Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine

MÄÄRUS 17.06.2025 nr 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „kooskõlastatult“ sõnadega „Tarbijakaitse ja“; 2) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõna „järsku“; 3) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõna „reglemendis“ sõnadega „tootja poolt“; 4) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõna „ka“; 5) paragrahv 23 sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Olmeruumid Olmeruumid ei tohi olla blokeeritud ohtlike tootmisüksustega.“; 6) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „eeskirjas“ sõnaga „määruses“; 7) paragrahvi 26 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „tuletõrjetorustikku“ sõnadega „tuletõrje voolikusüsteemi“; 9) paragrahvi 27 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „nad peavad“; 10) paragrahvi 28 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „oom/m“ tekstiosaga „oom*m“; 11) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „sõtkumis- või“; 12) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „vastavas nöörraamatus“ sõnadega „digitaalselt või paberkandjal“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Maria Alajõe strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler kantsleri ülesannetes  16.06.2025 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 24 lõike 5 alusel. Eelnõu koostamise peamiseks ajendiks on vajadus ajakohastada 2005. aastast sisuliselt muutumatuna kehtinud määrust, võttes arvesse nii kaitsetööstusvaldkonna arengut ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu kui ka muust regulatsioonist ja standarditest tulevaid nõudeid. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et osa nõudeid on ebavajalikud ja osa nõudeid liiga ranged ning nende kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjatele põhjendamatut kulu. Määruse muutmisega ei vähendata tuleohutuse nõudeid, vaid muudetakse regulatsiooni paindlikumaks ning lõhkematerjalitehaste ehituslikke eripärasid ja tegevuse spetsiifikat arvestavaks. Eelnõuga muudetakse osade määruse sätete sõnastust, kustutades või asendades ebavajalikud või aegunud tekstiosad. 2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]) ja sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist. Eelnõu punktides 1–4, 6, 8, 9, 11 ja 12 toodud sätetest jäetakse välja ebavajalikud sõnad või tekstiosad ja asendatakse aegunud või ebatäpsed sõnad või tekstiosad täpsematega. Näiteks viiakse § 4 lõikes 10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nimetus kooskõlla kehtiva nimetusega ja § 18 lõikest 2 jäetakse välja sõna „järsku“. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 23 nii, et sättest jäetakse välja kohustuslike administratiiv- ja olmeruumide loetelu (valvepersonali-, riietus-, puhke- ja duširuumid, kabinetid ning tualetid) ja ohtlike ainetega määrdunud tööriiete eraldi hoidmise nõue. Administratiiv- ja olmeruumide vajadus sõltub lõhkematerjalitehase suurusest, töökorraldusest ja tegevusvaldkonnast, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada määruses kohustuslike ruumide loetelu. See võib viia olukorrani, kus ettevõtjad peavad rajama ruume, mida neil vaja pole. Vastavalt LMS § 24 lõikele 3 määrab valverežiimi käitlemiskoha omanik kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga. Seejuures sõltub valverežiim konkreetsetest oludest (kus hoiukoht asub, milline on hoone jne). Nii ei pruugi mehitatud valve olla iga tehase puhul nõutav ning sel juhul on tarbetu rajada kohustuslikus korras ruume valvepersonalile. Vajalikud ruumid on mõistlik jätta ettevõtja enda otsustada. Lisaks peavad administratiiv- ja olmeruumide ning tööriiete hoidmise nõuded olema vastavuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“1 §-s 9. Seetõttu ei ole vaja neid eraldi loetleda määruses nr 63. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 26 lõiked 2, 4 ja 5. Tuleohutusnõuded on sätestatud tuleohutuse seaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel kehtestatud määrustes2. Täpsustavad tehnilised nõuded on lisaks sätestatud standardites (lõhkematerjalitehase puhul on asjakohane standardi EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“ 4. osa „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“). Tuleohutuspaigaldiste, sh tuletõrje veevarustuse nõuded sõltuvad iga konkreetse ehitise riskitegurite (nt suurus, kasutusviis) alusel määratud tulekaitsetasemest. Vastavalt asjakohasele standardile on tulekaitsetasemeid kokku neli, alates kõige lihtsamast kuni kõige täiuslikuma varustatuseni. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad sätted on kehtestatud kolmanda tulekaitsetaseme järgi, mis näeb ette, et rajada tuleb tuletõrje voolikusüsteem minimaalse veevooluhulgaga 2,5 l/s. Tänapäeval võib suur osa lõhkematerjalitehase tegevusest olla elektroonika tootmine, mis on oma iseloomult vähem tuleohtlik, võimaldades rakendada leebemaid tuleohutusnõudeid. Näiteks ehitise puhul, mis vastab teisele tulekaitsetasemele, ei ole vaja rajada voolikusüsteemi, vaid piisab tulekustutite ja tulekahjusignalisatsiooni olemasolust. Seega ei võimalda kehtiv määrus arvestada ehitiste tegelike riskiteguritega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõuded, mis dubleerivad teisi nõudeid või on rangemad kui lõhkematerjalitehase puhul vaja ning mille kohustuslikus korras rakendamine nõuab ettevõtjatelt tarbetute investeeringute tegemist. Eelnõu punktiga 10 parandatakse määruse § 28 lõiget 2. Kehtivas samas sättes on ühik oom/m ebaõigesti kasutatud. Sättes on kasutatud ühikut, mis iseloomustab juhtme eritakistust, kuid mõeldud on seadme valmistamisel kasutatava materjali eritakistust, mille mõõtmisel kasutatakse ühikut oom*m (Ω•m). 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määruse muutmisega leevendatakse lõhkematerjalitehase ruumidele ja tuleohutusele esitatavaid nõudeid. Muudatus arvestab uue tehnoloogiaga ja tehaste spetsiifikaga, kaotades ebavajalike investeeringute tegemise vajaduse, vähendamata samal ajal ohutust. Olemasolevatel lõhkematerjalitehastel on võimalik oma tegevus kohandada leevendatud nõuetega ja loobuda praegu kehtivatest ebavajalikest piirangutest. Rajatavatel tehastel on juba projekteerimise järgus võimalik luua individuaalsetest riskidest lähtuv tuleohutuse süsteem ja ruumide loetelu. Kehtivas määruses sätestatud tuletõrje veevarustuse nõuete täitmiseks tuleb ettevõtjal teha u 100 000 euro suurune lisainvesteering. Muudatuse järel ei pea lõhkematerjalitehases, millele tuleohutusnõuete järgi rakenduksid teise tulekaitsetaseme 1 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded–Riigi Teataja. 2 Lisaks siinse eelnõuga muudetavale määrusele ka siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. nõuded ehk leebemad nõuded kui praeguses määruses, tegema ebavajalikke kulutusi. Ei ole ka mõistlik dubleerida samu nõudeid eri õigusaktides. Kokkuvõttes on ettevõtjatel võimalik ressurssi suunata muu tegevuse arendamisse. Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu ega kulu. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Kaitseministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit arvamuse avaldamise käigus märkuseid. Kooskõlastamisel esitas märkused Siseministeerium, millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või arvamuse esitaja mittearvestamise põhjus Siseministeerium Kuna kooskõlastusaeg on nii mahuka määruse läbi töötamiseks liiga lühike, ei ole suur Arvestatud osaliselt. osa muudatusettepanekutest sisulised, vaid pigem tehnilised ning tingitud määruse eelnõu Arvestatud on Siseministeeriumi ajakohastamise vajadusest, sh üleliigsete sõnade eemaldamisest. Märgime, et ettepanekutega (punktid 1, 5, 6, Siseministeerium on nõus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga muudatusi 9, 13, 17, 18, 20 ja osaliselt p arutama, kuid vajab sisuliste ettepanekute esitamiseks rohkem aega, et oleks võimalik 11), mis ei vajanud pikemat konsulteerida seotud osapooltega ning koostöös välja pakkuda ajakohased ettepanekud, analüüsi, täiendades eelnõu mis arvestaksid kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Palume majandus- ja punktides 1–4, 6, 9, 11 ja 12 kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005.a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele toodud sätete muudatustega. esitatavad nõuded“ muutmisel arvestada järgmiste ettepanekutega: Ülejäänud punktide osas alustab 1. § 4 lõikes 10 asendada tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ tekstiosaga „Tarbijakaitse Majandus- ja ja Tehnilise Järelevalve Amet“. Kommunikatsiooniministeerium 2. Määruse § 5 lg 1 asendada sõna „autoveoks“ sõnaga „veoks“ – laseb käsitleda analüüsi, sh Siseministeeriumiga läbipääsuteedele esitatavaid nõudeid pisut laiemalt ja läheb kokku ka sama paragrahvi lg- koostööd, et määrus täies ga 4 ja 5. ulatuses ajakohastada 2026. aasta lõpuks. 3. § 7 lõikes 3 asendada sõna „ülevoolupiirelitega“ sõnaga „ülevoolupiirajatega“. 4. § 9 osas palume konsulteerida Kliimaministeeriumi/ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning peale konsulteerimist võimaluse korral viidatud paragrahv asendada üldise viitega standarditele. 5. § 18 lõikest 2 kustutada sõna „järsku“. 6. § 20 lõikes 5 asendada sõna „reglemendis“ sõnadega „tootja poolt“. 2 (4) 7. § 22 lõikest 5 kustutada sõna „ka“. 8. Kehtiv liiklusseadus ei sätesta termineid „liiklusmagistraal“ ja „liiklustee“. Käesolevas määruses §-s 4 kasutatakse terminit „liiklusmagistraal“ ja § 22 lõikes 6 terminit „liiklustee“. Teeme ettepaneku kasutada määruses läbivalt ühte terminit, arvestades kehtivad seadusandlust ja vastavaid standardeid. 9. § 24 lõikes 2 asendada sõna „eeskirjas“ sõnaga „määruses“. 10. § 25 muuta ja sõnastada järgmiselt: § 25. Tulekahju avastamine ja sellest teavitamine (1) Lõhkematerjalitehase ehitisele (hoone ja rajatis) peab olema paigaldatud tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem. (2) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem paigaldatakse tuleohutusnõuete kohaselt. (3) Tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem peab olema paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nende funktsioneerimine plahvatuse või tulekahju korral. Põhjendus: kehtivas määruses on kasutusel aegunud mõisted ja tegevused, mida enam tuleohutusalases terminoloogias ei leia (nt häirekellad, relsitükid või tühjad metallhülsid, mille abil on võimalik häiret anda). Samuti ei saa kohaldada nõuet „Tuletõrjevahendeid peab olema piisaval hulgal nii hoonetes kui ka väljas ning nende arv või paigutus peab olema kooskõlastatud kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega“ põhjusel, et tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) kohaselt on täpne termin tuleohutuspaigaldis. Lisaks ei ole enam tuletõrje- ja päästeasutusi vaid on regionaalsed päästekeskused. Seetõttu on asjakohasem sõnastada terve paragrahv lähtuvalt tulekahju avastamise ja sellest teavitamise kaudu ning kasutades kehtivat tuleohutusalast terminoloogiat ja nõudeid. Samuti ei ole vaja tuleohutuspaigaldise olemasolu kooskõlastada Päästeametiga, sest kui juhindutakse erinõuetest, vastab konkreetne tuleohutuspaigaldis nõuetele. 11. § 26 muuta ja sõnastada järgmiselt: § 26. Tuletõrje veevarustus (1) Tuletõrje veevarustus (hoones sees ja veevõtukohad ettevõtte territooriumil) tuleb projekteerida ja rajada erinormide alusel. (2) Lõhkematerjali valmistamise hoonesse, kus paikneb granuleeritud, pulbriline või vesilahuses ammooniumnitraat või metallipulber, hoonesisest tuletõrje voolikusüsteemi ei ehitata, kuna nende kustutamine veega ei ole lubatud. (see punkt vajab eriala inimestega täpsustamist, võib vaja olla määratleda lisa aineid või tuua sisse nt lisana konkreetsed ainenimed). Põhjendus: Tuletõrje veevõtukoha nõuded on esitatud siseministri määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja need on juhindumiseks ka lõhkematerjali tehase puhul. Samuti on nõuded hoonesisesele tulekustutussüsteemile sätestatud siseministri määruses nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Lisaks saab selliste tuleohutuspaigaldiste puhul lähtuda valdkondlikest standardlahendustest. Lõhkeaine kustutamise osas tuleks määruse koostajal täpsustada, kas ja millega loetletud aineid saab kustutada ja esitada võimalusel erisus, sest kustutussüsteemid kasutavad peale vee ka muid aineid nagu gaas, vaht, pulber, hapniku vähendamine jm. 3 (4) 12. § 27 lõike 9 esimeses lauses asendada tekstiosa „võimsusega imevtuulutuseadmega“ sõnaga „ventilatsiooniga“. 13. § 27 lõikest 10 kustutada tekstiosa „nad peavad“. 14. § 27 lõikes 12 asendada sõna „normatiividele“ sõnaga „standarditele“. 15. § 28 lõike 4 esimesest lausest kustutada sõna „ja“. 16. § 29 muuta ja sõnastada järgmiselt: § 29. Piksekaitse (1) Lõhkematerjalitehase ehitised, samuti alalised või ajutised lõhkematerjali hoiukohad, kus on üle 50 kg lõhkeainet, peavad olema kaitstud välgu otsetabamuse, samuti välgu elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni eest. (2) Piksekaitse tuleb projekteerida, paigaldada ja hooldada erinormide alusel. (3) Tehase piksekaitseseadmeid peab enne tehase käikuandmist, pärast olulist ümberehitust, välgu sisselööki, samuti perioodiliselt üks kord aastas laskma kontrollida pädeval sõltumatul spetsialistil vastavalt tunnustatud piksekaitse kontrollimetoodikale. Kontrolli tulemuste kohta tuleb koostada kontrollakt, mida tuleb säilitada kuni järgmise kontrollini. Põhjendus: muudetud sõnastus viitab asjakohastele juhistele, mis tuleb aluseks võtta piksekaitse projekteerimisel. Piksekaitse nõuded on esitatud siseministri määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja asjakohases standardis. Viidatud standardis on kirjas ka hooldusnõuded, mistõttu on lisatud lõikesse 2 ka „hooldada“. 17. § 30 lõikest 1 kustutada tekstiosa „sõtkumis- või“. 18. § 30 lõike 3 teises lauses asendada tekstiosa „vastavas nöörraamatus“ tekstiosaga „digitaalselt või paberkandjal“. 19. § 31 lõikes 1 asendada tekstiosa „imevaid tuulutusseadmeid märgtolmupüüduritega“ tekstiosaga „vastavaid ventilatsiooniseadmeid“. 20. § 33 lõikest 2 kustutada tekstiosa „ sõtkumine,“. 21. Lisaks palume määruse koostajatel hinnata, kas §-s 35 sätestatud avarii likvideerimise plaani koostamise nõue on jätkuvalt asjakohane või praeguses õigusruumis dubleeriv, arvestades, et sel ajal kui nõue kehtestati, ei olnud muid ohu korral tegutsemise plaani nõudeid kehtestatud. Lõhkematerjalitehas, kus hoitakse üle 500 kg lõhkematerjale, klassifitseerub KemS-i kohaselt suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Lähtuvalt KemS-ist tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan, mis kooskõlastatakse Päästeametiga. Kui ehitise puhul on tegemist tuleohutusaruande esitamise kohuslasega, tuleb täiendavalt TuOSi kohaselt koostada tulekahju korral tegusemise plaan, sh korraldada õppuseid. Tule- ja kemikaaliohutuse kontrolli käigus neid dokumente ja tegevusi kontrollitakse. Palume selle valguses analüüsida, kas nõue, koostada eraldi avarii likvideerimise plaan, on jätkuvalt asjakohane või saab selles osas vähendada ettevõtte bürokraatiat. Lisaks juhime tähelepanu, et ehkki see nõue on kehtinud pea 20 aastat, ei ole Päästeametile ühtegi selliste avariiplaani kooskõlastamiseks esitatud.