Seaduseelnõu

Riigikantselei 18.06.2025 nr 2-2/1116-23 Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja selle juurde kuuluvate lisadega. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 11 lõigetest 1 ja 3 selgitame, et eelnõu ettevalmistamine sõltus mitmest osapoolest ning vajalike kooskõlastuste ja sisendite kogumine võttis rohkem aega kui algselt planeeritud. Lisaks toimusid eelnõu sisu osas viimase hetke täpsustused, mis olid vajalikud õigusakti kvaliteedi ja vastavuse tagamiseks kehtivatele õigusnormidele. Arvestades, et planeerimismenetluste lühendamine on Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest tulenev prioriteet ning valitsus on väljendanud soovi eelnõu arutamiseks esimesel võimalusel, palume eelnõu arvata Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda kiireloomulisena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos lisadega Kadi-Kaisa Kaljuveer +372 5850 5436, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  18.06.2025 Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu keskne eesmärk on lahendada planeerimisseaduse ligi kümne-aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikud ja rakenduslikud probleemid, samuti kohtupraktikast ja praktikas esile kerkinud kitsaskohad. Probleemiks on olnud ebaselge sõnastus, ajale jalgu jäänud menetlusnõuded ning ebapiisav paindlikkus planeerimismenetluste korraldamisel. Eelnõu eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, suurendada õigusselgust ning parandada elukeskkonna kvaliteeti. Samuti soovitakse tagada, et planeeringutes arvestatakse kaasaegsete ruumiloome põhimõtete ja kliimamuutustega. Lahendusena tehakse eelnõuga mitmeid sisulisi ja tehnilisi muudatusi, sealhulgas:  täpsustatakse seaduses kasutatavaid termineid ja sõnastusi;  ajakohastatakse planeerimispõhimõtteid, sh lisatakse kohustus arvestada kliimamuutustega ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega;  lihtsustatakse ja lühendatakse menetlusaegu;  loobutakse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist;  kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liik;  sätestatakse detailplaneeringute kehtivusaeg ja selle pikendamise võimalused; Oodatav eelnõu mõju on mitmetasandiline:  Halduskoormus haldusevälistele isikutele (ettevõtjad, inimesed, vabaühendused) üldiselt väheneb, kuna menetlused muutuvad lühemaks ja selgemaks, teavitamine lihtsustub ning planeeringute kättesaadavus paraneb.  Töökoormus avalikule sektorile võib üksikutes aspektides suureneda (nt kliimamuutustega arvestamine ja neist tulenevate kaalutluste lisamine), kuid selle tasakaalustavad menetluste lihtsustamine ja lühendamine.  Majanduslik: lühemad menetlusajad ja väiksemad kulud nii avalikule kui ka erasektorile (nt väheneb ajalehtedes teavitamise kohustus).  Sotsiaalne ja keskkondlik: paraneb elukeskkonna kvaliteet ja planeeringute vastavus kliimamuutustega seotud väljakutsetele. Eelnõu lähtub 2023. aastal koostatud väljatöötamiskavatsusest ja selle kohta saadud tagasisidest1. Osa muudatustest täpsustavad sõnastust, kuid mõned muudavad sisu ning kuigipalju ka senist praktikat. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maa- ja ruumipoliitika osakonna õigusnõunik Külli Siim (roteerunud), valdkonnajuhid Kadi-Kaisa Kaljuveer ([email protected]) ja Tiit Oidjärv ([email protected]) ning osakonnajuhatajad Heddy Klasen (ametist lahkunud) ja Ivari Rannama ([email protected]). 1 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/ 1 Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Aili Sandre ([email protected]) ja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud planeerimisseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 14, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 7, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 9 ning 2024. aasta 14. detsembril jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-Ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.12.2024, 1. Eelnõu väljatöötamise eel koostati Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). VTK kirjeldas planeerimisseaduse problemaatikat ning analüüsis õigusnormide muudatuste kõrval ka alternatiivseid võimalusi. Eelnõu vastab VTK-le, kuid kooskõlastamisel esitatud märkuste, samuti pärast VTK ja eelnõu kooskõlastamist esitatud ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTKs ettenähtust. Eelnõu on seotud ka valitsusliidu 2024–2027 uuendatud tegevusplaanis kavandatud tegevuste täitmisega, mis näeb ette planeeringute tegemise reformimise, sh menetlusaja lühendamise. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse üldine eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, suurendades õigusselgust ning vähendades halduskoormust. Eelnõu koostamise ajendiks on planeerimisseaduse ligi kümneaastase rakendamise jooksul ilmnenud mitmed õiguslikud ja praktilised probleemid, mis takistavad tõhusat ja eesmärgipärast ruumilist planeerimist. Seaduseelnõu koostamise vajadust näitlikustavad järgmised probleemid:  Planeerimisseaduse mitmed sätted on olnud õiguslikult ebaselged või mitmeti tõlgendatavad, mis on põhjustanud ebaühtlast halduspraktikat ja õigusvaidlusi (nt detailplaneeringu elluviimise alustamise määratlematus, mis takistab nende kehtivuse hindamist ja vajadusel kehtetuks tunnistamist).  Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument ei ole praktikas osutunud toimivaks – selle kasutamine on olnud ebaefektiivne, sh maaomandi ja sundvõõrandamise piirangute tõttu.  Avalikkuse teavitamise ja kaasamise nõuded ei vasta enam digitaalse ühiskonna ootustele (nt 14-päevane etteteatamistähtaeg ei ole enam põhjendatud, kuna info on kättesaadav elektrooniliselt).  Detailplaneeringute kehtivusaja puudumine on tekitanud olukorra, kus kehtivad aastakümneid vanad ja ajale jalgu jäänud detailplaneeringud, mis takistavad kaasaegset ruumilist arengut. 2 Kehtiva õiguse raames ei ole võimalik lahendada ülaltoodud probleeme üksnes halduspraktika või juhendmaterjalide kaudu – vajalik on seaduse tasandil selgus ja ühtlustamine. Õiguslik sekkumine on vajalik, et tagada õigusselgus, vähendada halduskoormust, kiirendada planeerimismenetlusi ning tagada planeeringute ajakohasus ja kvaliteet. Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2023. aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile ja millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud. Planeerimismenetluste kiirendamine on Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime edendamise eeldus. Planeeringute menetlusaja lühendamine ning asjaajamise vähendamine on kavandatavate tegevustena nimetatud ka Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu 2024– 2027 uuendatud tegevusplaanis ning Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu 2025–2027 tegevusplaanis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse planeerimisseadust (PlanS), §- ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (EhSRS), §-ga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ning §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks). Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse § 2 lõike 3 sõnastust, muutes selle selgemaks, lisades sätte teise lausesse pärast sõna „lähtutakse“ sõna „lisaks“. Probleemiks on osutunud Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamise (edaspidi Natura hindamine) ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kehtiva käsitluse mitmeti mõistetavus. Planeeringu ja KSH koostamisel tuleb tavaliselt lähtuda PlanSi-kohasest menetlusest. Kehtiv sõnastus näeb ette, et kui KSHga koos on vaja teha Natura hindamine ja/või piiriülene KSH, tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ettenähtud menetlusest. See aga ei ole täpne, kuna PlanS ei kehtesta Natura hindamise ja piiriülese KSH menetlusele lisanõudeid. Seetõttu tuleb menetluse puhul lähtuda küll PlanSist, kuid lisaks rakendada ka KeHJSis sätestatud Natura hindamise ja/või piiriülese KSH menetlemise nõudeid. Seega tuleb lisaks PlanSi menetlusnõuetele järgida ka KeHJSis sätestatud erisusi: Natura hindamise korral KeHJSi §-s 45 sätestatut (keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal) ja piiriülese KSH korral KeHJSi §-s 46 sätestatut (strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine). Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõiget 4 ja lisatakse planeeringu lisasid loetlevasse sättesse, et keskkonnamõju eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa. Eelhinnang on aluseks KSH algatamisele või mittealgatamisele ning arvestades, et nii planeeringu algatamine kui ka KSH algatamine või mittealgatamine on oma olemuselt menetlustoiming, mis on juba kehtiva sõnastuse kohaselt planeeringu lisa, on selguse huvides sättesse eelhinnangu lisamine põhjendatud. Praegu on sätestatud, et planeeringu juurde kuulub lisana KSH aruanne, kuid eraldi eelhinnangut nimetatud ei ole. Kuna ka eelhinnang annab olulist informatsiooni selle kohta, millistel alustel KSH algatati või algatamata jäeti või kuidas kujunes planeeringulahendus, on vaja see nimetada eraldi lisana. Samuti tagab muudatus, et eelhinnang on avalikkusele lihtsasti leitav ja kättesaadav. 3 Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse § 41 lõikest 3 välja tekstiosa „asutab ja selle“. 1. Kuna seaduse tasandil on andmekogu regulatsiooni kehtestamisega andmekogu asutatud, ei ole võimalik selle asutamist enam edasi ministrile delegeerida. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 teksti, lisades esimesse lausesse sõnad „kestlik“, „funktsionaalne“, „mitmekesine“ ja „kvaliteetne“ ning tehakse sõnastuslikke parandusi tekstis. Nimetatu sätestamisel on mh lähtutud Davosi kaheksast kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest, milleks on juhtimine/valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus ja ilu2. Pikem selgitus Davosi kriteeriumide kohta on esitatud ka ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 3, kus selgitatakse põhjalikult kriteeriume ja nende lisamist ehitusseadustikku. Lisaks on riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. aasta käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma lõpparuande osana koostatud dokument „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“, mille alusel on kvaliteetne ruum tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, et muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas perspektiivis võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimine ei ole praegu ühegi õigusaktiga kohustuslik, kuid on oluline elukeskkonna parendamiseks. Sellest, et kvaliteetne ja kestlik elukeskkond on olulised, annab tunnistust seegi, et rahulolu elukeskkonnaga on üks mõõdik strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise seiramisel4. Kuna eelviidatud dokument on peamine kvaliteetse ruumi põhimõtteid fikseeriv dokument, on ka seda soovituslik edaspidi järgida. Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“. Nimetatud lõige näeb ette, et kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab senisest enam erinevate strateegiliste dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti annab säte tugevamalt edasi sõnumi, et erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi arengukavades, käsitletud ruumilise aspekti järgimine planeeringute koostamisel on oluline ja vajalik, et viia strateegilistes dokumentides ettenähtu reaalselt ellu. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 12 lõikega 4 ja nähakse ette, et planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades. Muudatuse eesmärk on tugevdada planeeringutes kliimamuutustega arvestamise kohustust, mis seni on olnud seaduses kaudselt väljendatud otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõtte kaudu. Uue sättega tuuakse see kohustus selgelt ja iseseisvalt esile, et tagada kliimamuutuste mõju süsteemsem arvestamine ruumilises planeerimises. Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte rakendamiseks praktikas tuleb edaspidi planeeringutes hinnata, kas kavandatav ruumilahendus suurendab või vähendab kliimariske (nt üleujutused, kuumalained, erosioon). Vajadusel tuleb planeeringuga ette näha meetmed, mis aitavad neid riske ennetada või leevendada, näiteks: 2 Davos Baukultur Quality System 3 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – EIS 4 https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/heaolu/indikaatorid/186 4  rohevõrgustiku ja haljastuse planeerimine kuumasaarte vältimiseks;  sademevee juhtimise lahendused tugevate sademete korral;  hoonestuse ja teede paigutamine viisil, mis väldib üleujutusohtlikke alasid;  tuule ja päikese suuna arvestamine energiatõhususe suurendamiseks. Eesti kontekstis võiksid tõenäolised muutused ruumiloomes olla järgmised:  Suuremat tähelepanu tuleb pöörata looduslike jahutavate elementide (nt haljastus, veekogud) säilitamisele ja lisamisele tiheasustusaladel.  Tormivee juhtimise ja sademevee haldamise lahendused muutuvad tavapäraseks osaks uusarenduste planeerimisel.  Kliimariskide kaardistamine ja nende alusel ruumiliste otsuste tegemine muutub osaks planeeringu sisust. Kuni valdkondlikud õigusaktid (nt kliimakindla majanduse seadus) ei ole vastu võetud, tuleb planeerimisel kliimamuutustega arvestamisel lähtuda kehtivast Kliimamuutustega kohanemise arengukavast, mis sisaldab suuniseid ja eesmärke, mida saab ruumilises planeerimises rakendada. Arengukava annab sisulise raamistiku, mille alusel saab hinnata, millised kliimariskid on asjakohased ja milliseid meetmeid tuleks planeeringutes rakendada. Et tagada sätte rakendatavus ja vältida õigusselgusetust, on vajalik täiendada ka põhimõtete paremaks mõistmiseks koostatud selgitavat dokumenti planeerimise põhimõtete rakendamine. Täiendavalt tuleb selgitada, kuidas hinnata kliimaga seotud riske ja võimalusi, millised on sobivad kohanemis- ja leevenduslahendused, kuidas suhestub see teiste strateegiliste dokumentide ja õigusaktidega ning millised on Eesti kontekstis põhimõtteliselt sobivad ja toimivad lahendused. Ettepaneku seaduse täiendamiseks tegi Kliimaministeerium ning sellega on arvestatud viisil, mis PlanSis põhimõtte sätestamisel on asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 13 lõikeid 2 ja 3. Lõike 2 eesmärk on selgelt sätestada, et üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka muude teemade lahendamiseks kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning majandusvööndi planeerimiseks. Arvestades tänapäeva maailmas toimuvaid kiireid muutusi, võib osutuda ootamatult vajalikuks lahendada mõni teema, mida kehtiv üleriigiline planeering pole käsitlenud. Selline võimalus on juba olemas maakonna- ja üldplaneeringu puhul, mistõttu on põhjendatud sellise võimaluse loomine ka üleriigilise planeeringu puhul. Lõikes 3 sätestatakse, et üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus. Lõike 3 muudetud sõnastus loob selguse, et üleriigilise planeeringu koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning neid väljendatakse ruumilise planeerimise kaudu, samuti määratakse riigi säästva ja tasakaalustatud arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused. Sätte muudetud sõnastus täpsustab üleriigilise planeeringu ja riigi strateegiliste arengudokumentide seoseid. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 11 järgi määratakse riigi pikaajalises strateegias („Eesti 2035“) mh Eesti üleriigilised strateegilised sihid; konkreetsete poliitikavaldkondade eesmärgid ja eesmärkide saavutamise poliitikainstrumendid määratakse valdkonna arengukavades. Üleriigilises planeeringus käsitletakse strateegilisi sihte ja valdkondade arengueesmärke ruumilises koosmõjus ning seatakse Eesti ruumipoliitika 5 põhimõtted, mis toetavad nii Eesti strateegiliste sihtide kui ka valdkondlike eesmärkide saavutamist eri planeeringutasanditel. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 14 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja täpsustatakse, et lõikes 2 nimetatud ülesanded lahendatakse vaid mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu koostamisel. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega, mille kohaselt võib üleriigilise planeeringu koostada teemaplaneeringuna ka muude teemade lahendamiseks kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning majandusvööndi planeerimiseks. Analoogselt muude planeeringuliikidega lahendatakse maismaal teemaplaneeringuga vaid need seaduses nimetatud ülesanded (üleriigilise planeeringu puhul § 14 lg-s 1 sätestatud), mis on konkreetse teema puhul vajalikud ja asjakohased. Eelnõu § 1 punktiga 9 jäetakse välja tekstiosa „hiljemalt 14 päeva“ järgmistes sätetes: § 19 lõigetes 4 ja 5, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 38 lõigetes 4 ja 5, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 67 lõigetes 5 ja 6, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 87 lõikes 5 ning § 135 lõigetes 6 ja 7. Kõikides nimetatud sätetes kaotatakse seega eraldiseisev avalikust väljapanekust 14-päevane etteteavitamise aeg. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike. Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanSis sätestatud teavitus- ja kaasamisnõuded on liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osalistele ning 14-päevane avalikest väljapanekutest etteteatamise aeg võib põhjustada asjatuid pause planeerimisprotsessis. Avalikust väljapanekust etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud tutvusid materjalidega nt kohalikus omavalitsuses või maavalitsuse ruumides kohapeal ning 14-päevane etteteatamise tähtaeg oli selleks, et osaleda soovijad saaksid oma aega paremini planeerida ja kavandada aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast piirkonnast avalikule väljapanekule sõitmist (kavandada transporti jm). Tänapäevase infotehnoloogia arengut, samuti võimalusi arvestades tutvub enamik inimesi materjalidega elektroonselt, mistõttu on senine 14-päevane etteteatamisaeg põhjendamatult pikk ja kaotanud sel kujul oma esialgse mõtte. Seetõttu kaotatakse avalikust väljapanekust 14-päevane etteteavitamise aeg. Muudatus aitab parema planeerimisprotsessi ajaplaneerimise ja kavandamisega lühendada ka menetlusaega. Samamoodi kaotatakse ajalehtedes 14-päevane etteteavitamise aeg. Vajaduse korral on planeeringu koostamise korraldajatel võimalus näha ette siiski pikem etteteatamise aeg või pikem avalikustamise periood. Planeeringu koostamise korraldajal jääb alles kohustus tagada avalikkuse piisav kaasatus planeerimismenetlusse (PlanS § 9 lõige 1). Planeeringu koostamise korraldaja pädevuses on otsustada piisava kaasatuse tagamise üle. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 62 lõiget 1 kolmanda lausega, et maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt planeeringualal sobivas kohas. See tagab paindlikkuse olukorras, kus planeering koostatakse vaid osale maakonna territooriumist (mis ei asu ka maakonna keskuses), ega nõua, et ka sellisel juhul tuleb alati avalik väljapanek korraldada maakonna keskuses. Muudatuse kohaselt saab planeeringu koostamise korraldaja hinnata, milline koht on avaliku väljapaneku korraldamiseks sobivaim, kuid sh tuleb eelistada kohti, millele on lihtne juurdepääs. Avaliku väljapaneku korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes kohtades, kus planeeringulahendusest huvitatud isikud 6 saavad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligipääsu ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordiga, autoga jms ehk koht on avaliku väljapaneku korraldamiseks sobiv. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 63 lõikes 1 sätestatud avaliku arutelu korraldamise koha nõue sarnaseks avaliku väljapaneku koha nõudega, nähes ette, et maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu planeeringualal sobivas kohas (vt selgitusi PlanSi § 62 lõike 1 muudatuse kohta). Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 65 lõiget 1. Muudatus on seotud kavandatava muudatusega, mis näeb ette PlanSi § 66 kehtetuks tunnistamise (vt selgitust järgmise punkti juures) ehk maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusest loobumise. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste planeeringusse lisamise nõue on kehtiva seaduse järgi vastuvõtmise otsuse tegemise eeldus, on vaja tagada, et ka selle vastuvõtmisest loobumise korral lisatakse aruandest tulenevad nõuded siiski planeeringule. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 66. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemist reguleerivad sätted. Tegemist on menetlustoiminguga, millega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, see on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning selle koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Võttes arvesse asjaolu, et sellele järgneb veel planeeringulahenduse avalikustamise etapp (PlanS §-d 67–69), on vastuvõtmise etapi põhjendatus ebaselge. Pärast avalikustamise etappi tuleb vajaduse korral muuta planeeringulahendust, et tagada parim lahendus ja selle vastavus õigusaktidele. Seda eelkõige juhul, kui avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud annavad aluse planeeringulahenduse täiendamiseks. Seega võib planeeringulahendus pärast selle vastuvõtmist, avalikku väljapanekut ja arutelu muutuda. Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH tulemustega arvestamist, kinnitab seega lõplikult alles planeeringu kehtestamise otsus ehk planeeringu kehtestamise otsuse kui haldusakti õiguspärasuse eest vastutab selle kehtestaja. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud pigem haldusesisese kontrolli tegemiseks, koormab põhjendamatult Vabariigi Valitsust kui planeeringu kehtestajat (otsuse tegemise puhul on tegemist pigem formaalse toiminguga), pikendab menetlust, kuid ei aita tagada planeeringu sisulist kvaliteeti. Seetõttu on vastuvõtmise otsusest loobumine põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 67 lõike 1 esimest lauset. Muudatus on seotud PlanSi § 66 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ehk ettepanekuga loobuda maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusest. Lauses asendatakse viide maakonnaplaneeringu vastuvõtmisele viitega kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapile (PlanS § 65). See tähendab, et avalik väljapanek toimub pärast maakonnaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste esitamist ning nende alusel asjakohaste muudatuste tegemist. Et vältida seaduse mitmeti tõlgendatavust vastuvõtmise etapist loobumisega, muudetakse sõnastust, et avalikule väljapanekule suunatakse maakonnaplaneering. Eelnõu § 1 punktiga 15 jäetakse § 74 lõikest 5 välja lauseosa „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja“. Muudatus on seotud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu seadusest välja jätmisega (vt selgitusi §-de 95–123 kehtetuks tunnistamise kohta). Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse § 75 lõike 1 punktis 18 tekstiosa „ja haljastusnõuete“ tekstiosaga „, haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride“. Vaatekoridoride määramisega tegeletakse planeeringutes ka praegu, kuid selle sättes nimetamine muudab normi selgemaks ja mõistetavamaks, aidates kaasa parima ruumilahenduse leidmisele. Kui 7 vaatekoridoride määramine pole asjakohane, ei pea seda tegema, seega tuleb need määrata vaid vajaduse korral. Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse §-i 75 lõige 11, mille puhul on tegemist seni kehtivas PlanSi § 95 lõikes 2 sätestatud volitusnormiga olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätted (§-d 95–123), sh volitusnorm, jäetakse seadusest välja, on vaja olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestamise aluseks olev volitusnorm sätestada uue lõikena. Kavas on ka määruse sisuline ülevaatamine, kuid kuna tegemist on põhjaliku ja teisi osalisi kaasava protsessiga, siis seaduse muutmisega ühel ajal määruse sisu veel ei muudeta, küll aga tuleb muuta ära määruse preambul (eelnõu kavand seletuskirjale lisatud). Eelnõu § 1 punktidega 18 jäetakse § 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, ja § 91 lõikest 2 välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“. Tegemist on muudatusega, millega jäetakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) koostatavate planeeringute puhul ära üleriigilises ja maakonnalehtedes teadete avaldamise kohustus. Pärast muudatuse jõustumist ei ole nimetatud lehtedes teadete esitamine enam kohustuslik ning teated tuleb avaldada vaid kohaliku omavalitsuse lehes. Erandiks on vaid olukord, kus KOVil leht puudub või ei ilmu õigel ajal, siis tuleb teated avaldada maakonnalehes (kehtiv nõue on sama). Muudatus aitab KOVil hoida kokku ressurssi, mis on seni kulunud teadete avaldamisele ajalehtedes. Eelnõu § 1 punktiga 19 jäetakse § 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1 välja lauseosa „ja valla suuremate asulate keskustes“. Selle muudatusega jäetakse seadusest välja kohustus korraldada üldplaneeringu avalikke väljapanekuid ja arutelusid ka valla suuremate asulate keskustes. Praegu kehtib kohustus korraldada avalikke väljapanekuid ja arutelusid ka KOVi keskustes ja linnaosadega linnades linnaosa keskustes. Kuna seadusest ei selgu, mida tuleb mõista valla suuremate asulate keskuse all ehk kui suur on suur asula, siis on sätte rakendamine tekitanud segadust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on asulad linnad, külad, alevikud ja alevid. Seega on säte ka õiguslikult ebatäpne, kuna valla suuremaks asulaks ei saa olla linn (sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt jaotub Eesti territoorium maakondadeks, valdadeks ja linnadeks). Küll aga tuleb arvestada, et kuna avalikustamiste puhul on PlanSis sätestatud miinimumnõuded, tuleb planeeringu koostamise korraldajal vajaduse korral korraldada avalikustamine ka muudes paikades, kui seadus ette näeb. Eelnõu § 1 punktiga 20 jäetakse § 84 lõike 1 esimest lausest välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks“. Muudatuse põhjendused on leitavad eelnõu § 1 punkti 18 juures. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse § 87 lõiget 6 ning jäetakse välja sõnad „ja avaliku arutelu“ ja muudetakse avalikust väljapanekust etteteavitamise nõue. Esimene muudatus on tehniline, teise muudatuse osas on põhjendused leitavad eelnõu § 1 punkti 9 juures. Eelnõu § 1 punktiga 22 jäetakse § 89 lõike 1 esimesest lausest välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.“. Muudatuse põhjendused on leitavad eelnõu § 1 punkti 18 juures. Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks §-d 95–123 ehk PlanSi 7. peatükk „Kohaliku omavalitsuse eriplaneering“. 8 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) instrument toodi õigusesse 2015. aasta 1. juulil jõustunud PlanSiga ehk ligi kümme aastat tagasi. Analoogselt riigi eriplaneeringuga on tegemist kaheetapilise planeeringuga, mis koosneb asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse koostamisest. Möödunud ajavahemikul toimunud arengut arvestades ei ole KOV EP instrument aga praktikas osutunud asjakohaseks ega täitnud täiel määral eesmärki. Efektiivset menetlust on takistanud nt maaomandiga seotud küsimused. Olulise ruumilise mõjuga ehitised (edaspidi ORME) on ehitised, mille ehitamise huvi on eelkõige eraettevõtjatel. Arvestades, et kohalikele omavalitsustele kuuluvate maade hulk on piiratud ning sundvõõrandamise vahendid napid, on asukoha eelvalik sageli osutunud formaalseks, kuna seda on tehtud vaid arendajale kuuluval maa-alal. Sellisel kujul ei ole asukoha eelvaliku tegemisel ja ehitisele sobivaima asukoha leidmisel, mis oli KOV EP instrumendi loomise üks peamisi eesmärke, ka sisulist väärtust, nõudes samas kulukat ja ajamahukat menetlemist. Eelnõu koostamisel on jõutud seisukohale, et ORME kavandamine detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja menetluslikult sobivam. Seda ennekõike seetõttu, et menetlus on ressursitõhusam ning ORME kavandamisel on võimalik järgida detailplaneeringu koostamisel planeerimissüsteemi ülesehitust ja loogikat. Endiselt on ORME kavandamiseks esimene ja sobivaim võimalus üldplaneering, kuid kui seda ei ole tehtud, saab ORME-le asukohta valida ka detailplaneeringuga. PlanSis juba sisalduva volitusnormi alusel (§ 3 lg 6 p 21) koostatakse ja kehtestatakse ka detailplaneeringu algatamise taotluse vorm, milles nähakse ette, et ORME ehitamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama analüüsi, mis kinnitaks ehitise asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. See aitab tagada asukoha sobivust ilma kahe-etapilist menetlust läbi viimata. Lõplik seisukoht kavandatava ORME rajamise võimalikkuse osas selgub pärast detailplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist. Seega kui ORME kavandamine toimub edaspidi:  üldplaneeringus – siis on see strateegiliselt suunatud ja kooskõlas kohaliku arengu eesmärkidega;  detailplaneeringus – siis on konkreetne ehitusõiguse aluseks olev planeering, mis järgib üldplaneeringut või muudab seda põhjendatud juhul asjakohaselt. See tähendab, et kogu planeerimissüsteem muutub selgemaks (vähem erandeid ja erimenetlusi), loogilisemaks (iga planeeringuliik täidab oma rolli) ja tõhusamaks (vähem menetlusetappe). Muudatus ei puuduta juba koostamisel olevaid KOV EPsid ja nende koostamine viiakse lõpuni, lähtudes PlanSi redaktsioonist, mis kehtis enne eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist. Otsus jätta muudatus kohaldamata juba koostamisel olevatele KOV EPdele on tehtud kaalutletult, et vältida käimasolevate – peamiselt tuuleparkide kavandamisega seotud – menetluste venimist ning välistada menetluslike muudatuste võimalik negatiivne mõju Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 124 lõikega 21, millega nähakse ette tegevused, mida loetakse detailplaneeringu elluviimise alguseks. PlanSi § 6 punkti 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärk on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringu nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Termin on liialt üldine, mistõttu ei ole olnud võimalik tuvastada, millisest tegevusest või hetkest alates ennekõike detailplaneeringu elluviimine algab. Muudatusega seotaks seega planeeringu elluviimine konkreetsete detailplaneeringu alusel tehtavate tegevustega, mida ilma planeeringuta ei ole võimalik teha. 9 Eelnõu § 1 punktiga 25 jäetakse § 124 lõikest 6 välja lauseosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“ ehk viide punktile, mis tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks (vt punkt 26). Edaspidi on võimalik eelhinnangu andmise vajaduse kindlakstegemisel järgida sättes juba kehtestatud nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse §-i 124 lõikega 91 ja nähakse ette, et juhul, kui detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Mõnel KOVil puudub üldplaneering, mis aga ei saaks olla takistuseks detailplaneeringute koostamisele. Seega tuleb sellises olukorras leida lahendus ja sätestada, millest detailplaneeringu koostamisel lähtuda tuleb. Seega tuleb detailplaneeringu koostamise menetluse käigus järgida üldplaneeringu koostamisele ette nähtud menetlusnõudeid, koostöö ja kaasamise puhul tuleb aga lähtuda detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Samamoodi tuleb menetlusnõudeid järgida ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel (PlanS § 142 lg 2). Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks § 125 lõike 1 punkt 4 ning täiendatakse § 125 lõiget 2 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamine on alati kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (mitte vaid detailplaneeringu kohustuslikul alal – linnas, alevis ja alevikus ning nendega piirnevas avalikus veekogus). Muudatus on seotud KOV EP kaotamisega, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringuga. Eelistatud on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramine üldplaneeringus ja see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Kuid ka juhul, kui seda tehtud ei ole, saab sellist ehitist kavandada detailplaneeringu koostamise kaudu, muutes vajaduse korral üldplaneeringut. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse PlanSi § 128 lõiget 5 punktiga 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb märkida ka algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht. Sellise info esitamine algatamise otsuses on nõutav kõigi teiste planeeringuliikide puhul, samuti tehakse seda detailplaneeringute puhul osaliselt ka praegu. Seega on tegemist pigem nõuete ühtlustamise eesmärgil tehtava tehnilise täpsustusega. Eelnõu § 1 punktiga 30 jäetakse 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“. Muudatuse põhjendused on leitavad eelnõu § 1 punkti 18 juures. Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse § 129 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning täiendatakse § 129 lõiget 1 punktidega 5–7 ja nähakse ette täiendavad detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhud. Muudatuste tulemusel on võimalik detailplaneeringu koostamine lõpetada, kui planeerimismenetluse jätkamine ei ole sisuliselt võimalik huvitatud isikust tulenevatel põhjustel. Muudatused on vajalikud, et tagada planeerimismenetluse tõhusus ja vältida olukordi, kus menetlus jääb määramatuks ajaks seisma. Punkt 5 võimaldab lõpetada menetluse juhul, kui huvitatud isik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitanud andmeid, mis on vajalikud planeeringu koostamise jätkamiseks. Täpsustatakse, et meeldetuletusi peab olema vähemalt kaks ning andmete esitamiseks peab olema antud mõistlik tähtaeg. See aitab vältida formaalseid või pahatahtlikke venitusi ning tagab, et planeeringumenetlus ei jää määramatuks ajaks seisma. 10 Punkt 6 võimaldab lõpetada menetluse, kui huvitatud isik on juriidiliselt lakanud olemast ega saa enam menetluses osaleda. Tegemist on selge ja üheselt mõistetava alusega, mis välistab vajaduse menetlust formaalselt jätkata olukorras, kus see ei ole enam sisuliselt võimalik. Punkti 7 eesmärk on tagada, et planeeringulahendus vastab kehtivale õigusele ja kehtivatele planeeringutele (nii kõrgema tasandi planeeringud kui ka kehtivad detailplaneeringud, mille elluviimist koostamisel olev detailplaneering võib mõjutada). Kui planeeringu koostamise korraldaja on esitanud kirjaliku ja põhjendatud nõude lahenduse muutmiseks või täpsustamiseks ning huvitatud isik keeldub seda täitmast ilma sisulise või õiguslikult põhjendatud vastuväiteta, on menetluse jätkamine sisuliselt takistatud. Muudatus aitab vältida olukordi, kus planeeringulahendus jääb vastuollu kehtiva õigusega või takerdub põhjendamatute erimeelsuste tõttu. Kõik nimetatud alused eeldavad kaalutletud otsust ning nende rakendamisel tuleb järgida haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid, sh põhjendamise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Muudatused aitavad tagada, et planeeringumenetlus on ajaliselt piiritletud ja sisuliselt tulemuslik. Menetlemine seaduses ettenähtud aja jooksul (vt PlanS § 139 lõige 2) on ka avalikes huvides ning kooskõlas põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega (PS § 10), mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega ning kõiki seadusi tuleb täita nii avalikul võimul kui ka üksikisikutel. Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks PlanSi § 130 lõike 2 punkt 4. Muudatusega võimaldatakse halduslepingu sõlmimist planeeringu koostamise või selle tellimise üleandmiseks ka juhul, kui üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Muudatusettepanek tehakse lähtudes Kliimaministeeriumi ettepanekust ja tuginedes järgmistele põhjendustele. Keskkonnamõju hindamise menetluses (KMH) valib arendaja KMH juhteksperdi, koostab koostöös juhteksperdiga KMH programmi ja aruande ning kannab KMHga seotud kulud. KMH sõltumatu juhteksperdi ülesanne on tagada keskkonnamõjude objektiivne, põhjalik ja õigusaktidele vastav hindamine. Selline lähenemisviis on praktikas ennast õigustanud – süsteem toimib stabiilselt ja usaldusväärselt. Selle tõenduseks on asjaolu, et kogu KMHd reguleerivate õigusnormide kehtimise aja jooksul ei ole üheltki KMH juhteksperdilt litsentsi ära võetud. Esitatud põhjendustest lähtudes on asjakohane võimaldada ka detailplaneeringute koostamisel halduslepingut sõlmida. Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse detailplaneeringu puhul PlanSi §-e 135 ja 136 ning nähakse ette, et avalik arutelu ja väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas. Praegu näeb seadus ette, et avalik väljapanek ja arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses. Arvestades valdade ja linnade territooriumi suurust ja seda, et detailplaneeringu ala võib paikneda KOVi keskusest mitmekümne kilomeetri kaugusel, on otstarbekam korraldada väljapanek ja arutelu planeeringualal või mujal sobilikus paigas, mis on seotud planeeringulahendusega. Tuleb silmas pidada, et need tuleks korraldada sellistes kohtades, kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordi, autoga jms ehk koht peab olema sobiv. Eelnõu § 1 punktiga 36 lisatakse §-i 139 lõiked 7 ja 8 ning nähakse ette, et detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu kehtivust võib KOV põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. Detailplaneeringu kehtivusaega pikendatakse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Detailplaneeringu kehtivusaja pikendamisest teavitatakse detailplaneeringu kehtestamisest teavitamise nõuete kohaselt. 11 Senini on detailplaneeringud kehtinud kuni kehtetuks tunnistamiseni olenemata sellest, kas neid on asutud ellu viima või mitte. See on aga toonud kaasa olukorra, kus kehtivad näiteks 30 aastat vanad detailplaneeringud, mis ei ole aga ammu enam aja- ega asjakohased. Planeeringu kehtivusaeg on mõistlik sätestada muudatuse tulemusel ka detailplaneeringu kehtestamise otsuses. See tagab ühtse arusaamise sellest, mis ajani planeering kehtib. Kuna eelnõu kohaselt on võimalik elluviimisega alustamist tuvastada konkreetsete tegevuste teostamise (vt eelnõu § 1 punkti 24) kaudu, reguleeritakse lõikega 7 vaid seda, kuidas on võimalik kehtivusaega pikendada. Pikendamine võib toimuda nii kohaliku omavalitsuse enda initsiatiivil kui ka planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku taotlusel. Analoogne kord on sätestatud ehitusseadustikus (§ 45 lg 1) ka ehituslubade puhul, mis näeb ette, et ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivusajaks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Muudatuse rakendamist aitab tõhustada ka loodav planeeringute infosüsteem (PLANIS), mis hakkab automaatselt saatma eelhoiatusi detailplaneeringute kehtetuks muutumise tähtpäeva saabumise kohta planeeringu koostamise korraldajale ja planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikutele. Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise ning kehtivusaja pikendamisega seonduv lahendatakse PLANISe edasiarenduste käigus, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja kasutajate vajadustest. Muudatus ei puuduta detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enne muudatuse kehtima hakkamist, kuid neid on endiselt võimalik kehtetuks tunnistada seaduses ettenähtud nõuete kohaselt. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse PlanSi § 140 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senistele alustele nähakse ette, et detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada juhul, kui pärast selle kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Tegemist on sarnase alusega, mis kehtib ka detailplaneeringu algatamisest keeldumise korral. Samas võivad planeeringu elluviimist välistavad asjaolud ilmneda ka pärast planeeringu kehtestamist, eriti vanemate planeeringute puhul, mille elluviimine ei ole enam võimalik või otstarbekas. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks:  looduslikud muutused, mis muudavad planeeringu elluviimise füüsiliselt võimatuks (nt ranna kaldajoone muutumine, mille tõttu laieneb ehituskeeluvöönd);  õiguslikud muudatused, mis on toimunud pärast planeeringu kehtestamist ja mille tõttu ei ole planeering enam kooskõlas kehtivate seaduste või määrustega (nt looduskaitse alla võtmine, uued keskkonnanõuded);  vastuolu hiljem kehtestatud kõrgema tasandi planeeringuga, näiteks kui maakonnaplaneering või üldplaneering on muutunud viisil, mis välistab detailplaneeringu elluviimise;  olulised sotsiaal-majanduslikud muutused, mis muudavad planeeringu elluviimise ebaproportsionaalseks või avalikkuse huve kahjustavaks (nt piirkonna kasutusotstarbe muutus, elanikkonna vähenemine, infrastruktuuri ümberkorraldused);  tehnilised või keskkonnatingimused, mis ei olnud planeeringu koostamise ajal teada, kuid mis muudavad selle elluviimise hiljem ebarealistlikuks või keskkonnale kahjulikuks. Planeeringu kehtetuks tunnistamine peab igal juhul põhinema sisulisel kaalutlusel ning olema kooskõlas haldusmenetluse seaduse nõuetega, sh põhjendamise ja proportsionaalsuse 12 põhimõttega. Muudatus aitab tagada, et kehtivad planeeringud on ajakohased, elluviidavad ja kooskõlas kehtiva õiguse ning ruumilise arengu eesmärkidega. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse PlanSi § 140 lõiget 6 ning nähakse ette, et detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse üksus. Senine säte nägi ette kehtetuks tunnistamise võimaluse vaid kohaliku omavalitsuse volikogule. Kuna kehtiv PlanSi § 139 lõige 1 näeb ette, et detailplaneeringu kehtestamise õigus on kohaliku omavalitsuse üksusel, on asjakohane sõnastust ühtlustada. Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309 ja 3010. Paragrahv 309 kohustab kandma enne planeeringute andmekogu asutamist ehk enne 1. novembrit 2022 kehtestatud planeeringud planeeringute andmekogusse hiljemalt 31. detsembriks 2030. See aitab tagada, et andmekogust on kättesaadavad kõik planeeringud, mitte vaid need, mis on kehtestatud alates 1. novembrist 2022. Muudatus loob andmekogu kasutajatele senisest paremad võimalused planeeringutes ettenähtud võimaluste ja nõuetega tutvumiseks ning nende alusel otsuste tegemiseks (kodu ostmine, investeeringute kavandamine jms). MKMile eraldati ELi taaste- ja vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000 eurot, millega plaanitakse digiteerida kõik kehtivad detailplaneeringud. Projektiga alustati 2024. aasta lõpus ning see plaanitakse lõpetada 2026. aasta aprillis. Projekti jooksul digiteeritakse kõik Eestis kehtivad detailplaneeringud ning need avalikustatakse planeeringute andmekogus. KOVid peavad tagama kehtivate planeeringute kättesaadavuse ning kontrollima tulemuste õigsust. Digiteerimiskulud kaetakse projekti vahenditest ning otseseid rahalisi kohustusi tegevusega kohalikule omavalitsusele ei kaasne. Paragrahv 3010 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine kohaldub neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2027. Seega ei puuduta muudatus vahetult pärast muudatuste jõustumist kehtestatavaid detailplaneeringuid, vaid annab võimaluse mõistliku aja jooksul kas pooleliolevad menetlused lõpuni viia või arvestada muudatusega menetluse läbiviimisel. Eelnõu § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 jäetakse välja tekstiosa „detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja“. Asjakohased selgitused on esitatud eelnõu § 1 punkti 38 selgitustes. Eelnõu § 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) muutmine Käesoleva muudatusega tunnistatakse kehtetuks varasem seadustes sätestatud plaan anda alates 1. jaanuarist 2026 riigi eriplaneeringute (REP) ja maakonnaplaneeringute (MP) koostamise korraldamise rakenduslikud ülesanded Maa- ja Ruumiametile (MaRu). Muudatuse eesmärk on jätta nimetatud planeeringuliikide koostamise korraldamine senisel viisil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pädevusse. Mõlema planeeringuliigi algataja ja kehtestaja on Vabariigi Valitsus. Isegi juhul, kui planeeringute ettevalmistus toimuks MaRus, peaksid kõik eelnõud läbima MKMis jätkuvalt sisulise kontrolli, kes suunab need edasi valitsusse. Selline tööjaotus looks ebavajalikku dubleerimist kahe asutuse vahel. Samuti sisaldavad nimetatud planeeringud olulisel määral 13 poliitikakujunduslikke otsuseid. MPd määravad ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi maakonna või regiooni tasandil. REPidega kavandatakse suuremahulisi riikliku tähtsusega objekte (nt elektriühendused, meretuulepargid, tuumaelektrijaam), millel on märkimisväärne ruumiline, keskkonnaalane ja sotsiaalmajanduslik mõju ning millega kaasneb sageli suur avalik ja rahvusvaheline huvi. Seega on selliste planeeringute puhul vältimatu mitme valitsemisala vaheline koordineerimine ning ministeeriumi tasandi otsustusõigus. Nimetatud planeeringute koostamise korraldamise jätmine ministeeriumi tasandile tagab ka, et poliitikakujundaja on otseselt seotud planeerimispraktikaga, mis omakorda toetab teadlikumat ja tõhusamat valdkonna juhtimist. Muudatus on seega vajalik, et tagada planeerimissüsteemi selgus, vältida asjatut tööjaotust ning säilitada strateegiliste planeeringute puhul otsustusvõimekus ministeeriumi tasandil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse järgmisi muudatusi: - täpsustatakse ja täiendatakse PlanSis kasutatavaid termineid; - ajakohastatakse planeerimise põhimõtteid, sh sätestatakse kvaliteetse ruumi põhimõtetest lähtumine ja kliimamuutusega arvestamise kohustus; - leevendatakse nõudeid planeeringute avalikust väljapanekust etteteatamisele, teadete edastamisele ja arutelude korraldamisele; - loobutakse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist; - kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering; - sätestatakse detailplaneeringute kehtivusaeg ning täiendatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid; - sätestatakse kohustus kanda enne 1. novembrit 2022 kehtestatud planeeringud andmekogusse. 6.1. Mõju avaldav muudatus: planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsustamine ja täiendamine, sätete õigusselguse suurendamine (vt ennekõike eelnõu § 1 punktid 1, 2, 5, 7 ja 24) Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Otsene mõju puudub, planeeringute ja neis kasutatavate terminite õigusselgus aitab parandada planeeringute kvaliteeti ja seeläbi elukeskkonda. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. PlanSis kasutatavate terminite täpsem sisustamine ja sätete õigusselguse parendamine hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetlust läbi viia, sh vähendab töökoormust. Mõju ettevõtjatele ja elanikele 14 Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid ning õigusselged sätted aitavad ettevõtjatel ja elanikel oma tegevust paremini planeerida ja hõlbustavad planeerimisküsimuste lahendamist. 6.2. Mõju avaldav muudatus: planeerimise põhimõtete ajakohastamine, sh kvaliteetse ruumi põhimõtetest lähtumise ja kliimamuutusega arvestamise kohustuse sätestamine planeeringute sisu kujundamisel Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju on positiivne. Ajakohastatud planeerimispõhimõtetega arvestavad planeeringud pakuvad senisest läbimõeldumaid ja kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi kohandada vastavalt kliimamuutuse mõjule. Kvaliteetse ruumi põhimõtted toovad kaasa:  rohkem läbimõeldud ja mitmekesiseid avalikke ruume, mis arvestavad erinevate kasutajagruppide vajadustega (nt lapsed, eakad, liikumispuudega inimesed);  paremini ühendatud ja funktsionaalsemad linnakeskused ja elamualad, kus töö, elu ja teenused on ruumiliselt integreeritud;  rohkem tähelepanu avalikule ruumile ja esteetikale, sh vaatekoridorid, haljastus, arhitektuurne kvaliteet;  kohapõhine lähenemine, mis arvestab kohaliku kultuuri, maastiku ja kogukonna identiteediga. Kliimamuutustega arvestamine toob kaasa:  kuumasaarte vältimise meetmed, nt rohevõrgustike ja veekogude planeerimine tiheasustusaladel;  tormivee juhtimise lahendused, nt sademevee kogumis- ja immutusalad;  tuule ja päikese suuna arvestamine hoonestuses, et vähendada energiakulu;  elamualade paiknemise ümberhindamine, vältimaks üleujutusohtlikke või erosioonile alluvaid alasid. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohandatud ja kvaliteetne elukeskkond suurendab riigi julgeolekut ja välissuhteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning leevendada kliimamuutuse mõju ja kohandada ruumi kliimamuutuse mõju arvestades. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOVid saavad planeerimispõhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutuse mõju arvestades, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda. Võimalikke kliimamuutusega arvestavate planeeringute koostamisega kaasnevaid lisakulusid ei saa pidada oluliseks. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt vähesel määral suureneb. Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga palju suurem väärtus – paraneb kavandatava keskkonna kvaliteet ning tekib võimalus õigel ajal teadvustada ja kavandada vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Uuringutes nagu nt Ahlfeldt, Gabriel M., and Elisabetta Pietrostefani. “Quality sells: High quality Baukultur as a success factor for 15 the construction and real estate industry.” Šveitsi kultuuriamet, 15. November 2022, jt näitavad, et kvaliteetse ruumi põhimõtteid järgivad ja kliimamuutuste mõjuga arvestavad ruumilahendused on aegruumis pikema kestvuse ja väärtusega, kui nendega mitte arvestavad. Seega saab mõju ettevõtjatele ja elanikele pidada siiski positiivseks. 6.3. Mõju avaldav muudatus: etteteatamise, teadete edastamise (sh edastuskanalite) ning avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise nõuete ajakohastamine ning paindlikumaks muutmine Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne mõju, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõju loodus- ja elukeskkonnale Mõju puudub. Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse kulud. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb menetluskoormus ning rohkem saab tähelepanu keskendada tõhusale eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele. Samuti vähenevad planeerimismenetluse aeg ja kulud. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Menetlusosalised saavad teateid hõlpsamalt ja need on kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest. Ühtlasi paraneb juurdepääs avalikele väljapanekutele ja aruteludele, mis korraldatakse asukohta arvestades sobivas kohas – see aga omakorda soodustab planeerimismenetluses aktiivset osalemist. Samuti on kaasamise korral asjakohane lähtuda PlanSi §-des 9–11 sätestatud põhimõtetest ning tagada planeerimismenetluses tõhus koostöö asjaosalistega ja avalikkuse kaasamine. Seega ei saa pidada mõju oluliseks. 6.4. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist loobumine Mõju sihtrühm: riigiasutused, eelkõige maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub. Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid (ca kaks kuud) avaldab otsest majanduslikku mõju eelkõige planeeringu korraldajale, kelle planeeringu koostamisega kaasnevad kulud ja menetlusele kuluv aeg planeeringu vastuvõtmise etapi kaotamisel vähenevad. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse töökoormus ja lüheneb menetlusaeg. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse töökoormus ja lüheneb menetlusaeg. 6.5. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi kaotamine Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule 16 Mõju puudub. Kuna ka edaspidi tuleb olulise ruumilise mõjuga ehitise detailplaneeringu koostamisel teha keskkonnamõju strateegiline hindamine, on välistatud ka ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Kuna edaspidi saab olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja menetlusele kuluv aeg lühem, väheneb nii planeeringu koostamise korraldaja menetluskulu kui ka planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isiku kulu. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOV EP kaotamine ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamine detailplaneeringuga võimaldab KOVil ja ettevõtjatel olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest ressursitõhusamalt ja kiiremini planeerida. Elanikele avaldatav mõju ei muutu, sest detailplaneeringu menetluses on neile tagatud samad võimalused protsessis osalemiseks ja oma huvide väljendamiseks mis praeguses KOV EP menetluses. 6.6. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh võimalused kehtivusaja pikendamiseks Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks muutumine seaduse alusel mõjutab teatud määral nii KOVe kui ka planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib neid senisest enam planeeringut kümne aasta perspektiivis siiski realiseerima asuma. Vananenud planeeringud, mis ei vasta enam KOVi ruumilise arengu eesmärkidele, muutuvad kehtivusaja möödumisel kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumilise arengu kavandamist tänapäevaste nõuete ja vajadustega arvestavalt. Isegi kui planeeringute kehtivuse pikendamine võib kaasa tuua mõningast töökoormuse kasvu, ei saa seda pidada ülemääraseks ning tuleb arvestada, et KOVil peab juba praegu olema ajakohane ülevaade planeeringute asjakohasusest (PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt peab üldplaneeringute ülevaatamise käigus vaatama üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatama detailplaneeringute muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse). Kuna muudatus ei puuduta enne eelnõukohase seaduse jõustumist ega mõistliku aja jooksul pärast muudatuse jõustumist kehtestatud detailplaneeringuid, samuti asjaolu, et võimalus on ka detailplaneeringu kehtivusaega pikendada, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks. 6.6. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele 17 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine mõjutab nii KOVe kui ka planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt planeeringuid kehtetuks tunnistada. Kuna täiendus on tehtud juba kehtivat õigust järgides ehk endiselt kehtivad HMSis haldusakti kehtetuks tunnistamisele kohalduvad nõuded, sh nõuded kaalutlemisele ja põhjendamisele, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks. 6.7. Mõju avaldav muudatus: enne 1. novembrit 2022 kehtestatud planeeringute andmekogusse kandmise kohustus Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule, ettevõtjatele ja elanikele Mõju puudub. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele Andmekogusse andmete kandmisega kaasneb planeeringu koostamise korraldajale mõningane ajakulu. Riik on aga juba aktiivselt abistamas kohalikke omavalitsusi planeeringute digiteerimisel, vähendades sellega märkimisväärselt nende ajakulu. Samal ajal lihtsustab planeeringute andmekogusse andmete laadimine planeeringute kättesaadavust ning planeeringute kasutamist loamenetluse alusena. Seega ei saa muudatuse mõju pidada oluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele. Koolitamiskulud kaetakse iga-aastasest MKMi ruumipoliitika valdkonna eelarvest. 8. Rakendusaktid Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Määruse kehtestamise alus on kehtiva PlanSi § 3 lõige 21, mis lubab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nõuded planeeringu algatamise taotlusele. Seni sellist määrust kehtestatud ei ole ja kohalike omavalitsuste nõuded algatamise taotlusele on olnud erinevad. Praktikas ja planeeringute andmekogu kasutusele võtmise tulemusel 2022. aasta novembris on ilmnenud vajadus ühtlustada taotluses esitavad andmed. Samuti on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ muutmise määruse eelnõu (lisa 2), millega muudetakse vaid preambulas sätestatud määruse kehtestamise aluseks olevat volitusnormi. Kehtiva määruse andmise alus on PlanSi § 95 lõige 2, kuid kohaliku omavalitsuse planeeringu liigi kaotamisega (kõnesoleva eelnõu § 1 punkt 23) viiakse volitusnorm üle PlanSi § 75 lõikesse 11. 9. Seaduse jõustumine Kuna muudatustel ei ole olulist mõju, ei vaja need üleminekuaega ning seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 18 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Planeerijate Ühing, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Justiits- ja Digiministeerium tähtaegselt seisukohti ei esitanud. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 3). ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 19  EELNÕU 18.06.2025 Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lähtutakse“ sõnaga „lisaks“; 2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“; 3) paragrahvi 41 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „asutab ja selle“; 4) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.“; 5) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „vajaduse korral“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades.“; 7) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna. (3) Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.“; 8) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded on:“; 9) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 38 lõigetes 4 ja 5, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 67 lõigetes 5 ja 6, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 87 lõikes 5 ning § 135 lõigetes 6 ja 7 jäetakse välja tekstiosa „hiljemalt 14 päeva“; 1 10) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt planeeringualal sobivas kohas.“; 11) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu planeeringualal sobivas kohas.“; 12) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.“; 13) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 67 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku.“; 15) paragrahvi 74 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja“; 16) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 18 asendatakse sõnad „ja haljastusnõuete“ tekstiosaga „, haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride“; 17) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 18) paragrahvi 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5 ja § 91 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“; 19) paragrahvi 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja valla suuremate asulate keskustes“; 20) paragrahvi 84 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks“; 21) paragrahvi 87 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(6) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse valla- või linnalehes enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu võimalik, avaldatakse teade enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.“; 22) paragrahvi 89 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“; 23) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(2) Detailplaneeringu elluviimise alguseks loetakse kehtiva detailplaneeringu alusel maakorraldusseaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud maakorraldustoimingute lõpetamist. Juhul kui kehtiva detailplaneeringu alusel ei ole vaja nimetatud maakorraldustoiminguid teha, loetakse detailplaneeringu elluviimise alguseks kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusloa andmist ehitusseadustiku tähenduses.“; 25) paragrahvi 124 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“; 26) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.“; 27) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 125 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juhul“ sõnadega „ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks“; 29) paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.“; 30) paragrahvi 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“; 31) paragrahvi 129 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna;“; 3 32) paragrahvi 129 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses: „5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke andmeid; 6) huvitatud isik on pankrotistunud või likvideeritud või 7) huvitatud isik keeldub põhjendamatult täitmast planeeringu koostamise korraldaja kirjalikku nõuet planeeringulahendust kehtiva õiguse või planeeringuga vastuolu tõttu muuta või täpsustada.“; 33) paragrahvi 130 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 135 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas.“; 35) paragrahvi 136 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas.“; 36) paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. (8) Detailplaneeringu kehtivusaega pikendatakse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Detailplaneeringu kehtivusaja pikendamisest teavitatakse detailplaneeringu kehtestamisest teavitamise nõuete kohaselt.“; 37) paragrahvi 140 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus.“; 38) paragrahvi 140 lõikes 6 asendatakse sõna „volikogu“ sõnaga „üksus“. § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309 ja 3010 järgmises sõnastuses: „§ 309. Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete andmekogusse kandmine Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks. 4 § 3010. Planeerimisseaduse § 139 lõike 7 rakendamine Planeerimisseaduse § 139 lõiget 7 kohaldatakse detailplaneeringutele, mis kehtestatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.“. § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 jäetakse välja sõnad „detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja“. § 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) § 4 punkt 4, § 20 punktid 3 ja 4 ning § 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2025. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a (allkirjastatud digitaalselt) 5  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele, mis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele. § 2. Nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele (1) Detailplaneeringu algatamise taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number ja e-posti aadress; 2) planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega; 3) planeeringu koostamise eesmärk; 4) kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning sellega seotud tegevuse kirjeldus; 5) planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed; 6) kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus; 7) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos kirjeldusega; 8) vajaduse korral muu asjakohane teave. (2) Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab, et taotletud planeeringuala on sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning teadaolevate andmete põhjal puuduvad välistavad tegurid ehitise kavandamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Kantsler  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ muutmine Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 75 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ preambulas asendatakse tekstiosa „95 lõike 2“ tekstiosaga „75 lõike 11“. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Kooskõlastustabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus Kliimaministeerium 1. Eelnõu § 1 punkt 5 – kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine. Palume Osaliselt Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas vaadata üle mõistete kasutus. Soovitame kasutada näiteks sõnastust: arvestatud numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab „Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning haakumise ehitusseadustikus kasutatavate aitama kaasa funktsionaalse ja ligipääsetava, majanduslikku väärtust mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et lisava, keskkonnasäästliku, kohandatava ja mitmekesisust soodustava põhimõtted peavad võimaldama keskkonna loomisele.“ Kliimaministeerium leiab, et on oluline, et planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus kasutatavad mõisted ruumi põhimõtetest lähtuda. Ühtlasi muutsime haakuksid omavahel. seletuskirjas toodud selgitust nii, et ruumiloome Seletuskirjas on toodud, et ruumiloome aluspõhimõtted on peamine aluspõhimõtete järgimine on soovituslik. kvaliteetse ruumi põhimõtted fikseeriv dokument, seega on ka seda vaja edaspidi järgida. Leiame, et tegemist on dokumendiga, mille järgimist saab nõuda. Palume õiged mõisted kajastada seaduse tasandil ja vajadusel kasutada vastavat volitusnormi, et sisustada uus loodav põhimõte, mitte viidata dokumendile, millel puudub õiguslik sidusus. 2. Toetame, et detailplaneeringutele kehtestatakse tähtaeg kehtivuse Selgitame Leiame, et juhul kui detailplaneeringut on ellu kaotamiseks. Küll aga me ei toeta seda, et elluviimist alustades viima asutud, on põhjendatud selle kehtivuse muutub detailplaneering tähtajatuks. jätkumine. Detailplaneeringu elluviimine ei lõpe ehitiste rajamisega, vaid hõlmab endas ka seda, et kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud lahendus jääb ala ruumikasutust suunama soovitud viisil ka pärast ehitiste rajamist. Juhul kui lahendus enam ootustele ei vasta, on võimalik detailplaneering kehtetuks tunnistada. 3. Tunnustame, et eelnõu § 1 punktiga 43 on laiendatud kehtetuks Mittearvestatud Detailplaneeringu automaatne kehtetuks tunnistamise aluseid. Küll aga palume siiski veelkord mõelda ja leida muutumine toob kaasa ulatusliku omandiõiguse riive, samuti ei ole see kooskõlas tavapärase 1  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 võimalus olemasolevate väga vanade planeeringute automaatseks haldusmenetluse regulatsiooni ja põhimõtetega. kehtetuks tunnistamiseks. Samas märgime, et lisame eelnõu § 1 punktiga 37 täiendava aluse detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. 4. Eelnõu § 1 p 8 – Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte lisamine. Osaliselt Kirjeldatud viisil põhimõtte muutmine annab Kuna lisatava § 12 lõike 4 eesmärk on suunata planeerimisotsuseid arvestatud sellele sisu, mis väljub põhimõtte tasandil kliimamuutustega arvestamisele, teeme ettepaneku sõnastada säte kliimamuutustega arvestamise skoobist. järgmiselt: „Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, Planeerimismenetluse käigus peab selguma, planeerides asjakohaseid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks, milline on erinevaid huve tasakaalustav sh kasvuhoonegaaside sidumise ja süsinikuvaru hoidmise võimet planeeringulahendus. Oleme sätte sõnastust toetades, ning kliimamuutustega kohanemiseks, seades prioriteediks muutnud põhimõtte tasandile sobival viisil. looduskeskkonna säilitamise ja taastamise“ Eelnõu § 1 punkt 6 (vanas numeratsioonis 8) kohaselt on nüüd võimalik järeldada, et vajaduse ilmnemisel on planeerimisel kohustus kliimamuutusi ennetada, leevendada ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandada. Samuti oleme täiendanud asjakohaselt eelnõu seletuskirja. 5. Teeme ettepaneku täiendada PlanS § 12 lõiget 3 järgmiselt: „(3) Mittearvestatud Leiame, et otstarbeka, mõistliku ja säästliku Planeerimisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke, looduspõhiseid ja maakasutuse põhimõte võimaldab juba energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia järeldada, et planeerimisel tuleb vajadusel kasutamist.“ looduspõhiseid lahendusi kasutada. Juhime tähelepanu, et koostamisel on üleriigiline Looduspõhised lahendused suurendavad iseseisvat toimetulekut, planeering 2050+, mille raames oleme avatud vastupanuvõimet ja toetavad ökosüsteemide kaitset ja taastamist, koostööks asjakohaste ruumilise arengu süsinikusidumist ja süsinikuvaru hoidmist. põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, mis toetaksid looduspõhiste lahenduste kasutamise eelistamist. 6. Lisaks palume PlanS § 12 täiendada järgmiselt, et planeerimisel tuleb Mittearvestatud Leiame, et nii elukeskkonna parendamise kui ka arvestada elurikkuse säilitamise ja võimalikult vähese kahjustamisega otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse ning maa hõivamisel vähemväärtusliku maa eelishõivamisega ehk põhimõte võimaldavad juba viidatud teemadega maahõivehierarhiaga. asjakohaselt planeerimismenetluses arvestada. 2  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Juhime tähelepanu, et koostamisel on üleriigiline Selgituseks, et elurikkuse säilitamine ja looduse kahjustamise planeering 2050+, mille raames oleme avatud vältimine on samuti oluline kaalutlus, mis peaks planeerimisel koostööks asjakohaste ruumilise arengu algusest peale aluspõhimõttena ja praktikas arvestatud olema, et põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, mis vältida väärtusliku looduskeskkonna, sh elupaikade tagasipööramatut toetaksid elurikkuse säilitamist ja looduse kahjustamist ja liikide kadu. Maahõive osas on põhimõtteks kahjustamise vältimist ning maahõivehierarhiat. maahõivehierarhia ehk kaalutlus, kas vajaduse tekkides oleks võimalik esmajärjekorras kasutada juba kasutatud maad, väheväärtuslikku maad, rikutud maad ja seada neile planeeringuga prioriteet. 7. Kuivõrd kehtiva § 12 pealkiri on „Otstarbeka, mõistliku ja säästliku Mittearvestatud Leiame, et põhimõtte nimetus on jätkuvalt maakasutuse põhimõte“, teeme ettepaneku muuta paragrahvi asjakohane. pealkirja seoses lõike 3 ja lisatava lõike 4 sisuga, mis ei ole otseselt seotud maakasutusega. 8. Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatakse § 65 lõige 4, mis on seotud Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ärajätmisega. Lõikega nähakse ette, et pärast maakonnaplaneeringu kooskõlastamist ja arvamuse andmiseks esitamist teeb planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Jääb selgusetuks, miks edaspidi puudub vajadus viia läbi planeeringuga seotud menetlusnõuete kontroll, kuid täiendavalt tuleb viia läbi KSH aruande (kuid mitte KeHJS § 39 kohase programmi) menetlusega seotud nõuetele vastavuse kontroll. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 42 lõike 5 punkti 1 kohaselt kontrollitakse KSH aruande vastavust nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmile. Praegusel juhul eelnõuga programmi nõuetele vastavuse kontrolli ja nõetele vastavaks tunnistamist ei reguleerita. Lisaks jääb selgusetuks, miks on KSH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja nõuetele vastavaks tunnistamine vajalik üksnes maakonnaplaneeringute, mitte teiste planeeringuliikide puhul. 3  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 9. Kliimaministeerium on seisukohal, et planeeringutele koostatavate Arvestatud Eelnõu vastab ettepaneku mõttele selle KSH-de menetluses on piisav, kui reguleeritud on tingimus, mille asjakohases vormis. kohaselt tuleb KSH aruande tulemused lisada planeeringusse (vastavalt täiendatakse § 65 lõiget 1). PlanS § 66 kohase vastuvõtmise etapi kehtetuks tunnistamise korral on võimalik vastavasisuline nõue siduda näiteks avaliku väljapaneku sätetega (näiteks: „Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja selle avaliku väljapaneku.“). 10. Eelnõu § 1 punkti 21 järgi muudetakse paragrahvi 67 lõike 1 esimene Osaliselt Muudame eelnõu § 1 punkt 14 (vanas lause ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maakonnaplaneeringu ja arvestatud numeratsioonis 21) sõnastust, kuna see jättis keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu eksliku mulje juba selle esialgses sõnastuses. kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku aruande eelnõu on juba enne kooskõlastamise välja paneku.“ Teeme ettepaneku sõna „nende“ asendada sõnadega protsessi avalikustatud ja selle tulemused on „maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamiseks maakonnaplaneeringusse aruande eelnõu“, et ei jääks vale arusaam, et mõeldakse kooskõlastusi integreeritud, ei ole põhjendatud sõnastuses ja arvamusi. välja tuua, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse. Asjakohane on viidata vaid maakonnaplaneeringu avalikustamisele. 11. Kui eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt (§ 67 lõige 1) toimub nii Mittearvestatud Mittearvestamise osas vt eelmine selgitus. maakonnaplaneeringu kui ka KSH aruande avalik väljapanek ja ja selgitame Selgitame, et hetkel ei ole põhjendatud arutelu, siis tuleks muuta vastavalt ka § 67 pealkirja: kaasamiste vähendamine. Kaalume edaspidi „Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise planeerimispraktika alusel, kas mõlema aruande avalik väljapanek“ (vt nt kehtiv § 64, 65 pealkirjad), samuti avalikustamise läbiviimine on põhjendatud ja § 67 teiste sätete sõnastust. vajalik olukorras, kui vahepeal vastuvõtmist ei toimu. Lisaks tekitab küsitavust see, et miks peab toimuma kaks avalikustamist (§ 62 ja 67), vahepeal küsitakse ainult kooskõlastusi ja arvamusi. Kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp jääb ära, siis kaaluda, kas võiks piirduda ühe avalikustamise korraldamisega. 4  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 12. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 75 lõike 1 punkti 18 pärast sõna Arvestatud Sõnastust vastavalt korrigeeritud. „kõrguspiirangu“ tekstiosaga „vajaduse korral vaatekoridoride“. Tervikteksti vaadates kohalduks lisanduv „vajaduse korral“ ka loetelu lõpus olevatele „haljastusnõuetele“, mis seletuskirja kohaselt ei tundu olevat täienduse eesmärk. Palume korrigeerida sätet. 13. Eelnõu § 1 punkti 36 sõnastus ei lähe kokku § 129 lõike 1 kehtiva Selgitame Oleme eelnõu § 1 punkti 32 (vanas sissejuhatava lausega: „Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, numeratsioonis punkt 36) sisu oluliselt muutnud, kui:“. § 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tuues sisse õigusselgemad detailplaneeringu muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud.“ koostamise lõpetamise alused. Sõnastada punkt näiteks järgmiselt: „esinevad muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud“. 14. Leiame, et KSH algatamise ja eelhinnangu andmise vajalikkuse Arvestatud Eelnõu vastavalt muudetud. määramisel tuleb lähtuda KeHJSi nõuetest, mis sätestab, millise tegevuse puhul on KSH algatamine kohustuslik ja millal on nõutav eelhinnang. Kui soovitakse igale ORMEt kavandavale detailplaneeringule algatada KSH, siis peaksid ORME määruses ja KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevused olema omavahel kooskõlas. 15. Kliimaministeerium on üle võtmas energiatõhususe direktiivi mille Võtame teadmiseks. artikkel 3 sätestab: „Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega tagavad liikmesriigid, et energiatõhususega seotud lahendusi, sealhulgas nõudluse poole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot, ning mis on seotud järgmiste sektoritega: a) energiasüsteemid ja b) energiaga mitteseotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, põllumajandus ja finantssektor“. See põhimõte võetakse üle energiamajanduse korralduse seadusega (EnKS), milles sätestatakse energiatõhususe 5  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 esikohale seadmise põhimõtte rakendamine. Kui EnKS muudatus jõustub, tuleks ka PlanSis viidata vastavale sättele. 16. PlanS § 130 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei või planeerimisalase tegevuse Arvestatud Eelnõu täiendatud. korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks, kui planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks. Teeme ettepaneku PlanS § 130 lõike 2 punkt 4 tunnistada kehtetuks alljärgnevatel põhjendustel. KMH menetluses arendaja valib KMH juhteksperdi, koostab koostöös juhteksperdiga KMH programmi ja aruande ning kannab KMHga seotud kulud. KMH juhteksperdi, kes on sõltumatu, ülesanne on tagada keskkonnamõjude objektiivne, põhjalik ja õigusaktidele vastav hindamine. Selline lähenemine on praktikas ennast õigustanud – süsteem toimib stabiilselt ja usaldusväärselt. Selle tõenduseks on asjaolu, et kogu KMH regulatsiooni kehtimise aja jooksul ei ole üheltki KMH juhteksperdilt litsentsi ära võetud. 17. Kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) eelnõu jaoks töötasime Mittearvestatud Kliimaministeeriumi kodulehelt avalikustatud välja § 25 „Kestliku ruumilise arengu põhimõte“. Kuna KKMS kliimakindla majanduse seaduse eelnõu põhimõtted otsustati integreerida valdkondlikesse seadustesse, viimasest versioonist (dets 2024) ei ole leitavad palume järgmised KKMSi sätted lisada sobival kujul PlanSi: § 25 lõiked 3 ja 4. Eelnõu § 25 lõige 2 sisustab KKMSi eelnõu § 25 lõige 2 lisada sobival kujul PlanSi § 12; valglinnastumise mõiste, mille lisamise vajadus KKMSi eelnõu § 25 lõige 3 lisada sobival kujul PlanSi § 12; otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse KKMSi eelnõu § 25 lõige 4 lisada sobival kujul PlanSi § 6. põhimõtte juurde jääb arusaamatuks. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Eelnõu § 1 p 6. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas sotsiaalmeedias Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. teadete avaldamisele kehtivad ajalehtede teadete avaldamise tähtajad. Samuti puuduvad selgitused, kuidas kohalik omavalitsus peab postituse tegemist fikseerima nt heakskiidu andmise menetluse tarbeks. 2. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27. Seletuskirjas puuduvad selgitused kuidas Mittearvestatud Viidatud muudatused (uues numeratsioonis 21 ja kohalik omavalitsus peab fikseerima teate õigeaegse ilmumise nt 22) ei käsitle ajalehes teavitamise nõude sisse heakskiidu andmise menetluse tarbeks. Mitmete omavalitsuste, toomist, vaid nende nõuete leevendamist. 6  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 näiteks Võru Valla Teataja ilmub 11 korda aastas (st korra kuus, v.a Seetõttu ei ole asjakohane selgitustes kirjeldada juulis) ning ajalehes on kirjas ainult ilmumise kuu ja aasta, mitte täpne seda, kuidas on võimalik fikseerida teadete kuupäev. Kas piisavaks kinnituseks oleks sel juhul digitaalarhiivi õigeaegset ilmumist. Ajalehes teavitamise viide, kus on ilmumise kuupäev kirjas (vt ka nõudeid käsitleb täpsemalt 01.07.2015 https://dea.digar.ee/?a=d&d=voruvalla20250208&e=-------et-25--1-- jõustunud PlanS-i juurde koostatud seletuskiri, txttxIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------). täpsemaid nõudeid õigeaegse ilmumise fikseerimisele käsitletud ei ole. KOV pädevuses on otsustada, kuidas kinnitada, et ajalehe teavitused on õigeaegselt ilmunud. 3. Eelnõu § 1 punktid 37 ja 38. Enamikel omavalitsustel on kehtestatud Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. Kaalume detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega järgmises planeerimismenetluse tõhustamise seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord. Palun eelnõu etapis muudatuse tegemise võimalikkust. seletuskirjas avada ka sellega seonduvat: 1) kas muudatus toob kaasa vajaduse kordade muutmiseks või uute kehtestamiseks? 2) kas taas seatakse kohalikele omavalitsustele tähtajad – kui jah, siis millised? 4. Eelnõu § 1 punkt 44 (DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2.5 Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. aastale). Kui tegu on detailplaneeringuga, mis muudab üldplaneeringu põhilahendust ning seejuures osutub vajalikuks läbi viia KSH menetlus, tellida täiendavaid uuringuid, esitada dokumente korduvalt kooskõlastamiseks/arvamuse andmiseks, vastata vastuväidetele ning läbida heakskiidu andmise menetlus, siis kulub ainuüksi menetlustoimingute läbiviimisele 300–350 päeva. Planeeringulahenduse kvaliteedi tagamiseks peab keerukamatel juhtudel konsultandile jääma piisav aeg töö teostamiseks (mitmeid uuringuid saab läbi viia ainult vegetatsiooni perioodil) ning kohalikule omavalitsusele mõistlik aeg materjalide läbi töötamiseks ja sisendi andmiseks. Seetõttu meie arvates ei ole põhjendatud ega otstarbekas seada sisuliselt erinevatele menetlustele ühte tähtaega. 5. Eelnõu § 1 punkt 45 (DP automaatne kehtetuks muutumine 7 aasta Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. pärast kui ei ole asutud ellu viima). Eelnõust ega seletuskirjast ei 7  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 selgu, kas detailplaneering kaotab kehtestamisest seitsme aasta 1) detailplaneeringu (DP) kehtivusaja täitumisel n-ö automaatselt kehtivuse võib peab kohalik omavalitsus pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma infot koguma, asjaolusid kaaluma ning seejärel lähtuma avalikku menetlust läbi viimata. planeerimisseaduse §-s 140 seatud tingimustest. Ühtlasi ei selgu Pikendamisest teavitatakse kehtestamise eelnõust ega seletuskirjast kuidas toimub planeeringu kehtivuse nõudeid järgides. pikendamine seitsme aasta võrra. 2) sätet täiendatud viisil, mis võimaldab KOV- Palume selgitada: il otsustada, kes on pädev DP kehtivuse 1) kas, kuidas ja keda peab enne otsustamist kaasama? jätkumise üle otsustama. 2) kas planeeringu kehtivuse jätkumise üle otsustamise pädevus on selle kehtestajal või on ka see volikogu ainupädevuses? 6. Teeme ettepaneku sisustada majandus- ja tööstusministri määruse Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt eelnõu „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ § tagasisidet ning see on tinginud vajaduse 2 punktis 5 nimetatud ruumiandmete mõiste. Millisel kujul ja mahus määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber huvitatud isik need esitama peaks? Selgitame, et maaomavalitsustes kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga koostavad ja esitavad huvitatud isikud/kinnisasja omanikud arvestamise võimalust käesolevast eelnõust lihtsamatel juhtudel detailplaneeringu algatamise taotluse sageli ise, eraldiseisvalt. konsultanti kaasamata. Mõiste sisustamine on vajalik mõistmaks, kas taolise menetluspraktikaga jätkamine on ka määruse kehtima hakkamise järgselt võimalik. Eesti Planeerijate Ühing 1. Jätta eelnõust välja maakonnaplaneeringule siduva iseloomu andvad Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud. sätted (ennekõike eelnõu punktid 12, 13 ja 14) ning säilitada maakonnaplaneeringute strateegilisele tasandile vastav iseloom. 2. Loobuda ORME mõistest ja selle reguleerimisest Mittearvestatud Vajab täiendavat analüüsi arvestades ka ORME- planeerimisseaduses täielikult. de nimekirja VV määruses 102. 3. Täiendada eelnõu ning tunnistada kehtetuks planeeringute Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust heakskiitmise regulatsioon. planeerimismenetluse tõhustamise järgmises etapis. 4. Määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt eelnõu osas märgime: tagasisidet ning see on tinginud vajaduse 8  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 1. Detailplaneeringu algatamise taotluse juures peab kindlasti määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber olema ka skemaatiline osa, mis annaks ka visuaalselt edasi, kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga mida kavandatakse. arvestamise võimalust käesolevast eelnõust 2. Palume detailplaneeringu algatamise taotluse nõuete osas eraldiseisvalt. veelkord kaaluda, kas kõik need nõuded on vajalikud ning täidetavad. Nt punktid 6 ja 7 (mõjude kirjeldus ning uuringute vajadus) ei ole taotlusele esitatavad nõuded vaid pigem omavalitsuse poolt algatamisel esitatavad nõuded, mida detailplaneeringu koostamise käigus täita. Seega peavad need pigem kuuluma detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde. Detailplaneeringuid ei koostata üksnes suurarendustele ja suurarendajate poolt, detailplaneeringute koostamine võib olla vajalik ka eraisikutele näiteks ühepereelamu rajamiseks. Seega peab detailplaneeringu taotluse esitamine olema võimalikult lihtne ja täidetav ka eksperdi kaasamiseta. 3. Punkt 8 tuleks ümber sõnastada näiteks järgmiselt: vajaduse korral muu kohaliku omavalitsuse poolt nõutav põhjendatud ja asjakohane teave. 5. Eelnõu punktiga 41 muudetakse detailplaneeringute koostamise aega Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. kahe ja poole aastani. EPÜ hinnangul on tegemist sisutühja sättega, sest sellel ei ole tagajärgi. Kehtestamise aeg on kunstlikult tekitatud ning ei arvesta muuhulgas, et teatud juhtudel tuleb detailplaneeringute koostamisel läbi viia keskkonnamõju hindamine või uuringud, mis võivad kesta näiteks terve aasta (tuuleparkide linnustiku uuringud näiteks vajavad sesoonsust). 6. Planeeringute avalikustamise puhul peame oluliseks, et Mittearvestatud Kõigi teavituskanalite vabaks jätmine ei ole planeerimisseadus sätestaks kaasamiskanalite vabaduse, mis õigustatud avalikkuse ja isikute vaatest, kellel tähendab, et planeerimisseadus ei reguleeri kanaleid, kus näiteks peab säilima teave, milliseid kanaleid jälgida ja omavalitsus oma planeeringuteateid avalikustama peab vaid kust otsida teavet juhul, kui nad on huvitatud omavalitsusel oleks ise võimalik valida sobivad kanalid. enda elukoha ümber toimuvast või soovivad planeerimismenetlustega kursis olla. Maa- ja Ruumiamet 9  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 1. Punkt 3 kohaselt jäetakse paragrahvi 41 lõikest 2 välja tekstiosa Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute“. Teeme ettepaneku jätta see lõige muutmata, kuna KOV EP-sid on juba kehtestatud ja mitmed on veel ka koostamisel (suur osa tuuleparkide planeerimiseks koostatavatest planeeringutest on KOV EP-d), siis on põhjendatud ka nende planeeringute lisamine PLANK- i. 2. Punkt 4 – planeeringu elluviimise mõiste täiendamine. Arvestatud Eelnõu teksti muudetud (vt eelnõu § 1 punkt 24). Teeme ettepaneku tuua PlanS-is täpsemalt välja (seletuskiri ei ole meie hinnangul piisav), millised on planeeringu alusel tehtavad tegevused, millega alustamisel loetakse, et planeeringut on asutud ellu viima. See aitab paremini mõista, milliste tegevuste tegemise järgselt ei kaota planeering 7 aasta möödumisel kehtestamisest arvates oma kehtivust. 3. Punkt 5 – kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine. Selgitame Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas Oleme seisukohal, et PlanS peaks andma paremad tööriistad numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab elukeskkonna parendamise põhimõtte sisustamiseks ning arvestama haakumise ehitusseadustikus kasutatavate ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. 2019 töötati ruumiloome mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et töörühma poolt välja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, mida põhimõtted peavad võimaldama soovitatakse Eesti ruumiloome valdkonnas ruumiotsuste kaalumisel planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse arvestada ja mis on välja toodud ka MaRu veebilehel kui alus, millest ruumi põhimõtetest lähtuda. lähtuda. Teeme ettepaneku paragrahvi 8 teksti teine lause sõnastada järgnevalt: „Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse, kestliku ja kvaliteetse ruumi loomisele“. 4. Punkt 12 kohaselt paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse teise lausega Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. järgmises sõnastuses: „Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering 10  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.“ Ettepanek on lisada, et maakonnaplaneering on detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks üksnes osas, mida üldplaneering ei käsitle. 5. Punkt 32 kohaselt täiendatakse paragrahvi 124 lõikega 91 järgmises Arvestatud Sellise detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb sõnastuses: „(91) Kui detailplaneering koostatakse alal, kus koostöö ja kaasamine viia läbi nii nagu see üldplaneering puudub, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele viiakse läbi üldplaneeringut muutvate DP-de üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja puhul. Korrigeerisime vastavalt seletuskirja. kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.“. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ning selgemini välja tuua erisused ja nõuded, kuidas tuleb läbi viia koostöö ja kaasamine, kui detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub. 6. Eelnõu punkt 34 – katastriüksuse moodustamisel krundi piiridest Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja lähtumine. sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise Oleme arvamusel, et katastriüksuste piiride muutmine võiks kõne alla seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab tulla vaid erandlikes olukordades (see oli ka kohtu poolt antud projekteerimistingimustega täpsustada suunises toodud mõte, vt RKHKo 3-20-952) kui eeltoodud riskid ja detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust ohud on välistatud. Teeme ettepaneku paragrahvi 126 lõike 6 teine tingimusel, et planeeringualale esialgu antud lause sõnastada järgmiselt: „Kohalik omavalitsus võib põhjendatud ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse juhul lubada detailplaneeringus määratud krundi piire muuta, kui jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam muudatuse järgselt on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse ei ole. elluviidavus ning see ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning detailplaneeringus ja üldplaneeringus määratud tingimustega“. 7. Eelnõu punkt 42 – detailplaneeringu automaatne kehtetuks Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. DP kehtivusaja muutumine 7 aasta möödumisel. pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma Regulatsioonist ei selgu, et millised on nõuded või menetlus tuleb läbi avalikku menetlust läbi viimata. Pikendamisest viia detailplaneeringu kehtivuse pikendamiseks. teavitatakse kehtestamise nõudeid järgides. 8. Eelnõu § 2 näeb ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab enne Selgitame Eeldus on, et avaliku halduse kandjad, sh riigi- 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta ja kohaliku omavalitsuse asutused täidavad 11  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute seaduses ettenähtud nõudeid. Juhul, kui siiski andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.“ Palume selgitada, mis saab siis, nimetatud nõudeid ei täideta, saab isik, kelle kui planeeringu koostamise korraldaja ei esita hiljemalt 31.12.2030 õiguseid järgimata jätmine riivab, pöörduda enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta kohustamiskaebusega kohtu poole. planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmeid planeeringute andmekogusse? 9. Eelnõu § 2 näeb ette, et enne planeerimisseaduse §-de 95–123 Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Eelnõust ei selgu, mis saab KOV EP menetlustega, mida ei jõuta mingil põhjusel viia lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Osade eriplaneeringute puhul näeb nende koostamise ajakava ette kehtestamise 2027. aastal. 10. Ettepanekud DP algatamise taotluse kohta: Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt 9.1. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 1 punktid 2 ja 3 tagasisidet ning see on tinginud vajaduse on sarnase sisuga ning nendest oleks otstarbekas moodustada üks määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber punkt. kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga 9.2. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 1 punktide 6 ja 7 arvestamise võimalust käesolevast eelnõust kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamise taotlusele esitada: „6) eraldiseisvalt. kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus; 7) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos kirjeldusega;“ Kuna punktide 6 ja 7 täpne sisu ei pruugi olla koheselt detailplaneeringu algatamise taotlejale teada, siis võiks see jääda planeeringu koostamise korraldaja hinnata, analüüsida, kaaluda ning koostada. 9.3. Majandus- ja tööstusministri määruse § 2 lõike 2 sõnastusest ei selgu, milline on nõuetele vastav ruumianalüüs ning missugust infot peab sisaldama nõuetele vastav ruumianalüüs ning kes on pädev seda 12  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 koostama. Kes ja missuguste nõuete alusel hakkab esitatud ruumianalüüse hindama. Palume täiendada määruse sõnastust eelpool toodu osas. Keskkonnaamet 1. Eelnõu § 1 punkt 1. Juhime edaspidiseks tähelepanu, et kavandamisel Teadmiseks Vastava muudatuse jõustumisel lisame on looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, mille jõustumisel oleks võetud asjakohase viite PlanS-i. võimalik läbi viia eraldiseisev Natura hindamine juhul, kui see on vajalik, aga puudub vajadus KSH läbiviimiseks. LKS muudatuste jõustumisel tuleks detailplaneeringute menetluses lisaks KeHJS-es toodud menetlusnõuetele asjakohasel juhul lähtuda ka LKS-is sätestatavatest menetlusnõuetest. 2. Eelnõu § 1 punkt 2. Lisatavas lauses on ekslik viide KeHJS §-le 61. Arvestatud Sättest viide KeHJS §-le 61 välja jäetud ja Viidatud paragrahv ei reguleeri KSH eelhinnangu andmise aluseid, sätestatud, et „Keskkonnamõju hindamise ja vaid nõudeid keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangule. KSH keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu andmise alused on sätestatud KeHJS §-s 33 ja PlanS-is eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang erinevate planeeringuliikide juures (§ 55 lg 3, § 74 lg 4, § 124 lg 6, § planeeringu juurde kuuluv lisa.“ 142 lg 6). Teeme ettepaneku parandada. 3. Eelnõu § 1 punkt 3. Kavandatava rakendussättega (EhSRS § 3010) Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. antakse võimalus enne PlanS 7.-nda peatüki kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lõpuni menetleda kuni 31.12.2026. Seetõttu jääb selgusetuks, kas pärast PlanS § 41 lõike 2 muudatuse jõustumist kehtestatavad planeeringud tuleks samuti säilitada ning avalikustada planeeringute andmekogus. Teeme ettepaneku kaaluda õigusselguse huvides vastava rakendussätte lisamist. Ühtlasi märgime, et peame oluliseks, et planeeringute andmekogust oleksid leitavad ka kehtestatud eriplaneeringud 4. Eelnõu § 1 punkt 8. Eelnõus pole selgitatud, milliste kriteeriumite Selgitame Seletuskirja tekstis on tehtud muudatused, mis alusel tuleb kliimamuutustega planeerimisel arvestada ning millised võimaldavad varasemast tekstist paremat tegevused järgnevad kui kliimamuutustega pole piisavalt arvestatud. arusaama muudatuse sisust. PlanS-iga eraldi Seletuskirjas on küll viidatud, et kliimakindla majanduse seaduse vastustust Keskkonnaametile ette ei nähta. eelnõu on Kliimaministeeriumis koostamisel, kuid juhime 13  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 tähelepanu, et alles koostamisel oleva eelnõu põhjal ei ole õiguskindlalt võimalik sisustada teise eelnõu muudatuse sisu. Meie hinnangul tuleb seetõttu ka kõnealuses eelnõus täpsemalt selgitada, kuidas kliimamuutustega arvestamine peaks planeerimismenetluses toimuma, mh täpsustada, kas ja millises osas on kliimamuutustega arvestamise eest vastutavaks Keskkonnaamet ning vajadusel mõjuanalüüsis hinnata ka mõju asutuse eelarvele ja halduskoormusele. 5. Eelnõu § 1 punkt 19. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus tehakse ning mis toimet see planeerimismenetluses omab. Märgime, et viidatud KeHJS § 42 lg-te 5 ja 6 (kehtiva õiguse alusel rakendatakse muude dokumentide KSHdele, nt arengukavad, strateegiad jm) all mõeldakse olukorda, kus KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust tehes kontrollitakse, kas KSH aruanne vastab nõuetele (sh on 3 (3) sisult piisav) ning sellega KSH menetlus lõpeb. Planeerimismenetluse käigus läbiviidav KSH menetlus erineb sellest ja ka eelnõu § 1 p 21 näeb pärast KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist veel ette planeeringu ja KSH aruande avalikustamise. Samuti sätestab PlanS § 69 lg 3 vajadusel ka hiljem KSH aruande täiendamise. Seetõttu jääb siiski selgusetuks, mis tähendust KSH aruande vastavaks tunnistamise otsus omab. Lisaks märgime, et KeHJS § 42 lg 5 ja 6 alusel KSH aruande vastavaks tunnistamise otsust tehes ei kontrollita, kas KSH tulemused on arvesse võetud ka strateegilises planeerimisdokumendis. Selleks on teised sätted, nt KeHJS § 43 p 1 ja sätted PlanS-is erinevate planeeringuliikide juures. KeHJS-i sõnastuse „aruande asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks“ tähendus on hinnang KSH aruande info piisavusele, mitte kas KSH tulemused on strateegilises planeerimisdokumendis ka arvesse võetud. Palume eelnõu seletuskirja selles osas täpsustada ja täiendada. 14  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 6. Eelnõu § 2. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas kavandatav Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. menetluste lõpule viimise kuupäev on kooskõlas menetluses olevate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute eeldatava kehtestamise ajaga. Lisaks sellele tuleks õigusselguse huvides täpsustada, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ja kui on, siis millised tagajärjed võivad olla tähtaja saabumisel neile planeeringutele, mida ei ole siiski jõutud kehtestada. 7. Eelnõu lisa 1 (DP algatamise taotluse vorm). Eelnõus ega Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt seletuskirjas ei ole täpsemaid suuniseid ruumianalüüsi ulatuse või tagasisidet ning see on tinginud vajaduse metoodika kohta. Meie hinnangul vajaks täpsustamist kui põhjalikku määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber analüüsi oodatakse ja mida täpsemalt on vaja käsitleda, et anda kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga kinnitus taotletud planeeringuala sobivuse ruumilise mõjuga ehitise arvestamise võimalust käesolevast eelnõust kavandamiseks ja välistavate tegurite puudumise kohta (nt kas eraldiseisvalt. kinnituse, et taotletud planeeringuala on sobivaim, saab luua üksnes seotuna maaomandiga) Narva linn 1.Eelnõu § 1 p 12. Käesolevat muudatust ei ole võimalik rakendada, Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. kuivõrd maakonnaplaneeringu ülesanded ning koostamise täpsusklass ei sisalda infot, mis saaks olla aluseks detailplaneeringute ja ammugi mitte projekteerimistingimuste koostamisele. Maakonnaplaneeringud on eelkõige riigi tasandi planeeringud ja nende viimine KOV tasandi ruumiotsuste aluseks sellises detailsusastmes ei ole rakendatav. Ettepanek on muudatus eemaldada. 2.Eelnõu § 1 p 13. Kuivõrd maakonnaplaneeringu ülesanded ning Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. koostamise täpsusklass on suhteliselt üldised, võib see muudatus tuua kaasa õigustamatuid olukordi isikut põhiõiguste riivel ning rakendusüksustel (ametnikel) asuva kinnisomandi kitsenduste seadmisel. Ettepanek muudatus eemaldada. 3. Eelnõu § 1 p 41. Kolme aasta asendamine paragrahvi 139 lõikes 2 Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. kahe ja poole aastaga tuginedes Eesti keskmisele menetlusajale on suvaline ning lähtub ilmselgelt muudatuse tegija kogenematusest 15  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 planeerimisvaldkonnas. Menetlusaeg on lähtub ennekõike planeeringute keerukusastmest, nii ruumiliste lahenduste leidmisel kui kaasamisprotsessis. Ettepanek seletuskirjas täpsemalt kirjeldada kuidas peab KOV käituma planeeringutega, kus ei ole võimalik eelnimetatud põhjustel seaduse punkti rakendada. 4. Eelnõu § 1 p 34. Antud punkt muudab mõtetuks § 126 lg 1 p 1, kus Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja detailplaneeringu ülesannete hulgas on planeeringuala kruntideks sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise jaotamine. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas käsitleda, kas seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab planeering on elluviidav kui kehtestatud planeeringus on seotud projekteerimistingimustega täpsustada hoonestusala krundi piiridega, krundi haljastus jms pinnad on detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust määratakse %na suhtes krundi suurusega. Sellise punkti lisamine tingimusel, et planeeringualale esialgu antud tekitab ainult segadust planeeringute elluviimisel. Kõiki antud ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse probleeme on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamisel. jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam Ettepanek punkt eemaldada. ei ole. 5. Eelnõu § 1 p 42 (DP automaatne kehtetuks muutumine). Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Sarnaselt p 41 muudatusega on tegemist sisustamata muudatusega, Eelnõu § 1 punktis 24 toodud (vanas kuivõrd ka siin puudub rakenduslik osa, regulatsioon, millest lähtuda. numeratsioonis punkt 3) elluviimise alguse sisu Kas peale 7 a möödumist kaotavad detailplaneeringud kehtivuse muudetud viisil, mis võimaldab DP kehtivust automaatselt? Või peab kehtestanud haldusorgan tegema vastava hinnata ilma täiendavaid otsuseid tegemata. otsuse? Kes selle üle järelevalvet teostab? Samuti on täiesti selgusetu, DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi kuidas toimub kehtivuse pikendamine. Kas ja kes peab seda taotlema? toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi Kui palju enne detailplaneeringu kehtivuse lõppu peab seda taotlema? viimata. Pikendamisest teavitatakse Kes teeb pikendamise otsuse ja milline on menetlus? Üldjuhul saab kehtestamise nõudeid järgides. Eestis haldusmenetluse korras teha pikendamise otsuseid sama organ Sätet täiendatud viisil, mis võimaldab KOV-il kes võttis vastu kehtestamise otsuse. St antud juhul volikogu? Kui otsustada, kes on pädev DP kehtivuse jätkumise üldplaneeringut muutev detailplaneeringu muutub kehtetuks üle otsustama. seletuskirjas välja toodud ehitusloa analoogi põhjal, siis milline on Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise protsess üldplaneeringusse muudatuste sisse viimiseks, mis aja ning kehtivusaja pikendamisega seonduv jooksul tuleb muudatused teha? Ettepanek täiendada seletuskirja. lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate vajadustest. 16  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Olukorras, kus kehtivuse kaotab üldplaneeringut muutev detailplaneering, jäävad üldplaneeringus tehtud muudatused kehtima, sest muudatus ei reguleeri üldplaneeringu kehtetuks muutumist. Analoogselt ei muutu üldplaneeringus tehtud muudatused kehtetuks ka siis, kui KOV tunnistab kehtetuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (vt täpsemalt planeerimine.ee). 6. Kaaluda planeeringute menetlemise riigilõivu kehtestamist, kuna Mittearvestatud Riigilõivu kehtestamise võimalusest loobuti planeeringute koostamine on KOV-idele pikaajaline halduskoormus. eelnõu väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside tõttu. 7. Lisada PlanS § 128 lg 5 lähteseisukohtade nõue. Antud dokumendis Mittearvestatud PlanS ei takista soovi ja vajaduse korral kajastatakse KOV poolsed seisukohad detailplaneeringu algatamise otsuse juurde koostada koostamisele näiteks kas korraldatakse eskiisi avalikustamine ja lähteseisukohti. Seega on võimalik planeeringu millises koosseisus esitada avalikustamisele suunatavad dokumendid, koostamise korraldajal vajadusel need kellega on vajalik läbi viia koostööd jms. Põhjalikult kirjas algatamise otsusele lisada. Kohustusliku nõude lähteseisukohtade sisu lisamine ei ole põhjendatud. https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/. Ka huvitatud isikul peab olema selge arusaam eesseisvast protsessist juba algatamise staadiumis (eriti selles osas, mis on KOV määrata täiendavalt seaduses kirjeldatule). 8. § 125 lg 5 eemaldada lausest lõik „olemasoleva hoonestuse vahele Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust jäävale kinnisasjale“ ja asendada see sõnastusega „olemasolevale planeerimismenetluse tõhustamise järgmises hoonestatud alale jäävale kinnisasjale“. Põhjendus-tõlgendused on etapis. väga erinevad riigiametitel, mida võib lugeda olemasoleva hoonestuse vahele jäävaks kinnisasjaks ning on põhjendatud, et KOV saab otsustada kas PT väljastamine erandina on võimalik või mitte. Paindlikum lähenemine võimaldab vähendada detailplaneeringute koostamise kohustust asendades see avatud menetlusega projekteerimistingimustega ja kiirendada üldplaneeringuga kooskõlas olevate ehitussoovide ehituslubade menetlust. 17  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 9. PlanS-ist eemaldada § 138 Detailplaneeringu heakskiitmine kuna Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust seadusest eemaldati põhimõte avalikul väljapanekul kirjalikult planeerimismenetluse tõhustamise järgmises esitatud arvestamata jäänud arvamuste osas seisukoha kujundamine. etapis. Antud punkti jäänud põhimõte, et kontrollitakse detailplaneeringu vastavust õigusaktidele, tuleks teha juba kooskõlastamise staadiumis. Pärnu linn 1. Eelnõu § 1 punkt 2. Planeerimisseaduse (PlanS) alusel vastuvõetud Selgitame Kohustuslikke lisasid ei ole, lähtuma peab määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad konkreetsest planeeringust arvestades PlanS § 3 nõuded“ näeb ette, et planeeringu vormistatavad osad on seletuskiri, lõiget 4. Planeering kehtestatakse haldusaktiga. joonised (esitluskujud ja digitaalsed kihid) ning planeeringu juurde Planeering ise koosneb joonistest ja kuuluvad lisad. Samal ajal aga PlanS ei käsitle, millised planeeringu seletuskirjast. Lisad kuuluvad planeeringu dokumendid on õigusakti osad. Praktikas peetakse õigusaktide juurde. osadeks vaid planeeringu seletuskirja ja jooniseid, mitte lisasid, sest planeeringu lisad on sisuliselt planeeringu praktilised dokumendid, mis täpsustavad, selgitavad ja täiendavad planeeringu seletuskirja (kirjaliku osa) ja jooniseid. Ettepanek: PlanS võiks selgelt olla välja toodud, millised on planeeringu kohustuslikud lisad, millised planeeringu dokumendid on õigusakti osad ja aluseks õigusakti rakendamisel. 2. Eelnõu § 1 punkt 4. Eelnõu kohaselt planeeringu elluviimise Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud (vt eelnõu alustamiseks loetakse planeeringu alusel tehtavate tegevustega § 1 punkt 24). alustamist. Sellisteks tegevusteks on näiteks ehitusloa või projekteerimistingimuste taotlemine. Ettepanek: projekteerimistingimuste taotlemine tegevuste nimekirjast välja võtta, kuna kehtiva detailplaneeringu puhul projekteerimistingimuste taotlemine ei ole tingimata vajalik tegevus. Samuti võib see tekitada segadust ehitusseadustiku (EhS) alusel antavate detailplaneeringute täpsustavate projekteerimistingimuste puhul, kuivõrd detailplaneeringu täpsustamist ehk justkui muutmist ei saa pidada detailplaneeringu elluviimiseks. 18  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 3. Eelnõu § 1 punkt 5. Kuna metsamajandamine on muu ruumiline otsus, Selgitame PlanS ei sisalda sätteid, mille alusel tuleb siis ei ole õige nõuda, et PlanS alusel on kohustus reguleerida planeeringuga reguleerida metsa majandamist. metsamajandamist planeeringutega. Planeering peab tagama suunised Seda reguleerib eelkõige metsaseadus. ja tingimused muude ruumiotsuste säilitamiseks ja hoidmiseks, kuid mitte seda vahetult korraldama ja tagama. Näiteks ruumiotsus on, et tuleb tagada loodusalade ja elualade tasakaal, kuid seda kuidas seda hallatakse (nt metsa majandatakse), peaks tulema muust õigusaktist, sest metsa majandamine ei ole ilmtingimata loodusala mitte hoidmine ja säilitamine vaid hooldamine. 4. Toetame sotsiaalmeedia kontode kasutamist planeerimisega seotud Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. teadete avaldamise platvormina. Pärnu linn on sotisaalmeedia kontot olulisemate planeeringute teadete avaldamisel ka täna juba kasutab. Ettepanek: Eelnõus jääb ebaselgeks, kas planeeringu koostamise korraldaja peab määrama või kinnitama, milline on tema ametlik planeeringute info avaldamise kanal. Samuti on ebaselge, kas see on analoogne PlanS § 128 lõikes 5 toodud infoga. Leiame, et sotsiaalmeedia kontol olev teade peaks olema lihtsasti loetav ja mitte liialt informatiivne ning suunama planeeringu koostamise korraldaja veebilehele, kus kajastatav informatsioon planeeringu kohta oleks põhjalikum. Palume selgelt reguleerida, et sotsiaalmeedia postituse alla jäetud kommentaare ei loeta PlanSi § 135 lõike 2 kohaseks arvamuseks. Arvamuste andmine peab jääma sellisele kujule nagu praegu, kuivõrd muul juhul muutuks nende käsitlemine ja sisuline vastamine võimatuks või halduskoormust arvestades ebamõistlikuks (arvamuse andjaga kontakti leidmine jne). 5. Teeme ettepaneku eemaldada sõnad „võimaluse korral“ ka PlanSi § Mittearvestatud Riiklike huve väljendav planeering (nt REP, mis 10 lõikest 2. Huvide tasakaalustamise põhimõte peab olema seaduses kavandab väga suure riikliku või rahvusvahelise läbiv, mis tähendab seda, et ka riiklikku huvi väljendav planeering huviga ehitisi) ei saa alati lähtuda kohalikke peab lähtuma lisaks riiklikest huvidest ka kohalikest huvidest ja huve väljendavatest planeeringutest, kuna vajadustest. vastasel juhul ei pruugi saada ehitisi rajada, kuid võimalusel kohalike huvidega alati arvestatakse. 19  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 6. Eelnõu § 1 punkt 26 ja 27. Ettepanek: detailplaneeringu teadete Mittearvestatud Täna esineb ühiskonnas siiski veel teatav ajalehtedest avaldamise kohustus seaduses üldse ära jätta, kuna teated digilõhe, mistõttu on ajalehtedes teadete on kättesaadavad vaid tasu eest (ka veebis) ning planeeringu avaldamine põhjendatud tagades teadetele koostamise korraldaja ei saa lehtedes olevale sisule ligipääsu tagada. juurdepääsu ka neile, kes internetti ei oska või ei soovi kasutada. Seda isegi arvestades asjaolu, et ajalehed on kättesaadavad vaid tasu eest. 7. 1. Palume ORME detailplaneeringu algatamise taotluses nõutud Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt ruumianalüüsile määrata kindlad sisu nõuded, vastasel juhul võib tagasisidet ning see on tinginud vajaduse ruumianalüüsi sisukus väga tugevalt varieeruda. määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber 2. Samuti palume detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga nõuded üle vaadata. Esitatud eelnõu kavandi järgi on tavapärase arvestamise võimalust käesolevast eelnõust detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse puhul vajalik eraldiseisvalt. esitada andmed kaheksa punkti osas. Nendele vastamine võib osutuda taotlejale aga väga keeruliseks. Näiteks on ebaselge, mis erinevus on punktides 2 ja 3 toodud „Planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega“ ja „Planeeringu koostamise eesmärk“. Punkti osas 4 ei ole arusaadav, kas kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning sellega seotud tegevuse kirjelduse puhul tuleb lähtuda määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Punkti 5 osas ei ole aga selge, milliseid ruumiandmeid silmas peetakse. Punkti 7 osas kahtleme, et algatamise taotlemisel suudab ja oskab taotleja ise välja pakkuda vajalikke uuringute ja analüüside nimekirja koos kirjeldustega. 8. Eelnõu § 1 punkt 36. Ettepanek: seaduses tuleb reguleerida, millisteks Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud (vt eelnõu tuleb pidada korduvaid 3 meeldetuletusi (millise intervalliga võib § 1 punkt 32) ning mitu teadet tuleb esitada, et neid saab lugeda korduvaks meeldetuletuseks). 9. Eelnõu § 1 punkt 42. Toetame eelnõu ettepanekut detailplaneeringute Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. Ühtlasi juhime kehtivuse reguleerimise osas. Ettepanek: detailplaneeringute tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja teksti on kehtivuse lõppemise eel, kui ei ole tuvastatav planeeringu saadud tagasiside pinnalt täiendatud. elluviimine, hakkab PLANK automaatseid teateid edastama KOVile ja detailplaneeringust huvitatud isikule. 20  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 10. Eelnõu § 2. Eelnõu kohustab kanda enne planeeringute andmekogu Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. Projekti asutamist ehk enne 01.11.2022 kehtestatud planeeringud jooksul digiteeritakse kõik Eestis kehtivad planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. Seisukoht: detailplaneeringud ning avalikustatakse eelnõus ei selgu kellele planeeringute andmekogusse lisamise planeeringute andmekogus. KOV-id peavad kohustus jääb. Eelnõust selgub, et MKM-ile eraldati ELi taaste- ja tagama kehtivatele planeeringute kättesaadavuse vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000 eurot, siis ning kontrollima tulemuste õigsust. teeme ettepaneku, et enne andmekogu asutamist kehtestatud Digiteerimine kaetakse projekti vahenditest ning planeeringud kannab andmekogusse riik, nt MKM. otseseid rahalisi kohustusi tegevusega kohalikule omavalitsusele ei kaasne. 11. Detailplaneeringute menetluses lühendada koostöö tagasisidele Mittearvestatud Tähtaja lühendamine ei ole kirjeldatud viisil antavaid tähtaegu, nt detailplaneeringute puhul 14 päeva sarnaselt põhjendatud. Kaalume kooskõlastuse projekteerimistingimustega ja seada ka vastuste pikendamisele pikendamisele kindlate kriteeriumide sidumise kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine võimalust planeerimismenetluse tõhustamise põhjendatud ja mis on maksimaalne aeg pikendamiseks. Sarnane järgmises etapis. ettepanek on üldplaneeringute kooskõlastamise osas. Ettepanek seada kooskõlastuse pikendamisele kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine põhjendatud ja mis on maksimaalne aeg pikendamiseks, või sätestada, et kooskõlastamiseks antud tähtaegasid ei pikendata. 12. Ettepanek on saavutada olukord, et seadus võimaldaks jätta rajatiste Mittearvestatud Avalikult kasutatavate rajatiste, samuti hoonete väljaehitamise kohustus detailplaneeringuala igakordsele omanikule. väljaehitamine on olemuslikult kohaliku Ettepanek on asendada halduslepinguga haldusülesande täitmise omavalitsuse üksuse ülesanne (haldusülesanne). volitamine mõne samaväärse meetmega, mis võimaldaks panna Nimetatu tuleneb kohaliku mh omavalitsuse avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus korralduse seadusest (§ 6 lg 1 ja 2) ning detailplaneeringualal asuva kinnistu igakordsele omanikule (ehk nimetatut on rõhutanud ka Riigikohus oma muuta haldusülesande täitmine nö objektipõhiseks). lahendites. Haldusülesannet saab edasi volitada Mõistlik oleks muuta eelkõige planeerimisseaduse § 131 lõikeid 41 ja halduslepinguga, millele tulenevad nõuded nii 2 nii, et asendada planeeringu koostamise korraldaja kohustus haldusmenetluse seadusest kui ka halduskoostöö arendaja või detailplaneeringu alal asuva kinnistu omaniku seadusest. Seega ei ole ettepanekuga kohustusega. Sellisel juhul langeks ära halduslepingu sõlmimise ja arvestamine võimalik. tagatiste andmise vajadus ning väheneks halduskoormus ja paraneks ettevõtluskeskkond. 21  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Narva linn 1. ORME-t kavandava DP algatamise taotlusele lisatav ruumianalüüs Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt peab näitama, et asukoht on sobivaim. Detailplaneering algatatakse tagasisidet ning see on tinginud vajaduse konkreetse maa ala kohta. See ei võimalda teha ORME asukoha määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber valiku kaalumist. Palume selgitada seletuskirjas, kas ja kuidas saab kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga toimuda detailplaneeringu puhul asukoha valiku kaalumine või arvestamise võimalust käesolevast eelnõust toimubki kaalumine vaid selles konkreetses asukohas algatamise eraldiseisvalt. /mittealgatamisega. Soovitame asendada sõna „sobivaim“ sõnaga „sobiv“. 2. Eelnõuga lisatakse kliimamuutustega arvestamise põhimõte. Selline Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte üldsõnaline põhimõte ilma seda sisustamata tekitab praktikas konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi rakendamisel kohalikule omavalitsusele teadmatust ja probleeme. planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirja Sätte alusel saab igaüks vaidlustada planeeringu tasemel „mina arvan, tekstis on tehtud muudatused, mis võimaldavad et ei ole arvestatud kliimamuutustega, kuna maha võetakse varasemast tekstist paremat arusaama puu/kõvakattega pind võrreldes varasemaga suureneb“. muudatuse sisust. Kuna kliimakindla majanduse Ettepanek on teha vastav muudatus läbimõeldult kliimakindla seaduse edasise menetlemisega seonduv on veel majanduse seaduse vastuvõtmisel, kui põhimõte on selgelt lahtine, on põhjendatud muudatuse lisamine õigusaktide pinnalt sisustatav PlanS-i. 3. Eelnõuga lisatakse kvaliteetse ruumi põhimõte. Keskmine planeerija Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas ei suuda sellist ilukirjanduslikku põhjendust välja mõelda, seega jääb numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab see planeeringu koostamise korraldaja õlule, kellel samuti pädevus haakumise ehitusseadustikus kasutatavate puudub. Tartu linn on seisukohal, et tegemist on loosunglike ja mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et subjektiivselt sisustatavate mõistetega, mis tekitab asjatuid vaidlusi. põhimõtted peavad võimaldama Senised planeerimise põhimõtted §-des 8 ja 12 on piisavad hea ja planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse keskkonnasäästliku lahenduse leidmiseks. Ka seletuskirjas ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte kirjeldatud Davosi 8 kriteeriumit ei anna selles osas selgust. jõustumisel on põhimõtete paremaks Ettepanek on täiendust mitte lisada või lisamisel täpsemalt selgitada mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat sellise täienduse vajadust, põhjendatust ja sisu arvestades juba dokumenti planeerimise põhimõtete olemasolevaid planeerimise põhimõtteid – kas on midagi sellist, mida rakendamine. seni ei ole reguleeritud ega arvestatud ehk mida uut see kaasa toob (sh selgitada, milline on kvaliteetne keskkond ja kuidas tänaste põhimõtete raames ei ole kvaliteeti võimalik tagada). 22  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 4. Eelnõuga täiendatakse PlanS 55 lg 2 järgmiselt: „Kui üldplaneering Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.“ Täiendus on vastuolus planeeringute hierarhiaga, mille kohaselt ei saa üldisema taseme planeeringuga muuta alamalseisvat planeeringut. Ettepanek 1: muuta sõnastust järgmiselt: kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei reguleeri seaduse § 75 lg 1 kohaseid küsimusi piisavas mahus, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Ettepanek 2: täiendada § 56 lg 1 p 9 sõnaga „asukoha“: rohevõrgustiku asukoha ja toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Juhul kui MKP ülesanne oleks rohevõrgustiku asukoha määramine, siis on ka võimalik selles osas MKP-st lähtumine. 5. Eelnõuga jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“. Mittearvestatud Jääme seletuskirjas toodud selgituse juurde, et Muudatus näeb ette, et kohaliku planeeringu koostamisel tuleb igal lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab juhul arvestada riiklikke strateegilisi dokumente. Muudatus läheb senisest enam erinevate strateegiliste vastuollu põhimõttega, et arengukavad jms strateegilised dokumendid dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti ei ole siduvad õigusaktid. Ettepanek on sätet mitte muuta. annab säte tugevamalt edasi sõnumi, et erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi arengukavades, käsitletud ruumilise aspekti järgimine planeeringute koostamisel on oluline ja vajalik, et viia strateegilistes dokumentides ettenähtu reaalselt ellu. 23  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 6. paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja nähakse ette, et halduslepingu Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. Kaalume saab lisaks rajatistele sõlmida ka DP kohaste ja planeeringulahenduse järgmises planeerimismenetluse tõhustamise elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud etapis muudatuse tegemise võimalikkust. hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Samal ajal ei muudeta § 131 lg 2, mis räägib ainult rajatistest. Lisaks kui hoone peab olema otseselt seotud vaid planeeringualast tuleneva vajadusega, siis sisuliselt on võimatu selles osas halduslepingut sõlmida. Väga keeruline kui mitte võimatu on väita, et konkreetset lasteaeda on vaja just vaid selle arenduse laste jaoks aga mitte laiemalt kogu piirkonna/linnaosa jaoks. Ettepanek 1: palume täpsustada, kas lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned peavad olema samal ajal ka lõike 2 kohaselt planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud (nii nagu rajatised) või piisab et nad on planeeringukohased ehk planeeringualale kavandatud? Ettepanek 2: muuta lg 2 ja asendada sõna rajatis sõnaga ehitis. 7. Paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt tuleb Mittearvestatud Tegemist ei ole koormava normiga ja arvestades detailplaneeringu algatamise otsuses avaldada otsusega tutvumise aeg teatavat digilõhet ühiskonnas, tagab säte, et info ja koht. jõuaks kõigi ühiskonnaliikmeteni. Tegemist on sisutu ja ebavajaliku täiendusega. Planeeringu algatamise ostuste puhul ei ole erisusi võrreldes muude õigus/haldusaktidega. Paberkujul ja piiratud ajavahemikul täna sellist tegevust ei toimu, seega on tegemist ajale jalgu jäänud regulatsiooniga. Ettepanek: eemaldada vastav tingimus ka teiste planeeringuliikide (ÜP) puhul. 8. Eelnõuga nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab Mittearvestatud Ettepanek 1: PLANK tehnilise tõrke enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta eemaldamisega tuleb tegeleda ja see ei ole planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute piisavaks aluseks ettepanekuga arvestamiseks. andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. 24  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Tartu linnal on ilmnenud probleeme planeeringu andmete Ettepanek 2: selgitame, et säte ei reguleeri vaid kandmisega PLANKu detailplaneeringute osalisel kehtetuks kehtestamist või kehtetuks tunnistamist vaid nn tunnistamisel/muutmisel uue planeeringuga. PLANK pidajad on tehnilise toiminguna tehtavaid tegevusi – näiteks seisukohal, justkui sellisel juhul tuleks paralleelselt koostada uus kohtuotsusega tühistatud planeeringusse selle kehtetuks tunnistatav /muudetav planeeringu tekst. kohase täpsustuse tegemine. Eeltoodust lähtudes ei ole ettepanekuga arvestamine põhjendatud. Ettepanek 1: lisada planeerimisseaduse § 140 lg 9 „tehnilise võimaluse korral“, sarnaselt teiste planeeringuliikide juures olevale sättele. Ettepanek 2: eemaldada § 140 lg 9 teine lause, kuna tegemist on topeltteavituse nõudega. Muudatuste sisseviimisest ei ole vaja eraldi teavitada, kuna uue kehtestamisest või varasema kehtetuks tunnistamisest teavitatakse niigi juba. 9. Eelnõuga kehtestatakse § 3011 , mis näeb ette, et detailplaneeringu nn Selgitame Detailplaneeringu automaatne kehtetuks automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid neile muutumine tooks kaasa ulatusliku omandiõiguse detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena riive, samuti ei ole see kooskõlas tavapärase jõustumist. Seega ei puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid, haldusmenetluse regulatsiooni ja põhimõtetega. kuid nende puhul säilib võimalus need kehtetuks tunnistada. Samas märgime, et lisame eelnõu § 1 punktiga Arusaamatuks jääb, miks ei rakendata planeeringute kehtivuse aega 37 täiendava aluse detailplaneeringute kehtetuks tänaseks kehtestatud planeeringutele, kuna vastasel juhul tegelikku tunnistamiseks. Ühtlasi juhime tähelepanu, et probleemi ei lahendata, sest pigem just varasemad, 2000ndate alguses oleme eelnõu ja seletuskirja teksti muutnud. kehtestatud DP-d ei vasta tänastele planeerimise nõuetele. Ettepanek: varasemalt kehtestatud detailplaneeringute puhul võiks arvestada kehtivuse aega seaduse muudatuse jõustumisest 7 aastat (+ pikendamise võimalus 7 a). 10. Ei ole põhjendatud, et DP, mille puhul koostatakse KSH, tuleb esitada Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kuigi see on planeerimismenetluse tõhustamise järgmises üldplaneeringuga kooskõlas (esineb § 138 lg 2 välistus). Lisaks on etapis. lõpetatud heakskiitmise menetluses osapoolte ärakuulamine. Jääb küsimus, mis on sellisel puhul heakskiitmise menetluse eesmärk. Lisaks ei ole tegemist niivõrd mahuka materjaliga nagu ÜP puhul, et 25  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 oleks põhjendatud nii pikk heakskiitmise menetluse aeg nagu on ÜP puhul. Eesmärk on menetlust kiirendada, mitte „karistada“ KSH koostamisel arendajat tarbetute menetlusetappidega. Ettepanek 1: jätta heakskiitmine menetluse kohustus ära DP puhul, mis on ÜPga kooskõlas, aga millele koostatakse KSH. Ettepanek 2: lühendada DP puhul heakskiitmise tähtaega § 90 lg 2 60- lt päevalt 30-le päevale, pikendatud tähtaega 90-lt päevalt 60-le päevale. 11. PlanS § 137 näeb ette, et kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul Mittearvestatud Ajalehtes avalikustamise nõuet on juba eelnõuga esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse oluliselt vähendatud. informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Selgitame, et PlanS § 127 lg 5 kohaselt lehtedes. Sättel puudub praktiline väärtus. Praktikas on tegemist detailplaneeringu koostamise vältel ühelauselise teatega, mis ütleb üldsõnaliselt, mille kohta ettepanekuid avalikustatakse see koos olulisemate lisade, esitati ja teavitab järgmisest menetlustoimingust. Rahalise kulu tõttu, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja ei saa avalikkus sellest teatest vajalikku infot kätte. muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Materjalide, Ettepanek: muuta antud lõiget nii, et KOV peab avalikustama oma sh seisukohtade avalikustamist toetab ka PlanS- veebilehel arvamused koos seisukohtadega (so väljapaneku ja arutelu s sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise tulemused) ja jätta ajalehe teade ära. põhimõte (§ 9). Seega tuleb ka täna KOV veebilehel arvamused, sh seisukohad avalikustada. 12. EKV vähendamiseks on LKS kohaselt vajalik DP või ÜP koostamine. Selgitame Tegemist looduskaitse seaduses sisalduva See on ehitiste puhul, mis ei eelda DP koostamist ülemäärane ja regulatsiooniga, mida teadaolevalt ebamõistlik nõue. Näiteks oli hiljuti Tartu linnas soov ehitada Kliimaministeerium kavandab muuta, sh laudteed Supilinna tiigi EKVsse ja Keskkonnaamet nõuab selleks ehituskeeluvööndi osas. detailplaneeringu koostamist, kuna ÜP menetluses ei ole tiigi EKV-d vähendatud. Ettepanek: muuta looduskaitseseaduse § 40 lg 4 järgmiselt: (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse. Planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud 26  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 üld- või detailplaneering esitatakse vaid juhul, kui EKV vähendamine toimub ÜP või DP koostamise käigus. Muudatuse tegemine PlanSi muutmise käigus aitab kiiremini saavutada soovitud eesmärki kiirendada menetlust ja vähendada bürokraatiat Saaremaa vald 1. Ettepanekud määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt esitatavad nõuded“ eelnõu (SK lisa 1) kavandi kohta: tagasisidet ning see on tinginud vajaduse 1. Lisada eelnõu § 2 lg 1 p 1 „registrikood/isikukood“. määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber 2. Täpsustada eelnõu § 2 lg 1 p-s 5 mida mõeldakse ruumiandmete kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga all või mis kujul need esitada tuleb. Näiteks täpsustada, et esitada arvestamise võimalust käesolevast eelnõust tuleb katastriüksuse nimi ja tunnus või skeem taotletava eraldiseisvalt. planeeringuala kohta. Samuti oleks detailplaneeringu algatamise taotlusest kohalikule omavalitsusele oluline teada saada, kuidas soovitakse planeeringualale juurdepääs tagada. 3. Eelnõu § 2 lg 1 p 6 – leiame, et detailplaneeringu algatamise taotluse peaks olema võimeline esitama ka maaomanik ilma konsultanti kaasamata, mistõttu kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldamine ei pruugi olla maaomanikule jõukohane. Lisaks on PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt mõjude hindajaks planeeringu koostamise korraldaja. 4. Määruse eelnõust ega PlanS eelnõust ei selgu, kes on huvitatud isik. Kas taotleja loetakse huvitatud isikuks? Samuti toome välja, et kui taotleja/huvitatud isik ei ole maaüksuse omanik, siis oleks vajalik esitada ka maaomaniku kirjalik nõusolek või volikiri. 5. Teeme ettepaneku lisada detailplaneeringu algatamise vormi kinnitus selle kohta, et taotluse esitaja on teadlik, et vastavalt PlanS § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse esitajaga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta ning et vastavalt PlanS § 128 lg 2 p 6 ei algatata detailplaneeringut, kui planeeringu koostamise korraldaja 27  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. 2. PlanS eelnõu § 1 p 2 kohaselt täiendatakse PlanS § 3 lg 4 kolmanda Arvestatud Viide KeHJS § 61 välja jäetud. lausega järgmises sõnastuses: „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohase eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“ Kuna planeeringute puhul koostatakse keskkonnamõju s eelhinnang, siis kas korrektne pole viidata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-le 2? 3. Oleme nõus, et olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks on Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti asjakohaselt vajalik koostada detailplaneering ka väljaspool linnu kui muudetud. asustusüksusi, aleveid ja alevikke ning nendega piirnevat avalikku veekogu, seega tuleks see punkt sätestada eraldi § 125 lg-st 1. Näiteks analoogselt § 125 lg-ga 2: Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks. 4. Selguse huvides võiks ka PlanS § 125 vastav säte viidata Vabariigi Mittearvestatud ORME määrusele viide seaduses olemas (lisatav Valitsuse määrusele „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ või § 75 lg 11). Kuna ORME asukoha valik on ÜP viia mõiste ka terminite alla. Praegusel juhul ei ole üheselt mõistetav, üheks ülesandeks on volitusnormi asukohaks et § 125 kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse toob kaasa sobiv ÜP regulatsiooni juurde ja täiendava viite Vabariigi Valitsuse määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste lisamine pole põhjendatud. nimekiri“ toodud ehitise planeerimine. 5. Palume kaaluda ka ametlikus väljaandes „Ametlikud teadaanded“ Mittearvestatud Kuna varasemalt eelnõu koostamise käigus on teadete avaldamisest loobumist, kuna praktikas kodanikud seal esitatud ka vastupidiseid seisukohti ja leitud, et teateid lugemas ei käi. Ametlikes Teadaannetes teadete avaldamine loob huvilistele selge võimaluse teadetega tutvumiseks, ei ettepanekuga arvestamine hetkel põhjendatud. 6. PlanS eelnõu § 1 p 41 kohaselt asendatakse § 139 lg-s 2 sõna „kolme“ Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. sõnadega „kahe ja poole“. Kas on kaalutud erineva menetlusaja 28  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 sätestamist juhul, kui planeeringu menetluse jooksul viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus on võib-olla vajalik läbi viia pikaajalisi uuringuid. 7. Eelnõu § 1 p 42 näeb ette, et kui DP muutub kehtetuks juhul, kui seda Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. ei ole 7 aasta jooksul hakatud ellu viima ja SK-s on toodud, et PLANK Detailplaneeringute kehtetuks muutumise hakkab selle kohta saatma eelhoiatusi. Jääb arusaamatuks, kellele tähtaja saabumise kohta hakkab planeeringute PLANK rakendus hakkab eelhoiatusi saatma. Samuti soovime teada, infosüsteem (PLANIS), mitte PLANK, teavitusi millise toiminguga kohalik omavalitsus kinnitab, et saatma planeeringu koostamise korraldajale ja detailplaneeringut on asutud ellu viima ehk detailplaneering ei kaota planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud kehtivust? Kas selleks on vajalik eraldi haldusakt? Kui jah, siis kas isikutele. selle koostamise käigus on vajalik täiendav menetlusosaliste Eelnõu § 1 punktis 24 (vanas numeratsioonis kaasamine, kuna menetlusosalistel võib olla teadmine, et punkt 3) toodud elluviimise alguse sisu detailplaneering kaotab 7 aasta möödudes kehtivuse ning ta ei pruugi muudetud viisil, mis võimaldab olla teadlik, et detailplaneeringut on asutud ellu viima, nt taotletud detailplaneeringu (DP) kehtivust hinnata ilma ehitusluba vmt. täiendavaid otsuseid tegemata. DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Pikendamisest teavitatakse kehtestamise nõudeid järgides. Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise ning kehtivusaja pikendamisega seonduv lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate vajadustest. 8. Kuigi nõustume, et nö kehtivuse aja sätestamine ainult neile Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud. Juhime detailplaneeringutele, mis kehtestatakse peale redaktsiooni kehtima tähelepanu, et eelnõu teksti sisu on muutunud. hakkamist, on loogiline, jääb arusaamatuks, miks see punkt on Detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks rakendussättena eraldi välja toodud? muutumine kohaldub neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast 1. jaanuarit 2027. Seega ei puuduta muudatus vahetult pärast muudatuste jõustumist kehtestatavaid detailplaneeringuid, vaid annab 29  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 võimaluse mõistliku aja jooksul kas pooleliolevad menetlused lõpuni viia või arvestada muudatusega menetluse läbiviimisel. 9. Lisaks toome välja, et peale seaduse muudatust võib erinevate Mittearvestatud Haldusmenetluse seadusest tuleneb üldine nõue, seaduse redaktsioonide järgimine varasemalt algatatud et haldusmenetlus viiakse lõpuni menetluse detailplaneeringute menetluse käigus tekitada väga palju segadust, alguses kehtinud normide alusel. Vaid avalikust sest varasemalt algatatud detailplaneeringute puhul on avalikust väljapanekust ette teatamise aja muutmine ei ole väljapanekust teavitamise aeg pikem ning kohustus on teavitada põhjuseks, et nimetatud põhimõttest erisust maakonnalehes, samas sotsiaalmeedias ei ole vaja. kehtestada. Arvestama peab ka avalikkust ja Teeme ettepaneku sätestada üheselt, et menetlust puudutavad huvitatud isikuid, kellel võib olla eeldus, et muudatused hakkavad kehtima kõigile menetluses olevatele kohaldatakse menetluse alguses kehtinud detailplaneeringutele. etteteatamise aega. Sotsiaalmeedias teavitamise nõue on eelnõust välja jäetud. Saue vald 1. Teadete avaldamine sotsiaalmeedias. Saue Vallavalitsus on Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. seisukohal, et planeeringute kohta sotsiaalmeedia kontodel teabe avaldamine peaks jääma vabatahtlikuks. Teate sotsiaalmeedias avaldamata jätmise kvalifitseerimine menetlusnõuete rikkumiseks näib ebaproportsionaalne, samal ajal pole õigusaktides defineeritud sotsiaalmeedia mõistet, samuti pole eelnõus ega seletuskirjas selgitatud, milliseid internetikeskkondi eelnõu koostajad sotsiaalmeediana mõistavad, kas teated tuleb avaldada kõikidel olemasolevatel kontodel ning millises vormis. Kuigi sätte eesmärk seletuskirja kohaselt on info senisest enam sotsiaalmeedias avaldamine ja info jõudmine rohkemate inimesteni, siis niisugusel kujul sätestatud kohustus võib viia pigem sotsiaalmeedia kontode sulgemiseni, et vältida liigset halduskoormust ning võimalikke tahtmatuid menetlusnõuete rikkumisi. 2. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku eelnõuga muuta Mittearvestatud Tiheasustusala on tänaseni defineerimata planeerimisseaduse § 125 lõiget 5 ja asendada sõnad „olemasoleva õigusmõiste, samuti ei ole defineeritud mõistet hoonestuse vahele“ sõnadega „tiheasustusega alale“ ning sõnad „ja „abihoone“ ehk pole selge, mida selle all mõista seda teenindavad rajatised“ sõnadega „ja abihooned ning neid 30  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 teenindavad rajatised“. Saue Vallavalitsuse hinnangul võiks saab. Eeltoodu teeb sätte rakendamise ja halduskoormuse vähendamiseks asendada tiheasustusaladel ühte õiguspärasuse hindamise veelgi raskemaks. kinnisasja hõlmavate detailplaneeringute menetlemine Samas märgime, et kuni 60 m2 ehitusaluse projekteerimistingimuste andmisega, kui küsimuse all on kinnisasjale pinnaga kuni 5 m kõrguseid abihooneid saab üksnes ühe hoone, abihoone(te) ja neid teenindavate rajatiste ehitada vaid ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel püstitamine või laiendamine. Lisaks selgitame, et sätte hetkel kehtiva ning nende koostamiseks pole detailplaneering sõnastuse kohaselt justkui ei oleks kinnisasjale nõutav. Eeltoodust tulenevalt ei pea me projekteerimistingimuste alusel lubatava ühe hoone juurde võimalik muudatuse sisseviimist põhjendatuks. kavandada abihoonet, vaid üksnes hoonet teenindavad rajatised. Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume projekteerimistingimuste andmise võimaluse laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise järgmises etapis. 3. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta planeerimisseaduse § 133 Mittearvestatud Tegemist on vahetult enne vastuvõtmist toimuva lõiget 1 ning jätta sätte sõnastusest välja sõnad „isikuid ja“. Selgitame, arvamuste, sh ettepanekute kogumisega. et § 133 lõikes 1 sätestatud teavitamisele järgneb veel ka Arvamuste esitamine ei ole kohustuslik andes detailplaneeringu avalik väljapanek, mille puhul potentsiaalselt samas asjast huvitatutele võimaluse enne puudutatud isikuid samuti personaalselt kaasatakse ning teavitatakse planeeringu vastuvõtmist siiski enda seisukoht võimalusest detailplaneeringu kohta arvamust avaldada. Isikud on esitada. See, kas varem esitatud seisukohta peab planeeringumenetluste raames andnud tagasisidet, et nad ei saa aru, selles etapis kordama, sõltub sellest, kas miks neid teavitatakse samast planeeringust mitmeid kordi, millal on ettepanekuga on arvestatud või mitte, samuti sobivaim aeg oma seisukohti esitada, kas sama seisukohta tuleks isiku soovist. Eeltoodust lähtudes ei pea me esitada korduvalt erinevates menetlusetappides jne. Kokkuvõttes ettepanekuga arvestamist põhjendatuks. suurendab korduv teavitamine halduskoormust ning mõjub kaasatud isikutele segadust tekitavalt ja väsitavalt. 4. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku sätestada detailplaneeringutele Mittearvestatud Leiame, et juhul kui detailplaneeringut on ellu kehtivusaeg ka juhtudeks, kui planeeringut on juba asutud ellu viima, viima asutud, on põhjendatud selle kehtivuse näiteks 14 aastat detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus jätkumine. Detailplaneeringu elluviimine ei lõpe aitaks tagada, et detailplaneeringud viiakse ellu mõistliku aja jooksul ehitiste rajamisega, vaid hõlmab endas ka seda, ning need ei saaks piiravaks, kui muutuvad õigusaktid, nt et kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud üldplaneering. Reaalsuses on probleemiks mitmekümne aasta lahendus jääb ala ruumikasutust suunama vanused detailplaneeringud, mis on ellu viidud, kuid ei ole enam soovitud viisil ka pärast ehitiste rajamist. Juhul asjakohased. Kehtiva detailplaneeringuta oleks võimalik anda 31  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ehitusõigus projekteerimistingimustega, kuid kehtiva kui lahendus enam ootustele ei vasta, on detailplaneeringu alal seda teha ei saa. Uute ühe kinnistu võimalik detailplaneering kehtetuks tunnistada. detailplaneeringute koostamine on ebamõistlik halduskoormus mõlemale poolele. Harku vald 1. Paragrahv 2 lõige 1 punktid 6 ja 7 – DP algatamise taotleja võib olla Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt eraisik, kes ei oska esitada nendes punktides kirjeldatud andmeid. Kui tagasisidet ning see on tinginud vajaduse õigusaktis oleks kirjas, et taotluse esitaja peab olema pädevusega määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber planeerija, siis saab selliseid andmeid küsida. Samas tekib küsimus kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga kui põhjalikud ja objektiivsed need andmed on, kui huvitatud isiku arvestamise võimalust käesolevast eelnõust soov on algatada DP-d. Kas KOV peab algatamise taotluse tagasi eraldiseisvalt. saatma, kui need andmed puuduvad või ei ole KOVi hinnangul piisavalt objektiivselt kajastatud. Punkt 6 nõue oleks mõistetav juhul, kui DP on üldplaneeringut muutev. 2. Eelnõu § 1 punkt 34 – siin jääb segaseks kuidas see täpsemalt toimima Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja hakkaks ja mis juhtudel saab rakendada. Nt on kehtestatud DP, kus sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise ehitisealune pind on maksimaalne täisehitusprotsent üldplaneeringu seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab järgi. Siis sellist krunti jagada ei saa, sest siis oleks ehitusõigus ÜP- projekteerimistingimustega täpsustada ga vastuolus ja seejuures samuti DP tingimustega vastuolus? Või saab detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust jagada tingimusel, et ühele krundile ei saa ehitusõigust tulevikus tingimusel, et planeeringualale esialgu antud määrata? ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse jõustumisel vajadust PlanS muutmiseks enam ei ole ja seega jätame muudatuse eelnõust välja. 3. Eelnõu § 1 punkti 42 – kas PLANK rakendus hakkab välja saatma Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. automaatseid eelhoiatusi üldise tekstiga DP kehtetuks muutumise Detailplaneeringute kehtetuks muutumise osas või rakendus teeb ka eelkontrolli, kas DP-d on hakatud ellu tähtaja saabumise kohta hakkab planeeringute viima? Samas eelnõu § 1 punktiga 4 antakse võimalus planeeringus infosüsteem (PLANIS), mitte PLANK, teavitusi endas täpsemalt määrata, mida ja milliseid tegevusi mõistetakse saatma planeeringu koostamise korraldajale ja planeeringu elluviimise alustamisena. Kuidas see kontroll toimub ja planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud kas toimub? Või tekib olukord, kus PLANK saadab üldise isikutele. eelhoiatuse, aga huvitatud isiku soovil peab eelhoiatuse sisu välja Eelnõu § 1 punktis 24 (vanas numeratsioonis punkt 3) toodud elluviimise alguse sisu 32  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 selgitama siiski KOV ametnik (kas kehtetuks muutumine rakendub muudetud viisil, mis võimaldab või mitte), mis tingib halduskoormuse kasvu KOVides. detailplaneeringu (DP) kehtivust hinnata ilma täiendavaid otsuseid tegemata. DP kehtivusaja pikendamine viiakse läbi toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Pikendamisest teavitatakse kehtestamise nõudeid järgides. Täpne teavitussüsteem, elluviimisega alustamise ning kehtivusaja pikendamisega seonduv lahendatakse PLANIS jätkuarenduste käigus, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kasutajate vajadustest. Eesti Ehitusettevõtjate Liit 1. Planeeringu elluviimise mõiste täpsustamine. Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud (vt Planeeringu alusel tehtavad tegevused võivad olla nii eraõiguslikud arvestatud eelnõu § 1 punkt 24). Elluviimise alguseks (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 17 ja 18 sätestatud ülesande täitmine), loetakse kindlaid tegevusi ning viidatud täiendus kui ka avalik-õiguslikud (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 1 või 20 „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ välja sätestatud ülesande täitmine). Eraõiguslike puhul ei pruugi need jäetud. kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) nähtavad olla, mistõttu võib nende tegevustega alustatus või mitte alustatus ebavajalikke erimeelsusi KOV-iga tekitada. Avalik-õiguslikud on nähtavad, kuna need on reeglina seotud KOV-is läbi viidava mõne menetlusega. Ettepanek: eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku, et planeeringu elluviimise alguseks loetakse PlanS § 14 lg 1, § 56 lg 1, § 75 lg 1 ja § 126 lg 1 sätestatud planeeringu mistahes ülesande täitmisega alustamist. Ettepanek: täienduse „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ osas teeme ettepaneku, see välja jätta, kuna ei ole välistatud, et KOV-id võivad seda diskretsioonilist võimalust huvitatud isiku suhtes ebaproportsionaalselt sisustada. Näiteks võib KOV nõuda huvitatud isikult, et detailplaneeringu elluviimise alguseks tuleb lugeda ajahetk, mil huvitatud isik on rajanud detailplaneeringu kohase avalikult 33  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 kasutatava taristu (mis üldjuhul on KOV-is eelduseks sellele, et huvitatud isik saaks asuda realiseerima detailplaneeringus määratud ehitusõigust). 2. Eelnõu § 1 p 5 (kvaliteetse ruumi põhimõte) – jääb arusaamatuks, Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas millist täiendavat eesmärki see ettepanek teenib, kuna see põhimõte numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab on juba täna sõnastatud seaduse eesmärgina (PlanS § 1 lg 1). haakumise ehitusseadustikus kasutatavate Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille põhimõtted peavad võimaldama materiaalne sisu on sama seaduses juba oleva regulatsiooniga. planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata. jõustumisel on põhimõtete paremaks mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat dokumenti planeerimise põhimõtete rakendamine. 3. Eelnõu § 1 p 8 (kliimamuutustega arvestamise põhimõte). Eelnõu Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte seletuskirjas on sätte ettepanekut põhjendatud seeläbi, et PlanS ei konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi tulene üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirja kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses kliimaolukorras kindlasti tekstis on tehtud muudatused, mis võimaldavad vajalik on. Liit ei pea viidatud täiendust vajalikuks, sest mistahes varasemast tekstist paremat arusaama keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 1 lg-sse 1 sisse muudatuse sisust. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kirjutatud ja viidatud sätte puhul on tegemist samuti kohustava kuna kliimamuutustest tulenevad ilmamuutused sättega. Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada sagenevad kiires tempos, on kliimamuutustega regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille arvestamise nõude põhimõtte eraldi rõhutamine materiaalne sisu on sama juba seaduses oleva regulatsiooniga. vajalik ja põhjendatud, sh ehitatud keskkonna Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata. füüsilise ja rahalise väärtuse pikaajalise säilimise huvides. 4. Eelnõu § 1 p 12 ja 13 (MP arvestamine DP ja PT andmisel ja MP-ga Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud. kitsenduste seadmine). Maakonnaplaneeringu äärmiselt laia üldistusastet arvestades ja asjaolu, et maakonnaplaneeringu ülesandeks ei ole maakasutuse- ja ehitustingimuste määramine (PlanS § 56 lg 1), on lubamatu ja PlanS hierarhilisuse põhimõttega vastuolus 34  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 anda maakonnaplaneeringule samaväärset roll üldplaneeringuga. Eeltoodust lähtuvalt – maakonnaplaneeringu äärmist üldistusastet arvestades – ei saa maakonnaplaneering olla aluseks ka kinnisomandi kitsenduste seadmisele. Ettepanek: liidu hinnangul on tegemist ebavajaliku regulatsiooniga. Liidu hinnangul on oluline tagada, et riik suunaks ja survestaks kohalikke omavalitsusi lõpetama õigusrikkumine ja kehtestama ajakohaseid üldplaneeringuid1. 5. Tuleks survestada sh läbi riikliku järelevalve ja/või sunni KOV-e Selgitame KOV planeeringute koostamisel seaduses täitma seadust ja kehtestama asjakohaseid üldplaneeringuid sh kujul, toodud nõuetest kinnipidamise ja vajadusel kus need määravad ära projekteerimistingimuste andmiseks vajalikud täiendavat nõuete või sanktsioonide vajaduse alused (PlanS § 75 lg 1 p 18) ja detailplaneeringu koostamisega hindamisega tegeletakse planeeringute (põhjendatud) alad (PlanS § 75 lg 1 p 26); tõhustamise järgmises etapis. 6. Loobuma peaks põhimõttest, et detailplaneeringu koostamine on Selgitame Nõustume, et planeerimissüsteem vajab reeglina (va PlanS § 125 lg 5 erand) nõutav linnades kui tõhustamist ja tegeleme sellega jätkuvalt ka asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus edaspidi. Peab meeles pidama, et DP veekogus mistahes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ja koostamisel mõeldakse läbi ruum tervikuna, mistahes ehitusloakohustusliku olemasoleva hoone laiendamiseks üle mida projekteerimistingimuste andmisel ei tehta 33% (PlanS § 125 lg 1 p-d 1 ja 2). Regulatsioon, kus detailplaneeringu (tegeletakse vaid konkreetse ehitise ja sellega koostamine on viidatud aladel reeglina kohustuslik, on ilmselgelt vahetult seonduvaga). Ruumile terviklik ebavajalik ja iganenud (see sai olla vajalik ja põhjendatud ajal, mil lähenemine aitab kaasa parima ja jätkusuutliku üldplaneeringud olid eelkõige KOV-i tulevase maakasutuse mitte elukeskkonna loomisele. Eeltoodust lähtudes ei ehitustingimuste määrajad). Üldplaneering, arvestades selle eesmärke saa me nõustuda seisukohaga, et (antud juhul siis eelkõige (PlanS § 75 lg 1 p-d 18 ja 26), peaks detailplaneering (DP) koostamise nõue peaks määrama detailplaneeringu koostamise kohustuse tegeliku vajaduse olema vaid erand. alusel (oluline asukoht linnas, alevis või alevikus), mitte paljalt Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume põhjusel, et tegemist on linna, alevi või alevikuga; projekteerimistingimuste andmise võimaluse laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise järgmises etapis. 1 https://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2022/03/03/angela-kase-aratus-omavalitsusjuhtidele-teil-voib-olla-igivana-uldplaneering 35  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 7. Täiendada PlanS § 125 lg 5 selliselt, et KOV võiks lubada Selgitame PlanS § 125 lg 5 puhul on tegemist erandiga, detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut mida saab rakendada vaid kindlate eelduste koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasolul (sobitub keskkonda, vastab olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale (senise kinnisasja üldplaneeringule) asemel) hooneid (senise ühe hoone asemel) ja neid (seni seda) Sätte eesmärgiks oli lubada erandina DP teenindavad rajatised, kui on täidetud sätte p-des 1 ja 2 toodud loobumist üksikute, hoonestuse vahele jäävate eeldused. tühjade kinnistute puhul. Tegemist on KOV-le antud võimalusega, mis ei kohusta detailplaneeringu koostamisest loobuma. Sellise regulatsiooni kehtestamise põhjuseks oli mh asjaolu, et sellistele kinnistutele ühe hoone rajamisel puudub üldjuhtudel suurem avalik huvi. Mitme hoone ja rajatise puhul võib olla tegemist ka nt uue elamurajoone rajamisega, mille vastu on kindlasti suurem huvi ka laiemal avalikkusel, mistõttu on sellisel juhul põhjendatud DP koostamine (vt ka selgitus eelmise ettepaneku juures). Küll aga juhime tähelepanu, et kaalume projekteerimistingimuste andmise võimaluse laiendamist planeerimismenetluse tõhustamise järgmises etapis. 8. Täiendav ettepanek: PlanS § 126 lg 1 sõnastada ümber sama Mittearvestatud Selgitame, et ka täna ei ole kõigi PlanS § 126 lg- paragrahvi lg 2 valguses ehk siis PlanS § 126 lg 1 p-des 1–5, 17 ja 20 s 1 nimetatud ülesannete lahendamine DP-s sätestatud ülesanded kui kohustuslikud ülesanded ning PlanS § 126 lg kohustuslik. Eeltoodule viitab ka sama seaduse 2 asendada ülesannete loeteluga (PlanS § 126 lg 1 muud ülesanded, lg 2. KOV-id on eeltoodust ka teadlikud ja seega mida polnud eelnevalt loetletud), mis tuleks lahendada kõigi lg-s 1 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu menetluses vajaduse korral vaid põhimõtetena. on ilmselgelt tingitud sellest, et KOV hinnangul KOV-id peavad mõistma, et detailplaneeringu joonis ei pea ega saa on nende ülesannete lahendamine vajalik (KOV- olla samaväärne ehitusprojekti asendiplaaniga (mis on sagedasti l on enda territooriumi ruumilisel planeerimisel tänane olukord). laiaulatuslik autonoomia). Ülesannete lahendamist ehitusuprojekti asendiplaani 36  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 täpsusega ei nõua ka seadus, mistõttu ei ole võimalik ettepanekuga nõustuda. Kavandame aga DP ülesannete terviklikku ülevaatamist planeerimismenetluse tõhustamise järgmises etapis. 9. Eelnõu § 1 p 34 Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise Ettepanek viia säte kooskõlla EhS § 27 lg 4 p 8 kavandatava seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab muudatusega ja sõnastada § 126 lg 6 II lause järgnevalt: projekteerimistingimustega täpsustada Detailplaneeringus määratud krundi piire on lubatud ilma detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust detailplaneeringut muutmata muuta, seal hulgas detailplaneeringus tingimusel, et planeeringualale esialgu antud määratud krunte liita või jagada, kui selle tulemusena ei muutu ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse planeeringualale määratud ehitusõigus. jõustumisel vajadust PlanS-i muutmiseks enam ei ole. 10. Eelnõu § 1 p 36 (DP koostamise lõpetamise aluste laiendamine). Selgitame Oleme eelnõu § 1 punkti 32 (vanas Sedavõrd suure määramatuse astmega regulatsioon toob kaasa olulise numeratsioonis punkt 36) sisu oluliselt muutnud, võimu kuritarvitamise ohu (vastuolu HMS § 1). Juba praegu ei ole tuues sisse õigusselgemad detailplaneeringu harvad juhud, kus KOV ähvardab planeeringu koostamise menetluse koostamise lõpetamise alused. Regulatsioonide lõpetada, kui huvitatud isik ei allu KOV-i nõudmistele, sh ka selgelt koostamisel on eelduseks KOV-ide kui avaliku õigusvastastele nõudmistele. halduse esindajate õiguspärane käitumine. Märgime, et menetluse lõpetamise otsuse puhul Ettepanek: sellises sõnastuses regulatsioon kui suure võimu on tegemist haldusaktiga, millele laienevad kõik kuritarvitamise riskiga regulatsioon kõrvale jätta. HMS ettenähtud haldusakti nõuded, mh peab haldusakt, sh DP koostamise lõpetamise otsus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. 11. Ettepanek: täiendada PlanS § 131 lg 5 selliselt, et sõlmitav kokkulepe Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. Kaalume ei tagaks iga planeeringu kui üksikjuhtumi puhul selgust mitte ainult järgmises planeerimismenetluse tõhustamise PlanS § 131 lg 1 kohustuste mõistes vaid ka sama paragrahvi lõige 2 etapis muudatuse tegemise võimalikkust, sh kohustuste mõistes, sh lisades PlanS § 131 lg 5 punkti, millega ettepanekuga arvestamise võimalikkust. täpsustatakse milliste planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (ja ka hoonete) 37  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohustuse huvitatud isik üle võtab. 12. Ettepanek: lisada PlanS § 131 täiendavalt lõige, mis reguleerib Mittearvestatud Kehtiva DP alusel juba väljaehitatud ehitiste halduslepingu alusel tasutu või halduslepingu alusel väljaehitatu kasutamist ega õiguslikku staatust DP hilisem väärtuse hüvitamist huvitatud isikule omavalitsuse initsiatiivil kehtetuks tunnistamine ei mõjuta, seega jääb planeeringu kehtetuks tunnistamise korral PlanS § 140 lg 1 alusel. arusaamatuks, mille eest hüvitist tasuma peaks. 13. Ettepanek: lisada PlanS § 139 regulatsioon, mis sätestab, et Mittearvestatud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on juba täna õigus õigusvastane viivitus PlanS § 139 lg 2 sätestatud tähtaja ületamisel, ja selgitame pöörduda kohustamiskaebusega ja sama lõike p kui sellega kaasneb huvitatud isikule otsene varaline kahju, võib olla 4 alusel hüvitamiskaebusega halduskohtusse ka huvitatud isikule aluseks KOV-i vastu kahjunõude esitamiseks. Liidu juhul, kui seaduses ettenähtud tähtaja ületamine hinnangul aitab see täiendus tagada seaduses määratud tähtaja rikub kellegi õiguseid. Seega ei ole samasisulise täitmist. täienduse lisamine PlanS-i põhjendatud. Lisaks märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumil on töös haldusjärelevalve regulatsiooni terviklik korrastamine, mille raames saab antud ettepanekut kaaluda. 14. Eelnõu § 1 p 42 (DP kehtetuks muutumine 7 a pärast) – jääb Mittearvestatud Eelnõu teksti ja seletuskirja on täiendatud, sh arusaamatuks viidatud muudatuse ettepaneku eesmärk, kuna PlanS on eesmärki on eelnõu juurde koostatud reguleeritud, millistel alustel võib planeeringu kehtetuks tunnistada seletuskirjas asjakohaselt juba selgitatud. (PlanS § 140 lg 1). Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu alused on seaduses reguleeritud, siis jääb arusaamatuks eraldi kehtivusaega on pikendatud ning kehtivusaja regulatsiooni loomine planeeringu automaatse kehtetuks muutumise pikendamine on viidud viie aasta peale. tarbeks. Muudetud on ka elluviimisega alustamise Ettepanek: muudatust PlanS mitte sisse viia. Ettepanek 2: mõistet (vt eelnõu § 1 punkt 24), mis võimaldab alternatiivselt, kui esinevad mõjuvad põhjused (hetkel seletuskirjast selgemalt aru saada, millistel juhtudel neid ei nähtu), miks tuleb detailplaneeringule seada õigust lõpetav detailplaneering kehtetuks muutub. Leiame, et tähtaeg, siis teeb Liit ettepaneku, et selleks detailplaneeringu vastavad muudatused on muutnud sätte sisu kehtetuks muutumise automaatseks aluseks on detailplaneeringu arusaadavamaks ja asjakohasemaks. elluviimine – teisisõnu detailplaneering muutub automaatselt kehtetuks, kui selles sätestatud õigused on realiseeritud (analoogselt 38  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ehitusloaga, mis kaotab kehtivuse, kui selles sätestatud õigus on realiseeritud ja ehitis on kasutusele võetud). 15. Eelnõu § 1 p 43 (DP kehtetuks tunnistamise aluste laiendamine). Mittearvestatud Oleme eelnõu (vt § 1 punkt 36) ja seletuskirja Puudub mistahes mõistlik põhjus või vajadus reguleerida täiendava, teksti muutnud. Selgitame, et kehtetuks sisult samaväärse kuid erinevalt sõnastatud sättega juba seaduses tunnistamisele laienevad kõik HMS-s ettenähtud reguleeritud olukorda (vt PlanS § 140 lg 1 p 2). nõuded haldusakti kehtetuks tunnistamisele ja muutmisele ettenähtud nõuded, mida KOV peab Ettepanek: ebavajalik täiendus eelnõus välja jätta. arvestama ja seega peab kehtetuks tunnistamine olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Eesti Kinnisvarafirmade Liit 1. Eelnõu § 1 p 4 – planeeringu elluviimise mõiste täpsustamine. Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud (vt Planeeringu alusel tehtavad tegevused võivad olla nii eraõiguslikud arvestatud eelnõu § 1 punkt 24). Elluviimise alguseks (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 17 ja 18 sätestatud ülesande täitmine), loetakse kindlaid tegevusi ning viidatud täiendus kui ka avalik-õiguslikud (näiteks PlanS § 126 lg 1 p-des 1 või 20 „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ välja sätestatud ülesande täitmine). Eraõiguslike puhul ei pruugi need jäetud. kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) nähtavad olla, mistõttu võib nende tegevustega alustatus või mitte alustatus ebavajalikke erimeelsusi KOV-iga tekitada. Avalik-õiguslikud on nähtavad, kuna need on reeglina seotud KOV-is läbi viidava mõne menetlusega. Ettepanek: eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku, et planeeringu elluviimise alguseks loetakse PlanS § 14 lg 1, § 56 lg 1, § 75 lg 1 ja § 126 lg 1 sätestatud planeeringu mistahes ülesande täitmisega alustamist. Ettepanek: täienduse „kui planeeringus ei ole määratud teisiti“ osas teeme ettepaneku, see välja jätta, kuna ei ole välistatud, et KOV-id võivad seda diskretsioonilist võimalust huvitatud isiku suhtes ebaproportsionaalselt sisustada. Näiteks võib KOV nõuda huvitatud isikult, et detailplaneeringu elluviimise alguseks tuleb lugeda ajahetk, mil huvitatud isik on rajanud detailplaneeringu kohase avalikult kasutatava taristu (mis üldjuhul on KOV-is eelduseks sellele, et 39  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 huvitatud isik saaks asuda realiseerima detailplaneeringus määratud ehitusõigust). 2. Eelnõu § 1 p 5 (kvaliteetse ruumi põhimõte) – jääb arusaamatuks, Mittearvestatud Sõnastasime eelnõu § 1 punkti 4 (vanas millist täiendavat eesmärki see ettepanek teenib, kuna see põhimõte numeratsioonis 5) ümber viisil, mis tagab on juba täna sõnastatud seaduse eesmärgina (PlanS § 1 lg 1). haakumise ehitusseadustikus kasutatavate Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada mõistetega. Lähtusime sõnastamisel sellest, et regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille põhimõtted peavad võimaldama materiaalne sisu on sama seaduses juba oleva regulatsiooniga. planeerimismenetluses asjakohaselt kvaliteetse ruumi põhimõtetest lähtuda. Põhimõtte Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata. jõustumisel on põhimõtete paremaks mõistmiseks kavas ühtlasi uuendada selgitavat dokumenti planeerimise põhimõtete rakendamine. 3. Eelnõu § 1 p 8 (kliimamuutustega arvestamise põhimõte). Eelnõu Mittearvestatud Märgime, et tegemist on põhimõttega, mitte seletuskirjas on sätte ettepanekut põhjendatud seeläbi, et PlanS ei konkreetse ülesandega, mis on toodud kõigi tulene üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirja kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses kliimaolukorras kindlasti tekstis on tehtud muudatused, mis võimaldavad vajalik on. Liit ei pea viidatud täiendust vajalikuks, sest mistahes varasemast tekstist paremat arusaama keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 1 lg-sse 1 sisse muudatuse sisust. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kirjutatud ja viidatud sätte puhul on tegemist samuti kohustava kuna kliimamuutustest tulenevad ilmamuutused sättega. Õigusselguse tagamiseks ei ole mõistlik seadusesse lisada sagenevad kiires tempos, on kliimamuutustega regulatsioone, mille formaalne sõnastus on küll erinev, kuid mille arvestamise nõude põhimõtte eraldi rõhutamine materiaalne sisu on sama juba seaduses oleva regulatsiooniga. vajalik ja põhjendatud, sh ehitatud keskkonna Ettepanek: jätta eelnõus toodud täiendus PlanS sisse viimata. füüsilise ja rahalise väärtuse pikaajalise säilimise huvides. 4. Eelnõu § 1 p 12 ja 13 (MP arvestamine DP ja PT andmisel ja MP-ga Arvestatud Muudatused eelnõust välja jäetud. kitsenduste seadmine). Maakonnaplaneeringu äärmiselt laia üldistusastet arvestades ja asjaolu, et maakonnaplaneeringu ülesandeks ei ole maakasutuse- ja ehitustingimuste määramine (PlanS § 56 lg 1), on lubamatu ja PlanS hierarhilisuse põhimõttega vastuolus anda maakonnaplaneeringule samaväärset roll üldplaneeringuga. Eeltoodust lähtuvalt – maakonnaplaneeringu äärmist üldistusastet 40  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 arvestades – ei saa maakonnaplaneering olla aluseks ka kinnisomandi kitsenduste seadmisele. Ettepanek: liidu hinnangul on tegemist ebavajaliku regulatsiooniga. Liidu hinnangul on oluline tagada, et riik suunaks ja survestaks kohalikke omavalitsusi lõpetama õigusrikkumine ja kehtestama ajakohaseid üldplaneeringuid2. 5. Eelnõu § 1 p 29 – KOV EP liigi kehtetuks tunnistamine. Jääb Mittearvestatud Jääme eelnõu seletuskirjas toodud seisukoha arusaamatuks, miks tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mis on juurde, et ORME ehitiste kavandamine KOV-ide tasandil tegelikult omaks võetud ja aktiivset kasutust detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja (näiteks tuuleparkide osas koostatavad KOV-ide eriplaneeringud) menetluslikult sobivam. Valdav tagasiside leidnud. Toimivate regulatsioonide kaotamine ei too ilmselt kaasa kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi bürokraatia vähendamist. kaotamisele on olnud samuti positiivne. Liidu ettepanek on KOV-i eriplaneeringu regulatsiooni mitte kehtetuks tunnistada. 6. Eelnõu § 1 p 34 Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud, kuna EhS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise Ettepanek viia säte kooskõlla EhS § 27 lg 4 p 8 kavandatava seaduse eelnõu näeb ette, et edaspidi saab muudatusega ja sõnastada § 126 lg 6 II lause järgnevalt: projekteerimistingimustega täpsustada Detailplaneeringus määratud krundi piire on lubatud ilma detailplaneeringus ettenähtud krundijaotust detailplaneeringut muutmata muuta, seal hulgas detailplaneeringus tingimusel, et planeeringualale esialgu antud määratud krunte liita või jagada, kui selle tulemusena ei muutu ehitusõigus ei muutu. Selle muudatuse planeeringualale määratud ehitusõigus. jõustumisel vajadust PlanS muutmiseks enam ei ole. 7. Eelnõu § 1 p 36 (DP koostamise lõpetamise aluste laiendamine). Mittearvestatud Oleme eelnõu § 1 punkti 32 (vanas Sedavõrd suure määramatuse astmega regulatsioon toob kaasa olulise ja selgitame numeratsioonis punkt 36) sisu oluliselt muutnud, võimu kuritarvitamise ohu (vastuolu HMS § 1). Juba praegu ei ole tuues sisse õigusselgemad detailplaneeringu harvad juhud, kus KOV ähvardab planeeringu koostamise menetluse koostamise lõpetamise alused. lõpetada, kui huvitatud isik ei allu KOV-i nõudmistele, sh ka selgelt Regulatsioonide koostamisel on eelduseks õigusvastastele nõudmistele. KOV-ide kui avaliku halduse esindajate õiguspärane käitumine. Märgime, et menetluse 2 https://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2022/03/03/angela-kase-aratus-omavalitsusjuhtidele-teil-voib-olla-igivana-uldplaneering 41  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Ettepanek: sellises sõnastuses regulatsioon kui suure võimu lõpetamise otsuse puhul on tegemist kuritarvitamise riskiga regulatsioon kõrvale jätta. haldusaktiga, millele laienevad kõik HMS ettenähtud haldusakti nõuded, mh peab haldusakt, sh DP koostamise lõpetamise otsus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. 8. Eelnõu § 1 p 37 – paragrahvi 131 pealkirjas ning lõigetes 2, 21, 4 ja 5 Mittearvestatud Kehtiva DP alusel juba väljaehitatud ehitiste asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga „ehitiste“. kasutamist ega õiguslikku staatust DP hilisem Lisaks peab Liit oluliseks, et PlanS § 131 lisanduks täiendavalt lõige, kehtetuks tunnistamine ei mõjuta, seega jääb mis reguleerib halduslepingu alusel tasutu või halduslepingu alusel arusaamatuks, mille eest hüvitist tasuma peaks. väljaehitatu väärtuse hüvitamist huvitatud isikule omavalitsuse initsiatiivil planeeringu kehtetuks tunnistamise korral PlanS § 140 lg 1 alusel. 9. Eelnõu § 1 p 44 – DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2.5 Mittearvestatud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on juba täna õigus aastale. pöörduda kohustamiskaebusega ja sama lõike p 4 alusel hüvitamiskaebusega halduskohtusse ka Ettepaneku lisada PlanS § 139 regulatsioon, mis sätestab, et juhul, kui seaduses ettenähtud tähtaja ületamine õigusvastane viivitus PlanS § 139 lg 2 sätestatud tähtaja ületamisel, rikub kellegi õiguseid. Seega ei ole samasisulise kui sellega kaasneb huvitatud isikule otsene varaline kahju, võib olla täienduse lisamine PlanS-i põhjendatud. Ühtlasi huvitatud isikule aluseks KOV-i vastu kahjunõude esitamiseks. Liidu juhime tähelepanu, et tähtaja lühendamise hinnangul aitab see täiendus tagada seaduses määratud tähtaja ettepanek on eelnõust välja jäetud. täitmist. 10. Eelnõu § 1 p 45 – DP automaatne kehtetuks muutumine 7 aasta pärast Mittearvestatud Eelnõu teksti ja seletuskirja on täiendatud, sh peale kehtestamist kui planeeringut ei ole asutud ellu viima. eesmärki on eelnõu juurde koostatud seletuskirjas asjakohaselt juba selgitatud. Ettepanek – jätta eelnõus välja. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu Alternatiivselt, kui esinevad mõjuvad põhjused (hetkel seletuskirjast kehtivusaega on pikendatud ning kehtivusaja neid ei nähtu), miks tuleb detailplaneeringule seada õigust lõpetav pikendamine on viidud viie aasta peale. tähtaeg, siis teeb Liit ettepaneku, et selleks detailplaneeringu Muudetud on ka elluviimisega alustamise kehtetuks muutumise automaatseks aluseks on detailplaneeringu mõistet (vt eelnõu § 1 punkt 24), mis võimaldab elluviimine – teisisõnu detailplaneering muutub automaatselt selgemalt aru saada, millistel juhtudel kehtetuks, kui selles sätestatud õigused on realiseeritud (analoogselt detailplaneering kehtetuks muutub. Leiame, et 42  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ehitusloaga, mis kaotab kehtivuse, kui selles sätestatud õigus on vastavad muudatused on muutnud sätte sisu realiseeritud ja ehitis on kasutusele võetud). arusaadavamaks ja asjakohasemaks. Eesti Tööandjate Keskliit 1. Eelnõu eesmärk on planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja Selgitame Eelnõu eesmärgi seletuskirja teksti on kiirendamine, mis aitaks kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule. Meie muudetud. Tuuleparkide arendamiseks peale hinnangul ei selgu seletuskirjast, kuidas ja kui palju planeeringu muudatuste jõustumist KOV eriplaneeringu protsess muudatuste tulemusena peaks kiirenema. koostamine vajalik ei ole ja tuuleparke saab kavandada detailplaneeringu alusel. Kuigi planeeringu koostamise kiirus sõltub eelkõige seaduse välistest teguritest (nt KOV soov ja tahtmine, arendajate valmisolek vajalike andmete esitamiseks jm), siis eelduslikult kestab planeeringu koostamine alla 3 aasta, kui DP koostamise keskmine aeg on 2,2 aastat ja mediaanväärtus 1,6 aastat. Menetluse kiirendamisele aitavad kaudselt kaasa ka teadete avaldamise ja avalike arutelude läbiviimisega seotud nõuete lihtsustamine. 2. Arvestades juba käimasolevat suurt kohaliku omavalitsuse Selgitame Haldusmenetluse seadusest tuleneb üldine nõue, eriplaneeringute hulka, kätkeb eriplaneeringu liigi kaotamine et haldusmenetlus viiakse lõpuni menetluse seaduses tulevikus võimalike õiguslike vaidluste riski, kus samal ajal alguses kehtinud normide alusel. Seega on kehtivad mitu erinevat planeerimisseaduse redaktsiooni sõltuvalt võimalik planeerimismenetlused läbi viia selle sellest, millise seadus redaktsiooni ajal vastav planeeringu või algatamisel kehtinud normide alusel. loamenetlus algas. 3. Kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine. Leiame, et sellise paragrahvi Selgitame Eelduslikult tegutsevad normi rakendajad ehk lisamine olulise täienduseta võib kogu planeerimisprotsessi avalike haldusorganite esindajad õiguspäraselt ja pikendada ja võib töötada eesmärgile vastu, kuna on liiga üldine ja lähtudes normi eesmärgist. Seega peavad võib pigem suurendada subjektiivsete põhjendustega planeeringute menetluses esitatavad argumendid olema takistamist. objektiivsed ega ilma põhjuseta takistada planeeringute koostamist. 4. Eelnõus on suure üldistusastmega punkte, näiteks „Planeerimisel Selgitame Põhimõtete puhul on tegemist üldiste suunistega, tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja mille arvestamise ulatust tuleb kaaluda igal 43  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.“ üksikjuhtumil eraldi. Seletuskirja tekstis on Kuidas seda mõista? Mis on selle punkti tegelik sisu? Sellised tehtud muudatused, mis võimaldavad umbmäärased kohustused ja tingimused ei loo varasemast tekstist paremat arusaama investeerimiskeskkonnas küll mingit kindlustunnet. muudatuse sisust. 5. Planeerimisseaduse muudatusega tuleb selgemalt kehtestada Selgitame Peame nõustuma, et tähtaegadest kinnipidamine erinevate osapoolte vastutusalad ja otsustamise tähtajad. Kogu menetluste läbiviimisel on kohati praktikas planeerimise menetlusele tuleb sätestada maksimaalne tähtaeg ja probleemiks. Täiendavate tähtaegade ja tagajärjed selle ületamisel. Selleks, et planeeringud saaks kehtestatud, võimalike sanktsioonide kehtestamist kaalutakse tuleb selgelt sõnastada, mida ja kuidas uuritakse ning kuidas planeeringute tõhustamise järgmises etapis. tulemuste põhjal otsus tehakse. Liigne üldistustase ja kaalutlusruumi vabadus toob kaasa menetluste venimise. Tuleb selgelt sõnastada, kuidas lahendatakse võimalikud vastuolud Selgitame Selgitame, et planeeringute kehtestamise vanemate ja uuemate planeeringute vahel. Vaadata otsused, olenemata kehtestamise ajast, on oma planeerimisseadust selliselt, et ametiasutustel oleks õigus teha olemuselt haldusaktid ja seega võrdse õigusliku erinevaid toiminguid paralleelselt (mitte nii, et tuleb ära oodata ühe mõjuga ning vastuolude korral tuleb olukord ameti seisukoht ja alles seejärel tohib küsida teise ameti seisukohta). lahendada läbi tõlgendamise vastavalt üldisele Kooskõlastuse tähtaja ületamine tuleks lugeda seaduse mõttes õigusteooriale. kooskõlastamiseks. Paralleelselt toimingute tegemist kaalutakse planeeringute tõhustamise järgmises etapis. Kooskõlastamise puhul näeb juba täna kehtiv PlanS ette, et juhul kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse planeering vaikimisi kooskõlastatuks (vt PlanS § 22 lg 2, § 48 lg 2, § 65 lg 2, jm) 6. DP kehtestamise aja lühendamine 3 aastalt 2,5 aastani. Selgitame DP koostamise aja lühendamist puudutav Meile jääb selgusetuks, et kui olulise ruumilise mõjuga ehitisobjektid muudatus on eelnõust välja jäetud. kavandatakse detailplaneeringuga, siis kuidas on võimalik see koos KSH-ga läbida 2,5 aastaga? Kas siin peetakse silmas planeeringu menetluse peatamist näiteks KSH koostamise ajaks? 7. Soovime teada, millist planeeringuliiki kasutades saab mõistliku Selgitame Tegemist ei ole eelnõud puudutava küsimusega. ajaga planeeringu tehtud, kui on soov (enne lõplikke katastriüksuse 44  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 tasemel kokkuleppeid riigiga) rajada riigimaale nt tuulepark olukorras, kus sobivad alad pole veel kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus või maakonnaplaneeringus tuulealadeks määratud. 8. Iga planeeringu ja KSH alateema puhul peaks olema määratud Selgitame Täna kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 riigiasutus, kes sel teemal oma ekspertiisi alusel heakskiidu või „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise tagasilükkamise otsuse teeb. Kui näiteks keskkonnaküsimustes on kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ Keskkonnaamet oma seisukoha kujundanud, siis hilisemas näeb ette, milliste riigiasutustega millistel järelevalve menetluses ei tundu mõistlik sisuküsimusi hakata uuesti juhtudel planeering kooskõlastada tuleb. Kuna lahendama, nt selle pärast kui huvigruppidele ei meeldi, kuidas planeeringu koostamise vältel võib lahendus planeeringu dokumentides või KSH aruandes on seisukohad muutuda, võib olla vajalik ka planeeringu kajastatud. korduv kooskõlastamine. Heakskiidu Samuti kui näiteks Maa- ja Ruumiamet annab planeeringu menetluse menetluses sisuteemade uuesti lahkamine käigus kooskõlastuse, siis kaaluda, kas täiendav riiklik olukorras, kus seda on eelnevalt juba korrektselt järelevalvemenetlus on otstarbekas. Mõistlikum tundub sellisel juhul tehtud, ei ole põhjendatud ega vajalik. võimestada kohalikke omavalitsusi planeeringute menetlemisel, konsolideerida menetlusüksuseid omavalitsuste vahel võimekuse tõstmiseks ja jätta neile kogu vastutus protsessi õiguspärasuses eest. 9. Teeme ettepanekud vähendada madalama taseme planeeringus Selgitame Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid eelmiste planeerimismenetluste kordamist ja sellest lähtuvalt näha menetluse läbiviimise ajale, mis selgus ka planeerimisseaduses ette üldplaneeringuga kooskõlas olev läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud detailplaneeringu menetlusaja vähendamine. Üldplaneeringu järgsel detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist tuuleenergeetika alal asuva tuulepargi detailplaneeringu menetlus nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik algatamisest kehtestamiseni ei tohiks kesta rohkem kui 12 kuud, jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4 eeldusel, et arendaja on (vajadusel) viinud läbi linnustiku ja kuuga. Seega ei ole venivate menetluste käsitiivaliste uuringu. põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused, vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb koostöö, saabuvad KOV valimised jm). 10. Jääb arusaamatuks, kuidas saab määrata kitsendusi ja anda välja Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. projekteerimistingimused maakonnaplaneeringu alusel, mis on väga suure üldistusastmega dokument? 45  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 11. See, kas detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg on 2,5 või 5 või 10 Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. DP koostamisel aastat, ei oma suurt tähtsust, kui keegi sellest kinni ei pea. seaduses toodud nõuetest kinnipidamist tagavate Tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks tuleks näha ette sanktsioonid sanktsioonide kehtestamise vajaduse ja või taotlust rahuldav automaatne otsus, kui tähtaegu on ületatud. võimaluste hindamisega tegeletakse planeeringute tõhustamise järgmises etapis. 12. Detailplaneeringu kehtivusaja piiramise seitsmele aastale eelnõu §1 Selgitame Planeeringu kehtivusaega hakatakse arvestama punktis 42 on küsitav, kui detailplaneeringut menetletakse 10 aastat. kehtestamisest, mitte koostamisest, alates. 13. Sideettevõtted on välja toonud sidetaristu arvestamisvajadust Selgitame Vt selgitust Eesti Infotehnoloogia ja Planeerimisseaduses tehnovõrgu osana. Hetkel on sideteenuse Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) pakkujad olukorras, kus neilt oodatakse sideteenuste kvaliteedi ja ettepanekutele lisatud vastuse juures. kättesaadavuse parendamist, kuid seaduste tasandil puuduvad instrumendid tulemuse saavutamiseks. Eesti Erametsa Liit 1. Eelnõu § 1 p 13 – maakonnaplaneeringu alusel kitsenduste seadmine. Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. Ülioluline täiendada planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks planeeringuga seatava kitsenduse korral hüvitama maaomanikule piirangust tuleneva kahju. Muuta eelnõu § 1 p 13) ja sõnastada see järgmiselt: Täiendatakse planeerimisseaduse paragrahvi 55 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Maakonnaplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise maksmise korral kinnisomandile seada kitsendusi“. 2. Täiendada eelnõu punktiga, millega muudetakse planeerimisseaduse Mittearvestatud Avalik-õiguslike kitsendustega omandiõiguse § 74 lg. 3 ja sätestatakse see järgmises sõnastuses: piiramise ja hüvitamise põhimõtted tulenevad „Üldplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise maksmise eelkõige Põhiseadusest ja on ühetaolised kõigis korral kinnisomandile seada kitsendusi“. valdkondades, sh planeerimises. Riigikohus on asjas 3-3-1-69-09 tõdenud, et hüvitise maksmise kohustus võib tekkida juhul omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne, et ei ole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute huvide vahel. Seega juhul, kui kitsenduste seadmine ei muuda senise maakasutuse jätkamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, 46  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ei ole hüvitise maksmine põhjendatud. Lähtudes eeltoodust me ettepanekut ei toeta. Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Ornitoloogiaühing 1. PlanS muutmise eelnõust ja seletuskirjast tervikuna jääb Selgitame PlanS viitab hetkel KSH läbiviimisel KeHJS arusaamatuks, millise seaduse nõuetest tuleb tulevikus sätetest lähtumisele. Eeltoodut on selgitatud ka planeerimismenetluses Natura hindamisel lähtuda ning kuidas PlanS seletuskirjas. Juhul, kui teie viidatud erinevate seaduste nõuded omavahel seostuvad. looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine) 610 SE seadusena jõustub (hetkel on eelnõu Riigikogus esimesel lugemisel), saab asjakohased viited LKS-le ka lisada. 2. Eelnõuga täiendatakse PlanS § 9 lõikega 3.2 ja nähakse ette teabe Selgitame Eelnõust sotsiaalmeedias avaldamist puudutav avaldamine sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Näeme, et muudatus välja jäetud. kavatsus on hea, ent sellises sõnastuses ei pruugi säte mingit olulist 1. Planeerimismenetluse läbiviimiseks on juba mõju avaldada, lisades riigiasutusele aga kohustusi juurde. arendamisel planeeringute infosüsteem, mis oma funktsionaalsustega toob kaasa mh ka 1. Leiame, et planeerimismenetluses teadete avalikustamise võimaluse tõhusamaks avalikkuse tõhustamine vajaks põhjalikumat läbimõtlemist. Kaaluda võiks kaasamiseks. üleriigilise elektroonilise süsteemi loomist, mille kaudu saab iga 2. Tänane praktika näitab, et kohustuslikus isik teda huvitavas piirkonnas endale teateid tellida. korras elektrooniliste vahendite kaudu 2. Lisaks teeme ettepaneku muuta PlanS § 9 lõiget 2.1 ning avalikel aruteludel osalemise võimaldamine sätestada, et avalikel aruteludel elektroonilist osalemist tuleb alati ei pruugi igakord kaasa aidata avaliku võimaldada (st asendada sõnad „võib võimaldada“ asendada arutelu eesmärkide täitmisele. Samuti ei saa sõnadega „tuleb võimaldada“). Koroonaepideemia perioodil pidada põhjendatuks, et kõik avalikud rakendatud elektroonilise osalemise võimalus parandas näiteks arutelud toimuksid nii füüsiliselt koha peal keskkonnaühenduste, aga tõenäoliselt ka üksikisikute kui ka elektrooniliste vahendite abil, sh ei osalemisvõimalusi ning selle praktikaga võiks jätkata. See on ka pruugi seda olla võimalik igas kohas üks EL riikides 2023. a läbi viidud uuringu soovitusi. tehniliselt korraldada. 3. Eelnõuga (eelnõu § 1 p 11) plaanitakse lühendada avalikust 3. Vajadusel on planeeringu koostamise väljapanekust ja arutelust teavitamise nõuet 14 päevalt viiele korraldajatel võimalus näha ette etteteavituse päevale. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike. Teeme aeg või pikem avalikustamise periood. 47  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ettepaneku sellest muudatusest loobuda, kuna muudatus Planeeringu koostamise korraldajal jääb halvendab üldsuse osalemisvõimalusi. Eesti Keskkonnaühenduste alles kohustus tagada avalikkuse piisav Kojale laekub väga suurel hulgal planeeringuteateid ning kaasatus planeerimismenetlusse (PlanS § 9 praegune 14-päevane etteteatamistähtaeg võimaldab lõige 1). See tähendab, et PlanS-is sätestatud keskkonnaühendustel oma tööd ette plaanida, mida 5-päevane miinimumnõuete järgimine ei pruugi igal etteteatamistähtaeg enam sisuliselt ei võimaldaks. Seetõttu ei saa juhul olla võimalik ega põhjendatud. nõustuda seletuskirjas esitatud väidetega, nagu oleks Planeeringu koostamise korraldaja etteteatamistähtaeg kaotanud oma mõtte. Juhime tähelepanu, et pädevuses on otsustada piisava kaasatuse isegi kui etteteatamistähtaega muuta, siis planeerimismenetluse tagamise üle. Juhime tähelepanu, et oleme kestust see ei mõjuta, sest tegemist on üksnes eelnõust välja jätnud muudatused, mis etteteatamistähtajaga. lühendasid avalikust arutelust etteteavitamise aega. 3. Tunnustame eelnõu väjatöötajaid, et plaanitavate muudatustega (uus Arvestatud Oleme sätte sõnastust muutnud põhimõtte PlanS § 12 lg 4) seatakse selgesõnaline kohustus arvestada tasandile sobival viisil. Eelnõu § 1 punkt 6 planeerimisel kliimamuutustega. (vanas numeratsioonis 8) kohaselt on nüüd võimalik järeldada, et vajaduse ilmnemisel on Teeme ettepaneku jätta plaanitava § 12 lg 4 sõnastusest välja sõnad planeerimisel kohustus kliimamuutusi ennetada, „võimaluse korral“, nii et kohustus kliimamuutuseid ennetada ja leevendada ning elukeskkonda kliimamuutustele leevendada ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandada kehtiks kohandada. Planeerimismenetluse käigus peab igas olukorras. Eelnõu ja selle seletuskiri tuleks ka ajakohastada, kuna selguma, milline on asjakohane viis seletuskirjas viidatakse järjepidevalt kliimakindla majanduse seaduse kliimamuutustega arvestamiseks, st peab jääma eelnõule, ja leitakse, et kliimamuutustele reageerimine jmt saab selle võimalus valida, kas planeeringulahenduse seadusega lahendatud. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu edasi koostamisel on vajalik kliimamuutusi ennetada, menetlemine ning sellega kehtestatav normide ring on hetkel aga leevendada või nendega kohaneda. Seletuskirja küsimärgi all. teksti, sh viiteid kliimakindla majanduse seadusele, on korrigeeritud. 4. Tähelepanuta on jäetud, et MP staatuse muutmine eeldab Mittearvestatud Muudatused on eelnõust välja jäetud. maakonnaplaneeringu menetluse ja vaidlustamisvõimaluste põhjalikumat ülevaatamist. Kehtiv PlanS ei võimalda maakonnaplaneeringut vaidlustada analoogsel alusel üldplaneeringuga (vrdl üldplaneeringu vaidlustamise õiguse sõnastust PlanS §-s 94). Eelnõuga plaanitakse PlanS § 57 lg 2 muudatust, mis 48  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 tähendaks, et teatud juhtudel kaasataks tulevikus planeeringumenetlusse puudutatud isikud ja valitsusvälised organisatsioonid. Kui osalemisõigusele ei vasta aga planeeringu vaidlustamise õigus, puudub osalemisvõimalusel õiguslik tagatis. Miinimumina tuleks planeerimisseadust täiendada maakonnaplaneeringu vaidlustamise õigusega analoogselt PlanS §-le 94. 5. Eelnõu § 1 p 20 – maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist Selgitame Vastuvõtmise otsus on haldusorgani sisene loobumine. toiming, sellele eelneva avalikustamise, Võimalik, et see muudatus võimaldab planeerimismenetlust kooskõlastamise ja järgneva avalikustamise lihtsamalt läbi viia. Samas ei ole eelnõu seletuskirjast selge, et oleks etapi nõudeid käesoleva eelnõuga ei muudeta. täielikult analüüsitud ja hinnatud selle muudatuse mõju Seetõttu oleme seisukohal, et muudatusega ei haldusmenetluse seisukohalt. Kuna menetluslikult on muudatus suur, vähene ministeeriumite planeerimismenetluses vajaks see seletuskirjas põhjalikumat käsitlust. Muuhulgas ei ole osalemise võimalused. selge, kas maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ärakaotamine ei vähenda teiste ministeeriumide võimalusi planeerimismenetluses osalemiseks, arvestades, et planeeringu koostamise korraldajaks on MKM 6. Nõustuda ei saa kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Mittearvestatud Jääme seletuskirjas toodud seisukoha juurde, et ärakaotamisega eelnõus kavandatud viisil. Leiame, et DP ORME ehitiste kavandamine menetlusnõuded, teavitusnõuded jmt ei ole kohased ega piisavad, et detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja tagada avalikkuse osalusvõimalused vastavalt Aarhusi konventsiooni menetluslikult sobivam. Ühtlasi on jätkuvalt nõuetele. Aarhusi konventsiooni art 6 lg 4 kohaselt tuleb avalikkus asjakohane seletuskirjas toodud väide, et ORME kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuse menetlusse juba otsustamise kavandamiseks on esimene ja sobivaim algetapis, kui kõik variandid on lahtised. Kui asukohavalik tehakse võimalus üldplaneering. ära enne detailplaneeringu algatamist, ei ole DP algatamise hetkeks Üldjuhul koostatakse detailplaneeringuid ilmselgelt kõik variandid enam lahtised. Isegi kui DP aluseks olev kooskõlas üldplaneeringuga. Vaid erandjuhtudel asukohaanalüüs ei ole lõplik ning lõplikuks otsustuseks on võimalik detailplaneeringuga üldplaneeringu asukohavaliku osas loetakse DP kehtestamise otsus, on ilmselge, et muutmine. Samuti on kavandatud, et ORMEt avalikkus ei saa sellise lahenduse korra asukohavalikus kaasa rääkida kavandava detailplaneeringu juurde tuleb igal ega asukohavalikut vaidlustada. juhul koostada ruumianalüüs, mis kinnitaks 49  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. Regulatsioonide koostamisel on eelduseks KOV-ide kui avaliku halduse esindajate õiguspärane käitumine. Seetõttu ei ole asjakohane eeldada, et detailplaneeringuid algatatakse asukohtadesse, kuhu ei ole võimalik ORME kavandamist kaaluda. Samuti ei ole asjakohane järeldada seda, et detailplaneeringuid kehtestatakse asukohas, kuhu ORME kavandamine ei ole võimalik. 7. Eelnõu § 1 p 41 – DP koostamise tähtaja lühendamine 3 aastalt 2, 5 Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. aastani. Arvestades, et soov on näiteks olulise ruumilise mõjuga objekte hakata planeerima detailplaneeringutega, ei pruugi see menetlusaeg olla piisav, et vajadusel läbi viia täiemahulist keskkonnamõju hindamist. Seetõttu tuleks vähemalt nendel juhtudel, mil DPga muudetakse kehtivat üldplaneeringut või maakonnaplaneeringut või kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti, sellest ajapiirist loobuda. 8. Eelnõu § 1 p 42 – DP automaatne kehtetuks muutumine juhul, kui Osaliselt Eelnõu teksti ja seletuskirja on muudetud. Välja planeeringut ei ole asutud ellu viima. Toetame ettepanekut. arvestatud on jäetud võimalus põhjendatud juhul Võimalus, et „põhjendatud juhul võib detailplaneeringu kehtestamise detailplaneeringu kehtestamise otsuses pikema otsuses sätestada pikema kehtivusaja“ jääb siiski ebamääraseks. Ei kehtivusaja sätestamiseks. Kehtivusja ühekordse ole selge, mis peaks olema see põhjendatud olukord, et DP pikendamise võimaluse osas leiame, et elluviimisega võib viivitada 14 aastat (kuna eelnõu lubab ka tähtaja haldusorganile peab jääma võimalus pikendamist). Seetõttu võidakse seda tingimust hakata kohaldama põhjendatud juhul planeeringu kehtivusaega üldreeglina ning säte muutuks sisutuks. Soovitame loobuda pikema pikendada. kehtivusaja seadmise võimalusest ning DP kehtivuse pikendamise võimalusest. 9. Eelnõus kavandatud Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse Selgitame Kuna enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud rakendamise seaduse § 30.9 näeb ette, et kui planeering on planeeringute puhul esineb vajadus nende kehtestatud enne 2022. aasta 1. novembrit, tuleb selle andmed digiteerimiseks, ei ole võimalik korralduslikult 50  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 planeeringute andmekogusse (PLANK) kanda hiljemalt 31.12.2030. tagada, et need saavad digiteeritud lühemas Arvestades asjaolu, et planeeringu kehtestamisel peab kõigi ajaraamis kui on ette nähtud. Nagu seletuskirjas planeeringuliikide puhul andmed kandma PLANK´u 14 päeva viidatud, eraldati MKM-ile ELi taaste- ja jooksul, jääb arusaamatuks, miks on vanemate planeeringute puhul vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks antud selleks 5-aastane tähtaeg. 550 000 eurot, millega plaanitakse digiteerida kõik kehtivad detailplaneeringud. Projektiga alustati 2024 aasta lõpus ning plaanitakse lõpetada 2026 aasta aprilli kuus. Projekti jooksul digiteeritakse kõik Eestis kehtivad detailplaneeringud ning avalikustatakse planeeringute andmekogus. Seega eelduslikult on võimalik juba 2026. aasta aprillikuus leida andmekogust infot kõikide kehtivate detailplaneeringute kohta. Utilitas Wind 1. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) Mittearvestatud Selgitame, et KOV olemus ja ülesanded on paika täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava pandud seadustes, sh Põhiseaduses, mille § 154 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on näeb ette, et kõiki kohaliku elu küsimusi konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul otsustavad ja korraldavad kohalikud võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. iseseisvalt. Enda territooriumi ruumiline Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221 planeerimine on kohaliku omavalitsuse järgmiselt: olemuslik ülesanne (KOKS § 6). Planeerimise ja „§ 1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse planeeringute, sh KOV EP koostamise täpsemad jätkamine riigi poolt nõuded tulenevad PlanS-ist, mille kohaselt on Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse KOV EP algatajaks, koostamise korraldajaks ja eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste kehtestajaks KOV. Seega on tegemist KOV-le tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul antud instrumendiga enda territooriumi viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu planeerimisel, mis ei ole oma sisult võrreldav menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringuga, mis on riigi instrument ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. endale oluliste ehitiste planeerimisel. Märgime, Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse et KOV_l on enda territooriumi ruumilisel 51  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu planeerimisel ulatuslik autonoomia ehk kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja enesekorraldusõiguse mille põhisisuks on Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku küsimuste lahendamisel. Riigi sekkumine läbi otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku pooleliolevate planeeringumenetluste nn jõuga omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused, ülevõtmise laudu, ei ole kooskõlas Põhiseaduse ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. ega õigusriigi põhimõttega, mistõttu ei ole Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi ettepanekuga arvestamine põhjendatud ega jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute võimalik. menetlustes.“ Kaalume järgmises planeerimismenetluse tõhustamise etapis planeerimismenetluste vabatahtlikku üleandmist riigile strateegilistelt oluliste ehitiste kavandamisel. 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 järgset EhSRS §-i 3010 Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. allajoonitud osaga järgmises sõnastuses: „Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Eelmises lauses nimetatud tähtajast kinni pidamist saab kohalikult omavalitsuselt nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isik ning kellelegi teisel, seal hulgas kohalikul omavalitsusel ei ole õigust nõuda kõnealuseks kuupäevaks lõpuni viimata eriplaneeringute koostamise lõpetamist. Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamine on võimalik nii enne kui pärast 31.12.2026 lõpetada planeeringu koostamisest huvitatud isiku taotlusel, muu hulgas eesmärgiga algatada olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks detailplaneering.“ 52  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 3. Teeme esiteks ettepaneku täiendada eelnõud PlanS § 125 lõikega 12 Mittearvestatud Selgitame, et ORME-de asukohta ei panda järgmises sõnastuses: „(12) Detailplaneering tuleb koostada praktikas ÜP-s paika sellises täpsusastmes, mis käesoleva seaduse § 75 lg-s 11 nimetatud määruses toodud olulise võimaldaks asuda ehitisi koheselt ehitama. ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks juhul, kui: Samuti märgime, et ORME-de puhul on 1) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole valitud tegemist olulise ruumilise mõju puhul on üldplaneeringu ega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga või tegemist mõjuga, millest tingitult muutuvad 2) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, üldplaneeringus nii, et samas üldplaneeringus on ette nähtud olulise külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, ruumilise mõjuga ehitise edasine kavandamine detailplaneeringuga.“ tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Selliste ehitiste ehitamisel on oluline kavandada ka sellega seonduv; nt ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ja hoonete paiknemine, juurdepääsud jms. Eeltoodut ei panda üldjuhul paika üldplaneeringuga. Tagamaks parima ruumilise keskkonna loomist, on põhjendatud kõigil juhtudel ORME-de kavandamine DP-ga. 4. Teeme ettepaneku muuta eelnõu järgse PlanS § 124 lõike 5 sõnastust Selgitame Üldplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH on järgmiselt: üldise iseloomuga eeskätt põhjusel, et ÜP-s ei „(5) Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks panda paika ORME ja seda teenindavate rajatiste keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ja hoonete asukohta. Üldiste andmete alusel ei lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju ole võimalik ka asjakohase KSH koostamine. strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on Märgime, et kavandatavate KeHJS muudatuste kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine ka juhul, kui kohaselt ei ole tulevikus võimalik määrata KSH detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 75 lg-s 11 kohustust planeeringuga, vaid alused selleks nimetatud määruses toodud olulise ruumilise mõjuga ehitise peavad tulenema seadusest. ehitamiseks olukorras, kus: Juhime tähelepanu, et Kliimaministeeriumi 1) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole valitud ettepanekul oleme välja jätnud muudatused, mis üldplaneeringuga või; seadsid kohustuse igal juhul ORMEt kavandava 2) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud DP korral KSH läbiviimise. Seega on võimalik üldplaneeringuga nii, et samas üldplaneeringus on ette nähtud olulise 53  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ruumilise mõjuga ehitise edasine kavandamine detailplaneeringuga edaspidi lähtuda KeHJS toodud nõuetest KSH koos kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega.“ (eelhinnangu) läbiviimise vajaduse osas. 5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud PlanS § 125 lg-ga 13 järgmises Mittearvestatud Rõhutame, et ORME kavandamine ÜP-ga on sõnastuses: eelistatud valikuks, kuid samas on võimalik ka „(13) Detailplaneeringut, millega kavandatakse käesoleva seaduse § DP-ga ÜP muutmine. Sellisel juhul on tegemist 75 lg-s 11 nimetatud määruses toodud olulise ruumilise mõjuga KOV kaalutlusotsusega (nagu ka kõigi muude ehitise püstitamist, ei loeta üldplaneeringut muutvaks KOV planeerimist puudutavate otsustega), mis detailplaneeringuks käesoleva seaduse tähenduses olenemata, kas peab olema igakülgselt põhjendatud. Selline olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on eelnevalt üldplaneeringus võimalus loob võimaluse ÜP kohandamiseks valitud või mitte.“ muutunud oludega ehk ÜP ajakohasena hoidmiseks. Puuduvad asjakohased põhjendused luua erisusi võrreldes teiste DP-ga kavandatavate ehitiste osas. Üldplaneeringu kohasuse ja selle muutmise võimalikkuse hindamine peab olema võimalik ühistel alustel igasuguste ehitiste DP-ga kavandamisel. Juhime ühtlasi tähelepanu, et täna on ÜP muutmine KOV EP instrumendi puhul võimalik samuti vaid põhjendatud juhul ning ainult tuuleparki kavandades. Edaspidi on võimalik kõigi ORME-de kavandamisel kaaluda ÜP muutmise võimalikkust. 6. Eelnõud tuleks täpsustada nii, et DP-d, mille puhul on vajalik KSH Mittearvestatud Kaalume muudatuse tegemise võimalikkust koostamine, saaks menetleda tavapärasele DP-le rakenduva planeerimismenetluse tõhustamise järgmises menetlusskeemi järgi. etapis. Täiendada eelnõud PlanS § 124 lõike 7 muudatusega järgmises sõnastuses: „(7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel käesolevas peatükis sätestatud nõuetest. Detailplaneeringu algatamisele järgneva etapina küsitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid käesoleva seaduse §-s 81 54  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 sätestatud korras. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks koos detailplaneeringu eelnõuga käesoleva seaduse §-s 133 toodud korras. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse koos detailplaneeringuga käesoleva seaduse §-des 135–137 toodud korras. Detailplaneeringut kehtestamise eelselt heakskiitmiseks ei esitata.“ 7. Täiendada eelnõu-d nii, et PlanS § 139 lg 2 sätestaks: Selgitame DP menetlemisele ettenähtud tähtaega puudutav „Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus muudatus eelnõust välja jäetud (st et DP tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu koostamise aeg on endiselt 3 aastat). Selgitame, algatamisest arvates. Eelmises lauses nimetatud tähtajast kinni et DP koostamise lõpetamise alused on toodud pidamist saab kohalikult omavalitsuselt nõuda planeeringu PlanS § 129. koostamisest huvitatud isik ning kellelegi teisel, seal hulgas kohalikul DP koostamise tähtaja eesmärgiks (§ 139 lg 2) omavalitsusel ei ole õigust nõuda kõnealuseks tähtajaks lõpuni on menetluste läbiviimise aja määramine ehk 3 viimata detailplaneeringute koostamise lõpetamist.“ aasta möödudes peaks olema selge, kas planeering kehtestatakse (tehakse kehtestamise otsus) või on planeerimisel ilmnenud asjaolud, mis takistavad planeeringu kehtestamist. Seega ei ole § 139 lg 2 puhul tegemist sättega, mis annaks eraldi aluse planeeringumenetluse lõpetamiseks vaid põhjusel, et algatamisest on möödunud 3 aastat. Eeltoodust lähtudes, et ole ettepanekuga arvestamine põhjendatud. Viru Keemia Grupp 1. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja eesmärgina Selgitame Eelnõuga tehakse mitmeid tõhustamist, sh planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja kiirendamine, mis menetluse kiirendamist muudatusi. Nt KOV aitaks kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule. Meie hinnangul ei selgu eriplaneeringu liigi kaotamise järgselt saab seletuskirjast kuidas ja kui palju planeeringu protsess muudatuste ORME-s, sh tuuleparke KOV EP asemel tulemusena peaks kiirenema. kavandada detailplaneeringuga, mille menetlusaeg on eelduslikult lühem kui KOV EP koostamise aeg. Samuti aitavad menetlust tõhustada teadete avalikustamist puudutavad muudatused. 55  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid menetluse läbiviimisele, mis selgus ka läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4 kuuga. Seega ei ole venivate menetluste põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused, vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb koostöö, saabuvad KOV valimised jm). 2. 1. Kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine – pole aru saada, mida see Selgitame 1. Põhimõtete puhul on tegemist üldiste lisatav tingimus praktikas tähendab ja kuidas seda hakatakse suunistega, mille arvestamise ulatust tuleb rakendama. Meie hinnangul kätkeb see täiendavat riski igasuguste kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Seega tööstusobjektide planeeringute vaidlustamiseks. Saab retooriliselt tuleb ka piimafarmi rajamisel arvestada juba küsida kas näiteks uus piimafarm, alumiiniumi sulatamise tehas väljakujunenud keskkonnaga ja võimaluste või kaevandus aitab kaasa kestliku keskkonna loomisele? piires püüda seda säilitada ja parendada. 2. Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte lisamine – leiame, et Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lisatav sellise paragrahvi lisamine olulise täienduseta kuidas põhimõte piimafarmi rajamist takistaks. kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist arvestada, võib kogu 2. Tegemist on põhimõttega, mitte konkreetse planeerimisprotsessi oluliselt pikendada ning töötada eesmärgile ülesandega, mis on toodud kõigi vastu. Viide kliimakindla majanduse seadusele on ennatlik kuna planeeringuliikide juures eraldi. Seletuskirja puudub teadmine kas ja millisel kujul see vastu võetakse. tekstis on tehtud muudatused, mis võimaldavad varasemast tekstist paremat arusaama muudatuse sisust. 3. Planeerimisseaduse muudatusega tuleb selgemalt kehtestada Selgitame Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh erinevate osapoolte vastutusalad ja otsustamise tähtajad. Kogu menetlustähtaegadest kinnipidamise tagamise ja planeerimise menetlusele tuleb sätestada maksimaalne tähtaeg ja ka menetlusetappidele täiendavate tähtaegade tagajärjed selle ületamisel. Selleks, et planeeringud saaks kehtestatud kehtestamise, samuti paralleelsete tuleb selgelt sõnastada mida ja kuidas uuritakse ning kuidas tulemuste menetlusetappide võimaldamise kaalumisega põhjal otsus tehakse. Liigne üldistustase ja kaalutlusruumi vabadus tegeletakse planeerimise tõhustamise järgmistes toob kaasa menetluste venimise. etappides. 56  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 4. Tuleb selgelt sõnastada kuidas lahendatakse võimalikud vastuolud Selgitame Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh vanemate ja uuemate planeeringute vahel. Vaadata menetlustähtaegadest kinnipidamise tagamise ja planeerimisseadust selliselt, et ametiasutustel oleks õigus teha ka menetlusetappidele täiendavate tähtaegade erinevaid toiminguid paralleelselt (mitte nii, et tuleb ära oodata ühe kehtestamise, samuti paralleelsete ameti seisukoht ja alles seejärel tohib küsida teise ameti seisukohta). menetlusetappide võimaldamise kaalumisega Kooskõlastuse tähtaja ületamine lugeda seaduse mõttes tegeletakse planeerimise tõhustamise järgmistes kooskõlastamiseks. etappides. Täiendavalt selgitame, et ka täna kehtiv PlanS näeb juba kõigi planeeringuliikide puhul ette, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul planeeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada. 5. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanSi § 139 lõiget 2 selliselt, et Selgitame DP koostamise tähtaega puudutav muudatus detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus eelnõus välja jäetud. tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Meile jääb selgusetuks, et kui ORME objektid kavandatakse detailplaneeringuga, siis kuidas on võimalik see koos KSH-ga läbida 2,5 aastaga? Kas siin peetakse silmas planeeringu menetluse peatamist näiteks KSH koostamise ajaks? 6. Iga planeeringu ja KSH alateema puhul peaks olema määratud Selgitame Täna kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 riigiasutus, kes sel teemal oma ekspertiisi alusel heakskiidu või „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise tagasilükkamise otsuse teeb. Kui näiteks keskkonnaküsimustes on kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ Keskkonnaamet oma seisukoha kujundanud, siis hilisemas näeb ette, milliste riigiasutustega millistel järelevalve menetluses ei tundu mõistlik sisuküsimusi hakata uuesti juhtudel planeering kooskõlastada tuleb. Kuna lahendama juhul kui huvigruppidele ei meeldi kuidas planeeringu planeeringu koostamise vältel võib lahendus dokumentides või KSH aruandes on seisukohad kajastatud. Samuti muutuda, võib olla vajalik ka planeeringu kui näiteks Maa- ja Ruumiamet annab planeeringu menetluse käigus korduv kooskõlastamine. Heakskiidu kooskõlastuse, siis kaaluda täiendava riikliku järelevalve menetluse menetluses sisuteemade uuesti lahkamine 57  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 otstarbekust. Mõistlikum tundub sellisel juhul võimestada kohalikke olukorras, kus seda on eelnevalt juba korrektselt omavalitsusi planeeringute menetlemisel ja jätma neile kogu tehtud, ei ole põhjendatud ega vajalik. vastutuse protsessi õiguspärasuses eest. 7. Teeme ettepanekud vähendada madalama taseme planeeringus Selgitame Selgitame, et PlanS ei sea ka täna piiranguid eelmiste planeerimismenetluste kordamist ja sellest lähtuvalt näha menetluse läbiviimise ajale, mis selgus ka planeerimisseaduses ette üldplaneeringuga kooskõlas olev läbiviidud analüüsist „Eestis kehtestatud detailplaneeringu menetlusaja vähendamine. Üldplaneeringu järgsel detailplaneeringute menetlusajad“. Analüüsist tuuleenergeetika alal asuva tuulepargi detailplaneeringu menetlus nähtus, et ka tänases õigusruumis on võimalik algatamisest kehtestamiseni ei tohiks kesta rohkem kui 12 kuud, jõuda DP algatamisest kehtestamiseni 3–4 eeldusel, et arendaja on (vajadusel) viinud läbi linnustiku ja kuuga. Seega ei ole venivate menetluste käsitiivaliste uuringu. põhjuseks mitte seadusest tulenevad põhjused, vaid takistuseks on pigem probleemid praktilisel tasandil (nt arendaja ja KOV vaheline halb koostöö, saabuvad KOV valimised jm). Planeerimismenetluse tõhustamisega, sh täiendavate tähtaegade kehtestamise kaalumisega, tegeletakse edaspidiste muudatuste kavandamisel. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Täiendada eelnõuga PlanS § 6 punktiga 18 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud Selgitame, et tehnovõrkude- ja rajatiste mõiste „(18) tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 on sätestatud asjaõigusseaduses (AÕS) nähes tähenduses, milleks on elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, gaasi- ette, et tehnovõrkudeks ja -rajatisteks loetakse ja sidetaristu ning surveseadmestik.“ kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi. PlanS-is sama mõiste sisustamine oleks vajalik vaid juhul, kui mõiste erineks AÕS-s ettenähtust. Mõista kasutamisel samas tähenduses eraldi sätte PlanS-i kehtestamine põhjendatud ei ole. 58  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 8 muudetavat PlanS §-i 12 lõikega 5 Mittearvestatud Selgitame, et ettepaneku sisu on üldjoontes järgmises sõnastuses: „(5) Planeerimisel tuleb arvestada kvaliteetse kaetud otstarbeka, mõistliku ja säästliku ruumi aluspõhimõtetega, võimaluse korral eelistades kaitsevööndiga maakasutuse põhimõttega, mistõttu eeltoodud ehitiste ühispaiknemist.“ täienduse eraldi lisamine vajalik ei ole. Põhjendus: see on oma olemuselt säästlik maakasutus ning maa- alused kaitsevööndiga ehitistele on mõistlik ette näha tehnovõrkude koridor planeeritava tee kaitsevööndisse. Kaitsevööndiga ehitised (tee, side, elekter jne) peaksid eelistama võimalikult palju kaitsevööndite kattuvusega ja ühispaiknemisega (vt ka EhS § 70 lg 6 ja EL-i gigabititaristu määruse artiklid 5 ja 6 ). 3. Täiendada eelnõuga PlanS §-i 56 lõikega 21 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud PlanS § 56 lg 1 p 2 näeb ette, et MP ülesandeks „(21) tehnovõrkude ja -rajatiste (side, elekter, vesi, kanalisatsioon, on transpordivõrgustiku ja muu taristu, gaas, küte) üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, määramine;“ Põhjendus: täna on PlanS § 56 lg 1 p 2 nimetatud ära veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku transpordivõrgustik ja muu taristu, kuid järgnev loetelu asukoha määramine- Selgitame, et riigimaanteede, raudteede jms ei jäta väga tõlgendusruumi, et muu maakonnaplaneeringuga ei kavandata taristu all võiks mõelda ka tehnovõrke ja -rajatisi. Seetõttu leiame, et tehnovõrkude paiknemist, kuna MP puhul on muu taristu tuuakse selguse ja üheselt mõistetavuse eesmärgil liikide tegemist üldise planeeringuga, mille täpsusaste kaupa ning arvestatakse sellega maakonnaplaneeringus. ei seda üldjuhul ei võimalda. Juhul, kui see aga mingil põhjusel erandkorras siiski vajalikuks osutub, annab selleks võimaluse nii § 56 lg 1 p 2 kui ka p 12. 4. Muuta eelnõuga PlanS §-i 75 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Mittearvestatud Üldplaneeringuga kohustuslikult lahendatavate Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse ülesannete nõudmise seadmist küll kaaluti, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu arvestades KOV-de laiaulatuslikku autonoomiat, eesmärgist. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1– 3, 6, 18, 23 ja samuti praktikat, millest ei nähtu, et tegemist 24 nimetatud ülesannete lahendamine on üldplaneeringu koostamisel oleks probleeme tekitava küsimusega, otsustati kohustuslik.“ nõue eelnõust siiski välja jätta. Põhjendus: ka üldplaneeringu puhul vajalik arvestada Tänane regulatsioon näeb ette, et ÜP ülesandeks tehnovõrkudega. Selleks tuleb lisada üldplaneeringu ühe on tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja kohustuslikult lahendatava ülesandena tehnovõrkude ja -rajatiste nendest tekkivate kitsenduste määramine, mida üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega KOV-d valdavalt ka teevad. Samas võib ka nt 59  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 meie ettepanek on lisada sellesse sättesse just § 75 lg 1 p 3 üldplaneeringu teemaplaneeringute puhul olla ka arvestamine. Samas tundub mõistlik, et kohustuslikke punkte on veel, olukordi, kus sellise ülesande lahendamine mistõttu tegime ülaltoodud sõnastusettepaneku selliselt nagu see oli põhjendatud ei ole. Seega me ettepanekut ei eelnõu 2024 augusti kavandis toeta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 38 kavandatakse täiendada PlanS-i § 131 lõike 1 Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. Kaalume sõnastust, mille kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi järgmises planeerimismenetluse tõhustamise KOV) üksusele õigus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga etapis muudatuse tegemise võimalikkust. haldusleping lisaks detailplaneeringu kohastele avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele (avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised) ka KOV-i ülesande täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS-i § 131 lõike 21 alusel tuleb KOV-il kehtestada kulude kandmise kokkuleppimise kord, et tagada arendajate võrdne kohtlemine ning rajatiste väljaehitamiseks kantavate KOV-i ja arendaja kulude omavaheline proportsionaalsus. Lõikes 2 olev kitsaskoht on seotud funktsionaalse seose mõistega. Kui rajatiste puhul on igati asjakohane nõuda funktsionaalset seost arendatava alaga, sest see on iga arenduse vältimatu osa, siis hoonete (ehitiste) puhul ei ole planeeringulahenduse elluviimiseks otsene vajalikkus ning funktsionaalne seos alati üheselt vaadeldav. Erinevalt taristust ja trassidest ei taga lasteaed või kool otseselt planeeringuala kasutatavust või toimivust või ei ole arenduse jaoks tingimata ka vältimatu, seega peaks seadus sätestama ka täiendavad tingimused, millal siis KOV ikkagi arendajalt terve kooli või lasteaia ehitust nõuda võib. Seega peame oluliseks, et lõikes 2 vaadatakse üle ka tekstiosa: „lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud“ sõnastus. Ka KOV-i vaatest on väga oluline aru saada, mida tähendab funktsionaalne seos, kas see on hõlmatud planeeringualaga, selle 60  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 vahetu naabrusega või hoopis kogu KOV-i territooriumiga. Kuna piirang ettevõtjale on intensiivne, peaks seaduses ette antavad piirid ja mõisted olema võimalikult selgelt mõistetavad. Võimalus on neid põhjalikumalt selgitada ka seletuskirjas. Leiame, et uues, kõiki ehitisi hõlmavas kontekstis see funktsionaalne seotus paraku enam selge ei ole ja võib põhjustada KOV-idel mitmeti tõlgendatavust ja seeläbi arvatavasti ka täiendavaid vaidlusi arendajatega. Kui hoonete puhul jäädakse funktsionaalse seotuse juurde, siis palume seletuskirjas esitada konkreetsed elulised näited, mille puhul on võimalik reeglit rakendada. Alternatiivselt näeme, et selle mõiste võiks seaduse tekstis defineerida laiemalt, kui seda tavamõistes käsitletakse või funktsionaalse seose nõudest hoonete puhul üldse loobuda. Hoonete mõiste lisandumise kontekstis tekitab küsitavusi ka PlanS-i § 131 lõike 5 punkt 1, mille kohaselt planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isik lepivad lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatud tingimustele kokku lõikes 1 loetletud ehitiste ehitamisega seonduvate kulude jaotuse planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel. Arvatavasti ei saa avalike hoonete rajamisel nende kulude hüvitamise osa olla enam kokkuleppeline ja kaasuseti erinev, vaid tulenema võrdse kohtlemise tagamiseks lõike 21 järgi omavalitsuse kehtestatava korra tingimustest. 2. Seletuskirjas tuleb põhjalikult analüüsida muudatuse mõju Selgitame Vt eelmine selgitus. majandusele, sh arendajatele, selgitamaks, kas kavandatud muudatus on proportsionaalne põhiseaduse § 31 ja 32 piirang. Seadusemuudatus näeb ette uue võimalusena halduslepinguga arendajale panna KOV-i ülesande täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamise kohustuse või asendada see kulude täieliku või osalise katmisega. Tõenäoliselt arendaja kannab kohustuse üle kinnisasja müügihinda, sellest tulenevalt palume analüüsida ka muudatuse mõju müügihinnale ja seeläbi eluaseme kättesaadavusele. 3. PlanS-i § 131 reguleerimisala on üksnes konkreetne Selgitame Vt eelmine selgitus. detailplaneeringuala ning seetõttu ei saa planeerimisprotsessis kokku 61  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 lepitud kohustused laieneda teistele detailplaneeringu aladele. Juhime tähelepanu, et KOV-i ülesande täitmiseks vajalik avalikult kasutatava hoone (näiteks lasteaed või kool) kasusaaja on tõenäoliselt laiem piirkond või ka mõni järgmine uus arendus tulevikus. Muudatus loob KOV-i jaoks keerulise olukorra, sest kavandatava muudatuse järgselt kannab avalikult kasutatava hoone kogu väljaehitamise kulu nii-öelda esimene arendaja, kes piirkonda tuleb, sest tulevastelt arendajatelt ei ole enam alust sama hoone ehitamiseks kaasrahastust nõuda. Seega osad ettevõtjad ei pea enam panustama varasema planeeringulahenduse elluviimise käigus ehitatud avalike hoonete kulude katmisse ehk hilisem arendaja saab kasu niinimetatud esimese arendaja ebaproportsionaalselt suure rahalise panuse arvelt. Ühele arendajale pandud kohustused ei pruugi sellisel juhul olla enam proportsionaalsed. Selleks, et tagada detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute võrdne kohtlemine ja vältida arendajalt ebaproportsionaalse kaasrahastuse nõudmist, tuleks PlanS-i § 131 täiendust „kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned“ kasutada sellisel juhul, kui ainult ühe arenduse jaoks on vajalik ehitada avalikult kasutatav hoone (näiteks lasteaed või kool) ja arenduse mahtu arvestades on selle nõudmine mõistlik. Alternatiivne võimalus oleks sätet kasutada juhul, kui ühel ja samal ajal planeeritakse mitut arendusala, mida see tulevane asutus peamiselt teenindama asub, jagades ehitamise kulud arendajate vahel. 4. Palume leida ka lahendus olukorrale, kus KOV saaks arendajalt nõuda Mittearvestatud Eelnõu koostamisele eelnevalt on rahalist panust ka juba väljaehitatud avaliku kasutusega KOV-i hoone väljatöötamiskavatsuse koostamise protsessis eest, mis otseselt või kaudsemalt teenindab ka antud arendust. kokku lepitud, et kirjeldatud muudatuste Lahendus peaks tagama, et arendajate kohustused oleksid väljatöötamine kuulub Regionaal- ja proportsionaalsed planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate Põllumajandusministeeriumi haldusalasse ning avalike hoonete rajamise ehk sotsiaalse taristuga seotud lahendatakse käesolevast eelnõust eraldiseisvalt. arenduskulude katmisel. Peame avalikke huve teenindavate hoonete puhul õiglasemaks lahendada olukord läbi kindlal alusel määratletava 62  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 arendaja rahalise panuse võimaldamise sotsiaalse taristu arendamisse. Üks võimalus on näha selleks seaduses ette eraldi regulatsioon arendajalt sotsiaalse taristu eest rahalise panuse küsimiseks. Teine võimalus on nõuda küll arendaja ja KOV-i kokkuleppega, kuid kindlal KOV-i korras kokkulepitud alustel avaliku kasutusega hoone rajamise kulude osalist kandmist. Regulatsiooni sõnastamisel olema valmis osutama kaasabi. Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1. Eelnõus täiendatakse PlanS § 75 lõiget 2 selliselt, et sama paragrahvi Selgitame Eelnõu viimane versioon nimetatud muudatust lõikes 1 toodud ülesannete lahendamine üldplaneeringus muudetakse ei sisaldanud. See on juba varasemalt eelnõust punktide 1–3, 6, 18, 23 ja 24 osas kohustuslikuks. TLPA on välja jäetud. seisukohal, et selline kohustuslikuks muutmine rikub kohaliku omavalitsuse autonoomiat oma haldusterritooriumi ruumilise arengu suunamisel. Praegune PlanS § 75 lg 2 sõnastus, mille kohaselt lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist, on mõistlik ja kohaliku omavalitsuse autonoomiat arvestav ning peaks sellisena kehtima jääma ilma, et osa üldplaneeringu ülesannetest kohustuslikuks muutuksid. Üldplaneering peab jääma linna üldist ruumilist arengut suunavaks dokumendiks, mis ei tohiks laskuda krundi täpsusega teemade lahendamisele. Nt ei tohiks kohalikule omavalitsusele teha kohustuseks määrata üldplaneeringus krundi minimaalsuurused – selline ülesanne peaks endiselt jääma vajaduspõhiseks. Kui aga soovitakse seada kohalikule omavalitsusele kohustuslikud ülesanded, mida üldplaneering lahendama peab, siis tuleks seaduses ühtlasi täpsustada nende rakendamist. Nt tuleks selgitada, kui üldiselt või täpselt tuleks krundi minimaalsuurused määrata, et kohustuslik ülesanne täidetuks loetaks. 2. Eelnõus täpsustatakse PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 selliselt, et Selgitame Eelnõu viimane versioon nimetatud muudatust projekteerimistingimuste andmise tingimuste olemasolu kohta ei sisaldanud. See on juba varasemalt eelnõust üldplaneeringus tehakse viide PlanS § 75 lõike 1 punktile 18, kus välja jäetud. 63  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 nähakse ette, et üldplaneeringu üheks ülesandeks on planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Seega ei muutu eelnõus PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 sisus midagi. Mida täpselt tähendab väljend „projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused“, seadusest endiselt ei selgu. Kas nende all tuleb mõista ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 ettenähtud tingimusi? Juhime taas tähelepanu, et üldplaneering ei saa tegeleda krundi täpsusega kasutus- ja ehitustingimustega – see ei ole üldplaneeringu eesmärk. PlanS § 74 kg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seega teeme ettepaneku sõnastada PlanS § 125 lg 5 punkt 2 järgmiselt: „2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega.“ Sarnaselt tuleks muuta ka PlanS § 75 lõike 1 p 18 sõnastust. 3. Eelnõus täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1, milles antakse Osaliselt Oleme eelnõu § 1 punkti 32 (vanas detailplaneeringu koostamise lõpetamise alused, punktiga 5, mille arvestatud numeratsioonis punkt 36) sisu oluliselt muutnud, kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada muul tuues sisse õigusselgemad detailplaneeringu põhjendatud juhul. TLPA hinnangul on tegemist lõpetamise alusega, koostamise lõpetamise alused. mille rakendamisel ei ole kaalutlusruumil selgeid piire, kuid Detailplaneeringu menetlemise tähtaja osas vt arvestades mõju huvitatud isiku õigustele, tuleks kas seaduses endas järgmine selgitus. või siis vähemalt eelnõu seletuskirjas anda selgitused, mis see „muul Ei saa pidada põhjendatuks, et kõik põhjendatud juhul“ olla võiks. Kuivõrd detailplaneeringu koostamise detailplaneeringu koostamise lõpetamisega lõpetamine planeeringualase tegevuse korraldaja initsiatiivil lõpeb seotud kulud jääksid automaatselt huvitatud suure tõenäosusega kohtuvaidlusega, on vajadus seadusandja isiku kanda. Planeerimismenetlus on avalikes asjakohaste selgituste järele seda suurem. TLPA hinnangul saavad huvides toimuv protsess, mille lõpetamine võib need muud põhjendatud juhud olla seotud asjaoludega, kui huvitatud toimuda ka kohaliku omavalitsuse või muudel isik ja arhitekt, kellega on sõlmitud delegeerimisleping, ei esita põhjustel, mis ei pruugi olla huvitatud isiku 64  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 tähtaegselt (nt hiljemalt kuue kuu või siis hiljemalt aasta jooksul kontrolli all. Sellisel juhul ei ole õiglane, et isik algatamisest) nõuetekohast , s.o üldplaneeringule ja arengukavadele peab kandma kulud, mille tekkimist ta ei ole vastavat ning avalikku huvi arvestavat detailplaneeringu lahendust; põhjustanud ega saanud vältida. või kui huvitatud isik ja tema arhitekt jätavad planeeringulahendusele tehtud parandusettepanekud, mis lähtuvad üldplaneeringust, arengukavadest ja avalikus huvist, arvestamata; või kui planeeringulahendusele tehtud märkusi ja parandusettepanekuid ei viida mõistliku tähtaja jooksul planeeringusse sisse. Arvestades soovi lühendada detailplaneeringu menetlemise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele aastale, siis peaks mõistlik tähtaeg märkuste ja parandusettepanekute arvestamiseks olema mõõdetav mõne kuuga – nt maksimaalselt kolme kuuga. Detailplaneeringu koostamise lõpetamisega seoses oleks seaduses mõistlik sätestada, et detailplaneeringu koostamise lõpetamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 4. Eelnõus muudetakse § ’139 lõiget 2 selliselt, et endise kolme aasta Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. asemel tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuseni jõuda kahe ja poole aastaga. TLPA on nõus detailplaneeringu menetlustähtaja lühendamisega 2,5 aastani, kuid rõhutab siinkohal, et selle aja lühendamine veelgi oleks ebamõistlik. 5. Punktis 4 tooduga seoses märgime veel järgmist. PlanS kohaselt tuleb Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust juhtudel, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga planeerimismenetluse tõhustamise järgmises või esineb KSH vajadus, korraldada enne detailplaneeringu etapis. vastuvõtmist detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Samas ei ole detailplaneeringu eelnõu tähendust seaduses selgitatud, mis on tekitanud palju küsimusi ja segadust. Seega tuleks ehk kaaluda „eskiisi“ mõiste seadusesse tagasi toomist. /…/ Tavatähenduses on eskiis esialgne kavand, millega hinnatakse soovitud lahenduse visuaalset sobivust ümbruskonna linnaruumi ja funktsionaalseid seoseid piirkonnaga, ühendusi jms. Eskiisi alusel töötatakse välja konkreetne planeeringu lahendus, millele pärast valmimist võetakse ka arvamusi ja kooskõlastusi. Avalikkuse ja huvitatud isikute 65  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 võimalikult vara kaasamiseks on TLPA korraldanud vahetult pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ja arutelu. Kuigi seaduses eskiisi mõiste puudub, on järelevalves loetud eskiisi samaväärseks detailplaneeringu eelnõuga ja eraldi eelnõu avalikustamist üldjuhul ei ole vaja olnud. Samas on eskiisi avalikustamisel esinenud vigu nt teavitamise ja tähtaegadega, kuna seaduses eskiisi avalikustamist nõutud ei ole. TLPA hinnangul tuleks selguse huvides kaaluda seaduses detailplaneeringu eelnõu avalikustamise asemel ikkagi eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avalikustamist või lisada detailplaneeringu eelnõu kohta vastavad selgitused seadusesse. KSH korral tehaksegi vastavalt seadusele enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek. Seega toimub sisuliselt enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu ning kohe pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korratakse avalikku väljapanekut ja arutelu. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitatud vastuväited esitatakse uuesti pärast detailplaneeringu vastuvõtmist, kuna üldjuhul ei loobuta oma vastuseisust. Ehk siis vastuväiteid kaalutakse põhjalikult ja põhjendatud juhul võetakse arvesse ja tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul enne detailplaneeringu vastuvõtmist ning sama protseduuri korratakse kohe pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. /…/ Seega tuleks kaaluda enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamise ära jätmist ning ühendada KSH aruande avalikustamine pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva detailplaneeringu avalikustamisega. 6. Eelnõuga täiendatakse PlanS § 140 lõikes 1 sätestatud Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid kahe uue alusega, arvestatud Eelnõu seletuskirja lisatud asjakohaseid näiteid millest ühe kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui olukordadest, mis võivad välistada pärast detailplaneeringu kehtestamist ilmnevad asjaolud, mis detailplaneeringu elluviimise tulevikus. 66  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, ja teise kohaselt võib Avalikul huvil põhinev alus eelnõust välja detailplaneeringu kehtetuks tunnistada muul avalikul huvil põhineval jäetud. põhjusel. Tegemist on suure kaalutlusruumiga alustega, mistõttu tuleb TLPA hinnangul vähemalt eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt lahti seletada, millised need pärast detailplaneeringu kehtestamist ilmneda võivad asjaolud olla võiksid, samuti vajab põhjalikumat selgitust, millised võiksid olla muud avalikul huvil põhinevad põhjused, mis võivad kaasa tuua detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise. Kodanik A.S 1. Ettepanek puudutab PlanS § 75 sõnastust. /…/ Arvestades, et Mittearvestatud Ettepanek on vastuolus planeerimismenetluses rohealade planeerimisega kaasneb ilmselgelt mõju kinnistute sätestatud kaasamise regulatsiooniga, mis ei näe omanike vara kasutusele, peab seadusandlus tagama, et kohalik ette planeeringualal asuvate maaomanikega omavalitsusüksus on linnas asuval rohealal planeeringuga piirangu kooskõlastamise kohustust. Puuduvad seadmisel kohustatud piirangu kooskõlastama planeerimismenetluse asjakohased põhjused viidatud erisuse käigus maaomanikega sh kohustatud välja töötama tegemiseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on leevendusmeetmed seoses omandikasutuse piirangute kohustus üldplaneeringu lahenduse koostamisel leevendamiseks (nt. hüvitise maksmine, maamaksuvabastus vms. leida huve tasakaalustav lahendus ning seada abinõu). proportsionaalseid tingimusi Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku täiendada planeerimisseaduse planeeringulahenduse elluviidavuse tagamiseks. paragrahvi 75 lõikega 5 sõnastades sätte: „Kohalik omavalitsusüksus on linnas asuval rohealal planeeringuga metsa majandamise piirangu seadmisel kohustatud piirangu kooskõlastama planeerimismenetluse käigus maaomanikega sh kohustatud välja töötama leevendusmeetmed seoses omandikasutuse piirangute leevendamiseks (nt. hüvitise maksmine, maamaksuvabastus vms. abinõu).“. 2. Muudatusettepanek puudutab PlanS § 75 lg 1 punkti 13 sõnastust. /…/ Selgitame Looduskaitseseaduse rakendamisega Probleem seisneb selles, et LKS § 7 lõige 1 koosmõjus § 9 lõikega 2 seonduvate probleemide lahendamine ei ole võimaldab kohalikul omavalitsuse üksusel algatada kohalikul tasandil asjakohane ega põhjendatud lahendada PlanS loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus ja võtta kergekäeliselt muutmise kaudu, sest reguleerimisala ei ole kaitse alla loodusobjekt esteetiliste väärtuste kaitseks ka siis kui kohaliku tasandi loodusobjekti kaitse alla puuduvad loodusobjekti kaitse alla võtmise muud eeldused nagu selle võtmise menetlus. Lahendusi probleemile tuleb 67  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline leida koostöös Kliimaministeeriumiga, kelle väärtus, mistõttu piiratakse ebaproportsionaalselt maaomanike vastutusalasse kõnealuse probleemi omandiõigust ja tegutsemisvabadust kuna loodusobjekti kaitse alla lahendamine kuulub. võtmise menetlus võib venida aastate pikkuseks menetluseks. Ilmselgelt koormab selline haldusmenetlus maaomanikke põhjustades maaomanikele ebaproportsionaalseid kulusid nt maamaksu tasumise kohustusena või kui kinnisasi, mida kohalik omavalitsuse üksus soovib kaitse alla võtta on omandatud majandustegevuseks krediidi abil siis kaasnevad igakuised laenu- ja intressi maksed. /…/ Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku täiendada planeerimisseaduse paragrahvi 75 lg 1 punkti 13 sõnastades sätte: „13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ning kaitsealuse maakasutuse juhtfunktsiooni määramine;“. 3. Kolmas muudatusettepanek puudutab PlanS § 128 lg 2 punkti 1 Mittearvestatud Leiame, et sõnastus on asjakohane ja õige. sõnastust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Leian, et tegemist on õigusruumi risustava normiga, mis on tarbetu koostamine on võimalik vaid erandjuhul, ning vastuolus PlanS §-iga 142. Tegemist on ka ilmselge põhjendatud vajaduse olemasolul. Seetõttu on loogikaveaga, mistõttu tuleb see parandada viisil, mis oleks kõigile jätkuvalt asjakohane, et detailplaneeringu menetlusosalistele arusaadav ja väldiks tarbetuid kohtuvaidlusi. algatamisest on võimalik keelduda, kui see on Ettepanek on muuta sätte sõnastust viisil, millega sõnastada PlanS § vastuolus üldplaneeringuga. 128 lg 2 punkt 1 alljärgnevalt: Muudatusettepaneku sõnastuse sisu on juba „1) algatatava planeeringu elluviimisega kaasneks oluline mõju võimalik allutada PlanS § 128 lõige 2 punktidele elurikkuse toimivusele, kliimamuutustele, keskkonnaseisundile, 2 ja 3. rohevõrgustiku toimivusele sh. metsaalale, vee, pinnase, õhu saastatusele, jäätmetekkele ja mürataseme suurenemisele;“. Jõgeva vald 1. Jõgeva Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkte 15 ja Selgitame Kehtiv PlanS ei reguleeri juba täna vormi, kuidas 39 ja planeerimisseaduse avaliku väljapaneku kohta käsitlevaid peab olema tagatud avaliku väljapaneku ajal paragrahve nii, et planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalik juurdepääs dokumentidele asukohas, kus väljapanek toimuks üldjuhul kohaliku omavalitsuse veebi kaudu. väljapanek korraldatakse. See tähendab, et 68  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Samuti peaks juurdepääs planeeringuga seotud materjalidele ja kohalikul omavalitsusel on võimalus kindlas informatsioonile olema tagatud kohaliku omavalitsuse veebi kaudu. asukohas tagada ligipääs dokumentidele veebi Viimaste aastate praktikas on planeeringute avalikustamine toimunud kaudu, dokumente välja printimata. Kuna täna valla kodulehe kaudu ja sellist viisi on peetud asjakohaseks. Prinditud esineb ühiskonnas siiski veel teatav digilõhe, joonisetel on suure planeeringuala puhul huvipakkuv ala ja sellele tuleb dokumentidele tagada juurdepääs ka neile, kehtestatav raskesti tuvastatav. Failid seevastu on hõlpsalt kes arvutit ei oma ega oska kasutada. suurendatavad/vähendatavad, neis saab vajalikke kihte sisse/välja lülitada. Eriti mugavad on veebikaardid, mis võimaldavad lisaks planeeritavale kuvada ka erinevat taustteavet ja tärkandmeid. Ka määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestab, et planeering vormistatakse digitaalselt. Juurdepääs materjalidele ja informatsioonile tähendab juurdepääsu failidele, mis tähendab et valla- või linnavalitsuses planeeringuga ja seotud materjalidega tutvuja vaatab neid avalikult kasutatavas arvutis ja saab selleks vajadusel küsida abi. Alternatiivselt võib planeerimisseaduse § 9 täiendada nii, et planeeringu ja selle juurde kuuluvate dokumentide avalikustamise ja planeeringu kohta arvamuste avaldamine võib toimuda kohaliku omavalistuse veebilehe kaudu. 2. Kaaluda määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad Selgitame Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt nõuded“ p 6 nõuete (kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate tagasisidet ning see on tinginud vajaduse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja määruse eelnõu kavand põhimõtteliselt ümber looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus) objektiivse ja kujundada. Seetõttu kaalume ettepanekuga tasakaalustatud täitmise suutlikkust ja tahtlikkust planeeringu arvestamise võimalust käesolevast eelnõust algatamise taotleja poolt. Kehtiva planeerimisseaduse § 4 paneb eraldiseisvalt. sellise kohustuse planeerimisalase tegevuse korraldajale. Tuuleenergia Assotsiatsioon 1. Palume lisada eelnõu paragrahvi 1 punkt, millega tunnistatakse Selgitame Riigikogus on juba menetluses eelnõu 541SE, kehtetuks PlanS §-d 86, 109, 117 ja 134. PlanS §-dega 86, 109, 117, mis näeb ette kohaliku omavalitsuse 134 nähakse ette üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise etappi reguleerivate eriplaneeringu ja detailplaneeringu vastuvõtmise etapp, millega kehtetuks tunnistamise. Eelnõu koostamisel sisuliselt reguleeritakse kohaliku omavalitsuse (KOV) sisest kaaluti kohaliku omavalitsuse instrumentide 69  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 töökorda. Planeerimisseadusega ei peaks reguleerima KOV valitsuse juures vastuvõtmise regulatsiooni kehtetuks ja volikogu vahelist koostööd, sest haldusesiseste toimingute tunnistamist tervikuna, kuid vastav ettepanek ei reguleerimine seaduse tasandil ei loo uut väärtust ega kvaliteeti leidnud toetust kohaliku omavalitsuse üksuste koostatavale planeeringule. Küll on sellisel viisil loodud täiendav poolt. Nende hinnangul on tegemist siiski olulise jadamisi kulgev etapp planeerimismenetlusele. Koostöö KOV regulatsiooniga, mis võimaldab asutusesisest valitsuse ja volikogu vahel peaks eelduslikult olema pidev ja töökorda organiseerida. Seetõttu ei ole planeerimismenetlusega paralleelselt kulgev protsess, mitte põhjendatud vastuvõtmise regulatsiooni täiendavat ajakulu tekitav eraldiseisev etapp. Ka riigi eriplaneeringu kehtetuks tunnistamine laiemalt kui viidatud puhul ei reguleerita edaspidi enam ministeeriumi ja valitsuse vahelist eelnõuga kavandatu. koostööd, sest see peab toimuma protsessis pidevalt. Vastasel juhul valmistatakse otsustajale ette planeeringulahendus, mis ei pruugi kokku minna otsustaja vaatega ja kogu tööd tuleb korrata. Ka paljud kohalikud omavalitsused ei toeta sellise regulatsiooni olemasolu planeerimisseaduses. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise etapiga seotud PlanS §-de 109 ja 117 kehtetuks tunnistamine tuleb ette näha ka PlanS redaktsioonis, mille järgi menetletakse lõpuni kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks tunnistamise järgselt. 2. 01.01.2025 jõustusid PlanS muudatused, mille järgi ei korraldata Mittearvestatud Kaalume arvestamise võimalust enam heakskiidu menetluses nende isikute suulist ärakuulamist, kelle planeerimismenetluse tõhustamise järgmises arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Samas ei lühendatud etapis. heakskiidu menetluse tähtaegasid, mis on üldjuhul 60 päeva ja mida võib üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu korral pikendada 90 päevani. Arvestades, et isikute kutsumine ärakuulamisele ja sellega seotud toimingud olid aeganõudvad, ei ole põhjendatud niivõrd pikkade tähtaegade säilimine ja heakskiidu menetlust tuleks nüüd lühendada 30 päevale. Teisalt on juba PlanS mõjude järelhindamisel ja erinevate PlanS-i puudutavate eelnõude menetlustes tehtud mitmeid ettepanekuid heakskiidu etapist üldse loobuda. Heakskiidu menetluse eesmärk on piiratud planeeringu õiguspärasuse kontrolliga ning praktikas veelgi kitsamalt planeerimisseaduses kehtestatud menetlustoimingute 70  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 järgimise ja kõrgema taseme planeeringutele vastavuse kontrollimisega. Seda, kas kõik isikud on olnud planeerimismenetlusse kaasatud, kas avalik väljapanek ja avalikud arutelud on toimunud tähtaegselt ning kas planeeringulahendus vastab nt maakonnaplaneeringule, saab Maa- ja Ruumiamet kontrollida ka sellel, ajal kui planeering esitatakse riigiastustustele kooskõlastamiseks. Selleks ei ole tarvis ette näha seaduses sätestatud tähtajast pikemaltki kestvat eraldi jadamisi kulgevat protsessi. Lähtudes eelnevast teeme ettepaneku tunnistada kehtestuks planeerimisseaduse §-d 90, 121 ja 138. Kohaliku omavalitsuse planeeringu heakskiidu etapiga seotud PlanS § 121 kehtetuks tunnistamine tuleb ette näha ka PlanS redaktsioonis, mille järgi menetletakse lõpuni kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks tunnistamise järgselt. Nendime, et PlanS KOV planeeringute vastuvõtmist ja heakskiitmist regulatsioonide kehtetuks tunnistamisel tuleb üle vaadata kogu PlanS, et nende toimingutega seotud muudatused kõikides asjakohastes sätetes sisse viia. 3. Palume muuta eelnõu paragrahvis 2 esitatud ehitusseadustiku ja Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) paragrahvi 3010 sõnastust. Eelnõu kohaselt tuleb enne PlanS peatüki 7 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lõpuni menetleda 31. detsembriks 2026. Täna on teadmata, millal kavandatud PlanS ja EhSRS muudatused jõustuvad. Kuni eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumiseni algatatakse nt tuuleparkide rajamiseks eelkõige kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. Seega võib tekkida olukord, kus 2025. aasta lõpus algatatud planeering tuleks lõpuni menetleda ühe aastaga. Selline ajaraam ei ole vahetult enne PlanS 7. peatüki kehtetuks tunnistamiseks algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute puhul realistlik ainuüksi planeeringu mõjude hindamiseks vajalikele uuringutele kuluva aja tõttu. Seepärast tuleks vahetult enne PlanS muudatuse jõustumist algatatavate 71  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 eriplaneeringute tõttu ette näha EhSRS-is realistlik aeg menetluste lõpetamiseks ja panna see sõltuma eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise ajast. Nö viimaste eriplaneeringute menetlemiseks ettenähtud pikem ajaaken ei tohiks kaasa tuua varasemalt algatatud eriplaneeringute menetlusaegade pikenemist. Arvestades, et planeerimismenetlusele tähtaja seadmine on eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvide kaitsmiseks, siis palume eelnõu seletuskirjas sedagi selgesõnaliselt väljendada. Seletuskirja täiendamise eesmärk on välistada olukord, kus huvitatud isikust sõltumatu planeerimismenetluse pikenemine tooks kaasa planeerimismenetluse lõpetamise planeeringu koostamise korraldaja poolt. Sätte ettepanek: „Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt viie aasta jooksul planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamisest.“. 4. Arvestades eelkõige üleriigilises meediaski kajastust leidnud Mittearvestatud Muudatusettepanek on vastuolus PlanS § 9 lg-s tuuleparkide planeeringute menetluste avalike arutelude kulgu teeme 1 toodud põhimõttega, et planeerimismenetlus ettepaneku muuta PlanS kohaliku omavalitsuse planeeringute on avalik. kaasamise sätteid selliselt, et planeerimismenetlusse kaasatakse planeeringut koostava kohaliku omavalitsuse elanikud, kavandatava ehitise mõjualasse jäävad isikud ja keskkonnaorganisatsioonid ainult neid ühendava organisatsiooni kaudu. Muudatuse eesmärk on tagada, et säiliks planeerimismenetlusse kaasamise esialgne eesmärk ja ehitisest puudutatud isikutele oleks võimaldatud sisuline arutelu planeeringulahenduse üle. Vastava sätte puudumine PlanS-ist põhjustab planeerimismenetluses täiendavat halduskoormust ja ajakulu, sest kohalikud omavalitsused korraldavad kontrolli alt väljunud PlanS kohaste avalike arutelude tõttu eraldi arutelusid 72  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 kavandatava ehitise mõjualasse jäävatele isikutele ning laiemale avalikkusele. 5. Kirja eelmises punktis käsitletud teemaga seoses teeme lisaks Selgitame Oleme asjakohasel viisil juba kohaliku ettepaneku täiendada PlanS eelnõu ja sätestada selgesõnaliselt alused, omavalitsuse üksustele selgitanud võimalusi millal võib jätta vastamata planeerimismenetluse vältel esitatud kaasamisprotsesside tõhustamiseks, vastav kiri arvamustele. Regulatsiooni väljatöötamisel soovitame eeskujuks on leitav Majandus- ja võtta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse Kommunikatsiooniministeeriumi pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikega 9 kehtestatud sätted. dokumendiregistris. Arvestades tuuleparkide planeerimismenetluses esitatud arvamuste rohkust (ligi 500 küsimusega arvamuskirjad) palume muuta PlanS regulatsiooni ka selliselt, et igale arvamust esitanud isikule ei tule vastata eraldi vastukirjaga. Pahatahtlikkusest halduskoormuse ülemäärase tekitamise vältimiseks peab olema võimalik vastata kõikidele arvamuse esitajatele ühise kirjaga, milles käsitletakse esitatud küsimusi ja ettepnanekuid teemade kaupa koondina. 6. Palume lisada eelnõu paragrahvi 1 punkt planeerimisseaduse (PlanS) Selgitame Riigikogus on juba menetluses eelnõu 541SE, § 4 lõike 21 muutmiseks selliselt, et planeeringu koostamise millega muudetakse PlanSi § 4 lõiget 21. korraldaja saaks planeeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida Muudatus on seotud 17. märtsil 2023 jõustunud planeeringu tellimise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks PlanSi muudatustega, mis võimaldavad riigi lepingu mitte ainult ehitusprojekti koostamise aluseks olevate eriplaneeringu ja tuuleparke kavandava kohaliku planeeringute korral vaid ka projekteerimistingimuste andmise omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel aluseks olevate planeeringute korral. Selliselt on huvitatud isikul kehtestada planeering asukoha eelvaliku alusel tulevikus võimalik rahastada näiteks üldplaneeringu ehk loobuda detailse lahenduse koostamisest. teemaplaneeringut, millega kavandatakse tuuleparke või muid olulise Seega on juba töös muudatused, mis asjakohasel ruumilise mõjuga ehitisi. Samuti lahendatakse selliselt olukord, kus viisil küsimusega tegelevad. Üldplaneeringu riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu nn lühikese menetluse koostamisele muudatuse laiendamine ei ole korral on sõlmitud planeeringu kulude kandmiseks leping, kuid põhjendatud – tegemist on kohaliku koostatud planeering on lõppastmes projekteerimistingimuste omavalitsuse planeerimisinstrumendiga, mille taotlemise mitte ehitusprojekti koostamise aluseks. Muudatus tuleb koostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ette näha ka PlanS redaktsioonis, mille järgi menetletakse lõpuni üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud PlanS peatüki 7 kehtetuks eesmärgist. Samuti ei näe kehtiv õigus ette tunnistamise järgselt. võimalust üldplaneeringu algatamise 73  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Sätte ettepanek: taotlemiseks, sest tegemist on ennekõike 1 „(2 ) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt koostamise ja projekteerimistingimuste andmise aluseks oleva initsieeritava planeeringuliigiga. planeeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.“. 7. Palume eelnõu paragrahvist 1 välja jätta eelnõu punkt 3, millega Arvestatud Muudatus eelnõust välja jäetud. muudetakse PlanS § 41 lõiget 2 selliselt, et puudub kohustus säilitada planeeringute andmekogus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. Isegi, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeeringuliigina kaotatakse, säilib vajadus juba kehtestatud või lõpuni menetletavaid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid säilitada ühtses andmekogus. Vastasel juhul puudub teadmine kehtestatud planeeringutest ja uute ehitiste planeerimisel ei arvestata varasemalt kehtestatud planeeringutega. Planeeringute andmekogu eesmärgiks on säilitada kõiki kehtivaid planeeringuid. Planeeringuliigi kadumine ei tähenda, et varasemalt kehtestatud planeeringud enam ei kehtiks. 8. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanS § 139 lõiget 2 selliselt, et Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud. detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates praeguse PlanS kohase kolme aasta asemel. Palume nimetatud muudatusega seoses täiendada eelnõu seletuskirja selliselt, et sellest oleks üheselt mõistetav, et planeerimismenetlusele tähtaja seadmine on eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvide kaitsmiseks. Seletuskirja täiendamise eesmärk on välistada olukord, kus huvitatud isikust sõltumatu planeerimismenetluse pikenemine tooks kaasa planeerimismenetluse lõpetamise planeeringu koostamise korraldaja poolt. Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Planeerijate Ühing ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 1. Eesti planeerimisseaduses ja -menetluses tuleks jätta ära ebavajalikke Mittearvestatud Eelnõus on juba mitmeid muudatusi, mis etappe nagu heakskiitmise etapp ja lühendada etappide tähtaegu. võimaldavad järeldada, et menetlustoimingutele Seaduses tehtavad muudatused peaksid kohalduma ka kuluv aeg on lühenemas. Kaalume täiendavat 74  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 pooleliolevatele planeeringutele. Hetkel valitseva majanduslanguse, arvestamise võimalust planeerimismenetluse Ukraina sõja ja energiadefitsiidi olukorras tuleks anda nii riigi kui ka tõhustamise järgmises etapis. kohalike omavalitsuste ametnikele suunis menetleda taastuvenergia planeeringuid nö eelisjärjekorras, mitte tähtaegu ületades. Riik peaks edastama omavalitsustele ja avalikkusele selgemaid sõnumeid selle kohta, miks ja kui palju tuuleparke on Eestis vaja ja mis tingimustel. Need on mõned võimalused planeerimise senisest jõulisemaks lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ilma, et halveneks elanikkonna kaasamise ja keskkonnamõju hindamise kvaliteet. Nende võimaluste kasutamine on hädavajalik, kui riik soovib praktikas kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et täita riigi enda poolt seatud taastuvenergia eesmärke ning säilitada stabiilne ettevõtluskeskkond. 75