Kaitseministeerium Teie: 11.02.2025 nr 5-1/25/4
Meie: 18.02.2025 nr 5-1/67-1
Riigikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Kaitseministeerium esitas ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks seaduse
„Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu.
Paluti kooskõlastust 14. veebruariks 2025. a. Kooskõlastamise tähtaega pikendati kuni
21.02.2025, kuid Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) eelnõud kooskõlastamiseks ei
saadetud, kuigi eelnõukohased muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse õigusi.
Kavandatava riigikaitseseaduse § 91 lg 1 järgi võib Kaitsevägi anda täidesaatva riigivõimu
asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja muule avaliku võimu kandjale kõrgendatud
kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal korralduse, kui see
on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning
riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle vahetuks ettevalmistamiseks. Korralduse andmisel tuleb
arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.
Samuti on samas sättes nähtud ette võimalus, et kui Kaitseväe korraldust ei täideta, siis annab
kohaliku omavalitsuse asemel vajadusel haldusakti, tunnistab kohaliku omavalitsuse akte
kehtetuks või peatab nende täitmise Kaitseväe poolne korralduse andja.
Lisaks mõjutab kohalikke omavalitsusi ilmselgelt ka riigikaitselise töökohustuse täitmise
regulatsiooni muutmine (eelnõu § 1 p 17-1), mis võib kaasa tuua ka elutähtsa teenuse pakkuja
vabastamise senistest tööülesannetest ja suunamine selle asemel riigikaitselist töökohustust
täitma.
Soovitakse tagada, et Kaitseväel oleks lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra
ajal olemas vajalik isikkoosseis, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid ja kaitseb riiki.
Seletuskirjas on öeldud, et probleemi lahendamiseks muudetakse seadust nii, et isikud, kes on
küll määratud riigikaitselisele ameti- või töökohale, kuid kuuluvad sõjaaja struktuuri ja on
sõjaaja ülesannete täitmisel vältimatult vajalikud, peavad asuma täitma sõjaaja ametikoha
ülesandeid mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Neid isikuid hakatakse
kutsuma edaspidi ka lisaõppekogunemisele.
Kas on analüüsitud elutähtsa teenuse pakkumise võimalikku lõppemist ning seni
õppekogunemistest vabastatute ettevalmistuse puudulikkusest suutlikkuses riiki sõjaliselt
kaitsta. Või on oluline, et arvuliselt oleks piisavalt võitlejaid, kes läheks Eesti iseseisvust ja
territoriaalset terviklikkust relvaga kaitsma. Et plaan on hakata neid isikuid edaspidi õpetama,
siis oleks mõistlik vastavatele muudatustele eelnõukohases seaduses jõustumisele realistlik
tähtaeg määrata.
Oleme seisukohal, et rahuajal ei ole võimalik seaduse või rakendusaktidega üksikasjadeni
lõpuni kirjeldada sõjaseisukorra ajal ettetulevaid olukordi ja nende lahendamist. Olulist tähtsust
omab sõjaseisukorras üleüldise subordinatsiooni järgimine, mida eriolukorra lahendamisel ei
pea värskeimast õigusaktist otsima.
_____________________________________________________________________________________________________
Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10122 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
Kehtivas riigikaitseseaduses on haldusõiguslik volitus „Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe
juhataja volitatud ülem“ , esitatud eelnõu puhul on kasutatud vaheldumisi nii „Kaitseväe
juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem“ kui ka „kaitsevägi“. Mõnel juhul on mõiste
„kaitsevägi“ kasutamine õigustatud (§10³) , kuid mitte haldusakti andjana või peaministrile aru
andjana. Nagu näiteks:
paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse
ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal:
1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning korraldusi
käesoleva seaduse § 9¹sätestatud tingimustel;
2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;
3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla-
ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse käesoleva seaduse §-s 10³
sätestatud korras.“;
Ka seletuskirjast ei saa vastust, millist probleemi lahendatakse asendades „Kaitseväe juhataja,
samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem“ üldisema mõistega „kaitsevägi“. Eelnõu § 1 p 1
täienduse RiKSi §-ga 9¹ kohta on seletuskirjas osundatud probleemile: “ Kaitseväe juhatajal
puudub kehtiva õiguse kohaselt õigus anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele
subjektidele korraldusi, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu
ennetamiseks või tõrjumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või vahetult selle
ettevalmistamiseks.“ Kuid sama lõigu lõpus jõutakse järeldusele: „…, siis sätestatakse
eelnõukohase õigusriigile kohane instrument ehk korralduste andmise õigus erinevates
riigikaitseseisundites ka Kaitseväele (§ 9¹ lõige 1).“
Osundame tehnilisele apsakale:
11) seadust täiendatakse §-ga 28¹ (on juba kehtivas seaduses olemas 28¹ ,lausa kuni 28⁵).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Anne Läns
[email protected]