Kaitseminister Hanno Pevkur Kaitseministeerium Sakala 1 15094 Tallinn CC: Seireoperaator Alfred Aleksander Lõhmus Mereseiregrupp 2 2 . jaanuari 2025 . a asta e-kirjaga
[email protected] ;
[email protected] Teabenõue Lugupeetud h ärra P evkur, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esindab äriühingut Vaggen AS, mille omandis on kaks praami lasti jäätmete peale võtmiseks (M T NAFTA, IMO number 8853946 ja MT LOTOS, IMO number 8846711 ). 03. jaanuaril 2025. a astal pöördus Vaggen AS-i poole Marshalli Saarte lipu all sõit va laeva MT ETERNAL SUNSHINE , IMO number 9273351 (edaspidi Laev ) operaator, et anda ära Tallinna reidil 107 m 3 ulatuses pilsivett (naftaseguseid jäätmeid). Vaggen AS pöördus seejärel esitatud taotlusega Mereväe Mereseiregrupi poole, kes avaldas 06. jaanuaril 2025. a astal , et Laevale on keelatud osutada reidil teenust, sest väidetavalt on Laev rikkunud „ embargot “. Kuna mistahes täpsustusi ei lisatud, ei saa selline üldsõnaline ja põhjendamata seisukoht olla aluseks teenuse osutamise keelamiseks . 07. jaanuaril 2025. a astal leidis Mereväe Mereseiregrupp täiendavalt, et vastavalt R iigipiiri seaduse § 14 ei ole jäätmete äraandmine reidil piisav põhjus, et lubada alust Eesti sisemerre. Selgitan käesolevaga sellise seisukoh a eba õig sust . 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon [ International Convention for the Prevention of Pollution from Ships 1973, as modified by the Protocol of 1978 relating thereto (MARPOL 73/78) – RT II 2009, 19, 48], millega Eesti Vabariik on ühinenud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991. aasta istungi protokollilise otsuse nr 61 alusel, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 16. märtsil 1992. aastal. MARPOL 73/78 on üks olulisemaid rahvusvahelisi merekeskkonna kaitse konventsioone, mille eesmärgiks on säilitada merekeskkonda, lõpetades täielikult naftajäätmete ning teiste heitmete merrelaskmine ning viia selliste heitmetega seotud õnnetuste arv miinimumini . MARPOL 73/78 liitunud riikide laevad moodustavad 98% kogu maailma laevastikust. Riigikogu on ühtlasi võtnud 09. aprillil 1992. aastal vastu Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni https://helcom.fi/about-us/ , mille artikli 3 (1) kohaselt võtavad konventsiooni osapooled igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed või muud reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimist . Seoses Ukraina sõjaga ja sellega seoses vastu võetud sanktsioonidega on tõusetunud küsimus sellest, kas äriühingud, mh Vaggen AS , saab jätkata õliseguste jäätmete (masinaruumi pilsivesi, õlised setted ja pumbatavad lastijäätmed) (edaspidi: Laevajäätmed ) vastuvõtmist laevadelt, mis on suundumas Läänemere sadamatesse ning millega veetavatele kaupadele võivad olla kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Esiteks , Euroopa Nõukogu 31. juuli 2014. a asta määruse nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi: Määrus ) artiklitega 2, 2a, 2aa, 3, 3a, 3b, 3c, 3f, 3g, 3h, 3i, 3k, 3m 3n, 3o , 3r, 3t, 3u ja 3v on käeoleval ajal kindlaks määratud sellised kaubad, mida on keelatud otse või kaudselt Euroopa Liitu osta, importida või üle anda, kui need pärinevad Venemaalt või kui neid eksporditakse Venemaalt. Muuhulgas on keelatud anda konkreetstete kaupade osas otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud selliste kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega . Laevajäätmed ei ole Määruses nimetatud kaubaks. Laevajäätmete vastuvõtmine ei ole seotud sanktsioneeritud kaupadega ega tehnoloogiaega ega kaupade varustamise, tootmisega, hooldusega ega kasutamisega. Teiseks , Määruse artikliga 3n on keelatud pakkuda otse või kaudselt tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud ning XXV lisas loetletud toornafta ja naftatoodetega kauplemiseks, nende vahendamiseks või transportimiseks kolmandatesse riikidesse, sealhulgas laevalt laevale pumpamise kaudu. Lähtudes põhjendatud seisukohast, et kuna jäätmed, sh Laevajäätmed, ei ole kaup ning Määruse artiklite s 2, 2a, 2aa, 3, 3a, 3b, 3c, 3f, 3g, 3h, 3i, 3k, 3m 3n, 3o , 3r, 3t, 3u ja 3v toodud regulatsiooniga ei ole vastuolus ka Euroopa Liidu sanktsioonidega hõlmatud kaupu vedavatelt laevadelt Laevajäätmete vastuvõtmine, siis tule b lubada Laevajäätmeid vastu võtta piirangutevabalt. Laevajäätmete vastuvõtmine Läänemerel mistahes laevadelt, kellel on see vajadus, tagab Eesti Vabariigi kohustuste täitmise, mis tulenevad nii MARPOL 73/78 konventsioonist kui ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist ning on oluliseks merereostuste ennetamise meetmeks Läänemerel. Seega ka pelgalt kahtlus, et Laev võib olla rikkunud EL kehtestatud hinnalage STS operatsioonidega, ei saa olla aluseks keelata Laevalt Laevajäätmete vastuvõtmist. Kolmandaks , Mereväe Mereseiregrup i 07. jaanuari 2025. a. e-kirjas viidatakse õigesti sellele, et riigipiiri seaduse § 14 sätestab alused, millal on lubatud laeva sisenemine sisemerre. Siiski o n kirjas jä etud tähelepanuta, et üheks selliseks aluseks on õnnetusjuhtumi ärahoidmine ja sellest tuleneva kahju vähendamine (riigipiiriseaduse § 14 lg 1 p 2 ). Kahtlemata hoiab Laeva jäätmete vastuvõtmine ära kahju, mis võiks tekkida, kui neid jäätmeid lastakse Läänemerre (näiteks seetõttu, et Eesti keelab nende vastuvõtmise ja nende suuremas mahus hoidmiseks laeval puuduvad tehnilised võimalused ). Meile teadaolevalt lubavad Läti (Riia sadama reidil), Leedu (Klaipeda sadama reidil) , Poola (Gdanski sadama reidil) ja teised riigid Rostocki reidil, Skageni reidil , Amsterdami reidil ja Rotterdami reidil teenindada laevasid, sh koguda Laeva jäätmeid, et ennetada nendest lähtuvat keskkonnaohtu , sõltumata Laevade lipuriigist või veetavast kaubast . Tuleb rõhutada, et kui teoreetiliselt ka eeldada mõne Laevajäätmeid ära anda sooviva laeva seotust Vene Föderatsiooni ga, siis Laevajäätmete äraandmine ei saa tuua Vene Föderatsioonile või tema „ varilaevastikule “ mistahes tulu, mida võidakse kasutada m uu h ulgas sõjas Ukrainaga, vaid tegemist on kuluga, mille kandmise võrra Vene Föderatsiooni ressursid sõjapidamiseks vähenevad, kuid samas tagatakse Läänemere keskkonnakaitse nõuete täitmine . Nii näiteks kui 03. jaanuaril 2025. a astal ei luba n ud Mereväe Mereseiregrup p Vaggen AS- le L aev a poolt anda ära Tallinna reidil 600 m 3 ulatuses pilsivett (naftaseguseid jäätmeid) , siis L aev sõitis Gdanski reidile, kus see oli lubatud. Soovin märkida, et alates 2024 aasta oktoobrist kuni 31. detsembrini 2024 aastal keel dus Mereväe Mereseiregrupp Vaggen AS-le anda ära Tallinna reidil pilsivett (naftaseguseid jäätmeid) rohkem kui 15 laeva le . Seetõttu palume Teid vastuseks käesolevale teabenõudele kinnitada, et Vaggen AS poolt ei ole Määrusega (sealhulgas selle artiklitega 2, 2a, 2aa, 3, 3a, 3b, 3c, 3f, 3g, 3h, 3i, 3k, 3m 3n, 3o, 3r, 3t, 3u ja 3v ) ega riigipiiri seadusega keelatud Laevajäätmete vastuvõtmine laevadelt, millega võidakse ve dada muuhulgas Määruse eelpoolnimetatud artiklites nimetatud sanktsioneeritud kaupu. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes viidatud õigusaktidest ja AvTS § 3, 4, 17 ja 18 palun Teil kinnitada viie tööpäeva jooksul vastuseks e-postile
[email protected] , et Teie nõustute meie seisukohaga . Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Asko Pohla vandeadvokaat Vaggen AS lepinguline esindaja