poolt välja kirjutatud ravikuuri kestus pikem kui apteegist patsiendile ühekordselt väljastada lubatud kogus. Näiteks , narkootiliste ravimite puhul ei ole apteegil lubatud väljastada rohkem tablette, kui retseptil kirjas. Kui arst on kirjutanud 7 tabletti ja ravimipakend is on 10 tabletti, siis apteeker ravimit väljastada ei saa. Mõningatel juhtudel on apteekril vajalik anda tagasisidet raviarstile ravimvormi, patsiendi ravisoostumuse vms kohta. Retseptile on kohustus märkida raviarsti telefon, aga praktikas on apteekril väga keeruline raviarsti telefoni teel kätte saada. Patsiendi kaudu raviarstile info edastamine ei pruugi aga anda soovitud tulemust , kuivõrd ravimispetsiifiline selgitus võib patsiendil ununeda või jõuda arstini ebaõigel kujul. Seega on a pteegiteenus t osuta val isikul vaja lisada TIS-i märkus i ravimite väljastamise oluliste asjaolude kohta : ravimi tarneraskusest tulenev asendamine, asendamise või sellest keeldumise põhjused, muu raviohutuse või ravimi väljastamisega seonduv teave. Tehniliselt on planeeritud anda üld - ja haiglaapteekide proviisoritele ja farmatseutidele ligipääs Tervisekassa tervise juhtimise töölauale. Alternatiiv on apteegil liidestuda ravimiskeemi mikroteenusega, mille kaudu on võimalik rollipõhise autentimise tulemuse na sisestada töölaual paiknevasse ravimiskeemi moodulisse tarvilikku infot. Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette volitusnormid, mille asukohti ei muudeta ja mille alusel kehtestatakse t äpsed andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kor d valdkonna eest vastutav a minist ri määruseg a nii , nagu see on ka kehtivas seaduses . Lõikes 2 on tehtud sõnastuse parandus, mis sätte sisu ei muu d a. TTKS § 59 3 sätestab TIS-i andmetele juurdepääsu võimaldamise . Seda paragrahvi korrastatakse, et luua senisest suurem õigusselgus andmesubjektile selle kohta , kellel, millises ulatuses ja milleks on TIS-i andmetele juurdepääs. Juurdepääsude loetelu täiendatakse andmekogude ühendamisest tingitud muudatustega . Paragrahvi on ülesehituselt ümber kujundatud, millega kaasnevad ka numeratsiooni muudatused. Lõi gete 1 ja 2 alusel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele isikul endal . Siin asendatakse sõna „ patsient” sõnaga „ isik” vastavalt eespool kirjeldatule . Sisuliselt kehtib sama õigus ka KIRST-u ja R ETS-i puhul, mistõttu muus osas sõnastust ei muudeta. Samuti täpsusta ta kse selguse huvides , et pärast TTO määratud tähtaja möödumist avatakse andmed patsiendile. Osutatud viljatusraviteenus ning selle käigus tehtud analüüside ja uuringute andmed on patsiendile TIS-is kättesaadava d epikriiside näol. Samuti jääb patsiendile võimalus teha täiendavaid päringuid konkreetse TTO juures. Lõikes 3 täpsusta ta kse TTO-de TIS-i andmetele juurdepääsu ulatust . Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele ( kehtivas KIRST-u andmekoosseisus) . Nimetatud juurdepääsuõigus ei ole põhjendatud . Lõikes 4 sätestatakse erisus TTO-le TIS-i andmetele juurdepääsu õiguses . Juurdepääs kunstliku viljastamisega seotud terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele võimaldatakse vaid TTO-dele , kes osutavad konkreetset viljatusraviga seotud teenust. Selleks piiratakse juurdepääs u vaid TTO-dele , kellel on ambulatoorse või statsionaarse sünnitusabi- ja günekoloogiateenuse osutamise tegevusluba ning Ravimiameti poolt väljastatud rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba vähemalt ühega järgmistest kõrvaltingimustest : seemnerakud, munarakud, embrüod. Sellega tagatakse andmete otstarbeka kasutami se ja tundliku info säilitamise põhimõte. Juurdepääsu viljatusravi ja sugurakudoonorlu se andme tele saavad vaid teenuseosutaja juures töötavad spetsialisti d, kes o s utavad viljatusravi teenus t . Viljatusraviga mitteseotud isikute j uurdepääsu piirami s e kohustus langeb TTO-le . Samuti täpsustatakse, et viljatusravi protsessi kaasatud isikud näevad vaid enda TTO juures sisestatud detailsed viljatusravi andme i d . A nonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed, doonormaterjalist sündinud laste arv, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmed, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmed, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandme d ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andme d on nähtavad nii TTO-le endale kui ka teistele viljatusraviteenust osutavatele TTO-dele . Sellega tagatakse doonori suguraku materjali mõistlik, eetiline , ohutu ja seaduslik kasutamine. Silmas tuleb p idada seda , et vastav info tehakse teisele TTO-le kättesaadavaks vaid juhul, kui asjaomane isik pöördub teise viljatusraviteenust osutava TTO poole sugurak kude loovutamise eesmärgiga. Eelkirjeldatud juurdepääsuõigus laieneb ka TTO juures töötavale embrüoloogile . Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele ainult töökohaga seonduvalt ehk embrüoloog peab olema teenistussuhtes TTO-ga , kes osutab viljatusraviteenust. Embrüoloogi tööülesannete täitmiseks on vajalik tagada juurdepääs terviseandmetele ka tagasiulatuvalt, kuna raviprotsesside hindamine, jälgimine ja kvaliteedikontroll eeldavad terviklikku ülevaadet patsiendiga seotud varasema test ravietappidest ja uuringutest. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele üksnes teenistussuhte alusel ning vaid ulatuses, mis on otseselt seotud viljatusraviteenuse osutamisega. Lisaks on embrüoloogi töö oluline komponent kvaliteedijuhtimises – süsteemne andmete kogumine ja analüüs võimaldavad hinnata ravitulemusi, tuvastada arenduskohti ning tagada teenuse teaduspõhisus. Andmete koondamine ja töötlemine loob samuti eeldused teadus- ja arendustegevuseks, mis on valdkonna arenguks ja ravi tõhustamiseks vältimatu. Lõikes 5 sätestatakse, et TTO-l on enda esitatud raviarvetele juurde pääsu õigus , kuid ei anta juurdepääsu teiste TTO-de esitatud raviarvetele. Enda esitatud raviarvete nägemine on vajalik nende halduse ja lepingumahu jälgimiseks. Teiste TTO-de esitatud raviarvete nägemine ei ole põhjendatud. Lõi k e 6 (endine TTKS § 59 3 lõige 2 1 ) numeratsioon i on muudetud , kuid sisulisi muudatusi ei tehta. Lõikes 7 täpsustatakse, et isikul endal on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 3 , 4 ja 6 (end ise numeratsiooni järgi lõige 2 1 ) nimetatud isikute juurdepääs TIS-is olevatele meditsiinilistele andmetele ja nende andmetega seotud dokumendi koostaja andmetele. Ülejäänud andmekategooriatele andmete sulgemise õigus ei laiene. Näiteks ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda retsepti andmeid . Nende andmete puhul ei ole andmete sulgemise õiguse rakendamise korral apteegiteenuse osutajal võimalik täita talle RavS -iga pandud ülesandeid, näiteks hinnata ravimi kõrvaltoimeid, hinnata narkootiliste ainete puhul koguseid , nõustada ravimi kasutust. Lisaks ei ole põhjendatud isikul sulgeda TTO eest tema endaga seotud raviarveid. Samuti ei ole võimalik isikul endal keelata TTO-de juurdepääsu rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele , kuna nende andmete kättesaadavus on eeltingimuseks doonor materjal i oh u tule kasutusele ja jälgitavusele. Kui hiljem selgub, et doonoril või doonor ma terjali st sündinud isikul esineb pärilik haigus või terviseseisund , peab TTO-l olema võimalik doonor materjali jälgida . Vajaduse korral tuleb see kasutusest kõrvaldada ning asjao maseid isikuid avastatud terviseseisundist või haigusest teavitada . Lisaks on lõiget täiendatud nii , et keeldumist saab esitada nii ise kui ka TTO kaudu – varem oli isiku andmete sulgemise õigus sätestatud kahe erineva lõikena. Lõige 8 koondab punktidena tervikliku loetelu asutustest ja isikutest, kellel on juurdepääs mingile osale TIS-i andmetele. Loetelu on rikastatud punktidega, mis tulenevad KIRST-u ja RETS-i liitmisest TIS-iga ning viljatusravi ga seotud andmete kogumisest , samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse s õnastusi. Punktis 1 täpsustatakse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdi ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdi juurdepääsu ulatust. Nimetatud eksperdile ei laiene ühendatud andmekogu tingimustes tagasinõuete andmetele ( KIRST-u andmekoosseisus) ega anonüümse ja mittepartner ist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele juurdepääsu õigus . Sisulist muutust ei tehta , muudatus on vajalik seoses andmekogude ühendamisega ja uue andmekogumise alustamisega. Punktis 2 täpsustatakse, et Terviseameti juurdepääs TIS-i s olevatele isiku andme te le ei laiene viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ega anonüümse ja mittepartner ist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele . Punkti s 3 täpsustatakse Ravimiameti õigust pääseda juurde TIS-i s olevatele isiku andmetele riikliku järelevalve tege miseks. Seni on Ravimiamet saanud andmeid kahel eri viisil: teabepäringu alusel ja isiku nõusolekul . Neist esimene asendatakse pideva juurdepääsu õigusega, isiku nõusolekul andmete väljastamine ei muutu. Selline juurdepääsuõigus on analoogne Terviseametiga. Ravimiameti ülesan ne on teha ravimialas t järelevalve t eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Muu hulgas teeb Ravimiamet järelevalvet ravimi kliinilise uuringu nõuete, sealhulgas uuringus osaleja ohutust reguleerivate sätete järgimise üle. Ravimiametil on õigus järelevalve tege misel oma ettekirjutusega peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring ning nõuda sponsorilt uuringu tingimuste muutmist, kui järelevalve käigus on ilmnenud rikkumisi. Üheks oluliseks nõudeks ravimi kliiniliste uuringu te tege misel on vastata osalejate värbamise tingimustele ning Ravimiametil peab olema juurdepääs andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas uuringus osaleja vastavust ja sobivust osalemiseks on õiguspäraselt hinnatud. Juurdepääs TIS-i andmetele tekib järelevalves juhtudel, kui inspektoril on vaja kontrollida, kas uuringusse kaasatud isik vastab uuringusse kaasamise tingimustele ja on uuringusse sobiv. TIS- i s kajastuvate andmete töötlemine on vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks, st kontrollitakse, kas uuringu vältel on kõiki uuritava terviseandmeid arvesse võetud ja nõuetekohase lt dokumenteeritud. Selleks on vaja võrrelda uuringukeskuses olevaid dokumente TIS- i s olevate andmetega. Uuringuandmete kontrollimine tagab nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning on vajalik uuritavate ohutuse tagamiseks uuringus osalemisel. TIS-i andmetele juurdepääs vähenda b nende töötlemise mahtu ja ulatust, sest puudu b vajadus päringutega saadud andmeid salvestada, säilitada ja kustutada. Andmete töötlemine piirdu b üldjuhul nende vaatamisega. Kliiniliste uuringute inspektsioone toimub aastas keskmiselt kaheksa . Erinevates uuringutes võib uuritavate arv olla ühes keskuses üks kuni kaks , aga võib ulatuda sadadeni (näiteks vaktsiiniuuringud on suuremahulised). Samuti kontrollib Ravimiamet rakkude, kudede ja elundite hankimis e ja käitlemise nõuete täitmist. Muu hulgas tähendab see vajadust järelevalvemenetluses sugurakkude ja embrüote hankimist ja käitlemist puudutavate andmete töötlemis e järele . Seni on vajalikke andmeid küsitud vastutavalt töötlejalt juhupõhiselt vajaduse tekkimise korra l, kuid järelevalvemenetluse paremaks tagamiseks ja kiiremaks toimimiseks peab vajalike andmete töötlemise õigus olema seaduses sätestatud. Juurdepääs on vajalik ka TIS- i s olevatele kunstliku viljastamise ja suguraku doonorluse andmete le , mille puhul on eelkõige vajalik Ravimiameti juurdepääs hankimis- ja käitlemisaruannetele, kuid järelevalve käigus on vajadus töödelda ka TIS- i s olevaid doonori valikuga seotud andmeid ning muid uuringuandmeid. Järelevalve käigus saab Ravimiamet juurdepääsu hankija või käitleja n - ö majasisesele dokumentatsioonile, kuid vastavalt kehtivale seadusele ei ole võimalik kontrollida selle vastavust TIS-is esitatud andmetele (analoogia kliiniliste uuringute järelevalvega). 2024. aastal toimus inimpäritolu materjalide käitlejate juurde 15 inspektsiooni . Põhimõtteliselt oleks igas inspektsioonis võinud olla vajadust andmete kontrolliks TIS-ist (nt info uuringute ja tahteavalduste kohta). Lisanduvad ka raskete kõrvalekallete ja raskete kõrvaltoimete teatised (2024. aastal 99), millest kõik kindlasti ei nõuaks TIS-ist andmete kontrollimist, kuid mõningate puhul võiks TIS-ist saadavate andmetele tuginedes järelevalve seisukohalt kiiremaid otsuseid teha. TIS-i päringut nõudvate kõrvalekallete ja kõrvaltoimete osakaalu on aga väga raske ennustada. TIS-i võimalike päringumahtude hindamisel tuleb arvestada, et ühe labori või doonoriga seotud järelevalvealune juhtum võib potentsiaalselt mõjutada väga paljusid inimesi. Selliseid juhtumeid ei esine sageli, kuid Ravimiametil oli näiteks ühel markantsemal juhtumil vajadus nädala jooksul 18 inimese andmete järele, mille vahendajaks saab praegu olla ainult hankimise ja käitlemise tegevusloa omajast TTO . Ligipääs TIS-is esitatud andmetele võimaldaks Ravimiametil järelevalve protsessi kiirendada ning annaks paremad alused biovalvsuse seisukohalt oluliste otsuste langetamise k s , näiteks vajaduse korra l kiireloomuliselt sekkuda ja meetmeid rakendada. Oluline on fakt, et mitmed Ravimiameti järelevalvatavate asutuste hulka kuuluvad hankijad ja käitlejad on ka TTO-d , kes soovivad kinnitust Ravimiameti korraldusel süsteemis tehtavate päringute õiguspärasusele. TIS-i juurdepääs on vajalik doonorite kaitseks ning objektiivse ja õiguspärase teabe saamiseks. Doonorlust ning käideldavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti mõjutavate uuringute andmed peavad olema järelevalve käigus kiirelt kättesaadavad. Antud juurdepääsu õiguslik alu s tagab, et Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele ning juurdepääs on piiratud seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikele andmetele juurdepääsuga ja töötlemine on piiratud üksnes nende andmetega. Lõike 8 punktiga 4 sätestatakse andmetele juurdepääsu ulatus TAI-le tervise statistika tegemiseks. Nimetatu d juurdepääsuõigus lisandub kehtivas õigusruumis olevatele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud surma põhjuse tuvastamise seaduses ja rahvatervishoiu seaduses. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada andmeid tervisestatistika tegemiseks, milleks praegu kogub TAI andmeid TTO-delt iseseisvalt TTKS § 56 lõike 1 alusel . See dubleeriv andmekorje on TTO-dele koormav ning põhjendatud on võtta kasutusele juba riiklikku kesksesse andmekogusse ehk TIS-i kogutud andmed. Teistes eespool viidatud seadustes TAI-le antud juurdepääsuõigustes sisulisi muudatusi ei tehta. Uue tervisestatistika metoodika väljatöötamiseks analüüsib TAI TIS-i andmeid teadusuuringu „Tervise infosüsteemi andmete teisene kasutamine Eesti tervisestatistika tegemiseks aastatel 2025–2028" raames. Uuringu ettevalmistamisel ja esmasel analüüsil on kaardistatud edasine regulaarne andmevajadus TIS-ist . See uuring selgitab välja osa TIS-i andmetest, mida on tarvis sisendandmetena tervisestatistika tegemiseks. TTKS- is käsitletakse tervisestatistikat nimetatud uuringust laiemalt ehk andmevaj a dusi TIS-ist võib olla TAI-l veel . Selle m uudatusega antakse TAI-le isiku meditsiiniliste dokumentide andmetele ning dokumendi koostaja andmetele juurdepääsu õigus . Tervisestatistika tegemiseks on eelnõu koostamise hetkel teadaolevalt vajalikud ambulatoorse epikriisi , statsionaarse ja päevaravi epikriisi , sünniepikriisi , iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi , kiirabikaardi, hambaravikaardi, laste tervisekontrollide ja saatekirja vastuste andmed. Juurdepääsu ulatus täpsustatakse rakendusaktis. Lõike 8 p unkti s 5 sätestatakse üld - ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava isiku juurdepääs nii välja ostetud kui ka välja ostmata retseptide andmetele . Andmete le juurdepääsu sätestamine tuleneb andmekogude ühendamise st . Ü ld - ja haiglaapteegis apteegiteenust osutavale isikule antakse täiendav juurdepääs ravimi annustamist ja toimet mõjutava tele näitaja tele . Nende hulka kuuluvad sellised analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT , allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal. Samuti antakse ligipääs ravimiohutuse otsustust oe hoiatusteadetele. Apteegiteenus on defineeritud RavS § -s 29 ja on laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine , lisaks katab mõiste „ apteegiteenus” ka ravimialas t nõustamis t ning ravimite ratsionaalse ja sihipärase kasutamise soodustamis t. Apteegiteenust võivad RavS § 29 lõike 3 alusel osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaararstidele õigus ei laiene. Proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, kel lel puudub praegu ligipääs TIS-ile . Arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja uu si ravivõimalus i, tarbib järjest suurem hulk elanikkonnast korraga mit ut ravim it . Ligi 100 000 inimest tarbib Eestis sama l ajal enam kui viit ravimit. Mitme ravimi samaaegsel kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk. Inimesi on vaja apteegis põhjalikumalt nõustada ning iga uue ravimi lisandumisel raviskeemi tuleb hinnata, kas võib tekkida ravimite koostoime ning kas ravimeid võib manustada koos või on vajalik ravimi toime saavutamiseks jätta erinevate ravimite võtmise vahele teatud aeg. Ravimite koos- ja kõrvaltoimed suurendavad tervishoiukulutusi, sest vajaliku ravitoime asemel võivad inimesed vajada uusi ravimeid või koostoimete tõttu uut ravi, mõnikord ka haiglaravi. Muudatuse laiem eesmärk on viia patsiendile tervishoiuteenuseid ja raviminõustamist pakkuvad proviisorid ja farmatseudid kui ravimispetsialistid ning patsient ühisesse infovälja ja toetada patsienti süsteemsemalt ravimite kasutamisega seotud ohtude vältimisel ja parimate ravitulemuste saavutamisel. Praegu näevad jaeapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid RETS-i kaudu patsiendile välja kirjutatud kehtivaid retsepte. Muudatusega antakse nii apteegis kui ka haiglas töötavale proviisorile ja farmatseudile õigus näha TIS-i kaudu patsiendile var em välja kirjutatud retsepte ja väljaostetud ravimeid tervikliku ravimiskeemina , samuti nende koostoimete otsusetoe infot, et kontrollida, kas apteegist väljastataval ravimil puuduvad ebasoovitavad koosmõjud ravimitega, mida patsient samal ajal kasutab . See võimaldab vajaduse korra l informeerida patsienti võimalikest olulistest koos- ja kõrvaltoimetest ning pakkuda patsiendikeskset ja terviklikku nõustamist. Selline nõustamine võib osut u da vajalikuks olukorras, kus erinevad tervishoiutöötajad on kirjutanud patsiendile välja ravimeid ega ole võtnud arvesse ravimite koosmõjust tingitud omavahelist sobimatust või kõrvalnähte . Vaid RETS-i andmete põhjal ei saa proviisor ega farmatseut teada patsiendi kehtivat terviklikku raviskeemi ja pakkuda sellele vastavat nõustamist. Kui inimese raviskeem muutub, jäävad varasemas raviskeemis olnud ravimite retseptid mõnikord endiselt kehtima. Kui patsient ei oska öelda, milliseid asendusi või muudatusi arst raviskeemis on teinud, ei ole proviisoril ega farmatseudil võimalik soovitada patsiendile sobivaimat ravimit, mis võib tähendada patsiendile halvemat ravimisoostumust. P r oviisorite ja farmatseutide jaoks on samuti oluline teada erandeid, mida arstid ravimite väljakirjutamisel teevad . Üks sagedasemaid teemasid, millega kokku puututakse , on nn näidustusest erinev ravimikasutus, mis tähendab, et arst kirjutab teadlikult välja ravimi muul näidustusel , kui on välja toodud ravimi infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes ( SPC ) . Näiteks , lapsele kirjutatakse välja ravim, mis ei ole pakendi infolehe alusel lastele kasutamiseks mõeldud. Arst on siin reeglina hinnanud riski/kasu suhet ja teinud otsuse sellise ravimi sobivuse s patsiendile. Proviisorid ja farmatseudid arsti kaalutlusi ei tea ega saa vaadata ka vastavast infosüsteemist, mistõttu tekib ravimi väljastamisel õigustatud kahtlus, kas välja on kirjutatud vale ravim (eksimus) või on arst teadlikult hinnanud näidustusest erineva ravimikasutamise vajadust konkreetsel patsiendil. Praegu on sellises olukorras proovitud pöörduda telefoni teel raviarsti poole, kuid tihti on telefoni teel arsti kättesaamine võimatu. TIS-i andmetele ligipääs võimaldab sellistel juhtudel näha arsti selgitusi ravimi näidustusest erineva väljakirjutamise kohta, mis annab proviisorile ja farmatseudile kindlustunde ja vajaliku info ning patsient saab asjakohase nõustamise ja ravimi apteegist probleemideta kätte. Vastav TIS-i andmete nägemise õigus hõlmab nii üld - kui ka haiglaapteekides töötavaid proviisoreid ja farmatseute. Praegu on haiglaapteekritel ligipääs ainult enda haigla infosüsteemi olevale patsiendi terviseandmetele. Arvestades (kliiniliste) proviisorite rolli haiglates patsiendi ravikvaliteedi ja ravimiohutuse tagamisel, on vajalik ligipääs patsiendi terviklikule ravimiinfole , sealhulgas ambulatoorselt kasutatavatele ravimitele. Proviisorid haiglas tegelevad igapäevaselt ravimikasutuse hindamisega – hindavad ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, kohandavad raviannuseid (nt neeru/maksa funktsioonidest, vanuserühmadest tulenevalt), optimeerivad raviskeeme jne. Kõige selle juures õigete otsuste langetamiseks on oluline terviklik pilt patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, mida toetab juurdepääs TIS-is sisalduvale terviklikule ravimiskeemile ja selles olevate ravimite koostoimete otsusetoe infole. Ligipääs ei võrdsustu täieliku ligipääsuga TIS-ile , s eal h ulgas ei laiene juurdepääsuõigus epikriisidele . Lõike 8 punktis 6 sätestatakse meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastava isiku juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele tulenevalt RavS -ist. Muudatus tuleneb andmekogude ühendamisest ja sisulist muudatust ei teh t a. Lõikes 9 sätestatakse õigusselguse huvides juhud, mil TIS-i andmeid väljastatakse päringupõhiselt ilma andmesubjekti nõusolekuta. Nimetatud juurdepääsude puhul hindab andmekogu vastutav töötleja nii andmepäringu põhjendatust kui ka väljastatavate andmete ulatust konkreetse päringu põhiselt, tagades nii suurema kontrolli väljastatavate andmete üle. Nende juhtude alla kuuluva te andmeväljastus te ulatu s t eelnõuga ei muudeta , kuid loetellu lisa ta kse KIRST-u TIS-iga liitmise tõttu koht utäituri õigus saada andme id isiku hüvitise arestimiseks. Lõikega 10 korratakse üle juba kehtivast TTKS-ist tulenev õigus, et lõikes 9 sätestatud ligipääsud kehtivad ka olukorras, kus andmesubjekt on juba surnud. Lõikes 1 1 täpsustakse, et muudel isikutel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Muudel isikutel võib TIS-i andmetele juurdepääsu õigus olla eriseadustes sätestatud kas isiku nõusolekuta või isiku nõusolekul. Teistes eriseadustes kehtestatud sätteid ei ole otstarbekas TTKS-i TIS-i pidamist reguleerivas peatükis üle korrata . Teiste seaduste alusel on juba praegu isiku nõusolekuta õigus TIS-is t saada : Eesti Töötukassal töövõimetuslehtede ja ajutise töövõimetuse hüvitise andme id vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõike le 2 2 ja § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; Häirekeskusel kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andme id ja kiirabiressursi andme id vastavalt päästeseaduse § 9 1 lõigetes 2 4 – 2 6 sätestatule; julgeolekuasutusel andmeid julgeolekuasutuste seaduse alusel; Kaitseressursside Ametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 3 3 alusel; Maksu- ja Tolliametil ravikindlustuse andme id sotsiaalmaksuseaduse § 12 1 alusel; Politsei- ja Piirivalveametil ravikindlustuse andmeid välismaalaste seaduse § 120 lõike 9 ja § 232 lõike 1 punkti 4 ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 2 alusel; Siseministeeriumil elukoha andme id , kontaktandme id ja surmaandme id vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 , § 29 lõike 3 ja § 97 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatule ning perekonna seisu toimingute seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule; Sotsiaalkindlustusametil isiku ravikindlustatuse, töövõimetuslehtede ja retseptide andme id sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, perehüvitiste seaduses, ohvriabi seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks järg miselt : isiku töövõimetuslehtede andme id (hüvitatud periood, päevade arv, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja töövõimetuslehtede liigid) perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks vastavalt perehüvitiste seaduse § 39 lõikele 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; isiku töövõimetuslehtede andme id tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 2 lõike 1 alusel; ravikindlustuse andme id , mis on vajalikud sotsiaalmaksu seaduse § 6 l õike 1 punktide 1, 1 1 , 8 ja 10 alusel sotsiaalmaksu maksmiseks erijuh t u del ning piiriüleselt töötavate isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks; ravikindlustatuse andmeid ja perearsti kontaktandme id vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele ; TAI-l surma fakti ja surma põhjuse andmeid surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7 lõike 1 alusel ja andmeid rahvatervishoiu seaduse § 23 lõi k e 5 alusel registrite pidamiseks, mille täpne andmekoosseis sätestatakse registri pidamist reguleerivas määruses ; Terviseametil perearsti, nakkushaiguse kahtluse, saatekirja vastuse, laboritulemuse, haigestumise ja surma andme id vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; Transpordiametil tervisetõendi andmeid liiklusseaduse § 102 alusel; Tööinspektsioonil tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Isiku enda nõusolekul on TIS-i andmete le juurdepääs u õigus : Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel; Kaitseressursside Ametil kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõigete 6 – 10 ja § 98 lõike 2 alusel ; Kaitseväel k aitseväe korralduse seadus e § 41 6 lõigete 1 ja 2 alusel; Ravimiametil RavS § 99 20 lõike 3 alusel; Sotsiaalkindlustusametil : vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamiseks ohvriabi seaduse § 46 lõike 3 alusel; tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 5 lõigete 2 ja 3 alusel; puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 3 lõigete 2 ja 3 alusel; riikliku pensioni taotlemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lõigete 8 ja 9 alusel; erihoolekandeteenuse taotlemisel otsuse tegemiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 1 1 alusel. Lõikes 1 2 täpsustatakse, et isiku enda nõusolekul väljastatakse andmeid ka muudel juhtudel . Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTKS-i rakendussättega. Lõikega 1 sätestatakse üldiselt, et KIRST-u ja RETS-i kogutud andmestik kuulub alates käesoleva seaduse jõustumisest TIS-i andmestiku hulka. Lõikega 2 sätestatakse vastavustõendite säilitamistähtajad. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud TIS-is eraldi andmekategooriana käsitlemiseks, COVID-19 vastu vaktsineerimise andmed sisalduvad TIS-i immuniseerimise andmetes. Vastavustõendite säilitustähtaeg on vastavalt kehtivale TTKS § 59 1 lõike 5 punktile 3 1 kaks aastat. Sellest lähtudes täiendatakse rakendamissätet nii, et enne seaduse jõustumist esitatud vastavustõendeid säilitatakse sellest hetkest alates kaks aastat, muudatusega neid enam juurde ei teki. Eelnõu §-ga 2 tehakse tehnilised muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse s , mis muudab TTKS - i ja jõustub 2027. aasta 1. jaanuari l . Kuivõrd käesoleva eelnõu jõustumine on planeeritud 2026. aasta 30. septembrile , on vajalik muuta viidatud seaduse § 1 punktides 1 ja 2 TTKS § 59 1 lõigetes 4 ja 5 tehtud muudatuste asukohtasid kooskõlas käesoleva eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatustega. Eelnõu §-ga 3 muudetakse K VE KS -i. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KVEKS § 3 2 lõige t 1 selliselt, et tagada võrdsed tingimused sugurak kude partnerannetuseks ka abielu s või kooselus olevatele naistele. K ui samasoolis t e abielu või kooselu korral on doonormunarakkude kasutamine meditsiiniliselt näidustatud , võib sobivuse korral olla naisele sugurakkude doonoriks ka tema naissoost partner, kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse KVEKS- is sätestatud korras kirjalik nõusolek. Sündinud la p s loetakse doonorist põlvnevaks. Eelnõu § 3 p unktiga 2 jäetakse KVEKS § 5 lõi k e st 1 välja tekstiosa, mis on üleliigne ja eba täpne . Muudatuse eesmärk on tagada selgem sõnastus, sisulist muudatust sättes ei teh t a . Eelnõu § 3 p unktiga 3 täpsustatakse KVEKS § 9 sõnastust ning sätestatakse, millistele kriteeriumidele peab vastama eriarstiabi os utaja, kelle l on õigus pakkuda kunstliku viljastamise teenu s t . Muudatuse eesmärk on täpsustada kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, et tagada sugurakkude ja embrüote käitlemise kvaliteet, ohutus ja jälgitavus. Kehtiv regulatsioon piirdub üldise tegevusloaga, kuid ei taga ühtseid standardeid ega vasta täielikult rakkude ja kudede käitlemisele kehtestatud nõuetele. Uue sõnastusega seatakse selged tingimused: teenust võib osutada üksnes sünnitusabi- ja günekoloogiateenuseid pakkuv asutus, kellel on Ravimiameti rakkude ja kudede tegevusluba vastavate kõrvaltingimustega . Sellega vähendatakse tõlgenduslünki ja tagatakse kvaliteetse teenuse pakkumist. Teenuse osutamise õigus ei muutu formaalselt kitsamaks, kuid edaspidi on nõuded üheselt selged ja ühtlustatud. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KVEKS § 13 teksti . Lõikes 1 täpsustatakse juba kehtivaid ühest suguraku doonorist sündinud laste arvu jälgimise põhimõt t eid. Kehtivas õiguses on sätestatud, et ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündi va lapse eostamiseks Eestis . Seni kasutusel olnud sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, kuna eostamine ei pr uu gi lõppeda la p s e sünni ga . Sisulist muutust ei tehta ning endiselt saab ühe doonori materjali abiga sünnitada lapsi maksimaalselt kuus naist . T äiendatud sõnastus lubab arves se võtta ka ebaõnnestunud rasedusi ja juba eostatud lapsi, mis annab kliinikutele selge ja ennetava piiri doonormaterjali kasutamisel ning aida t es vältida olukord i , kus ühelt doonorilt sünnib juhuslikult üle kuu e la pse . See võimaldab doonormaterjali kasutamist täpsemalt ja usaldusväärsemalt kontrollida. Lõikes 2 lõdvendatakse piirangut kui mitu last võib ühe lt anonüümse lt või mittepartnerist doonori lt kogutud sugurak kude abil sünd i da . Praktikas on selline absoluutne piirang osutunud liiga jäigaks, kuna see ei võimalda arvestada olukordi, kus sama doonori materjalist on üks laps juba sündinud ja pere soovib saada sama doonori abil veel lapsi. Kehtiv piirang võib seega takistada bioloogiliste õdede-vendade sündi ning seada pered ebavõrdsesse olukorda. Muudatusega nähakse ette, et kuue lapse piirmäära ei kohaldata juhul, kui lapsi soovib saada naine, kes on sama doonori materjalist juba lapse sünnitanud. Selline lahendus tagab ühelt poolt, et ühe doonori materjalist ei sünniks piiramatul hulgal lapsi, mis võiks suurendada geneetiliselt seotud isikute omavaheliste tahtmatute sugulussuhete riski , teisalt võimaldab see säilitada perekondliku järjepidevuse ja õigluse, andes doonori abil lapse saanud peredele võimaluse saada samalt doonorilt veel lapsi. Eelnõu § 3 p unktiga 5 sätestatakse eriarstiabi osutaja kohu s tu s edasta d a TIS- i andmeid , selles kontekstis rakk ude ja kudede hankimise, käitl e mise ja jälgitavuse andmeid ning sugurak udoonori tervisea nd meid. Eelnõu § 3 p unktiga 6 muudetakse § 17 1 lõi ke 1 esimese lause sõnastust selliselt, et säte oleks üheselt mõistetav , et sõltumata sugurakkude annetamise vii sist on kunstliku viljast ami se korral vajalik mehe nõusolek , kuna nõusolekus t tuleneb annetuse tüüp ja kunstl i ku viljastamise tagajärjel sündiva lapse p õlvnemine . Nõusolek antakse iga toimingu kohta eraldi. Mees võib olla selles kontekstis ühel ajal abikaasa ja sugurakkude annetaja – see ei ole oluline, kas mees on naise abikaasa või mitte . Eelnõu § 3 p unktiga 7 tunnistatakse § 17 1 lõige 6 kehtetuks, kuna sugurakkude partnerannetuse tulemuse na sündinud lapse põlvnemine on juba reguleeritud KVEKS § 3 2 lõi k es 1. Mehe nõusoleku tagasivõtmise korra l aga kunstlik viljastamine ei saa ega tohi toimuda. Eelnõu § 3 p unktiga 8 muudetakse § 18 lõige t 1 se lliselt, et ka naissoost abikaasade abielu lahutamise jär el oleks nende sugurakkude kasutamise ja kunstliku viljastamise nõusolek automaatselt tagasi võ etud , kuna abielus olevate mehe ja naise puhul sarnane põhimõt e juba kehtib. P aragrahvi 18 lõige t 2 muudetakse selliselt, et ka naisso o st abikaas at saaks peale lahutus t kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega , kui selleks vormistatakse uus nõusolek. Muudatus on vajalik selleks, et ka naissoost abikaasadele laieneksid samad õigused, mis praegu kehtivad mehe ja naise vahel. Eelnõu § 3 p unktiga 9 jäetakse § 23 lõi k est 3 välja teine lause, kuna vastav täiendus lisatakse KVEKS § 25, mis käsitleb sugurak u doonorlust. Eelnõu § 3 p unktiga 1 0 tehtava § 25 lõi ke 1 muudatusega t äpsustatakse senist regulatsiooni eesmärgiga suurendada õigusselgust ega sätestata uusi nõudeid . Paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teises lauses erandiga, mis võimaldab sugurak kude partnerannetajal ja sugulasest munarak kude annetajal olla vanem kui 40 aastat (sperma doonori puhul) või 35 aastat (munaraku doonori puhul). Esimeses lauses tehakse tehnilised parandused. Selline muudatus annab võimaluse kasutada kunstlikuks viljastamiseks tuttava isiku seemnerakke või sugulase munarakke ka juhul, kui nende vanus ületab üldise doonorvanuse piiri. Muudatuse kavandamisel lähtuti praktikast, kus naine võib soovida järglase saamiseks kasutada talle isiklikult lähedase või sugulussidemes oleva isiku sugurakke. Tegemist ei ole uue lähenemise ga , vaid kehtiva KVEKS -i redaktsiooni kohaselt kehtinud põhimõtte täpsema sõnastamisega, mis aitab vältida tõlgendamisprobleeme ning tagab regulatsiooni ühtse rakendamise. Eelnõu § 3 p unktiga 1 1 muudetakse § 27 lõiget 2 , kuid sisu poolest täiendatakse sätet üksnes punkti de ga 10 „ veregrupp “ ja 11 „ vanus “ , millega täiendatakse bioloogiliste ja sotsiaalsete andme te nimekir ja , mida on õigus teada saada anonüümse doonori kohta k unstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning k u nstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul. A nnetamise hetkel vanuse ja veregrupi (reesuse) teadmine aitab doonori valimisel vältida reesuskonflikt i ja teisi terviseriske . Ülejäänud punktide sõnastuses tehakse käändeline muudatus. Eelnõu § 3 p unktiga 1 2 tunnistatakse § 28 lõi ge 1 kehtetuks . K ohustus edastada kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul e KV E KS § 27 lõikes 2 sätestatud andmed anonüümse doonori kohta antakse perekonnaseisu asutuse asemel TAI-le , kuna TIS-i volitatud töötlejana omab TAI mainitud andmetele juurdepääsu . Muutus on vajalik, et vähendada ebavajalik ku andmete liikumi st asutuste vahel ja vähendada halduskoorm ust. Eelnõu § 3 p unktiga 1 3 muudetakse külmutatud embrüo säilitamise aega . Arvestades, et KVEKS- is sät estatu kohaselt on kunstlikult lubatud viljastada kuni 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil, võib ka embrüote säilitamine kesta kuni mainitud vanuseni, arvestades, et külmutatud embrüo kvaliteeti külmutatud staadiumis möödunud aastate arv ei mõjuta. Samuti on nooremas eas naisel saadud embrüod potentsiaalselt parema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäo s usega . K ui naisel oli meditsiiniliselt näidustatud kunstliku viljastamise kasutamine ning ta soovib saada rohkem kui ü he lapse, on ka nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks igati mõistlik ning ka kulutõhusam. Seaduse praegune sõnastus on kehtinud aastast 2008 , kuid enam kui kümne aasta jooksul on embrüote külmutamise metoodika oluliselt täiustunud ning lähtudes rahvusvahelistest teadusuuringutest ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust . Eelnõu §-ga 4 muudetakse LKindlS -i. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse LKindlS § 75 lõikega 7 3 selliselt, et nimetada TIS andmeandjaks l iikluskindlustus e fondile ja fondi liikmetele. Seni on olnud andmeandjaks KIRST. Andmekogude ühendamise tulemuse na on andmeandjaks TIS. Eesmärgiga tagada õigusselgus ja läbipaistvus l iikluskindlustuse registrisse antavate andmete osas, on vaja vastavalt täiendada seda eriseadust, kus on sätestatud ka teised andmevahetused. Eelnõu §-ga 5 muudetakse RavS -i. Eelnõu § 5 p unktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 1 3 viide RETS-ile viitega TIS-ile . Sisulist muudatust ei tehta . Eelnõu § 5 p unktiga 2 täiendatakse RavS § 33 lõikega 1 9 . Kehtiva RavS § 81 lõike 7 teise lause järgi võib retsepti välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti välja kirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Tehniliselt paigutatakse n imetatud säte RavS-is ümber, sest § 81 tunnistatakse muus osas kehtetuks . Eelnõu § 5 p unktiga 3 muudetakse RavS 6. jao pealkirja. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogud e ühendamisega kehtetuks . Sisulist muutust ei tehta . Eelnõu § 5 p unktiga 4 t unnistatakse kehtetuks RavS § 81, milles oli sätestatud RETS-i pidamist puudutav. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega, mi s t õttu ei ole need sätted enam asjakohased. Eelnõu § 5 p unktiga 5 asendatakse RavS § 99 20 lõikes 11 viide KIRST-ule viite ga TIS-ile . Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muutust ei tehta . Eelnõu §-ga 6 muudetakse RaKS-i . Eelnõu § 6 punktidega 1 , 4 ja 5 asendatakse RaKS-is läbivalt viited KIRST-ule või RETS-ile viidetega TIS-ile vastavas käändes. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muutust ei tehta . Eelnõu § 6 punkti dega 2 ja 3 muudetakse RaKS § 30 lõikes 1 , § 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja § 33 1 lõikes 1 sätestatud volitusnorme. Muudatusega pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga R a KS-i rakendusakti – Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor d – kehtestamiseks. Volitusnormi muutmine on kooskõlas p õhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Muudatusega tagatakse, et rakendusaktid, mis reguleerivad valdkonnaspetsiifilisi ja tehnilisi küsimusi, antakse ministri määrusega, mis on normitehniliselt sobiv tasand. Seaduses sätestatakse volitusnormi ese, siht, ulatus ja tingimused, vältides blanketvolitust ning järgides seadusreservatsiooni põhimõtet. Muudatus on põhjendatud järgmistel alustel: Operatiivsus ja kiirus – t ervishoiuteenuste loetelu on mahukas ja muutub kiiresti seoses meditsiini arenguga. Vabariigi Valitsuse määruse menetlus on pikk ja formaalne (kooskõlastusringid kõigi ministeeriumidega, valitsuse istungi päevakord), mis võib võtta kuid. Ministri määruse menetlus on oluliselt kiirem, võimaldades Tervisekassal reageerida paindlikult, näiteks tarneraskuste korral või elupäästvate protseduuride kiireks lisamiseks. Küsimuse äärmine tehnilisus – l oetelu on sadade lehekülgede pikkune dokument täis koode, piirhindu ja meditsiinilisi termineid. Vabariigi Valitsuse tasandil on otsus reeglina formaalne, sisuline töö tehakse Tervisekassas ja ministeeriumis. Ministri tasandile viimine väldib nn kummitempli efekti ja aeganõudvat formaalset menetlust, mis sisulist väärtust ei lisa. Tervisekassa nõukogu kui filter – Tervisekassa nõukogu, kuhu kuuluvad riigi (sh Rahandusministeeriumi), tööandjate ja töövõtjate esindajad, kontrollib muudatuste eelarvemõju ja huvigruppide tasakaalu. Vabariigi Valitsuse kinnitus dubleerib seda kontrolli. Rahandusminister osaleb nõukogus, mis tagab fiskaalse kontrolli ka ministri määruse menetluses. Halduskoormuse vähendamine – Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab suur emat haldusressurssi. Protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Selgem poliitiline vastutu s – k ui otsus on ministri allkirja taga, on vastutus selge ja minister saab paremini juhtida tervishoiupoliitika elluviimist vastavalt seatud eesmärkidele. Eelarve ja loetelu eristamine – r iigieelarve ja Tervisekassa eelarve kinnitatakse Riigikogus ja nõukogus, mis määrab rahalised raamid. Loetelu reguleerib üksnes vahendite jaotust kehtestatud raami piires, mis on operatiivne juhtimisotsus ega vaja valitsuse sekkumist. Üldine suund V abariigi V alitsuse määruste vähendamisele – m uudatus on kooskõlas riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kus see on normitehniliselt põhjendatud. Muudetav ad volitusnorm id näe vad rakendusakti dena ette ministri määru sed , mis reguleeri vad tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist ja muutmise kriteeriume ning komisjoni töökorda. Seaduses sätestatakse selgelt, et loetelu muutmisel hinnatakse tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhusust, kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ja Tervisekassa eelarvevahenditega. Eelnõu § 6 punktiga 6 täiendatakse RaKS-i sättega, mille kohaselt kontrollib Tervisekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. K ui isikul on kehtivaid arestimisakte , kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole . Muudatus e eesmärgiks on luua õigusselgus ja kirjeldada õigusaktis kehtiv at praktika t . Kohtutäituritel on juurdepääs TIS -is ajutise töövõimetuse andmetele Tervisekassa poolt makstavale ajutise töövõimetus e hüvitisele aresti seadmiseks ja aresti alt vabastamiseks . Kirjeldatud lahendus asendab varasemat praktikat, kus Tervisekassale edastati arestimisaktid ennetavalt ka siis, kui isikule ajutis e töövõimetus e hüvitist veel määratud ei olnud, mida aga ei saa pidada minimaalse ja eesmärgipärase andmetöötlus e põhimõtetega kooskõlas olevaks. Seetõttu tagati Tervisekassale juurdepääs täitmisregistri le , et Tervisekassa saaks enne väljamakse te gemist kontrollida arestimisakti olemasolu ning jaatava vastuse korr al kanda ajutise töövõimetuse hüvitis e vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole . Eelnõu §-ga 7 muudetakse TerKS-i . Eelnõu § 7 p unktiga 1 muudetakse Tervisekassa ülesannete täitmiseks peetava andmekogu nimetust. Senine Tervisekassa andmekogu asendatakse TIS-iga , mille kaasvastutavaks töötlejaks on SoM-i kõrval juba praegu Tervisekassa. Edaspidi kasutab Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kaasvastutava töötlejana TIS-i . Tervisekassal on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus seni küll olnud , kuid muudatuse tulemusena on Tervisekassal võimalik andmeid automatiseeritumalt töödelda ning selle tulemusena tõhusamalt täita oma avalikke ülesandeid. Eelnõu § 7 p unktiga 2 tunnistatakse TerKS § 2 lõiked 2 2 , 2 3 ja 2 4 kehtetuks. Nende sätetega on reguleeritud TIS-i andmeandjaks olemist KIRST-ule . Andmekogude ühendamisel ei ole sätted enam asjakohased. Eelnõu § 7 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TerK S-i peatükk, mis sätestab T ervisekassa andmekogu. Muudatus on seotud eelnõu §-s 1 tehtud muudatustega. Eelnõu § -s 8 sätestatakse seaduse jõustumine. Punkti 1 kohaselt on e elnõu planeeritud seadusena jõustuma 2026. aasta 30 . s eptembril. Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis (VVTP) märgitud tähtajale, s.o III kvartal 2026, sest siis valmivad Tervisekassa andmelao ning viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus nende kasutusele võtmis eks . Punktis 2 nähakse ette erisus seoses volitusnormi muudatusega, mis käsitleb Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid e ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor ra kehtestamist edaspidi ministri määrusena. E elnõu § 6 pun k ti de ga 2 ja 3 muudetakse R a KS- i s volitusnorme, millega antakse volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on kehtivate volitusnormide muutmisega. Muudatuste tõttu on vaja tunnistada kehtetuks R a KS § 30 lõike 1 ja § 33 1 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning RaKS § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord ning kehtestada need uuesti ministri määrustena. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva õigusega, hinnates nende ulatust, sagedust ja võimalikke riske. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju inimestele , TTO-dele , apteegiteenuse osutajatele , meditsiiniseadmeid väljastavatele isikutele , akadeemilisele sektorile, T AI-le , Terviseametile, T er visekassa le , Ravimiametile ja TEHIK-ule . Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju , mõju haridusele ja teadusele ning mõju riigivalitsemisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei tuvastatud. Sotsiaal ne mõju Sihtrühm: kõik Eesti inimesed Muudatusega kaasneb rahakasutuse järelevalve tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa lepingus sätestatud nõuetele). T ervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi inimeste haiguslugude terviklus para neb , toetades paremini raviprotsessi. TIS-i , raviarvete ja retseptide koondamine vähendab topeltsisestust ja -uuringuid ning seega on arstil terviklikum ülevaade ka varasematest uuringutest ja ravist , mistõttu on ka vähem kordusanalüüse ja otsustamine on kiirem. Retseptiandmete ja kiirabikaartide pikem säilitusaeg tagab info pikaajalisema olemasolu väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta, mis on oluline patsiendiohutus e tagamiseks ja võimalik e ravivig ade tuvastam iseks. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab pikas perspektiivis kaudselt teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud teenustest ja nende tulemustest. R avimiskeemi terviklik nägemine proviisorite ja farmatseutide poolt vähendab p atsientide jaoks võimalike ravimite koos- ja kõrvaltoimete riski , nendest tingitud haigestumisi ja hospitaliseerimisi ning optimeerib ravimikasutust , samuti aitab suurendada inimese terviseteadlikkust. Viljat us ravi patsientidele tagatakse eetiline ja tõenduspõhisel teadmisel tuginev nõustamine . Pikemas perspektiivis paraneb ka teenuse kvaliteet ja ohutus, sest andmeid saab kasutada teadusuuringuteks ning saavutatakse kontroll ühelt doonorilt sündinud laste arvu üle. Kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tagatakse teave tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilis test ja sotsiaalse test andme test, et täita KVEKS § -ga 28 pandud kohustusi. Sihtrühm: TTO-d ( ca 1630) , apteegid ( ca 4 70 üld - ja haruapteeki) , meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 aptee ki ) Ühtse andmekogu abil luuakse eeldused teenuseosutajatele paremate infoteenuste ja otsusetugede pakkumiseks, nt kvaliteedinäitajate töölauad. Kõige esimesena on kavas sellised töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide ligipääs andmetele paraneb. R etseptide ja kiirabikaartide pikaajali ne säilitami ne koos tervisedokumentidega loob inimesele ja arstile eelduse saada terviklik ülevaade inimese ravi teekonnast. See aitab tervishoiutöötajal parandada ravi kvaliteeti . Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja motivatsiooni esitada andmeid korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalve tegevusi paremini sihitada ja ebaotstarbekaid tegevusi ära hoida: kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja andmed edastanud, ei ole tarvis ametitel täiendavaid kontrolle teha . See hoiab ära tarbetu koormus e TTO-dele . Tõhusam järelevalve aitab üles leida TTO-sid , kellel on süsteemselt probleeme dokumenteerimise ja andmete esitamisega, mitte ei satuta järelevalves vaatluse alla pelgalt kaebuse või juhuse tõttu . See võimaldab luua ausamaid ja läbipaistvamaid tingimusi teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentide alusel , peab TTO tagama andmekvalitee di üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat halduskoormust. Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu . Lisaks saab apteegite enuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate l aboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoi atada ohtlike ravimite koostoimete st ja kõrvaltoimete st , mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud. Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud ravi soo st umuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega . A pteeker saab edaspidi digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel. Lisaks säilib meditsiinisead meid väljastavatel isikutel senine ligipääs meditsiiniseadme kaardi andmetele. A ndmevahetus ja andmekasutus v iljatusravi teenuse osutajate vahel paraneb, ühelt doonorilt sündinud laste arvu kontrollimine muutub m u gavamaks ja ressursi säästlikumaks. Teave doonori või patsien d i surmast jõuab teenuseosutajani automaatselt, mis võimaldab õige l ajal võ t ta vastu otsuse id materjali edasise kasutuse või säilitamise kohta . Viljatusraviga seotud andm estik muutub struktureerituks, mis võim al dab andmeid süstematiseerida ja analüüsida ning kasutada statistikaks ja teadusuuringuteks. Se eläbi paran e vad osuta ta va teenuse kvaliteet ja ohutus. Samuti langeb TTO-delt ära vajadus manuaalselt koostada mahukaid aruandeid Ravimiametile ja Euroopa Liidu organisatsioonidele, kuna aruandlus läheb üle TAI-le ning see digit eeritakse ja automatiseeritakse. Mõju haridusele ja teadusele Sihtrühm: akadeemiline sektor (kõik ülikoolid) , TAI Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad (nt TAI, teised valitsemisalad, akadeemiline sektor) iseseisvalt kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema ja iga väljastuse jär el andmete lahknevusest tekkivaid probleeme lahendama . Tekib selgus, et riigi käes olevad terviseandmed on ühes andmekogus. Muudatus toob kaasa alusandmete kvaliteedi olulise paranemise , mida saab kasutada teadusuuringuteks. Terviseandmete kvaliteedi paranemi ne riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika tegemiseks (nt TAI). Mõju riigivalitsemisele KIRST-u ja RETS-i liitmisel TIS-iga on võimalik suurendada kontroll i raha kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihitatult ja selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle käigus liigselt või asjatult TTO-sid . Andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide loomise tulemusena paraneb andmete kvaliteet. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine kiirendab näiteks vaktsiinikahjude hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks (väheneb TTO-delt andmete juurde küsimise vajadus). Pikas vaates väheneb lisatöö, mis kulub tervisestatistika jaoks andmetes vastuolude uurimise le ja lahendamisele (nt TAI jaoks). Muudatusega luuakse andmete valdkonnas eeldused tulemuspõhise rahastamise järk järguliseks rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa täpsustab tulemuspõhisele rahastusele ülemineku strateegilisi plaane arengukavas, mis on väljatöötamisel. Esialgne siht on rahastada tervishoiuteenuseid nii, et 20% rahastusest sõltub ravitulemusest ja üleminek toimub ühe eriala kaupa aastas . Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille tegevused on hajutatud 5–10 aasta peale , sest p raktikas on tulemuspõhise rahastamise test imisel ilmnenud, et olemasolevad andmekogud ei võimalda kõiki vajalikke mõõdikuid automaatselt kasutada ja seetõttu tuleb teha muudatusi ka andmete kogumis e protsessides ning nende kooskõlastamine ja juurutamine vajab aega . Paralleelselt hindab Tervisekassa võimalusi kasutada ravi dokumenteerimise andmeid arve alusena. Selleks peab esmalt analüüsima andmete sobivust ja vajaduse korra l täiendama dokumenteerimise reegleid , et taga da piisavalt täpsed arve alusandmed. Analüüs ja j uurutamine toimuvad järk-järgult pärast andmekogude ühendamist umbes viie aasta pärast. Pikas perspektiivis väheneb andmekogude põhimääruste muudatuste tege mise le kuluv tööaeg S o M -i haldusalas kõikide seotud asutuste ja ekspertide puhu l. Õigusmuudatused muutuvad kiiremaks, sest neid ei ole vaja hinnata kolme põhimäärus e s e isukohas t. Terviseandmetega seotud õigusruum muutub ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid tulevaste muudatuste tegemise ks tuleb teha ühe andmekogu vaatest ja hinnat a mõju terviklikult kogu terviseandmestikule. Muudatus kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist terviseandmeid kasutades, mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele. Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada andmete dubleeriv hoi dmine ja hoida ära X -tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid So M- i haldusalas kontrolli all. Seda kulu kannaks id muidu eelkõige TEHIK ja Ter visekassa . Andmete dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks (tervishoiuteenuse osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada mõisteid, juhiseid, säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude andmed paremini arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet. Tulevikus vähene vad ühendatud andmekoguga liidestumise k ulud andmeandjatele. Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud teenustest ja teenuse vajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid muudatusi. Näiteks saab Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab täpsemalt prognoosida rahastatavate tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab ennustada poliitikamuudatuste pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja optimeerida andmekogumise, töötlemise ja väljastamise protsesse ning tehnilisi lahendusi, mis pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i haldusalas kulusid kokku. Muudatus aitab ette valmistada ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi riigisisesel rakendamisel . Viljatusravi ja suguraku doonorlusega seotud aruannete Ravimiametile ja Euroopa Liidu asutustele esitamise kohustus läheb üle TAI-le TIS-i viljatusravi ja suguraku doonorluse andmebaasi volitatud töötleja na. Muudatuse eesmärk on optimeerida viljatusravi kliinikute aruandluskoormust, suurendada kuluefektiivsus t ja tagada aruannete kvaliteet. Ravimiameti jaoks see muudatus protsessilisi muudatusi kaasa ei too. Samuti läheb TAI-le üle perekonnaseisuasutuste senine kohustus edastada doonormaterjalist sündinud lapsele doonori sotsiaalsed ja bioloogilised ( fenotüübilised ) andmed. Viljatusravi ja suguraku doonorluse andmebaasi loomine ja TAI volitatud töötleja roll võimalda vad perekonnaseisuasutustelt selle kohustuse ülevõtmist. Muudatuse eesmärk on vähendada asutustevahelist andmeedastust ja perekonnaseisuasutuste halduskoormust. Majanduslik mõju Sihtrühm: T ervisekassa lepingulised TTO-d ( ca 1170) Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetus t e muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. See võimaldab lõpetada dubleeriva andmeesitami se kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. See muudatus too b k aasa ühekordse arenduskulu, kuid vähendab andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastab tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 5 – 10 aasta perspektiivis. Tervisekassa planeerib lii kuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult do kumentide kaupa , kasutades test imise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. T ervisedokumentidel põhinevale rahastus ele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisav alt k valiteet sed andmed TIS-is . Sihtrühm: viljatusravi teenuse osutajad (6) Viljatusravi andmete struktureeritud kogumise vajadust ja võimalikku mõju tervishoiuteenuse osutajatele on käsitletud 2024. aastal Tervise Arengu Instituudi ja TEHIK-u koostöös valminud ärianalüüsis. Eestis osutab viljatusravi kuus teenuseosutajat, kes kasutavad andmete dokumenteerimiseks erinevaid infosüsteeme, sealhulgas LIISA, eHL , eKliinik , MediTEX , BABE ja Excel. Selline hajutatud dokumenteerimispraktika põhjustab andmete ebaühtlust ning piirab nende kasutus- ja analüüsivõimalusi. Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ühtne masinloetavate viljatusravi andmete keskkond koos vajaliku andmekoosseisu ja mõistete defineerimisega, mis võimaldab teenuseosutajatel edastada andmeid TIS - i automaatselt või sisestada need loodavasse keskkonda. See annab uue töövahendi neile, kes seni kasutavad Exceli - põhiseid lahendusi, ning pakub võimaluse vähendada eraldi arendus- ja ülalpidamiskulusid neile, kellel on välispartnerite arendatud süsteemid. Uue andmekoosseisu rakendamine toob üleminekuperioodil kaasa ajutist lisakoormust seoses mõistete kooskõlastamise, süsteemide kohandamise ja andmeedastuse testimisega. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitused ja juhendmaterjalid. Oluline on rõhutada, et TIS-i ja tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimis- ja säilitamistegevused on paralleelsed, mitte dubleerivad. Originaaldokumendid tuleb säilitada ettenähtud tähtaegade jooksul ka juhul, kui samad andmed on TIS-i edastatud vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seaduse le. Kavandatav lahendus aitab ühtlustada viljatusravi andmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuid ei muuda ega vähenda teenuseosutajate seadusest tulenevaid kohustusi. Viljatusravi teenuse osutajad on kohustatud üks kord aastas edastama R avimiametile sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise statisti list aruannet , mi lle koostamisele kulub suurematel asutustel aega kuni kaks kuud ning mida reeglina peetakse eraldi Exceli programmis. Viljatusravi andme te esitamine TIS-is lihtsusta b riikliku ja Euroopa Liidu , sealhulgas Euroopa viljatusraviregistri ( European M onitoring of Medically Assisted Reproduction ) aruandluskohustuse täitmist , k uivõrd TTO - d el puudub vajadus andmeid eraldi koguda . Selliselt lihtsu stu b protsess ja vähen eb halduskoormus. Lõpptulemusena kaob viljatusravi kliinikute l mahukate aruannete koostamise ja esitamise kohustus , kuna süsteem genereerib aruandeid automaatselt. Kui praegu on teenuseosutajatel viljatusravi tulemuslikkuse statistikaks vaja kontakteeruda kõikide embrüo siirdamise läbinud viljatusravi patsientidega, siis keskselt kogutud viljatusravi andmeid on võimalik seostada r aseduse infosüsteemi andmetega , vähendades halduskoormust. Raseduse infosüsteem on planeeritud viljatusravi infosüst eemile andmeandjaks vastavalt TIS-i põhimääruse kavandile. Sihtrühm: apteegid ( ca 470 ), meditsiiniseadet väljastavad isikud ( 60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki ) Andmekogude ühendamisest tulenev o luline m ajanduslik mõju apteekidele ja meditsiiniseadet väljastavatele isikutele puudub. Proviisorite ja farmatseutide ligipääs patsiendi ravimiskeemile tagatakse tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu. TJT - sse sisenemine toimub riikliku autentimisteenuse TARA abil, mille käigus kontrollitakse nii isiku rolli kui ka tema seost teenuseosutajaga. Kui proviisor või farmatseut kasutab TJT - d otse veebikeskkonna kaudu, ei ole vaja apteegi infosüsteemides täiendavaid arendusi teha. Oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i . 6. 1 Andmekaitsealane mõjuhinnang Tervisekassal on juba praegu seadusest tulenev ( TerKS § 2 lg 2 2 ) juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil TIS-is olevatele isikuandmetele, seda ka automatiseeritud ehk masin-masin töötluse kaudu. Samuti on juurdepääs vaktsiinikahjude menetlemise eesmärgil ( RavS § 99 20 lõiked 3 ja 4). Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i , KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra riive põhiõigustele küll suureneb, kuid samal ajal jääb ära terviseandmete dubleeriv töötlus vähemalt kolmes eraldiseisvas andmekogus ning nende omavaheline võrdlus, samuti väheneb inimfaktori roll töötl e mi sel, kuivõrd kõigi kolme andmekogu andmeid on võimalik töödelda masinlahenduse kaudu. RETS-i andmed dubleerivad suuresti juba praegu TIS-i sissekandeid. Seega kokkuvõttes riive põhiõigustele oluliselt ei suurene. Juba praegu kasutatakse Tervisekassas TIS-i ja KIRST-u andmete töötlemisel erinevaid töökorralduslikke, füüsilisi ja infotehnoloogilisi riive maandamise meetmeid, näiteks selge juurdepääsude haldus – andmetele pääseb ligi vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja, kellel on juurdepääsu vaja talle määratud tööülesannete täitmiseks. Andmete konfidentsiaalsuse tagamine on Tervisekassale otse seadusest tulenev ülesanne ( TerKS § 3 p 6). Isikustatud andmete töötlemise käigus kasutatakse andmete vähesust ja võimaluse korral isikutunnuste räsimist. Andmete kasutamine logitakse ja logisid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatule ning TIS-i andmetele kohaldatakse andmejälgijat, millega tagatakse andmekaitse põhimõtete rakendamine. Tervisekassa ei väljasta ega hakka väljastama TIS-i andmeid andmepäringu raames teistele isikutele või asutustele, sealhulgas kolmandatesse riikidesse. Andmekaitsealane mõju on seega vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogude auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed. Samad põhimõtted jäävad kehtima ka andmekogude liitmisel ühendatud andmekoguks ja loodavale Tervisekassa andmelaole. Andmeid ei hakata töötlema muul viisil, mis on esialgsete töötlemise eesmärkidega vastuolus. Tehniliselt luuakse TEHIK-u haldusesse uus andmeladu kolme andmekogu andmete koostöötlemiseks, millele on juurdepääs ainult Tervisekassa volitatud tööt a jatel ( ca 10) asutuse ülesannete täitmiseks. Loodava Tervisekassa andmelao puhul tehakse enne andmelao kasutuselevõttu eraldi andmekaitselane mõjuhinnang ja IT riskianalüüs. Muudatusega tekib inimese jaoks juurde selgust selles, kus ja millises mahus tema andmeid töödeldakse. Näiline andmekogude eraldatus kaob ära. Olemasolevad operatiivandmekogud jäävad eraldi andmestikena eksisteerima õigusaktides sätestatud alustel ja nõudeid rakendades. Eelnõus on kokku koondatud põhimõtted, mis on aluseks ka erinevate meetmete rakendamisel (nt logide säilitus, turvaklass). Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud isikustatud andmed kogutakse otse TTO-delt . Isikuandmete töötlemisel on alati teatud lekkimise ja väärkasutamise risk ning eksliku avaldamise korral võib see ohustada patsientide privaatsus t . Nende riskide maandamiseks edastatakse andmeid turvaliste masin-masin liideste kaudu, kasutades X-tee andmevahetuskihti. See tagab turvalise andmevahetuse ja andmete liikumise logid. Viljatusravi andmestik luuakse TIS-i , kus on pikaajaline ja ohutu meditsiiniandmete haldamise kogemus. Üldine tervishoiuteenuse dokumenteerimise loogika kehtib edasi ka viljatusravi teenuse osuta jatele , kuid viljatusravi andmete keskse kogumisega kaotatakse vajadus teenuseosutajate juures paralleelsete viljatusravi-spetsiifiliste E xceli failide hoidmiseks, vähendades andmekaitselisi turvariske. Vastavalt töökorraldusele on viljatusravi andmetele ligipääs vaid selleks volitatud töötajatel ja töötajad identifitseeritakse. Andmetega tehtud toimingud logitakse toimingu tegija isikutunnuse ja aja andmetega. Volitatud töötajad läbivad regulaarselt andmekaitsealaseid koolitusi. Tervishoiuteenuse osutaja l on kohustus esitada patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed , praktikas teevad andmesisestusi vaid viljatusraviteenust osutavad arstid, õed, ämmaemandad, embrüoloogid ja konfidentsiaalsuslepingu sõlminud isikud. Andmete täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse andmete liikumisel ja töötlemisel andmekvaliteedi kontrolle nii aktiiv- (andmete sisestamisel) kui passiivmeetodil (loogilised järelkontrollid). Andmekogu andmeid varundatakse regulaarselt. Andmekogusse kogutavaid andmeid töödeldakse vaid seaduste nõuetest tulenevatel ja põhimääruses ette nähtud eesmärkidel. Riikliku ja Euroopa Liidu statistika väljavõtete jaoks ei ole andmete isikustamine vajalik ning aruannetes esitatavad andmed ei ole konkreetse isikuga seostatavad. Viljatusravi andmete keskse kogumisega riiklikku andmekogusse ei muutu TTO-de viljatusravi haiguslugude kokkuvõtete edastamine TIS-i , kust patsient saab oma terviseandmeid näha. Infot oma viljatusravi tsüklite kohta saab patsient sarnaselt praegusega jätkuvalt viljatusravikliinikust, kus protseduurid läbiti. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasist saab patsient vajaduse korral oma andmeid pärida andmetaotluse alusel. Tehnilise toe teostamiseks pääsevad viljatusravi andmetele ligi TEHIK-u andmebaasi ja rakenduse administraatorid. TAI-s pääsevad viljatusravi andmetele ligi töötajad, kelle ametijuhendis on kindlaks määratud viljatusravi andmebaasiga tegelemine. 6.2. Mõju halduskoormusele Kavandatav muudatus 1 : Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS) Halduskoormus väheneb : Tervisekassa lepingulistel kiirabipidajatel ( 9 ) ; Kaotatakse kohustus kiirabidel ise arvutada ja edastada Tervisekassale kvaliteedinäitajad. Edaspidi saab Tervisekassa kiirabikaartide alusel ise kvaliteediindikaatorid välja arvutada ning kuvada need TTO-le . Arvutused on tehtud ühtsetel alustel ning vähenevad nii edasi-tagasi kirjavahetused asutustega kui ka esitatud küsimuste ja tehtavate paranduste hulk. p erearstidel (405 asutust , 784 nimistut ) ; Väheneb käsitöö vajadus nimistu riskipatsientide terviseandmete kontrollimisel TIS -i andmetest. Pärast andmekogude ühendamist on võimalik perearstide kvaliteedisüsteemi töölauale kuvada ka TIS-is olevaid laborianalüüsi tulemusi ja arst ei pea enam ükshaaval oma süsteemist tuvastama, kelle haigus on kõige raskemas seisus ja vajab kiiremat sekkumist. a pteegiteenuse osutajate l ( ca 470) ; J uurdepääsuga ravimiskeemile ja seda toetava tehnilise lahendusega võimaldatakse neile mugav ja turvaline kanal arstiga ravimitega seotud info vahetamiseks ning väheneb vajadus arstiga telefoni teel konsulteerimiseks . k õigil Tervisekassa lepingulistel TTO-del ( ca 1170) 5– 10 aasta perspektiivis on võimalik hakata raviarveid järk-järgult moodustama tervisedokumentide põhjal, vähendades nii topelt andmete esitamist. Kavandatav muudatus 2 : v iljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS) V iljatusravi teenuse osutajate (6) halduskoormus väheneb mahukate aruan nete manuaalse koostamise ning Ravimiametile ja EL -i organisatsioonidele edastamise kohustuse ära langemisega. Samadel TTO-del kaob ära vajadus vahendada valdkonnas meilide ja telefonikõnede teel sugurakudoonorlusega seotud teavet , kuna vastav info päritakse edaspidi infosüsteemis automaatselt. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sihtrühm: Tervisekassa, T EHIK Muudatus 1. Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS) Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mis on ühekordne IT-investeering Tervisekassas summas 80 0 0 00 eurot , millele lisandub Tervisekassa töökulu. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest ( 560 000 eurot ) ja osaliselt digipöörde ehk välis vahenditest (240 0 00 eurot ) . IT-teenus t pakub TEHIK. Tervisekassa esialgsel hinnangul on tulemuspõhisele rahastusele ülemineku k ulude suurusjärk kuni 2030 . aastani 2 – 4 m i lj onit eurot. Kavandatava rahastusmudeli puhul , kus 20% makstavast tasust sõltub tulemusest, on hinnanguline kulude kokkuhoid keskmiselt 6% eriala kohta . Näiteks psühhiaatria eriala lepingumaht on praegu 66 miljonit eurot. Kui 20% sellest sõltub ravi tulemustest, hakkab 13 miljonit eurot sõltuma kvaliteedimõõdikute täitmisest. Eeldusel, et ligikaudu 70% asutustest täidab soovitud mõõdikud, võib psühhiaatria erialal saavutada kuni 4 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Muudatus 2. Viljatusravi ja suguraku doonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS ) TAI eelarves on 2024 – 2027 . aasta tel kajastatud 66 0 000 eurot , et käivitada viljatusravi andmete kogumi ne riiklikku andmekogusse . 2024 . aastal oli ette nähtud 39 0 000 eurot, sealhulgas nii personali töötasuks, andmekoosseisu kokku leppimiseks, andmekogu funktsionaalsuste dokumendi loomiseks, ärianalüüsi hankeks, IT analüüsi hankeks ning platvormi arendusteks ja andmete edastamise testimiseks. 202 5 – 2027 .aastatel on ametikoha kuludeks, andmekogu ülalpidamiseks ja arendusteks ette nähtud 9 0 000 eurot aastas . 2024. aastal lepiti kokku andmekoosseis koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga ning koostati eelanalüüse , sealhulgas ärianalüüs koostöös TAI, TEHIK - u ja SoM - iga . IT-hanke arenduste eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta IV kvartal. Edasiseks ülalpidamiseks TAI ja TEHIK alates aastast 2028 kulude tõusu ei prognoosi ning summa võiks jääda samasse suurusjärku (~90 000 eurot aastas), sisaldades ühe inimese töötasu TAI-s ja tõrgeteta tööks vajalikke arendusi TEHIK-us . Teistele riigiasutustele tööd ja kulusid viljatusrav i andmekogu loomisel ei prognoosita. Seaduse rakendamisega otseseid tulusid seoses viljatusravi ga ei kaasne, aga viljatusravi andmete keskse andmekogumise käivitamine võimaldab hinnata viljatusravi kulutõhusust, korraldada paremini tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikat. Tänu viljatusravi andmete kogumisele TIS-i on võimalik kontrollida ühe doonori doonorrakkudest sündivate laste arvu ja seeläbi vähendatakse ühe doonori genotüübiga seotud haiguslike muudatuste levimise ohtu Eesti rahva hulgas, millega kaasneksid kulud riigile . Perekonnaseisuasutuste k ohustus edastada kunstliku viljastamise teel sündinud isikule anonüümse doonori KVEKS § 27 lõikes 2 sätestatud andmed antakse üle TAI-le . E elnõu mõju k ohalike omavalitsuste eelarvele ei ole oluline . Väheoluline mõju avaldub nende eelarvele halduskoormuse vähenemise näol seoses ee spool esile toodud kohustuse üleandmisega TAI-le . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 1 . detsembri 2016 . a määrus nr 138 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus ”; 2) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus”; 3 ) s otsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „ Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm”; 4) sotsiaal ministri 21. augusti 2025. a määrus nr 34 „ Vähi sõeluuringute registri põhimäärus”; 5 ) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „ Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“; 6 ) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „ Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus”; 7 ) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „ Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus”; 8 ) tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 12 „ Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord”; 9 ) tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „ Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus”; 10 ) tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus nr 48 „ Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg ” ; 11) majandus- ja infotehnoloogia ministri 22. detsembri 2023 . a määrus nr 69 „ Töötukassa andmekogu põhimäärus” ; 12) siseministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 27 „ Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus” . Määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisades 1, 2 ja 3. Seaduse rakendamiseks on vaja tunnistada kehtetuks järgmised määrused: 1) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „ Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus”; 2) t ervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „ Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus” . Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TTKS § 59 3 numeratsiooni, sh muutub senises lõikes 2 2 paiknenud volitusnormi asukoht . Eelnõu § 5 punkti de ga 2 ja 3 muudetakse määrus t e kehtestajat, kuid mitte volitusnormi sisu. Seega ei saa eelviidatud juhtudel tekkida küsimust määruste sisu põhiseadusele vastavusega. Sellisel juhul puudub ka vajadus rakendusakti de kavandite formaalseks lisamiseks, mis üksnes suurendaks tarbetult ajakulu ja eelnõu materjalide mahtu. Küll aga on vastava te muudatus t e tõttu vaja tunnistada kehtetuks järgmised määrused , mis tuleb volitusnormi muutumisel kehtestada uute ministri määrustena : 1) t ervise- ja tööminist ri 15. märtsi 2019 . a määrus nr 27 „ Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus “; 2) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025 . a määrus nr 20 „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu “ ; 3 ) Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018 . a määrus nr 62 „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor d “ . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 30 . s eptemb ril , v.a selle § 5 punkt id 2 ja 3 , mis jõustu vad 2027. aasta 1. jaanuaril . Seaduse jõustumis e aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis (VVTP) märgitud tähtajale , s.o 2026. a asta III kvartal , sest siis valmivad Tervisekassa andmelao ni ng viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus nende kasutusele võtmiseks . Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor ra volitusnormide muudatuse jõustumine on planeeritud 2027. a asta algusesse , et tagada väiksem halduskoormus muudatuste tegemisel , kuivõrd Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu sisulis ed muudatus ed vaadatakse igal aastal üle just 1. jaanuari seisuga. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu . Eelnõu saadetakse EIS - i kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Lii dule , Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, TAI-le , Terviseametile, Te r visekassale ja TEHIK-u le . Lisaks tutvustatakse muudatusi eraldi teavitusüritusel. Algatab Vabariigi Valitsus … ………… ……… 20 26
Teie 06.01.2026 nr 1.2-2/2-1, SOM/26-
Sotsiaalministeerium
0015/-1K
[email protected]
Meie 05.02.2026 nr 8-2/104
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Sotsiaalministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu ega seletuskirja koostamisel pole arvestatud Sotsiaalministeeriumis (SoM) ette
valmistatud ja Riigikogu menetluses oleva inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) eelnõuga (749 SE)
kavandatavate muudatustega, sh TTKS-is, ravimiseaduses, Tervisekassa seaduses ning ka uue
IGUS-e tervikteksti sätetega, mille reguleerimisala kattub osaliselt käesoleva eelnõuga. Palume
eelnõu edasisel menetlemisel tagada kooskõla Riigikogu menetluses oleva eelnõu muudatustega.
2. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 591 lg 4) sätestatakse Tervise Infosüsteemis (edaspidi
TIS) töödeldavad andmed. Lõikes toodud andmetega seonduvalt palume:
a) punkti 1 (isiku varasemad üldandmed) osas seletuskirja täiendada, miks isiku varasemate
andmete töötlemine on vajalik;
b) punkti 10 (isiku kinnipidamisasutuses viibimise andmed) andmete loetelu kitsendada, kuna
kinnipidamisasutuses viibimise andmed sisaldavad kõikvõimalikke andmeid, mis
vangiregistris on;
c) punkti 16 (sugurakkude käitlemise ja jälgitavuse andmed) osas seletuskirja täiendada.
Seletuskirjas on selgitatud, et andmete kogumise eesmärk on Tervise Arengu Instituudi (TAI),
Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemine ja aruandluse koostamine. Palume
selgitada, kas neid andmeid kogutakse TAI ja Ravimiameti ülesannete täitmiseks, ning kui see
on nii, siis antud juhul on ka need kaks ametit andmekogu kaasvastutavad töötlejad, kelle
ülesannete täitmiseks andmeid kogutakse. Juhul kui need andmed on vajalikud SoM ja
Tervisekassa ülesannete täitmiseks ning TAI ja Tervisekassa on siinkohal andmesaajad, siis
palume see ka seletuskirjas välja tuua.
3. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 592 lg 4 p 1) sätestatakse riikliku ekspertiisiasutuse
kohtuarst-eksperdi kohustus edastada TIS-i andmeid surma põhjuse kohta. Lähtudes eelnevast
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
palume seletuskirja täiendada selgitusega, millisel juhul andmeid surma põhjuse kohta ei esitata
ning miks.
Täiendavalt märgime, et surma põhjuse tuvastamise seadus (SPTS) ei sisalda sellist sõnastust
nagu „haigus või vigastus“ ja kuigi TTKS-i sõnastus on kehtinud muutumatuna pikka aega, leiame
et „vigastus“ ei ole siinkohal õige sõna. SPTS-i kohaselt oleks õige kasutada „haiguse või
välispõhjuse tagajärjel“ järgmistel põhjustel. Vigastus on organismi kudede või elundite
anatoomilise terviklikkuse ja/või funktsiooni häire, mis tekib välise teguri toimel. Vigastus võib olla
nii füüsiline (nt luumurd, haav) kui ka funktsionaalne (nt nihestus, venitus). Vigastussurm on surm,
mis tekib vigastuse tagajärjel (liiklusõnnetus, noahaav, kukkumine jne), kusjuures vigastus on
põhjustatud välise teguri toimel. Välispõhjusest põhjustatud surm on aga laiem mõiste, mis hõlmab
kõiki surmasid, mille algpõhjus on väliskeskkonnast pärinev tegur, olenemata sellest, kas tekib
klassikaline vigastus või mitte. Nt madal ja kõrge temperatuur, elekter, mürgitamine, lämbus jm.
Kõigi nimetatute puhul kantakse info tervise infosüsteemi. Palume eelnõu täpsustada.
4. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 2) sätestatakse piirang isiku õigusele isiklikult
tutvuda TIS andmetega.
Palume selgitada seletuskirjas, kas tervishoiuteenuse osutajal (TTO) on ka kohustus selle 6 kuu
jooksul patsiendile andmeid tutvustada ning kust selline kohustus tuleneb.
5. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 3 p 2) sätestatakse TTO juurdepääs TIS-is olevatele
isikuandmetele seoses tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega ning patsiendiohutusjuhtumite
analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras.
Seletuskirjas on lõike kohta toodud järgmine selgitus „Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta
TTO-dele juurdepääsu teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele.“. Palume selgitada,
kas selle sätte alusel võiks TTO-d analüüsiks ja ennetuseks kasutada kogu TIS andmestikku
kõikide isikute osas. Selline võimalus kindlasti ei oleks kooskõlas andmekaitse minimaalsuse ja
eesmärgipärasuse põhimõttega ning tegemist on oluliselt isikute põhiõigusi riivava õigusega.
Seletuskirjas ei ole eeltoodut selgitatud ega proportsionaalsust hinnatud. Leiame, et selline
lahendus ei oleks proportsionaalne. Juhul kui TTO-del on vaja teha analüüse/uuringuid, tuleb
andmete saamisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) §-ist 6. Täiendavalt on
ebaselge, kuidas toimub isikuandmete töötlemine ennetuse eesmärgil. Eelduslikult on lubatud
TTO-l töödelda ennetuse eesmärgil oma patsientide andmeid, säte aga võimaldab töödelda kogu
TIS-i andmestikku.
Eeltoodust tulenevalt palume eelnõuga väljapakutud lahendus läbi mõelda ning vastavad
piirangud eelnõuga ette näha.
6. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 8 p 1) sätestatakse eksperdi juurdepääsuõigus
TIS-ile.
TTKS § 593 muudetakse eelnõus selliselt, et lõike 8 punkti 1 tõstetakse kehtiva seaduse samast
paragrahvist tervikuna lõike 5 tekst. Juhime tähelepanu asjaolule, et 01.09.2023. a jõustunud
kohtuekspertiisiseadusega nimetati riiklikult tunnustatud eksperdid ümber registreeritud
eraekspertideks, mistõttu tuleks kasutada eelnõus uut nimetust. Samuti toome eraldi välja, et
Riigikogu menetluses oleva SoM-is ette valmistatud IGUS eelnõuga seonduvalt, millega
muudetakse sama sätet (TTKS § 593 lõiget 5), oleme sätte sõnastuse üle vaadanud, mistõttu
palume kasutada TTKS § 593 lõike 8 punkti 1 sõnastamisel IGUS eelnõu § 45 punktis 16
kavandatud TTKS § 593 lõike 5 sõnastust: „Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse
lepingulisel arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku
lahangu, kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud
eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. Riikliku ekspertiisiasutuse DNA-eksperdil
on juurdepääs tervise infosüsteemi geneetilistele andmetele surnu isiku tuvastamiseks, kui isikut
ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil.“.
7. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 8 p 4) sätestatakse TAI juurdepääsuõigus TIS-ile.
2
Palume eelnõu täiendada viitega, millises TTKS-i paragrahvis on sätestatud TAI uuringute
läbiviimise õigused (kus on toodud ka analüüsides kasutatavad andmete kategooriad ja
eesmärgid), või millise seadusega pandud ülesande täitmiseks TAI-l juurdepääs on. Juhime
tähelepanu, et juhul kui uuringu eesmärgid ja ulatus ei ole seaduse tasandil ette nähtud, tuleb
andmetöötlusel lähtuda IKS §-ist 6. Kuivõrd seletuskirjas ei ole eeltoodut selgitatud, ei ole antud
hetkel võimalik anda hinnangut, kas sellise laiaulatusliku juurdepääsu andmine TAI-le on
proportsionaalne. Palume ka seletuskirja täiendada.
8. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 9 p-d 2 ja 5) sätestatakse isiku nõusolekuta TIS-ist
isikuandmete väljastamine kohtutäiturile hüvitise arestimiseks ja apteegiteenuse osutamisel.
Seoses eelnevaga palume seletuskirjas:
a) punkti 2 selgitusse lisada info, milliseid andmeid ja mis eesmärgil kohtutäituritele
väljastatakse;
b) punkti 5 selgitusse lisada, et andmeid väljastatakse IKS §-s 6 sätestatud tingimustel.
9. Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 11) sätestatakse, et muudel isikutel on juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
Leiame, et TTKS-is peaks olema koondatud kõik eriseadustest tulenevad juurdepääsuõigused
sarnaselt maksukorralduse seaduse §-ile 29. Selliselt oleks tagatud selge arusaam, kellel ja mis
ulatuses on juurdepääs isiku terviseandmetele. Tegemist on äärmiselt suure isikute põhiõigusi
riivava andmetöötlusega ning parema õigusselguse huvides võiks kogu juurdepääse puudutav
regulatsioon kajastuda TTKS-is. Palume eelnõu muuta.
10. Seletuskirja alajaotises 6.1 on toodud: „Tehniliselt luuakse TEHIK-u haldusesse uus andmeladu
kolme andmekogu andmete koostöötlemiseks, millele on juurdepääs ainult Tervisekassa volitatud
töötajatel (ca 10) asutuse ülesannete täitmiseks. Loodava Tervisekassa andmelao puhul tehakse
enne andmelao kasutuselevõttu eraldi andmekaitselane mõjuhinnang ja IT riskianalüüs.“.
Palume selgitada, millistel asutustel saab olema juurdepääs andmelaole. On väga kaheldav, kas
läbi Tervisekassa volitatud töötlejate nii delikaatsetele andmetele juurdepääsu andmine on
kooskõlas TTKS-i loogikaga, et juurdepääsu omavate asutuste loetelu on toodud seaduse
tasandil. Leiame, et tegemist on väga olulise põhiõiguste riivega, mille võib ette näha üksnes
seadusandja.
11. Seletuskirja 6. osas on märgitud, et oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et
apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i. RIA poolt pakutava MISP2 teenuse
kasutajatugi NIIS-i poolt lõppes 2015. a lõpus. Palume täpsustada, kas on silmas peetud RIA poolt
pakutavat MISP2 või eraettevõtte poolt pakutavat MISP-i. Seadusemuudatusega kaasneb uue
andmelao loomine, mis on ühekordne IT-investeering Tervisekassas summas 800 000 eurot,
millele lisandub Tervisekassa töökulu. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest (560 000
eurot) ja osaliselt digipöörde ehk välisvahenditest (240 000 eurot). IT-teenust pakub TEHIK.
Tervisekassa SoM partner digipöörete toetuse andmise tingimustes ei ole. TIS arenduseks eraldi
rahastamise rida ei ole digipööretes. Küll aga rahastame tervisestatistika andmekogumisel uuele
metoodikale üleminekut, kus tulemusena välja toodud: „Arendatakse ja katsetatakse
maksimaalselt parimat prototüüpi TIS andmete kasutusele võtmiseks tervisestatistika tegemisel ja
kus partner TEHIK“. Arendus valmib 2027. Palume selgitada, mida täpselt rahastatakse
struktuurivahenditest ja mida Tervisekassa vahenditest.
Täiendavalt kordame VTK tagasisides toodud riski, et kolme andmekogu ühendamisel kaasnevad
suured riskid andmekogu toimimiseks, kuna TIS peab olema 24/7 kättesaadav tervishoiuteenuse
osutamiseks ja ravimite väljakirjutamiseks-müümiseks. Samuti soovitame arhitektuuri loomise
faasis konsulteerida riigi arhitektuurikogukonnaga (riigi tehnoloogiajuht ja peaarhitektid). Kindlasti
oleks hea arhitektuurivisiooni valmides seda arhitektuuripaneeli tuua (kontaktisik Erik Janson).
12. Eelnõu § 3 p-des 1 ja 7 muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust (KVEKS)
seoses sugurakkude partnerannetusega.
3
Viidatud punktides on võimalik vastuolu perekonnaseadusega (edaspidi PKS). Soovitakse, et
partnerannetuse korral kahe naise vahel loetakse laps doonorist põlvnevaks. Hetkel kehtivas PKS-
is on sätestatud, et lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud, ja lapse isa on mees, kes on
lapse eostanud (PKS § 83 ja 84). PKS-i kohaselt on lapse vanemad sooliselt määratletud ning
tekib küsimus, kelleks lugeda PKS-i mõttes teist naist, kes on olnud doonor. Taoline põlvnemine
tuleb kindlaks teha eriregulatsioonis (KVEKS). Oluline on eristada, millal toimub põlvnemise
kindlaks tegemine PKS-i ja millal eriregulatsiooni alusel. See teema võib puudutada ka teisi
eelnõuga plaanitavaid muudatusi. Palume seletuskirja täpsustada.
13. Eelnõu § 6 p-s 2 muudetakse volitusnormis (Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu) määruse
kehtestajat (Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister).
Justiits- ja Digiministeerium palub esitada põhjalikum analüüs, kas määruse viimine ministri
tasandile on põhjendatud, kuna tegemist on väga olulise rahva tervist ja elu puudutava ning
mõjutava määrusega, mitte üksnes määrusega, milles oleks vaid äärmise tehnilisusega
küsimused reguleeritud. Täiendavalt märgime, et tulenevalt sellest, et seaduse tasandil ei ole
piirmäärade vahemikke toodud, ei ole praegusel juhul tegemist seaduse täpsustamisega (ministri
määrusega), vaid piirmäärade kehtestamisega.
II. Märkused eelnõu mõjuanalüüsi ja normitehnika osas
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega ja
kommentaaridena tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi
kohta.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Maarja-Liis Lall 54770628
[email protected]
Monika Tappo
Kertu Tuuling
Guido Pääsuke
Kristel Niidas
Anne Kruusement
Alar Teras
Birgit Hermann
4