Kõrgharidusseaduse muutmise seadus

Justiits- ja Digiministeerium 5.02.2026 nr 8-1/25/3988-21 Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Vabariigi haridusseaduse, kõrgharidusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Seaduseelnõu 2. Seaduseelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1_Rakendusaktid 4. Seletuskirja lisa 2_Kooskõlastustabel Tiina Laidvee 735 0121 [email protected] Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 02.02.2026 Eesti Vabariigi haridusseaduse, kõrgharidusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § 1. Kõrgharidusseaduse muutmine Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärgil, sealhulgas õppesse vastuvõtmise, õppetöö korraldamise, õppekvaliteedi kindlustamise, õppekorralduslike otsuste tegemise ning kontrollimiseks, kas kõrgkoolil on käesoleva seaduse alusel õigus nõuda õppekulude hüvitamist.“; 2) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõna „proviisoriõpe“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Avalik-õiguslikesse ülikoolidesse ja HTM haldusala rakenduskõrgkoolidesse toimub õppesse kandideerimine Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) elektroonilises keskkonnas. Välisüliõpilaste vastuvõtuks võivad kõrgkoolid kasutada alternatiivseid elektroonilisi kanaleid. Kandideerimise ja õppekorraldusega seotud andmete esitamine ja töötlemine hariduse infosüsteemis toimub käesoleva seaduse ja Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruse kohaselt.“; 4) paragrahvi 13 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vastuvõtutingimustele vastavuse hindamisel ei rühmitata isikuid esimesel ja teisel õppeastmel selle põhjal, kas kõrgkoolil on õigus nõuda neilt tasu õppimise eest või mitte.“; 5) paragrahvi 15 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Stipendiumi andmise ülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda Haridus- ja Noorteametile või kõrgkoolile. Stipendiumite andmise täpse korraldusliku korra võib kehtestada stipendiumi andja, lähtudes käesoleva seaduse ja ministri määruse alusel kehtestatud nõuetest.“; 6) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21 ) asub õppima täiskoormusel eestikeelsel magistriõppekaval, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti.“; 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: 1 „(62 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 32 nimetatud eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase eksmatrikuleerimist 30 kalendripäeva jooksul peale immatrikuleerimist.“; 8) paragrahvi 161 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kõrghariduse kolmandal õppeastmel õppimine on tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul Eesti kodanikule või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibivale isikule.“; 9) paragrahvi 161 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi kodanik.“; 10) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tööandjal on õigus emeerituse staatus ära võtta vastavalt tööandja kehtestatud põhjustele, tingimustele ja korrale.“; 11) kuuenda peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kvaliteedi hindamine ja järelevalve“ 12) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakese ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur).“; 13) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma liikmed kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget.“; 14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22 ) Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande.“; 15) seaduse § 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4, § 39 lõikes 2, § 9 lõikes 3 ja § 11 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ sõnadega „kvaliteediagentuur“ vastavas käändes.; 16) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: 2 „(31 ) Kvaliteediagentuuri ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391 . Teenistuslik, riiklik ja haldusjärelevalve (1) Haridus- ja Teadusministeerium teeb riiklikku või haldusjärelevalvet ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel. (2) Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras. (3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud volituste piires järelevalve käigus õigus: 1) tutvuda ülikooli ja rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid; 2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks; 3) kaasata järelevalvesse eksperte. (4) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras. (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib haldus- või riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot.“; 18) paragrahvi 42 lõiget 1 muudetakse ja jäetakse välja tekstiosa „ja doktoriõppe tulemustasu eraldamiseks“; 19) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) seadust täiendatakse §-dega 472 ja 473 järgmises sõnastuses: „§ 472 . Käesoleva seaduse § 16 lõike 62 rakendamine Käesoleva seaduse § 16 lõiget 62 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. a. Perioodil 1.august 2024. a kuni 1. september 2026. a käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktis 32 alusel eksmatrikuleeritud üliõpilaste puhul ei arvestata eksmatrikuleerimise korda, kui see on toimunud 30 kalendripäeva jooksul peale immatrikuleerimist. § 473 . Proviisoriõppe korralduse rakendamine (1) Isik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist immatrikuleeritud proviisoriõppe integreeritud õppekavale, võib õpingud lõpetada integreeritud õppekava alusel ning talle antakse vastav kraad vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud õigusaktidele. 3 (2) Kõrgkool võib jätkata proviisoriõppe integreeritud õppekava rakendamist käesoleva seaduse jõustumise ajal õppivate isikute suhtes kuni nende õpingute lõpetamiseni.“. § 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eesti hariduse infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad, kes täidavad neile seadusega pandud ülesannet on kõrgkoolid, kutsekoolid, üldhariduskoolid.“. § 3. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Proviisor käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isik.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, Toompea „…“ …………………… 2026 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ …………………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 4  Eesti Vabariigi haridusseaduse, kõrgharidusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) muutmise vajadus on ühiskonnas laiemalt olnud arutelu all seoses kõrghariduse rahastamise teemaga sh on vajalikuks peetud nii üliõpilaste omavastutuse kui üliõpilaste õpinguid toetava süsteemi muudatusi. Üliõpilaste omavastutust on KHaS muudatustega laiendatud ning 1.09.2024 jõustusid mitmendat korda samal kõrgharidusastmel, mitmel õppekaval samaaegset õppimist, aga katkestamist puudutavad muudatused, millega lisandusid kõrgkoolidele võimalused õppekulude hüvitamise nõudmiseks. Sellele lisaks on leitud, et on vajadus laiendada kõrgkoolide võimalusi pakkuda teatud tingimustel tasulist õpet ning kaasata eraraha kõrgharidusõppe pakkumisel. Eraraha kaasamise võimalusi suurendab õigus nõuda õppekulude hüvitamist 1-aastase magistriõppekava pakkumisel. Sellega saavad töötavad inimesed, kellel on varasem magistrikraad või valdkondlik töökogemus, võimaluse omandada magistrikraad lühema perioodi jooksul paindlikumal ja töö kõrvale sobivamal viisil võrreldes 2-aastase magistriõppekavaga, kuid oma kõrghariduse eest ise tasudes. Lisaks antakse käesoleva eelnõu raames võimalus eraraha kaasamiseks doktoriõppes, kus seni tasuline õpe puudus. Kui Euroopa Liidu kodanikele on tagatud võrdne ligipääs tasuta doktoriõppele, siis õppekulude hüvitamist on õigus nõuda doktoriõppe puhul väljastpoolt Euroopa Liitu vastuvõetutelt. Eelnõu aluseks on 2024. aasta lõpus koostatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis esitati osapooltele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Aluseks on võetud ka kõrghariduse rahastamise töörühma ettepanekud eraraha kaasamiseks. Seoses proviisorõppe muudatusega on vajadus muuta ka ravimiseaduse vastavat sätet. Vastav muudatus on koostatud koostöös Sotsiaalministeeriumiga ning läbi räägitud ja koostatud koostöös Tartu Ülikooliga. Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatus tuleneb andmete töötlemiseks vajaliku seadusliku aluse loomise vajadusest. Eelnõuga tehakse järgmised suuremad muudatused: 1. eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes (tasu võtmise õiguse kehtestamine eestikeelsete 1-aastaste magistriõppekavade pakkumisel, õppetasu küsimise õigus doktoriõppes); 2. proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks; 3. järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle; 4. kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile. Eelnõu rakendamine ei suurenda halduskoormust ettevõtjatele, kõrgkoolidele ega isikutele. Muudatused ei kehtesta uusi kohustusi, ei nõua täiendavat aruandlust ega too kaasa uusi haldusmenetlusi või täiendavaid haldustoiminguid. Eelnõu eesmärk on kehtiva õiguse täpsustamine ja süsteemne korrastamine, sh mõistete ühtlustamine, pädevuste ja volitusnormide selgem määratlemine ning olemasolevate regulatsioonide kooskõlla viimine. 1 Kõrgkoolide jaoks ei kaasne eelnõuga uusi tegevusi ega täiendavaid haldusülesandeid, vaid täpsustatakse juba täidetavate ülesannete õiguslikku raamistikku. Isikute jaoks ei muutu õiguste ega kohustuste ulatus ega tekkivate haldustoimingute hulk. Ettevõtjate jaoks ei kaasne regulatsioonist uusi kohustusi ega aruandlusnõudeid. Eelnõu rakendamine tugineb olemasolevatele infosüsteemidele ja haldusprotsessidele, sh Eesti hariduse infosüsteemile ning kehtivatele õppe- ja rahastamiskorralduse mehhanismidele, mistõttu ei ole vajalik täiendavate haldusressursside kasutuselevõtt ega uute haldusprotsesside loomine. Muudatuste rakendamine toimub olemasolevate töökorralduste ja pädevuste raames ning ei nõua täiendavat halduspersonali ega täiendavaid halduskulusid. Kokkuvõttes on eelnõu mõju halduskoormusele neutraalne ning muudatused parandavad õigusselgust ja õiguskindlust ilma, et see suurendaks adressaatide halduskoormust. Eelnõuga muudetakse kõrgharidusseaduse redaktsiooni RT I, 12.07.2025, 16. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonnajuhataja Margus Haidak (735 0151; [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (735 0186; [email protected]), nõunik Tiina Laidvee (735 0121; [email protected]), nõunik Janne Pukk (735 0132; [email protected]), nõunik Sigrid Vaher (735 0263; [email protected]), peaekspert Hemminki Otstavel, peaekspert Jass Juuremaa (735 3015; [email protected]), peaekspert Nele Dresen (735 0200; [email protected]). Eelnõu juriidilise korrektsuse on taganud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (735 0297; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu lähtub koalitsioonileppe 2025-2027 toodud põhimõtetest, mille kohaselt kõrghariduse korraldamisel on oluline kõrghariduse kõrge taseme saavutamine ning hariduse kättesaadavuse suurendamine. Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide konkurentsivõimet ning ühtlasi on oluline välistudengitele eesti keele õpetamine, et nad saaksid panustada Eesti majandusse. Koalitsioonileppe kohaselt toetatakse tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus, kuid kõrgkoolidele antakse võimalus kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes. Eesmärk on suurendada eestikeelses magistriõppes osakoormusega õppekavade arvu, mis tagab õppuritele suurema paindlikkuse ja toob kõrgharidusse vajaliku lisarahastuse. Kasvatatakse doktoriõppe mahtu, sest Eesti suuremat lisandväärtust tootev majandus, avalik sektor ning kultuuri ja teaduse areng vajavad suuremat hulka kõrgema haridustasemega inimesi. Seetõttu lubatakse seadusega küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes, laiendatakse paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad) ning luuakse ülikoolide sihtkapitali fondide avamist soodustava seadusandlik raamistik eraraha kaasamiseks. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vaja Riigikogu poolthäälteenamust. 2 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus ja eesmärk 2013. a jõustunud kõrgharidusreformi eesmärgiks oli võimaldada tasuta õppida täiskoormusel õppival üliõpilasel, kelle põhitegevuseks on õppimine ning kel on seetõttu võimalik õppekava läbida nominaalkestuse jooksul. Kehtiva KHaS kohaselt nõutakse õppekulud e hüvitamist sihtgrupilt, kelle põhitegevuseks ei ole õppimine: osakoormusega õppes õppivad üliõpilased või eksternõppes õppijad, või kes ei õpi eestikeelsetel õppekavadel. Muudatuse järgselt oleks võimalik kaasata täiendavalt eraraha pakkudes rohkem tasulisi õppimisvõimalusi töötavale üliõpilasele paindlikus õppes ning seda saab saavutada tasu võtmise õiguse kehtestamisega lühemate kui 120 ainepunkti mahuga magistriõppekavade pakkumisel. Muudatuse tulemusena suureneb õppimisvõimaluste mitmekesisus. Kõrgkoolid saavad paindlikult pakkuda erinevaid variante õppimiseks lähtuvalt sihtgruppidest ning sihtgrupi ja tööturu ootustest. Muudatuse eesmärk on laienda eraraha kaasamise võimalusi ka kõrgharidusõppe kolmandale astmele. Eesti ja Euroopa Liidu üliõpilaste rahastamispõhimõtteid muutmata on võimalik kõrgharidusõppesse lisaraha tuua andes ülikoolidele õiguse küsida õppekulude hüvitamist doktoriõppe üliõpilastelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Muudatuse tulemusena kasvab doktoriõppes õppivate üliõpilaste arv, mis vastab ka Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse strateegilistele eesmärkidele. Eelnõuga täpsustatakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioone seaduse tasandil. Õigusselguse huvides tuuakse taas kõrghariduse õigusakti sarnaselt varasemalt ülikooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses reguleeritud järelevalve alused. 2.2. Eelnõu taust ja senine praktika Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes Kõrgharidusseaduse kohaselt on eestikeelse õppekava alusel õppimine avalik-õiguslikes ülikoolides ja HTM hallatavates rakenduskõrgkoolides üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. Edasine õppeteenustasu maksmine sõltub üliõpilase õppimise edukusest ja kõrgkooli sätestatud nõuetest ehk teatud tingimustel on kõrgkoolil õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võimalik küsida. Õppekulude hüvitamist on lisaks võimalik nõuda KHaS-is sätestatud alustel üliõpilastelt, kes õpivad • osakoormusega õppes; • võõrkeelse õppekava alusel; • samaaegselt mitmel kõrgharidusõppe õppekaval; • mitmendat korda õppekulusid hüvitamata samal kõrgharidustasemel kui eelmisest lõpetamisest on möödas vähem kui 10 a; • mitmendat korda samal kõrgharidusastmel kui enne kõrgharidusõppe katkestamist olid eelnevalt õppinud rohkem kui 365 päeva; • kolmandat korda samal kõrgharidusastmel olles eelnevalt kaks korda õpinguid alustanud . 3 Õppeasutustel on lisaks võimalik kaasata eraraha läbi koostöö ettevõtetega ning kõrgkool võib saada tulu põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest (sh täienduskoolitus, rakendusuuringud). Eraraha kaasamise võimalusi täiendati viimati 2023. a vastu võetud KHaS muudatustega, mis jõustusid 2024/2025. õppeaastast. Sellega täienesid ülikoolide õigused eraraha kaasamiseks üliõpilaste omavastutuse suurendamisega, et üliõpilased teeksid nii kaalutletuma erialavaliku kui mõtleksid läbi võimaliku katkestamise, et ka sellest perioodist saadud kasu oleks võimalikult suur ning ei kuluks asjatult kõrgkooli ja riigi ressursse. Koos kutseharidusreformi ja õpikohustuse pikendamisega jõustub 1. septembrist 2025 seadusemuudatus, millega täiendavalt kehtestatakse õigus kõrgkoolidele ja kohustus kutseõppeasutustele nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui samaaegselt õpitakse nii kutsehariduse kui kõrghariduse tasuta õppekaval. Täiendavate eraraha kaasamise võimaluste hulgast on puudu võimalused õppekulude hüvitamise nõudmiseks doktoriõppes, sh nendelt üliõpilastelt, kellel on välisriigis õppimiseks nende koduriigi stipendium või muu rahastus. Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine on vajalik ka töötava inimese jaoks paindlike õppeviiside loomiseks. 1) Tasu võtmise õigus alla 120 EAP mahuga magistriõppekavadel Haridus- ja Teadusministeerium näeb, et tuleviku kõrghariduselt oodatakse pigem lühemaid õppekavasid, mis võimaldaks paindlikku ümberõpet ja kiiremat tööturule siirdumist ning arvestaks võimalikult palju nende teadmiste ja oskustega, mis isikul juba olemas on. Kõrgharidussüsteemilt oodatakse õppimisvõimaluste mitmekesisust, et kõrgkoolid saaksid paindlikult pakkuda erinevaid variante õppimiseks lähtuvalt sihtgruppidest ning sihtgrupi ja tööturu ootustest. 1-aastaste eestikeelsete magistriõppekavade õppurite sihtrühmaks on eelkõige töökogemusega ja/või varasema magistrikraadiga inimened, kes on huvitatud lühiajalisest õppest. Tasuline ja lühema perioodi vältel toimuv õpe on õigustatud ka seetõttu, et enamasti on selliste õppurite põhitegevuseks õppimise asemel siiski töötamine. Neile, kel pole eesmärgiks magistrikraad, jääb võimalus valida mikrokraad, kus ei ole ka lõputöö kirjutamise kohustust. Peamiseks magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane 2-aastane tasuta magistriõpe, mis on suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele, kelle põhitegevuseks on õppimine. KHaS § 5 ja § 6 kohaselt on bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe maht 180–240 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat, magistriõppe maht on 60–120 ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat. Magistriõppes süvendatakse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes omandatud teadmisi ja oskusi ning selle läbimine loob eeldused erialaspetsialistina tööle asumiseks või õpingute jätkamiseks doktoriõppes. Magistriõppes on selgemalt välja toodud tööle asumiseks ja elukestvaks õppeks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel oli 2023/2024. õppeaastal Eestis magistriõppes avatud vastuvõtuks 271 õppekava (tabel 1). Tabel 1. Magistriõppe õppekavad 2023/2024. õppeaastal (EHIS) Magistriõppekava Õppekava Õppekava Õppekavade arv nominaalkestus ainepunktid õppekeel 2 aastat 120 eesti 161 4  2 aastat 120 inglise 88 2 aastat 120 vene 2 1 aasta 6 kuud 90 eesti 3 1 aasta 3 kuud 75 inglise 2 1 aasta 60 eesti 8 1 aasta 60 inglise 7 Kui Bologna süsteemile üle minnes domineeris kõrgharidusõppe I ja II astme läbimisel õppe nominaalkestuse 3+2 kombinatsioon ja selle raames 2-aastased magistriõppekavad, siis viimastel aastatel on nii Eestis kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides hakatud pakkuma rohkem ka 1- aastaseid magistriõppekavu. Eestis olemasolevad üksikud 1-aastased magistriõppekavad on ingliskeelsed või osakoormusega, st neil pakutav õpe on juba praegu valdavalt õppurile tasuline. Muudatuse tulemusena suureneb õppimisvõimaluste mitmekesisus. Kõrgkoolid saavad paindlikult pakkuda erinevaid variante lähtuvalt sihtgrupist ja tööturu ootustest, mistõttu võivad magistriõppesse jõuda sihtrühmad, kes praegu õppima ei tule. Samuti võib vähendada Eesti õppurite välismaale magistriõppesse minek. Eestis kõrghariduse I astme lõpetanud, kes sooviksid lühema ajaga jõuda magistrikraadini, ei pruugi valida 1-aastase talle sobiva õppe olemasolul enam lühemat õpet pakkuvat välisriigi kõrgkoolis, vaid jätkaksid siin oma õpinguid. Väheneb surve ingliskeelsete magistriõppekavade avamiseks kuna hetkel võivad kõrgkoolid küsida õppeteenustasu vaid osakoormuses või ingliskeelsetel õppekavadel. On oluline jälgida, et tasuliste 1-aastaste õppekavade võimaldamisega ei kaasneks tasuta magistriõppe piiramine, kus teatud erialadel võimaldataks vaid 1-aastaseid tasulisi õppekavu. Sellega piirataks juurdepääsu neile, kes ei ole maksujõulised või kel puudub vastav eelnev töökogemus peale 3-aastast esimese astme õppe lõpetamist. Tasuta 2-aastase magistriõppe jätkumine on oluline ka doktoriõppes piisava järelkasvu tagamiseks ning teadus- ja arendustegevuse jaoks. Lühema õppe tulemusel võib jääda tagasihoidlikumaks õppekava teaduslik-teoreetiline pool, mis valmistab magistriõppurit ette doktoriõppeks. Lühema õppe valijad on juba teinud oma tööalase karjäärivaliku väljaspool akadeemiat ning nende peamine huvi ei ole doktoriõppes jätkamine. Negatiivsete mõjude vähendamiseks võib ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes pöörata rohkem tähelepanu tasuta magistriõppe pakkumisele, et tagada järgmise kõrgharidusastme järelkasv. Kvaliteedi tagamiseks võib osutuda vajalikuks sõlmida kõrgkoolide kvaliteedikokkulepe, et 1-aastaste magistriõppekavade väljatöötamisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest 2) Õppetasu küsimine doktoriõppes Erinevalt kõrgharidusõppe I ja II astme võimalustest on doktoriõppes tasu võtmise võimalused piiratumad. Kõrghariduse I ja II astmel on kõrgkooli õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist seotud õppekava keelega ning kõrgharidusstandardi kohaselt määratakse õppekavale üks õppekeel. Doktoriõppe õppekavas on vajaduse korral võimalik määrata rohkem kui üks õppekeel. Kuna doktoriõpe on oma olemuselt rahvusvaheline ning võõrkeelel on teadustöös suur osakaal, ei ole võimalik doktoriõppes tasu võtmise õigust siduda õppekava keelega. Kuna Eesti ja Euroopa Liidu üliõpilastele kehtivad kõrgharidusõppes võrdsed tingimused, on doktoriõppes võimalik kehtestada õigus nõuda õppekulude hüvitamist kolmandate riikide üliõpilastelt. 5 KHaS kohaselt on kõrghariduse kolmandal õppeastmel ehk doktoriõppes õppimine üliõpilase jaoks tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul. 2024/2025. õa-st võivad avalik-õiguslikud ülikoolid nõuda sarnaselt kõrghariduse I ja II astmel jõustuvate muudatustega õppekulude hüvitamist ka doktoriõppe üliõpilaselt, kes: • on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse; • on juba tasuta õppinud doktoriõppes vähemalt 365 kalendripäeva ja õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat. Tasu võtmise õiguse kehtestamine doktoriõppes võimaldaks võtta vastu erinevate stipendiumifondide õppetasu/toetus, mille (välis)doktorant riigilt, stipendiumifondilt jms on õppimiseks saanud ning võimalus panna kolmandate riikide üliõpilased, kelle hulk meie doktoriõppes on ebaproportsionaalselt suur, oma õpingute eest tasuma. Doktoriõppesse vastuvõetute arv ülikoolides on püsinud pärast 2013. a ligikaudu 400 üliõpilase juures, kuid kasvanud on välisüliõpilaste osakaal (joonis 1). Kõrgeim oli see 2021/2022. õa vastuvõtul ulatudes 47%-ni vastuvõetutest. 2022/2023. ja 2023/2024. õa on vastuvõetud välisüliõpilaste osakaal langenud alla 40%. Kolmandatest riikidest pärit doktorandid on 2022/2023. ja 2023/2024. õa moodustanud pea kolm neljandikku vastuvõetud välisdoktorantidest. Joonis 1. Doktoriõppe vastuvõetud ja lõpetajad, sh välisüliõpilased (EHIS). Välisüliõpilaste osakaalu langust viimastel aastatel võis mõjutada ülikoolidega 2022-2025. a halduslepingutes sõlmitud doktoriõppe lõpetajate keeleoskusega seotud kokkulepe: doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, seab ülikool eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. Tasu võtmise õiguse sisseseadmisel doktoriõppes tuleb arvestada, et õppetasu ei kata tõenäoliselt kõiki tekkivaid kulusid sh teadustegevusega seotud kulusid. Samuti võib probleemseks osutuda doktorantide ebavõrdne kohtlemine, kuna enamikule doktorantidest jääb doktoriõpe tasuta, 6 lisaks võivad nad saada töötasu nooremteaduri ametikohal. Kvaliteetse doktoriõppe ning piisava akadeemilise järelkasvu tagamiseks ei pea rakendama lausalist õppemaksu doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastele ning ülikoolile jääb sarnaselt teiste rahastamist puudutavate küsimustega võimalus nõuda õppekulude hüvitamist, aga mitte kohustus. Proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks Farmaatsia valdkond areneb pidevalt nii maailmas kui ka Eestis ning ravimitööstuses ja apteekides on vaja üha rohkem ravimiteadlasi. Selleks, et tööturule jõuaks piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, peab valdkonna arenguga kaasas käima ka vastava eriala spetsialistide õpetamine. Eestis antakse ravimite alast kõrgharidust kahes õppeasutuses. 1. Tartu Ülikoolis õpetatakse proviisoreid, kes on magistrikraadiga ravimispetsialistid. Neil on laiapõhjalised oskusteadmised ravimitest alates nende disainimisest, valmistamisest ja toimest organismis kuni sobiva ravimi valikuni lähtuvalt inimese füsioloogiast (sh haigustest). Proviisoriõpe toimub vastavalt kõrgharidusseadusele (KHaS § 7 lg-d 1 ja 2) integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena (kestus viis aastat, 300 ainepunkti, Euroopa Liidu reguleeritud kutseala). Proviisoriõppe lõpetanul on võimalik edasi õppida farmaatsia vms eriala doktoriõppes. 2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (edaspidi TTK) õpetatakse farmatseute, kes on rakenduskõrgharidusega spetsialistid. Nad tunnevad ravimeid, ravimite valmistamist ning muid meditsiinikaupu ja tervisetooteid. TTK-s toimub farmatseutide õpetamine rakenduskõrgharidusõppes, mis on kõrgharidustaseme esimese astme õpe (õppekava kestus kolm aastat, 180 ainepunkti). Farmatseudi kutse pole Euroopa Liidus reguleeritud. Viimastel aastatel on vähenenud õppijate seas huvi Tartu Ülikooli proviisoriõppe vastu. Sellest tulenevalt on ka lõpetajate hulk väike. Vähese huvi põhjuseks võib olla õppekava pikkus ja paindlikkuse puudus, aga ka farmaatsia valdkonna vähene tuntus ja negatiivne kuvand ühiskonnas ning proviisori rolli ebamäärasus esmatasandi tervishoiu süsteemis 1 . Selleks, et tagada ravimitööstusele, ravimivaldkonnaga seotud institutsioonidele ja kogu tervishoiusüsteemile piisavalt proviisoreid, magistri- ja doktorikraadiga ravimiteadlasi ning garanteerida ravimiteaduse alase akadeemilise kõrghariduse järjepidevus Eestis, on vaja proviisoriõppes muutusi, mis garanteeriksid stabiilse üliõpilaste arvu ülikoolis ja proviisorite ning ravimiteadlaste järelkasvu. Kavandatavate õiguslike muudatuste keskne eesmärk on olemasolevate regulatsioonide kaasajastamine, mis võimaldaks mitmekesistada õpiteid, st lisaks integreeritud 5-aastasele proviisorõppele, pakkuda õpet eraldi bakalaureuse- ja magistriõppeks jagatuna. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. a raportist 1 lähtuvalt oli 2015. a valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit. 2024. a uuendatud raporti2 kohaselt on üldapteekide arv viimase viie aasta jooksul kahanenud umbes 5% võrra. Võrreldes 2020. aastaga on proviisorite töökohtade arv ja täisajale taandatud koormus kahanenud 3–4%, farmatseutide puhul on näitajad aga 5–6% kasvanud. OSKA tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoos aastani 2033 hindab, et väga suur tööjõuvajadus on just proviisorite osas kuna praeguste proviisorite vanusest tulenevalt on ootamas suur asendusvajadus. Farmatseutide puhul ületab tööjõuvajadus praeguse koolituspakkumise pigem väikeses mahus. 1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 2 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/tervisehoid -tulevikuvaade-toojouvajadustele#ptk-3 7 Proviisorite prognoositav tööjõuvajadus on aga ligi kaks korda suurem eeldatavast koolituspakkumisest. OSKA raport toob probleemina välja proviisori õppekaval suhteliselt suure katkestamise määra, millega tegelemine aitaks osaliselt probleemi lahendada. Teiselt poolt on Eestis vajalik koolitada ravimiteadlasi ka Eesti oma ravimitööstuse arendamiseks. Ravimitööstus, hulgimüügiga tegelevad ettevõtted, järelevalveasutused (ravimiamet, terviseamet, tervisekassa) ja ministeeriumid on samuti kohad, kus oodatakse tööle ülikoolis koolitatud ravimiteadlasi lähtuvalt nende pädevustest. Uute ravimite tootmisega tegelevate ettevõtete kiire areng Eestis tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui ravimite arendamise ja tootmise spetsialistide järele. Samuti on vajalik ravimiteadlaste koolitamine doktorantuuritasemel, mis on oluline jätk bakalaureuse- ja magistriõppe edukale läbimisele, võimaldab akadeemilist järelkasvu ülikoolis ning valmistab tööturule doktorikraadiga ravimiteadlasi. Farmaatsiaerialal tegutsevad nii farmatseudid kui proviisorid, kellest esimesed õpivad kolm aastat Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja asuvad peale lõpetamist tööle üld - ja haiglaapteeki. Proviisorid õpivad viis aastat Tartu Ülikoolis ja leiavad töö farmaatsiasektori erinevates valdkondades, tegutsedes nii ravimiteadlasena ravimitööstuses kui ka tervishoiutöötajana patsiendile igakülgset ravimialast abi pakkudes. Tabel 2. Vastuvõetud ja lõpetajad farmaatsia ja proviisori õppekavadel 2018/2019. – 2024/2025. õa Vastuvõetud Õppeaasta Kõrgkool Õppetase Õppekava 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/ 2023/ 2024/ 18 19 20 21 22 23 24 25 Tartu INT Proviisor 36 32 34 32 46 3 47 45 Ülikool BA/MA Tartu DOK Farmaatsia 1 3 1 1 2 1 2 Ülikool Tartu Kliiniline MA 21 Ülikool farmaatsia Tallinna Tervishoiu RAK Farmatseut 32 33 32 31 42 31 47 48 Kõrgkool Lõpetajad 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/ 2023/ 18 19 20 21 22 23 24 Tartu INT Proviisor 20 25 63 17 27 18 16 Ülikool BA/MA Tartu DOK Farmaatsia 1 2 2 1 Ülikool Tallinna Tervishoiu RAK Farmatseut 33 28 24 23 31 21 39 Kõrgkool Vastuvõetute arvud Tartu Ülikooli proviisoriõppes on olnud samas suurusjärgus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekavale vastuvõetutega. TÜ lõpetajate langustrendi ühe põhjusena on nimetatud gümnaasiumilõpetajate vähest teadlikkust proviisori kui ravimiteadlase eriala pädevusest ja sellest, kuidas see pädevus erineb farmatseudi kutse saanu teadmistest ja oskustest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi õppekava nimetus on olnud pikki aastaid „proviisoriõpe“. 2023. aastal viis Tartu Ülikool läbi küsitluse üliõpilaste ja ka meditsiiniteaduste valdkonna akadeemiliste töötajate hulgas, mis kinnitas, et sõna 8 „proviisor“ ei ava selle kutse ja spetsialisti tagamaid. Tartu Ülikool on teinud ettepaneku muuta õppekava nimetust, et lihtsustada õpilastele õppekava olemuse selgitamist ja saadavate teadmiste suuna mõistmist. Üliõpilaste huvi õppekava vastu mõjutavad lisaks teadlikkusele erialast mitmed muud asjaolud, kindlasti ka õppekava kestvus, mida samuti eelnõuga muudetakse. Selleks, et viia proviisoriõpe vastavusse tööturu muutunud vajadustega, avatakse seadusemuudatuse järel Tartu Ülikoolis eraldi ravimiteaduse bakalaureuseõppe ja magistriõppe õppekavad (3+2 õppekava). Selleks muudetakse KHaS § 7 ja lisatakse juurde võimalus viia proviisoriõpet läbi lisaks integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppele ka eraldi bakalaureuseõppena ja magistriõppena. Mõlemal nii integreeritud õppes kui ka 3+2 mudeli alusel toimuvas õppes on proviisorina töötamiseks vaja läbida kokku viieaastane õpe 300 EAP mahus kooskõlas EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Muudatus vastab ka EL direktiivi tingimustele, sest direktiiv ei kohusta proviisoriõpet läbi viima integreeritud õppes. Ühtlasi muudetakse õppekava nimetus ravimiteaduse õppeks ja lisatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgharidusstandard“ lisasse 3 meditsiini õppekavagruppi täiendav bakalaureusekraadi nimetus „farmaatsia bakalaureusekraad“. Kehtima jääb farmaatsia magistrikraad, mille saab pärast magistriõppe lõpetamist. Määrusega täpsustatakse, et farmaatsia magistrikraadi antakse ka magistriõppekava lõpetamisel, praegu on vastava kraadi andmine lubatud vaid integreeritud õppekava lõpetamisel. Hetkel on farmatseudiõpe Eestis vaid TTKs ja õppekava lõpetanud üliõpilased saavad endale „meditsiiniteaduste bakalaureusekraadi“ vastavalt kõrgharidusstandardi lisale 33 . Tartu Ülikoolis õpetatakse proviisoreid farmaatsia instituudis, mis tegutseb meditsiiniteaduste valdkonnas. Siiski on farmaatsia eriala meditsiiniteaduste valdkonnas omaette teadusvaldkond ja seetõttu on põhjendatud ka kraadinimetuse täpsustamine. Soomes Helsingi Ülikoolis ja paljudes teistes Euroopa riikides eksisteerivad eraldiseisvad farmaatsia teaduskonnad. Seega on eelistatud termini „farmaatsia“ või „ravimiteaduse“ kasutamine ka kraadinimes. Tartu Ülikool annab hetkel proviisori õppekava lõpetajatele farmaatsiamagistri kraadi. Tartu Ülikool on alates 2003. a tegelenud farmaatsia instituudis uute õppekavade kokku panemisega ja läbirääkimiste pidamisega nii Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kui ka tööandjatega. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekava võib vajada samuti muutmist, et tagada lõpetajatele sujuv õpingute jätkamine Tartu Ülikooli magistriõppes. Loodavad uued õppekavad leevendavad eeldatavasti tööjõuprobleemi erinevates farmaatsiavaldkondades, võimaldades pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet väljuda tööturule või jätkata kohe või mõne vaheaja järel magistriõppes. Samuti võimaldaks eraldiseisev magistriõpe jätkata proviisoriõpinguid ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetanud farmatseutidel või teistel erialadel bakalaureusekraadi omandanutel (ravimiarenduse suund). Ravimiarenduse suunal lõpetajad ei saa küll taotleda proviisori kutset, aga nad oleksid vajalik täiendav ja kvalifitseeritud tööjõud farmaatsiasektorile lisaks farmatseutidele ja proviisoritele. Kokkuvõtlikult tagaksid uued õppekavad vajalikul hulgal kõrgetasemeliste spetsialistide koolituse ning garanteeriksid laiemalt eriala jätkusuutliku arengu, mis praeguse lõpetajate arvu korral võib muutuda teatud aja pärast probleemseks. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/7201/9017/Lisa3.pdf 9 Tulenevalt muudatustest farmatseudi ja proviisoriõppes, muudetakse ka ravimiseaduses sätestatud proviisori ja farmatseudi definitsioone (RavS § 11). Proviisor on praegu defineeritud kui farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik ja farmatseut farmaatsiaalase haridusega kutsekeskharidusõppe või rakend uskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik. Lisaks õppekavade muutmisele Tartu Ülikoolis ja paralleelselt teatavate muutuste tegemisele Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, on vajalik muuta ka kutsestandardeid ja kirjeldada nende erialade sisu ravimiseaduses ja määrustes. Samuti peab ka sektor tegema muudatusi tööturul, mis on seotud nende spetsialistidele töö ja sobiva palga pakkumisega vastavalt nende kvalifikatsioonile. Järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle Põhiseaduse § 37 viimane lause sätestab, et hariduse andmine on riigi järelevalve all. Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet era- ja munitsipaalomandis olevates koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, huvikoolides, noortelaagrites, täiskasvanute täienduskoolitusasutustes, samuti kõrgharidus- ja teadusasutustes. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavates õppeasutustes teostab ministeerium teenistuslikku järelevalvet. Eesti haridusjärelevalve puhul on tegemist õiguspärasuse järelevalvega: järelevalve kontrollib õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse vastavust õppe- ja kasvatustegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele, mitte kvaliteeti laiemas tähenduses. Lähtutakse põhimõttest, et riigi hariduspoliitika materialiseerub õigusaktides ning riik saab nõuda õppeasutustelt ning nende pidajatelt vaid nende nõuete täitmist, mille ta eelnevalt on kehtestanud. Kuni 2019. aastani toimis kõrgharidusvaldkond mitme erineva seaduse alusel. Avalik-õiguslikele ülikoolidele kehtis ülikooliseadus, riigi rakenduskõrgkoolidele rakenduskõrgkooli seadus ja erakõrgkoolid pidi lähtuma erakooliseaduses sätestatust. Kõigis kolmes seaduses oli reguleeritud järelevalve korraldus lähtuvalt kõrgkooli tüübist. Ühtse kõrgharidusseaduse loomisel 2019. aastal nähti ette, et samal ajal menetluses olnud haridusseaduse eelnõusse koondatakse kogu haridusvaldkonna järelevalve korraldamise alused. Kavandatud haridusseaduse eelnõu seletuskirjas toodi välja põhjalik analüüs, kuidas muudatused haridusvaldkonna järelevalvet mõjutavad. Selle kohaselt 2014. aasta 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus ja Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused reguleerivad riikliku, haldus- ja teenistusliku järelevalve tegemise põhialused ja –tingimused, haridusseaduse eelnõus aga tuuakse välja haridusvaldkonna mõned erisused. KHaS jõustumisel lisati erakooliseadusesse säte, mille kohaselt erakõrgkooli või tema pidaja üle riikliku järelevalve korraldamisel lähtutakse erakooliseadusest. Samuti tulenes erakooliseadusest erakõrgkoolide järelevalves lubatud erimeetmete loetelu. Kuna kõrgharidusseaduses järelevalve korraldamise aluseid ei ole, tehakse haldusjärelevalvet avalik-õiguslike ülikoolide tegevuse üle Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud üldises korras. Kui haridusseadus oleks uuel kujul vastu võetud, oleks liikunud kogu haridusvaldkonna järelevalve regulatsioon haridusseadusesse ning erakooliseaduse riikliku järelevalve sätted oleks tunnistatud kehtetuks. KHaS vastuvõtmisest on möödas üle viie aasta, kuid paraku haridusseadust, kuhu oli plaan koondada kõik järelevalvet puudutavad sätted haridustasemete ülestena, sellisel kujul vastu võetud ei ole. Kõrgharidusvaldkonna teenistuslik ja haldusjärelevalve toimub Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. Riiklikule järelevalvele kohaldatakse erakooliseaduse järelevalve paragrahve. 10 Seega oleme olukorras, kus erakõrgkoole puudutav regulatsioon on sätestatud KHaS-is, välja arvatud erakõrgkoolide järelevalvet puudutav, mille korraldamisel tuleb lähtuda erakooliseadusest. Kõrgharidusvaldkonna järelevalve korraldus ei ole kõrgkooli tüübiti proportsionaalne ja tekitab õigusselgusetust. Haridusvaldkonna järelevalve erisused on kehtestatud erakõrgkoolidele. Avalik-õiguslikud ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide järelevalve teostatakse vaid järelevalve üldpõhimõtete alusel, mis on toodud Vabariigi Valitsuse seaduses. Olukorras, kus seaduses ei ole reguleeritud järelevalve korraldust, tekitab õigusselgusetust kehtiva KHaS § 10, mille lõikes 4 viidatakse, et õppeõiguse võib valdkonna eest vastutav minister kehtetuks tunnistada siis kui on järelevalve käigus tuvastatud erinevaid puudusi. Järelevalve regulatsioon peab tagama haridussüsteemi nõuetele vastava toimimise. Haridussüsteemi korraldamiseks vajalike nõuete kehtestamine on riiklik ülesanne, mida vastavalt oma pädevusele täidavad nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka Haridus- Teadusministeerium. Järelevalve on vajaduspõhine ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on kaalutlusõigus, et otsustada, millistel tingimustel järelevalve algatada. Plaanitavate muudatuste eesmärgiks on tekitada süsteemne lähenemine kõrgharidusasutuste järelevalve korraldusele. Ühtlasi täpsustada ja spetsiifilisemalt kirjeldada järelevalve korraldamise erisusi kõrgkoolides võrreldes Vabariigi Valitsuse seaduses tooduga. Üldpõhimõtted riikliku järelevalve korraldamiseks on korrakaitseseaduses, samas vajab täpsustamist, kes on riikliku järelevalve organiks erakõrgkoolide puhul, samuti, milliseid riikliku järelevalve erimeetmeid on õigus kasutada. Kõrgharidusvaldkonna järelevalve kõrgharidusseadusesse koondamise poolt räägib ka asjaolu, et teiste haridusvaldkondade õigusaktides on jätkuvalt järelevalve korralduse alused reguleeritud. Ka teaduse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses on eraldi välja toodud järelevalve teostamise alused. Kuna haridusseaduse muutmist laiemalt ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumil kavas lähiajal alustada ja teiste õppetasemete seadustes on järelevalve jätkuvalt reguleeritud, viiakse KHaS-i sisse kõrgharidusvaldkonnas järelevalve korraldamise alused ehk eelistatud on siiski regulatiivne lahendus. Eelnõuga antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile kui haldusjärelevalve teostajale õigus hinnata lisaks tegevuse õiguspärasusele ka haldusülesande täitmise otstarbekust. Kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile Eestis saavad kõrgharidust pakkuda ainult õppe kvaliteedi hindamise läbinud kõrgkoolid. Õppe kvaliteedi hindamist viib KHaS § 9 alusel läbi HTM kaasates kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Kvaliteediagentuuri ülesandeks on hinnata, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe nõuetele ning kas õppeks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus on piisavad. Euroopa tasandil on kokku lepitud, millistele nõuetele peab vastama kvaliteediagentuur, mille poolt läbi viidavad hindamised, ning seeläbi ka hinnatud kõrgkoolid, oleksid Euroopas tunnustatud. Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardi kohaselt on kvaliteedihinnanguid andvad agentuurid oma otsustes sõltumatud, lähtuvad rahvusvaheliselt välja kujunenud kvaliteedihindamise tavadest ning nende tegevuse põhimõtted ja töö tulemused on avalikud Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised4 (edaspidi 4 https://www.eqar.eu/assets/uploads/2018/04/ESG_2015 -1.pdf 11 ESG) näevad ette tingimused sisemise ja välise kvaliteedi tagamisele ning kvaliteedi tagamise agentuuridele. ESG standard 3.2 kohaselt peab agentuuril olema kehtestatud õiguslik alus ja riigivõim peab teda ametlikult tunnustama kvaliteedi tagamise agentuurina. ESG standard 3.3 näeb ette, et agentuur peab olema sõltumatu ja tegutsema iseseisvalt ning tal on täielik vastutus oma toimingute ja nende tulemuste eest ilma kolmanda osapoole mõjuta. Agentuuri sõltumatuse kaalumisel on olulised järgmised asjaolud: − organisatsiooniline sõltumatus, mida tõendavad ametlikud dokumendid (nt valitsuse instrumendid, õigustloovad aktid või organisatsiooni põhikiri), mis sätestavad agentuuri töö sõltumatuse kolmandatest osapooltest nagu kõrgkoolid, valitsus ja muud sidusrühmade organisatsioonid; − tegevuse sõltumatus: asutuse protseduuride määratlemine ja toimimine ning meetodid, samuti välisekspertide nimetamine ja määramine sõltumatult kolmandatest osapooltest, nagu kõrgkoolid, valitsus ja muud sidusrühmad; − ametlike tulemuste sõltumatus: kuigi asjaomaste sidusrühmade taustaga eksperdid, eriti üliõpilased, osalevad kvaliteedi tagamise protsessides, siis kvaliteeditagamise tegevustest tulenevate lõpptulemuste eest vastutab agentuur. Seega on vajalik tagada, et kõrghariduse välise kvaliteedihindamise eest vastutavad agentuurid oleksid sõltumatud kolmandatest osapooltest, nagu kõrgkoolid ja valitsusasutused ning muud sidusrühmad, nii oma hindamiste ja selle metoodika väljatöötamisel, hindamiste läbiviimisel kui otsuste vastuvõtmisel. Kõrghariduse kvaliteediagentuuride vastavust Euroopa standarditele hinnatakse vähemalt iga 5 aasta järel. Hindamise läbimine positiivselt võimaldab lülitada agentuuri Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR, mille andmebaasis kuvatakse ka kõik vastava agentuuri poolt läbi viidud hindamiste tulemused. Lisaks on registrisse kantud agentuurid kohustatud esitama igal aastal EQARile aruande kõrgharidussüsteemi, kvaliteedihindamise metoodika või agentuuri staatusega seonduvate muudatuste kohta. EQARi nõukogul on õigus alustada käivitada agentuuri erakorraline hindamine, kui toimunud muudatused viitavad tõsistele mittevastavustele standarditega. KHaS-is nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuurina tegutseb Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) koosseisus Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA). Kuni 2020 kehtinud kõrgharidusseaduses5 sisaldusid paragrahvis 37 kõrghariduse kvaliteedihindamise volitused kõrghariduse kvaliteediagentuurile. Sel hetkel kuulus kvaliteediagentuur Sihtasutuse Archimedes koosseisu. Selline lahendus tagas ESG standardite täitmise, millele andis kinnituse ka agentuuri välishindamise positiivsed tulemused 2013. ja 2018. aastal. 2020. aastal võeti vastu otsus viia Sihtasutus Archimedes, mille koosseisus tegutses ka kõrghariduse kvaliteediagentuur, loodava Haridus- ja Noorteameti koosseisu. Harno moodustamisel tekkis vajadus muuta mitmeid seadusi, sh kõrgharidusseadust, kuna lakkas eksisteerimast sihtasutus, millele kvaliteediagentuuri ülesannete täitmine oli volitatud. Peamine probleem, mis vajas lahendamist kvaliteediagentuuri liitmisel riigiameti koosseisu, oli tõsiasi, et riigiamet kui valitsusasutus ei saa olla valitsusest sõltumatu, nagu nõuavad Euroopa standardid ja suunised. KHaS muutmisel seoses Harno moodustamisega jäeti siiski seaduse tasandil 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019012 12 määratlemata, et kõrghariduse kvaliteedihindamine on volitatud riigiametile ning jäeti seadusesse üksnes viide kõrghariduse kvaliteediagentuurile. Täpsem korraldus on sätestatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020 määruses nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ 6 4. peatükis. Seega hetkel on kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesanded ja toimimise põhimõtted küll KHaS tasandil määratletud, kuid täpsustamata on, kellele nende ülesannete täitmine on volitatud. Harno põhimäärus määratleb HAKA ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena. Tagamaks iseseisvate ülesannete täitmise riigiasutuse koosseisus, annab põhimäärus HAKA koosseisu kuuluvale kuratooriumile lisaks nõuandvale rollile ka otsustusõigused agentuuri toimimise seisukohast olulistes aspektides: valida seadusest tuleneva õigusega haldusorgani rolli täitvate hindamisnõukogude liikmed, kinnitada HAKA arengukava ja aastaaruanne. Kuratooriumi koosseisu kuuluvad HAKA põhiülesannetega seotud huvirühmade esindajad moel, et huvirühmade esindatus oleks tasakaalustatud ning ühelgi huvirühmal ei tekiks võimalust oma ootusi ja eelistusi peale suruda. Sel moel on tagatud kvaliteediagentuuri toimimine sõltumatult kolmandatest osapooltest nagu valitsus, kõrgkoolid jt huvigrupid. Kõik olulised huvigrupid on kuratooriumis esindatud ning seetõttu on tagatud nn „tasakaalustatud sõltuvus“. Kuratooriumi koosseisu kinnitab küll haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga, kuid selle koosseisu nimetavad huvigruppe esindavad organisatsioonid ise oma esindajad. HAKA on nüüdseks kolmel korral läbinud edukalt välise hindamise – aastatel 2013, 2018 ja 20237 . Muudatuse eesmärk on tagada Eesti kõrgkoolide jätkuvat tunnustamist Euroopas ning kindlustamaks kvaliteediagentuuri vastavust Euroopa standarditele täpsustatakse seaduses HAKA sõltumatus ja põhimõtted. Kuna volitusnorm kvaliteediagentuuri eristaatuseks riigiameti koosseisus peab tulema seaduse tasandilt, siis on vajalik selle sissetoomine kõrgharidusseadusesse. Aluseks on võimalik võtta Soome kvaliteediagentuuri KARVI toimimise põhimõtted ning rahvusvaheliste ekspertide hinnangud sellele, et sätestatud raamistik tagaks piisaval määral kõrghariduse kvaliteedihindamist teostava agentuuri sõltumatuse riigiameti koosseisus. Lisaks täpsustatakse õigusselguse tagamiseks eelnõus kõrgharidusseaduses stipendiumite andmise, kõrgharidustaseme õppesse kandideerimise ja akadeemiliste töötajate seotud sätteid, millele muutmise vajadus on tulenenud KHaS rakendamisel selgunud vajadustest või millele on tähelepanu juhtinud kõrgkoolid ja õiguskantsler. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 paragrahvist. § 1. Kõrgharidusseaduse muutmine 1) Paragrahv 3 lg 7 – eelnõuga lisatakse seadusesse säte, mis annab õiguse kõrgkoolile isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõike 1 punkt e alusel on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Kõrgkoolidesse toimub vastuvõtt läbi infosüsteemi SAIS, mis alates 1. septembrist 2025. a on 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020035 7 https://haka.ee/ekka -valishindamine/ 13 riikliku andmekogu EHIS üks alamregister. Registrisse andmete kogumine peab toimuma seaduse alusel ja kohaselt. Seega tuleb kõrgharidusseaduses anda volitus andmete töötlemiseks ja kogumiseks. Kuna kõrgkooli sisseastumise avaldusi võtavad vastu koolid ise, siis tuleb anda neile ka volitus andmete töötlemiseks. Andmete töötlemise eesmärk on kontrollida, kas kõrgharidustaseme õppesse kandideerijad täidavad sisseastumistingimusi ning kas tasuta õppekohale kandideerijatel on selleks vastav õigus. Kuna kõrgharidusseaduse alusel on õigus tasuta õppekohale piiratud, siis selleks, et kõrgkoolil oleks võimalik täita seadust ja kontrollida, kas õppur on juba varasemalt riigi rahastatud õppekohal õppinud, on vajalik ühtne andmebaas, mis kogub õppurite varasemalt õpitud andmed ning annab infot, kas ja kui palju on õigus veel tasuta õppida. Tasuta õppekohale kandideerimisel on vaja kõrgkoolil teada, kas õppur vastab tingimustele, mis on kehtestatud kõrgharidusseaduses §16 ja §161 nimetatud juhtudel tasuta õppes osalemiseks. Selleks on kõrgkoolil vaja hinnata isiku andmeid seoses eelnevate õpingutega samal kõrgharidusastmel. Kehtiv kõrgharidusseadus sätestab, et samaaegselt tohib isik õppida samaaegselt vaid ühel kõrgharidustaseme õppekaval. Lisaks on kõrgkoolil vajalik kontrollida alates 01.09.2025 jõustuva kõrgharidusseaduse uues redaktsioonis toodud nõude täitmist, mille kohaselt on kõrgkoolil õigus tasu küsida ka neilt isikutelt, kes on õppima asudes juba vastu võetud tasuta koolituskohale keskhariduse järgses kutseõppe tasemeõppes. Ehk et alates 2025/2026 õppeaastast võib isik õppida tasuta vaid ühel õppekohal kutse- või kõrgharidustasemel. Eelnõuga luuakse kõrghariduses isikuandmete töötlemiseks terviklik õiguslik raamistik, mis vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud avalikes huvides oleva ülesande täitmise alusele ning põhjenduspunktides 10 ja 45 sätestatud nõudele, et töötlemise alus ja eesmärgid peavad olema sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses. Kõrgkoolidel on õigus töödelda kandideerivate, õppivate ja õppest välja arvatud isikute andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärgil, sealhulgas vastuvõtu, õppetöö korraldamise, õppekvaliteedi kindlustamise eesmärgil. Samuti luuakse õiguslik alus kontrollida õppekulude hüvitamise kohustuse olemasolu. 2) paragrahv 7 lg 1 – eelnõuga võimaldatakse proviisoriõpe edaspidi senise integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe asemel viia läbi eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade läbimisega. Nii integreeritud õppes kui ka 3+2 mudeli alusel toimuvas õppes on proviisorina töötamiseks vaja läbida kokku viieaastane õpe 300 EAP mahus kooskõlas EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Muudatus vastab ka EL direktiivi tingimustele, sest direktiiv ei kohusta proviisorõpet läbi viima integreeritud õppes. Seoses muudatustega proviisoriõppe korralduses, kus seni integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena läbiviidav proviisoriõpe asendub eraldiseisvate õpete läbimisega, kustutatakse lõikes 1 sõna „proviisoriõpe“. 3) Paragrahv 12 lg 4 – Eestil on tulenevalt EL ühtse digivärava direktiivist (SDG ehk Single Digital Gateway)8 kohustus tagada ühtne sisseastumissüsteem riiklikesse õppeasutustesse. Antud seaduseelnõuga kehtestatakse avalik-õiguslikele ülikoolidele ja HTM haldusala rakenduskõrgkoolidele kohustus korraldada kõrgharidusõppesse kandideerimise protsess läbi Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS). Seni oli kõrgkooli otsustada, kuidas korraldada 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A32018R1724&from=EN#anx_I%C2%A0 14 õppeasutusse kandideerimine ning milliseid süsteeme selleks kasutada. Valdavalt kasutasid kõrgkoolid kõrgharidustaseme õpetesse kandideerimisprotsessi korraldamiseks Sisseastumiste Infosüsteemi (edaspidi SAIS). SAISi kasutasid oma sisseastumiste läbiviimisel 2024/2025. õppeaastal 7 ülikooli ja 7 rakenduskõrgkooli. Seni ei ole ühtset sisseastumise infosüsteemi kasutanud 4 erarakenduskõrgkooli (EELK Usuteaduste Instituut, EMKT Teoloogiline Seminar, EEKK Mainor ja EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar), kes korraldasid vastuvõtu läbi enda infosüsteemide. Alates 1. septembrist 2025. a on SAIS riikliku andmekogu EHIS üks alamregister ja eelnõus nimetatud kõrgkoolid peavad edaspidi kõrgkooli vastuvõtu korraldama läbi EHISe. Kuna SAISi kasutamiseks kõrgkooli sisseastumiseks oli vajalik Eesti isikukoodi olemasolu, ei ole olnud võimalik selle süsteemi kaudu korraldada välisüliõpilaste vastuvõttu. Kõrgkoolid on korraldanud seda valdavalt kasutades välise partneri poolt pakutavat keskkonda (Dream Apply) või loonud eraldi võimalused kõrgkooli põhiselt kandidaatidel vastuvõtuprotsessi läbimiseks. Ka EHISe alamregistrina toimival vastuvõtu infosüsteemil puudub hetkel juurdepääs riigi isikukoodita isikutele, seetõttu on kõrgkoolidele jäetud ka eelnõuga õigus välisüliõpilaste vastuvõtul kasutada alternatiivseid keskkondi. Erakõrgkoolidele ja riigi rakenduskõrgkoolidele, kes ei ole HTM haldusalas, ei ole vastuvõtu korraldamine EHISE elektroonilises keskkonnas kohustuslik. Eelnõu sõnastust täpsustatakse ja Eesti hariduse infosüsteemi põhimäärus viiakse kooskõlla seadusega ning arvestaks vajadusel vastuvõtu korraldamise erisusi eri kõrgharidustasemete ja õppevormide lõikes. Eelnõu eesmärk on tagada vastuvõtuga seotud andmete ühtne kogumine ja kättesaadavus riiklikus infosüsteemis, mitte piirata kõrgkoolide vastuvõtuprotsesside korralduslikku autonoomiat ega tehnilisi lahendusi. Samuti võetakse arvesse, et välisüliõpilaskandid aatidel puudub ligipääs vastuvõtuandmete alamregistrile. Muudatusega tagatakse õigusselgus ning samal ajal säilitades riigi huvi saada vastuvõtuga seotud andmed keskse infosüsteemi kaudu. 4) paragrahv 13 lg 3 - Eelnõuga muudetakse paragrahvi teist lauset. Kehtiva seaduse sõnastus ei luba rühmitada kõikides kõrgharidustaseme õpetes isikuid selle alusel, kas neilt on kõrgkoolil õigus õppetasu küsida või mitte. Eelnõu kohaselt kehtib see kohustus vaid kõrghariduse esimese ja teise astme kohta kuna üliõpilaskandidaat peab vastama samasugustele kvaliteedinõuetele / vastuvõtutingimustele ning õppekulusid hüvitavatele üliõpilastele ei looda erinevaid õppegruppe. Muudatusega on doktoriõppes selline rühmitamine lubatud kuna doktoriõppesse vastuvõtul tuleb hinnata iga üksikut kandidaati, arvestada temalt tasu võtmise õigusega ning tema maksevõimet doktoriõppe perioodil, samuti konkreetse isiku sobivust ülikooli teatud uurimisgruppi. Seaduse muutmine annab võimaluse kõrghariduse kolmandal õppeastmel vajadusel võtta õppesse erinevate rühmituste alusel. Sama põhimõte kehtib ka 13 lg 21 konkursside välja kuulutamisel. 5) paragrahvi 15 lg 4 – Eelnõuga muudetakse kõrgharidusseaduse § 15 lõiget 4, täpsustades üliõpilaste riiklike stipendiumite andmise regulatsiooni ning eristades normatiivse reguleerimise ja stipendiumite praktilise andmise ülesande. Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused 15 ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister. Lisaks nähakse ette võimalus anda stipendiumite andmise ülesanne Haridus- ja Noorteametile või kõrgkoolile. Stipendiumi andjateks võivad olla Haridus- ja Noorteamet ja kõrgkoolid, kes korraldavad stipendiumite taotlemise, taotluste hindamise ning stipendiumite määramise ja maksmise ministri määruse alusel. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu, et stipendiumide andmise kord peab olema sätestatud seaduse alusel või peab olema seaduses antud volitusnorm stipendiumi andjale. Käesolev eelnõu loob selge seadusliku aluse stipendiumite andmise ülesande edasiandmiseks ning tagab, et stipendiumite andmise olulised tingimused on kehtestatud ministri määrusega seaduse alusel. Ülikool on seaduses ettenähtud piires autonoomne, mis tähendab, et stipendiumite andmise korraldamisel tuleb lähtuda seadusest ja selle alusel kehtestatud määrusest. Ülesande edasiandmine võimaldab arvestada kõrgkoolide valdkondlike erisustega ning korrald uslike vajadustega, sh stipendiumite taotlemise tehniliste ja menetluslike küsimuste (nt taotlemise keskkond, täpsed tähtajad, hindamiskomisjonide töökorraldus) paindlikum reguleerimine. Selline lahendus tagab avaliku raha kasutamise põhireeglite kehtestamise riiklikul tasandil ning samas võimaldab stipendiumite andmise praktilist korraldamist detsentraliseeritult, tagades õigusselguse ja võrdse kohtlemise ning arvestades ülikoolide autonoomiat. 6) paragrahv 16 lg 6 punkt21 - eelnõuga lisatakse loetellu, mille alusel on kõrgkoolil õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist, uus punkt, millega laieneb kõrgkoolile võimalus küsida õppeteenustasu kõigil magistriõppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti. Kui üldjuhul on kõrgharidustasemel õppimine tasuta eesti keeles ja täiskoormusega õppes, luuakse muudatusega võimalus ka eesti keeles ja täiskoormusega lühematel magistriõppekavadel nõuda õppekulude hüvitamist. Kehtiva seaduse sama paragrahvi punktide 1 ja 2 kohaselt on juba võimalik küsida õppeteenustasu neilt õppuritelt, kes õpivad magistriõppes osakoormuses või võõrkeeles. Tasu võtmine on õigustatud kuna lühemad magistriõppekavad on valdavalt suunatud isikutele, kellel on vastavas valdkonnas töökogemus või varasem magistrikraad lähedasel erialal. Lühemate õppekavade õppurite sihtrühmaks on eelkõige töökogemusega ja/või varasema magistrikraadiga inimene, kes ongi huvitatud lühiajalisemast õppest ning varasemad õpingud ja/või töökogemus võimaldavad arvestada osad õpiväljundid täidetuks. Enamasti on selliste õppurite põhitegevuseks töötamine. Algselt oli eelnõus ka punkt, mis täpsustas magistriõppesse kandideerimise üldnõudeid õppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti. Kooskõlastusel saadud tagasiside alusel otsustati see teema jätta kõrgkoolide pädevusse, kuid üldõpõhimõtted tuuakse ära seletuskirjas. Kõrgharidusseaduse kehtestamisel 2019. a jäeti sellest välja eelnevalt ülikooliseaduses kehtinud nõue, mille kohaselt bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus peab olema kokku vähemalt viis aastat. Senine 3+2 (või ka 4+1) süsteem kehtib üldpõhimõttena aga jätkuvalt, sest üldjuhul ei ole magistriõppe õpiväljundite saavutamine lühema ajaga võimalik. Seetõttu tuleks lähtuda põhimõttest, et lühemale magistriõppekavale saab eelneva kvalifikatsiooni alusel kandideerida vaid isik, kes on lõpetanud vähemalt 4-aastase 16 nominaalkestusega esimese astme kõrgharidusõppe õppekava või kes on juba eelnevalt lõpetanud magistriõpingud. Kui bakalaureuse- või sellega võrdustatud õppe kestus oli vähem kui 4 aastat, on kandideerimiseks vajalik omada varasemat kolmeaastast töökogemust või varasemaid täienduskoolitusi, mida saab õpiväljundite saavutamiseks arvestada kõrgkooli kehtestatud korra alusel. 7) paragrahv 16 lg 62 – eelnõuga täiendatakse seadust uue lõikega, mis puudutab õpingute katkestamist kolmekümne kalendripäeva jooksul peale immatrikuleerimist. Kõrgharidusseaduses tehti 2023. a muudatused, mis muutsid rangemaks korduvalt kõrgharidustasemel tasuta õppimise tingimusi. Muudatuste kohaselt on võimalik alates 2024/2025. õppeaastast asuda ka teist korda tasuta õppima samal kõrgharidusastmel juhul kui esimesed õpingud ei ole kestnud rohkem kui 365 päeva. Õppes osaletud päevade arvestus algab esimesest päevast alates immatrikuleerimisest. Käesoleva muudatuse vajadus tulenes muudatuse järgsel õppeaastal kogetud praktikast, mida eelnõud ette valmistades ei suudetud ette näha. Nimelt oli mitmeid juhtumeid, kus isikud immatrikuleeriti õppesse mitu nädalat enne reaalset õppetöö algust, kuid immatrikuleerimise ja õppetöö alguse vahepealsel ajal avanes neil näiteks võimalus minna õppima välisriigi õppeasutusse või loobusid nad mõnel muul põhjusel oma õppekohast. Juriidiliselt tähendas see olukorda, kus isik katkestas oma õpinguid ja tal fikseeriti EHISes immatrikuleeritud olemise aeg ühe õpisündmusena. Reaalselt õppur ei osalenud õppetöös kuna õppetöö ei olnud alanud, aga süsteemi läks kirja õppetöö katkestamine. Hiljuti jõustunud kutseõppeasutuse seaduses ei arvestata korduva õppimisena katkestamisi, kus õpilane on nimekirjast välja arvatud vähem kui 30 päeva jooksul pärast õppeperioodi algust. Lähtuvalt analoogse regulatsiooni kehtestamisest kutsehariduses ja võrdse kohtlemise põhimõttest, otsustati viia selline täpsustus sisse ka kõrgharidusõpet reguleerivasse õigusakti. Muudatusega antakse õppurile valikuvõimalus kolmekümne päeva jooksul peale õppesse immatrikuleerimist õppest lahkumiseks. Ka kõrgkoolil on õigus õppureid, kes ei ole ilmunud õppetööle, selle aja jooksul eksmatrikuleerida. Selline varajane katkestmine võimaldab kõrgkoolil vajadusel vabaks jäänud õppekoht täita. Õpingud kõrgharidusõppes ei lähe õpisündmusena korduva õppe arvestamisel kirja kui õppur on eksmatrikuleeritud 30 päeva jooksul alates immatrikuleerimisest. Antud 30 päeva arvestuse põhimõte kehtib ka juhul kui õppur on teatud põhjusel (nt tervislikel põhjustel või seoses suundumisega kaitseväkke) koheselt peale immatrikuleerimist akadeemilisele puhkusele siirdunud. Akadeemilisel puhkusel peatub õppetöös osalenud päevade arvestus ja kui sellisel juhul peale akadeemilise puhkuse lõpetamist õppur eksmatrikuleeritakse 30 päeva jooksul kogu õppes oldud päevade arvestuses, ei lähe õpisündmus korduvalt õppimise arvestuses korrana kirja. Et tagada õppuritele võrdne kohtlemine, jõustub antud lõige tagasiulatuvalt alates 01.08.2024, mil hakkas kehtima kõrgharidusõppes korduvalt õppimise uus regulatsioon. 8) paragrahv 161 lg 1 – eelnõuga muudetakse paragrahvi esimese lõike esimest lauset, mis puudutab doktoriõppes tasuta õppimist. Kui kehtiv seadus ei nõua kõigilt õppureilt, kes läbisid õppekava nominaalkestuse jooksul, õppekulude hüvitamist, siis eelnõu kohaselt on tasuta õppimine doktoriõppes nominaalkestuse jooksul võimalik vaid Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul. Antud muudatuse kohaselt ei tagata tasuta õppimise võimalust neile, kel puudub Eesti kodakondsus, pikaajaline elamisluba või alaline elamisluba. 17 9) paragrahv 161 lg 3 punkt 4 - seadust täiendatakse punktiga, mille kohaselt on kõrgkoolil õigus õppekulude hüvitamist nõuda neilt, kes ei ole Eesti või teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikud. Samuti on selle punkti alusel võimalik kehtestada kõrgkoolidele võimalus võtta vastu erinevate stipendiumifondide õppetasu/toetus, mille doktorant riigilt või stipendiumifondilt on välisriigis õppimiseks saanud . 10) paragrahv 36 lg 5 – Eelnõuga kehtestatakse selles paragrahvis uus lõige, mis puudutab emeerituse staatust. Emeerituse staatuse eesmärk on toetada väärikasse ikka jõudnud akadeemiliste töötajate aktiivsest õppetööst taandumist. Kehtiv seadus loob kõrgkoolile volitusnormi selle staatuse andmiseks ning määratud tähtaja möödumisel seni kehtiv akadeemilise töötaja tööleping lõpetada. Praktikas aga on ilmnenud juhtumeid, kus erinevatel põhjustel (ebaväärikas, riigivastane käitumine vms) vajaksid kõrgkoolid alust ka emeerituse staatuse äravõtmiseks. Muudatusega antakse kõrgkoolile õigus vastavalt kõrgkooli kehtestatud tingimustele emeerituse staatus ära võtta. 11) kuuenda peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kvaliteedi hindamine ja järelevalve“ – tulenevalt eelnõuga kavandatavatest täiendustest lisandub seadusesse paragrahv, mis reguleerib järelevalve korraldust. Täiendusest tulenevalt muudetakse peatüki pealkirja sõnastust. Paragrahvi 37 muudatustega täpsustatakse kõrghariduse kvaliteedihindamise korraldust. 12) paragrahv 37 lõige 2 – kehtiva seaduse kohaselt korraldab kvaliteedihindamisi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduse kvaliteediagentuur. Muudatusega tuuakse seaduses välja kvaliteedihindamisi korraldava asutuse nimi ehk täpsustatakse, et neid tegevusi teeb Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid kõrghariduse kvaliteedi hindamise ülesandeid täitev kvaliteediagentuur. 13) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 - kehtestatakse volitusnorm kvaliteediagentuuri kuratooriumile ning nimetatakse ära kuratooriumi koosseis ja liikmete arv. Kuratooriumi kinnitab valdkonna eest vastutav minister. 14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 22 – Vastavalt Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele on kuratooriumil väga konkreetsed ülesanded, mis sisaldavad otsustusõigust kvaliteediagentuuri tegevuse ja hindamisotsuste sõltumatust tagavates aspektides. Need on agentuuri sõltumatuse tagamise seisukohast sedavõrd olulised ülesanded, mis õigusselguse huvides sätestatakse eelnõuga seaduse tasandil. 15) kuuenda peatüki paragrahvi 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4, § 39 lõikes 2, § 9 lõikes 3 ja § 11 lõikes 3 asendatakse „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ sõnaga „kvaliteediagentuur“ vastavates käänetes. Õigusselguse tagamiseks ühtlustatakse muudatusega kõrghariduse kvaliteedi hindamist läbiviiva agentuuri lühinime erinevates paragrahvides. 16) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 - täpsustatakse HARNO koosseisus tegutseva kõrghariduse kvaliteediagentuuriga seonduvat. Kehtestatakse, et kuratooriumi ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kinnitatakse ministri määrusega. 17) Lisatakse paragrahv 391 – Eelnõuga tuuakse kõrgharidusvaldkonna õigusakti tagasi sätted, mis puudutavad kõrgkoolide üle tehtavat järelevalvet. Seadust täiendatakse eraldi paragrahviga 391 , kus kehtestatakse teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve põhimõtted kõrghariduses. 18 Järelevalve korralduse põhimõtted on sarnased 1.10.2025. a jõustunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses kinnitatutele, mis kehtivad teadus- ja arendusasutustele sh ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Paragrahv 391 lg 1 – eelnõuga antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile õigus viia läbi kõrgharidusasutuste tegevuse üle riiklikku või haldusjärelevalvet. Järelevalve eesmärk on kõrgharidusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise kontroll. Paragrahv 391 lg 2– seaduses kehtestatav uus punkt annab volitused järelevalve toiminguteks. Järelevalve teostajatel on võimalik tutvuda erinevate materjalidega, mille põhjal teha kindlaks järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikud asjaolud. Antakse õigus järelevalve tulemusena teha ettekirjutusi ning kaasata järelevalve teostamisse eksperte. Paragrahv 391 lg 3 –eelnõu kohaselt antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile õigus riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduses (§-s 30, §-s 32 ja §-s 50) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras. Paragrahv 391 lg 4 – eelnõuga lisatav lõige annab õiguse haldus- või riikliku järelevalve teostjale ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot. Paragrahvi 42 muudatustega kustutatakse kõrgharidusseaduses doktoriõppe tulemustasu eraldamisega seotud regulatsioonid kuna toetusmeede on otsustatud lõpetada seoses riigieelarve olukorraga, toetusmeetme vähese mõjuga eesmärkide täitmisele ning kõrghariduse tegevustoetuse üldise kasvatamisega perioodil 2023-2026. 18) Paragrahv 42 lg 1 – eelnõuga jäetakse sihttoetuse regulatsioonist välja doktoriõppe tulemustasu puudutav osa kuna vastav toetusmeede kaotatakse ning riigieelarves ei ole selleks edaspidi vahendeid ette nähtud. 19) Paragrahv 42 lg 2-3 – seoses toetusmeetme kaotamisega kustutakse seadusest doktoriõppe tulemustasu suuruse arvutamise põhimõtted ning tulemustasu määra kehtestamise korra vajadus ministri määrusega. 20) Rakendussätte sisu ja eesmärk - Rakendussättega nähakse ette käesoleva seaduse § 16 lõike 6² tagasiulatuv kohaldamine alates 1. september 2024. Samuti sätestatakse üleminekusäte, mille kohaselt perioodil 1. augustist 2024 kuni 1. septembrini 2026 ei arvestata eksmatrikuleerimiste arvestusse eksmatrikuleerimist, mis on toimunud 30 kalendripäeva jooksul pärast immatrikuleerimist. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus õpingute alguses tehtud eksmatrikuleerimine (nt eksliku õppekava valiku, isiklike asjaolude või muude õppe alustamist takistavate tegurite tõttu) piirab ebaproportsionaalselt isiku edasist ligipääsu tasuta kõrgharidusele. Õpingute algusperioodi eksmatrikuleerimine ei ole reeglina seotud õpingute sisulise ebaõnnestumisega ning selle arvestamine eksmatrikuleerimiste hulka ei ole eesmärgipärane. Rakendussäte on isikutele soodustava iseloomuga ning ei piira isikute õigusi ega sea neile täiendavaid kohustusi. Tegemist on soodustava tagasiulatuva regulatsiooniga, mis on kooskõlas põhiseaduse §-st 10 tulenevate õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga soodustava tagasiulatuvuse lubatavuse kohta. 19 Tagasiulatuv kohaldamine tagab võrdse kohtlemise enne ja pärast seaduse jõustumist immatrikuleeritud üliõpilaste vahel ning väldib olukorda, kus varasemalt eksmatrikuleeritud isikud satuksid põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes pärast seaduse jõustumist õppima asuvate isikutega. Proviisorõppe rakendussäte on vajalik, et tagada õigusselgus ja vältida käesoleva seaduse jõustumise ajal õppivate isikute õiguste halvenemist. Seetõttu nähakse rakendussättega ette, et enne seaduse jõustumist integreeritud proviisoriõppe õppekavale immatrikuleeritud isikud võivad õpingud lõpetada kehtinud õppekorralduse alusel ning neile antakse vastav kraad. Kõrgkoolidel on õigus jätkata integreeritud õppekava rakendamist nende isikute suhtes kuni õpingute lõpetamiseni. § 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Paragrahv 366 lg 2 – lõikele lisatakse teine lause, millega täpsustatakse EHISe vastutavad töötajad õppeasutustes. Eelnõuga täiendatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36 6 lõiget 2 teise lausega, milles täpsustatakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) kaasvastutavate töötlejate ring. Muudatuse kohaselt on EHIS kaasvastutavad töötlejad kõrgkoolid, kutsekoolid ja üldhariduskoolid, kes täidavad neile seadusega pandud ülesandeid. Muudatuse eesmärk on selgitada isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artikli 26 tähenduses kaasvastutavate töötlejate rollijaotust ning tagada õigusselgus EHISes töödeldavate andmete osas. EHIS on riiklik andmekogu, mille andmeid esitavad ja kasutavad haridusasutused oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas vastuvõtu, õppekorralduse, õpitulemuste arvestuse ning haridusstatistika eesmärgil. Kaasvastutavate töötlejate selgesõnaline nimetamine seaduses suurendab õigusselgust andmesubjektide jaoks, täpsustab vastutuse jaotust. § 3. Ravimiseaduse muutmine Paragrahv 11 lg 1 -lõige sõnastatakse ümber. Kui seni oli proviisoriõpe korraldatud bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppena, siis eelnõu kohaselt edaspidi proviisoriks õpitakse eraldiseisvate bakalaureuseõppe ja magistriõppe läbimisel. Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse § 11 lõike 1 sõnastust, et viia proviisori mõiste kooskõlla kõrgharidusseaduse muudatustega ning Euroopa Liidu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga 2005/36/EÜ. Muudatuse kohaselt on proviisor farmaatsiaalase haridusega isik, kes on läbinud eraldiseisva bakalaureuse- ja magistriõppe ning kelle proviisoriõppe kogumaht on 300 ainepunkti. Muudatuse eesmärk on tagada proviisori kutsekvalifikatsiooni omandamise selge ja üheselt mõistetav õiguslik raamistik ning võimaldada proviisoriõppe korraldamist bakalaureuse- ja magistriõppena. Samas säilitatakse Euroopa Liidu õiguse kohane nõue proviisoriõppe minimaalse kogumahu kohta. Muudatus tagab õigusselguse proviisori kvalifikatsiooni määratlemisel ning väldib olukorda, kus proviisoriõppe korralduse muutmine kõrgharidusseaduses ei kajastu erialase tegevuse regulatsioonis ravimiseaduse tasandil. 4. Eelnõu terminoloogia 20 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid tulenevalt Euroopa põhiseaduslepingu artikli II-74 punktidest 1 ja 2 on igaühel õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet ning see õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad laiemalt võttes eelkõige kõrgkoole, üliõpilasi ja tulevasi üliõpilasi. Eelnõuga kavandatud muudatused ei too kaasa keskkonnamõjusid, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Eelnõuga kehtestatavate muudatuste puhul saab hinnata majanduslikku ja sotsiaalset mõju. 6.1. Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes 6.1.1 Sotsiaalne mõju Sihtrühm: üliõpilased, potentsiaalsed üliõpilaskandidaadid Mõju valdkond – mõju inimeste heaolule mõju üliõpilastele ja nende valikutele haridusotsuste tegemisel, mõju kõrgkoolidele ja haridussüsteemile. Mõju avaldumine Tasu võtmise õiguse kehtestamine eestikeelsete alla 2-aastaste magistriõppekavade pakkumisel suurendab paindlikke õpivõimalusi töötavale isikule. Sihtrühmaks on eelkõige varasemalt hariduse omandanud õppurid või eelneva töökogemusega inimesed, kes sooviksid oma kõrghariduse taset tõsta või uuendada. Muudatus mõjutab üliõpilaste valikuvõimalusi ja õpikäitumist magistriõppe võimaluste kaalumisel. 2023/2024. õa oli õppeks avatud 219 magistriõppekava, kus õppis 11 167 üliõpilast, kellest viiendik hüvitas õppekulud tasulises õppes juba kehtivate regulatsioonide alusel (joonis 2). 21 Joonis 2. Magistriõppe üliõpilaste, vastuvõetute ja õppekavade arv ning tasuliste õppurite osakaal. EHIS. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada omandada magistritase senises võrreldes kiiremini kuid efektiivsemalt. Inimesel on võimalus näiteks võtta 1 aasta oma tööaastast ja õppida täiskoormusega õppes tasu eest, et oleks võimalik saavutada magistritase. Seega on sihtrühmaks eelkõige õppurid, kes on võimelised ja soovivad maksta oma õpingute eest, kuid kellel ei ole võimalik või soov magistriõpet läbida mitte 2 aastaga vaid ühega. Teatud osale üliõpilaskonnast võib olla muudatusel negatiivne mõju ning õppimisest loobutakse või otsitakse õpingute jätkamiseks tasuta võimalusi kui huvipakkuv õppekava on vaid tasuline. Samas võib väheneda Eesti õppurite välismaale magistriõppesse minek, sest kuna seni on lühikesi magistriõppe võimalusi piiratud hulgal, siis oli teatud sihtrühmal valmisolek otsida tasulise õppe võimalus välisriigi kõrgkoolist. Kõrgkoolidele avaldab muudatuse mõju võimalusega luua lühemaid õppekavasid, mille eest on võimalus küsida ka tasu. Kõrgkoolil on võimalik tasu võtta õppekava eest, mis on alla 2-aastane, kuid mille jooksul läbitakse siiski täies mahus magistriprogramm. Õppetasu küsimine doktoriõppes. Muudatus avaldab mõju eelkõige kolmandatest riikidest pärit doktorantidele. Vastava muudatusega on võimalik küsida tasu, kui doktorant saabub Eestisse õppima väljaspool Euroopa Liitu. Muudatuse mõju kõrgkoolile seisneb võimaluses küsida tasu doktorandilt või teda saatvalt teadusasutuselt, kes tuleb kolmandast riigist. Ka tänasel päeval on doktorante, kes oleksid valmis maksma oma õpingute eest, kuid hetkel kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe. Kuna õppekulude hüvitamist saab muudatusega nõuda vaid doktoriõppe üliõpilastelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, ei mõjuta see Eesti noorte võimalusi doktoriõppes. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tasulise õppe sisseviimisega esialgu sihtrühma huvi väheneb, kuid paari aasta möödudes taastub. Piisava akadeemilise järelkasvu tagamiseks ning vältimaks ohtu, et doktoriõppes õppekohad ei täitu, ei ole mõistlik rakendada lausalist õppemaksu doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastele ning ülikoolile peab jääma võimalus nõuda õppekulude hüvitamist, aga mitte kohustus. 6.2.2 Majanduslik mõju Mõju valdkond – mõju üliõpilaste õppetasudele ja kõrgkoolide sissetulekutele. I sihtrühm: üliõpilased, üliõpilaskandidaadid Mõju avaldumine. Muudatusega laienevad kõrgkoolide võimalused küsida õppeteenustasu ja seeläbi muudatus suurendab üliõpilaste kulutusi seoses õppimisega. See omakorda võib muuta üliõpilaste õpikäitumist ja mõjutada nende otsuseid nii õpingute alustamise kui jätkamise osas. Ka viimase üleeuroopalise üliõpilaste küsitlusuuringu Eurostudent 9 andmetest selgub, et 2021/2022. õa Eesti üliõpilastest 70% töötas kogu semestri vältel või semestri jooksul aeg-ajalt. Mida vanemad on üliõpilased, seda rohkem on nende seas ka töötavaid üliõpilasi. Kui kuni 19- aastate üliõpilaste ja 20–24-aastaste üliõpilaste seas oli töötavaid üliõpilasi alla üliõpilaskonna keskmise (vastavalt 44% ja 59%), siis 25–29-aastastest töötasid juba 80% ning üle 30-aastastest 85%. Eurostudent küsitluse andmetel oli 2021/2022. õa Eesti üliõpilaste keskmine netosissetulek ühes kuus on 1078 eurot. Kuna vanemates vanusegruppides oli töötavaid üliõpilasi rohkem, oli 9 Haugas, S., Kendrali, E., Kletter, T. (2023). EUROSTUDENT 8 Eesti tulemuste lühiülevaade. Tallinn: Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2022/02/EUROSTUDENT8_Lopparuanne.pdf 22 seal ka suurem sissetulek. Magistriõppe üliõpilaste keskmine netosissetulek oli 1504 eurot kuus, üle 30-aastaste üliõpilaste keskmine netosissetulek 1563 eurot kuus. II sihtrühm – kõrgkoolid, riik Mõju avaldumine. Kõrgkoolidele on muudatusel positiivne mõju kuna kõrgkoolid saavad täiendavad õigused õppeteenustasude nõudmiseks. Alla 2-aastaseid õppekavu magistriõppes oli HTM rahastatavates kõrgkoolides 2023/2024. õa avatud 14 ja neile võeti õppima 281 üliõpilast. Avatud alla 2-aastastest magistriõppekavadest olid 11 eestikeelsed ja 3 ingliskeelsed. Tabel 3. Alla 2-aastase nominaalkestusega magistriõppekavad, mis olid vastuvõtuks avatud 2023/24. õa EHIS. Kõrgkool Õppekava keel Vastuvõetute Õppemaks arv 2023/24. 2023/24. õa Tallinna Tehnikaülikool Digimuutused ettevõttes eesti 59 Merenduse digitaliseerimine eesti 6 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Terviseteadus eesti 40 Tallinna Ülikool Kaasav haridus eesti 7 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Terviseteadus eesti 26 Tartu Ülikool Ettevõtlikkus majanduspoliitika inglise 4200 eur 1 kujundamises Haridustehnoloogia inglise 16 Infotehnoloogiaõigus inglise 19 Juhtimis- ja digikommunikatsioon eesti 10 4600 eur Kaasaegne finantsjuhtimine eesti 9 4000 eur Kaasaegne turundus eesti 12 4000 eur Kaasav haridus eesti 54 Rakenduslik käitumisteadus eesti 22 2600 eur Õpetajaharidus eesti Muudatuse mõju ja ulatus nii üliõpilastele kui kõrgkoolidele on siiski väike, sest magistriõpe jääb suuremas mahus 2-aastaseks ning lühemad õppekavad on suunatud väiksemale sihtrühmale. Õppetasuga seotud kulude katmiseks ja negatiivsete mõjude vähendamiseks on olulised õppelaenusüsteemi muudatused, mis võimaldaks töökoormust suurendamata leida viise õpingute eest tasumiseks. Doktoriõppes õppetasu kehtestamine kolmandate riikide üliõpilastele suurendab ülikooli võimalusi eraraha teenida. Mõju ülikooli eelarvele on pigem väike, sest doktorantide huvi ja ülikooli võimalused tasulise doktoriõppe pakkumiseks on pigem piiratud. Lisaks ei kata võimalik kehtestatav õppetasu kindlasti kõiki doktoriõppe ning selle raames tehtava teadustööga seotud kulutusi (tabel 4). Tabel 4. Võimalik lisaraha tasulises doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastelt Lisaraha (10 000 eur aastas) Vastuvõetute arv Lisaraha Välisüliõpilase päritoluriik arvestades üliõpilaste (2024/25. õa) (10 000 eur aastas) vähenemist 50% Aafrika 16 160 000 € 80 000 € Aasia 76 760 000 € 380 000 € Euroopa (mitte EL) ja Venemaa 33 330 000 € 165 000 € Kesk- ja Lõuna -Ameerika 7 70 000 € 35 000 € Põhja -Ameerika 1 10 000 € 23  KOKKU 133 1 330 000 € 660 000 € Muudatuse mõju ulatus on väike ning pigem maksavad vaid üksikud doktorandid, kellel on 6.2. Proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks Kavandatava proviisoriõppe muudatuse laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kes kasutavad vähemalt mõnes oma eluetapis tervishoiuteenuseid (arvestuslikult 1,37 miljonit inimest). Muutuv regulatiivne keskkond võimaldab rikastada tervishoiuteenuste paketti täiendavate teenustega ning seeläbi toetada elanike heaolu, pikendada tervelt elatud elu ning eluiga. Plaanitavad seaduse muudatused võivad mõjutada üliõpilaste valikuvõimalusi ja õpikäitumist. Proviisoriõppe korraldustes kavandatavad muudatused laiendavad paindlikkust ligipääsuks proviisorite ja farmatseutide õppekavadele. Seega paraneb ligipääs kõrgharidusele, võimaldades senise integreeritud õppe asemel omandada proviisori või farmatseudi eriala eraldi bakalaureuse- ja magistriõppes. Sihtrühmaks tulevased üliõpilased. Tulenevalt muudatustest proviisorite ja farmatseutide õpetamisel, hakatakse farmatseute koolitama lisaks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ka Tartu Ülikoolis. 6.3. Järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle ja kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile Mõju riigivalitsemisele Mõju valdkond – mõju keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm: kõrgkoolid, HTM, Harno Mõju avaldumine: muudatustega taastekib süsteemne lähenemine kõrgharidusasutuste järelevalve korraldusele, täpsustatakse ja kirjeldatakse spetsiifilisemalt järelevalve korraldamise erisusi kõrgkoolides võrreldes Vabariigi Valitsuse seaduses tooduga. Muudatusega tagatakse õigusselgus nii kõrgkoolide jaoks kui HTM tegevustes. KHaS-is järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle mõjutab sihtrühmana nii kõrgkoole kui HTM-i. Kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni täpsustamine KHaS-is mõjutab riigiasutuse Harno töökorraldust ning tagab asutuse tööks vajaliku õigusselguse ja vastutuse ulatuse. 6.4. Doktoriõppe tulemustasu kaotamine Majanduslik mõju Mõju valdkond – mõju riigieelarvele, keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm: kõrgkoolid, HTM Mõju avaldumine: Muudatuse tulemusel väheneb ülikoolide tulu doktoriõppe tulemustasu võrra. Muudatuse mõju ülikoolide rahastamisele võib hinnata väikeseks kuna doktoriõppe tulemustasu on püsinud samas suuruses 2009. aastast ning moodustab üha väiksema osa ülikoolide rahastusest (joonis 3). 24 Joonis 3. Kõrgkoolide tegevustoetus ja doktoriõppe tulemustasu 2009-2025 (mln eur). 2009. a oli doktoriõppe tulemustasu osakaal 3,1% tegevustoetusest. 2024. aastaks on kõrgkoolidele eraldatav tegevustoetus kasvanud enam kui kaks korda suuremaks ning doktoriõppe tulemustasu moodustab ligikaudu 1,3% tegevustoetusest. Kuna ülikoolid kokku ei ole suutnud tagada doktoriõppe lõpetajaid vastavalt halduslepingus kokku lepitule (300 lõpetajat aastas) on ka doktoriõppe tulemustasu tegelikud väljamaksed olnud väiksemad tulemustasu eelarvest. Seoses riigieelarvesse kavandatud kõrghariduse vahendite kärpimisega kärpis HTM võimalikult vähe tegevustoetust vähendades pigem sihtotstarbelisi toetusi, mis suurendab ka ülikoolide autonoomiat talle eraldatud finantside juhtimisel. Varasemad sihtotstarbelised toetused sh doktoriõppe tulemustasu, võtame arvesse kõrgkoolide osakaalude kinnitamisel tegevustoetuse eraldamisel, sest kärpe eesmärk ei ole muuta ülikoolide omavahelisi rahastamise proportsioone. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Kuna eelnõu rakendamisega seotud tulud kõrgkoolidele on pigem tagasihoidlikud, ei vähene olulisel määral ka kõrghariduse rahastamise vajadus riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumisel on vajalik muuta järgmised määruseid (lisa 1): 1) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard”; 2) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“; 3) Haridus- ja teadusministri 16.juuni 2020 määrus nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 25 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Haridus- ja Noorteametile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Eelnõule esitatud märkuste kohta on koostatud seletuskirja lisas 2. Kristina Kallas haridus- ja teadusminister 26  Lisa 1 Eesti Vabariigi haridusseaduse, kõrgharidusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 ja § 28 lõike 2 1 ning kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisa 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).  Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahvi 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Registri kaasvastutavad töötlejad vastuvõtuandmete alamregistris on kõrgkoolid, kutsekoolid ja üldhariduskoolid.“  Haridus- ja teadusministri 16.juuni 2020 määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Haridus- ja teadusministri 16.juuni 2020 määruses nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ muudetakse § 23 lõiked 2 ja 3 ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) HAKA kuratooriumi koosseis on kehtestatud kõrgharidusseaduse § 37 lõikes 2 1 . (3) HAKA kuratoorium teeb lisaks kõrgharidusseaduse § 37 lõikes 22 nimetatud tegevustele käesoleva määruse 4. peatükki „Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur” puudutavaid ettepanekuid ning annab kooskõlastuse peatüki muudatustele.“.  Lisa 2 Eesti Vabariigi haridusseaduse, kõrgharidusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja/arvamuse Märkus Märkusega arvestamine või andja mittearvestamine ning selle põhjendus ja selgitus Rakenduskõrgkoolide 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: Arvestatud. Rakendussättega nähakse ette Rektorite Nõukogu „(62) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 32 nimetatud tagasiulatuv kohaldamine, et esimese 30 päeva eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist jooksul toimunud eksmatrikuleerimist ei väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 14 kalendripäeva arvestata eksmatrikuleerimiste hulka ka enne jooksul.“; seaduse jõustumist eksmatrikuleeritud isikute Ettepanek: Soovitame kaaluda sätte rakendamist puhul. See annab viimase kahe aasta jooksul tagasiulatuvalt alates 2025/2026. õppeaastast. Hea varakult eksmatrikuleeritud isikutele võimaluse õigusloome ja normitehnika eeskirja (§ 14) kohaselt on see uuesti kõrgharidusõppesse kandideerida põhimõtteliselt võimalik. See tooks põhjendatult kaasa üliõpilaste õiguste laienemise ja vabaduse suurenemise. 12) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakese ja sõnastatakse Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. järgmiselt: Läbivalt on eelnõus termini kasutamist „(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb muudetud ja senise „kõrghariduse rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti kvaliteediagentuur“ asemel kasutatakse sõna koosseisus kuuluv sõltumatu ja iseseisev kõrghariduse kvaliteedi „kvaliteediagentuur“. hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kõrghariduse kvaliteediagentuur).“; 13) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 2¹–2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (The European Quality Assurance Register for Higher Education). (2²) Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma esindajad kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget.“; Ettepanek: Leiame, et termini „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ kasutamine on eksitav. Selguse ja järjepidevuse huvides soovitame kasutada läbivalt agentuuri ametlikku nimetust „Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur“ või selle ametlikku lühendit „HAKA“. See aitaks vältida olukorda, kus paralleelselt on kasutusel justkui kaks erinevat nimetust, mis võib tekitada segadust nii Eesti- siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Järjepidev ametliku nime kasutus looks selgema kuvandi ning aitaks tagada, et ka lühend HAKA oleks kõrgharidusruumis tegutsevatele inimestele äratuntav ja arusaadav. 14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: Mitte arvestatud. „(3¹) Kuratooriumi ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Seadusega kehtestatakse volitusnorm ministrile Ettepanek: Leiame, et kuigi kuratooriumi koosseisu kinnitab hindamisnõukogu ülesannete kinnitamiseks. minister, peaks kõrghariduse hindamisnõukogu ülesannete Ülesanded kinnitatakse määruse tasandil ning kinnitamine jääma kuratooriumi pädevusse, järgides senist kuratooriumil on võimalus määruse eelnõule praktikat. oma sisend anda. Ühtlasi juhime tähelepanu RKRNi 9.04.2025 saadetud Mitte arvestatud. pöördumisele, milles tehti ettepanek muuta KHaS § 9 lg 1 ja Rakenduskõrgkooli põhitegevus on § 11 lg 1 p 1. Pöördumises soovitati kaotada piirangud, millega rakenduskõrgharidusõppe pakkumine ning rakenduskõrgkool võib magistriõpet korraldada õppekava magistriõppekava avamine on pigem erandlik ulatuses ning tehti ettepanek siduda magistriõppe läbiviimine ja vajab seetõttu ka eraldi hindamist. HTM on  rakenduskõrgkoolis magistriõppe läbiviimise õiguse ning sel teemal RKRN-iga ka kohtunud ja õppekavagrupiga. Oleme tänulikud edasise arutelu eest antud täiendavaid selgitusi jaganud. teemal. Tallinna Tervishoiu Toetame üldist eesmärki suurendada kõrgharidusõppe Arvestatud. Kõrgkool paindlikkust ja õppimisvõimaluste mitmekesisust, sh töötavatele Vastuvõtutingimuste kehtestamist alla 120 inimestele suunatud lühema kestusega magistriõppekavade EAP õppekavadel seaduse tasandil ei arendamist. Peame siiski vajalikuks juhtida tähelepanu olulisele reguleerita ja selle osas on eelnõu teksti teemale, mis tuleneb § 12 lõike 2 kavandatavast sõnastusest ning muudetud. mõjutab otseselt terviseteaduse valdkonna õppekavu, eelkõige õenduse õppekavasid. Praegu kehtiv süsteem, mille alusel rakenduskõrgharidusõpe (210 EAP, nominaalkestus 3,5 aastat) lõpeb bakalaureusekraadiga ja sellele järgneb 90 EAP mahuga magistriõpe (nominaalkestus 1,5 aastat), tagab kokku 300 EAP ehk vastab Bologna protsessi 3+2 raamistikule. Kavandatud muudatus § 12 lg 2 sõnastusse looks olukorra, kus alla 120 EAP mahuga magistriõppesse astumisel peab bakalaureuseõppe nominaalkestus olema vähemalt 4 aastat või peab lisaks olema tõendatud kolmeaastane töökogemus või täienduskoolitus. Selline nõue seab ebasoodsasse olukorda õppekavad, mis on tunnustatud ja Bologna nõuetega kooskõlas, kuid mille esimese astme nominaalkestus on 3,5 aastat (210 EAP). Kavandatud muudatus tähendaks, et Eestis sama õppekavatee läbinud isikud ei saaks jätkata ilma lisatingimuseta magistriõppes. Õenduse rakenduskõrgharidusõpe on Eestis reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ ning selle muutmise direktiiviga 2013/55/EL, mis sätestab õe kutse omandamiseks minimaalse kestuse ja õppe mahu. Eesti 210 EAP mahuga õpe vastab nimetatud nõuetele. Sellest lähtuv 90 EAP mahuga magistriõpe loob võimaluse arendada edasi erialaseid pädevusi ja toetada tervishoiusüsteemi tööjõuvajadust. Kavandatav muudatus toob kaasa selle, et: • magistriõppe jätkamise võimalused muutuvad piiratumaks või sõltuvad lisatingimustest (töökogemus, täienduskoolitus), mis ei ole alati põhjendatud, mõõdetavad ega seotud õpiväljunditega; • väheneks õppijate arv magistriõppes, mis omakorda mõjutaks eriala arengut ja teadus- ning arendustegevuse järelkasvu. Et tagada nii kavandatud muudatuse eesmärk – Arvestatud. õppimisvõimaluste mitmekesistamine – kui ka olemasolevate Vastuvõtutingimuste kehtestamist alla 120 terviseteaduse ja õenduse õppekavade järjepidevus, teeme EAP õppekavadel seaduse tasandil ei ettepaneku täiendada § 12 lõike 2 sõnastust näiteks järgmiselt: reguleerita. „(2) Magistriõppesse, mille maht on 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Magistriõppesse, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekaval või sellele vastav kvalifikatsioon või kelle esimese astme õpe koos teise astme õppega moodustab vähemalt 300 ainepunkti. Samuti on kandideerimisõigus isikul, kellel on eelnev magistrikraad või kellel on vähemalt 3-aastane erialane töökogemus või varasem täienduskoolitus, mida saab arvestada § 15 lõike 5 alusel kõrgkooli kehtestatud korra alusel.“ Selline sõnastus: säilitab kavandatud muudatuse eesmärgi ja paindlikkuse; • tagab ühtlasi, et Bologna raamistikuga kooskõlas olevad õppekavad ei satuks diskrimineerivasse olukorda;  • väldib olukorda, kus Eesti tervisevaldkonna rakenduskõrghariduse lõpetajad peavad magistriõppesse sisenemiseks täitma lisatingimusi. Lisaks soovime lisada, et eelnõu vajaks täiendusi, et tagada terviklik ja tasakaalustatud lahendus kogu farmaatsiahariduse süsteemile. Farmatseudiõppe roll ja jätkusuutlikkus Teadmiseks võetud Eelnõu keskendub Tartu Ülikooli proviisoriõppe reformile, kuid ja info edastatud Sotsiaalministeeriumile. ei arvesta piisavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudiõppe strateegilist tähtsust. Farmatseudiõpe valmistab ette spetsialiste esmatasandi tervishoidu, kelle pädevused on olulised ravimialases nõustamises, tervisenäitajate mõõtmisel ja ekstemporaalsete ravimite valmistamisel. Farmatseutide koolituse marginaliseerimine või vähendamine suurendaks tööjõupuudust apteekides, eriti maapiirkondades. Üleminek proviisori magistriõppesse Arvestatud. Seaduseelnõus ei ole sätestatud, kas Tallinna Tervishoiu Seletuskirjas on välja toodud, et Tallinna Kõrgkooli farmatseudi rakenduskõrghariduse lõpetajad saavad Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekava jätkata õpinguid proviisori magistriõppes. See loob ebakindlust lõpetajatel peab olema võimalik jätkata õppuritele ja tööandjatele. Vajalik on lisada seadusesse või proviisorõppes. seletuskirja säte, mis tagab lõpetajatele selge ja õiguspärase tee magistriõppesse. Mõistete selgus Arvestatud. Eelnõus kasutatakse läbisegi mõisteid „ravimiteadlane“, Eelnõus mõisteid ei ole kasutatud. Seletuskirja „proviisor“, „farmatseut“ ja „ravimiarendaja“. See tekitab täiendatud. Mõistete määratlemine ja segadust nii õppuritele kui ka tööandjatele. Terminid tuleb sisustamine on Sotsiaalministeeriumi täpselt määratleda, lähtudes kutsestandarditest. pädevuses ning selleks on valmistatud nende poolt ette ka proviisorõppe raamnõuete muudatus, mis peaks jõustuma märtsis 2026. a. Kooskõla arengudokumentidega Teadmiseks võetud ja edastatud info Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu ei arvesta piisavalt riiklike ja Euroopa arengudokumentidega (Ravimipoliitika 2030, Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, PGEU Vision for Community Pharmacy 2030), mis rõhutavad kogukonnaapteekide ja esmatasandi tervishoiu rolli. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudiõpe vastab otseselt nendele suundadele. Leiame, et eelnõu tuleb täiendada järgmiselt: • kinnitada farmatseudiõppe strateegiline roll Eesti tervishoiusüsteemis; • tagada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetajatele võimalus jätkata proviisori magistriõppes; • ühtlustada ja täpsustada mõisted proviisor, farmatseut ja ravimiteadlane; • siduda muudatused riiklike ja Euroopa tervishoiu arengusuundadega. Märkus seletuskirjas esitatud faktide kohta: (Lk 8) Vastuvõetute Arvestatud. arvud Tartu Ülikooli proviisoriõppes on olnud samas Seletuskirja täpsustatud. suurusjärgus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekavale vastuvõetutega. TÜ lõpetajate langustrendi ühe põhjusena on nimetatud gümnaasiumilõpetajate vähest teadlikkust proviisori kui ravimiteadlase eriala pädevusest ja sellest, kuidas see pädevus erineb farmatseudi kutse saanu teadmistest ja oskustest. Siiski ei saa lõpetajate arvu vähenemist põhjendada üksnes eriala mittesobivuse või teadlikkuse puudumisega — väljalangevust võivad mõjutada ka õppekava mahukus ja keerukus, töökoormus õpingute kõrvalt, õppekeskkonna toetavus ning tudengite ootused tulevase tööturu ja sissetuleku suhtes. Samuti tuleb arvestada, et Eestis on proviisori elukutsel pikk ajalugu ning mõiste „proviisor“ on ühiskonnas olnud kasutusel ja tuntud aastakümneid. Seetõttu ei ole tõenäoline, et pelgalt õppekava nime muutmine suudaks  oluliselt parandada eriala nähtavust või populaarsust. Langustrendi põhjuste mõistmine eeldab põhjalikumat analüüsi ja süsteemset lähenemist nii hariduse kui ka tööjõuturu tasandil. Eesti 1. Toetame eesmärki parandada ravimiteadlaste Teadmiseks võetud Ravimihulgimüüjate õppekorraldust ning üleminekut nn 3+2 õppele. Seda ja edastatud info Sotsiaalministeeriumile. Liit küsimust on ravimisektori, akadeemia ja riigi koostöös arutatud mitmeid aastaid ning muutuse jõudmine ka õigusesse on igati tervitatav. 2. Siiski vajab eelnõu meie hinnangul muutmist ja Arvestatud. täiendamist §-s 2 kavandatud ravimiseaduse muudatuse osas, Ravimiseaduse sõnastust muudetud vastavalt millega soovitakse muuta “proviisori” definitsiooni. Sotsiaalministeeriumi ettepanekule. Meie hinnangul tekitaks muutus olukorra, kus täna proviisori kvalifikatsiooni omavad isikud, kes läbinud senise 5-aastase integreeritud proviisorõppe või nelja-aastase TÜ farmaatsiaõppe (enne 2002. a Bologna süsteemi rakendumist), millise õppekava läbimise diplom on võrdustatud tänapäevase 5aastase integreeritud magistriõppega, sellele kriteeriumile edaspidi enam ei vastaks. See tekitaks tõsise praktilise probleemi praegustele proviisoritele, nende tööandjatele ja ravimivaldkonna korraldusele. Nimelt seab kehtiv õigus teatud ravimivaldkonna töökohtadel, sh ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja pädeva isiku, töötamisele, samuti näiteks üldapteegi omandile, nõuded just “proviisori” kvalifikatsiooni põhiselt. Nõustume siinkohal ka Ravimiameti ja Terviseameti osutatud probleemidega. Eelnõud tuleks muuta ja täiendada viisil, mis tagaks seniste “proviisorite” kvalifikatsiooni säilimise õiguslikuks tähenduses ega ohustaks ravimivaldkonna sujuvat toimimist ja üleminekut  uuele 3+2 õppe süsteemile. Eeskujuks võiks olla võimalik võtta näiteks vastav regulatsioon õiguserialade valdkonnast. Eesti Proviisorite EPAL liikmeteks on üldapteegi teenuse osutajad, kelle juures Teadmiseks võetud Apteekide Liit töötavad apteegi juhatajana/pädeva isikuna või proviisorina isikud, kellest enamik on läbinud proviisorõppe ning omandanud proviisori kutse Tartu Ülikoolis enne 2002. aasta kõrgharidusreformi ehk 5-aastase õppekava alusel. Kehtiva ravimiseaduse § 29 lg 3 kohaselt võivad apteegiteenust apteegis ja apteegi struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Lisaks on proviisori kvalifikatsiooninõue seatud eelduseks (RavS § 41 lg 3) üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele, mille kohaselt peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Samuti peab igal üldapteegil olema juhataja, kes on omandanud ülikoolis akadeemilise kraadi proviisori erialal. Seega on apteegiteenuse osutamise kontekstis proviisori kutsekvalifikatsiooni määratlusel oluline sisuline mõju apteegiteenuse osutamisele ja selle jätkusuutlikkusele. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kõrgharidusseaduses tehtavate proviisorõppe muudatuste eesmärk tööturu vajadustele vastavuse parandamine. Arvestades apteegiteenuse sektoris valitsevat erialatöötajate nappust ja konkurentsi värbamisel ning apteekrite vanuselist jaotust, on antud eesmärk vajalik ja ideena EPALi poolt heakskiidetav. Farmaatsia valdkond areneb pidevalt nii maailmas kui ka Eestis ning ravimitööstuses ja apteekides on vaja üha rohkem väljaõppinud spetsiliste. Eestis töötab apteekides igapäevaselt enam kui 1500 apteekrit, nendest pea pooled on proviisori haridusega. Apteegid on farmaatsia valdkonna suurimad tööandjad. Terviseameti andmetele suundub suurem osa farmaatsia eriala lõpetajatest tööle apteekidesse, mis tähendab, et ka farmaatsia õpe peaks olema vastavuses ka apteekide valdkonna vajadustega. Näiteks 2025. aastal lõpetas proviisoriõppe 21 inimest ja apteekrina registreeris end apteeki tööle 19 inimest. Toome siinkohal välja apteegivaldkonna suundumused Eestis ja Teadmiseks võetud Euroopas. 1. Ravimite kättesaadavuse tagamine. Ravimite kättesaadavus on üks Eestis tervishoiu peamisi nõudeid. Eestis väljastatakse üldapteekidest retseptiravimeid iga-aastaselt enam kui 12 miljoni retsepti alusel, lisaks käsimüügiravimid, toidulisandid, loodustooted, meditsiiniseadmed jne. 95% Eesti inimestest külastab vähemalt korra aasta apteeki. Seega oleme esmatasandi tervishoiu väga oluline osapool. 2. Apteekide arv ja apteegiteenuse jätkusuutlikkus. Eesti apteekide arv jääb EL keskmise taseme lähedale. Kuigi väikeste maa-apteekide arv on langustrendis, avatakse regulaarselt juurde uusi apteeke suuremates linnades ja tõmbekeskustes. Eesti elanikkond on vananemas ja suur osa elanikkonnast kasutab igapäevaselt ravimeid. Järjest suureneb multi-ravimikasutajate arv (enam kui 5 ravimit ravimiskeemis) ning vajalik on nii patsientide kui teiste tervishoiutöötajate nõustamine ravimite kasutamisel. Oluline on, et väljastatud ravimid toimiksid nii nagu vaja, neid kasutataks õiges annuses ja kombinatsioonis, et tagada ravitulemus ja vältida koos-ja kõrvaltoimeid. Apteekrite roll tervishoius. Apteekide roll tervishoius on maailmas järjest suurenemas ja seda eeskätt esmatasandi tervishoius. Iseravimise võimestamine, haiguste ennetus ja tervisedendus on apteekrite igapäeva töö. Ka Eestis on viimaste aasate tervishoiu alase õigusloome muudatuste väljatöötamise kavatsustes järjest enam välja toodud vajadust anda apteekritel rohkem õigusi tervishoiutöötajatena. Näitena apteegiteenuse laiendamise, tervishoiukorralduse seaduse (TTKS) uuendamise VTKd, ravimipoliitika, antimikroobse resistentsuse vähendamise strateegia, praegu toimuvad nakkushaiguste (NETS) uue seaduse arutelud. Kõik need õigusruumi muudatused toovad välja ka apteekri laieneva rolli ja apteekri panuses inimeste terviseteadlikkuse tõstmisesse. EL apteekrite ühendus avaldas just apteegis pakutavate teenuste raporti, mis näitab selgesti, et apteekri roll ei ole enam niivõrd ravimite valmistamine vaid inimese kui terviku nõustamine, tema tervise eest hoolitsemisel ja ravimisel. Me ei ole nii rikkad, et ainult ravida, enam energiat on vaja suunate ennetuse ja tervisedendusse. Selleks on vaja vastavaid oskusi omavaid spetsialiste. Meile edastatud seletuskirja lisa dokument, mis võtab kokku Teadmiseks võetud Proviisorõppe raamnõuded, ei kajasta neid vajalikke pädevusi. ja edastatud info Sotsiaalministeeriumile. Oleme farmaatsia õppe muutmise aruteludes korduvalt Vastav määrus on Sotsiaalministeeriumi poolt toonitanud, et apteekri kui tervisenõustaja ja erinevate teenuste väljatöötatud ja plaanitavalt jõustub märts pakkuja ülikoolis omandav haridus peaks olema kooskõlas 2026. a. apteegitöö vajadustega. Oleme nõus, et ravimite valmistamine on proviisorite unikaalne omadus, aga paraku apteegis valmistatakse ravimeid mahus 0,02% kõikidest retseptidest. Ravimeid valmistab vaid 25% Eesti apteekidest. Inimestele annavad aga tervisenõu kõik Eesti apteekrid. Lihtsamate tervisehädadega patsiendid peaksid meie tervishoius leidma esmalt tee apteeki ja alles siis arsti juurde, kui tervisehäda vajab täiendavaid analüüse või retseptiravimeid. Seletuskirja lisa, kus on kirjas Vabariigi Valitsuse määruse „Proviisorõppe raamnõuded“ muutmine, toob välja, et proviisoriõppe läbimisel omandab üliõpilane järgmise: 1) piisavad teadmised ravimitest ja ravimite valmistamisel kasutatavatest ainetest;  2) piisavad teadmised farmatseutilisest tehnoloogiast ning ravimite füüsikalisest, keemilisest, bioloogilisest ja mikrobioloogilisest uurimisest; 3) piisavad teadmised metabolismist ja ravimite toimest, toksiliste ainete toimest ja ravimite kasutamisest; 4) oskuse ravimitega seotud teaduslikke andmeid interpreteerida, et anda kliendile ravimi kohta asjakohast teavet; 5) piisavad teadmised proviisoriametiga seotud õiguslikest ja muudest nõuetest. Need teadmised ja oskused on kirjas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Samas on direktiivis kirjas ka sellised teadmised: (f) piisavad teadmised kliinilisest farmaatsiast ja farmatseutilisest hoolest ning oskused neid praktikas rakendada; (g) piisavad teadmised ja oskused rahvatervise kohta ning selle mõju kohta tervise edendamisele ja haiguste ohjamisele; (h) piisavad teadmised ja oskused inter- ja multidistsiplinaarse koostöö, kutsealavaheliste tavade ja kommunikatsiooni valdkonnas; (i) piisavad teadmised info- ja digitehnoloogiast ning oskused neid praktikas rakendada. Paraku ei näeme neid suundumusi proviisoriõppe muutmisel ning just need teadmised ja oskused on olulised apteegis, et tagada eespool välja toodud tulevikusuundadele sobilk õpe. Seega ei vasta uus loodav proviisoriõpe direktiivile. EPAL’i poolt leiame, et ka seletuskirjas on mitmed väited, Arvestatud ja seletuskirja täpsustatud. millega me päriselt ei nõustu: 1. Seletuskiri toob välja, et viimastel aastatel on vähenenud õppijate seas huvi Tartu Ülikooli proviisoriõppe vastu. Vaidleme selle vastu, 2024. aastal oli huvi õppida proviisoriõppes suurem kui näiteks ravi erialal ja proviisoriõppesse võeti vastu 46 üliõpilast. 2025. aasta oli konkurss, ja meie teada vastu võeti samuti 46 üliõpilast. 2. Seletuskiri toob välja, et kuni huvi on väike, siis sellest Teadmiseks võetud. tulenevalt on ka lõpetajate hulk väike. See on küll meelevaldne tõlgendus. Juba aastaid on proviisoriõppe probleemiks olnud suur väljalangevus. Siin juures tuleb põhjusi suuresti otsida ikka õppekavas ja selle vastavuses elukutsele, mida noored soovivad saada. Oleme nõus, et väljalangevuse põhjuseks võib olla õppekava pikkus ja paindlikkuse puudus. EPAL on juba aastaid toetanud 3+2 õppe rakendamist farmaatsias. Statistika näitab, et 2022. aastal lõpetas proviisori eriala rekordarv tudengeid. See oli aasta, kui Tartu Ülikool võitis vastu TTK lõpetajaid magistriõppe kolmandale kursusele ning paljud farmatseudid said omandada proviisori kutse. Seega on heaks võimaluseks proviisorite arvu suurendamisel Eestis võimaldada 3 aastast farmatseudi õpet kahes kõrgkoolis, mis võiks suurendada magistriõppesse astujate ja ka lõpetajate arve. Peale kolme aastast õpet on inimesele selge, kas ta tahab antud valdkonnas edasi õppida, et saada täiendavaid võimalusi oma panuse suurendamiseks näiteks apteegis, kus pädeva isiku ja omaniku puhul on eelduseks magistrikraadi olemasolu. 3. Seletuskiri viitab ka, et farmaatsia valdkond on vähe Teadmiseks võetud. tuntud ja sellel on negatiivne kuvand ühiskonnas. Kantar Emor septembris 2025 avaldatud uuring tõi välja, et Eesti inimesed usaldavad 91% kiirabi, 89% perearste ja 88% apteekreid. Seega me ei näe, et see kuvand oleks kuidagi negatiivne, vastupidi, meid usaldatakse võrdselt arstidega. 4. Proviisori rolli on seletuskirja alusel Eesti esmatasandi Teadmiseks võetud. tervishoiu süsteemis ebamäärane. Proviisori roll ei ole ebamäärane vaid muutumas. Ravimite valmistamisele ja väljastamisele lisaks on apteekri roll kogu maailmas muutumas, mille näiteid tõime eespool. 2024. aastal kehtima hakanud õigusruumi muudatused suurendavad apteekri rolli, ravimite alane nõustamine on väga oluline ning määruste tasemel on paika pandud. 5. Seletuskiri toob välja, et lisaks õppekavade muutmisele Teadmiseks võetud. Tartu Ülikoolis ja paralleelselt teatavate muutuste tegemisele Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, on vajalik muuta ka kutsestandardeid ja kirjeldada nende erialade sisu ravimiseaduses ja määrustes. Samuti peab ka sektor tegema muudatusi tööturul, mis on seotud nende spetsialistidele töö ja sobiva palga pakkumisega vastavalt nende kvalifikatsioonile. EPAL liikmed ei saa aru, miks peab selliseid muudatusi tegema. Teadmiseks võetud. Eesti ja ka EL õigusruum ei nõua kutsestandardite kehtestamist. Eestis registreerib proviisoreid ja farmatseute Terviseamet, EL direktiivi alusel piisab ülikooli diplomist, kui õpe vastab direktiivis välja toodud nõuetele. Meie väikses riigis on täiesti ebavajalik sellise lisabürokraatia loomine. Kõrghariduse seaduse seletuskiri ei saa kehtestada nõudeid tööjõu turul toimuvale. Meil on turumajandus. Ravimite ja ka apteegivaldkond on üks enam reguleeritud valdkondadest, kus riik teeb suures mahus järelevalvet. Erinevate õigusaktidega on kehtestatud nõuded pädevale isikule ja apteegi omanikule. Me ei näe, et lisaks oleks vaja veel ravimiseaduse vms seaduse alusel kehtestada täiendavaid nõudeid. Lisaks toome välja, et eelnõuga muudetava Ravimiseaduse § 11 sõnastus on segadust ja küsimusi tekitav. Kehtiva ravimiseadus § 11 lg 1 kohaselt on proviisor farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Muudetavad Ravs § 11 lg 1 (eelnõu § 2) kohaselt on proviisor ravimiseaduse mõistes „farmaatsiaalase haridusega eraldiseisvalt bakalaureuseõppe ja magistriõppe läbinud isik. Proviisoriõppe maht kokku on 300 ainepunkti. Sellises sõnastuses ei vasta pärast seaduse jõustumist enamik apteekides töötavaid ning üldapteegi tegevusloa andmise/kehtivuse eelduseks olevaid pädevaid isikuid (apteegi juhataja ja/või omanik) proviisori kutsekvalifikatsiooni nõudele, mis seab ohtu apteegiteenuse jätkusuutlikkuse ja edasise osutamise. Eelnõu seletuskirjas viidatud EL direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta artiklite 44 ja 45 ning direktiivi lisa V p 5.6.2. kohaselt on Eestis proviisori kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks Tartu Ülikooli proviisori õppekava läbimist tõendav dokument. Direktiiv ei kohusta Eestis tegutsevat proviisorit läbima Bologna süsteemis domineerivat 3+2 kõrgharidusõpet vaid proviisori õppekava läbimist. Kuni Bologna süsteemile üleminekuni 2002. aastal (ja hiljem) omandasid proviisori kutse Tartu Ülikooli farmaatsiateaduskonna lõpetajad, kes olid läbinud proviisorõppe 5-aastase nominaalse õppekava. Ühtlasi võrdsustati hariduskvalifikatsioonide vastavust reguleeriva Vabariigi Valitsuse 06.06.2005.a määrusega nr 120 vastav kraad magistrikraadiga. Seega on täna apteekides töötavate proviisorite kvalifikatsioon Teadmiseks võetud. vastavuses direktiivis toodud proviisori kutsenõude tingimustega. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud eelnõus kavandatud ravimiseaduse § 11 lg 1 muudatus tekitab aga segadust täna proviisorina apteegiteenust osutavates apteekrites ja apteekide omanikes kuivõrd muutub küsitavaks 5-aastase Tartu Ülikooli proviisoriõppe läbinud ja magistrikraadiga võrdsustatud hariduse omandanud isiku võimalused edaspidi  ravimisektoris proviisorina/pädeva isikuna töötada. Seetõttu palume ministeeriumil vaadata üle proviisorõpet ja -kutset käsitlev eelnõu osa, et varasemas kõrgharidussüsteemis proviisori õppekava läbinud isikud saaksid jätkuvalt tegutseda proviisorina oma kutseala piires tervishoiusektoris. Loodame, et eelnevalt avatud probleemkohtadele vastavalt muudetakse ja täiendatakse eelnõu ja ka seletuskirja edasist versiooni. Ühtlasi palume hoida meid kursis eelnõu järgnevate meneltusetappidega ning saata eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja Noorteamet on 29.01.2025 nr 1.1-5/24/2638-2 Teadmiseks võetud. ˇ saadetud arvamuses kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja Kuna kvaliteedihindamise süsteem puudutab õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu erinevaid haridustasemeid, siis ei ole võimalik väljatöötamiskavatsusele kirjutanud kõrghariduse käesoleva eelnõu ajaraamis teemaga kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomise kohta seaduse terviklikult tegelda. KHaS-is täpsustatakse tasandile järgmist: Tegemist on vaid ühe osaga hariduse kõrghariduse kvaliteedihindamise jaoks kvaliteedi hindamise valdkonna korrastamise kavatsusega. olulisemad aspektid. Haridus- ja Noorteamet on varasemalt markeerinud, et lahendamist vajab hariduse kvaliteedi hindamissüsteem terviklikumalt kaasaarvatud kutseõppe ja täiendõppe valdkonnas ja sellega kaasnevalt kogu hariduse kvaliteedi hindamissüsteem juhtimisselgus. Hariduse kvaliteedi hindamise juhtimisselguse osas on Haridus- ja Noorteamet saatnud ka vastavasisulise memo. Haridus- ja Noorteamet on huvitatud laiemast hariduse kvaliteedi hindamissüsteemi kitsaskohtade lahendamisest ja sellega seonduvalt antud teemal vajadusel kohtuma. Eelnevale arvamusele vaatamata on eelnõus püütud lahendada vaid kõrgharidusseaduses kvaliteediagentuuri eristaatust, kuid oleme jätkuvalt seisukohal, et hariduse kvaliteedi hindamissüsteem vajab terviklikumat käsitlust ning lahenduses peaks olema kaasatud ka kutseõppe ja täiendõppe valdkond. Eelistame seda, et kogu hariduse kvaliteedihindamise süsteemiga seonduv lahendatakse lähitulevikus eraldi eelnõuga ning kvaliteediagentuuriga seotud muudatused jäetakse käesolevast eelnõust välja. Juhul kui see ettepanek ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vastuvõetav, toome alljärgnevalt välja oma kommentaarid ja muudatusettepanekud ka seoses kvaliteediagentuuriga. 1. Eelnõu § 1 punkt 1 – kõrgharidusseaduse (edaspidi Arvestatud. KHaS) § 1 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kõrgkoolil on Seaduse eelnõu teksti on muudetud ja õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja täpsustatud, samuti seletuskirja täiendatud. kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kvaliteetse õppe pakkumiseks ja tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil.“; Märgime, et lõike 6 sõnastus jääb segaseks. Lausest võib muuhulgas välja lugeda, et kõrgkoolil on õigus teha mingeid toiminguid „tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil“. Seletuskirjas on see lõige hästi lahti seletatud: „Andmete töötlemise eesmärk on tagada kvaliteetse õppe pakkumine ning tasuta õppekohale kandideerimise võimalus. Kuna kõrgharidusseaduse alusel on õigus tasuta õppekohale piiratud, siis selleks, et kõrgkoolil oleks võimalik täita seadust ja kontrollida, kas õppur on juba varasemalt riigi rahastatud õppekohal õppinud, siis on vajalik ühtne andmebaas, mis kogub õppurite varasemalt õpitud andmed ning anna infot, kas ja kui palju on õigus veel tasuta õppida.“ Eelnõus pakutud sõnastuses jääb siiski selgusetuks seos õppe kvaliteedi ja isikuandmete töötlemise vahel, mistõttu teeme ettepaneku võtta viide õppe kvaliteedile sättest välja. Tasuta õppekohale kandideerimise õiguse hindamise eesmärk tundub igati arusaadav. Lõike sõnastus võiks olla näiteks järgmine: (6) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid tasuta õppekohale kandideerimise õiguse hindamise eesmärgil. 2. Eelnõu § 1 punkt 3 – KhaS §12 lõiget 2 muudetakse Arvestatud. viisil, et magistriõppesse, mille maht on 120 ainepunkti, on õigus Eelnõus vastuvõtutingimuste kehtestamist alla kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad või sellele vastav 120 EAP õppekavadel ei reguleerita. kvalifikatsioon. Magistriõppesse, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekaval või sellele vastav kvalifikatsioon või eelnev magistrikraad. Enne 01.06.2002 EHISesse kantud ja vähemalt 4-aastase nominaalkestusega bakalaureusekraad vastab magistrikraadile Eesti kehtivas kõrgharidussüsteemis. Kehtivas süsteemis 4- aastase nominaalkestusega bakalaureusekraad on bakalaureusekraad. Kehtivas kõrgharidussüsteemis 4aastase nominaalkestusega bakalaureuseõppekavad praktiliselt puuduvad (neid on kõigi Eesti kõrgkoolide peale vaid kaks õppekava). Rakenduskõrghariduses on õppe nominaalkestus olnud valdavalt 4 aastat, see oli nõnda diplomiõppes kui ka rakenduskõrgharidusõppes. Need õpped ei ole võrdsustatud enne 01.06.2002 EHISesse kantud bakalaureusekraadiga. Praeguse eelnõu kohaselt pole selge, kas diplomiõppe diplomi ja rakenduskõrgharidusõppe diplomite omanikel on ligipääs 1- aastasele magistriõppele. Eelnõuga ei arvestata välisriigis õppijaid ja bakalaureusekraadi saanuid. 4-aastase nominaalkestusega bakalaureuseõpe on näiteks Venemaal, Hiinas ja USAs arvestamata, mis on nominaalkestuse taga olev õpingute maht. Mitme riigi puhul on küll nominaalkestus 4 aastat, kuid maht võrdne Euroopa riikide 3- aastase bakalaureuse 180 ainepunktiga. Vastavust kvalifikatsioonile ei saa määrata nominaalkestusest lähtuvalt ning õpingutele juurdepääsu tingimus ei saa olla nominaalkestus. See on diskrimineeriv ja ebavõrdset kohtlemist soosiv. 3. Eelnõu § 1 punkt 5 – KhaS § 15 lõige 4 muudetakse Arvestatud. selliselt, et antakse ministrile volitus volitada üliõpilaste riiklike Eelnõu sõnastust muudetud ja viidud kooskõlla stipendiumite liikide, suuruste ning nende määramise PSga. üldtingimused ja korra kehtestamine stipendiumi andjale, kelleks on Haridus- ja Noorteamet ning kõrgkoolid. PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Selles sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord sisaldab piiritlemata arvu juhtude reguleerimist. HMS näeb ette, et õigusakt, mille haldusorgan annab haldusvälistele isikutele piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks on määrus. Vastavalt VVS-ile on määruse andmise õigus valitsusel ja ministril. VVS (§ 74 lg 1) kohaselt on ameti peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ja ameti põhimääruse (§ 8 lg 3 p 1) kohaselt kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad. Kindlasti ei ole peadirektori pädevuses kehtestada stipendiumite liike, suuruseid ega nende määramise tingimusi. Eeltoodust lähtuvalt on KHS § 15 lg 4 muutmisettepanek vastuolus PS-i ja eelnimetatud seadustega. Lisaks toome ära väljavõtte RES § 531 seletuskirjas põhjendusest: Juhul kui toetust antakse välja konkreetses- valdkonnas, mida reguleerib eriseadus, oleks korrektne toetusprogrammi alused reguleerida vastavas eriseaduses. Kuna aga selline eriseadus mitmetes valdkondades puudub, teeme ettepaneku lisada RES-i üldine volitus, mis võimaldab ministril ministeeriumi eelarvest makstavate riigisiseste toetuste puhul kehtestada tingimused ja kord. Eelnevast tulenevalt ei saa Harno (peadirektorile) volitada kolmandatele isikutele suunatud õiguste sisustamist ja see peaks jääma seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ministri pädevusse nagu seda on ettenäinud ka RES § 531 lõikes 1 sätestatud põhimõte. 4. Eelnõu § 1 punkt 12 – KhaS § 37 lõige 2 muudetakse Arvestatud. järgmiselt: „(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja Eelnõu sõnastust muudetud ja asendatud teeb rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja termin läbivalt. Noorteameti koosseisus kuuluv sõltumatu ja iseseisev kõrghariduse kvaliteedi hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kõrghariduse kvaliteediagentuur).“ Lõikes on ebavajalik kordus – „kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb“ ning „kvaliteedihindamise ülesandeid täitev“. Ilmselt piisab, kui seadus ütleb selgelt, milline organ kõrghariduse kvaliteedihindamist läbi viib. Sõnade kombinatsioon „korraldab ja teeb“ võtaks kokku ning lihtsustaks arusaamist „viib läbi“. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri järel sulgudes olev „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ jätab mulje, et nende kahe vahele on tõmmatud võrdusmärk, kuigi on teada, et kvaliteediagentuuri ülesanded on laiemad kõrghariduse kvaliteedihindamisest. Ettepanek asendada “kõrghariduse kvaliteediagentuur“ üldnimetusega „kvaliteediagentuur“. Mõistame, et see muudatus tähendaks muudatuste tegemist ka mõnes teises paragrahvis (§ 9 lõikes 3 ja § 11 lõikes 3, § 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4, § 39 lõikes 2), kus KHaS-s on mainitud kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Teeme ettepaneku sõnastada § 37 lõige 2 järgmiselt: (2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur). 5. Eelnõu § 1 punkt 13 – KHaS § 37 täiendatakse lõikega 2² Osaliselt arvestatud. järgmiselt: Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab Kuratooriumi moodustamine on toodud KHaSi kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma esindajad ning moodustamise alus sätestatakse § 37 kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh lõikes 21 . KutÕS ja TäKSi antud eelnõuga üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle siiski ei muudeta, kuna see eeldab laiemat koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks haridusvaldkondade ülest arutelu ja otsustust, aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuidas ja kas peaks kuratooriumi töö laienema kuulu kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget. ka teistesse valdkondadesse. Märgime, et erinevalt Haridus- Ja Noorteameti põhimääruses sätestatule on KHaS § 37 lõikes 2² nimetatud kuratoorium vaid kõrghariduse kvaliteedihindamist suunav kogu. Sellise lahenduse korral kutsehariduse ja täienduskoolituse valdkondi KHaS alusel moodustatud kuratoorium lahendada ei saa. Kui on soov ühtlustada kuratooriumi ülesandeid ja rolli laiemalt, siis see eeldaks vastavaid regulatsioone nii KutÕS-s kui ka TäKS-s. Valdkondade ülese lahendusena oleks kvaliteedihindamise korralduse reguleerimiseks õige koht Eesti Vabariigi haridusseaduses, mis võimaldaks ka moodustada kuratoorium kogu hariduse valdkonnale. Sõnastuslikult tekitab küsimusi sättes väljend „kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad“, sest seadus ei määratle kvaliteediagentuuri põhiülesandena muud kui kõrghariduse kvaliteedi hindamist ja teisi hetkel kuratooriumis olevaid huvirühmade esindajate kaasamist ei saa KHaS-s määratleda. See on taas teiste valdkondlike eriseaduste reguleerimislade teema. 6. Eelnõu § 1 punkt 14 – KHaS § 37 täiendatakse lõikega 3¹ Arvestatud. järgmiselt: kuratooriumi ja kõrghariduse hindamisnõukogu Eelnõu teksti täiendatud ja toodud seaduses ära ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister kuratooriumi ülesanded. määrusega.“ Hetkel on Haridus- ja Noorteameti põhimääruses kuratooriumil väga konkreetsed ülesanded, mis sisaldavad otsustusõigust kvaliteediagentuuri tegevuse ja hindamisotsuste sõltumatust tagavates aspektides. Eelnõu KHaS § 37 lõike 2² täiendusega on kuratooriumile antud kvaliteediagentuuri tegevusi suunav roll, mis jätab selgusetuks selle, kas ja mil määral on kuratooriumil õigus võtta vastu kvaliteediagentuuri toimimist puudutavaid otsuseid. Vastavalt kehtivale Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele valib kuratoorium hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja HAKA juhataja, kinnitab HAKA arengukava ja aastaaruande, annab soovitusi HAKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta ning kinnitab HAKA juhataja valimise ja tagasikutsumise korra. Need on agentuuri sõltumatuse tagamise seisukohast sedavõrd olulised ülesanded, et need tuleks õigusselguse huvides sätestada seaduse tasandil. Lisaks oleme seisukohal, et KHaS § 37 lõike 3¹ volitusega ei jätkuks olukord, kus minister kehtestab kuratooriumiga seonduva Haridus- ja Noorteameti põhimääruses, sest kuratoorium ei ole loomu poolest ei Haridus- ja Noorteameti ega HAKA struktuuriüksus. Sarnaselt, kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded on praegu sätestatud Haridus- ja Noorteameti põhimääruse tasandil, mille kehtestab haridus- ja teadusminister. Kõrghariduse hindamisnõukogul on konkreetsed ülesanded, mis tulenevad muuhulgas käesolevast seadusest, mistõttu teeme ettepaneku need õigusselguse huvides seaduse tasandil ära nimetada. Eelnevast lähtuvalt teeme järgmised ettepanekud: - täiendada § 37 lõikega 2³, mis sätestab kuratooriumi otsustuspädevuse: Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande. - täiendada § 37 lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: (3¹) Kõrghariduse hindamisnõukogu kinnitab kõrghariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid; kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded; langetab otsused kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise ja nende kvaliteedi hindamise osas; kooskõlastab temaatilise hindamise aruanded; annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile õppeõiguse taotlemisel uues õppekavagrupis. 7. Eelnõu § 2 – ravimiseaduse § 11 lõige 1 muudetakse Arvestatud. järgmiselt: „(1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses Eelnõu sõnastust muudetud koostöös farmaatsiaalase haridusega eraldiseisvalt bakalaureuseõppe ja Sotsiaalministeeriumiga. magistriõppe läbinud isik. Proviisoriõppe maht kokku on 300 ainepunkti.“. Selline sõnastus välistab võimaluse, et proviisor on isik, kes on läbinud viieaastase integreeritud õppekava. Eeldame, et see ei ole sätte taotlus. Kehtiva seaduse sõnastus on järgmine: (1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Ilmselt on soov seadusemuudatusega kehtestada, et proviisoriõppe maht on vähemalt 300 ainepunkti ning oluline ei ole see, kas see on läbitud integreeritud õppes või 3+2 õppes. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada ravimiseaduse § 11 lõige 1 järgnevalt: Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses kokku vähemalt 300 ainepunkti mahus farmaatsiaalase hariduse omandanud isik. 8. Käesoleva aasta 29. aprillil kinnitas kõrghariduse Mitte arvestatud. hindamisnõukogu uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli, Eelnõu kooskõlastamise käigus on selgitatud, mille kohaselt hinnatakse rakenduskõrgkoolides akrediteerimise et seaduse tekst on siiski arusaadav ning ei vaja raames ka kutseõppe kvaliteeti (sarnaselt kõrgharidusõppe ja täpsustamist. täienduskoolitusega). Hetkel sätestab KHaS, et rakenduskõrgkoolile rakendub ka KutÕS-s sätestatud kutseõppe kvaliteedihindamine. Leiame, et antud juhul on tegemist ebamõistliku dubleerimisega, mis toob kaasa tarbetut aja- ja finantsressursi kulu. HAKA on ka varem püüdnud rakenduskõrgkoolide puhul ühitada kõrgharidusõppe ja kutseõppe hindamisi, kuid see on olnud alati eraldi arendus, mis nõuab lisatööd nii õppeasutustelt kui hindamiskomisjonidelt ja hindamisnõukogult. Lisaks on probleem selles, et kehtiva KutÕS kohaselt toimub kutseõppe kvaliteedihindamine kord 6 aasta jooksul, samas kui institutsionaalne akrediteerimine kord 7 aasta jooksul. Võttes arvesse, et institutsionaalne akrediteerimine katab rakenduskõrgkoolide puhul ka kutseõppe hindamise (vastavad erinõuded sisalduvad vastu võetud mudelis) ning vältimaks ebamõistlikku dubleerimist, teeme järgmise ettepaneku muuta KHaS § 21 lõiget 5 järgmiselt: (5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses  õppekava, õppekorralduse, õpetajate, rahastamise ja kutseõppe läbiviimise õigusega seonduvat, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine ja kutseõppe kvaliteedi hindamine. 9. Lisaks märgime mõned normitehnilised tähelepanekud: Arvestatud. - kuna eelnõuga muudetakse ka ravimiseadust, siis peab see kajastuma ka eelnõu pealkirjas (HÕNTE § 35 lõige 2); - muutmisevormelis kasutatakse viidet nimetavas käändes: paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse (sama ka eelnõu § 1 punktide 5 ja 12 kohta) (HÕNTE § 34 lõige 1); - eelnõu § 1 punktis 3 muudetava lõike 2 punkides 1 ja 2 täpsustada viiteid sõnadega käesoleva seaduse (HÕNTE § 29 lõike 2 punkt 1). Eesti Hariduse Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu sisaldab mitmeid Arvestatud. Kvaliteediagentuur Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri toimimist sätestavaid punkte, Seaduse sõnastust muudetud ja täpsustatud. mis on kahtlemata suur samm edasi õigusselguse suunas. Samas oleme nii HAKA kuratooriumi kui Haridus- ja Teadusministeeriumi kolleegidega arutanud vajadust kirjeldada hariduse kvaliteedihindamise süsteemi kui terviku toimimist seaduse tasandil, hõlmates nii kõrg- ja kutseharidust kui täienduskoolitust ja ka üldharidust. Mõistame, et süsteemne lähenemine võiks sündida paralleelselt keskharidusseaduse ja kutseharidusseaduse väljatöötamise protsessis, mistõttu tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumit otsuse eest sätestada esimese sammuna kõrgharidusseaduses kuratooriumi roll ning HAKA kui Haridus- ja Noorteameti koosseisus tegutseva sõltumatu ja iseseisva agentuuri staatus. Leiame, et seoses HAKA ja HAKA kuratooriumi rolli määratlustega kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõus on asjakohane viia vastavad muudatused sisse ka kutseõppeasutuse seaduses, mis likvideeriksid vastuolu kehtiva kutseõppeasutuse seaduse ja Harno põhimääruse vahel (vt ettepanekud punkti 6 all). Järgnevalt toome välja HAKA kommentaarid ja ettepanekud seaduse muutmise eelnõule, mis on saanud heakskiidu HAKA kuratooriumi liikmetelt ning on läbi arutatud ka Haridus- ja Noorteameti juristidega. Eelnõu: „paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses … (6) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kvaliteetse õppe pakkumiseks ja tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil.“; Kommentaar: Lõike 6 sõnastus jääb segaseks. Lausest võib muuhulgas välja lugeda, et kõrgkoolil on õigus teha mingeid toiminguid „tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil“. Seletuskirjas on see lõige lahti seletatud: „Andmete töötlemise eesmärk on tagada kvaliteetse õppe pakkumine ning tasuta õppekohale kandideerimise võimalus. Kuna kõrgharidusseaduse alusel on õigus tasuta õppekohale piiratud, siis selleks, et kõrgkoolil oleks võimalik täita seadust ja kontrollida, kas õppur on juba varasemalt riigi rahastatud õppekohal õppinud, siis on vajalik ühtne andmebaas, mis kogub õppurite varasemalt õpitud andmed ning anna infot, kas ja kui palju on õigus veel tasuta õppida.“ Jääb siiski selgusetuks seos kvaliteetse õppe pakkumise ja isikuandmete töötlemise vahel, mistõttu on ettepanek võtta viide õppe kvaliteedile siit lõikest välja. Tasuta õppekohale kandideerimise õiguse hindamise eesmärk tundub igati arusaadav. Ettepanek muuta lõike sõnastust, näiteks: Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid tasuta õppekohale kandideerimise õiguse hindamise eesmärgil. Eelnõu: „paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakese ja sõnastatakse Arvestatud. järgmiselt: „(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja Eelnõu teksti muudetud ja läbivalt asendatud teeb rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja mõiste. Noorteameti koosseisus kuuluv sõltumatu ja iseseisev kõrghariduse kvaliteedi hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kõrghariduse kvaliteediagentuur).“ Kommentaar: Lõikes on ebavajalik kordus – „kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb“ ning „kvaliteedihindamise ülesandeid täitev“. Ilmselt piisab, kui seadus ütleb selgelt, milline organ kõrghariduse kvaliteedihindamist läbi viib. Sõnade kombinatsioon „korraldab ja teeb“ võtaks kokku ning lihtsustaks arusaamist „viib läbi“. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri järel sulgudes olev „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ mõjub ootamatult. Jääb mulje, et nende kahe vahele on tõmmatud võrdusmärk, kuigi on teada, et kvaliteediagentuuri ülesanded on laiemad kõrghariduse kvaliteedihindamisest. Ettepanek asendada “kõrghariduse kvaliteediagentuur“ üldnimetusega „kvaliteediagentuur“. Mõistame, et see muudatus tähendaks muudatuste tegemist ka mõned teises paragrahvis, kus kehtivas kõrgharidusseaduses on mainitud kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Sestap lisame käesoleva punkti alla ka ettepanekud täiendavateks muudatusteks kõrgharidusseaduses. Ettepanekud: Arvestatud. 1. Sõnastada paragrahvi 37 lõige 2 järgmiselt: Kõrghariduse kvaliteedi hindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur). 2. Asendada „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ sõnaga Arvestatud. „kvaliteediagentuur“ järgmistes paragrahvides ja lõigetes: § 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4, § 39 lõikes 2, § 9 lõikes 3 ja § 11 lõikes 3 ning sõnastada need järgnevalt: § 37 (3) Kvaliteediagentuuris on hindamisnõukogu, millesse kuuluvad kõrghariduse ja kõrghariduse kvaliteedikindlustuse eksperdid, sealhulgas iga õppevaldkonna ekspert, ja vähemalt üks üliõpilane. (4) Kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse peale hindamisnõukogu liikmete ka teisi eksperte, kehtestab ja avalikustab kvaliteedihindamiste tingimused ja korrad ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise. § 38: (5) Kõrgkool tagab, et kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur korraldab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul. (6) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel annab kvaliteediagentuur hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond: 1) vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks; 2) sisaldavad puudusi, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks; 3) ei vasta nõuetele, ning jätab kõrgkooli akrediteerimata.  (7) Kui kõrgkool tuleks kolmandat korda akrediteerida kolmeks aastaks, teeb kvaliteediagentuur otsuse jätta kõrgkool akrediteerimata. § 39: (8) Temaatilise hindamise teema, ajakava ja hindamisel osalejad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kaasates kvaliteediagentuuri. § 9: (9) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab õppeõiguse taotluse läbi seitsme kuu jooksul. Käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud kvaliteediagentuuri kaasates hinnatakse, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe nõuetele ning kas õppeks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus on piisavad. § 11: (3) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib ühisõppekava ja koostöölepingu vastavust nõuetele ning korraldab vajaduse korral ühisõppekava ekspertiisi, kaasates käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud kvaliteediagentuuri. 3) Eelnõu: paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 2¹–2² järgmises Arvestatud. sõnastuses: „(2²) Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma esindajad kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget.“ Kommentaar: Vastavalt Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele on kuratooriumil väga konkreetsed ülesanded, mis sisaldavad otsustusõigust kvaliteediagentuuri tegevuse ja hindamisotsuste sõltumatust tagavates aspektides. Antud eelnõu lõigus on kuratooriumile antud kvaliteediagentuuri tegevusi suunav roll, mis jätab selgusetuks selle, kas ja mil määral on kuratooriumil õigus võtta vastu kvaliteediagentuuri toimimist puudutavaid otsuseid. Vastavalt kehtivale Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele valib kuratoorium hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja HAKA juhataja, kinnitab HAKA arengukava ja aastaaruande, annab soovitusi HAKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta ning kinnitab HAKA juhataja valimise ja tagasikutsumise korra. Need on agentuuri sõltumatuse tagamise seisukohast sedavõrd olulised ülesanded, et need tuleks õigusselguse huvides sätestada seaduse tasandil. Sellest johtuvalt teeme järgneva ettepaneku. Ettepanek: Täiendada paragrahvi 37 lõikega 2³, mis sätestab kuratooriumi otsustuspädevuse: Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande. 4) Eelnõu: paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises Arvestatud. sõnastuses: „(3¹ ) Kuratooriumi ja kõrghariduse Eelnõu teksti muudetud vastavalt ettepanekule. hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Kommentaar: Eelmises punktis tõime välja põhjused, miks on oluline määratleda kuratooriumi ülesanded seaduse tasandil. Sestap teeme ettepaneku võtta lõikest välja „Kuratooriumi ja“. Samas võiks meie hinnangul anda kõrgharidusseadus ka selge volitusnormi haridus- ja teadusministrile HAKA ülesannete määratlemiseks laiemalt. Teeme ettepaneku laiendada nimetatud lõiget kvaliteediagentuuri ülesannetele: Ettepanek: Sõnastada paragrahvi 37 lõige 3¹ järgmiselt: Kvaliteediagentuuri ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5) Eelnõu: § 2. Ravimiseaduse muutmine Arvestatud. Ravimiseaduse § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse Muudame sõnastust vastavalt Sotsiaalministeeriumi väljapakutule. järgmiselt: „(1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega eraldiseisvalt bakalaureuseõppe ja magistriõppe läbinud isik. Proviisoriõppe maht kokku on 300 ainepunkti.“. Kommentaar: Praegune sõnastus välistab võimaluse, et proviisor on isik, kes on läbinud viieaastase integreeritud õppekava. Eeldame, et see ei ole taotlus. Kehtiva seaduse sõnastus on järgmine: § 11. Proviisor ja farmatseut (1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Ilmselt on soov seadusemuudatusega kehtestada, et proviisoriõppe maht on vähemalt 300 ainepunkti ning oluline ei ole see, kas see on läbitud integreeritud õppes või 3+2 õppes. Sellest johtuvalt Ettepanek: Sõnastada Ravimiseaduse § 11 lõige 1 järgnevalt: Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses kokku vähemalt 300 ainepunkti mahus farmaatsiaalase hariduse omandanud isik. 6) Kommentaar: Käesolev kõrgharidusseaduse muutmise Mitte arvestatud. seaduse eelnõu astub suure sammu Eesti Hariduse Käesolev eelnõu käsitleb kõrgharidusseaduse Kvaliteediagentuuri tegutsemise õigusselguse suunas, kuid jätab muudatusi ning selle eesmärk on reguleerida endisel kehtima vastuolu kvaliteediagentuuri toimimist sätestava Haridus- ja Noorteameti koosseisus tegutseva ministri määruse (Haridus- ja Noorteameti põhimäärus) ning kvaliteediagentuuri tegevust kõrghariduse kutseõppeasutuse seaduse vahel. Nimelt annab valdkonnas. Kutseõppeasutuse seaduse kutseõppeasutuse seadus kutseõppe kvaliteedi hindamise muutmine jääb käesoleva eelnõu ülesande Haridus- ja Noorteametile, samas kui ministri määrus reguleerimisalast välja ning kutseõppe annab selle ülesande selgelt Haridus- ja Noorteameti koosseisu kvaliteedi hindamise õigusraamistiku terviklik kuuluvale sõltumatule ja iseseisvale Eesti Hariduse ülevaatamine eeldab eraldi Kvaliteediagentuurile. Selle ilmse vastuolu lahendamine oleks õigusloomeprotsessi, sealhulgas mõjuanalüüsi praeguse kõrgharidusseaduse muutmise seaduse raames kindlasti ja huvirühmade kaasamist. võimalik ja vajalik. Seetõttu teeme ettepaneku viia Kutseõppe kvaliteedi hindamise korralduse ja kutseõppeasutuse seadusesse sisse järgmised muudatused, mis vastutuse täpsustamist käsitletakse vajaduse haakuvad kõrgharidusseaduse muudatustega: korral eraldi seadusemuudatuse raames. Ettepanekud: (2) Muuta kutseõppeasutuse seaduse §14¹ lõikeid 2 ja 4 ning sõnastada need järgnevalt: (3) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur). (4) Kvaliteeti hindab hindamisnõukogu, mille moodustab kõrgharidusseaduse paragrahvis 37 nimetatud kuratoorium. 2. Muuta kutseõppeasutuse seaduse § 11 lõiget 1 ning sõnastada see järgnevalt: (1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb õppekavarühmas ekspertiisi käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud kvaliteediagentuur. 7) Kommentaar: Käesoleva aasta 29. aprillil kinnitas Mitte arvestatud. kõrghariduse hindamisnõukogu uue institutsionaalse Eelnõu kooskõlastamise käigus on selgitatud, akrediteerimise mudeli, mille kohaselt hinnatakse et seaduse tekst on siiski arusaadav ning ei vaja rakenduskõrgkoolides akrediteerimise raames ka kutseõppe täpsustamist. kvaliteeti (sarnaselt kõrgharidusõppe ja täienduskoolitusega). Hetkel sätestab kõrgharidusseadus, et rakenduskõrgkoolile rakendub ka kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kutseõppe kvaliteedihindamine. Leiame, et antud juhul on tegemist ebamõistliku dubleerimisega, mis toob kaasa tarbetut aja- ja finantsressursi kulu. HAKA on ka varem püüdnud rakenduskõrgkoolide puhul ühitada kõrgharidusõppe ja kutseõppe hindamisi, kuid see on olnud alati eraldi arendus, mis nõuab lisatööd nii õppeasutustelt kui hindamiskomisjonidelt ja  hindamisnõukogult. Lisaks on probleem selles, et kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt toimub kutseõppe kvaliteedihindamine kord 6 aasta jooksul, samas kui institutsionaalne akrediteerimine kord 7 aasta jooksul. Võttes arvesse, et institutsionaalne akrediteerimine katab rakenduskõrgkoolide puhul ka kutseõppe hindamise (vastavad erinõuded sisalduvad vastu võetud mudelis) ning vältimaks ebamõistlikku dubleerimist, teeme järgmise ettepaneku: Ettepanek: Muuta kõrgharidusseaduse paragrahvi 21 lõiget 5 ning sõnastada see järgmiselt: (5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses õppekava, õppekorralduse, õpetajate, rahastamise ja kutseõppe läbiviimise õigusega seonduvat, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine ja kutseõppe kvaliteedi hindamine. Estonian Business SA Estonian Business School (EBS) tänab Haridus- ja Teadmiseks võetud. School Teadusministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus ja omapoolsed ettepanekud menetluses oleva kõrgharidusseaduse (KHS) muutmise seaduse eelnõu kohta. KHSi rakenduspraktika jooksul on ilmnenud vastuolud kõrgkoolide võrdse kohtlemise printsiibi rakendamise õigusselguse ja erakõrgkoolide õiguskindlusega. Arvestades, et arvamuste ja ettepanekute saamiseks esitatud muudatuste menetlemisega on avatud võimalus üle vaadata ka 17.06.2025 vastu võetud „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega“ (TAIKS) vastuolus olevad sätted KHSi terviktekstis, teeme täiendavad ettepanekud KHSi muutmiseks. I. Seisukohad kooskõlastamiseks esitatud eelnõu teemadel Arvestatud. 1. Tasu võtmise õigus lühema kui 120 EAP magistriõppekavades. Toetame. Meede leevendab turumoonutusi ja aitab vähendada koormust riigieelarvele. 2. Kõrghariduse kvaliteedi hindamise korralduse viimine seaduse tasemele. Toetame. Meede tugevdab hindamise sõltumatust ja võrreldavust Euroopa standarditega ning väldib dubleerimist teiste järelevalvemehhanismidega. II. EBSi ettepanekud KHSi muutmiseks (võrdse kohtlemise, Mitte arvestatud. õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks) Teenistusliku ja haldusjärelevalve 1. § 39 (järelevalve). Täpsustada, et eraõigusliku ülikooli kohaldamisala tuleneb üldseadustest ning suhtes kohaldub riiklik järelevalve tema tegevuse sõltub avaliku ülesande täitmise ja õiguspärasuse üle ning teenistuslik ega haldusjärelevalve halduslepingu olemasolust, mitte üksnes ei kohaldu. kõrgkooli õiguslikust vormist. Eraõiguslik 2. § 41 lõige 1. Muuta nii, et „Tegevustoetus on eraldis kõrgkool võib täita avalikku ülesannet ning ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele kvaliteetse olla halduslepingu alusel riigi rahastamisel, kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks ja mistõttu ei ole põhjendatud haldusjärelevalve arendamiseks ning kõrgkooli missiooni täitmiseks.“ võimaluse välistamine seaduse tasandil. 3. § 43, pealkirja uus redaktsioon: „Ülikoolile toetuse Erakõrgkoolile toetuse eraldamisele peame eraldamine“ jätkuvalt oluliseks, et seda tehakse vajadusel, 4. § 45, pealkirja uus redaktsioon: „Rakenduskõrgkoolile arvestades riigi strateegilisi eesmärke ja toetuse eraldamine“ prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide 5. § 46 tunnistada kehtetuks. vajadust tööjõuturul KHaS § 46 alusel. Põhjendused (lühidalt): • KHSi praegused rahastussätted eristavad sarnaseid ülesandeid täitvaid ülikoole omandivormi alusel, mis loob normikonflikti ning on vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega. Halduslepingu vormis avalike ülesannete delegeerimine seaduse alusel eraõiguslikele isikutele on toimiv praktika, mille üldised õiguslikud alused on sätestatud Haldusmenetluse seaduses. • Ülikoolide erinev kohtlemine sõltuvalt nende omandivormist arutati põhjalikult läbi TAIKS menetluse käigus. Konsensuslikult jõuti järeldusele, et omandivorm ei saa olla aluseks ülikoolide erinevale kohtlemisele. TAIKSis ei kasutata sõna „ülikool“ ees kordagi laiendit „avalik-õiguslik“  või „era“. Sarnase kontseptsiooni rakendamine KHSis tagab ühtse õigusloogika. • § 46 kehtetuks tunnistamisel ja § 39, § 41 ning § 43 täpsustamisel saab halduslepingut sõlmida ja eraõigusliku ülikooli kaasata riiklike ülesannete täitmisesse üldise õiguskorra alusel. Eesti Maaülikool Oleme eelnõu läbi vaadanud ning esitame alljärgnevalt oma Arvestatud. tähelepanekud ja ettepanekud. Seaduse teksti täpsustatud ja täiendatud ning 1. Paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises lisatud võimalus kasutada DreamApply sõnastuses: platvormi. „(5) Kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine toimub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) elektroonilises keskkonnas.“ Juhime tähelepanu, et ülikoolides toimub ingliskeelsetele õppekavadele vastuvõtt praegu välismaalaste sisseastumissüsteemi DreamApply kaudu, kuna senini ei ole olnud võimalik seda korraldada läbi sisseastumisinfosüsteemi SAIS. Kui seadusemuudatuse jõustumisel kogu kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine toimuma Eesti Hariduse Infosüsteemi elektroonilises keskkonnas, siis soovime selgitust, kas nimetatud süsteemis on tagatud ka kandideerimise võimalus välismaalastele. Oluline on tagada, et välisüliõpilaste vastuvõtt ei muutuks tehniliselt ega õiguslikult takistatuks. 2. Paragrahvi 15 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud. „(4) Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning Seaduse eelnõu teksti täpsustatud ning lisatud nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab määrusega vajalikud täpsustused, et eelnõu tekst oleks valdkonna eest vastutav minister, kes võib ülesande täitmise kooskõlas PSga. Eelnõu tekst ei eelda, et volitada stipendiumi andjale, kelleks on Haridus- ja Noorteamet kõrgkoolid hakkaks andma teisi stipendiume ning kõrgkoolid.“; välja, kui nad seda hetkel teevad. Volitusnormi Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Üliõpilaste riiklike kohaselt jätkab ka HARNO stipendiumide stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise andmist vastavalt määrusele. üldtingimused ja kord“ (§ 1 lg 2) on üliõpilaste stipendiumite liigid järgmised: - erialastipendium, - erivajadusega üliõpilaste stipendium, - asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamisttoetav stipendium. Eesti Maaülikooli hinnangul ei ole otstarbekas volitada kõrgkoole tegelema erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi määramisega. Need stipendiumid eeldavad spetsiifilist pädevust ja andmekaitsealast teadlikkust ning on olemuselt sotsiaaltoetuse laadis. Ülikoolil puudub pädevus selliste stipendiumite määramiseks. 3. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: Arvestatud. „(62) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 32 nimetatud Eelnõu tekst sõnastatud selgemalt ning eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist täpsustatud, millisest ajast mis ajani tuleb väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 14 kalendripäeva lugeda päevi. Lisaks on pikendatud üliõpilase jooksul.“; võimalust koolist eksmatrikuleerida ilma, et Eesti Maaülikool leiab, et muudatus vajab täpsustamist. läheks arvesse üks õpitud kord. Praeguses sõnastuses ei ole selge, mida täpselt mõeldakse „õppetöö esimese 14 kalendripäeva“ all. Õppetöö toimub erinevates õppevormides (päeva-, kaug- ja sessioonõpe), mistõttu võivad õppetöö alguse kuupäevad oluliselt erineda. Kui seaduse mõte on määratleda periood alates semestri algusest või immatrikuleerimisest, tuleks seda sõnastuses üheselt selgelt väljendada, näiteks: „... immatrikuleerimisest arvates 14 kalendripäeva jooksul.“ Samuti vajab täpsustamist mõiste „vastuvõtuaasta“. Tuleb selgelt määratleda, kuidas käsitletakse juhtumeid, kus üliõpilane  immatrikuleeritakse, kuid siirdub kohe pärast vastuvõttu akadeemilisele puhkusele (nt kaitseväeteenistusse) ning naastes (enamasti aasta pärast) katkestab õpingud õppetöö algusest esimese 14 päeva jooksul. Praegune sõnastus ei võimalda üheselt tõlgendada, millise vastuvõtuaasta ja perioodi suhtes selline üliõpilane seaduses sätestatud tingimustele allub. Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumile kooskõlastamiseks kõrgharidusseaduse Sätete asukohta ja sõnastust muudetud ning (KHaS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium täiendatud. Lisatud on EV haridusseaduse kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. muudatus ning plaanitakse muuta EHIS põhimäärust. 1. Eelnõu § 1 p 1 – kõnealuse sättega nähakse ette, et kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine toimub Eesti Kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 366 lõike 4 alusel asutatud toimub valdavalt SAIS keskkonnas, kuid on siiski sihtrühmi, kes ei saa Eesti Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) elektroonilises keskkonnas ning kõrgkoolil on õigus töödelda autentimisvõimaluste tõttu selle kaudu kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme kandideerida (välisriigi kodanikud) ja seetõttu õppes õppiva isiku andmeid kvaliteetse õppe pakkumiseks ja kasutatakse täiendavalt eraldi keskkonda (DreamApply). Seetõttu lisatakse lause, mis tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil. lubab kasutada ka alternatiivseid kanaleid Esiteks märgime, et kõnealused sätted ei sobi oma olemuselt kandideerimiseks. Kohustus SAIS kasutada on seaduse reguleerimise ega kohaldamisala sättesse. Kavandatav ühtlasi üksnes riigilt tegevustoetust saavatel lõige 5 sobib pigem §-i 12 ning lõige 6 pigem §-i 3. kõrgkoolidel ehk riigi rakenduskõrgkoolidel ja Teiseks tuleb tulenevalt sellest, et eelnõu kohaselt toimub avalik-õiguslikel ülikoolidel. Erakõrgkoolid on kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine hariduse vabad valima, millist keskkonda nad infosüsteemi kaudu, muuta ka HaS § 366 regulatsiooni. kandideerimiseks kasutavad. Nimetatud infosüsteemi eesmärk hõlmab muu hulgas ka õpilaskandidaadi vastuvõtu läbiviimist, seega andmekogu pidamise eesmärki täiendama ei pea. Küll aga peab muutma § 366 lõiget 2 ning nägema ette, et andmekogul on kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate töötlejatena tuleb loetleda kõik, kes täidavad neile seadusega pandud ülesannet nimetatud andmekogu kaudu, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium, kõrgkoolid jne. Põhimääruses tuleb seejärel kindlaks määrata, kes täpsemalt milliste kohustuste täitmise eest vastutab. Näiteks kes vastutab andmekogu haldamise, arendamise eest, kes vastutab millisel eesmärgil milliste isikuandmete töötlemise eest, kes on andmesubjektile ühtne kontaktpunkt jne. Kolmandaks tuleb lõike 6 sõnastuses täpsustada, milliseid isikuandmete kategooriaid on kõrgkoolil õigus vastavate eesmärkide saavutamiseks töödelda. Hetkel võimaldab säte töödelda ükskõik milliseid isikuandmete kategooriaid, seal hulgas näiteks eriliiki isikuandmeid. Lisaks palume täpsustada seletuskirjas, kas kõrgkoolid täidavad lõikes 6 ette nähtud ülesannet tagada kvaliteetne õpe samuti hariduse infosüsteemi abil või toimub andmetöötlus koolide enda süsteemides. 2. Eelnõu § 1 p 1 – lõikega 6 sätestatakse õigus töödelda Arvestatud. andmeid ning selle eesmärk. Teeme ettepaneku sõnastus üle Eelnõu teksti täiendatud ja muudetud ning vaadata ja vajadusel täiendada. Esiteks kandideeritakse ka lisatud mis eesmärgil andmeid töödeldakse. tasulistele kohtadele, täiendusõppesse s.h mikrokraadidele Täpsem andmete töötlemise kord on sätestatud hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Praegu on EHIS põhimääruses. kirjas, et ainult tasuta kohale kandideerimisel on õigus töödelda. Teiseks tuleks täpsustada ka sõnastust „kvaliteetse õppe pakkumiseks“. Tegelikkuses töödeldakse andmeid ka sisseastumistingimustele vastamise kontrollimiseks, näiteks, kas on olemas nõutav eelnev haridustase. 3. Eelnõu § 1 p 5 (seaduse § 15 lg 4 muutmine) – eelnõuga Arvestatud. plaanitakse anda ministrile õigus anda riiklike stipendiumite Eelnõu sõnastust muudetud ja viidud see liikide, suuruste ning nende määramise üldtingimuste ja kooskõlla seletuskirja tekstiga ning antud määramise korra kehtestamiseks volitus Haridus- ja täpsem volitus HARNOle ja kõrgkoolidele. Noorteametile või kõrgkoolile. Määrusandluse edasivolitamine peaks olema erandlik nähtus, mida võib kavandada olukorras, kus vahetu volitamine ei ole asjaoludest tulenevalt võimalik (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja käsiraamat lk 24). Edasivolitamise õiguse andmisel tuleb silmas pidada, et määruse andmiseks pädevate organite ringi ei saa edasivolituse andmisega laiendada. Haridus-ja Noorteamet ei ole määrusandluse pädevusega asutus, seega ei saa minister talle seadusega antud määruse andmise volitust asutusele edasi volitada. Palume analüüsida, kas edasivolituse andmine on hädavajalik ja tagada, et edasivolitus antakse üldakti andmise pädevusega organile. Seletuskirja kohaselt saab stipendiumi andja, s.o. Haridus- ja Noorteamet või kõrgkool, täpsustada stipendiumi andmise korralduslikke küsimusi. Näidetena on toodud taotlemise keskkonna määratlemist, kuupäevi jne. Seletuskirjas toodu ei ole aga kooskõlas eelnõuga, kus volitusnormiga antakse õiguse edasi volitada ka stipendiumite liikide ja suuruste kindlaksmääramine. Palume seletuskiri ja eelnõu omavahel kooskõlla viia. 4. Eelnõu § 1 p 15 (seaduse täiendamine §-ga 391 ) – lisatava Osaliselt arvestatud. sätte lõikes 3 loetletakse meetmed, mida järelevalveorgan saab Sunniraha kohaldamise alus on täpsustatud rakendada haldus-, riiklikus või teenistuslikus järelevalves. ning teenistusliku järelevalve korral sunniraha Meetmete loetlemise vajalikkus jääb arusaamatuks, sest mitmed rakendamise võimalus on välistatud. Ülejäänud neist tulenevad juba nii Vabariigi Valitsuse seadusest kui ka osas on säte kujundatud kooskõlas teadus- ja korrakaitseseadusest. Seega palume kaaluda, kas meetmete arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse sätestamine eriseaduses on vajalik. Lisaks on ebaselge, millises seaduse §-s 29 sätestatud järelevalvemenetluses milliseid meetmeid kasutada tuleks, sest järelevalveraamistikuga. Arvestades, et näiteks teenistusliku järelevalve korral ei saa haldussunni ülikoolid on ühtlasi teadusasutused, on vahendina sunniraha rakendada. õigusselguse ja ühtse halduspraktika tagamiseks põhjendatud sarnane järelevalvekorraldus teadusasutuste ja ülikoolide puhul. 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Sotsiaalministeerium Konsulteerisime antud eelnõu osas Ravimiameti ja Arvestatud. Terviseametiga ning leiame, et proviisorõppe ainepunktide mahu Ravimiseaduse sõnastust muudetud vastavalt välja toomine ravimiseaduses ei ole asjakohane, kuna esitatud ettepanekule. ravimiseadus ei reguleeri proviisori kutse saamiseks õppe mahtu vaid nõudeid isikutele, kes võivad ravimiseaduse kohaselt ravimite käitlemisega tegeleda (MSÜS § 6 lg 3 isikulised nõuded). Samuti võib ainepunktide eraldi välja toomine RavS-s tekitada segadust ja saada takistuseks proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamisele ja enne muudatuste jõustumist proviisorõppe läbinud isikutele tulevikus – muudatuse järgselt ei vasta integreeritud 5-aastase proviisorõppe läbinud isikud enam proviisori definitsioonile. Seega teeme ettepaneku korrastada proviisori mõistet RavS § 11 lõikes 1 selliselt, et proviisor RavS tähenduses on TTKS § 264 lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isik. RavS kohaselt peab proviisori kutsealal tegutsemiseks olema isik registreeritud TTKS § 264 lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis (tervishoiutöötajate register). Tervishoiu töötajate registrisse kantakse ka isikud, kes on läbinud RavS § 55 lõige 2 punkti 2 ja lõike 3 kohaselt proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Sellisel juhul on tagatud ka enne muudatuste jõustumist TTKS § 264 lõike 2 alusel loodud tervishoiutöötajate registris registreeritud proviisoritele kooskõlas MSÜS § 6 lõike 3 ja RavS mõistes vastavus ravimite käitlemises osalemiseks ka tulevikus. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku RavS muudatusest loobuda või sõnastada muudatus järgmiselt: § 2. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  „(1) Proviisor käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 2 alusel loodud tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isik.“. Eesti Kunstiakadeemia 1) Tasu võtmise õigus võiks jääda alla 120 EAP mahuga Arvestatud. magistriõppekavadel; 2) Õppetasu küsimine doktoriõppes. Kõrghariduse Selgitus. Õppetasu on õigus küsida kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile; doktoriõppes kolmandatest riikidest pärit üliõpilastelt. 3) Soovime selgust selle kohta, kuidas on määratletud liikumine Selgitus. Õppeastmete vahel liikumine toimub ühest õppeastmest teise – kas see toimub üksnes õppekava omandatud kvalifikatsiooni ehk akadeemilise täieliku läbimise alusel või on oluline ka läbitud ainepunktide kraadi alusel. Doktoriõppesse kandideerimise (EAP) hulk. Küsimus on tõstatunud seoses magistriõppes eelduseks on magistrikraadi või sellele vastava lubatud lühema mahuga õppekavadega. Soovime teada, kas kvalifikatsiooni omandamine. Seetõttu on sellise lühema mahuga magistriõppekava lõpetamine on piisav doktoriõppesse kandideerimiseks piisav ka alus doktoriõppesse kandideerimiseks ja kuidas seda käsitletakse lühema mahuga magistriõppekava lõpetamine, õppeastmete järjestuse ja vastavuse seisukohalt. kui selle tulemusena omandatakse Mõistame, et õppeastmete määratlemine on kompleksne magistrikraad kõrgharidusseaduse tähenduses. küsimus, kuid seoses erinevas mahus pakutavate õppekavadega Läbitud ainepunktide kogumaht ei ole palume ministeeriumi seisukohta, kuidas õppeastmete vaheline iseseisev õppeastmete vahel liikumise üleminek on õiguslikult ja sisuliselt määratletud. kriteerium, vaid õppeastmete järjestuse määrab omandatud kraad. Eesti Üliõpilaskondade 1. Üheaastased magistriõppekavad. Eelnõus võimaldatakse alla Selgitus. Eelnõu eesmärk on suurendada Liit 120 EAP mahuga magistriõppekavasid, mille eelduseks on kõrghariduse paindlikkust ja kättesaadavust, vähemalt 4-aastane bakalaureusekraad, magistrikraad või 3- arvestades õppijate mitmekesist varasemat aastane töökogemus. Üliõpilaste hinnangul on oluline, et haridus- ja töökogemust. Alla 120 EAP varasema õppe- ja töökogemuse arvestamine toetaks mahuga magistriõppekavad on kavandatud kõrghariduse paindlikkust ja kättesaadavust, kuid seejuures peab eeskätt neile õppijatele, kellel on varasem 4- säilima akadeemilise õppe kvaliteet ja sisuline väärtus. aastane bakalaureuseõpe, magistrikraad või Töökogemus ja praktilised oskused on küll väärtuslik osa õppija märkimisväärne erialane töökogemus, mis arengust, ent nende võrdsustamine teoreetiliste teadmistega võib võimaldab lühendatud õppevormis saavutada olla problemaatiline. Töökogemus ei pruugi alati tagada magistritaseme õpiväljundid. akadeemilise õppe kaudu omandatavaid süsteemseid teadmisi, Töökogemuse arvestamine ei tähenda kriitilist mõtlemist ja teaduspõhist lähenemist. Töökogemuse teoreetiliste teadmiste asendamist praktikaga, arvestamine peab olema läbipaistev ja järjepidev protsess, mis vaid varasema õppe ja kogemuse tunnustamist tugineb selgetel hindamiskriteeriumitel ning tagab, et kvaliteet ja selgete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide õiglus ei jääks paindlikkuse varju. Soovime rõhutada, et Bologna alusel. Õppekava kvaliteedi ja akadeemilise protsess näeb ette, et magistrikraad peab olema vähemalt 75 taseme tagavad kõrgharidusseaduses sätestatud EAP mahus, et tagada hariduse kvaliteet ja rahvusvaheline õpiväljundid, kvaliteedi hindamise võrreldavus – kuigi Eesti alammäär on juba praegugi kahjuks mehhanismid ning kõrgkoolide akadeemiline alla selle. Lisaks on Eestis juba olemas üheaastased vastutus õppekavade sisulise taseme eest. mikrokraadid ja muud täiendusõppevormid, mis täidavad sarnast Bologna protsess ei sätesta magistriõppe eesmärki. Seetõttu leiame, et lühendatud magistriõppekavade miinimummahtu ainepunktides, vaid nõuab loomine võib kahjustada erialade akadeemilist järjepidevust ja teise õppeastme õpiväljundite saavutamist. teoreetilist alust, mis on vajalik doktoriõppeks. Seetõttu on rahvusvaheliselt kasutusel ka Me ei toeta üheaastaste tasuliste magistriõppekavade seadusesse lühema mahuga magistriõppevorme, eeldusel sisseviimist, sest see kujutab endast finantsilist barjääri, et õpiväljundid vastavad teise tsükli takistades ligipääsu kõrgharidusele. Samas näeme positiivsena kvalifikatsiooniraamistiku nõuetele. võimalust pakkuda tasulisi täiendkoolitusi ja mikrokraade, mis Lühendatud magistriõppekavad ei asenda suurendavad ülikoolide finantsvõimekust ning toetavad mikrokraade ega täiendusõpet, vaid täiendavad elukestvat õpet, ilma et see ohustaks magistriõppe akadeemilist kõrghariduse õppevormide paletti. kvaliteeti. Eestis on juba olemas 1-aastased mikrokraadid ja Mikrokraadid ja täiendusõpe jäävad olulisteks täiendusõppevormid, mis täidavad sarnast eesmärki. Leiame, et elukestva õppe vormideks, kuid magistrikraad lühendatud magistriõpe võib kahjustada erialade akadeemilist annab akadeemilise kvalifikatsiooni, mis on järjepidevust ja teoreetilist põhja, mis on vajalik doktoriõppeks. vajalik näiteks doktoriõppesse sisenemiseks. Eriti näeme 1-aastaseid magistreid probleemsena kunsti- ja Üheaastaste magistriõppekavade loomine ei praktilistel erialadel, kus loominguline ja projektipõhine töö vähenda akadeemilist kvaliteeti, kuna nõuab pikemat arenguperioodi. doktoriõppe vastuvõtul võivad kõrgkoolid kehtestada täiendavaid akadeemilisi nõudeid ning hinnata kandidaatide ettevalmistust sisuliselt. Samuti säilib kõrgkoolidel autonoomia otsustada, millistes valdkondades  on lühema mahuga magistriõpe akadeemiliselt põhjendatud, sh arvestades loominguliste ja praktiliste erialade eripära. Õppetasu küsimise võimalus on ette nähtud eelkõige rahvusvaheliste ja eraraha kaasamise eesmärkidega ning ei välista riiklikult rahastatud tasuta magistriõppe säilimist. 2. Tasuline doktoriõpe. EÜL ei toeta doktorantuuri tasuliseks Selgitus. Eelnõu ei muuda doktoriõpet üldiselt muutmist. Leiame, et antud muudatus ohustab Eesti kõrgkoolide tasuliseks ega puuduta Eesti ning Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. Doktoriõppe Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi tasuliseks muutmine, isegi kui see puudutab vaid kolmandate kodanikke, kellele kehtivad kõrgharidusõppes riikide tudengeid, vähendab Eesti atraktiivsust rahvusvaheliste võrdsed tingimused vastavalt Euroopa Liidu teadlaste ja noorteadlaste jaoks. Eesti ülikoolid konkureerivad toimimise lepingu artiklitele 18 ja 21. Õigus doktorantide pärast Euroopa ja maailma tippkõrgkoolidega, kus nõuda õppekulude hüvitamist on piiratud doktoriõpe on valdavalt tasuta või tugevalt stipendiumitega kolmandate riikide kodanikega ning on toetatud. Samuti, leiab Eesti Üliõpilaskondade Liit, et fakultatiivne, mitte kohustuslik. rahvusvaheliste tudengite staatus riigis peab olema võrdne Muudatuse eesmärk on anda kõrgkoolidele kohalike üliõpilastega ning näeb muudatust kui sammu tagasi. täiendav rahastamisinstrument olukordades, Ühtlasi, vähendab muudatus rahvusvaheliste doktorantide kus doktoriõpe ei ole seotud töölepinguga ega võimalust integreeruda ning jätkata elu Eestis. kaetud riikliku rahastuse või stipendiumiga. See ei välista riiklikult rahastatud doktoriõppe, stipendiumite ega nooremteaduri ametikohtade jätkumist ning ei piira kõrgkoolide võimalust pakkuda doktorantidele sh kolmandatest riikidest pärit doktorantidele tasuta õppekohti rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Eelnõu ei vähenda rahvusvaheliste doktorantide õigusi ega takista nende integreerumist Eestis. Vastupidi, muudatus suurendab kõrgkoolide paindlikkust rahvusvaheliste õppijate kaasamisel ning võimaldab diferentseeritud  rahastamismudeleid, mis on rahvusvahelises praktikas levinud. 3. Proviisoriõpe EÜL toetab proviisoriõppe lahkulöömist eraldi Teadmiseks võetud. bakalaureuse- ja magirtrikraadideks. Leiame, et see tagab tudengitele suurema mobiilsuse ja valikuvõimaluse, mitte ainult õppetasemete vahel, vaid ka Tartu ja Tallinna vahel. Muudatus võimaldaks ka Tallinna farmaatsia tudengitel omandada magistrikraad Tartus. Eesti Õpilasesinduste Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud kõrgharidusseaduse Selgitus. Eelnõu eesmärk on suurendada Liit muutmise eelnõuga ning esitame oma arvamuse seoses kõrghariduse paindlikkust ja rahastamise läbiviidavate muudatustega. EÕEL toetab eelnõu üldist suunda mitmekesisust, säilitades samal ajal tasuta ja peab oluliseks, et kõrgharidus oleks jätkusuutlik, kvaliteetne ja eestikeelse kõrghariduse põhimõtte. Eelnõu ei avatud kõigile õppijatele. muuda tasuta eestikeelse kõrghariduse Tahame aga siiski rõhutada, et kõrghariduse rahastamissüsteemi põhimõtet ning ei vähenda riiklikult rahastatud kavandatavad muudatused ei tohi vähendada üldhariduse ja õppekohtade mahtu esmakordsetele õppijatele. kutsehariduse lõpetajate ligipääsu tasuta eestikeelsele Tasuliste õppevormide võimaldamine on kõrgharidusele. Kuigi eelnõu eesmärk on laiendada eraraha kavandatud täiendava õppevormina ning ei kaasamise võimalusi ja pakkuda paindlikumaid õppevorme, asenda tasuta õppekohti. kannab tasuliste ühe-aastaste magistriõppekavade sisseseadmine Tasuliste lühema mahuga magistriõppekavade endas riski, et see nihutab tasakaalu tasuta ja tasulise õppe vahel eesmärk on pakkuda paindlikke õpiteid ning loob pikaajaliselt surve suurendada õppemaksu ka täiskasvanud õppijatele ja rahvusvahelistele eestikeelsetel õppekavadel. õppijatele ning võimaldada kõrgkoolidel EÕEL peab oluliseks, et tasuta eestikeelne kõrgharidus säiliks kaasata eraraha. See ei loo kohustust tasulise kõigile esmakordsetele õppijatele võrdselt kättesaadavana õppe osakaalu suurendamiseks ega muuda sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast, elukohast või tasuta õppekohti tasuliseks. Riigil säilib eelnevast haridustasemest. Kui kõrgkoolidele antakse õigus vastutus tagada tasuta eestikeelsete pakkuda tasulist eestikeelset õpet, tuleb riigil tagada õppekohtade kättesaadavus vastavalt mehhanismid, mis välistavad tasuta õppekohtade vähenemise. kõrghariduse strateegilistele eesmärkidele ja rahastamisotsustele. Eelnõu ei anna alust tasuta õppekohtade vähendamiseks, kuna tasuta õppekohtade arv ja  rahastamine lepitakse kokku riigi ja kõrgkoolide vahel sõlmitavates halduslepingutes. Vajaduse korral saab riik halduslepingute kaudu seada täiendavaid tingimusi tasuta õppekohtade mahu säilitamiseks. Lisaks juhib EÕEL tähelepanu, et sotsiaalne õiglus Selgitus. Sotsiaalse õigluse tagamiseks jätkab kõrghariduses ei tähenda ainult tasuta kohti, vaid ka selget ja riik õppetoetuste ja õppelaenude süsteemi arusaadavat toetussüsteemi. Kui osa magistriõppest muutub arendamist ning analüüsib täiendavate tasuliseks, peab riik tagama õppetoetuste ja õppelaenude toetusmeetmete vajadust seoses paindlike süsteemi, mis väldib sissetulekupõhist ebavõrdsust ja ei muuda õppevormide laienemisega. Eelnõu hariduse omandamist riskantseks majanduslikuks otsuseks. rakendamisel jälgitakse tasuliste õppevormide EÕEL toetab paindlikkuse suurendamist ja täiskasvanud õppijate mõju ligipääsule kõrgharidusele ning vajaduse paremat kaasamist, kuid rõhutab, et kõrgharidus ei tohi muutuda korral rakendatakse täiendavaid meetmeid tasuliste võimaluste kaudu järk-järgult privileegiks, vaid peab ebavõrdsuse vähendamiseks. jääma osaks noorte põhiõigusest haridusele. Eelnõu eesmärk ei ole muuta kõrgharidust privileegiks, vaid laiendada õpivõimalusi erineva taustaga õppijatele ning toetada elukestvat õpet, säilitades tasuta eestikeelse kõrghariduse kui kõrghariduspoliitika keskse põhimõtte. Eesti Tööandjate Kinnitame, et eraraha kaasamise võimaldamine haridusse on Selgitus. Käesolev eelnõu ei käsitle Keskliit õige samm. Paraku näeme, et vaid eelnõus kirjeldatud väga kõrghariduse rahastussüsteemi tervikreformi, piiratud juhtudel eraraha vabatahtlikust kaasamisest ei piisa. vaid keskendub konkreetsetele muudatustele, Raske on mõista, miks ei ole eraraha lubatud küsida laiemalt, kui mis suurendavad süsteemi paindlikkust ja koolid suudavad pakkuda piisavalt kvaliteetset õpet, mille eest võimaldavad piiratud juhtudel eraraha tudengid on nõus maksma. Humanitaaria tudengitest maksab kaasamist. Õppemaksu laiem kehtestamine oma õpingute eest Haridussilma andmetel nt juba 23% ja kõigil kõrgharidustasemetel kujutaks endast ärinduse, halduse ning õiguse valdkonnas kokku 45% põhimõttelist muudatust kõrghariduspoliitikas tudengitest. ning eeldaks eraldi strateegilist otsust, põhjalikku mõjuanalüüsi ning laiapõhjalist Hariduskulud on viie aastaga kasvanud miljardi euro võrra ja ühiskondlikku arutelu, sealhulgas tasuta moodustavad 2026 aastal ligi 14% SKPst. Riigieelarve eestikeelse kõrghariduse põhiseadusliku puudujääk on kasvanud enam kui kahe miljardi euroni. Riigi põhimõtte käsitlemist. eelarvestrateegias kasvavad hariduskulud järgneval kolmel aastal Riigi eesmärk on jätkuvalt tagada tasuta aga ca 3% aastas, so aeglasemini kui prognoositav keskmine eestikeelne kõrgharidus esmakordsetele palk. Seejuures oleme haridusvaldkonnas võtnud eesmärgiks õppijatele ning vältida ligipääsu piiranguid kõrgharidusega elanike osakaalu ja doktorantide arvu sotsiaalmajandusliku tausta alusel. Seetõttu ei suurendamise ning samuti vajab lisaraha kutseharidusreform. ole eelnõus kavandatud üldise õppemaksu See viitab sellele, et kõrghariduse ja üldse hariduse rahastus on kehtestamist ega eraraha kaasamise kohustuse lähiaastatel osutumas väljakutseks ning maksumaksja rahastatud laiendamist väljapoole piiratud juhtumeid. hariduse pakkumist tuleb piirata või leida lisaraha. Vastasel juhul kardame, et hariduse kvaliteet langeb lahjenenud rahastuses veelgi. Samas on Eestis endiselt kõrgharidusega inimesi, kes ei suuda leida erialast tasuvat tööd, kuna omandatud eriala ei ole tööturul nõutud. Kvalifitseeritud tööjõust on puudus pea kõigil tegevusaladel, sh kõige innovatiivsemates ettevõtetes. OSKA esimese raporti avaldamisest möödub aprillis 10 aastat, kuid endiselt on maksumaksja raha eest pakutavate kvalifikatsioonide ja tööturu vajaduste vahel lõhe. Hariduse rahastuse kiire kasv on suurendanud riigieelarve defitsiiti, kuid ei ole tööturu probleeme leevendanud . Sellest järeldame, et hariduse, sh kõrghariduse rahastussüsteemis tuleks suurendada tööturule vastavuse stiimuleid. Käesolev eelnõu on kokkuvõttes samm õiges suunas rahastuse mõttes, kuid see on ebapiisav ja tegelikult vajaks muutust terve kõrghariduse rahastussüsteem. Uus rahastussüsteem peaks ühteaegu parandama kõrghariduse rahastuse jätkusuutlikkust ja suurendama noorte stiimuleid eriala/kvalifikatsioon i valiku paremaks läbimõtlemiseks või koolide motivatsiooni pakkuda tööturul asja- ning ajakohaseid kvalifikatsioone. Meie  hinnangul võib neid eesmärke täita nt õppemaksu kehtestamine kõigil kõrgharidustasemetel. Õppemaksu võiks hariduse kättesaadavuse ja stiimulite huvides erialati diferentseerida vastavalt tööturu või arenguvajadustele, võttes aluseks OSKA raporteid jm teadmuspõhiseid allikaid. Tallinna Ülikool 1) Eelnõu § 1 punkt 1 - paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 Arvestatud. järgmises sõnastuses: DreamApply keskkonda on võimalik jätkuvalt „(5) Kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine toimub Eesti kasutada ning eelnõu sõnastust on vastavalt Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti muudetud. Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) elektroonilises keskkonnas.” Kommentaar: Tallinna Ülikool on siiani toetanud ideed korraldada vastuvõtt läbi SAISi (hariduse infosüsteemi osa) ning üldjoontest toetab seda ettepanekut ka edaspidi, arvestades järgmist tingimust. Ülikool soovib endiselt jääda kasutama välisüliõpilaste vastuvõtuks DreamApply’d, et: - oleks tagatud võimalus vastu võtta väliskandidaatide avaldusi (SAIS eeldab audentimist, mida kandidaatidel ei ole võimalik teha); - kasutada kandidaatide menetluses funktsioone, mis on omased välisüliõpilaste vastuvõtule ning mida SAISis ei ole. Soovime, et võiksime jätkata praktikaga, et SAIS süsteemi kantakse ainult üliõpilased, kelle suhtes on ülikool teinud positiivse vastuvõtu otsuse ning mitte kanda SAISi kõiki välisüliõpilaskandidaate. Ettepanek: Eelnevast lähtuvalt palume hinnata, kas eelnõu sõnastus "…kandideerimine toimub... keskkonnas" piirab Tallinna Ülikooli soovi kasutada ka edaspidi välisüliõpilaste vastuvõtuks DreamApply’d. Kuna tehniliselt ei ole võimalik väliskandidaadil praeguses SAISis kandideerida, ei oleks ülikoolil võimalik seda punkti täita. Seega juhul, kui ülikoolil ei säili õigust DreamApply kasutamiseks, on Tallinna Ülikool eelnõus esitatud § 1 lg 5 sõnastusele vastu. Täiendavad kommentaarid: Täiendavalt soovime juhtida Teadmiseks võetud. tähelepanu kitsaskohtadele, mis kaasnevad praeguse SAISi SAIS keskkonna arendus toimub igapäevaselt kasutamisega, mille kohta ootame vastuseid / lubadusi eelnõu ning uuele keskkonnale SAIS3 üleminek on seletuskirjas: planeeritud 2026 aasta lõpuks. a) praeguse SAISi kasutamisel ja arendamisel ei arvestata sisuliselt ülikoolide ettepanekute ja arvamustega. Kahjuks oleme juba aastaid olukorras, kus olemasolevas süsteemis esinevad olulised ja suuremahulised tõrked, mis ei võimalda vastuvõtuprotsessi sujuvalt ja mõistlikult korraldada, sh puudub infosüsteemi omaniku poolt igasugune proaktiivne kommunikatsioon ning elementaarne teavitus. Olemasolevat süsteemi ei arendata kõrgkoolide vajadustest lähtuvalt ning puudub selgus lubatud uue süsteemi tegeliku valmimise kohta; b) ülikoolil puudub sisuliselt võimalus kasutada süsteemis olevaid andmeid. Soovime andmeid, et analüüsida vastuvõtuprotsessi ning tõhustada õppe kvaliteeti. Kahjuks ei ole Tallinna Ülikoolil õnnestunud andmete sujuvat liikumist tagada pea kahe kalendriaasta jooksul. Näiteks ootasime vastust andmete liikumise kohta viis kuud ning info saamiseks peame pidevalt kaasama HTMi erinevate tasandite juhte. Kokkuvõttes soovime seletuskirjast näha, milliseid samme kavatseb riik astuda kirjeldatud probleemide lahendamiseks. 2) Eelnõu § 1 punkt 1 - paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 Arvestatud. järgmises sõnastuses: Eelnõu teksti muudetud ja täpsustatud. “(6) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kvaliteetse õppe pakkumiseks ja tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil.“ Kommentaar: HAKA jagas Tallinna Ülikooliga KHaS eelnõule tehtud ettepanekuid. Toetame eelnõu sätte kohta esitatud HAKA ettepanekut jätta lõikest välja mõiste “kvaliteetne õpe”. See võib tekitada ebaselgust ja vaidlusi, kas andmete töötlemise aluseks oli kvaliteetne õpe või lihtsalt õpe. Jääb selgusetuks seos õppe kvaliteedi ja isikuandmete töötlemise vahel. Soovitame muuta lõike sõnastust objektiivsele olukorrale vastavaks. Ettepanek: Muuta lõike sõnastust HAKA ettepanekut toetades järgmiselt: Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid tasuta õppekohale kandideerimise õiguse hindamise eesmärgil. 3) Eelnõu § 1 punkt 7 - paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 62 Mitte arvestatud. järgmises sõnastuses: Eelnõu kooskõlastuse käigus on leidnud pigem „(62 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 32 nimetatud vastava meetme sissetoomine seadusesse eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist poolehoidu, mistõttu oleme üliõpilastele jätnud väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 14 kalendripäeva siiski võimaluse katkestada õpingud esimese jooksul.“; 30 päeva jooksul, kui leitakse, et vastav õpe ei Kommentaarid: Mõistame, et KHaS 2024.a jõustunud ole siiski sobiv. muudatustest tulenevalt on esimesel uuenduste aastal tekkinud praktikas probleeme, kuid märgime, et sellise muudatuse pakkumine vähendab oluliselt üliõpilase vastutust (oma plaanide muutumisest on võimalik teatada ka enne immatrikuleerimist/õppetöö algust) ning vähendab ülikooli võimekust rakendada esimesel semestril katkestamise meetmeid. Leiame, et probleemi lahendamiseks võiks kaaluda ka teisi võimalusi. a) Seletuskirjast ega eelnõust ei selgu, kuidas defineeritakse Arvestatud. "vastuvõtuaasta õppetöö esimene kalendripäev". Ei selgu, kas  ülikool peab hakkama õppetöö aega spetsiifiliselt iga Eelnõu teksti täpsustatud ning arvestus algab üliõpilase puhul eraldi arvestama või on mõeldud nt üliõpilase immatrikuleerimisest. akadeemilises kalendris kehtestatud õppetöö alguse kuupäeva. Sellise selguse saamine on oluline, et vältida hilisemaid vaide olukordi. Näiteks TLÜ 2025.a akadeemilises kalendris on kontaktõppe alguse aeg 01.09.2025. Osadel sessioonõppe kavadel algab õppetöö reaalselt juba 25.08.2025 ning osadel sessioonõppe magistriastme õppekavadel alles septembri keskpaigast. Üliõpilase seisukohast tekib kindlasti küsimus, et millist kuupäeva tegelikkuses peab arvestama. Lisaks märgime, et iga õppija tegeliku õppe alguse aeg (samuti immatrikuleerimise aeg) võib olla personaalne ning oleneda õppija ainete valikust. Tallinna Ülikool ei pea mõistlikuks, et seaduse mõte oleks jälgida iga konkreetse üliõpilase õppetöö alguse aega. b) Tallinna Ülikool teeb ettepaneku eemaldada seletuskirjast Arvestatud. lause, mis käsitleb vabanenud õppekoha täitmist. Väide, et Seletuskirja parandatud. sellisel juhul on võimalik õppekoht vabastada ning uus õppija asemele võtta on vastuolus kehtiva praktikaga. Avalik- õiguslikud ülikoolid on omavahel kokku leppinud, et õppekohtade täitmist ei toimu pärast 21. augustit juhul, kui pingerea kohaselt peaks täitma õppekoha kandidaadiga, kes on andnud nõusoleku asuda õppima mõnda teise kõrgkooli. Kokkulepe on tehtud, et võimaldada õppeaasta alguse kindlate rühmade moodustamist, mis omakorda võimaldab ühist sisseelamist ning seeläbi suurendada õpingute motivatsiooni ning vähendada katkestamist. Tingimustes, kus poole septembrikuuni võiksid õppekohad vabaneda ja täituda uute õppijatega ei võimalda grupi põhist õppetöö alustamist enne oktoobrikuud. Veel enam, ülikoolid on seadnud tähtajad, mille jooksul tuleb esitada algava semestri õpinguplaan ning tavapäraselt see tähtaeg möödub paari nädala jooksul  õpingute algusest. Kokkuvõttes peaks ülikool hakkama tegema erandeid pidevalt lisanduvate üliõpilaste jaoks. Ettepanek: Tallinna Ülikool ei toeta seletuskirjas kirjeldatud põhimõtet, et vabanenud õppekohti võiks või peaks uuesti täitma ning teeb ettepaneku lause seletuskirjast eemaldada. c) Tallinna Ülikool arendas seoses 2023.a KHaSi muudatustega Teadmiseks võetud. ümber oma immatrikuleerimise korraldused, st olenemata nimekirja arvamise kuupäevast (nt 21.08) on korraldusele märgitud õppetöö alguse kuupäev 01.09. Seega on õppija olnud oma ülikooli arvamisest teadlik varem, kui tegelik õppetöö algus ning tal on võimalik ülikooli teavitada oma otsusest õpet mitte alustada. Ülikool võib nimetatud päeva veel hilisemaks lükata, kui see on riigi soov, kuid leiame, et üliõpilasele peaks siiski säilima vastutus esimesel võimalusel oma plaanide muutusest teada anda ning vähendada seeläbi ülikoolides tehtavat tööd ning bürokraatiat. 2. Toetame HAKA esitatud kvaliteediagentuuri tegevuse suhtes Arvestatud. tehtud ettepanekuid. Lisaks märgime järgmist. Ülikool eeldab, et Ettepaneku alusel on eelnõu teksti muudetud. kvaliteediagenuur tegutseb iseseisvalt ning on sõltumatu. Agentuuri kuulumine HARNO koosseisu (vaatamata planeeritavatele seaduse muudatustele) ei toeta näilist iseseisvust ja sõltumatust ning seega tuleks väga hoolikalt ja kaalutult kirjeldada lahti kuratooriumi roll ning muuta ka teisi seadusi, mis agentuuri tööd reguleerivad. 1) Eelnõu § 1 punkt 12: „paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakese ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisus kuuluv sõltumatu ja iseseisev kõrghariduse kvaliteedi hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kõrghariduse kvaliteediagentuur).“  Kommentaar: Lõikes on ebavajalik kordus – „kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb“ ning „kvaliteedihindamise ülesandeid täitev“. Ilmselt piisab, kui seadus ütleb selgelt, milline organ kõrghariduse kvaliteedihindamist läbi viib. Sõnade kombinatsioon „korraldab ja teeb“ võtaks kokku ning lihtsustaks arusaamist „viib läbi“. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri järel sulgudes olev „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ mõjub ootamatult. Jääb mulje, et nende kahe vahele on tõmmatud võrdusmärk, kuigi on teada, et kvaliteediagentuuri ülesanded on laiemad kõrghariduse kvaliteedihindamisest. Ettepanek asendada “kõrghariduse kvaliteediagentuur“ üldnimetusega „kvaliteediagentuur“. Mõistame, et see muudatus tähendaks muudatuste tegemist ka mõnes teises paragrahvis, kus kehtivas kõrgharidusseaduses on mainitud kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Sestap lisame käesoleva punkti alla ka ettepanekud täiendavateks muudatusteks kõrgharidusseaduses. Ettepanekud: 1. Sõnastada paragrahvi 37 lõige 2 järgmiselt: Kõrghariduse kvaliteedi hindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur). 2. Asendada „kõrghariduse kvaliteediagentuur“ sõnaga „kvaliteediagentuur“ järgmistes paragrahvides ja lõigetes: § 37 lõigetes 3 ja 4, § 38 lõigetes 2, 3 ja 4, § 39 lõikes 2, § 9 lõikes 3 ja § 11 lõikes 3 ning sõnastada need järgnevalt: § 37: (3) Kvaliteediagentuuris on hindamisnõukogu, millesse kuuluvad kõrghariduse ja kõrghariduse kvaliteedikindlustuse eksperdid, sealhulgas iga õppevaldkonna ekspert, ja vähemalt üks üliõpilane.  (4) Kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse peale hindamisnõukogu liikmete ka teisi eksperte, kehtestab ja avalikustab kvaliteedihindamiste tingimused ja korrad ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise. § 38: (2) Kõrgkool tagab, et kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur korraldab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul. (3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel annab kvaliteediagentuur hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond: 1) vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks; 2) sisaldavad puudusi, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks; 3) ei vasta nõuetele, ning jätab kõrgkooli akrediteerimata. (4) Kui kõrgkool tuleks kolmandat korda akrediteerida kolmeks aastaks, teeb kvaliteediagentuur otsuse jätta kõrgkool akrediteerimata. § 39: (2) Temaatilise hindamise teema, ajakava ja hindamisel osalejad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kaasates kvaliteediagentuuri. § 9: (3) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab õppeõiguse taotluse läbi seitsme kuu jooksul. Käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud kvaliteediagentuuri kaasates hinnatakse, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe nõuetele ning kas õppeks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus on piisavad. § 11: (3) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib ühisõppekava ja koostöölepingu vastavust nõuetele ning korraldab vajaduse korral ühisõppekava ekspertiisi, kaasates käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud kvaliteediagentuuri. 2) Eelnõu § 1 punkt 13: paragrahvi 37 täiendatakse Arvestatud. lõigetega 2¹–2² järgmises sõnastuses: Eelnõu täiendatud. „(2²) Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma esindajad kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget.“ Kommentaar: Vastavalt Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele on kuratooriumil väga konkreetsed ülesanded, mis sisaldavad otsustusõigust kvaliteediagentuuri tegevuse ja hindamisotsuste sõltumatust tagavates aspektides. Antud eelnõu lõigus on kuratooriumile antud kvaliteediagentuuri tegevusi suunav roll, mis jätab selgusetuks selle, kas ja mil määral on kuratooriumil õigus võtta vastu kvaliteediagentuuri toimimist puudutavaid otsuseid. Vastavalt kehtivale Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele valib kuratoorium hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja HAKA juhataja, kinnitab HAKA arengukava ja aastaaruande, annab soovitusi HAKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta ning kinnitab HAKA juhataja valimise ja tagasikutsumise korra. Need on agentuuri sõltumatuse tagamise seisukohast sedavõrd olulised ülesanded, et need tuleks õigusselguse huvides sätestada seaduse tasandil. Sellest johtuvalt teeme järgneva ettepaneku. Ettepanek: Täiendada paragrahvi 37 lõikega 2³, mis sätestab kuratooriumi otsustuspädevuse: Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande. 3) Eelnõu § 1 punkt 14: paragrahvi 37 täiendatakse lõikega Arvestatud. 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kuratooriumi ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Kommentaar: Eelmises punktis tõime välja põhjused, miks on oluline määratleda kuratooriumi ülesanded seaduse tasandil. Sestap teeme ettepaneku võtta lõikest välja „Kuratooriumi ja“. Samas võiks meie hinnangul anda kõrgharidusseadus ka selge volitusnormi haridus- ja teadusministrile HAKA ülesannete määratlemiseks laiemalt. Teeme ettepaneku laiendada nimetatud lõiget kvaliteediagentuuri ülesannetele: Ettepanek: Sõnastada paragrahvi 37 lõige 3¹ järgmiselt: Kvaliteediagentuuri ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. Arvestades, et 7. oktoobril k.a toimus Riigikogu kultuuri- ja Mitte arvestatud. õiguskomisjoni ühisistung õigusteadusõppe kvaliteedi teemal, Ettepanekut ei arvestata käesoleva kus istungil osalevate institutsioonide (Tartu Ülikool, kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu raames. TalTech Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Riigikohus, Käesoleva eelnõu reguleerimisese ei hõlma Eesti Advokatuur, Eesti Notarite Koda, Justiits- ja õigusteadusõppe struktuuri ja õppeastmete Digiministeerium ning Haridus- ja Teaduministeerium) korralduse põhimõttelisi muudatusi ega juristi esindajad arutasid võimaluse üle luua senisega võrreldes kutsekvalifikatsiooni andmise süsteemi võimalused ka õigusteadusõppe pakkumiseks integreeritud kujundamist. Juristiõppe integreeritud õppe õppena, teeme eeltoodule lisaks ettepaneku kõrgharidusseaduse kehtestamine, õppekavade mahu ja raamnõuete muutmiseks ja täiendamiseks alljärgnevalt. muutmine ning kutsekvalifikatsiooni 1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse omistamise küsimused kujutavad endast järgmiselt: kõrghariduse ja õigusvaldkonna  „(1) Arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe, kvalifikatsioonisüsteemi olulist põhimõttelist arhitektiõpe, ehitusinseneri õpe, juristiõpe ning klassiõpetaja õpe reformi, mis eeldab eraldi õigusloomeprotsessi, korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena.“; põhjalikku mõjuanalüüsi ning huvirühmade 2) paragrahvi 7 lõike 2 teine lause muudetakse ja laiapõhjalist kaasamist. sõnastatakse järgmiselt: Arvestades, et Riigikogu kultuuri- ja „Proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, õiguskomisjoni ühisistungil on tõstatatud ehitusinseneriõppe, juristiõppe ja klassiõpetaja õppe maht on õigusteadusõppe korralduse küsimused, 300 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on viis korraldatakse teemakohased täiendavad õppeaastat.“; arutelud ning vajaduse korral algatatakse eraldi 3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse eelnõu juristiõppe korralduse ja järgmiselt: kvalifikatsioonisüsteemi muutmiseks. „(3) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja juristiõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31 ) Kui ülikool peab põhjendatuks, võib ta korraldada juristiõpet ka bakalaureuse- ja magistriõppena. Sellisel juhul peavad bakalaureuse- ja magistriõpe nende koostoimes vastama käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määrusega juristiõppele ette nähtud raamnõuetele.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ülikool annab juristiõppe lõpetanule ülikooli lõpetamist tõendava tunnistuse alusel kutsetunnistuse, mis tõendab juristi kutsekvalifikatsiooni, kuni vastavat kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramiseni kutseseadusega sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Juristi kutsetunnistust ei anta isikule, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille eest on teda karistatud reaalse vangistuse või rahalise karistusega vähemalt 100 päevamäära ulatuses.“. Tartu Ülikool 1. Vastuvõtt Arvestatud. Eelnõu kohaselt täiendatakse kõrgharidusseaduse § 1 lõikega 5, Eelnõu teksti muudetud ja seletuskirja millega sätestatakse, et kõrgharidustaseme õppesse täiendatud. SAIS ehk EHIS alamregister on kandideerimine toimub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 kohustuslik Eesti üliõpilaste puhul ning lõike 4 alusel asutatud Eesti hariduse infosüsteemi välisüliõpilaste puhul on võimalik kasutada elektroonilises keskkonnas. teisi sisseastumise infosüsteeme, kuid andmed Kui haridus- ja teadusministri määruses „Eesti hariduse tuleb kanda EHISesse, kui selleks pole loodud infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ 12.09.2025 jõustunud liidestust. sätted vastuvõtuandmete alamregistri kohta on mõeldud laienema ka kõrgkoolidele, võib osutuda vajalikuks avada see määrus uuesti muudatusteks, et ka kõrgkoolid saaksid vajadusel selle kohta oma ettepanekud esitada. EHISe põhimääruse § 4210 lõige 3 kohaselt, kui vastuvõtutaotlus esitatakse õppeasutusele väljaspool elektroonilist keskkonda, kannab taotluse andmed alamregistrisse taotluse vastu võtnud kool taotluse esitamise päeval. Kui SAISi, mis eeldab autentimist riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu, nähakse kohustuslikuna ka välisüliõpilaskandidaatidele, on vaja SAISi arendada võimekus teha (automaatseid) andmepäringuid välisüliõpilaste vastuvõtu infosüsteemist EHISe alamregistri jaoks vajalike avalduste ja nende andmete, sh avalduste staatuste, ületoomiseks ning andmekvaliteedi tagamiseks. Praegune andmevahetus välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi DreamApply ja SAISi vahel ei vasta EHISe põhimääruse § 42 10 lõigete 3 ja 6 tingimustele. Eelnõu kohaselt jõustub muudatus 1. septembril 2026. Kas seega on mõeldud, et alates 1. septembrist 2026 peavad jõudma SAISi ka andmed välisüliõpilaskandidaatide kohta ja on valmisolek selle sujuvaks korraldamiseks? 2. Isikuandmete töötlemine Arvestatud. Kõrgharidusseaduse § 1 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt Täname põhjalike tähelepanekute eest on kõrgkoolil õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse isikuandmete töötlemise õigusliku raamistiku kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kohta. Eelnõu eesmärk on luua selge õiguslik kvaliteetse õppe pakkumiseks ja tasuta õppekohale alus kandidaatide ja üliõpilaste isikuandmete kandideerimise eesmärgil. töötlemiseks kõrghariduses, kooskõlas 12.09.2025 jõustunud määruse “Eesti hariduse infosüsteemi isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike asutamine ja põhimäärus” muudatusega on lisatud EHIS 1 punktiga e ning põhjenduspunktidega 10 ja põhimäärusesse vastuvõtuandmete alamregister ja seda 45. täpsemalt reguleeriv peatükk 72 . Kuna eelnõu § 1 lõige 5 Nõustume, et eelnõu ja Eesti hariduse kohustab edaspidi kõrgkoole kasutama kandideerimise ja infosüsteemi põhimääruse vahel peab olema vastuvõtu läbiviimiseks EHISt, sh vastuvõtuandmete kooskõla ning isikuandmete töötlemise alamregistrit, peaksid eelnõu ja EHISe põhimäärus täpsustama ja eesmärgid ja tingimused peavad olema olema ühtlustatud kandidaadi isikuandmete töötlemise piisavalt täpselt määratletud liidu või tingimuste osas. Näiteks on hetkel eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt liikmesriigi õiguses. kõrgkoolil õigus töödelda isikuandmeid kvaliteetse õppe Oleme eelnõu teksti täiendanud ning muutnud. pakkumise ja tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil, kuid EHIS põhimääruse § 428 kohaselt on aga alamregistri pidamise eesmärgid muuhulgas anda õppeasutustele, õppeasutuste pidajatele ja riigile ning kohaliku omavalitsuse üksusele teavet kandidaatide õpeasutusse vastuvõtmise ja õpingute jätkamise kohta (punkt 2) ja kontrollida tasuta õppimise õigust (punkt 3). Kvaliteedi tagamisega seonduvat EHIS põhimäärus ei reguleeri. Eelnõu § 1 lõike 6 eesmärkide sõnastus on problemaatiline. Eelnõu § 1 lõige 6 küll sätestab kõrgkoolidele üldvolituse kandidaatide ja üliõpilaste isikuandmeid töödelda, kuid sättes toodud eesmärgid on ülikooli hinnangul liiga piiravad arvestades kogu vastuvõtu protsessis toimuvaid isikuandmete töötlemistoiminguid. Samuti ei ole eelnõuga kehtestatud täpsemaid tingimusi isikuandmete töötlemiseks. Arvestades, et eelnõu § 1 lõike 5 kohaselt on edaspidi kohustuslik töödelda kandidaatide isikuandmeid EHISe kaudu, soovitame kas eelnõus, EHIS põhimääruses või muus rakendusaktis kehtestada täpsemad tingimused isikuandmete töötlemiseks ja tagada kooskõla eelnõu ja EHIS põhimääruse vahel. Eelnõu seletuskirja kohaselt on isikuandmete töötlemise alus isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (IKÜM) artikkel 6 lõige 1 punkt e – avalikes huvides olev ülesande täitmine. Vastavalt IKÜM põhjenduspunktidele peaks liikmesriikidel avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks olema lubatud säilitada või kehtestada õigusnormid käesoleva määruse eeskirjade kohaldamise täpsustamiseks (põhjenduspunkt 10) ja töötlemise alus peaks olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. /../ Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (põhjenduspunkt 45). Ülikool juhib ka tähelepanu, et eelnõu § 1 lõige 6 seab lisaks vastuvõtu läbiviimisele isikuandmete töötlemise eesmärgiks kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmete töötlemise kvaliteetse õppe pakkumiseks. Ülikooli hinnangul on ebaselge, kas eesmärk käib ainult sisseastumise ja vastuvõtu kvaliteedi tagamise kohta või kas eesmärk on reguleerida kõrghariduse kvaliteedijuhtimist tervikuna? Kui eesmärk on luua uus õiguslik alus ülikooli tasemeõppe kvaliteedi juhtimiseks, soovitame tungivalt täpsustada kvaliteedijuhtimise eesmärgil lubatud isikuandmete töötlemise täpsemad tingimused. Ühtlasi vajab väljatoomist, et kõrgkoolidel on vaja oma ülesannete täitmiseks töödelda ka eksternide ning õppest välja arvatud isikute andmeid; Tartu Ülikoolil ka arst-residentide andmeid (residentuur ei ole kõrgharidustaseme õpe). Teen ettepaneku sõnastada isikuandmete töötlemist puudutav säte KHaS § 3 lõikena 7 järgmiselt: „(7) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva, kõrgharidustaseme õppes õppiva ja kõrgharidustaseme õppest välja arvatud isiku andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärkidel, sealhulgas õppesse vastuvõtmise, õppetöö korraldamise, õppekvaliteedi kindlustamise ja õpitulemuste säilitamise eesmärgil ning kontrollimiseks, kas kõrgkoolil on käesoleva seaduse alusel õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses.“. Palun lisada vastavasisuline säte ka Tartu Ülikooli seadusesse § 7 lõikena 51 järgmiselt: „(51 ) Ülikoolil on õigus töödelda residentuuri kandideeriva, residentuuris õppiva ja residentuurist välja arvatud isiku andmeid ülikooli põhitegevuse korraldamise eesmärkidel, sealhulgas õppesse vastuvõtmise, õppetöö korraldamise, õppekvaliteedi kindlustamise ja õpitulemuste säilitamise eesmärgil.“. Palun Tartu Ülikooli kaasata lõpliku sõnastuse väljatöötamisel. Kuna eelnõuga täpsustakse HARNO koosseisus tegutseva kvaliteediagentuuri tegevust ja täiendavalt kehtestatakse eelnõu alusel ministri määrus, palume kas eelnõus või ministri määruses täpsustada ka üliõpilaste isikuandmete töötlemisel kvaliteediagentuuri õiguseid ja kõrgkoolide kohustusi, sh üliõpilaste andmete avaldamise lubatavuse ja viisi osas. Ühtlasi juhin tähelepanu, et päevakorral on ka isikuandmete töötlemisega seotud küsimused olümpiaadidel osalenud õpilaste osas, mis loodetavasti saavad peatselt lahenduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Isikuandmete töötlemise küsimus vajab ülevaatamist ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses (TAIKS). Lisaks eeltoodule on kõrgharidustaseme õppe puhul väga oluline lahendada ka isikuandmete töötlemise probleemistik seoses tehisaru kasutamisega õppetöös. Need küsimused on päevakorral ka üldhariduses, sh TI hüppe ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kontekstis. 3. Alla 120 EAP mahus magistriõppekavade õppe alustamise Arvestatud. tingimused Eelnõust vastav muudatus väljajäetud. Kõrgharidusseaduse § 12 lõikes 2 täpsustatakse magistriõppekavale, mille maht on alla 120 ainepunkti, kandideerimise nõudeid. Teen ettepaneku jagada selguse eesmärgil § 12 lõige 2 kaheks eraldi lõikeks järgmiselt: „(2) Magistriõppesse, mille maht on 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. (21 ) Magistriõppesse, mille maht on väiksem kui 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt nelja-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel omandatud bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Isikul, kes on omandanud bakalaureusekraadi õppekava alusel, mille nominaalkestus on alla nelja aasta, on õigus kandideerida juhul, kui 1) tal on kõrgkooli kehtestatud tingimustele vastav vähemalt 3- aastane erialane töökogemus või 2) ta on läbinud kõrgkooli kehtestatud tingimustele vastava täienduskoolituse.“. Palun seletuskirjas selguse eesmärgil - välja tuua, kas nelja-aastase bakalaureuseõppekava alusel saadud bakalaureusekraadi puhul on mõeldud Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide  vastavus“ §-s 11 nimetatud järgmist juhtu: bakalaureusekraadile vastavaks loetakse kvalifikatsioon, mida tõendab 4aastase nominaalkestusega ja pärast 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Selguse eesmärgil võiks kaaluda ka nelja-aastase nominaalkestuse asendamist nõudega läbitud õppekava ainepunktide mahule (st seada kandideerimise eelduseks kõrghariduse esimese astme õppekava läbimine, mille maht on vähemalt 240 ainepunkti); - selgitada, et konkreetse õppekava vastuvõtutingimused kehtestab ülikool ning tulenevalt õppekava eesmärkidest ja sihtrühmast ei ole ülikoolil kohustust võimaldada igale nö lühikesele magistriõppekavale kandideerimist kolmeaastase õppekava läbimisel saadud bakalaureusekraadi ning töökogemuse/täienduskoolituse alusel; - täpsustada, et erialase töökogemuse all mõeldakse töökogemust õppekavaga seotud erialal; ning seda, mida tähendab kolmeaastane töökogemus töökoormuse (osalise/täistööaja) mõttes. Palun täpsustada enne 2019/2020. õppeaastat rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilaste, kelle kvalifikatsioon ei vasta bakalaureusekraadile, õigust kandideerida magistriõppesse (vajadusel tuleks täpsustada kas kõrgharidusseadust või kvalifikatsioonide vastavuse määrust). Teen ettepaneku lisada eelnõusse rakendussäte, et täpsustada muudatuse rakendumist. Seaduse muudatus jõustub 1. septembril 2026, aga kõrgkoolid kehtestavad järgmiseks õppeaastaks vastuvõtutingimusi juba praegu ning nende alusel toimub kandideerimine üldjuhul enne 1. septembrit 2026. Samas võib teatud juhtudel immatrikuleerimine toimuda ka pärast 1. septembrit 2026. Vajalik on rakendussäte, et uued nõuded kandideerimistingimuste osas kohalduvad alates 2027/2028. õppeaastast immatrikuleeritutele. 3. Proviisoriõpe Arvestatud. 3.1. Kõrgharidusseadus Eelnõule on lisatud rakendussäte proviisorõppe Eelnõuga kavandatakse muudatusi proviisoriõppe korraldamise üliõpilastele, kes hetkel õpivad integreeritud tingimustes, mille ajakohastamist on arutatud ja kavandatud juba õppekaval ja kes saavad seal ka lõpetada. pikemat aega. Soovime siiski välja tuua mõned täpsustamist vajavad kohad ning teha selguse ja rakendatavuse eesmärgil ettepanekuid eelnõu sõnastuse täiendamiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 8) lisatakse juurde võimalus korraldada proviisoriõpet kas integreeritud õppena või eraldi bakalaureuseõppena ja magistriõppena. Teen ettepaneku, et lisaks § 7 „Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe“ lõike 1 muutmisele tuleks − § 7 lõike 2 teisest lausest välja jätta sõna „proviisoriõpe“ ja − § 7 täiendada lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Proviisoriõpet korraldatakse kas integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena või eraldi kõrghariduse esimese ja teise astme õppena. Proviisoriõppe maht on 300 ainepunkti ja nominaalkestus viis aastat.“. Selline sõnastus võimaldaks paindlikkust ilma vastavat rakendussätet lisamata lõpetada proviisoriõpe neil, kes praegu õpivad integreeritud õppekava alusel. Vastasel juhul on vajalik pikk rakendussäte, mis võimaldaks õpingute lõppetamist integreeritud õppesse immatrikuleeritutel. Eeltooduga seoses on vajalik, et kõrgharidusstandardi lisas jääks kraadina kirja ka integreeritud õppekava lõpetamisel antav kraad. Eraldi õpetena korraldamise puhul peab sõnastuses olema viide pigem kõrghariduse astmetele, kuna see võimaldab esimese astme puhul õpet läbi viia nii rakenduskõrgharidus- kui ka bakalaureuseõppena. Samas peaks õpet läbiviivate asutuste osas olema riiklikes õigusaktides selgelt sätestatud, et proviisoriõppe esimese astme õpet võib läbi viia kõrgkool; teise astme õpet ja integreeritud õpet ainult ülikool (vt ka direktiivi 2005/36 artikli 44 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 45 lõiget 2). 3.2. Proviisoriõppe raamnõuete muutmine Teadmiseks võetud. Eeltooduga seoses juhin tähelepanu, et raamnõuded peavad Proviisorõppe raamnõuded on ettevalmistanud kajastama proviisoriõppe tingimusi nii integreeritud õppe Sotsiaalministeerium, kellele on vastavad (vähemalt nende osas, kes praegu õpivad integreeritud õppes) ettepanekud esitatud ja kes plaanitavalt kui ka eraldi õpete puhul. Raamnõuete sõnastus vajab kavatseb eelnõu jõustada märtsist 2026. a. täpsustamist ka lähtuvalt direktiivis 2005/36 sätestatud nõuetest. Raamnõuete osas soovib ülikool anda veel täiendavat tagasisidet eraldi, kuid esialgu toon välja järgmise: - raamnõuete kavand ei kata täielikult EL direktiivi nõudeid proviisoriõppele ega uusi Tartu Ülikooli ravimiteaduse õppekavu (mis omakorda lähtuvad EL direktiivist); - proviisoriõppe esimese astme õpet võib läbi viia kõrgkool; teise astme õpet ja integreeritud õpet ainult ülikool (vt ka direktiivi 2005/36 artikli 44 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 45 lõiget 2); - välja tuleks jätta praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele seatud 3-aastase erialase töökogemuse nõue. See takistab akadeemilise järelkasvu kujunemist ülikoolis, kuna pikendab õppeaega neile, kes soovivad endale ka doktorikraadi; - kaaluda, kas on vajalik jätkuvalt reguleerida § 6 lõikes 2 (lõpetamisel antavad dokumendid) ja lõikes 3 (õppe jätkamine doktoriõppes) sätestatut, kuna need küsimused on reguleeritud vastavalt KHaS § 12 lõikes 3 ja §-s 19. 3.3. Ravimiseaduse muutmine Arvestatud. Eeltoodust lähtuvalt palun täpsustada ravimiseaduse § 11 lõike 1 Eelnõu teksti on muudetud vastavalt sõnastust ja ühtlasi lisada lõikesse 2 farmatseudi definitsiooni Sotsiaalministeeriumi ettepanekule. juurde bakalaureuseõpe ning sõnastada ravimiseaduse § 11 järgmiselt: „§ 11. Proviisor ja farmatseut (1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega isik, kes on läbinud proviisoriõppe, mille maht kokku on vähemalt 300 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti ja nominaalkestus kokku vähemalt viis aastat. (2) Farmatseut on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega kutsekeskharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppe õppekava läbinud isik.“. Ühtlasi teen ettepaneku täpsustada ravimiseaduse paragrahvi 45 lõike 42 sõnastust ja asendada tekstiosa „proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli“ tekstiosaga „proviisori- või farmatseudi tasemeõpet korraldava kõrgkooli“. “. Lisaks juhin tähelepanu, et uuel ravimiteaduse magistriõppekaval on võimalik õppida kahel erialal: proviisor- ravimiarendaja ning ravimiarendaja. Seetõttu on vajalik sätestada, et pädeva isikuna võivad töötada ka „ravimiarendaja“ eriala lõpetanud isikud (ravimiseaduse §-d 12 ja 53). Vastavalt tuleb defineerida ka ravimiarendaja roll, sh kirjeldada tema pädevused. Ühtlasi on tõstatud, et definineerimist vajab ka kliiniline proviisor ja tema pädevus. 4. Juristiõppe raamnõuded Mitte arvestatud Teen ettepaneku täiendada kõrgharidusseadust volitusnormiga, Ettepanekut ei arvestata käesoleva mille alusel valdkonna eest vastutav minister kehtestab kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu raames. juristiõppe raamnõuded. Ettepanek tugineb varasematele Käesoleva eelnõu reguleerimisese ei hõlma aruteludele ja eelnõudele ning lähtub vajadusest tagada õigusteadusõppe struktuuri ja õppeastmete õigushariduse kvaliteet. Juristiõppe kvaliteedi üle on arutatud ja korralduse põhimõttelisi muudatusi ega juristi selle parendamiseks lahendusi otsitud juba pikalt (vt kutsekvalifikatsiooni andmise süsteemi juristieksami seaduse väljatöötamiskavatsus ja eelnõu). Viimati kujundamist. Juristiõppe integreeritud õppe toimus vastav arutelu Riigikogu kultuurikomisjoni ja kehtestamine, õppekavade mahu ja raamnõuete õiguskomisjoni ühisel istungil 7. oktoobril 2025. Muudatuse muutmine ning kutsekvalifikatsiooni eesmärgiks on kujundada selge ja ühtne arusaam pädevustest, omistamise küsimused kujutavad endast mille omandamine on Eestis õigusteaduse magistrikraadi kõrghariduse ja õigusvaldkonna saamiseks ja tööturul toimetulekuks vältimatult vajalik, ning kvalifikatsioonisüsteemi olulist põhimõttelist seeläbi saavutada õigusteaduse õppekava läbinute ühtlasem tase. reformi, mis eeldab eraldi õigusloomeprotsessi, Eeltoodust tulenevalt palun täiendada kõrgharidusseadust põhjalikku mõjuanalüüsi ning huvirühmade sättega, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav laiapõhjalist kaasamist. minister juristiõppe raamnõuded ja sõnastada see järgmiselt: Arvestades, et Riigikogu kultuuri- ja “Juristiõppe raamnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav õiguskomisjoni ühisistungil on tõstatatud minister määrusega.”. õigusteadusõppe korralduse küsimused, Kaaluda nimetatud sätte lisamist näiteks paragrahvi 3 või eraldi korraldatakse teemakohased täiendavad paragrahvina (kaaluda võiks ka kõigi raamnõuete sätestamist arutelud ning vajaduse korral algatatakse eraldi eraldi paragrahvis). eelnõu juristiõppe korralduse ja kvalifikatsioonisüsteemi muutmiseks. 5. Üliõpilaste riiklike stipendiumide määramise tingimuse ja Arvestatud. kord Vastavat volitusnormi on muudetud ning ka Eelnõuga muudetakse kõrgharidusseaduse § 15 lõiget 4, mis edaspidi jääb stipendiumide andmine vastavalt puudutab riiklike stipendiumide määramise ja tingimuste korra hetkel kehtivale korrale HARNO ja kehtestamist ning selle ülesande volitamist HARNOle või kõrgkoolide jagada vastavalt olemasolevale kõrgkoolidele. Juhin tähelepanu, et eelnõus pakutud sõnastusest süsteemile. võib tuleneda, et minister võib volitada kõrgkoole kehtestama ka riiklike stipendiumide liike ja suurust, kuigi see ei ole tõenäoliselt muudatuse eesmärk. Samuti märgin ära, et erivajadusega üliõpilaste stipendium ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium, peaksid jätkuvalt jääma HARNO määrata. Lisaks juhin tähelepanu, et ka siis, kui kõrgkool ise kehtestab riiklike stipendiumide määramise ja tingimuste korra, on vaja jätkuvalt küsida EHISest andmeid, mis võimaldaksid kontrollida, kas üliõpilasele on juba vastavat stipendiumi määratud (vt õpetajakoolituse stipendiumide määruse § 3 lõiget 6). 6. Tasuta õppes õpitud kordade arv Arvestatud. Kõrgharidusseaduse § 16 täiendatakse lõikega 62 , mille kohaselt Seaduse eelnõu teksti muudetud ja täpsustatud. kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punktis 32 nimetatud eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 14 kalendripäeva jooksul. Kutseõppes on selleks tähtajaks 30 kalendripäeva, seetõttu teen ettepaneku need tähtajad ühtlustada ja kehtestada kõrgharidusõppes vastavaks tähtajaks samuti 30 kalendripäeva. Arvestades, et tasuta õppimise õigust on kandidaatidel võimalik kontrollida sisseastumise infosüsteemi (SAIS) vastavas moodulis, on nii selle arenduse, kui ka kandidaadi ning õppeasutuse töötja jaoks andmete tõlgendamise seisukohast hea kasutada sama tähtaega. Samuti teen ettepaneku sõnastust täpsustada, et tähtaega arvestatakse alates immatrikuleerimise kuupäevast (vt ka EHISe põhimääruse § 26 lg 1 p 6). Tartu Ülikooli üliõpilaste õpingute algusajaks on EHISes valdavalt vastava õppeaasta alguskuupäev, kuid osa immatrikuleerimisi toimub ka õppeaasta jooksul. Lisaks vajab täpsustamist, kas akadeemiline puhkus peatab selle tähtaja arvestamise (nt kaitseväeteenistuse tõttu). Muudatuse tulemusena ei lähe edaspidi õppekorrana arvesse need juhud, kus üliõpilane katkestab õpingud kohe õppeaasta alguses. Palun selgitada, kas muudatust kavandades on arvestatud, et tasuta õpitud korrana ei läheks arvesse ka need juhtumid, kus üliõpilane on olnud esimesel õppeaastal akadeemilisel puhkusel seoses ajateenistusse asumisega ning katkestab õpingud (omal soovil) vastuvõtuaastale järgneval aastal kas akadeemilise puhkuse ajal või enne eelnõu punktis 7 nimetatud 14 päeva möödumist akadeemilise puhkuse katkemisest arvates. Tartu Ülikoolis jäi 2023/2024. õppeaastal kaitseväe tõttu akadeemilisele puhkusele 264 üliõpilast, neist 41 katkestas õpingud hiljemalt järgmise õppeaasta esimese 14 päeva jooksul. 2024/2025. õppeaastal olid vastavad arvud 259 ja 31. Kui eksmatrikuleermine toimub 14 päeva jooksul pärast õppeaasta algust eriala sobimatuse tõttu, siis on samal aastal õppetööle asunud üliõpilased soodsamas olukorras, kui kaitseväes teenima asunud ja selle tõttu akadeemilise puhkuse võtnud üliõpilased. Palun selgitada, kuidas on kavandatud omal soovil kõrgkoolist välja arvamise kontroll. Kas EHIS hakkab SAISi väljastama lisaks tasuta õpitud päevade arvule ja õpingute staatusele (kehtivad, lõpetatud, katkestatud) ka eksmatrikuleerimise põhjust? 7. Õppekulude hüvitamine alla 120 EAP mahuga Mitte arvestatud. magistriõppekavadel Halduslepingute läbirääkimiste käigus on Eelnõuga lisatakse kõrgharidusseadusesse õppetasu küsimuse Haridus- ja Teadusministeerium arvestanud õigus alla 120 EAP mahuga magistriõppekavadel. Seletuskirja ülikoolide ettepanekutega ainult osakoormuses kohaselt (lk 2) on eesmärk suurendada eestikeelses avatud õppekavade osas. magistriõppes osakoormusega õppekavade arvu, mis tagab õppuritele suurema paindlikkuse ja toob kõrgharidusse vajaliku lisarahastuse. Seoses eeltooduga palun kaaluda kõrgharidusseaduse muutmist viisil, mis võimaldaks kõrgkoolidel nimetada osakoormusega õppekavad (võõrkeelse õppe ja alla 120 EAP mahus magistõppe puhul) ka ilma vastava halduslepingu kokkuleppeta (vt KHaS § 14 lg 4 p 1). 8. Õppekulude hüvitamine doktoriõppes Arvestatud. Kõrgharidusseaduse § 161 muudetakse seoses doktoriõppes Eelnõu teksti muudetud ja täpsustatud. õppekulude hüvitamisega, millest tulenevalt lisandub täiendav alus pakkuda tasulist doktoriõpet. Seletuskirjas (lk 19) märgitakse, et ülikoolile peab jääma võimalus nõuda õppekulude hüvitamist, aga mitte kohustus. Ülikool peab samuti oluliseks rõhutada, et lisanduv õppetasu küsimise alus peab jääma ülikooli õiguseks ning mitte saama kohustuslikuks praktikaks. Ebaselgeks jääb sihtgrupp, kellelt õppetasu küsida tohib. Nimelt märgitakse seletuskirja lk-l 5, et kuna Eesti ja Euroopa Liidu üliõpilastele kehtivad kõrgharidusõppes võrdsed tingimused, on doktoriõppes õigus nõuda õppekulude hüvitamist kolmandate riikide üliõpilastelt. Samas eelnõu enda kohaselt võib õppetasu nõuda isikult, kes ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik. Juhin tähelepanu, et antud sõnastusest tuleneb, et õppetasu võib küsida ka Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel elavatelt Euroopa Liidu kodanikelt. Õigus alalisele elamisõigusele tekib alles siis, kui Euroopa Liidu kodanik on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest (Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 40). Palun selgitada, kas ülikoolil on õigus ülikooli vastuvõtutingimustele vastav kandidaat tasulisse doktoriõppesse vastu võtta ilma selleks avalikku konkurssi välja kuulutamata (vt KHaS § 13 lg 21 )? Eelnõu väljatöötamiskavatsusele antud tagasisides tõi ülikool välja, et tasulisel õppekohal õppimise võimalus võiks olla avatud mitte ainult kolmandatest riikidest, vaid erandlikel juhtudel ka Eestist ja mujalt Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast ja Šveitsi Konföderatsioonist pärit kandidaatidele. 9. Kvaliteedi hindamine Arvestatud. Eelnõu kohaselt täpsustatakse kõrgharidusseaduses Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri tegevust puudutavaid sätteid. Teen ettepaneku mitte tuua § 37 lõike 2 sõnastusse nimetust Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur ega viidet HARNOle, vaid üksnes täpsustada, et hindamisi korraldab ja teostab sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuur, ning seletuskirjas anda selgitus HARNO allasutusena tegutsemise ja täitevvõimust sõltumatuse osas. Kuulumine Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR on oluline, kuid selle sätestamine seaduses on liigne, mh arvestades, et registrisse kuulumine sõltub perioodiliselt läbiviidavast hindamisest (seletuskirja lk 12). Küll aga tuleks seaduses tasandil määratleda kuratooriumi ja hindamisnõukogu rollid, jättes nende täpsemad ülesanded reguleerida valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt nt ka TAIKS § 10 lg-d 5 ja 6). Kuratooriumi koosseisu sõnastuse osas juhin tähelepanu ESG punkti 3.3 viimasele lõigule, mille kohaselt ei tohi kolmandate osapoolte nimetatud isikud kvaliteedi tagamise tegevustes esindada organisatsiooni, mis neid nimetas. Seetõttu teen ettepaneku asendada § 37 lõike 22 esimeses lauses sõna „esindajad“ sõnaga „liikmed“. 10. Järelevalve Arvestatud. Eelnõuga täpsustatakse kõrghariduses teostatava järelevalve põhimõtteid. Palun seletuskirjas täpsemalt selgitada riikliku ja haldusjärelevalve erisusi ning kohaldamist (vt ka TAIKSi eelnõu seletuskiri). 11. EAP/AP Arvestatud. 2019. aastal jõustunud kõrgharidusseaduses jäeti ainepunkti eest Määruse teksti vajadusel muudetakse. ära täiend Euroopa ja ka määruses „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ (ka aastast 2019) on kasutusel lühend AP (inglise keeles siiski jätkuvalt ECTS). Selle määruse seletuskirjas on märgitud, et kuivõrd Euroopa ainepunktisüsteem on kõrgharidustasemel juurdunud, kasutatakse nii kõrgharidusseaduses kui ka eelnõus terminit „ainepunkt“, mitte enam „Euroopa Ainepunktisüsteemi ainepunkt“, mis oli vajalik siis, kui riigisisestelt ainepunktidelt EAPdele üle mindi.  Ülikoolide õppeinfosüsteemides ja õienditel on jätkuvalt kasutusel lühend EAP (nii õppekava kui õppeaine mahu määratlemisel). EAP lühendit kasutab ka Tahvel. Samuti on vajadus jätkuvalt eristada nö vanu ainepunkte ja EAPsid. Seetõttu teen ettepaneku eelnimetatud määruses asendada lühend AP lühendiga EAP. Samuti tuleks kõrgharidusseaduses täpsustada, et ainepunkt tähendab Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti. Tallinna Tehnikaülikool Eelnõu punkti 1 kohaselt toimub kandideerimine kõikidesse Arvestatud. kõrgharidustaseme õpetesse Eesti Vabariigi haridusseaduse § Eelnõu sõnastust ja seletuskirja muudetud ja 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi täiendatud ning kõrgkoolidel lubatakse (edaspidi hariduse infosüsteem) elektroonilises keskkonnas. kasutada vajadusel ka alternatiivsete Eelnõu seletuskirjas on lisaks täpsustatud, et edaspidi muutub elektrooniliste keskkondade kasutamine, kui ei haridusasutustele kohustuslikuks vastuvõtu korraldamine läbi ole võimalik läbi SAIS keskkonna seda teha. EHISe. Ühtlasi muudetakse EHIS põhimäärust. Meie hinnangul on nimetatud säte vastuolus EHISe põhimääruse § 4210 lõikega 3, mis annab võimaluse esitada vastuvõtutaotlus (ning sealhulgas õppeasutuse poolt nõutud kandideerimisdokumendid) väljaspool elektroonilist keskkonda. Seda enam, et välisüliõpilaskandidaatidel puudub ligipääs EHIS vastuvõtuandmete alamregistrisse. Vastuvõtu korraldamine on asutuste ja ka kõrgharidustasemete lõikes väga erinev ning üks, riigi poolt välja töötatud infosüsteem ei saa vastata kõikide vajadustele. TalTechi doktoriõppe vastuvõtt erineb nii I ja II astme vastuvõtuprotsessist, aga ka teiste ülikoolide doktoriõppe vastuvõtuprotsessidest olulisel määral, mistõttu on ülikool teinud märkimisväärse investeeringu soetamaks tarkvara, mis toetab doktoriõppe vastuvõtuprotsessi kõiki etappe. Näiteks on EHIS vastuvõtuandmete alamregister üles ehitatud põhimõttel, et vastuvõtt toimub õppekavadele, doktorantuuri vastuvõtt toimub aga konkursipõhise vastuvõtuna akadeemilisele ametikohale (doktorant-nooremteadur), mis algab õppe-/ametikoha loomise konkursist juhendajatele, seejärel kandideerijate hindamisest ning intervjuude korraldamisest, lõpetades vastuvõtuotsuste tegemise ning töölepingute sõlmimisega. Kuna EHISe vastuvõtuandmete alamregister sellist vastuvõtuprotsessi korraldamist ei toeta, ei ole proportsionaalne ega asjakohane ülikoolidele panna kohustust korraldada kõikide haridustasemete vastuvõtt läbi Eesti hariduse infosüsteemi. Seda enam, et vastuvõetud üliõpilaste andmed kajastuvad niikuinii EHIS õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistris, kuhu andmete esitamise kohustus lasub õppeasutustel. Eelnevat arvestades teeme ettepaneku vaadata sätte sõnastus üle selliselt, et see ei oleks vastuolus EHIS põhimäärusega ning kajastaks selgelt seadusandja tahet. Samuti tuleb eemaldada kohustuslikkuse tingimus, kui vajalikud andmed on kättesaadavad teiste andmebaaside kaudu. Eelnõu punktiga 6 tehtava muudatuse kohaselt on ülikoolil õigus Selgitud. Sarnaselt teiste § 16 lõikes 6 üliõpilaselt küsida õppekulude hüvitamist kõigil sätestatud punktidega on õppekulude magistriõppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti. hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses Sätte sõnastusest nähtuvalt on tegemist ülikooli õigus nõuda üliõpilaselt aga mitte kohustus. diskretsiooniotsusega ning tasu võtmise õiguse kehtestamise Nii ka lisatava puntki puhul antakse üheks eesmärgiks on eraraha kaasamine. kõrgkoolile õigus ise otsustada, kas see Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas silmas peetakse, et kehtestada või mitte. ülikoolil on kohustus võtta ülalnimetatud magistriõppekavadel õppimise eest tasu, kui ministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud halduslepingus ei ole teisiti kokku lepitud või on tasu võtmine ülikooli enda otsustada. Eelnõu punktiga 7 tehtava muudatuse kohaselt ei loeta KHaS § Arvestatud. 16 lg 6 p 3² nimetatud eksmatrikuleerimiseks üliõpilase omal Eelnõu tekst muudetud ja seletuskirja soovil kõrgkoolist väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese täiendatud. Eelnõus toodud sõnastus kasutab 14 kalendripäeva jooksul. kindlaid termineid, mida on võimalik üheselt Märgime, et ülalnimetatud muudatus on vajalik, kuid juhime mõista ja milleks on üliõpilase tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja vahel esineb vastuolu. eksmatrikuleerimine ja immatrikuleerimine. Immatrikuleerimine, nagu ka seletuskirjas märgitud, toimub Sellises sõnastuses ei saa tekkida vaidlust, enne reaalset õppetöö algust. Kuna seadusandja mõte on, et 14- millisest kuupäevast peaks lugema päevi. kalendripäevane tähtaeg hakkaks kulgema õppetöö algusest, siis Tulenevalt kõrgkoolide erinevast praktikast palume sõnastuses kasutada üheselt mõõdetavat sõnastust immatrikuleerida üliõpilasi ka juba enne „semestri algus“. Tallinna Tehnikaülikoolis on esmakursuslastele õppetöö reaaset algust, on pikendatud ka ettenähtud eelnädala tegevused (nädala jooksul enne semestri algselt eelnõus toodud päevade arvu, et oleks algust), mida võib tõlgendada ka kui õppetöö algust, aga otsest võimalik reaalselt üliõpilasel ka enne õppetööd (loengud, harjutustunnid, praktikumid) antud perioodil otsustamist õppetööga tutvuda ja senine veel ei toimu. Seetõttu teeme ettepaneku selguse huvides muuta päevade arv on viidud 30 kalendripäeva peale. 14. päeva tähtaja algus üheselt mõistetavaks. Seega on üliõpilasel aega kuu aega, et Ettepanek: paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6² järgmises otsustada, kas valitud eriala on sobilik või sõnastuses: soovitakse siiski ilma ühte korda kaotamata (6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3² nimetatud lasta ennast eksmatrikuleerida. eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist väljaarvamist 14 kalendripäeva jooksul vastuvõtuaasta esimese semestri algusest arvates; Eelnõu punktid 8 ja 9 sätestavad põhimõtte, et ülikoolidel on Arvestatud. õigus küsida õppekulude hüvitamist isikutelt, kes ei ole Eesti Eelnõu sõnastuse teksti on muudetud ning kodanikud või ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või täpsustatud, et õppekulude hüvitamist ehk tasu alalise elamisõiguse alusel. Juhime tähelepanu, et siin on meie kogu õppekava ulatuses võib kõrghariduse hinnangul vastuolu seletuskirjas väljatoodud põhimõttega, mille kolmandal astmel nõuda üliõpilaselt, kes ei ole kohaselt annaks antud muudatus kõrgkoolidele võimaluse küsida Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa doktoriõpingute eest tasu väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatelt Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi üliõpilastelt. Nimelt ei välista praegune sätte sõnastus Euroopa kodanik Liidu kodanikke. Euroopa Liidu kodanik saab alalise elamisõiguse peale seda, kui ta on vähemalt 5 aastat elamisloa alusel Eestis viibinud. Seega, sõnastus lubab tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt, kellel ei ole pikaajalise elaniku elamisluba ja EL kodanikelt, kellel veel ei ole alalist elamisõigust. Teisisõnu, EL kodanik, kes on alles saabunud ja  elab Eestis vähem kui viis aastat, ei oma alalist elamisõgust ja temalt võib seega õppekulude hüvitamist küsida. Teiseks, juhul, kui ongi jäetud võimalus õppekulude hüvitamist küsida kõikidelt välisdoktorantidelt, sh EL kodanikelt, soovime tähelepanu pöörata võimalikule Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) rikkumisele. Kui Eesti annab tasuta doktoriõpet oma kodanikele, tuleb samadel tingimustel seda võimaldada ka teiste liikmesriikide kodanikele, sõltumata alalise elamisõiguse olemasolust. Vastasel juhul oleks tegemist ELTL artiklite 18 ja 21 rikkumisega, nagu kinnitab ka Euroopa Kohtu senine praktika. Samale järeldusele on tegelikult jõudnud ka eelnõu väljatöötaja sedastades seletuskirjas, et: „Kuna Eesti ja Euroopa Liidu üliõpilastele kehtivad kõrgharidusõppes võrdsed tingimused, on doktoriõppes võimalik kehtestada õigus nõuda õppekulude hüvitamist kolmandate riikide üliõpilastelt.“ Kolmandaks, kuivõrd õppeasutusel on Välismaalaste seadusest tulenev kohustus kanda välisüliõpilase Eestis viibimise kulud, siis tänasel päeval võetakse kõik välisdoktorandid, sh erandlikult kõik 3. riikidest 3 pärit doktorandid ülikooli tööle nooremteaduritena, millisel juhul ei ole tõenäoline, et oma ülikooli töötajatelt hakatakse küsima õppetasu. Eelnevast lähtuvalt palume eelnõu väljatöötajal veelkord hinnata sätestatud võimaluse vajalikkust, soovitud mõju ja võimalikku vastuolu Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega. Rahandusministeeirum Eelnõuga muudetakse kõrgharidusseaduse § 15 lõiget 4 ja Arvestatud. kehtestatakse see järgmises sõnastuses: „(4) Üliõpilaste riiklike Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud ja stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise täiendatud. Eelnõuga täpsustatakse üldtingimused ja korra kehtestab määrusega valdkonna eest kõrgharidusseaduse § 15 lõiget 4, eristades vastutav minister, kes võib ülesande täitmise volitada stipendiumite normatiivse reguleerimise ja stipendiumi andjale, kelleks on Haridus- ja Noorteamet ning stipendiumite praktilise andmise ülesande. kõrgkoolid.“. Stipendiumite liigid, suurused ja määramise  Seletuskirja kohaselt: „Stipendiumi andjateks võivad olla üldtingimused kehtestab ministri määrus Haridus- ja Noorteamet ja kõrgkoolid, kes saavad seega ise seaduse alusel. Stipendiumite andmise kehtestada täpsemad stipendiumi andmise korrad. Õiguskantsler ülesande võib minister anda Haridus- ja on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu, et Noorteametile või kõrgkoolile, kes korraldavad stipendiumide andmise kord peab olema sätestatud seaduse taotlemise ja menetlemise ministri määruse alusel või peab olema seaduses antud volitusnorm stipendiumi alusel. andjale. Ülikool on seaduses ettenähtud piires autonoomne, mis Lahendus tagab avaliku raha kasutamise tähendab, et stipendiumi andmise korra kehtestamisel tuleb põhireeglite kehtestamise riiklikul tasandil, ülikoolil lähtuda seadusest. Selleks, et stipendiumite andmisel vastab õiguskantsleri märkustele ning saaks arvestada kõrgkoolide valdkondlike erisustega või võimaldab kõrgkoolidel korralduslikku kehtestada paindlikumalt stipendiumi taotlemisega seotud paindlikkust stipendiumite andmisel. korralduslikke küsimusi (nt taotlemise keskkond, täpsed kuupäevad vms) on vajalik seaduse tasandil volitada kõrgkooli või Haridus- ja Noorteametit kehtestama stipendiumi andmise kord ja viis.“ Eelnõuga ühendatakse määruse andmise volitus ja ülesande andmise volitus ühte sättesse. Seletuskirja selgitustest ei selgu üheselt, kas volitusega mõeldakse haldusmenetluse seaduse § 91 kohast edasivolitust (HÕNTE § 11 lõige 2, normitehnika käsiraamatu § 11 komm 11 ja 12) või stipendiumide andmise ülesande edasi volitamist nagu on nt riigieelarve seaduse § 53¹ lõikes 2 või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõikes 3¹. Viimasel juhul peaks volitusnorm määruse kehtestamiseks jääma siiski trafaretseks (normitehnika käsiraamatu § 11 komm 4 ja 6). Ülesande edasi andmine tuleks reguleerida eraldi sättes. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Akadeemia poolt tutvunud Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga andsid teada, et kooskõlastavad eelnõu vaikimisi. Tallinna Tehnikakõrgkool on oma ettepanekud eelnõusse esitanud rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esitatud tagasiside kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/25-1022 - Kõrgharidusseaduse muutmise seadus Kooskõlastamine algatati 05.02.2026 09:45 Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb19f2a4-5993-42d1-aa78-975f7e6e485e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb19f2a4-5993-42d1-aa78-975f7e6e485e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-1022 - Kõrgharidusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb19f2a4-5993-42d1-aa78-975f7e6e485e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb19f2a4-5993-42d1-aa78-975f7e6e485e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main