Kohtuotsuste järelmeetmed

Saatja: EMPL C1 UNIT <[email protected]> Saaja: Esindus EL juures üldaadress, Kyllike Sillaste-Elling Teema: Follow-up to judgments ‘Lufthansa CityLine’ and ‘KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation’ (case C-660/20 and joined cases C-184/22 and C-185/22) - Ares(2025)5152276 EUROOPA KOMISJON TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT Kvaliteetsed töökohad, töötingimused ja sotsiaaldialoog Direktor Brüssel, EMPL/C.1/BB/kt (2025)4494089 S. E. Mme Kyllike SILLASTE- ELLING Ambassadeur extraordinaire et plénipotentiaire- Représentant permanent Représentation permanente de l’Estonie auprès de l'Union Européenne Rue Guimard, 11-13 1040 Bruxelles [email protected] [email protected] Teema: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation“ (kohtuasi C-660/20 ning liidetud kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22) järelmeetmed Lugupeetud proua suursaadik Soovime juhtida Teie tähelepanu Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus“) eelotsustele kohtuasjas C-660/20, Lufthansa CityLine1 (edaspidi „Lufthansa“), ning liidetud kohtuasjades C-184/22 ja C-185/22, KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation2 (edaspidi „KfH“). Kõnealused kohtuotsused puudutavad ületunnitööga seotud soodsamate töötingimuste kohaldamist osalise tööajaga töötajate suhtes vastavalt liikmesriigi õigusaktides või kollektiivlepingutes sätestatule. Kohtuasjades Lufthansa ja KfH kõne all olnud liikmesriigi õigusnormid sidusid nii osalise tööajaga töötajatele kui ka võrreldavatele täistööajaga töötajatele ületunnitöö eest lisatasu maksmise ühetaoliselt sama arvu töötundide ületamisega. Kohus tõlgendas oma 1 Kohtuotsus, 19. oktoober 2023, Lufthansa CityLine, C 660/20, EU:C:2023:789. 2 Kohtuotsus, 29. juuli 2024, KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation, liidetud kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22, ECLI:EU:C:2024:637. Commission Européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/ Brussel – BELGIQUE/BELGIË – Tel: +32 2 29 91111 eelotsustes direktiivile 97/81/EÜ3 lisatud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe (edaspidi „raamkokkulepe“) klauslit 4 ja direktiivi 2006/54/EÜ4 artikli 2 lõike 1 punkti b, et anda eelotsusetaotlused esitanud kohtutele juhised selle hindamiseks, kas need õigusnormid rikuvad osalise tööajaga töötajate mittediskrimineerimise põhimõtet ja kaudse soolise diskrimineerimise keeldu. Tuletame meelde, et raamkokkuleppe klauslis 4 on sätestatud, et osalise tööajaga töötajate suhtes ei või ainult osalise tööaja tõttu rakendada vähem soodsamaid töötingimusi, kui on võrreldavatel täistööajaga töötajatel, kui erinevat kohtlemist ei õigusta objektiivsed põhjused. Raamkokkuleppe eesmärk on edendada nii osaajatööd kui ka kaotada diskrimineerimine osalise tööajaga töötajate ja täistööajaga töötajate vahel, nagu on sõnaselgelt märgitud raamkokkuleppe klausli 1 punktis a. Neid eesmärke arvestades tuleb klauslit 4 tõlgendada nii, et selles on sätestatud liidu sotsiaalõiguse põhimõte, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt (Lufthansa, punkt 38, ja KfH, punkt 31). Klausli eesmärk on kohaldada diskrimineerimiskeelu põhimõtet osalise tööajaga töötajate suhtes, takistamaks seda, et tööandja võiks kasutada sellise iseloomuga töösuhet selleks, et jätta need töötajad ilma õigustest, mis on täistööajaga töötajatel (Lufthansa, punkt 40, KfH, punkt 33). Kohtuotsustes KfH ja Lufthansa tuletas kohus meelde, et raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 osutatud töötingimuste mõiste hõlmab ka palgatingimusi, sealhulgas ületunnitasu (Lufthansa, punkt 41, KfH, punkt 34). Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab osalise tööajaga töötajate töötasu olema võrdne täistööajaga töötajate töötasuga, eeldusel et kohaldatakse raamkokkuleppe klausli 4 punktis 2 sätestatud pro rata temporis põhimõtet (Lufthansa, punkt 53). Kui osalise tööajaga töötajad saavad ületunnitöö eest lisatasu ainult nende tundide eest, mis ületasid täistööajaga töötaja tavapärast tööaega, peab osalise tööajaga töötaja töötama ületunnitöö eest lisatasu saamiseks sama arvu tunde kui võrreldav täistööajaga töötaja, ilma et seda künnist vähendataks proportsionaalselt tema töölepingus ette nähtud tavapärase tööaja pikkusega (Lufthansa, punkt 54, ja KfH, punkt 44). Sellega seoses tõdes kohus, et kuigi ületunnitöö eest makstav tasu näib olevat osalise tööajaga töötajate ja võrreldavate täistööajaga töötajate puhul sama, kuna õigus sellisele lisatasule tekib kõigil neil isikutel alles tavapärase nädalase tööaja ületamisel, paneb selline ühtne künnis osalise tööajaga töötajatele nende tööandjatega kokkulepitud normaaltööaega arvestades suurema koormuse, kui vähemalt osa normaaltööaega ületavatest tundidest, kuigi need on tasustatud, ei anna õigust lisatasule, samas kui täistööajaga töötajatele makstakse ületunnitöö eest lisatasu alates nende suhtes kohaldatavat normaaltööaega ületavast esimesest töötunnist (Lufthansa, punkt 48, ja KfH, punkt 41). Kohus jõudis järeldusele, et kui nende ületunnitöötundide arvu, mille eest makstakse osalise tööajaga töötajatele lisatasu, ei vähendata pro rata temporis põhimõttel vastavalt nende töölepingutes individuaalselt kokku lepitud töösuhte kestusele, koheldakse neid vähem soodsalt kui 3 Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa. Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe (EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23). 2 võrreldavaid täistööajaga töötajaid, mis on raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1 keelatud, välja arvatud juhul, kui sellist erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed põhjused (Lufthansa, punkt 50, ja KfH, punkt 44). Samuti tuletame meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 157 lõike 1 kohaselt tagab iga liikmesriik meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise. Direktiivi 2006/54/EÜ artikli 4 esimeses lõigus on sätestatud, et võrdse või võrdväärse töö puhul kõrvaldatakse otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja tingimustes. Kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktis b on kaudne diskrimineerimine määratletud kui olukord, kus väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Sellega seoses tuleneb direktiivi 2006/54/EÜ põhjendusest 30 ja Euroopa Kohtu praktikast, et kaudset diskrimineerimist saab tuvastada mis tahes viisil, sealhulgas statistiliste tõendite alusel (kohtuotsus, 3. oktoober 2019, Schuch-Ghannadan, C-274/18, EU:C:2019:828, punkt 46). Kohtuotsuses KfH leidis kohus, et direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunkti b sõnastuse kohaselt on kaudse diskrimineerimise olemasolu võimalik tuvastada pelgalt asjaolust, et ühest soost isikud on võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamas olukorras (KfH, punkt 65). Järelikult võib asjaolu, et liikmesriigi õigusnormid seavad ebasoodsamasse olukorda oluliselt suurema osa ühest soost isikuid võrreldes teisest soost isikutega, tõendada, et need õigusnormid võivad seada esimesena nimetatud isikud iseäranis ebasoodsasse olukorda (KfH, punkt 64). Avalikult kättesaadavad statistilised andmed näitavad, et selliste naistöötajate osakaal, kes töötavad osalise tööajaga ja keda seetõttu koheldakse ületunnitööga seotud töötingimuste osas vähem soodsalt, on üldiselt oluliselt suurem kui osalise tööajaga töötavate meestöötajate osakaal.5 Seega võivad liikmesriigi õigusaktid või kollektiivlepingud, mis sätestavad sellise vähem soodsa kohtlemise, seada naistöötajad meestöötajatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, mis on vastuolus direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunktiga b, välja arvatud juhul, kui sellel on objektiivselt põhjendatav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (Kfh, punkt 71). Eespool kirjeldatut arvesse võttes palume Eesti ametiasutustel teatada meile, kas asjakohased liikmesriigi õigusnormid on kooskõlas Lufthansa ja KfH eelotsustega, ning eelkõige seda, kas osalise tööajaga töötajaid koheldakse võrdselt vastavalt Euroopa Kohtu kehtestatud põhimõtetele seoses nende õigusega saada ületunnitasu või muudele ületunnitööga seotud soodsatele töötingimustele. Juhul kui osalise tööajaga töötajaid koheldakse selles kontekstis ebasoodsamalt, palume Eesti ametiasutustel esitada kõik objektiivsed põhjused, mis võiksid seda ebasoodsamat kohtlemist põhjendada, või selgitada, milliseid meetmeid on kavas võtta liikmesriigi õigusaktide vastavusse viimiseks. 5 Osalise tööajaga töötajate osakaalu jaotus soo ja liikmesriikide kaupa on esitatud Eurostati veebisaidi asjakohastes andmetes: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/lfsa_eppga/default/table?lang=en&category=labour.em ploy.lfsa.lfsa_empftpt 3  Lugupidamisega Maria Luisa CABRAL 4 Elektrooniliselt allkirjastatud 19/05/2025 13:32 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11 Saatja: "Webdesktop" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Webdesktop: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation“ järelmeetmed Kuupäev: 2025-06-30 10:25 Tere! Edastan Komisjoni kirja. Palun saatke asjaosalistele edasi. EV AEEL juures reg. number: 10.2-12.T/597 Reg. kuupäev: 30.06.2025 Sisu: Kohtuotsuste „Lufthansa CityLine“ ja „KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation“ (kohtuasi C-660/20 ning liidetud kohtuasjad C-184/22 ja C-185/22) järelmeetmed -- Heade soovidega Tiiu Noobel sekretär, EV alaline esindus EL juures +32 2227 4337