Hoonestusluba

Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: FW: hoonestusluba Kuupäev: 2025-06-19 06:06 From: Ivan Sergejev - MKM <[email protected]> Sent: Wednesday, June 18, 2025 9:51 PM To: info - MKM <[email protected]> Subject: FW: hoonestusluba From: Sulev Alajõe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, June 16, 2025 11:07 AM To: Ivan Sergejev - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Ed: hoonestusluba Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Edastan kirjavahetuse TTJAga, ku soovitatakse üksiktuuliku püstitamise osas pöörduda MKM poole. Uus tehnoloogia on Eestile oluline, sest võimaldab rammimata tuulikuid püstitada ka madalatesse vetesse ja sellega vähendada investeeringu mahtu ning negatiivset keskkonnamõju. Kihnu juurde paigaldatav lahendus oleks ühtlasi õpikohaks Pärnu ja Kuressaare kutsekoolides tuulikute hooldustehnika õppijatele, kes peavad tulevikus mereparkides tööle hakkama. Lisaks sellele võimaldab projekt lahendada kogu saare elektrivarustuse, võttes riigieelarvelt surve uue merekaabli rajamiseks. Innovatsioonifondi talvise taotlusvooru tarvis oleks vaja kindlust, et saame edasi liikuda hoonestusloa taotlusega, mille algatamise järel teostame keskkonnamõjude hindamise. Operatiivse vastuse eest tänades, Sulev Alajõe Saarte Energiaagentuur www.eisea.org <http://www.eisea.org> Saatja: Liina Roosimägi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saatmisaeg: Monday, June 16, 2025 9:38 AM Adressaat: Sulev Alajõe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: hoonestusluba Tere, Sulev Tänan pöördumise eest. Täna kahjuks ükski mereala planeering ei käsitle üksiku tuuliku paigaldamist ega ka seda, et seda võiks ranniku lähedale paigalda. Seda teemat oleme varem ka MKM-ga arutanud. Seetõttu küsin, kas olete pöördunud MKM-i planeeringute osakonna poole selle küsimusega. Ma arvan, et hoonestusloa taotluse esitamist tuleks selgeks rääkida kavandatava tegevuse võimalikkusest. Vajadusel võime teha ka kolmepoolse kiire kohtumise. Seoses Eleringi küsimusega, kas Teil on olemas jaotusvõrgu omaniku nõusolek (Elektrilevi)? Tervitades Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja +372 66 72 004| <mailto:[email protected]> [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet <http://www.ttja.ee/> www.ttja.ee | Endla 10a, 10122 Tallinn From: Sulev Alajõe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Saturday, June 14, 2025 10:13 AM To: Liina Roosimägi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: hoonestusluba Tere, Saarte Energiaagentuur kavandab EL Innovatsioonifondi toel Kihnu projekti, mille raames rajatakse merre uuel tehnoloogial ballastiline tuugen (varustades kogu saart võtab maha surve uue merekaabli rajamiseks mandrilt), sadamasse salvestus- ja laadimisvõimekus ning dekarboniseeritakse praamiühendus. Pärnumaa mereala planeering reguleerib vaid tuuleparkide rajamist. MARU hinnangul saame üksiktuugeni kavandamiseks alustada hoonestusloa taotluse esitamisest, misjärel koostame keskkonnamõjude hindamise. Innovatsioonifondi nõuete kohaselt peab taotlusele olema lisatud menetluses hoonestusloa taotlus. Seda reguleeriva ehitusseadustiku § 113³ (2) p5 kohaselt tuleb avaliku veekogu elektrijaamaga koormamisel võtta põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta. Kihnus on vaid jaotusvõrk ning projekti raames puudub igasugune vajadus suhtluseks Eleringiga – nende võrguga liituda ei ole vaja. Kas võime hoonestusloa taotluses selle nõude täitmata jätta? Mida lisatud tutvustuse alusel soovitate taotluse ettevalmistamisel arvesse võtta? Tervitades / Best regards, Sulev Alajõe Juhataja / Managing Director Saarte Energiaagentuur / Estonian Islands Energy Agency <http://www.eisea.org/> www.eisea.org + 372 5112878 --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Kihnu autonoomne elektrivarustus Saarte Energiaagentuur  Probleemid Kihnus Merekaabel on ülekoormatud – praegu renoveeritav kool nõuab 15 kW PV paigaldamist, kuid võrku seda liita ei saa. Võrgu piiratus ei võimalda täiendavat taastuvenergia tootmist ja sellest tulenevaid ärimudeleid. Ka võrgu tarbimissuuna võimsusel on piirid. Väikesaarele sobivad energiamahukad rakendused – kalakasvandused, kasvuhooned, serveripargid, soojuspumbad, biogaasijaamad, elektrifitseeritud transport – ei saa toetada Eesti kõige tihedama rahvastikutihedusega saare majandusarengut. Diiselmootoriga parvlaev mandrile peab vedama veoautosid ja selle 2,7-meetrine süvis põhjustab sõitu üle Kihnu madaliku, pikendades teekonna üle tunni pikkuseks. Saarlased ei ole rahul külastajate soovidega autoga saart külastada. Oodatakse ainult reisijatele mõeldud elektrilist kiiret keskkonnasõbralikku liikuvuslahendust.  Tuuleenergia väljakutsed! Väikesaared seisavad silmitsi tugeva NIMBYga tuuleenergia suhtes. Madalad veed ja kalapopulatsioonid on tundlikud tavapäraste avamere monovaiaturbiinide ehitamise suhtes. Optimaalne lahendus mõlema jaoks? Ujuvvundament - lahendus täielikuks avamere ehituslogistikaks ilma rammimiseta Kasu: gravitatsioonipõhine struktuur välistab tõstekulud ja riskid Tingimused: Kihnu sadamale lähim 5m sügavune ala, 2 km kaugusel Võimsus: 2 MW Saagis: ~ 5 GWh/a meretuuliku õpi- ja prakitkakoht www.elomatic.com/en/industrial -sectors/marine Puhta elektri kasutamine Kihnus Saare elektri kogutarbimine BESS-i abil. Elektrilevi võimaldab 300-700 kW võrku toota. Kihnu tarbimiskoormus 55-380 kW. Ainult reisijatele mõeldud elektrilise laeva käivitamine põhiühendusena mandriga, 12 km 18 minutiga, asendades pooled reisid toob 716 t CO₂ vähenemise, 90% vähem energiat, 2x150 kW laadija. Lisaks elektrifitseeritakse praegune parvlaev Kihnu Virve, vähendades CO₂ heitkogused, nõudes 1 MW alalisvoolu laadimisvõimsust. Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja eelarve Heitkoguste vähendamine Investeering Allikas (t CO₂/10a) (M€) (M€) UUS TUULIK 2 MW 711.66 x 5 x 10 = 35 583 6.5 2.6 erakapital (Sunly) PARVLAEVA ÜMBER- 1432 x 10 x 0.5 = 7 160 Riigieelarveline 6 KliM EHITAMINE (Riigilaevastik) rahastamine AKUPANK ja LAADIMINE (included in turbine Tulu OPEX (Uus Energia?) generation) põhine REISIJATE ELEKTRILINE 7 160 2.5 1 riigieelarve TIIBUR (Riigilaevastik?) 49 903 t in 10 years Total: max €200/t CO₂ max CAPEX 9 980 600 € Lisanduvad kulud: KMH ja liitumine võrguga paindlikkusteenusel Praamiühenuse opereerimiskulu • Kütusekulu sääst Kihnu liinil 900 reisi puhul 147 363 € aastas. • Kütusekulu sääst Ruhnu liinil 166 214 € aastas. • Kütusekulu sääst Kihnu Virve elektrifitseerimise korral X € (spekulatiivselt 173 000 € aastas). • Elektrikulu kokkuhoid 900 reisi puhul 56 700 € aastas. • Personali kulude võimalik kokkuhoid ühe inimese kotha 25 000 € aastas. • Lisareiside vajadus - 10 800 € aastas. • Kokkuhoid laevaliikluse optimeerimise ja elektrilaevadega võib seega ulatuda ligi 550 000 € aastas. Kui Kihnu Virve on akutoitele viidud, on tema ühe suuna kulu 180€, Candela P-12 analoogiline kulu on 13,4€. Seega on vajaduspõhiselt võimalik reisijalaeva graafikut sama eelarvega tihendada. KAS SAAB MAHUKA TAOTLUSEGA EDASI MINNA? www.eisea.org