Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.05.2025 nr 8-1/3991-1, JDM/25-
[email protected] 0471/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 04.06.2025 nr 2-3/1788
Arvamus karistusseadustiku muutmise
seaduse väljatöötamiskavatsusele
Austatud justiits- ja digiminister
Täname võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele. Anname VTK-s välja toodud probleemidele 1 ja 2 tagasisidet soolise
võrdsuse perspektiivist.
Probleem 1: ohvrite parema kaitse vajadus vägivallaga ähvardamise puhul
Nõustume, et KarS § 120 tuleks täiendavalt sätestada kehalise väärkohtlemisega ähvardamine ning
VTK toob adekvaatselt välja ka ähvardamise ja vaimse vägivalla omavahelised seosed. Seetõttu
toetame ettepanekut lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline vägivald. KarS §-s
120 sätestatud teo eest on võimalik karistada maksimaalselt üheaastase vangistusega. Ohvri
korduv ja süstemaatiline ähvardamine võib olla lähisuhtevägivalla toimepanija jaoks viis oma
partnerit, sh endist partnerit kontrollida ja manipuleerida. See on tõsine vaimne vägivald ning
nõustume VTK-s välja toodud järeldusega, et tuleks kaaluda sanktsiooni ülemmäära tõstmist.
Soovime tähelepanu juhtida ka sellele, et vägivallaga ähvardamise parem reguleerimine ei kaitse
paremini mitte ainult lähisuhtevägivalla ohvreid. Tapmise ja vägivallaga ähvardamist, sh
seksuaalse vägivallaga ähvardamist kasutatakse muu hulgas avalikus elus, sh poliitikas osalevate
naiste ning naiste õiguste ja inimõiguste eest seisvate huvikaitseorganisatsioonide eestkõnelejate,
ajakirjanike jt vaigistamiseks. Vägivallaga või muul viisil ähvardamine kujutab endast tõsist ohtu
mitte ainult üksikisiku turvalisusele ja vaimsele tervisele, vaid ka demokraatlikele väärtustele,
väljendusvabadusele ja soolisele võrdsusele ning võib kaasa tuua naiste eemaldumise avalikust
elust, juhtimisest, otsustamisest ning kodanikuühiskonnas osalemisest.
Probleem 2: riigi tõhusam reageerimine kehalise, vaimse või perevägivalla juhtumitele
Peame oluliseks, et Eesti õigusruum vastaks selgelt Istanbuli konventsioonis ja naistevastase
vägivalla direktiivis seatud nõudmistele. VTK toob välja, et kehtiv KarS § 58 punkt 4 ei kata kõiki
Istanbuli konventsiooni artikkel 46 punktis a ja naistevastase vägivalla vastase direktiivi artikkel
11 punktis k nõutut, mis puudutab perevägivalla ja lähisuhtevägivalla defineerimist selliselt, et see
hõlmab ka vägivalda partnerite vahel, kes on suhte (ametlikult) lõpetanud. Õigusselguse huvides
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tuleks KarS vastavusse viia Istanbuli konventsiooni kohase definitsiooniga, mille kohaselt
perevägivald on „igasugused füüsilise, seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis
leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite
vahel, sõltumata sellest, kas vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas”.
Kokkuvõttes: Toetame VTK-s välja toodud probleemide 1 ja 2 regulatiivset lahendamist. Oleme
seisukohal, et probleemide tõhusaks lahendamiseks on vajalikud VTK-s välja toodud ettepanekud
KarS muutmiseks. Üksnes VTK-s välja toodud mitteregulatiivsete lahenduste kasutamine (nt
teavitamine, koolitamine, tugiteenuste arendamine, senise regulatsiooni tõhusam rakendamine
jms) ei pruugi tagada õigusselgust, vastavust Istanbuli konventsioonile ja ohvrite paremat kaitset.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lee Maripuu
[email protected]
2 (2)