Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ HOONESTUSLOA TAOTLUS LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Sissejuhatus Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal. CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546). CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris. Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust. Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas. Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele. Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist tootmisvõimsust. 2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere- ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas. Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia nõudluse suurenemise. 2 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma. CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe, projektide realiseerimist ja varade haldamist. Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1- 7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024 korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused. Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2 merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais. Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga: 1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja § 1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3. 2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr 1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust 3 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). 1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve. Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu. Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay, edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa. Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1. Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena. Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial. Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri- Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2 1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus 4 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest. 5 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 2. Projekti tehnilised andmed Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed. Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle minimaalne laius on 1 km. Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275 kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70 km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või süvistada otse merepõhja. Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega: • kivikuhilad (kõige tavapärasem); • kaitsematid; • gabioonkivikotid; • poolkarbid (pealt katvad kaitsmed); • või muu sarnane. Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid: • horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD)); • avatud süvendiga kaevamine; • mikrotunnelite/torude lükkamine; • otse tõmbamine. Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh. puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga. 6 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis. 3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse: Eksportkaablid Maksimaalne eksportkaablite arv 6 Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2 Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha mõningaid muudatusi. 4. Arendava ala asukoht Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks. Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 7 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja. AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus tingimused on esitatud Lisas 3): Projekt Liivi 1: • eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW; • peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV; • peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue 330kV alajaamaga; • vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA; • taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses; • peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli kaudu. Projekt Liivi 2: • eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW; • peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV; • peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue 330kV alajaamaga; • vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA; • taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses; • peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli kaudu. Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori, maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel kõiki AS Elering seatud nõudeid. 8 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 6. Kavandatavad uuringud Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha. Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte: • merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata lõkekehade (UXO), setete jne kohta; • rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite maabumispiirkonnas; • bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu: o põhjaökoloogia o kalad ja selgrootud • Uuringute valdkonnad: o veealune müra o kaubanduslik ja harrastuskalapüük o laevandus o kaitsealad (looduskaitsealad) o kultuuripärand • kumulatiivsed mõjud. Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega. 7. Hoonestusloa kestus Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus. 9 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. 8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939 (Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius, sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu). Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate andmete korrigeerimisest äriregistris. Registriväljavõtted on toodud Lisas 4. 9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise ja hilisema kasutamise rahastamiseks Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist. Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid: • omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis); • laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega); • rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub opereerimis- ja ülalpidamisfaasis). Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja muudest teguritest. 10. Täiendav teave 10 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada. 11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3. 11 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Allkirjad Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige 12 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisad 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga 4 – Väljavõte äriregistrist 13 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis. 14 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane) 15 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud 16 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle minimaalne laius on 1 km. EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA KOORDINAADID EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a ID X Y 1 447059,0798 6431178,9722 2 447059,0829 6431178,9613 3 446727,6458 6431066,5158 4 446727,6384 6431066,5133 5 446727,6380 6431066,5132 6 445897,8428 6432821,0164 7 445301,1885 6434082,7090 8 445202,7000 6434291,0000 9 444616,7025 6434311,8584 10 443138,8374 6434364,4624 11 440644,7255 6434452,4332 12 440634,6931 6434592,0732 13 440619,6446 6434801,5332 14 440606,2673 6434987,7707 15 445100,8889 6435296,8311 16 473638,2823 6470912,2609 17 476273,4747 6480346,2690 18 475303,6304 6482471,8949 19 477909,9764 6488147,9566 20 478252,4386 6487435,2901 21 478409,1609 6487129,0027 22 478511,3447 6487154,8564 23 478640,7414 6487046,6630 24 478719,2320 6487038,4008 25 478836,2982 6487026,0781 26 479067,8786 6486737,8891 27 479088,4635 6486614,3795 28 479083,3173 6486506,3086 17 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 29 479162,0876 6486518,3519 30 479284,0204 6486408,5302 31 476935,2965 6483493,6249 32 477927,5755 6482804,8755 33 481693,0935 6484850,7830 34 482026,3764 6485009,6790 35 482027,6151 6484934,0796 36 482000,7444 6484788,4342 37 481922,5996 6484768,4783 38 482006,1406 6484738,5192 39 482124,8573 6484328,4068 40 481977,8104 6484414,7463 41 481868,5371 6484367,5294 42 481666,6917 6484415,1240 43 481655,3866 6484228,5768 44 481703,7786 6484169,9193 45 481582,9257 6483947,9200 46 481554,0279 6483711,0927 47 481443,5851 6483491,4401 48 481657,6684 6483481,5594 49 481789,4119 6483527,6696 50 481970,5593 6483343,2286 51 481964,2356 6483194,3584 52 481936,8329 6482932,9793 53 481879,3742 6482892,8771 54 481945,2645 6482688,4633 55 482116,0041 6482467,1341 56 481985,3146 6482458,7025 57 481901,9663 6482566,2266 58 481898,8908 6482401,7893 59 477652,6648 6481205,6897 60 474562,9958 6470437,8427 61 446031,3141 6434854,5682 62 447238,1561 6431239,7332 18 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL KOORDINAADID EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a ID X Y 63 439288,5477 6425303,8806 64 438578,0259 6425981,3099 65 439958,0335 6427428,6630 66 440681,7777 6426738,5946 19 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga 20 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 21 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 22 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 23 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 24 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 25 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 26 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist 27 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 28 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ HOONESTUSLOA TAOTLUS LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Sissejuhatus Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal. CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546). CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris. Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust. Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas. Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele. Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist tootmisvõimsust. 2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere- ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas. Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia nõudluse suurenemise. 2 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma. CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe, projektide realiseerimist ja varade haldamist. Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1- 7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024 korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused. Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2 merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais. Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga: 1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja § 1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3. 2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr 1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust 3 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). 1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve. Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu. Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay, edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa. Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1. Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena. Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial. Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri- Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2 1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus 4 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest. 5 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 2. Projekti tehnilised andmed Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed. Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle minimaalne laius on 1 km. Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275 kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70 km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või süvistada otse merepõhja. Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega: • kivikuhilad (kõige tavapärasem); • kaitsematid; • gabioonkivikotid; • poolkarbid (pealt katvad kaitsmed); • või muu sarnane. Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid: • horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD)); • avatud süvendiga kaevamine; • mikrotunnelite/torude lükkamine; • otse tõmbamine. Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh. puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga. 6 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis. 3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse: Eksportkaablid Maksimaalne eksportkaablite arv 6 Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2 Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha mõningaid muudatusi. 4. Arendava ala asukoht Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks. Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 7 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja. AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus tingimused on esitatud Lisas 3): Projekt Liivi 1: • eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW; • peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV; • peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue 330kV alajaamaga; • vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA; • taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses; • peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli kaudu. Projekt Liivi 2: • eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW; • peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV; • peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue 330kV alajaamaga; • vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA; • taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses; • peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli kaudu. Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori, maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel kõiki AS Elering seatud nõudeid. 8 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 6. Kavandatavad uuringud Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha. Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte: • merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata lõkekehade (UXO), setete jne kohta; • rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite maabumispiirkonnas; • bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu: o põhjaökoloogia o kalad ja selgrootud • Uuringute valdkonnad: o veealune müra o kaubanduslik ja harrastuskalapüük o laevandus o kaitsealad (looduskaitsealad) o kultuuripärand • kumulatiivsed mõjud. Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega. 7. Hoonestusloa kestus Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus. 9 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. 8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939 (Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius, sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu). Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate andmete korrigeerimisest äriregistris. Registriväljavõtted on toodud Lisas 4. 9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise ja hilisema kasutamise rahastamiseks Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist. Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid: • omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis); • laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega); • rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub opereerimis- ja ülalpidamisfaasis). Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja muudest teguritest. 10. Täiendav teave 10 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada. 11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3. 11 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Allkirjad Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige 12 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisad 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga 4 – Väljavõte äriregistrist 13 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis. 14 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane) 15 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud 16 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle minimaalne laius on 1 km. EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA KOORDINAADID EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a ID X Y 1 447059,0798 6431178,9722 2 447059,0829 6431178,9613 3 446727,6458 6431066,5158 4 446727,6384 6431066,5133 5 446727,6380 6431066,5132 6 445897,8428 6432821,0164 7 445301,1885 6434082,7090 8 445202,7000 6434291,0000 9 444616,7025 6434311,8584 10 443138,8374 6434364,4624 11 440644,7255 6434452,4332 12 440634,6931 6434592,0732 13 440619,6446 6434801,5332 14 440606,2673 6434987,7707 15 445100,8889 6435296,8311 16 473638,2823 6470912,2609 17 476273,4747 6480346,2690 18 475303,6304 6482471,8949 19 477909,9764 6488147,9566 20 478252,4386 6487435,2901 21 478409,1609 6487129,0027 22 478511,3447 6487154,8564 23 478640,7414 6487046,6630 24 478719,2320 6487038,4008 25 478836,2982 6487026,0781 26 479067,8786 6486737,8891 27 479088,4635 6486614,3795 28 479083,3173 6486506,3086 17 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 29 479162,0876 6486518,3519 30 479284,0204 6486408,5302 31 476935,2965 6483493,6249 32 477927,5755 6482804,8755 33 481693,0935 6484850,7830 34 482026,3764 6485009,6790 35 482027,6151 6484934,0796 36 482000,7444 6484788,4342 37 481922,5996 6484768,4783 38 482006,1406 6484738,5192 39 482124,8573 6484328,4068 40 481977,8104 6484414,7463 41 481868,5371 6484367,5294 42 481666,6917 6484415,1240 43 481655,3866 6484228,5768 44 481703,7786 6484169,9193 45 481582,9257 6483947,9200 46 481554,0279 6483711,0927 47 481443,5851 6483491,4401 48 481657,6684 6483481,5594 49 481789,4119 6483527,6696 50 481970,5593 6483343,2286 51 481964,2356 6483194,3584 52 481936,8329 6482932,9793 53 481879,3742 6482892,8771 54 481945,2645 6482688,4633 55 482116,0041 6482467,1341 56 481985,3146 6482458,7025 57 481901,9663 6482566,2266 58 481898,8908 6482401,7893 59 477652,6648 6481205,6897 60 474562,9958 6470437,8427 61 446031,3141 6434854,5682 62 447238,1561 6431239,7332 18 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL KOORDINAADID EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a ID X Y 63 439288,5477 6425303,8806 64 438578,0259 6425981,3099 65 439958,0335 6427428,6630 66 440681,7777 6426738,5946 19 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga 20 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 21 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 22 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 23 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 24 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 25 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 26 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist 27 Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B 28  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Päästeamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Kaitsevägi [email protected] Elering AS [email protected] Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]  Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002 Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all. Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Carmen Tau +372 620 1730 [email protected] Saatja: "Carmen Tau" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Dokumendi nr 16-7/25-06990-002 edastamine Kuupäev: 2025-06-02 12:50 Tere Edastame Teile dokumendi nr 16-7/25-06990-002. Lugupidamisega Carmen Tau Ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist +372 620 1730 | [email protected] www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002 Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all. Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Carmen Tau +372 620 1730 [email protected] Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Päästeamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Kaitsevägi [email protected] Elering AS [email protected] Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]