Saatja: EMPL C1 UNIT <
[email protected]>
Saaja: Esindus EL juures üldaadress, Kyllike Sillaste-Elling
Teema: Follow-up to judgments ‘Lufthansa CityLine’ and ‘KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation’ (case C-660/20 and joined cases C-184/22 and C-185/22) - Ares(2025)5152276
EUROOPA KOMISJON
TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT
Kvaliteetsed töökohad, töötingimused ja sotsiaaldialoog
Direktor
Brüssel,
EMPL/C.1/BB/kt (2025)4494089
S. E. Mme Kyllike SILLASTE-
ELLING
Ambassadeur
extraordinaire et plénipotentiaire-
Représentant permanent
Représentation permanente de
l’Estonie auprès de l'Union
Européenne
Rue Guimard, 11-13
1040 Bruxelles
[email protected]
[email protected]
Teema: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse
und Nierentransplantation“ (kohtuasi C-660/20 ning liidetud
kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22) järelmeetmed
Lugupeetud proua suursaadik
Soovime juhtida Teie tähelepanu Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus“) eelotsustele
kohtuasjas C-660/20, Lufthansa CityLine1 (edaspidi „Lufthansa“), ning liidetud
kohtuasjades C-184/22 ja C-185/22, KfH Kuratorium für Dialyse und
Nierentransplantation2 (edaspidi „KfH“). Kõnealused kohtuotsused puudutavad
ületunnitööga seotud soodsamate töötingimuste kohaldamist osalise tööajaga töötajate
suhtes vastavalt liikmesriigi õigusaktides või kollektiivlepingutes sätestatule.
Kohtuasjades Lufthansa ja KfH kõne all olnud liikmesriigi õigusnormid sidusid nii
osalise tööajaga töötajatele kui ka võrreldavatele täistööajaga töötajatele ületunnitöö eest
lisatasu maksmise ühetaoliselt sama arvu töötundide ületamisega. Kohus tõlgendas oma
1
Kohtuotsus, 19. oktoober 2023, Lufthansa CityLine, C 660/20, EU:C:2023:789.
2
Kohtuotsus, 29. juuli 2024, KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation, liidetud
kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22, ECLI:EU:C:2024:637.
Commission Européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/ Brussel – BELGIQUE/BELGIË – Tel: +32 2 29 91111
eelotsustes direktiivile 97/81/EÜ3 lisatud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe
(edaspidi „raamkokkulepe“) klauslit 4 ja direktiivi 2006/54/EÜ4 artikli 2 lõike 1 punkti b,
et anda eelotsusetaotlused esitanud kohtutele juhised selle hindamiseks, kas need
õigusnormid rikuvad osalise tööajaga töötajate mittediskrimineerimise põhimõtet ja
kaudse soolise diskrimineerimise keeldu.
Tuletame meelde, et raamkokkuleppe klauslis 4 on sätestatud, et osalise tööajaga
töötajate suhtes ei või ainult osalise tööaja tõttu rakendada vähem soodsamaid
töötingimusi, kui on võrreldavatel täistööajaga töötajatel, kui erinevat kohtlemist ei
õigusta objektiivsed põhjused. Raamkokkuleppe eesmärk on edendada nii osaajatööd kui
ka kaotada diskrimineerimine osalise tööajaga töötajate ja täistööajaga töötajate vahel,
nagu on sõnaselgelt märgitud raamkokkuleppe klausli 1 punktis a. Neid eesmärke
arvestades tuleb klauslit 4 tõlgendada nii, et selles on sätestatud liidu sotsiaalõiguse
põhimõte, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt (Lufthansa, punkt 38, ja KfH, punkt 31).
Klausli eesmärk on kohaldada diskrimineerimiskeelu põhimõtet osalise tööajaga töötajate
suhtes, takistamaks seda, et tööandja võiks kasutada sellise iseloomuga töösuhet selleks,
et jätta need töötajad ilma õigustest, mis on täistööajaga töötajatel (Lufthansa, punkt 40,
KfH, punkt 33).
Kohtuotsustes KfH ja Lufthansa tuletas kohus meelde, et raamkokkuleppe klausli 4
punktis 1 osutatud töötingimuste mõiste hõlmab ka palgatingimusi, sealhulgas
ületunnitasu (Lufthansa, punkt 41, KfH, punkt 34). Euroopa Kohtu väljakujunenud
praktika kohaselt peab osalise tööajaga töötajate töötasu olema võrdne täistööajaga
töötajate töötasuga, eeldusel et kohaldatakse raamkokkuleppe klausli 4 punktis 2
sätestatud pro rata temporis põhimõtet (Lufthansa, punkt 53).
Kui osalise tööajaga töötajad saavad ületunnitöö eest lisatasu ainult nende tundide eest,
mis ületasid täistööajaga töötaja tavapärast tööaega, peab osalise tööajaga töötaja töötama
ületunnitöö eest lisatasu saamiseks sama arvu tunde kui võrreldav täistööajaga töötaja,
ilma et seda künnist vähendataks proportsionaalselt tema töölepingus ette nähtud
tavapärase tööaja pikkusega (Lufthansa, punkt 54, ja KfH, punkt 44). Sellega seoses
tõdes kohus, et kuigi ületunnitöö eest makstav tasu näib olevat osalise tööajaga töötajate
ja võrreldavate täistööajaga töötajate puhul sama, kuna õigus sellisele lisatasule tekib
kõigil neil isikutel alles tavapärase nädalase tööaja ületamisel, paneb selline ühtne künnis
osalise tööajaga töötajatele nende tööandjatega kokkulepitud normaaltööaega arvestades
suurema koormuse, kui vähemalt osa normaaltööaega ületavatest tundidest, kuigi need on
tasustatud, ei anna õigust lisatasule, samas kui täistööajaga töötajatele makstakse
ületunnitöö eest lisatasu alates nende suhtes kohaldatavat normaaltööaega ületavast
esimesest töötunnist (Lufthansa, punkt 48, ja KfH, punkt 41). Kohus jõudis järeldusele,
et kui nende ületunnitöötundide arvu, mille eest makstakse osalise tööajaga töötajatele
lisatasu, ei vähendata pro rata temporis põhimõttel vastavalt nende töölepingutes
individuaalselt kokku lepitud töösuhte kestusele, koheldakse neid vähem soodsalt kui
3
Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa
Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist
tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa. Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe (EÜT L 14,
20.1.1998, lk 9).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete
võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L
204, 26.7.2006, lk 23).
2
võrreldavaid täistööajaga töötajaid, mis on raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1
keelatud, välja arvatud juhul, kui sellist erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed
põhjused (Lufthansa, punkt 50, ja KfH, punkt 44).
Samuti tuletame meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 157 lõike 1 kohaselt tagab iga
liikmesriik meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõtte rakendamise. Direktiivi 2006/54/EÜ artikli 4 esimeses lõigus on sätestatud, et
võrdse või võrdväärse töö puhul kõrvaldatakse otsene ja kaudne sooline
diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja tingimustes. Kõnealuse direktiivi
artikli 2 punkti 1 alapunktis b on kaudne diskrimineerimine määratletud kui olukord, kus
väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost
isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel,
kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õiguspärane eesmärk ning selle
eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Sellega seoses tuleneb
direktiivi 2006/54/EÜ põhjendusest 30 ja Euroopa Kohtu praktikast, et kaudset
diskrimineerimist saab tuvastada mis tahes viisil, sealhulgas statistiliste tõendite alusel
(kohtuotsus, 3. oktoober 2019, Schuch-Ghannadan, C-274/18, EU:C:2019:828,
punkt 46).
Kohtuotsuses KfH leidis kohus, et direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunkti b
sõnastuse kohaselt on kaudse diskrimineerimise olemasolu võimalik tuvastada pelgalt
asjaolust, et ühest soost isikud on võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamas
olukorras (KfH, punkt 65). Järelikult võib asjaolu, et liikmesriigi õigusnormid seavad
ebasoodsamasse olukorda oluliselt suurema osa ühest soost isikuid võrreldes teisest soost
isikutega, tõendada, et need õigusnormid võivad seada esimesena nimetatud isikud
iseäranis ebasoodsasse olukorda (KfH, punkt 64).
Avalikult kättesaadavad statistilised andmed näitavad, et selliste naistöötajate osakaal,
kes töötavad osalise tööajaga ja keda seetõttu koheldakse ületunnitööga seotud
töötingimuste osas vähem soodsalt, on üldiselt oluliselt suurem kui osalise tööajaga
töötavate meestöötajate osakaal.5 Seega võivad liikmesriigi õigusaktid või
kollektiivlepingud, mis sätestavad sellise vähem soodsa kohtlemise, seada naistöötajad
meestöötajatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, mis on vastuolus direktiivi
2006/54/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunktiga b, välja arvatud juhul, kui sellel on
objektiivselt põhjendatav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid
on asjakohased ja vajalikud (Kfh, punkt 71).
Eespool kirjeldatut arvesse võttes palume Eesti ametiasutustel teatada meile, kas
asjakohased liikmesriigi õigusnormid on kooskõlas Lufthansa ja KfH eelotsustega, ning
eelkõige seda, kas osalise tööajaga töötajaid koheldakse võrdselt vastavalt Euroopa
Kohtu kehtestatud põhimõtetele seoses nende õigusega saada ületunnitasu või muudele
ületunnitööga seotud soodsatele töötingimustele. Juhul kui osalise tööajaga töötajaid
koheldakse selles kontekstis ebasoodsamalt, palume Eesti ametiasutustel esitada kõik
objektiivsed põhjused, mis võiksid seda ebasoodsamat kohtlemist põhjendada, või
selgitada, milliseid meetmeid on kavas võtta liikmesriigi õigusaktide vastavusse
viimiseks.
5
Osalise tööajaga töötajate osakaalu jaotus soo ja liikmesriikide kaupa on esitatud Eurostati veebisaidi
asjakohastes andmetes:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/lfsa_eppga/default/table?lang=en&category=labour.em
ploy.lfsa.lfsa_empftpt
3
Lugupidamisega
Maria Luisa CABRAL
4
Elektrooniliselt allkirjastatud 19/05/2025 13:32 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11
Saatja: "Webdesktop" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation“ järelmeetmed
Kuupäev: 2025-06-30 10:25
Tere!
Edastan Komisjoni kirja. Palun saatke asjaosalistele edasi.
EV AEEL juures reg. number: 10.2-12.T/597
Reg. kuupäev: 30.06.2025
Sisu: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse
und Nierentransplantation“ (kohtuasi C-660/20 ning liidetud
kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22) järelmeetmed
--
Heade soovidega
Tiiu Noobel
sekretär, EV alaline esindus EL juures
+32 2227 4337