Teabetaotlus

. Justiitsministeerium Välisministeerium Meie: 10.01.2025 nr 13-3/24-02075-2 Kirja edastamine Edastan vastamiseks vajadusel koostöös Välisministeeriumiga Riigikantseleisse saabunud Eesti Eruohvitseride Kogu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kaitseministeerium Siseministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: JAAK HAUD <[email protected]> Sent: Monday, December 30, 2024 11:52 AM To: Riigikantselei <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Eesti Eruohvitseride Kogu teabetaotlus Tere, hea riigisekretär! Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) korraldas koostöös Riigikogu Kantseleiga 22.08.2024 Riigikogu paekivisaalis riigiõigusealase konverentsi "NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegude riikliku uurimise ülesanded Eestis". 17.12.2024 kohtusime Riigikogu Õiguskomisjoniga. Käesoleva e-kirja manuses edastame meie teabetaotluse Eesti Vabariigi Riigikantseleile. Ootame teilt vastuseid, et uuel kohtumisel Õiguskomisjoniga saaksime teemaga edasi minna. Lugupidamisega Jaak Haud EEOK okupatsiooni kuritegude uurimise komisjoni esimees 55 682 883 [email protected]  EESTI ERUOHVITSERIDE KOGU Eesti Vabariigi R iigi kantselei Härra Taimar Peterkop Riigisekretär 30 . detsember 202 4 , nr 42 5 / 3 Teabet aotlus NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegudega Eestile tekitatud inimkaotuste, moraalsete ja materiaalsete kahjude riikliku uurimise ning hüvitamise seisu kohta . Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) koostöös Riigikogu Kantseleiga korraldas 22. augustil 2024 Riigikogus konverentsi „NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegude riikliku uurimise ülesanded Eestis“. Konverentsi esitluste ja lõppdokumendiga on võimalik tutvuda Riigikogu Kantselei poolt tehtud videosalvestuse abil. Neist materjalidest on võimalik näha, et Riigikogu 09.0 6 .2004 otsusega „ Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni tegevuse kohta“ (RT I 2004,49,343) see komisjon 01.09.2004 likvideeriti . ORURK alustatud uurimisi pidi jätkama Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud uus komisjon. 22. detsembril 2016 moodustati justiitsminister Urmas Reinsalu korraldusega komisjon Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimisega seotud küsimuste selgitamiseks. Selle komisjoni lõppraportis 2019. aastal on muu hulgas märgitud: - Riigikogu 09.06.2004 otsust, Vabariigi Valitsusele korraldada okupatsioonide repressiivpoliitika edasine uurimine ja esitada Riigikogule oma seisukoht okupatsioonide jooksul tekitatud kahjudest ja kaotustest tulenevate võimalike kahjutasunõuete kohta, on vaja asuda täitma; - okupatsioonikahjude, samuti ka nõudeõiguse eitamist okupatsioonikahjude sissenõudmiseks võib käsitada ka kui okupatsiooni enda, ning selle põhjustatud kaotuste ja kahjude eitamist. Komisjon peab vajalikuks jätkata okupatsioonikahjude alast uurimistööd koostöös teiste riikide ekspertidega. 17.12.2024 toimunud EEOK ja Riigikogu Õiguskomisjoni esindajate kohtumisel koorus välja vajadus esitada käesolev teabetaotlus Eesti Vabariigi Riigikantseleile . Teabetaotluses me soovime saada vastust küsimuse te le: 1. Kuidas on korraldatud NSV Liidu 1940-1941 ja 1944-1991 aastate okupatsiooni aegumatute kuritegudega tekitatud moraalsete ja materiaalsete kahjude riiklik uurimi n e ning hüvitami n e Vabariigi Valitsuse tasemel? 2. Mis seisus on erakorralise büroo moodustamine Eesti Vabariigi Riigikantselei juures NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegudega tekitatud moraalsete ja materiaalsete kahjude riiklikuks uurimi seks ning riiklikuks hüvitami seks ? Manivald Kasepõld /allkiri digitaalne/ EEOK juhatuse esimees Jaak Haud /allkiri digitaalne/ EEOK/OKUK uurimiskomisjoni esimees 30 .12.2024 [email protected] K oopia : Riigikogu Õiguskomisjonile. Lisa : V äljavõtte konverentsi ettepanekutest Riigikogu le ja Vabariigi Valitsusele . Lisa EEOK 30.12.2024 nr 42 5 / 3 teabetaotluse juurde. Väljavõte EEOK 22.08.2024 konverentsi ettepanekutest Riigikogu le ja Vab a riigi Valitsusele . EEOK 22.08.2024. aasta riigiõiguse teemalise konverentsi lõppdokumendi ettepanekutes on kirjas: 1 . Lähtudes rahvusvahelisest tavaõigusest, aegumatute kuritegude suhtes kehtivast rahvusvahelise õiguse universaalsest jurisdiktsioonist ja 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis toimivaist õigusaktidest teeb konverents ettepaneku nõukogude okupatsiooni kuritegude puhul Eesti Vabariigi Valisusel koostöös Riigikantseleiga : 1 .1. Taotleda Vene Föderatsioonilt hüvita da NSV Liidu poolt Eesti Vabariigilt 1940. aastal röövitud militaarvarade , ligi 500 000 000 USA 2016. aasta dollarit, maksumus . 1 .1.1. Seal hulgas taotleda p resident Konstantin Päts`i uhiuue esinduslaeva v /l (vahilaev) „Pikkeri“ eest Vene Föderatsioonilt kahjutasu. Justiitsministeeriumile teada oleva info kohaselt ei ole E esti Vabariigi ametiasutused vahilaeva „Pikker“ eest kahjutasu saanud ega ole seda seni taotlenud. N SV Liidu merevägi röövis laeva 22.06.194 0 . 1 .1.2. Arvestada Rahvusvaheliste Sõjauuringute Instituudi 19.01.2024 tea tega , et „ Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas määruse, millega eraldatakse rahalisi vahendeid Venemaa vara otsimiseks, registreerimiseks ja õiguskaitseks välismaal, mis hõlmab vara endistel Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu territooriumidel “, see on märk Venemaa jätkuvast ekspansioonist ja peaks olema meile veel üheks impulsiks asuda vastutegevusele. 1 .2. Taotleda NSVL õigusjärglaselt Vene Föderatsioonilt kompenseerida poliitiliste repressioonide ohvritele tekitatud kannatused ja materiaalsed kahjud , tagastada aresti ajal konfiskeeritud varad ohvrite järglastele . 1 .2.1. T aotleda Vene Föderatsiooni Riigiprokuratuurilt represseeritud 1334 eesti ohvitseri (seal hulgas 684 Vabadussõjas osalenut) rehabiliteerimist, aresti ajal konfiskeeritud vara tagastamist ja kurjategijate kohtulikule vastutusele võtmist (vaata ohvrite nimekirjad tabelid nr 1-5 raamatu „ Asitõendid 1939-1941 “ I osas, lisaks vaata EEOK/OKUK uurimismaterjalide kirjavahetuse toimikuid nr 2-9 VF Riigiprokuratuuriga). 1 .3. Taotleda Vene Föderatsioonilt viia läbi aegumatute repressioonikuritegude kordasaatjate individuaalne kohtulik menetlemine . 1 .3.1. T aotleda nende NSVL sõjakurjategija t e vastutusele võtmisest, kes määrasid praeguse Vene Föderatsiooni alal surmanuhtlusi 684 Eesti sõjame hele Vabadussõjas osalemise eest, rikkudes Tartu rahuleping u artikli ga X neile antud amnestiat/õiguskaitset vastaspoole tagakiusamise eest . 1 .4. Taotleda Vene Föderatsioonilt püstitada NSVL poliitiliste repressioonide ohvrite matmispaikadesse hukatute ja surnute nimedega mälestusrajatised ja tagada ohvrite omastele vaba ligipääs nende mälestusrajatiste juurde . 1 .5. Taotleda repressioonikuritegude ja nende kuritegude toimepanijate ametlikku avalikustamist Eesti ja välisriikide (s.h. Venemaa) meedias . 1 .6. Viia 1944. aastal annekteeritud Eesti alade jurisdiktsiooni vastav usse Eesti ja Venemaa vahel 2. veebruari 1920 . aastal sõlmitud rahulepingule: 1 .6.1. Tartu rahu lepingu artikkel III ja selle lisade alusel taotleda V ene F öderatsioonilt 1944. aastal Eestilt annekteeritud Petseri ja Irboska linnade, Petserimaa seitsme valla tervikuna ja ülejäänud valdade osalise ning Jaanilinna ja Narvataguste valdade tagastamist . Nende Eesti Vabariigi alade annekteerimine Teise maailmasõja ajal, kui NSV Liit teistkordselt okupeeris Eesti, on Tartu rahulepingu mõttes käsitletav sõjakuriteona ja seega aegumatu. 1 .6.2. Teha V ene F öderatsioonile ettepanek taastada Eesti-Vene piiriläbirääkimised , kuna kumbki Eesti-Vene piirilepingu osapool välisministrite poolt 18.02.2014 allkirjastatud lepingut ei ole ratifitseerinud . Ta ga da uute läbirääkimiste protsessi s Eesti riigi idapoolse piiri paiknemi n e lähtudes Tartu rahulepingu artiklist III . 1 .7. Esitada Vene Föderatsioonile taotlus (alus VF 18.10.1991 seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“ ( Sobranie zakonodatelstva RF, 1992. N 28. st. 1624 -2018, N 11, st. 1591 ) ), et viiakse lõpuni Venemaal represseeritud Eesti elanike täielik rehabiliteerimine. 1 .7.1. Informeerida Eesti elanikkonda punktis 1 .7. nimetatud Vene Föderatsiooni seadusest tulenevatest rehabiliteerimise ja konfiskeeritud varade hüvitamise võimalustest Eestist Venemaa aladele represseeritutele . 1 .7.2. E sitada NSVL õigusjärglasele V ene F öderatsioonile taotlus Eestis t küüditatutele Venemaal asumisel oldud aja eest praegu Eestis välja makstud pensionilisa kompenseerimiseks , sest represseeritute orjatöö tulemusi kasutab VF tänaseni (alus punktis 1 .7. nimetatud VF seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“ ) . 1 .8. N õu d a V ene F öderatsioonilt välja represseeritud Eesti kodanike kohta , alates 17. juuni 1940, koostatud NKVD kriminaaltoimikud, kohtute otsused rehabiliteerimise kohta jne, mis seni Rahvusarhiivist puuduvad . 2 . Aidata Justiitsministeeriumi l m oodustada ministeeriumi koosseisus aegumatute kuritegude, s. h. 1940-1991. aastate okupatsioonikuritegude , uurimise büroo sarnaselt USA valitsuses tegutsevale aegumatute sõjakuritegude uurimise büroole. 3 . T aotle da , et Eesti Riigiprokuratuurile taastatakse pädevus suhelda Eesti - Vene õigusalase koostöö lepingu alusel V ene F öderatsiooni Riigiprokuratuuriga 1940-1941 ja 1944-1991 aastate poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise, süüdlaste uurimise ja kahjude hüvitamise nõu ete asjus . 4 . T aga da , et Eesti Vabariigis loodavad riiklikud aegumatute nõukogude okupatsioonikuritegude uurimis e asutused saavad teha koostööd ja vahetada kogemusi endiste NSV Liidu poolt aastatel 1940-199 1 okupeeritud riikide sõsarstruktuuridega Lätis, Leedus , Ukrainas jne . 5 . Tegele da 1944. aastal annekteeritud Petserimaal ja Narvatagusel ala l paiknenud kinnisvarade hüvita mise taotlus t e ga , mis esitati Aare Hõrn`ale (v aa t a Tartus Aare Hõrnale laekus ligi 4000 Setumaa kinnistute tagastamise taotlust. Üksikud jõudsid juba saada siinpool kontrolljoont kompensatsioonikinnistud ) ja aidata kaasa nende taotluste täitmisele. 6 . Taotleda V ene F öderatsiooni Riigip rokuratuuri kaudu p resident Konstantin Pätsi arreteerimisel 26.06.1941 NKVD poolt Ufaas konfiskeeritud varade tagastami st omastele (vaata EEOK/OKUK uurimismaterjalide toimik nr 1) ja presidendi ametiketi tagastamist Eesti Vabariigile (alus VF 18. oktoober 1991. a. seadus „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimisest“, saadaval „Ofitsialnõi internet-portal pravovoi informatsii www.pravo.gov.ru , 07.03.2018) . 7 . Vabariigi Valitsusel võtta oma tegevuses arvesse, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, NATO, Euroopa Liidu Parlament ja Eesti Riigikogu on kuulutanud Venemaa režiimi terroriorganisatsiooniks. Pärast neid deklaratsioone on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel õigus algatada vajalikke samme uue sõjatribunali nn „Nürnberg II“ kokkukutsumiseks. "Nürnberg II" kohtu ette on vaja tuua totalitaarse NSV Liidu ja tema õigusjärglase Vene Föderatsiooni aegumatud kuriteod alates 1917. aastast. Rahu tagamiseks Ukrainas ja teistel V ene F öderatsioon i poolt okupeeritud aladel tuleb sellel tribunalil saavutada, et: 7 .1. N ii nagu 1945. aastal demilitariseeriti Saksamaa, tuleb 2025. aastal demilitariseerida Vene Föderatsioon . 7 .2. „Nürnberg II“ sõjatribunali ette tuuakse agressorriigi Venemaa terroristliku režiimi juhid koos kõigi sõjakuritegude, aga ka inimsusevastaste kuritegude ja genot siidikuritegude toimepanijatega. 7 .3. S ätesta takse mehhanismid, mis määratlevad V ene Föderatsiooni poolt Ukraina Vabariigile ja teistele riikidele makstavad reparatsioonid. 7 .4. M oodusta takse rahvusvahelised institutsioonid, mis on volitatud tagama kogu praeguse V ene F öderatsiooni alal elavate rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise ja heanaaberlikud suhted teiste riikidega. 7 .5. Uuel sõjatribunalil „Nürnberg II“ peavad olema ka volitused tegeleda Stalini režiimi aegumatude kuritegude (agressioonikuriteod, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, genotsiidikuriteod) uurimisega, sest NSV Liit esitas 1946. aastal Nürnbergis valetõendid ja pääses karistuseta järgmistel dokumenteeritud juhtudel : 7 .5.1. Nürnbergi protsessil salgas NSV Liit MRP salaprotokollide olemasolu. Samas 1989. aasta 24. detsembril võttis NSV Liidu rahvasaadikute kongress vastu nende salaprotokollide õigusevastaseks tunnistamise otsuse (RT 1991.32.389, 4. oktoober 1991). Seega 1946. aastal NSV Liit andis Nürnbergis valetunnistusi ja seega kohtuasja tuleb uuesti menetleda . 7 .5.2. 1940. aasta aprillis-mais mõrvati Stalini juhtimisel kümned tuhanded Poola ohvitserid (nn. Katõn`i tragöödia). Nürnbergis esitas NSV Liit võltsitud dokumendid, kus tõestati, et Katõn`i kuriteo pani toime Saksa armee. Samas 1989. a. NSV Liit tunnistas, Gorbatšovi vabandusena, et see oli NKVD kuritegu. Seega 1946 NSV Liit esitas Nürnbergis võltsitud dokumendid ja seega tuleb kohut uuesti pidada. 7 .5.3. 1944. aasta märtsis lauspommitas Punaarmee õhuvägi paljusid Eesti linnu. Nürnbergis esitas NSV Liit 1946. aastal o ma kaitseks nn. Nürnbergi albumid andmete ja fotodega pommitamise tagajärgedest, mille koostamiseks ENSV Ajaloomuuseumi direktori ajalooprofessor Leida Loone juhitud töörühm oli kasutanud Saksa sõjakorrespondentide fotomaterjali sellest kuriteost ja Tallinna linna Saksa võimuorganite koostatud märtsipommitamise kahjude ekspertiisiaktide materjale, võltsides aktide allakirjutajate allkirjad ja kuupäevad. Süüdi jäi Saksamaa. Seega 1946 NSV Liit esitas Nürnbergis võltsitud dokumendid ja seega tule b Nürnbergi kohut uuesti pidada. 7 .5.4. 1944. aasta augustis ja novembris Teise maailmasõja ajal annekteeris NSV Liit, rahvusvahelise tavaõiguse vastaselt ja rikkudes 02.02.1920. aasta Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu (RT 1920, 24/25, 18. veebruar 1920) artikkel III, Eesti Vabariigi Petserimaa ja Narvatagused alad, mis kvalifitseerub 02.02.1920. aasta Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu mõttes sõjakuriteona. Sõjakuriteod ei aegu. Kuna neid annekteeritud alasid jätkuvalt administreerib Vene Föderatsioon, kes on NSV Liidu õigusjärglane, siis ka selle kuriteo jätkaja V ene F öderatsioon peab alluma uuele Nürnbergi protsessile. Nende EEOK konverentsi „NSV Liidu okupatsiooni aegumatute kuritegude riikliku uurimise ülesanded Eestis“ lõppdokumendis kinnitatud ettepanekute eesmärk on saavutada aegumatute okupatsioonikuritegude lahendamise protsessi järjepidevus ja sõltumatus pidevast Riigikogu valimiste järgsest Riigikogu komisjonide liikmete ja Vabariigi Valitsuse ministrite vahetumistest. koostaja Jaak Haud EEOK/OKUK esimees 30 .12.2024