Riigikogu õiguskomisjon
Meie 12.02.2026 nr 8-1/1095-1
[email protected]
Ettepanek eelnõu 656 SE muutmiseks
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees
Riigikogu menetluses on karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
(karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) nr 656 SE. Ehkki tegime vaid ca kuu
aja eest ettepaneku selles eelnõus muudatuste tegemiseks, peame siinjuures paluma eelnõus KarS
§ 44 lõiget 8 siiski veelkord korrigeerida selliselt, et esimese astme kuritegude eest oleks juriidilisele
isikule ette nähtud rahaline karistus kuni 50 miljonit eurot ja teise astme kuritegude eest kuni 40 miljonit
eurot.
Muudatusettepanek on tingitud vajadusest vältida vastuolu Euroopa Liidu õigusest tulenevate
minimaalsete juriidilise isiku karistuse ülemmääradega, mis on liikmesriikidele kohustuslikud.
Hiljemalt 21. maiks 2026 tuleb Eestil üle võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse
direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ. Direktiivi artikkel 7 lg 3 järgi peab karistusseadustiku 20.
peatükis sisalduvate uute ja muudetud koosseisuga teise astme kuritegude eest olema võimalik
karistada juriidilist isikut karistusega, mille ülemmäär ei tohi olla väiksem kui 40 miljonit eurot. Sellised
olemasolevad teise astme kuriteod, mille puhul peab juriidilise isiku karistuse ülemmäär olema
vähemalt 40 miljonit eurot, on näiteks KarS §-s 364 sätestatud keskkonna saastamine (mh direktiivi
artikkel 3 lg 2 punkt a), KarS §-s 367 sätestatud kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine (mh
direktiivi artikkel 3 lg 2 punkt c, d, f ja h) ja KarS §-s 3681 sätestatud riikidevahelise jäätmeveo nõuete
rikkumine (direktiivi artikkel 3 lg 2 p g). Direktiivi ülevõtmisega lisandub selliseid teise astme kuritegusid
veelgi. Sama direktiivi artikli 7 lõige 4 nõuab, et direktiivi artikli 3 lõikes 3 sätestatud kuriteokoosseisude
ülevõtmise puhul nähtaks ette sama artikli lõikes 2 sätestatust rangemad karistused.
Lisaks on karistusseadustiku § 931 lg-s 1 kuriteona sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni rikkumine, mis ilma kvalifitseerivate tunnuste esinemiseta (kirjeldatud lg-s 2) on
teise astme kuritegu. Kohustus, et vähemasti osa selle kuriteokoosseisu alla langevate rahvusvahelise
sanktsiooni rikkumiste puhul peab juriidilise isiku karistuse ülemmäär olema vähemalt 40 miljonit eurot,
tuleb Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi, artikkel
7 lg 2 punktist b. Samamoodi peab selle direktiivi nõudeid täitvates KarS §-des 4211 (lg 1) ja 4214
nimetatud teise astme kuritegude eest direktiivi järgi olema juriidilise isiku karistuse ülemmäär
vähemalt 40 miljonit eurot.
Arvestades, et Euroopa Liidu üldine suund on pikaajaliselt liikunud juriidilisele isikule mõistetavate
karistuste karmistamise poole, võib eeldada, et ka tulevikus võib lisanduda Euroopa Liidu õigusesse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
instrumente, mis kohustavad Eestit karistama juriidilist isikut teise astme kuritegude puhul minimaalse
rahalise karistuse ülemmääraga 40 miljonit eurot.
Seega tuleb säilitada teise astme kuritegude puhul senine juriidilise isiku karistuse ülemmäär 40
miljonit, kuid tõsta juriidilise isiku karistuste diferentseerimise eesmärki ja ka direktiivi (EL) 2024/1203
artikli 7 lõikes 4 sätestatud nõuet silmas pidades esimese astme kuritegude puhul juriidilise isiku
karistuse ülemmäär 50 miljonile eurole.
Eeltoodust juhindudes palumegi eelnõu 656 SE § 1 p 3 sõnastada järgmiselt:
“3) paragrahvi 44 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse järgmiselt:
1) esimese astme kuriteo eest 50 000 – 50 000 000 eurot, aga kui eriosa näeb ette rahalise
karistuse kõrgendatud määras, siis kuni 4 000 000 000 eurot;
2) teise astme kuriteo eest 4000 – 40 000 000 eurot;
3) eriosas sätestatud juhtudel käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud suuruses.
(9) Kohus võib mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina
juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või
juhul, kui juriidiline isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal.”;”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Andreas Kangur
[email protected]
2