Ettepanek arvamuseks

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0191 - Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 12.2.2026 resolutsioonile. Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium Tähtaeg: 05.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a49a033-a961-48cc-8d0f-c99673e9a8f1 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a49a033-a961-48cc-8d0f-c99673e9a8f1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.02.2026 / 1-5/15-821; Riigikantselei / 11.02.2026 / 2-5/26-00308 Resolutsiooni teema: Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE) Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 05.03.2026 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.3.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0191. Kontroll: Kertu Nurmsalu Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 12.02.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], EELN Õ U Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi t öö korra seaduse muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § s 12 1 tehakse j ä rgmised muudatused: 1) paragrahvi tekst loetakse l õ ikeks 1; 2) paragrahvi t ä iendatakse l õ ikega 2 j ä rgmises s õ nastuses: „ (2) Peaminister ei tohi volituste l õ ppemisele j ä rgneva kahe aasta jooksul tegutseda juhtimis- v õ i kontrollorgani liikmena ega t öö tada rahvusvahelises v õ i v ä lisriigi institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses. ” § 2. Vabariigi Presidendi t öö korra seaduse muutmine Vabariigi Presidendi t öö korra seaduses tehakse j ä rgmised muudatused: 1) seadust t ä iendatakse § ga 9 1 j ä rgmises s õ nastuses: „ § 9 1 . Vabariigi Presidendi tegevuspiirang p ä rast volituste l õ ppemist Vabariigi President ei tohi tohi volituste l õ ppemisele j ä rgneva kahe aasta jooksul jooksul tegutseda juhtimis- v õ i kontrollorgani liikmena ega t öö tada rahvusvahelises v õ i v ä lisriigi institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses. ” § 3. Seaduse j õ ustumine K ä esolev seadus j õ ustub ü ldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ... ...... 2026 Algatavad Riigikogu liikmed Jaak Valge Leo Kunnas Varro Vooglaid 10. veebruaril 2026 Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi t öö korra seaduse muutmise seaduse eeln õ u seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuv õ te Eeln õ u kohaselt tehakse Vabariigi Valitsuse seadusesse ja Vabariigi Presidendi t öö korra seadusesse muudatused, millega seatakse peaministrile ja Vabariigi Presidendile p ä rast nende volituste l õ ppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis v õ i organisatsioonis v õ i v ä lisriigis t öö tamise ja tegutsemise piirang. 1.2 Eeln õ u ettevalmistaja Eeln õ u valmistasid ette Riigikogu liikmed Jaak Valge, Leo Kunnas ja Varro Vooglaid. 1.3 M ä rkused Seadusega muudetakse eeln õ u vastuv õ tmisel kehtivaid seaduste redaktsioone. Eeln õ u vastuv õ tmiseks on vaja Riigikogu koosseisu h ää lteenamust, mis on p õ hiseaduse § 104 l õ ike 2 punkti 8 kohaselt n õ utav Vabariigi Valitsuse seaduse vastuv õ tmiseks. Vabariigi Presidendi t öö korra seaduse suhtes sellist n õ uet ei kehti ja kohalduma peaksid Riigikogu kodu- ja t öö korra seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi p õ hiseaduse § 73, kuid õ iguskirjanduses (nt Virgo Saarmets, „ Konstitutsioonilistest seadustest ” , Õ iguskeel , 2009, 4) on v ä ljendatud seisukohta, et „ Vabariigi Presidendi t öö korra seaduse [ … ] puhul v õ iks olla siiski teatav vaikiv kokkulepe, et neid muudetakse ü ksnes Riigikogu koosseisu h ää lteenamusega, ehkki p õ hiseadus seda otses õ nu ei n õ ua ” . 2. Seaduse eesm ä rk Eeln õ u eesm ä rk on tagada, et peaminister ja Vabariigi President saaksid oma volituste l õ ppemiseni keskenduda oma t öö s ja tegevuses t ä ielikult Eesti Vabariigi huvidele, ning hoida ä ra huvide konflikte, mis v õ ivad nendes ametites t öö tamisel tekkida seoses tulevaste v ä lismaiste v õ i rahvusvaheliste ametikohtadega. Samuti on eeln õ u eesm ä rk suurendada ü ldsuse usaldust peaministri ja Vabariigi Presidendi vastu. 3. Eeln õ u sisu ja v õ rdlev anal üü s 3.1 Eeln õ u taust Kersti Kaljulaid oli Vabariigi President aastatel 2016 – 2021. Augustis 2020, mil tema volituste l õ ppemiseni oli j ää nud rohkem kui aasta Vabariigi Presidendi ametis, sai teatavaks, et ta kandideerib Majandusliku Koost öö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekret ä ri kohale. Jaanuaris 2021 teatas Kaljulaid, et ta loobub sellele kohale kandideerimast, p õ hjendades seda nii, et tema v õ imalik asumine sellele ametikohale alles p ä rast Vabariigi Presidendi ametiaja l õ ppu pole mitme riigi jaoks sel pingelisel ajal parim lahendus. Avalikus aruteluruumis kaasnes selle uudisega k ü simusi seoses v õ imaliku huvide konfliktiga. Kaja Kallas oli Eesti peaminister aastatel 2021 – 2024. Veebruaris 2024 kaalus ta peaministrina Euroopa Parlamendis ALDE esikandidaadina tegutsemist. Kallas Kallas astus peaministri ametist tagasi juulis 2024 p ä rast seda, kui ta oli nimetatud Euroopa Liidu v ä lisasjade ja julgeolekupoliitika k õ rge esindaja kandidaadiks. Kallas asus nimetatud ametikohal ja ü htlasi Euroopa Komisjoni asepresidendi ametikohal t öö le detsembris 2024. Nendel ametikohtadel ei esinda Kaja Kallas Eestit, vaid Euroopa Liitu. Avalikus aruteluruumis tekkis k ü simusi seoses Kallase Euroopasse siirdumise ja v õ imaliku huvide konfliktiga. V ä lisriikides on esinenud ka markantsemaid riigi tippjuhi ametis olekule vahetult j ä rgnenud juhtumeid seoses tegutsemisega v ä lisriikides v õ i rahvusvahelisel tasandil. Ü he n ä itena v õ ib nimetada Gerhard Schr ö derit, kelle ametiaeg Saksamaa liidukantslerina l õ ppes novembris 2005, misj ä rel alustas ta peaaegu kohe t öö d Vene riigiettev õ tja Gazprom enamusosalusega ä ri ü hingu Nord Stream AG n õ ukogu liikmena. Niisugused olukorrad v õ ivad suurendada ü hiskonnas usaldamatust peaministri ja Vabariigi Presidendi vastu v õ i koguni riivata Eesti riiklikke huve, samuti tekitada k ü simusi, kas on õ ige, kui riigi k õ rgemad juhid tegelevad riigijuhtimise k õ rvalt oma edasise karj ää ri kindlustamisega rahvusvahelisel tasandil v õ i valisriigis. Selle ä rahoidmiseks n ä hakse eeln õ uga ette peaministri ja Vabariigi Presidendi tegevuspiirangud kahe aasta jooksul p ä rast volituste l õ ppu. 3.2 Eeln õ u ü lesehitus Vabariigi Valitsuse seaduse § 12 1 koosneb praegu ü hest l õ igust, mis ei jagune l õ igeteks ja milles on s ä testatud Vabariigi Valitsuse liikmete tegevuspiirang p ä rast volituste l õ ppemist. Nimelt ei tohi Vabariigi valitsuse liige oma volituste l õ ppemisele j ä rgneva kuue kuu jooksul tegutseda juhtimis- v õ i kontrollorgani liikmena sellises era õ iguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise m õ juga otsuseid v õ i kui juriidilisel isikul on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Otstarbekas on lisada peaministri tegevuspiirang samasse paragrahvi eraldi l õ ikena. Eeln õ u kohaselt j ää b paragrahvi pealkiri „ Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang p ä rast volituste l õ ppemist ” samaks, kuna lisatav s ä te mahub praeguse pealkirja alla, k ä sitledes peaministri kui ü he valitsusliikme tegevuspiirangut p ä rast tema volituste l õ ppemist. Paragrahvi ainus l õ ik loetakse eeln õ u kohaselt l õ ikeks 1 ning paragrahvi lisatakse l õ ige 2, millega n ä hakse ette, et peaminister „ ei tohi volituste l õ ppemisele j ä rgneva kahe aasta jooksul tegutseda juhtimis- v õ i kontrollorgani liikmena ega t öö tada rahvusvahelises v õ i v ä lisriigi institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses ” . Seejuures on silmas peetud nii tegutsemist juhtimis v õ i kontrollorgani liikmena rahvusvahelisel v õ i v ä lisriigi tasandil kui ka t öö tamist rahvusvahelisel v õ i v ä lisriigi tasandil, kuid mitte tegutsemist ega t öö tamist Eesti-siseses institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses. Selle s õ nastuse eesm ä rk on h õ lmata v õ imalikult ulatuslikult niisuguseid olukordi, kus tegutsemine p ä rast volituste l õ ppemist v õ ib k ä tkeda endas Eesti riigi huvidest erinevaid huve. Vabariigi Presidendi t öö korra seaduses ei ole Vabariigi Presidendiga seoses tegevuspiiranguid ette n ä htud. Analoogia alusel Vabariigi Valitsuse seadusega, kus on Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes n ä htud tegevuspiirangud ette valitsuse t öö d reguleerivas õ igusaktis, n ä hakse k ä esoleva eeln õ uga ette Vabariigi Presidendi tegevuspiirang Vabariigi Presidendi t öö d reguleerivas õ igusaktis, mille reguleerimisalasse kuulub Vabariigi Presidendi volituste l õ ppemine, ja seostatud see tegevuspiirang tema volituste l õ ppemisega. Kuna tegevuspiirang puudutab aega, mil Vabariigi Presidendi volitused on l õ ppenud, ei ole p õ hjust kaaluda selle piirangu kehtestamist p õ hiseadusega. Tegevuspiirangu kehtestamiseks lisatakse Vabariigi Presidendi t öö korra seadusesse uus, l õ igeteks jaotamata paragrahv 9 1 „ Vabariigi Presidendi tegevuspiirang p ä rast volituste l õ ppemist ” , milles n ä hakse ette, et „ Vabariigi President ei tohi tohi volituste l õ ppemisele j ä rgneva kahe aasta jooksul jooksul tegutseda juhtimis- v õ i kontrollorgani liikmena ega t öö tada rahvusvahelises v õ i v ä lisriigi institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses ” . Seejuures on silmas peetud nii tegutsemist juhtimis v õ i kontrollorgani liikmena rahvusvahelisel v õ i v ä lisriigi tasandil kui ka t öö tamist rahvusvahelisel v õ i v ä lisriigi tasandil, kuid mitte tegutsemist ega t öö tamist Eesti-siseses institutsioonis, asutuses, organisatsioonis, ä ri ü hingus v õ i muus ü ksuses. Selle s õ nastuse eesm ä rk on h õ lmata v õ imalikult ulatuslikult niisuguseid olukordi, kus tegutsemine p ä rast volituste l õ ppemist v õ ib k ä tkeda endas Eesti riigi huvidest erinevaid huve. 4. Eeln õ u terminoloogia Eeln õ us ei kasutata uusi termineid. 5. Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ ul ei ole puutumust Euroopa Liidu õ igusega. 6. Seaduse m õ jud 6.1 Sotsiaalne m õ ju Muudatuse m õ ju v õ ib hinnata suureks. Muudatuse sihtr ü hm on Riigikogu liikmed ja kogu kodanikkond. Muudatused toovad muudavad Riigikogu t öö kvaliteetsemaks ja toovad poliitika kodanikele l ä hemale. Eeln õ ukohased muudatused suurendavad ü ldsuse usaldust peaministri ja Vabariigi Presidendi vastu, v ä hendades v õ imalikke kahtlusi seoses huvide konfliktiga, mis v õ ib tekkida v õ i tulla k õ neaineks, kui peaminister v õ i Vabariigi President oma ametiaja l õ pupoole tegutsevad v ä lismaist v õ i rahvusvahelist t öö - v õ i ametikohta silmas pidades. 6.2 M õ ju julgeolekule Eesti Vabariigi huvid on k õ ige paremini tagatud siis, kui peaminister ja Vabariigi President saavad kuni oma volituste l õ ppemiseni t ä ielikult keskenduda nendele huvidele ja neil ei teki p õ hjust arvesse v õ tta v õ imalikke v ä lisriikide v õ i rahvusvaheliste kaalutlustega seotud huve. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Seaduse rakendamisega riigile ega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuv õ tmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuv õ tmist. 9. Seaduse j õ ustumine Seadus on kavandatud j õ ustuma ü ldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ... ...... 2026 Algatavad Riigikogu liikmed Jaak Valge Leo Kunnas Varro Vooglaid 10. veebruaril 2026   Vabariigi Valitsus .02.2026 nr 1-1/15-821/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Varro Vooglaiu k.a 10. veebruaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kivimägi Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]