Riigikantselei Teie 24.04.2025 nr 2-5/25-00786; 18.9/25-
[email protected] 0157/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 02.06.2025 nr 6-1/1706-2
Eesti seisukohad Globaliseerumisega
Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse
nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa
Fondi (EGF) määruse nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu;
2) Seletuskiri protokollilise otsuse juurde;
3) Lisa. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel.
Triinu Nurmjõe
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud
Eesti Kaubandus- Ettepaneku peamine muudatus (võimaldada Globaliseerumisega Arvestatud
Tööstuskoda Kohanemise Euroopa Fondil toetada mitte ainult koondatud
töötajaid, vaid ka töötajaid, keda mõjutab peatne koondamine
restruktureeritavates ettevõtetes) on igati mõistlik.
Kuna EGF-st raha taotlemise tingimused on Eesti ettevõtjate jaoks
suhteliselt kõrged, näiteks koondatud töötajaid peab olema
vähemalt 200, siis ei ole selle määrusel ja plaanitavatel
muudatustel Eesti ettevõtjate jaoks olulist mõju. Hetkel ei ole
mulle teada, kas EGF-st on Eestis koondatud töötajaid üldse
toetatud.
Kui koondatute arv oleks väiksem, siis see suurendaks Eesti
ettevõtjate ja koondatud töötajate võimalusi saada toetust. Samas,
kui koondatute arv peaks toetuse saamiseks olema näiteks
minimaalselt 100, siis ka see ei avaldaks Eestile märkimisväärset
mõju, sest nii suure koondamistega juhtumeid on Eestis ikkagi
harva. Ja lisaks tuleb arvestada sellega, et EGF-i eelarvel on
aastane piirmäär. Ehk kui koondatud töötajate arvu vähendatakse,
siis ei pruugi Eesti ettevõtjate ja töötajate jaoks eelarvest raha
jätkuda.
Eesti Oleme nõus määruse muudatustega ning loodame, et seda hakatakse ka Arvestatud
Ametiühingute Eestis kasutama.
Keskliit
Eesti Töötukassa Töötukassa osutas tööturuteenuseid Globaliseerumisega Kohanemise Arvestatud
Euroopa Fondi (EGF) toetusega perioodil 01.01.2021-30.06.2023. Seega
ei puutu kavandatavad EGF määruse muudatused otseselt töötukassa
tegevusvaldkonda ja ettepanekuid eelnõu osas ei tekkinud.
1
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
… juuni 2025. a nr
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse
nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse
nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu, kohta:
1.1. Toetame ettepanekut lisada uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne koondamine
restruktureeritavas ettevõttes.
1.2. Toetame ettepanekut, et töötajatele, keda on restruktureeritavates ettevõtetes plaanis
koondada, kohaldub kehtivas määruses koondatud töötajatele toetuse taotlemiseks
sätestatud erand väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib koondamiste olulise mõju
korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul kui töötajate arvule seatud kriteeriume ei täideta.
1.3. Peame oluliseks, et töötajatele, keda plaanitakse restruktureeritavates ettevõtetes
koondada, suunatud meetmed keskenduks täiend- ja ümberõppele ning neid toetavatele
nõustamistele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised toetused töökohtade
säilitamiseks.
1.4. Peame oluliseks võimalikult väikest halduskoormust liikmesriikidele fondi kasutamiseks
valmiduse loomisel ja piisavat aega ettevõtja taotluse edastamiseks vajalike toimingute
jaoks.
1.5. Eelnõus tuleks ette näha, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt alusetult
makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi maksma.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad
teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil
esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad
teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse otsuse “Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa
Fondi (EGF) määruse nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta” eelnõu juurde
Euroopa Komisjon avaldas 01.04.2025. a määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL)
nr 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine
restruktureeritavates ettevõtetes (edaspidi “määruse eelnõu”).
Määruse eelnõu eesmärk on laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi
(edaspidi “EGF”) toetust lisaks koondatud töötajatele ka neile töötajatele, keda kavatsetakse
restruktureerimise käigus koondada.
Eelnõul võib olla teatav positiivne mõju restruktureeritavatele ettevõtetele ning nende
töötajatele, kuid Eestis on toetuse taotlemise tõenäosus, mõju ulatus ja võimalikud kulud
väikesed.
Eesti on fondist kahel korral toetust taotlenud koondatud töötajatele täiendavate
tööturuteenuste pakkumiseks, seega on meil vajalikud juhtimis- ja kontrollimehhanismid
olemas (MKM rakendusasutusena ja RTK rakendusüksusena).
Toetame ettepanekut lisada määrusesse uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne
koondamine restruktureeritavas ettevõttes. Samuti toetame ettepanekut laiendada sellele
sihtrühmale kehtivas määruses sätestatud erandit väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib
koondamiste olulise mõju korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul, kui eelnõus seatud 200
koondamisohus töötaja kriteeriumi ei täideta. Samuti leiame, et koondamisohus töötajatele
suunatud meetmed peaks keskenduma täiend- ja ümberõppele ning neid toetavatele
nõustamistele, mitte muudele tegevustele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised
toetused töökohtade säilitamiseks. Samuti peame oluliseks, et fondi kasutamise valmiduse
loomisega liikmesriikide poolt kaasneks võimalikult vähe halduskoormust ja oleks tagatud
piisav aeg ettevõtja taotluse edastamiseks vajalike toimingute jaoks. Leiame, et eelnõus
peaks olema ettenähtud, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt alusetult
makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi maksma.
SISSEJUHATUS
Euroopa Komisjon avaldas 01.04.2025. a määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL)
nr 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine
restruktureeritavates ettevõtetes. Määruse eelnõu eesmärk on laiendada EGF-i toetust lisaks
koondatud töötajatele ka neile töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine.
Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastu
võtmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.1 Komisjon tutvustas eelnõud 08.04.2024. a
sotsiaalküsimuste töörühma kohtumisel. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on
06.06.2025. a. Muudetav määrus võeti vastu 28.04.2021. a.
1
Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu
elanikkonnast.
1
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (5911 9425,
[email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913 9212,
[email protected]), EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe
(526 6860,
[email protected]) ning tööküsimuste nõunik Eesti Vabariigi alalises
esinduses EL juures Thea Treier (
[email protected]).
Seisukohad kooskõlastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja
võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar.
MÄÄRUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikli 1 lõige 2.
Määruse eelnõu kohaselt asendatakse seni kehtiva määruse artikli 1 lõige 2 selliselt, et artikkel
4 kohaselt antakse EGF-ist toetust lisaks koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust
ettevõtjatele, kes on tegevuse suurte restruktureerimiste tagajärjel lõpetanud, ka neile
töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes.
Määruse eelnõu laiendab määruse kohaldamisala ka neile töötajatele, keda veel ei ole
koondatud, kuid keda plaanitakse peatselt koondada restruktureeritavas ettevõttes ehk kelle
töösuhe on lõppemas koondamise tõttu.
Määruse missioon ja eesmärgid
Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikkel 2.
Artikli 2 lõige 1 asendatakse sättega, mille kohaselt toetab EGF globaliseerumist ja
tehnoloogilistest ning keskkonnamuutustest tulenevat sotsiaalmajanduslikku
ümberkujundamist, aidates koondatud töötajatel ning tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust
ettevõtjatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF on hädaabifond. EGF aitab rakendada
Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada
sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.
Kehtiva määruse kohaselt on EGF hädaabifond, mis toimib reageerivalt.
Lõige 2 asendatakse selliselt, et EGF-i eesmärgid on näidata üles solidaarsust ning edendada
inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, pakkudes abi suurte restruktureerimiste korral,
eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu
maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, olulised muutused
liidu kaubandussuhetes või siseturu struktuuris, finants- või majanduskriis, üleminek vähese
CO2 heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. EGF aitab toetusesaajatel
naasta võimalikult kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle. Eriline rõhk on meetmetel, millega
aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi. EGF-ist toetatakse ka peatsest
koondamisest mõjutatud töötajaid, et omandada oskused, mis aitavad neil üle minna
teisele ametikohale või vahetada töökohta.
2
Mõisted
Eelnõu artikli 1 lõike 3 punktid a ja b, määruse artikli 3 punktid 1a ja 6.
Artiklisse 3 lisatakse punkt 1a, mis sätestab “peatsest koondamisest mõjutatud töötaja” mõiste
ehk tegemist on töötajaga, olenemata tema töösuhte liigist või kestusest, kelle tööleping või
töösuhe lõpeb eeldatavalt koondamisega alates kuupäevast, mil tööandja teatab pädevale
ametiasutusele kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest vastavalt direktiivi
98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1.
Samuti lisatakse artiklisse 3 punkt 6, mille kohaselt on “restruktureeriv ettevõte” ettevõte, kus
toimub protsess, mis hõlmab direktiivis 98/59/EÜ osutatud kollektiivset koondamist.
Sekkumiskriteeriumid
Eelnõu artikli 1 lõike 4 punktid a ja b, määruse artikli 4 lõiked 1 ja 2.
Artikli 4 lõige 1 asendatakse selliselt, et liikmesriigid võivad taotleda EGF-ist rahalist toetust
meetme jaoks, mis on suunatud koondatud töötajatele, peatsest koondamisest mõjutatud
töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kooskõlas käesoleva artikli sätetega.
Kehtivas määruses on sätestatud, et liikmesriigid võivad taotleda EGF-ist rahalise toetuse
saamist koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud
meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.
Lõikesse 2 lisatakse punkt d: “vähemalt 200 töötajat, keda mõjutab peatne koondamine
liikmesriigis restruktureeritavas ettevõttes.”
Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine
Eelnõu artikli 1 lõike 5 punktid a ja b, määruse artikkel 5.
Artikkel 5 esimese lõigu esimene lause asendatakse selliselt, et taotluse esitanud liikmesriik
täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 4 kohaldamiseks koondatud töötajate, peatsest
koondamisest mõjutatud töötajate ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjate arvu
arvutamisel ühe või mitme järgmise kuupäeva seisuga:
Artikkel 5 teine lõik asendatakse järgmiselt: Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel annab
taotluse esitanud liikmesriik komisjonile lisateavet artikli 4 kohaselt toimunud koondamiste
tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab, kõigi taotluste puhul, mis
käsitlevad artikli 6 esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetusesaajaid.
Kehtiva määruse artikli 5 esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel annab taotluse esitanud
liikmesriik komisjonile lisateavet artikli 4 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta,
enne kui komisjon oma hindamise lõpetab.
Abikõlblikud toetusesaajad
Eelnõu artikli 1 lõige 6, määruse artikli 6 punkt c.
3
Artikli 6 esimesse lõiku lisatakse punkt c: “töötajad, keda mõjutab peatne töökohtade
koondamine restruktureeritavas ettevõttes. Töötajad on toetuskõlbulikud ka töösuhte
tegeliku lõpetamise korral. Toetuskõlbulikud on ainult need restruktureerimised, mis on
direktiivi 98/59/EÜ kohaselt käsitatavad kollektiivse koondamisena.”
Rahastamiskõlblikud meetmed
Eelnõu artikli 1 lõike 7 punktid a ja b, määruse artikli 7 lõige 1 ja lõike 2 punkt c.
Artikli 7 lõike 1 kohaselt EGF-i rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturupoliitika meetmete
jaoks, mis moodustavad kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada
sihtrühmas olevate toetusesaajate, eelkõige neist kõige ebasoodsamas olukorras olevate
toetusesaajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist, või selleks, et
aidata artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud töötajatel omandada oskused, mida nad
vajavad, et asuda kas teisele ametikohale oma praeguse tööandja juures või siirduda teise
tööandja juurde.
Artikli 7 lõikele 2 lisatakse punkt c, mille kohaselt artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud
toetusesaajate puhul võib kooskõlastatud pakett hõlmata järgmist: töötaja vajadustele
kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digiajastul vajalike oskustega,
omandatud teadmiste ja oskuste tõendamine, individuaalsed tööotsingute toetamise
teenused ja rühmadele mõeldud tegevused, kutsenõustamine, nõustamisteenused,
juhendamine, koondamisjärgne abi, ettevõtluse edendamine ning koostöömeetmed. See
ei tohi hõlmata lühendatud tööaja kavasid.
Taotlused EGF-ist abi saamiseks koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest
isikust ettevõtjatele
Eelnõu artikli 1 lõike 8 punktid a-c, määruse artikli 8 lõige 6 ja lõike 7 punkt l.
Eelnõu artikli 1 lõike 8 punkti a kohaselt muudeti artikkel 8 pealkirja senise “Taotlused” asemel
“Taotlused EGF-ist abi saamiseks koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest
isikust ettevõtjatele”.
Määruse artikli 8 lõiget 6 muudetakse nii, et komisjon hindab taotluse esitanud liikmesriigi
esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle
hindamise lõpule 30 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse
tõlke saamisest.
Kehtivas määruses tuleb hindamine lõpule viia 50 tööpäeva jooksul.
Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud
liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise
lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei või olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast
tähtaega.
Kehtiva määruse kohaselt, kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab
ta taotluse esitanud liikmesriiki enne tähtaja möödumist, selgitades viivituse põhjuseid ja
4
määrates uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei või olla hilisem kui
20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.
Määruse artikli 8 lõike 7 punkt l asendatakse järgmiselt: “põhjendatud kinnitus, et taotletav
EGF-i toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus
põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma
riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;”
Taotlused EGF-ist abi saamiseks peatselt koondatavatele töötajatele
Eelnõu artikli 1 lõige 9, määruse artikkel 8a.
Määrusesse lisatakse artikkel 8a, mille lõike 1 kohaselt restruktureeritavad ettevõtted võivad
kooskõlas artikli 6 esimese lõigu punktiga c taotleda, et asjaomane liikmesriik esitaks taotluse
EGF-ist rahalise toetuse saamiseks, kui artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatud
sekkumiskriteeriumid on täidetud ja kui ettevõte soovib pakkuda EGF-ist kaasrahastatavat abi
neile töötajatele, keda peatne koondamine mõjutab. Ettevõte esitab sellise taotluse kahe nädala
jooksul alates kuupäevast, mil ta teavitas ametiasutusi kirjalikult kavandatavast kollektiivsest
koondamisest vastavalt direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1.
Lõike 2 kohaselt määravad kõik liikmesriigid ühtse kontaktpunkti, kuhu ettevõtted saavad
lõikes 1 osutatud taotlused esitada, ning avaldavad asjakohased juhised ja vormid. Nendest
vormidest kogutav info hõlmab kogu teavet, mida on vaja EGF-ist rahalise toetuse
taotlemiseks, nagu on sätestatud allolevas lõikes.
Lõige 3 sätestab, et liikmesriigid käsitlevad kõiki taotlusi võrdselt vastuvõtmise järjekorras,
ilma et nad kasutaksid nende taotluste vastuvõetavuse ja toetuskõlblikkuse suhtes
kaalutlusõigust, ning esitavad ettevõtetelt saadud abitaotlused. Liikmesriigid ei kehtesta
täiendavaid nõudeid ega muuda käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Lõikest 4 tuleneb, et taotlust esitav liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise
toetuse saamiseks ühe nädala jooksul alates ettevõtte taotluse kättesaamise kuupäevast.
Lõike 5 kohaselt, kui ettevõte soovib, annab asjaomane liikmesriik ettevõttele juhiseid kogu
taotlusmenetluse jooksul.
Lõige 6 näeb ette, et kui taotlust esitav liikmesriik soovib, annab komisjon liikmesriigile
juhiseid kogu taotlusmenetluse jooksul.
Lõige 7 sätestab, et 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel
juhul 10 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke,
olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja küsib
taotluse esitanud liikmesriigilt võimalikku lisateavet, mida on vaja taotluse hindamiseks.
Lõige 8 näeb ette, et kui komisjon küsib lisateavet, vastab liikmesriik 15 tööpäeva jooksul
alates teabenõude esitamise kuupäevast. Taotluse esitanud liikmesriigi taotluse korral pikendab
komisjon seda tähtaega 10 tööpäeva võrra. Kõik sellised pikendamistaotlused peavad olema
igakülgselt põhjendatud.
5
Lõike 9 kohaselt hindab komisjon taotluse esitanud liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse
vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 30 tööpäeva
jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse tõlke saamisest.
Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud
liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks.
Uus kuupäev ei või olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.
Lõige 10 sätestab, et taotlus sisaldab järgmist teavet:
a) asjaomase ettevõtte identifitseerimisandmed;
b) hinnang koondamistest mõjutatud töökohtade arvu kohta kooskõlas artikli 6 esimese lõigu
punktiga c;
c) lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa restruktureerimise;
d) kinnitus selle kohta, et ettevõte on täitnud ja täidab jätkuvalt oma juriidilisi kohustusi või
kollektiivlepinguid, mis reguleerivad kavandatavaid koondamisi, ja hoolitseb oma töötajate
eest vastavalt, ning nende menetluste kirjeldus, mida ettevõte järgib sihtrühma kuuluvate
toetusesaajate või nende esindajatega konsulteerimisel;
e) sihtrühmas olevate toetusesaajate hinnanguline jaotus soo, vanusegrupi ja haridustaseme
järgi, mis võetakse kooskõlastatud paketi koostamise aluseks;
f) kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab
ebasoodsas olukorras olevate, noorte ja vanemaealiste toetusesaajate jaoks loodud
tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;
g) ettevõtte poolt pakutava ja sihtrühmas olevatele toetusesaajatele mõeldud kooskõlastatud
paketi iga osa hinnanguline maksumus;
h) kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele
kooskõlastatud paketti pakkuma ja EGFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu
on sätestatud artiklis 7;
i) taotlusega seotud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja
aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;
j) põhjendatud kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja
materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei
asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute
kohaselt;
k) kinnitus selle kohta, et asjaomane ettevõte kaasrahastab meetmeid ja et ta on ainus riikliku
kaasrahastamise allikas.“
Komisjoni algatusel antav tehniline abi
Eelnõu artikli 1 lõige 10, määruse artikli 11 lõige 1.
6
Artikli 11 lõige 1 asendatakse selliselt, et komisjoni algatusel võib kuni 1,5% EGF-i iga-
aastasest ülemmäärast kasutada EGF-i rakendamiseks vajalike tehniliste ja halduskulude
katmiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, samuti
andmekogumistegevuseks, sealhulgas ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide, teavitamise ja
EGF-i fondina nähtavamaks muutmise või konkreetsete projektidega seotud meetmete ning
muude tehnilise abi meetmete jaoks. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja varasemaid
programmitöö perioode.
Kehtiva määruse kohaselt on eeltoodud tegevusteks lubatud kasutada kuni 0,5% aastasest
ülemmäärast.
Rahalise toetuse kindlaksmääramine
Eelnõu artikli 1 lõike 11 punktid a-c, määruse artikli 13 lõiked 1, 2a ja 3.
Artikli 13 lõiget 1 muudetakse nii, et komisjon hindab artikli 8 või 8a kohaselt tehtud
hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud
meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGF-i rahaline toetus, mis
võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb vastava ettepaneku.
Kehtivas määruses on artikli 13 lõike 1 lõpus lisaks säte, et komisjon viib hindamise lõpule ja
esitab oma ettepaneku artikli 8 lõikes 6 sätestatud tähtajaks.
Sättesse lisatud lõige 2a näeb ette, et liikmesriigi kantud kulude kaasrahastamise määr
artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud toetusesaajate puhul, mis on seotud artikli 7
lõikes 6 sätestatud meetmetega, on 100%.
Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmiselt: “Kui komisjon on artikli 8 või artikli 8a kohaselt
tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse
saamise tingimused on täidetud, võtab komisjon viivitamata vastu artiklis 15 lõikes 6
sätestatud rahalise toetuse andmise otsuse.”
Kehtiva määruse kohaselt, kui komisjon on artikli 8 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud
järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud,
algatab komisjon viivitamata artiklis 15 sätestatud menetluse.
Rahastamiskõlblikkuse periood
Eelnõu artikli 1 lõige 12, määruse artikli 14 lõiked 1 ja 2.
Artikli 14 lõiget 1 muudetakse selliselt, et kulud on EGF-ist toetuse saamiseks
rahastamiskõlblikud alates artikli 8 lõike 7 punktis j või artikli 8a lõike 10 punktis h sätestatud
kuupäevadest, mil asjaomane liikmesriik või ettevõte alustab või peaks alustama sihtrühmas
olevatele toetusesaajatele kooskõlastatud paketi osutamist või kui tal tekivad EGF-i
rakendamisega seoses halduskulud kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 5.
Artikli 14 lõiget 2 muudetakse nii, et liikmesriik või ettevõte alustab artiklis 7 sätestatud
rahastamiskõlblike meetmete rakendamist põhjendamatu viivituseta ning viib kõnealused
7
meetmed ellu nii kiiresti kui võimalik, ja igal juhul 24 kuu jooksul pärast rahalise toetuse
andmise otsuse jõustumise kuupäeva.
Eelarvemenetlus ja eelarve täitmine
Eelnõu artikli 1 lõige 13, määruse artikkel 15.
Artiklit 15 muudetakse võrreldes seni kehtinuga oluliselt. Artikkel 15 lõikes 1 sätestatakse, et
tagamaks et toetust antakse rahastamiskõlblikele toetusesaajatele nii kiiresti kui
võimalik, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku EGF-i
kasutuselevõtmiseks vastavalt lõikele 2 või 3. Seni kehtinud määruse artikkel 15 lõike 1
kohaselt kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGF-ist rahalise toetuse andmise tingimused
on täidetud, esitab ta ettepaneku EGF-i kasutuselevõtmiseks Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. Otsuse EGF-i kasutuselevõtmise kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu
ühiselt kuue nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku esitamist. EGF-i kasutuselevõtmise
ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule
ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.
Artikkel 15 lõikesse 2 lisatakse tingimused, millest vähemalt üks peab olema täidetud, et
komisjon saaks esitada otsuse ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Need
tingimused on a) komisjon hindab pärast liikmesriikidelt taotluse saamist või neilt saadud
teavet, et üks artikli 4 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tingimustest on täidetud; b) komisjoni
on teavitatud tegevuse lõpetamisest, mis toob kaasa rohkem kui 1 000 töötaja töökohtade
kadumise; c) komisjoni on teavitatud suurest restruktureerimisest, mille puhul esineb
peatne koondamine, mis mõjutab rohkem kui 1 000 töötajat. Senise määruse artikli 15 lõige
2 sätestab, et komisjon võtab vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil
Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite ümberpaigutamise
heakskiitmisest.
Ettepaneku artikli 15 lõike 3 kohaselt võib komisjon taotleda EGF-i iga-aastase
maksimaalse summa täielikku kasutuselevõtmist iga aasta veebruari lõpuks. Lisaks peab
komisjoni ettepanek sisaldama järgmisi elemente: i) igast asjaomasest liikmesriigist pärit
võimalike taotluste arv; ii) asjaomased tegevusalad; iii) nende ettevõtete hinnanguline
arv, kes võivad paluda liikmesriikidelt EGF-i abi taotlemist; iv) koondatud või peatse
koondamise ohus olevate töötajate hinnanguline arv.
Artikkel 15 lõige 3 sisaldab ka, et EGF-i kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal
ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku iga-aastase
maksimaalse summa ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele. Kui iga-aastast
maksimaalset summat ei ole käesoleva lõike esimese lõigu alusel kasutusele võetud,
taotleb komisjon EGF-i kasutuselevõtmist iga saadud taotluse kohta. Komisjoni
ettepanek võtta vastu otsus EGF-i kasutuselevõtmiseks iga taotluse puhul sisaldab artikli
8 lõike 6 või artikli 8a lõike 9 kohast hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks
olevast teabest ja kavandatud summade põhjustest. EGF-i kasutuselevõtmise ettepaneku
tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku
vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.
8
Kehtiva määruse artikkel 15 lõige 3 sätestab, et lõike 1 kohane EGF-i kasutusele võtmise otsuse
ettepanek peab sisaldama a) artikli 8 lõike 6 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega
hindamise aluseks olevast teabest ning b) asjaolusid, millega põhjendatakse artikli 13 lõike 1
kohaselt kavandatud summasid.
Samuti lisanduvad artiklisse 15 lõiked 4-6, mida seni kehtivas määruses ei ole. Eelnõu artikkel
15 lõike 4 kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 2 osutatud teabe iga aasta
detsembri lõpuks. Artikkel 15 lõike 5 kohaselt teevad otsuse EGF-i kasutuselevõtmise
kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. EGF-iga seotud eelarvevahendite
ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31. Artikkel 15 lõige 6 näeb
ette, et kui komisjon leiab, et artikli 4 kohased EGF-ist rahalise toetuse andmise
tingimused on täidetud, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse andmise kohta. Kõnealune
otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses.
Ebapiisavad rahalised vahendid
Eelnõu artikli 1 lõige 14, määruse artikkel 16.
Määruse artikkel 16 sätestab, et kui EGF-i järelejäänud kulukohustuste assigneeringutest ei
piisa rahalise toetuse andmiseks vajaliku summa katmiseks, võib komisjon rahalise toetuse
andmise otsuse vastuvõtmise edasi lükata, kuni kulukohustuste assigneeringud on järgmisel
aastal kättesaadavad. Igal juhul peetakse kinni EGF-i iga-aastasest eelarve ülemmäärast.
Kehtiva määruse artikkel 16 näeb ette, et erandina artiklites 8 ja 15 sätestatud tähtaegadest võib
komisjon erandjuhul ja tingimusel, et EGF-i ülejäänud kulukohustuste assigneeringud ei ole
piisavad, et katta komisjoni ettepaneku kohaselt vajalikuks peetavat abisummat, lükata EGF-i
kasutuselevõtmise ettepaneku ja sellele järgneva eelarvevahendite ümberpaigutamise taotluse
edasi, kuni kulukohustuste assigneeringud on järgmisel aastal kättesaadavad. Igal juhul
peetakse kinni EGF-i iga-aastasest eelarve ülemmäärast.
Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine
Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikli 17 lõige 6.
Määruse artiklisse 17 lisatakse lõige 6, mille kohaselt ühe nädala jooksul alates komisjoni
eelmakse kättesaamisest teeb asjaomane liikmesriik asjaomasele ettevõttele
kättesaadavaks selle osa eelmaksest, mis on seotud ettevõtte rakendatud kooskõlastatud
meetmete paketiga. Liikmesriik jätab endale eelmaksete selle osa, mis on seotud artikli 7
lõikes 5 osutatud meetmetega.
Lõpparuanne ja lõpetamine
Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikli 20 lõige 3.
Määruse artiklit 20 täiendatakse lõikega 3, mis sätestab, et juhul kui ettevõte rakendab EGF-
i rahalist toetust peatsest koondamisest mõjutatud töötajate puhul, esitab ettevõte
asjaomasele liikmesriigile kuuenda kuu lõpuks pärast rakendusperioodi lõppu kogu
lõikes 1 täpsustatud asjakohase teabe.
9
Hindamised
Eelnõu artikli 1 lõige 3, määruse artikli 22 lõige 4.
Määruse artikli 22 lõige 4 asendatakse selliselt, et toetusesaajate küsitlust alustatakse iga
sekkumise rakendusperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Toetusesaajate küsitlus on
vastamiseks avatud vähemalt neli nädalat. Liikmesriigid edastavad toetusesaajate küsitluse
toetusesaajatele, saadavad neile selle kohta vähemalt ühe meeldetuletuse ning teavitavad
komisjoni küsimustiku ja meeldetuletuse saatmisest. Kui tegemist on abiga, mida ettevõte
rakendab toetusesaajate suhtes artikli 6 esimese lõigu punkti c alusel, vastutab see
ettevõte komisjoni koostatud küsitluse jaotamise eest meetmetes osalenud töötajatele.
Komisjon kogub ja analüüsib toetusesaajate küsitluse vastuseid tulevaste hindamiste jaoks.
Üleminekumeetmed
Eelnõu artikli 1 lõige 4, määruse artikkel 28a.
Määrusesse lisatakse artikkel 28a, mille kohaselt erandina artikli 15 lõikest 1 võib komisjon
esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta alates... [käesoleva määruse
jõustumise kuupäev] 2025. aastal kasutusele EGF-i jaoks ette nähtud iga-aastase
maksimaalse summa järelejäänud osa, kui artiklis 15 sätestatud tingimustest ei tulene
teisiti.
Jõustumine
Eelnõu artikkel 2.
Eelnõu artikli 2 kohaselt jõustub see järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE
JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 175 kohaselt tuleb liikmesriikidel teostada ja
koordineerida selliselt, et saavutatakse ka artiklis 174 seatud eesmärgid ehk meetmeid
majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning regioonide
arengutaseme ühtlustamiseks, mahajäämuse vähendamiseks.
ELTL artikli 175 kolmas lõik näeb ette, et kui osutuvad vajalikuks fondidevälised erimeetmed
ilma, et see piiraks liidu muu poliitika raames osutatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa
Parlament ja nõukogu meetmed vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast
konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.
EL-il on tulenevalt ELTL artiklist 175 pädevus määruse eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on
kooskõlas ELTL-ist tulenevate eesmärkidega.
Subsidiaarsus
10
EL-i eelarvest rahastatakse tegevusi, mille eesmärke ei suuda liikmesriigid ise piisavalt
saavutada ja mille puhul EL-i sekkumine loob lisandväärtust. EGF-i kasutamine selleks, et
aidata koondatud töötajatel ja peatsest koondamisest mõjutatud töötajatel uut töökohta leida,
on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Riigisisesed tööturuprogrammid aitavad koondatud töötajaid, kuid EGF-i tugi võib olla vajalik
selliste restruktureerimiste korral, millel on märkimisväärne mõju tööturule. Suurte
restruktureerimiste korral saab koondatavaid töötajaid toetada paremini EL-i tasandil, kuivõrd
restruktureerival ettevõttel ei ole enamasi vahendeid töötajate vajalikul määral toetamiseks.
EGF-i kasutaine loob lisandväärtust teenuste kättesaadavuse, mitmekesisuse ja intensiivsuse
suurendamise abil.
Proportsionaalsus
Meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, mistõttu on
see proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Meetme rakendamisest tekkiv halduskoormus
piirdub vajalikuga selleks, et komisjon saaks täita oma kohustusi EL-i eelarve täitmisel ning
liikmesriik peab andma aru sellest, kuidas raha kasutati.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Mõju majandusele ja ettevõtjatele
Eelnõul, eelkõige sihtrühma lisandumisel ja ettevõtjate võimalusel taotleda restruktureerimise
olukorras toetust peatsest restruktureerimisest mõjutatud töötajate ümberõppeks võib olla
mõningane positiivne mõju ettevõtjatele ja majandusele. See sõltub samas taotlemise
tõenäosusest ja mõjutatud töötajate arvust, mis arvestades Eesti ettevõtete väiksust, ei ole suur,
mistõttu mõju on pigem väike. Kaudne positiivne mõju võib kaasneda ka sellega kui toetus
aitab säilitada töökohti ja tootmist teistes EL riikides, eelkõige töötlevas tööstuses, mis
tugevdab EL majandust tervikuna.
Eelnõu mõju sotsiaalvaldkonnale
Eelnõu mõju tööjõule on eeldatavasti väike. Võimalusega ümberõppeks restruktureerimise
käigus võib kaasneda positiivne mõju töötuse ennetamisele või lühendamisele.
Eelnõul puudub mõju tarbijatele ja keskkonnale.
Kulud seotud asutustele
Muudatusega võib kaasneda teatud halduskulude kasv rakendusasutusele (MKM) ja
rakendusüksusele (RTK) seoses kohustusega luua ühtne kontaktpunkt, mille kaudu ettevõtjad
saavad taotlusi esitada, kuid see ei ole märkimisväärne, kuna Eestil on vajalikud juhtimis- ja
kontrollimehhanismid loodud EL struktuurivahendite kasutamiseks, mida oleme kasutanud ka
11
varasemate EGF taotluste korral. Kui ettevõtja esitab taotluse, katab komisjon 100%
liikmesriigi tehnilistest kuludest (nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja
hindamistegevuseks, samuti andmekogumistegevuseks, teavitustegevusteks). Mõningane
kulude kokkuhoid võib kaasneda Eesti Töötukassa tööandja koolitustoetuse ja muude
koolitusmeetmete kulude vähenemise tõttu, kuid see ei ole märkimisväärne.
Mõjude koondhinnang
Ettepaneku mõjuanalüüsi kohaselt võib algatusel Eestis olla teatud positiivne mõju
restruktureerivatele ettevõtjatele ja nende töötajatele. Samas sõltub see ettevõtjate taotlemise
aktiivsusest ja hõlmatud töötajate arvust, mis eeldatavasti on madal seoses Eesti ettevõtete
väiksuse ja toetuse taotlemise tingimustega. Mõju ulatus tervikuna on seega väike, samuti on
väikesed uue taotlemise võimalusega kaasnevad võimalikud kulud. Positiivne mõju võib
eelnõul olla eelkõige suurema tööstusega liikmesriikide ettevõtjatele, mis omakorda võib
kaudselt positiivselt mõjutada ka Eesti ettevõtjaid ja majandust.
VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
1. Toetame ettepanekut lisada uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne
koondamine restruktureeritavas ettevõttes.
Selgitus: Restruktureerivate ettevõtjate toetamine oma töötajate ümber- ja täiendõppe
korraldamisel aitab leevendada majanduses aset leidvate muutuste mõju nii ettevõtetele kui
töötajatele, võimaldades neid juhtida kiiremini, paremini ja vähemate negatiivsete mõjudega.
2. Toetame ettepanekut, et töötajatele, keda on restruktureeritavates ettevõtetes
plaanis koondada, kohaldub kehtivas määruses koondatud töötajatele toetuse
taotlemiseks sätestatud erand väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib
koondamiste olulise mõju korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul kui töötajate
arvule seatud kriteeriume ei täideta.
Selgitus: Eelnõu seab uue sihtrühma puhul toetuse taotlemise tingimuseks 200
koondamiseohus töötajat, kelle kohta tööandja on esitanud direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõike 1
kohase koondamisteate. Eesti on väike tööturg, kus peamiselt tegutsevad mikro, väikese- ja
keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtteid, kus on üle saja töötaja oli statistikaameti andmetel
2023.a seisuga 560 ehk 0,35% kõigist ettevõtetest. Ettevõtteid, kus oli 250 või enam töötajat
oli 2023. a 163. 2024. a esitas Eesti Töötukassale direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõike 1 kohase
koondamisteate 114 tööandjat, hõlmates 2565 töötajat ehk keskmiselt 22 töötajat tööandja
kohta. Töötlevas tööstuses, kus koondamisteadetega hõlmatute arv oli suurim (923), oli
keskmine tööandja kohta samuti 22 töötajat. Seega on meil ettevõtete valim, kellel võiks olla
200+ töötajat koondamisohus, väike. Kuna toetatavate meetmete kaasfinantseering (sel
perioodil 40% kogukulust) peab tulema ettevõtjalt, peab restruktureerival ettevõtjal lisaks
olema selleks rahaline võimekus, mis omakorda vähendab potentsiaalsete taotlejate ringi.
Saame toetada ka ettepanekuid vähendada töötajate, keda mõjutab peatne koondamine, arvu.
12
Samas on töötajate arvu tingimuse leevendamisest olulisem kehtiva määruse2 artikli 4 lõikest
3 tuleneva väikese tööturu erandi laienemine ka lisanduvale sihtrühmale, kuna võimaldab
rohkem paindlikkust, et arvestada võimalike eriolukordadega ja meie tööturu vajadustega.
Sellest on Eesti ettevõtjale potentsiaalselt rohkem kasu kui kõigile madalama kriteeriumi
seadmisest, kuna tingimuste leevendamine võimaldaks ka suurtel tööturgudel, kus
suurettevõtteid on palju, lihtsamini vahendeid taotleda. Ka tööandjate esindajad toovad
tagasisides eelnõule välja, et koondamisohus töötajate arvu vähendamine nt 100 töötajani ei
suurenda oluliselt võimalusi, et Eesti ettevõtja toetust taotleks. Kuna eelnõu muudatustega ei
kaasne eelarve kasvu, selleks jääb perioodil 2021-2027 endiselt 35 mln eurot aastas, tähendaks
leebemad tingimused kõigile tihedamat konkurentsi eelarvevahenditele.
3. Peame oluliseks, et töötajatele, keda plaanitakse restruktureeritavates ettevõtetes
koondada, suunatud meetmed keskenduks täiend- ja ümberõppele ning neid
toetavatele nõustamistele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised toetused
töökohtade säilitamiseks.
Selgitus: Fondist peaks toetama meetmeid, mida restruktureeritav ettevõte vajab
restruktureerimise läbi viimiseks, kuid mis ei soodusta koondamise edasilükkamist nt töötasu
hüvitise laadsed meetmed. Laiemat paketti tööturumeetmeid pakub Eestis koondamisohus või
juba koondatud töötajatele Eesti Töötukassa3.
4. Peame oluliseks võimalikult väikest halduskoormust liikmesriikidele fondi
kasutamiseks valmiduse loomisel ja piisavat aega ettevõtja taotluse edastamiseks
vajalike toimingute jaoks.
Selgitus: Eesti on fondist kahel korral toetust taotlenud koondatud töötajatele täiendavate
tööturuteenuste pakkumiseks, seega on meil vajalikud juhtimis- ja kontrollimehhanismid
olemas (MKM rakendusasutusena ja RTK rakendusüksusena). Üldiselt on tervitatav, et
ettepanekuga kiirendatakse nii komisonile kui liikmeriikidele seotud menetlustähtaegu, kuid
seejuures peab jääma realistlikuks. Nt kohustus, et liikmesriik peab ettevõtja taotluse esitama
komisjonile ühe nädala jooksul, on selgelt liiga lühike. Samuti oleks suureks abiks, kui
ettepanekus ettenähtud vormid ja juhised ettevõtjale taotluse koostamiseks teeks komisjon
liikmesriikide üleselt. Lisaks liikmesriikide halduskoormuse vähendamisele toetaks see
taotluse ühtsetel alustel hindamist komisjoni poolt.
5. Eelnõus tuleks ette näha, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt
alusetult makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi
maksma.
Selgitus: Üheks olukorraks, kus liikmesriigil on väga vähe võimalusi ettevõttelt makstud
toetust tagasi saada, on pankrot. Eesti Töötukassa kogemus tööturuteenuste raames saadud
toetuste tagasinõudmisel ettevõtte pankroti korral on näidanud, et võimalused sel juhul
makstud summad tagasi saada on minimaalsed, arvestades võlausaldajate nõuete täitmise
järjekorda või kui pankrotimenetluse lõpeb raugemisega. Kuna liikmesriigil ei ole võimalik
2
Määrus - 2021/691 - EN - EUR-Lex
3
Koondamise korral | Töötukassa
13
hinnata taotluse ja toetuse andmise asjakohasust, ettevõtte kavatsust ja võimekust taotluses
esitatud tegevusi kehtestatud õigusnormidele vastavalt läbi viia, ei ole põhjendatud, et
liikmesriik peab tagasimakse tagamiseks tegema ebamõistlikke pingutusi või kasutama selleks
omi vahendeid, kui ettevõtjalt toetuse tagasinõudmine ei õnnestu.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Määruse eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Töötukassale.
Tagasiside andsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti
Töötukassa.
Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa
1).
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
14