Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/421 Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_M_46_EIS.pdf 2. Määruse lisa 9, M_46_Lisa_9_EIS.pdf 3. Seletuskiri, SK_M_46_EIS.pdf Arvamuse esitamiseks: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumeeste ühistu KEVILI Julia Viguro 5684 8668 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 29.04.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine Määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel. Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ lisa 9 kehtestatakse uues sõnastuses. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 9 Nõuded eriväetisele  Maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ Lisa 9 (regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määruse nr XX sõnastuses) Nõuded eriväetisele 1. Kompleksväetise koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja Toitaine miinimumsisaldus Muud andmed Väetise koostises Lubatud hälve1 põhikoostisosad (massiprotsentides); liigi nimetuse deklareeritavate toitainete (massi- toitaine andmete kohta sisalduse esitamine; protsentides) väljendamise viis; muud toitainete vorm ja nõuded lahustuvus; muud tunnused 1 2 3 4 5 6 7 1. eriotstarbeline keemiliselt või vees toitainesisaldus on vähemalt sõnad „madala deklareeritakse N 0,4 väetis lahustades saadud järgmine: kloorisisaldusega“ nitraatlämmastik, P2O5 0,4 valmistis, mis 1% N, 0,92% P2O5, 0,964% võib väetise liigi ammooniumlämmastik ja normaaltingimustes K2O nimetusele lisada karbamiidlämmastik, kui K2O 0,4 säilib stabiilsena (on juhul, kui nende sisaldus on vähemalt stabiilne õhurõhu kloriidide sisaldus 1% muutustele) ja millele lämmastik (N)väljendatakse: ei ületa 2% ei ole lisatud loomseid 1) üldlämmastikuna ega taimseid orgaanilisi ühendeid 2) nitraatlämmastikuna 3) ammoonium- lämmastikuna 4) karbamiidlämmastikuna  difosforpentaoksiid (P2O5) väljendatakse: 1) vees lahustuvana 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul) dikaaliumoksiid (K2O) väljendatakse vees lahustuvana kloorisisalduse võib väetise koostises deklareerida 2. ammoonium- keemiline toode või toitainesisaldus on vähemalt deklareeritakse 1,0 sulfaadi ja mehaaniline segu, mis järgmine: ammooniumlämmastik raudsulfaadi segu sisaldab peamiselt 5% N, 5% Fe ammoonium- ja raudsulfaati vees lahustuv raud 1,0 3. orgaanilis- keemiliselt või segades toitainesisaldus on vähemalt N 1,12 mineraalne valmistatud saadus, mis järgmine: 3,4 kompleksväetis sisaldab ka loomseid, 10% (N + P O + K O) või P2O5 0,5 2 5 2 taimseid või muid 10% (N + K2O) või 8% (N + orgaanilisi ühendeid K2O 0,9 P O ) või 8% (P O + K O) 2 5 2 5 2 kuivaine ± 25 iga toitaine sisaldus peab olema vähemalt 1% valmistamisel kasutatud toorained märgitakse toode ei tohi sisaldada osatähtsuse järjekorras haigusetekitajaid mikroorganisme5  vedela väetise puhul märgitakse selle lämmastik (N) kuivainesisaldus väljendatakse: 1) üldlämmastikuna väetise koostises 2) vees lahustuvana või deklareeritakse lisatud 3) deklareerides teiste mineraalväetiste osa vormidena difosforpentaoksiid (P2O5) väljendatakse: 1) vees lahustuvana 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul) dikaaliumoksiid (K2O) väljendatakse vees lahustuvana 2. Mikroväetise koostis liikide kaupa Toitaine Väetise koostises miinimumsisaldus deklareeritavate Tootmismeetod ja (massiprotsentides); Muud andmed liigi toitainete sisalduse Lubatud hälve1 Jrk Liigi nimetus põhikoostisosad toitaine andmete nimetuse kohta esitamine; toitainete (massiprotsentides) väljendamise viis; vorm ja lahustuvus; muud nõuded muud tunnused 1 2 3 4 5 6 7 1. kompleksmikroväetis keemiliselt või segades mikroelemente ei tohi valmistise deklareeritakse mikroelementide saadud valmistis, mis olla vähem, kui on nimetusele lisatakse mikroelementide sisaldus: sisaldab peamiselt nõutud lisa punktis aniooni ja üldsisaldus 50% esitatud arvust, kui mikroelemente soolade 6.1. kelaadimoodustaja nende sisaldus on või kelaatidena nimetus < 0,20% vees lahustuvate mikroelementide 40% esitatud arvust, kui sisaldus nende sisaldus on deklareeritakse vahemikus 0,20% kuni väetise koostises 1% juhul, kui see on 20% esitatud arvust, kui vähemalt 50% nende sisaldus on vahemikus 1% kuni 2% kelaati seotud mikroelement, kui 0,4%, kui mikro- seda esineb elementide sisaldus on > 2,0% ±50% boori ja seleeni puhul 3. Lubiväetise koostis liikide kaupa Väetise koostises Lubatud Toitaine miinimumsisaldus deklareeritavate hälve1 Tootmismeetod ja (massiprotsentides); toitaine Muud andmed liigi toitainete sisalduse Jrk Liigi nimetus (massi- põhikoostisosad andmete väljendamise viis; nimetuse kohta esitamine; toitainete protsentid muud nõuded vorm ja lahustuvus; es) muud tunnused 1 2 3 4 5 6 7 1. dolomiidijahu dolomiidi jahvatamisel minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 saadud aine, mis kaltsiumina on 30% neutraliseerimisvõime sisaldab peamiselt minimaalne magneesiumisisaldus kaltsium- ja (väljendatud Mg-na) on 7% magneesiumkarbonaati lahjendatud soolhappes lahustuv magneesium osakeste suurus: − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega peeneteraline sõela dolomiidijahu − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela  jämedateraline osakeste suurus: dolomiidijahu − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 6% 2. klinkritolm tsemendi tootmisel minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 klinkri ja põlevkivi kaltsiumina on 28% neutraliseerimisvõime põletamisel filtritest saadud tolm osakeste suurus: − vähemalt 99% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 2% 3. kriit aine, mis sisaldab minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 merelise päritoluga kaltsiumina on 30% neutraliseerimisvõime settekivimit. Viimane sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati osakeste suurus: − vähemalt 95% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 6% 4. kustutatud lubi valmistis, mis saadakse minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 kaltsiumoksiidi kaltsiumina on 30% neutraliseerimisvõime töötlemisel veega osakeste suurus: − vähemalt 95% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 6% 5. lubjakivijahu lubjakivi jahvatamisel minimaalne neutraliseerimisvõime magneesiumisisaldus, deklareeritakse –2 saadud aine, mis kaltsiumina on 30% kui see on vähemalt neutraliseerimisvõime sisaldab peamiselt 3% kaltsiumkarbonaati osakeste suurus: peeneteraline lubjakivijahu − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela jämedateraline osakeste suurus: lubjakivijahu − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 6% 6. nõrglubi (ehk ained, mis on saadud minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 allikalubi) ja looduslikust mageveest kaltsiumina on 30% kuivaines neutraliseerimisvõime järvelubi ja mis sisaldavad peamiselt kaltsiumkarbonaate osakeste suurus: – vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 6% 7. põlevkivituhk põlevkivi põletamisel minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 saadud lendtuhk, mis on kaltsiumina on 20% neutraliseerimisvõime eraldatud ja väävli (S) sisaldus suitsugaasidest, tsüklonitest ja osakeste suurus: elektrifiltritest – vähemalt 99% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 50% osakestest läbib  0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela maksimaalne niiskussisaldus on 2% 8. tuhk aine, mis koosneb minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 peamiselt taimse kaltsiumina on 10% neutraliseerimisvõime materjali põletamisel järele jäävast tuhast lahjendatud soolhappes lahustuv kaalium (K) niiskussisaldus (protsendimassist) 9. dolomiidi dolomiidi töötlemisel minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse –2 sõelmed tekkiv peenfraktsioon kaltsiumina on 30% neutraliseerimisvõime suurusega 0–4 mm, mis minimaalne magneesiumisisaldus sisaldab peamiselt (väljendatud Mg-na) on 7% kaltsium- ja lahjendatud magneesiumkarbonaati soolhappes lahustuv magneesium (Mg) minimaalne reaktiivsus on 12% reaktiivsus maksimaalne niiskussisaldus on 6% 10. lubjakivi lubjakivi töötlemisel minimaalne neutraliseerimisvõime magneesiumisisaldus, deklareeritakse –2 sõelmed tekkiv peenfraktsioon kaltsiumina on 30% kui see on vähemalt neutraliseerimisvõime suurusega 0–4 mm, mis 3% sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati minimaalne reaktiivsus on 20% reaktiivsus maksimaalne niiskussisaldus on 6% minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse 11. Tuhamägede peamiselt põlevkivi -2 kaltsiumina on 20% neutraliseerimisvõime põlevkivituhk põletamisel saadud ja tuhamägedes ladestatud minimaalne reaktiivsus on 20% reaktiivsus tuhk niiskussisaldus osakeste suurus: (massiprotsentides) 100% osakestest läbib 10 mm ruudukujuliste avadega sõela väävli (S) sisaldus (massiprotsentides) minimaalne neutraliseerimisvõime deklareeritakse 12. Kaltsium- põlevkivituhast -2 kaltsiumina on 10% neutraliseerimisvõime karbonaadi kaltsiumkarbonaadi sadestamise sadestamise tulemusel niiskussisaldus jääkaine tekkiv aine (massiprotsentides) lahjendatud soolhappes lahustuv magneesium (Mg) (massiprotsentides) lahjendatud soolhappes lahustuv  kaltsium (Ca) (massiprotsentides) väävli (S) sisaldus (massiprotsentides) 4. Bakterväetise koostis liikide kaupa Andmete Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja põhikoostisosad Lubatud hälve1 väljendamise viis; (massiprotsentides) muud nõuded 1 2 3 4 5 1.1. nitragiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis mikroorganismide –50 sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena arv, tk/g paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld 1.2. risotorfiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis mikroorganismide –50 sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena arv, tk/g paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on turvas 1.3. perliin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis mikroorganismide –50 sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena arv, tk/g paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede  vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on perliit 2 asotobakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille mikroorganismide –50 kasutamise tulemusena seotakse mullas õhulämmastikku, tekib bioloogiliselt arv, tk/g aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld või agar-agar 3 fosforbakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille mikroorganismide –50 kasutamise tulemusena muutuvad mullas raskesti lahustuvad fosforiühendid arv, tk/g taimedele kergesti omastatavaks, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. See on tahke või vedel preparaat 4 teised Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaadid, mille aktiivsed bakterid ja –50 mullabakterite kasutamise tulemusena seotakse atmosfääri lämmastikku, tekib mullas nende arv, tk/g baasil toodetavad bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega bakterväetised6 mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele 5. Lubiväetise segude koostis liikide kaupa Väetise koostises Toitaine miinimumsisaldus deklareeritavate (massiprotsentides); Lubatud Tootmismeetod ja Muud andmed liigi toitainete sisalduse Jrk Liigi nimetus toitaine andmete hälve1 (massi- põhikoostisosad nimetuse kohta esitamine; toitainete väljendamise viis; muud protsentides) vorm ja lahustuvus; nõuded muud tunnused 1 2 3 4 5 6 7 1. lubiväetise ja valmistis, mis on saadud minimaalne sõnad „madala deklareeritakse –2 kompleksväetis tabelis 3 nimetatud liikide neutraliseerimisvõime kloorisisaldusega“ võib neutraliseerimisvõime e segu3789 segamisel, pressimisel või kaltsiumina on 10% väetise liigi nimetusele granuleerimisel tabelis 1 lisada juhul, kui ja 2 nimetatud kloriidide sisaldus ei toitained iga väetiseliigi väetiseliikidega toitaine miinimumsisaldus ületa 2% toitainete deklaratsiooni on järgmine: järgi 3% lämmastikku (N) segudel, mis sisaldavad  minimaalse magneesiumoksiidi lämmastikusisaldusega (MgO) sisaldus, kui see väetiseliike on vähemalt 2,98% 2,98% difosforpentaoksiidi (P2O5) segudel, mis muud segusse sisaldavad minimaalse kuuluvate väetise fosforisisaldusega liikide kirjeldustes väetiseliike väljendatud nõuded 2,89% dikaaliumoksiidi (K2O) segudel, mis sisaldavad minimaalse kaaliumisisaldusega väetiseliike dikaaliumoksiid (K2O) väljendatakse vees lahustuvana kloorisisalduse võib väetise koostises deklareerida 2. segatud valmistis, mis on saadud minimaalne magneesiumisisaldus, deklareeritakse –2 lubiväetised punktis 3 loetletud liikide neutraliseerimisvõime kui see on vähemalt neutraliseerimisvõime segamisel kaltsiumina on 30% 1,8% segus kasutatud muud eri kirjetes lubiväetiste loetelu ja väljendatud nõuded toitained iga väetiseliigi toitainete deklaratsiooni järgi 1 Lubatud hälve märgib määratud toitainesisalduse lubatud erinevust näidatud arvust. Lubatud hälve sisaldab valmistamise, proovivõtu ja analüüsi ebatäpsusi. Selles tabeliveerus sätestatud miinimum- ja maksimumsisalduste puhul ei ole kõrvalekalded lubatud. Kui maksimumsisaldust ei ole selles veerus määratud, siis sisalduse ülempiiri ei ole. 2 Erinevate lämmastikuvormide sisaldused või fosfori lahustuvusest lubatud hälbed on 10% nimetatud sisaldusest (kuid mitte rohkem kui 2 massiprotsenti lämmastikku ning 0,9 massiprotsenti fosforit) eeldusel, et toitainete maksimumsisaldus ei ületa liigi kirjelduses toodud piiri. 3 Mikroelemente sisaldavas väetises on mikroelementide (välja arvatud boor ja seleen) deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) 50%, kui mikroelementide sisaldus on < 0,2%; 2) 40%, kui mikroelementide sisaldus on 0,2 kuni 1%; 3) 20%, kui mikroelementide sisaldus on > 1 kuni 2%; 4) 0,4%, kui mikroelementide sisaldus on > 2%; 5) boori ja seleeni puhul ± 50%. 4 Kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi või väävlit sisaldavas väetises on nimetatud elementide deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 25%, kuid 1) mitte rohkem kui 0,6 massiprotsenti kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi puhul; 2) mitte rohkem kui 0,4 massiprotsenti väävli puhul. 5 Käärimisjääke või komposti sisaldav orgaanilis-mineraalne väetis peab haigusetekitajate sisalduse suhtes vastama komisjoni määruse (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.02.2011, lk 1–254), V lisa III peatüki 3. jaos kehtestatud normidele. 6 Bakterväetis ei tohi sisaldada haigusi tekitavaid ega teisi ohtlikke mikroorganisme. 7 Eriotstarbelist väetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) lämmastik 0,4; 2) fosfor 0,4; 3) kaalium 0,4. 8 Ammooniumsulfaadi ja raudsulfaadi segu sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) ammooniumlämmastik 1; 2) vees lahustuv raud 1. 9 Orgaanilis-mineraalset kompleksväetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest ja kuivainesisaldusest (vedelväetise puhul) lubatud järgmised hälbed: 1) lämmastik 1,1; 2) fosfor 0,5; 3) kaalium 0,9; 4) kuivaine (vedelväetise puhul) ± 25. 6. Lisanõuded väetistele 6.1. Mikroelementide miinimumsisaldus väetistes 6.1.1. Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes ja vedelas segus (massiprotsentides) Mikroelementide esinemise vorm Mineraalsena Kelaadi või Element kompleksina boor (B) 0,2 0,2 koobalt (Co) 0,02 0,02 vask (Cu) 0,5 0,1 raud (Fe) 2 0,3 mangaan (Mn) 0,5 0,1 molübdeen (Mo) 0,02 – tsink (Zn) 0,5 0,1 Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes segus on 5% väetise massist. Mikroelementide miinimumsisaldus vedelas segus on 2% väetise massist. 6.1.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) juureväliselt antavas mikroväetises, mis sisaldab esma- või teisejärgulisi toiteelemente: boor 0,010 koobalt 0,002 vask 0,002 raud 0,020 mangaan 0,010 molübdeen 0,001 tsink 0,002 6.2. Fosforväetises ja fosforväetise toormes ei tohi sisalduda üle 60 mg kaadmiumi 1 kg difosforpentaoksiidi kohta; teistes fosforit mittesisaldavates väetistes ei tohi sisalduda üle 3 mg kaadmiumi 1 kg väetise kuivaine kohta. 6.3. Kompleksväetises võib 1 kg väetise kohta olla lisatud kuni 6 mg seleeni. 6.4. Lubiväetises lubatud raskmetalliühendite sisaldus (mg/kg kohta) on järgmine: kaadmium 3 elavhõbe 2 plii 100 nikkel 100 arseen 50 vask 600 tsink 1500 kroom 50  23.05.2025 SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel. Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) täiendatakse maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ (edaspidi määrus nr 46) lisa 9, milles on kehtestatud nõuded eriväetisele, kahe lubiväetise liigiga: tuhamägede põlevkivituhk ja kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine. Lisatava väetise liigi „Tuhamägede põlevkivituhk“ allikaks on vanades tuhamägedes ladestatud põlevkivituhk, mis on saadud peamiselt põlevkivi põletamisel, ning teisena lisatav väetis „Kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine“ saadakse tuhamägedes ladestatud põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi sadestamise tulemusel. Eelnõuga kehtestava kahe uue väetise liigi nõuete väljatöötamise aluseks on 2024. a Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) eksperthinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse sobivuse kohta lubiväetiseks1 ja eksperthinnang Püssi tuhamäes ladestatud materjali sobivuse kohta lubiväetiseks2. Eksperthinnangud tehti toona kehtinud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 ülesande „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“ täitmiseks. Eksperthinnangute raames analüüsitud materjalide väljavalimise kriteeriumiks oli potentsiaalsete väetise tootjate soov vastavat väetist toota ja turustada. Eelnõu aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“4 tegevussuuna „Põllumajanduskeskkond“ eesmärgi „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“ saavutamisele kahe uue väetiseliigi koostise nõuete kehtestamise kaudu. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule ja seletuskirjale on juriidilist ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (625 6147, [email protected]), keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Hinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse sobivusest lubiväetiseks. Eesti Maaülikool, 2024. Polevkivituha_korvalsaaduse_eksperthinnang.pdf 2 Hinnang Püssi tuhamägedes ladestatud põlevkivituha sobivuse kohta lubiväetiseks. Eesti Maaülikool, 2024. Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf 3 Vabariigi Valitsuse koduleht. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ lisa (12. oktoobril 2023 muudetud sõnastuses), 21.05.2025. https://valitsus.ee/media/6721/download 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, 21.05.2025. poka-2030-taistekst.pdf Eelnõuga kehtestatakse määruse nr 46 lisa 9 uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva lisaga täiendatakse määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 ridadega 11 ja 12 ning kehtestatakse tuhamägede põlevkivituha ja kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine nõuded. Punkti 3 real 11 kehtestatakse nõuded tuhamägede põlevkivituha kohta. Nõuded on sätestatud tuginedes EMÜ eksperthinnangule5 ning konsulteerides Maaelu Teadmuskeskusega (edaspidi METK). EMÜ eksperthinnangu raames toimus 2024. aasta vegetatsiooniperioodil suvinisuga välikatse Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas. Välikatse tulemused näitasid, et tuha kasutamisel oli väike positiivne mõju saagikusele ja neutraalne mõju saagi kvaliteedile. Tuha kasutamine vähendas lubiväetisele omaselt mulla happesust ning parandas kaltsiumiga varustatust. Teistele mulla omadustele olulist mõju ei avaldunud. Tuha omaduste laboranalüüsid näitasid, et tuha raskmetallide sisaldused on kordades väiksemad määrusega nr 46 lubatud piirmääradest. Samuti jõuti aruandes järelduseni, et polütsükliliste aromaatsete süsivesinikute (edaspidi PAH) liigne sisaldus tuhas on ebatõenäoline ning tõenäoliselt on ka erinevate dioksiinide ja furaanide sisaldus põlevkivituhas (sh tuhamägedes ladestatud tuhas) väga madal ja keskkonnale ohutul tasemel. Seega ei ole Püssi tuhamäes ladestatud materjali lubiväetisena nõuetekohasel kasutamisel põhjust eeldada selle negatiivset mõju keskkonnale. Sellest tulenevalt järeldati, et materjal omab potentsiaali lubiväetisena kasutamiseks. Eksperthinnangus tõdeti, et kuigi hinnatud tuha keemiline koostis on sarnane põlevkivituhale (määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 rida 7), siis võimalikud erinevused niiskussisalduses ja osakeste suuruses on põhjused, miks on otstarbekas tuhamägede põlevkivituhk määruses nr 46 sätestada eraldiseisva lubiväetise liigina nimetusega „Tuhamägede põlevkivituhk“ (veerg 2) ning nõudeid kohaldatakse vanades tuhamägedes ladestatud põlevkivituhale. Uue lubiväetise tootmismeetod ja põhikoostisosad on defineeritud järgmiselt: „Peamiselt põlevkivi põletamisel saadud ja mägedes ladestatud tuhk“ (veerg 3). Tuhamägede põlevkivituha minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 20% (veerg 4), on esitatud deklareeritavate näitajatena (veerg 6) ning selle näitaja lubatud hälve kuni 2% (veerg 7), mis on samaväärne määruses nr 46 kehtestatud lubiväetiste nõuetega. Tuhamägedes ladestatud põlevkivituha puhul on tegu pikaajaliselt välitingimustes hoiustatud tuhaga. Seetõttu pole määruses nr 46 põlevkivituha 2%-list maksimaalset niiskussisalduse nõuet võimalik täita. Seega on eelnõus niiskuse reguleerimise asemel (veerg 4) niiskussisaldus esitatud deklareeritavate näitajatena (veerg 6). Vastavalt deklareeritud niiskussisaldusele saab põllumajandustootja valida põlevkivituha sobiliku transpordiviisi ja laotamistehnoloogia ning täpsustada kasutusnormi. EMÜ eksperthinnangus nenditi, et välitingimustes seisnud ja mõnevõrra niiskunud tuhale ei ole otstarbekas kohaldada põlevkivi lendtuhale samaväärseid osakeste suurusjaotuse nõudeid, kuna suuremast niiskussisaldusest tulenevalt moodustavad osakesed omavahel agregaate. Samas eksperthinnangu tegemisel töö eksperimentaalne osa ja proovide arv ei võimaldanud EMÜ-l tõenduspõhiselt anda ühest soovitust määruses osakeste suurusjaotuse näitaja reguleerimiseks. Seega tehti ettepanek sarnaselt liigiga tuhk (määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 rida 8) mitte defineerida lubiväetisena osakeste suurusjaotuse alusel. Osakeste suuruse reguleerimise osas konsulteeriti ka METK-iga ja koostöös EMÜ-iga lepiti kokku, et antud juhul osakeste suuruse määramine on lubiväetiste omaduste avaldumiseks vajalik, kuna osakeste suurenemisega kaasneb lubiväetise positiivse toime vähenemine. 5 Hinnang Püssi tuhamägedes ladestatud põlevkivituha sobivuse kohta lubiväetiseks. Eesti Maaülikool, 2024. Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf Eestis laiem põlevkivi põletamine erinevat tüüpi kateldes on toimunud umbes 100 aasta jooksul ning põlevkivituha kasutamine põldude lupjamiseks algas umbes 1940ndate aastate teisel poolel. Põlevkivi põletamise tehnoloogia Eestis on ajas muutunud. Alguses oli valdavalt kasutusel tükkpõlevkivi kihiline põletamine restpõrandaga küttekolletes, mille tulemusel tekkis restpõlevkivituhk (nt Püssi tuhamäes ladestatud tuhk). 1959. aastal Balti soojuselektrijaama käivitamisel võeti Eestis laialt kasutusele tolmpõlevkivi põletamise tehnoloogia - peeneks jahvatatud põlevkivi põletamine hõljuvas olekus, mille tulemusel hakkas tekkima teise kvaliteediga materjale: šlakk ja tolmpõlevkivituhk. Restpõlevkivituha kasutamine muldade lupjamiseks lõpetati Eestis 1971. aastal, kuna tolmpõlevkivituha kasutamine oli majanduslikult kasulikum, täielikult mehhaniseeritud jne. Põlevkivituhka, mis ei leidnud või ei leia kasutust, ladestatakse tuhamägedena. Tuhamägedes on reeglina ladestatud kas restpõlevkivituhk või šlaki ja tolmpõlevkivituha segu. Seoses restpõlevkivituha kasutamise lõpetamisega viimased teadustööd, mis uurisid restpõlevkivituha väetusväärtust, on avaldatud 1960ndate aastatel. Näiteks O. Halliku6 poolt läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et osakeste suurenemisega kaasnes nende positiivse toime vähenemine ning põlevkivituhka võib kasutada, kui fraktsiooni jämedus ei ületa 7-10 mm. Samuti Hallik tõdeb, et sellest fraktsioonist suuremat läbimõõtu omavad tavaliselt põlevkivituhast leiduvad lubjakivi lisandid, mis tuleb enne tuhast välja sõeluda. Kuna selle uuringu tulemus on relevantne ka tänapäeval, siis sellele tuginedes on eelnõus sätestatud, et 100% osakestest peab läbima 10 mm ruudukujuliste avadega sõela (veerg 4). METK soovitas purustatud põlevkivituha puhul määrata reaktiivsust (veerg 6) ning, et selle minimaalne väärtus oleks 20% (veerg 4). Reaktiivsus näitab materjali reageerimiskiirust, sõltub osakeste suurusest ja nende vastupidavusest ning on eriti tähtis põlevkivituha puhul, mis on seisnud aastakümneid. Põllumuldade madal pH-tase on Eestis väga levinud7 ja sellest tingitult on probleeme ka toitainete leostumisega. Mineraalne väävel muutub happelistes muldades väävelhappeks, soodustab see muldade edasist hapestumist. Kuna põlevkivituhk sisaldab väävlit, lisatakse veergu 6 nõue määrata põlevkivituhast väävlisisaldus. See teave aitab sihipärase koguse hindamisel, et vältida soovimatu hapestumise esilekutsumist ja lupjamise soovitud toime rikkumist. Punkti 3 real 12 kehtestatakse nõuded kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine kohta. Kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine (veerg 2) on materjal, mis tekib põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi sadestamise tulemusel (veerg 3). Põlevkivituha ümbertöötlusprotsessi käigus see purustatakse, sõelutakse, jahvatatakse ja leostatakse reaktoris. Peale leostamist eraldatakse pressfiltreerimisega vedel ja tahke faas ehk filtrikook. Filtrikook transporditakse tagasi reaktorisse, kus korratakse leostamisprotsessi ning seejärel pressfiltreerimist. Tahke tuhajääk pestakse puhta veega, mille eesmärgiks on eraldada filterkoogist lahus, mis seejärel suunatakse tagasi protsessi. Tulemuseks on puhas jääkaine. Eksperthinnangu koostamise aluseks olnud laboranalüüsidele ja kahel aastal läbi viidud katsetele tuginedes saab järeldada, et jääkaine omab potentsiaali lubiväetisena kasutamiseks. Selle materjali saasteainete sisaldused on kordades väiksemad määrusega nr 46 lubatud piirmääradest ning nõuetekohasel käitlemisel lubiväetisena pole põhjust eeldada negatiivset 6 Hallik, O. Happeliste muldade lupjamine Eesti NSV-s. Tallinn : Eesti Raamat, 1965. 7 Maaelu Teadmuskeskuse koduleht. Eesti muldade seisund, 21.05.2025. https://metk.agri.ee/teadus-uuringud- projektid/mullastik/eesti-muldade-seisund?view_instance=0&current_page=1 mõju keskkonnale. Katsed Eestis kahe enamkasvatatud teraviljaga ja punase ristikuga tõendasid, et materjali kasutamisel väetisainena suurenes kultuurtaimede saagikus ootuspärases ulatuses ja ilmnes neutraalne mõju saagi kvaliteedile. Selle materjali kasutamine vähendas lubiväetisele omaselt mulla happesust ning suurendas kaltsiumiga ja osaliselt ka magneesiumiga varustatust. Kuna põlevkivituha ümbertöötlemisel kasutatakse ammooniumatsetaati, siis EMÜ hindas võimalust pliiatsetaadi kui potentsiaalse saasteaine tekkeks kõrvalsaaduses ning leidis, et selle sisaldumine uuritavas materjalis on ebatõenäoline. Samuti ei ole nende hinnangul jääkaine puhul probleemiks dioksiinide ja furaanide kui saasteaine sisaldus ning ebatõenäoline PAH-ide sisaldumine uuritavas materjalis. Tootmisprotsessi käigus jääb kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkainesse läbipesust tulenevat niiskust. Seetõttu pole kohane rakendada põlevkivituhaga sarnaselt nõuet niiskussisaldusele kuni 2% ning osakeste suurusjaotusele. Seetõttu tegelik niiskussisalduse väärtus sätestatakse deklareeritava näitajana (veerg 6) ning selle alusel saab valida laotamistehnoloogia ning täpsustada kasutusnormi lubiväetisena. Suuremast niiskussisaldusest tulenevalt moodustavad osakesed omavahel agregaate, mistõttu kuivale põlevkivituhale sätestatud osakeste suurusjaotuse nõue pole praktikas asjakohane. Arvestades antud materjali ümbertöötlemise ja käitlemise protsessi eripära pole põhjust eeldada, et moodustavad agregaadid oleksid lubiväetisena kasutamiseks liiga suured või tugevasti tsementeerunud. EMÜ eksperthinnangu eksperimentaalses osas ei teostatud materjali osakeste suurusjaotuse analüüse, seega pole võimalik tõenduspõhiselt anda ühest soovitust selle näitaja reguleerimiseks, mistõttu tehti ettepanek sarnaselt liigiga tuhk (määruse nr 46 lisa 9 punkt 3 rida 8) mitte määrata osakeste suurusjaotust. Koostise osas tegi EMÜ oma eksperthinnangus ettepaneku sätestada minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 10% (veerg 4), mis on esitatud deklareeritavate näitajatena (veerg 6). Selle näitaja lubatud hälve (veerg 7) võib olla kuni 2%, mis on samaväärne määruses nr 46 kehtestatud lubiväetiste nõuetega. Lisaks niiskussisaldusele lubiväetise koostise deklareeritavate näitajate osas (veerg 6) tegi EMÜ ettepaneku sätestada neutraliseerimisvõime ning kaltsiumi ja magneesiumi üldsisalduse näitajad. Kuna kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine lähteaineks on põlevkivituhk, mis sisaldab väävlit ja mis muutub happelises mullas väävelhappeks ning soodustab muldade edasist hapestumist, siis täiendatakse lisaks eksperthinnangutes kirjeldatud nõuetele veergu 6 nõudega määrata põlevkivituhast väävlisisaldus. Seda teavet saab kasutada väetamise planeerimisel, et vältida soovimatu hapestumise esilekutsumist ja lupjamise soovitud toime rikkumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga kavandatavatest nõuetest tuhamägede põlevkivituha ja kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine kohta teavitatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. 4. Määruse mõjud Kuna eelnõu põhieesmärk on määruse täiendamine kahe uue väetise liigiga, siis muudatus mõjutab vähesel määral PTA väetise valdkonna ametnike töökoormust. Töökoormus suureneb PTA-l vähesel määral uute väetiseliikide registreerimisel ning nende väetiseliikide üle tehtava järelevalve kavandamisel. Samas muudatus ei mõjuta otseselt järelevalve käigus tehtavate kontrollide hulka ega too kaasa olulist mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Kavandatavad muudatused mõjutavad väetise käitlejaid, kes toodavad ja turustavad vastavaid lubiväetisi, ning ühtlasi ka põllumajandustootjaid, kes neid väetisi kasutavad. Võib eeldada, et muudatuse tulemusel laieneb lubiväetise käitlejate ning turustavate lubiväetiste nimekiri, mis avaldab positiivset mõju väetiste kättesaadavusele ja hinnakujundusele. Määruse nr 46 rakendamine lisab käitlejatele, kes otsustavad turustada materjali väetisena, halduskoormust ning nõuete järgimine on seotud ka kuluga (nt väetise registreerimine väetiseregistris, enesekontrolli kohustuse täitmine). Samas käitlejale lisanduv halduskoormus ja kulu on proportsionaalsed vajadusega tagada ohutust inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale. Üks võimalikest alternatiividest materjali turustamine jäätmena ei vabasta ka käitlejat halduskoormusest ja kulust, kuna jäätmeid saab müüa ainult jäätmeloa omanikele ning aruandluse ja riigilõivude maksmise kohustus laieneb mõlema osapoolele. Kavandatavad muudatused suurendavad põlevkivi töötlemisel tekkinud jäätmete (kõrvalsaaduste) ringlussevõttu ning viivad ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 5.1.5. sõnastatud eesmärki. Muudatused täidavad ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga Regionaal- ja põllumajandusministrile seatud ülesannet analüüsida ja teha ettepanekuid põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena. Jäätmete kasutamine ressursina (ringlussevõtt) võimaldab saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Seeläbi leeveneb uute loodusvarade kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju ning väheneb jäätmeteke. Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest ega ka olulisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras (Riigi Teatajas) avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Põllumeeste ühistule KEVILI. Määruse eelnõust teavitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu väetise käitlejaid. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada ettevalmistatavast ja vastu võetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet. Eelnõust teavitatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuva tehniliste normide kooskõlastamise kontaktpunkti kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0611 - Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cc49652-19dc-4050-acef-a776afbaddc3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cc49652-19dc-4050-acef-a776afbaddc3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main